raplamaa Ühistöö nr 18

Nr. 18 2. mai 2012Teeme ära Kehtna moodi jätkub

Eelmises Raplamaa Ühistöös kirjutasime Kehtna alevi-kus asuva Männituka kinnistul tehtavast raiest, mis on rik-kunud aleviku puhkealana kasutatava maatüki täielikult, nii et seal pole enam võimalik jalutada. Möödunud nädala lõpul saime esialgse info autorilt lisateavet, et raie jätkus täie hooga ja põhikooli tagune nurk on praktiliselt täiesti lage ning suurem osa raiutud puidustki minema veetud.

Uurisime Kehtna valla avalikku dokumendiregistrit ja leidsime ühe huvitava dokumendi, täpsemalt küll ainult pealkirja, kuna dokument ei ole avalik. Nimelt on Kehtna vallavalitsus sõlminud 10. aprillil AS Miitsar-iga rahan-dusalase lepingu nr 6-23/22-2012, mille objektiks on valla munitsipaalmaal, Männituka kinnistul oleva metsa tormi-kahjustuste likvideerimiseks ettenähtud raiete teostamine.

Leping kehtib kuni 10. maini. Kahtlemata on tegemist jutuksoleva kinnistu kohta käi-

va dokumendiga. Millegipärast ei ole aga näha raielangil

suuremal hulgal üleskergitatud puujuuri ega murdumis-jälgedega palke, samuti puuduvad viimased palgivirnades. Puiduvirnade ja kändude hulga alusel võib arvata, et puitu on varutud sadu (kui mitte tuhandeid) tihumeetreid. Raie-ga haaratud ala suurus on Maa-ameti andmetel 9.3 ha.

Omamoodi rosinaks saiasse on pildil kujutatud metsa-vedu. Puiduvirnad asuvad vallatee ääres. Vastavalt Kehtna vallavalitsuse korraldusele nr 81, 27.03.2012 kehtestati ala-tes 31.märtsist 2012. a kuni 05. mai 2012.a. ajutiselt valla kohalikel kruusakattega teedel liikluspiirang (v.a teeoma-niku loal) üle 7- tonnise tegeliku massiga sõidukitele. Nii et lisaks võimalusele varuda tormikahjustuse likvideerimise sildi all munitsipaalmaalt suurel hulgal puitu anti varujale ka eriluba valla teede lõhkumiseks (antud pilt on tehtud 26. aprillil). Või kaalub see puiduveok tõesti alla 7 tonni?

Pilte uutest raietest vaata lk 6.

Raplamaa Ühistöö 2

Riikliku Julgeoleku Komitee allus rahvale räägituna ENSV Ministrite Nõukogule. Selline silt oli ka Pagari tä-nava maja uksel.

Majal oli kolm ametlikku sissepääsu: A uks, B uks ja kõrvaltänavast autovärav.

Autoväravast toodi sisse kinnipeetuid.Nii mõnigi terane silm märkas ka Paksu Margareta kõr-

val oleva varjendi ust. Selle taga oli tunnimees ja sealt väl-juti ja siseneti salaja. Maaalune käik viis läbi varjendi otse Pagari tänava peakorterisse.

Narva mnt ja Jõe tänava nurgal olev elumaja oli paljude KGB meeste-naiste koduks. Ka nemad pääsesid sisse-välja naabermajade peaustest.

Mitmed agentidega kohtumiste toad olid linnas laiali. Sakala tänavas oli üks selline ruumikene, mis hiljem Saare-maa komsomolijuhile kaupluse „Siil“ tarbeks anti.

Selle andmise asjaajamise juures olid nii mitmedki tä-nased ärimehed ja vahepeal ka pollitikud olnud. Selline oli KGB lõpetamise üks episoodikene. Aga tähtis on see, et anti ikka omadele poistele.

Tegelikult polnud tollasel ENSV Ministrite nõuko-gul KGBga otseselt mingit pistmist, allumisest rääkimata. KGB allus NSVL Luure keskvalitsusele GUR. Võib-olla va-hest mingist dissidendist ka peaministrile (siis Ministrite-Nõukogu Esimees) räägiti, aga see oli ka kõik.

KGB oli lihtsalt öelduna elanikkonna filter.Agentideks võeti kõik partei rakukeste juhid ettevõte-

tes, komsomoli juhtivad figuurid, turismitöötajad, hotelli-de ukse ja aknahoidjad, ettevõtete partorgid, ajakirjanikest tublimad ja raadio ja televisiooni välissaadete peatoimeta-jad.

Oli ka huvitav grupp neiukesi, kelle töö oli Meremeeste klubis, mis asus üsna sadama kõrval.

Nende tööraamatus oli erialaks „uvesilitel“ja töökoht Komsomoli Keskkomitee. Välismaalt randunud mehed va-jasid vastavalt merehartale seltsi ja seksi ka. Aga jah, sellest avalikult ei räägitud.

Oli teada, et iga sotsmaal käinud turismigrupis käinu sai mitu eriettekannet põhimõttel sina minust ja mina si-nust. Kes otseselt välismaal kellegiga ei kohtunud ega nõu-kogudevastaseid lauseid ei kasutanud, sai ka järgmisele välisreisile.

Kehtis reegel-kaks sotsialismimaad käidud ja siis võis taotleda ka külastada kapmaad.

Eriline hoolitsus oli sõjaväes teenivate poiste osas. Otsi-ti „allikaid“ ja nii mõnedki olid juba kodukülast teenistus-kohale ette teatatud.

Hakkas üks tore Hiiumaa poiss Teet rääkima oma mittesoovist vannet anda, kui üsna varsti viidi ta üle teise väeosasse, kus polnud Baltikumist tulnud kahtlast kontin-genti.

Kurjem lugu oli Kohtla-Järve eestlasel, kes küll vene sugunimega. Tema sai pisut valget jõujooki hinge alla ja

kamandas siis relvaga rivi ees hohollist staršina põlvili. Vanake muidugi musitas emakest Ukrainamaad, aga pärast seda oli kohus ja eestimaalast ootasid ees õpiaastad karis-tuspataljonis (disbat).

Veel: näiteks Eesti kolhooside edust rääkimine kasar-mus teistele ajateenijatele viis tänu nuhile (allikas) rääkija ülekuulamisele sõjaväe „osobisti“ (julgeoleku eriosakond-lase) juurde.

Seal tehti selgeks, et mitte ainult Eestis pole edukad kolhoosid. Selliseid pidi olema Venemaa lausa täis. Kuidas seda uskuda, kui sõjaväeosa ümber oli kaos, mudased kü-lateed ja joodikud poodide juures. Töö tegemist eriti näha ei olnud.

Sügiseti aeti sõdurid šeffideks ja tegid suurema töö ma-jandeis ära.

Kui osobist sõdureid keelitas avameelselt kõigest rää-kima, kasutas ta ikka sellist meetodit, et see on vajalik ko-dumaa kaitseks vaenlase eest. Vaenlane oli see, kes teisiti mõtles, mitte nii nagu poliittundides pähe taoti. Ja kui ot-seselt midagi agendikesel rääkida ei olnud, mõtles ta tihti ka üht-teist ise välja. Ikkagi eriosakond töötas ja kontrollis neid vihjeid. Sellest kõigest kanti ette Luure keskvalitsusele ja sellega õigustati oma tööd ja tegemisi.

KGB kontrollis ka spordilennundust. Kõik lennukaar-did korjati õhtul kokku ja suleti lukustatud raudkappi. Akud võeti lennukitelt ööseks maha.

Muidugi oli KGB parajalt julm. Näiteks Viru Abrami juhtum.

Aavik, nagu sõbrad teda kutsusid, sai Heldur Koesalult Rootsist saadetise Soome turistiga, kes kulla vöövahel siia toimetas. Kulla mahapanemise kohaks oli Tobiase tänavas Heldurile kuuluv korter. Sinna oli sissepääs ka Abramil. (võti oli sõprade jaoks naabritädi käes). Selles korteris elas ka oma ETV teletöötajast Reedast pruudiga julgeoleku erukapten, luuletaja Uno Laht, kelle poeg oli välismaalas-telt hotellis vargusega vahele võetud. Nüüd oli isal võima-lus oma laps päästa. Ikka vorst vorsti vastu.

Muidugi mängis ta kaasa ja kui Aavik tuli korterisse, ta arreteeriti.

Järgmise päeva varahommikul korjati kokku kõik Hel-duri ja Aaviku tuttavad-sõbrad Pagari majja. Kohaletoo-mise ajal autos soovitati hüvasti jätta oma maise eluga ja mõelda vangistuse raskustele. Kahjuks või kasuks olid sei-nad KGB majas läbikostvad ja sai selguse, milles asi. Üle-kuulajad tahtsid teada Aaviku ja Helduri suhetest ja kulla saadetisest.

Vastastamise ajaks oli Aavik pärast punaseks pekstud nägu üles tunnistanud auto radiaatoris temale saadetud kuldmündid!!

Vaat siis, niimoodi sai KGB teada hoopis seni teadma-ta „kuritööst“. Ja ega rohkem kohtus süüdistusi ei olnud-ki. Aavik ei jõudnud sommi koos tema kullaga ära oodata. Ta arreteeriti enne selle mehe saabumist. Jälitustöö apsa-

KGB hiilgeajad ja KAPOst ka


Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Rap-lamaal järgmised doonoripäevad:

kolmapäeval, 2. mail kell 10.00-13.30 Kohila Spordi-kompleksis (Kooli 1, Kohila);

esmaspäeval, 7. mail kell 10.00-12.30 Järvakandi Kul-tuurihallis (1.Mai 1, Järvakandi);

esmaspäeval, 7. mail kell 14.30-17.00 Kehtna Klubis (Lasteaia 5, Kehtna);

neljapäeval, 10. mail kell 10.00-14.30 Märjamaa Rah-vamajas (Sauna 2, Märjamaa).

Tule doonoriks, kui oled:* terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita

ravimeid* puhanud ja söönud* kehakaaluga üle 50 kg* 18-60 aastane

Doonoripäevad Raplamaal maikuusViimasest vereandmisest peab olema möödunud mees-

tel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Kui Sul on olnud nõelravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, saad verd loovutada 4 kuu möödudes.

Vereloovutusele tulles võta palun kaasa pildi ja isiku-koodiga isikut tõendav dokument.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul.

Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartu-ses ei saaks sooritada.

Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännilehel „Doonorid ja Sõbrad“ www.facebook.com/Doonorid-jaSobrad

kas! Niimoodi pandi mees neljaks aastaks vangi. Isegi ema matusele teda ei viidud. Juudi värk, või suhtumine sellesse rahvusesse KGB poolt.

Täna on Aavik tuntud ja tunnustatud ärimees. Tegi hiil-gava miljarditehingu, millest ka tollane panga esimees Siim Kallas 10 miljoni kõrvaldamise süüdistuse sai.

Heldur Koesalu aga puhkab uue nime all Vastseliina surnuaial.

Millega siis GRU ise tegeles. Üks raskemaid töid oli pii-rivalvetöö korraldamine ja pidev luurelennukite hoidmine riigipiiril.

Lennud olid pikad, tangiti õhus, lennukid old täis to-pitud elektroonikat. Kahe lenduri ja pardainseneri jaoks polnud isegi VCd. Lendurid kandsid bandaaže. Enne len-du olid mehed tühjendusrežiimis. Lennati Põhjamerest alla Türgi piirini ja teises otsas Hiina ja Jaapani vaateväljani. Lennukil oli kahest kaamerast koosnev stereosüsteem ja sellega tehti pidevalt fotosid. Filmilindid pandi eriprojek-torisse ja nii olid ka vaatluse tulemused käes ja see kõik kopeeriti fotopaberile.

Lendurid kohtusid õhus pidevalt NATO lennukitega riigipiiril ja tervitasid ühe näpu tõstmisega teineteist.

Luurest välisriikides räägivad vaid need, kes sellest loo-bunud. Tegelikult on aga nii, et ükskõik millise riigi luura-ja saab oma ametist lõplikult vabaks vaid „jalad ees“.

Aga kui palju on neid, kes konserveeritud teistes riiki-des ja toimivad siis, kui märguanne tuleb.

Nüüd siis meie armsast KAPOStNende aastaraamat on langenud väga suure kriitika

alla. Ilmselt kiirustati, kui öeldi nimeliselt välja arvatavad riigireeturid. Muidugi on teist emakeelt omav inimene ala-ti oma emariigile truum kui Eestile. Kas avalikustati kon-serveeritud luuraja? Luuraja, kes kiirustas ajaloo õpikute

levitamisega välisriigi agendile.Mõtteid võib olla palju ja erinevaid. Aga alles langes

kaks reeturit KAPO enda süsteemist kriminaalsüüdistuse alla. Üks neist tänaseks türmi pandud. Tegu oli sisevaenlas-tega. Küllap nüüd on ka vaja leida välisvaenlasi.

Selleks on sobilik mustata ka Ivar Raigi, kes räägib au-salt ja avameelselt EU hädadest. Profülaktika mõttes, nagu KAPO seletab.

Targemad pead ütlevad nii: Rein Müllerson, TLÜ õigusakadeemia president:KAPO aastaraamatusse sattumine võib varsti saada

templiks, millega märgistatakse mitte ainult “teisitimõtle-jaid”, vaid kõiki, kes oma peaga mõtlevad.

Kaitsepolitsei aastaraamatu sisu näitab, et me ei ole ikka veel üle saanud postsovietlikust mentaliteedist. Väljaande autorid ei taotle küll nõukogudeaegseid eesmärke (mitte plaanimajandus, vaid turumajandus, mitte orientatsioon Moskvale, vaid Washingtonile), aga meetodid on samad, mida kasutati Nõukogude Liidus: kes mõtleb teisiti kui on “õige”, on ohtlik, kes suhtleb “kahtlaste” isikutega, on po-tentsiaalne vaenlane.

