SELETUSKIRI

elektroonilise side seaduse

muutmise seaduse eelnõu juurde

I. Sissejuhatus

Elektroonilise side seaduse1 (edaspidi ESS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)

väljatöötamine on tingitud vajadusest viia ESS vastavusse Euroopa Paralamendi ja

nõukogu elektroonilise side siseturu direktiivide 2009. aasta muudatuste paketiga.

Samuti muudetakse ESSi tulenevalt elektroonilise side sektori üldisest arengust,

eesmärgiga tagada nimetatud sektori sujuv ja tõrgeteta reguleerimine.

Seaduse eelnõu on välja töötanud töögrupp, mis moodustati majandus- ja

kommunikatsiooniministri käskkirjaga 05.01.2010.a nr 1 ja muudeti käskkirjaga

26.03.2010 nr 107. Nimetatud töögrupi esimees oli Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi (edaspidi MKM) sideosakonna juhataja Tõnu Nirk (tel 6397 677; e-post:

tonu.nirk@mkm.ee).

Töögrupi koosseisu kuulusid:

Mart Laas – MKM sideosakonna juhataja asetäitja;

Ants Viira – MKM sideosakonna ekspert;

Heiki Eesmaa – MKM õigusosakonna peaspetsialist;

Liisi Moks – MKM sideosakonna peaspetsialist;

Jüri Jõema – Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITL)

tegevjuht;

Priit Soom – Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) peadirektori asetäitja –

elektroonilise side teenistuse juhataja;

Arvo Rammus – Tehnilise Järelevalve Ameti nõunik;

Mariann Loide – Tehnilise Järelevalve Ameti õigusnõunik

Rivo Mets – Konkurentsiameti elektroonilise side osakonna juhataja;

Jaanus Rankla – Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik;

Margo Sootla – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse sideteenuste

osakonna juhataja;

Mihkel Tammet – Kaitseministeeriumi hangete osakonna juhataja (kuni 25.03.2010.a);

Jaak Jõesoo – Kaitseväe Peastaabi side- ja juhtimissüsteemide osakonna sagedushalduse

jaoskonna juhataja (alates 26.03.2010.a);

Kairi Arunurm – Tarbijakaitseameti tarbijakaebuste osakonna jurist.

Lisaks olid töögrupi töösse kaasatud oma valdkonna eksperdid Siseministeeriumist, ITList,

TJAst, Konkurentsiametist, Tarbijakaitseametist, Andmekaitse Inspektsioonist ja

Häirekeskusest.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud MKMi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (tel

625 6441, e-post: mart.laas@mkm.ee), peaspetsialist Liisi Moks (tel 639 7665, e-post:

liisi.moks@mkm.ee) ja Konkurentisameti sideteenistuse õigusnõunik Marek Piiroja (tel

667 2541, e-post: marek.piiroja@konkurentsiamet.ee).

1 RT I 2004, 87, 593

2

Eelnõu juriidilise ekspertiisi ja keelelise toimetamise on teostanud MKMi õigusosakonna

juhataja Eva Vanamb (tel. 6397648, e-post: eva.vanamb@mkm.ee) ja õigusosakonna

peaspetsialist Heiki Eesmaa (tel. 6256485, e-post: heiki.eesmaa@mkm.ee).

Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus.

II. Seaduse eesmärk

1. Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimine

Eelnõu peaeesmärgiks on viia ESS vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

elektroonilise side siseturu 2009. aasta muudatuste paketiga, millega muudetakse 2002.

aastast pärinevaid elektroonilise side siseturu reegleid.

Euroopa Liit (edaspidi EL) võttis 2002. aasta 7. märtsil vastu elektrooniliste sidevõrkude

ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku, mis koosneb viiest direktiivist:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ2 elektroonilistele sidevõrkudele ja

nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu

käsitlev direktiiv);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ3 elektrooniliste sidevõrkude

ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ4 elektrooniliste sidevõrkude

ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv);

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ5 universaalteenuse ning

kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse

direktiiv);

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ6, milles käsitletakse isikuandmete

töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja

elektroonilist sidet käsitlev direktiiv).

Nimetatud direktiivid võeti Eesti õigusruumi üle elektroonilise side seadusega, mis jõustus

2005. aasta 1. jaanuaril.

EL võttis 2009. aasta 24. novembril vastu elektroonilise side siseturu muudatuste paketi

(sidepakett), mis koosneb kahest direktiivist:

1) parema õigusloome direktiiv 2009/140/EÜ7 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise

reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega

seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ

elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta;

2) kodaniku õiguse direktiiv 2009/136/EÜ8 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta

2 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7-20

3 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21-32

4 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33-50

5 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51-77

6 EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37-47

7 ELT L 337, 18.12.2009, lk 37-69

8 ELT L 337, 18.12.2009, lk 11-36

3

elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse

isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning

määrust nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta.

Direktiivide muutmise peamised eesmärgid on:

1) kohandada elektroonilist sidet reguleerivat raamistikku selliselt, et reguleerimine, kus

see on vajalik, oleks nii sideettevõtjate kui ka riigi reguleerivate asutuste jaoks tõhus ja

paindlik. Võimalus rakendada turuanalüüside käigus funktsioonipõhist eraldamist;

2) kasutada ja hallata paremini raadiosagedusi, selleks et ühiskond saaks raadiosagedusest

kui suure nõudlusega napi ressursi kasutamisest maksimaalselt kasu ning et tehnoloogia ja

nõudluse struktuuri muutmine kajastuks kiiresti kõnealuse ressursi kasutamise viisis.

Toetada innovatsiooni, tehnoloogia ja teenuse neutraalsust. Muuta kohustuslikuks

raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja rentimine;

3) parandada elektroonilise side teenuse kasutajate huvides sidevõrkude ja –teenuse

turvalisust ja terviklikkust, eesmärgiga tugevdada sideteenuse kasutajate usaldust ja

kindlustunnet;

4) suurendada ja täiustada kasutajate õigusi elektroonilise side sektoris sellega, et

tarbijatele antakse muu hulgas rohkem teavet hindade ja teenuste osutamise tingimuste

kohta, ning tagada puuetega isikutele juurdepääs elektroonilise side teenustele, sealhulgas

hädaabiteenustele ning tagada nende kasutamisvõimalused;

5) suurendada üksikisikute eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitset elektroonilise side

sektoris eelkõige turvalisuse suurendamist käsitlevate sätete ning paremate

jõustamismehhanismide abil;

6) konsulteerimisvõimalus Euroopa Sideametiga.

2. Elektroonilise side seaduse täiendamine ja kaasajastamine

Eelnõuga täpsustatakse sageduslubade pikendamise, pikendamisest keeldumise ja

tingimuste muutmise menetlusprotsessi selliselt, et see ühtiks haldusmenetluse üldise

loogikaga. Eelnõuga muudetakse amatöörraadiojaama tööloa kehtivuse aega, mille

tulemusena kehtib nimetatud luba senise kolme aasta asemel viis aastat.

Eelnõuga täiendatakse sagedusloa andmisest keeldumise aluseid selliselt, et TJAl antakse

õigus keelduda sagedusloa andmisest, kui raadiosageduste kasutamist soovitakse alustada

hiljem kui 6 kuud vastava taotluse esitamisest.

Eelnõuga sätestatakse Konkurentsiameti õigus avalikustada sideettevõtjate poolt osutavate

sideteenuste klientide arvu ja ettevõtjate turuosasid klientide arvu alusel. Kehtiva ESSi

alusel ei ole võimalik nimetatud andmeid avalikustada, kuna sideettevõtjad käsitlevad neid

ärisaladusena. 2008. aasta lõpus pöördus Euroopa Komisjon Konkurentsiameti poole

küsimusega, miks avalikult kättesaadavas dokumendis „ERG (06) 45 Report on Mobile

Access and Competition Effects“ lisas 1 vaid Eestit ja Portugali puudutavas ei ole

avaldatud sideettevõtjate turuosasid puudutavaid andmeid (märgitud konfidentsiaalne)

kuigi teised riigid on nimetatud teabe avalikustanud.

Eelnõuga laiendatakse vastutust liinirajatise kahjustamise ja liinirajatise kaitsevööndis

liinirajatise omaniku loata tegutsemise eest ka sellise tegevuse korraldamisele, mille

tulemusena saab vastutusele võtta tegevuse korraldaja, st tööde juhataja vms, kelle

ülesanne on korraldada tööde teostamist, taotleda vajalikud load, kooskõlastused jne.

4

III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktid 1-11 (mõisted)

Punkt 1 – asendatakse mõiste „alamvaskpaar“ mõistega „alamkliendiliin“, mis on seotud

muudetava juurdepääsu käsitleva direktiivi ülevõtmisega. Muudatus on tingitud asjaolust,

et vaid ühel kindlal tehnoloogial baseeruvad alamvaskpaari mõiste on tehnoloogia arengust

tingituna minetanud oma aktuaalsuse. Seda asendab tehnoloogiliselt neutraalne mõiste

alamkliendiliin.

Punktid 2, 6 ja 9 – ESSi täiendatakse uute mõistetega „jagatud juurdepääs kliendiliinile“,

„seotud teenus“, „seotud vahend“ ja „täielik juurdepääs kliendiliinile“, mis on seotud

muudetava raam- ja juurdepääsu käsitleva direktiivi ülevõtmisega.

Punktid 3 – 5 ja 8 - täpsustatakse mõisteid „kliendiliin“, „kõne“ ja „telefoniteenus“,

eesmärgiga viia nimetatud mõisted vastavusse muudetava raam-, juurdepääsu käsitleva ja

universaalteenuse direktiiviga. Mõiste „kitsasribaühendus“ kehtetuks tunnistamise tingib

mõiste „kõne“ kooskõlla viimine muudetava raamdirektiivi artikli 2 punktiga s.

Punktid 7 ja 11 – tegemist on normitehnilise muudatusega, mille eesmärk on sätestada

eelnõus „sidevõrk“ sarnaselt mõistega „sideteenus“.

Punkt 10 – kustutatakse mõiste „vaskpaar“, mis on seotud muudetava juurdepääsu

käsitleva direktiivi ülevõtmisega. Muudatus on tingitud asjaolust, et vaid ühel kindlal

tehnoloogial baseeruv vaskpaari mõiste on tehnoloogia arengust tingituna minetanud oma

aktuaalsuse ning seda asendab tehnoloogiliselt neutraalne mõiste kliendiliin.

Eelnõu § 2 punkt 1

Muudetava raamdirektiivi artikli 8a lõike 1 alusel täiendatakse eelnõuga ESS § 8 lõiget 2,

mis sätestab kohustuse, mille kohaselt MKM ja TJA peavad raadiosageduste haldamisel

arvestama ELi majanduslikke, julgeoleku-, tervise ja avaliku huve, sõnavabadust,

kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiosageduste kasutajate

erinevaid huve selliselt, et oleks tagatud raadiosageduste haldamine majanduskliku,

sotsiaalse ja keskkonna seisukohalt nii tõhusalt ja tulemuslikult kui võimalik, võttes

arvesse raadiosageduste olulist osa elektroonilises side valdkonnas.

