seb kliendileht 02-2011 · 2011. 1. 31. · uus kodu kodulaenuga rahapäevik – kulude-tulude...

KliendilehtVeebruar 2011

Kuidas tuli euro ning mida ta meile toob?

Uus kodu kodulaenuga

Rahapäevik – kulude-tulude jälgimise praktiline abimees

Eerika Vaikmäe-Koit räägib muutustest kliendisuhtluses

SEB – üks enim tsiteeritud ettevõte Eestis

Silver Vohu:

E elmine aasta oli SEB jaoks hea aasta. Nagu majanduses üldisemalt, said ka panga jaoks läbi pikad kahjumite kvartalid ja algas majandusaktiivsuse taastumine.

Ma olen uhke SEB üle, sest näen, et paljud raske aja otsused tasusid end ära ja on teinud meid tugevamaks. Me suutsime kriisiaastaid kasutada selleks, et tugevdada oma meeskonda ja teenuseid ning oleme nüüd parimal positsioonil kui iial varem, toetamaks oma kliente uue kasvuga kaasa liikumisel.

SEB edasiminekut on märgatud. Olime eelmisel aastal uuringute kohaselt kõige kliendisõbralikum pank ja finantssektori hinnatuim tööandja. SEB teeninduskvaliteet pälvis kõige kõrgema hinnangu Eestis. Mulle teevad heameelt mitte ainult need tulemused, vaid ka see, et ma näen, et suudame liidripositsiooni hoida – sest SEB-l on, mida oma klientidele pakkuda.

Käesolev kliendileht annab Sulle hea ülevaate uuendustest, mida sellel aastal on oodata. Alates plaanidest, kuidas tuua sularahaautomaadid kasutajatele lähemale, kuni selleni, kuidas turvaliselt kodulaenu võtta. Kõik teemad kliendilehte ei mahtunudki, nii palju uut toob 2011. aasta. Aga kui kliendileht ilmub vaid kaks korda aastas, siis meie uue kvaliteediga erakliendihaldurid on Sinu päralt kogu aasta, pakkudes Sulle nõuandeid, kus on tasakaalustatud nii laenu- kui ka investeerimise vajadused.

2011. aasta saab suurte tegude aastaks. Kriisiaastatel edasi lükatud otsused ootavad juba realiseerimist. Ükskõik kui suurt otsust plaanid langetada, tea, et Sinu kliendihaldur saab Sulle kasuliku nõu ja sobivate lahendustega alati abiks olla.

Soovin Sulle suuri kordaminekuid alanud aastal. n

RIHO UNTSEB Panga juhatuse esimees

2010 oli hea, 2011 veel parem

Uudised Uus kodu kodulaenuga

Kuidas euro SEB-sse tuli Eerika Vaikmäe-Koit: Oleme kliendisuhtluses

Tuulemüüri tulevik muutuste teel

Kodupank on Sinu kindlus Tere tulemast SEB uuele kodulehele!

Investeerimiskonto – võimalus tulumaksukohustust edasi lükata Osta internetist turvaliselt

VirtuaalkaardigaErakliendihaldur on Sinu isiklik nõustaja pangas Internetipank pakub kuldkliendile

mitmeid võimalusiRahapäevik – vaata oma rahaasju uue pilguga! Muudame rahamärgid

naeratuseks!SEB – üks enim tsiteeritud ettevõte Eestis

Mida peaksid teadma eurole üleminekust

Sisukord

4 1618

22

24

23

26

67810

11

12

14

KliendiAadress Kliendileht

SEB PankTornimäe 2, 15010 TallinnTel 665 5100E-post [email protected]

Trükk UniprintTiraaž 62 000Kujundus VariantFotod SEB ja Aivo Kallas

Järgmine number ilmub septembris 2011.

leht

EsikaanelSilver Vohu

Foto Aivo Kallas

SEB kommunikatsioonijuht

VÕTMESÕNA

4 Kliendi leht 2–2011

PANGARINGVAADE

Täida tulu-deklaratsioon SEB internetipangas

Toetame Eesti tennist

Klientide tagasiside on SEB arengumootor

Loe lisaks www.sebtallinktennis.com.

2010. AASTAL andsid SEB-le hindamatut tagasisidet ligikaudu 25 000 era- ja 4000 äriklienti. Sõltumatute turu-uuringute tule-mused näitavad, et klientide soovide ja tagasiside kasutamine panga arendamisel on olnud väga edukas.

2010. aastal• tõime turule erakliendihalduri teenuse;• laiendasime ärikliendihaldurite nõustamise

laiaulatuslikuks finantsnõustamiseks;• tegime uue eraklientide internetipanga;• uuendasime SEB kodulehekülje.

SEB saavutas eelmisel aastal mitmetes finantssektori pingeridades ja kvaliteediuurin-gutes pankade seas parimaid kohti, olles:• kõige kliendisõbralikum pank

(Emor 2010 II kv);• kõige kõrgema kliendirahuloluga pank

Eestis (EPSI 2010 III kv);• finantssektori meeldivaim bränd

(Emor 2010 II kv);• finantssektori hinnatuim tööandja töötava-

te inimeste seas (Emor 2010 II kv).

Lähtuvalt klientide soovidest plaanime tulevi-kus käivitada uue eraklientidele suunatud mobiilipanga ja uue internetipanga äriklienti-dele.

Täname kõiki SEB kliente, kes andsid meile tagasisidet kliendiuuringute ja küsitlus-te vahendusel ning aitasid SEB-l veelgi pare-maks muutuda! n

TULUDEKLARATSIOONI ON kõige muga-vam täita internetipangas. Interneti kaudu saab e-maksuametis tulu deklareerida alates 15. veebruarist ning 2010. aasta tuludeklarat-siooni esitamise tähtaeg on 31. märts 2011.• 8.–11. veebruarini on Sul võimalik

e-maksuametis tutvuda väljamakse tegi-jate esitatud tulude ja kulude andmetega, mille MTA kannab eeltäidetud deklarat-sioonile.

• 8. veebruarist näed ka SEB internetipan-gas tõendeid 2010. aastal tasutud elu-asemelaenu intressi ning elukindlustus-maksete ja pensionifondi tehtud maksete kohta.

• Alates 15. veebruarist saad SEB interneti-panga kaudu esitada 2010. aasta tulu-deklaratsiooni. n

Tuludeklaratsiooni täitmiseks vajalikku täpsemat infot leiad MTA kodulehelt www.emta.ee. Deklaratsiooni täitmisega seotud küsimustele vastamiseks on avatud Maksu- ja Tolliameti infotelefon 1811.

AS SEB PANK JA AS TALLINK GRUPP panid jaanuaris aluse pikaajalisele koostööle, asutades MTÜ SEB Tallink Tennis Team. Koostöös Eesti Tennise Liiduga luuakse pro-fessionaalne ettevalmistussüsteem noortele andekatele mängijatele, võimaldades neil treenida tunnustatud treenerite käe all ja osaleda rahvusvahelistel turniiridel. Noortennisistide arvamine tiimi toimub kindlate kriteeriumide alusel. Meeskonna peatreener on Andrei Luzgin ja manager Riho Kallus.

MTÜ SEB Tallink Tennis Team toetab ka rahvusvaheliste turniiride korraldamist Eestis, jaanuaris toimus Tallinnas kaks 10 000-dollarilise auhinnafondiga turniiri SEB Tallink Open III ja SEB Tallink Open IV.

Samuti paneme õla alla SEB Tallink Liigatennise tegemistele, et tuua tennise juur-de rohkem selle kauni ala harrastajaid. n

5Kliendi leht 2–2011

PANGARINGVAADE

Uuendame oma kontoreid

2011. AASTA 1. JAANUARIST taastusid osaliselt kõikide II sambaga liitunute pen-sionimaksed automaatselt ja eraldi avaldust selleks esitada ei tule.

• 2010. aastal jätkamisavalduse esitanud klientide II samba fondidesse hakkas ala-tes 1.01.2011 laekuma lisaks nende endi poolt makstud 2%-le täiendavad 2% riigi poolt.

Millises määras maksed taastusid?

• Kliendid, kes 2009. aastal pensioni II samba jätkamise avaldust ei esitanud, maksavad sel aastal II samba fondidesse 1% ja riik lisab omalt poolt 2% brutopal-gast.

• Aastatel 1942–1954 sündinutel, kes esi-tasid 2009. aasta sügisel maksete jätka-mise avalduse, jätkuvad sissemaksed ka 2011. aastal tavapärases määras (2% + 4%).

2009. aastal muutis Riigikogu ajutiselt pen-sioni II samba sissemaksete süsteemi, peata-des alates 01.06.2009 kuni 31.12.2010 riigi-poolsed sissemaksed kohustuslikesse pen-sionifondidesse. Inimestel oli võimalus sisse-makseid jätkata, mida vabatahtlikult tegi 44,9% SEB pensionifondide klientidest, makstes II sambasse riigipoolsete maksete peatumise ajal 2% oma brutopalgast.

Tavapärane sissemaksete tegemise kord taastub 2012. aastast, mil kõigi jaoks hakkab kehtima kohustusliku kogumispensioni mak-se, mis koosneb 2% kliendi osast ja 4% riigi osast. n

2011 taastusid maksed II sambasseSEB FONDIVALIK täienes madalama riski-taluvusega investorite jaoks kahe uue inves-teerimisfondiga – SEB deLuxe Multi Asset Defensive ja SEB Key Select.

Defensive-fondi eesmärk on positiivne kogutootlus vähemalt aastases investeeri-misperioodis. Investeeritakse rahaturu- ja võlainstrumentidesse ning vähesel määral ka toorme- ja riskimaandusfondidesse (hedge-fondid). Fond paigutub tõenäolise tuluootuse ja riskitaseme poolest deposii-tide ja intressifondide vahele.

