RIIGI KUNSTTÖÖSTUSEKOOLI SEADUS.SK VI 1938, I, 10. RT 1929, 12, 91.

J. Üldosa.

§ I. Riigi Kunsttööstusekooli ülesandeks on kunstihariduse andmineja tööoskuse õpetamine käsitöö ja tööstuse aladel ning nende alade tarvetekohaselt kunstimaitse ja loova kunstivõime arendamine, samuti nõuandminekunstlööstuse alal tegutsevaile isikuile ja asutustele.

§ 2. Riigi Kunsttööstllsekooli kursus jaguneb õppetegevuse järje­korra suhtes üldastmeks, töökodade-astmeks ja meistriklassiks.

§ 3. Üldastme kursus kestab kaks aastat. Üldastmel õpetatakse kunstija üldhariduslikke õppeaineid.

§ 4. Töökodade-astme õppeaeg kestab kolm aastat. Töökodade­astmel õpetatakse peamiselt tööoskust kooli töökodades, vastavalt tööstuse­alale (§ 15) ja kooli ülesandele (§ 1).

§ 5. Meistriklassi kursus kestab üks aasta. Meistriklass on määratudtöökodade-astmel omandatud tööoskuse täiendamiseks ühes kunstivõimerakendamisega tööstusele ja käsitööle ning loova võime väljendamiseks kunst­tööstuses.

§ 6. Peale § 2 nimetatud astmete ja meistriklassi võib Kunsttööstuse­kooli osana avada Haridusministri otsusel tööstusekooli neil tööstusealadel,millised vastavad töökodade-astme erialadele.

§ 7. Riigi Kunsttööstusekooli juures võib Haridusministeerium avadapika- või lühiaegseid kursusi tööstuse ja kunsttööstuse alal.

§ H. Tegelik koolitöö kestab aastas üldastmel nagu keskkoolis, töö­kodade-astmel ja meistriklassis :lH-4t) nädalat, tööstusekoolis (§ (-;) vastavalttööstuslikkudele koolidele.

§ ~). Koolitöö alguse ja lõpu, vaheajad ning pühad igal õppeaastalmäärab Haridusministeerium.

II. Ülalpidamine.

§ 10. Riigi Kunsttööstusekooli peab ülal riik.

§ Il. Omavalitsuse- ja eraasutused, ettevõtted Ja üksikud isikudvõivad määrata Riigi Kunsttööstusekoolile abirahasid ja toetusesummasid,milliste tarvitamise tingimused esitab annetaja ja kinnitab Haridusminister.

§ 12. Kooli tulud, mis saadakse koolis peetavaist loenguist, kunsti­tööde näitustest, koolitöödest ja väljaannetest, erakorralistest annetustest jaõppemaksust, kantakse kooli crisummade arvele ja tarvitatakse VabariigiValitsuse poolt kinnitatud eelarve järgi kooli tarvete täitmiseks, eeskätt õppe­vahendite ning materjalide soetamiseks ja õpilaste toetamiseks ning edasi­harimiseks.

§ I:!. Riigi Kunsttööstusekooli õppemaksu suuruse kinnitab Haridus­minister kooli õppenõukogu ettepanekul.

§ 14. Hoolsaid ja andekaid õpilasi, kelle ainelinc seisukord kehv,võib õppenõukogu vabastada õppemaksust ja määrata neile kooli eelarvescucnähtud krcdiidist stipendiume ja toetusesummasid.

ill. Öppe- ja kasvatuseosa.

§ 15. Kunsttööstusckooli töökodade-aste ja meistriklass jaguneb järg­mistesse osakondadesse vastavate töökodadega: 1) dekoratiivosakond (maalri­tööstus, teatri- ja seinadekoratsioon, klaasmaal, mosaiik ja ruumide sisse­seaded) ; 2) metalliosakond; 3) skulptuuriosakond (voolimine, valamine, kivi­raiumine, puulõige); 4) keraamikaosakond; 5) tekstiilosakond (kudumine,tikkimine, pitsitöö); 6) graafika- ja trükitööosakond; 7) nahatöö-raamatu­köitmisosakond.

§ 16. Eelmises (15) paragrahvis nimetatud osakonnad ja töökojadavatakse tarviduse järgi Haridusministri otsusel. Haridusministri otsuselvõib avada ka teisi osakondi ning töökodasid ja tarviduse korral sulgeda § 15nimetatuid .

