audiitortegevuse järelevalve nõukogu...järelevalve aastaraamat 2012 – 2014 6 vastavalt...
TRANSCRIPT
Järelevalve aastaraamat
Audiitortegevuse järelevalve nõukogu
2012 – 2014
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
2
Sisukord
I. JÄRELEVALVE KORRALDUS EESTIS .................................................................. 3
1. Järelevalvenõukogu mandaat ja kooseis .............................................................. 3
2. Järelevalvenõukogu töökorraldus ........................................................................ 4
3. Kutseeksami korraldamine .................................................................................. 5
4. Regulatiivne tegevus ............................................................................................. 6
5. Rahvusvaheline koostöö ....................................................................................... 7
6. Järelevalvenõukogu tööplaan 2014/2015 aastaks ............................................... 8
II. AUDIITORTEENUSTE TURG ................................................................................ 9
7. Muutused turusegmentides ja nende vahel ........................................................ 13
III. KUTSEÜHENDUSESISENE KVK ..........................................................................16
8. KVK tulemuste jagunemine AEV segmentidesse................................................ 21
9. VA, AEV ja nende klientide profiilid .................................................................. 23
10. Planeeritavad auditi ja ülevaatuse piirmäärad ............................................... 27
IV. ARVESTUSALA EKSPERDI KUTSEEKSAM ........................................................ 32
11. Kutseeksami koondandmed ja kokkuvõte ...................................................... 33
12. Kutseeksami tulemuste detailne analüüs ....................................................... 35
V. KVALITEEDIKONTROLLI JA KUTSEEKSAMIT SELGITAVAD LISAD ............. 41
Lisa 1. KVK korraldamine ............................................................................................. 42
Lisa 2. AEV kutsetegevuse näitajate korrelatsioonikordajad ...................................... 45
Lisa 3. H1 kontrollimine ............................................................................................... 47
Lisa 4. H2 ja H3 kontrollimine – ülesanded ................................................................ 64
Lisa 5. H2 ja H3 kontrollimine – küsimused ............................................................... 69
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
3
I. Järelevalve korraldus Eestis
1. Järelevalvenõukogu mandaat ja kooseis
Riigikogu võttis 2010. aasta 27. jaanuaril vastu audiitortegevuse seaduse (edaspidi
AudS) uue redaktsiooni, mis jõustus 2010. aasta 8. märtsil. Audiitortegevuse
järelevalve nõukogu (edaspidi järelevalvenõukogu või AJN) on AudS-i alusel loodud
Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan, kelle ülesanne on korraldada järelevalvet
avalikes huvides ning võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks,
vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja selle kaitsmiseks.
Järelevalvenõukogu on seitsme- kuni üheksaliikmeline haldusorgan, kes täidab
kooskõlas avalike huvidega talle seadusega pandud ülesandeid.
2010. aasta 19. märtsil nimetas rahandusminister oma käskkirjaga
järelevalvenõukogu liikmeks:
1) Martin Hirvoja (Justiitsministeerium);
2) Andres Järving (Eesti KTK);
3) Kilvar Kessler (Finantsinspektsioon);
4) Ines Metsalu (Riigikontroll);
5) Kurmet Ojamaa (Rahandusministeerium);
6) Andres Root (Audiitorkogu);
7) Rein Ruusalu (Audiitorkogu).
Järelevalvenõukogu esimeheks nimetati Kurmet Ojamaa.
2014. aasta 21. veebruaril nimetas rahandusminister oma käskkirjaga Kilvar Kessleri
asemel järelevalvenõukogu liikmeks Siim Tammeri (Finantsinspektsioon).
2014. aasta 1. detsembrist on Kurmet Ojamaa asemel järelevalvenõukogu liige Gaili
Parts (Rahandusministeerium). Alates samast kuupäevast nimetati
järelevalvenõukogu esimeheks Siim Tammer.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
4
2. Järelevalvenõukogu töökorraldus
2012-2014. aasta järelevalve aastaraamat hõlmab järelevalvenõukogu tegevust kolmel
Audiitorkogu majandusaastal:
a) 2011. aasta 1. juulist 2012. aasta 30. juunini;
b) 2012. aasta 1. juulist 2013. aasta 30. juunini;
c) 2013. aasta 1. juulist 2014. aasta 30. juunini.
Alljärgnevalt leiavad märkimist ka olulisemad sündmused, mis leidsid aset peale
2013/2014 majandusaasta lõppu ja enne aastaraamatu heakskiitmist.
Tabel 1. Järelevalvenõukogu koosolekud ja kaughääletused1
Foorum 2011/2012 2012/2013 2013/2014
Koosolek 9 10 9
Kaughääletus 15 14 14
AudS-i jõustumise järgselt pälvis järelevalvenõukogu suurimat tähelepanu
audiitortegevuse avalikes huvides teostatava järelevalvesüsteemi ülesse ehitamine,
Audiitorkogu institutsioonide tegevuspõhimõtete ja –rutiinide kujundamine, samuti
Audiitorkogu sisese regulatsiooni väljatöötamine ja kinnitamine.
Järelevalvenõukogu hindab väga kõrgelt Audiitorkogu töötajate ja vandeaudiitorite
panust, kes on avalikes huvides korraldatava järelevalve ülesehitusse kaaluka panuse
andnud.
Alates 2012. aasta 21. augustist töötab Audiitorkogus järelevalvespetsialistina Eve
Kippar. Järelevalvespetsialisti tööülesandeks on järelevalveliste protsesside
haldamine, nende seaduslikkuse tagamine ning järelevalvealast tegevust puudutava
infovahetuse korraldamine.
Alates 2013. aasta 05. augustist töötab Audiitorkogus kvaliteedikontrolli
spetsialistina Ulvi Sloog. Sama aasta 09. septembrist liitus Audiitorkoguga Tuuli
Kattago, kes töötab samuti kvaliteedikontrolli spetsialistina. Kvaliteedikontrolli
spetsialisti peamiseks tööülesandeks on osalemine kutseühendusesisese
kvaliteedikontrolli töörühma liikmena Audiitorkogu liikmete kvaliteedikontrolli
teostamisel.
1 Järelevalvenõukogul on õigus võtta vastu otsus koosolekut kokku kutsumata
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
5
Soovime märkida kõigi tudengite rolli, kelle erialapraktika on olnud seotud
Audiitorkoguga. Eriti tõstame esile Ruslana Suslikova ja Marianne Toode (2011/2012
majandusaasta), Maarja-Liis Mäe (2012/2013 majandusaasta) ning Kateriin Toomise
(2012/2013 majandusaasta) ja Taavi Köhleri (2013/2014 majandusaasta) tööpanust.
Kateriin täidab tänini audiitortegevuse portaalis klienditoe rolli, olles muu hulgas
Audiitorkogu poolseks partneriks Rahandusministeeriumile ja sealsele infosüsteemi
arendajate teamile audiitortegevuse portaali väljatöötamisel. Taavi täidab
Audiitorkogus analüütiku ülesandeid samuti tänaseni. Koondades, süstematiseerides
ja analüüsides andmebaasipäringutega kogutavat, audiitortegevuse erinevaid aspekte
iseloomustavat infot.
Käesolev järelevalve aastaraamat on jaotatud nelja ossa. Esimeses osas – avaliku
järelevalve korraldus – käsitletakse AJN-i mandaati, kooseisu, töökorraldust,
kutseteeksamit ja rolli regulatiivses tegevuses. Samuti kirjeldatakse AJN-i tööplaani
2014/2015 majandusaastaks. Ülejäänud osad annavad ülevaate järelevalvenõukogu
olulisematest vastutusvaldkondadest. Teisest osast leiab ülevaate audiitorteenuste
turu dünaamikast. Kolmandas leiab põhjalikku käsitlemist kutseühendusesisene
kvaliteedikontrolli instituut ning neljanda osa fookuses on arvestusala eksperdi
kutseeksam.
3. Kutseeksami korraldamine
2011/2012 aastal saavutati kutseeksami korralduses AudS-i ettevalmistamisel
sõnastatud eesmärgid: kutseeksamit saab sooritada moodulite kaupa,
eksamineerimine toimub pidevalt (nt ühes kuus 1-2 eksamipäeva),
kutseeksamikomisjoni töös rakendatakse nelja-silma printsiipi tagamaks erapooletu
hindamine ning kutseeksamit on võimalik sooritada kõigi AudS-is reguleeritud
kutsete ja kutsetasemete osas.
Järelevalvenõukogu peab väga oluliseks, et kutseeksam täidaks jätkuvalt
eesmärgipärast rolli, mis seotud teadmiste, oskuste ja kogemuste kontrolliga kutsesse
sisenemisel, säilitades sealjuures efektiivsuse nii tulemuslikkuse kui korralduslikkuse
osas. Detailne ülevaade kutseeksami tulemustest ja eksamiga seotud andmete
analüüs on koondatud käesoleva aastaraamatu IV ossa – ülevaade arvestusala
eksperdi kutseeksamist 2011-2014.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
6
Vastavalt audiitortegevuse seaduse §-le 15 moodustatakse eksamikomisjon vähemalt
viieliikmelisena. Eksamikomisjoni liikmed ja esimehe nimetab ning kutsub tagasi
AJN. Eksamikomisjoni liikme volituste tähtaeg on kolm aastat eksamikomisjoni
liikmeks nimetamisest arvates.
Tabel 2. Eksamikomisjoni liikmete nimetamine ja tagasikutsumine.
AJN-i otsuse
kuupäev Nimetatu Tagasikutsutu
16. jaanuar 2013 Viktoria Kuusk Erki Uustalu ja Ivo Raudjärv
1. oktoober 2013 Ivi Kärt ja Märt-Martin Arengu Viktoria Kuusk
4.detsember 2013 Heli Jalakas
21. mai 2014 pikendas järelevalvenõukogu 18. mai 2011 aasta otsusega nimetatud
eksamikomisjoni liikmete volituste tähtaega järgmiseks perioodiks.
10-liikmelisse eksamikomisjoni kuuluvad: Eeli Lääne, Sander Kallasmaa, Maire
Otsus-Carpenter, Marten Amjärv, Laile Kaasik, Ivi Kärt, Heli Jalakas, Triin Tats,
Märt-Martin Arengu, Marika Taal (esimees).
4. Regulatiivne tegevus
AudS-i jõustumise järgselt oli peamiseks prioriteediks õigusraamistikku kuuluvate
rakendusaktide väljatöötamises osalemine, sh Audiitorkogu sisese regulatsiooni
väljatöötamine ja kinnitamine. Järelevalvenõukogu on osalenud järgmiste kordade
väljatöötamises ja need kinnitanud:
Tabel 3. Audiitorkogu sisese regulatsiooni kinnitamine ja jõustumine
Audiitorkogu sisene regulatsioon Kinnitatud Jõustumine
Distsiplinaarmenetluse kord 30.05.2012 31.05.2012
Kvaliteedikontrolli korra lisad (2012) 2 ja 3 ning 7-11 4.07.2012 5.07.2012
Vandeaudiitori täiendusõppe programm 19.09.2012 20.09.2012
Kaebuste menetlemise ja uurimise kord 29.10.2012 30.10.2012
Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard (Eesti) 2400
(muudetud)
26.03.2014 15.05.2014
Audiitorkogu asjaajamiskord 22.10.2014 30.10.2014
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
7
Järelevalvenõukogu kinnitatud Audiitorkogu õigusaktid, mis on Audiitorkogu
liikmetele üldkehtivad, avaldatakse üldkasutatavas arvutivõrgus oleval Audiitorkogu
kodulehel või audiitortegevuse portaali kodulehel.
5. Rahvusvaheline koostöö
Järelevalvenõukogu on EAIG 2 (European Audit Inspection Group, eesti keeles:
Euroopa audiitortegevuse kvaliteedikontrolli grupp) liige. EAIG liikmeteks on 30
organisatsiooni, kes Euroopa Liidu liikmesriikides vastutavad avalikes huvides
korraldatava audiitortegevuse järelevalve eest.
EAIG peamiseks eesmärgiks on luua Euroopa Liidu liikmesriikides audiitortegevuse
järelevalve eest vastutavate organisatsioonide jaoks olulistes küsimustes
infovahetusvõrgustik ning edendada nendevahelist koostööd. Gruppi kuulujad
jagavad omavahel infot kvaliteedikontrolli parima praktika ja tulemuste kohta.
Koondumine ühte katusorganisatsiooni lihtsustab audiitortegevuse
kvaliteedikontrolliga seotud arutelusid, milles teiste hulgas osalevad ka standardite
koostajad ja vandeaudiitoreid koondavad organisatsioonid.
EAIG olulisimad töösuunad on üleauroopalise audiitortegevuse kvaliteedikontrolli
leidude andmebaasi loomine ja käigushoidmine, ühise audiitortegevuse
kvaliteedikontrolli metodoloogia koostamine ning ühe dialoogipartnerina osalemine
vandeaudiitori kutsetegevuse alases standardiloomes.
Järelevalvenõukogu egiidi all toimus 18.-19. juunil 2013 Tallinnas IX EAIG
plenaaristung, millel osales ligi 50 eksperti. Tallinnas toimunud plenaaristungi
peamiseks aruteluteemaks oli kvaliteedikontrolli leidude andmebaasile antavad
juurdepääsuõigused ja andmete konfidentsiaalsusega seotud küsimused.
Järelevalvenõukogu esimees osales 2011., 2012., 2013. ja 2014. aastal rahvusvahelisel
järelevalveorganite aastakonverentsil, mille korraldajaks on PCAOB3. Konverentsidel
osales üle 100 järelevalveorgani esindaja üle ilma. Paneeldiskussioonidel käsitleti
aktuaalseid järelevalvelisi teemasid, sh hiljutiste kvaliteedikontrollide peamisi
leidusid USA-s ja teistes jurisdiktsioonides; järelevalvelisi küsimusi, mis tõusetuvad
väikestel või arenevatel turgudel; standardiloomelisi algatusi, mille eesmärk on
2 http://www.eaigweb.org/home.php 3 http://pcaobus.org/Pages/default.aspx
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
8
parandada vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteeti; audiitortegevuse pakutavaid
võimalusi globaalseks võitluseks korruptsiooniga, samuti audiitortegevust
puudutavaid reforme Euroopa Liidus.
6. Järelevalvenõukogu tööplaan 2014/2015 aastaks
Järelevalvenõukogu hindab 2014/2015 aastal lisaks seadusest tulenevate kohustuste
täitmisele prioriteetseks järgmisi tegevusi:
1. kvaliteedikontrolliga tuvastatud probleemidega tegelemine;
2. arvestusala eksperdi kutseeksami uuendamine;
3. osalemine uuenenud 8. ühinguõiguse direktiivi implementeerimises.
Järelevalvenõukogu pöörab kõrgendatud tähelepanu järgmisele:
1. peame äärmiselt oluliseks kvaliteedikontrolli tulemuste hindamisskaala ja
põhimõtete jätkuvat detailiseerimist ja ühtlustamist, et kindlustada
kvaliteedikontrollile allutatute ühetaoline kohtlemine;
2. peame õigeks audiitortegevuse portaali täiemahulist kasutuselevõttu kõigi
järelevalveliste ülesannete täitmisel, samuti tihedat koostööd
Rahandusministeeriumiga audiitortegevuse portaali infosüsteemi arendamisel,
et luua eeldused kvaliteedikontrolli valimi moodustamiseks selle tarkvaraga
ning võimaldaks valimi koostamisel loobuda seni kasutusel olnud tarkvaralistest
(MS Excel) lahendustest;
3. peame väga tõenäoliseks vajadust, et alates 2015/2016. majandusaastast tuleb
tõsta tegevusloamaksu määra ning suunata tegevusloamaksust üks osa
järelevalvealase tegevuse rahastamiseks. Keskpikas perspektiivis peame õigeks
liikumist põhimõtte juurde, kus kutseühenduse liikmed rahastavad
kutseomavalitsuse eelarve kõrval kogu järelevalveliste tegevuste eelarvet või
sellest valdavat osa.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
9
II. Audiitorteenuste turg
Audiitorteenuste turu analüüsis võrdleme audiitorettevõtjate (edaspidi AEV)
majandusnäitajaid tegevusaruandest nelja aruandeperioodi ulatuses, ajavahemikus
01.07.2010 – 30.06.2014. Keskendume Eesti audiitorteenuste turu olulisematele
struktuursetele ja mahulistele muutustele ning trendidele, vaatame kuidas AudS-i
rakendamine on mõjunud AEV tegevust.