Key Select on üks Euroopa esimesi riski-maandusfondidesse investeerivaid fonde, mille osakutega saab tehinguid teha iga-päevaselt. Selline võimalus ei ole riskimaan-dusfondide puhul tavapärane. Osakute ostul ja tagasimüügil võtab osakute või raha lae-kumine aega kuus pangapäeva. Fondi ees-märgiks on teenida lühiajalistest arenenud riikide valitsusvõlakirjadest 2–5% võrra kõrgemat tootlust. n

Fondide valik täienes

SEB-L ON PLAANIS järgmistel aastatel oma kontoreid uuendada. Kuna kontorid jäävad edaspidi rohkem nõustamiseks ja keeruka-mate finantstehingute tegemiseks, on uuen-duste eesmärk kontori ülesehitus neile vaja-dustele sobivaks muuta.

Näiteks on avateeninduse lahenduses arvestatud klientide suurema privaatsuse, tur-valisuse ja mugavusega. Põhjalikult on läbi mõeldud inimeste liikumine kontoris ja uue-nenud on teenindustsoonide paigutus.

Ooteala on toodud ruumi keskele, sest sealt on järjekorrast kõige parem ülevaade.

Disainis domineerib hele kasespoon, SEB rohelist mõttelaadi toetavad efektne lillesein ja bokside tagaseinal olev suur kase-foto.

Esimene uute sisekujunduse põhimõtete järgi kujundatud kontor on Kristiine keskuses asuv kontor – tulemus on igati väärt SEB tule-vikukontoritele suunda näitama. n

Loe täpsemalt pensioni II samba kohta www.seb.ee/pension.

Tutvu fondide avaliku pakkumise prospektide ja muu lisainfoga SEB Varahalduse kodulehel www.seb.ee/fondid.

Kuidas euro SEB-sse tuliUudist, et aastavahetusel ühines Eesti euroalaga, näidati 1. jaanuaril üle kogu maailma. Koos uudisega liikus kaasas ka foto, kus peaminister Andrus Ansip võtab just SEB sularahaautomaadist välja Eesti esimesed eurod.

PIRET SEEMANsisekommunikatsiooni juht

K

Kuidas SEB-s europrojekti ellu viidi?

Kas närvilisi hetki ka oli?

Mis oli €-ööl kõige olulisem ülesanne?

uidas kulges SEB-s eurole üle-minek, sellest räägivad meie euro-projekti juht Priit Kuusik, IT-vald-

konna juht Ain Rasva ja jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Marika Meikar.

Priit Kuusik: Hoolikas planeerimine tõi edu

Eurole üleminek on veel pikaks ajaks Eesti panganduse suurim projekt. SEB jaoks tähendas see euroks vajalike IT-süs-teemide, andmebaaside, protseduuride, kontorivõrgu ning arenduste kaardista-mist, analüüsimist, testimist ja elluviimist. Kõigi tegevustega valmis saamine eeldas ühe inimese 36 tööaasta jagu tegemisi. Alustasime 2009. aasta keskel ning poole-teise aasta jooksul osales projektis 170 inimest.

Kõige suurem väljakutse oli kahtlemata töötava SEB sularahaautomaadi tagamine uue aasta esimestel minutitel, et peami-nister Andrus Ansip saaks sealt võtta Eesti esimesed eurod. Seega olid meie mees-konnale kõige pingelisemad 15 minutit pärast uue aasta saabumist, sest üksiku-tes riikides on see pidulik hetk toimunud edukalt.

Kogu projekti jooksul oli see aga üks väheseid närvilisemaid aegu – euro saa-bus meile muljetavaldavalt sujuvalt ning ühtegi n-ö plaani B ei tulnud kasutada. See kinnitab veel kord, et Eesti on üks maa-ilma IT-valdkonna eestvedajaid.

Ain Rasva: Keskendusime kliendi mugavusele

Selleks, et kliendid saaksid ka uusaastaööl võimalikult mugavaid lahendusi kasutada, mõtlemata sularahale, hoolitsesime selle eest, et meie kaardimaksed töötaksid vaid mõneminutilise katkestusega. Oluline oli ka sularahaautomaatide eurode väljasta-mine, kuna automaatide kaudu jõudis ringlusesse ligikaudu 80% kogu euro sula-rahast. Kõik meie eurole ülemineku olu-lisemad tegevused saime valmis ühe ööga – teenuste katkestus oli sama pikk kui

6

EURO

SEB teenuste katkestus €-ööl oli sama pikk kui mõne suurema IT-hool-duse puhul. Näiteks Slovakkias olid pangad eurole ülemineku järel suletud neli päeva.

Kliendi leht 2–2011

Foto Postimees/Scanpix

7

KOMMENTAAR

mõne suurema IT-hoolduse puhul. Võrd-luseks võib tuua Slovakkia, kus pangad olid eurole ülemineku järel suletud neli päeva.

Marika Meikar: Euro tähendas suuremat koormust ja logistikat

Kõige rohkem kliente oli kontorites detsembri viimasel nädalal ja jaanuari esimestel nädalatel. Euro tulek on tähen-danud meie töötajatele ka olulist enese-täiendamise vajadust, sest nii klientide küsimused kui ka üleminekuga seotud protseduurid olid senisest üsna erinevad või hoopis uued. Aasta lõpus kogusime kontorites käibelt kokku sadade miljonite kroonide väärtuses paberkupüüre ja küm-neid tonne münte. Samal ajal võtsime kontoritesse vastu suuremates kogustes euro kupüüre ja münte, seega oli nii logistikat kui ka turvariskidega arvesta-mist väga palju.

Mis uusaastaööl SEB-s toimus?

Kui 31. detsembril kell 18.30 SEB €-staap kogunes, olid viimased ettevalmistus-tööd (automaatide eurodega täitmine ja aasta lõpetamise protseduurid) juba lõppemas. Kõik tegevused olid varakult plaanitud ja protsess toimis öö jooksul projekti dispetšeri käe all laitmatult. Hom-mikuks saime panga juhtkonnale rapor-teerida juba ajakavast ette jõudmist ning otsus kõik tavapärased pangakanalid ja -teenused klientidele avada tuli kiiresti.

€-öö läks rahulikult

Ka kliendid võtsid euro saabumist vastu rahulikult. Meie klienditugi sai öö jooksul vaid mõne kõne ning neistki oli enamik helistajaid valinud taksofirma asemel kogemata teise numbri. Automaatidest võeti euro-ööl välja vaid 1% rahast ning ka kontorites olid aasta esimesed päevad võrdlemisi rahulikud. Lisaks oli öö jook-sul meie veebilehe esikülg pea tervenisti pühendatud eurole üleminekule.

Mis mõju oli eurol kontoritele?

n

M is puutub Eesti-sisestesse aren-gutesse, siis sellist ekspordihoo-gu ei ole siinmail nähtud vaata

et pärast 1990. aastate algust, mil tuge-vasti alla hinnatud kursiga kroon esma-kordselt ajaloo näitelavale astus.

Kõrvutamine Eesti krooni algusaega-dega on asjakohane võib-olla ka seetõttu, et see juhib tähelepanu olulisele tõsi-asjale – avatud (s.o eksportivas ja impor-diga võistlevas) sektoris saavutati 2009. aasta kulukärbetega sisuliselt krooni devalveerimisega samalaadne olukord, nii et praegune muljetavaldav väljaveo-puhang on nii mõneski mõttes tasu õigel ajal üles näidatud paindlikkuse eest.

Tulevik sõltub partneritest

Ent mündil on ka teine pool ja see ütleb, et Eesti ei asu vaakumis, vaid meie käe-käik sõltub otseselt riigi tähtsamate kau-banduspartnerite omast. Tulevikupildi murelikumad toonid hiilivadki paraku vii-mase sedastuse taga. Kõige suuremaks küsimärgiks on siin vahest Rootsi majan-dus, mille tasakaalukas kriisikindlus on

Tuulemüüri tulevik2011. aastat iseloomustab suure tõenäosusega kasvav pinge eelmisel aastal pead tõstnud soodsate sisemajanduslike suundumuste ja järjest ähvar-davama väliskeskkonna vahel.

HARDO PAJULAmajandusanalüütik

olnud kahe viimase aasta üks üllatava-maid avastusi. Muude põhjuste kõrval on Rootsi pilkupüüdval tagasipõrkel kahtlemata pistmist olnud ujuva valuuta-kursiga.

Nii tõi Riksbank oma sihtintressi Leh-mani huku järel 4,75%-lt 2009. aasta keskpaiga 0,25%-le ja lasi viie kuu jook-sul valuutal dollari suhtes nõrgeneda peaaegu 50%. Intressikärbe jättis võlg-nikele rohkem raha kätte, samal ajal kui kursi odavnemine toetas löögi alla sat-tunud eksportijaid – tulemuseks oli see, et kui 2009. aasta teises kvartalis kukkus SKT 7%, siis viis kvartalit hiljem see juba kasvas sama palju.

Rootsi kui tuulemüür

Meretaguste naabrite majanduse rahvus-vahelisest konkurentsivõimest räägib kujukalt tõik, et 2008. aasta esimeses kvartalis 11,2%-le SKT-st küündinud jook-sevkonto ülejääk on ka kosumisfaasis – mil sisseveotempo väljaveo omasid tava-liselt ületama kipub – püsima jäänud: 2010. aasta kolmandas kvartalis ulatus see 6,2%-le SKT-st.

Kõik need asjaolud on teinud Rootsist omalaadse tuulemüüri, mis on võimalda-nud ka Eesti majandusel keset edasi lõõt-suvat krediidikriisi kitsikusest võrdlemisi nobedalt ja ilma suuremate kaotusteta välja tulla. Kuid ka sellel lool on oma var-jupool, käesoleval hetkel on Rootsi üks vähestest maadest, kus kinnisvarahinnad ja majapidamiste laenukoormus edasi ülespoole on rühkinud. Arvatavasti on vaid aja küsimus, mil võlakirjaturud need numbrid välja nuhivad. n

Eesti ei asu vaakumis, vaid meie käekäik sõltub otseselt riigi tähtsamate kaubanduspartnerite omast.