Haridusministeeriumi nõusolekul võib korraldada töökodade-õpetustka tööstuseettevõtetes väljaspool kooli, kokkuleppel tööstuseettevõtte valdajaga.

§ 17. Kunsttööstusekooli üld- ja eriõppeained määrab ja tunnikavadpaneb maksma Haridusministeerium, samuti määrab Haridusministeeriumõppeainete ulatuse ja kinnitab õppenõukogu ettepanekul õppekavad.

§ lH. Öppeaastate järgi jaguneb üldaste kaheks klassiks (I ja II) jatöökodade-aste kolmeks kursuseks (I, II, III).

§ 19. Öpilaste tööde hindamine ja ühest klassist, kmsusest või ast­mest teise viimine, samuti astme või kooli lõputunnistuste andmine sünnibõppenõukogu otsusel Haridusministri poolt määratud korras.

IV. Õpilased.

§ :!O. Kunsttööstusekooli üldastmele võetakse õpilasteks mõlemastsoost isikuid, kellel vähemalt kuueklassilise algkooli haridus ja kes osutavadküllaldast annet ja võimeid koolis töötamiseks.

Töökodade-astmele võetakse õpilasteks kooli üldastlne lõpetajaid, kellesenine töötamine eeldab küllaldastedasijõudmist töökodade-astmel ja pealeselle tööstuslikkude koolide lõpetajaid, kui nad tööstusliku kooli lõp.ctanudvastaval alal ja osutavad selle ala õppimiseks vajalikku andekust ning kunsti­võimeid.

Meistriklassi võetakse õpitasteks töökodade-astme lõpetajaid, kelle tüöosutab küllaldast andekust.

§ :! l. Isikud, kellel ei ole nõutavat üldharidust, kuid kes vastavadmuile kooli astumise nõuetele või omavad küllaldasi eeldusi üksiku aine õppi­miseks, võetakse õppenõukogu otsuse järgi vabaõpilasteks kooli tüökotta võiüksiku aine õppijaiks.

Öpilasi, kes kooli astudes mõnes õppeaines avaldavad suuremaid tead­misi kui kooli selle aine õppekava nõuab, võib õppenõukogu otsuse põhjalvabastada selle aine õppimisest ja lühendada õppeaega.

Tööstuslikkude koolide lõpetajaile, kes kooli vastu võetud, korralda­takse õppejärjekord nii, et nad võiksid lõpetada Kunsttööstusekooli ühesmeistriklassiga normaalselt :1 aasta kestel, on aga mõne õpilase teadmisednõrgemad, peab ta täienduma üldastmel.

§ :!2. Kunsttööstusekooli õpilased, kes lõpetanud üldastme, saavadsellekohase tunnistuse, ja õpilased, kes lõpetanud töökodade-astme, saavadlõputunnistuse, milline ühtlasi ka on vastava ala õppinud töölise kutsetunnis­tuseks.

Meistriklassi lõpetajad saavad tunnistuse Kunsttööstusekooli täielikukursuse lõpetamise kohta ja rakenduskunstniku nimetuse. Kui meistriklassilõpetaja pärast kooli lõpetamist töötanud vähemalt 2 aastat oma erialal, annabkool temale Haridusministri poolt määratud korras vastaval erialal meistrikutse.

Endised· Kunsttööstusekooli kuueaastase kursuse lõpetajad omandavadkooli õppenõukogu otsuse põhjal rakenduskunstniku nime ja meistrikutsekäesoleva paragrahvi teises lõikes nimetatud korras.

RT 19:18,9, :W VII.

§ 23. Öpilased, kes kooli kursust pole lõpetanud, saavad tunnistuse,milles nimetatud, mida nad koolis õppinud.

Vabaõpilastele, kes eduga lõpetanud Kunsttööstusekooli kursuse tervesulatuses ja omandanud kuueklassilisele algkoolile vastavad eelteadmised,võib samuti kui õpilastele anda lõputunnistuse.

§ ~4. Öpilaste vastuvõtmine, õppetöö, koolikursuse lõpetamine jakutsete andmine tööstuskoolis (§ 6) toimub Kutsehariduslikkude õppeasu­tiste seaduse alusel.

RT 1938, ~, 5~~ va, (Öiend.: RT J933, 15, 13~.)

§ ~5. Kunsttööstuskooli juures võidakse moodustada õpilaste vane­mate esindus alustel, mis on ette nähtud Kutsehariduslikkude õppeasutisteseaduses.

