raplamaa Ühistöö nr 1 2013

Nr. 1(53) 2. jaanuar 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Head uut teguderohket 2013. aastat!

Raplamaa pildialbum 2012Aasta on lõppenud ja koos aastavahetuega on ikka kombeks kokkuvõtteid teha. Püüame lõppenud aasta

jooksul Raplamaal toimunust anda seekord väikest ülevaadet piltide kaasabil.Ootame kõikide ettevõtlike inimeste pilte mööduva aasta sündmustest. Pildile palume lisada pildi autori

andmed ja lühikirjelduse sündmusest (mis üritus või ettevõtmine, kus ja millal aset leidis, kes osalesid).Igast ettevõtmisest avaldame maksimaalselt 2 pilti, aga saata võib loomulikult rohkem, siis saab välja valida

parimad pildid. Pildid (sündmused) järjestame toimumisaja alusel.Pilte ootame kõikvõimalikest ühistest ettevõtmistest, spordivõistlustest, kokkutulekutest, pidudest, esine-

mistest, kohtumistest jne jne.Kuna tegemist tasuta väljaandega, siis kahjuks honorari piltide eest maksta ei ole võimalik. Küll aga jäädvus-

tate oma ürituse ja oma nime fotograafina ajaloo tarbeks. Püüame kogu maailmale näidata, et sellel aastal elas Raplamaa tegusat ja toimekat elu ja et siin maksab elada ja siia maksab tulla.

Pildid palume saata aadressile [email protected] hiljemalt 15. jaanuaril. Pärast nimetatud kuupäeva me kahjuks pilte enam vastu võtta ei saa, kuna anname saabunud materjalid kujundajale. Pildialbum valmib hiljemalt 25. jaanuariks.

Raplamaa Ühistöö 2

Riigi teine mees (loe naine) kutsus meid aastavahe-tusel naeratama.

„Maailmas on väga palju toredaid asju, tunneme neist rõõmu“ ütleb Ergma ja lisab:„ärme unusta üks-teisega rääkimast, eriti just vanemad inimesed tunne-vad tihti, et neil ei ole kellegagi rääkida - tehkem neile seda rõõmu ja pidagem neid pühade puhul kasvõi te-lefonikõnega meeles“.

Rohkem ma seda taevatarka ei tsiteeri. Mõtlen hoopis sellele, mis maksab täna telefoni ülalpidamine ja ka kõne mitte rikka inimese poolt.

Mõni vanur naerataks hea meelega, aga kui ham-baid kolmekümne kahe asemel vaid kolm pool; teis-tel kole vaadata, aga uusi ilusaid ei saa teha. Raha pole, see tähendab jääbki naeratamata.

Kindlasti on maailmas palju toredaid asju, aga inimsööjalik reform on Eesti rahval, ja samas omal kodumaal millegi meeldiva kohapealt hapniku kinni keeranud. Ja mitte kuidagi ei pane naeratama, kui võr-relda Eesti rahva elukvaliteeti arenenud naaberriikide rahva elukvaliteediga.

Kui saad 5000 eurost palka, saad naerda, palju ta-had, kes aga 350 eurot palgana, ei ole võimalik palju naerda.

Eks ka teine Eesti naerab, aga seda omal moel, mil-lest esimene Eesti aru ei saa.

Ergma võiks ennekõike oma kunagistele Res Pub-lica aegsetele lubadustele mõelda, millele ta täna jää-davalt selja on pööranud.

Maaelanike vaesuse määr on aastate jooksul olnud kuni kümme protsendipunkti kõrgem kui linnaelani-kel. 2011. aastal oli maaelanike (alevik, küla) vaesuse määr 21% ja linnaelanikel (linn ja alev) 16%, teatab Statistikaamet.

Mis siin naerda on, kui peale maksude maksmist jääb paljudes väikeperedes kolme peale söögirahaks 2 eurot päevas?

Vastutustundetu on teie soov, pr Ergma. Lihttööli-se pisikese palga, aina tõusvate hindade juures ei vea vägisi ka mitte kuidagi suud kõrvuni. Ka teie olete tegelikust elust võõrdunud, nüüd sama jutt ja silma-klapid, mis Ansipilgi. Muudkui naerata, aga rahval on naer läbi pisarate.Valusad on need pisarad, pr Ergma, oma maa ja vaese rahva pärast.

Ma ka naeraks kogu aeg, kui haamri kolksutami-se eest sellist palka saaks. Paraku läheb suur osa meie

tööst saadavast tulust selleks, et proua naerda saaks, meile jäävad ainult higi, veri ja pisarad.

Kas Ergmal endalgi tasub naeratada, kui võimu-erakonnad on ajanud aastaid ühiskonda lõhestavat po-liitikat. Maksustavad madalapalgalisi tugevamini kui üheski teises OECD riigis. Sellega on hävitanud koha-liku mikroettevõtluse, sundinud ettevõtlikke minema Soome tööle, koormanud üle sotsiaalsüsteemi, sundi-nud inimesi kodudest lahkuma, takistanud investee-ringuid. Inimene ei lähe ju siin tööle, kui tal nii vähe raha kätte jääb, et sellega ei ole võimalik ära elada. Seda kõike on võimuerakonnad teinud vaid eesmärgiga, et kuulda OECD esindajalt, et üheski teises OECD rii-gis ei maksustata kõrgemapalgalisi nii vähe kui Eestis, tänu millele on rikkurite hoiused kommertspankades paisunud ca 4,5 miljardile!

Arvan, et järgmine tegelanna naeratab kindlasti.Evelin Ilves hakkas vanast ja lagunenud taluelami-

sest kujundama tänapäevast majapidamist. Ta asutas osaühingu Ermamaa OÜ ja ettevõte võttis talukomp-leksi oma vara hulka. Ettevõtluse Arendamise Sihtasu-tuse vahendusel sai ta Euroopa Liidu tõukefondist ligi 3 miljonit krooni laenu. EAS otsustas laenu anda sel-lepärast, et Toomas-Hendrik Ilvese Europarlamendi liikme palk andis lootust, et laen saab tagasi makstud. Laen oli sihtotstarbeline, mõeldud turismi arendami-seks. Talust kujundati konverentsikeskus. Ilveste elu-maja ei saanud Ärmale ehitada, sest see olnuks laenu-raha mittesihipärane kulutamine.

Ärma talu oli suhteliselt kallis. Külalismaja tubade hinnad üheks ööks kahele maksnuks 1625–6900 kroo-ni ja kõige kallim olnuks see presidendisviidis. Kogu kompleksi üürimine ööpäevaks maksnuks 25 900 krooni. Lisatasu eest saanuks pargis lõket teha (310 krooni), lemmiklooma kaasa võtta (310 krooni päe-vas) ja jalgratast rentida (75 krooni tunnis). Kolmvee-randtunnisel ekskursioonil Ärma talu maadel saanuks osaleda 465 krooni eest ühe ekskursandi kohta. Teenu-seid olnuks teisigi.

Ilveste eneste sõnul sai neist presidendipaar oota-matult. Selgus, et presidendile kehtivate rangete turva-nõuete tõttu ei saa Ärma talukompleks sisuliselt kon-verentsikeskuse ja külalismajana toimida. Näiteks, kui president sooviks ootamatult oma tallu sõita, tuleks kõigepealt kõik külastajad evakueerida, seejärel soori-tada täiendav turvakontroll ja alles siis võiks president

Sa vaid naerata!


tallu tulla.Probleemi lahendamiseks võttis Toomas-Hendrik

Ilves sama aasta juuli lõpus Ärma talu oma abikaasa ettevõttelt Ermamaa rendile. Vastavat summat ei avali-kustatud. Turismiobjektide rendileandmine pole Ees-tis levinud ja seetõttu ei osanud kinnisvaraasjatund-jadki umbkaudugi hinnata rendisumma suurusjärku.

Niisugune otsus tekitas ajakirjanduses tulist kriiti-kat. Mihkel Mutt nimetas seda skisofreeniliseks olu-korraks ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk rääkis, et see on korrupt-siooniohtlik juhtum, eriti kui rendisumma peaks ole-ma väga suur.

Ajakirjanik Argo Ideon avaldas Wikileaksi kau-du avalikkuse ette jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes Pos-timees artikli “Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta”.

No näete, ka ilvestel on elu Eestis niru! Ka nemad ei naerata!

President, riigikogulased, ministrid elavad ja saa-vad palka nagu EL rikaste riikide samadel ametikoh-tadel, aga Eesti arst, insener ja bussijuht peavad ennast võrdlema Bangladeshi ja Usbekistaniga jne ja pensio-

Sa vaid naerata!nist ei maksa rääkidagi

Eestis on 400 000 pensionäri + invaliidid + töötud + üksikemad jne., kelle suhtes elektri hinnatõus on jät-kuv genotsiid nende vastu.

Lihtsalt hale ja valus on elada Eestis, kus rahad lii-guvad ainult riigipiruka juures istuvajate juures. Jõu-lutunneli kaudu kerjatakse rahvalt raha, aga herrad tegutsevad siis, kui endale kasu näevad ja toetavad nii Ukrainat kui kaugeid rahvaid summas, mis pool rahva annetusest jõulude aegu. Aga nii neid paguneid tee-nitakse.

Selles pole midagi erilist.Eriline on ainult see, kuidas valitsuse juhtiv partei

Reformierakond ja valitsuse liikmed skandaalidele reageerivad. Sellist asja pole tõesti enne olnud, et valit-suse liikmed rahvale kuude kaupa lihtsalt tuimalt näk-ku valetavad, ülbelt naeratades, vähimagi häbitundeta, hoiakuga, et mis teiesugused lollid meile ikka teha saa-vad, meie oleme ju võimul.

Kuidas nüüd siis soovitate naeratada Ergma moo-di?

…Naerata ja elu irvitab vastu.Irvita, siis elu naeratab vastu…

A. Aju

Olete oodatud Eidapere Rahvamajas

pühapäeval, 13.01.2013 kell 14.30

pealelõunasele teetunnile koos Vahur Kersnaga.

Võimalik osta ka Vahur Kersna raamatut. Sissepääs 1.-

Raplamaa Ühistöö 4Algus 3. leheküljel

Ülehomme, 4. jaanuaril, on Soome kuulsal näitlejal, koomikul, multi - instrumentalistil ja lauljal „Veskul“ 68. sünnipäev. Eesti kultuurirahvas mäletab teda eel-kõige „Uuno Turhapuro“ (perenime otsetõlge = mõtte-tuse oja) filmisarja järgi.

Vesa-Matti Loiri on Soome üks laiahaardelisemaid meelelahutusartiste. Loiri on esinenud nii teatris, ki-nolinal kui telesaadetes.

Lauljana on ta saanud tuntuks eelkõige Eino Leino värssidele loodud laulude esitajana.

Aastatel 2006 – 2008 ilmusid Lapi triloogiad, mis sisaldavad vanu Soome pop- ja rockmuusika lugusid akustilise salvestusena.

Vesa õppis Soome teatrikoolis 1963 – 1966 ja on mänginud kuuekümnes filmis.

Esimene filmiroll usaldati Vesale juba 17 aastasena Mikko Niskase noorsoofilmis „Pojat“

Teatris on ta mänginud muuhulgas ka kuulsas „Seitsmes vennas“, lisaks osatäitmised nii Turu linna-teatris kui ka Yleisradio teatris.

Kindlasti mäletab ka meie veneaegne Soome TV vaatajaskond teda kuulsas „Spede“ saatesarjas ja 1988 – 1991 oli Vesal oma telesari „Vesku Show“, mille stse-naariumi ka ise kirjutas.

Lisaks kõigele on ta näitlejana helindanud 1993. Disney animafilmi Aladdin.

Selle filmi Soomekeelne heliriba sai maailma dub-leeringute omapärase ja ainulaadse esituse eriauhinna. Sellest innustatuna helindas ta 1996. aastal juba 1989. aastal valminud Inglise multifilmile soomekeelse pea-osatäitjana „Mitmekülgne Charlie“, Soome versioon -

„Kaikenkarvainen Charlie“ (All Dogs Go to Heaven).Muusikuna tuleb kindlasti tunnustada Vesa-Matti

flöödimängu ja tema esialbum 1971. aastal “4+20” oli tervenisti instrumentaalmuusika, kus parimaks palaks tunnistati Oskar Merikkanno “Nuttev flööt”.

Vesku on ka iga-aastane Pori Jazzi esineja.Mika Kaurismäki tegi dokumentaalfilmi “Vesku”,

mis esilinastus Soomes augustis 2010, ja on mälelata-vasti ka Eesti publikule meie televisioonis näidatud.

Eelmise aasta detsembris sai Vesa-Matti Loiri elu-töö eest Soome riikliku muusikapreemia.

