Uue riigieelarve seaduse eelnõu

Miks on uut seadust vaja?

Kokkulepped Euroopa Liidus

• Euroala riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumiste avaldused

• Majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise tugevdamise 6-pakk

• Tugevdatud majandusliitu käsitlev rahvusvaheline leping ning 2-pakk euroala seire süvendamiseks ja eelarvepuudujäägi menetluse karmistamiseks

• Euroopa semester

Siseriiklikud kokkulepped• Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis:

– valitsussektori eelarve tasakaalu nõue

– reservide kasvatamine

– tugiteenuste koondamine ja finantsjuhtimises ühtsed standardid

– rahaliste vahendite arveldamise ja haldamise koondamine riigikassasse

– kohalike omavalitsuste finantsjuhtimine

• Viimase 10-aasta kogemus näitab õigusaktide uuendamise vajadust, et tagada muutuvas majanduskeskkonnas fiskaaldistsipliin

Peamised muudatused

Eelarvetasakaalu nõue

• Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon peab olema vähemalt tasakaalus

• Kohustuslik (EL kokkulepe) automaatne korrigeerimismehhanism: meetmete rakendamine prognoositava puudujäägi korrigeerimiseks

• Kompenseerimismehhanism: tegelik struktuurne puudujääk kompenseeritakse riigieelarvetes samas mahus eelarve ülejäägiga (0,5% aastas)

6

Seaduse reguleerimisala

KESKVALITSUS

• Riigieelarve

• Avalik-õiguslikud

• Sihtasutused

• Äriühingud

KOV • Omavalitsused

• Hallatavad sihtasutused

SOTS.KINDL.FONDID

• Haigekassa• Töötukassa

Avalik sektor ja valitsussektor selle sees

Tütarettevõtted, sih-tasutused

13%

Muud 1%

Riik (eelarvelised asutused)

48%

KOV-d13%

Sots.kindl.fondid8%

Muud16%

Eelarvetasakaalu tagamine• Kululaed neljaks aastaks

• Eelarvesse lisandub tegevuspõhise vaate e programmipõhise eelarve võimalus

• Valitsussektori teiste tasandite fiskaalreeglid

• Sõltumatult koostatud ja hinnatud majandusprognoos

• Riigi rahavoogude juhtimine

Nelja-aasta kululaed

• Valitsus kinnitab iga-aastases eelarvestrateegias valitsemisaladele kululaed vähemalt neljaks aastaks

• Kui majandusolukord oluliselt muutub, teeb valitsus ettepaneku kululagede muutmiseks

Muu valitsussektor

• Keskvalitsusse kuuluva sihtasutuse, äriühingu ja avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarves:– peab põhitegevuse tulem olema tasakaalus või

ülejäägis– planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade

kogusumma vahe (netovõlakoormus) võib moodustada kuni 40% põhitegevuse tuludest. Valitsuse otsusega võib seda ületada

• Võlakohustuste võtmine peab toimuma kõigi nõukogu liikmete nõusolekul

Muu valitsussektor (2)

• Haigekassa – eelarvepositsiooni otsustab Riigikogu koos järgneva aasta

riigieelarvega

• Töötukassa – töötuskindlustusmakse määrad kinnitab valitsus koos

järgneva aasta eelarvega

Muu valitsussektor (3)• Kohalike omavalitsuste individuaalsed reeglid

sisalduvad KOFSis, kuid :

– kehtestatakse erakorraline laenupiirang, kui valitsussektori eelarvepositsioon ületab Euroopa Liidu seatud piire

• võetavad laenud peab kooskõlastama RMga

– fiskaalreeglitest kinnipidamine on eelduseks investeeringutoetuste saamiseks (kui KOV peab investeeringule lisama omaosaluse)

Majandusprognoos ja fiskaalnõukogu

• Seaduses sätestatakse prognoosijate sõltumatus meetodite ja mudelite valikul

• Fiskaalnõukogu annab hinnangu prognoosile ja eelarvepositsiooni eesmärkidele– Fiskaalnõukogu ülesandeid täidab Eesti Pank

Riigi rahavoogude juhtimine

• Lihtne ja universaalne regulatsioon eesmärgiga tagada riigi kohustuste täitmine

– Likviidsete finantsvarade maht ja laenu võtmise võimalus peavad tagama riigi ja RM-is oma raha hoidvate isikute (HK, TK, SA-d) väljamaksete tegemise igal ajal

– Ühtne piirmäär nii lühi- kui pikaajalistele võlakohustustele

– Loobutakse riigieelarve aasta sisese finantseerimise piirmäärast

– Rahavoogude juhtimine ja finantssektori toetamine kriisiolukordades

Riigi rahavoogude juhtimine (2)

• Stabiliseerimisreserv:– riigi finantspuhver võimalike

kriisiolukordade rahastamiseks;

– loobutakse reservi automaatsest suurendamisest riigieelarve kassalise ülejäägi arvelt;

• tegelik praktika ei muutu – viimase 10 aasta jooksul ei ole kassalise ülejäägi arvelt reservi suurendatud, vaid need on suunatud pensionide erireservi ja kassareservi

– loobutakse reservi nõukogu tegevusest • investeerimispõhimõtteid ei ole vaja tihti muuta ja

reservi vahendeid võetakse kasutusele vaid erandkorras.

Strateegilise juhtimise korrastamine

• Strateegiline juhtimine:– on killustunud ja keerukas (60+ arengukava, erinev

ülesehitus); – ei täida ootusi koostöö hõlbustamiseks;– teatud arengukavad ei anna ajakohaseid suuniseid;– ei suuna läbipaistval viisil rahalisi valikuid (kas

arengukava rahastatakse või mitte?)

• Muudatuste alus:– OECD riigivalitsemise raport– Valituskabineti otsus 21. juuni 2012– Riigikontrolli audit 2012

Tänane arengukavade maastik

Omavahel kattuvad ja eripalgelised ja eri tasanditel kinnitatavad valdkonna arengukavad

Kõikidel valitsemisaladel sisult ebaühtlase ülesehitusega organisatsioonipõhised arengukavad

Valitsuse tegevusprogrammi struktuuril põhinev kõikehõlmav riigi eelarvestrateegia

Riigieelarve

Uus raamistik

Valdkonna arengukavade ülesehituse, ulatuse ühtlustamine, eesmärgiga katta võimalikult suur osa riigi tegevustest.

Valdkonna arengukavad moodustavad terviku ja ei kattu omavahel.

Strateegiline juhtimine

• Riigikogu rolli suurendamine strateegilises planeerimises– Riigikogu (poliitika põhialused) ja valitsuse

(valdkonnna) strateegiadokumentide eristamine

– Kõigi valdkonna arengukavade arutelu Riigikogus

• Valitsuse otsustusvabaduse suurendamine valdkondade määramisel

Edasine ajakava

• Ootame veel kooskõlastusi osadelt ministeeriumidelt

• Justiitsministeeriumiga eraldi kooskõlastus augusti lõpus või septembri teises pooles

• Eelnõu menetlemine Riigikogus septembri lõpust alates

• Seaduse eeldatav jõustumine – jaanuar 2014