Vahe on vaid selles, et kui KGB kutsus inimesi hoia-tamiseks (ennetamiseks, hirmutamiseks) süngetesse ka-binettidesse, siis nüüd toimub see avalikult. Nii võib küll tunduda demokraatlikum, aga selline avalikkus võib viia olukorrani, mida inglise keeles nimetatakse “character as-sassination” (mustamine või “poliitiline mõrv”, kui jutt on poliitikust või ühiskonnategelasest). Juristina, kes on aas-taid õpetanud ja praktiseerinud Inglismaal, leian, et mõnel inimesel, kes on KAPO aastaraamatusse sattunud (olene-valt muidugi kontekstist jne), on õigus kohtulikule kaitsele.

Oma mõtetele lisas targemate vürtsiA. Aju

KGB hiilgeajad ja KAPOst ka


TAIVO SILDVEE VII MÄLESTUSTURNIIR KORV-PALLIS

Möödunud laupäeval ja pühapäeval peeti Kuimetsa Spordihoones juba VII Taivao Sildvee mälestusele pühen-datud korvpalliturniir. Kohale tuli kaheksa võistkonda, mis on selle võistluse korraldamiseks paras hulk. Kah-juks juhtus RIM-i meeskonnaga transpordi häired, mis oleks meie võistluse veelgi pingelisemaks teinud. Esime-sel päeval mängiti 12 mängu. kus selgitati esimesed neli, kes hakkasid mängima võitjakarika peale ja teised neli, kes selgitasid loomulikult kohad V – VIII-ni. Peale pingelisi mänge kohtusid finaalis Kohila 88 ( poisid nüüd juba noo-red mehed, kes kunagi Taivoga koos mängisid) ja Kohila II. Minule isiklikult valmistas suurt rõõmu see , et võitjaks tuli Kohila 88. Loomulikult ei ole mul ka Kohila II mees-konna vatsu midagi. Kolmanda koha said seekord eelmise aasta võitjad Marcuse I meeskonna mängijad, kes alistasid Marcuse II Viienale kohale tuli Nõmme võistkond alista-des Nõmme SK

Päris mitmel aastal mängivad lõppekohtadele Kaiu SK ja Noarootsi G nii ka seekord. Ka sel korral õnnestus kaiu-

TAIVO SILDVEE VII MÄLESTUSTURNIIR KORVPALLIS

katel võit koju jätta.Sekretariaat jõudis selgitada ka enim punkte visanud

mängija, kelleks osutus Marcuse I võistkonna mängija Janek Veedla 93 silmaga. Temale ka eriauhind – korralik korvpall TammaSpordilt

Loosi tahtel said Marcuse I meeskonna liikmed korrali-ku koguse energijajooki Kaiu EKO Kaubandus OÜlt

Nagu ikka, loositi kõikide osalejate ja korraldajate vahel välja värviprinter. Õnnelikuks võitjaks osutus tänavu Rapla noorkorvpallur Madis Pärn.

Meie turniiri toetasid seekord 38 juriidilist või füüsilist isikut. Tänu toetajatele said kõik mängijad vastavalt sellele turniirile kujundatud diplomid, medalid ja auhinnad ning loomulikult meeskondadele erilised karikad.

Suured suured tänud kõigile, kes panid õla alla meie turniirile, mille hõng ja eesmärk ei ole igapäevane. Märka-me inimesi endi kõrval ja meenutame neid, keda kahjuks enam meie seltsis ei ole.

Meie mängijad kogunevad aga igal aastal Taivo hauale, et mõttes olla ikka koos temaga.

Aivo Sildvee

Puukentsefaliit

Vaktsineeri ennast viirusliku puukentsefaliidi vastu !

Terviseagentuur´i PUUGIBUSS id tuuritavad möödaEestimaad, et kõik soovijadsaaksid ennast soodsalt ja mugavalt vaktsineerida.

1. mai, teisipäev

kell 10.00 - 19.00 Ülemiste keskuse parkla (Tallinn)

3. mai, neljapäev

kell 10.00 - 14.00 Tammsaare Ärikeskuse juures (Tallinn)

4. mai, reede

kell 15.00 - 19.00 Keila Rõõmu Kaubamaja parkla (Harjumaa)

11. mai, reede

kell 9.00 - 19.00 Luige kevadlaat (Harjumaa)

12. mai, laupäev


13. mai, pühapäev


Ühe vaktsiini hind on 18 €. Tasuda saab sularahas ja kaardiga.

Lisainfot saab küsida telefonil 525 90 44

Kohtumiseni Terviseagentuuri Vaktsineerimisbussis

Tegevusloa nr L 02693

Uudised (0):

Uudised puuduvad

TERVISEAGENTUUR

Koduleht E l i tec 's tTerviseagentuur OÜ, telefon: +372 53 457 618, e-post: [email protected]

Avaleht Perearstikeskused Koolitervishoid PEREARSTIDE ja -ÕDEDE ASENDUS PUUGIBUSS Logi sisse

Page1 of 1terviseagentuur

1.05.2012http://terviseagentuur.ee/

http://terviseagentuur.ee/

Üks buss sõidab mööda Eestit. Puugibuss


Tallinna ralli toimub kavandatust mitu nädalat hil-jem

Honda Tallinna ralli korraldatakse 25. ja 26. mail. Algselt tuleva kuu algusesse planeeritud võistluse edasilükkamine on võistluse juhi Margus Karjase tea-tel tingitud ebasobivatest ilmaoludest.

Ebasobivate ilmaolude tõttu on ralli toimumisaeg üle viidud 25.-26. maile. Parandatud kuupäevadega võistlusjuhend avaldatakse 30. aprillil.

Olilise täiendusena annavad võistluse korraldajad teada, et Tallinna ralli kuulub teise etapina E-Cup ka-rikavõistluste ja Eesti noorteralli meistrivõistluste ar-vestusse.

Rahvusvaheline Tallinna Ralli 2012 on alles 25.-26. mail

http://www.rally.ee/?a=a009&b=9234


Teeme ära!

Teeme ära Kehtna moodi 2

1

2 3

41. Ilmselt suure puuriida põhi. Arvestades lagedaks tehtud ala suurust, pidi seal puid mitmeid kordi roh-kem olema. Jäljed puuvirna ees näitavad aktiivset laa-dimistööd.

2. Sellele kännule vastavat palki küll virnas ei mär-ganud.

3. ja 4. Kas tuulemurru kõrvaldamise jäljed või la-geraie uue lauluväljaku rajamiseks või uut tüüpi takis-tusriba sportimiseks?


Teeme Kaerepere Korda!

600

Palun anna koristamist

vajavatest paikadestteada aprilli kuu

jooksul:[email protected] või

tel. 5304 8373

4. mai, reede -

koolilapsed

Korraldajate poolt on:

prügikonteiner 1 tk (15 m3),prügikotid,

tribüünide materjal,laululava värv

Kell 10.00

5. mai, laupäev -

kõik külaelanikud

Valtu SeltsimajaToetavad: Valtu RahvaraamatukoguMTÜ Arendusselts Koduaseme

Teeme ära!


Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest 2012regionaalse võistluse reeglid1. Võistluse nimi ja osalemise tingimusedÜleriigilise võistlussarja nimi on “Eesti Meistrivõistlu-

sed Grillimises – Grillfest”(edaspidi nimetatud võistlus).Hooaja võistluste veebilehed asuvad aadressil www.

grilliliit.ee. Võistluse lehelepääseb ka Eesti Grilliportaali www.grilliportaal.ee pea-

menüüst VÕISTLUSED.2012. aastal toimuv võistlussari koosneb 6 regionaalsest

voorust ja kahepäevasestlõppvõistlusest Pärnus (Grillium/Grillfest/BBQ):06.05. – Põhja-Eesti meistrivõistlused - Jõelähtme vald12.05. – Kesk-Eesti meistrivõistlused - Rapla linn19.05. – Lõuna-Eesti meistrivõistlused - Valga linn27.05. – Ida-Eesti meistrivõistlused – Jõhvi linn02.06. – Lääne-Eesti meistrivõistlused – Haapsalu linn08.06. – Koolidevahelised Meistrivõistlused Grillimises

– Grillium, Pärnu (veebileht:grillium.grillfest.ee)09.06. – Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest

(veebileht: grillfest.grillfest.ee)

http://www.grillfest.ee/portal/images/stories/pdf/Maa-kondlikud_Grillfest_reeglid.pdf

GRILLFest 2012

Kesk-Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest 2012 ajakava

07.00 – Eesti Grilliliidu tehnilised ettevalmistused plat-sil

08.00 – võistlejate saabumine platsile ja võistlusplatside paigalduse algus

09.00 – Selveri toidukorvide (sh GreenCoali söe ja Mei-ra maitseainete) üleandmine,

võistlusküpsetamise algus10.00 – Selveri toidukorvide üleandmise lõpp, võist-

kondade tutvustus11.00 – võistluste pidulik avamine Rapla valla ja Eesti

Grilliliidu poolt

http://www.grillfest.ee/portal/images/stories/pdf/Kesk-Eesti_MV_ajakava_2012.pdf

Kesk-Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest 2012

Päev: Laupäev, 12. maiKoht: Raplamaa, Rapla vald, Rapla linn, (M)ElumessAlgus / lõpp: 10.00 / 17.00 Sissepääs: TasutaVõistkonnale osalemine: Tasuta Võistlevad: Toiduhuvilistest ja hobikokkadest moodus-

tatud Kesk-Eesti regiooni võistkonnad (omavalitsused, ettevõtted, õppeasutused, organisatsioonid, pere- ja sõp-ruskonnad jt). NB: Tegemist on rahvaliku ja meeleoluka toiduvalmistamise võistlusega, mitte profikokkade mõõ-duvõtmisega!

Korraldaja: Eesti Grilliliit ja Rapla Vallavalitsus Korraldaja kontakt: 5043000, [email protected] Regionaalse võistluse koduleht: http://raplamaa.grill-

fest.eeLõppvõistluse koduleht: http://grillfest.grillfest.eeHooaja võistluskalender: www.grilliliit.ee

http://www.grillfest.ee/portal/raplamaa-2012/raplamaa-mv-2012.html

11.05 – Rapla valla tervituskontsert12.00 – Eesti Grilliliidu kohtunike koosolek12.10 – Rahvakoolitusprogramm Eesti Rahwa Grilli-

kool. Lisaks Reola Gaasikoolile toimuvad Rakvere Liha-kombinaadi, Talleggi ja Kaupmehe toodete degustatsioo-nid.

13.00 – Rakvere searibivooru avaliku pimehindamise algus kohtunike telgis

13.30 – Talleggi kanalihavooru avaliku pimehindamise algus kohtunike telgis

14.00 – Kaupmehe fantaasiavooru avaliku hindamise algus võistkondade võistlusplatsidel (võistkonnal on esit-luseks aega 7 minutit)

15.30 – fantaasiavooru hindamise lõpp ja punktiluge-mise algus, Rapla valla kultuuriprogramm.

16.30 – Fest esitleb: võitjate autasustamine ja ühispil-distamine

17.00 – võistluspäeva lõpp, võistlusplatside teisalduse algus

Eesti Grilliliidul on õigus võistluspäeva paremaks korraldamiseks teha ajakavasse muudatusi. Ajakava võib muutuda ka vastavalt võistluse fantaasiavoorus osalevate võistkondade arvule. Käesolev ajakava on koostatud arves-tusega, et fantaasiavoorus osaleb 13 võistkonda.


ja Eesti Rahva Barbecue Võistlus – BBQ (veebileht: bbq.grillfest.ee) - Pärnu

07.07. – Saarte Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest - Pühalepa vald (Hiiumaa)

Lõppvõistlusele pääsevad tasuta osalema regionaalsed võistlused võitnud võistkonnad. Teistel võistkondadel on võimalus lõppvõistlusel osaleda kui tasutakse osalemistasu (vaata osalemise tingimusi lõppvõistluse kodulehel grill-fest.grillfest.ee ja bbq.grillfest.ee). Koolidevahelisel võistlu-sel Grillium on osalemine tasuta.

2. Võistlusvoorud, võistlusmaterjalid ja grilliaparaadidVõisteldakse kolmes võistlusvoorus: Rakvere searibi-

voorus, Talleggi kanalihavoorus ja Kaupmehe fantaasia-voorus.

Rakvere searibivoorus grillitakse Rakvere Lihakombi-naadis toodetud maitsestamatasearibi. Talleggi kanaliha-voorus grillitakse Talleggis toodetud maitsestamata jahuta-tud broilerit. Nimetatud võistlusvoorude ribid ja broilerid

GRILLFest 2012annab võistkondadele korraldaja ja nendes kahes voorus grillitakse ainult söegrillidel.

Kaupmehe fantaasiavoorus grillitakse võistkonna poolt vabalt valitavat fantaasiarooga, millel kohustuslikke kom-ponente ei ole. Fantaasiavoorus grillitakse võistkonna poolt vabalt valitud grilliaparaadiga.

NB: Juhul kui võistkonnal on küpsetusaparaadina ole-mas barbecue-ahi, siis seda on lubatud võistlemiseks ka-sutada grilliaparaadina, st küpsetamine toimub süte kohal ahju ülemises koldes.

Kuna “Võistlusribi küpsetamise (grillimise ja barbecue-meetodil) õpetus osalemiseks Eesti Grilliliidu osalusel kor-raldataval võistlusel” on kuulitatud autorikaitse objektiks, mille kasutamine üksikõik millisel kujul või modifikat-sioonis on ilma eriloata keelatud, siis seda me siin avaldada ei saa. Juhendit saate lugeda http://www.grillfest.ee/portal/images/stories/pdf/Ribiopetus.pdf

VALGU PÕHIKOOLIKunagiste

õpilaste ja õpetajate kokkutulek

on laupäeval, 9.juunil 2012. a. Eelinfoks: Koolimaja uksed avatakse kell 14.00. Aktus algab kell 16.00,

sellele järgneb peoõhtu. Osavõtutasu 10 € (kuni 30.aprillini) või 12 € (kuni 8.juunini) tasuda

Riina Terve arveldusarvele 221034092481 – Swedbank. Selgitusse märki-da nimi ja lõpetamise aasta. Kohapeal on tasu 15 €. 1965.aastal ja varem lõpetanutele on osavõtumaks 10 €.