Eelnõu § 2 punkt 2

Muudetava raamdirektiivi artikli 19 lõike 2 alusel täiendatakse eelnõuga ESS paragrahve 8

ja 28 lõikega 4, mille kohaselt MKM ja TJA kohustuvad võtma oma ülesannete täitmisel

võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Komisjoni raadiosagedus- ja

numeratsioonihaldust puudutavaid soovitusi. Samas sätestatakse võimalus soovitusi mitte

arvesse võtta, kuid sellisel juhul tuleb Euroopa Komisjoni sellest teavitada. Üldjuhul

harmoneeritakse raadiosageduste ja numeratsiooni kasutus ELi lähenemisega. Teatavatel

juhtudel ei ole see aga võimalik, kuna Eesti on ELi piiririik ja peame siinkohal arvestama

kolmandate riikide ja nendega seotud rahvusvaheliste kohustustega. Näitena võib tuua

raadiosagedusala 790 – 862 MHz kasutamise harmoniseerimise ELis, mis lubab selles

raadiosagedusalas mobiilseid lairibateenuseid. Eesti ei saa seda soovitust käesoleval ajal

järgida, kuna Eestil on Venemaa poolt teatavad tehnilised piirangud, mis põhinevad

rahvusvahelistel kokkulepetel. Nimelt võib Venemaa kooskõlas Rahvusvahelise

Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU)

raadioregulatsiooni (Radio Regulation – RR) ja Genf 2006.a kokkuleppega (GE069)

9 GE06 - Genf 2006 kokkuleppe (RTII, 31.08.2007, 14, 44) (GE06 leping käsitleb maapealse

digitaaltelevisiooni planeerimist)

5

oluliselt piirata selles vahemikus mobiilse lairibateenuse kasutamist ja seda ka peale 2015.a

juunit.

Seetõttu sätestatakse võimalus ka erandjuhtudel soovitusi mitte arvestada.

Eelnõu § 3

ESS § 9 täiendatakse lõikega 11, mille eesmärgiks on suurendada raadiosageduste

haldamise ja raadiosagedustele juurdepääsu paindlikkust, võttes arvesse turu vajadusi ning

muuta tehnoloogilise neutraalsuse printsiip kogu elektroonilise side regulatsiooni läbivalt

siduvaks põhimõtteks. Uue printsiibina kehtestatakse teenuse neutraalsuse põhimõte,

võimaldades nimetatud põhimõttest erandeid teha ainult piiratud juhtudel (nt vajadus

tagada teenuse kvaliteet, raadiosageduste maksimaalne ühiskasutus ja raadiosageduste

efektiivne kasutamine).

Tehnoloogianeutraalsus tähendab vabadust kasutada konkreetsel sagedusalal mis tahes

tehnoloogiat ja teenuseneutraalsus tähendab vabadust kasutada sagedusala mis tahes

teenuse pakkumiseks.

Eelnõu § 4

Muudetava raamdirektiivi artikli 9 lõike 5 kohaselt on liikmesriigid kohustatud vaatama

korrapäraselt läbi raadiosagedustele kehtestatud piirangute vajalikkuse. Raadiosageduste

kasutamisega seonduvad tehnilised nõuded ja piirangud tulevad Eesti

raadiosagedusplaanist (edaspidi ERSP). Seetõttu sätestatakse ESS § 10 lõikes 1 ERSP

regulaarne läbivaatamine. Üldine väljakujunenud praktika ja vajadus on selline, et ERSP

muudetakse vähemalt korra aastas. Regulaarne läbivaatamine võimaldab seda, et ühiskond

saaks raadisageduste kasutamisest maksimaalset kasu ning et tehnoloogia ja nõudluse

struktuuri muutumine kajastuks kiiresti kõnealuse piiratud ressursi kasutamise viisis.

Eelnõu § 5 punktid 1 ja 2

ESS § 11 lõike 11 täiendamine on seotud loadirektiivi artikkel 5 lõike 1 muudatusega, mille

tulemusena sätestatakse konkreetsed juhud, mille korral on õigustatud raadiosageduste

kasutamine sagedusloa alusel. ELi üldiseks suunaks on kujunenud raadiosageduste

võimalikult lihtne ja paindlik kasutamine, mille tulemusena püütakse vähendada ka

sageduslubade osakaalu. Samas tuleb arvestada, et sageduslubadest täielikult vabaneda

pole võimalik, kuna raadiosageduste kasutamisel tuleb tagada häirekindel töö, side teenuse

kvaliteet ja efektiivne kasutamine.

ESS § 11 lõike 4 täiendamise vajadus punktiga 8 tuleneb muudetava raamdirektiivi

artikkel 9 lõike 3 punktist d. Täienduse eesmärgiks on tagada kasutatavate raadioseadmete

ühilduvus. Raadiosageduste ühiskasutamise all on mõeldud olukorda, kus sagedusluba

antakse näiteks operaatorile GSM sagedusala kasutamiseks, mitte konkreetsetele saatjatele.

Eelnõu § 5 punktid 3 ja 4

ESS § 11 lõike 7 muudatusega pikendatakse amatöörraadiojaama töölubade kehtivusaega

kolmelt aastalt viiele aastale. Kuivõrd TJA väljastab alates jaanuarist 2009 uues formaadis

ja palju vastupidavamaid plastikkattega amatöörraadiojaama töölubasid, on nii

raadioamatööride kui ka riigi seisukohast otstarbekam pikendada amatöörraadiojaamade

tööloa kehtivusaega viie aastani.

6

Kuivõrd varasem ESSi regulatsioon ei katnud ühise sagedusloa alusel mitme

raadiosaateseadme kasutamist raadiosidevõrgus, lisatakse ESS § 11 lõikesse 8 täiendus, et

sagedusloa võib anda sagedusloa taotlejale ühise sagedusloana mitme raadiosaateseadme

kasutamiseks raadiosidevõrgus. Ühine sagedusluba antakse kahele või enamale

raadiosaateseadmele, mis töötavad samal sagedusel.

Eelnõu § 6

ESS § 13 lõike 3 muutmise eesmärgiks on tagada häirevaba töö lennuliikluse

teenindamiseks.

Muudatuse kohaselt kooskõlastab TJA Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni

(International Civil Aviation Organization – ICAO) sageduste koordinaatoriga Eestis ka

teiste raadiosideteenistuste sageduslubade tingimused juhul, kui teine teenistus töötab

samas sagedusalas. Vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International

Telecommunications Union – ITU) Raadioeeskirjadele on lennusidel eristaatus – safety

service - ning sageduste planeerimisel tuleb sellega arvestada (ITU RR 4.10 Member States

recognize that the safety aspects of radionavigation and other safety services require

special measures to ensure their freedom from harmful interference; it is necessary

therefore to take this factor into account in the assignment and use of frequencies).

ESS § 13 lõike 32

punkti 2 muudatus täpsustab, et antud juhul arvestatakse ka antenni

võimendustegurit.

Eelnõu § 7

Kooskõlas ESS § 18 lõike 3 punktis 1 sätestatuga täiendatakse ESS § 14 lõiget 1

punktiga 11. ESS § 14 lõige 1 sätestab ammendava loetelu alusest, millistel on TJA-l

õiguse keelduda sagedusloa andmisest. Arvestades, et ESS § 18 lõike 3 punkti 1 kohaselt

võib TJA tunnistada sagedusloa kehtetuks, kui sagedusloaga antud õigusi ei ole hakatud

kasutama kuue kuu jooksul sagedusloa andmisest, on otstarbekas täiendada sagedusloa

andmisest keeldumise aluseid § 14 lõikes 1 punktiga 11, mis annab TJA-le õiguse keelduda

sagedusloa andmisest ka juhul kui raadiosageduste kasutamist soovitakse alustada hiljem

kui 6 kuud taotluse esitamisest.

Eelnõu § 8

ESS § 15 lõikega 4 täiendamise eesmärgiks on ühtlustada sagedusloa andmise ja

sagedusloa tingimuste muutmise avaldamise korda. Erinevalt sagedusloa andmise otsuse

avaldamisest ei ole käesoleval ajal kehtiva ESS § 15 kohaselt kohustust avaldada

sagedusloa tingimuste muutmise otsust majandustegevuse registris.

Eelnõu § 9

ESS § 16 muutmisega täpsustatakse sagedusloa kehtivuse pikendamisest keeldumise

aluseid ning lisatakse, et TJAl on õigus keelduda sagedusloa kehtivuse pikendamisest, kui

taotleja on esitanud valeandmeid. Lisaks sätestatakse sagedusloa kehtivuse pikendamise

otsuse avaldamise ja kehtivuse pikendamisest keeldumise otsuse kättetoimetamise kord.

Muudetava raamdirektiivi artikli 9b alusel täpsustatakse eelnõuga ESS § 17

raadiosageduste kaubeldavuse (spectrum trading) põhimõtteid. Seni oli raadiosageduste

kaubeldavus reguleeritud väga üldiselt ja kõik liikmesriigid rakendasid seda väga erinevalt.

Kuna terve rida liikmesriike ei ole nimetatud normi veel üldse rakendanud (sh Eesti), siis

7

nüüd nähakse ette harmoniseeritud lähenemine raadiosageduste kaubeldavusele.

Harmoniseeritud lähenemine tähendab seda, et Euroopa Komisjon valib välja teatavad

sagedusalad ja kehtestab reeglid ning regulatsiooni raadiosageduste kaubeldavuse

rakendamiseks. Lisaks sellele jääb ka liikmesriigil endal õigus täiendavalt määrata

sagedusalasid, milles on lubatud raadiosageduste kaubeldavus. Raadiosageduste

kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise õigus

sätestatakse Eesti raadiosagedusplaanis.

ESS § 17 lõiget 1 täiendusega luuakse sagedusloa omanikule võimalus anda sagedusloas

piiritletud raadiosageduste kasutamise õigus kasutuslepingu alusel kasutamiseks anda

teistele isikutele ehk raadiosageduste rentimise võimalus. Kehtiva ESSi § 17 alusel on

sagedusloa omanikul ainult sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õigus

üleandmise võimalus. Lisaks sätestatakse lõikes 1 erisus sageduslubadele, mille korral

raadiosageduste kaubeldavus ei kehti. Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmist ja

rentimist ei kohaldata sageduslubade puhul, millega antakse raadiosageduste kasutamise

õigus ringhäälingus.

ESS § 17 lõigetes 2 kuni 8 sätestatakse üldine raadiosageduste kasutamise õiguse

üleandmise ja rentimise menetlusprotsess.