Kuidas SEB eurole üle läks, vaata lähemalt videostwww.youtube.com/user/sebeestivideo.

Olles valinud SEB oma kodu-pangaks, pakume Sulle pikaajalist koostöösuhet – kindlustunnet ja soodsaid lahendusi SEB Pakettide kaudu.

MART MAASIKäriarenduse divisjoni direktor

Kodupank on Sinu kindlus

KODUPANK

8

J uba mõnda aega on igapäevaseks jutu-teemaks teadlik ja tasakaalukas tarbi-mine ning kulude kontrolli alla võtmi-

ne. Tarbijate kindlustunne näitab kasvami-se märke. Meie klientidelt saadud tagasi-side kinnitab, et enam ei rahulduta kam-paaniapakkumistega ning pangasuhtest oodatakse eelkõige pikaajalist kasu ja koostööd.

Kiiremad ja lihtsamad teenused

Pangamajast seestpoolt vaadates muutu-vad pangateenuste pakkumise süsteemid ja regulatsioonid järjest keerulisemaks. Klientide ootused aga liiguvad vastupidi-ses suunas – soovitakse kiiremaid, lihtsa-maid ja personaalsemaid lahendusi. Selle-le juba 5–6 aastat tagasi tärganud ootu-sele ei olnud võimalik kohe suurte sam-mudega vastu tulla. Nüüdseks aga on teh-noloogia arenenud sedavõrd, et häid näi-teid keeruliste asjade lihtsaks tegemise või-malikkusest on küllaga – näiteks nutitele-fonide vahendusel pakutavate teenuste võidukäik või ümbermaailmareisi planeeri-mine kodust lahkumata. Siia ritta sobivad ka SEB uus internetipank ja koduleht.

Personaalne ja pikaajaline suhe

Heal pangasuhtel on üks oluline külg, mida ükski tehnoloogiline arendus lähi-kümnendil täiuslikult asendada ei suuda. Selleks on klientide tegelik tundmine, nende vajaduste mõistmine ja sobivaima lahenduse leidmine. Tahame pakkuda Sulle häid lahendusi viisil, millega võid olla rahul nii täna kui ka tulevikus. Keskendu-sime keerulisel 2010. aastal erakliendihal-durite võrgu loomisele ja arendamisele –

mida paremini me üksteist tunneme ja mida tihedamat koostööd teeme, seda kasulikumat nõu ja sobivamaid tingimusi saame Sulle pakkuda. Sujuv koostöö tagab vastastikuse suhte pikaajalisuse ja toob Sulle kõige rohkem kasu.

Maksad ainult selle eest, mida tarbid

Nüüd, kui meil kehtib euro, on lihtne võr-relda hindu ka selles valdkonnas, milline on Eesti pankade pakutav igapäevapan-ganduse teenus võrreldes muu maailma ja Euroopaga. Meie igapäevapangandus pais-tab selgelt silma oma kliendisõbraliku ja läbipaistva hinnapoliitikaga. Aeg-ajalt võr-reldakse üksikuid teenuseid ja siis võib leida ka veenva argumendi vastupidiseks väiteks. Ent ei tohi unustada, et hinna-struktuur on erinevates maades erinev. On riike, kus pole kaardi kuuhooldustasu-sid või ülekandetasusid, kuid seevastu on arvelduskonto aastatasu.

Meie oleme lähtunud põhimõttest, et klientide vajadused ja toodete kasutus-aktiivsus on erinevad. Seetõttu oleme võtnud suuna sellele, et osutatav teenus oleks otseses seoses teenustasuga. Nii tasud Sa vaid nende teenuste eest, mida tegelikult tarbid.

Paketid annavad Sulle soodustusi

Kodupanga kliendina saad tavatingimus-test soodsamalt arveldada, valides sobiva paketi. Tänaseks on üle 200 000 kliendi valinud endale paketi, mis muudab aktiiv-sele kodupanga kliendile igapäevapan-ganduse oluliselt soodsamaks.

Palju on küsitud, kui levinud on maa-ilma panganduspraktikas igapäevapan-ganduse teenuste paketeerimine ning millises suunas Eesti ja Euroopa igapäeva-pangandus üldse areneb. Vastuseks nii-palju, et paketipõhist lähenemisviisi on praktiseeritud üpris aktiivselt viimasel viiel aastal. Täpset statistikat selles vallas pole ja suurte õnnestumiste kõrval on olnud ka omajagu ebaõnnestumisi. Umbes ühes neljandikus Euroopa jaepankadest kasuta-takse ühel või teisel moel paketipõhist lähenemist.

Teenuste paketeerimise innovatsiooni-liidrid ei ole aga mitte pangad, vaid tele-kommunikatsiooni ettevõtted. Ka SEB Pakettide väljatöötamisel saime inspirat-siooni pigem sealt. n


Pakettide kohta leiad täpsemat infot meie kodulehelt www.seb.ee/seb-paketid.

Riikide asetus vastavalt hinnakirjade lihtsusele ja läbipaistvusele

Lihtsus

Läbipaistvus

Keskmine

Allikas: Euroopa Komisjon

Keskmine

n AT n UKn IE n DK

n PL

n ESn FRn GR

n HUn IT

n BG-RO

n LU-PT

n SIn EE-FI-MT-SE

n LT-NL

n BE

n LV

n DEn SK

n CYn CZ

10

9

8

7

6

5

4

3

2

11 2 3 4 5 6 7 8 9 10

9

KODUPANK


Igapäevapanganduse areng

Eraisikute igapäevapangandus areneb sellises suunas, et teenus muutub: 1. järjest nähtamatumaks – toimingud käivad pigem automaatselt, nähtamatult,

samas säilitades kliendile kontrollimise mugava võimaluse erinevate mobiilsete teavitusteenuste näol;

2. perekonna põhiseks – pangateenuste hinnakujunduses võetakse arvesse ka peresuhteid. Siin oleme esimese sammu juba teinud oma Perepaketiga;

3. veelgi digitaalsemaks – kuigi SEB-s sooritatakse juba praegu 99% maksetest elektroonilistes kanalites, on pangatoiminguid võimalik muuta veel mugavamaks ja kliendikesksemaks.

Soovime pakkuda Sulle häid lahendusi viisil, millega võid olla rahul nii täna kui ka tulevikus.

10

INVESTEERIMINE


K oos uue põhimõttega jääb kehtima ka endine tehingupõhine maksus-tamise põhimõte ning osadel juh-

tudel võib olla otstarbekas kasutada mõlemat korraga. Kui soovid kasutada uut investeeringutulu maksustamise põhimõ-tet, on Sul otstarbekas omada vähemalt kaht rahakontot – ühelt teed igapäevaseid tehinguid, teiselt tehinguid finantsvaraga.

Investeerimiskonto sobib Sulle, kui

• Sa ei soovi võtta finantsvaralt teenitud tulu kohe tarbimisse;

• soovid vahetada välja kasumis finants-vara ilma kasumilt tulumaksu tasumata;

• oled valmis täitma tuludeklaratsiooni ja pidama ise arvestust oma rahaliikumis-te üle;

• soovid osta investeerimishoiust.

Kui kogu teenitud tulu on plaanis kohe kasutusse võtta, on otstarbekas kasutada senikehtinud maksupõhimõtet.

Mis on investeerimiskonto?

Investeerimiskonto on rahakonto, mida võib maksukohustuse edasi lükkamiseks kasutada finantsvaraga tehingute tegemi-seks.

Investeerimiskontol hoitakse vaid raha, väärtpaberid asuvad väärtpaberikontol. Investeerimiskontosid võib olla mitu mit-mes pangas.

Millistelt investeeringutelt saab tulumaksukohustust edasi lükata?

• Tulumaksukohustust saab edasi lükata vaid teatud investeeringutelt – regulee-ritud väärtpaberiturul või alternatiiv-turul kaubeldavatelt väärtpaberitelt, investeerimisfondi aktsiatelt või osaku-telt, alates 1.01.2011 avatud investeeri-mishoiustelt, alates 1.08.2010 sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepin-gutelt, tuletisinstrumentidelt ja lühiaja-listelt võlaväärtpaberitelt.

• Tulumaksukohustust ei saa edasi lüka-ta pensionifondi ja kogumispensioni lepingutelt, noteerimata ettevõtete akt-siatelt ja osadelt. n

Alates sellest aastast on võimalik kasutada uut investeerimistulu maksustamise põhimõtet – investeerimiskontol põhinevat lahendust, mille suurim eelis on võimalus investeerimistulude maksustamist edasi lükata.

KAUR ELVISTEäriarendusjuht

Investeerimiskonto – võimalus tulumaksukohustust edasi lükata

Kuidas investeerimiskontot kasutada?

• Ava eraldi konto investeeringute rahastamiseks – investeerimis-konto.

• Kasuta kontot ainult investeerin-gute tegemiseks.

• Investeerimiseks kanna raha investeerimiskontole ja tee ostu-tehing investeerimiskontol oleva raha eest.

• Kanna investeeringult saadav tulu investeerimiskontole – kui see ei ole kohe võimalik, tee seda esimesel võimalusel.

• Esita tuludeklaratsioon igal aas-tal, kui investeerimiskontole raha juurde kannad või kontolt välja võtad.

Loe täpsemalt www.seb.ee/investeerimiskonto.