V. Kooli juhtimine ja ametisolevad isikud.

§ ~(i. Riigi Kunsttööstusekoolis on ametis järgmised isikud: I) direk­tor, 2) in~pektor, :1) õpetajad ja meister-instruktorid, 4) arst, 5) varahoidja,(i) tarvilikud kant~eleijõud ja teenijad.

§ ~7. Kaotanud kehtivuse. RT 1931. ;9, '61 § 9;.

§ 2R Direktori kohuseks on kooli õppe- ja kasvatusetöö ning majan­du~liku ala juhatamine ühes vastutusega koolitöö korralikkuse ning koolivaranduse korrasoleku eest ja kooli asjaajamine kokkukõlas seaduste, määrusteja Haridusministeeriumi korraldustega ning õppenõukogu otsustega.

Eriti on direktori ülesandeks:I) kooli esindamine ja läbikäimine teiste asutustega ning isikutega;2) kooliellu puutuvate küsimuste selgitamine ja esitamine otsustamiseks

õppenõukogule;:1) tarvilikkude juhatuste andmine õpetajaile nende õppe- ja kasvatuse­

töös ;.1) ettepanekute tegemine õppenõukogule iga-aastaseI tundide ja töö

jaotamisel õpetajate vahel;5) järelevalve ja hoolitsemine, et koolitöö edeneks takistamata ja õpeta­

jad ning õpilased täidaksid korralikult oma kohuseid, kusjuuresdirektoril on õigus korratuse puhul teha õpetajaile märkusi ninghoiatusi ja esitada neid ametist vabastamiseks Haridusministeeriumile;

G) Kaotanud kehtivuse. RT 1~l:Il, 59, -IGl ~ 95.

7) Kaotanud kehtivuse. RT 1931, .';9, ·161 § 95.

S) kooli aastaaruannete ja eelarvete koostamine Ja esitamine Haridus­ministeeriumile.

§ 29. Direktori ettepanekul määrab Haridusministeerium õppejõu­dude hulgast inspektori ja osakondade juhatajad - iga või mitme osakonnakohta ühe.

Inspektor on direktori poolt määratud piirides sisemises ning kasvatus­likus tegevuses abiks direktorile ja täidab viimase puudumise või haigusekorral ta kohuseid. Eriti kuulub inspektori ülesannete hulka õpilaste järele­valve ja kasvatusetöö.

Osakonna juhataja on vastutavosakonda kuuluvate töökodade ja nendesisseseadete eest ja on direktorile abiks oskusliku hariduse andmise juhata­mises oma osakonna piirides.

Osakonna juhatajate kohused ja vahekorra neile alluvate töökodadegamäärab õppenõukogu poolt vastuvõetud ja Haridusministeeriumi poolt kin­nitatud kodukord.

§:lO. Kasvatuslikkude ülesannete ligemateks täitjateks üksikutes klas­sides ja õppetöökodades nimetab õppenõukogu õppejõudude hulgast klassideja töökodade juhatajad, kelle kohused määrab õppenõukogu Haridusminis­teeriumi vastava instruktsiooni põhjal.

§ :1I. Kaotanud kehtivuse. RT 1931, ;9, .61 \ 95.

§ 32. Kaotanud kehtivuse. JU 1931, 59, ·'61 S 9.<.

§ 3:,. Öppejõu kohuseks on õppe- ja kasvatusetöö koolis; eriti kuulubõppejõu kohuste ja ülesannete hulka: I) õpetuse andmine temale usaldatudainetes ja praktilistes töödes; 2) õpilaste ülespidamise järelevalve; 3) õppenõu­kogu koosolekutest osavõtmine.

Koolitööst kui ka koosolekuilt puudumisest ja selle põhjustest tulebaegsasti teatada kooli direktorile.

§ :14' Riigi Kunsttööstuskooli varahoidja ja kooliarsti kinnitab ame­tisse Haridusministeeriumi Kutseoskuse Osakonna direktor. Öppejõududeametisse seadmine toimub Öppejõudude teenistuse seaduse alusel.

RT 1!l:lS. ~). SH VlJ.

§ :15. Kantseleijõud ja teenijad võtab ametisse ja vabastab sellestdirektor koosseisudes ettenähtud piirides.

VI. Õppenõukogu.

§ :lG. Öppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, inspektor, õppejõudja kooli arst, ja kui õpilastevanemate esindus kooli juures olemas, üks selle~~~ .

Oppenõukogu koosolekutest võivad võtta osa sõnaõigusega Haridus­ministeeriumi, Majandusministeeriumi ja Kaubandus-Tööstuskoja esindajad ­igast asutusest üks.