Mida krapsakam on osavõtust teatamine, seda ladusam on kokkusaa-mise korraldus!!!

***Koolipere on tänulik ka kõikidele sponsoritele, kes toetavad koolimaja sise- ja õue-valgustu-se parendamist. Toetussumma võib kanda Riina Terve arveldusarvele või anneteda kohapeal. Maksekorralduse selgitusse tuleb kirjutada märksõna – VALGUSTUS.

Kooli kodulehelt saab lugeda registreerunute ja toetajate nimekirja. http://www.valgupk.edu.ee/Suur tänu 2007.aastal kooli toetanud vilistlastele ja õpetajatele, kelle abiga saime meediaklassi sisustuse!


Laadad Kohilas20. mail – lehekuu laat16. juunil – jaanilaatKell 9-16 raudteejaama taga parklas.Info tel 5805 0167

Kevadlaat Raplas 5. mail kell 9Rapla kultuurikeskuse taga

Laupäeval, 19. mail kell 12KIRBUTURG

Märjamaa rahvamaja õuel


*23. aprillil kell 11.43 teatati Häirekeskusele, et Märja-maa vallas Orgita külas põletatakse lõkkes kilet ja plastikut. Päästjad kustutasid lõkke.

*Ajavahemikul 22.–23. aprill varastati Kohila vallas Sut-lema külas pumbajaama pumba juhtimissüsteem. Kahju on 100 eurot.

*Ajavahemikul 13.–23. aprill tungiti Kohila Vallas Aespa külas suvilasse ja varastati 2 velge koos rehvidega, elektrilisi tööriistu ning pikendusjuhe. Kahju on 147 eurot.

*24. aprillil kella 22.50 ja 00.30 vahel varastati Kohila vallas Kohila alevis Vetuka teel ettevõtte lükandvärava auto-maatika. Kahju on 600 eurot.

*Ajavahemikul 23.–24. aprill varastati Rapla vallas Kale-vi külas neli valuvelge koos rehvidega. Kahju on selgitamisel.

*Ajavahemikul 23.–24. aprill tungiti Kaiu vallas Toomja külas tallu. Kahju on selgitamisel.

*25. aprillil kell 09.01 sai Häirekeskus teate, et Märja-maa vallas Orgita külas tossab uuesti esmaspäeval põlenud lõkkease suurusega 1,5 x 1,5 meetrit, päästjad kustutasid hõõguma jäänud lõkkeaseme uuesti.

*14. aprillil kella 23.30 paiku tungiti Kehtna vallas Eida-pere ja Lokuta vahelisel teelõigul kallale 29-aastasele naisele.

*Ajavahemikul 15.–25. aprill tungiti Kehtna vallas Põllu külas tallu ja varastati maal, erinevaid toidunõusid ning ra-vimeid. Kahju on selgitamisel.

http://www.krimi24.ee/?page=110-112

Krimi Nimepäevad mais01 Volber, Valba, Valbe, Valli02 Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja03 Endel, Endo04 Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale05 Loit, Loomet06 Aasa, Aase, Asse07 Helme, Helmi, Helma, Helmeles08 Timmo, Timmu, Timo09 Otto, Ott, Kahru10 Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike11 Liivar, Liivo, Leevo12 Vootele, Võitur, Tapper, Rünno13 Õie, Õile, Õili, Õilme14 Edith, Eedit, Eede15 Sofia, Viia, viiu16 Ester, Esta, Este, Esti17 Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo18 Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki19 Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli20 Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja21 Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel22 Oliver, Leivo23 Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly24 Alar, Alari, Allar, Aller25 Urban, Urbo, Urves, Urve26 Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina,

Minna27 Kalvi, Klaudia28 Roman, Roomet, Roome, Roomo29 Laido, Leido, Leidur, Luulik30 Argo, Arro31 Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga,

Olga, Olli

Märjamaa rahvamajas

Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

***Reedel, 4. mail kell 11 Viljandi lasteteater Reky etendus “Väike nõid”. Pilet 5 €

***Reedel, 4.mail kell 19 Ly galeriis PÄRIMUSTANTSUDE ÕHTU. Väärt vaimu toovad rahvamuusikud Kail ja Enrik

Visla. Pilet 3 €, lastele ja rahvarõivais külalistele 2 €***

Laupäeval, 5. mail kell 19 Kuusalu teatri näitemäng rahast. Pilet 3 €

Teisipäeval, 15. mail kell 18Märjamaa Muusika-ja Kunstikooli kevadkontsert. Tasuta!

***Laupäeval, 19.mail kell 11vallavanema vastuvõtt- hõbelusikate kätteandmineuutele ilmakodanikele.

**Ly galeriis

näitus “Valgus varjus”. Pildid on valminud Mõisamaa ja Kernu

hooldekodus elavate ning Keila sotsiaalkeskuses koos käivate vaimupuudega või psüühikahäirega

inimeste käe läbi.


Ahjus küpsetamine Ahjus küpsetamine toimub kuuma kuiva õhu toimel.

Sageli lisatakse praele vedelikku mahlasuse andmiseks või pannakse ahju veekauss, et tekitada lisaniiskust. Küpseta-takse nii malmpajas, küpsetuskotis, praepannil, ahjuplaa-dil kui ka savipotis.

Ahjupraad on iga peolaua krooniks, kuna see on tõeli-selt maitsev ja eestlastele eriti südamelähedane roog. Eriti populaarsed on ahjuroad kamaraga sealihast, kuid valmis-tatakse ka paljudest teistest lihadest.

Ahjupraadidest üldiselt - Enne kuumtöötlemist peaks liha seisma umbes tunni

toasoojas, et ahju pannes ei toimuks suurt temperatuuri-muutust ja praad hästi pruunistuks.

- Kui küpsetame seapraadi koos kamaraga, on mõistlik teha sellesse sisselõiked (nt ruudud) nii lihtsustame hilise-mat lahtilõikamist, samuti saab roog nägusama välimuse.

- Et veiselihast ahjupraad mahlasem tuleks, võib seda bardeerida, st peki sisse keerata või paksult võiga määrida.

- Praadi võiks kõigepealt pruunistada 250°C juures 10 minutit või kuni pruuni kooriku tekkimiseni. Seejärel alandatakse temperatuur 120°C-ni, lisatakse pannile pul-jongit ja küpsetatakse liha lõplikult valmis. Ahjusoleku ajal võiks valada liha mitu korda üle praeleeme, rõõsa koorega või spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud kastmega.

- Liha valmimisaeg sõltub ahjuprae suurusest, kuid üldjuhul arvestatakse 1 kg liha kohta 1 tund küpsetamist.

- Osadel poes müüdavatel maitsestatud praadidel on sisse lükatud nn praevalvur. Kui liha sisetemperatuur on piisav, hüppab pulk pesast lahti ja annab märku, et roog on valmis.

- Liha on küps, kui terava noa või vardaga torgates ei tule punakat vedelikku. Eralduv vedelik peab olema läbi-paistev ja selge. Soovitatav on kasutada lihatermomeetrit või nn praevalvurit, kuna igasuguste sisselõigete tegemine paneb lihamahlad kiiremini jooksma.

- Enne lahtilõikamist võiks lasta valmis prael 5-15 mi-nutit seista, et lihamahlade liikumine peatuks. Nii ei valgu vaagnale liigselt vedelikku.

- Et ahjupraadi võrgust kätte saada, tuleks kõigepealt lahti lõigata ahjuprae otstes olevad kinnitused ja seejärel praevõrk pikisuunas (vajadusel mitmest kohast). Pärast seda eemaldame ettevaatlikult kogu võrgu. Otsad võib ka varem lahti lõigata, et võrk küpsemise ajal liha külge tuge-valt kinni ei jääks ja liiga pingul ei oleks.

-Liha lahtilõikamiseks peab olema kindlasti terav nuga, et me ei närustaks lõikepinda. Nuga peab libisema kergelt läbi liha.

- Liha lõigatakse ristikiudu ka pärast küpsetamist. See lühendab lihaskiude, tehes portsjontükid õrnemaks ja pehmemaks.

http://www.rlk.ee/et/lihakool/liha-valmistamineLiha valmistamine

- Kui soovime liha lehttainas küpsetada, peame sel-le enne pruunistama ja jahutama. Eriti sobilik on selleks roaks sea välisfilee.

Liha küpsetamine küpsetuskotis - Küpsetuskoti kasutamine annab tulemuseks mahlase

ja pehme liha. - Kotti võib tarvitada kõikides ahjudes; prae võib aseta-

da nii külma kui kuuma ahju. - Maitsestatud liha tuleb panna küpsetuskotti koos pu-

hastatud köögiviljadega ning lõigata koti ülaosasse ava, et liigne niiskus välja pääseks.

- Seejärel asetada liha ajupannile ning küpsetada 175-225°C juures, kuni prae sisetemperatuur on veiseliha puhul 60-65°C, sealihal vähemalt 72°C.

- Kui liha on küps, võib kotti kogunenud leemest val-mistada maitsva kastme.- Koti asemel võib kasutada ka fooliumi, kuid see tuleb enne küpsetamise lõppu avada, et liha saaks pruunistuda.

Liha küpsetamine praepannil - Maitsestatud liha tuleb asetada praepannile, kallata

üle kuuma toiduõli või rasvaga ning panna praeahju 220°C juurde.

- Aeg-ajalt on vaja kallata juurde vedelikku ja kasta praadi puljongiga.

Liha küpsetamine ahjuplaadil - Liha asetatakse ahjuplaadile või -vormi, kuhu saab

küpsemise ajal valguda ka praeleem, ning pannakse ahju alumisele siinile.

- Küpsetamise ajal tuleb liha kasta pidevalt praeleeme-ga.- Tekkinud praeleent saab kasutada kastme valmistami-seks.

Liha küpsetamine savipotis - Savipotis küpsetamine on praktiline ja säästlik viis,

mis muudab isegi vintske liha mahlaseks ja maitsvaks. - Enne esmast tarvitamist tuleb glasuurimata savipotti

leotada külmas vees 8-10 tundi. Edaspidi on leotamisajaks 15 minutit, kuni poorid saavad vett täis.

- Koos lihaga võib potti panna ka köögivilju. - Kaanega kaetud savipott asetatakse külma ahju alu-

misele siinile. - Savipotis säilib toit kuivamata ka juhul, kui ületab

oma küpsemisaja. - Kuumutamisel tekib potis aur, mistõttu säilivad toit-

ained ja aroom. - Liha küpseb omas mahlas ja muutub pehmeks. - Sõltuvalt lisatava vedeliku kogusest võib savipotis ka

moorida ja keeta. - Savipotis on toitu kerge valmistada - ei pea kogu aeg

valvama. - Kui on vaja lisada vedelikku, võiks kasutada sooja vett. - Liha pruunistamiseks tuleb viimaseks veerandtun-

niks kaas pealt ära võtta.


Keetmine Keetmine on toidu valmistamine ohtras keevas vedeli-

kus (u 100°C). - Keeduvedelikuks võib olla vesi või maitsestatud sool-

vesi. Harvematel juhtudel kasutatakse vett pooleks veiniga või toiduäädikavett.

- Enne keetmist tuleb liha külma vee all puhtaks pesta. - Keetmiseks sobivad suured ja väikesed, nii kondiga

kui kondita lihatükid. Tavaliselt keedetakse sidekoerikka-maid lihasid.

- Kõigepealt pannakse liha potti ning valatakse peale nii palju vett, et see oleks kaetud. Nüüd tõstetakse liha po-tist välja, lastakse vesi keema ning lisatakse soola (1,5-2 tl liitri vee kohta).

- Liha tuleb panna kuuma vette, siis säilib maitse pare-mini. Soovi korral võib lisada maitseaineid ning puhasta-tud köögivilju, ürte ja vürtse (sibul, porgand, käharpeter-sell, loorber, must pipar, vürtspipar jne).

- Liha keedetakse kaane all madalal kuumusel, kuni see on pehme. Puljongikontsentraadi saamiseks peab keetma kauem, paraku kaotab liha nii ka maitses.

- Vajadusel lisatakse aurustunud vedeliku asemel aeg-ajalt vett juurde.

Praadimine Praadimine on laialt kasutatav kuumtöötlemisviis, kus

toiduaineid küpsetatakse rohkes rasvas või toiduõlis (või rasva ja toiduõli segus). Liha küpseb ja pruunistub tem-peratuuril 160-200°C. Praadimine on väga tuntud ja palju kasutatav toiduvalmistusviis.

Liha valik - Paksu põhjaga pannil on liha praadida pa-rem, kuna siis jaotub kuumus ühtlasemalt. Eriti hea tule-muse saab spetsiaalse grillpanniga.

- Pannil praadimiseks sobib õrn, sidekoevaene liha, mis pehmeneb kiiresti ega ole väga rasvane (nt välis- ja sisefilee, tagaosast kondita singilõigud). Üsna head on ka peekoni ja sea kaelakarbonaadi lõigud.

- Sama küpsusastme saavutamiseks peavad korraga praetavad lihalõigud olema ühepaksused ja liha tuleb lõi-gata alati ristikiudu.

- Vasardama peab õrnalt või vajutama liha sõrmenuk-kidega. Hea on vasardada kahe toidukile vahel - nii ei lõhu nii väga lihaskiudu ja lihamahl ei valgu liigselt välja.

- Liha tuleb hoida 1 tund enne praadimist toatempe-ratuuril. Külm liha jahutab panni, lihale ei teki koorikut ja mahl valgub välja. Lihamahl hakkab pannil keema, mistõt-tu liha pind jääb hall ja maitse tuim.

- Liha pind peab olema võimalikult kuiv, muidu ei teki pruuni koorikut. Seega on vaja liha pind enne pannilepa-nekut köögipaberiga kergelt kuivaks tupsutada.

- Mahlasema tulemuse saamiseks võib maitseained (eriti soola) lisada alles siis, kui liha üks pool on pruunis-tunud. Maitsestada võib ka enne praadimist, praadimise ajal või pärast.

Praadimine ja liha küpsus - Kõigepealt tuleb panna pannile toiduõli või rasva ja

see kuumaks lasta. - Praerasvaks sobib toiduõli, taimerasv, searasv ja või.

