raplamaa Ühistöö nr 8 (60)

Nr. 8(60) 20. veebruar 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 3. lk

Jätkub 2. lk

Kelle käest ka ei küsi, ikka enamvähem sama vas-tus: „meeldib Eesti kui maa, aga mitte selle seadused ja riigimehed“. Sama nukrad vastused sain ka laevareisil teisele poole merd.

Püüti meil siin küll naeruvääristada Soomes ehita-mas käivaid mehi, tehes telesaate „kalevipoegadest“ ja nende petmisest ning raskest elust. See kõik on puhas poliitiline tellimus, sest propagandamasin – televi-sioon on juhtparteide rahastamise ja kontrolli all.

Kõik meist ei suuda astuda võimuparteisse, et saada kindel tubane töö! Koos koolituste ja välislähetustega, soovitavalt. Lisaks veel projektiraha ning kasvatada ka oma poeg kimjonguniks? Ainsa erinevusega, et ei pea korea keelt valdama, küll aga arvutioskust ja inglise keelt.

Keegi peab ikka midagi ka tegema, lihtsamalt öel-da – tööd tegema. Kõik pole oma võimete poolest val-gekraed ja paljud seda ei soovigi ja jätkavad ülelahe toore jõuga raha teenivat välispagulust.

Vabariigi aastapäeva eelmõtteid

Talsingist üle mere ja tagasi ka

Minu esimesed sõjamälestused

Läheneva vene armee aastapäeva eelManeeži tänaval Tallinnas oli sõjakomissariaat. Seal

oli komissaar sm. K. Hein. Tema allkirjaga sain sõja-väepileti. Muuseas, näitleja Riina Heina (Riina Aare) isa. See pileti andmine oli ka omamoodi tseremoonia, sest samaaegselt anti pihku ka komsomolipilet. Mina seda küll ei palunud, aga Nõukogude armees pidavat see vajalik olema. Nii sai minust kommunistlik noor-soldat.

Järgmisel hommikul oli kästud koguneda Hiiule, raudtee ülesõidu taga olevasse kasarmusse.

Sellel aastal suuremaid teetöid

Raplamaale ei planeerita

Täpsemalt loe lk 6.

Uhkusega südames sain teada, et meie armastatud esiproua, kes meil pea, et pühaku seisuses,

käis külastamas Teie kuninglikku riiki. Seega vää-rikad kohtusid väärikatega. Teie kuningriigis oli meie proual auväärt kohtumine ja sügav jutuajamine teda kummardanud Teie riiki tol külaskäigul esindanud paadipoisiga, kes oli küll väga vaene, kuid nimetas Teie kodumaad ikkagi oma maaks ja enda koduks.

Palav tervitus teile seal Kambodžas!

Jätkub 4.lk

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lk Tuli Euroopa Liit, lubati kokku maa ja ilm. Meid

liideti sellesse. Siis hakkas pihta suhkrukriis - pidime trahvi maksma. Selle elasime üle. Räägiti suure suuga, mis võimalusi meile see EL toob ja kui hea seal on. Et saame abiraha ja palju asju ellu viia, mis muidu seisma jäänud.

Mis moodi see aitas meid, kui me ise tegelikult maksame igasuguste nõmedate trahvidega selle toetu-se ju tegelikult kinni. Siis lubati pensionäridele pensio-ni tõusu, mis sellest sai?

Anti kümmekond €urot juurde, elukallidus kasvas samas kordi. Nüüd lubavad jälle heal juhul samapalju, mis ei kata mitte veeranditki elektrihinna tõusust. Ja jälle hakkab kõik vaikselt veelgi kallinema. Riigikogu paneb endale igaaastaselt mitusada €urot kuupalka juurde, ministreist ja ametnikest rääkimata.

Mis on tänapäeval turg? Kunagi oli see meie oma kodutoodete paik, kus sai head ja odavat sööki. Nüüd-seks on kujunenud sõna turg ainult poolakate riiete kohaks ja vähegi, mis on oma maa toodang, on nii kal-lis, et sealt ei jaksa enam küll midagi osta.

Eestimaa Päästmise Komitee otsusest Nr 1. (mida võib ühtlasi lugeda Eesti Vabariigi esimeseks seadu-seks) loeme: „Kirjutame kõigile kodanikkudele ja ametnikkudele, kus nad ka ei teeniks, ette, kõik abi-nõud tarvitusele võtta, et Eestist mitte mingisugust rii-gi varandust välja ei veetaks ja ei hävitataks, sest see varandus on nüüdsest peale Eesti vabariigi omandus.“

Seda kõike lugedes tekib küsimus, kelle kätes on siis Eestimaa kakskümmend aastat pärast taasiseseis-vumist. Kas igale riigi kodanikule on arusaadav, kelle huvisid esindab ja kaitseb see taasiseseisvunud ja rah-va huvides taastatud riik? Kas selle taasiseseisvunud riigi kodanik saab öelda, et see riik eksisteerib tema huvides?

Kui lootusrikkalt ja millise perspektiivitundega suudame vaadata tulevikku? Või ongi selle sünonüü-miks kujunemas hea palgaga töökoht Soome või Root-si riigi ülesehitamisel? Milline peaks olema kord ja õiglus, mille alusel hoopis enda kodusid ehitada? Või ongi eesmärk koondada enda rahvast kivilinnadesse, olles vaid odav tööjõud ja teenimisvahend võõramaise kapitali huvides?

Vabaduse mõiste on devalveerunud. Paraku ei ole töökoht välisriigis valikuvabadus, vaid sundsituat-sioon ja näitab tööandaja ehk riigi tegematajätmise ta-set ja naaberriigi valitsuse töökvaliteeti, millest jätkub ka naabrite tööga varustamiseks.

Hiljuti avaldati ajakirjanduses Eesti pangandus-sektori eelmise aasta kasum, ümmarguselt 350 miljo-

nit eurot. Pangad said miljon eurot kasumit iga päeva eest. Võrdluseks: 350 miljoni euroga saaks aasta läbi kõikidel tööpäevadel poolele kogu Eesti töötavast rah-vast kesklinna restoranis tasuta päevasuppi ja teisele poolele päevapraadi pakkuda.

Statistika näitab, et valdav osa krediidiasutuste ka-sumist läheb välispankadele. Eelmise aasta 9 kuu kasu-mist kuulus neile 98,88 protsenti. Eesti Panga avalda-tud Eesti krediidiasutuste kasumi koondaruande järgi oli 2012. aastal kõigi krediidiasutuste tulumaksukulu 6,7 miljonit eurot ehk suhtena maksueelsesse tegevus-kasumisse 1,9 protsenti. Eelmisel, 2011. aastal oli tu-lumaksukulu ainult 2 miljonit eurot ehk 0,4 protsenti.

Eesti on majanduslikus mõttes koloniaalriik. Välis-investorid (eriti pangad) teenivad Eestist korralikku kasumit, kuid kasumimaksu ei maksa ja ei kavatsegi maksma hakata. Nad ei võta osa Eesti ühiskonna ülal-pidamisest. Küll aga maksavad nad korralikult maksu oma kodumaal, mis tänu sellele õitseb ja kus saab tänu sellele sisse osta ka näiteks Eesti arste ja maksta neile korralikku palka.

Samas muutub täiesti selgeks, miks Rootsi valitsus arvas hiljuti, et Eesti ründamise puhul ei jää Rootsi neutraalseks. Nii, et Eesti maksab vaid tavalist katuse-raha oma “kaitse” tagamiseks.

Sellest, et Kadrioru kikilipsuga esindusmees Rah-vakogu jääkeldris kaaperdas, võib arvata, et see edu-meelsus surutakse maha, nämmutatakse ära, moo-dustatakse asjaga tegelevad komisjonid, kogutakse ettepanekud, mida grupeeritakse, süstematiseeritakse ja siis jälle nämmutatakse nii, et kogu selle mulina sees esialgne eesmärk ununeb ja Harta 12 liikmetele öel-dakse, et olite ullikesed. Valitsejate eesmärk saab jäl-legi täidetud. Nad võivad endale rusikaga vastu rinda taguda ja Toompeal karjuda, et ainult nemad on asen-damatud ja kõige targemad.

Kahtlemata on neile juba nädalaid tagasi postkasti potsatanud kutse presidendi vastuvõtule. Hetkel viksi-vad nad kingi, käivad kosmeetikute juures. Naised so-bitavad kalleid eriõmblejatelt tellitud puhevaid ping-viinikleite. Pühapäeval näemegi neid punasel vaibal, kuidas muidu! Jalad harkis, patseerivad nad parketil ning hiljem märkame neid ka ballisaalis, kus nad uljas tujus valssi keerutavad. Teleülekanne 24. veebruari pi-duõhtust saab olema ilmselt jällegi vägagi piinlik.

Meie välistöölised vaatavad seda pillerkaart see-kord Soome poole sõites, õhtuses laevas.

Hääd mustamaoaastat! Kõigi maade pagulased, ühinege!

A. Aju

Vabariigi aastapäeva eelmõtteidTalsingist üle mere ja tagasi ka


Algus 1. lkSeal oli kamp nekrutiksootajaid juba ees ja kohe-

kohe pidi auto tulema ja meid ära viima. Kuhu, seda ei teadnud isegi need kohalikud komissariaadi jupi-jumalad.

Aeg venis ja poisid aeti õue marssima. Ütlesin, et olen haige ja jäin akna alla unistama. Milleks kiirusta-da, kolm pikka aastat ees ootamas.

Õhtuks saabusid mingid sõjaväevormis tegelased ja meid aeti veoautode kasti ja sõit algas raudteejaama.

Tore, et läbi linna marssima ei sunnitud. Tallinna kaubajaamast viidi edasi Riiga. No kohe

käis peast läbi mõte, et jäämegi siia, kodule lähedale. Aga ei. Pandi marssima läbi räpaste agulite mingis-se arusaamatusse kaubahoovi, kus olid ees juba teised vagunid ja lisaks ka palju lätlasi-leedukaid. Ohvitserid olid kidakeelsed, ei rääkinud, kuhu meid viiakse. Sel-line salatsemine.

Õhtul hakkas rong vaikselt liikuma. Mitmes jaamas ootasime vastutulevaid ronge. Olime teisejärguline kaup, meist sõitsid mööda nii kauba, kui ka reisiron-gid. Seisime tagavarateedel.

Öösel tuli taluda norskavaid noorukeid ja ühes va-guninurgas ka meie saatemeeskonna viinauimast läl-lamist.

