EESTI RIIGI SÜND

1917-1920

Vene impeerium 20. sajandi algul

Vene impeerium ja selle lagunemine

Nikolai II Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Vladimir Uljanov Vene keiser Ajutise Valitsuse Ajutise Valitsuse “Lenin” 1894-1917 esimene juht teine juht bolševike juht

Eesti rahvaväe sünd25. aprillil 1917 – sõjaminister Aleksandr Kerenskilt saadi ametlik luba I Eesti jalaväe-polgu formeerimiseks. Polgu ülemaks määrati polkovnik Aleksander Tõnisson. (fotol)

Eesti rahvaväe sündI Eesti sõjaväelaste kongress toimus 1.-5. juulini Tallinnas. Kongress valis 24-liikmelise Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille esimeheks valiti lipnik Konstantin Päts.(fotol)

Eesti Omakaitse loomine18. septembril 1917 toimus Tallinnas Omakaitse asutamiskoosolek. Koosolekul tunnistati Tallinna Elanike Omakaitse organiseerimise vajalikkust ning võeti vastu Johan Pitka ja Eduard Saarepera koostatud põhikiri. (fotol J.Pitka)

Eesti Omakaitse loomineTallinna Merekindluse komandant andis 19. oktoobril 1917. loa Tallinna Eesti eripolgu formeerimiseks, mis hiljem nimetati ümber 3. Eesti polguks. Polgu ülemaks määrati polkovnik Ernst Põdder. (fotol)

Rahvusüksuste loomine1917. aasta novembris tegid Eesti Maanõukogu ja Eesti Sõjaväelaste Ülem-komitee loa hankimise Eesti diviisi moodustamiseks ja diviisi staabi loomise ülesandeks alampolkovnik Jaan Sootsile.(fotol)

Rahvusüksuste loomineSuurtükiväebrigaadi formeeris alampolkovnik Andres Larka.Suurtükid andsid eesti suurtükiväebrigaadile ukraina päritolu suurtüki-väelased, kes suhtusid eestlastesse heatahtlikult. (fotol Andres Larka)

Päästekomitee

19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee: Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik.

Eesti Vabariigi väljakuulutamine

Pärnus 23. veebruaril 1918. a. täpselt kell 8 õhtul "Endla" hoone rõdult luges Hugo Kuusner ette “Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”

(fotol Hugo Kuusner)

Eesti Vabariigi väljakuulutamine

24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, millega kuulutati Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud:

Päevakäsk nr. 1 Eestimaa rahvale ja eesti sõjaväele. Eesti Maapäeva manifestiga on Eesti iseseisvaks vabariigiks kuulutatud ja valitsemise kõrgem võim Eestimaa Päästmise Komitee kätte antud.

Et Eesti vabariik iseseisvuse Manifestis käesolevas sõjas erapooletuks on kuulutatud, siis ei tohi Eesti sõjavägi ega ükski Eesti kodanik Vene-Saksa sõjast milgi viisil osa võtta. Vene rahvakomissaride mobililisatsiooni käsu kuulutame Eestis tühjaks ja maksvusetuks. Kõik üleüldise valimisõiguse alusel valitud maa-, linna- ja vallaomavalitsuse asutused peavad ajaviitmata oma katkestatud tööd jätkama ja vägivaldselt nende asemele astunud nõukogud, komiteed ja kõiksugu teiste nimetustega asutused tulevad kõrvaldada. Seadusliku omavalitsuse esitaja nõudmisel peavad Eesti sõjaväed ja miilits selle käsu läbiviimiseks kõigi abinõudega kaasa aitama. Kirjutame kõigile kodanikkudele ja ametnikkudele, kus nad ka ei teeniks, ette,

kõik abinõud tarvitusele võtta, et Eestist mitte mingisugust varandust välja ei veetaks ja ei hävitataks, see varandus on nüüdsest peale Eesti vabariigi omandus.Eestimaa Päästmise Komitee

Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud:

Päevakäsk nr. 2

Käseme kõigis Tallinna kirikutes esmaspäeval, 25. veebruaril 1918. a. kell 9 hommikul Eesti Maapäeva Manifeste Eesti vabariigiks kuulutamise asjus rahvale ette lugeda ja rahva kokkukogumiseks kirikukellasid helistada. Käseme kõiki koolidirektorisi ja koolijuhatajaid õpilastele Manifest ette lugeda ja siis esmaspäev pühapäevaks kuulutada.

Tallinn, 24. veebruar 1918. a.Komitee: K. Päts J. Wilms K. Konik

Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud:Päevakäsk nr. 3 Enamlaste võimuvalitsus on lõppenud. Kuulutame tühjaks kõik käsukirjad, millega vägivaldselt kõiksugu asutuste varandused

ära on võetud ja käseme need endistele omanikkudele tagasi anda. Iseäranis toorelt rikuti usuvabadust ja riisuti Oleviste

koguduselt tema kirik. Oleviste kirik on tänasest peale jälle tema seadusliku omaniku Oleviste koguduse päralt.