Tavaline Investeerimiskonto

Deklareerimine Väärtpaberitehingute põhine Rahaliikumiste põhine

Kaasatud investeerimistooted

Kõik Seaduses defineeritud – peab kuuluma finantsvarade hulka

Investeerimistoodete vahetus

Maksuvaba ainult sama fondivalitseja osakute vahetus

Maksuvaba vahetus erinevat liiki finantsvarade vahel

Liikumine teise süsteemi

Enne 1.01.2011 ostetud finantsvara saab investeerimiskontole üle viia ainult 2011. aasta tuludeklaratsioonis

Investeerimiskonto sulgemisel kantakse finantsvara välja soetusmaksumusega

Kahjumite-kasumite tasaarveldus

Võimalik tasaarveldada ainult ühe ja sama maksustamispõhimõtte raames. Erand: tehingupõhise maksustamise põhimõtte alusel saadud kahjumit on võimalik üle viia investeerimiskontole 2011. aasta deklaratsioonis (täidetakse 2012)

Tavalise konto ja investeerimiskonto maksustamispõhimõtte võrdlus

Igapäevaarvelduste konto

Tehingud mitte finantsvaraga Tehingud finantsvaraga

Investeerimiskonto

Raha investeerimiseks

Raha tarbimiseks

11

ERAKLIENDIHALDUR

Kas Sina oled mõelnud, et Sul võiks pangas olla isiklik nõustaja – selline inimene, kes oleks hästi kursis Sinu rahaasjadega ja oskaks seetõttu just Sulle sobivaid lahendusi välja pakkuda?

LINDA NOORLINDerakliendihalduri kanali müügijuht

Erakliendihaldur on Sinu isiklik nõustaja pangas


Erakliendihaldur

• leiab Sulle sobiva toote, aitab üle vaadata pere tulud ja kulud ning muuta vajadusel ka laenu- või lii-singulepingut;

• on Sinu isiklik nõustaja, kes vaa-tab Sinu tänaseid ja tulevasi vaja-dusi ning võimalusi ühtse terviku-na;

• selgitab koos Sinuga välja pika-ajalist kasu toovad lahendused.

N üüd pakume Sulle sellist võima-lust – Sinu erakliendihaldur annab Sulle asjatundlikku nõu kõikides

pangaküsimustes. Kui vajad abi kodu soe-tamisel, sõiduki ostmisel, raha paigutami-sel, säästmisel ja investeerimisel või elu ja vara kindlustamisel, aitab Sind SEB era-kliendihaldur.

Mis küsimustes ta mind nõustab?

Kui varem pidid erinevate küsimustega – kas autot liisides, kindlustust sõlmides, laenu- või investeerimisnõu soovides –

pöörduma erinevate spetsialistide poole, siis nüüd on võimalik saada kvaliteetset teenindust ja asjalikku nõustamist ühe ini-mese käest. Sinu erakliendihaldur on nüüd Sinu liisingu-, laenu- ja investeerimis-nõustaja ühes isikus.

Kuidas ma tean, kes on minu erakliendihaldur?

Kui oled internetipangas sisestanud liisin-gu- või laenutaotluse, jõuab see eraklien-dihaldurini, kes võtab Sinuga ühendust ja hakkab Sinuga edaspidi suhtlema. Inves-teerimisnõustamisele registreerimisel koh-tub Sinuga pangakontoris samuti sama erakliendihaldur, kes annab Sulle põhja-liku ülevaate võimalustest meie pangas. Tema on Sinu kontaktisik pangas kõikides küsimustes.

Mis kasu ma erakliendihaldurist saan?

Erakliendihalduril on teadmised ja koge-mused kõikides peamistes eraisikule paku-tavate pangateenuste valdkondades ning ta vaatab Sinu asju tervikuna. Ta ei paku

Sulle mitte ainult üksikuid pangatooteid, vaid keskendub koostöös Sinuga kestvate, Sulle pikaajalist kasu toovate lahenduste väljaselgitamisele. Erakliendihaldur on Sinu isiklik nõustaja, kes kuulab Sinu soove ja selgitab välja vajadused nii täna kui ka tulevikus. n

Registreeru nõustamisele meie kodulehel www.seb.ee/kutse, broneeri aeg telefonil 665 5100 või lähimas SEB kontoris.

12

RAHAPÄEVIK


Kui soovid jälgida oma tulusid ja kulusid mugavalt ühest kohast, ilma keeruliste Exceli tabelite ja aeganõudva andmete sisestamiseta, siis kasuta meie Rahapäevikut.

MART MAASIKäriarenduse divisjoni direktor

Rahapäevik – vaata omarahaasju uue pilguga!

Rahapäeviku eelised

• Mugav kasutada – tehingud jaotatakse kulukategooriasse automaatselt.

• Võimalik lisada teisi pereliikmeid.• Saab lisada teiste pankade tehin-

guid.• Rahapäevik on tasuta.• Pank ei kasuta andmeid ilma

kliendi loata.

13

RAHAPÄEVIK


S EB internetipangas leiduv Raha-päevik on Eestis ainulaadne elekt-rooniline tulude ja kulude analüüsi-

mise keskkond, mis võimaldab SEB klienti-del planeerida isiklikku või pere-eelarvet.

Rahapäevik aitab koostada eelarvet

Lülitades sisse Rahapäeviku teenuse, hak-kab internetipank automaatselt Sinu te-hinguid erinevate kuluklasside vahel jao-tama ja saad väga hea ülevaate sellest, kuhu Sinu raha kulub. Soovi korral saad koostada ka igakuise eelarve – siis aitab Rahapäevik jälgida, et Sinu kulutused pü-siksid eelarve piires. Rahapäevikusse saab lisada ka oma pere liikmed ja niiviisi jälgi-da terviklikku pere-eelarvet.

SEB juhatuse esimees Riho Unt peab Rahapäeviku lahendust internetipangan-duse teerajajaks, kuna kliendid vajavad senisest analüütilisemat lähenemist oma kuludele ja tuludele. “Rahapäevik on täna parim kulude jälgimise ja isikliku eelarve koostamise lahendus Eestis,” märgib Unt.

SEB Rahapäevik on lühikese aja jooksul leidnud juba üle 10 000 aktiivse kasutaja ja see arv kasvab kiiresti.

Miks hakata kasutama Rahapäevikut?

Neli inimest kümnest kasutab pangavälja-võtte andmeid, et koostada isiklikku eel-arvet ja oma rahaasju teadlikult juhtivate inimeste osakaal on kiiresti tõusmas. TNS Emori hinnangul peab 39% maja-pidamistest kirjalikku arvet sissetulekute ja kulutuste kohta (allikas: TNS Emor Atlas, 2010).

Seetõttu on loogiline, et pank, kus on Sinu igapäevaste kulutuste statistika nii-kuinii olemas, näitab Sulle tervikpilti Sinu finantsidest. Rahapäevik aitab Sul kesken-duda oma rahaasjade analüüsile, selle ase-

mel, et kulutada tunde tšekkide sisestami-seks Excelisse. Sul ei ole enam vaja ruudu-lisi vihikuid ega keerulisi tabeleid, vaid saad lihtsa, selge ja kiire ülevaate, kuhu Su raha kulub ja kas need on ikka prioriteet-sed valdkonnad. Lisaks on eelarves püsi-mine väga selgelt graafiliselt näha: kui mõne kululiigi osakaal kasvab, siis on kerge kontrollida, kus ja mille eest tasud tavapärasest enam.

Lisaks on Rahapäeviku abil võimalik silma peal hoida hindadel, mis on seoses saabunud euroga kindlasti aktuaalne teema. Parim vahend euroga seotud varja-tud hinnatõusu vastu võitlemiseks on selge ülevaade oma kulutustest – pere-eelarve pidamine ei distsiplineeri mitte ainult tarbijat, vaid kaudselt ka kaup-meest.

Kuidas Rahapäevik töötab?

Rahapäeviku kasutamist on lihtne alusta-da. Selleks tuleb SEB internetipangas sõl-mida Rahapäeviku kasutamise leping. Sõl-mitud lepinguga määrad need kontod, mille tehinguid soovid hiljem Rahapäeviku abil analüüsida.

Erinevalt teistest Eestis levinud lahen-dustest ei pea SEB kliendid alustama nullist – vaikimisi on juba välja pakutud sobivad kulutuste kategooriad. Vajaduse korral saab iga kasutaja neid loomulikult ise muuta.

Internetipangas on eeldefineeritud ligi-kaudu 5000 kulude liigitamise reeglit, nen-de alusel oskab Rahapäevik suure osa tehingutest ise õige kulukategooria alla tõsta – jääb ära tüütu töö reeglite koosta-misel, selle asemel saad paari sekundiga hea ülevaate oma kuludest. n

Tutvu SEB internetipangas isikliku Rahapäevikuga ja vaata oma rahaasju uue pilguga!

Leian, et peredele, aga kindlasti ka üksik-indiviididele on see võrratu võimalus oma kulusid kontrolli all hoida ning saada ülevaade väljaminekute lõikes ja kulude jaotuses.

Johannes Paldrok, SEB klient

• Rahapäeviku teenuse sisselülita-misel analüüsitakse kohe viimase kuue kuu tehinguid, jaotatakse need automaatselt kulukate-gooriatesse ja luuakse keskmiste kulutuste baasilt kuu eelarve. Kohe pärast liitumist näed seega ülevaadet oma viimase kuue kuu kuludest.

• Kui oled Rahapäevikuga liitnud mõne oma pereliikmetest, kes on SEB klient, saad sama lihtsalt üle-vaate oma perekonna finants-seisust ning koostada ja jälgida pere-eelarvet.

• Kui osa Sinu tehingutest asub mõnes teises pangas, siis on võimalik Rahapäevikusse laadida ka sealsed konto väljavõtted ning seeläbi saada täielik pilt oma kulu-dest.

• Rahapäevik sisaldab unikaalset võimalust vaadata üle perioodide tehtud kulutusi kas kroonides või eurodes, võimaldades Sul võrrel-da oma krooni- ja euroaja välja-minekuid võrdsetel alustel.

• Rahapäevik on konfidentsiaalne. Erinevalt paberil või Excelis teh-tud arvutustest on tagatud, et neid ei näe kõrvalised isikud. Samuti ei anna Rahapäeviku lepingu sõlmimine pangale õigust kasutada Rahapäevikusse sises-tatud andmeid ilma Sinu loata.