Proovisin uinuda. Rong raksatas ja hakkas lõpuks liikuma. Ärkasin jällegi kõrvalteel aknast välja vaada-tes. Mingid väikesed hurtsikud ja kaevud keset kahel pool olevaid maju. Aeti lehmi taludest välja. Ikka veel ei teadnud, kuhu meid veetakse. Hommikul oli teejoo-mine. Anti kuuma vett ja sisse tuli rohelist puru pan-na. Kusagilt toodi alumiiniumist kõrvadega topsid ja sinna see siis kõik segati. Saime „suhoi pajoki“. See oli poolkuiv hernesegune leib ja kaks barankat (rõngas-kuivik). Venemaal oli viljaaikaldus ja seda tundsime

nüüd ka oma nahal.Võtsin ema poolt kaasa pandud rõngassaia ja minu

kõrval jäi lolli näoga „makaronnik“ (üleajateenija) seisma ja imestas, kust sa selle said? No ikka kodust…Ah teil seal Baltikumis on veel nii palju toitu järel, sest meie oma veeti kõik teile sinna…

Vaat nii, seltsimehed NSVL kodanikud, polegi enam võrdset sotsialismi? Selline oli selle aja propa-ganda.

Rong loksus järgmise päeva hommikuks ühte jaa-ma. Ümberringi suitsevad korstnad ja tuhamäed, te-haste hooned. Olime Ukraina tollases ülisalajases sõja-tööstuse linnas Dnepropetrovskis. Siit ka siis kogu tee kestnud salatsemine.

Selles linnas pandi kokku kosmoselaevade kande-rakette - mootoreid. Igal öösel oli ühe neist katsekäi-vitus ja kestis see pisut üle minuti. Undamine oli esial-gu võõras, aga kõigega harjub ära. Ka siitmailt viidud sõdurpoisid. Esimene töö oli voodivarustuse saamine ja selle „kohandamine“. Anti mustad kotid ja kasarmu nurgas oli suur hunnik haisvat põhku. Kõik see tuli kotti toppida ja selline oligi soldati magamisase rauast ribidega kahekorruselises voodis.

Süüa anti ka. Kasutusel plekkkausid ja vaid lusikas. Nuga-kahvel oli neile võõras. Nendega pidavat isegi inimest tappa saama.

Ja siis algas kõige tähtsam – poliitõppus ja muidugi vene keeles. Saime teada, et kõige ohtlikum vaenla-ne on NATO. Lisaks sellele veel Põhjamaades SEATO ja SENTO. Ka need pidid olema ohuks Varssavi Pakti maadele. Nii hakati meid, Eesti poisse, koolitama sõ-jarditeks, kaitsmaks venelaste rahuarmastavat riiki.

Eesti vabakslaulmiseni jäi veel 38 pikka aastat…A. Aju

Minu esimesed sõjamälestusedLäheneva vene armee aastapäeva eel

Kõikide ekraanil nähtavate üksikasjadevaatamiseks kasutage kaardi kõrval olevat

linki Prindi.

Page1 of 1Google Maps

19.02.2013https://maps.google.ee/

Pildid Google Mapsist, küll mitte kirjeldatud kohast, aga fotodel on Vene sõjaväeosa talvel ja suvel.


vikute ja karaskitega. Hullumaja selline ei tohiks kus-kil oma suud lahti teha ja kaduda üldse avalikuse eest ära. Seekord on Lengil jutt täitsa õige. Igaljuhul väga ebameeldiv naine .Kas ta ka teab kuidas eestis elu te-gelikult on? EVELIN VASTA-MIKS SIIT NII PALJUD LAHKUVAD,kui siin elu nii hea on?“

Malle Pärn, näitlejast teoloog: „Rahvas on olnud lõpmata kannatlikud! Nad on vaikselt ja viisakalt ära kannatanud meie pioneerijuhtide inimkatsetused, ai-nult pisut nurisedes, ent siiski alludes ja kohanedes. Nad on andnud neile kakskümmend aastat aega Eu-roopas ja Ameerikas koolis käia, et õppida, kuidas tuleks riiki juhtida ja inimühiskonna elu korraldada. Ja nad on selle kooliraha suurelt kinni maksnud! Kas need pioneerijuhid on õppinud just õigeid asju – see tundub meie riigi ja rahva elu praeguse seisu järgi väga kahtlane olevat. Ent see pole juba enam rahva süü, vaid õppijate endi valik – või salakavalate õpetajate peale-surutud kohustuslik programm.

Te peaksite hardalt austama seda kannatlikku rah-vast, kes on teil lasknud kakskümmend aastat enda peal katseid teha, ja on need katsed ise kinni maksnud! Aga katsetest tuleb teha ausad järeldused“.

Tahaks jõuda niikaugele, et Eesti riik poleks isetu sünnitis, keda tapva järjekindlusega kiruda, manada ja põhjata. Tänu Teile, Kambodža, keda esindas Teie au-väärt paadipoiss, olen ma tagasi otsimas toda lootust, mille tõi meile laulev revolutsioon. Tahaksin ka mina kord tõusta Phnom Aural`i kõrgusele ja vaadata sealt alla Elevandipiirkonna õitsvale maale!

PS. Kirjutan neid ridu siin küünlavalgel, sest juba teist esmaspäeva pole siin Märjamaal elektrit.

A.Aju

Ka minu maa, mis Teie omast 13 korda väiksem, oli kakskümmend aastat tagasi, kui meid valitses küllus ja heaolu, sama meelt: me olime uhked oma saavutuste üle ühes suures ja vankumatus rahvaste peres. Nüüd on meil kahjuks kõik teisiti ja seepärast tunnen ülimat uhkust Teie väärikast esindajast paadipoisi ülimalt au-väärsust meie püha proua vastuvõtul.

Kodukirja kolumnis kirjutab meie esileedi, et Eesti avalikus meedias lokkav virisemine, sõimlemine ja ha-lamine mõjus terava kõrvakiiluna, alatu ja ebaõiglase-na pärast Teie kuningriigist saadud muljeid.

Nii see tõesti on, sest meil on hästi elavaid inimesi väga väike protsent. Nemad ei kiru, teised küll.

Seda kinnitab ka juhtpartei hiilgav mõte, asuda raha korjama vaestelt otse kaubahallide ukse juures.

Eesti on aga väike punkt maakaardil ja siin on loll arvata, et ansiplased, president ja tema proua ei tea, et nälgivad lapsed, nälgivad täiskasvanud, tööpuudus tegelikult kasvab, statistika täidab ansiplaste tellimusi jne.

Tsaar kaugel, Ilves kaugel, Evelin veelgi kaugemal jne. Teavad väga hästi nad kõik ja vähe sellest, see ongi nende plaan. Eesti rahvas peab hääbuma. See on kel-legi tellimine.

Eesti keel sureb välja, eestimaalased surevad välja, kui me ei vali uusi kuningaid.

Riigikogu liige Heimar Lenk ütleb: “Evelin Ilvese viimased avalikud sõnavõtud on

absoluutne ülbuse tipp. Ta ei tea absoluutselt, kuidas elavad inimesed ääremaadel,” kritiseerib Lenk. “Proua Ilvese sõnavõtud on üks apsakas teise järel. Naiivsed kah veel.”

Ta laiendab kriitikat ka Toomas Hendrik Ilveseni. “Kadriorg ei tea absoluutselt, kuidas eesti rahvas te-gelikult elab. Naiivne, suisa rumal on oma teadmatust pidevalt kõva häälega rahvale kuulutada.”

Hea küll, see on poliitiku arvamus. Aga küsigem otse inimestelt, tavainimestelt (kirjaviis muutmata, väljavõte 18. veebruari Õhtulehe kommentaariumist):

„ Evelin ela ka kuu aega 350-. euroga,vaata kui-das toime tuled? Maksad sellest maksud, ostad söögi,kasvatad lapsi ja ravimeid ka kui vaja. Vaata kas siis on sinu elu sama ilus lill nagu praegu kui elad rahva raha peal.Kui see naine oma suu lahti teeb siis hoia alt,mis soppa sealt tuleb. See mutt käib juba nii närvidele oma kuradi toitumise jutuga ja härma kui-

Palav tervitus teile seal Kambodžas!

Lõik 18.02.2013 Õhulehe kommentaariumist


Juba teist aastat suuremaid teetöid Rapla maakonda ei planeerita

Vastavalt Maanteeameti plaanile ei ole Rapla maa-konnas ka sellel aastal ette näha suuremaid teetöid. Tallinn-Rapla-Türi teel on kaks remondilõiku, kuid üks neist Tõdva-Saustinõmme 6,2 km lõik asub Har-jumaal ja Lokuta-Türi 5,2 km lõik Järvamaal. Tegemist siis Järvamaa Lokutaga.

Kruusateedele katteid siiski Raplamaal ehitatakse. Kaiu-Vahastu teel 4,8 kilomeetri pikkusel lõigul Ora-niku-Põlliku vahel ja Järvakandi-Lokuta teel 4,5 km lõigul Järvakandi-Tugeda vahel. Skeemi põhajl peaks uue katte saama ka Pae-Ingliste tee 0,8 km pikkusel lõigul.

http://www.mnt.ee/public/2013/objektide_tabel_2013.pdfRapla maakonda jääb ka ühe liiklusohtliku koha

ümberehitus, see on Rapla-Varbola teel olev 1,76 km pikkune lõik Kõrgemäe ja Vambola vahel.

Kruusateede remonti tehakse Lipa-Mõisamaa teel Nõmmküla ja Metsküla vahel (6,912 km), Sipa-Mõ-raste teel (3,55 km), Koikse-Jalase-Riidaku teel Koikse ja Jalase vahel (2,91 km) ja Tamme-Loe-Tamme teel Tamme ja Loe vahel (2,568 km).

