Rembrandt ja Rubens

Koostaja: Anda RaieÕpetaja: Kaja Murd

Rembrandt (1606-1669)

• Rembrandt Harmenszoon van Rijn on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja.

Rembrandt Harmenszoon van Rijn.

Elulugu

• Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena.

• Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel.

• Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada maalikunstialast õpetust asus ta õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla.

• Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted.

• Järgnevalt õppis ta pool aastat Amsterdamis Pieter Lastmani (1583–1633) juures ning naasis peale õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624 või 1625 aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kollegi Jan Lievensiga.

• 1627. aastal saabus Leidenisse Constantijn Huygens (1596–1687), kes oli tuntud luuletaja, helilooja, õpetlane ja valitsusametnik ning kelle kiidusõnad Rembrandti teoste aadressil kasvatasid kiiresti kunstniku kuulsust ja ujutasid ta peatselt üle paljude tellimustega.

• 1631. aasta lõpus kolis Rembrandt Amsterdami, kus asus praktiseerima professionaalse portreekunstnikuna. Teda saatis suur edu ja hakkas koostööd tegema kunstimüüja Hendrick van Uylenburgiga. Viimase nõbu, Saskia van Uylenburgiga, abiellus Rembrandt 1634. aastal.

• Samal aastal sai Rembrandtist Amsterdami linnakodanik ja kohaliku kunstnike gildi liige.

Rembrandti esimene naine – Saskia van Uylenburg.

• 1635. aastal kolisid Rembrandt ja Saskia oma majja. 1639. aastal koliti uuesti ja seekord veelgi esinduslikkumasse majja (selles majas asub tänapäeval Rembrandti majamuuseum) ning sellest sai hiljem ka peamine finantsraskuste põhjus.

• Rembrandti suurest sissetulekust oleks pidama hõlpsasti piisama, kuid ta kulutused kasvasid koos ta sissetulekutega. Ta ostis oksjonitelt kokku erinevaid luksusesemeid ning kunstiteoseid, milledest paljusid kujutas ka oma maalidel.

• Paari tabasid esimesed mured, kui nende poeg Rumbartus 1635. aastal suri ja seda kõigest mõni kuu pärast oma sündi.

• Samuti suri ka nende 1638. aastal sündinud tütar Cornelia kõigest kolme nädala vanuselt.

• 1640. aastal sündis neil teine tütar, kellele samuti Cornelia nimeks panid, kuid kes suri, kui oli elanud natuke enam kui ühe kuu vanuseks.

• Alles nende neljas laps, Titus, kes sündis 1641. aastal, jõudis täiskasvanuikka.

• Saskia suri 1642. aastal peatselt pärast Tituse sündi arvatavasti tuberkuloosi.

Rembrandti neljas poeg – Titus. (1641-1668)

• 1640ndate lõpus alustas Rembrandt läbikäimist endast palju noorema Hendrickje Stoffelsiga, kes oli algselt olnud tema teenijanna.

• 1654. aastal said nad tütre, Cornelia.

Rembrandti teine naine – Hendrickje Stoffels.

• Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunsti (vahel isegi enda varasemaid teoseid) ning see viis ta pankrotti ning ta kunstikollektsiooni sundmüüki.

• Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab üpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist.

• Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme.

• 1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt vabaabielus elas.

• 1668 suri Rembrandti poeg Titus.

• Rembrandt ise suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669.

Looming• Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor

Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi.

• Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks.

• 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine.

• 1640ndail ja 1650ndail tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega. Ta kujutas oma teostel sagedamini maastikke. Ta ei kustutanud oma töö jälgi ja nõnda jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemateks ja vabamateks.

• Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel.

• Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat.

Rembrandti esimene grupiportree – „Doktor Tulpi anatoomialoeng“ (1632)

Rembrandti kuulsaim teos – „Öine vahtkond“ (1642)

Rubens (1577-1640)

• Peter Paul Rubens oli flaami maalikunstnik.

Elulugu

• Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre.

• Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis.

• Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni.

• Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena.

• Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonitada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse.

• Seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures.

• 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse.

• Pärast nelja Veniuse juures veedetud aastat võeti Rubens 1598. aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse, valmistades ette uute valitsejate, Hispaania ertshertsog Albert ja tolle abikaasa Isabella vastuvõttu.

• Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Hertsog nägi tema diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde.

• Seejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas.

• Juba seal avaldus ta mitmekülgsus – altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid.

• Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis.

• Aastatel 1621-1630 viibis Rubens palju välismaal, täites nii kunstialaseid kui ka diplomaatilisi ülesandeid.

• Selle suurepärase hariduse ja heade maneeridega inimesekätte usaldasid Flandria asehaldur ja Hispaania kuningas tihti diplomaatilised läbirääkimised.

• Nii külastas Rubens Prantsusmaad, Hollandit, Inglismaad ja Hispaaniat.

• Ta kuulsus levis kulutulena üle Euroopa, ta sai kõikjal tohutute auavalduste osaliseks ja talle esitati hulgaliselt tellimusi.

• Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga.

• Isabella suri 1625. aastal.

Rubensi esimene naine – Isabella Brant. (1591-1625)

• Pärast naise surma loobus Rubens üllatuslikult maalimisest.

• 6. detsembril 1630 abiellus Rubens 53-aastaselt 16-aastase Helene Fourmentiga, kadunud Isabella kauge sugulasega.

• Suurele vanusevahele vaatamata oli Rubensi teine abielu õnnelik, moodustades liidu ilu ja ande vahel.

Rubensi teine naine – Helene Fourment.

• Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele.

• Loss oli nagu muuseum, kuid Helene suutis sellesse luua hubasust.

• Rubens ei muutnud nüüdki oma harjumusi. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut.

Looming• Rubens oli kunstnikuna äärmiselt produktiivne.

• Kuna tal oli suur ateljee, juhtus tihti, et Rubens tegi ainult visandid, viimased viimistlevad pintslitõmbed ja kirjutas alla enda nime, tema abilised tegid ülejäänu. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreed ja kodused olmestseenid on need, mille puhul võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole.

• Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka Lääne-Euroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat.

• Rubens tundis antiikkultuuri peensusteni.

• Iidsetele meistritele lähendas teda elava imetlemine ning püüd anda edasi inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuid tundes hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi.

„Kristuse ristilt mahavõtmine“ (1612)

„Viimane kohtupäev“ (1626)

„Autoportree Isabella Brantiga“ (1609)

Kasutatud allikad• http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens

• http://et.wikipedia.org/wiki/Rembrandt

Tänan vaatamast!