Eriti popp on praadida oliiviõliga. - Liha pannakse kuumale pannile, rasv / õli peab ker-

gelt särisema. - Ei tohi asetada lihalõike tihedalt üksteise kõrvale, see

jahutab panni ja pruunistumine ei õnnestu nii edukalt. - Liha tuleb praadida mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Keerata võiks siis, kui üks pool on täiesti pruun ja pinnale

Liha küpsetamine malmpajas - Kõigepealt tuleb pada pliidile tõsta ja kuumutada sel-

les õli. - Seejärel pannakse liha patta ja pruunistatakse korra-

likult iga külje pealt. Lisatakse ka puhastatud köögiviljad, ürdid ja vürtsid (sibul, porgand, käharpetersell, loorber jne).

- Küpsemise ajal on vaja liha aeg-ajalt praeleemega kas-ta.

- Küpsemine/hautamine peab toimuma madalal kuu-musel kaane all, kuni liha on küps.

on tekkinud lihamahla pisarad. - Võimalik on liha ka lühiajaliselt “ehmatada” - grilli-

da kõrgemal temperatuuril mõlemalt poolt maksimaalselt 1 minut. Nii saame lihamahlad kiiremini kinni ja liha ei tõmbu nii kergelt kaardu.

- Paneeritud liha puhul pikeneb mõlema poole küpse-misaeg u 1,5 minuti võrra.

- Valmimisaeg sõltub tüki paksusest, kuid igal juhul tuleb mõlemalt poolt praadida lühikest aega, kuid suurel kuumusel.

- Pärast valmimist võiks kallata ära rasva ning praadida liha mõõdukal kuumusel mõlemalt poolt veel u 30 sekun-dit - nii jääb tulemus maitsvam ja mitte nii rasvane. - Liha on küps, kui terava noa või vardaga torgates ei eraldu pu-nakat vedelikku. Eralduv vedelik peab olema läbipaistev ja selge. Samas peame arvestama sellega, et mida rohkem liha torgime, seda kuivemaks see muutub.

- Praetud või küpsetatud lihalõikudel võiks lasta enne serveerimist veidi fooliumi all seista (u 10 minutit), et liha-mahl saaks jaotuda ühtlaselt ega voolaks lõikamisel välja.

Friteerimine Friteerimisel kasutatakse kuuma toiduõli, mis ei tohiks

enda alla võtta üle poole poti. Sisuliselt on see toiduaine-te küpsetamine rasvavannis 180-200°C juures. Friteerida saab wok-pannil, potis ja spetsiaalsetes friteerimisnõudes.

On oluline, et toiduained küpseksid kuumas toiduõlis ühtlaselt ja jääksid mõnusalt krõbedad. Liha võib friteeri-da ka paneerituna. Eriti popid on sellisel viisil valmistatud broileritiivad ja poolkoivad ning pelmeenid.

Liha valmistamine


Moorimine ja hautamine Moorimine on rasvas pruunistamine ja kaane all vä-

heses keevas vedelikus küpsetamine. Ühesõnaga, tegu on

Suitsutamine, soolamine ja kuivatamine

Paljudes maakodudes on olemas suitsuahjud, milles valmistatakse eeskätt liha ja kala. Suitsutamiseks nimeta-takse toidu töötlemist naturaalse suitsuga. Suitsutamise eesmärgiks on anda lihale meeldiv välimus ja maitse ning pikendada säilivusaega.

- Kuumsuitsutamine toimub 60-80°C ja külmsuitsuta-mine 15-20°C juures.

- Suitsutada on võimalik ka lõkkel spetsiaalses suit-suahjus, kus suits saadakse puuhalgude põlemisest või kuumutataval pinnal asuva saepuru põlemisest. Eesti tin-gimustes on parimaks põletusmaterjaliks lepahalud või sellest saadud saepuru. Okaspuud annavad lihale kibeda kõrvalmaitse. Tahmane suits muudab liha ebameeldivaks.

- Suitsugeneraatorites saadakse suitsu hakkpuidu ehk saepuru aeglasel mittetäielikul leegita põlemisel õhu mit-teküllaldasel juurdepääsul, kusjuures suits läbib sel juhul tavaliselt ka vesifiltri.

- Kasutatakse ka nn suitsupreparaate (suitsupulbreid, suitsuvedelikke, suitsusoola jne), mis annavad samuti liha-le suitsumaitset.

Tekstide autorid: Enn Tobreluts ja Heli Sepp

Jätkame kirjutist järgmises numbris.

- Keetmise ajal tuleb eemaldada tekkinud vaht vahu-kulbiga.

- Liha küpsust võib kontrollida kahvli või tikuga. Val-mis liha on katsudes pehme ja tuleb kergesti kondi küljest lahti.

- 1 kg liha keetmiseks kulub umbes tund. - Kui liha on küps, tuleb tõsta pott pliidilt ning lasta 15

minutit järelküpseda. Nii saab liha eriti mure ja maitsev. - Supiköögivilja võib soovi korral keeta koos lihaga. - Rohkes vedelikus valmistatakse ka lihasuppe, mida

saab keeta nii lihast kui kontidest. Supi jaoks sobivad si-dekoerikkamad lihatükid: aba, koot, kondid jne. Kui suppi keeta madalal kuumusel, saab selgema leeme. Keetmise ajal tuleb ära korjata supi pinnale tekkiv üleliigne rasv ja vaht.

Liha keetmine kiirkeedupotis Hermeetiliselt suletud kiirkeedupotis valmib toit aurus

kerge ülerõhu all. Roog saab kiiremini valmis, lisaks säi-livad paremini vitamiinid (puudub hapniku juurdepääs) ja mineraalained ning aroom on tugevam (kõrge tempe-ratuuri tõttu). Liha jääb mahlasem ja õrnem, kergemini seeditav.

Kiirkeedupoti plussid on aja ja energia säästmine ning võimalus aroomis aurutada. Keeduvette võib lisada veini, ürte jms. Hästi sobib sel meetodil valmistada liha, millel on rohkesti sidekude ja konti.

- Kõigepealt loputatakse liha külma veega ja lõigatakse sobivateks tükkideks. Seejärel pannakse liha kiirkeedupotti ning lisatakse soovi korral maitseaineid ja puhastatud köö-givilju (sibul, porgand, petersell, porrulauk, loorber, must terapipar, vürtspipar, sool).

- Edasi tuleb kuumutada piisav kogus vett ning valada kiirkeedupotti lihale; vesi peab katma poole lihadest. Sule-tud kaanel seadistatakse ventiil nii, et rõhu tekkimisel pää-seks aur välja.

- Keetma peab madalal kuumusel 15-60 minutit (ole-nevalt lihast).

- Täpset valmimisaega mõjutab kõige rohkem lihatüki kuju. Paksu tüki pehmenemiseks kulub rohkem aega.

Kupatamine Kupatamine on lühiajaline kuumutamine vees või au-

rus pinnavalkude denatureerimiseks või veesiduvuse vä-hendamiseks. Näiteks kupatatakse maksa pasteedi valmis-tamisel.

Aurutamine Aurutamine on Hiinast pärinev populaarne meetod,

mida seal on aastasadu kasutatud riisi valmistamiseks. Te-gemist on äärmiselt tervisliku toiduvalmistusviisiga, mille käigus säilitavad toiduained oma maitse ja värvi. Samuti jäävad alles kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalained. Sobib nii sealiha kui ka veise- ja linnuliha puhul.

Wok-pannil aurutamiseks asetatakse keeva vee kohale spetsiaalne aurutamisrest. Selle peale pannakse toiduained, mis tihti on eelnevalt kuumas vees kupatatud, et hävitada kahjulikke baktereid.

Liha valmistaminekeetmise ja praadimise vaheastmega - eelnevalt pruunista-tud liha hautamisega.

- Mooritakse pajapraade, guljašši, raguud ja rulaade. - See meetod sobib hästi jämedakiulisele ja vanemate

loomade lihale. - Kui moorida 1 kg liha paar-kolm tundi, saame pehme

konsistentsi ja suurepärase maitsega roa. - Enne moorimist liha ja köögiviljad pruunistatakse (u

180°C juures) eelkuumutatud paksupõhjalises potis ras-vas või toiduõlis pidevalt segades. Seejärel kallatakse peale kuuma vett või puljongit ning mooritakse kaane all väiksel tulel (u 100°C juures).

- Vedeliku aurustamisel tuleb veidi vett lisada. Hautamine on ahjus või pliidil tasasel tulel (u 100°C)

kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru.

- Omas mahlas ja lisavedelikus hautatakse ka eelnevalt pruunistatud liha, kuid sel juhul on tegu juba moorimise-ga.

- Hautamiseks sobivad paljud lihad. Tavaliselt valmis-tatakse nii suuremaid lihatükke, kuid võib kasutada ka väiksemaid.

- Hautamisajaks tuleks arvestada 1 kg liha kohta 2 tun-di.

- Tekkinud leent saab kasutada praekastme valmista-miseks


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44 45 46

47 48 49 50 51 52 53 54

55 56 57 58

59 60 61 62 63 64 65

66 67 68 69 70 71 72 73

74 75 76 77 78

79 80 81 82 83 84 85

86 87 88 89 90 91 92 93

94 95 96 97 98 99 100 101 102 103

104 105 106 107 108

109 110 111 112

113 114 115

PAREMALE 1 Vald Tartu maakonnas 7 Riigikogu liige 12 Käsi 18 Valgevene õunasort 19 Poegija (zoloog) 20 Kirjatäht 21 Utt-tall 22 Ülem-, pea- 23 Kütteaine 24 Suur kraav 25 Egiptuse pealinn 26 Vastu-, vastas-, vastand 27 Sat-TV jaam 28 Rootsi kuninga nimi 29 Vanaaegkonna ajastu 32 Küla Kaukaasias 34 Trigonomeetriline funktsioon 35 Ühelt poolt läikiv, teiselt poolt krobeline

riie 38 Illustratsioon 40 Kaunis 42 Koduloom 45 Nurgamõõteriist 47 Riik Aasias 49 Objekt 51 Transpordivahend 53 Esimene naine 55 Suur ruum 56 Erisaadik tavaliselt salajase ülesandega 58 Heliredeli kaheksas aste 59 Maksuta, hinnata 61 Nõmm 62 Veetõke

63 Justamendi viiulimängija 66 Koer 68 Brasiilia osariik 69 Kreeka täht 71 Külm jook veinist 74 Koeraputka 75 Juudi vaimulik 77 Jaapani rahaühik 78 Vöödiline loom 79 Linnu- 81 Lavastaja (s 1935) 83 Pikkusühik 85 Eostaim 86 Puri 88 Tegelane "Kevades" 89 Raskus 91 Rohtla 94 Teadmiste kontroll 96 Kandev, juhtiv mõte 98 Sumin, lärm, segadus101 Suusataja104 Lind106 Kaksikvärss idamaa rahvaste luules107 Käepide, ühendus108 Planeet109 Nurjatu110 Nihkumine111 Paraguai tee112 Murdmaajooksja113 Kauba alaväärtuslikkuse pärast tehtav

hinnaalandus114 Viiuldaja115 Vald Lääne-Virumaal

ALLA 1 Karikaturist 2 Karusnahkne säärik 3 Teatud tooraine 4 Äsja väeteenistusse võetud isik (ajal) 5 Hiina rahaühik 6 Laeva kogu meeskonna poolt üheaegselt

tehtav töö 7 Eesti saar 8 Kasutuselevõtmine 9 Riigikogu liige (Reform) 10 Ükskõiksus, osavõtmatus 11 Pampajänes 12 Küla Raplamaal Kehtna vallas 13 Pööningukorrus 14 Mineraalne maavara 15 Lausudes nõiduma 16 Kolmekordne kalavõrk 17 Asula Raplamaal 30 Küla Raplamaal Rapla vallas 31 Häire, tõrge 33 Palee 36 Eriala 37 Eesti linn 38 Mikroob 39 Suur lai tükk 41 Asula Tartumaal 43 Rahuloematu olema 44 Korvpallur 46 Tasase pinnaga kõrgendik 48 Paljas 49 Brasiilia osariik 50 Läänemeresoome keel 52 12 tükki 54 Eesti Ajakirjanike Liit 57 Pindalaühik Inglismaal 60 Salateenistus 61 Kodulind 62 Pension 64 Näitleja (1929-84) 65 Inglise filminäitleja (1931-84) 67 Tuneesia pealinn 70 Egiptuse viljakuse jumalanna 72 Puupuhkpill 73 Korjus 74 Vald Harjumaal 76 Relvastatud röövel 80 Idamaa 82 Saksa kirjanik (1749-1832) 84 Vähe või mitte midagi väljendav 87 Piima-, piim- 88 Sodiaagimärk 90 Haarama, krahmama (murdes) 92 Vald Jõgeva maakonnas 93 Blankett 95 Inetu 97 Vehklemisrelv 99 Lehma kehaosa100 Viiuldaja102 Ümbritsevast värvitoonist erinev väike

pinnaosa103 Varem104 Radiaan105 Noorte Autorite Koondis


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44 45 46

47 48 49 50 51 52 53 54

55 56 57 58

59 60 61 62 63 64 65

66 67 68 69 70 71 72 73

74 75 76 77 78

79 80 81 82 83 84 85

86 87 88 89 90 91 92 93

94 95 96 97 98 99 100 101 102 103

104 105 106 107 108

109 110 111 112

113 114 115

PAREMALE 1 Nali 7 Puupakuke 12 Teatud joogiklaas 18 Eesti lavastaja ja näitleja 19 Eluvesi 20 Läti õunasort 21 Vald Jõgeva maakonnas 22 Vähe huvi pakkuv 23 Üha 24 Elektrivoolu tugevus 25 Kanali, tee suunda tähistav liin 26 Papagoi 27 Sõjariist 28 Purjelaeva osa 29 Jumalad Skandinaavia mütoloogias 32 Näitleja (1927-90) 34 Kilopaskal 35 Eoskott 38 Põlemissaadus 40 Suusataja 42 Kõrreline heintaim 45 Varandus 47 Rünnak 49 Peo 51 Automark 53 Reini lisajõgi 55 Viskerelv 56 Trinidadi tants 58 Rebenenud koht 59 Korras (kõnek) 61 Jala osa 62 Kreeka rahaühik