Struktureeritud käsitluse tarvis reastame AEV-d käibe suuruse alusel neljal
vaadeldaval perioodil ning moodustame kolm gruppi:
1) järjekohal 1. – 5. olevad AEV-d: suure tegevusmahuga praktiseerija (edaspidi
STP);
2) järjekohal 6. – 30. olevad AEV-d: keskmise tegevusmahuga praktiseerija
(edaspidi KTP);
3) järjekohal 31. – suurim järjekoht: väikese tegevusmahuga praktiseerija
(edaspidi VTP).
Tervikuna on audiitorteenuste turg aastatel 2010-2014 kasvanud ligikaudu kolme
miljoni euro võrra, st ca 15%. Samal ajal on toimunud praktiseerijate arvu
vähenemine 200-lt 161-ni (-19,5%). Turumahu kasv ühest küljest ja praktiseerijate
arvu vähenemine teisalt on AEV keskmist käivet nelja perioodi jooksul kasvatanud
42,54% võrra.
STP, KTP ja VTP segmendi turuosa on selgelt välja kujunenud ning nelja viimase
perioodi kestel muutunud marginaalselt.
Kõigi segmentide summaarne käive on nelja perioodi jooksul kasvanud:
1) STP 10,05%, st 1 168 515 euro võrra;
2) KTP 37,76%, st 1 680 150 euro võrra;
3) VTP 3,42%, st 144 743 euro võrra.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
10
Järgnev tabel4 kajastab neljal perioodil AEV-te segmentide summaarseid käibeid
ning tabelile järgnevate graafikutega avatakse selle sisu detailsemalt.
Tabel 4. Audiitorteenuste turgu iseloomustavad koondandmed
Segment Praktiseerijaid segmendis¹
Segmendi summaarne käive²
Segmendi turuosa³
Praktiseerija keskmine käive⁴
Turusegmendi kasv⁵
2010/2011
STP 5 11 620 000 € 57,24% 2 324 000 €
KTP 25 4 450 000 € 21,92% 178 000 €
VTP 170 4 230 000 € 20,84% 24 882 €
Kokku 200 20 300 000 € 100,00% 101 500 €
2011/2012
STP 5 12 110 584 € 57,12% 2 422 117 € 4,22%
KTP 25 5 031 168 € 23,73% 201 247 € 13,06%
VTP 149 4 059 910 € 19,15% 27 248 € -4,02%
Kokku 179 21 201 662 € 100,00% 118 445 € 4,44%
2012/2013
STP 5 11 965 795 € 55,02% 2 393 159 € -1,20%
KTP 25 5 389 231 € 24,78% 215 569 € 7,12%
VTP 127 4 391 672 € 20,19% 34 580 € 8,17%
Kokku 157 21 746 698 € 100,00% 138 514 € 2,57%
2013/2014
STP 5 12 788 515 € 54,90% 2 557 703 € 6,88%
KTP 25 6 130 150 € 26,32% 245 206 € 13,75%
VTP 131 4 374 743 € 18,78% 33 395 € -0,39%
Kokku 161 23 293 408 € 100,00% 144 680 € 7,11%
KTP segment näitab parimat turuosa kasvatamise võimet, ületades ainsana turu
keskmist kasvukiirust, suurendades turuosa nii VTP kui STP segmendi arvelt (vt
Joonis 4). KTP segmendi turuosa on nelja perioodi jooksul kasvanud 21,92%-lt
26,32%-le. Samal ajal on kahanenud VTP segmendi turuosa 20,84%-lt 18,78%-ni
ning STP segmendi turuosa 57,24%-lt 54,90%-ni.
Järelevalvenõukogu hindab aruandeperioodi kestel asetleidnud muutusi turumahu
kasvu, AEV-de arvu kahanemise ja keskmise käibe kasvu osas väga positiivseks.
Nimetatud trendidel on turukontsentratsiooni vähendav mõju. Hindame seda mõju
nõrgaks. Peame turukontsentratsiooni ja konkurentsiolukorra küsimustega edasist
4 Selgitused mõistete juurde: 1 Praktiseerijaid segmendis- praktiseerija = audiitorettevõtja (AEV). 2 Segmendi summaarne käive on segmenti kuuluvate AEV-te käivete summa. 3 Segmendi turuosa on segmendi summaarse käibe jagatis kogu summaarse käibega. 4 Praktiseerija keskmine käive on segmendi summaarne käive jagatud AEV-te arvuga segmendis. 5 Turusegmendi kasv on segmendi summaarse käibe jagatis sama segmendi eelmise perioodi summaarse käibega miinus üks.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
11
tegelemist äärmiselt oluliseks ning tervitame kõiki meetmeid, mis
turukontsentratsiooni vähendavad ja konkurentsiolukorda parandavad.
Audiitorteenuste turg on nelja perioodi jooksul kasvanud 14,75%, st 2 993 408 euro
võrra.
Joonis 1. Audiitorteenuste kogukäive (1000 €, vasak skaala) ja selle kasvutempo (%,
parem skaala)
Joonis 2. Audiitorettevõtjate arv (tk, vasak skaala) ja selle kasvutempo (%, parem
skaala)
20 300 €
21 202 21 747
23 293
4,44%
2,57%
7,11%
0,0%
1,0%
2,0%
3,0%
4,0%
5,0%
6,0%
7,0%
8,0%
18 500
19 000
19 500
20 000
20 500
21 000
21 500
22 000
22 500
23 000
23 500
24 000
2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.
Audiitorteenuste kogukäive
Kogukäive Kasvutempo
200 179
157 161
-10,50% -12,30%
2,50%
-14,0%
-12,0%
-10,0%
-8,0%
-6,0%
-4,0%
-2,0%
0,0%
2,0%
4,0%
0
50
100
150
200
250
2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.
AEV arv
AEV arv Kasvutempo
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
12
AEV-de arv on nelja perioodi jooksul kahanenud 19,5%.
Joonis 3. Praktiseerija keskmine käive (1000€, parem skaala) ja selle kasvutempo
(%, vasak skaala)
Joonis 4. Segmentide turuosa muutused 2010-2014
101 500 118 445
138 514 144 680
16,69% 16,94%
4,45%
0,0%
2,0%
4,0%
6,0%
8,0%
10,0%
12,0%
14,0%
16,0%
18,0%
20,0%
2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.
0
20 000
40 000
60 000
80 000
100 000
120 000
140 000
160 000
Praktiseerija keskmine käive
kesk. käive Kasvutempo
57% 22%
21%
Segmentide turuosad 2010/2011
STP
KTP
VTP
57% 24%
19%
Segmentide turuosad 2011/2012
STP
KTP
VTP
55% 25%
20%
Segmentide turuosad 2012/2013
STP
KTP
VTP
55% 26%
19%
Segmentide turuosad 2013/2014
STP
KTP
VTP
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
13
7. Muutused turusegmentides ja nende vahel
Segmentidevahelised muutused iseloomustavad turu juurdekasvu või kahanemise
jaotumist aastate kaupa AEV suuruskategooriate vahel.
Tabel 5. Turu juurdekasvu jaotumine segmentide vahel perioodi lõikes
Segment 2011.a. 2012.a. 2013.a.
STP 490 584 € 54,41% -144 789 € -26,57% 822 720 € 53,19%
KTP 581 168 € 64,46% 358 063 € 65,70% 740 919 € 47,90%
VTP -170 090 € -18,86% 331 762 € 60,87% -16 929 € -1,09%
Kokku 901 662 € 100,00% 545 036 € 100,00% 1 546 710 € 100,00%
Segmendisiseste muutuste osas toome välja AEV-de arvu segmendis ning need, kelle
käive tõusis või langes.
Tabel 6. AEV-de arv (tk) segmendis ning need, kelle käive tõusis või langes
Segment 2012.a. 2013.a.
Käibe tõus (tk) Käibe langus (tk) Käibe tõus (tk) Käibe langus (tk)
STP 2 (40%) 3 (60%) 4 (80%) 1 (20%)
KTP 19 (76%) 6 (24%) 18 (72%) 7 (28%)
VTP 87 (68,5%) 40 (31,5%) 70 (53,4%) 61 (46,6%)
Kokku 108 (68,8%) 49 (31,2%) 92 (57,1%) 69 (42,9%)
Audiitorteenuste turg on viimastel aastatel näidanud hillitsetud kasvu. 2012. ja 2013.
aastal on AEV arv, kelle käive kasvas, selgelt ületanud AEV arvu, kelle käive kahanes.
Kõige intensiivsemalt suutsid käivet kasvatada audiitorettevõtjad KTP segmendis.
2012. aastal on STP segmendis ülekaalus AEV-d, kelle käive kahanes, mis viis turuosa
kaotamisele peamiselt KTP segmendi suunas.
Audiitorteenuste turu kasvust on võitnud kõik audiitorettevõtjad, kõige enam on AEV
keskmine käive kasvanud (37,76%) KTP segmendis. Segmentide keskmine käive on
nelja perioodi jooksul kasvanud järgmiselt:
1) STP 10,05%;
2) KTP 37,76%;
3) VTP 34,21%.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
14
Joonis 5. Audiitorteenuste kogukäibe jaotus segmentide vahel 2010-2013 (1000€)
Joonis 6. Segmendi keskmise käibe muutus 2010-2013 (1000€)
2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.
STP 11 620 12 111 11 966 12 789
KTP 4 450 5 031 5 389 6 130
VTP 4 230 4 060 4 392 4 375
11 620 12 111 11 966 12 789
4 450 5 031 5 389 6 130
4 230 4 060 4 392 4 375
1
10
100
1 000
10 000
100 000
Kogukäibe jaotus segmentide vahel
2 324 2 422 2 393 2 558
178 201 216 245
25 27 35 33
1
2
4
8
16
32
64
128
256
512
1 024
2 048
2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.
Segmendi keskmise käibe muutused
STP
KTP
VTP
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
15
Tabel 7. AEV vahelised erisused5 (kordades) segmenditi 2010-2013
Segment 2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.
STP / VTP 93,4 88,9 69,2 76,6
STP / KTP 13,1 12,0 11,1 10,4
KTP / VTP 7,2 7,4 6,2 7,3
Nelja perioodi jooksul on segmentidevahelised erinevused kahanenud. Keskmise ja
väikese tegevusmahuga praktiseerijate omavaheline suurusproportsioon ei ole
muutunud (2010 – 7,2 vs 2013 – 7,3), kuid koos ollakse vähendanud vahet suure
tegevusmahuga praktiseerijatega ca 20% võrra. 2010. aastal oli STP segmendi
praktiseerija keskmine käive:
a) 13,1 korda suurem kui KTP segmendis ja
b) 93,4 korda suurem kui VTP segmendis.
2013. aastal oli STP segmendi praktiseerija keskmine käive:
a) 10,4 korda suurem kui KTP segmendis ja
b) 76,6 korda suurem kui VTP segmendis.
5 AEV-te vahelised erisused arvutati ühe segmendi praktiseerija keskmise käibe suhtena teise segmendi praktiseerija keskmisse käibesse.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
16
III. Kutseühendusesisene KVK
Regulatiivse raamistiku olemasolu võimaldab keskendumist järelevalvelisele
tegevusele. Järgnevas peatükis on vaatluse all Audiitorkogu liikme
kvaliteedikontrolliga (edasipidi KVK) seonduvad teemad. Korraldades järelevalvet
avalikes huvides, peab järelevalvenõukogu väga oluliseks kõigi normiadressaatide
ühetaolist allutatust KVK-le. See on menetlus, mille objektiks on KVK-le allutatu
senine tegevus audiitorteenuse osutamisel. KVK-ga luuakse ja hoitakse käigus
vähemalt kahepoolne koostöövorm kutsetegevusalaseks konsultatsiooniks ning
antakse kontrollile allutatu tegevusest objektiivne ülevaade. KVK raames peetakse
üheks olulisimaks küsimuseks audiitorteenuse osutamiseks kasutatud ressurssi
koguse ja kvaliteedi vastavust AudS-i alusel kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse
standardile.
Kvaliteediprintsiipide ühetaoline rakendamine aitab kaasa ebaausa konkurentsi
vähendamisele, parandades seeläbi konkurentsiolukorda.
Vastavalt kvaliteedikontrolli korra6 § 23 lõikele 2 teeb Audiitorkogu juhatus sõltuvalt
KVK tulemustest kontrollile allutatud isiku osutatud audiitorteenuse vastavuse kohta
õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja
soovitustele ühe alljärgneva otsuse:
1) audiitorteenuse kvaliteet vastab nõuetele, võimalik täiustamine;
2) audiitorteenuse kvaliteet on vastuvõetav, esinesid puudused ja täiustamine nõutav;
3) audiitorteenuse kvaliteedis esinesid märkimisväärsed puudused, oluline
täiustamine nõutav.
Läbitud kvaliteedikontrolli tulemuste kolmetasandilist hindamist eelnimetatud
skaalal illustreerime käesolevas aastaraamatus kolme vastava värvikoodiga: roheline,
kollane ja punane.
6 http://www.audiitorkogu.ee/docs/Korrad/kvaliteedikontrollikord
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
17
Korralisi kvaliteedikontrolle peaks Audiitorkogu majandusaastas läbi viima vähemalt
40. Selline KVK-de intensiivsus lubaks eeldatavasti täita AudS-is sätestatud KVK-de
nimisageduse nõude.
Järelevalvenõukogu on otsustanud AudS § 136 lõike 3 ja kvaliteedikontrolli korra § 7
lõike 2 alusel kinnitada Audiitorkogu juhatuse poolt järelevalvenõukogule esitatud
korralise KVK valimi järgmiselt:
Tabel 8. KVK valimi suurus 2011-2015 ja KVK tulemused
KVK KVK
kontrolliperiood
KVK läbiviimise
periood
KVK
valim
KVK
tulemus
KVK
tulemus
KVK
tulemus
1. 2009. aasta 1. juulist
2011. aasta 30.
juunini
2011. aasta 1. juulist
2012. aasta 30.
juunini
55 13
(23,6%)
25 16
2. 2009. aasta 1. juulist
2012. aasta 30.
juunini
2012. aasta 1. juulist
2013. aasta 30.
juunini
44 13
(29,5%)
16 10
3. 2009. aasta 1. juulist
2013. aasta 30.
juunini
2013. aasta 1. juulist
2014. aasta 30.
juunini
42 10
(23,8%)
13 13
4. 2009. aasta 1. juulist
2014. aasta 30.
juunini
2014. aasta 1. juulist
2015. aasta 30.
juunini
44 - - -
KVK tulemuste struktuur on 2011-2014. aastal olnud ühetaoline. KVK tulemustest on
vaid ca ¼ olnud puudusteta 7 , ca 2/3 on olnud väiksemate 8 või suuremate 9
puudustega ning ülejäänute osas on KVK jäänud läbimata 10 või esinesid muud
põhjused, et KVK tulemust ei saanud määrata. Üheks KVK tulemuste struktuuri
püsivust mõjutavaks teguriks võib pidada asjaolu, et kuni 2013/2014
majandusaastani ei ole kutsetegevuse puuduliku kvaliteedi tuvastamisel järjepidevalt
7 Audiitorteenuse kvaliteet vastab nõuetele, võimalik täiustamine - roheline. 8 Audiitorteenuse kvaliteet on vastuvõetav, esinesid puudused ja täiustamine nõutav - kollane. 9 Audiitorteenuse kvaliteedis esinesid märkimisväärsed puudused, oluline täiustamine nõutav - punane. 10 Kvaliteedikontrolli kord § 22 lg 2: Kvaliteedikontroll loetakse juhatuse otsusega läbituks või see jääb läbimata. Kvaliteedikontroll jääb läbimata, kui kvaliteedikontrolli töörühmal oli temast mitteolevatel põhjustel takistatud vajalike kvaliteedikontrolli protseduuride sooritamine või eksisteerisid sellised piirangud, mis ei võimaldanud põhjendatud kindlusega kontrollida audiitorteenuse vastavust õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
18
Seniste KVK-ga on
hõlmatud audiitor-
teenuste turul
tegutsevatest AEV-st 53%
ja turumahust 80%
tegeletud ei piisavate parandusmeetmete ega asjakohaste sanktsioonide
rakendamisega. Nimetatud vajakajäämine on kindlasti etendanud suurt rolli, et KVK
tulemustes pole seni pööret paremusele tekkinud.
