Statistika ja järelevalve riigikontrolli auditi "Riigi ettevõtlustoetuste mõju Eesti

majanduse konkurentsivõimele" näitel

20. oktoober 2010

Konverents „Eesti statistika luubi all”

Urmet Lee

Tulemusauditi osakonna auditijuht

Riigikontroll

Millest räägin?

• Mida me tegime?

• Kuidas me tegime?

• Mis juhtus?

• Kuidas edasi?

Mida riigikontroll hindas?

Riigikontroll auditeeris, kas perioodil 2004−2009 riigi jagatud ca 7,4 miljardit krooni ettevõtlustoetusi on aidanud parandada Eesti majanduse konkurentsi-võimet tervikuna ning kuidas saaks suurendada toetuste mõju.

Plaanid , eesmärgid ja

rahaTegevused

Tulemused, väljundid

MÕJU

Statistikaamet auditis – olulised küsimused ja etapid• Põhimõtted vs vajadused, seaduslik lahendus on tellimustöö

Riikliku statistika seaduse § 8 lg 3 eelmine redaktsioon, mis kehtis auditi tegemise ajal ütles, et “Riikliku statistilise vaatlusega kogutud andmeid ei tohi kasutada kontrolli, maksustamise ega ühelgi teisel mittestatistilisel otstarbel”, samas Riigikontrolli seadus § 3 “Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.” Majanduskontroll = audit.

• Uuringu plaani koostamine: lähteülesanne ja leping

• Uuringu tegemine, reaalselt palju mahukam kui keegi arvata oskas (küsitlus, analüüs, uurimisküsimuse täpsustumine, andmete sidumine, täiendav analüüs, uurimisküsimuste täpsustumine ja lõplik analüüs)

Kuidas me auditeerisime – klassikalise mõjuhinnangu ja auditi kombinatsioon

• Mõju konkurentsivõimele hindasime aspektide alusel, milleks on tootlikkus, ekspordivõime ja tehnoloogiamahukus (arenduskulud ja ettevõtete uuendusmeelsus).

• Auditi jaoks tegime valimi (4262 ettevõtet) sarnastest ettevõtetest ja jagasime nad kahte rühma: 1) toetatud ja/või toetust taotlenud (2062 + 483) ja 2) mittetoetatud ettevõtted (1716) ehk kontrollrühm. Vastuseid saime 1881.

• Analüüsi metoodika kooskõlastasime MKMi, EASi ja KredExiga, uuringu hüpoteese ja järeldusi kontrollisid majandusteadlased ning eksperdid fookusrühmades.

• Statistikaameti abiga tegime küsitluse, sidusime küsitluse andmed, majandusnäitajad ja maksuandmed.

Auditi valimAnalüüsiks valis Riigikontroll koos MKMiga välja need tänased Eesti tegevusalad, mis on suurema lisandväärtuse ja majandusliku potentsiaaliga ning kus peaks avalduma ka toetuste suurim mõju:

IKT ja elektroonika Bio- ja materjalitehnoloogia Äriteenused Finantsteenused Transport ja logistika Masina- ja metallitööstus Puit- ja puidutööstus Wellness industry Muu tootmine

Neis tegevusalades tegutses auditi ajal 25 937 ettevõtet, moodustades 2008. a müügitulu alusel ca 30% kogu Eesti majandusest (sarnane oli ka hõive suhe).

Auditi kriteeriumid lühidaltMõju on siis, kui• toetatud ettevõtete majandusnäitajad on pärast toetuse saamist

paremad kui toetusi mittesaanud ettevõtetel (olles kõrvaldanud buumi ja kriisi mõju).

• toetatud ettevõtted peavad toetuste mõju oluliseks konkurentsivõimele ja seda kinnitavad ka ettevõtte majandusnäitajad.

• eksisteerib kompleksne ning eesmärgistatud ettevõtluspoliitika, milles on selge positsioon toetustel (on olemas sihid, neid mõõdetakse ja tulemusi kasutatakse meetmete parendamiseks), st on teada, milliseid mõjusid oodatakse.

• MKMil, EASil ja KredExil on olemas ettevõtlustoetuste tulemuste hindamiseks vajalik info, toimub vastava info vahetus ja mõjusid konkurentsivõimele mõõdetakse.

• ettevõtluse esindusorganisatsioonid on kaasatud toetusmeetmete väljatöötamisse.

Konkurentsivõime esimene sammas – tootlikkus!

Tootlikkuse kasvule suunatud toetused pole oma ülesannet täitnud Ettevõtete hinnang EASi tootlikkuse suurendamise toetuste mõjule (protsent vastanutest)

Paranenud on toodete ja teenuste kvaliteet

Paranenud on turupositsioon

Kulud on vähenenud

Tootlikkus on kasvanud

Paranenud on ettevõtte juhtimine ja töökorraldus

Paranenud on toodete turustamine

Töökohtade arv on suurenenud (pole vähenenud)

Lisandunud on uusi arendusprojekte

Arendatud on uusi tehnoloogiaid

Eksport on kasvanud (pole vähenenud)

Tõusnud on töötajate oskuste tase

Rahaprobleemid on leevenenud

Paranenud on koostöö teiste ettevõtete, avaliku sektori, T&A asutustega

Ettevõtte strateegia on oluliselt muutunud

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

40.127.1

18.221.3

35.823.414.7

23.415.816.3

50.9

11.611.812.4

Väike mõju Oluline mõju

Mõju esinemine üksikute ettevõtete tasandil tegevusala või majanduse kui terviku tootlikkuse kasvu kaasa ei too.