Sagedusloa üleandmiseks avaldab TJA oma koduleheküljel avalduse vormi, mille nii

sagedusloa üleandja kui ka vastuvõtja ühiselt täidavad. Esimene neist väljendab soovi oma

sageduskasutusest loobuda, teine samal ajal soovib need sagedused kasutusele võtta.

Edasine protseduur lähtub juba kehtivast sagedusloa väljastamise protseduurist.

Raadiosageduste rentimise korral informeerib rendile andja TJA 10 päeva enne rendile

andmist kirjalikult. Informeerimiseks vajaliku vormi, mis sisaldab rendile andja, rendile

võtja ja renditavate raadiosageduste andmeid, avaldab TJA oma koduleheküljel.

Raadiosageduste seaduspärasuse kasutamise eest vastutab riigi ees sagedusloa omanik.

Perioodil, mil raadiosagedused on rendil, on TJA koduleheküljel informatsioon rendile

andja ja rendile võtja nime ning renditava raadiosagedusvahemiku kohta.

ESS § 17 lõikes 9 on sätestatud volitusnorm MKM ministri määrusele, millega

kehtestatakse raadiosageduste õiguste üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks

andmise kord. Nimetatud määrusega täpsustataksegi raadiosageduste kasutamise õiguse

üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise protseduurilised nõuded.

Eelnõu § 10

Kehtiva ESS § 21 lõike 4 kohaselt ei kohaldata riigikaitselisel otstarbel kasutatavates

sagedusalades kaitsejõududele andud sageduslubadele efektiivsuse nõuet. Seega lisame

ESS § 21 lõikesse 4 eelnõust tulenevad efektiivsuse nõude paragrahvid (ESS § 11 lõige 11

punkt 3 ja § 14 lõige 1 punkt 11).

Eelnõu § 11

Kuivõrd ESS § 2 punktis 62 toodud mõiste „tunnuskood“ definitsioon ei ühti ESS § 26

lõikes 2 sätestatuga, asendatakse ESS § 26 lõikes 2 sõna „tunnuskoodist“ sõnaga „koodist“

ning lisatakse täpsustus, et antud juhul on tegemist navigatsiooni seadmetele eraldatud

raadiosaateseadme koodiga (Maritime Mobile System Identification - MMSI).

ESS § 26 täiendatakse lõikega 31. Täiendusega võetakse üle ITU poolt 2007.a kehtestatud

nõuded, millede kohaselt on riikide telekommunikatsiooni administratsioon ehk antud

juhul TJA kohustatud teavitama ITU otsingu- ja päästetöid teostavale õhusõidukile (Search

and Rescue - SAR) väljastatud õhusõiduki raadioloa tingimustest ja raadiosaateseadme

8

koodist (MMSI) ühe tööpäeva jooksul nimetatud loa väljastamisest arvates vastava

sissekande tegemiseks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu MARS andmebaasi.

ITU avaldab kõnealused koodid kõikidel liikmesriikidele tagamaks õnnetuse korral

võimaluse õhusõiduki identifitseerimiseks.

Eelnõu § 12

Selgitus on toodud koos eelnõu § 2 punktiga 2.

Eelnõu § 13

Muudetava universaalteenuse direktiivi artiklite 28 ja 27a alusel täpsustatakse eelnõuga

ESS § 32 numbri ja lühinumbri valitavuse tagamise põhimõtteid.

ESS § 32 lõike 1 muudatuse kohaselt laiendatakse sideettevõtjate ringi, kes peavad tagama

kliendi alustatud kõnede lõpetamise soovitud kohas. Kehtivas ESS-s oli see kohustus ainult

sideettevõtjal, kes osutas telefoni- või mobiiltelefoniteenust. Muudatusega täpsustatakse,

millistele numbritele peab sideettevõtja kliendile juurdepääsu võimaldama. Nendeks

numbriteks on Eesti numeratsiooniplaanis kirjeldatud numbrid ja lühinumbrid, samuti

Eestis kasutatavad Euroopa numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space –

ETNS) 3883 kuuluvale numbrid ning rahvusvahelised tasuta numbrid (Universal

International Free phone Numbers – UIFN).

ESS § 32 lõikes 2 sätestada sideettevõtja kohustus tagada teistes ELi liikmesriikides välja

antud numbrite, sealhulgas Euroopa numeratsioonivälja ETNS numbritele ja

rahvusvaheliste tasuta UIFN numbrite valitavus ning juurdepääs ELi liikmesriikides.

Samuti sätestatakse välistused nimetatud kohustusest. Esimese välistuse all on mõeldud

juhtumeid, kus teenuseosutaja ei soovi teenust osutada teatud regioonide klientidele (nt

naaberriigis või –maakonnas asuvatele isikutele). Teise välistuse all mõeldakse juhtusid,

kus sideteevõtja on rakendanud ESS §-s 98 sätestatut ja kolmanda välistuse alla käivad

juhud, kui sideettevõtjale ei ole see valitavus tehnilistel või majanduslikel põhjustel

võimalik tagada.

ESS § 32 lõige 3 reguleerib Euroopa numeratsiooniväljas (Euroopa numeratsioonivälja ja

Euroopa numeratsiooniväljast) toimuvate kõnede hindu, kusjuures kõnede hinnad peavad

olema sarnased liikmesriikide üleselt.

ESS § 32 lõikes 4 on sätestatud rahvusvahelise kõne valimise kord.

ESS § 32 lõigetega 5 ja 6 sätestatakse nõudeid 116-alusega lühinumbrite valitavuse osas ja

mille kohaselt on TJA kohustatud avaldama informatsiooni üleeuroopaliselt

harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri kasutusele võtmisest oma veebilehel. Nimetatud

informatsiooni avaldamine võimaldab vastava teenuse osutamist kavandavatel isikutel

saada reaalaajas ülevaadet broneerimiseks avatud 116-algusega lühinumbritest ning selliste

numbrite kasutamise tingimustest.

Euroopa Komisjon võttis 15. veebruaril 2007.a vastu otsuse 2007/116/EÜ, millega

reserveeriti 116-algusega lühinumbri numeratsiooniala sotsiaalse väärtusega ühtlustatud

teenuste ühtlustatud numbritele. Otsuse kohaselt on sotsiaalse väärtusega ühtlustatud

teenus selline teenus, mis vastab ühtsele kirjeldusele ja millele üksikisikul on juurdepääs

tasuta telefoninumbri kaudu, millel on potentsiaalne väärtus teistest riikidest külastajatele

9

ning mis vastab konkreetsele sotsiaalsele vajadusele, aidates eelkõige kaasa kodanike või

teatava kodanike rühma heaolule või ohutusele või aidates kodanikke raskes olukorras.

Käesolevaks ajaks sisaldab nimetatud otsus viite erinevat sotsiaalse väärtusega teenust:

116 000 - Abitelefon kadunud laste otsimiseks;

116 006 - Kuriteoohvrite abitelefon;

116 111 - Laste abitelefonid;

116 117 - Arstinõuande valveteenus;

116 123 - Emotsionaalset tuge pakkuvad abitelefonid.

Eestis on hetkel kasutuses lühinumber 116 111 – üleriigiline lasteabitelefon

http://www.lasteabi.ee/ , mida korraldab Arstlik Perenõuandla OÜ.

Muudetava universaalteenuse direktiivi deklaratiivne osa täpsustab: „arvestades kadunud

lastest teavitamisele eriomaseid aspekte ja selle teenuse piiratud osutamist praegu, peaksid

liikmesriigid mitte ainult reserveerima numbri, vaid ka tegema kõik selleks, et tagada, et

nende territooriumil oleks kadunud lastest teavitamise teenus numbri 116 000 all

viivitamata kättesaadav. Selleks peaksid liikmesriigid võimaluse korral korraldama muu

hulgas pakkumismenetlusi, et kutsuda huvitatud isikuid nimetatud teenust pakkuma“. 10

Tulenevalt eelpool toodust ja muudetava universaalteenuse direktiivi artikkel 27a lõikest 4

tuleb lühinumbri 116 000 kasutuselevõtt Eestis põhimõtteliselt kohustuslikuks teha.

MKM on sellel teemal konsulteerinud Sotsiaalministeeriumiga, küsides nende nägemust,

kuidas võiks toimuda lühinumbri 116 000 kättesaadavaks tegemine (MKM 19.03.2010.a

kiri nr 13-1/09-01817/010).

Sotsiaalministeeriumi (14.04.2010 kiri nr 15.1-1/1312) nägemusel võiks kaaluda võimalust

ühendada lastest teavitamise lühinumber 116 000 juba kasutuses oleva lasteabi

lühinumbriga 116 111, kus ühine struktuur teenindaks kahte eraldi abiliini. Kuna

käesoleval aastal lõppeb laste abitelefoni (116 111) teenuse osutaja leping, siis on

Sotsiaalministeeriumil kavas korraldada uus hange selliselt, et tulevane võitja teenindaks

kahte abiliini.

Politseilt saadud teabe kohaselt tegeles politsei 2009.a 26 kadunud lapse juhtumiga,

kusjuures aastate lõikes on see arv üsna stabiilne olnud.

Eelnõu § 14

Kooskõlas muudetava raamdirektiivi artikli 6 lõigetega 6 ja 7 täiendatakse ESS §-s 44

lõiget 1 ja lisatakse lõiked 11

ja 12.

ESS § 43 lõike 1 kohaselt juhindub Konkurentsiamet turgude piiritlemisel Euroopa

Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest (Euroopa Komisjoni 2007. aasta

soovitus „Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja

teenuseturgude kohta11

“ mille lisas defineeritakse 7 elektroonilise side turgu). ESS § 44

lõike 1 täiendus, mille kohaselt võib Konkurentsiamet piiritletud sideteenistuse turgudel

10

Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiiv 2009/136/EÜ preambuli p 43

11 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the

electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC

of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic

communications networks and services. OJ L 344, 28.12.2007 P. 0065 – 0069.

10

läbiviidavate turuanalüüside kolme aastast tähtaega pikendada veel kolme aasta võrra,

tähendab senisest oluliselt suurema kaalutlusõiguse andmist Konkurentsiametile. Oluline

on turuanalüüse läbi viia mõistliku ja sobiva tähtaja jooksul, tähtaja pikendamise korral on

Konkurentsiametile ette nähtud konsulteerimise kohustus Euroopa Komisjoniga.

ESS § 44 lõike 11 lisamise tulemusena peab Konkurentsiamet soovituse muutmise puhul

teostama sideteenuse turu puhul, millest ei ole Euroopa Komisjonil varem teavitanud,

turuanalüüsi kahe aasta jooksul. Võttes arvesse elektroonilise side turgude dünaamilist

iseloomu ja toimimist, on vaja soovituses sätestavate uute turgude puhul viia läbi

turuanalüüsid kiiremini võrreldes eelnevalt reguleeritud elektroonilise side turgudega.