Positiivseks arenguks tuleb lugeda 2013/2014 majandusaasta KVK tulemuste järgset
Audiitorkogu juhatuse praktikat, mis vastab täielikult AudS-i nõuetele, sanktsioonide
kohaldamisel kõikidele audiitorettevõtjatele, kelle kutsetegevuse kvaliteedis
kontrolliga vajakajäämisi tuvastati.
Seniajani läbi viidud KVK-ga on hõlmatud audiitorteenuste turul tegutsevatest AEV-
st 53%. Nende AEV-de summaarne käive moodustab turumahust 80% (vt Joonis 7),
millest 69% langeb STP, 18% KTP ja 13% VTP segmendi arvele (vt Joonis 8).
KVK tulemuste põhjal (vt Joonis 9 ja Joonis 15) saab väita, et kõige suuremad
probleemid vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi osas on iseloomulikud VTP
segmendile. Sellesse segmenti koondub nii arvuliselt
(25 punast, 36 kollast ja 18 rohelist), kui ka
protsentuaalselt (punaste osakaal 32%, kollaste
osakaal 45% ja roheliste osakaal 23%) kõige
rohkem KVK nõrku tulemusi.
Ka KTP segmendis on KVK rohelisi tulemusi alla
poole (40%) KVK kaetud AEV-st, st 8. KVK kaetud
AEV-st 50% (st 10 AEV) on tulemus kollane ja 10%
(st 2 AEV) punane.
STP segmenti kuuluvad AEV on näidanud parimat kutsetegevuse kvaliteeti. Kõik
KVK tulemused on seni olnud rohelised.
Järelevalvenõukogu peab vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja
hoidmiseks vajalike, nii ennetavate kui reageerivate meetmete astumist üheks oma
edasise tegevuse prioriteediks.
2012/2013 aasta kvaliteedikontroll
Kontrolliperioodi 1. juuli 2009 – 30. juuni 2012 kvaliteedikontrolli valimisse kuulus
44 AEV-d, neist:
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
19
a) neli AEV-d arvati järelevalvenõukogu otsusega valimist välja;
b) ühe AEV osas on KVK lõpetamata;
c) ülejäänud 39 AEV suhtes on KVK lõpetamise otsus tehtud.
Kvaliteedikontrolli lõpetamise otsuste põhjal audiitorteenuse kvaliteet:
a) 13 AEV osas vastab nõuetele;
b) 16 AEV osas on vastuvõetav, esinesid puudused, täiustamine on nõutav;
c) 10 AEV osas oli märkimisväärsete puudustega, oluline täiustamine on nõutav.
Asjakohaseid sanktsioone rakendati KVK punase tulemuse saanud AEV suhtes, kelle
osas algatati11 distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse tulemusena:
a) määrati ühele AEV-le rahatrahv;
b) tehti ühele AEV-le märkus.
16 KVK kollase tulemuse saanud AEV osas Audiitorkogu juhatus menetlust ei
algatanud.
2013/2014 aasta kvaliteedikontroll
Kontrolliperioodi 1. juuli 2009 – 30. juuni 2013 kvaliteedikontrolli valimisse kuulus
42 AEV-d, neist:
a) kaks AEV-d arvati järelevalvenõukogu otsusega valimist välja;
b) kolme AEV tegevusloa tunnistas Rahandusministeerium kehtetuks;
c) ühe AEV kvaliteedikontroll jäi läbi viimata;
d) ülejäänud 36 AEV suhtes on KVK lõpetamise otsus tehtud.
Kvaliteedikontrolli lõpetamise otsuste põhjal audiitorteenuse kvaliteet:
a) 10 AEV osas vastab nõuetele;
b) 13 AEV osas on vastuvõetav, esinesid puudused, täiustamine on nõutav;
c) 13 AEV osas oli märkimisväärsete puudustega, oluline täiustamine on nõutav.
Asjakohaseid sanktsioone rakendati kõigi KVK punase ja ühe KVK kollase tulemuse
saanud AEV suhtes, kelle osas algatati distsiplinaarmenetlus.
Distsiplinaarmenetluse12 tulemusena:
a) ühelt AEV-lt on tegevusluba ära võetud;
b) kahele AEV-le on tehtud märkus;
11 Menetlus algatati 3 AEV suhtes, neist kahe osas on menetlus lõpetatud ja ühe AEV osas menetlus aastaraamatusse info koondamise ajal pooleli. 12 Aastaraamatusse info koondamise ajal on menetlus pooleli kuue AEV osas.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
20
c) kolme AEV suhtes menetlus pooleli, eelnõu kohaselt tehakse märkus;
d) kahe AEV suhtes menetlus pooleli, eelnõu kohaselt tehakse noomitus.
KVK kollase tulemuse saanud AEV tüüpilised vead:
1. AudS § 55 – puudub nõuetekohane audiitorteenuse osutamise leping;
2. ISQC1.A54 – auditifaile ei ole jõutud kokku panna 60 päeva jooksul;
3. ISA 240-10, 26, 32 – täitmata audiitori kohustused seoses pettusega;
4. ISA 330-3, 21, 18 – protseduurid ebaadekvaatsed13 – teostatud protseduurid,
mis on standardi tööpaberites kirjas, kuid on jäetud analüüsimata, kas need on
antud töövõtus asjakohased; oluliste tehinguklasside, kontosaldode või
avalikustatava info osas on vajalikud protseduurid läbi viimata;
5. ISA 501-3 – pole käidud varude inventuuris;
6. ISA 530-A12 – valimikontrolli pole rakendatud nõutavalt;
7. ISA 540-6 – arvestushinnangutega pole tehtud nõuetekohast tööd14.
KVK punase tulemuse saanud AEV tüüpilised vead:
1. Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite eessõna 4-7 – valitud vale raamistik,
auditi asemel viidud läbi ülevaatus, seonduvate teenuste standardi järgi
tehtava töövõtu käigus antud muu kindlustandva standardi kohane aruanne;
2. ISA 210-6 – finantsaruandluse raamistik ei ole aktsepteeritav – ei ole
koostatud konsolideeritud aruandeid seal, kus nad peaksid olema koostatud
ning on konsolideeritud ettevõtted, mis reeglite järgi konsolideerimisele ei
kuulu;
3. ISA 230-5 – auditi dokumentatsioon on puudulikult vormistatud – ei selgu,
kes, millal ja mida tegi, millised olid järeldused – peamiseks probleemiks on,
et kasutatakse tööpaberite standardvorme, ilma neid konkreetsele töövõtule
kohandamata;
4. ISA 315-5; ISA 300.9; ISA 315.31 – riskihindamise protseduurid puudulikult
teostatud – tööpaberite täitmine piirdub “linnutamisega”, kõigis töövõttudes
13 Näide: vandeaudiitor kontrollis ära 100% müügiarvetest. Kuna neid oli vähe, siis lisaks kontrolliti neist veel ka 50% valimiga. Mõlemad protseduurid olid standardtööpaberites kirjas, vandeaudiitor ei tulnud selle peale, et üks välistab teise. 14 Näide: varadest ca 100% moodustavad kinnisvarainvesteeringud õiglases väärtuses, kuid väärtuse väitega ei ole tegeletud ning usutakse juhtkonna hinnanguid ja aastatetaguseid eksperthinnanguid, täiendavaid protseduure läbi ei viidud.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
21
on “linnutatud” täpselt ühte moodi;
5. ISA 570-9 – ebapiisavad protseduurid veendumaks, kas ettevõte on jätkuvalt
tegutsev;
6. ISA 600-8 – grupiauditis suhtlus komponendi audiitoriga ebapiisav;
7. ISA 700-6; ISA 705-4; ISA 706-6 – vale audiitori aruande tüüp, probleemid
sõnastusega, asjaolu rõhutava lõigu ebaõige kasutamine.
8. KVK tulemuste jagunemine AEV segmentidesse
Audiitorkogu majandusaastatel 2011-2014. viidi läbi kokku 128 KVK-d. Neist 117 KVK
viidi läbi käesoleva aastaraamatu koostamise ajal tegutsevates AEV-s. Korduvaid
KVK-e on läbi viidud 31, sh kolme AEV osas on KVK läbi viidud kolmel korral ja 11
AEV osas kahel korral.
Audiitorteenuste turumahu arvestamisel võtame aluseks AEV-de 2013/2014
majandusnäitajaid.
53% AEV-st on läbinud KVK, mis katavad audiitortegevuse käibest 80%.
Käive EUR Osakaal Joonis
Katmata käive 4 657 074 19,99%
Kaetud käive 18 636 334 80,01%
Kokku 23 293 408 100,00%
Joonis 7. AEV-de käibe kaetus KVK-ga
Kvaliteedikontrolli teostamine segmentide lõikes (vt Joonis 15):
a) STP - kokku 5 AEV-d. KVK on läbi viidud kõigil viiel AEV-l. Ühel AEV on KVK
läbi viidud kahel korral, st summaarselt on läbi viidud 6 KVK;
20%
80%
AEV-te käibe kaetus KVK-ga
Katmata käive
Kaetud käive
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
22
b) KTP - kokku 25 AEV-d. KVK on läbi viidud 15 AEV-l, st 60%. Kolmel AEV-l on
KVK läbi viidud kahel korral ja ühel AEV-l kolmel korral, st summaarselt on
läbi viidud 20 KVK-d;
c) VTP - kokku 131 AEV-d. KVK on läbi viidud 55 AEV-l, st ca 42%. Üheksal AEV-
l on KVK läbi viidud kahel korral ja kahel AEV-l kolmel korral.
Segment Käive EUR Osakaal Joonis
STP 12 788 515 68,62%
KTP 3 445 655 18,49%
VTP 2 402 164 12,89%
Kokku 18 636 334 100,00%
Joonis 8. AEV-de käibe kaetus KVK-ga segmentide lõikes
Joonis 15 iseloomustab AEV KVK tulemuste jaotumist AEV suurussegmentidesse.
Grupp Käive EUR Osakaal Joonis
Punased 600 901 3,22%
Kollased 2 978 760 15,98%
Rohelised 15 056 673 80,79%
Kokku 18 636 334 100,00%
Joonis 9. AEV-de kaetud käive KVK tulemuse lõikes
KVK punased tulemused (tk) jaotuvad:
a) 93% ulatuses VTP segmenti ja
b) 7% ulatuses KTP segmenti.
KVK punased tulemused moodustavad KVK-ga kaetud turumahust käibe alusel 3%.
69%
18%
13%
AEV-te käibe kaetus KVK-ga segmentide lõikes
STP
KTP
VTP
3%
16%
81%
Punased
Kollased
Rohelised
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
23
KVK kollased tulemused (tk) jaotuvad:
a) 78% ulatuses VTP segmenti ja
b) 22 % ulatuses KTP segmenti.
KVK kollased tulemused moodustavad KVK-ga kaetud turumahust käibe alusel 16%.
KVK rohelised tulemused (tk) jaotuvad:
a) 56% ulatuses VTP segmenti;
b) 25% ulatuses KTP segmenti ja
c) 19 % ulatuses STP segmenti.
KVK rohelised tulemused moodustavad KVK-ga kaetud turumahust käibe alusel 81%.
9. VA, AEV ja nende klientide profiilid
Alljärgnevas aastaraamatu peatükis esitatud analüüsi aluseks on 2012/2013 ja
2013/2014 aasta KVK valimis olnud AEV-de ja KVK tulemuste andmed15. Toome
välja iseloomulikumad seosed AEV kutsetegevuse kvantitatiivsete tunnuste ja
kutsetegevuse kvaliteedi vahel.
15 ALGANDMED:
1) VA keskmine vanus: Andmed audiitortegevuse registrist; 2) VA VKS-testi keskmine tulemus: Andmed audiitortegevuse registrist; 3) Aruannete arv VA kohta: AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruandes deklareeritud aruannete summa jagatud
VA-te arvuga AEV-s; 4) AEV kliendibaasi suurus: AEV kliendinimekirjas klientide arv kokku, koosneb auditi, ülevaatuse, muudest
kindlustandvate teenuste ja muude töövõtu klientidest; 5) AEV keskmine käive: Andmed turumahu dokumentidest; 6) AEV keskmine järjekoht käibe suuruse alusel: Andmed turumahu dokumentidest; 7) AEV läbiviidud töövõttude struktuur: AEV kliendinimekirjas kajastuvad auditi kohustusega klientide osakaal
kogu kliendinimekirjast; 8) AEV keskmine tegutsevate VA-te arv: Audiitortegevuse registris kajastuv vandeaudiitorite arv AEV-s.
TULETATUD ANDMED:
9) VA keskmine käive: AEV deklareeritud kogu käive jagatud AEV-s tegutsevate VA-te arvuga; 10) Teenuseostuaja sooline struktuur: KVK-valimisse sattunud AEV-s tegutsevate naissoost/meessoost VA-te
summa jagatud kogu KVK valimisse sattunud AEV-te tegutsevate VA-te summaga; 11) AEV aruande keskmine hind: AEV käive jagatud AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruandes kajastunud
aruannete summaga; 12) AEV keskmine töötunni hind: AEV käive jagatud AEV-s töötavate VA-te tegevusaruandes kajastunud tundide
summaga; 13) AEV keskmine aruannete arv: AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruandes kajastunud aruannete summa; 14) AEV keskmine ajakulu koostatud auditi aruande kohta: AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruandes
kajastunud auditi töötundide summa jagatud AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruannete kajastunud auditi aruannete summaga;
15) AEV keskmine ajakulu koostatud ülevaatuse aruande kohta: AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruandes kajastunud ülevaatus töötundide summa jagatud AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruannetes kajastunud ülevaatuse aruannete summaga.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
24
Tabel 9. VA-d iseloomustavad keskmised näitajad AEV-de KVK tulemuse lõikes
Grupp Vanus VKS-
test
Käive VA
kohta
Nais VA-de
osakaal
Mees VA-
de osakaal
Aruannete arv
VA kohta
Kogu keskmine 54,1 80,84 67 046 64,42% 35,58% 42,1
Rohelised 51,3 84,26 111 756 59,46% 40,54% 38,7
Kollased 54,3 78,83 48 784 61,70% 38,30% 39,4
Punased 60,2 76,8 45 427 80% 20,00% 52,1
Tabel 10. AEV-d iseloomustavad keskmised näitajad KVK tulemuse lõikes
Grupp Auditi klientide
osakaal
AEV
käive
AEV
edetabeli nr
VA-de arv
AEV-s
Kogu KVK valimi keskmine 69,94% 188 115 71 1,7
Rohelised 80,91% 493 870 69 2,5
Kollased 71,83% 68 133 67 1,5
Punased 61,29% 48 049 81 1,1
Tabel 11. AEV-d iseloomustavad keskmised näitajad KVK tulemuse lõikes (järg)
Grupp Aruande
hind
Teenuse
tunni
hind
Aruannete
arv AEV
kohta
Auditi
aruandele
panustatud
tunnid
Ülevaatuse
aruandele
panustatud
tunnid
Kogu KVK valimi keskmine 1634 42,3 84 38,2 18,3
Rohelised 2144 77,3 154 45,7 19,1
Kollased 1695 46,3 54 41,0 17,5
Punased 974 34,4 51 27,4 16,7
Tabel 12. AEV klientide keskmised näitajad KVK tulemuse lõikes
Grupp
Audit
keskmine
käive
Audit
keskmine
vara
Ülevaatus
keskmine
käive
Ülevaatus
keskmine
vara
Kogu keskmine 4 253 481 3 760 166 1 074 678 1 396 578
Rohelised 7 072 218 4 176 527 1 069 956 1 022 289
Kollased 3 676 406 4 701 926 887 344 1 516 406
Punased 3 442 542 3 033 341 1 153 297 1 382 900
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
25
Soovime ära märkida kõige suuremad erinevused, mis AEV KVK rohelistes ja
punastes tulemustes ilmnevad ning olulisimad seosed AEV kutsetegevuse
kvantitatiivsete tunnuste ja kutsetegevuse kvaliteedi vahel:
a) ühele auditi aruandele panustab AEV, kes kuulub KVK rohelisse gruppi 1,67
korda rohkem aega, kui AEV, kes kuulub KVK punasesse gruppi;
b) AEV-s tegutsevate vandeaudiitorite arv on AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse
gruppi 2,27 korda suurem, kui AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi;
c) kutseteenuse tunnihind on AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse gruppi 2,25 korda
kõrgem, kui AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi.