Lisan siia mõned tema laulud:http://www.youtube.com/watch?v=hSFmsPJYis8 Hyvää puutahttp://www.youtube.com/watch?v=qmMpaklgNd4 Ihmisen ikävä toisen luo http://www.youtube.com/watch?v=-aSxSUy34HU Lapin kesä http://www.youtube.com/watch?v=qjhWniXLfvE Kun olet poissahttp://www.youtube.com/watch?v=mXaZVVP2fzA Tahdotko mut tosiaan http://www.youtube.com/watch?v=OBdabfnrws4 Tyhjäähttp://www.youtube.com/watch?v=p4dODzhjMfw Yhtenä iltanahttp://www.youtube.com/watch?v=H9XQRnO3Rtc Hetken tie on kevythttp://www.youtube.com/watch?v=m5_fiVnuAh4 Elegia http://www.youtube.com/watch?v=6eY23Wow2WQ Kuulus NAEREV rändurhttp://www.youtube.com/watch?v=75Ty-k9IarQ Skarabeehttp://www.youtube.com/watch?NR=1&v=FOuqHETEcnQ&feature=endscreen Vilukukka

Vesa Matti Loiri Aivo Oina


See, et keegi paneb midagi kokku teatud regulaarsusega, ei muuda tegu veel

ajakirjanduslikuksMeie väljaanne on leidnud siis äramärkimist naa-

berlehe möödunud aasta viimases numbris. Kes soo-vib üllitist lugeda, peab ostma ajalehe või ootama, kuni see digarisse http://digar.nlib.ee/digar/lihtotsing ilmub. Ostmisel tasuks aga tähelepanu pöörata lehe päises ja kassatsekil olevatele numbritele. Olgu võrd-luseks väljavõtted mõlemast.

Ausalt öeldes pole kohanud maakonnalehte, mis ilmuks korrapäraselt kord nädalas lehekülgede arvu-ga 32, nagu praegu välja on käidud. Sellise mahuga nädalaleht allub hoopis teistsugusele loogikale kui vähemalt 2-3 korda nädalas ilmuv leht ja vajab teist-moodi kirjutajaid. Ja samal ajal ei asenda selline leht mitte kuidagi normaalselt maakonnalehte. Muidugi on huvitav vaadata, milline see nädalaleht kuu aja pä-rast välja näeb. Pakutud mahus ilmumist on aga üsna raske uskuda, kuigi lubatud lehekülgi võib vägagi eri-neval moel täita. Samas tuleb nõustuda 29. detsembri Sõnumites ilmunud tõdemusega, mille siinkohal peal-kirjana ära trükkisime.

Üsna huvitav lugemine on Sõnumite kommen-taarium, mis üldjuhul sisaldab rohekm infot kui leht ise, vähemalt netis avaldatud leht. Ei hakka siinkohal kirjutatut ümber jutustama, huvilised saavad lugeda http://www.sonumid.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=comment&ID=514674&lk=1 ja http://www.sonumid.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=comment&ID=514673


Jahiseadus1. peatükkÜLDSÄTTED§ 1. Seaduse reguleerimisalaKäesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise,

jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sä-testab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.

§ 2. Seaduse kohaldamine(1) Jahipidamisel kaitstava loodusobjekti piires kohaldatakse käes-

oleva seaduse nõudeid, kui looduskaitseseadus või selle alusel kehtesta-tud kaitsekord ei sätesta teisiti.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Jahimaa(1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks

kasutatav ala.(2) Jahimaa hulka ei kuulu:1) planeeringuga määratud linna, alevi ning aleviku ja küla selgelt

piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik;

2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.

§ 4. Jahiulukid(1) Jahiulukid jaotatakse nende kaitse ja ohjeldamise eesmärgil suur-

ja väikeulukiteks.(2) Suurulukid on:1) põder;2) punahirv;3) metskits;4) metssiga;5) pruunkaru;6) hunt;7) ilves;8) hallhüljes.(3) Väikeulukite loetelu sätestatakse jahieeskirjas, mille kehtestab

keskkonnaminister määrusega.§ 5. JahipiirkondJahipiirkond on suurulukitele jahipidamiseks moodustatud ala, mil-

le jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. § 6. Maaomaniku õigused jahindusesMaaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja

korras:1) korraldada oma maal väikeulukijahti;2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinni-

sasjal;3) seada omal maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine kee-

lata;4) algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine;5) teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muut-

miseks.§ 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest(1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on

jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipida-misõiguse tasu.

(2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnata-sude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.

§ 8. JahiaastaJahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase

päevani.§ 9. Jahindusnõukogu

(1) Jahindusnõukogu moodustatakse võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning regionaalse jahindustegevu-se korraldamiseks. Jahindusnõukokku nimetatakse ka riigi esindaja.

(2) Jahindusnõukogu moodustab ning selle koosseisu ja töökorra kinnitab Keskkonnaameti peadirektor.

(3) Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:1) Keskkonnaametile ettepanekute tegemine pruunkaru, hundi ja

ilvese küttimise korraldamiseks;2) põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõrali-

sed) küttimismahu ja -struktuuri otsustamine;3) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale ja-

hipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel vastuvõetud otsust;

4) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks.

§ 10. Halduskoostöö jahinduses(1) Riik võib kaasata jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslikust

juriidilisest isikust jahindusorganisatsiooni. Jahindusorganisatsioonide kaasamiseks võib keskkonnaminister sõlmida halduslepingu käesoleva seaduse § 27 lõikes 3, § 34 lõikes 8 ja § 40 lõikes 7 nimetatud ülesande üleandmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

(2) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud hal-duslepingu täitmise üle teostab Keskkonnaministeerium.

(3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist, on täitmise eda-sine korraldaja Keskkonnaamet.

2. peatükkJAHIPIIRKONNA MOODUSTAMINE JA KASUTAMINE§ 11. Jahipiirkonna moodustamine(1) Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks.(2) Jahipiirkonna moodustab Keskkonnaameti peadirektor käsk-

kirjaga. Sama käskkirjaga kinnitatakse ka jahipiirkonna kaart. Käskkiri peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) jahipiirkonna nimetust;2) jahipiirkonna ja jahimaa pindala;3) jahipiirkonna piirikirjeldust.(3) Kui saare pindala ei võimalda käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud

suurusega jahipiirkonda moodustada ja saar ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga, võib moodustada käesoleva seaduse §-s 5 sätestatust väiksema pindalaga jahipiirkonna.

(4) Mere, Lämmijärve, Võrtsjärve, Peipsi ja Pihkva järve ning teis-te veekogude, mis ei asu tervikuna ühes jahipiirkonnas, jahipidamiseks sobiv akvatooriumi osa jaotatakse jahipiirkonna moodustamise käigus akvatooriumiga piirnevate jahipiirkondade vahel võrdsete kauguste põ-himõttel.

(5) Jahipiirkonna moodustamisel ja selle piiride muutmisel kohal-datakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jahipiirkonna moodus-tamise otsuse, samuti jahipiirkonna kaardi avalikustab Keskkonnaamet oma veebilehel ning asjakohane teade jahipiirkonna moodustamise koh-ta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üle-riigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes.

§ 12. Jahipiirkonna piiride muutmine(1) Jahipiirkonna piire muudetakse, kui:1) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 5000 hektarit;2) jaotatakse kasutusse andmata jahipiirkond;3) jahipiirkonnaga liidetakse jahimaa, mis ei ole arvatud ühegi jahi-

piirkonna koosseisu;4) jahipiirkond jaotatakse jahipiirkonna kasutaja soovil;5) piirnevate jahipiirkondade kasutajad on jahipiirkondade piiride

muutmises kokku leppinud;6) jahindusnõukogu on esitanud põhjendatud ettepaneku.(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud juhul

tuleb esitada Keskkonnaametile kirjalik taotlus, mis peab sisaldama:

http://eelnoud.valitsus.ee/main#7DfSXmXtEELNÕU 20.12.2012

Jahiseaduse eelnõu

Jätkub 7. lk


1) taotleja nime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid;2) jahipiirkonna piiride muutmise kirjeldust;3) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja esindaja allkirja.(3) Kui jahipiirkonna piiride muutmise taotlus vastab nõuetele, alga-

tab Keskkonnaamet jahipiirkonna muutmise menetluse ja teatab sellest taotlejale posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul nõueteko-hase taotluse saamisest arvates.

(4) Keskkonnaamet teeb otsuse jahipiirkonna piiride muutmise koh-ta kolme kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist või ettepa-neku tegemist. Otsus tehakse taotlejale või jahindusnõukogule teatavaks posti teel seitsme päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud jahipiir-konna piiride muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

§ 13. Jahipiirkonna kasutusõigusJahipiirkonna kasutusõigus on õigus korraldada jahipiirkonnas jahti

ja teha jahiulukite seiret seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras.

§ 14. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba(1) Jahipiirkonna kasutusõigus antakse jahipiirkonna kasutusõiguse

loaga.(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada:1) Eestis registreeritud juriidilisel isikul;2) riigiasutusel.(3) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab ja lubade üle peab arves-

tust Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).(4) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tähtajatult.(5) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taot-

lejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiir-konnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahinduste-gevuse korraldamiseks tema kinnisasjal.

(6) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esi-tatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjal.

(7) Jahipiirkonna kasutusõiguse loale kantakse:1) jahipiirkonna kasutaja nimi, registrikood, asukoha- ja kontak-

tandmed;2) seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad

piirangud ja tingimused;3) jahiulukite seire korraldamise kohustused;4) jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja

tingimused.(8) Jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatakse jahipiirkonna piiri-

kirjeldus ja kaart.(9) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vormi kehtestab keskkonnami-

nister määrusega.§ 15. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemine(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatakse loa andjale

kirjalik taotlus, mis peab sisaldama:1) taotleja nime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid;2) taotletava jahipiirkonna nimetust;3) jahipiirkonna kasutusõiguse loa kättetoimetamise soovitud viisi

ning selleks vajalikke kontaktandmeid;4) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja esindaja allkirja.(2) Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud

kirjalik kokkulepe või kokkulepete nimekiri, mis peab sisaldama:1) taotleja nime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid;2) maaomaniku nime, isiku- või registrikoodi, kontaktandmeid, ka-

tastriüksuse numbrit ja suurust;3) maaomaniku nõusoleku andmise kuupäeva ja maaomaniku all-

kirja.(3) Taotlusi võetakse vastu 30 päeva jooksul jahipiirkonda moodus-

tava otsuse jõustumisest või käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 sätestatud

teate avaldamisest arvates.(4) Loa andja registreerib jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse

viivitamata pärast selle saamist.(5) Kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlus vastab nõuetele, alga-

tab loa andja loa andmise menetluse ja teatab sellest taotlejale posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul nõuetekohase taotluse saami-sest arvates.

(6) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasu-takse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

§ 16. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse avalikustamine(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatud nõuetekohase

taotluse kohta avaldab loa andja 14 päeva jooksul taotluse saamise päe-vast arvates teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadaandes avaldatakse:1) taotletava jahipiirkonna nimetus ja taotleja nimi, registrikood,

asukohaandmed;2) kohaliku omavalitsuse üksus, mille ala jahipiirkond hõlmab;3) taotlusega tutvumise võimaluse aeg ja koht ning viide ettepaneku-

te ja vastuväidete esitamise võimalusele.§ 17. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine või sellest keeldumi-

ne(1) Loa andja annab jahipiirkonna kasutusõiguse loa või keeldub loa

andmisest kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.(2) Loa andja keeldub jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest,

kui:1) jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejal on kehtiv karistatus ja-

hindusalase õigusakti nõude rikkumise eest;2) loa taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1 ja 4 sätestatud

nõuetele;3) loa taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid;4) jahipiirkond on juba kasutusel.(3) Loa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esita-

jale teatavaks posti teel seitsme päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.(4) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tehakse avalikult teatavaks 14

päeva jooksul loa andmisest arvates väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Keskkonnaameti veebilehel.

§ 18. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmineJahipiirkonna kasutusõiguse luba muudetakse, kui:1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on

muutunud;2) jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olnud õigusnor-

mid on muutunud ja avalik huvi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muut-miseks kaalub üles isiku usalduse;

3) loa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse.§ 19. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemine või keh-

tetuks tunnistamine

(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus lõpeb, kui:1) jahipiirkonna kasutusõiguse loa saanud juriidiline isik või riigi-

asutus likvideeritakse;2) jahipiirkonna kasutaja teatab kasutusõigusest loobumisest.(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tunnistatakse kehtetuks, kui:1) loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid;2) maaomanikud, kellele kuulub 2/3 jahipiirkonna pindalast, on esi-

tanud ühise taotluse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnis-tamiseks;

3) jahindusnõukogu on esitanud selleks põhjendatud ettepaneku;4) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 5000 hektarit;5) jahipiirkond jaotatakse jahipiirkonna kasutaja soovil;6) jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna kasutusõiguse loas

sätestatud kohustusi;7) jahipiirkonna kasutajal on rohkem kui üks kehtiv karistus käesole-

va seaduse või selle alusel antud õigusakti nõude rikkumise eest.(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud taotlus peab

sisaldama:

Jahiseaduse eelnõuAlgus 6. lk

Jätkub 8. lk


1) jahipiirkonna nimetust;2) maaomaniku, kes taotleb jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehte-

tuks tunnistamist, nime, ärinime, isiku- või registrikoodi, kontaktand-meid, katastrinumbrit ja suurust;

3) maaomaniku allkirja ja tema nõusoleku andmise kuupäeva.(4) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise või kehte-

tuks tunnistamise kohta avaldab loa andja teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohali-kus ajalehes. Loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise teates avaldatakse muu hulgas teave vabanenud jahipiirkonna kasutusõiguse saamise taotluse esitamise võimaluste kohta.