Samuti annab lõige 11 lisamine selles toodud konkreetse tähtaja tõttu sideettevõtjatele ja

muudele huvitatud isikutele õiguskindluse uutel elektroonilise side turgudel läbiviidavate

turuanalüüside tähtaegade osas.

ESS § 44 täiendav lõige 12 sätestab Konkurentsiameti, Euroopa Sideameti ja Euroopa

Komisjoni koostöö alused juhuks, kui Konkurentsiamet ei järgi turuanalüüside läbiviimisel

selleks ettenähtud kohustuslikke tähtaegasid. Muudatuse eesmärgiks on tagada

Konkurentsiameti võimalus turuanalüüside läbiviimisega seonduvate probleemide

tõstatumisel pöörduda abisaamiseks Euroopa Sideameti poole.

Euroopa Sideamet (Body of European Regulators for Electronic Communications -

BEREC) on Euroopa elektroonilise side reguleerivate asutuste ühendatud amet, kelle

peamiseks ülesandeks on anda nõu riikide reguleerivatele asutustele (meil

Konkurentsiamet), edendada riikide reguleerivate asutuste vahelist tööd ning riikide

reguleerivate asutuste ja Euroopa Komisjoni vahelist koostööd. Euroopa Sideamet täidab

oma ülesandeid sõltumatult, erapooletult ja läbipaistvalt.

Täpsemalt on Euroopa Sideameti ülesanded toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse nr 1211/2009 12

artiklis 3.

Eelnõu § 15

Kooskõlas muudetava raamdirektiivi artikli 14 lõikega 3 lisatakse ESSi § 45 lõige 51, mille

kohaselt võib Konkurentsiamet kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale lähedalt

seotud teisel sideteenuse turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja mittediskrimineerimise,

läbipaistvuse, raamatupidamise lahususe ja hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustusi. Kui

nimetatud kohustused osutuvad ebapiisavaks, võib Konkurentsiamet kehtestada käesoleva

seaduse §-s 54 sätestatud kohustusi.

Telekommunikatsioonisektoris võib esineda konkurentsikahjustava turujõu ülekandmist

lähedalt seotud turgudele, mis võib tingida sellistel turgudel eraldi spetsiifiliste konkurentsi

tagavate ex ante kohustuste kehtestamise vajaduse. Muudatuse puhul on oluline, et juhul

kui sideettevõtja, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ühel

sideteenuste turul, omab märkimisväärset turujõudu ka selle turuga lähedalt seotud turul,

võib Konkurentsiamet sellisel lähedalt seotud turul kehtestada ettevõtjale ESS 5. peatükis

sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi nii hulgi- kui ka jaetasandil.

Ka seotud turul kohustuste kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet põhimõttest, et

kehtestatavad kohustused peavad olema mõistlikud ja otstarbekad, objektiivselt

kaalutletud, mittediskrimineerivad ja erapooletud, läbipaistvad ning suunatud ESS §-s 134

sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele.

12

ELT L 337, 18.12.2009, lk 1-10

11

Eelnõu § 16

ESS § 48 muutmise vajaduse tingivad muudetava raamdirektiivi artiklist 7 tulenevad

alused. Muudatuste kohaselt, lisaks Konkurentsiameti kohustusele teavitada

märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja

määramata jätmise otsuse eelnõust ka Euroopa Sideametit, võib Euroopa Komisjon turu

piiritlemise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise osas teha otsuse, mille

kohaselt peab Konkurentsiamet otsuse eelnõu tagasi võtma või seda muutma. Otsuse

eelnõu muutmise korral lähtub Konkurentsiamet ESS § 47 toodud riigisisese

konsulteerimise protseduurist ja ESS 48 lõigete 1 ja 2 alustest.

Selgituste kohaselt on mehhanism, mis võimaldab komisjonil nõuda, et riikide reguleerivad

asutused tühistaksid kavandatavad turu määratlemise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja

kindlaksmääramisega seotud meetmed, aidanud olulisel määral saavutada järjekindlat

lähenemisviisi selliste olukordade ja ettevõtjate kindlaksmääramisel, kus ja kelle puhul

võib kohaldada eelnevat reguleerimist.13

Eelnõu § 17

ESS § 481 lisamine on tingitud vajadusest sätestada muudetava raamdirektiivi artikli 7

põhjal märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste rakendamise erinõuded. Teatud

juhtudel ei või Konkurentsiamet võtta märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi

sisaldavat otsust vastu kolme kuu jooksul alates Euroopa Komisjonilt asjakohase teavituse

saamisest. Samuti on sellise juhtumi puhuks sätestatud üksikasjalikud koostöö alused,

millest Konkurentsiamet lähtub koostöö tegemisel Euroopa Komisjoni ja Euroopa

Sideametiga.

Kuigi lõppkokkuvõttes jääb Konkurentsiametile õigus otsustada, kas kavandatavaid

kohustusi kehtestada või mitte, on Konkurentsiamet kohustatud esitama Euroopa

Komisjonile oma põhjendused.

ESS § 481 alusel suureneb nii Euroopa Komisjoni võimalus sekkuda eelnõus sätestatud

kavandavate kohustuse osas kui ka Konkurentsiameti menetluskoormus kavandatavate

meetmete vajalikkuse põhjendamisel.

Eelnõu § 18

ESS § 50 lõike 1 punktis 1 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja

juurdepääsuga seonduvat kohustust, mille kohaselt peab märkimisväärse turujõuga

ettevõtja avaldama ka tingimused, mis piiravad juurepääsu teenusele ning selle rakendusele

ja kasutamisele. Täiendus viiakse sisse muudetava juurdepääsu direktiivi artikli 9 lõike 1

alusel eesmärgiga muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt kehtestatud sidumise ja

juurdepääsu tingimused huvitatud sideettevõtjatele veelgi kättesaadavamaks ja

läbipaistvamaks.

ESS § 50 lõikes 1 tunnistatakse punkt 6 kehtetuks. Selle punkti kohaselt on märkimisväärse

turujõuga ettevõtja juurdepääsu ja sidumise kohustuse raames kohustatud edastama avalik-

õiguslike juriidiliste isikute raadio- ja televisiooniprogramme, kustutatakse.

13

Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiiv 2009/140/EÜ preambuli p 19

12

Muudatus on tingitud asjaolust, et universaalteenuse direktiivi artiklis 31 nimetatud programmide edastuskohustusega seonduv regulatsioon on juba sätestatud ESS § 90

1

(multipleksimisteenuse osutamise erinõuded). ESS § 901

sätestatud regulatsioon laieneb kõigile multipleksiteenuse osutajatele ning puudub vajadus vastava kohustuse täiendavaks sätestamiseks märkimisväärse turujõuga ettevõtjale.

Samuti on avalik-õiguslike juriidiliste isikute raadio-televisiooniprogrammide edastamine tagatud ringhäälingu seaduses (edaspidi RHS) sätestatud alustel - RHS §-21 lg 1 ja § 45 kohaselt on sideettevõtja Levira üheks põhikirjaliseks ülesandeks tagada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmide kvaliteetne vastuvõetavus kogu Eesti territooriumil.

Kooskõlas muudetava juurdepääsudirektiivi artikli 8 lõikega 1 ja artikliga 13a täiendatakse

ESS § 50 lõiget 1 punktiga 8, mille kohaselt Konkurentsiamet võib märkimisväärse

turujõuga ettevõtjale lisaks muudele ESS § 50 lõikes 1 loetletud kohustustele kehtestada ka

funktsioonipõhise eraldamise kohustuste vastavalt ESS §-le 55.

Eelnõu § 19

ESS § 51 lõike 1 muudatuse kohaselt asendatakse vaskpaarile juurdepääsu võimaldamise

kohustus täieliku ja jagatud juurdepääsu kliendiliinile ning alamkliendiliinile osutamise

kohustusega. Muudatus on tingitud asjaolust, et vaid ühel kindlal tehnoloogial baseeruvad

vaskpaari ja alamvaskpaari mõisted on tehnoloogia arengust tingituna minetanud oma

aktuaalsuse ning neid asendavad tehnoloogiliselt neutraalsed mõisted kliendiliin ja

alamkliendiliin. Samuti kuuluvad kavandatavate muudatuste kohaselt vaskpaari ja

alamvaskpaari mõisted ESS-s läbivalt kustutamisele.

Kooskõlas muudetava juurdepääsudirektiivi artikli 12 lõigetega 1 ja 2 täiendatakse ESS

§ 50 lõiget 1 punktidega 10, 11 ja 12. Tegemist on täiendavate märkimisväärse turujõuga

ettevõtja hulgitasandi kohustustega võrkude ja seadmete sidumisel ning neile juurdepääsu

võimaldamisel eesmärgiga tagada paremini sidevõrkude koostalitusvõime ja lõppkasutajate

vaheline ühendatavus. Samuti on ESS § 50 lõike 1 punktis 10 toodud kohustuse

hulgitasandil sätestamine tingitud asjaolust, et seoses muudetava universaalteenuse

direktiivi artikkel 19 kehtetuks tunnistamisega kustutatakse punktis 10 toodud

operaatorkoodi valiku ja eelvaliku tagamise kohustus hetkel jaetasandil kehtivate

kohustuste hulgast. Nimetatud kohustuse hulgitasandil kehtestamise võimalus tagab ka

edaspidi kolmandatele isikutele juurdepääsu vajalikele võrguelementidele ja/või

vahenditele.

ESS § 51 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 täpsustatakse juurdepääsudirektiivi artikli 12 lõigete 1

ja 2 alusel faktoreid, mida Konkurentsiamet peab hindama ESS § 50 lõikes 1 sätestatud

kohustuste kehtestamisel. Täiendavalt on väljatoodud vajadus analüüsida juurdepääsu

teostatavust kaablikanalisatsioonile, võtta arvesse tehtud riiklikke investeeringuid ning

pöörata konkurentsi kaitsmisel pikas perspektiivis eelkõige tähelepanu majanduslikult

tõhusale infrastruktuuril põhinevale konkurentsile.

Eelnõu § 20

ESS § 52 lõike 2 täiendamine on seotud juurdepääsu direktiivi artikkel 13 lõike 1

muudatusega. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale juurdepääsu või sidumist puudutavate

kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustus ning kuludele orienteeritud tasudega ja

kuluarvestussüsteemiga seotud kohustuse kehtestamisel peab Konkurentsiamet soodustama

ka sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna sidevõrkudesse. Samuti peab

13

Konkurentsiamet arvestama, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik

teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid

riske, mis on omased kõnealuse konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele.

Muudatuste sisseviimisel on lähtutud põhimõttest, et Konkurentsiamet peaks hindade

kontrollimise meetmete kehtestamisel püüdma võimaldada investorile mõistlikku kasu

konkreetse investeerimisprojekti puhul, eelkõige kui tegemist on uue võrgu

investeerimisprojektiga. Samuti aitab tõhus ja majanduslikult põhjendatud uutesse

võrguprojektidesse investeerimine tagada tulemusliku ja efektiivse konkurentsi

elektroonilise side turgudel ning soodustab dubleeriva infrastruktuuri väljaehitamist.

