RINGW. S. Maugham

k o o m i l i n e a b i e l u d r a a m a

RINGk o o m i l i n e a b i e l u d r a a m a

W. S. Maugham

esietendus 16. juulil 2011 Alatskivi lossis

4444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444

Aastaid on seltskonnas liikunud legend, kuidas üks abielu naine jättis armuhoos oma

abikaasa ja 5-aastase poja ning põgenes mehe parima sõbraga – jäädavalt.

Nüüd, 30 aastat hiljem, külastab see naine oma kunagist kodukohta ja teeb visiidi oma täisealisele pojale ja tema võluvale kaasale. Juhuslikult on kohal ka poja isa, kunagine

hüljatu, aga mis veelgi intrigeerivam – kutsutud on ka poja hea sõber.

Õhus on elektrit. Kas tõesti on võimalus, et kunagine meele tus kordub?!

5

Tõlk: Liisi ErepuuLavastaja: Roman BaskinKunstnik: Ann Lumiste

Mängivad: Kersti Kreismann(Eesti Draamateater)

Laura Peterson(Th eatrum)

Epp Eespäev(Tallinna Linnateater)

Tõnu Aav(Eesti Draamateater)

Peeter JakobiAndres Raag

(Tallinna Linnateater)

Ott Aardam(Th eatrum)

jt

Tehniline koosseis:

Etenduse juht: Tuuliki TuulKostümeerija: Kaire Pärnpuu

Grimm: Sirli HaavistoValgus: Jaanus Moor

Inglise tänapäeva kultuurist ja kirjandusest püsib mand-ril kahjuks paiguti veel arva mus, nagu see oli aastat kolmkümmend tagasi. Inglise kirjanduses peetakse prae-gugi veel tooniandvaiks nimesid nagu Kipling, Conrad, Galsworthy, Bennett, Wells ja Shaw. Ometi kuuluvad kõik nimetatud, kellest vaid kaks viimast on elus, oma loomingulaadilt möödunud sajandisse või Maailmasõja eelsesse epohhi.

Mandril on küll viimase kahekümne aasta kestel saa-nud populaarseks mõnigi nooremasse generatsiooni kuuluv inglise kirjanik, peamiselt küll need, kelledel on teatavaid traditsioonilisi sugulusjooni möö dunud sajandi romaanikirjanikega, nende hulgas ka Aldous Huxley ja Charles Mor gan. Samal ajal aga James Joyce, Virginia Woolf ja isegi David Herbert Lawrence, kes küll taotle-vad romaanis uudset ja kelle päid ümbritseb teatav oreoolgi, pole olnud suutelised ajama juuri sügavamale ega tõr juma tagasi nii tavaliseks saanud arvamusi täna-päeva inglise romaanist.

Ometi on viimase kahekümne aasta väl tel inglise kirjan-duses toimunud põhjalikke muudatusi, nii vormilisi

6

kui ka ideelisi. Inglise kirjanduses pulbitseb ja käärib mi dagi juba pikemat aega, mistõttu ta on käesoleval hetkel Euroopa huvitavamaid ja vitaalsemaid kirjandusi. Prantsuse kir jan duses seevastu, mis Euroopa loov -vai muna enne Maailma sõda oli rühkinud esikohale, on tekkinud viimaseil aastail mingi tardumuslik seisak ja ta peagu on loovutanud esi koha inglise kirjandusele viimase suure elujõulisuse tõttu. Inglise kirjandus on käesoleval hetkel juhtivaid kirjandusi Eu roopas ning peetakse moodseks olla u p t o d a t e inglise kirjanduses, eelistada lektüü rina head inglise romaani. See pole kehtiv mitte ainult ilukirjanduse kohta. Üldse õpi takse tänapäeval rohkem inglise keelt kui kunagi varem ja Briti saareriik on selle tõttu tulnud mandrile märksa lähemale oma teistegi aladega. Inglise kirjandus on muide varemgi vallutanud mandrit, s.o. 18. sajandil, millal Richardson, Fielding ja Stern lõid psühholoogilise romaani ning möödunud aastasajal, millal Walter Scott ja Charles Dickens olid moodsed.