3. peatükkJAHIULUKITE SEIRE, KÜTTIMISMAHT JA -STRUKTUUR§ 20. Jahiulukite seire(1) Jahiulukiasurkonna seisundi jälgimiseks korraldatakse jahiulu-

kite seiret.(2) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud teostama jahiulukite seiret

oma jahipiirkonna piires.

(3) Seireandmete loetelu ja kogumise korra kehtestab ning riiklikku seiret korraldama volitatud asutuse määrab keskkonnaminister määru-sega.

(4) Igal aastal koostab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud asutus jahiulukite seirearuande. Seirearuanne peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) jahiulukiasurkonna seisundi kirjeldust;2) jahiulukiasurkonna seisundi muutust;3) jahiulukiasurkonna seisundi prognoosi ja ohutegureid;4) jahiuluki soovituslikku küttimismahtu ja -struktuuri.(5) Seirearuanne avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel

määratud asutuse veebilehel.(6) Juhul kui seirearuande tulemustest nähtub, et liigi soodne sei-

sund on ohus või kui liigi arvukuse suurenemisest on tingitud oluline negatiivne mõju keskkonnale või oht inimese tervisele või varale, koos-tatakse looduskaitseseaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava.

§ 21. Jahiulukite küttimismaht ja -struktuur(1) Põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismahu- ja struk-

tuuri otsustab igal jahiaastal jahindusnõukogu lähtudes käesoleva sea-duse § 20 lõikes 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ette-panekust.

(2) Pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust.

(3) Väikeuluki küttimismahu otsustab igal jahiaastal:1) oma kinnisasja piires – maaomanik;2) jahipiirkonnas – jahipiirkonna kasutaja, kui maaomanik ei ole

seadnud piiranguid.(4) Keskkonnaametil on õigus seada lisapiiranguid ja -tingimusi,

lähtudes käesoleva seaduse § 20 lõikes 6 nimetatud tegevuskavast. Piiran-gud ja tingimused tehakse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes.

4. peatükkJAHIPIDAMINE§ 22. Jahipidamine(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, ta-

bamine või surmamine.(2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahi-

koera või püünisega looduses viibimine.(3) Jahipidamiseks ei loeta:1) tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või

surmamist;2) uluki surmamist ulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohas, mis on

registreeritud Keskkonnaametis;3) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist

sündmuskohal;

4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitu-lirelvaga või lõastatud jahikoeraga;

5) jahikoera jooksutamist, katsetamist ja õpetamist selleks lubatud ajal ja kohas;

6) uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist teaduseesmär-gil looduskaitseseadusega kehtestatud korras.

(4) Keskkonnaamet korraldab jahipidamist:1) inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimise eesmärgil;2) loodusesse sattunud jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmami-

seks;3) jahiuluki tekitatud kahjustuse vältimise eesmärgil väljaspool ja-

hiaega;4) vigastatud uluki hukkamiseks väljaspool jahiaega;5) uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks;6) kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või avaliku veeko-

gu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda;7) kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga.(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud juhul

kehtestab jahipidamise korraldamise alused ning jahiloa kehtivuse aja ja hinna ulukite lõikes keskkonnaminister määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud jahiloa hinna ülemmäär on 500 eurot ja alammäär on 0,5 eurot.

(7) Jahipidamine suurulukitele on lubatud jahipiirkonnas, mille ja-himaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud juhul.

§ 23. Jahipidamisvahendid ja -viisid(1) Lubatud jahipidamisvahendid on:1) sile- või vintraudne või kombineeritud tulirelv, välja arvatud täi-

sautomaattulirelv;2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille

salve mahub kuni kaks padrunit;3) püstol või revolver;4) püünis;5) peibutis ehk peibutusvahend;6) jahikoer;7) piirdelipp.(2) Lubatud jahipidamisviisid on:1) hiilimisjaht;2) varitsusjaht;3) peibutusjaht;4) ajujaht;5) otsijaht;6) urujaht;7) uluki püüdmine.(3) Lubatud jahipidamisvahendi ja -viisi ning jahiaja jahiulukiliikide

kaupa kehtestab keskkonnaminister jahieeskirjas.(4) Keelatud on jahipidamine:1) inimesele ohtlikul viisil;2) looma elupaika kahjustaval või hävitaval viisil, kui seadus või selle

alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti;3) iselaskja, lõhkelaengu, elektri, linnuliimi, silmuse, võrgu, mürgi,

gaasi ja suitsu abil;4) mootoriga veesõiduki, mootor- või maastikusõidukiga ulukit taga

ajades, ulukit mootoriga veesõidukist või mootor- või maastikusõidukist lastes või mootoriga veesõidukit, mootor- või maastikusõidukit uluki laskmiseks muul viisil kasutades;

5) kunstliku valgusallika abil;6) õhusõidukilt;7) vibu, ambu, õhkrelva, helisummutit, laser- või öösihikut kasuta-

des;8) loodusõnnetuse eest põgenevale ulukile;9) abitus seisundis olevale ulukile, kui seadus ei sätesta teisiti;10) jahikulli kasutades;11) tulirelvaga, mis ei ole jahitulirelv.


Jätkub 9. lk


Jahiseaduse eelnõu(5) Tasku- või otsmikulampi võib kasutada lasketulemuse selgitami-

seks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks.(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 sätestatud keeld ei laiene

veelinnu-, kopra- ega mingijahile seisva mootoriga veesõidukist.§ 24. Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks(1) Kinnisasjal jahipidamiseks tuleb kinnisasja omanikuga sõlmida

leping. Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa va-litseja määratud isikuga.

(2) Ilma lepinguta tohib jahti pidada piiramata või tähistamata kin-nisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest.

(3) Maaomanik ei või keelata oma kinnisasjal:1) jahisaaduse äraviimist;2) jahipidamise käigus haavatud või muul põhjusel vigastatud uluki

jälitamist või surmamist;3) jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkon-

naameti peadirektori kehtestatud korra kohaselt.§ 25. Jahitulirelva ja laskemoona kasutamine(1) Jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud relvaseaduse alusel ja-

hipidamise otstarbel.(2) Püstolit või revolvrit võib kasutada püütud väikeuluki surmami-

seks.(3) Suurulukijahil ei tohi vintraudsesse püssi laadida täismantelkuu-

liga laetud padrunit ega sellise padruniga tulistada.(4) Põtra, pruunkaru, punahirve, metssiga ja hallhüljest võib tulista-

da ainult kuuliga.(5) Põdra, pruunkaru, punahirve, metssea ja hallhülge küttimisel

vintraudse püssiga peab vintraua kaliiber olema vähemalt 6,5 millimeet-rit ning padrunis kasutatava kuuli kaal vähemalt 9,0 grammi.

(6) Ääretulepadrunit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks ning kährikkoera, nugise, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arva-tud hanelise ja laugu, küttimiseks.

(7) Pliihaavli kasutamine veelinnujahil on keelatud.§ 26. Püünise kasutamine(1) Püünisena on lubatud kasutada:1) kastlõksu, mis ei vigasta ulukit;2) varesemõrda;3) ondatramõrda;4) kopramõrda;5) piirdevõrku või kopra eluspüügi kahva;6) ulukit kohe surmavat püünisrauda.(2) Püünisel või varjatud püünise juures peab olema nähtaval ko-

hal märgis püünise omaniku jahitunnistuse numbriga. Märgise loetavus peab olema tagatud kogu püügiperioodi kestel.

§ 27. Jahikoera kasutamine(1) Jahipidamisel tohib kasutada jahikoera, kellel on jahikoerapassi

või muu jahikoera tõugu tõendav dokument ning kes on kiibistatud või tätoveeringuga märgistatud. Jahikoeraga jahipidamisel peab kaasas ole-ma jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument.

(2) Jahipidamisel kasutada lubatud koeratõugude nimekirja kehtes-tab keskkonnaminister jahieeskirjas.

(3) Jahikoerapassi annab ja antud jahikoerapasside arvestust peab Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnami-nisteeriumiga halduslepingu sõlminud isik.

(4) Jahikoerapassi taotlemise ja andmise korra ning passi vormi keh-testab keskkonnaminister määrusega.

(5) Väljaspool jahikoeraga jahipidamiseks lubatud aega tohib jahi-koera:

1) kasutada haavatud, surnud või liiklusõnnetuses või muul viisil viga saanud uluki otsimiseks;

2) jooksutada ilma ulukit laskmata jahipiirkonna kasutaja kirjaliku loaga määratud kohas 1. septembrist 30. septembrini;

3) katsetada ja õpetada maaomaniku või jahipiirkonna kasutaja ette-panekul Keskkonnaameti kirjaliku loaga määratud ajal ja kohas.

§ 28. Peibutusvahendi kasutamine

(1) Peibutusvahendina võib uluki ligimeelitamiseks kasutada kuju, lõhnapreparaati või uluki häälitsust järeleaimavat vahendit, välja arvatud elektroonilist vahendit.

(2) Peibutusvahendina ei tohi kasutada elusat looma.§ 29. Ühisjaht(1) Ühisjaht on suurulukitele peetav mitme isiku osavõtul toimuv

jaht, mida korraldatakse vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud jahiloa alusel.

(2) Ühisjahi korraldamiseks valitakse jahist osavõtvate isikute hul-gast jahijuhataja, kes koostab jahist osavõtjate nimekirja, mis peab jahi-pidamisel kaasas olema. Jahijuhatajal peab olema kehtiv jahitunnistus.

(3) Jahist osavõtjate nimekiri peab sisaldama:1) vähemalt ühe jahiloa numbrit;2) kõikide jahist osavõtjate nime ja allkirja;3) jahi toimumise aega ja kohta;4) jahijuhataja nime ja allkirja.(4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidami-

seks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamis-vahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nime-kirjale.

(5) Jahijuhataja on kohustatud:1) kõrvaldama jahilt joobeseisundis või ilmsete haigustunnustega

isiku;2) teavitama jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest, küttida lubatud

jahiulukitest ja loale märgitud erinõuetest;3) juhatama ise või määrama isiku, kes juhatab ühisjahil kütid või

ajajad vastavalt laskekohale või aju alguskohale koos aju suuna kätte näi-tamisega;

4) võtma tarvitusele vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral;5) tegema jahiuluki surmamise või haavamise korral märke jahiloale;6) esitama jahipiirkonna kasutajale jahist osavõtjate nimekirja jahi-

aasta lõpuks.(6) Ühisjahist osavõtja on kohustatud:1) täitma jahijuhataja õiguspäraseid korraldusi;2) andma jahist osavõtjate nimekirjale allkirja jahiohutuse ja jahipi-

damise nõuetest teadlik olemise kohta.§ 30. Ohutusnõuded jahipidamiselOhutusnõuded jahipidamisel kehtestab keskkonnaminister jahiees-

kirjas.§ 31. Marutauditunnustega jahiuluki surmamine ja sellest teavitami-

ne(1) Ilmsete marutauditunnustega jahiuluki võib surmata jahiloata.(2) Surmatud marutauditunnustega jahiulukist tuleb viivitamata

teatada piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või järeleval-veametnikule. Kui marutauditunnustega uluki hukkamiseks puudus ja-hiluba, tuleb viivitamata informeerida ka Keskkonnainspektsiooni.

§ 32. Jahisaadus(1) Jahisaadus käesoleva seaduse tähenduses on jahipidamise käigus

surmatud jahiuluk või surmatud jahiuluki liha, nahk või muu toore.(2) Jahisaadus kuulub jahiloa saanud isikule, kes surmas uluki, kui

jahipidamise heast tavast ja jahist osavõtvate isikute kokkuleppest ei tu-lene teisiti.

(3) Jahisaaduse valdaja peab tõendama jahisaaduse päritolu. (4) Liiklusõnnetuses hukkunud või liiklusõnnetuse tõttu surmatud

suurulukist või selle osadest tuleb viivitamata teavitada jahipiirkonna ka-sutajat või Keskkonnainspektsiooni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruluk ja selle osa kuuluvad jahipiirkonna kasutajale, kes surnud tarbimisväärtuseta suu-ruluki utiliseerib või matab kohapeal kokkuleppel maaomanikuga.

5. peatükkJAHIPIDAMISÕIGUST TÕENDAV DOKUMENT§ 33. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid(1) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on:

Algus 6. lk

Jätkub 10. lk


(1) Pärast jahitunnistuse kehtivuse peatamist on tunnistuse saanud isik kohustatud kehtivuse peatamise otsuse kättetoimetamisele järgneval tööpäeval andma jahitunnistuse üle tunnistuse andjale. Kehtivuse peata-mise tähtaeg hakkab kulgema jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsuse kättetoimetamisest.

(2) Kui jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsuse peale esitati vaie või kaebus kohtule ja vaiet lahendav haldusorgan või kohus tunnistas jahitunnistuse kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on tun-nistuse andja kohustatud jahitunnistuse pärast otsuse jõustumist viivita-mata tagastama.

(3) Kui jahitunnistuse kehtivus on peatatud kauemaks kui 12 kuuks, saab isik jahitunnistuse kehtivuse taastada üksnes siis, kui sooritab edu-kalt jahiteooriaeksami.