Järelevalvenõukogu usub, et tegemist on indikatiivsete kutsetegevuse kvantitatiivsete
tunnustega, mis annavad märku kutsetegevuse kvaliteedi potentsiaalsetest
probleemidest. Eelnimetatud tunnused mõjutavad resultaatnäitajaid, mis AEV
tasemel kutsetegevuse kvaliteeti iseloomustavad:
a) AEV keskmine käive on AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse gruppi 10,3 korda
suurem, kui AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi;
b) keskmine käive vandeaudiitori kohta on AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse
gruppi 2,46 korda suurem, kui AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi.
Kutsetegevust kirjeldavate näitajate sisulisele struktuursele erinevusele AEV osas, kes
kuuluvad KVK rohelisse, kollasesse või punasesse gruppi osutavad ka mitmed
korrelatsioonikordajad (edaspidi KK; vt Tabel 22, Tabel 23 ja Tabel 24).
Järelevalvenõukogu tahab juhtida tähelepanu neist kõige reljeefsematele:
a) KK, mis näitab, kuidas on seotud aruannete arv AEV-s aruande hinnaga:
i. AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse gruppi KK = 0,69;
ii. AEV-l, kes kuulub KVK kollasesse gruppi KK = 0,09;
iii. AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi KK = -0,28.
b) KK, mis näitab, kuidas on seotud AEV käive aruande hinnaga:
i. AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse gruppi KK = 0,88;
ii. AEV-l, kes kuulub KVK kollasesse gruppi KK = 0,14;
iii. AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi KK = -0,05.
Mõlema KK korral on erinevatesse KVK tulemusgruppidesse kuuluvate AEV kirjeldus
analoogne. KVK rohelisse gruppi kuuluvate AEV korral on tegemist tugeva võrdelise
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
26
seosega. KVK kollasesse gruppi kuuluvate AEV korral on tegemist väga nõrga
(peaaegu olematu) võrdelise seosega. KVK punasesse gruppi kuuluvate AEV korral on
tegemist (väga) nõrga pöördvõrdelise seosega.
Keskmine aruande hind on AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse gruppi 2,2 korda
kõrgem, kui AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi. Keskmine aruannete arv on
AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi ca 35% suurem, kui AEV-l, kes kuulub KVK
rohelisse gruppi.
Järelikult kirjeldab KVK rohelisse gruppi kuuluvaid AEV-id tõsiasi, et nendes
ühingutes on suur hulk kõrgema hinnaga aruandeid. Kui KVK kollasesse gruppi
kuuluvate AEV osas selle KK alusel järeldusi teha ei saa (KK väga nõrk), siis KVK
punasesse gruppi kuuluvate AEV osas valitseb rohelistega võrreldes pigem
vastupidine tendents. Analüüsi alusel saab teha järgmise üldistuse: nendes ühingutes
on pigem ülepaisutatult suur hulk madalama hinnaga aruandeid, sealjuures
panustatakse töötunde ühele auditi aruandele 40% vähem kui KVK rohelise gruppi
AEV seda keskmisena teeb.
Ülalesitatud näitajate sedavõrd drastiline erinevus pole kutsetegevuse standardite
üldkehtivust arvesse võttes kuidagi põhjendatud. Pigem tuleb nende näitajate
erinevuse alusel asuda seisukohale, et KVK punasesse gruppi kuuluvate AEV-de
kutseteenuse korraldamises esineb läbivalt tõsiseid metodoloogilisi puudujääke. See
aga ei võimalda täita AudS-is sätestatud audiitorteenuse osutamiseks kasutatava
ressursi koguse ja kvaliteedi vastavuse nõuet, et olla vastavuses vandeaudiitori
kutsetegevuse standardiga.
Lisaks tõusetub sellest arutelust omaette küsimustering:
a) kas üldse või siis millisel moel teenindavad KVK punasesse ja kollasesse
gruppi kuuluvad AEV avalikku huvi;
b) kuidas mõjutavad sedalaadi kvaliteediprobleemid konkurentsiolukorda
audiitorteenuste turul ning suhtumist vandeaudiitori kindlustandvate teenuste
instituuti ja Audiitorkokku üldiselt.
Väärib allajoonimist, et märkimisväärne hulk kindlustandvate teenuste kliente, keda
teenindab KVK punasesse või kollasesse gruppi kuuluv AEV, asetub
auditeerimiskohustuse piirmäärade vahetusse lähedusse. Teisalt on
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
27
ettevõtlusorganisatsioonid korduvalt väljendanud seisukohta, et praegune
väikeettevõtete ülevaatuse või auditeerimise nõue on muutumas sisulisest teenusest
pigem formaalseks kohustuseks ning seda võib pidada pigem omalaadseks
„raamatupidamise maksuks“, mis ei anna olulist lisandväärtust konkreetsele
ettevõtjale ega laiale avalikkusele. Võrreldes erinevatesse KVK tulemusgruppidesse
kuuluvate AEV klientide keskmisi näitajaid, siis võib väita, et:
a) KVK rohelisse gruppi kuuluva AEV klientide näitajad pigem ei asetu
ülevaatuse ega auditikohustuse piirmäärade vahetusse lähedusse;
b) KVK kollasesse gruppi kuuluva AEV klientide näitajad asetuvad vara suuruse
üks kolmest piirmääraga ülevaatusekohustuse vahetusse lähedusse;
c) KVK punasesse gruppi kuuluva AEV klientide näitajad asetuvad vara suuruse
üks kolmest piirmääraga nii ülevaatuse- kui auditikohustuse vahetusse
lähedusse.
Auditeerimiskohustuse piirmäärade muutmise mõjusid käsitleme põhjalikumalt
järgmises peatükis.
10. Planeeritavad auditi ja ülevaatuse piirmäärad
Tabel 13. Kehtivad auditi ja ülevaatuse piirmäärad, seisuga 1. 12. 2014
Kehtivad auditi ja ülevaatuse piirmäärad
Kaks kolmest
Ülevaatus Audit
Käive >1 000 000 EUR > 2 000 000 EUR
Töötajad > 15 > 30
Varad > 500 000 EUR > 1 000 000 EUR
Üks kolmest
Käive > 3 000 000 EUR > 6 000 000 EUR
Töötajad > 45 > 90
Varad > 1 500 000 EUR > 3 000 000 EUR
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
28
Järgnevas peatükis vaatleme audiitorteenuste turuolukorda uute võimalike
piirmäärade kehtestamise korral. Analüüsi aluseks oleme võtnud
Rahandusministeeriumi koostatud raamatupidamise seaduse väljatöötamiskavatsuse
ülevaatuse ja auditi piirmäärde peatükis esitatud 3. alternatiivi16.
Analüüs hõlmab 2013/2014 Audiitorkogu majandusaastal KVK valimisse kuulunud
AEV-d ja nende kliendiportfellis olevate ühingute majandusnäitajaid 2012/2013.
aasta kohta.
Tabel 14. Planeeritavad auditi ja ülevaatuse piirmäärad
Planeeritavad audit ja ülevaatuse piirmäärad
Kaks kolmest
Ülevaatus Audit
Käive > 2 000 000 EUR > 4 000 000 EUR
Töötajad > 30 > 60
Varad > 1 000 000 EUR > 2 000 000 EUR
Üks kolmest
Käive > 6 000 000 EUR > 12 000 000 EUR
Töötajad > 90 > 180
Varad > 3 000 000 EUR > 6 000 000 EUR
16 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c5d3c4b0-9694-495c-844a-12e811bec5c1
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
29
Joonis 10. Muutused kliendiportfellis AEV-del, kelle KVK tulemus on roheline
KVK rohelisse gruppi kuuluvatel AEV-l on kliente kokku 966 tk. Aktsiaseltsid (AS) ja
avaliku huvi üksused (AHÜ), keda kokku on 370 tk, moodustavad klientidest 38,3%.
Eelnõu kohaselt jäävad AS-id ja AHÜ-d auditikohustuslaseks tänastel alustel, st
sõltumata majandusnäitajatest. Lisaks AS-e, AHÜ-le ja ühingutele, kellele ülevaatuse
või auditi teenus on osutatud piirmääradest lähtudes on kindlustandvat teenust
osutatud veel 97 kliendile, kelle majandusnäitajad jäävad senikehtivate piirmäärade
alla. Viimasena nimetatud AEV kliendid on kindlustandva teenuse lepingu sõlminud
vabatahtlikul alusel. Eeldame, et need ühingud, kes täna tellivad teenuse
vabatahtlikult teevad seda ka uute piirmäärade rakendumisel. Äsjakirjeldatud
eelduste kohaselt ei oleks uute võimalike piirmäärade kehtestamise korral KVK
rohelisse gruppi kuuluva AEV kliendiportfelli 181 kliendil (st 18,74%) enam
kindlustandva teenuse tellimise kohustust. KVK rohelisse gruppi kuuluv AEV on 56%
ulatuses VTP, 25% ulatuses KTP ja 19% ulatuses STP segmendis.
97 10,04%
340 35,20%
30 3,11%
318 32,92%
181 18,74%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
1 2
Muutused kliendiportfellis planeeritavate piirmäärade korral
Vabatahtlikud AS AHÜ Piirmäärade järgi Vähenemine piirmäärade muutusest
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
30
Joonis 11. Muutused kliendiportfellis AEV-del, kelle KVK tulemus on kollane
KVK kollasesse gruppi kuuluvatel AEV-del on kliente kokku 869 tk. Aktsiaseltsid (AS)
ja avaliku huvi üksused (AHÜ), keda kokku on 314 tk, moodustavad klientidest
36,13%. Lisaks AS-e, AHÜ-le ja ühingutele, kellele ülevaatuse või auditi teenus on
osutatud piirmääradest lähtudes on kindlustandvat teenust osutatud veel 113
kliendile, kelle majandusnäitajad jäävad senikehtivate piirmäärade alla. Eeldame, et
need ühingud, kes täna tellivad teenuse vabatahtlikult teevad seda ka uute
piirmäärade rakendumisel. Äsjakirjeldatud eelduste kohaselt ei oleks uute võimalike
piirmäärade kehtestamise korral KVK kollasesse gruppi kuuluva AEV kliendiportfelli
209 kliendil (st 24,05%) enam kindlustandva teenuse tellimise kohustust. KVK
kollasesse gruppi kuuluv AEV on 78% ulatuses VTP ja 22% ulatuses KTP segmendis.
113 13,00%
267 30,72%
47 5,41%
233 26,81%
209 24,05%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
1 2
Muutused kliendiportfellis planeeritavate piirmäärade korral
Vabatahtlikud AS AHÜ Piirmäärade järgi Vähenemine piirmäärade muutusest
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
31
Joonis 12. Muutused kliendiportfellis AEV-del, kelle KVK tulemus on punane
KVK punasesse gruppi kuuluvatel AEV-del on kliente kokku 647 tk. Aktsiaseltsid (AS)
ja avaliku huvi üksused (AHÜ), keda kokku on 205 tk, moodustavad klientidest
31,69%. Lisaks AS-e, AHÜ-le ja ühingutele, kellele ülevaatuse või auditi teenus on
osutatud piirmääradest lähtudes on kindlustandvat teenust osutatud veel 90
kliendile, kelle majandusnäitajad jäävad senikehtivate piirmäärade alla. Eeldame, et
need ühingud, kes täna tellivad teenuse vabatahtlikult, teevad seda ka uute
piirmäärade rakendumisel. Äsjakirjeldatud eelduste kohaselt ei oleks uute võimalike
piirmäärade kehtestamise korral KVK kollasesse gruppi kuuluva AEV kliendiportfelli
166 kliendil (st 25,66%) enam kindlustandva teenuse tellimise kohustust. KVK
punasesse gruppi kuuluv AEV on 93% ulatuses VTP ja 7% ulatuses KTP segmendis.
Seega võib kokkuvõttes väita, et uute võimalike piirmäärade kehtestamise korral
avaldab muudatus suurimat mõju VTP ja KTP segmendi AEV-le. Järelevalvenõukogu
arvates võib see teatud määral soodustada VTP ja KTP segmendi AEV-de senisest
tihedamat koostööd ning viia ühinemisteni. Seesuguste arengute käivitumisel
muutuksid VTP ja KTP segmendi AEV-d konkurentsivõimelisemaks ja väheneksid
eeldatavalt ka probleemid kutsetegevuse kvaliteediga.
90 13,91%
203 31,38%
2 0,31%
186 28,75%
166 25,66%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
1 2
Muutused kliendiportfellis planeeritavate piirmäärade korral
Vabatahtlikud AS AHÜ Piirmäärade järgi Vähenemine piirmäärade muutusest
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
32
Kutseeksami käsitlus
põhineb audiitor-
tegevuse portaali
andmebaasi andmetel
2011-2014 aasta kohta
IV. Arvestusala eksperdi kutseeksam
2010. aastal jõustus uus audiitortegevuse seadus, millega koos 2011. aasta 1.
detsembril jõustus uus kutseeksami kord. Alates 2011. aasta detsembrist sooritatakse
kutseeksameid audiitortegevuse portaali infosüsteemis veebipõhiselt.
Uue eksamikorraldusega loodi süsteem, mis esitab kõrgeid
nõudmisi erialase ettevalmistuse osas, on objektiivne
ja efektiivne. Eksamid ja eksamitulemused on
muutunud igakülgselt võrreldavaks. Õiguskindlust
annab kutseeksami läbimiskriteeriumi sätestamine
AudS-is. Arvestusala eksperdi kutseeksami (edaspidi
kutseeksam) käsitlus põhineb aastaraamatus
audiitortegevuse portaali andmebaasi 2011-2014. aasta
andmetel. Audiitortegevuse portaali andmebaasi majutab ja
infotehnoloogilise toe kutseeksami korraldamiseks tagab Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus. Kutseeksam on seni toimunud Rahandusministeeriumi 1.
korruse arvutiklassis, aadressil Suur-Ameerika 1 Tallinn.
Eksamimooduleid on kokku kümme, millest üks, vandeaudiitori eriosa alamosa test
(edasipidi VKS-test), sooritati 2011. aastal üleminekueksamina. Ülejäänud üheksa
eksamimoodulit hõlmavad järgmist:
1) Eesti hea raamatupidamise tava – edasipidi EHRT-moodul;
2) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) – edasipidi IFRS-moodul;
3) rahandus ja juhtimine – edasipidi R ja J-moodul;
4) avalik õigus – edasipidi AÕ-moodul;
5) VA eriosa alamosa üldosa – edasipidi VKS-üldosa moodul;
6) VA eriosa alamosa ISA – edasipidi VKS-ISA moodul;
7) VA õigus – edasipidi VÕ-moodul;
8) riigi- ja haldusõigus – edasipidi RHÕ-moodul;
9) isiksuseomaduste sobivuse hindamine – edasipidi IH-essee.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
33
Käesolev peatükk on jaotatud kahte ossa. Esimesest osast on leitavad kutseeksami
koondandmed ja kokkuvõte. Teine osa sisaldab kutseeksami tulemuste detailset
analüüsi, muu hulgas metoodilist alust ja hüpoteeside kontrolli.
11. Kutseeksami koondandmed ja kokkuvõte
Ajavahemikus 01.07.2011-7.10.2014, mille kohta on andmed koondatud käesolevasse
aastaraamatusse, sooritati kokku 1187 eksamit, mille keskmine tulemus on 83,6%.
Mittesooritanute osakaal oli 7,33%.