Eelnõu § 21

Kuna muudetava universaalteenuse direktiivi artikkel 19 kehtetuks tunnistamisega muutub

jaetasandil operaatorkoodi valiku ja eelvaliku tagamise kohustus kehtetuks, kustutatakse

ESS § 54 lõikes 1 sätestatud viide ESS §-s 56 sätestatud operaatorkoodi valiku ja eelvaliku

kohustuse kehtestamise võimalusele.

Eelnõu § 22

Muudetava universaalteenuse direktiivi artiklite 18 ja 19 alusel tunnistatakse kehtiva ESS

§-d 55 ja 56 kehtetuks.

ESS § 55 eelnõuga kehtetuks tunnistamisel muutub kehtetuks märkimisväärse turujõuga

ettevõtja jaetasandil püsiliiniteenuse osutamise kohustus.

Direktiivi muudatusega leitakse, et püsiliini miinimumkogumi jaemüügitasandil pakkumise

nõue, mis oli vajalik 1998.a reguleeriva raamistiku sätete jätkuva rakendamise tagamiseks

püsiliinide valdkonnas, mis ei olnud 2002.a raamistiku jõustumise ajal piisavalt

konkurentsipõhine, ei ole enam vajalik ja tuleks tunnistada kehtetuks.

ESS § 56 eelnõuga kehtetuks tunnistamisel muutub kehtetuks märkimisväärse turujõuga

ettevõtja jaetasandil operaatorkoodi valiku ja eelvaliku tagamise kohustus.

Direktiivi muudatusega leitakse, et operaatorkoodi valimise ja telefoniteenuse ostuaja

eelvaliku kohustuse seni kehtinud regulatsioon võib takistada tehnoloogia arengut.

Õigusselguse huvides asendatakse eelnõuga kehtiva ESS §-d 55 ja 56 uute tekstidega.

Muudetava juurdepääsudirektiivi artikkel 13a alusel asendatakse eelnõuga ESS § 55, mis

sätestab märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuse tagada teatud tingimustel

funktsioonipõhine eraldamine. Nimetatud muudatus on üks olulisemaid sideteenuse

turgude valdkonnaspetsiifilise reguleerimisega seonduvaid muudatusi.

Funktsioonipõhise eraldamise puhul on tegemist erandmeetmega, mida saab

märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada vaid juhul kui eelnevalt sellele ettevõtjale

kehtestatud kohustused ei ole andnud soovitud tulemusi. Kui Konkurentsiamet kavatseb

kehtestada funktsioonipõhise eraldamise kohustuse, siis esitab ta Euroopa Komisjonile

ettepaneku koos eelnõuga, mis peab vastavalt sisaldama ESS §-ga 55 lõigetes 1 ja 4

sätestatud andmeid. Alles pärast Euroopa Komisjonilt nõusoleku saamist võib

Konkurentsiamet kehtestada funktsioonipõhise eraldamise kohustuse koos teiste ESS

§ 51 - 53 sätestatud märkimisväärse turujõuga kohustustega. Samuti viib Konkurentsiamet

14

juurdepääsuvõrguga seotud erinevatel turgudel läbi analüüsi ning võib ettevõtjale

kehtestada ESS § 51 – 53 sätestatud kohustusi.

Funktsioonipõhine eraldamine, mis kohustab vertikaalselt integreeritud ettevõtjat looma

eraldiseisvalt tegutsevaid majandusüksusi, on ette nähtud selleks, et tagada kõikidele

järgmise tasandi ettevõtjatele (sealhulgas vertikaalselt integreeritud ettevõtja järgmise

tasandi üksustele) täiesti võrdsed juurdepääsutooted. Funktsioonipõhine eraldamine

võimaldab parandada konkurentsi mitmel asjaomasel turul, vähendades oluliselt

diskrimineerimise ajendeid ning hõlbustades võrdse kohtlemise kohustuste täitmise

kontrollimist ja tagamist.

On siiski väga oluline tagada, et sellise erandmeetme kehtestamisel säiliks adressaadiks

oleval ettevõtjal motivatsioon oma võrku investeerida ning see ei kahjustaks mingil viisil

tarbijate heaolu.

Muudetava juurdepääsudirektiivi artikkel 13b alusel asendatakse eelnõuga ESS § 56, mis

sätestab regulatsiooni juhuks, kui ühel või mitmel elektroonilise side turul märkimisväärse

turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja kavatseb anda oma kohaliku juurdepääsuvõrgu

varad või olulise osa neist üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele

või luua eraldiseisev majandusüksus, et pakkuda kõikidele jaeturul tegutsejatele, sealhulgas

tema enda jaeüksustele, täiesti võrdseid juurdepääsutooteid. On oluline, et ettevõtja on

kohustatud Konkurentsiametit nimetatud kavatsusest teavitama. Konkurentsiamet hindab

kavandatava tehingu mõju juba kehtivatele kohustustele ning viib juurdepääsuvõrguga

seotud eri turgudel läbi analüüsi. Sõltuvalt turuanalüüsi tulemustest võib Konkurentsiamet

juriidiliselt ja/või oma tegevuses eraldiseisvale ettevõtja majandusüksusele kehtestada

märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt ESS §-dele 43-53.

Eelnõu § 23

Eelnõuga täpsustatakse ESS § 59 lõikes 1 sätestatud juurdepääsu ja sidumise reguleerimise

eesmärki. Täienduse kohaselt on eraldi välja toodud, et lisaks muudele eesmärkidele on

juurdepääsu ja sidumise reguleerimise eesmärgiks ka tõhusa investeerimise ning

innovatsiooni tagamine. Eeltoodu on kooskõlas põhimõttega, et tõhus ja majanduslikult

põhjendatud investeerimine tagab tulemusliku ning efektiivse konkurentsi elektroonilise

side turgudel.

Eelnõu § 24

Muudetava juurdepääsudirektiivi artikkel 2 punkti e alusel asendatakse ESS §-des 60 ja 65

sõna „vaskpaar“ sõnaga „kliendiliin“.

Muudatus on tingitud asjaolust, et vaid ühel kindlal tehnoloogial baseeruv vaskpaari mõiste

on tehnoloogia arengust tingituna minetanud oma aktuaalsuse ning seda asendab

tehnoloogiliselt neutraalne mõiste kliendiliin. Lisandunud on näiteks fiiberoptika ja seega

pole enam asjakohane rääkida ainult vaskpaaril põhinevast tehnoloogiast.

Eelnõu § 25

Muudetava juurdepääsudirektiivi artikkel 2 punkt a alusel täiendatakse eelnõuga ESS § 60

lõike 2 punktis 3 toodud juurdepääsu võimaldamise mõiste alla käivaid tingimusi.

15

Lõike 2 punktis 3 täpsustatakse, et juurdepääsu võimaldamine peab hõlmama ka

juurdepääsu andmekogudele. Täienduse eesmärgiks on muuta juurdepääsu mõiste alla

kuuluvad tingimused huvitatud isikutele läbipaistvamaks.

Eelnõu § 26

Muudetava raamdirektiivi artikkel 12 alusel täiendatakse eelnõuga ESS § 63 lõiget 3 ja

lisatakse lõige 8.

ESS § 63 lõikes 3 täpsustakse põhimõtteid, mille alusel võib Konkurentsiamet kehtestada

võrguteenust pakkuvale sideettevõtjale kohustusi võrguseadmete või muu sideteenuste

osutamiseks kasutatava vara ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks. Täpsustuse kohaselt

võib Konkurentsiamet kehtestada võrguteenust pakkuvale sideettevõtjale ka kohustuse

hoonesisese kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini

ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks ning teiste alternatiivsete juurdepääsuvõimaluste

puudumisele ka avaliku julgeoleku tõttu.

Lisatud lõike 8 kohaselt on järelevalve- ja korraldusasutus kohustatud andma huvitatud

isikutele nende taotluse alusel informatsiooni ESS § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud

vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta. Nimetatud vahendid ja neile

juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena.

Muudatuste tegemisel on lähtutud põhimõttest, et vahendite parem ühine kasutamine võib

oluliselt parandada konkurentsi ja vähendada ettevõtjate üldisi rahalisi ja keskkonnaalaseid

kulutusi, mis on seotud elektroonilise side infrastruktuuri, eelkõige uute

juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtmisega. Selleks aga, et järelevalve- ja korraldusasutus

saaks täita oma kohustust anda huvitatud isikutele nende taotluse alusel informatsiooni

kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 2 tulenevate haldusmenetluse

eesmärgipärasuse ja efektiivsuse nõuetega, ei ole sellise informatsiooni aluseks olevad

andmed käsitatavad ärisaladusena.

Eelnõu § 27

Muudetava universaalteenuse direktiivi artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 alusel

muudetakse eelnõuga universaalteenuse mõistet ja eesmärki.

Euroopa Liidu õigusaktides käsitletakse universaalteenust teatud teenuste

miinimumkogumina, mis peavad vastama teatavatele minimaalsetele kvaliteedinõuetele

(ESS § 70 ja § 71) ning mis peavad olema taskukohase hinnaga kättesaadavad kõigile

lõppkasutajatele. Taskukohane hind on kehtestatud ESS § 74 lõike 2 alusel majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrusega nr 52 „Lõppkasutajalt universaalteenuse eest võetav

tasu“. Hind on füüsilisele isikule ja käibemaksu kohustuseta juriidilisele isikule 98 krooni

kuus ning käibemaksu kohustusega juriidilisele isikule 120 krooni kuus.

2002.a kehtima hakanud sidepaketi regulatsiooni alusel koosnes universaalteenus kolmest

elemendist:

1) ühendus üldkasutatava telefonivõrguga;

2) taksofoniteenus;

3) kõikehõlmava üldkasutatava elektroonilise numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse

kättesaadavus.

16

Universaalteenuse kontseptsiooni eesmärgiks on tagada igale inimesele vähemalt mingi

minimaalse tasemega eelpool nimetatud sideteenus. Seoses mobiiltelefoniside levikuga on

universaalteenuse osatähtsus üha enam vähenemas.

Universaalteenuse osatähtsus oli olulisem pigem aastakümneid tagasi, kus mobiiltelefon oli

veel vähem levinud ja paljudele liialt kallis. Sel juhul oli universaalteenuse kohustusega

sideettevõtja vajadusel kohustatud ka metsakülla telefonivõrgu ehitama ja soovijale

telefoniteenust võimaldama. Tänapäeval on seoses mobiiltelefoni levikuga sellise teenuse

vajadus peaaegu ära langenud. Kuna aga igas ELi liikmesriigis see veel nii ei ole, ei ole ka

universaalteenuse põhimõte direktiividest kuhugi kadunud.