(4) Kui isik ei ole pikendanud jahitunnistuste kehtivusaega 12 kuu jooksul selle kehtivusaja möödumisest arvates, saab ta jahitunnistuse kehtivust uuendada, kui sooritab edukalt jahiteooriaeksami.

§ 37. Jahitunnistuse kehtetuks tunnistamine(1) Jahitunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui isik on selle saanud

pettuse teel või kui talle on jahitunnistus antud võltsitud või valeand-meid sisaldava dokumendi alusel.

(2) Jahitunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb tunnistuse andja.

(3) Otsuse tegija teatab asjaomasele isikule jahitunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusest väljastusteatega tähtkirjaga kümne päeva jooksul tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusest arvates ning isik on kohusta-tud jahitunnistuse üle andma otsuse tegijale.

§ 38. Jahiluba(1) Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse keh-

tivat jahitunnistust omavale isikule.(2) Jahilubadeks on suur- ja väikeuluki jahiluba.(3) Jahiloa annab ja selle kehtivusaja määrab:1) jahipiirkonna kasutaja jahipidamiseks jahipiirkonnas;2) Keskkonnaamet käesoleva seaduse § 22 lõike 4 punktides 6 ja 7

sätestatud juhtudel.(4) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alu-

sel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul määrab küttida lubatud jahiulukid ja loa kehtivusaja kuni üheks jahiaastaks maaomanik, välja arvatud maaomaniku määratud isikule antud jahiloa puhul, mille kehtivust on jahipiirkonna kasutajal õigus piirata, kuid mitte vähemaks kui kümme päeva.

(6) Jahiluba väljastatakse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.(7) Jahiloa andja peab jahilubade andmise, tagastamise ja jahiloale

kantud andmete arvestust.(8) Jahiloale kantakse:1) jahiloa number;2) loa andja nimi ja asukoht;3) loa saaja ees- ja perekonnanimi;4) loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg;5) ala, kus jahipidamine on lubatud;6) küttida lubatud jahiuluki liik, suuruluki jahiloale vajaduse korral

uluki vanus ja sugu; 7) loa andnud isiku allkiri.(9) Jahiloale tohib kanda kuni kolm loa kasutajat.(10) Suuruluki jahiluba antakse eraldi iga isendi küttimiseks.(11) Jahiloa kehtivusaega ei pikendata.(12) Jahiluba annab jahipidamise õiguse ainult loale kantud isikule,

välja arvatud käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud ühisjahi puhul.(13) Jahiloa vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.§ 39. Jahiloa täitmine, tagastamine ja säilitamine (1) Jahiuluki tabamisel teeb asjaomase märke jahiloale:1) jahiloa omanik üksikjahil suuruluki puhul viivitamata pärast suu-

ruluki haavamist või surmamist ja väikeuluki puhul jahipäeva lõpus;

1) jahitunnistus;2) jahiluba;3) jahist osavõtjate nimekiri;4) suuruluki laskekatse tunnistus.(2) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise

ajal kaasas olema, välja arvatud käesoleva seaduse § 29 lõikes 4 nimeta-tud juhul.

(3) Jahist osavõtjate nimekiri on nõutav üksnes ühisjahi puhul.(4) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 nimetatud juhul võib Keskkonna-

amet korraldada jahipidamist jahiulukite loetellu mittekuuluvale ulukile suuruluki jahiloa alusel.

§ 34. Jahitunnistus(1) Jahitunnistus on dokument, mis tõendab füüsilise isiku oskust

jahti pidada.(2) Jahitunnistuse tohib anda vähemalt 16-aastasele isikule, kes on

läbi teinud jahindusalase koolituse ning edukalt sooritanud jahiteoori-aeksami.

(3) Kui jahitunnistuse taotleja ei soovi jahipidamisel kasutada jahi-tulirelva, tehakse jahitunnistusele vastav märge ja ta ei pea sooritama laskekatset.

(4) Jahitunnistus kehtib kümme aastat.(5) Jahitunnistust ei anta isikule, kellelt on karistusena võetud ära ja-

hipidamise õigus ja see karistus ei ole kustunud või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(6) Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel antakse selle saa-nud isikule tema soovil, ilma et ta jahindusalase koolituse läbiks ning jahiteooriaeksami sooritaks, jahitunnistus kehtivusajaga kuni üks aasta kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud riigilõivu või tasu tasumist.

(7) Jahitunnistuse kehtivusaja pikendamisel, andmete muutmisel, jahitunnistuse kaotamise, kasutamiskõlbmatuks muutumise või jahitun-nistuse kehtivuse peatamise korral pikendatakse jahitunnistuse kehtivus-aega või antakse uus jahitunnistus või taastatakse jahitunnistuse kehtivus kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud riigilõivu või tasu tasumist.

(8) Jahitunnistuse annab ja jahitunnistuste üle arvestust peab, samuti jahiteooriaeksami ja laskekatse läbiviimist korraldab Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga haldus-lepingu sõlminud isik (edaspidi koos tunnistuse andja).

(9) Jahitunnistuse vormi, jahitunnistuse taotlemise, jahiteooriaeksa-mi ja laskekatse sooritamise ning jahitunnistuse andmise korra, samuti jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolita-mise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

(10) Jahitunnistuse saamise, kehtivusaja pikendamise, vahetamise, kehtivuse taastamise taotluse läbivaatamise, samuti jahiteooriaeksami ja laskekatse vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätes-tatud määrade järgi või kui haldusülesande täitmine on halduslepinguga üle antud, siis halduslepingus sätestatud tasu.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tasu peab olema ku-lupõhine, selge ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kujun-datud selliselt, et see kataks asjaomase teenusega seotud põhjendatud kulutused. Tasu suurus sätestatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepinguga ning see ei tohi ületada teenusele kehtestatud riigilõivu.

§ 35. Jahitunnistuse kehtivuse peatamine(1) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse kuni kolmeks aastaks, kui:1) tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud jahipidamisõiguse

äravõtmise otsus;2) tunnistuse saanud isikut on karistatud käesoleva seaduse §-des

46–59 nimetatud tegevuste eest.(2) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse tunnistuse andja otsusega,

mis toimetatakse viivitamata tunnistuse omanikule kätte väljastusteatega tähtkirjaga.

§ 36. Jahitunnistuse kehtivuse peatamise tagajärjed ja kehtivuse taas-tamine ning uuendamine


Jätkub 11. lk


Jahiseaduse eelnõu2) jahijuhataja ühisjahil viivitamata pärast suuruluki haavamist või

surmamist.(2) Suuruluki haavamise korral märgitakse jahiloale viivitamata haa-

vamise kuupäev ja kellaaeg. Kui haavatud suurulukit 24 tunni jooksul ei tabata, lõpetatakse suuruluki jahiloa kehtivus märkega, et haavatud suurulukit ei leitud.

(3) Haavatud suuruluki tabamise korral märgitakse suuruluki jahi-loale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati.

(4) Suurulukit ei tohi enne suuruluki jahiloale tabamise kohta märke tegemist tabamiskohast ära viia.

(5) Jahiluba tagastatakse selle andjale vahetu üleandmisega või väl-jastusteatega tähtkirjaga kümne päeva jooksul jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest arvates. Loa andja säilitab tagastatud jahilube ja temale saa-detud jahist osavõtjate nimekirju kolm aastat arvates nende saamisest.

§ 40. Suuruluki laskekatse tunnistus(1) Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule

antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit.

(2) Suuruluki laskekatse tunnistuse taotlemise, andmise ja arvestuse pidamise korra, katse sooritamise nõuded ning suuruluki laskekatse tun-nistuse vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.

(3) Kui isikule on välisriigis väljastatud suuruluki laskekatse soo-ritamist kinnitav tunnistus ja viimase laskekatse sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui kaks aastat, ei nõuta temalt suuruluki laskekatse sooritamist.

(4) Suuruluki laskekatse tunnistus antakse kaheks aastaks.(5) Suuruluki laskekatse tunnistuse kehtivusaja möödumisel uuen-

datakse tunnistuse kehtivusaega pärast suuruluki laskekatse sooritamist.(6) Suuruluki laskekatse tunnistuse kaotamise või kasutamiskõlbma-

tuks muutumise korral antakse uus laskekatse tunnistus laskekatse soo-ritamist nõudmata pärast taotluse esitamist kümne päeva jooksul.

(7) Suuruluki laskekatsete läbiviimist korraldab ja suuruluki laske-katse tunnistusi annab Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik.

(8) Suuruluki laskekatse tunnistuse andmise, kehtivusaja pikenda-mise ja laskekatse läbiviimise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määrade järgi või kui haldusülesande täitmine on haldusle-pinguga üle antud, siis halduslepingus sätestatud tasu.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tasu peab olema kulu-põhine, selge ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kujundatud selliselt, et see kataks asjaomase teenusega seotud põhjendatud kulutu-sed. Tasu suurus sätestatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmi-tud halduslepinguga ning ei tohi ületada teenusele kehtestatud riigilõivu.

6. peatükkJAHIULUKI TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE§ 41. Jahiuluki tekitatud kahju hüvitamine jahipiirkonna kasutaja

vahenditestJahipiirkonna kasutaja hüvitab jahiuluki tekitatud kahju maaomani-

kule käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud lepingu kohaselt maa-omaniku nõudel.

§ 42. Jahiuluki tekitatud kahju osaline hüvitamine jahipiirkonna ka-sutaja vahenditest lepingu puudumisel

(1) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud lepingu puudumise korral on kinnisasja omanikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt põl-lumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluk-sõraliste tekitatud kahju osalist hüvitamist ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 100 eurot hektari kohta aastas ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas.

(2) Maaomanik esitab jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste en-netamise teatise, milles näitab ära kaitset vajava põllumajanduskultuuri, okaspuu-uuenduse või okaspuupuistu asukoha ning rakendatud või pla-neeritavad kaitseabinõud vara kaitseks.

(3) Kahju hindamise alused ja metoodika, hüvitatavate põllumajan-duskultuuride ja okaspuude nimekirja, nõuded hindamisaktile, kahju hüvitamise täpsustatud ulatuse ja hüvitamise korra kehtestab keskkon-naminister määrusega.

(4) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste

tekitatud kahju, kui:1) maaomanik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal;2) põllumajanduskultuuri kasvupindala kahjustatud ala on väiksem

kui 100 ruutmeetrit;3) põllumajanduskultuuri kahjustus üle viie hektari suurusel põllu-

maal on tekkinud välispiirist esimese kümne meetri ulatuses; 4) uuendataval metsamaal on vähemalt 1500 kahjustamata okaspuud

hektari kohta;5) puistus on esimeses ja teises rindes kokku 1200 kahjustamata

okaspuud hektari kohta;6) maaomanik ei ole jooksva aasta 1. maiks esitanud jahipiirkonna

kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatist;7) maaomanik ei ole rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ni-

metatud teatises toodud meetmeid;8) maaomanik on takistanud ulukikahjustuste ennetamise teatises

näidatud kohas jahipidamist.§ 43. Jahiuluki tekitatud kahju hüvitamine riigi poolt(1) Jahiuluki tekitatud kahju hüvitab osaliselt Keskkonnaamet, läh-

tudes käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud kriteeriumitest ning sama pa-ragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud metoodikast, kui:

1) kahju tekib kaitstava loodusobjekti territooriumil, kus kahju te-kitanud jahiulukile on seaduse või kaitse-eeskirjaga seatud jahipidamise piirangud;

2) kahju tekib alal, kus Keskkonnaamet on käesoleva seaduse § 21 lõike 4 alusel peatanud jahipidamise kahju tekitanud jahiulukile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tekkinud kahju hüvitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

(3) Pruunkaru, hundi, ilvese, hane ja lagle tekitatud kahju hüvitatak-se looduskaitseseaduse alusel kehtestatud korras.

7. peatükkRIIKLIK JÄRELEVALVE JA KESKKONNALE TEKITATUD KAH-

JU§ 44. Riiklik järelevalveRiiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õi-

gusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon keskkon-najärelevalve seadusega sätestatud korras.

§ 45. Keskkonnale tekitatud kahjuJahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitami-

se või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad ulukite lõikes kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega arvestades, et:

1) jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 2000 eurot ja alammäär 3 eurot;

2) jahiuluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale teki-tatud kahju ülemmäär on 96 eurot.