Tabel 15. Kutseeksami soorituste tulemuste koondandmed
EHRT IFRS RJ AÕVKS
üld
VKS
ISAVÕ Essee RHÕ
VKS-
test
Keskmine
/kokku
2011 Keskmine x x x x x x x x x 86,59 86,59
x x x x x x x x x 56,67
x x x x x x x x x 1 00
x x x x x x x x x 9,65
x x x x x x x x x 1 08 108
x x x x x x x x x 2 2
x x x x x x x x x 1 ,85% 1,85%
2012 Keskmine 82,24 7 9,26 7 4 87 ,9 85,1 5 7 6,05 93,1 3 x 93,8 x 83,93
66,67 7 3,33 62 43,3 62,24 52,7 3 7 0 x 58,3 x
95,56 87 ,7 8 86 1 00 1 00 94,55 1 00 x 1 00 x
9,3 6,1 8 9,49 1 0,6 9,7 9,32 5,67 x 7 ,55 x
5 3 4 44 30 26 44 57 1 23 x 336
0 0 0 1 0 1 0 6 1 x 9
0 0 0 2,27 % 0 3,85% 0 1 0,53% 0,81 % x 2,68%
2013 Keskmine 7 5,36 7 2,34 86,53 84,7 90,1 2 7 4,05 93,43 x 93,6 x 83,76
43,33 37 ,22 56 60 68,37 0 7 5 x 65 x
97 ,7 8 93,33 1 00 96,7 1 00 1 00 1 00 x 1 00 x
1 3,39 1 3,58 1 0,57 1 0,2 6,7 8 1 6,7 3 7 ,07 x 7 ,82 x
94 7 7 7 2 37 44 35 35 38 7 6 x 508
1 3 1 4 1 0 0 2 0 1 1 0 x 41
1 3,83% 1 8,1 8% 1 ,39% 0 0 5,7 1 % 0 28,95% 0 x 8,07%
2014 Keskmine 7 1 ,1 7 7 4,1 3 7 7 ,1 4 84,1 81 ,26 7 1 ,7 9 90,09 x 90,9 x 80,08
30 49,44 0 60 0 36,36 50 x 0 x
96,67 98,89 1 00 98,3 97 ,96 88,1 8 1 00 x 1 00 x
1 6,63 1 4,68 23,91 1 2 20,69 1 1 ,7 6 1 4,6 x 21 ,1 x
25 21 28 1 7 20 24 27 31 42 x 235
6 4 3 0 1 4 2 1 3 2 x 35
24,00% 1 9,05% 1 0,7 1 % 0 5,00% 1 6,67 % 7 ,41 % 41 ,94% 4,7 6% x 14,89%
sh alla 60
Moodul
Min
Max
Sooritusi
sh alla 60
Mittesooritatud %
Mittesooritatud %
Mittesooritatud %
Mittesooritatud %
Standardhälv e
Standardhälv e
Standardhälv e
Standardhälv e
Min
Max
Sooritusi
sh alla 60
Min
Max
Sooritusi
sh alla 60
Min
Max
Sooritusi
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
34
Kutseeksami keskmine tulemus kõikide moodulite lõikes on vähenenud 2012. aasta
tasemelt 84% tasemele 80% (2014). Mittesooritajate osatähtsus on kasvanud 5 korda
(aastatel 2012 – 2014), jõudes ca 3% tasemelt ca 15% tasemele. Kõige keerulisemaks
mooduliks on läbi aastate osutunud IH-essee, kus mittesooritajate osatähtsus on
tõusnud 2014. aastaks üle 40%. Kõige lihtsam moodul on RHÕ, mille keskmine
tulemus on olnud läbi aastate kõrgeim (93,07%) ja kus mittesooritanute osatähtsus
on jäänud madalaimaks (1,24%).
Tabel 16. Eksamimoodulite jaotus klassidesse
Mooduli klass 1 2 3
Keeruline IH-essee IFRS EHRT
Lihtne RHÕ VÕ VKS-ÜLD
1. IFRS, EHRT ja VKS-ISA moodulites:
a. avaldatud vastustega küsimuste ja ülesannete osatähtsus üle 50% viitab
eksami sooritamise tõenäosuse kasvule ja vastupidi; kuna vähemalt 90%
mittesooritanutest on grupis A, kus avaldatud vastustega K/Ü osakaal on ≤
50%;
b. avalike vastustega ülesanded mõjutavad eksamitulemust rohkem kui
avalike vastustega küsimused.
2. RHÕ ja VÕ moodulites:
a. avalike vastustega küsimuste osakaal ei mõjuta eksamitulemust;
b. eksamiküsimused liigituvad lihtsateks, kuna keskmine tulemus on üle 90%
ja seetõttu ei pruugi need täita teadmiste kontrolli eesmärki.
3. Ühegi ülesande esinemise sagedusel ei ole mõju ülesande raskusastmele.
4. Küsimuste esinemise sagedus mõjutas küsimuse raskusastet vaid:
a. EHRT moodulis – mida harvemini küsimus esines, seda keerukamaks
küsimus osutus, st õigete vastuste osakaal langes;
b. AÕ moodulis – mida sagedamini küsimus esines, seda lihtsamaks küsimus
osutus, st õigete vastuste osakaal tõusis.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
35
5. Kõigi küsimuste ja ülesannete raskusaste sõltub küsimuse või ülesande vastuse
avaldatusest, st:
a. kõrgema punktitulemuse saanud küsimustest ja ülesannetest on avaldatud
vastustega ca 64%;
b. madalama punktitulemuse saanud küsimustest ja ülesannetest on
avaldatud vastustega ca 21%.
12. Kutseeksami tulemuste detailne analüüs
Kutseeksami ülevaates toome koondandmetena välja iga eksamimooduli kohta
iseloomulikud andmed, sh soorituste arvu, keskmise, madalaima ja kõrgeima
tulemuse, mittesooritajate arvu ja osatähtsuse.
Kutseeksamisüsteemi erinevate aspektide toimivuse ja kooskõlalisuse hindamiseks
kontrollime kolme hüpoteesi paikapidavust.
Kutseeksami ülevaates kasutame alljärgnevat mõisteteaparatuuri:
Kutseeksam - füüsilise isiku kutse või kutsetaseme saamiseks tehtav tegevuste
kogum, mille põhiosaks on antud kutse või kutse tunnustamise avalduse lõplikuks
rahuldamiseks vajalike kutseeksami jagude (komponentide) sooritamine.
Komponent - kutseeksami üksus (n: EHRT-moodul, IFRS-moodul), mille kohta
võetakse vastu konkreetne sooritus. Komponente võib käsitleda puustruktuurina (1.
tase – eriosad, 2. tase – alamosad, 3. tase – moodulid). Moodulid moodustavad
alamosa. Alamosad moodustavad eriosa.
Sooritus - ühe komponendi (mooduli) tegemise (küsimuste vastamise ja ülesannete
lahendamise) üksikjuht; tegevuse tulemus, millele antakse eksamikomisjoni liikmete
poolt hinnang (punktid ja pallid).
Hüpotees 1
H1: avalike vastustega K/Ü osakaal ei mõjuta kutseeksami tulemust.
Audiitortegevuse portaali vahendusel on eksaminandidele õppimiseks avaldatud 50%
kutseeksami küsimuste ja ülesannete (edaspidi K/Ü) vastustest. Kutseeksamil
koostab tarkvara igale sooritusele individuaalse K/Ü-komplekti. Toimunud
kutseeksamite andmed näitavad, et avalike vastustega K/Ü osakaal sooritustes on
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
36
vahemikus 40-70%. Jaotame sooritused kahte (A ja B) gruppi, vastavalt avalike
vastustega K/Ü osakaalule nendes:
1) ≤ 50% avalike K/Ü osakaal – GRUPP A;
2) ≥ 60% avalike K/Ü osakaal – GRUPP B.
Avalike küsimuste või ülesannete osakaal (%) soorituses
0% 50% 60% 100%
Vähem kui pooled (≤ 50%) – GRUPP A Enam kui pooled (> 50%)
sh ≥ 60% – GRUPP B
Joonis 13. Soorituste jaotamine kahte gruppi (A ja B)
Grupid valime selliselt, et hüpoteesiga uuritav mõju, kui see olemas on, tuleks
võimalikult selgelt esile ja valimisse jääks ka piisavalt suur hulk sooritusi andmete
esinduslikkuse tagamiseks.
Et võrrelda soorituste tulemusi grupis A grupiga B, võtame kasutusele avaldamise
mõju hindamise skaala (vt Tabel 17). Kui grupi B tulemus on kõrgem grupi A
tulemusest, siis on tegu avalike vastustega K/Ü positiivse mõjuga eksami tulemusele.
Tabel 17. Avaldamise mõju (eksamisoorituse tulemuse aspektis) hindamise skaala
Mõju määr Grupi A ja grupi B keskmise soorituse tulemuse erinevus
Ebaselge mõju Erinevus alla 5%-punkti
Oluline mõju Erinevus üle 5%-punkti
Ei ole mõju Tulemus vastupidine (pöördvõrdeline)
Viis moodulit (VKS-ISA, EHRT, IFRS, VKS-üldosa ning R ja J) koosnevad
küsimustest ja ülesannetest. Nende moodulite juures vaatame avaldamise mõju nii
K/Ü osas kokku kui K/Ü osas eraldi.
Kuivõrd VÕ ja AÕ moodulid koosnevad ainult küsimustest, siis nende moodulite
juures vaatame avaldamise mõju vaid küsimuste aspektis.
Toome allpool välja moodulid, kus H1 ei pidanud paika, st avalike vastustega K/Ü
osakaal mõjutab olulisel määral tulemust.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
37
VKS-üldosa
Järeldus: avaldatud vastustega küsimustel on oluline mõju eksami tulemusele.
Avaldatud vastustega küsimuste osakaal mõjutab eksami tulemust (vt Tabel 29):
a) 2012. aastal küsimustes 12% punkti võrra ja ülesannetes 9% punkti võrra;
b) 2013. aastal küsimustes 3% punkti võrra ja ülesannetes 2% punkti võrra;
c) 2014. aastal küsimuste osas vastuste avaldamine eksami tulemusele mõju ei
avaldanud (H1 leidis kinnitust), kuid ülesannete osas vastuste avaldamine
avaldas mõju eksami tulemusele (H1 ei leidnud kinnitust) ja eksami tulemused
erinesid grupi A ja B vahel 20% punkti võrra.
2012. aasta ja 2013. aasta tulemuste suurt erinevust võib selgitada fakt, et 2012. aasta
septembris avaldati küsimuste ja ülesannete vastused audiitortegevuse portaali
infosüsteemis. Samal ajal asuti sooritama esimesi eksameid, mis on käesoleva
statistika aluseks. Seega eksamiteks ei valmistutud avaldatud materjale kasutades,
vaid pigem eksaminandide isiklike õppematerjalide abil.
IFRS-moodul
Järeldus: avaldatud vastustega K/Ü on oluline mõju eksami tulemusele.
Avaldatud vastustega K/Ü osakaal 2013. aastal mõjutab eksami tulemust ca 8%
punkti võrra (vt 2012. aastal tehti kokku 3 eksamit, ning see valim on liiga väike, et
analüüsida avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju tulemusele, seega
vaatleme allpool vaid 2013. aasta eksamitulemusi.
Tabel 38). Avaldatud vastustega küsimuste osakaal mõjutab soorituse keskmist
tulemust rohkem kui avaldatud vastuste osakaal ülesannetes. Seda näitab ka
mittesooritanute arv (11 tk), mis on grupis A. Seega võib pidada IFRS-moodulis
küsimusi raskemaks kui ülesandeid.
AÕ-moodul
Järeldus: avaldatud vastustega küsimustel on oluline mõju eksami tulemusele.
Avaldatud vastustega küsimuste osakaal 2012. aastal mõjutab eksami tulemust ca 5%
punkti võrra (vt Tabel 32). Avaldatud vastustega küsimuste osakaal 2013. aastal
mõjutab tulemust ca 10% punkti võrra ning 2014. aastal 6% punkti võrra.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
38
Hüpotees 2
H2: K/Ü vastuste tulemus ei sõltu K/Ü esinemise sagedusest.
Kutseeksamil koostab tarkvara igale sooritusele individuaalse K/Ü-komplekti.
Toimunud kutseeksamite andmed näitavad, et infosüsteemi andmebaasis olevate
ettevalmistatud K/Ü esinemise sagedus konkreetses moodulis on varieeruv laial
skaalal, vahemikus 2-42 ülesannete puhul (vt Tabel 45) ja vahemikus 2-60 küsimuste
puhul (vt Tabel 56).
Koostame moodulites TOP-1017 tabelid:
1. kümme kõige keerulisemat ja kümme kõige lihtsamat K/Ü;
2. kümme kõige sagedamini ja kümme kõige harvemini esinevat K/Ü.
Hüpoteesi kontrollimiseks võrdleme, milline on kattuvus kümne kõige:
1. sagedamini esineva ja kümne kõige lihtsama K/Ü osas;
2. väiksema esinemise sagedusega ja kümne kõige keerulisema K/Ü osas.
Võtame kasutusele esinemissageduse mõju hindamise skaala (vt Tabel 18).
Tabel 18. Esinemissageduse mõju hindamise skaala
K/Ü kattuvus (osakaal) Mõju %
≤ 1 Ei ole mõju ≤10%
2-4 Ebaselge mõju 20-40%
> 4 Oluline mõju > 40%
Kuna VKS-ISA, VKS-üldosa ja VKS-test eksamimoodulite küsimused on ühises
kasutuses, siis neid mooduleid vaatleme ühtse tervikuna.
Üldiselt pidas H2 paika. H2 pidas paika kõikide ülesannete osas. H2 ei pidanud paika
küsimuste osas järgmistes moodulites: EHRT (vt Tabel 46 ja Tabel 47) ja AÕ (vt
Tabel 69 ja Tabel 70).
Hüpotees 3
H3: K/Ü raskusaste18 ei sõltu K/Ü vastuse avaldatusest.
17 Kui moodulis on alla 20 küsimuse või ülesande, siis moodustame TOP-3 või TOP-5.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
39
Kui esimese hüpoteesiga selgitame K/Ü vastuse avaldamise mõju kutseeksami
soorituse keskmisele tulemusele, siis kolmanda hüpoteesiga selgitame, kas K/Ü
vastuse avaldamine mõjutab K/Ü keskmist tulemust.
Koostame moodulites TOP-10 tabelid:
1. kümme kõige keerulisemat ja kümme kõige lihtsamat K/Ü.
Hüpoteesi kontrollimiseks selgitame, milline on avaldatud (edasipidi A) või
mitteavaldatud (edasipidi MA) vastuste osakaal kümnel kõige keerulisemal ning
kümnel kõige lihtsamal K/Ü.
Võtame kasutusele avaldamise mõju hindamise skaala (vt Tabel 19).
Tabel 19. Avaldamise mõju (küsimuse või ülesande keerukuse aspektis) hindamise
skaala
K/Ü vastuse avaldamise osakaal Mõju %
≤ 1 Ei ole mõju ≤10%
2-4 Ebaselge mõju 20-40%
> 4 Oluline mõju > 40%
Toome välja avaldatud ja mitteavaldatud vastustega küsimuste osatähtsuse (mõju)
keerulisemates ja lihtsamates ülesannetes, mida iseloomustab järgmine tabel:
Tabel 20. Avalike ja mitteavalike vastustega ülesannete osatähtsus (mõju)
Moodul19 Keerulisemad
ülesanded Lihtsamad ülesanded
EHRT 7 MA, 3 A (70%, 30%) 3 MA, 7 A (30%, 70%)
IFRS 8 MA, 2 A (80%, 20%) 4 MA, 6 A (40%, 60%)
R ja J 2 MA, 1 A (66,66%, 33,33%) 1 MA, 2 A (33,33%, 66,66%)
VKS-ISA 8 MA, 2 A (80%, 20%) 4 MA, 6 A (40%, 60%)
VKS-üldosa 5 MA, 0 A (100%, 0%) 1 MA, 4 A ( 20%, 80%)
18 Skaala: keeruline - lihtne 19 Vt Tabel 46 kuni Tabel 55
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
40
Viie mooduli keskmine A osakaal:
- keerulisemates ülesannetes on 20,67% ja
- lihtsamates ülesannetes on 67,3%.
Toome välja MA ja A keerulisemates ja lihtsamates küsimustes, mida iseloomustab
järgmine tabel:
Tabel 21. Avalike ja mitteavalike vastustega küsimuste osatähtsus (mõju)
Moodul20 Keerulisemad
küsimused
Lihtsamad
küsimused
EHRT 4 MA, 6 A (40%, 60%) 5 MA, 5 A (50%, 50%)
IFRS 9 MA, 1 A (90%, 10%) 3 MA, 7 A (20%, 70%)
R ja J 10 MA, 0 A ( 100%, 0%) 4 MA, 6 A (40%, 60%)
VKS-ISA, üldosa, test 7 MA, 3 A (70%, 30%) 1 MA, 9 A (10%, 90%)
VÕ 8 MA, 2 A (80%, 20%) 5 MA, 5 A (50%, 50%)
RHÕ 8 MA, 2 A (80%, 20%) 5 MA, 5 A (50%, 50%)
AÕ 9 MA, 1 A (90%, 10%) 4 MA, 6 A (40%, 60%)
Üheksa mooduli keskmine A osakaal:
- keerulisemates küsimustes on 21,4% ja
- lihtsamates küsimustes on 61,4%.
14 mooduli keskmine A osakaal:
- keerulisemates ülesannetes ja küsimustes on 21,1% ja
- lihtsamates ülesannetes ja küsimustes on 63,9%.