Eestis on universaalteenuse kohustus pandud ainult ESS § 69 punkt 1 osas. Vajadus

taksofoniteenuse järele on mobiiltelefonide levikuga peaaegu kadunud ja infokataloogid on

meil tasuta saadaval. Samuti tuleb siin arvestada, et inimesed vaatavad pigem internetist

oma kontakte kui vaatavad kataloogi.

Sidepaketi muudatusega muudeti universaalteenuse kolmest elemendist kahte:

1) ühendus sidevõrguga fikseeritud asukohas, mis võimaldab telefoniteenust;

2) taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus, mis võimaldab kõnet.

Esimene muudatus (ESS § 69 punkt 1 ja § 70) tuleneb tehnoloogia arengust, mis läheb

kokku ka sidepaketi muudatuse eesmärgiga muuta tehnoloogineutraalsuse printsiip kogu

side regulatsiooni läbivalt siduvaks põhimõtteks. Sellest tulenevalt asendatakse

„telefonivõrk“ „sidevõrguga“, ning ühenduse pakkumise tehnilistele vahenditele ei

kehtestata piiranguid, see võimaldab universaalteenust osutada nii traadiga kui ka traadita

tehnoloogiat kasutades. Eeldus on ainult see, et teenust on võimalik kasutada üksnes

fikseeritud asukohas.

Teine muudatus (ESS § 69 punkt 2 ja § 71) tuleneb samuti tehnoloogia arengust, mis on

toonud kaasa taksofonide arvu märkimisväärse vähenemise. Selleks, et tagada tehnoloogia

neutraalsus ja kõneside pidev kättesaadavus üldsusele, luuakse selle muudatusega

Konkurentsiametile võimalus kehtestada universaalteenuse osutajale kohustus tagada

lõppkasutajatele juurdepääs mitte ainult taksofonidele, vaid võimalusel tagada juurdepääs

ka avaliku juurdepääsuga kõnesidet võimaldavale sideteenusele, kui selline alternatiivne

lahendus peaks taksofonide osas tekkima.

Eelnõu § 28 ja § 30

Kooskõlas muudetava universaalteenuse direktiivi artikliga 4 asendatakse ESS §-s 76 sõna

„üldkasutatav telefonivõrk“ sõnaga „sidevõrk“ ning §-des 72 ja 79 sõna „telefonivõrk“

sõnaga „sidevõrk“.

Muudatuse vajaduse on tinginud tehnoloogia areng. Enam ei saa rääkida, et

universaalteenust osutataks ainult telefonivõrgus. Universaalteenuse kohustusega

sideettevõtja võib universaalteenust osutada ka mobiiltelefonivõrgu vahendusel.

Tehnoloogia ei ole siinkohal enam määrav. Universaalteenuse puhul on määrav ainult see,

et teda osutatakse fikseeritud asukohas ehk ta on piltlikult öeldes kasutatav ühe

majapidamise piires.

17

Eelnõu § 29

Muudetava universaalteenuse direktiivi artiklite 4, 8 ja 36 alusel täiendatakse eelnõuga

ESS § 73 lõiget 2 ning lisatakse lõiked 9 ja 10.

Lõige 2 täienduse kohaselt, kui universaalteenuse osutaja määramise avalik konkurss

ebaõnnestub, paneb Konkurentsiamet universaalteenuse osutamise kohustuse konkursi

korraldamise ajal kehtinud tingimustel, kuni ESS § 72 lõikes 3 nimetatud lepingu

sõlmimiseni, universaalteenuse osutajale, kellel oli ESS § 72 lõikes 1 nimetatud konkursi

korraldamise ajal universaalteenuse osutamise kohustus. Muudatusega tagatakse, et

vähemalt üks sideettevõtja osutab jätkuvalt universaalteenust vastavalt kehtestatud

kvaliteedinõuetele ja kõigile lõppkasutajatele kättesaadava taskukohase hinnaga. Samuti

tagatakse jätkuva universaalteenuse kättesaadavuse ja olemasoluga riigi kohustuse täitmine

ELi tasandil.

ESS § 73 lisatud lõike 9 kohaselt, kui universaalteenuse osutaja kavatseb kogu oma

juurdepääsuvõrgu või osa sellest üle anda eraldiseisvale juriidilisele isikule, peab ta sellest

eelevalt teavitama Konkurentsiametit, kes hindab kavandatava tehningu mõju juurdepääsu

pakkumisele määratud piirkonnas ja telefoniteenuse osutamisele vastavalt ESS § 70

sätestatule ja vajadusel kehtestab, muudab või tühistab vastavad erikohustused. Nimetatud

täienduse eesmärgiks on tagada universaalteenuse osutamise jätkumine kogu riigi

territooriumil või selle osades, mille peamiseks elemendiks on tagada ühendus

üldkasutatava sidevõrguga, mis peab võimaldama teatud standarditele vastava

telefoniteenuse saamist ja andmesideühendust. Lõikes 10 sätestatakse Konkurentsiameti

kohustused teavitada Euroopa Komisjoni universaalteenuse kohustusega ettevõtjast ja

temale kehtestatud kohustustest ning kohustus avalikustada nimetatud teave oma

veebilehel.

Eelnõu § 31

Kehtiva ESSi § 83 lõike 2 sätte alusel kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal majandus- ja

kommunikatsiooniministri ettepanekul universaalteenuse makse määra järgmiseks

kalendriaastaks.

Alates ESS-i jõustumisest 01.01.2005 on Vabariigi Valitsus kehtestanud sama suurusega

makse määra (0 %) neljal korral. Selleks, et vähendada halduskoormust, muudetakse

eelnõus ESS § 83 lõike 2 sõnastust selliselt, et Vabariigi Valitsus kehtestab

universaalteenuse makse määra vastavalt vajadusele ehk juhul, kui makse määra on

sisuliselt vaja muuta ja Konkurentsiamet on MKMile teinud vastavasisulise ettepaneku.

Eelnõu § 32

Muudetava universaalteenuse direktiivi artiklite 26 ja 27a alusel täpsustatakse ja

täiendatakse eelnõuga ESS § 87 lg 2 volitusnormi, millega kehtestatakse sidevõrkude

tehnilised nõuded ja nõuded sideteenuse osutamisele.

Kehtiv ESS § 87 lg 2 p 3 annab volituse kehtestada nõuded riigisiseste hädaabinumbritega

ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga „112“ ühenduse tagamiseks. Muudetud

universaalteenuse direktiivi säte näitlikustab juba kehtivat direktiivi sätet. Muudatuse

kohaselt võib kehtestada nõuded näiteks „112“ hädaabinumbrile helistaja asukoha kohta.

Nimetatud täienduse eesmärgiks on sätestada võimalus kehtestada veelgi

üksikasjalikumaid nõudeid helistaja asukoha määramiseks. Kehtiv ESS § 88 sätestab

18

kohustuse sideettevõtjale võimaldada riigisisesele hädaabiteenistusele, häirekeskusele ning

julgeolekuasutusele tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumber ning teave helistaja

asukoha kohta.

ESS § 87 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8, mis annab võimaluse kehtestada ESS § 87 lg 2

volitusnormi alusel antavas määruses nõuded 116-algusega lühinumbriga ühendamise

tagamiseks. Selgitus 116-algusega lühinumbri vajalikkuse kohta toodud koos eelnõu

§-s 13.

Eelnõu § 33

ESS §-ga 872 võetakse üle muudetava raamdirektiivi artiklist 13a tulenevad uued nõuded

tagamaks sidevõrkude ning -teenuste turvalisus ning terviklikkus. Eelkõige on eesmärgiks

tagada teenuste talitluspidevus ning lõppkasutajate turvalisus. Kuna sideteenused on

muutunud lõppkasutajate igapäevases elukorralduses väga tähtsaks (pangad, e-riik, e-post

jne) ning ka ettevõtete majandustegevus sõltub teenuste talitluspidevusest ning

turvalisusest, siis on vajalik nendele küsimustele pöörata suuremat tähelepanu.

Lõige 1 kohustab sideettevõtjat selgitama välja sideteenuse ja -võrgu turvalisuse ja

terviklikkuse tagamisega seotud riskid ning võtma tarvitusele ohuga proportsionaalsed

meetmed nende maandamiseks. Võrkude turvalisust ja terviklikkust võivad muuhulgas

kahjustada tarkvaraviiruste levik, teenustetõkestus-ründed, rikked sidevõrgus, rikked

tugisüsteemides, kõrvaliste isikute juurdepääs infrastruktuurile jne.

Lõige 2 kohustab sideettevõtjat teavitama TJAd sideteenuse turvalisuse ja terviklikkuse

tagamist ohustavatest juhtumitest ning rakendatud vastumeetmetest. Vajadusel teavitab

TJA lõike 3 kohaselt ka Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Agentuuri (European Network and

Information Security Agency - ENISA). Avalikkuse huvi korral teavitatakse ka avalikkust.

Lõige 4 sätestab Euroopa Komisjonile ja ENISAle aruandluse esitamise korra.

Lõige 5 annab TJAle õiguse tutvuda sideettevõtte turvaeeskirjadega ning muu

dokumentatsiooniga, mis reguleerib sideteenuse osutamise ning sidevõrgu turvalisust.

Juhul kui TJAl on kahtlusi, kas sideettevõtja turvalisuse korraldus on piisav olemasolevaid

ohte arvestades, on TJAl õigus tellida kolmandalt poolelt turvaaudit.

Eelnõu § 34

ESS § 88 täiendatakse lõikega 11, selleks et laiendada häirekeskusega ühenduse võtmise

võimalusi, pannes sideettevõtjale kohustus tagada juurdepääsu hädaabinumbrile 112

lühisõnumiteenuse (Short Message Service - SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks

oma sidevõrgu kaudu. Selle muudatuse tulemusena avaneb ka kõne ja kuulmispuuetega

inimestel võimalus edastada hädaabiteateid numbrile 112 lühisõnumitega. Nimetatud

kohustus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

Universaalteenuse direktiivi artikli 26 muudatusest tulenevalt peavad nii telefoni- kui ka

mobiiltelefoni operaatorid hakkama häirekeskusele helistaja asukohaandmeid edastama

reaalajas.

Nimetatud täienduse eesmärgiks on sätestada võimalus kehtestada veelgi

üksikasjalikumaid nõudeid helistaja asukoha määramiseks. Kehtiva ESS § 88 lõige 3

sätestab kohustuse sideettevõtjale võimaldada riigisisesele hädaabiteenistusele,

häirekeskusele ning julgeolekuasutusele tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumber

ning teave helistaja asukoha kohta.