14

SUURES PLAANIS


A astal 2010 ilmus meedias SEB kohta üle 4500 artikli, mis teeb keskmiselt 13 artiklit päevas.

lugude kogus teeb erasektoris panka-dest tõenäoliselt kõige enam tsiteeritud ettevõtted. See on ka loogiline, kuna pan-gad on suured ja näevad iga päev väga täp-selt, kuidas majanduskeskkond on muutu-mas. Panka võib pidada majanduse vere-ringeks. “Nagu arst mõõdab visiidi esime-se asjana patsiendi vererõhku, nii küsivad ajakirjanikud paljude ühiskonnas toimuva-te protsesside kohta esimesena arvamust pangast,” toob Silver Vohu näite info liiku-mise kohta.

Nii suur

Makroteemad on populaarsed

Kõige populaarsemad teemad, mille osas SEB-lt kommentaare soovitakse, ongi ül-diste majandusnäitajatega seotud. 2009. aastal olid Ruta Arumäe ja 2010. aastal Hardo Pajula ühed enam tsiteeritud majan-dusinimesed Eestis. “Meie majandusprog-noose jälgib tähelepanelikult lisaks Eesti meediale ka välispress ja näiteks Rahvus-vaheline Valuutafond, kuna nendes ei ole poliitilist tellimust – need on kõrge kvali-teediga, sõltumatud arvamused,” leiab Vohu, pidades õigeks, et analüütikud ei ole mitte panga hääletorud, vaid majandus-küsimuste avalikkusele avajad.

Iganädalaselt on huviorbiidis laenude-ga seotud küsimused, eelkõige eluaseme-laenude teemad, järgnevad klienditeenin-dus ning investeerimise ja pensioniga seo-tud valdkonnad. “Tulenevalt spetsialisee-runud meedia vähesusest on kõige väik-sem huvi ettevõtetega seotud valdkonda-de vastu. Sellest on kahju, kuna SEB on ettevõtete valdkonnas väga tugev ja meil oleks, millest rääkida,” märgib Vohu.

SEB soov on, et avalikkus mõistaks panga tegevust ja saaks teavet, mis on ini-mestele oluline. SEB on seadnud endale

eesmärgiks saada suurema osakaaluga meediakajastust, kui on panga turuosa, aga arvulisest sihist tähtsam on info adek-vaatsus ja tasakaalustatus. Meedias ei ole võimalik vältida negatiivse alatooniga lugu-sid, kuid üldiselt on pilt üsna positiivne.

Miks pank ei kommenteeri?

Kuigi SEB töötab aktiivselt selle nimel, et probleeme seoses klienditeeninduse või toodetega oleks võimalikult vähe, neid ikka esineb ning mõni juhtum leiab tee meediasse. Selles olukorras julgeb pank välja öelda, et ei saa seda meedias kom-menteerida. Põhjuseks on klientide pan-gasaladuse kaitse, mitte panga tahtmatus asjast midagi arvata.

“On ette tulnud juhtumeid, kus mõne era- või ettevõttekliendi probleemid pan-gaga on saanud avalikuks, seda kliendi enda initsiatiivil ning asi omandab konflik-ti mõõtmed. Sellises olukorras on parim endale kindlaks jääda ning ajalehes õien-damise asemel kliendiga otse suhelda ja olukorrast väljapääsu otsida,” ütleb Vohu. Kui klient ise nii arvab, siis võib ta mee-diale oma pangasuhte detaile kirjeldada, kuid austusest kliendi vastu pank seda teha ei saa. “Oma seisukoha õigustamine kliendi arvelt annaks korraks küll pluss-punkte, kuid pikas vaates kaotaks pank tükikese usaldust,” lisab Silver Vohu.

SEB on võtnud suuna, et kui on vaja meediat teavitada probleemidest, siis tuleb seda teha ise ja esimesena – ning mitte looritada probleeme ähmase sõnas-tusega ega peita põhiuudist teate lõppu.

Muutunud meedia

Eelmine aasta tõi selge muutuse mee-diatarbimises. Paljud eestimaalased asusid ise aktiivselt mitte ainult infot tarbi-ma, vaid ka taastootma. “Sõltuvus vahen-dajatest on vähenenud,” võtab Vohu

SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu valgustab, millised on enim meedia tähelepanu pälvivad teemad ja SEB seisukohad arvamuse avaldamisel.

JANNO TOOTS

SEB – üks enim tsiteeritud ettevõte Eestis

kokku mõtte, et kliendil on võimalik saada nüüd infot otseallikast, mitte ajakirjanduse vahendusel. Ja ka vastupidi: SEB on just viimasel aastal saanud sotsiaalmeedia vahendusel väga väärtuslikku tagasisidet oma toodete ja teenuste parendamiseks. “Au eelmisel aastal avatud SEB uue inter-netipanga täiustamise osas kuulub suures osas ka paljudele aktiivsetele Facebooki kasutajatele, kes andsid väärtuslikku tagasisidet n-ö igapäevase internetipanga kasutaja vaatenurgast.”

Kvaliteetne ajakirjandus on ja jääb, nõrgemad väljaanded kaotavad aga lähi-aastatel palju lugejaid, sest inimesed investeerivad osa meediatarbimisele kulu-vast ajast oma sotsiaalvõrgustikku. Aga infoliikumise suuna osas on juba muutusi märgata. “Kui veel 2009. aastal oli näha, et sotsiaalmeedias kajastati teemasid, mis olid algatatud tavameedia poolt, siis eel-misel aastal oli üha enam vastupidist liiku-mist, diskussioonid algasid sotsiaalmee-dias ja rändasid siis tavameediasse,” mär-gib Vohu.

Järjest suurenev suhtlemine elektroo-niliste kanalite vahendusel teeb pangale loomulikult heameelt, sest paberikulu vä-hendamine on valdkond, kus SEB on sead-nud endale üpris ambitsioonikad eesmär-gid. “Loomulikult valib suhtlemisvormi klient, kuid omalt poolt julgustame kõiki rohkem e-teavitust kasutama,” lausub Vohu. Eurole üleminekul oli vaja teha kõiki kliente hõlmavat teavitust – ilma e-kana-lite abita oleks see maksnud kümneid mil-joneid kroone, rääkimata mõjust keskkon-nale.

Sünergia naabritega

Tulevikku vaadates ütleb Silver Vohu, et plaanis on tihedam koostöö SEB Läti ja Leedu üksustega, seda nii infovahetuse kui ka ühisprojektide vallas. “2010. aastal osu-tus väga menukaks kolmes riigis tehtud analüüs perede finantsolukorrast, mida kommenteerisid Riias toimunud pressi-konverentsil SEB Eesti, Läti ja Leedu ana-lüütikud. Sarnaseid sünergiaid naabritega leiab kindlasti mujalgi,” sõnab Vohu ja lubab, et alanud aasta toob palju huvitavat nii tava- kui ka digitaalse meedia vallas. n

15

SUURES PLAANIS


SEB on saanud sotsiaal-meedia vahendusel väärtuslikku tagasisidet oma toodete ja teenuste parendamiseks: uue internetipanga täiustamise au kuulub paljuski ka aktiivsetele Facebooki kasutajatele.

SEB peab iga päev avaldama arvamust umbes viiel teemal ja kogu seda tegevust koordineerib kommunikatsioonijuht, kirjeldab Silver Vohu oma tööd.

Euro tulekust kommuni-katsiooni aspektist

Euro kasutuselevõtt oli kommuni-katsiooni vaatenurgast väga suur ja huvitav projekt, kuna see puudutas igat eestimaalast. Huvitavaks tegi protsessi ka see, et kuigi tegemist oli suure muutusega iga inimese jaoks, ei pidanud inimesed midagi konk-reetset tegema. “Me kasutame seda-võrd moodsaid panganduslahen-dusi, et uue raha kasutuselevõtt oli meile oluliselt lihtsam kui “vanas” Euroopas. Valdavalt oli inimeste pea-mine mure vaid kroonimündid ära tuua, et need ei jääks koju seisma,” nendib Vohu.

Eurole üleminek aastavahetusel tähendas ka SEB kommunikatsiooni-valdkonnale põhjalikku eeltööd ning 24-tunnist valmisolekut. “Euro oli suurprojekt, mis tipnes hetkega, mil sularahaautomaadid ja kaardi-maksed kohe pärast keskööd ilusti töötasid, ja muidugi ligi poole miljar-di televaatajani jõudnud stseeniga, kus kõrged riigitegelased SEB värvi-des sularahaautomaadist esimesed eurod võtsid,” sõnab Vohu. Kõik kul-ges suurepäraselt ja valmisolekut kriisikommunikatsiooniks ei pidanud testima. SEB pakkus aastavahetusel ka võimalust jälgida pangasüsteemi-de eurole üleminekut veebilogis, kus kajastusid tähtsamad sündmused.

Kodulaen aitab Sul mugavalt ja turvaliselt osta uut kodu või vahetada korterit. Alljärgnev lugu annab Jaani näitele toetudes nõu, millega kodulaenu võtmisel arvestada.

TRIIN MESSIMASeraisikulaenude äriarendusjuht

Uus kodu kodulaenuga

16

KODULAEN


Jaani juhtum:

Olen 35-aastane tallinlane, töötan IT-vald-konnas. Minu abikaasa (ametilt õpetaja) on hetkel kahe väikese lapsega (6-kuune ja 3-aastane) kodune.

Ostsime 2002. aastal laenuga 2-toalise korteri Õismäel (46 m², turuväärtus täna umbes 35 150 eurot), mille soovime vahe-tada suurema (2- või 3-toalise, vähemalt 75 m²) korteri vastu, lisaks tahaksime ka pisut uut mööblit muretseda.

Olemasoleva kodu müügist peaks pärast laenu tagasimaksmist (laenujääk hetkel 12 780 eurot) küll raha üle jääma,

kuid kindlasti peame laenu juurde küsima. Kui palju me laenu saaksime ja millest peaksime alustama?