20 Vt Tabel 57 kuni Tabel 70
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
41
V. Kvaliteedikontrolli ja
kutseeksamit selgitavad lisad
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
42
Kvaliteedikontrolli selgitavad lisad
Lisa 1. KVK korraldamine
Segment Kaetud
KVKga
Katmata
KVKga Kokku Joonis
STP 5 0 5
KTP 15 10 25
VTP 66 65 131
Kokku 86 75 161
Joonis 14. AEV-de kaetus KVK-ga segmentide lõikes
100%
Kaetud KVK-ga
Katmata KVK-ga
60%
40% Kaetud KVK-ga
Katmata KVK-ga
50% 50%
Kaetud KVK-ga
Katmata KVK-ga
53%
47% Kaetud KVK-ga
Katmata KVK-ga
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
43
Seg-
ment Rohelised Kollased Punased Joonis
STP 6 - -
KTP 8 10 2
VTP 18 36 25
Joonis 15. KVK tulemus segmentide lõikes
100%
Rohelised
Kollased
Punased
40%
50%
10%
Rohelised
Kollased
Punased
23%
45%
32% Rohelised
Kollased
Punased
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
44
Grupp STP KTP VTP Joonis
Rohelised 6 8 18
Kollased - 10 36
Punased - 2 25
Joonis 16. KVK tulemus AEV-de lõikes
19%
25% 56%
STP
KTP
VTP
22%
78%
STP
KTP
VTP
7%
93%
STP
KTP
VTP
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
45
Lisa 2. AEV kutsetegevuse näitajate korrelatsioonikordajad
Tabel 22. AEV-d iseloomustavate näitajate korrelatsioonikordajad, nende osas, kelle
KVK tulemuse on roheline
Näitaja Aruande
tk hind
Teenuse
tunni
hind
Aruannete
arv AEV
kohta
Aruandele
panustatud
tunnid
AEV
käive
VA arv
AEV-s
Aruande tk hind x 0,92 0,69 0,39 0,88 0,51
Teenuse tunni
hind x 0,76 -0,41 0,97 0,48
Aruannete arv
AEV kohta x -0,33 0,79 0,75
Aruandele
panustatud
tunnid
x -0,26 -0,23
AEV käive x 0,75
VA arv AEV-s x
Tabel 23. AEV-d iseloomustavate näitajate korrelatsioonikordajad, nende osas, kelle
KVK tulemuse on kollane
Näitaja Aruande
tk hind
Teenuse
tunni
hind
Aruannete
arv AEV
kohta
Aruandele
panustatud
tunnid
AEV
käive
VA arv
AEV-s
Aruande tk hind x 0,12 0,09 0,53 0,14 0,11
Teenuse tunni
hind x 0,32 -0,28 0,40 -0,07
Aruannete arv
AEV kohta x -0,34 0,95 0,58
Aruandele
panustatud
tunnid
x -0,17 -0,04
AEV käive x 0,63
VA arv AEV-s x
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
46
Tabel 24. AEV-d iseloomustavate näitajate korrelatsioonikordajad, nende osas,
kelle KVK tulemuse on punane
Näitaja Aruande
tk hind
Teenuse
tunni
hind
Aruannete
arv AEV
kohta
Aruandele
panustatud
tunnid
AEV
käive
Va arv
AEV-s
Aruande tk
hind x 0,25 -0,28 0,48 -0,05 -0,13
Teenuse tunni
hind x 0,61 -0,24 0,72 -0,14
Aruannete arv
AEV kohta x -0,46 0,95 -0,08
Aruandele
panustatud
tunnid
x -0,39 -0,10
AEV käive x 0,08
Va arv AEV-s x
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
47
Kutseeksamit selgitavad lisad
Lisa 3. H1 kontrollimine
VKS-test
VKS-testi sooritati ülemineku eksamina 2011. aastal. Eksamimoodul koosnes 60
küsimusest millest iga küsimus andis kuni 2 punkti. Maksimum punktide arv 120.
2011 VKS-test Joonis
Keskmine 86,59%
Min 56,67%
Max 100%
Standardhälve 9,65%
Sooritusi 108
sh alla 60 2
Mittesooritatud % 1,85%
Joonis 17. VKS-testi soorituste tulemuslikkus
Tabel 25. VKS-testi soorituste keskmine tulemuslikkus gruppide lõikes
Avaldatud vastustega küsimuste osakaal GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
Keskmine tulemus 90,14% 87,01% 86,25%
Mittesooritanuid 0 0 2
Maksimum tulemus 0 2 2
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab VKS-testi moodulis avaldatud vastustega
küsimuste osakaal eksamitulemust ca 4%-punkti võrra. Kokku oli 2 mittesooritanut
grupis A. Samas oli kokku 4 maksimum tulemust, millest 2 olid samuti grupis A.
Järeldus: avaldamise mõju ebaselge.
2% 0%
14%
37%
47%
Soorituste tulemus
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
48
VKS-ISA moodul
VKS-ISA moodulit sooritati 2012, 2013 ja 2014 aastal kokku 85 korda. Eksamimoodul
koosneb 30 küsimusest ja 5 ülesandest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti ja ülesanne
kuni 10 punkti.
VKS-ISA 2012 2013 2014 Joonis
Keskmine 76,05 74,05 71,79
Min 52,73 0 36,36
Max 94,55 100 88,18
Standardhälve 9,32 16,73 11,76
Sooritusi 26 35 24
sh alla 60 1 2 4
Mittesooritatud % 3,85% 5,71% 16,67%
Joonis 18. VKS-ISA mooduli soorituste tulemuslikkus
Aasta-aastalt on keskmine eksamitulemus langenud ca 2%-punkti võrra. Soorituste
tulemuste sektordiagrammidelt on näha tulemuste struktuuri muutusest tulenevaid
2%
14%
16%
54%
14%
Soorituste tulemus 2012
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
5%
26%
20%
46%
3%
Soorituste tulemus 2013
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
17%
25%
33%
25%
0%
Soorituste tulemus 2014
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
49
mõjutusi keskmisele tulemusele. 90-100 punkti vahemik on vähenenud 0-ni. Kiireim
kasv on olnud 0-79 punkti sektoris.
Tabel 26. VKS-ISA mooduli avaldatud vastustega K/Ü osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega
küsimuste/ülesannete osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
2012
Keskmine tulemus 76,67 76,20 75,94
Mittesooritanud 0 0 1
Maksimum tulemus 0 0 0
2013
Keskmine tulemus 75,15 74,14 73,96
Mittesooritanud 0 0 1
Maksimum tulemus 0 0 0
2014
Keskmine tulemus 78,18 73,96 67,44
Mittesooritanud 0 3 1
Maksimum tulemus 0 0 0
Tabel 27. VKS-ISA mooduli avalike vastustega küsimuste osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega
küsimuste osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
2012
Keskmine tulemus 85,76 76,71 75,39
Mittesooritanud 0 0 1
Maksimum tulemus 0 0 0
2013
Keskmine tulemus 79,80 73,25 74,59
Mittesooritanud 0 1 0
Maksimum tulemus 0 0 0
2014
Keskmine tulemus 79,68 74,33 66,75
Mittesooritanud 0 2 2
Maksimum tulemus 0 0 0
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
50
Tabel 28. VKS-ISA mooduli avalike vastustega ülesannete osakaalu mõju
eksamisooritusele
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2012. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja
ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 0,6%-punkti võrra. Avaldatud
vastustega küsimuste osakaal teeb järsu hüppe grupis B, kus see ulatub üle 10%-
punkti. Avaldatud vastustega ülesannete osakaalu mõju tulemusele on vastupidine.
Järeldus: avaldamise mõju ebaselge.
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2013. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja
ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 1,2%-punkti võrra. Avaldatud
vastustega küsimuste osakaal teeb järsu hüppe grupis B, kus see ulatub üle 5,20%-
punkti.
Järeldus: avaldamise mõju ebaselge.
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2014. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja
ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 10,7%-punkti võrra. Avalike
vastustega osakaal küsimustes teeb järsu hüppe grupis B, kus see ulatub üle 12,90%-
punkti.
Järeldus: avaldamise mõju on tugev, selle mööndusega, et VKS-ISA moodulis
mõjutab tulemust eelkõige just avaldatud vastustega küsimuste osakaal.
Avaldatud vastustega
ülesannete osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
2012
Keskmine tulemus 73,64 75,092 76,64813
Mittesooritanud 0 0 1
Maksimum tulemus 0 0 0
2013
Keskmine tulemus 76,91 73,74 74,34
Mittesooritanud 0 0 1
Maksimum tulemus 0 0 0
2014
Keskmine tulemus 71,87 72,32 71,69
Mittesooritanud 3 3 1
Maksimum tulemus 0 0 0
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
51
VKS-üldosa moodul
VKS-üldosa moodulit sooritati 2012, 2013 ja 2014 aastal kokku 94 korda.
Eksamimoodul koosneb 24 küsimusest ja 5 ülesandest. Iga küsimus annab kuni 2
punkti ja ülesanne kuni 10 punkti.
VKS-üldosa 2012 2013 2014 Joonis
Keskmine 85,15 90,12 81,26
Min 62,24 68,37 0
Max 100 100 97,96
Standardhälve 9,7 6,78 20,69
Sooritusi 30 44 20
sh alla 60 0 0 1
Mittesooritatud % 0 0 5,00%
Joonis 19. VKS-üldosa mooduli soorituste tulemuslikkus
Analüüsiperioodil kirjeldab trendimustrit tagurpidi-V kujund. Esmalt eksamitulemus
tõusis 5%-punkti võrra, kuid järgnes langus ca 9%-punkti võrra ning kukkumine
0% 3%
27%
30%
40%
Soorituste tulemus 2012
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
0% 5% 2%
41% 52%
Soorituste tulemus 2013
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
5% 5%
25%
30%
35%
Soorituste tulemus 2014
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
52
allapoole esimese aasta taset. Peamiselt mõjutas keskmist tulemust liikumine
vahemikust 0-79 vahemikku 80-100 ning sealt tagasi algsesse vahemikku.
Tabel 29. VKS-üldosa mooduli avaldatud vastustega K/Ü osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud küsimuste/ ülesannete
osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
2012
Keskmine tulemus 92,35 89,09 80,00
Mittesooritanud 0 0 0
Maksimum tulemus 1 0 0
2013
Keskmine tulemus 92,65 91,11 88,22
Mittesooritanud 0 0 0
Maksimum tulemus 1 0 0
2014
Keskmine tulemus 93,68 82,40 79,16
Mittesooritanud 0 1 0
Maksimum tulemus 0 0 0
Tabel 30. VKS-üldosa mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega
küsimuste osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
2012
Keskmine tulemus 95,24 89,08 83,19
Mittesooritanud 0 0 0
Maksimum tulemus 1 0 0
2013
Keskmine tulemus 91,94 91,41 88,57
Mittesooritanud 0 0 0
Maksimum tulemus 0 0 1
2014
Keskmine tulemus 56,12 77,67 84,21
Mittesooritanud 1 1 0
Maksimum tulemus 0 0 0
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
53
Tabel 31. VKS-üldosa mooduli avaldatud vastustega ülesannete osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega
ülesannete osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
2012
Keskmine tulemus 89,46 89,09 80,00
Mittesooritanud 0 0 0
Maksimum tulemus 1 0 0
2013
Keskmine tulemus 92,76 90,18 90,05
Mittesooritanud 0 0 0
Maksimum tulemus 1 0 0
2014
Keskmine tulemus 89,27 89,27 69,26
Mittesooritanud 0 0 1
Maksimum tulemus 0 0 0
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2012. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja
ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 12%-punkti võrra. Avaldatud
vastustega küsimuste osakaal mõjutab tulemust 12%-punkti võrra ja ülesannete
osakaal 9%-punkti võrra.
Järeldus: avaldamise mõju tugev.
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2013. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja
ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 4%-punkti võrra. Avaldatud
vastustega küsimuste osakaal mõjutab tulemust 3%-punkti võrra ja ülesannete
osakaal 2%-punkti võrra.
Järeldus: avaldamise mõju ebaselge.
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2014. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja
ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 14%-punkti võrra. Avaldatud
vastustega küsimuste osakaal mõjutab (ca 28%) tulemust vastupidiselt, st avaldatud
vastustega küsimuste osakaalul ei ole mõju eksami tulemusele. Ülesannete juures on
märgata tugevat mõju, st ülesannete vastuste avaldatus mõjutab eksamitulemust ca
20%-punkti võrra.
Järeldus: avaldamise mõju tugev, selle mööndusega, et VKS-üldosa moodulis
mõjutab tulemust eelkõige avaldatud vastustega ülesannete osakaal.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
54
AÕ moodul
AÕ moodulit sooritati 2012, 2013 ja 2014 aastal kokku 98 korda. Eksamimoodul
koosneb 30 küsimusest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti.
AÕ 2012 2013 2014 Joonis
Keskmine 87,88 84,65 84,12
Min 43,3 60 60
Max 100 96,7 98,33
Standardhälve 10,56 10,18 11,99
Sooritusi 44 37 17
sh alla 60 1 0 0
Mittesooritatud % 2,27% 0 0
Joonis 20. AÕ moodul soorituste tulemuslikkus
Aastatega on eksamitulemus langenud 3%-punkti võrra. Peamiselt mõjutas keskmist
asjaolu, et vahemikku 90-100 jäävate tulemuse osakaal vähenes 64%-lt 53%-le.
2% 2%
14%
18% 64%
Soorituste tulemus 2012
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
0%
13% 14%
24%
49%
Soorituste tulemus 2013
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
0%
18% 6%
23% 53%
Soorituste tulemus 2014
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
55
Tabel 32. AÕ mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega
küsimuste osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
2012
Keskmine tulemus 90,24 89,08 85,42
Mittesooritanud 0 0 1
Maksimum tulemus 1 2 1
2013
Keskmine tulemus 92,78 87,31 82,61
Mittesooritanud 0 0 0
Maksimum tulemus 0 0 0
2014
Keskmine tulemus 87,78 87,14 82,00
Mittesooritanud 0 0 0
Maksimum tulemus 0 0 0
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2012. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja
ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 5%-punkti võrra.
Järeldus: avaldamise mõju tugev.
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2013. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja
ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 10%-punkti võrra.
Järeldus: avaldamise mõju tugev.
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2014. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja
ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 5%-punkti võrra.
Järeldus: avaldamise mõju tugev.
VÕ moodul
VÕ moodulit sooritati 2012 ja 2013 aastal kokku 71 korda. Eksamimoodul koosneb 20
küsimusest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
56
VÕ 2012 2013 Joonis
Keskmine 93,13% 93,40%
Min 70% 75%
Max 100% 100%
Standardhälve 5,67% 6,72%
Sooritusi 44 27
sh alla 60 0 0
Mittesooritatud % 0 0
Joonis 21. VÕ moodul soorituste tulemuslikkus
Aastatega pole keskmine eksamitulemus muutunud.
Tabel 33. VÕ mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega
küsimuste osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
2012
Keskmine tulemus 95,19% 95,00% 95,54%
Mittesooritanuid 0 0 0
Maksimum tulemus 5 9 10
2013
Keskmine tulemus 94,50% 95,25% 92,35%
Mittesooritanuid 0 0 0
Maksimum tulemus 2 5 6
Avaldatud vastustega küsimuste osakaal ei mõjuta eksamitulemust. Koosmõjus
asjaoluga, et keskmine eksamitulemus on üle 95% võib asuda seisukohale, et ilmselt
on küsimused liiga lihtsad.
Järeldus: avaldamisel ei ole mõju.
0% 0% 2% 7%
91%
Soorituste tulemus 2012
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
0% 0% 7%
15%
78%
Soorituste tulemus 2013
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
57
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2013. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja
ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 2,25%-punkti võrra.
Järeldus: avaldamise mõju ebaselge.
RHÕ-moodul
RHÕ-moodulit sooritati 2012 ja 2013 aastal kokku 199 korda. Eksamimoodul
koosneb 30 küsimusest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti.
RHÕ 2012 2013 Joonis
Keskmine 93,75% 93,63%
Min 58,34% 65%
Max 100% 100%
Standardhälve 7,55% 7,82%
Sooritusi 123 76
sh alla 60 1 0
Mittesooritatud % 0,81% 0
Joonis 22. RHÕ moodul soorituste tulemuslikkus
Aastatega pole keskmine eksamitulemus muutunud.