8. peatükkVASTUTUS§ 46. Jahitunnistuseta jahipidamineJahitunnistuseta jahipidamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.§ 47. Jahiloata jahipidamineJahiloata jahipidamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.§ 48. Jahipidamine suuruluki laskekatse tunnistusetaJahipidamise eest suuruluki laskekatse tunnistuseta – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.§ 49. Jahipidamine jahipidamisõiguse eest tasumataJahipidamise eest ilma jahipidamisõiguse eest tasumata – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.§ 50. Jahipidamine jahikoeraga, kellel puudub jahikoerapass või muu

jahikoera tõugu tõendav dokumentJahipidamise eest jahikoeraga, kellel puudub jahikoerapass või muu

jahikoera tõugu tõendav dokument, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.§ 51. Jahikoera katsetamine või õpetamine keelatud ajal või ilma loa-

taJahikoera katsetamise või õpetamise eest keelatud ajal või ilma asja-

Algus 6. lk

Jätkub 12. lk


Jahiseaduse eelnõuomase loata – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 52. Jahipidamiseks vajaliku dokumendi jahipidamisel kaasasoleku nõude rikkumine

Jahitunnistuse, jahiloa, suuruluki laskekatse tunnistuse, jahist osa-võtjate nimekirja, jahikoerapassi või muu jahikoera tõugu tõendava do-kumendi jahipidamisel kaasasoleku nõude rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.§ 53. Jahipidamine keelatud vahendiga või viisil või keelatud ajal või

kohasKeelatud vahendiga või viisil või keelatud ajal või kohas jahipidamise

eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.§ 54. Jahipidamise nõuete rikkumineJahipidamise nõuete rikkumise eest kinnisasja kasutamisel või püü-

nise kasutamisel või jahiohutuse nõuete, sealhulgas jahieeskirjas sätes-tatud ohutusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 55. Uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke tegemata jätmine või teadvalt vale märke tegemine

Uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke õigeaegse tege-mata jätmise või teadvalt vale märke tegemise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.§ 56. Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arves-

tuse nõuete rikkumine(1) Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arves-

tuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahvi-ühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.§ 57. Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu või -struktuuri rik-

kumine(1) Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu või -struktuuri rik-

kumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.§ 58. Jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevate kohustuste rik-

kumineJahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevate kohustuste rikkumise

eest – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.§ 59. Maaomanikule väikeuluki jahiloa andmise tingimuste rikku-

mine(1) Maaomanikule väikeuluki jahiloa andmise nõuete rikkumise eest

– karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.§ 60. KonfiskeerimineKeskkonnainspektsioon või kohus võib kohaldada käesoleva seadu-

se §-des 46–50, 53–55 sätestatud väärteo toime panemise vahendi või väärteo vahetuks objektiks olnud eseme või jahisaaduse konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 järgi.

§ 61. Menetlus(1) Käesoleva seaduse §-des 46–59 sätestatud väärtegude menetle-

misele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse sea-dustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 46–59 sätestatud väärtegude kohtuväli-ne menetleja on Keskkonnainspektsioon.

9. peatükkRAKENDUSSÄTTED§ 62. Jahiseaduse kehtetuks tunnistamineJahiseadus tunnistatakse kehtetuks.§ 63. Üleminekusätted(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist jahipiirkonna moodustami-

seks kehtestatud õigusakt kehtib kuni jahipiirkonna piiride muutmiseni käesoleva seaduse § 12 alusel.

(2) Käesoleva seaduse jõustumisel kehtiv jahipiirkonna kasutusõigu-se luba kehtib ulatuses, milles see ei ole vastuolus käesoleva seadusega kuni selle kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni käesoleva

seaduse § 19 alusel.(3) Jahikorralduse seaduse alusel moodustatud rendijahipiirkonnad

loetakse jahipiirkondadeks ja nende moodustamiseks kehtestatud õigus-akt kehtib kuni jahipiirkonna piiride muutmiseni käesoleva seaduse § 12 alusel.

§ 64. Keskkonnatasude seaduse muutmineKeskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmi-

selt:„6) jahipidamisõiguse tasu maksmist tõendav dokument või elekt-

rooniline kinnitus selle kohta.“;2) paragrahvi 7 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„5) jahipidamisõiguse tasu.“;

3) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks;4) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:„§ 121 . Jahipidamisõiguse tasu(1) Jahipidamisõiguse tasu makstakse õiguse eest pidada jahti.(2) Jahipidamisõiguse tasu suuruse ning maksmise ja selle kontrolli-

mise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega, arvestades käesole-vas paragrahvis sätestatud piirmäärasid.

(3) Jahipidamisõiguse tasu alammäär on 10 eurot ja ülemmäär 20 eurot aastas.“;

5) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(5) Jahipidamisõiguse tasu kantakse riigieelarvesse.“;6) paragrahvi 31 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(3) Jahipidamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse §

12¹ lõikes 2 nimetatud määrusega.“;7) paragrahvi 32 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;8) paragrahvi 34 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja jahipiirkonna

kasutusõiguse tasu“;9) paragrahvi 34 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;10) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(5) Jahipidamisõiguse tasu makstakse enne jahipidamisõiguse ka-

sutama asumist.“;11) paragrahvi 39 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;12) paragrahvi 40 lõikest 1 ja § 43 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „jahi-

piirkonna kasutusõiguse tasu ning“;13) paragrahvi 43 lõikest 1, § 43¹ lõikest 1 ja § 61 lõike 1 punktist 1¹

jäetakse välja sõnad „jahipiirkonna kasutusõiguse tasu ja“;14) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(2) Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse või jahi-

pidamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse või jahipidamise õiguse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud kesk-konnatasu tagastamist käesoleva seaduse § 44 alusel.“.

§ 65. Looduskaitseseaduse muutmineLooduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:1) paragrahvi 58 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„§ 58. Kodumaiste liikide asustamine, loodusest eemaldamine ja te-

hiskeskkonnas hoidmine“;2) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 21–26 järgmises sõnastuses:„(21) Kohaliku liigi loomi tohib loodusest eemaldada:1) vigastuse või haiguse ravimiseks või hüljatud noorlooma ülesk-

asvatamiseks;2) teadus-, õppe- või ärieesmärgil loomakogude asutamiseks või

täiendamiseks;3) kohaliku asurkonna täiendamiseks;4) majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks või täiendamiseks.(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 1 nimetatud juhtudel

tohib looma loodusest loata eemaldada ametiülesandeid täitev isik. Kui looma loodusest eemaldamise viis erineb jahiseadusega lubatud viisi-dest, annab selleks nõusoleku Keskkonnaamet.

(23) Jahiulukite tehiskeskkonda viimine kooskõlastatakse Veteri-naar- ja Toiduametiga.

Algus 6. lk

Jätkub 13. lk


Jahiseaduse eelnõu(24) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 3 ja 4 nimetatud ees-

märkidel tohib jahiuluki loodusest eemaldada, kui jahiulukite tehis-keskkonnas hoidmise koht on Keskkonnaametis registreeritud.

(25) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise, läbivaatamise ja registreerimise korra kehtestab kesk-konnaminister määrusega.

(26) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimisest keeldutakse, kui see ei välista jahiuluki loodusesse sattumist või haiguse levimist ega vasta loomakaitseseaduse nõuetele.“;

3) paragrahvi 58 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;4) seadust täiendatakse §-ga 582 järgmises sõnastuses:„§ 582. Loomade jälitamine, surmamine, püüdmine ja märgistami-

ne teaduseesmärgil(1) Loomaliigi isendi jälitamine, surmamine, püüdmine või märgis-

tamine teaduslikul eesmärgil on lubatud Keskkonnaameti loal.(2) Loomaliigi isendi märgistamine käesoleva seaduse tähenduses

on looma püüdmine ja varustamine teadusuuringute eesmärgil märgi-sega, sealhulgas raadiosaatja või kiibiga.“.

§ 66. Relvaseaduse muutmineRelvaseaduses tehakse järgmised muudatused:1) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(3) Jahitulirelv on jahipidamiseks ettenähtud kergesti lülitatava

kaitseriiviga sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, püstol või revolver. Jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimu-sel, et tal on jahitunnistus.“;

2) paragrahvi 31 lõikes 6 asendatakse sõna „jahipüssi“ sõnaga „ja-

Algus 6. lkhitulirelva“.

§ 67. Riigilõivuseaduse muutmineRiigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:1) paragrahv 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„§ 97. Jahitunnistuse, jahipiirkonna kasutusõiguse loa ja jahipiir-

konna piiride muutmise taotluse läbivaatamine(1) Jahitunnistuse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse rii-

gilõivu 20,00 eurot.(2) Jahitunnistuse vahetamise, pikendamise või kehtivuse taastami-

se taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10,00 eurot.(3) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasu-

takse riigilõivu 100,00 eurot.(4) Jahipiirkonna piiride muutmise taotluse läbivaatamise eest tasu-

takse riigilõivu 100,00 eurot.“;2) seadust täiendatakse §-ga 97¹ järgmises sõnastuses:„§ 97¹. Jahiteooriaeksami ja laskekatse vastuvõtmine ning tunnis-

tuse väljastamine(1) Jahiteooriaeksami või laskekatse vastuvõtmise eest tasutakse rii-

gilõivu 10,00 eurot.(2) Suuruluki laskekatse vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 7,00

eurot.(3) Suuruluki laskekatse tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigi-

lõivu 3,00 eurot.“.§ 68. Seaduse jõustumineKäesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. märtsil.

KUIMETSA SPORDIHOONE OOTAB TEID KÕIKI VEETMA OMA VABA AEGA RAPLA MAAKONNA ÜHES ILUSAMAS VÕIMLAS.

MEIE MAJAS ON VÕIMALIK MÄNGIDA KORV-, VÕRK - JA JALGPALLI, TENNIST NING SAALIHOKIT. SAAB TELLIDA TOITLUSTAMIST, KASUTADA SAUNA JA PIDADA ÕPPE- JA

TREENINGLAAGREID. SAALI MÕÕTMED ON 36 x 18 M.INFO telefonil 4845285 või 53901962 või 53408534

Aivo Sildvee

TULE KUIMETSA TERVIST EDENDAMA!

Jahiseaduse juurde kuuluva seletuskirja avaldame järgmises numbris.


Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Märjamaa rahvamajas

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

* Saima Randjärve maalinäitus “Kõnetused” (saalis)

*Rapla vanadel fotodel (fuajees)*Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi algklassiõpilaste

looming (lasteosakonnas)*Jõulutunne: Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi

keraamikaring ja Helju Väli niplitööd (vitriinis)

*Pidulikud road: raamatunäitus (kojulaenutuses)*Eesti lastekirjanduse tõlkeid: raamatunäitus

võõrkeelsest kirjandusest(kojulaenutuses)

*Retro: raamatunäitus (lugemissaalis)*Jõuluime põue poeb: raamatunäitus

(lasteosakonnas)

Reedel, 18. jaanuaril maakonna IV klasside kultuurilooline päev

Reedel, 18. jaanuaril kell 21.00

PEREKLUBI

Reedel, 25. jaanuaril kell 19.00 Rakvere teatri etendus “Armastus tööpostil”, sooduspilet 8€, täispilet 10€

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 19.00

Monoteatri etendus “Vanaisa”, sooduspilet 12€, täispilet 15€

Reedel, 8. veebruaril kell 21.00

PEREKLUBI

Teisipäeval, 12. veebruaril Märjamaa valla laste lauluvõistlus

Palume broneeritud piletid osta välja nädal enne

etendust! Kõik broneeritud piletid lähevad nädal enne etendust müüki!

Info ja kohtade broneerimine telefonil 5 656 4614, 482 0075

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.Viivisevaba aeg 22. dets. - 12. jaan.

JumalateenistusedRapla kirikus

Pühapäeval, 6. jaanuaril kell 12kolmekuningapäeva

jumalateenistus, laulab segakoorkell 13.30

koguduse jõulupuu pastoraadis

Laupäeval, 12.jaanuaril kell 12vennastekoguduse kuulutustund

inglisaalis

Pühapäeval, 13.jaanuaril kell 12Kristuse ristimise püha

armulauaga jumalateenistus


Meeldib.eePolitseinik peatab purjus mehe, kes komberdab

mööda tänavat:“Kuhu te siis nüüd lähete?”“Kuidas kuhu? Tulen Uue Aasta vastuvõtult ja rut-

tan koju, härra politseinik.”“Kuidas nii?! Praegu on ju juba märtsikuu käes!”“Sellepärast ma ruttangi. Naine arvatavasti juba

muretseb.”***Naine äratab mehe 1. jaanuari hommikul:“Kallis, kas sa ei aitaks mul nõusid pesta?”“Ei, ma tahaksin metsikult magada.”“Ma tahtsin sind ainult kontrollida. Nõud on ammu

pestud.”“Kallis naine, ma tegin ainult nalja. Oleksin sind

heameelega aidanud.”“Väga hea! Ka mina tegin nalja. Nõud ootavad sind.”***Uue aasta esimesel päeval toibub Jack mälukast ja

märkab, et on pealaest jalatallani sidemeisse mähitud.“Mis minuga juhtunud on?” küsib ta.“Kas sa siis ei mäleta?” imestab John, kes istub ta

voodi ees. “Täpselt keskööl tegid sa akna lahti, pöör-dusid minu poole ja ütlesid: “Pane tähele, John, ma lendan nüüd aknast välja nagu liblikas!” Ja hüppasid-ki…”

“Ja miks sa mind siis tagasi ei hoidnud?”“Mis sa õige tahad?! Ma olin täiesti kindel, et sa os-

kad lennata!”***Mees ärkab uue aasta esimesel päeval lõuna paiku

hirmsa pohmelliga.“Kallis, mis eile toimus?” küsib ta naiselt.“Sa jõid end täis nagu siga sea aasta künnisel, ja te-

gid end bossi silmis täis!” vastab naine.“Sitta kah!”“Seda sa juba tegid. Ta vallandas sind samal õhtul!”“Peaks vabandama.”“Ma juba vabandasin, terve öö vabandasin. Hom-

me hommikul lähed tööle!”***Uue aasta hommikul, pärast tormilist ööd, heliseb

telefon:“Anna andeks, kallis, ma mäletan hästi, et tegin sul-

le eile abieluettepaneku, aga olen unustanud, kas sa nõustusid, või mitte?”