63 Muusikas väga aeglaselt 66 Vald Läänemaal 68 Vald Tartu maakonnas 69 Mittetäielik, mitteküllaldane 71 Elektronarvuti 74 Juuksed 75 Hispaania rahvatants 77 Sõraline 78 Ohjeldamatu joomapidu 79 Lihasuretus 81 Egiptuse päikesejumal 83 Talveõunasort 85 ...Lundver 86 Väike kaanega kastike 88 Meteoriidikraater Venemaal 89 Seebipära 91 Võhumõõk 94 Vint 96 Zola romaan 98 Paraguai tee101 Raua ja süsiniku sulam104 Samoa pealinn106 Vulkaan Sitsiilias107 Riik Aafrikas108 Linn Soomes109 Lennuki osa110 Kõige õigemat teed111 Suveõunasort112 Suudlus113 Suhkrupeedi töötlemise jääk,

söödasiirup114 Maasikasort115 Selektsioon

ALLA 1 Ajalooliselt tähtis dokument 2 Lehma kehaosa 3 Kartmatu 4 Näitleja (s 1951) 5 Koostisosa 6 Monarhi võimu sümboliseeriv ese 7 Selge, läbipaistev 8 Uksehoidja vormiülikond 9 Volga lisajõgi 10 Kultuuriasutus 11 Maitseaine 12 Prantsuse filmilavastaja (s.1925) 13 Vald Põlva maakonnas 14 Hügieenitarve 15 Hõbedana näiv sulam 16 Sõjajumal 17 Märg lumi, lobjakas 30 Transpordivahend 31 Ehitis sadamas laevade remondiks 33 Endine partei 36 Tuurakala 37 Lõrin 38 Eesti näitleja 39 Sentimentaalne 41 Värvus 43 Brasiilia osariik 44 Kergemeelne, tuisupäine 46 Sise-, sisemine 48 Kaitsmine 49 Eesti poliitik (mõõdukas) 50 Mageveepolüüp 52 Tuiksoon 54 Aerutusvahend 57 Järv Armeenias 60 Asula Harjumaal 61 Kompaktne, kokkusurutud 62 Nigeeria pealinn 64 Eesti maapoliitik 65 Noorteorganisatsiooni liige 67 Ecuadori rahaühik 70 Kõrb Sise-Aasias 72 Energiline, tarmukas 73 Põlismets 74 Lind 76 Linn Itaalias 80 Linn Brasiilias 82 Kirgiisi eepos 84 Valgusõpetus 87 Roheneemesaarte pealinn 88 Teatud kook 90 Evima 92 Absorbeerima 93 Tõeliselt, reaalselt 95 Vehklemisrelv 97 Eriala 99 Õunasort100 Elevuslikult ootel102 Küla Kaukaasias103 Maitse104 Atmosfäär105 Reini lisajõgi

Raplamaa Ühistöö 18Veel veidi peamurdmist: sudokud

Tagantpoolt leiate selle sudoku lahenduse

5 3 6 8 6 2 5 6 7 8 3 7 1 2 6 9 5 8 4 7 8 2 9 6 5 4 1 8 6

5 7 4 3 2 6 1 9 83 1 8 9 4 7 6 2 52 9 6 8 1 5 3 7 48 5 3 4 7 1 9 6 27 4 1 2 6 9 5 8 36 2 9 5 8 3 4 1 71 8 7 6 5 4 2 3 99 6 5 7 3 2 8 4 14 3 2 1 9 8 7 5 6

1 6 9 2 7 3 8 4 7 9 8 9 7 5 1 6 4 7 2 3 4 5 8 1 9 6 8 7 1

9 5 4 7 8 4 5 1 4 6 4 2 9 5 3 8 2 3 5 1 6 7 6 7 9 1 4 3 8 7

3 9 8 6 8 2 9 3 4 6 8 9 3 1 5 7 4 2 6 5 2 9 3 8 7 1 8 7

2 7 5 3 9 5 6 7 3 25 4 6 2 1 8 5 2 12 4 5 7 6 1 8 8 1 3

9 8 5 18 2 3 97 3 6 8 7 1 5 8 9 2 56 5 3 44 1 5 6

3 2 9 7 8 4 5 6 18 4 5 2 6 1 7 3 97 1 6 5 3 9 2 4 81 6 4 3 9 5 8 2 72 9 3 8 1 7 4 5 65 7 8 6 4 2 1 9 39 8 7 4 2 6 3 1 56 5 2 1 7 3 9 8 44 3 1 9 5 8 6 7 2

Raplamaa Tühitöö 19

Meeldib.ee„Mees pöördub veterinaari poole.- Nooh, milles mure?- Elumure.- No aga mina pole pühholoog, olen veterinaar.- No aga koera elu on…”***„Kaks mutikest arutavad:“Tänapäeval võib kinodes näha ikka väga palju seksi ja

vägivalda.”“Oh, ma ei tea, ma vaatan põhiliselt ikka ekraanile.””***„Tuleb kaugelt ämm külla. Väimees küsib: “Kauaks te,

emake, meile ka jääte?”Ämm vastab: “Nii kauaks, kui välja kannatate.”Väimees: ” Mis? Isegi teed ei ole aega juua?””***„Väike Juku on emaga saunas. Juku vaatab oma mune

ja küsib: “Emme, kas need on mu ajud?” Ema: “Ei, mitte veel…””

***„-Kas teate, kui palju te valetunnistuse eest saada või-

te?” küsib uurija.-Jaa. Pool miljonit lubati.”***Mida tähendab kuupäev abielu sõrmuses?- Best before***„“Kallis, mida sa minu juures kõige rohkem hindad:

minu ilusat keha või ilusat nägu?”“Sinu huumorimeelt.””***„Ega suvi pole naljaasi – sest hernes tahab keppi, till

tõuseb, redis läheb kõvaks, kartul tahab panemist ja kurk kiletamist.”

***„Müüja: Kas teil 30 senti on? Mees: Ei tea, pole mõõt-

nud.”***„Mees tuleb töölt koju ja näeb naist raamatut lugemas.

“Ega sul igav olnud?” “Mis sa nüüd, kallis. Veetsin aega Shakespeare´i seltskonnas.” Mees vaatab toolile ja noogu-tab: “Näen, näen. Ta unustas oma kaabu maha.””

***„Küsimus: “Kui palju on anekdoote blondiinidest?”

Vastus: “Kolm. Ülejäänud on tõestisündinud lood.””***„Sõbrannad omavahel: “Ma olen juba kuu aega mõel-

nud, kus minu mees küll õhtuti on.” “Ja oled sa selle nüüd teada saanud?” “Jah, ühel õhtul sattusin koju ja seal ta oli-gi.””

*„Varbad on seadmed, mida kasutatakse mööbli otsimi-seks pimedas toas.”

„Mina ei näe unenägusid. Ma magan silmad kinni.”* „Õiges peres käivad asjad nii: Täna teeb naine seda,

mida ise teha tahab; homme teeb mees seda, mida naine teha tahab!”

* „Rongaisa tõmmati haneks”*„Kui smurf punastab, kas ta läheb lillaks?”*„Loll, kes aru saab, et ta on loll, on juba pool geeniust”*„Kõik on võrdsed,aga mõned on kõige võrdsemad.”*„“Aeg on raha!” ütles kelner ja liitis arvele kuupäeva.”*„Miski ei parane eaga”*„Elektrikud pandi pingeritta.”*„Mu süda on offline, mu mõistus on away, hetkel olen

out to lunch ja sinujaoks olen alati busy!”*„Ole mõistlik. Tee, nagu mina tahan.”*„Seksi vastu pole muud rohtu kui seks”*„Vahetevahel on ka vahede vahel olevate vahede vahel

vahe vahel. Vahetevahel vahe vahetub ka vahega.”*„Fotograaf ilmutas huvi.”*„Matemaatik jagas matsu.”*„Majakavaht tõmbas uttu.”*„Esikust kostab samme – mantel läheb moest ära”*„Hea advokaat tunneb seadust, väga hea advokaat aga

kohtunikku.”*„Kui juba supi sees oled, siis proovi ka selle maitset!”*„Kes kaua sõuab, sellel mädanevad aerud ära.”*„Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi kat-

sus sind.”*„“Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks

jäänud inimesele.”*„Kui teed, ära karda; kui kardad, ära tee.”*„Võtmehoidja on välja mõeldud selleks, et sa kõik võt-

med korraga ära kaotaksid.”*„Elu on nagu tagurpidi muinasjutt. Alguses ajab sind

ilus poiss kingaga taga, aga lõpus leiad end kellegi vaname-he köögist kõrvitsast salatit lõikamas.”

*„Juuksuril oli karvane tunne.”*„Kui hulluks lähen, võtan sinu küll kaasa!”*„Kõigist kaotatud päevist kaotatuim on see, mil pole

naerdud”*„Mis on maailma suurim lollus – kui kaks kiilakat kak-

levad kammi pärast.”*„Läksin hulluks. Tulen kohe tagasi.”*„Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis!”*„Striptiisitar näitas ennast heast küljest.”*„Naine ilma meheta pole midagi, aga mees ilma naise-

ta pole sedagi!”*„Mõned vead on liiga head, et neid vaid korra elus

teha.”*„Mehed on nagu pilved, kui nad hommikul ära lähe-

vad, võib veel ilus päev tulla.”*„Ajakirjaniku eelis on see, et tema saab oma arvamuse

avaldamise eest raha, tavainimene aga peksa”*„Teravmeelsus seisneb kunstis öelda,mida sa mõtled ja

kaduda enne kui seda mõistetakse.”„Kui tunned et tahaks kohe hirmsasti midagi teha, hei-

da pikali, ehk läheb üle.”


Hooaeg 2012 tõotab tulla väga pingeline ja huvitav – treeningrühmad Vigalas, Märjamaal ja Raplas, varustuse täiendamise projekt, võistlused maastikul ja maanteel, seda nii Eestis kui ka väljaspool.

Eelmisel aastal said KoMo treeningrühmad olulist täiendust nii Raplas kui ka Märjamaal ja uue rühmana alustas Vigala. Kokku on kolme rühma peale treenimas üle 40 lapse, kelledest noorimad alla 10 aastased ja vane-mad jätkamas kooliteed juba väljaspool maakonda. Klubi treenerid Gerda Rand, Martti Alesmaa ja Janari-Joel Jões-sar on ise tulihingelised rattasportlased ja käinud teadmi-si ammutamas Audentese Spordigümnaasiumis Otepääl. Kui Gerda võtab rattasporti meeldiva vaheldusena tervi-sesportlasena, siis Martti ja Janari on hooajaks põhjalik-ke ettevalmistusi teinud ning plaanivad teha KoMo esin-dusvõitkonnas korraliku võistlushooaja. Lisaks kuuluvad põhituumikusse Peeter Tarvis noorem ja Peeter Pruus, kellede eelmine maastikuratta hooaeg oli väga edukas. Esindusvõistkonna võistluskalender ongi juba üsna tihe, sinna kuuluvad kindlasti Eesti meistrivõistlused, Saaremaa Velotuur, maastikurattasari Samsung Estonian Cup (endise nimega Elion) ja mitmed Eesti ning lähinaabrite võistlu-sed. Kuivõrd võistlused on erinevate profiilidega ja eelda-vad erinevat ettevalmistust ning ka registreerimistingimu-sed kord nõuavad klubilist kuuluvust KoMo ridadesse siis tõenäoliselt saab aeg-ajalt esindusvõistkond täiendust ka mujalt Eestist. Kindlasti on juba paigas see nimekiri, kes Raplamaa Rattaklubi Samsung Estonian Cup-il esindab – neid võistkondi on koguni 3! Esimeses võistkonnas löövad kaasa Pruus, Tarvis, Alesmaa ja Jõessar, keda toetavad Kai-do Pesor, Priit Karjane, Mart Tilk ja Silver Trigub. Teises võistkonnas on noorratturid, kes valdavalt poolmaratoni sõidavad ja kolmandas võistkonnas on nn. „vanamehed“ ehk harrastusratturid.

Rattaklubi on väga tänulik kõikidele oma toetajatele ja lastevanematele, kes agaralt klubi tegemistesse panustavad (ennekõike transport võistlustele). Suureks toeks varustu-se soetamisel on LEADER toetus, mida küsiti Raplamaa Partnerluskogult, et soetada treeningseadmeid, maantee- ja maastikurattaid. Ilma milleta ei oleks võimalik läbi viia treeninguid aastaringselt ja osaleda nii maastiku kui ka maanteevõistlustel. Tänu sellele on klubi uksed avatud uu-tele sportlikele noortele vanuses 10-16 aastat ja tegelikult on klubi liikmeskonnas ka palju nooremaid ja palju vane-maid spordihuvilisi – rattasõit passib kõikidele!

Raplamaa Rattaklubi KoMo tegemiste kohta saab põh-

jalikuma ülevaate www.komo.ee ja otseloomulikult feiss-bukis.

***Märtsis toimus Itaalias treeninglaager, kus osales ligi

20 KoMo aktiivset harrastajat, esindusvõistkond ja mõned põhjalikuma ettevalmistusega noorratturid. Itaalia liiklus-kultuur, maastik ja ka kliima on lihtsalt nii vastupanda-matud, et ettevalmistavat laagrit on seal väga hea läbi viia. Et treeningmahtudest aimu saada, siis esindusvõistkon-na sportlased läbisid ligi 4 nädalase laagri jooksul umbes 3000 km ja nooremad ning harrastajad kahenädalase laagri jooksul umbes 1000 km.

***29. aprillil toimub Märjamaa Tervisespordikeskuses

ratturite avapidu Raplamaal – sama võistlusega saavad al-guse Marimetsa Kapp 2012 ja KoMo Rattasari 2012. Mär-jamaa rattakross on ühtlasi ka maakonna meistrivõistlus maastikuratturitele pikal distantsil ja Rapla Liikumissarja osavõistlus. Korraldajad on mõelnud nii suuremate kui ka väiksemate osalejate peale – põhisõidu pikkus on ca 40 km, tervisesportlasel on võimalus valida pool distantsi ehk ca 20 km ja lastel on oma sõit pikkusega 1,4 km. Maastik on jõukohane igale rattasõbrale.