Tabel 34. RHÕ mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega
küsimuste osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
2012
Keskmine tulemus 92,81% 93,87% 93,62%
Mittesooritanuid 0 0 0
Maksimum tulemus 4 19 12
1% 1% 3%
16%
79%
Soorituste tulemus 2012
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
0% 3% 4% 10%
83%
Soorituste tulemus 2013
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
58
2013
Keskmine tulemus 93,54% 95,05% 92,46%
Mittesooritanuid 0 0 0
Maksimum tulemus 2 11 11
Avaldatud vastustega küsimuste osakaal ei mõjuta eksamitulemust. Koosmõjus
asjaoluga, et keskmine eksamitulemus on üle 92% võib asuda seisukohale, et ilmselt
on küsimused liiga lihtsad.
Järeldus: avaldamisel ei ole mõju.
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2013. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja
ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 1%-punkti võrra.
Järeldus: avaldamise mõju ebaselge.
EHRT-moodul
EHRT-moodulit sooritati 2012 ja 2013 aastal kokku 99 korda. Eksamimoodul
koosneb 20 küsimusest ja 10 ülesandest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti ja
ülesanne kuni 10 punkti.
EHRT-moodul 2012 2013 Joonis
Keskmine 82,24% 75,36%
Min 66,67% 43,33%
Max 95,56% 97,78%
Standardhälve 9,30% 13,39%
Sooritusi 5 94
sh alla 60 0 13
Mittesooritatud % 0 13,83%
Joonis 23. EHRT-moodul soorituste tulemuslikkus
0%
20% 0%
60%
20%
Soorituste tulemus 2012
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
14%
15%
22% 37%
12%
Soorituste tulemus 2013
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
59
Aastatega on eksamitulemus langenud 7%-punkti võrra. Keskeltläbi iga seitsmenda
selle mooduli eksaminandi tulemus saab hinde „mittesooritatud“.
2012. aastal tehti kokku 5 eksamit, ning see valim on liiga väike, et analüüsida
avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju tulemusele, seega vaatleme allpool
vaid 2013. aasta eksamitulemusi.
Tabel 35. EHRT-mooduli avaldatud vastustega K/Ü osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega küsimuste/
ülesannete osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
Keskmine tulemus 74,20% 75,42% 75,32%
Mittesooritanuid 1 3 10
Maksimum tulemus 0 0 0
Tabel 36. EHRT-mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega küsimuste
osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
Keskmine tulemus 73,89% 76,54% 75,10% Mittesooritanuid 1 2 11 Maksimum tulemus 0 0 0
Tabel 37. EHRT-mooduli avaldatud vastustega ülesannete osakaalu mõju
eksamisooritusele
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab EHRT-moodulis avaldatud vastustega
küsimuste osakaal eksamitulemust ca 1%-punkti võrra vastupidiselt. Kokku oli 10
mittesooritanut grupis A, mis moodustab kõigist selle mooduli mittesooritustest 77%.
Järeldus: avaldamisel ei ole mõju.
Avaldatud vastustega ülesannete
osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
Keskmine tulemus 75,57% 75,57% 75,21%
Mittesooritanuid 2 4 9
Maksimum tulemus 0 0 0
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
60
IFRS-moodul
IFRS-moodulit sooritati 2012 ja 2013 aastal kokku 80 korda. Eksamimoodul koosneb
20 küsimusest ja 10 ülesandest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti ja ülesanne kuni 10
punkti.
IFRS-moodul 2012 2013 Joonis
Keskmine 79,26% 72,34%
Min 73,33% 37,22%
Max 87,78% 93,33%
Standardhälve 6,18% 13,58%
Sooritusi 3 77
sh alla 60 0 14
Mittesooritatud % 0 18,18%
Joonis 24. IFRS-moodul soorituste tulemuslikkus
Aastatega on eksamitulemus langenud 7%-punkti võrra. Praktiliselt iga kuues selle
mooduli eksaminandi tulemus saab hinde „mittesooritatud“.
2012. aastal tehti kokku 3 eksamit, ning see valim on liiga väike, et analüüsida
avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju tulemusele, seega vaatleme allpool
vaid 2013. aasta eksamitulemusi.
Tabel 38. IFRS-mooduli avaldatud vastustega K/Ü osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega küsimuste/
ülesannete osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
Keskmine tulemus 76,67% 76,19% 68,79%
Mittesooritanuid 1 3 11
Maksimum tulemus 0 0 0
0% 0%
34%
33%
33%
Soorituste tulemus 2012
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
18%
21%
30%
21%
10%
Soorituste tulemus 2013
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
61
Tabel 39. IFRS-mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega
küsimuste osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
Keskmine tulemus 74,49% 75,04% 68,93%
Mittesooritanuid 2 5 9
Maksimum tulemus 0 0 0
Tabel 40. IFRS-mooduli avaldatud vastustega ülesannete osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega
ülesannete osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
Keskmine tulemus 72,71% 72,71% 71,80%
Mittesooritanuid 8 8 6
Maksimum tulemus 0 0 0
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab IFRS-moodulis avaldatud vastustega
küsimuste osakaal eksamitulemust ca 8%-punkti võrra. Kokku oli 11 mittesooritanut
grupis A, mis moodustab kõigist selle mooduli mittesooritustest 78,5%.
Järeldus: avaldamise mõju tugev.
IFRS-moodulis võib pidada ülesandeid keerulisemaks kui küsimusi. Avaldatud
vastustega küsimuste osakaal mõjutab tulemust rohkem kui ülesannete osakaal.
IH-essee moodul
IH-essee moodulit sooritati kokku 2012 ja 2013 aastal kokku 95 korda.
IH-essee moodulis ei kasutata hindamisel punktiskaalat. Hinnang antakse skaalal –
„edukas“ või „ebaedukas“. Kolme viimase aasta tulemuse põhjal võib öelda, et
ligilähedaselt iga neljanda selle mooduli eksaminandi tulemus saab hinde
„ebaedukas“.
Tabel 41. IH-essee mooduli soorituste tulemuslikkus
Essee 2012 2013 2014
Sooritusi 57 38 31
Mittesooritanuid 6 11 13
Mittesooritatud % 10,53% 28,95% 41,94%
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
62
R ja J moodul
R ja J moodulit sooritati 2012 ja 2013 aastal kokku 76 korda. Eksamimoodul koosneb
10 küsimusest ja 6 ülesandest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti ja ülesanne kuni 10
punkti.
R ja J 2012 2013 Joonis
Keskmine 74% 86,53%
Min 62% 56%
Max 86% 100%
Standardhälve 9,49% 10,57%
Sooritusi 4 72
sh alla 60 0 1
Mittesooritatud % 0 1,39%
Joonis 25. R ja J moodul soorituste tulemuslikkus
2012. aastal tehti kokku 4 eksamit, ning see valim on liiga väike, et analüüsida
avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju tulemusele, seega vaatleme allpool
vaid 2013. aasta eksamitulemusi.
Tabel 42. R ja J mooduli avaldatud vastustega K/Ü osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega küsimuste/
ülesannete osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
Keskmine tulemus 87,44% 88,40% 83,41%
Mittesooritanuid 0 0 1
Maksimum tulemus 4 4 2
0%
0%
0%
25%
75%
Soorituste tulemus 2012
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
2% 14%
16%
54%
14%
Soorituste tulemus 2013
0-59
60-69
70-79
80-89
90-100
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
63
Tabel 43. R ja J mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega
küsimuste osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
Keskmine tulemus 88,83% 85,12% 87,28%
Mittesooritanuid 0 0 1
Maksimum tulemus 3 3 3
Tabel 44. R ja J mooduli avaldatud vastustega ülesannete osakaalu mõju
eksamisooritusele
Avaldatud vastustega
ülesannete osakaal
GRUPP B
(≥ 60%) > 50%
GRUPP A
(≤ 50%)
Keskmine tulemus 89% 89% 83,07%
Mittesooritanuid 0 0 1
Maksimum tulemus 4 4 2
Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab R ja J moodulis avaldatud vastustega
küsimuste osakaal eksamitulemust ca 4%-punkti võrra.
Järeldus: avaldamise mõju ebaselge.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
64
Lisa 4. H2 ja H3 kontrollimine – ülesanded
Tabel 45. Ülesannete esinemise sagedused
EHRT IFRS R ja J VKS-ISA VKS-üldosa
Suurim esinemise sagedus 34 32 42 14 26
Keskmine esinemise sagedus (mediaan) 16 16 26 8 30
Väikseim esinemise sagedus 4 4 10 2 40
EHRT-moodul
Tabel 46. EHRT-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat ülesannet
TOP21 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
10 keerulisemat 1473 1493 1378 1474 1468 1366 1453 1483 1489 1494
Sagedus 4 8 30 26 12 20 30 8 8 18
Õigeid vastuseid 23,75% 30,00% 37,83% 41,15% 42,50% 42,50% 42,83% 45,00% 75,50% 46,25%
Avalik/mitteavalik A MA MA MA MA MA A MA MA A
10 lihtsamat 1480 1455 1358 1355 1377 1357 1482 1365 1370 1382
Sagedus 2 8 24 14 4 14 24 26 8 18
Õigeid vastuseid 100,00% 98,75% 98,75% 97,14% 96,25% 94,29% 92,92% 92,12% 87,50% 86,39%
Avalik/mitteavalik MA A MA A A A A A A MA
Tabel 47. EHRT-mooduli 10 kõige tihedamini ja harvemini esinevat ülesannet
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kesk-
mine
10 harvemini
esinevat ül. 1480 1377 1473 1455 1370 1371 1489 1483 1493 1451
Sagedus 2 4 4 8 8 8 8 8 8 10
Õigeid vastuseid 100,00% 96,25% 23,75% 98,75% 87,50% 71,25% 46,25% 45,00% 30,00% 84,00% 68,28%
Avalik/mitteavalik MA A A A A MA MA MA MA A
10 tihedamini
esinevat ül. 1367 1471 1490 1453 1378 1365 1374 1474 1358 1482
Sagedus 34 34 30 30 30 26 26 26 24 24
Õigeid vastuseid 70,80% 69,41% 78,83% 42,83% 37,83% 92,12% 79,23% 41,15% 98,75% 92,92% 70,39%
Avalik/mitteavalik A A A A MA A MA MA MA A
21 Siin ja edaspidi tuuakse TOP-loetelus esimesel real ära vastava küsimuse või ülesande number, mille alusel saab seda otsida ka Audiitortegevuse portaalist
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
65
1. Kümnest kõige keerulisemast ülesandest ja kümnest kõige harvemini esinevatest
ülesannetest kattuvad ülesanded: 1473, 1493, 1483 ja 1489. Kattuvad 4 ülesannet,
mis näitab, et ülesande esinemise sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
2. Kümnest kõige lihtsamast ülesandest ja kümnest kõige tihedamini esinevatest
ülesannetest kattuvad ülesanded: 1358, 1482 ja 1365. Kattuvad 3 ülesannet, mis
näitab, et ülesande esinemise sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
IFRS-moodul
Tabel 48. IFRS-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat ülesannet
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
10 keerulisemat 1422 1464 1446 1426 1420 1444 1414 1416 1408 1369
Sagedus 16 16 10 6 14 16 24 16 18 20
Õigeid vastuseid 30,00% 39,38% 41,00% 41,67% 47,86% 49,38% 50,00% 50,63% 51,67% 51,75%
Avalik/mitteavalik MA MA A MA MA MA MA MA MA A
10 lihtsamat 1439 1440 1417 1461 1442 1433 1413 1459 1438 1409
Sagedus 16 10 18 18 16 12 12 12 8 10
Õigeid vastuseid 98,75% 97,00% 90,00% 89,44% 87,50% 86,67% 86,67% 85,00% 83,75% 82,50%
Avalik/mitteavalik A MA A A MA A A MA MA A
Tabel 49. IFRS-mooduli 10 tihedamini ja harvemini esinevat ülesannet
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine
10 harvemini
esinevat ül. 1424 1462 1500 1423 1426 1438 1448 1440 1409 1447
Sagedus 4 4 6 6 6 8 8 10 10 10
Õigeid vastuseid 75,00% 52,50% 70,00% 53,33% 41,67% 83,75% 76,25% 97,00% 82,50% 82,00% 71,40%
Avalik/mitteavalik MA MA MA A MA MA A MA A A
10 tihedamini
esinevat ül. 1465 1428 1463 1418 1414 1421 1369 1498 1441 1450
Sagedus 32 28 26 26 24 22 20 20 20 20
Õigeid vastuseid 64,53% 55,36% 74,62% 72,88% 50,00% 71,59% 67,50% 58,00% 54,00% 51,75% 62,02%
Avalik/mitteavalik A MA A MA MA A A A A A
1. Kümnest kõige keerulisemast ülesandest ja kümnest kõige harvemini esinevatest
ülesannetest kattub üks (nr 1426), mis näitab, et ülesande esinemise sagedusel
ei ole mõju tulemusele.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
66
2. Kümnest kõige lihtsamast ülesandest ja kümnest kõige tihedamini esinevatest
ülesannetest ei kattu ühtegi ülesannet, mis näitab, et ülesande esinemise
sagedusel ei ole mõju tulemusele.
R ja J moodul
Tabel 50. R ja J mooduli 3 keerulisemat ja lihtsamat ülesannet
TOP 1 2 3
3 keerulisemat 1379 1466 1432
Sagedus 10 32 28
Õigeid vastuseid 45,00% 63,44% 68,39%
Avalik/mitteavalik MA A MA
3 lihtsamat 1429 3467 1430
Sagedus 32 22 36
Õigeid vastuseid 98,13% 95,00% 94,17%
Avalik/mitteavalik A A MA
Tabel 51. R ja J mooduli 3 kõige tihedamini ja harvemini esinevat ülesannet
Ülesandeid kokku 17, mis on liiga vähe, et moodustada TOP-10, seega toome välja 3
keerulisemat ja 3 lihtsamat ülesannet.
1. Kolmest kõige keerulisemast ülesandest ja kolmest kõige harvemini esinevatest
ülesannetest kattub vaid üks (nr 1379), mis näitab, et ülesande esinemise
sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
2. Kolmest kõige lihtsamast ülesandest ja kolmest kõige tihedamini esinevatest
ülesannetest kattub vaid üks (nr 1430), mis näitab, et ülesande esinemise
sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
TOP 1 2 3 Keskmine
3 harvemini esinevat ül. 1379 1353 1380
Sagedus 10 14 16
Õigeid vastuseid 45,00% 91,43% 91,88% 76,10%
Avalik/mitteavalik MA A A
3 tihedamini esinevat ül. 1354 1430 1466
Sagedus 42 36 32
Õigeid vastuseid 80,71% 94,17% 63,44% 79,44%
Avalik/mitteavalik MA MA A
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
67
VKS-ISA moodul
Tabel 52. VKS-ISA mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat ülesannet
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
10 keerulisemat 1295 1314 1279 1342 1281 1349 1322 1331 1327 1348
Sagedus 2 4 4 6 12 8 6 8 10 14
Õigeid vastuseid 0,00% 20,00% 25,00% 28,33% 30,42% 35,00% 41,67% 45,63% 47,00% 49,29%
Avalik/mitteavalik A MA MA MA A MA MA MA MA MA
10 lihtsamat 1274 1330 1340 1297 1312 1304 1294 1293 1275 1334
Sagedus 6 10 2 12 4 10 12 6 6 8
Õigeid vastuseid 100,00% 98,00% 97,50% 95,83% 91,25% 90,50% 90,42% 88,33% 88,33% 86,88%
Avalik/mitteavalik A MA MA A MA A A A A MA
Tabel 53. VKS-ISA mooduli 10 kõige tihedamini ja harvemini esinevat ülesannet
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine
10 harvemini
esinevat ül. 1295 1344 1305 1340 1314 1279 1272 1287 1350 1289
Sagedus 2 2 2 2 4 4 4 4 4 4
Õigeid vastuseid 0,00% 70,00% 75,00% 97,50% 20,00% 25,00% 50,00% 51,25% 62,50% 67,50% 51,88%
Avalik/mitteavalik A MA A MA MA MA A A MA A
10 tihedamini
esinevat ül. 1348 1319 1306 1285 1323 1339 1313 1290 1297 1294
Sagedus 14 14 14 14 14 14 14 14 12 12
Õigeid vastuseid 66,68% 49,29% 54,29% 55,64% 61,50% 61,79% 79,29% 79,29% 95,83% 30,42% 61,83%
Avalik/mitteavalik MA MA MA A MA MA A MA A A
1. Kümnest kõige keerulisemast ülesandest ja kümnest kõige harvemini esinevatest
ülesannetest kattuvad kolm (nr: 1295, 1314 ja 1279), mis näitab, et ülesande
esinemise sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
2. Kümnest kõige lihtsamast ülesandest ja kümnest kõige tihedamini esinevatest
ülesannetest kattuvad kaks (nr: 1297 ja 1294), mis näitab, et ülesande esinemise
sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
68
VKS-üldosa moodul
Tabel 54. VKS-üldosa mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat ülesannet
TOP 1 2 3 4 5
5 keerulisemat 1328 1315 1317 1343 1264
Sagedus 26 32 30 30 38
Õigeid vastuseid 57,88% 65,16% 66,67% 70,17% 72,89%
Avalik/mitteavalik MA MA MA MA MA
5 lihtsamat 1253 1260 1263 1259 1261
Sagedus 28 30 38 36 40
Õigeid vastuseid 98,93% 98,00% 97,37% 95,00% 93,63%
Avalik/mitteavalik A A MA A A
Tabel 55. VKS-üldosa mooduli 10 tihedamini ja harvemini esinevat ülesannet
TOP 1 2 3 4 5 Keskmine
5 harvemini esinevat ül. 1266 1328 1253 1257 1310
Sagedus 26 26 28 28 28
Õigeid vastuseid 92,92% 92,31% 57,88% 98,93% 89,29% 86,27%
Avalik/mitteavalik MA MA A A MA
5 tihedamini esinevat ül. 1261 1265 1263 1254 1264
Sagedus 40 40 38 38 38
Õigeid vastuseid 93,63% 85,75% 97,37% 82,37% 72,89% 86,40%
Avalik/mitteavalik A MA MA A MA
Ülesandeid kokku 23, seega toome välja viis keerulisemat ja lihtsamat ülesannet.