Ette on nähtud remontida kolm silda: Suureoja sild (Päärdu-Leibre tee), Varbola sild (Rapla-Varbola tee), Sulu sild (Haimre-Sulu-Velise tee)


Jätkub 9. lk

1.02-1.03 Eidapere kultuurikeskuses Heino Jõeste fotonäitus “See on minu isamaa”.13.-22.02 Rapla Keskraamatukogus Raplamaa külade arendusprojektide stendinäitus “Mõeldud tehtud” 13.02 Rapla Keskraamatukogus raamatunäitus “2012. aasta Eesti kauneimad raamatud”.veebruaris Valtu raamatukogus näitus “Eesti Vabariik 95”.veebruaris Keava raamatukogus raamatunäitus Eesti kroonist ja Eesti ajaloost. veebruaris Kehtna raamatukogus raamatunäitus “Tuulepealne maa”. Teemastend “Eesti riik pagulaste silma

läbi”. veebruaris Kodila raamatukogus vanade kalendrite näitus aastast 1923.17.02 Kehtna klubis Kehtna valla ja Eesti Vabariigi sünnipäev koos eakatega.18.02 kell 13.00 avatakse Kohila vallamajas filateelianäitus “Eesti lugu” Kalju Müüri erakogust.20.02 kell 18.00 Rapla kultuurikeskuse kammersaalis teeõhtu Riigikogu liikme Aare Heinveega.21.02 kell 17.30 Rapla keskraamatukogus Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari loeng “Eesti Vabariik 95

Euroopast vaadates”.22.02 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Kohilas kell 10.00 Kohila Gümnaasiumi aulas kontsert-aktus ning kooli teenetemedalite üleandmise tseremoo-

nia. kell 10.30 valla lasteaialaste paraadmarss mälestussamba juurde. kell 11.00 Meenutushetk mälestussamba juures - pidupäevakõned ja karge õuemuusika. Osalevad Kohila valla lasteaedade lapsed (ca 200 last). kell 12.00 Meenutushetk mälestussamba juures – pidupäevakõned, karge õuemuusika, pärgade asetamine Eesti vabadusvõitlustes langenute mälestuseks. Osaleb kogu Kohila gümnaasiumi pere (ca 800 õpilast).22.02 Juuru Gümnaasiumis Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale pühendatud aktus “Mis maa see on?”. Esinevad

õpilased ja õpetajad.22.02 Valtu põhikoolis on külas Eesti Kaitseliit. 22.02 kell 17.00 Rapla kultuurikeskuses EV 95. aastapäeva pidulik isamaaliste laulude kontsert – esinevad

Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased ja dirigendid. 22.02 Valtu seltsimajas Eesti Vabariigi 95. a aastapäevale pühendatud Talveklubi. 22.02 kell 19.00 Eesti vabariigi 95. aastapäevale pühendatud Rapla maavanema pidulik vastuvõtt (kutsete-

ga).Esimest korda tunnustatakse maakonna vapimärkidega tublisid kodanikke ning antakse üle maakonna tip-

pauhind Rapla Redel koos maakonna kuldse vapimärgiga.23.02 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Raplas kell 10.00-13.00 Rapla Sadolin spordihoones Suur perepäev “Meil on sünnipäev”. Mudilaste tuba, laulu- ja muusikatuba, loodustuba, meisterdamistuba, laste ilusalong, Rapla Game keskus, perede ekskursioon koolimajas. kell 14.00 Noortepäev Rapla jõepromenaadil kell 20.00 Rapla kultuurikeskuses “Tähtede Gala - Pildikesi Eesti (muusika)ajaloost läbi kümnendite”.

Tasuta!23.02 kell 12.00 Raikküla Kultuurikeskuses pidulik kontsert-aktus, tunnustamiseks on kutsetega kutsutud 17

isikut ja kollektiivi.

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2062.html

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Raplamaal


23.02 kell 12.00 Kuimetsa rahvamajas Eesti Vabariigi 95. aastapäevale ja Kaiu valla 20. sünnipäevale pü-hendatud pidulikul vastuvõtt. Vallavanema ja volikogu esimehe vastuvõtt, esineb Euroopa Kultuuripealinna Segakoor peadirigent Veronika Portsmuthi juhatusel, Kaiu valla elanike tunnustamine, kohtumine Hardo Aas-mäega-tunnustatud geograafi, ettevõtja ja poliitikuga.

23.02 kell 16.00 Järvakandi kultuurihallis kontsert-aktus. Esineb Kaunimate Aastate Vennaskond. Tasuta.23.02 kell 19.00 Kohila Gümnaasiumi aulas Eesti Vabariik 95 kontsert-etendus “Lapike maad – mu sees”

kogukonna tunnustus- ja tantsuõhtu. Kohila valla teenetemärgi, vapimärgi ning aastapreemiate ja autasude üleandmine, tantsuks Swingclub solist Margus Jürisson, avatud puhvet.

23.02 kell 19.00 Märjamaa rahvamajas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva piduõhtu- vallavanema kõne, muusika-lised tervitused, valla kõrgete tunnustuste - Maarjaristide, teeneteplaadi ja tänukirjade - kätteandmine, tants.

24.02 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Raplas kell 7.28 Rapla lipuväljakul riigilipu heiskamine koos päikesetõusuga, laulab Maarja koor. Sünnipäevakringel ja kuum tee Rütmani galerii kohvikus. kell 11.30 Rapla kirikuaias pärgade asetamine Vabadussõja ausamba juurde. Kodutütred ja noorkotkad annavad tõotuse. Mängib Rapla pasunakoor. kell 12.00 Jumalateenistus Rapla kirikus, laulavad Mitte-Riinimanda koor ja koguduse segakoor.24.02 Pidulik lipuheiskamine kaitseliidu osavõtul ja seiklusmäng Kaiu aleviku ümbruses.24.02 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Kärus kell 9.00 Pidulik lipuheiskamine Käru vallamaja lipuväljakul. Vallavanema tervitus, vallamajas hommikukohv ja pidupäevakringel. kell 9.30-13.00 Käru Põhikooli kelgumäele lumekindluse ehitamine, kell 12.00 lõunasöök ehitajatele. kell 15.00 Mälestuspärja asetamine Käru kirikus asuva Vabadussõja mälestustahvli juurde. Käru rühma noorkotkad, kodutütred ja kaitseliitlased. kell 19.00 Käru vallamaja juures lipu langetamine ja pidupäeva ilutulestik.24.02 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Juurus kell 7.30 Juuru Rahvamaja juures Lipuheiskamine kell 8.00 Juuru kalmistul Pärja asetamine vabadusvõitlejate kalmule kell 11.00-13.00 Pirgu terviserajal Juuru valla TALVELUSTIPÄEV- suusatamine, kelgutamine ja tuubisõit. Kuum tee ja maiustused.24.02 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Märjamaal kell 10.00 Pidupäeva jumalateenistus Märjamaa kirikus. kell 10.20 Pärgade asetamine Märjamaa kirikuvärav-monumendi juures. kell 10.40 Märjamaa IX KODULOOKONVERENTS “Teedevõrk ja post läbi aja”. Päevakava24.02 kell 11.00 Järvakandi staadionil “Terviseradadel Ümber Maakera”- kogume kilomeetreid vabariigi

ühisesse panusesse suusatamise, kõndimise, kepikõnni, tõukekelgutamisega.24.02 Tänujumalateenistused kell 11.00 Kohila Baptistikoguduse palvelas. kell 12.00 Hageri kirikus.24.02 kell 14.00 EV 95. aastapäevale pühendatud kontsert Vigala küladekeskuses.25.02 Kehtna lasteaias õpetab Pipi Eesti Vabariigi hümni. 25.02 Eidapere lasteaias teetund vanavanematega, meenutused vanast ajast. 25.02 Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsert Eidapere kultuurikeskuses.27.02 Lelle raamatukogus ja rahvamajas A.H.Tammsaare ühislugemine. Raamatunäitus Eesti Vabariik 95.märtsis Keava raamatukogus näitus „Eesti Vabariigi teenetemärgid“.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Raplamaal


KoMo suusasari 2013 hakkab lõppema

Tulemas on veel vaid 23. veebruari võistlus PalukülasPiltidel hetked 10. veebruari võistluselt


Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Märjamaa rahvamajas

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

*Evi Tätte maalide näitus (saalis)

*Mõeldud, tehtud: külade uuendamise ja arendamise projektinäitus (fuajees)

*Eesti kaunimad raamatud 2013 (vitriinis)

*Mihkel Mutt 60: raamatunäitus (kojulaenutuses)

*Õpime võõraid keeli: raamatunäitus võõrkeelsest kirjandusest (kojulaenutuses)

*Riigil on sünnipäev: teavikute näitus (lugemissaalis)

*Naksitrallid, Sipsik ja teised: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Alates 6. veebruarist Ly-galeriis näitus “Anne Aaspõllu näitus”

Laupäeval, 23. veebruaril kell 19 Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik aktus. Õhtu seltskondlikumas osas

mängib tantsuks ansambel “Igihaljas seitse”Kõik on oodatud!

Neljapäeval, 7. märtsil kell 11 Viljandi Laste- ja Noorteteater Reky “Kunksmoor ja kapten Trumm”

Pilet 5 €

Reedel, 8. märtsil kell 19 naistepäevakontsert “Laval ainult mehed”

Kolmapäeval, 13. märtsil kell 17

Muusikakooli kontsert I kl. õpilastelt

Reedel, 22. märtsil kell 18 TSIRKUS, piletid müügil tund enne 2 €/3 €

Neljapäeval, 11. aprillil kell 11 Viljandi Lasteteater

Reky “Potsataja ja Gena” Pilet 5 eurot

Palume broneeritud piletid osta välja nädal enne etendust! Kõik broneeritud piletid lähevad

nädal enne etendust müüki! Info ja kohtade broneerimine

telefonil 5 656 4614, 482 0075

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.

20.02.2013 kell 11 Rapla Kultuurikeskuses

Viljandi Laste ja Noorteteater REKY

Etendus kestab 1 tund ja pileti hind on 5€


Meeldib.eePerekoolis tehti õelat nalja, ehk millal

raha tagasi kantakse, kui tuludeklaratsioon täidetud?

Vestlus muutmata kujul.Autor: anneMillal raha tagasi kantakse, kui deklr. täidetud?Autor: jollersel aastal kantakse need rahad otse ära annetusteks.

sinu oma läheb koerte varjupaigale.Autor: annemisasja? koerte varjupaigale – miks ometi. Deklaris

ei olnud kuskil sellist kohta, kus pidi kirjutama kellele annetada tahan ja kas üldse tahan. Miks nii tehakse, ma tahan ikka raha ise saada. Kuidas nad selliseid an-netusi teevad ja mille alusel st. mis asutus saab ja kel-le rahad – summad ju erinevad, mis inimestele tagasi tulevad. Kuidas niimoodi saab, ma olin selle rahaga ju arvestanud juba.

Autor: mminul oma rahast koerte jaoks pole küll kahju, olin

nõus, tegin linnukese sellesse kasti deklaratsioonis.Autor: anneno krt, ma täiega närvis hetkel – kas ma nüüd ra-

hadest ilma. Kuidas nii, mu töökaaslane saab küll raha ikka enda arvele. Miks minu oma kantakse koerte varjupaigale? Kas maksuametisse helistades saab ära tühistada selle ja siiski saan raha enda arvele. Palun seletage???

Autor: mistaikkahelista jah,ja ütle,et sina pole nõus oma raha anne-

tama….sõima kohe kõvasti:)Autor: Tiwity+ kirjaveadJa kindlasti ropenda ka, kui eesti keelest puudu tu-

leb, siis kasuta mahlakat vene keelt….Autor: annehelistasin Maksuametisse ja tühistasin oma dekla-

ri, nüüd püüan seda uuesti täitma hakata aga ikka ei leia deklaratsiooni pealt kaste, kuhu linnukesi pean panema nende annetuste kohta. Mulle deklaris öel-dakse selgelt lõpus ju et raha kantakse sellele arvele ja minu konto number. No ma ei saa aru??? Kas võin nüüd deklari ära saata?? Sest maksuametisse ei tahaks enam helistada, nad üsna tigedad ja plärtsusid seal et hea et te 22. veebruarini ei oodanud, et siis poleks saa-nud enam tühistada……saadan sis ära või kus need annetuste asjad seal kirjas on? Palun aidake….