Raplamaa Rattaklubi KoMo huvitav hooaeg juba alanud

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-1867.html

Pildidl on osa KoMo treeningrühmast enne treenin-gut Itaalias, vasakult III treener Janari-Joel Jõessar


Laupäeval, 21. aprillil toimus Tallinnas, Kalevi spor-dihallis võimlemisfestival “Kauni rühiga ellu”. Eesti Spor-diseltsi Kalev poolt korraldatava festivali eesmärgiks on arendada kauneid liikumisharjumusi ja tagada noortele hea rüht ning tuua uusi rühmi võimlemise juurde. Võist-lejaid hindas kümneliikmeline žürii. Auhinnalaual olid ootamas kuld-, hõbe- ja pronksplaadid. Sel aastal osales festivalil 570 võimlejat. Esindatud olid klubid Tallinnast, Tartust, Paidest, Tõrvast, Võrust, Keilast, Sillamäelt, Viljan-dist, Pärnust, Saaremaalt, Raplast, Kohilast ja Haapsalust.

Rapla esindajatena astus võimlemisvaibale 44 Kadi võimlejat, kokku viie rühmaga. Esimesena tuli võistlustulle asuda Rapla Vesiroosi gümnaasiumi 1.-3. klasside tüdru-kute rühmal “Vesiroos II”. Selle hooaja võistluskava “Kel-gumäel” oli treeningtundides hoolega harjutatud ja lisatud nii mõnigi keerukam võimlemiselement. Lõbus kava kel-kudega pani mitmed žüriiliikmed üles tõstma hinnet 10. Maksimaalselt 100st punktist koguti 93 punkti ja sellega olid väiksed tüdrukud ära teeninud kuldplaadi.

Järgmisena võistles Kadi võimlejate rühm “Päike”, kuhu kuuluvad Valtu põhikooli 1.-3. klasside tüdrukud. Nende lõbus Lotte-preilide tants “Olemise rõõm” jäi silma oma

eakohasusega ja lastepärase muusikaga. Žürii hindas soo-ritust punktisummaga 67, mis andis tüdrukutele igati vää-rika hõbeplaadi.

Kadi võimlejate kaks rühma astusid võimlemisvaiba-le vahendikavaga. Treener Kadi Saksa seatud rõngakavas esines palju keerukaid elemente. Valtu ja Rapla koolide 4. klasside tüdrukud pidid ühel ajal hakkama saama nii tasa-kaalu hoidmisega, kui rõnga keerutamisega. Lisaks visked ja hüpped. Žürii andis rühmale “Liblikas” 93 punkti ning rühmale “Vesiroos I” 67 punkti. Auhinnaks vastavalt kuld- ja hõbeplaat.

Valtu põhikooli 5. klassi tüdrukutest koosnev rühm “Viiendikud” olid sunnitud erinevate põhjuste kokku-langemisel vaibale astuma vähendatud koosseisus. Seda suurem ja hinnatum oli nende pingutus viimasel hetkel muudetud kava esitades. Žürii hindas nende etteastet 61 punktiga, mis tõi ka neile hõbeplaadi.

Treener Kadi Saks jäi oma võimlemistüdrukutega igati rahule ja järgmisel aastal ollakse taas festivalil võistlustules.

Karin Moisar

Pilt ja tekst http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-1864.html

Kadi võimlejad tõid võimlemisfestivalilt kulda ja hõbedat


Võtame hoida Teie koera, kui soovite sõita

puhkuse - ärireisile. Koera vanus alates 4 kuud.

Koer peab olema nõuetekohaselt vaktsineeritud ja veterinaarselt

korras, olemas mikrokiip + lemmikloomaregistrisse kantud.

Rohkem infot tel 554 0518 ja [email protected]

Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

NäitusedMere ääres:

Mare Iknojani fotonäitus (saalis)***

Kaunimad Eesti raamatud (vitriinis)***

Rapla vanadel fotodel (fuajees)***

Rapla Ühisgümnaasiumi algklasside õpilastööde näitus (lasteosakonnas)

***Huumor ja satiir: raamatunäitus

(kojulaenutuses)***

Иностранная эстрада: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)***

Ilmaruum: raamatunäitus (lugemissaalis)***

Elas kord... : raamatunäitus (lasteosakonnas)

9 8 5 18 2 3 97 3 6 8 7 1 5 8 9 2 56 5 3 44 1 5 6

3 2 9 7 8 4 5 6 18 4 5 2 6 1 7 3 97 1 6 5 3 9 2 4 81 6 4 3 9 5 8 2 72 9 3 8 1 7 4 5 65 7 8 6 4 2 1 9 39 8 7 4 2 6 3 1 56 5 2 1 7 3 9 8 44 3 1 9 5 8 6 7 2

Новости РБК

Дочь Путина потеряла

корейского

Странное существо

поставило ученых в

тупик

Врачи поставили Мелу

Гибсону страшный

диагноз

Неизвестное науке

метровое существо ест

слонов

Россиян ждет тяжелая

расплата за майский

отдых

Дик Адвокат покидает

сборную России по

футболу

Знаменитая теннисистка

разделась прямо на

корте. ВИДЕО

Самый дорогой дом в

Подмосковье

выставленный

продажу,

рублей

Доверенности на

автомобили заменят

полисом ОСАГО

Газета

Медведев и Путин

возглавили колону в

первомайском шествии

Медведев защитил права

трудящихся при

неплатежеспособности

работодателя

Autonews.Ru

Волк в овечьей шкуре

Тест-драйв

Как выбраться из Москвы

на майские

Угонщиков автомобилей

приравняют к

Yтро

Против путчистов в Мали

взбунтовались

береты"

В Индии перевернулся

паром с сотнями

пассажиров

БАК поймал

возбужденную

прелестную

В Параде Победы примет

участие "Иосиф

В российских городах

нечем дышать

Уникальный корабль

невидимку выставили на

аукцион

В Параде Победы примет

участие "Иосиф

В российских городах

нечем дышать

Уникальный корабль

невидимку выставили на

аукцион

Бывший соратник

Каддафи утонул в

Главная Карты Новости Месяц Информеры Туризм Проекты Сервисы °CПоиск

Реклама

Поймай волну млм

Присоединись к млм компании с

экспоненциальным ростом. Перейди

посылке.

Английский язык. Туризм+общение.

Мультимедиа курс Незубрилкин.

Активное запоминание слов, фраз,

диалогов.

Как стать счастливой женой?

Счастливый брак или как из

любовницы превратиться в жену.

Обучающие техники

Cайт о строительстве и ремонте

бесплатно разместим информацию о

Вашей фирме на страницах сайта

Яндекс Директ

www.mlmprg.ru

travaler.ru

www.obrestipolovinku.ru

www.rrf100.ru

Стать партнёром

Мясное блюдо, которое

проще котлет и всегда

нравится детям. Видео

Интересные и простые

рецепты шашлыков

Эксперты рассказали,

почему нельзя поднимать с

земли выпавших птенцов

Тимошенко через 4 месяца

в колонии. Фото

Самая красивая женщина

мира. Фото

Дешево и сердито: как

отдохнуть летом за 10

тысяч в месяц

Явление, которое увидели

впервые за 60 лет

Стало известно, какое лето

ждет россиян

Шашлык на праздники: от

дорогого к эконом-

варианту

Особые копейки, за

которые можно выручить

тысячу рублей

Информация

О проекте

Информация для СМИ

Информация для WEB

Соглашение об использованииданных с сайта

О рекламе на сайте

Часто задаваемые вопросы (FAQ)

Гостевая книга

Карта сайта

Контакты

Погода за окном

РаплаЭстония

Ясно

6 См/с

761мм рт. ст.

59% влажн.

1 мая 2012 10:00

Прогноз на 2 недели

Погода в Рапла Мой город

01.05ΖΣηΣήι Ωηάθι άήά ζγΧγΨυ,Σι ΰγθλ ΩηβυΩϊ Υί Ωβάϊ

TΩΰζΩηΣι κηΣΥγΫΨκμΣ, °C

℮ι ΰ. ΨΣΥί .,ΰΰ ηι . θι .

⅜Ωι Ωη,ΰ/θ

⅜ί ΣΪ βγθι χΥγΫΨκμΣ, %

Ύρ κρ ΣΩι θϊ ,°C

Ночь Ясно +6 761 72 +6

Утро Ясно +9 761 66 +8

День Ясно +12 762 52 +11

Вечер Ясно +8 761 62 +8

2СЗ

5СЗ

5С

2С

02.05СР

Ясно +3 Ясно +14

Ночь День

03.05ЧТ

Ясно +5 Облачно +12

04.05ПТ

Пасмурно,небольшойдождь

+6 Ясно +10

05.05СБ

Пасмурно,дождь +5

Пасмурно,небольшойдождь

+9

06.05ВС

Облачно +4 Пасмурно +8

07.05ПН

Ясно ₧1Пасмурно,небольшойдождь

+10

08.05ВТ

Ясно +5Облачно,небольшойдождь, гроза

+19

09.05СР

Малооблачно,небольшойдождь

+4Малооблачно,небольшойдождь

+12

10.05ЧТ


+3 Облачно,дождь +11

11.05ПТ

Облачно,дождь +3 Облачно,

дождь +10

12.05СБ

Малооблачно,дождь +2


+12

13.05ВС



+12

14.05ПН



+14

В Рапла

Краткий прогноз

Подробный прогноз

Прогноз на 2 недели

Геомагнитная обстановка

Погода по-старому

Погода для занятых

Дневник погоды

График температуры

Водоемы

Температура воды: +8°C

01.05.2012

Солнце Луна

Восход

ЗаходДолгота

05:21

21:1415:53

ФазаРастущая

70%

Астрономия

01.05.2012

Информер

Хотите быстро повысить информативность своего сайта?Разместите один из наших погодных информеров.

Подробнее

Успешная Жизнь!

Уникальное открытие психологов:

Технология Исполнения Желаний

www.success-psychology.ru

Погода в Вашем городе.

Прогноз на день, на 3 дня, на неделю, на

месяц.

www.meteonova.ru

Английский язык для туризма. New!

Быстро запомнить популярные слова и

фразы. Мультимедиа тренажер для ПК+mp3

travaler.ru

Яндекс.Директ Стать партнёром

Copyright © 1998-2012, Gismeteo.RUНаши проекты: , , ,

+10°C

Page1 of 2GISMETEO.RU: Погода в Рапла на две недели. Прогноз погоды (метеопрогноз) ...

1.05.2012http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Tallinn 8

Rannailm Hoiatused Ilm täna 4 päeva prognoos Ilm reaalajas Ilm maailmas MIDA VÕIKS TÄNA OTSIDA? Otsi Logi sisse Reklaam Kontakt

See leht avaleheks!

Ilm Eestis praegu

Ilm maailmas praegu

Ilmaandmed

Ennustame ilma

Pikad prognoosid

Prognoosikaardid

Ilmakaamerad

Uudised

Ilmakool

Ilmapildid

Looduskalender

Ilmateave

Küsi Jürilt

Ilmajutud

Teata tormist!

Sotsiaalvõrgustikud

Ilm Sinu weebi

Ilm@teade

« MAI 2012 ╕

E T K N R L P

30 1 2 3 4 5 6

KALASTUSKALENDER

25,60° ja 58,85° (Kesk-Eesti) on koordinaadid, mis on võetud aluseks antud

tulemuste arvutamisel. Tippaeg on perioodi keskel. Perioodi kestus ulatub tunnist

kahe tunnini. Solunari teooriast lähemalt www.solunar.com

Eesti kalade aastaring

Flyfishing

ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE LAUPÄEV PÜHAPÄEV

2314:49

2415:36

2516:24

2617:13

2718:01

2818:49

2919:37

02:24 03:11 03:59 04:48 05:36 06:24 07:12

21:01 21:48 22:37 23:25 --:-- 00:12 01:00

08:36 09:23 10:12 11:00 11:49 12:37 13:25

3020:25

0121:14

0222:05

0322:58

0423:54

05--:--

0600:54

08:00 08:49 09:40 10:33 11:29 12:19 13:19

01:48 02:37 03:27 04:20 05:16 06:06 07:06

14:13 13:25 12:37 11:49 11:00 10:12 09:23

0701:56

0803:01

0904:07

1005:07

1106:03

1206:54

1307:42

14:21 15:26 16:32 17:32 18:28 19:19 20:07

08:09 09:13 10:19 11:19 12:15 13:06 13:54

20:34 21:38 22:44 23:44 --:-- 00:41 01:29

-nigel 10:56 tugevam tippaeg

-keskmine 23:21

-hea 17:09 nõrgem tippaeg

-väga hea 04:44

Lingid

SMS Raha pakub 50-300eur - 0% intressiga!

SINULAEN. Kiired rahalahendused

Laen kinnisvara tagatisel

PRINDI DIGIFOTO 0.10 € eest! OX.ee

TASUTA REHVID JA REHVIVAHETUS!!!

TÄHELEPANU! Üle-Eestiline soodne kiirlaen

ON24 SISUSTUSKAUBAMAJA

Tarot kaarditarga vastuvõtt

Seiklusmatkad

Parim kink on isetehtud. Telli Foto lõuendil

PIDU RATASTEL (DISCOBUSS 39 KOHTA)

Arctic Sport Club kutsub

parfüümid | kosmeetika | juuksehooldus

Laen kinnisvara tagatisel

sale24.ee e-pood

« Eelmine Järgmine ╕

Core i3, 3GB, 500GB, Win7

Page1 of 2ILM.EE

1.05.2012http://www.ilm.ee/kala/

http://www.ilm.ee/kala/

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Ilm.ee abil kalale


https://www.mkindlustus.ee/firmast/firmast/

Tutvustus M-kindlustus on kindlustusvahendaja, mis võimaldab

era- ja äriklientidel ööpäev läbi kiirelt ja mugavalt võrrelda erinevate varakindlustusseltside hinnapakkumisi ja tingi-musi ning sõlmida sobiv kindlustuspoliis interneti vahen-dusel.