Minu netosissetulek kuus on ligikaudu 1345 eurot, abikaasa saab vanemahüvitist summas 380 eurot. Meil on autoliising kuu-maksega 224 eurot, lisaks on abikaasal järelmaks kuumaksega 41 eurot.

Millised siis on Jaani pere finants-olukord ja laenuvõimalused?

• Jaani pere netosissetulek kokku on 1725 eurot. Vastavalt meie pangas keh-tivale reeglile arvestame vanemahüvi-tisena saadavat sissetulekut pisut kon-servatiivsemalt, kuna ema võib lastega koju jääda ka pikemaks ajaks kui ainult hüvitise saamise perioodiks. Seepärast võtame arvestuste aluseks netosisse-tuleku summas 1535 eurot (sh 50% vanemahüvitisest).

• Sellest sissetulekust võib laenumakse-teks kuluda 50% ehk 767 eurot, tegeli-kult soovitaksin, et laenukoormus oleks veidi tagasihoidlikum – nii ei muutu kohustused perele liiga koorma-vaks, ei pea harjumuspäraseid kulutusi

vähendama ja saab osa sissetulekust ka kõrvale panna.

• Perel on olemasolevaid finantskohustu-si 265 euro ulatuses. Kui need lepingud jäävad muutmata, võib kodulaenu makse olla kuni 502 eurot. Kui piirata laenumaksete osa sissetulekust näiteks 40%-ga, mis oleks perele kindlasti jõu-kohasem, võiks kodulaenu makse piir-duda 350 euroga.

• Jaan saaks laenu võtta kuni 40-aastase tagasimaksmise graafikuga. Lähtudes uue laenu võimalikust kuumakse suu-rusest ja 40-aastasest tähtajast, võiks maksimaalne laenusumma küündida 56 300 eurole. Kui arvestada, et ole-masoleva kodu müügist saadud sum-mast jääb pärast senise laenu tasumist järele 22 370 eurot, võiks vaadata uut kodu hinnaga 78 670 eurot või siis veidi odavamat arvestusega, et osa summast jääks sisustuse muretsemiseks. Jaani pere omafinantseering oleks üle 28% uue kodu hinnast, mis on kindlasti piisav. n

1. Vali kodu välja

Vali oma (pere) sissetulekut ja laenukohustusi arvestades uus kodu välja. Kui ei ole kohe midagi konkreetset silmapiiril, siis kõige rohkem kinnisvara-pakkumisi leiab veebilehelt www.city24.ee.

2. Otsi ostja olemasolevale kodule

Olemasolev kodu on mõttekas kohe müüki panna. Selleks soo-vitame kasutada professio-naalse kinnisvaramaakleri abi.

Ühe võimalusena kolida uude koju kiiremini pakub SEB koduvahetuslaenu – siis ei pea vana kodu enne uue soetamist kindlasti ära müüma, vaid võib müügiks kuni pool aastat aega võtta. Koduvahetuse perioodi kuue kuu jooksul tasub pere

6 sammu uue koduni

Testi oma laenuvõimet, kasutades kalku-laatoreid SEB kodulehel www.seb.ee.

madalama maksekoormuse võimaldamiseks vaid intressi-makseid.

Koduvahetus on seotud ris-kiga, et soovitud hinnaga ost-jat piisavalt kiiresti ei leita. Pank annab igal üksikjuhtumil soovituse, kas senine kodu on mõistlik kõigepealt müüa või võiks kaaluda koduvahetuse lahendust.

3.

Meie kodulehelt saad küsida esialgset laenupakkumist või juhul, kui plaan juba selge, saata põhjalikuma laenutaot-luse. SEB klientidel soovitame täita laenutaotluse interneti-pangas.

Nõustamine on kindlasti vajalik, kui laenuprojekt on kee-rukam – näiteks, kui soovid ise hakata kodu ehitama või kui varasemast on eluasemelaene või muid kohustusi.

2.1. 3. Tule panka erakliendihal-duri juurde nõustamisele

KODULAEN

Kliendi leht 2–2011 17

Vaata SEB kodulaenu tingimusi ja loe tagasimaksmise kohta www.seb.ee/kodulaen.

• Laenumaksete kindlustus on vaid SEB kodulaenuga koos paku-tav võimalus juhuks, kui sisse-tulek peaks ootamatu töökaotuse või ajutise töövõimetuse tõttu vähenema. Sel juhul on laenu-maksete tasumine 12 kuu jooksul kindlustatud.

• Laenukindlustus on laenusaaja elukindlustus. Laenukindlustu-sega on tagatud laenu jäägi tasu-mine kindlustatu surma korral. Soovi korral saad ennast kindlus-tada ka õnnetusjuhtumist põh-justatud ajutise või püsiva töö-võimetuse puhuks.

Laenuvõtmisega kaasnevad järgmised kulutused:• kinnisvara hindamise tasu

(kui hindamine on vajalik)• notaritasu ja riigilõiv• tagatisvara kindlustamine• laenulepingu sõlmimise tasu

4. Esita laenutaotlemiseks vajalikud dokumendid

Koos laenutaotlusega on üldju-hul vaja esitada SEB poolt tun-nustatud kinnisvarabüroo hin-damisakt soetatava kinnisvara ja laenu lisatagatiste kohta (nt koduvahetuse puhul ka senise kodu kohta). Samas ei ole hin-damisakt alati vajalik – stan-dardse korteri puhul võib pan-gatöötaja ise selle turuväärtuse kindlaks määrata. Kui Su sisse-tulek on seni laekunud teise panka, on vajalik konto välja-võte viimase 6–12 kuu kohta (sobib internetipanga välja-võte). Täpset infot saad era-kliendihaldurilt.

5. Sõlmi vajalikud lepingud

Positiivse laenuotsuse järel all-kirjastame lepingud. Laenu-lepingu sõlmimine toimub pan-gas, ostu-müügileping ja taga-tisvara pandileping vormista-takse notari juures. Seejuures tuleb tasuda notaritasu ja riigilõiv. Laenusumma maks-takse välja pärast tagatise vor-mistamist. Kodu ostmisel kan-nab pank vajaliku summa otse uue kodu müüjale.

6. Kindlusta ennast ja oma kodu

Laenu tagatiseks olev kodu (kodud) tuleb kindlustada. SEB pakub spetsiaalselt meie kodu-laenuklientide jaoks välja töö-tatud tagatisvara kindlustuse võimalust.

Soovitame sõlmida ka lae-nukindlustuse, mis vabastab Sinu lähedased laenukohus-tusest, kui Sinuga midagi juh-tub, samuti laenumaksete kindlustuse ajutise makse-võimetuse kaitseks.

Laenu tagasimaksmine ja riskid

Tagasimaksmine algab laenu kasutuselevõtule järgnevast kuust pangaga kokku lepi-tud graafiku alusel.

Suurim risk on seotud ohuga, et Sinu sissetulekud tulevikus vähenevad. Kui Sinu või Sinu pere makse-võimes toimub muudatus, võta kohe ühendust oma era-kliendihalduriga. n

4. 5. 6.

Minu jaoks on tähtis, et meil oleks palju selliseid kliente, kes usaldavad ja hindavad meie tööd, sest teavad oma igapäevasest kogemusest, et see on kvaliteetne.

18

PERSOON


19

PERSOON


SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit soovib anda kliendile ideaalse pangakogemuse kvaliteetse, lihtsa ja kättesaadava teenuse kaudu.

SILVER VOHUkommunikatsioonijuht

Oleme kliendisuhtluses muutuste teel

Eerika Vaikmäe-Koit:

Miks peaksid kliendid valima just SEB oma finantspartneriks?

Statistika näitab, et majandussurutis muutis nii äri- kui ka eraklientide tarbimisharjumusi. Tarbimise kõrval muutus oluliseks ka säästmine, kas see suurendas hoiuste mahtu?

2010. aastal avaldatud uuringud näitasid, et kliendid peavad meid usaldusväärseks ja sõbralikuks pangaks. Usun, et meil on väga hea ja Eesti eripärasid arvestav stra-teegia – oleme tugev universaalpank, kus ühtviisi olulised on nii klientide raha pai-gutamine, laenude andmine kui ka iga-päevapanganduse edendamine. SEB-l on olemas kõik see, miks kliendid peaksid ja tahaksid meie juurde tulla – hea ja tugev pank, väga arukad ja töökad töötajad ning head tooted ja teenused.

Kindlasti on mõttemallide muutus kaasa aidanud hoiuste mahu suurenemisele. Samas viis euro tulek tähtajaliste hoiuste intressid niivõrd madalaks, et hoiused ei ole ilmselt see koht, kus klient tulevikus kasu teeniks. Järjest olulisemaks muutub

seega panga oskus anda kliendile head nõu, kuhu oleks tark oma raha suunata. See tähendab aga, et meie erakliendihal-duritel peab olema piisavalt aega klientide nõustamiseks investeeringute alal ning seda samal ajal, kui ka laenutaotluste arv on tõusuteel. Keskendume veelgi enam erakliendihaldurite töökorralduse edasisele lihvimisele.

Ma ei ütleks nii. Investeerimine on oluline valdkond, kuid vähemalt sama oluline on klientide nõustamine laenuküsimustes ja igapäevapanganduses ehk selgitamine, kuidas oma rahaasju otstarbekalt ajada. Meie kõigi eelarvetes on peidetud ressurs-se – raha, mida saaks mõistliku planeeri-mise korral säästa ja tuleviku tarvis inves-teerida. Seega, me vaatame kliendisuhet tervikuna – oluline on, et kliendil oleks ambitsioon midagi saavutada – kui see on olemas, siis on erakliendihalduri roll aidata püstitatud eesmärki saavutada. See tähendab, et investeerimine, laenamine ja

Põhitähelepanu on seega investeerimisel ...