Inglane erineb juba tõuliselt tugevasti teistest rahvastest. Inglise džentlmeni tüüp ei harrasta eriti tööd, ta hoolitseb, et tal oleks palju vaba aega sportimiseks, õngit semiseks

7

8

ning igasugu teisteks eriharras tusteks, üks inglase paljusid kõrvalhuve, nn. “hobby’sid”, on ka lektüür, kusjuures iga inglane ise on omaette väike poeet või maalikunstnik. Inglane loeb palju, kasutab palju ka avalikke ning klubide raamatu kogusid ja kogub ise raamatuid. Esijoones lokkab aga ilukirjandus, romaan ja lüüri ka, kusjuures inglise romaaniproduktsioon ületab ligi kolm korda prantsuse romaa nide aastatoodangu. Sajandivahetusel va litsenud romaani tüüp oma süngevõitu, na turalistliku põhitooniga ei vastanud inglise lugeja maitsele. Tänapäeva inglise romaan, olles juba puhta fantaasia vili, fi ction selle sõna parimas mõttes, sobib märksa pare mini inglase jõudetundide täitjaks. Ka Lääne-Euroopa romaan taotleb käia tema jäl gedes, püüdes olla sundimatu, mänglev, easy-going. Inglise romaanis on palju soojust ja intiimsust, temas domineerib headus ja humaansus, sest et inglise kirja nik ei ole passiivne oma tegelaste suhtes.

Teiseks traditsioonilisemaks jooneks ing lise kirjanduses on huumor, mis mandri lugejale tundub mõnikord magedana või isegi naiivsena. Ometi etendab huumor tähtsat osa inglise romaanis, pakkudes ing lase mänglevale fantaasiale märksa rohkem kui mandri naljad. Selles suhtes jääb Jerome’i “Kolm meest paadis” otse klassika-liseks teoseks omal alal.

Kolmandaks olulisemaks ning põhilise maks inglise ro-maa ni omaduseks on temas esinev kasvatuslik tendents, ta reforme harrastav seltskonnakriitika. Inglane ar mas-tab, et talle loetakse moraali. Inglise suured kir janikud istuksid mõnedki mujal mail seitsme luku ja riivi taga rahvustunde ja au riivamise pärast, Inglismaal on aga lugu vastupidine. Inglase rahvus- ja enese tunne on nii kõigutamatu, et ta igasugust kriitikat suurima rahuga talub. See toob värsket verd ühiskonna tardunud vere-ringvoolu, arvab inglane.

9

William Somerset MaughamPildistatud aastal 1934

Sünninimi: William Somerset MaughamSündinud: 25. jaanuaril 1874 Pariisis (Prantsusmaa)Surnud: 16. detsembril 1965 Nice’is (Prantsusmaa)

Rahvus: inglaneTegevusala: kirjanik

Tuntud teoseid:“Inimorjusest” (1915)

“Vahe tera” (1944)Mõjutanud:

Anthony BurgessiJ. D. Salingeri

Auhinnad:Prix de Rome

10

William Somerset Maugham oli üks oma aja popu-laarsemaid inglise kirjanikke. Ta kirjutas eelkõige näiden deid, romaane ning lühijutte.

Looming:Romaanid• “Liza Lambethist” (“Liza of Lambeth”) (1897, eesti keeles 2004)• “Proua Craddock” (“Mrs Craddock”) (1902, eesti keeles 2003)• “Maag” (Th e Magician) (1908, eesti keeles 2003)• “Inimorjusest” (“Of Human Bondage”) (1915, eesti keeles 2002)• “Kuu ja kuuepenniline” (“Th e Moon and Sixpence”) (1919, eesti keeles 2003)• “Värisev leht” (“Th e Trembling of a Leaf ”) (1921, eesti keeles 1959 ja 2003)• “Hiina sirmi taga” (“On A Chinese Screen”) (1922, eesti keeles 2005)• “Kirev loor” (“Th e Painted Veil”) (1925, eesti keeles 1991)• “Ashenden” (“Ashenden: Or the British Agent”) (1928, eesti keeles 2004)• “Härrasmees võõrastetoas” (“Th e Gentleman In Th e Parlour: A Record of a Journey From Rangoon to Haiphong”) (1930, eesti keeles 2006)• “Kitsas nurgake” (“Th e Narrow Corner”) (1932, eesti keeles 2001)

11

• “Üleval villas” (“Up at the Villa”) (1941, eesti keeles 2002)• “Vahe tera” (“Th e Razor’s Edge”) (1944, eesti keeles 1956 ja 2004)• “Catalina” (“Catalina”) (1948, eesti keeles 2004)• “Don Fernando” (“Don Fernando”) (1935, eesti keeles 2006)• “Teater” (“Th eatre”) (1937, eesti keeles 2001)• “Siis ja praegu” (“Th en and Now”) (1946, eesti keeles 2005)• “Kokkuvõtteks” (“Points of View”) (1958, eesti keeles 2005)

lisainfo: www.kell10.ee