Autor: kägu kaksAnne ära tee neist ilalõugadest välja, koeravarju-

paikadesse annetamine lõpetati pärast viietuhande-

tat deklaratsiooni täitmist, kõik mis pärast seda tulid, läksid sama intervalliga edasi, vastavalt siis *kodutud, *narkomaanid, *vanurid, *sünnitusmajad, jne. Kui sa eile või täna deklaratsiooni täitsid, siis väga suure tõenäosusega sinu raha läks Tallinna loomaaeda, Mati Kaalule, eksootilise L-Carolina kukkurlooma ekspe-ditsiooniks, mida osaliselt toetab ka EL.

Tühistada saab seda küll, kirjaliku taotluse alusel mis vaadatakse läbi alles aprilli alguses, aga oma tutta-vate kogemustest juhtuvalt võin kinnitada, et ega üldi-selt sellele hea pilguga ei vaadata ja arvatavasti võivad rakendada järgmisel aastal meetmeid sinu tulude pii-ramise suhtes.

Autor: miga panga kaudu ei saagi deklareerida nii, et paned

linnukest. nähtavasti sinu kodupanga kaudu ei saa. pead minema maksuametisse kohale ja paluma, nad ise teevad su eest ära. aga raha saad siis novembris, sest paberkandjal viidud deklaratsioonid vaadatakse aegla-semalt üle.

Autor: annekrt, mis inimesed te olete? Helistasin uuesti Maku-

ametisse ja küsisin nende annetuste kohta – krt alul ei saadud aru millest ma räägin ja pärast kuulsin vaid to-hutut naerupahmakat. Miks te lollitate inimest niiviisi, ei saanud sis mulle öelda et 22.veebruarist hakatakse raha tagastama. Mul nüüd deklar poolikult täidetud ja ise olen Maksuameti töötajate poolt lolliks tembelda-tud. Vatsikud, eales ei küsi siit enam midagi.

***Lennuameti eksamineerija uurib Jõuluvana saani:

kontrollib põtrade rakmeid ja maandumisvarustust, katsub Rudolfi nina ning vaatab, kas kingikotid on ikka õigesti paigutatud.

Lõpuks on kõik proovilennuks valmis. Jõuluvana ronib saani, kinnitab turvavöö ning kontrollib kom-passi. Siis hüppab sisse ka eksamineerija, hoides Jõulu-taadi üllatuseks käes püssi.

“Milleks see?” uurib Jõuluvana.“Ma ei tohiks sulle öelda,” vastab eksamineerija,

“aga täna kontrollin seda, kui hästi sa hädaolukorras hakkama saad. Sul sureb õhkutõusul üks mootor väl-ja..”

***Kolm külanaist tulevad pimedas baarist, leiavad kraavis

magava mehe. Esimene pistab käe mehele püksi ja sõnab:“See küll minu mees pole!”Teine talitab samamoodi ning lausub:“See pole jah, sinu mees!”Kolmas uurib ka asja ning teatab:“Kuulge, see pole üldse meie küla mees!”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48 49

50 51 52 53 54

55 56 57 58 59 60 61 62 63 64

65 66 67 68 69 70 71

72 73 74

75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87 88 89

90 91 92 93 94 95 96 97 98

99 100 101

102 103 104 105

106 107 108

PAREMALE 1 Liisku heitma 7 Küla Raplamaal Vigala vallas 13 Värvus 18 Kali 19 Tuntud küla Raplamaal 20 Linn Soomes 21 Viiuldaja 22 Lõppenud 23 Liivaala 24 Kirju sulestikuga lind 25 USA kosmoseorganisatsioon 26 Karman 27 Võlur 28 Sarvitu (looma kohta) 29 Suure isuga 31 Asine 32 Aretamise saadus 36 Lill 39 Mitmeosal heliteos ühele või kahele

instrumendile 40 R.Straussi ooper 42 Jooksumäng 43 Rahvusvaheline leping 46 Küla Harjumaal 49 Maha, kadugu (pr) 50 Haarang (kõnekeeles) 52 Eputama, edvistama 53 Kahehäälne laul kahele lauljale 55 Rohtla Lõuna-Ameerikas 57 Vilkuv sära

60 Mehhiko osariik 62 Proua 65 Eriala 67 Püha härg Vana-Egiptuses 68 Näo osa 70 India osariik 72 Eesti luuletaja 73 Veekogu põhi organismide

elukeskkonnana 74 Kloostris elav naine 75 Egiptuse pealinn 77 Do-diees 79 Virk 80 Sõna kirikus 81 Lollus 84 Tantsusammu üksikosa 87 Germaani kangelasmuistend 90 Saar Aleuudi saarestikus 92 Kasahstani pealinn 95 Plärakas 99 Tõstemasin100 Manilla kanep101 Nõiduma102 Kaljurahu103 Brasiilia osariik104 Linn Soomes105 Maja osa106 Enamus107 Postimüügifirma108 Tähesarnane võimsa valguskiirguse

allikas

ALLA 1 Egiptuse päikesejumal 2 Auto osa 3 Dokument 4 Riik Aasias 5 Mõõtkava 6 Teatud siidriie 7 Objekt 8 Vene estraadinäitleja (1911-87) 9 Palju 10 Järv Soomes 11 Suigatama 12 Tunderõhk (lingv) 13 Aluspuu, tugipuu 14 Süljega koos 15 Lai hunnik 16 Laskevalmis seadma 17 Odrasort 29 Kogu aeg, alati 30 Eesti näitleja 31 Jahujook 33 Lavastaja ja näitleja (s 1942) 34 Totter 35 Kuna, kuivõrd 37 Auru eraldama 38 Tükk mingit õhukest materjali 41 Mööbliese 44 Alevik Raplamaal Kohila vallas 45 Paistetus 47 Tähtis raamat 48 Vene päritolu lõõtspill 51 Eesti poliitik (mõõdukas) 54 Hange 55 Pakil-olek, rutt 56 Veekogu 58 Egiptlaste püha lind 59 Doos 61 Eesti lavastaja ja näitleja 63 Mõistma, aru saama 64 Teraviljatoode 66 Iva 69 Omaani rahaühik 71 Taas-, uuesti-, peale- 76 Prantsuse näitleja (s 1932) 77 Ameerika filminäitleja (s 1962) 78 Kõver mõõk 81 Vald Lääne-Virumaal 82 Pampajänes 83 Hawaii saar 85 Sõiduk 86 Taimevill 88 Ajaühik 89 Endisaegne keelpill 91 Kaaslane, seltsiline 93 Tuba (vananenud) 94 Kinnitusdetail 95 Noor inimene 96 Katuselatt 97 Pahatahtlik jonn 98 Lehtpuu


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48 49

50 51 52 53 54

55 56 57 58 59 60 61 62 63 64

65 66 67 68 69 70 71

72 73 74

75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87 88 89

90 91 92 93 94 95 96 97 98

99 100 101

102 103 104 105

106 107 108

PAREMALE 1 Lõõritama 7 Ajaleht 13 Näitleja, "Õnne 13" osaleja 18 Eesti näitleja 19 Energiline, tarmukas 20 Algusest peale (lad) 21 Mineraalne maavara 22 Tõeliselt, reaalselt 23 Bahama pealinn 24 USA osariik 25 Veevõtukoht 26 Rütmikas Ladina-Ameerika tants 27 Väike kõrgendik 28 Vald Valga maakonnas 29 Väga tahtma, ihaldama 31 Kukk 32 Jalanõu 36 Absorbeerima 39 Tänase päevani 40 R.Straussi ooper 42 Vald Jõgeva maakonnas 43 Suur tuiksoon 46 Härra 49 Maha, kadugu (pr) 50 Haarang (kõnekeeles) 52 Väike piklik neem 53 Valitseja käskkiri, määrus 55 Soome sügisõunasort 57 Läti õunasort 60 Väike söögi- ja joogikoht

62 Elavaloomuline 65 Kidur, väeti 67 Kääne 68 Tuurakala 70 Kreeka täht 72 Punane vääriskivi 73 Juht 74 Vilkuv sära 75 Kõlbmatuks muutunud laevakere 77 Spordiinternaatkool 79 Teravili 80 Kukerpall 81 Ajaleht 84 Soomemaa lään 87 Näotu 90 Küla Harjumaal 92 Afganistani rahaühik 95 Plärakas 99 Jorjen100 Osahaaval101 Saksa liidumaa102 Hoiul, alles103 Õukonnapidu104 Usbeki rahvalaul105 Puudega kaetud ala106 jal turgi rändrahvaste valitseja tiitel107 Prantsuse rahaühik108 Häbitus

ALLA 1 Eesti näitleja

2 Islami peajumal 3 Fantastika 4 Vald Võru maakonnas 5 Mannermaa, mander 6 Meesliinis sugulane 7 Suur ruum 8 Endine pikkusmõõt 9 Pikk taljes jakk 10 Jenissei lisajõgi 11 USA osariik 12 Ettemakse 13 Must vesi 14 Brasiilia osariik 15 Lai hunnik 16 Järgi jääma 17 Volga lisajõgi 29 Küla Raplamaal Rapla vallas 30 Varajane sügisõunasort 31 Lärm, kisa 33 Ülev mõte 34 Tüüritav spordikelk 35 Kuna, kuivõrd 37 Aafrikas elav raisasööja lind 38 Dokumentide hoidik 41 Hunnik, kiht 44 Riik Aasias 45 Vajadus, tarvidus 47 Kiiresti käima 48 Üleaedne 51 Mikroob 54 Õunasort 55 Veekogu 56 Looma kehaosa 58 Lapergune, lame 59 Linn Jaapanis 61 Vald Läänemaal 63 Jõgi Prantsusmaal 64 Küla Valgamaal Sangaste vallas 66 Häire, tõrge 69 Meessoost isik 71 Eostaim 76 Vald Läänemaal 77 Räni ja vesiniku ühend 78 Tähesarnane võimsa valguskiirguse

allikas 81 Juustuvesi 82 Ujuv seade maavarade

kaevandamiseks 83 Muinaseesti maakond 85 Eesti poliitik 86 Järv Võrumaal 88 Naiseks võtma 89 Eesti linn 91 Määrsõna 93 Pallimäng 94 Verdi ooper 95 Pärilikult ühetaoliste organismide

rühm 96 Elektronarvuti 97 Keedus, keetmine 98 Partisan


Veel veidi peamurdmist: sudokud

3 7 9 6 4 1 3 2 3 2 7 4 9 7 3 8 1 9 5 8 2 1 7 3 9 4

3 1 2 5 7 9 4 6 84 6 5 1 8 3 2 9 78 9 7 4 2 6 1 5 31 2 9 6 3 8 7 4 56 5 4 9 1 7 8 3 27 3 8 2 4 5 6 1 99 8 1 7 5 4 3 2 65 4 3 8 6 2 9 7 12 7 6 3 9 1 5 8 4