19

Eelnõu § 35

Muudetava universaalteenuse direktiivi 30 alusel laiendatakse ESS § 89 numbriliike, millel

peab olema tagatud numbriliikuvus. Selleks, et tarbijad saaksid numbriliikuvusest

suuremat kasu, ei piirdu numbri liikuvuse õigus enam üldkasutatavate telefoniteenustega,

vaid on nüüd seotud riigi numeratsiooniplaani kuuluvate numbritega.

ESS § 89 lõikes 6 laiendatakse volitusnormi piire, millega antakse majandus- ja

kommunikatsiooniministrile pädevus lisaks numbriliikuvuse tehnilistele nõuetele

kehtestada ka numbriliikuvuse protseduurilisi nõudeid.

Eelnõu § 36

Muudetava universaalteenuse direktiivi artiklite 20 ja 21 alusel täiendatakse oluliselt

eelnõuga ESS §-i 96, kus on sätestatud sideteenuse lepingu kohuslikud tingimused.

Muudatuse eesmärgiks on kohustada sideettevõtjaid veelgi üksikasjalikumalt kirjeldama

lõppkasutajaga sõlmitavas sideteenuse osutamise lepingus pakutavat sideteenust.

Lõppkasutajale antakse muu hulgas rohkem teavet hindade, sideteenuse osutamise

tingimuste, hädaabinumbrile 112 ühenduse loomise võimaluse, sidevõrkude ja -teenuse

turvalisuse ning teave erivajadustega lõppkasutajatele mõeldud toodete ja teenuste kohata.

ESS § 96 lõike 1 muudatuste kohaselt peab sideettevõtja andma lõppkasutajale piisavalt

teavet selle kohta, kas nad pakuvad juurdepääsu hädaabiteenustele ja teavet sideteenuse

piirangute (nt helistaja asukoha kindlakstegemise või hädaabikõnede suunamisega seotud

piirangud) kohta. Sideteenuse lepingus tuleb kajastada ka meetmeid, mida sideettevõtja

võtab sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ja terviklikkuse tagamiseks, vt täpsemalt eelnõu

§ 37. (ESS§872)

ESS § 96 täiendatakse lõigetega 4 ja 5, mille kohaselt antakse tarbijale võimalus sõlmida

sideettevõtjaga sideteenuse leping üheaastase tähtajaga. Samas sätestatakse, et tarbijaga

kokkuleppele saades on sideettevõtjal võimalus sõlmida sideteenuse leping, mille tähtaeg ei

tohi ületada 24 kuud. Sellise sätte on tinginud vajadus piirata sideettevõtjate võimalust

sõlmida lõppkasutajatega ülipikki lepinguid tingimusel, et lõppkasutaja saab näiteks tasuta

mobiiltelefoni.

Eelnõu § 37

Muudetava universaalteenuse direktiivi artikli 28 lõike 2 alusel täiendatakse eelnõuga ESS

§-i 98 lõikega 9. Täienduse eesmärgiks on kaitsta lõppkasutajaid telefoniteenustega seotud

pettuste eest. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus lõppkasutajale tehakse vastamata

kõnesid eritariifiga numbrilt, millele tagasi helistades rakendub kõrge eritariif. Antud sätte

kohaselt oleks võimalik piirata sellistele numbritele tagasi helistamist, kui on ilmne, et see

on seotud pettusega.

Eelnõu § 38

ESS § 1001 kohaselt peab Konkurentsiameti tegema avalikkusele tasuta kättesaadavaks

tehnilise võimaluse sideteenuse hindade võrdluseks. Muudetava universaalteenuse

direktiivi artikli 21 eesmärk on tagada lõppkasutajatele ja tarbijatele lihtne võimalus

teostada sideteenuste hinnavõrdlust, mis aitaks neil lihtsama vaevaga leida enda jaoks

sobivaim sideteenuse pakett.

20

Eestis on selline tehniline võimalus kõigile kättesaadav juba alates 26. septembrist 2005.a.

Tegemist on nn sideteenuste kalkulaatoriga, mis on tasuta abivahendiks eelkõige

eratarbijatele ning juriidilistest isikutest väiketarbijatele. Kalkulaatori eesmärgiks on

hõlbustada tarbijatel leida sobivaim telefoni-, mobiiltelefoni-, andmesideteenuse või

komplekslahenduse (internet, telefon, kaabeltelevisioon) teenusepakett.

Sideteenuste kalkulaator võimaldab tarbijatel teha hinnavõrdlusi erinevate sideteenuste

pakettide osas. Näiteks arvestab sideteenuste kalkulaator mobiili- ja tavatelefoni pakettide

puhul kõnede mahtu, kuutasu ja mõningaid lisateenuseid (nt SMS14

, MMS15

ja GPRS16

)

vastavalt helistaja harjumustele või vajadustele. Kalkulaatori haldaja ei vastuta tarbija

otsuse võimalike tagajärgede eest.

Sideteenuste kalkulaator ei tööta reaalajas, seetõttu võivad kalkulaatori hinnad erineda

hetkel turul pakutavatest teenuste hindadest. Seepärast on teenuseosutaja või -paketi

vahetamist kaaludes soovitatav võrrelda kalkulaatori hindasid kõikide viimaste

pakkumistega ja täpsustada lisatingimuste üksikasjad. Kalkulaatori andmeid uuendatakse

kord kuus teenuseosutajate kodulehtedelt.

Käesoleva muudatusega sätestatakse sellise nn kalkulaatori toimimise kohustus ka seaduse

tasandil.

Eelnõu § 39

Muudetava eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi artikli 4 alusel

täiendatakse eelnõuga ESSi §-ga 1021, kus sätestatakse isikuandmetega seotud rikkumisest

teavitamise kohustus ja kord.

Isikuandmetega seotud rikkumine on turvanõude rikkumine, mis toob sideteenuse

osutamisega kaasa edastatud, salvestatud või muul viisil töödeldud isikuandmete juhusliku

või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või

isikuandmetele juurdepääsu.

Isikuandmetega seotud rikkumise korral võib asjaomasele kliendile kaasneda oluline

majanduslik ja sotsiaalne kahju, sealhulgas identiteedipettus, kui sellega piisavalt ja õigel

ajal ei tegelda. Seetõttu peaks sideettevõtjad, niipea kui ta saab teada sellise rikkumise

toimumisest, teatama rikkumisest Andmekaitse Inspektsiooni. Kui isikuandmetega seotud

rikkumine võib kahjustada kliendi isikuandmeid ja eraelu puutumatust, peab siseettevõtja

sellest viivitamatult teavitama ka klienti, et saaks võtta vajalikke ettevaatusabinõusid.

Rikkumist tuleks pidada kliendi andmeid ja eraelu kahjustavaks, kui selle tagajärjeks võib

olla nt identiteedivargus või pettus, füüsiline kahju, märkimisväärne alandamine või maine

kahjustamine seoses sideteenuse osutamisega. Teatis peaks sisaldama teavet meetmete

kohta, mida sideettevõtja rikkumise tõttu võtab, ja soovitusi asjaomasele isikule.

Eelnõu § 40

ESS § 111 eelnõuga kehtetuks tunnistamise aluseks on muudetava eraelu puutumatust ja

elektroonilist sidet käsitleva direktiivi artikli 3 lõike 3 kehtetuks tunnistamine, millega

muutub kehtetuks tehnilise võimaluse puudumisest teatamise kord.

14

SMS – lühisõnumiteenus (Short Message Service) 15

MMS – multimeedium-sõnumiteenus (Multimedia Messaging Service) 16

GPRS – üldine raadio-pakettandmeside teenus (General Packet Radio Service)

21

Eelnõu § 41

Muudetava eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi artikli 15 alusel

täiendatakse eelnõuga ESS § 112 lõigetega 5 ja 6, millega seatakse sideettevõtjale lisaks

jälitus- ja julgeolekuasutusele teabe andmise kohustusele, töötada välja järelepärimisele

vastamise kord. Kehtiva praktika kohaselt tehakse järelpärimine jälitusasutuse poolt

sideettevõtjale kas suulises, kirjalikus või elektroonses vormis. Samas võib sideettevõtja

tagada jälitusasutusele, kirjaliku lepingu alusel, teabe kättesaadavuse pideva elektroonilise

ühendusega. Viimasel juhul ei kohaldu eelnõu § 112 lõige 6.

Lisatakse pannakse sideettevõtjale kohustas anda prokuratuurile või Riigikogu

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile, nende taotluse alusel teavet järelepärimisele

vastamise korra, õigusliku aluse ja vastuse kohta.

Eelnõu § 42

Liinirajatistega seotud vaidluse lahendamisel juhindutakse ESS §-s 149 sätestatust, kuid

vaidluse lahendamise tähtaja erisus sätestatakse ESS §-s 120. Muudetud raamdirektiivi

nõude kohaselt tuleb liinirajatiste vaidlus lahendada hiljemalt kuue kuu jooksul.

Eelnõu § 43

Muudetava eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi artikli 8 alusel

täpsustatakse eelnõus ESSi § 134 selliselt, et oleks tagatud lisaks klientidele ja

erivajadustega inimestele ka eakatele juurdepääs side teenuse valikule, kvaliteedile ja

hinnale.

Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooni eesmärkidele peaks reguleerimispõhimõtted tagama kõikidele klientidele,

sealhulgas erivajadustega inimestele ja eakatele hõlpsa juurdepääsu soodsa hinnaga

kvaliteetsetele sideteenustele. Amsterdami lõppaktile lisatud 22. deklaratsioonis on

sätestatud, et ühenduse institutsioonid võtavad asutamislepingu artikli 95 kohaste meetmete

kavandamisel arvesse erivajadustega inimeste vajadusi.

Eelnõuga lisatakse ESS § 134 lõike 2 punkti 4 säte, mis võimaldab sideteenuse turu arengu

kaasaaitamisel teha koostööd ka Euroopa Sideametiga.

Eelnõuga täiendatakse ESS § 134 uue lõikega, kus sätestatakse, et kogu paragrahvi lõikes

kohaldatus elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärkide saavutamisel

järgitakse objektiivseid, läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid

reguleerimispõhimõtteid.

Eelnõu § 44

Muudetava loadirektiivi artikli 10 lõike 6 alusel täiendatakse eelnõuga ESS § 135

lõikega 2, millega sätestatakse TJAle võimalus võtta ajutisi meetmeid olukorra

heastamiseks enne lõpliku otsuse tegemist.

Selle meetme sätestamine võimaldab TJAl näites sagedusloa tingimuste rikkumise korral

(näiteks ületab loa omanik loal märgitud võimsust) kehtestada ajutisi meetmeid st annab

korralduse viia võimsus loas märgitud tasemele. Selliseid ajutisi meetmeid saab kehtestada

ainult juhul kui rikkumisega kaasneb vahetu või suur oht avalikule korrale, julgeolekule

või rahvatervisele või see põhjustab tõsiseid majanduslikke või toimimisprobleeme teistele

22

sidevõrkudele või sideteenuse pakkujatele või kasutajale või raadiosageduste kasutajatele.