Tallinn, 24. veebruar 1918. a.

Komitee: K. Päts J. Wilms K. Konik

Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud:Päevakäsk nr. 4 Kõik sõjaväeteenijad eestlased, kes 1913. a. ja hiljem liisku võtsid ning teenistusse vastu on võetud, peavad 1. märtsiks s. a. Eesti sõjaväe jagudesse, kus nad teenisid, ehk 1. Eesti jalaväe diviisi staapi Narva maanteel nr. 52 ilmuma. Kes tähendatud ajaks ei ilmu, see tunnistatakse sõjaväe jooksikuks ja antakse sõjakohtu alla.

Tallinn, 25.(17.) veebruar 1918. a.

Komitee: K. Päts J. Wilms K. Konik

Saksa okupatsioon 25.02-11.11.1918

Eesti ei jõudnud kaua iseseisev olla, kui juba langes teise riigi okupatsiooni alla.

Peale Saksa okupatsiooni11. novembril 1918 asus avalikult tegutsema Eesti Ajutine Valitsus. Omakaitsebaasil moodustati nüüd Kaitse Liit. Kaitse Liidu ülemaks määrati kindralmajor Ernst Põdder ja selle juhatuse esimeheks Johan Pitka.

16. novembril 1918 ilmus Ajutise Valitsuse korraldus Eesti Rahvaväe organiseerimiseks. Selle alusel formeeriti uuesti Eesti Diviis, mõned uued väeosad ja Kaitseliidu osad. Esimeseks sõjaministriks sai Konstantin Päts. Peastaabi ülemaks määrati kindralmajor Andres Larka ning 1. diviisi ülemaks kindralmajor A.Tõnisson.

Vabadussõda28. 11. 1918 alustasid enamlased pealetungi Narvale.

Eesti Kaitsevägi

Polkovnik Polkovnik Polkovnik Aleksander Andres Johan Tõnisson Larka Laidoner

Eesti Kaitsevägi

Kapten Kapten Kapten Anton Irv Karl Parts Johan Pitka

Eesti Kaitsevägi

Leitnant Leitnant Kaarel Einbund Julius Kuperjanov

Välisabi

Vabatahtlike värbamiseks moodustati Soomes Eesti Abistamise Peakomitee. Soome vabatahtlikest oli ette nähtud formeerida kaks iseseisvat väeosa – üks major M. Ekströmi, teine ooberst H. Kalmi juhtimisel.

Välisabi

Abi tuli ka Rootsist ja Taanist.

Fotol Taani kompanii kolonelleitnant R. G. Borgelin.

Soomusrongid

Koolipoisid sõjas

Landeswehri sõda

Landeswehri sõjakäigu üldskeem. Punasega on märgitud Landeswehri-,

mustaga Eesti vägede positsioonid ja liikumissuunad.

Eesti-Vene rahuläbirääkimised

Rahusaatkonna esimeheks oli J. Poska. Liikmeteks kindral- major J. Soots, A. Piip, J. Seljamaa ja dr. M. Püüman. Ekspertidena kuulusid saat-konda V. Mutt, A. Oinas, K. Ipsberg, E. Tellmann, K. Ast, ja R. Eliaser. Nõukogude Liitu esindasid esimehena L. Krassin, ning liikmed A. Joffe, kindral F. Kostjajev ja N. Klõško.

Tartu rahu 02.02.1920

Rahulepingu tähtsamad tingimused

Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel “ilmtingimata” Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle.

Venemaa ütleb lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutab Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda.

Venemaa lubab tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad.

President Konstantin Päts:

"Ehkki vaene on see pind, kuhu saatus on meid paigutanud, kuidsügavale siia oleme me oma juured ajanud. Iga paelõhe, soomülka,

raba ja liivakingu sisse on meie tahtmise terasjuur puurinud. Ja siit eikisu seda välja miski jõud. Meie isade higiga on see pind siin

rammutatud. Meie põlvkonna verega on ta vabaks võidetud. Kogujõudu pingutades loome me siin oma iseseisvat riiki. Täis rõõmu,

julgust, tahtejõudu ja uhkust oma maa ja rahva vastu teeme seda töödadraga. Aga kui vaja, siis ka mõõgaga. Midagi pühamat, kallimat,

ilusamat ja armsamat ei suuda meie mõttelend ette kujutada, kui sedaon meie isade maa siin Läänemere kallastel. Temale on pühendatud

meie südame puhtamad tunded, meie mõistuse võidud, meie tahtejõusitkus. Tema pind jäägu igavesti vabaks, et rahulikult võiks temas

uinuda põlvkonnad, kes siin oma tööst suurt väsimust puhkavad. Temaõnneks oleme me valmis ohverdama kõik. Kuigi kaduv on meie töövili,jäägu igavesti õnneliku, vaba ja iseseisvana püsima meie isade maa –

meie Eesti!"

Esitluse koostaja:

Terttu-Triin TomuskÄäsmäe Põhikool