20

PERSOON


igapäevapangandus käivad käsikäes ja sõltuvalt sellest, kui hästi suudavad pank, teller ja kliendihaldur neis kolmes vald-konnas nõu anda, näeme muudatusi klien-dirahulolus ja laenuvõlgnevuste mahus.

Minu jaoks on kaks märksõna: kvaliteet ja usaldus. Uuringute järgi mõtleb eraisik pangasuhte ja pangaasjade peale vähem kui 1% oma ajast, piltlikult öeldes pakub pank pigem tugiteenust. Eesti mõistes tähendab see, et teenus peab olema kvali-teetne, lihtne ja kättesaadav.

Usaldus muutub eriti oluliseks suure-mate otsuste ajal. Minu jaoks on tähtis, et meil oleks palju selliseid kliente, kelle jaoks oleks loomulik pöörduda suuremate finantsotsuste puhul panga poole nõu saa-miseks, et nad usaldaksid ja hindaksid meie tööd, sest teavad oma igapäevasest kogemusest, et see on kvaliteetne. Seega tuleb meil võita kliendi usaldus üha uuesti iga kontaktiga, mis tal tekib meiega üks-kõik millise pangakanali kaudu.

See on juba tükk aega selge, et eriti era-kliendi jaoks on internet viimasel ajal kõige tähtsamaks kanaliks kujunenud. Kui klient mõtleb pangast, siis tihtipeale peab ta silmas just internetipanka. Uue interne-tipanga valmimisega astusime oma era-klientidele väga suure sammu lähemale.

Teine oluline kanal on kindlasti kontor ehk nõustamine suurte otsuste puhul. On arusaadav, et klient tahab saada kvaliteet-set ja usaldusväärset nõu nii pangakonto-

Milline võiks olla Sinu hinnangul SEB kliendi ideaalne pangakogemus?

Millised pangakanalid on tulevikus kõige olulisemad?

ris kui ka suuremate otsuste puhul kliendi-halduriga silmast silma kohtudes.

Kolmas kanal on kontaktikeskus, mis liidab kogu kliendisuhtluse ühtseks tervi-kuks. Kõige tähtsam on aga see, et kliendil oleks meie poole lihtne pöörduda, meie suhtluskanalid oleksid talle kättesaadavad ja klient saaks oma pangaasjad aetud talle kõige mugavamal moel.

Oleme oma kliendisuhtluses muutuste teel. Lisaks internetipangale tahame laien-dada kontaktikeskuse funktsioone ja tege-leme kontorivõrgustiku uuendamisega.

Paljud eelmisel aastal tehtud uuendused hakkavad sellel aastal mõju avaldama. Loo-detavasti kohtub suur osa kliente sellel aastal oma isikliku nõustajaga pangas – erakliendihalduriga. Enam pole vahet, kas panka pöördumise põhjuseks on laenu- või säästmisküsimused, kontaktisikuks on ikka isiklik kliendihaldur, kes on koolitatud andma nõu kõikides finantsküsimustes.

Kui kontorisse satub inimene tõe-näoliselt paar korda aastas, siis sula-rahaautomaate kasutame me iga nädal. Masinapargi osas on oodata suuri muutu-si. Esiteks suurendame sularaha sissemak-se automaatide arvu kaks korda. Teiseks on käimas projekt, mis liidab kõik Balti rii-kide sularahaautomaadid ühisesse võrku. Selle projekti realiseerumisel suureneks meie kodupanga sularahaautomaatide arv praeguselt 800-lt 3000-le.

Tempokalt arenevad edasi ka meie e-kanalid – lisaks uuenenud internetipan-gale käivitame eraklientidele sel aastal uue mobiilipanga.

Milliseid uuendusi on 2011. aastal oodata?

n

Oleme jaepanganduses suurte muutuste künnisel ja mul on hea meel, et nende protsesside juhtimine on edaspidi Eerika kindlates kätes.

Riho Unt, SEB juhatuse esimees

Eerika Vaikmäe-Koit

• on pangas erinevates ametites töötanud alates 1996. aastast;

• oli 2001–2005 jaepanganduse divisjoni juhi asetäitja;

• juhtis 2005–2008 SEB Grupis erinevaid projekte;

• asus 2008. aastal juhtima per-sonali-, õigus- ning turunduse ja kommunikatsiooni valdkonda;

• juhib 2010. aasta sügisest jae-panganduse ja tehnoloogia vald-konda.

Jaepanganduse ja tehnoloogia valdkond on SEB Panga suurim äriüksus, kus töötab üle poole panga töötajatest ja mis annab ligikaudu poole panga ärimahust. Valdkond teenindab 500 000 aktiivset era-klienti ning 34 000 väikest ja kesk-mise suurusega ettevõtet ning vas-tutab terve panga tooteportfelli aren-damise eest.

SEB uuendused aastal 2011

• Sul on nüüd oma isiklik nõustaja pangas – erakliendihaldur, kelle poole võid pöörduda kõikides finantsküsimustes.

• Sularaha sissemakse automaati-de arv suureneb kaks korda.

• Lisaks uuenenud internetipanga-le valmib uus mobiilipank.

INTERNET

22 Kliendi leht 2–2011

Uuendasime eelmisel aastal põhjalikult oma internetikanaleid ja lisaks uuele internetipangale saad nüüd kasutada ka uut kodulehte.

SIIM SAAREdigitaalse turunduse juht

Tere tulemast SEB uuele kodulehele!

T änu kodulehe sisu paremale liigen-datusele ja läbimõeldud esitamisele on info leidmine muutunud oluliselt

lihtsamaks ja mugavamaks. Sisu uuenda-mise käigus kirjutasime ümber rohkem kui tuhat eestikeelset teksti, et muuta panga toodete ja teenuste info võimalikult arusaadavaks.

Kiire ja selge ülevaade

Oleme püüdnud pangatooteid tutvusta-vad tekstid teha võimalikult lihtsaks ja arusaadavaks. Kiire ülevaate saamiseks piisab vaid paari rea lugemisest. Igal lehel on selgelt välja toodud enim kasutatav tegevus, nii ei ole enam vaja otsida kohta, kust esitada laenutaotlus, tellida panga-kaart või registreerida nõustamisele.

Täiustatud on ka otsingut, vajaliku teema leidmine on nüüd lihtsam kui kuna-gi varem.

Uue kodulehe ülesehitus

Avalehel näed alati värskeid uudiseid, pak-kumisi ja muud vajalikku infot.

Leht on jaotatud kolmeks suuremaks alajaotuseks: “Eraklient”, “Äriklient” ja “SEB-st”.

Avalehe vasakust äärest leiad põhi-menüü, mis on jaotatud kolmeks: “Meie teenused”, “Kliendiprogrammid” ning “Kursid ja intressimäärad”.• Teenuste all on kogu vajalik info panga

toodete kohta erinevate valdkondade ja teemade lõikes.

• Kliendiprogrammide alt saad tervikliku info meie pakkumistest erinevatele kliendigruppidele alates noortest kuni seeniorideni.

• Menüüpunkti “Kursid ja intressimää-rad” alla on koondatud kõige enam otsi-tav info ehk valuutakursid, intressimää-rad ja fondikursid.

Loodame, et meie uus koduleht muudab Sinu elu lihtsamaks ja mugavamaks. n

Tere tulemast lehele www.seb.ee.

PANGAKAART

23

Kas Sa ostad endale vajalikke asju internetist? Kui jah, siis kõige turvalisem on nende ostude eest maksta Eestis ainulaadse SEB Virtuaalkaardiga. Kaart kehtib ülemaailmselt kõigi interneti-kaupmeeste juures, kus on võimalik tasuda Visa kaardiga.

TAMMO OTSASOOe-tehnoloogia divisjoni direktor

Osta internetist turvaliselt Virtuaalkaardiga


I nternetist ostmise eeliseks on suurem valik, soodsamad hinnad ja võimalus endale

sobival ajal kodust lahkumata arvuti kaudu vajalikud ostud ära teha. SEB kodupanga kliendina on Sul mitmeid eeliseid mugavamaks, soodsamaks ja kiiremaks ostmiseks netipoodidest.

dusesse saada, ei ole tal nendega midagi peale hakata, sest kaardil ei ole enam raha ja see ei kehti enam.

Mugav tellimine internetipangast

Virtuaalkaardi saad tellida internetipan-gast ja füüsiliselt kaarti ei valmistata. Vor-mistamisel saad ise määrata soovikohase limiidi (kuni 3500 eurot). Limiidi määrami-sel arvesta kindlasti ka kauba saatmis-kulude lisandumise ja valuutakursi võima-liku kõikumisega.

Ühe kaardiga saad osta ka mitmest internetikauplusest ja samuti on Sul või-malik iga ostu jaoks tellida eraldi kaart.

Internetipangas on võimalik muuta juba avatud Virtuaalkaardi limiiti ja kaarti vajadusel kohe blokeerida. Virtuaalkaardi tellimine internetipangast maksab 0,64 eurot. n

Kuidas internetipoes maksta?

• Vormista internetipangas sobiva limiidiga Virtuaalkaart.

• Ostu tegema hakates vali maks-misviisiks Visa kaardiga maks-mine.

• Edasta kaupmehele kaardi num-ber, kehtivusaeg ja turvatunnus CVV2.

• Kaardi numbrit, kehtivusaega, tur-vatunnust, limiiti ja vaba raha saad vaadata ainult internetipangas.

Miks kasutada internetist ostmisel Virtuaalkaarti?

• Turvaline tänu lühikesele kehtivu-sele ja piiratud limiidile.

• Võimalik kohe kasutada.• Hea alternatiiv krediitkaardile.

Telli Virtuaalkaart SEB internetipangast.

Internetiostudeks ei ole vaja krediitkaarti

Eestis ainulaadse SEB Virtuaalkaardiga saad maksta internetis tehtud ostude eest ilma krediitkaarti omamata. Virtuaalkaart kehtib ülemaailmselt kõigi internetikaup-meeste juures, kus on võimalik tasuda Visa kaardiga ning see on kohe pärast tel-limist kasutusvalmis.