Kogutootlikkuse kasv lisandväärtuse alusel võrreldes eelmise aastaga (%) – tegevusalad kokku

2005 2006 2007 2008-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

-1.5

-4.5

3.8

-1.1

-0.4

4.3

-4.9

-6.9

1.1

-2.6

3.6

-9.1

Kontrollrühm Kõigi valitud tegevusalade keskmised Toetatud kokku

% k

asv

Allikas: Riigikontroll EKOMARi andmete põhjal

Järeldused tootlikkuse kohta

• Vaid viiendik ettevõtetest, kes olid otseselt tootlikkuse kasvu saavutamiseks mõeldud toetust saanud, nägid toetusel olulist mõju.

• Ettevõtete majandusnäitajate analüüs ei tuvastanud seost saadud toetuse ja majandusnäitajate positiivse muutuse vahel.

• Ettevõtete hinnang toetuse mõjust tootlikkuse kasvule sõltus

oluliselt saadud toetuse suurusest.

Konkurentsivõime teine sammas – ekspordivõime!

Ekspordi kasvule suunatud toetuste mõju on veidi suurem, kuid kõik meetmed ei tööta ootuspäraselt

Paranenud toodete ja teenuste kvaliteetParanenud turupositsioon

Kulude vähenemine

Tootlikkuse kasv

Paranenud ettevõtte juhtimine ja töökorraldus

Paranenud toodete turustamine

Töökohtade arv on suurenenud (pole vähenenud) Lisandunud uusi arendusprojekte

Arendatud uusi tehnoloogiaid

Ekspordi kasv

Tõusnud töötajate oskuste tase

Leevenenud rahaprobleemid

Paranenud koostöö teiste ettevõttete, avalik sektori, T&A asutustega

Ettevõtte strateegia oluliselt muutunud

0102030405060708090100

31.352.5

27.521.2

25.5

54.520.835.429.6

57.6

37

29.715.316.5

Paranenud toodete ja teenuste kvaliteetParanenud turupositsioon

Kulude vähenemine

Tootlikkuse kasv

Paranenud ettevõtte juhtimine ja töökorraldus

Paranenud toodete turustamine

Töökohtade arv on suurenenud (pole vähenenud) Lisandunud uusi arendusprojekte

Arendatud uusi tehnoloogiaid

Ekspordi kasv

Tõusnud töötajate oskuste tase

Leevenenud rahaprobleemid

Paranenud koostöö teiste ettevõttete, avalik sektori, T&A asutustega

Ettevõtte strateegia oluliselt muutunud

0102030405060708090100

24443224

33.3

5224

3612

52

34.6

258

12

Väike mõju Oluline mõju

Ettevõtete hinnang KredExi eksporditagatiste

mõjule (KredEx 3) (%)

Ettevõtete hinnang toetuste rühma „Eesti

ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine“ toetuste (EAS 2) mõjule (%)

Meid huvitanud aspekt

Järeldused ekspordi kohta

• Ekspordi kasvule suunatud meetmed ei tööta ootuspäraselt. Majandusnäitajad kinnitavad, et eksporditoetust saanud on enne toetuse saamist oma jõududega eksporditulusid oluliselt suurendanud. Mõju n-ö uutele eksportijatele ja nende tekkele ei ole.

• Ettevõtted, kes võrreldes oma käibega saavad proportsionaalsemalt suuremaid toetusi, ei näe toetusel mingit seost ekspordi kasvatamisega.

Konkurentsivõime kolmas sammas – arendustegevus!

Toetuste mõju arendustegevusele Ettevõtete hinnang toetuste rühma EAS 3a “Ettevõtete suurem arendustegevus" mõjule (%)

Toetuse summa ja netotulu kasvu (2008/2009) vahel oli positiivne seos.

Samas lisandväärtuse ja investeeringute puhul sellist seost toetuste rühmas välja tuua ei saa, pigem kasvasid buumiperioodil väljastatud toetuste lisandväärtus ja investeeringud vastavalt toetuse suurusele toetuse saamisele järgneval aastal. Eriti on trend märgatav 2007. a väljastatud toetuste osas.*

*Samas nt investeeringu juures eksisteerib n-ö ettevõtte enda “tubliduse” seos: toetuse summa on seda suurem, mida suurem oli toetuse saamisele eelnenud aasta investeeringute suurus!