Direktoril on õigus tarbekorral kutsuda koosolekule sõnaõigusega kateisi isikuid, kes võiksid olla kasulikud küsimuste arutamisel.

(RT 1929, 28, 182 § 61.)

§ 37. Öppenõukogu ülesandeks on kõigi kasvatuslikkude ja õpetus­likkude ning sellistega ühenduses olevate muude koolielu küsimuste arutamineja lahendamine.

Eriti kuulub ta tegevusepiirkonda:I) kasvatuse- ja õppeviiside määramine koolitöö viljakuse tõstmise

otstarbel;2) õppekavade ja uute osakondade ja sinna kuuluvate töökodade kavade

väljatöötamine ja kooli direktori kaudu Haridusministeeriumilekinnitamiseks esitamine; samuti ka õppe- ja töökavade iga-aastaseläbivõtmise korra ja ulatuse arutamine;

3) õppevahendite ja töökodade sisseseadete soetamise otsustamine;4) Kaotanud kehtivuse. RT 1931, 59, 461 \ 95,

5) eelarve ja aastaaruande läbivaatamine (§ 28, p, 8);G) õpilaste vastuvõtmine, ühest klassist, kursusest, astmelt ja osakonnast

teise üleviimine, nende tööde ja ülespidamise hindamine ja koolivõi üksikute astmete lõputunnistuste andmise otsustamine (§ 19);

7) õpilaste eemaldamine koolist, teatades sellest Haridusministeeriumile;8) tundide, tööde, klasside ja õppetöökodade jaotamine õppejõudude

vahel igaks aastaks, direktori ettepanekul (§ 28, p. 4);f» õppetööde, sisemise korra ja õpilaste kohta käivate määruste välja­

töötamine ja maksmapanemine;JO) õpilaste õpperahast vabastamine ja stipendiumide ning toetuste

määramine (§ 14);II) muude küsimuste otsustamine, millised kuuluvad õppenõukogule

käesoleva või teiste seaduste põhjal.

§ :18. Öppenõukogu valib oma liikmete hulgast üheks aastaks sekretäri.

§ :19. Öppenõukogu kutsub kokku direktor või ta asemik omal alga­tusel või vähemalt 'I, osa liikmete nõudmisel. Nõukogu koosolekud peetaksetarvidust mööda. Koosolek on otsustusvõimeline, kui koos vähemalt pool liik­mete arvust, nende hulgas direktor või ta asemik.

§ 40. Öppenõukogu koosolekuid juhatab direktor või ta asemik.Nõukogu otsused tehakse lihthäälteenamusega; häälte poolenemiscl annabjuhataja hääl enamuse.

Kui juhataja ei ühine õppenõukogu otsusega, võib ta esitada küsimuselõplikuks otsustamiseks Haridusministeeriumile.

VII. Kooli õigused.

§ 41. Riigi Kunsttööstusekoolil on oma pitsat Eesti Vabariigi vapigaja pealkirjaga: "Riigi Kunsrtööstusekool", Kõik kooli puutuvad aktid, palve­kirjad ja kinnistuskirjad on vabad margimaksust; samuti on vabastatud koolikinnisvara kõigist riigi ja kogukonna maksudest ja naturaalkohustustest.

§ 42. Riigi Kunsttööstusekooli tarvidusteks Haridusministeeriumiloal sisseroodavad raamarud, õppevahendid ning nende osad ja õppemater­jalid on vabad tollimaksust.

§ 4:1. Riigi Kunsttööstusekooli poolt korraldatud õppereisidest osa­võtvad õppejõud ja õpilased saavad riigi raudteel ja laevadel Tariifinõukogumääramisel hinnata või tariifides ettenähtud hinnaalandusega sõidu.

Samuti saavad õpilased hinnaalanduse raudteel ja laevadcl koolivahe­aegadel koju- ja tagasisõiduks.

§ 44. Riigi Kunsttööstusekoolil on õigus korraldada näitusi ja loen­guid, kuulutada välja võistlusi rakenduskunsti projektide loomiseks ja andaauhindu, kutsuda kokku kunstnikkude ja käsitööliste nõupidamisi ning andavälja kirjandust.

§ 45. Kaotanud kehtivuse. RT 19'5, 9, 59.

Vill. Seaduse elluviimine.

§ 46. Lähemad määrused Riigi Kunsttöösrusekooli kasvatuse- jaõppetöö korraldamiseks käesoleva seaduse piirides annab Haridusminister.