5 4 9 4 8 6 7 2 6 7 3 2 9 8 3 6 7 5 8 9 1 2 8 9 5 1 6 4 8 6 4

5 7 9 9 1 8 2 8 6 7 5 2 4 1 6 2 5 1 6 8 1 5 7 4 2 8 3 4 3 5

2 7 9 1 3 9 6 2 5 9 8 6 2 6 8 1 1 4 8 6 3 7 2 4 3 1 8 6 7

Sellel kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt tagapool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd kaasneb iga Raplamaa Ühistööga interaktiivne ristsõna, mille lingi anname siin

http://www.raplayhis.eu/rists/2002.htmlAadressilt http://www.raplayhis.eu/rists/ võite leida aga teisigi interaktiivseid ristsõnu. Sellel aadressil ei ka-

jastu aga esimesena nimetatud ristsõna, nii et selle lingi leiate ainult lehest.Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja tervik-

lahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52

Suusarajad: 2; 3; 5 kmValgustatud rada: 2 kmAadress: Kehtna vald, Paluküla,

Raplamaa. Kontaktisik: 5148261

Paluküla suusarajad on avatud

Sadolin Spordihoonest on kõigil huvilistel võimalus laenutada suuskasid ja uiske ning kasu-tada Vesiroosi terviserada. Laenutuseks soovitame Teil ette helistada (48 57 400 või 555 106 56) ning broneerida omale vastava suurusega suusakomplekt või uisud. Olemas on mõõdud 33-47 suusasaapad ja uisud ning 120-190 cm pikad suusad ja kepid. Laenutuse hinnaks on täiskasva-nutele 2.- /kord ja õpilastele 1.- /kord

Valgustus põleb õhtul kuni kella 23.00-ni.Radade skeemi leiate http://www.sadolinspordihoone.ee/vesiroosi-tervisepark.html

Vesiroosi Tervisepargis saab suusatada ja uisutada


Hiina Tervisevõimlemine

Qigong

Igal neljapäeval kell 19.30

Rapla Rahvakoolis

Qigong on jõukohane igas eas inimesele. Harjutuste eesmärgiks on

kehas energia liikuma panemine ja seeläbi siseelundite ning kogu keha energiabaasi tugevdamine.

Osalustasu 3 EUR

Esimene tutvustav trenn toimub 24.jaanuaril osalustasuga 1 EUR

Rapla, Hariduse 3, II korrus

Juhendaja: Katrin Parve Lisainfo: 5152781, [email protected]

Hiina Tervisevõimlemine

Qigong

Igal neljapäeval kell 19.30

Rapla Rahvakoolis

Qigong on jõukohane igas eas inimesele. Harjutuste eesmärgiks on

kehas energia liikuma panemine ja seeläbi siseelundite ning kogu keha energiabaasi tugevdamine.

Osalustasu 3 EUR

Esimene tutvustav trenn toimub 24.jaanuaril osalustasuga 1 EUR

Rapla, Hariduse 3, II korrus

Juhendaja: Katrin Parve Lisainfo: 5152781, [email protected]

Mõningatel juhtudel on tekkinud prob-leeme ristsõnade väljatrükkimisel. Aadressil http://issuu.com/piirp ei saa tõesti soovitud lehekülge välja printida. Väljaprintimiseks pa-lume laadida alla pdf-fail aadressilt http://ra-playhis.eu/ Sellest saab suvalist lehekülge välja printida.

Head lahendamist!

3 7 9 6 4 1 3 2 3 2 7 4 9 7 3 8 1 9 5 8 2 1 7 3 9 4

3 1 2 5 7 9 4 6 84 6 5 1 8 3 2 9 78 9 7 4 2 6 1 5 31 2 9 6 3 8 7 4 56 5 4 9 1 7 8 3 27 3 8 2 4 5 6 1 99 8 1 7 5 4 3 2 65 4 3 8 6 2 9 7 12 7 6 3 9 1 5 8 4


http://www.raplamsl.ee/public/files/Protokoll_2013.pdf

Rapla maakonna XXI talimängude protokoll

Sõiduautode lumerajasõidu tulemused avaldasime eelmises Raplamaa Ühistöös.

UJUMINE.02.2013

50m vabaltKoht Nimi Vald Aeg

Punkte1 33,2 312 Kaidi Kalbus 35,8 293 -Riin Vendel 37,3 284 Hanna Post 45,3 275 Sigrid Illipe Kehtna 45,4 266 Kohila 45,8 257 46,3 248 Kehtna 46,4 239 Kadi Talts Kohila 49,8 22

10 Eda Riin Reinok 52,3 2111 Helina Heinala Kohila 53,4 2012 Liisa Link Kehtna 54,8 1913 Maite Maido Kehtna 57,9 1814 Emily Kio Kehtna 58,7 1715 Evelin Pundi Kehtna 59,4 1616 Reelika Piirsalu Kohila 1.00,5 1517 Marliis Leo 1.02,7 1418 Keiti Ekart 1.06,7 1319 Kadri-Ann Ots Kaiu 1.07,1 1220 Melani Vahesaar Kohila 1.09,4 1121 Kohila 1.22,1 1022 Marleen Leo 1.36,6 923 Miia-Mari Piirmets Kohila 1.53,7 824 Emma-Lota Piirmets Kohila 2.00,6 7

Naised (1996-1979)1 Riin Praks 29,1 312 Kaia-Liisa Raadik 31,7 293 Kehtna 33,9 284 Katrin Tammsaar Kohila 45,1 275 Kehtna 47,4 266 Evelin Evisalu Kaiu 47,7 257 Kehtna 52,4 248 53,0 239 1.24,0 22

10 Triin Erik 1.27,5 21

Naised-1 Maive Tummeltau 34,1 312 Annika Laane Kohila 36,8 293 Helen Link Kehtna 37,5 284 Riina Linaste Kaiu 47,4 275 Anneli Vikat Kehtna 53,2 266 Ingrid Kangur Kohila 1.00,3 257 Lea Kibuvits Kohila 1.09,5 24

8 Algi Rande Kohila 1.13,3 239 1.17,1 22

10 1.17,5 2111 Lii Kurisoo 1.36,3 2012 Angela Treimaa 1.37,5 1913 Reet Saar 1.39,6 1814 Tiivi Tamm 1.48,0 1715 Ester Luik 1.54,5 16

1 Kaspar Sale 29,4 312 Karmo Aviste 30,3 293 Martin Lapin Kehtna 32,3 284 Madis Niinemets amaa 32,9 275 Marten Kuusemets 34,7 266 Martin Reinok 35,0 257 Artur Vititin Kehtna 35,3 248 Kaiu 36,2 239 Kenn Rull Kaiu 37,8 22

10 Kristo Forsel Kohila 39,7 2111 Kohila 41,7 2012 Andar Plamus 42,1 1913 Hendry Niinemets Kaiu 50,3 1814 Rasmus Kivinukk Kaiu 51,3 1715 Rapla 52,8 1616 Georg Metsallik Kehtna 54,3 1517 Sander Illipe Kehtna 54,8 1418 Carl-Robert Reidolf Kohila 59,6 1319 Virgo Juurik Kehtna 1.07,8 1220 1.11,4 1121 Ivan Shatalov Kohila 1.15,8 1022 Ruben Kuus Kohila 1.30,3 923 Kristen Kangur Kohila 1.45,5 824 Taavi Kala Kohila 1.48,3 7

Mehed (1996-1974)1 Aivar Post 29,5 312 Ahti Kelder Kehtna 31,0 293 Heiti Arro Kaiu 33,7 284 Lauri Pever Kaiu 34,8 275 Kailo Sinivee Kaiu 36,0 266 Marko Merila Kehtna 37,0 257 Karl Erik Vanem Kohila 37,3 248 Simo Lillestik Kaiu 38,3 239 Joosep Hansar Kohila 38,4 22

10 Kohila 39,8 2111 Andrian Niinemets Kaiu 43,1 2012 Tarvi Kleesman Kaiu 45,2 1913 Elmo Hunt Kaiu 45,9 1814 Gert Saar 47,9 1715 50,7 16



Mehed-1 Mart Veli Kohila 28,9 312 Mart Tilk 31,4 293 Priit Karjane Kehtna 32,3 284 Andrus Plamus 34,0 275 Ivo Kivastik 34,1 266 Aavo Kergand Kohila 35,4 257 Vaido Kala Kohila 35,6 248 Anatoli Lehter 46,0 239 Aivar Puur Kehtna 48,0 22

10 Mihkel Laurits 49,5 2111 Laur Kalle Kaiu 1.21,3 20

1 299p2 Kehtna 268p3 Kohila 255p4 Kaiu 233p5 194p6 Rapla 16p

Peakohtunik: Marge Nummert

SANGPOMM

Koht Vald Tulemus Kokku Punktid1 Vigala 115 11

44Marek Lainela 28Marek Pilv 43

2 Kaiu I 111 933

Rain Neutal 37Tauno Neutal 41

3 Kohila 101 8Artur Zuzjonok 35Toomas Tammsaar 30Martin Heinaru 36

4 Kaiu II 99 7Agur Asperk 31Kailo Sinivee 35

335 91 6

33Heino Maiste 31Mihkel Laurits 27

6 Kehtna 88 5Mehis Oidsalu 34

30Kalle Lepiste 24

7 64 4Renee Sillasoo 36Rein Pari 28

6 29 3Tarmo Rahuoja 29

Peakohtunik: Heino Maiste

SUUSATAMINE

- 16.02.2013Tulemused

Koht Nr Eesnimi Perenimi Klubi Aeg

- 3 km1 (73) Marie Ta Juuru 10:532 (72) Egle Kaiu 12:173 (71) Brigitte Panker Kaiu 13:364 (70) Liisbet Karjane Kehtna 15:185 (74) Kristin Unga 15:55

2 naised - 3 km1 (78) Britta Panker Kaiu 10:362 (76) Evelin Loel 12:183 (80) Siiri Raav 12:264 (79) Marju Prosin Juuru 13:265 (84) Katri-Liis Vendel 14:256 (83) Viive Tammsaar Kohila 14:49

3 naisveteran I - 3 km1 (91) Monika Loel 10:492 (89) Annely Gubinski 10:563 (88) Meeri Ehandi Juuru 12:034 (86) Margit Asperk Kaiu 12:405 (90) Lea Kibuvits Kohila 16:336 (87) Margit 16:547 (92) Maire-Anu-Liis Oidsalu Kehtna 18:28

4 naisveteran II - 3 km1 (81) Kersti 11:212 (93) lle Kokla 12:563 (94) Reet Tiisaar 12:59

5 poisid - 3 km1 (1) Martin Matsalu 10:022 (6) Kenn Rull Kaiu 10:533 (5) Martin Reinok 11:184 (4) Reemi Juuru 11:235 (95) Mikk Anderson Juuru 11:416 (96) Kalev Kalda Kaiu 12:217 (99) Tauri Lusti Kehtna 12:22