“Aga mina mäletan kindlalt, et ütlesin “jaa”, aga ei suuda meenutada, kas sulle või kellelegi teisele.”

***Kaks tundi enne uue aasta saabumist astub juuksu-

ritöökotta ajamata habemega klient ja nähes, et habe-meajaja on juba ülilõbusas tujus, jääb kõhklevalt ukse juurde seisma.

“Ja mi-mis te-teil oli?” küsib meister pehme keele-ga.

“Ma oleksin tahtnud habet ajada, aga paistab, et te olete selleks juba liiga purjus.”

“Tü-tühi asi! Kohe ajame habeme ära, ainult näida-ke, kus teil lõug asub!”

***Jack otsustab uue aasta vastu võtta restoranis. Ta is-

tub tagasihoidlikult nurgas asuva laua taha ja kutsub kelneri:

“Kulla sõber, kostita mind pitsi viina, portsjoni kot-lettide ja hea sõbraliku sõnaga!”

Mõne aja pärast asetab kelner tema ette pitsi viina ja kotletid. Jack ohkab tasakesi ja küsib siis nukralt:

“Aga kuhu jäi sõbralik sõna, vennas?”Kelner kummardub talle lähemale ja ütleb vaikselt:“Ärge sööge neid kotlette, nad pole enam värsked.”***Uusaastaballil pöördub külastaja restorani admi-

nistraatori poole:“Ma unustasin rahatasku maha. Lähen sellele koju

järele. Seniks aga jätan teile pandiks oma naise.”“Kas teil poleks võimalik jätta mulle pandiks kas

kella või sõrmust?”“Kas siis minu naine ei ole küllalt hea garantii?”“Loomulikult on. Aga oletame, et te ei tule tagasi.

Mis ma siis teen – mul juba on kodus üks naine!”***Joodikult küsitakse:“Noh, kuidas läheb, kuidas uut aastat vastu võtsid?”“Nagu kingitus,” vastab see.“Kuidas nii?”“Kurat, terve öö vedelesin selle neetud kuuse all.”***Aastavahetuse eel helistab sekretär kõikvõimali-

kesse turismitaludesse, puhkekodudesse, spaadesse ja maakõrtsidesse, et leida sobivaim koht firmapeoks.

Järjekordne telefonikõne:“Halloo, kas me võime uue aasta teie juures vastu

võtta?”“Tulge, kui soovite.”“Aga palju see maksma läheb? Meid on palju…”“Meil on teenindus tasuta.”“Vabandage, on see puhkekodu?”“Ei, see on surnukuur.”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47

48 49 50 51

52 53 54 55 56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67 68

69 70 71 72

73 74 75 76 77 78

79 80 81 82 83 84 85 86

87 88 89 90 91 92 93 94 95

96 97 98 99

100 101 102

103 104 105 106

PAREMALE 1 Iminappadega veekogudes elav rõnguss 5 Vana 10 Eraldusruum (haiglas, garaazhis) 14 Üksildane inimene 18 Eeskäru (näi suurtükil) 19 Pilge, väljanaermine 20 Nöökama 21 Egiptuse mütoloogias maailma looja 22 Vilkuv sära 23 Näriline 24 Doonau lisajõgi 25 Eesti jõgi 26 Erisaadik tavaliselt salajase ülesandega 27 Kreeka täht 28 Linn Jaapanis 30 Lõunamaine taim ja selle vili 32 Maitseaine 35 Armulaualeib 38 Paluma 39 Pühitsetud võidmisõli 42 Vana katkine riideräbal 43 Energiline, tarmukas 45 Omaani rahaühik 47 Pikkusühik 48 Kergemeelne, tuisupäine 49 Laskerada 50 Kõrge kitsas puunõu 51 Uustulnuk 52 Asine 54 Surnukamber 57 Tardunud kolloidlahus

59 Kallas, äär 62 Egiptuse päikesejumal 64 Maksuta, hinnata 65 Nurjatu 67 Valamistoru 69 Kibe 70 Mahuti 71 Roomaja 72 Elbe lisajõgi 73 Brasiilia osariik 75 Tuurakala 77 Kuna, kuivõrd 78 Lõunamaine puu 79 Otsaesine 81 Muusik (1953, eesnimega) 84 Näitleja, "Õnne 13" osaleja 87 Vald Võru maakonnas 89 Jämekoomiline lühinäidend 92 Halb lõhn 94 Kaljurahu 96 Vastu-, vastas-, vastand 97 Linnavalitsus 98 Üha 99 Esinemisväljak100 Araabia Ühendemiraatide rahaühik101 Imik, titt102 Angola pealinn103 Doonau lisajõgi104 Teravili105 Peruu pealinn106 Agar

ALLA 1 Tokk, toigas 2 Destillaat 3 Õunasort 4 Nihkkaliiber 5 Joovastus, ülisuur vaimustus 6 Aasialane 7 Kergelt krobeline, mitte sile 8 Kasakapealik 9 Asimuut 10 Muskus 11 Vald Saare maakonnas 12 Odra- või nisuleib 13 Riik Aafrikas 14 Linn Saksamaal 15 Häire, tõrge 16 Itaalia viiulimeister 17 Meteoriidikraater Venemaal 28 Kollakaspunane värvimuld 29 Luuletaja 31 Varn 32 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s

1932) 33 Egiptuse viljakuse jumalanna 34 Parv, trobikond, rühm 36 Järv Lätis 37 Tuntud küla Raplamaal 40 Imielund, -seade 41 Lõhkeseade 43 Eesti poliitik ja naljamees 44 Riisiviin 45 Suusataja 46 Inetu tegu 49 Natuke 53 Kala 55 Riik Aasias 56 Endisaegne keelpill 58 Üleujutatav jõeäärne ala 60 Küdoonia 61 Dekaluumen 62 Avameelne 63 Endisaegne väike puukauss 66 Põllutöömasin 67 Eesti linn 68 Sugulane 74 Hullus, kirglik kalduvus 75 Militarist 76 Vormiriietus 80 Truu 81 Riigikogu liige 82 Süüdistatava mujalolek süütuse

tõendina 83 Eesti helilooja 84 Noorsoo-organisatsiooni liige 85 Plahvatama pandud lõhkeainekogus 86 Koduloom 87 Noor inimene 88 Sihikindel 90 Kirjatäht 91 Hiina kaaluühik 93 Kõige enam 94 Osa rõivast 95 Pelgupaik


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47

48 49 50 51

52 53 54 55 56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67 68

69 70 71 72

73 74 75 76 77 78

79 80 81 82 83 84 85 86

87 88 89 90 91 92 93 94 95

96 97 98 99

100 101 102

103 104 105 106

PAREMALE 1 Vald Lääne-Virumaal 5 Organiseeritud väljapressimine 10 Klimp 14 Arenemisaste, esinemisjärk 18 Järv Soomes 19 Keiser, kuningas 20 Asula Tartumaal 21 Ajal Peruu indiaanlane 22 Rahvas Nigeerias 23 Doonau lisajõgi 24 Ajalooliselt tähtis dokument 25 Ninahäälik 26 Juga USA ja Kanada piiril 27 Viiuldaja 28 Blankett 30 Kalligraafia 32 Putuka nõel 35 Eskimote peakotiga jakk 38 Mängukaart 39 Vald Järva maakonnas 42 Endine maletaja 43 Kümme 45 Paha 47 Kõrbesaar 48 Astumine, samm 49 Kuujumal India mütoloogias 50 Tasane, suuremate kõrgenditeta 51 Linn Saksamaal 52 Rünnak 54 Irdumine 57 Maitse

59 Niikaua 62 Sügisõunasort 64 Õhukeseks kulunud riie 65 Kaustik 67 Sugulane 69 Munga- või rüütlikoondis 70 Äkiline tuule- või vihmahoog 71 Looduses esinev kõva mineraalne aine 72 Kiiremini 73 Vaenlase mahanülitud peanahk 75 Katoliku vaimulik Prantsusmaal 77 Nakkumine 78 Kodulind 79 Mööbliese 81 Imelikult 84 Muhamedi usk 87 Oksa tõmbama 89 Kütteaine 92 Eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija 94 Soni 96 Tuntud küla Raplamaal 97 Filmioperaator (1965) 98 Ega siis 99 Muhuke, rakk, mull100 Korvpallur101 Linn Leedus102 Horvaatia pealinn103 Kreeka täht104 Salaja105 Kehaosa106 Leedu ja läti rahvalaul

ALLA 1 Pealinn Euroopas 2 Põlvetagune õõnsus 3 Härra 4 Planeet 5 Tülinoriv 6 Kärbsepüüdja 7 Looma kehaosa 8 Pehme hõbevalge haruldane metall 9 Balanss 10 Ragin 11 Mõttes rusikat näitama 12 Kaherattaline vanker 13 Lusika jä'medam nõgus ots 14 Sisutu väljend, sõnakõlks 15 Pruunvetikas 16 Ravimtaim 17 Lehtpuu 28 Hüvasti 29 Suur tuiksoon 31 Toidu keeduvedelik 32 Kirjatäht 33 Uuesti 34 Puulabidas 36 Eesti poliitik (mõõdukas) 37 Näitleja (1907-96) 40 Peremees, ettevõtja 41 Võlg 43 Moldaavia rahvalaul 44 Vürtsisegu 45 Ameerika filminäitleja (s 1951) 46 Leidlaps 49 Tõsteanum mäenduses 53 Verdi ooper 55 Jalgpallile sarnanev mäng 56 Riist nurkade kandmiseks maastikule 58 Anatoomilise keha keskosa 60 Kreeka täht 61 Maksuta, hinnata 62 Juga 63 Ilutaim 66 Avameelne 67 Valgustatuse mõõtühik 68 Kaerasort 74 Kaotamine 75 Kehtetuks muutuma 76 Anna edasi 80 Vald Viljandi maakonnas 81 Pikanäpumees 82 Eesti saar 83 Doonau lisajõgi 84 Indiaani hõim Peruus 85 Poolvedel mass 86 Sügisõunasort 87 Pakil-olek, rutt 88 Riik Aafrikas 90 Küla Kaukaasias 91 Metsaand 93 Lehtpuu 94 Kangaspuude osa 95 Pärilikkustegur


Veel veidi peamurdmist: sudokud

2 5 6 9 4 38 2 3 9 4 6 7 7 3 1 6 2 7 8 4 2 9 83 2 5 3 5 4

7 6 2 3 1 5 4 7 3 1 3 9 6 2 9 1 7 9 2 4 8 2 4 9 1 6 2 7 3

5 8 7 4 1 1 6 9 8 6 5 2 9 7 1 3 4 8 1 5 7 2 7 9 4 3 6 8 7 6 5

6 1 8 5 7 1 2 3 6 94 2 9 2 9 6 8 7 5 43 9 8 1 8 4 4 5 9 8

6 8 2 1 5 2 1 4 8 7 9 6 3 2 7 6 2 4 9 7 8 3 7 9 2 9 6 8 3 7

9 5 8 3 6 4 2 5 6 1 8 7 3 7 6 9 4 2 3 2 9 5 6 1

3 1 9 6 5 7 8 4 28 7 5 3 4 2 6 1 94 2 6 9 1 8 5 3 75 6 3 1 9 4 2 7 82 9 1 7 8 3 4 5 67 4 8 5 2 6 3 9 16 5 4 8 7 1 9 2 31 8 2 4 3 9 7 6 59 3 7 2 6 5 1 8 4


Selle talve lumerajasõitudega on algust tehtud

Jätkub 20. lk


Selle talve lumerajasõitudega on algust tehtudAlgus 19. lk



Tabel jätkub 22. lk


Tabeli algus 21. lkSelle talve lumerajasõitudega on algust tehtud





Tabeli algus 21. lk

1. EESMÄRK 1.1 pakkuda noortele ja täiskasvanutele harjutamis-

ja võistlemisvõimalusi kinnisel rajal toimuvatel üritus-tel ja koolitustel.

1.2 kontrollida õpitut ja ettevalmistatud tehnika korrasolekut.

2. OSAVÕTJAD: 2.1 osalevad soovijad, kelle vanus ja ettevalmistatud

tehnika seda lubab.Autod peavad vastama lisas toodud tingimustele. 2.2 kuni 15 aastased osalejad peavad omama nn

vastutavat isikut.

Vastutav isik on kohustatud määrustepäraselt ju-hendama ja abistama vastutava poolt üritusel osale-mist. NB! Vastutav isik peab viibima antud üritusel seni kuni tema poolt juhendatav on lõpetanud oma tegevuse sellel üritusel.