Virtuaalkaart on seotud Sinu kontol oleva rahaga – see tähendab, et krediidi-limiiti erinevalt krediitkaardist Sulle ei ava-ta. Erinevalt krediitkaardi taotlemisest ei pea Virtuaalkaardi puhul tõendama ka oma sissetulekuid ega kohustusi ning oota-ma panga otsust kaardi saamise kohta.

Piiratud limiit ja lühike kehtivusaeg tagavad turvalisuse

Virtuaalkaardi kasutamisel ei pea Sa muretsema kaardi andmete võimaliku kuri-tarvitamise pärast, mis on alati teemaks igapäevases kasutuses oleva krediitkaardi andmete esitamisel tundmatule interneti-kaupmehele. Virtuaalkaardi puhul on riskid maandatud Sinu määratud limiidi tõttu, millest suuremaid tehinguid pole võimalik teha. Turvalisust suurendab ka kaardi lühike kehtivusaeg: 40 päeva. Isegi kui mõnel petturil õnnestub pärast ostu sooritamist Sinu kaardi andmed enda val-

KULDKLIENT

24

Internetipank pakub kuldkliendile mitmeid võimalusiEelmise aasta oktoobrist on SEB-l mugava kasutusloogikaga uus internetipank, mis pakub kuld-kliendile mitmeid uusi võimalusi.

KAUR ELVISTEkuldkliendiprogrammi juht


2 009. aasta aprillis viisime kuldklien-tide hulgas läbi uuringu, mis näitas, et kuldkliendid pidasid pangasuh-

tes üheks olulisemaks teguriks laiade võimalustega internetipanka.

Kuu aega enne uue internetipanga kasutuselevõttu said kõik kuldkliendid tut-vuda SEB uue internetipanga testversioo-niga. Pakutud eelist kasutas üle 2500 kuldkliendi, kelle positiivne tagasiside ja uue versiooni kiire omaksvõtmine valmis-tas meile suurt rõõmu. Saime teilt väärtus-likke ideid ja ettepanekuid, mida kasu-tasime uue internetipanga täiustamiseks ning paljud nendest muudatustest on tänaseks juba sisse viidud.

Näed oma kliendistaatust

Internetipanka sisenedes märkad kohe avalehe paremal pool joonist, mis näitab Sulle, milline on Sinu kliendistaatus meie pangas. Mida kaugemale ulatub kuldklien-

di kastis olev roheline joon, seda kindlam on Sinu kuldkliendistaatus. Kui roheline joon jääb kuldkliendikasti algusesse, soo-vitame Sul üle vaadata oma sissetulekute või varade vastavus kuldkliendi kritee-riumidele, et saaksime ka tulevikus pakku-da Sulle parimaid lahendusi.

Eelised avanevad avalehel

Kuldkliendina saad osa mitmetest püsiva-test eelistest ja lisaväärtustest, mis aita-vad Sul igapäevaseid rahaasju paremini korraldada. Oleme koondanud need eelised kolmeks väärtuseks – väärtustame Sinu aega, vajadusi ja perekonda. Kuld-kliendi eelised on internetipanga avalehel staatuse joonise all, olles vajadusel kiiresti leitavad.

Saad valida staatust iseloomustava päisefoto

Kuldkliendina on Sul võimalik seadistada oma internetipanga avalehe päisesse staa-tust iseloomustav foto. Lingi alt “Eelis-tused” saad valida kahe kulduuriga foto vahel. Kulduur sümboliseerib üht kuldklien-di põhiväärtustest – aja väärtustamist.

Kliendi leht 2–2011 25

KULDKLIENT

Pakkumised lähtuvad Sinu vajadustest

Sulle pakkumisi tehes arvestame Sinu eluetapi vajaduste ja olemasolevate too-detega. Selleks oleme välja töötanud uue lahenduse, mis võimaldab meil just inter-netipanga kaudu tuua Sinuni personaal-sed pakkumised.

• Esimene pakutav toode on SEB Pere-pakett, millega on igapäevased pan-gaasjad tasuta nii Sulle kui ka kuni Sinu seitsmele sõbrale või lähedasele. Kuu-hooldustasuta SEB Paketid valiti 2009. aasta aprillis kuldklientide hulgas läbi viidud uuringus kõige hinnatumaks hetkel kehtivaks eeliseks. Juba 65% kuldklientidest on valinud endale SEB Paketi.

• Uuenenud lahenduse viimaseks pakku-miseks on investeerimistooted. Enne otsuse tegemist ja lepingu sõlmimist ootame Sind kindlasti nõustamisele, et leiaksid vastavalt oma riskitasemele, perioodile või soovitavale investeeri-mispiirkonnale parima lahenduse.

Pakkumised meie parimatelt partneritelt

Gold- ja Platinum-kaardi partnerite pakku-misi tutvustava lingi leiad samuti interneti-pangast. Nii nagu varasematel aastatel, soovime jätkata ka edaspidi sooduspakku-miste tegemist näiteks SEB Maijooksule ja SEB Tallinna Sügisjooksule. Ent võrreldes varasemate aastatega oleme koostööpart-nerite arvu vähendanud. Soovime Sulle edastada eelkõige parimaid lahendusi ja lisaväärtusi meiega seotud toodetele ja teenustele.

Sinu finantspartneriks on erakliendihaldur

Kuldkliendina on Sinu isiklikuks finants-partneriks pangas erakliendihaldur, kes vaa-tab Sinu ja Sinu pere soove ning vajadusi ühtse tervikuna, pakkudes terviklahendusi nii kodu soetamisel, vara ja elu kindlusta-misel kui ka pensioni kogumisel.

Oma erakliendihalduri kontaktandmed leiad internetipanga lehe ülaosast alalõi-gust “Kontakt”. Igapäevaste pangaasjade-ga seotud küsimustele saad vastuse kas lähimast pangakontorist või kuldkliendi telefonil 1228. n


HEATEGEVUS

Muudame rahamärgid naeratuseks!Jagan teiega mõtteid, mida varju-paikades peatuvad lapsed on arvanud fondile saadetud kirjades.

TRIIN LUMISEB Heategevusfondi tegevjuht

S EB Heategevusfondi kaudu toetab varjupaiku ja kingib seal viibivatele lastele häid emotsioone juba enam

kui 6200 püsitoetajat. Sedapuhku jagavad oma tundeid lapsed, kelle vahvad kirjad ja joonistused said köidetud mahukaks raa-matuks. Järgnevalt mõned katked sellest südamlikust “suurteosest”.*

Elina: “Aitäh, et te meile üritusi korraldate. Nendest oli meile palju abi, kuna me avas-tasime õega palju asju, millest meil aimugi polnud ... Vembu-Tembu maal meeldis kõige rohkem bassein ja võnkega liumägi. Kuigi ma sabakondi ära lõin, oli see liumä-gi ikkagi lahe!”

Maarja: “Seal Suurhallis räägiti alguses, et mida Jürgen väiksena tegi. Ta ütles, et ta

vanaisa tahtis valget klaverit. Jürgen tegi esimesena lihtsaid trikke, näiteks Coca-Cola pudeli ja kotiga trikis oli kott alguses tühi, ta näitas ka seda, siis tegi triki ja koti sees oli taas pudel. Lõpetuseks AITÄH!”

Katja: “Suur aitäh Teile selle eest, et olete meid aidanud, igale poole reisima viinud. Näidanud kui toredaid inimesi on sellel planeedil. Kes suudavad ja tahavad toeta-da ja aidata lapsi ... Mulle meeldis väga lin-numajade ehitamine ... Sain palju lindude elust teada, ühesõnaga, targemaks.”

Maria: “See, millest räägin, on pikk jutt. Me läksime ühte armsasse majja jõe ääres, me tegime palju asju. Tahtsime kala püüda, aga ei saanud ühtegi kätte. Minul sõi kala pool ussi ära. Me saime veel ise kokata ka! Suur tänu toreda matka eest!”

Kristo: “Sõit oli ülimalt tore, inimesed olid väga sõbralikud ja väga-väga meeldivad. Söök oli vapustav, õpetus liikluses osale-miseks oli lastele õpetuslik kogemus, po-litseid olid sõbralikud ... Kui oleks võimalus veel kord selline sõit ette võtta, siis oleks mõnus seda korrata. Aga kui saaksid tei-sed minna, siis soovitan seda kindlasti!”

Irina: “Teie olete nagu võlurid, kes teevad ühest asjast teise. Teie muudate rahamär-gid rõõmsaks sõiduks sõpradega ja laag-riks ilusas kohas ja piletiteks loomaaeda ... ning meie naeratusteks. Teie muudate rahamärgid südamlikkuseks.”

SEB Heategevusfondi toetajate ja anneta-jate abiga tunnevad lapsed end tähtsana. Aitäh, suure südamega annetajad, teie abiga on olnud lastel võimalus headest emotsioonidest osa saada. Koos suudame rohkem! n

MTÜ SEB Heategevusfond toetab laste varjupaiku üle Eesti, aidates neid nii rahaliselt kui ka korraldades lastele üritusi, mis toetavad laste arengut ja toimetulekut tulevas elus ning võimaldavad lastel lihtsalt rõõmu tunda.

Kogutud rahast saavad tuge ühek-sa laste varjupaika üle Eesti.

Täpsemat teavet SEB Heategevusfondi kohta ja annetada saad meie kodu-leheküljel www.heategevusfond.ee.

* Laste kirjaviis on muutmata.

Sellel hooajal esitleb SEB maailmakuulsat G. Puccini ooperit "Boheem".Väärtustame traditsioone ja ootame kõiki ooperit nautima.

SEB on Rahvusooper Estonia kuldsponsor

seb kliendileht 02-2011 · 2011. 1. 31. · uus kodu kodulaenuga rahapäevik – kulude-tulude...

Documents