8 (98) Kristjan 12:529 (3) Egon Norbert Ormus Kaiu 13:33

10 (41) Joel 13:5411 (8) Hendry Kohila 15:5612 (2) Manuel Vigala 20:22

6 mehed - 6 km1 (14) Raimond Lepiste Kehtna 17:282 (18) Andrian Niinemets Kaiu 18:223 (21) Mihkel Rus 19:014 (20) Andres Ojasalu Kehtna 19:345 (23) Esko Kohila 19:566 (12) Tarvi Kleesman Kaiu 20:507 (22) Toomas Tammsaar Kohila 23:008 (15) Simo Lillestik Kaiu 25:47

7 meesveteran I - 6 km1 (25) Priit Karjane Kehtna 16:322 (32) Enrico Salk 17:263 (33) Mart Tilk 18:094 (26) Ivo Kivastik 18:405 (27) Margo Lill Rapla 19:496 (31) Margus Ruus Juuru 23:127 (30) Raivo Panker Kaiu 23:19

8 meesveteran II - 6 km1 (35) Kalle Hansar 19:522 (40) Urmas Juuru 20:163 (38) Raivo Mikkor 21:474 (36) Aavo Kergand Kohila 22:375 (34) Paul Aug Rapla 28:46

1 3472 Kaiu 2703 Juuru 1934 Kehtna 1645 Kohila 1486 747 Rapla 528 319 Vigala 19

Peakohtunik: Piret

6 Kehtna 88 5Mehis Oidsalu 34

30Kalle Lepiste 24

7 64 4Renee Sillasoo 36Rein Pari 28

6 29 3Tarmo Rahuoja 29

Peakohtunik: Heino Maiste

SUUSATAMINE

- 16.02.2013Tulemused

Koht Nr Eesnimi Perenimi Klubi Aeg

- 3 km1 (73) Marie Ta Juuru 10:532 (72) Egle Kaiu 12:173 (71) Brigitte Panker Kaiu 13:364 (70) Liisbet Karjane Kehtna 15:185 (74) Kristin Unga 15:55

2 naised - 3 km1 (78) Britta Panker Kaiu 10:362 (76) Evelin Loel 12:183 (80) Siiri Raav 12:264 (79) Marju Prosin Juuru 13:265 (84) Katri-Liis Vendel 14:256 (83) Viive Tammsaar Kohila 14:49

3 naisveteran I - 3 km1 (91) Monika Loel 10:492 (89) Annely Gubinski 10:563 (88) Meeri Ehandi Juuru 12:034 (86) Margit Asperk Kaiu 12:405 (90) Lea Kibuvits Kohila 16:336 (87) Margit 16:547 (92) Maire-Anu-Liis Oidsalu Kehtna 18:28

4 naisveteran II - 3 km1 (81) Kersti 11:212 (93) lle Kokla 12:563 (94) Reet Tiisaar 12:59

5 poisid - 3 km1 (1) Martin Matsalu 10:022 (6) Kenn Rull Kaiu 10:533 (5) Martin Reinok 11:184 (4) Reemi Juuru 11:235 (95) Mikk Anderson Juuru 11:416 (96) Kalev Kalda Kaiu 12:217 (99) Tauri Lusti Kehtna 12:22



KABE

Vald 1 2 3 4 5 6 Punkte

1 1,5 0,5 22 2

8

2 Kaiu 1,5 1 1,51 2,5

7,5

3 Kohila 2,5 2 22,5 2

11

4 Rapla 1 1,5 11 3

7,5

51 2 0,5 2 2

7,5

6 Kehtna1 0,5 1 0 1

3,5

Kabe MTKKoht Vald Tulemus Punktid

1 Kohila 11 11Kermo Taimre, Maie AringKris Taimre

2 8 9Arno Vendel, Aino KongoUku Burmeister

3 7,5 8Vello Ehrenbreis, Koidula ElmikMeeri Vainula

4 Kaiu 7,5 75 Rapla 7,5 66 Kehtna 3,5 5

Peakohtunik: Laine Rokk

MALE

Vald 1 2 3 4 5 6 Punkte Koht

1 2 2 2 2 2 10 2

2 Kehtna 1 0 3 0 2 6 4

3 Rapla I 1 3 3 2,5 2 11,5 1

4 Kaiu 1 0 0 0 2 3 6

5 Rapla II 1 3 0,5 3 2 9,5 3

6 Kohila 1 1 1 1 1 5 5

Male MTKKoht Vald Tulemus Punktid

1 Rapla I 11,5 11Rein Aasa, Talvi AinsarMarkus- Aleks Trofimov

2 10 9Helina Soomre

Kirill Meresmaa3 Rapla II 9,5 8

Siim Poom4 Kehtna 6 75 Kohila 5 66 Kaiu 3 5

Peakohtunik: Jaan Sulg

KOROONA

I alagrupp 16.02.2013Vald 1 2 3 4 Punkte Koht

1 2 0 2 4 24 3 4 5 6 1

2 0 0 2 2 33 4 3 4 5 3

3 Kohila 2 2 2 6 15 4 4 3 6 1

40 0 0

0 41 6 3 5 1 6

II alagrupp 16.02.2013Vald 1 2 3 4 Punkte Koht

1 Kaiu 0 0 0 0 42 4 2 4 2 5

2 Rapla I 2 0 0 2 34 2 3 4 0 6

3 Rapla II 2 2 0 4 24 2 4 3 2 6

4 Kehtna2 2 2

6 15 2 6 0 6 2

Finaal 7 - 8 Kaiu 4 : 2

5 - 6 Rapla 5 : 2

3 - 4 Kohila II 4 : 3

1 - 2 Kehtna Kohila I 5 : 2

Koht Vald Punktid1 Kehtna 11

Valter Viisut, Jaan SulgEnn Viitkar

2 Kohila I 9

Raivo Buschmann3 8

Vello Sillasoo, Ilmar VainsaluMati Tapo

4 Kohila II 75 66 Rapla 57 Kaiu 48 3

Peakohtunik: Ants Lindre


LAUATENNIS

Lauatennis

Koht Vald Tulemus Punktid1 10 11

Allar Oviir, MarikaKotkas

2 Rapla 9 9Andrus Sumberg, Aili Kuldkepp

3 Kehtna 8 8Kalju Kalda, EneliRohtojaIllarion Nuut

4 7 75 6 66 5 5

Peakohtunik: Kalju Kalda


Jrk.nr

Vald Lasesuusatamine KoondAeg Koht Punkt Aeg Koht Punkt Koht Punkt Punkt Koht

1 Kaiu 06:24,36 1 11 01:52,23 5 6 5 6 23 32 Kehtna 06:48,74 3 8 01:47,07 4 7 2 9 24 23 Kohila 09:45,16 5 6 01:44,29 2 9 3 8 23 44 06:28,82 2 9 01:41,10 1 11 1 11 31 15 Rapla 07:23,64 4 7 01:45,45 3 8 4 7 22 5

MTKKoht Vald Tulemus Punktid

1 31 11Eero PlamusAndres ElmikVillu Karu

2 Kehtna 24 9Kalle ToometKarl TammePiret Kallaste

3 Kaiu 23 8

Agur AsperkHannes Vald

4 Kohila 23 7Margus MillerRein AltMaarja Sert

5 Rapla 22 6Iivi Pere

Heiti Vahtra

Peakohtunik: Priit Karjane

MTKKoht Vald Tulemus Punktid

1 Kehtna 37 11Enn ViitkarAnts Siitan

2 36 9Mihkel LasnKaido LasnTiiu Pippar

3 27 8Ester LuikHannes PaatReet Saar

4 Rapla 26 7Ants SoodlaAnts Lindre

5 Kaiu 25 6Hannes ValdAgur AsperkMihkel Visk

6 Kohila 9 5Kermo TaimreKalju Kuuseste

Peakohtunik: Peep Vahtrik

Kohila vallamajas on avatud Eesti 95.a

pühendatud filateelianäitusKogu omanik Kalju Müür


Jätkub 26. lk

Suusatamine Koroona Juhtkond Ujumine Autodelumerada Kabe Male Lauatennis Sangpomm Punkt Koht

Koht Punkt Koht Punkt Koht Punkt Koht Punkt Koht Punkt Koht Punkt Koht Punkt Koht Punkt Koht Punkt Koht Punkt

1 115 6 2 9

1 11 1 11 5 62 9 2 9 1 11 5 6 62 13 8 4 7

Kehtna 4 7 1 11 1 11 2 9 2 9 2 9 6 5 4 7 3 8 6 5 57 2

Kohila 5 6 2 9 6 5 4 7 3 8 1 11 5 6 3 8 49 34 7

Rapla 7 4 6 5 4 7 5 6 6 5 3 8 5 6 1 11 2 9 47 43 8

Kaiu 2 9 7 4 5 6 3 8 4 7 1 11 4 7 6 5 2 9 51 14 7

6 5 8 3 3 8 5 6 6 5 6 5 8 3 32 23 8 7 4 5 6 7 4 22 3

Vigala 9 2 1 11 15 4

Juuru 3 8 4 7 15 5

8 3 3 6



Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandi-daate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hilje-malt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Too-bali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid pe-resid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tä-helepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – va-batahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogu-konda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama kon-kurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õla-tunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodus-hoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organi-satsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebi-ankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee või otse järgnevalt lingilt:

https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDc4UVhYS1JlMTNqQjlFZWlZb2NuX0E6MQ#gid=0

Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Liikumise Kodukant komisjon töötab laekunud ankeedid läbi ja teeb eelvaliku lõplike tunnustusot-suste tegemiseks järgemööda igas maakonnas. Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret üle Eesti. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles algatust kom-

PRESSITEADE 18. veebruar 2013

Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“

menteerides, et loodetavasti kujuneb sellest aastatepik-kune traditsioon, sest hoolivad inimesed, kes mõtlevad oma koduuksest kaugemale, väärivad igati tunnustust. „Selle konkursiga tõstetakse esile just perekondi, kes kannavad edasi tugeva kogukonna toimimise aluseks olevaid väärtusi: need on koostöö ja ühistegemine, ak-tiivsus ja algatusvõime. Kuid ka leidlikkus – oskus pii-ratud ressurssidega palju korda saata,“ märkis Kiisler.