1. Viiest kõige keerulisemast ülesandest ja viiest kõige harvemini esinevatest
ülesannetest kattub vaid üks (nr 1328), mis näitab, et ülesande esinemise
sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
2. Viiest kõige lihtsamast ülesandest ja viiest kõige tihedamini esinevatest
ülesannetest kattuvad kaks (nr: 1263 ja 1261), mis näitab, et ülesande esinemise
sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
69
Lisa 5. H2 ja H3 kontrollimine – küsimused
Tabel 56. Küsimuste esinemise sagedused
EHRT IFRS R ja J VKS-… VÕ RHÕ AÕ
Suurim esinemise sagedus 19 13 13 60 13 45 13
Keskmine esinemise sagedus (mediaan) 7 5 11 38 9 27 5
Väikseim esinemise sagedus 3 2 5 5 5 16 2
EHRT-moodul
Tabel 57. EHRT-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
10 keerulisemat 1685 1728 1684 3355 3354 3187 3390 1757 1667 1637
Sagedus 11 9 11 5 5 5 4 8 12 17
Õigeid vastuseid 0,00% 11,11% 18,18% 20,00% 20,00% 20,00% 25,00% 25,00% 25,00% 35,29%
Avalik/mitteavalik A MA A A MA A A MA A MA
10 lihtsamat 1400 1638 1639 1640 1646 1649 1650 1651 1652 1659
Sagedus 19 16 16 16 14 13 13 13 13 12
Õigeid vastuseid 100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
Avalik/mitteavalik MA A A MA A MA MA MA A A
Tabel 58. EHRT-mooduli 10 harvemini ja tihedamini esinevat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine
10 harvemini esinevat
ül. 3416 3391 3390 3356 1859 3355 3354 3356 1820 1757
Sagedus 3 4 4 5 5 5 5 5 6 8
Õigeid vastuseid 33,33 % 0,00 % 25,00% 0,00 % 40,00 % 20,00 % 20,00 % 0 % 50,00% 25,00% 23,33 %
Avalik/mitteavalik A MA A MA MA A MA MA A MA
10 tihedamini esinevat
ül. 1400 1635 1636 1637 1640 1639 1638 1641 1642 1643
Sagedus 19 17 17 17 16 16 16 16 16 16
Õigeid vastuseid 100,00% 88,24% 70,59% 35,29% 100,00% 100,00% 100,00% 87,50% 81,25% 75,00% 83,79%
Avalik/mitteavalik MA MA A MA MA A A MA MA MA
1. Kümnest kõige keerulisemast küsimusest ja kümnest kõige harvemini esinevast
küsimusest kattuvad viis (nr: 3355, 3354, 3187, 3390 ja 1757), mis näitab, et
esinemise sagedusel on oluline mõju tulemusele.
2. Kümnest kõige lihtsamast küsimusest ja kümnest kõige tihedamini esinevast
küsimusest kattuvad neli (nr: 1400, 1638, 1639 ja 1640), mis näitab, et
esinemise sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
70
IFRS-moodul
Tabel 59. IFRS-mooduli 10 kõige keerulisemat ja lihtsamat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
10 keerulisemat 1594 2056 2011 1888 1575 2002 1943 1895 1592 2029
Sagedus 5 10 7 7 5 5 5 5 11 6
Õigeid vastuseid 0,00% 10,00% 14,29% 14,29% 16,67% 20,00% 20,00% 20,00% 27,27% 33,33%
Avalik/mitteavalik MA MA MA MA MA MA MA MA A MA
10 lihtsamat 1569 1988 2037 2015 1957 1925 1605 1578 1576 1551
Sagedus 10 10 9 9 9 9 9 9 9 9
Õigeid vastuseid 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%
Avalik/mitteavalik A MA A A MA MA A A A A
Tabel 60. IFRS-mooduli 10 kõige harvemini ja tihedamini esinevat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine
10 harvemini
esinevat ül. 1917 1945 2073 1594 1895 1943 2002 1505 1553 1609
Sagedus 2 2 2 5 5 5 5 5 5 5
Õigeid vastuseid 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 20,00% 20,00% 20,00% 40,00% 40,00% 40,00% 18,00%
Avalik/mitteavalik A MA MA MA MA MA MA MA MA MA
10 tihedamini
esinevat ül. 2026 1995 1592 1988 1569 1944 1556 1977 1586 2023
Sagedus 13 11 11 10 10 10 10 10 10 10
Õigeid vastuseid 100,00% 88,24% 70,59% 35,29% 100,00% 100,00% 100,00% 87,50% 81,25% 75,00% 83,79%
Avalik/mitteavalik A MA A MA A A A MA MA A
1. Kümnest kõige keerulisemast küsimusest ja kümnest kõige harvemini esinevast
küsimusest kattuvad neli (nr: 1594, 2002, 1943 ja 1895), mis näitab, et
esinemise sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
2. Kümnest kõige lihtsamast küsimusest ja kümnest kõige tihedamini esinevast
küsimusest kattuvad kaks (nr: 1569 ja 1988), mis näitab, et esinemise
sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
71
R ja J moodul
Tabel 61. R ja J mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
10 keerulisemat 3400 3419 1876 1871 1866 1627 1884 3408 3464 1634
Sagedus 7 8 8 9 10 12 11 9 11 9
Õigeid vastuseid 28,57% 37,50% 37,50% 38,89% 50,00% 50,00% 54,55% 55,56% 63,64% 66,67%
Avalik/mitteavalik MA MA MA MA MA MA MA MA MA MA
10 lihtsamat 3465 1877 1625 3460 3459 3392 3186 3435 1887 1883
Sagedus 6 7 7 8 8 8 8 9 9 9
Õigeid vastuseid 100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
100,00
%
Avalik/mitteavalik MA MA A A MA A A A A MA
Tabel 62. R ja J mooduli 10 kõige harvemini ja tihedamini esinevat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine
10 harvemini
esinevat ül. 3308 3465 1877 1625 1879 3400 3460 3459 3392 3186
Sagedus 2 6 7 7 7 7 8 8 8 8
Õigeid vastuseid 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 85,71% 28,57% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 91,43%
Avalik/mitteavalik A MA MA A A MA A MA A A
10 tihedamini
esinevat ül. 1628 1863 1864 1865 1875 1867 1621 1878 1631 1632
Sagedus 20 20 19 17 16 16 16 15 15 14
Õigeid vastuseid 100,00% 95,00% 68,42% 100,00% 100,00% 100,00% 93,75% 100,00% 100,00% 100,00% 95,72%
Avalik/mitteavalik A MA MA A MA A A MA A A
1. Kümne kõige keerulisema küsimuse ja kümne kõige harvemini esineva küsimuse
osas kattuvus puudub, mis näitab, et esinemise sagedusel ei ole mõju
tulemusele.
2. Kümne kõige lihtsama küsimuse ja kümne kõige tihedamini esineva küsimuse
osas kattuvus puudub, mis näitab, et esinemise sagedusel ei ole mõju
tulemusele.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
72
VKS-ISA, VKS-üldosa ja VKS-test moodul
Tabel 63. VKS-ISA, VKS-üldosa ja VKS-test mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat
küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
10 keerulisemat 436 95 180 94 3267 321 421 481 160 523
Sagedus 39 54 35 43 10 33 38 27 42 46
Õigeid vastuseid 19,23% 24,07% 25,71% 27,91% 30,00% 30,30% 31,58% 33,33% 33,33% 34,78%
Avalik/mitteavalik A MA MA A MA MA MA MA MA A
10 lihtsamat 425 188 203 210 212 229 246 274 370 389
Sagedus 34 34 37 29 35 35 27 51 39 39
Õigeid vastuseid 100,00 % 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%
Avalik/mitteavalik A A MA A A A A A A A
Tabel 64. VKS-ISA, VKS-üldosa ja VKS-test mooduli 10 kõige harvemini ja
tihedamini esinevat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine
10 harvemini
esinevat ül. 3327 3306 3278 3264 3271 3350 3269 3265 3299 3266
Sagedus 5 5 5 6 6 6 7 7 8 9
Õigeid vastuseid 80,00% 80,00% 40,00% 100,00 % 83,33% 33,33% 100,00% 100,00% 87,50% 100,00 % 80,42%
Avalik/mitteavalik MA MA MA A A A MA MA A A
10 tihedamini
esinevat ül. 131 18 382 412 327 403 250 497 393 279
Sagedus 60 59 58 56 55 55 55 55 54 54
Õigeid vastuseid 86,67% 94,92% 87,93% 83,93 % 96,36% 90,91% 83,64 % 77,27 % 94,44% 90,74 % 88,68%
Avalik/mitteavalik MA A A MA A A MA A A A
1. Kümne kõige keerulisema küsimuse ja kümne kõige harvemini esineva küsimuse
osas kattuvus puudub, mis näitab, et esinemise sagedusel ei ole mõju
tulemusele.
2. Kümne kõige lihtsama küsimuse ja kümne kõige tihedamini esineva küsimuse
osas kattuvus puudub, mis näitab, et esinemise sagedusel ei ole mõju
tulemusele.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
73
VÕ-moodul
Tabel 65. VÕ-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
10 keerulisemat 946 1011 952 883 992 968 920 885 982 896
Sagedus 6 10 8 8 19 16 12 13 9 9
Õigeid vastuseid 50,00% 60,00% 62,50% 62,50% 73,68% 75,00% 75,00% 76,92% 77,78% 77,78%
Avalik/mitteavalik MA MA MA MA MA A MA MA A MA
10 lihtsamat 908 972 985 998 1001 1017 929 962 990 986
Sagedus 23 14 14 14 14 14 16 16 16 18
Õigeid vastuseid 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%
Avalik/mitteavalik MA A A MA MA MA A A A MA
Tabel 66. VÕ-mooduli 10 kõige harvemini ja tihedamini esinevat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine
10 harvemini
esinevat ül. 3284 3445 3293 3280 3174 3179 3357 3295 3291 3296
Sagedus 1 1 1 1 1 2 2 2 2 3
Õigeid vastuseid 50,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 0,00 % 100,00% 100,00% 100,00% 33,33% 78,33%
Avalik/mitteavalik A MA MA A A A A A MA MA
10 tihedamini
esinevat ül. 908 928 992 986 934 968 956 990 962 929
Sagedus 23 21 19 18 17 16 16 16 16 16
Õigeid vastuseid 100,00% 97,62% 73,68% 100,00% 97,06% 75,00% 81,25% 100,00% 100,00% 100,00% 92,46%
Avalik/mitteavalik MA MA MA MA A A MA A A A
1. Kümne kõige keerulisema küsimuse ja kümne kõige harvemini esineva küsimuse
osas kattuvus puudub, mis näitab, et esinemise sagedusel ei ole mõju
tulemusele.
2. Kümne kõige lihtsama küsimuse ja kümne kõige tihedamini esineva küsimuse
osas kattuvus puudub, mis näitab, et esinemise sagedusel ei ole mõju
tulemusele.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
74
RHÕ-moodul
Tabel 67. RHÕ-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
10 keerulisemat 1403 1091 1065 1069 1250 1086 1076 1067 1206 1204
Sagedus 26 27 28 26 30 23 18 28 26 45
Õigeid vastuseid 65,38% 66,67% 67,86% 69,23% 73,33% 73,91% 75,00% 78,57% 78,85% 78,89%
Avalik/mitteavalik MA MA MA MA A A MA MA MA MA
10 lihtsamat 1201 1149 1116 1131 1054 1219 1104 1209 1113 1244
Sagedus 38 36 36 35 35 34 34 33 33 30
Õigeid vastuseid 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%
Avalik/mitteavalik MA MA MA MA A MA A A A A
Tabel 68. RHÕ-mooduli 10 kõige harvemini ja tihedamini esinevat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine
10 harvemini
esinevat ül. 1064 1210 1225 1077 1051 1049 1232 1242 1073 1050
Sagedus 16 17 17 18 18 18 18 18 18 18
Õigeid vastuseid 100,00% 100,00% 94,12% 100,00% 100,00% 100,00% 91,67% 88,89% 88,89% 88,89% 95,25%
Avalik/mitteavalik A MA MA A A A MA MA A MA
10 tihedamini
esinevat ül. 1204 1123 1201 1159 1214 1196 1149 1116 1248 1131
Sagedus 45 39 38 37 37 37 36 36 36 35
Õigeid vastuseid 100,00% 88,24% 70,59% 35,29% 100,00% 100,00% 100,00 % 87,50% 81,25% 75,00% 83,79%
Avalik/mitteavalik MA MA MA MA A MA MA MA A MA
1. Kümne kõige keerulisema küsimuse ja kümne kõige harvemini esineva küsimuse
osas kattuvus puudub, mis näitab, et esinemise sagedusel ei ole mõju
tulemusele.
2. Kümnest kõige lihtsamast küsimusest ja kümnest kõige tihedamini esinevast
küsimusest kattuvad neli (nr: 1131, 1149, 1201 ja 1116), mis näitab, et esinemise
sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.
Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014
75
AÕ-moodul
Tabel 69. AÕ-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
10 keerulisemat 776 746 834 601 851 647 605 651 639 592
Sagedus 6 8 6 5 5 5 5 7 7 7
Õigeid vastuseid 0,00% 25,00% 28,57% 33,33% 40,00% 40,00% 40,00% 42,86% 42,86% 42,86%
Avalik/mitteavalik MA MA MA MA MA A MA MA MA MA
10 lihtsamat 594 779 704 574 632 596 844 772 643 591
Sagedus 14 13 13 13 12 12 11 11 11 11
Õigeid vastuseid 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%
Avalik/mitteavalik A A MA MA MA A A A MA A
Tabel 70. AÕ-mooduli 10 kõige harvemini ja tihedamini esinevat küsimust
TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine
10 harvemini
esinevat ül. 3372 3294 3245 3237 3235 3234 3229 3221 3218 3210
Sagedus 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1
Õigeid vastuseid 100,00% 100,00% 100,00% 0,00% 0,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 80,00%
Avalik/mitteavalik A MA MA MA MA A MA A MA MA
10 tihedamini
esinevat ül. 594 779 704 635 574 861 767 632 596 867
Sagedus 14 13 13 13 13 12 12 12 12 11
Õigeid vastuseid 100,00% 100,00% 100,00% 84,62% 100,00% 83,33% 91,67% 100,00% 100,00% 90,91% 95,05%
Avalik/mitteavalik A A MA MA MA A A MA A MA
1. Kümne kõige keerulisema küsimuse ja kümne kõige harvemini esineva küsimuse
osas kattuvus puudub, mis näitab, et esinemise sagedusel ei ole mõju
tulemusele.
2. Kümnest kõige lihtsamast küsimusest ja kümnest kõige tihedamini esinevast
küsimusest kattuvad viis (nr: 594, 779, 704, 574 ja 632), mis näitab, et esinemise
sagedusel on oluline mõju tulemusele.