2.3 Osavõtjad on jaotatud gruppidesse alljärgnevalt: A J18 - noored alla 18 2wd autodel B N - naised 2wd autodelC FWD - (mehed) Esiveolised autodD RWD - (mehed) Tagaveolised autodE 4 WD - Neliveolised autod

LUME- JA JÄÄRAJAL TOIMUVATE ÕPPESÕITUDE SARI RAPLAMAAL 2012 -2013.a JUHEND

Jätkub 24. lk

Teise, Ohekatku etapi tulemused alates lk 26


F SOJUZ - NSVL-is toodetud tagaveolised autodG OPEL - kõik esiveolised autodE (4wd) klassis võivad osaleda nii mehed kui nai-

sed, kuid mitte alla 18 aastased noored. a) noortel toimub ühine arvestus tüdrukutele ja

poistele. Osavõtja, kes on esimese etapi registreerimi-sel alla 18 aastased, saavad osaleda noorte arvestuses meie sarja lõpuni.

b) etappi korraldajal on õigus juurde lisada täien-davaid masinaklasse, mis aga üldsarjas arvesse ei lähe.

2.4 Lubatud on sõita mitmes erinevas masinaklassi, tasudes eraldi masinaklasside eest

2.5 Masinat võib vahetada teise sõidu jaoks, mis vastab samale sõiduklassile

3. AEG: 3.1 üritustesari viiakse läbi dets 2012.a. - märts

2013.a.etapi alguse määrab rajameister koos kohaliku üri-

tuse korraldajaga.I etapp – Hõreda – Traksi 22. dets. algus kell 10.00 Rein Toomingas, 5179348, [email protected],Veiko Haljasmets, 5244123, [email protected],Truvo Leinberg, 5233147, [email protected] II etapp – Ohekatku karjäär - 29.12.2012. Mati Kutser, 5057868 III etapp – Ingliste Alo Vahtmäe, 5207374, [email protected]. IV etapp – Kaiu Aivo Sildvee, 53408534 [email protected] V etapp – Valtu Rein Nipernado, 5098810 VI etapp - Kaiu Aivo Sildvee, 53408534 [email protected],Rünno Leinberg, 5167927 NB! Vastavalt ilmastikule võib etappide korralda-

misel toimuda ka muutusi. 4. ÜRITUSTESARJA LÄBIVIIMINE 4.1 Osaleja registreerib end sekretariaadis, kus ta-

sub ka osalustasu 5 €.4.2 Peale registreerimist siirdub osaleja korraldajate

poolt ettevalmistatud tehnilisse parklasse, kus toimub tehniline ülevaatus.

4.3 Peale kõikide osalejate registreerumist loositak-se õppesõitude järjekord.

4.4 Sõidetakse etteantud ringide arv ajale 4.5 Teise vooru stardijärjekorra määrab korraldaja.

4.6 Tehniline ülevaatus toimub igal etapil kella 9.00 -9.45.-ni.

4.7 Osalejate koosolek kell 9.504.8 Sõitude algus kell 10.00. Külma ilma korral võib

stardiaeg veidi edasi nihkuda.NB! Võistluste mandaat lõpeb kell 9.45Need, kes hilinevad ( 9.46 - 10.00) - osalustasu 20 €Peale kella 10.00 enam ei registreerita ja osaleda sel

etapil ei saa 5. PARIMATE SELGITAMINE: 5.1 Igal etapil sõiduaegade liitmise teel.5.2 Väiksema koguaja saanud osaleja saab parema

koha.5.3 Võrdse koguaja saanute korral otsustab II sõidu

aeg. Kellel on see parem saavutab ka parema koha 5.4 Üldvõitja selgitamisel liidetakse kõikidel etap-

pidel kogutud kohapunktid kokku Vastavalt kogutud punktisummadele selgub ka paremusjärjestus. Mida suurem summa, seda parem koht üldjärjestuses.

5.5 Alates kuuendast etapist arvestatakse halvem tulemus maha. (N – 1)

5.6 Võrdse punktisumma korral arvestatakse kõr-gemaid kohti üksikutel etappidel.

5.7 Etappidel arvestatakse punkte järgmiselt: I - 10p, II - 8p, III - 6p, IV -

5p, V - 4p , VI - 3p.VII - 2p, VIII - 1p.6. PROTESTID 6.1 Protestid kirjutatakse 20 minuti jooksul peale

juhtunud intsidenti kohe “Protestide raamatusse” ja lahendatakse ürituse toimumise käigus. Protesti vaa-tab läbi protestikomisjon (etapi läbiviimise peakohtu-nik, tehnilise ülevaatuse korraldaja, vastavalt vajadu-sele ka rajakohtunikud)

6.2 Protesti saab kirjutada ainult osaleja või tema otsene esindaja, kelle määrab osaleja ise enne ürituse algust. See on ka kirjalikult fikseeritud.

6.3 Protest maksab 50 €.7. AUTASUSTAMINE 7.1 Korraldaja autasustab esimesele kolmele kohale

tulnuid võistlejaid meenega, 7.2 nii toimib see igal etapil,7.3 korraldaja ei võta endale kohustuseks nii etap-

pidel kui ka üldarvestuses auhindade jagamist. Loo-mulikult ei keela see seda, et keegi ei või sponsoreerida antud võistlust auhinnafondiga,

7.4 üldvõitjaid autasustatakse karikatega.

LUME- JA JÄÄRAJAL TOIMUVATE ÕPPESÕITU-DE SARI RAPLAMAAL 2012 -2013.a JUHEND

Algus 23. lk


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52

Suusarajad: 2; 3; 5 kmValgustatud rada: 2 kmAadress: Kehtna vald, Paluküla,

RaplamaaKontaktisik: 5148261Telefon: 5148261

Paluküla suusarajad on avatud

9 5 8 3 6 4 2 5 6 1 8 7 3 7 6 9 4 2 3 2 9 5 6 1

3 1 9 6 5 7 8 4 28 7 5 3 4 2 6 1 94 2 6 9 1 8 5 3 75 6 3 1 9 4 2 7 82 9 1 7 8 3 4 5 67 4 8 5 2 6 3 9 16 5 4 8 7 1 9 2 31 8 2 4 3 9 7 6 59 3 7 2 6 5 1 8 4