Paranenud on toodete ja teenuste kvaliteetParanenud on turupositsioon

Kulud on vähenenud

Tootlikkus on kasvanud

Paranenud on ettevõtte juhtimine ja töökorraldus

Paranenud on toodete turustamine

Töökohtade arv on suurenenud (pole vähenenud) Lisandunud on uusi arendusprojekte

Arendatud on uusi tehnoloogiaid

Eksport on kasvanud (pole vähenenud)

Tõusnud on töötajate oskuste tase

Rahaprobleemid on leevenenud

Paranenud on koostöö teiste ettevõtete, avaliku sektori, T&A asutustega

Ettevõtte strateegia on oluliselt muutunud

0

20

40

60

80

100

43.740.22322.12529.132.2

55.159.1

28.256.2

38.251.226.7

Väike mõjuOluline mõju

Järeldused arendustegevuse kohta

• Arenduskulutused on üldiselt on väga väikesed.• Riigikontrolli uuringu kohaselt on probleemiks, et

suuri arendustoetusi saavadki n-ö arendajad, kelle puhul ei ole kindel, et toetatud arendusprojektid ka kunagi tooteni jõuavad või Eesti ettevõtetele tulu tootma hakkavad.

• Eesti ettevõtted ei näe koostöös arenguressurssi ja ettevõtlustoetused pole seda arusaama kõigutanud.  

Probleemide põhjused

• Riigikontrolli hinnangul on ettevõtlustoetuste vähese mõjususe põhjuseks jäik, rõhuasetusteta ning killustunud toetuste süsteem, mis püüab korraga tegeleda väga paljude ettevõtlusprobleemidega ega arvesta sageli ettevõtete tegelikke vajadusi.

• Puudub paindlik, läbimõeldud ning selgete mõjueesmärkidega ettevõtluspoliitika.

• Toimivate ettevõtluspoliitiliste meetmete kujundamiseks on vaja tunda majandusharude arengutakistusi, see info poliitika kujundajal sisuliselt puudub.

Üldjäreldus

Praeguse korralduse juures ei muuda ettevõtlustoetused majandusharu ja majandust tervikuna konkurentsivõimelisemaks.

Viis asja, mis peaksid olema Riigikontrolli hinnangul teisiti1. Õppida tundma Eesti majandust tegevusvaldkondade põhiselt, et selgitada välja

nende arengutakistused. Selleks tuleb

- kaasata ja arendada ettevõtluse esindusorganisatsioone,

- arendada edasi EASi ja KredExi kompetentsust ja kasutada nende “põllult” saadud infot,

- suurendada kompetentsust ja haldussuutlikkust MKMis.

 

2. Teha valikuid, millises tegevusvaldkonnas ja kuidas saab riik maksimaalselt aidata kaasa, et paraneks kogu majanduse konkurentsivõime (n-ö mõistliku vajaduspõhise majanduspoliitika rakendamine).

 

3. Seada ettevõtlustoetuste jagamisele prioriteedid, mis lähtuvad tegevusvaldkonna probleemidest ja potentsiaalist.

 

4. Juhtida toetusi andvate rakendusasutuste tegevust, lähtudes kindlaksmääratud prioriteetidest.

5. Mõõta oma tegevuse mõjusid ja korrigeerida vastavalt tegevust.

Mis juhtus?

18.05.2010 lugesime uuringu lõppenuks, koostöö Statistikaametiga oli suurepärane ning oli põhjust tordi söömiseks!

Mis juhtus?

Väljavõte meediakajastusest (26.08 – 10.09.10):

Riik lööb toetustega raha laiaks? (EPL) Riigikontroll: toetuste kasu on väike (ÄP) Ettevõtlustoetus: palju kisa, vähe villa (PM) Parts: riigikontroll on pahatahtlik (PM) MKM: riigikontroll liialdab ettevõtlustoetuste

järeldustega (ÄP) Klaas kutsus riigikontrolli auditi pärast

Partsi vaibale (PM) Klaas: toetused on vaid üks osa

ettevõtluspoliitikast (ÄP) Praxis: kes kontrollib riigikontrolli? (PM)

NB! Statistikaametit sellesse vastaseisu ei tõmmatud!

Kuidas edasi?

• Riigikontrollil aastas ca 15 tulemusauditit, üldiselt püüd hinnata raha kasutuse tegelikku mõju, mis ei ole kontroll/järelevalve andmesubjekti suhtes. Andmete abil iseloomustatakse kellegi kolmanda osapoole tegevust/tegevusettust.

• Tööjaotus analüüsis: kellel juurdepääs andmetele, see teeb ka analüüsi.

• Kuidas vältida huvide konflikti? Millist tellijat soovib Statistikamet?

• Statistikaameti suutlikkus pakkuda tellimustöid?

Huvide konflikti probleem

Kõige tõsisemad eetikareeglid reguleerivad aga riigistatistikute tegutsemist, sest nad on kahtpidi seotud kogu ühiskonnaga – ühelt poolt on ühiskond kogu oma keerukuses riigistatistika (mõõtmis-) objekt, teiselt poolt aga ka tellija, kelle vajadusi rahuldatakse ja teatava määrani ka otsustusi mõjutatakse.

TÜ emeriitprofessor Ene-Margit TiitLoeng riigikontrolli ametnikele 14.10.2010

Aitäh kaasa mõtlemast!