Kindlustusvahendaja tegeleb kindlustuslepingute va-hendamisega, saades selle eest tasu. Kindlustusvahenda-jad jagunevad Eestis kindlustusmaakleriteks ja kindlus-tusagentideks. Kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi tegevus on põhimõtteliselt erinev: kindlustusmaakler esin-dab kindlustusvõtja, kindlustusagent kindlustusseltsi huve.

Kindlustusmaakleri kohustuseks on muuhulgas:

•välja selgitada kliendi kindlustushuvi ning nõudmised ja soovitada kliendile tema huvidele vastavat lepingut pii-sava hulga kindlustusseltside pakkumuste seast

•põhjendada kliendile antud nõuandeid ja soovitusi põhjalikkusega, mis vastab kindlustuslepingu keerukusele

•tutvustada kliendile enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepingu tingimusi, sealhulgas kindlustusmakse-te suurust, tasumise korda ning lepinguga seotud piiran-guid ja välistusi

•teavitada klienti kindlustusseltsilt saadava vahendus-tasu suurusest iga vahendatava kindlustuslepingu kohta eraldi

•teavitada klienti hüvitamise põhimõtetest, sealhulgas sellest, millisele kohtule võib vaidluse korral kindlustusle-pingu alusel esitada nõude

•konsulteerida klienti muudes kindlustusega seotud küsimustes (sh administreerimise või kahjukäsitlusega seonduv jms).

Kindlustusagendi kohustuseks on muuhulgas:

•informeerida klienti, millist kindlustusseltsi on tal õi-gus esindada ning millist liiki lepinguid ta vahendab

•teavitada klienti kindlustuslepingu võimalikest va-riantidest

•tutvustada enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlus-tuslepingu tingimusi, sealhulgas kindlustusmakse tasumi-se korda ning lepinguga seotud piiranguid ja välistusi

•tutvustada kliendile lepingust tulenevate väljamaksete ja hüvitamise korda.

http://www.fi.ee/index.php?id=465

» 2D Kindlustusmaakler OÜ» AAA Kindlustusmaakler OÜ» AS SEB Kindlustusmaakler» AS Smart Kindlustusmaakler» AS Vandeni Kindlustusmaaklerid» Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ» Allier Kindlustusmaakler OÜ» Avor Kindlustusmaakler OÜ» BCP Kindlustusmaakler OÜ» Balti Kindlustusmaakler OÜ» CHB Kindlustusmaakler OÜ» Clemenc Kindlustusmaakler OÜ» Colemont Kindlustusmaakler OÜ» Credo Kindlustusmaaklerid OÜ» FS Kindlustusmaakler OÜ» Fix Kindlustusmaakler OÜ» Fort Kindlustusmaakler OÜ» Foxtall Kindlustusmaakler OÜ» IIZI Kindlustusmaakler AS» Insurance broker services OÜ» K. Kindlustusmaakler OÜ» Kasko Kindlustusmaakler OÜ» KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ» Kominsur Kindlustusmaakler OÜ» Krooni Kindlustusmaaklerid OÜ» Lambert Kindlustusmaakler OÜ» Lõuna Kindlustusmaakler OÜ» Marsh Kindlustusmaakler AS» NB Kindlustusmaakler OÜ» Next Kindlustusmaakler OÜ» Online insurance broker OÜ» Optimal Kindlustusmaakler OÜ» OÜ ABC Kindlustusmaaklerid» OÜ DnB Kindlustusmaakler» OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur» OÜ Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid» OÜ TIIB Kindlustusmaakler» Premium Kindlustusmaakler OÜ» RA Kindlustusmaakler OÜ» Vagner Kindlustusmaakler AS

http://www.fi.ee/index.php?id=466

Valdav osa inimesi on puutunud kokku kindlustusega, olgu siis elukindlustusega, liikluskindlustusega, kinnisvara kindlustusega vbõi veel mõne muu kindlustusliigiga.

Vaatleme lähemalt, mida see kindlustamine siis täpse-malt endast kujutab. Kogu esitatud materjal on esitatud le-hekülgedel, millele on antud viited. Loomulikult leiab nen-del lehekülgedel tunduvalt rohkem ja põhjalikumat infot, kui siia ära mahutame.

Kuna suvine reisihooaeg on algamas, heidame tänases ja järgmises Raplamaa Ühistöös pilgu reisikindlustusele.

Räägime kindlustamisest

Kindlustusvahendajad

Kindlustusmaaklerid

Järgmistel lehekülgedel olev jutt on _M-kindlustu-se (BCP Kindlustusmaakler OÜ ) lehekülgedelt, seetõttu mõni sõna ka neist.


https://www.mkindlustus.ee/f/2011/04/bcp_kindlus-tusmaakler_reisikindlustuse_tingimuste_vordlus.pdf

Käesolev reisikindlustuse kindlustustingimuste võrdlus (“kindlustustingimuste võrdlus”) on koosta-tud järgmiste reisikindlustuse kindlustustingimuste (“kindlustustingimused”) alusel:

1. Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i (“Seesam”) reisikindlustuse tingimused 1/2011;

2. Salva Kindlustuse AS-i (“Salva”) reisikindlustuse tin-gimused 09.02.2011;

3. If P&C Insurance AS (“If ”) reisikindlustuse tingimu-sed TR 20071;

4. QBE Kindlustuse AS-i (“QBE”) reisikindlustuse tin-gimused R212010-01;

5. ERGO Kindlustuse AS-i (“ERGO”) reisikindlutuse tingimused KT.0715.11.

OLULINE INFORMATSIOONReisikindlustuse võrdlused on loodud kindlustusvõt-

jatele ja kindlustusmaakleritele informeerimiseks kind-lustusseltside tingimustest. Võrdlused käsitlevad vaid olulisemaid tingimusi ning on informatiivse tähendusega. Kindlustustingimuste võrdlused ei hõlma kindlustusseltsi-de detailsemaid sätteid (nt kindlustuslepingu sõlmimine, muutmine, lõptamine. Samuti kindlustuslepinguga seotud tasusid).

Antud dokumendil ei ole õiguslikku alust ega asenda kindlustusvõtja ja kindlustusseltsi vahelist lepingut. Samu-ti ei ole kindlustustingimuste võrdlus aluseks kahju hüvi-tamisel, kahjujuhtumite käsitlemisel, kindlustuslepingu-ga seotud vaidluste lahendamisel ning kindlustuslepingu poolte ja kindlustusmaakleri vaheliste küsimuste lahenda-misel. Eelnimetatud juhtudel lähtutakse pooltevahelistest lepingutest ning kindlustusseltsi poolt välja pakutud kind-lustustingimustest.

Reisikindlustuse tingimuste võrdlus on abistava ise-loomuga ning juhul kui esineb erisusi võrdluses kindlus-tusseltside poolt välja pakutud tingimustega tuleb alati lähtuda seltsi poolt pakutavatest tingimustest. Kindlus-tustingimuste kattuvate osade sisuline formuleering keh-tib, kui kindlustustingimuste erinevustes ei ole nimetatud teisti.

1. KINDLUSTUSKAITSEKindlustustingimuste kattuvusedReisikindlustuse kindlustuskaitse koosneb tervisekind-

lustusest, reisitõrke kindlustusest ja pagasikindlustusest.Tervise- ehk meditsiiniabikindlustuse kindlus-

tusjuhtumid on:1. kindlustatud isiku ootamatu äge haigestumine või

tervisekahjustust tekitav sündmus, mille sümptomid ilm-nevad esmakordselt antud reisi ajal ja mille ravimiseks va-jab kindlustatu vältimatut arstiabi;

2. kindlustatud isikuga toimunud õnnetusjuhtum, mis on ootamatu ja ettenägematu, äkiline välismõjust tingi-tud ja kindlustatu tahtest sõltumatu ning millest tekkinud tervisekahjustuse ravimiseks vajab kindlustatu vältimatut arstiabi;

3. kindlustatud isiku surm välisriigis.Reisitõrkekindlustuse kindlustusjuhtumid on:1. reisi ärajäämine, milleks loetakse broneeritud või väl-

jaostetud reisile mitteminemist;2. reisi katkemine, milleks loetakse juba alanud reisilt

plaanivälist ennetähtaegset tagasipöördumist;3. reisile hilinemine, milleks loetakse reisi alguspunkti

hilinemist või kõrvalekaldumist esialgsest sõidugraafikust. Transiitpunkti hilinemiseks loetakse hilinemist või kõrva-lekaldumist esialgsest sõidukgraafikust.

4. kindlustatu või temaga koos reisiva abikaasa, elu-kaaslase, lapse, lapselapse, vanema, vanavanema või kind-lustatu reisikaaslase ootamatu äge haigestumine, õnnetus-juhtum või surm;

5. kindlustatu isiku lähisugulase eluohtlik seisund või surm;

6. regulaarliinil sõitva lennuki, rongi, bussi, laeva või ühistranspordivahendi, millega sõidetakse reisi algus- või transiitpunkti, hilinemine või mitteväljumine tehnilise rik-ke, liiklusõnnetuse või ilmastikuolude tõttu;

7. auto, millega sõidetakse reisi algus- või transiitpunk-ti, sattumine liiklusõnnetusse eeldusel, et liiklusõnnetust ei põhjustanud kindlustatu süüline tegevus;

8. vahetult enne reisi algust kindlustatu elukohale tu-lekahjust, loodusõnnetusest või süüteost tekkinud kahju, mille tõttu on vältimatult vajalik kindlustatu isiklik kohal-olek.

Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumiks on pa-gasi (s.o kindlustatuga reisil kaasas olevad isiklikud asjad):

1. vargus või röövimine;2. hilinemine transpordiettevõtte süül;3. kaotsiminek või kahjustumine transpordiettevõtte

süül.Pagasis olevateks hinnalisteks esemeteks on üldjuhul

elektroonilised seadmed (foto-, filmi-, videokaamera, ar-vuti, mobiiltelefon jms) ning pass või muu isikuttõendav dokument, viisa jms.

Kindlustustingimuste erinevusedSeesamReisi ärajäämise puhul kehtib kindlustuskaitse alates

3-ndast päevast pärast kindlustuslepingu vormistamist.1-aastase korduvreisikindlustuse puhul on lubatud

ühekordne maksimaalne välismaal viibimise aeg 45 järjes-tikuse reisipäeva.

Teatud korduvreisikindlustuse pakett sisaldab ka vastu-tuskindlustust, mille puhul on kindlustusjuhtumiks kind-

Reisikindlustuse kindlustustingimuste võrdlus


lustatud isiku või tema kuni 14-aastase lapse poolt kolman-datele isikutele hooletusesttekitatud isiku- ja varakahju.

Pideva viibimisega välisriigis saab sõlmida pideva välis-riigis viibimise kindlustusleping.

Reisitõrke juhtumiks on ka kindlustatu isikuga seotud ja Eestis asuvale ettevõttele tulekahjust, loodusõnnetusest, ettevõtte vastasest süüteost või ettevõtte töötaja raskest isikukahjust tekkinud märkimisväärne kahju, mille tõttu on vältimatult vajalik kindlustatu kohaolek lähtuvalt tema ametikohustustest.

Transpordivahendiga seotud tõrkeks loetakse ka sõi-duvahendi ootamatut tehnilist riket või teel olles äärmiste ilmastikuolude tekkimist, millest ei võinud ette teada.

Pagasi kahjustumiseks või hävimiseks loetakse trans-pordiettevõtte järelevalve alla jäetud

pagasi või reisil toimunud liiklusõnnetuse tagajärjelkannatada saanud pagasi kahjustumist võihävinemist.SalvaReisi ärajäämise kindlustuse puhul kehtib kindlustus-

kaitse alates 4-ndast päevast pärast kindlustuslepingu vor-mistamist.

1-aastase kindlustusperioodi 90-päevase kindlustus-kaitsega kindlustuslepingu korral kehtib kindlustuskaitse reisi(de)l viibitud esimese 90 päeva jooksul.

IfReisi ärajäämise kindlustuse puhul kehtib kindlustus-

kaitse alates 3-ndast päevast pärast kindlustuslepingu vor-mistamist.

1-aastase korduvreisikindlustus kehtib iga reisi ajal mit-te rohkem kui esimesed 45 päeva.

Reisi ärajäämiseks loetakse ka reisilt ennetähtaegset tagasipöördumist reisitõrke kindlustusjuhtumi tõttu, kui kindlustatu pöördus reisilt tagasi reisi esimese 36 tunni jooksul esimeses transiitpunktis.

Lisariskina võimalik valida õigusabikulude kindlustus-kaitset, mille puhul hüvitatakse kindlustatu poolt mitte-tahtlikult toimepandud õigusvastasest teost tuleneva tsivii-lõigusliku nõude korral mõistlikud ja vajalikud kulutused õigusabile.

QBEReistõrke kindlustuskaitse hakkab kehtima 72 tundi pä-

rast kindlustusmakse tasumist.1-aastase kindlustuslepingu korral on maksimaalne

ühekordne lubatud välisriigis viibimise aeg 30 päeva.Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumiteks on ka paga-

si kannatada saamine või hävinemine õnnetusjuhtumiga kaasnevalt või loodusjõududest tingituna. Pagasi purune-mine või kaotsiminek transpordifirma süül;

ERGO 1-aastase kindlustuslepingu korral on maksi-maalne ühekordne lubatud välisriigis viibimise aeg 90 päe-va.

Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumiteks on ka paga-

si kaotsiminek ja/või hilinemine reisi ümberistumis- või sihtpunkti.