2012. aastal, mil konkurss „Kogukonna pärl“ toi-mus esimest korda, esitati üle Eesti kokku 125 kandi-daati, kelle seast tunnustati igas maakonnas ühte pe-ret. Mullused kogukonna pärlid olid: Harjumaal Lea ja Heikki Ylöneni pere Nissi vallast, Hiiumaal Merike ja Tõnis Niimanni pere Käina vallast Kassari külast, Ida-Virumaal Vilve ja Kalev Niine pere Mäetaguse vallast Atsalama külast Tagavälja talust, Jõgevamaal Katrin Kaalepi pere Tabivere vallast Juula külast, Järvamaal Hele ja Sven Aluste pere Roosna-Alliku vallast Koordi külast, Läänemaal Lea ja Urmas Lai pere Risti vallast Piirsalust, Lääne-Virumaal Zinaida ja Vladislav Rež-nitšenko pere Tapa vallast, Põlvamaal Reet Pettai pere Veriora vallast Süvahavva külast, Pärnumaal Kadri-Aija ja Vahur Viigi pere Surju vallast Lähkma külast, Raplamaal Urve ja Valter Uusbergi pere Rapla vallast, Saaremaal Tiina ja Rein Oleski pere Leisi vallast Mets-küla külast, Tartumaal Kristina ja Tarmo Ruderi pere Rõngu vallast Tilga külast Koopaaru talust, Valgamaal Pille ja Indrek Valneri pere Helme vallast Taagepera külast, Viljandimaal Urve ja Romeo Mukki pere Suu-re-Jaani vallast Kuhjavere külast, Võrumaal Kadi ja Hendrik Noore pere Rõuge vallast Sänna külast.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tege-vust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järg-misel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühen-datakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Lii-kumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu eri-nevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud pro-jekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aas-ta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Ko-dukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.


Perepäev Raplas Sadolin spordihoones

MEIL ON SÜNNIPÄEVlaupäeval 23. veebruaril kell 10-13

Mudilaste tuba, laulu- ja muusikatuba, loodusetuba, meisterdamise tuba, laste ilusalong, Rapla Game Keskuse tuba, spordisaal.

Kohal on Janne lastehoid, Nobiina tuba, Rapla Game Keskus, Rapla Jalgpallikool.Info 5904 7872, [email protected]


Jätkub 29. lk

Veel ruunidesthttp://www.directorie.eu/news-Ruunid_Rune.php

Algus Raplamaa Ühistöös nr 51, 2012 ja nr. 4, 5, 6, 7 2013

IsaNimi: hilis skandinaavia – iss – jää Briti – is – jää gooti – eis – jää

Isa – See ruun on nii otseses, kui kaudses mõttes jää ruun. Mõju piirkond on sellel ruunil lai ja hõlmab terve inimese keha, alates füüsilisest kuni mentaalseni ning laieneb ka kasuaalsele plaanile ( sündmused ).

Põhiline maagiline tähendus ruunil Isa - „külmu-mine“ olgu see mis tahes. Tema abiga võib peatada ( kuid mitte likvideerida! ) negatiivset protsessi : hai-gus ( füüsiline või vaimne ), viha hoogu ( mitte ainult enda oma ), mingisugust ilmingut seltskonna elus jne.. Mõningates olukordades lubab saada vajalikku hinge-tõmbe pausi.

Ruun Isa juhib inertsi ja entroopia jõude. Ja on ka selle sümboliks.

Kasutus: *Situatsiooni „külmutamiseks“ antud seisundis. *Tahtejõu arendamiseks. *Soovimatute jõudude peatamiseks. Maagiline sisu Ruuni oraaklis. Otsene ja ümberpööratud asend: Võtmesõna - „sei-

sak“. See, mis takistab. Jää. Teie vaimuelus on talv. Te võite avastada, et olete takerdunud situatsiooni, mille mõtetki te ei suuda näha. Te võite osutuda jõuetuks midagi teha, peale allumise, taganemise ja isegi mõne kaua hellitatud soovi ohverdamise. Pöörake tähelepa-nu sellele, et selle ruuni tähendus nii otseses ja üm-berpööratud asendis on seisak ja areng, kaks tähen-dust ühes märgis. Olge kannatlik, sest see on varjatud arengu periood, mis eelneb taassünnile. Saavutused ja edusammud on praegu vähetõenäolised. Sel ajal ärge lootke abile või sõbralikule toetusele ning ärge sellega arvestage. Säilitage oma isolatsioonis ettevaatlikkus ja ärge püüdke jonnakalt oma tahet ilmutada.

Kui te küsisite nõu, siis see märk soovitab teil „mit-te joosta peaga vastu seina“, vaid ilmutada kannatlik-kust ja mõista vajadust vähesel või suuremal määral ootuseks – võimalik, et eemaldumist asjaajamistest ( või sellest tegevusest mille kohta te esitate küsimust). Kui te analüüsite situatsiooni, siis selle märgi ilmumi-ne, annab teada sellest, et saabunud on seisaku aeg ja see ei pruugi olla seotud mingi konkreetse ebameeldi-vusega. Arvatavasti ei ole teie intellektuaalne elu prae-gu eriti hiilgav, asja ajamised on takerdunud, mõned

tunduvad isegi mõtetutena . Olukord võib isegi mitte pressida end peale, kuid sellegi poolest, soovitud tule-mused puuduvad ja unistuste teostumine lükkub eda-si.

Tõesti, edu on praegu vähe tõenäoline, kuid ärge olge põikpäine, muutuge praegu kannatlikuks ja peh-meks – seda nõuab olukord.

Ruun Isa viitab tihti suhete jahenemisele. Olgu need, siis ärilise - või emotsionaalse iseloomuga suh-ted, seda näitavad ruunid, mis vahetult järgnevad talle. Võib – olla on see sallimatus, solvumine, lahkuminek või isegi sidemete purunemine.

Emotsionaalse suhte kohalt võib olla probleemiks tihti see , et saab rikutud truudus teise inimese poolt, kuid see ruun võib viidata, ka küsija poolsele truuduse murdmisele. Kuid, kui ruun Isa ei satu mõne teise üm-berpööratud ruuni kõrvale, võib see probleem leida lahenduse küllalt lühikese ajaga.

Kui ruun Isa, satub väga negatiivsesse ruuni ladu-misse, võib ta viidata sellele, et jahenemine on läind liig kaugele, et midagi oleks võimalik sellest päästa. Kui see on nii, siis on soovitav teil pöörduda mingi tei-se tasuvama projekti või suhte juurde, mis toob teile rohkem rahuldust.

Nauthiz

Nimi: hilis skandinaavia – nauđ - „vajadus“ puudus

briti - nied - „vajadus“ puudus gooti – nauths (nauthis) -„vaja-

dus“ puudus

Nauthiz – üks, kolmest viivituse ruunist ta soovitus on - kannatlikus. Te võite märgata, et teid mässivad en-dasse piirangud, viivitused, tervise probleemid, kuid see ruun viitab sellele, et kui rasked ja väsitavad nad ka poleks, leiavad nad alati lahenduse kindla aja möö-dudes ja mitte mingi muretsemine ja kiirustamine teie poolt ei pane asja kiiremalt edenema.

Nauthiz viitab alati mingi rakske ja õpetliku situat-siooni läbimisele. Okultses kirjanduses, see aeg on teda nagu „kannatuste rajana“. See aeg on tihti emot-sionaalsete piinade aeg. Kuid kohates seda emotsio-


Veel ruunidest

Jätkub 30. lk

Algus 28. lknaalset väljakutset täis relvis ja võites oma hirmu ta ees, võib muutuda see katalüsaatoriks, mis kutsuvad teid ületama kõiki teie teel edaspidi tekkivaid takistusi.

Paljud filosoofid räägivad iseloomu karastumisest, rasketel hetkedel ja katsumustes. Kui suudame endale tunnistada seda, et kui palju kasulikku me saame, üle-tades tõsiseid ebameeldivusi ning alles, siis me tunne-tame, et areneme nii kehalt kui vaimult.

See ruun võib viidata ka vajalikusele mitu korda asja üle järle mõelda enne, kui võtame käsile mõne uue ülesande või projekti, sest te ei oma antud hetkel piisavalt energiat ega võimalusi seda asja lõpule viia. Nauthiz peab peaaegu alati silmas ebaõnne ja soovitab tagasi hoida oma kärsitust, ja jääda sinna kus te olete ning säästa energiat.

Nauthiz omab saturni energeetikat. Raske ruun. Toetab inimest talle raskel ajal – see on tema põhiline tähendus- aga seejuures, nõuab mõningast tagasihoid-likust nii emotsioonides, kui tegudes ja toetab seda ta-gasihoitust. Nagu paljud ruunid, võib-olla ka see ruun kantud mitte ainult spetsiaalsele amuletile, vaid üks-kõik millisele esemele ( nt. Pastakas) või nagu soovitab Sigdriva – käele või küünele.

Ruun Nauthiz omab kahte aspekti, ja tasub meeles pidada koostades oma runskripti. Nauthiz kujutab va-jadust, kuid ka vabanemist sellest. Selle ruuni väelisel kasutamisel võib inimene saatust muuta teadmiste ja tarkusega. See on väga võimas ruun islandi armastu-se maagias, ta kätkeb endas põhilisi vajadusi ja soove, kutsudes teid otsima kaaslast.

Kasutus: * Kannatuste ja ebaõnne ületamiseks * Eesmärgi saavutamiseks * Kaitseks * Armastus maagias – kaaslase leidmiseks. Maagiline sisu Ruuni oraaklis. Otse asend – Kas normaalselt või ümberpööratuna

on see keerukas ruun. Võtmesõna on pidurdatus. Selle märgi ilmumine annab mõista – praegu on teile jaoks pime aeg millal märgatav „kasvamine“ on võimatu. See – eest on võimalikud ebaõnn ja oma nõrkuse objektiiv-ne tunnetamine. Tema õppetund on paratamatus teha tegemist jäiga sunniga. Selle märgi roll on tähistada meie „varjutsoone“, kohti, kus kasv on pidurdatud, mis toob kaasa nõrkusi, mida me negatiivselt prjitseerime teisele. See ruun ütleb: töötage varjuga, uurige, mis teie sisemuses tõmbab teie ellu õnnetust. Vajalik on tagasi-hoitus ja mitte heita meelt paljudes asjades on kasulik ja mõtekas oodata. Jälgige end – teil on võimalus saada

negatiivse energia levitajaks saada ning seejuures ka halva tuju. Ärge mingil juhul lubage seda!

Selle ruuni ilmumine annab teile mõista, et ees on peatused – ajendid veel kord oma plaane kaaluda. Ai-daku selle hetke raskused teil korrigeerida suhteid teie „Minaga“. Pidage meeles, et progressile eelneb puhas-tus. Ja mõelge veel kord läbi nurjumiste ärakasutami-ne.

Koos tervise ruunidega, Nauthiz viitab probleemi-dele selles vallas, võimalik, et kroonilistele haigustele või kannatustele. Kuid koosluses tugevate tervise ruu-nidega otse asendis (nt. Kano ) viitab ta valude vähe-nemisele ja võmalik, et ka paranemisele, eriti siis, kui ümbritsevad ruunid on positiivsed.

Armastuse küsimustes räägib see ruun, et teid juhib mingi emotsionaalne vajadus, mis antud hetkel ei saa olla rahuldatud.