I

Pos Nr Sõitja 1.start 2.start KokkuIetepp

Kokku

1 52 R. Nipernado 02:49,80 02:57,67 05:47,47 10 5 15

2 50 R. Toomingas 02:55,9 02:59,70 05:55,60 8 8 16

3 46 Elvis Leinberg 02:55,89 03:01,42 05:57,31 6 6 12

4 68 A. Pool 02:58,21 03:01,33 05:59,54 5 - 5

5 58 H. Teder 02:56,02 03:04,21 06:00,23 4 - 4

6 55 Edvin Leinberg 03:05,45 03:03,49 06:08,94 3 - 3

7 45 M. Kõlamets 03:03,33 03:05,61 06:08,94 2 1 3

8 48 T. Meerents 03:02,3 03:07,08 06:09,38 1

9 65 V. Orasi 03:03,87 03:09,95 06:13,82

10 63 I. Burmeister 02:57,42 03:16,49 06:13,91 3 3

11 44 K. Kilter 03:04,39 03:11,92 06:16,31 4 4

12 51 I. Hämarsalu 03:05,2 03:11,46 06:16,66

13 62 A. Sillaste 03:05,36 03:12,05 06:17,41

14 54 H. Kõlamets 03:04,61 03:14,30 06:18,91

15 49 J. Lee 02:59,83 03:19,77 06:19,60

16 59 M. Küla 03:03,58 03:16,58 06:20,16

17 56 Margo Link 02:54,92 03:27,39 06:22,31

18 66 T. Leinberg 03:05,24 03:18,64 06:23,88

19 53 T. Lee 03:11,92 03:18,33 06:30,25

20 60 T. Sallo 03:20,86 03:23,74 06:44,60

21 67 T. Vilistus 03:24,08 03:36,92 07:01,00

22 47 Marek Link 03:42,42 03:42,42 07:24,84

23 64 A. Hakmann 03:36,36 03:55,02 07:31,38

24 61 B. Šemet 03:17,45 06:02,36 09:19,81

25 57 L. Vitsur 07:26,64 04:21,14 11:47,78Kuljus 2 2Neidre 10 10

Pos Nr Sõitja 1.start 2.start Kokku

1 29 Mar. Kasepõld 02:41,33 02:48,56 05:29,89 10 0 10

2 37 A. Vahtmäe 02:45,99 02:47,39 05:33,38 8 10 18

3 24 K. Kutser 02:44,43 02:52,20 05:36,63 6 3 9

4 20 T. Niinemets 02:47,05 02:50,27 05:37,32 5 0 5

5 19 Man. Kasepõld 02:46,71 02:55,42 05:42,13 4 0 4

6 22 T. Tanvel 02:47,76 02:54,70 05:42,46 3 0 3

7 26 M. Mäekivi 02:47,39 02:55,39 05:42,78 2 1 3

8 40 U. Markson 02:49,36 02:54,14 05:43,50 1 8 9

9 30 A. Eesmäe 02:49,89 02:54,02 05:43,91

10 31 K. Pikkof 02:51,52 02:55,49 05:47,01

11 28 H. Kio 02:50,74 02:58,61 05:49,35

12 38 S. Sunni 02:51,95 02:59,55 05:51,50 0 4 4

13 33 U. Luts 02:52,86 03:00,80 05:53,66

14 23 M. Kõlamets 02:56,11 02:59,24 05:55,35

15 39 M. Luugima 02:57,36 03:00,09 05:57,45

16 34 V. Välja 02:54,05 03:04,89 05:58,94 0 2 2

17 35 I. Udam 02:58,20 03:03,64 06:01,84

18 41 D. Heinleht 02:59,30 03:03,02 06:02,32

19 42 H. Kõlamets 03:00,59 03:06,93 06:07,52

20 79 V. Haljasmets 03:02,80 03:05,08 06:07,88

21 80 T. Lee 03:00,64 03:07,24 06:07,88 0 6 6

22 27 A. Buusmann 03:00,99 03:10,80 06:11,79

23 25 M. Metsare 03:02,18 03:10,24 06:12,42

24 43 M. Haljasmets 03:02,99 03:14,89 06:17,88

25 36 M. Mahon 03:13,24 03:15,65 06:28,89

26 32 E. Lubi 03:05,74 03:44,05 06:49,79

27 21 P. Mahon 03:01,39 06:18,40 09:19,79

28 Järvela 0 5 5


I

etapp

Kokku

1 6 R. Raidma 02:49,86 02:58,77 05:48,63 10 6 16

2 2 R. Lember 02:53,74 03:04,89 05:58,63 8 0 8

3 4 M. Kio 02:57,61 03:04,62 06:02,23 6 5 11

4 10 S. Topaasia 02:58,27 03:10,30 06:08,57 5 1 6

5 1 E. Siniallik 03:03,27 03:10,45 06:13,72 4 0 4

6 9 I. Vulf 02:54,55 03:22,30 06:16,85 3 10 13

7 3 M. Rambi 03:06,02 03:12,67 06:18,69 2 0 2

Rapla maakonna lume- ja jäärajasõitude sarja II etapp Ohekatku 29.12. 2012



1 29 Mar. Kasepõld 02:41,33 02:48,56 05:29,89 10 0 10

2 37 A. Vahtmäe 02:45,99 02:47,39 05:33,38 8 10 18

3 24 K. Kutser 02:44,43 02:52,20 05:36,63 6 3 9

4 20 T. Niinemets 02:47,05 02:50,27 05:37,32 5 0 5

5 19 Man. Kasepõld 02:46,71 02:55,42 05:42,13 4 0 4

6 22 T. Tanvel 02:47,76 02:54,70 05:42,46 3 0 3

7 26 M. Mäekivi 02:47,39 02:55,39 05:42,78 2 1 3

8 40 U. Markson 02:49,36 02:54,14 05:43,50 1 8 9

9 30 A. Eesmäe 02:49,89 02:54,02 05:43,91

10 31 K. Pikkof 02:51,52 02:55,49 05:47,01

11 28 H. Kio 02:50,74 02:58,61 05:49,35

12 38 S. Sunni 02:51,95 02:59,55 05:51,50 0 4 4

13 33 U. Luts 02:52,86 03:00,80 05:53,66

14 23 M. Kõlamets 02:56,11 02:59,24 05:55,35

15 39 M. Luugima 02:57,36 03:00,09 05:57,45

16 34 V. Välja 02:54,05 03:04,89 05:58,94 0 2 2

17 35 I. Udam 02:58,20 03:03,64 06:01,84

18 41 D. Heinleht 02:59,30 03:03,02 06:02,32

19 42 H. Kõlamets 03:00,59 03:06,93 06:07,52

20 79 V. Haljasmets 03:02,80 03:05,08 06:07,88

21 80 T. Lee 03:00,64 03:07,24 06:07,88 0 6 6

22 27 A. Buusmann 03:00,99 03:10,80 06:11,79

23 25 M. Metsare 03:02,18 03:10,24 06:12,42

24 43 M. Haljasmets 03:02,99 03:14,89 06:17,88

25 36 M. Mahon 03:13,24 03:15,65 06:28,89

26 32 E. Lubi 03:05,74 03:44,05 06:49,79

27 21 P. Mahon 03:01,39 06:18,40 09:19,79

28 Järvela 0 5 5


I

etapp

Kokku

1 6 R. Raidma 02:49,86 02:58,77 05:48,63 10 6 16

2 2 R. Lember 02:53,74 03:04,89 05:58,63 8 0 8

3 4 M. Kio 02:57,61 03:04,62 06:02,23 6 5 11

4 10 S. Topaasia 02:58,27 03:10,30 06:08,57 5 1 6

5 1 E. Siniallik 03:03,27 03:10,45 06:13,72 4 0 4

6 9 I. Vulf 02:54,55 03:22,30 06:16,85 3 10 13

7 3 M. Rambi 03:06,02 03:12,67 06:18,69 2 0 2



1 29 Mar. Kasepõld 02:41,33 02:48,56 05:29,89 10 0 10

2 37 A. Vahtmäe 02:45,99 02:47,39 05:33,38 8 10 18

3 24 K. Kutser 02:44,43 02:52,20 05:36,63 6 3 9

4 20 T. Niinemets 02:47,05 02:50,27 05:37,32 5 0 5

5 19 Man. Kasepõld 02:46,71 02:55,42 05:42,13 4 0 4

6 22 T. Tanvel 02:47,76 02:54,70 05:42,46 3 0 3

7 26 M. Mäekivi 02:47,39 02:55,39 05:42,78 2 1 3

8 40 U. Markson 02:49,36 02:54,14 05:43,50 1 8 9

9 30 A. Eesmäe 02:49,89 02:54,02 05:43,91

10 31 K. Pikkof 02:51,52 02:55,49 05:47,01

11 28 H. Kio 02:50,74 02:58,61 05:49,35

12 38 S. Sunni 02:51,95 02:59,55 05:51,50 0 4 4

13 33 U. Luts 02:52,86 03:00,80 05:53,66

14 23 M. Kõlamets 02:56,11 02:59,24 05:55,35

15 39 M. Luugima 02:57,36 03:00,09 05:57,45

16 34 V. Välja 02:54,05 03:04,89 05:58,94 0 2 2

17 35 I. Udam 02:58,20 03:03,64 06:01,84

18 41 D. Heinleht 02:59,30 03:03,02 06:02,32

19 42 H. Kõlamets 03:00,59 03:06,93 06:07,52

20 79 V. Haljasmets 03:02,80 03:05,08 06:07,88

21 80 T. Lee 03:00,64 03:07,24 06:07,88 0 6 6

22 27 A. Buusmann 03:00,99 03:10,80 06:11,79

23 25 M. Metsare 03:02,18 03:10,24 06:12,42

24 43 M. Haljasmets 03:02,99 03:14,89 06:17,88

25 36 M. Mahon 03:13,24 03:15,65 06:28,89

26 32 E. Lubi 03:05,74 03:44,05 06:49,79

27 21 P. Mahon 03:01,39 06:18,40 09:19,79

28 Järvela 0 5 5


I

etapp

Kokku

1 6 R. Raidma 02:49,86 02:58,77 05:48,63 10 6 16

2 2 R. Lember 02:53,74 03:04,89 05:58,63 8 0 8

3 4 M. Kio 02:57,61 03:04,62 06:02,23 6 5 11

4 10 S. Topaasia 02:58,27 03:10,30 06:08,57 5 1 6

5 1 E. Siniallik 03:03,27 03:10,45 06:13,72 4 0 4

6 9 I. Vulf 02:54,55 03:22,30 06:16,85 3 10 13

7 3 M. Rambi 03:06,02 03:12,67 06:18,69 2 0 2

8 5 S. Selling 03:02,86 03:17,93 06:20,79 1 2 3

9 8 G. Karivere 03:04,17 03:51,08 06:55,25

10 7 M. Muinasmaa 05:09,77 03:24,25 08:34,02

11 Kasari 0 8 8

12 Rambi 0 4 4

13 Lau 0 3 3

SOJUZ-KLASS

Pos Nr Sõitja 1etepp 2.etepp Kokku

1 Rain Nipernado 10 10 20

2 Rein Toomingas 6 8 14

3 Indrek Hämarsalu 0 6 6

4 Anti Pool 4 5 9

5 Sven Topazio 0 4 4

6 Lauri Vitsur 0 3 3

7 Truvo Leinberg 3 2 5

8 Elvis Leinberg 8 1 9

9 Ivar Burmeister 5 5

10 Virgo Orasi

11 Enar Siniallik 2 2

12 Marko Küla 1 1

OPEL-klass

12 I etapp

II

etapp Kokku

13 1 Alo Vahtmäe 0 10 10

14 2 Marko Kasepõld 0 8 8

15 3 Kristjan Kutser 2 6 8

16 4 A. Eesmäe 0 5 5

17 5 M. Mäekivi 0 4 4

18 6 S. Sunni 10 3 13

19 7 K. Pikhof 4 2 6

20 8 M. Kõlamets 3 1 4

21 9 I. Udam 1 0 1

22 10 M. Luugima

23 11 D. Heinleht 6 0 6

24 12 V. Haljasmets

25 13 M. Metsare

26 14 M. Mahon

27 15 M. Haljasmets

16 V. Järvela 8 0 8

17 I. Vulf 5 0 5


8 5 S. Selling 03:02,86 03:17,93 06:20,79 1 2 3

9 8 G. Karivere 03:04,17 03:51,08 06:55,25

10 7 M. Muinasmaa 05:09,77 03:24,25 08:34,02

11 Kasari 0 8 8

12 Rambi 0 4 4

13 Lau 0 3 3

SOJUZ-KLASS





4 Anti Pool 4 5 9






10 Virgo Orasi


12 Marko Küla 1 1

OPEL-klass

12 I etapp

II

etapp Kokku




16 4 A. Eesmäe 0 5 5

17 5 M. Mäekivi 0 4 4

18 6 S. Sunni 10 3 13

19 7 K. Pikhof 4 2 6


21 9 I. Udam 1 0 1

22 10 M. Luugima

23 11 D. Heinleht 6 0 6

24 12 V. Haljasmets

25 13 M. Metsare

26 14 M. Mahon

27 15 M. Haljasmets


17 I. Vulf 5 0 5


8 5 S. Selling 03:02,86 03:17,93 06:20,79 1 2 3

9 8 G. Karivere 03:04,17 03:51,08 06:55,25

10 7 M. Muinasmaa 05:09,77 03:24,25 08:34,02

11 Kasari 0 8 8

12 Rambi 0 4 4

13 Lau 0 3 3

SOJUZ-KLASS





4 Anti Pool 4 5 9






10 Virgo Orasi


12 Marko Küla 1 1

OPEL-klass

12 I etapp

II

etapp Kokku




16 4 A. Eesmäe 0 5 5

17 5 M. Mäekivi 0 4 4

18 6 S. Sunni 10 3 13

19 7 K. Pikhof 4 2 6


21 9 I. Udam 1 0 1

22 10 M. Luugima

23 11 D. Heinleht 6 0 6

24 12 V. Haljasmets

25 13 M. Metsare

26 14 M. Mahon

27 15 M. Haljasmets


17 I. Vulf 5 0 5

Raplamaa Ühistööavaldab nüüd ka

kaastundeavaldusi. Võimalik lisada pilti,

luuletust.Avaldamine

täiesti tasuta.


Nr Sõitja 1.start 2.start Kokku1-73 K. Pikkof 02:45,15 02:53,42 05:38,57 10 - 0 = 10 102-70 R. Aas 02:45,24 02:54,33 05:39,57 8 + 8 = 16 83-78 A. Ojandu 02:51,86 02:55,80 05:47,66 6 + 0 = 6 64-76 J. Rööbing 02:57,24 03:00,24 05:57,48 5 + 0 = 5 55-71 T. Taevas 03:02,17 03:07,14 06:09,31 4 + 0 = 4 46-69 K. Kimberg 03:09,53 03:03,20 06:12,73 3 + 0 = 3 37-72 J. Dikker 03:05,30 03:10,55 06:15,85 2 + 2 = 4 28-75 V. Kullamäe 03:06,68 03:13,27 06:19,95 1 + 0 = 1 19-77 A. Auväärt 03:29,17 03:20,99 06:50,16

10-74 E. SaartE. Saart 03:27,61 03:39,55 07:07,16Ots o 0 +1 0 = 10

Auväärt 0 + 6 = 6Link 0 + 5= 5AVD 0 + 4 = 4Buht 0 + 3 = 3Saar 0 + 1= 1

Pos Nr Sõitja 1.start 2.start Kokku I etapp Kokku

1 17 M. Mäekivi 02:46,95 02:53,74 05:40,69 10 8 18

2 13 S. Mäekivi 02:53,52 02:57,02 05:50,54 8 10 18

3 11 Õ. Kopli 02:53,80 03:01,05 05:54,85 6 6 12

4 18 K. Ojavee 03:01,24 03:11,70 06:12,94 5 4 9

5 14 E. Nipernado 03:06,05 03:09,96 06:16,01 4 5 9

6 16 A. Korsonov 03:05,70 03:17,49 06:23,19 3 2 5

7 12 M. Kasepõld 03:09,99 03:17,53 06:27,52 2 1 3

8 15 S. Lohk 03:11,45 06:24,08 09:35,53 1 3 4

8 5 S. Selling 03:02,86 03:17,93 06:20,79 1 2 3

9 8 G. Karivere 03:04,17 03:51,08 06:55,25

10 7 M. Muinasmaa 05:09,77 03:24,25 08:34,02

11 Kasari 0 8 8

12 Rambi 0 4 4

13 Lau 0 3 3

SOJUZ-KLASS





4 Anti Pool 4 5 9






10 Virgo Orasi


12 Marko Küla 1 1

OPEL-klass

12 I etapp

II

etapp Kokku




16 4 A. Eesmäe 0 5 5

17 5 M. Mäekivi 0 4 4

18 6 S. Sunni 10 3 13

19 7 K. Pikhof 4 2 6


21 9 I. Udam 1 0 1

22 10 M. Luugima

23 11 D. Heinleht 6 0 6

24 12 V. Haljasmets

25 13 M. Metsare

26 14 M. Mahon

27 15 M. Haljasmets


17 I. Vulf 5 0 5



Kolmapäeviti ilmuvasse Raplamaa Ühistöösse ootame materjale, reklaame ja kuulutusi teisipäe-va tööpäevani. Tavapäraselt on uus number valmis teisipäeva õhtu jooksul ja hilisõhtul saab seda juba lugeda.

Kui teie asutus või ettevõtmine väärib ajaloos jäädvustamist, kirjutage meile sellest ja saatke ka pilte. Ootame oma lugejate pilte ja jutte ka üritus-test ja ettevõtmistest, mida nad külastavad. Meie (või ka teistes lehtedes, aga maakonnas pole erilist valikut) kajastamata ettevõtmised on mõne aja pä-rast jäädavalt unustatud. Kas soovite, et teie ette-võtmistest mõne aja pärast enam midagi ei mäleta-ta? Siis ärge andke meile sellest üritusest teada.

Reklaami ja kuulutuste avaldamine on veel tasu-ta. Kõikvõimalikku infot ootame e-maili kaudu.

Kuna on ilmnenud, et mitte kõik saadetud kirjad ei pruugi kohale jõuda, anname igale kirjasaatjale tagasisidet kirja saamise kohta ühe ööpäeva jooksul kirja saamisest. Nii et kui te saatsite meile kirja või pildid ja pole ühe ööpäeva jooksul vastust saanud, siis pole kiri meieni jõudnud ja palume saatmist korrata.

Raplamaa Ühistöö

Marrek Puit OÜ otsib oma meeskonda harvesteri- ja forvarderioperaatorit.

Põhiline tööpiirkond Järva-, Rapla- ja Pärnumaa. Töö vahetustega.

Kandidaadilt eeldame:*eelnev töökogemus *B-kat juhiluba

*tehniline taip *positiivne töösse suhtumineOmalt poolt pakume:

*konkurentsivõimeline töötasu*aastaringne töö

*head töötingimusedInfo tel 56678631, 5270686

CV saata [email protected]

Mugavaim võimalus Raplamaa Ühistöö pdf-faili alla laadida on aadressilt http://www.raplayhis.eu/ Faili (väikesemahulist) saab alla laadida ka aadressilt http://www.freedrive.com/folder/319406,raplamaa Kõige parem koht lehe lugemiseks korraliku inter-netiühenduse korral on http://issuu.com/piirp või ka http://en.calameo.com/accounts/1139744 .

Võime värske lehe pdf-formaadis ka teie e-maili-le saata. Soovist palume e-mailile märku anda.Väi-kesemahulise lehe faili suurus on ca 2-3-4 megabai-ti. Väikesemahulise ja normaalsuurusega lehe (ca 10-20mB) põhiline erinevus on fotode kvaliteedis.

Püüame oma lehte koondada võimalikult suure hulga infot eeloleva nädala sündmuste kohta, kuid kõigi ürituste korraldajate kodulehekülgedele me paratamatult ei satu. Kui soovite, et teie üritusest võimalikult palju inimesi teada saaks, siis andke oma ettevõtmisest meile infot, et saaksime nendest oma lugejatele teada anda.

Kommentaare, repliike, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/ Postituste tegemisel palume arvestada sea-dusandlust ja head tava kedagi mitte solvata ning mitte esitada laimu. Iga autor vastutab oma sõnade eest vastavalt seadusandlusele.

Raplamaa Ühistöö

raplamaa Ühistöö nr 1 2013

Documents