2. KINDLUSTUSHÜVITISE LIIGIDKindlustustingimuste kattuvusedMeditsiiniabikindlustuse alusel hüvitatakse

järgmised vältimatud ravikulud:1. kulud arsti poolt määratud retsepti alusel ostetud ra-

vimitele;2. ambulatoorse- ja haiglaravi kulud välisriigis;3. välisriigis tehtud stomatoloogilised esmaabikulud;4. kindlustatu põhjendatud transpordikulud arstiabi

saamiseks;5. vigastatud või haige kindlustatu transpordikulud

Eestisse eeldusel, et niisugust kodumaale tagasitoimeta-mist peetakse meditsiiniliselt vajalikuks ja võimalikuks;

6. mõistlikud matusekulud välismaal või kindlustatu surnukeha või tema tuha transpordikulud Eestisse juhul kui kindlustatu sureb kindlustusjuhtumi tagajärjel välis-maal;

7. kindlustatut saatva ühe isiku põhjendatud sõiduku-lud odavaimas saadaolevas hinnaklassis ja majutuskulud;

8. hüvitatakse arsti poolt määratud meditsiiniliste abi-vahendite ostmiseks välisriigis tehtud põhjendatud kulud.

Reisi ärajäämisel hüvitatakse see osa reisi maksumu-sest, mida reisikorraldaja või reisiga seotud teenuse pakku-ja ei tagasta ning mida ei olnud võimalik enam tühistada.

Reisi katkemise korral hüvitatakse mõistlik ja põhjen-datud lisakulu, mis oli seotud transpordi ja majutusega kindlustatu ennetähtaegsel tagasipöördumisel Eestisse.

Reisile hilinemise korral hüvitatakse sihtpunkti jõud-miseks vajalikud täiendavad pileti ümbervahetamise ku-lud või alternatiivse transpordivahendi kasutamise kulud odavaimas saadaolevas hinnaklassis, hüvitatakse ka mõist-likud ja vajalikud täiendavad ööbimiskulud.

Pagasikindlustuse alusel hüvitatakse:1. esmatarbekaupade soetamiseks tehtud kulutused pa-

gasi hilinemise korral;2. pagasikindlustuse objektiks olevate esemete kahjus-

tumisest või kadumisest tulenev kahju;3. pagasi taastamise või asendamise kulud.Hüvitatakse välisreisil varastatud või kaotsiläinud pas-

si või ID-kaarti jms uue dokumendi soetamisega seotud tõendatud kulud.

Kindlustustingimuste erinevusedSeesamMeditsiiniabikindlustuse alusel hüvitatakse peamiselt

järgmised kulud:1. rasedusega seotud ootamatud tüsistused enne 28.ra-

sedusnädalat, v.a sünnitus või enneaegne sünnitus, mis ilmnevad reisil esmakordselt kuni 1600 eurot ulatuses;

2. arsti poolt määratud vajalikud ja põhjendatud uurin-gute kulud välisriigis;



3. stomatoloogiline esmaabi välisriigis kuni 150 eurot;4. raviperioodi pikkus ei ole ajaliselt piiratud;5. kindlustatut saatva ühe isiku põhjendatud kulud 950

eurot (edasi-tagasi sõit ja majutus);6. arstiabi saamiseks kindlustatud isiku transpordi- ja

majutuskulud välisriigis7. kindlustatud isiku surma korral välisriigis surnukeha

või tema tuha transpordikulud Eesti Vabariiki või matu-sekulud välisriigis (v.a peielaud, matustel osalevate isikute reisikulud

Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumi puhul pagasi hili-nemisel üle 4 tunni hüvitatakse vältimatult vajalike esma-tarbekaupade ostmiseks tehtud põhjendatud otsesed kulud kuni 30 eurot ööpäevas, kuid mitte rohkem kui 120 eurot maksimaalselt kahe kindlustusjuhtumi kohta ühe reisi väl-tel. Ei rakendata poliisil märgitud omavastutust.

Hüvitataks pagasikindlustuse kindlustusjuhtumi puhul kuni 95 eurot dokumentide vormistamise kulud Eesti va-bariigis. Ei rakendata poliisil märgitud omavastutust.

Pagasi välisriiki hilinemisel üle nelja tunni hüvitatakse vältimatult vajalike esmatarbekaupade (riided, pesemistar-bed jms) ostmiseks tehtud põhjendatud otsesed kulud kuni 30 eurot ööpäevas, kuid mitte rohkem kui 120 eurot mak-simaalselt kahe kindlustusjuhtumi kohta ühe reisi vältel. Ei rakendata poliisil märgitud omavastutust

Pagasikindlustuskaitse laieneb ka järgmistele esemetele: elektroonilised seadmed (foto-, filmi-, videokaamera, mul-timeediaseaded, arvuti, mobiiltelefon ja selle lisaseadmed, muusikariistad, tööriistad ja töövahendid;

SalvaMeditsiiniabikindlustuse alusel hüvitatakse peamiselt

järgmised kulud:1. hambaravikulud maksumusega kuni 200 eurot kind-

lustusperioodi kohta;2. õnnetusjuhtumi tõttu hävinenud või kahjustunud

proteesi, kuuldeaparaadi või prillide parandamise või soe-tamise kulud kuni 80 eurot;

3. kindlustatut saatva ühe isiku põhjendatud sõiduku-lud kuni 90 eurot päevas maksimaalselt 5 päeva ulatuses.

4. kindlustusjuhtumi tõttu tehtud telefonikõnede mak-sumus meditsiiniabi koordinaatorile või Salva Kindlustu-sele kuni 32 eurot ulatuses.

5. Ambulatoorse- ja haiglaravi kulud; kroonilise haigu-se ägenemise korral ambulatoorse ja haiglaravi kulud kuni 1500 eurot;

6. Matusekulud välismaal kuni 3000 eurot või kindlus-tatu surnukeha või tema tuha transpordikulud Eestisse;

Pagasi hilinemise korral hüvitatakse esmatarbekaupa-de soetamiseks tehtud kulutused kuni 3 päeva ulatuses 32 eurot päevas;

Hüvitatakse pagasikindlustuse objektiks olevate eseme-te kahjustumisest või kadumisest tulenev kahju kuni 30% pagasikindlustuse kindlustussummast;

1. fotoaparaatide ja videokaamerate maksumus kuni 32 eurot komplekti kohta;

2. spordivahendite maksumus kuni 32 eurot;3. passi või ID kaardi varguse korral hüvitatakse asen-

dusdokumendi muretsemiseks tehtud kulutused välisriigis kuni 60 eurot;

4. pagasi otsimiseks tehtud põhjendatud sidekulud kir-jalike tõendite alusel kuni 32 eurot;

Pagasikindlustuse kaitse ei kehti mobiiltelefonile, raha, pangakaardid, väärtpaberid, piletid, tööriistad, töövahen-did, kaubad, kauba- ja tootenäidised; joonised, käsikirjad, reklaam- ja koolitusmaterjalid, toiduained, joogid, taimed, loomad, klaas ja portselan;

IfMeditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse peamiselt:1. hädavajalikud kulud ootamatu ägeda hambavalu kõr-

valdamiseks ning nende protseduuridega seotud ravimite eest: põletikukolde avamine, juurekanali puhastamine, aju-tine plombeerimine, hamba eemaldamine.

Hüvitatakse ka õnnetusjuhtumist (nt kukkumine, liik-lusõnnetus, peksmine) tingitud hambaravi esmaabi kulud kuni 3 kuulise kindlustusperioodi puhul kuni 128 eurot, üle 3 kuulise perioodi puhul maksimaalselt 192 eurot;

2. esimese 12 rasedusnädala jooksul ootamatult tekki-nud raseduse komplikatsioonide tõttu tehtud vältimatud meditsiiniabi kulutused;

3. õnnetusjuhtumi tõttu hävinud või kahjustunud pro-teesi, kuuldeaparaadi või prillide parandamise või soeta-mise kulutused kuni 77 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta ning kindlustusjuhtumist tingitud kulutused karkude soe-tamiseks ja ratastooli vms kasutamiseks.

4. kindlustusjuhtumi tõttu tehtud telefonikulud kahju-käsitluspartnerile või AS-ile If Eesti Kindlustus hüvitatakse kuni 64 euro ulatuses.

Kui kindlustatul ei ole reisitõrke kindlustusjuhtumi tõt-tu võimalik jätkata reisi graafikukohaselt ja ta peab seetõttu jääma reisi sihtpunkti või transiitpunkti

kauemaks kui 3 päevaks, hüvitatakse majutusteenuse kulud ainult juhul, kui need on kindlustusandjaga eelne-valt kooskõlastatud.

Kui reisilt Eestisse naasmine hilineb reisitõrke kindlus-tusjuhtumi tõttu, pikeneb kõigi vastava kindlustuslepingu kindlustuskaitsete kehtivuse periood automaatselt 48 tun-ni võrra, tingimusel, et kindlustusleping sisaldab reisitõrke kindlustust.

Spordivarustuse ( sh spordirõivad, spordijalanõud, ke-pid, suusad, lumelaud, jalgratas, pesapallikurikas, langevari jms) eest makstava kindlustushüvitise maksimaalne suurus on 160 eurot kõigi sama kindlustusjuhtumi tõttu kahjustu-nud, hävinud või kaotsi läinud esemete kohta kokku.

Pagasikindlustuse alusel hüvitatakse reisi ajal vältima-tult vajalike tarbekaupade soetamise kulutused, kui pagas hilineb välisriigis transpordiettevõtte süül rohkem kui 4



Nüüd saab Raplamaa Ühistöö pdf-faili alla laa-dida aadressilt http://www.raplayhis.eu/

Lisandus e-posti aadress [email protected] ajal kehtivad kõik senised allalaadimis-

aadressid ja e-posti aadressid. Mugavaim koht kor-raliku internetiühenduse korral on http://issuu.com/piirp .

Kommentaare, repliike, arvamusi saab nüüd jät-ta külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/

Leheküljel http://raplayhis.eu/foorum/ on ava-tud katseliselt nn Raplamaa foorum. Foorumisse saab jätta teateid eelolevatest sündmustest ja juba olnud sündmustest, samuti jätta kuulutusi, korral-dada mitmesuguseid väitlusi. Miks mitte anda oma ostu- või müügisoovist kõigepealt siin teada? Ehk pole rohkem ja raha eest kuulutada vajagi.

Foorumisse sõnumite jätmiseks ja loomulikult ka sõnumite lugemiseks ei ole vaja liikmeks regist-reerida (siiski oleks soovitav seda teha). Postituste tegemisel palume arvestada seadusandlust ja head tava kedagi mitte solvata ning mitte esitada laimu. Iga autor vastutab oma sõnade eest vastavalt sea-dusandlusele.

Kolmapäeviti ilmuvasse Raplamaa Ühistöösse ootame materjale, reklaame ja kuulutusi teisipäeva tööpäeva lõpuni (kella 17ni). Tavapäraselt on uus number valmis teisipäeva õhtu jooksul ja hilisõhtul saab seda juba lugeda.

Andke meile korraldatavatest üritustest teada kas e-mailile, külalisteraamatu või foorumi kaudu ning teie üritused jõuavad ka lehte.

Reklaami ja kuulutuste avaldamine on jätkuvalt tasuta.

Raplamaa Ühistöö

tundi maksimaalselt 32 eurot päeva kohta, kuid kokku mit-te rohkem kui 25% pagasikindlustuse kindlustussummast.

Dokumentide varguse või röövi korral hüvitatakse asendusdokumentide soetamiseks tehtud kulutused kuni 77 euro ulatuses.

QBEMeditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse peamiselt:1. vältimatu hambaravi ja/või otsene valuvaigistamine

kuni 100 eurot;2. õnnetusjuhtumist tingitud vajadusel meditsiiniliste

abivahendite (sh. kargud, prillid ja jalutuskepp) soetamise kulud hüvitispiiriga kuni 100 eurot.

3. Kulutused arsti poolt määratud retsepti alusel ostetud ravimitele;

4. Rasedusega seotud ootamatud tüsistused, mis ilmne-vad esmakordselt enne 28. rasedusnädalat,

ühekordne maksimaalne hüvitispiir on kuni 1300 eurot esitatud kuludokumendi alusel;

Reisi hilinemise korral hüvitatakse ärajäänud reisi tege-lik maksumus, kui hilinemise tõttu jääb reis ära.

Pagasi hilinemisel hüvitatakse vajalike tarbeesemete ostmise kulutused, kui pagas hilineb transpordiettevõtte süül reisi sihtkohta välisriigis rohkem kui 2 tundi, kuid mitte rohkem kui 191 euro ulatuses

Hüvitatakse sportimisega seotud kahjud tingimusel, et poliisil on vastav märge võistlus- või ekstreemspordiala kohta.

ERGO Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse

peamiselt:1. haiglaravi ja ambulatoorse ravi kulud kuni 45 päeva;

2. Hambaravi esmaabi kulud hüvitispiiriga 200 eurot ühe juhtumi kohta; 3. kindlustatu surma korral põrmu välis-maal matmise kulu või põrmu tuhastamise ja/või põrmu Eestisse transportimise kulud; kindlustatu pärijatele 10 000 eurot, kui kindlustatu suri õnnetusjuhtumi tagajärjel.

4. kindlustatut saatva ühe isiku vältimatud ja põhjenda-tud reisi- (edasi-tagasi sõit) ja majutuskulud – kindlustus-andja eelneval nõusolekul;

Kui Eestisse tagasipöördumine hilineb reisitõrke kind-lustusjuhtumi tõttu, siis pikeneb kindlustusperiood 48 tun-ni võrra.

Pagasikindlustuse alusel hüvitatakse pagasi soetamise või korrastamise kulud juhul, kui pagas oli jäetud reisikor-raldaja, transpordifirma, hotelli valdusesse või sõiduki su-letud pakiruumi. Pagasi hulka kuuluva ühe eseme hüvitis-piir on 25% pagasikindlustuse kindlustussummast. Samuti

hüvitatakse (omavastutust arvestamata) reisi jätkami-seks hädavajalike dokumentide väljastamise kulu ja paga-si hilinemise tõttu ostetud vältimatute esmatarbekaupade kulu kui 25% pagasikindlustuse kindlustussummast.

Järgneb järgmises Raplamaa Ühistöös


M-kindlustus | BCP Kindlustusmaakler OÜ | Infotele-fon 6 990 990 | [email protected] | www.mkindlustus.ee | Narva mnt. 9A, Tallinn 10117

raplamaa Ühistöö nr 18

Documents