See ruun viitab olemasolevate vajaduste ja soovide vasturääkivusele, ning kui ta ilmub ruuni ladumise käigus, peate te küsima endalt, kas teid häirivad pise-madki ebamugavused, mida te olete tasakaalutult suu-reks kujutanud või on teil tõesti probleemid.

Ümberpööratult – Võtmesõna „sisemine kurjus“. Kõik ülevalpool öeldu kehtib ka selle asendi puhul. Kuid, teie ebaõnne asukohta saab täpsemalt määrata – see on teie sees. Arvatavasti viib ta teie probleemi-de lahendamise juurde teie teel. Vaadake seljataha ja kui teid jälitabki midagi paha, siis teadke, et põhjus on teie sees. Kui lakkame pidamast midagi enda omaks, siis see, mida me enam ei tunnista, teostab laastamise. Siin on vajalik puhastus. Proovige võimalikult täpselt määrata selle põhjused ja astuge nendega võitlusesse. Võtnud selle ette, te tugevdate tahet ja karastate ise-loomu. Alustage kõige raskemast ja liikuge selle poole, mis on lihtne. Pidage meeles, et „kannatama“ tähendas algselt „millegi mõju all olema“. Nii olete ka teie oma tee tumeda osa mõju all. Kontrollida tigedust, talitseda impulsse ja ärge lubage ujedust, säilitage endas kindlat usku see on see, mida praegu vajate.

Igakord kui see ruun ilmub ladumisel ümberpöö-ratult, on soovitav kindalsti mõelda mitu korda enne, kui asute tegutsema ja midagi plaanima. Selle ruuni ümberpööratud asend räägib tihti sellest, et te tahate hakata ajama „valet joont“. Nauthiz hoiatab kui jätkate samas vaimus ootab teid paratamatu läbikukkumine ja pettumus. Ärge tehke mingeid äkk järeldusi ja tegusi, sest antud hetkel võib see tuua ainult õnnetusi.

Olles juba liig kaugel valel teel, ruun Nauthiz soovi-tab olla aus ja tunnistada oma viga, proovides sellega


Veel ruunidestAlgus 28. lk

Jätkub järgmises Raplamaa Ühistöös

RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected] [email protected]

Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://raplayhis.eu/ (pdf-faili allalaadimiseks). Kommentaare, soove, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/

päästa, mida annab selles situatsioonis. Olles ruuni ladumis koos Wyrd või Jeraga, viitab ta

sellele, et on käes aeg, millal te olete sunnitud kandma mingisugust kahju mineviku valede tegude eest. Wyrd viitab sellele et tegemist on karma võlaga, Jera see – eest näitab, et teiega hakkab tegelema seadus organid või bürokraatija.

Kui te ei ole aus enda ja teistega ning ei soovi tun-nistada, et õiglaselt peate, siis avastate et asjadesse sek-kub mingi jõud, mis ei allu teie kontrollile ja kannab selle eest hoolt, et te omad võlad tasuksite. Kui üm-berpööratud Nauthize kõrval asetseb Hagalaz on see „väline jõud“ võimalik, et Kõiksus, kui ruun Wyrd – on see saatus.

Hagalaz – on purustuste ruun. Seotud on ta laostavate loodus jõududega, purustustega, tühista-mistega, lõhenemistega ja stiihia energiatega. Massiliste õnnetuste puhul, samuti nagu ka, üleuju-tuste, maavärinate ning vulkaani pursete korral toimuvad järsud ja küllaldased energia sähvatused,

mis on analoogilised selle ruuni energiaga. Selle ruuni tähendus maagias on evolutsioon. See

on aeglane, kuid püsiv, kindlates raamides areng. Tema fikseeritud raamistik tagab turvalisuse ja ei luba nega-tiivse energia tungi teie arenemisruumi.

Põhiliseks omaduseks, miks kasutatakse seda ruuni maagias – on ta omadus abistada väljumisel “nõiutud ringist”. Lihtsaim näide on – kõigile tuntav eneseha-letsus. Mitte harva ei veeda inimene tunde ja päevi, kurtes oma ebaõnne ja paisutades teda nii suureks, et lõpuks hakkab see varjutama valgust. See seisund on energeetiliselt püsiv ja peale selle rohkem haigusli-kum. Teadvustades endale, et oled sattunud sellisesse “nõia ringi” ja oled vangis omas lõputus sisemise nega-tiivse energia peegelduses – see on juba kõva üks kol-

mandik vabadusest. Ja kui te ei ole võimelised iseseis-valt enam edasi väljuma, joonistage ruun Hagalaz ja ta aitab teostad vajalikku läbimurret ja lõhestab ringi. Ja kui te märkate, et antud olukorras on keegi teine joo-nistage ruun talle ja see aitab tal mõista situatsiooni ja väljuda sellest.

Kasutus: * Kaitse. * Kasutatakse, siis kui on vaja edu (õnnestumist). * Kaasa aitamiseks positiivse tulemuse saavutami-

seks kindlates raamides. Maagiline sisu Ruuni oraaklis. Otsene ja ümberpööratud asend - Võtme sõnad

– “täielik läbimurre”, purustavad loomulikud jõud, stiihiate energiad. Muutus, uuendus, vabadus ja va-banemine on selle märgi oma-dused. Tema ilmumine osutab tungivale seesmisele vajadusele vabaneda pii-ravast samas-tamisest materiaalse reaalsusega ja taju-da protomõistuse maailma. Ruun viitab sellele, et kü-sija ellu on tekkinud mingi juhtimatu jõud, võimalik, et kirg, mis allutab ta endale ja teeb võimatuks vastu võtta iseseisvaid otsuseid. Omab mõtet mõista või veel parem tunnetada, et teie ellu on sisenenud midagi stii-hilist. See on stiihiliste purustuste, täielikult väljaspool teie kontrolli toimuvate sündmuste ruun. Oodake kõi-ke võimalikke asju – ebameeldivusi, ootamatuid sünd-musi, plaanide purunemisi, luhtuvaid lootusi, jne.. Oodake oma plaanide purustamist, kuna see on vägev ärkav jõud, kuigi tema tegevus vormid võivad olla eri-nevad. Kõige paremini kirjeldavad selle märgi toimet sõnad “täielik suhete katkemine”. Kuid see märk räägib mitte ainult purustustest, kuid ka muutustest – nii teis endis, olukorras, mis väljendub milleski uues ja vaba-nemises vanast. Ruuni soovitus võib–olla küsija isik-suse muutumise või ümberkujundamise vajalikkus.


Delfi korraldab Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul fotokonkursi “Ilus Eestimaa”, mille võitjale paneb Antti-la.ee välja 500 euro väärtuses fototehnikat.

Ootame konkursile fotosid, mis iseloomustavad ja sümboliseerivad meie riiki ja maad - Eesti kaunist loodu-sest ja inimestest kuni iseseisvuspäeva paraadipiltideni välja.

Ootame fotosid meilitsi aadressile [email protected] ajavahemikul 12.-26. veebruarini. Delfi Rahva Hääl avaldab iga päev toimetuse valiku saadetud piltidest veebigaleriis. Delfi toimetuse žürii valib võitjapildi ja kuulu-tab peaauhinna omaniku välja hiljemalt 1. märtsil.

Fotokonkursi võitjat ootab 500 euro väärtuses fototehnikat e-poelt Anttila.ee.

http://eestielu.delfi.ee/eesti/uudised/fotokonkurss-ilus-eestimaa-pildista-osale-ja-voida-500-euro-eest-fototehnikat.d?id=65670662

FOTOKONKURSS “ILUS EESTIMAA”: Pildista, osale ja

võida 500 euro eest fototehnikat!

Eesti Minuthttp://www.eestifoto.ee/uudised/index.php?id=1252

24. veebruaril kell 13.00 kuni 13.01 kutsuvad Eesti Pressifotograafide Liit ja Riigikantselei kõiki Eesti elanik-ke ja külalisi ühe minuti jooksul pildistama ümbritsevaid inimesi, meeleolusid, nähtusi või loodust. See ei ole fotovõistlus, see on ajalooline hetk, millest meil on au paluda sind osa saama.

Pole oluline, kas oled metsas või tööl, istud peolauas või askeldad kodus – tee sellest foto ja pane see teele. Kui soovid, võid pildistamise ka ette valmistada ja läbi mõelda, mida sellel tähtsal päeval Eesti ajaloo jaoks jäädvus-tada. Võid kokku kutsuda oma küla rahva või minna naabrile külla. Mõtle, et kui sellest ettevõtmisest valmiks aastate pärast näitus ja sind palutakse uuesti teha samas paigas pilt, siis mida sooviksid seal sellest päevast näha. Pildista tavapärast elu-olu. Märka asju, nähtusi, maastikke, tänavaid ja muud, mis aja jooksul muutub. Praegune mood on kindlasti mõne aasta pärast ajalugu ja lastele huvitav vaadata.

Tänapäevaseid tehnikaimesid näeme aastate pärast vaid muuseumis. Töid, mida praegu teeb veel inimene või loom, teeb tulevikus masin. Lühidalt: jäädvusta minuti jooksul hetk, mis täna on täiesti tavaline, kuid aastate pärast meie ühine ajalugu.

Fotode eesmärk on jäädvustada Eesti Vabariigi 95. aasta sünnipäeva, et ka järeltulevad põlved kogeksid seda hetke ja ajastut. Aktsiooni käigus tehtud pildid kogutakse kokku ja edastatakse koos autori nime ja kujutatu kirjeldusega säilitamiseks Eesti Rahva Muuseumi.

Osa võtma on oodatud kõik eestimaalased ja Eesti külalised. Pilte võib teha ühe minuti jooksul, ajavahemi-kul 13.00–13.01. Igalt autorilt oodatakse kahe nädala jooksul ühte fotot e-posti aadressile [email protected]. Samuti saab foto üles laadida veebilehel www.eestiminut.ee.

Seega haarakem mobiilid, “seebikad” või peegelkaamera ja tehkem ajalugu. Mida rohkem inimesi osaleb, seda rohkem erinevaid Eesti hetki üheskoos kogume. Sellel aastal tehtud pilte näidatakse pikema perioodi vältel ETV saates „Terevisioon“. Pilte esitatakse alati koos autori nimega.

Ühispildistamine kordub viie aasta pärast, kui Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva. Nendest kahest pro-jektist kokku sünnib suur näitus ja fotoalbum. Ka osa käesoleval aastal tehtud piltidest jõuab sellesse väärikasse fotoalbumisse.

Üleslaetud piltide autoriõigused jäävad pildi tegijale, kuid piltide eest autoritasu ei maksta. Korraldajad luba-vad fotosid projektiväliselt mitte kasutada, kui aga selline vajadus peaks tekkima, võetakse autoriga otse ühen-dust.

Ettevõtmist korraldab Eesti Pressifotograafide Liit ja toetab Riigikantselei EV95 korraldustoimkond.

raplamaa Ühistöö nr 8 (60)

Documents