Ajutisi meetmeid võib kehtestada kuni kuueks kuuks.

Eelnõu § 45

Tunnistatakse kehtetuks ESS § 138. Seoses COSPAS SARSAT hädaolukordade

teavitussüsteemis sageduse 121,5 MHz kasutamise lõppemisega on kadunud vajadus TJAl

operatiivselt tegeleda signaaliallikate otsimisega. Uus kasutatav süsteem võimaldab

tuvastada signaaliallikaid ja nende asukohti ilma TJA abita. Seetõttu pole ööpäevaringse

valve süsteemi ülevalpidamine enam otstarbekas. Raadiohäireteadete lahendamine toimub

ka edaspidi, kuid vaid TJA ametlikul tööajal.

Eelnõu § 46

Muudetava raamdirektiivi artikli 3 lõike 3a alusel täiendatakse eelnõuga ESS § 140

lõikega 2 selliselt, et oleks tagatud järelevalve- ja korraldusasutuse juhi teenistusest

vabastamise otsuse avalikustamine.

Ametist vabastamise otsuse avalikustamine on uudne säte ning seetõttu nõuab täiendavate

meetmete kehtestamist. Selgituste kohaselt17

on sellise avalikustamiskohustuse eesmärgiks

reguleeriva asutuse transparentsuse, avaliku usaldusväärsuse ja sõltumatuse poliitilisest

survest tagamine. Kuivõrd ametist vabastamise otsuse avalikustamine mõjutab isiku

põhiõigusi, tuleb see küsimus reguleerida seadusega.

Eelnõu § 47

Muudetava eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi artikli 15a alusel

täiendatakse eelnõuga ESS § 141 lõigetega 2 ja 3 selliselt, et oleks tagatud järelevalve- ja

korraldusasutuse õigus võtta andmete turvalisuse ja kaitse rikkumise suhtes toimivaid ja

tõhusaid meetmeid (selgitusi ja juhiseid), millest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni.

Nende meetmete võtmisel tuleb võimalikult suures ulatuses arvestada Euroopa Komisjoni

ettepanekuid.

Eelnõu § 48

ESS § 143 muudatus on seotud Euroopa Sideameti loomisega, seega täiendatakse

järelevalve- ja korraldusasutuse koostööpartnerite nimekirja Euroopa Sideametiga.

Direktiivide muudatuste kohaselt peavad järelevalve- ja korraldusasutused tegema

koostööd ka Euroopa Sideametiga. Näiteks teeb Konkurentsiamet turuanalüüside ja

märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise protsessis koostööd Euroopa Sideametiga.

Eelnõu § 49

Kehtivas ESS § 149 on reguleeritud ainult siseriiklike vaidluste lahendamine. Oluline on

mainida, et järelevalve- ja korraldusasutus ei lahenda lõppkasutajate ja sideettevõtjate

vahelisi eraõiguslikke vaidlusi ning tarbija kaebusi sideettevõtjate peale.

Tulenevalt muudetava raamdirektiivi artiklist 21 on vajalik ESS §-s 149 sätestada

piiriüleste vaidluste lahendamise kord.

Piiriüleseks vaidluseks loetakse vaidlust, mis kuulub rohkem kui ühe Euroopa Liidu

liikmesriigi järelevalveasutuse pädevusse. Piiriülese vaidluse lahendamisel tuleb teha

17

Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiiv 2009/140/EÜ preambuli p 13

23

koostööd teiste liikmesriikidega ja vajadusel konsulteerida Euroopa Sideametiga, kes või

võtta arvamuse piiriülese vaidluse kohta. Sellisel juhul peab järelevalveasutus vaidluse

lahendamisel võtma võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Sideameti arvamust.

Eelnõu § 50

ESS § 150 muudatus on seotud Euroopa Sideameti loomisega. Muudatusega antakse

Euroopa Sideametile õigus küsida MKMilt ja järelevalve- ja korraldusasutuselt vajalikku

teavet.

Eelnõu § 51

Praktikas on tõstatunud teravaid probleeme asjaolu, et Konkurentsiametil puudub võimalus

avalikustada sideettevõtjate poolt osutatavate sideteenuste klientide arvu ja ettevõtjate

turuosasid klientide arvu alusel. Lisaks asjaolule, et Konkurentsiametil ei ole võimalik

nimetatud andmeid esitada avalikkuse pöördumisel, on praktikas tõstatunud probleeme ka

Euroopa Komisjoniga. 2008. aasta lõpus pöördus Euroopa Komisjon Konkurentsiameti

poole küsimusega, miks avalikult kättesaadavas dokumendis ERG (06) 45 Report on

Mobile Access and Competition Effects lisas 1 vaid Eestit ja Portugali puudutavas ei ole

avaldatud sideettevõtjate turuosasid puudutavaid andmeid (märgitud konfidentsiaalne)

kuigi teised riigid on nimetatud teabe avalikustanud.

Komisjon tõi menetluse käigus esitatud seisukohtades (kokkuvõtvalt) välja, et taoline

andmete mitteavaldamine on vastuolus Euroopa Ühenduse teisese õigusega. (Regulation

(EC) No 1049/200118

of the European Parliament and of the Council of 30 May 2011

regarding public Access to European Parliament, Council and Commission documents,

recital 2 and 4 of the preamble; Article 1; Article 4 (2) and 3.

Samuti viitas Komisjon oma seisukoha toetuseks Euroopa Kohtu lahenditele.19

Kuna läbiviidud mahukas menetluse lõpptulemusena sideettevõtjad lõpuks siiski nõustusid

Konkurentsiameti pöördumisel turuosasid puudutavaid andmeid avaldama, jäi selgusetuks,

milline oleks olnud Komisjoni poolt algatatud menetluse lõpptulemus juhul, kui

sideettevõtjad oleksid turuosade avalikustamisest keeldunud.

Samuti on hetkel tekkinud olukord, kus sideettevõtjad küll avalikustavad turuosasid

andmesideteenust puudutavas osas, kuid seevastu ei tee seda juhul, kui see puudutab

mobiiltelefoni-, telefoni-, või kaabelleviteenust. Seetõttu puudub ka võimalus hinnata ja

vajadusel esitada reaalne ülevaade teenuste arengu kohta.

Turuoasade avalikustamine oleks lõpptarbijate ja ka sideettevõtjate endi huvides –

ülevaade turuosadest või nende muudatustest annaks võimaluse paremini hinnata

sideettevõtja poolt osutatava teenusega seonduvaid aspekte.

Võttes arvesse eeltoodut, täiendatakse ESS § 151 lõikega 4, mille kohaselt võib

järelevalve- ja korraldusasutus anda huvitatud isikutele nende taotluse alusel statistilist

informatsiooni sideettevõtjate poolt jaetasandil osutatavate üldkasutatavate elektroonilise

18

Official Journal L 145 , 31/05/2001 P. 0043 – 0048, kättesaadav ka:

http://eur-lex.europa.eu/en/dossier/dossier_47.htm 19

Cace C 64/05 P Kingdom of Sweden vs Commission of the European Communities

Cases C-174/98 P and C-189/98 P Netherlands and van der Wal v Commission

Case C-266/05 P Sison v Council

24

side teenuste klientide arvu- ja teenust osutava sideettevõtja klientide arvu alusel leitud

turuosade kohta alates nimetatud teabe börsile avaldamisest. Nimetatud teave ei ole

käsitatav ärisaladusena.

Eelnõu § 52

Eelnõuga täiendatakse riigisisest konsulteerimiskorda selliselt, et konsultatsiooniprotsess

oleks veelgi läbipaistvam. Muudatuse kohaselt peavad valitsusasutused avaldama

kokkuvõtte konsulteerimisele laekunud arvamustest oma veebilehel.

Eelnõuga määratakse nn teabepunkt, mille kaudu on võimalik saada teavet kõigist

käimasolevatest konsultatsioonidest. ESSi mõistes on teabepunktiks MKM.

Eelnõu § 53

Muudetud raamdirektiivi artikli 13b alusel täiendatakse eelnõuga ESSi §-ga 1701.

Muudatuse eesmärk on sätestada sanktsioonid sidevõrkude ja –teenuse turvalisuse ja

terviklikkuse nõuete rikkumise eest.

Eelnõu § 54

Muudatuse eesmärgiks on normiga sätestatud väärteokoosseisu laiendamine. Kehtiva ESS

§ 174 alusel saab sideettevõtjat karistada ainult ESS § 96 lõikes 1 sätestatud sideteenuse

lepingu kohustuslike tingimuste järgimata jätmise eest. Käesoleva eelnõuga täiendatakse

oluliselt ESS § 96 ja see muudatus tingib ka vajaduse laiendada väärteokoosseisu.

Eelnõu §-d 55 ja 56

ESS § 179 ja § 180 tehtavate muudatustega laiendatakse vastutust liinirajatise kahjustamise

ja liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata tegutsemise eest ka sellise tegevuse

korraldamisele, mis viis liinirajatise kahjustamiseni või liinirajatise kaitsevööndis

liinirajatise omaniku loata tegutsemiseni. ESS § 170 ja § 180 muudatuse kohaselt saab

vastutusele võtta tegevuse korraldaja, st tööde juhataja vms, kelle ülesanne on korraldada

tööde teostamist, taotleda vajalikud load, kooskõlastused jne.

Eelnõu § 57

Muudetava eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi artikli 4 lõike 4

alusel täpsustatakse eelnõuga ESS § 187. Muudatuse eesmärgiks on sätestada sanktsioon

isikuandmete rikkumisest teavitamata jätmise eest.

Eelnõu § 58

Kehtiva ESS alusel on rändlusteenuse nõuete rikkumise kohtuväliseks menetlejateks TJA

ja Tarbijakaitseamet.

Kui kliendi puhul on tegemist tarbijaga, siis pöördub klient Tarbijakaitseametisse.

Ülejäänud juhtudel viivad haldusmenetlusi läbi Konkurentsiamet ja TJA oma pädevuse

piires – teatud juhtudel on menetlusi pädev läbi viima vaid tsiviilkohus (nt materiaalseid

kahjunõudeid).

25

Konkurentsiamet on praktikas 2,5 aasta jooksu teostanud regulaarset järelevalvet

rändlusteenuse määruse20

nõuete täitmise üle. Tehnilistesse aspektidesse puutuvas osas on

seda teinud ka TJA.

Seoses rändlusteenuse määruse muudatuste21

jõustumisega võib tunduvalt suurenda

Konkurentsiameti poole pöördujate arv ja kaebuste maht, mis võib lisaks haldusmenetluse

läbiviimise vajalikkusele tingida ka vajaduse läbi viia väärteomenetlusi. Kuid hetkel

Konkurentsiametil puudub selline õigus.

Võttes arvesse eeltoodut, muudetakse eelnõuga ESS § 188 lõiget 31 selliselt, et ka

Konkurentsiametile antakse õigus viia läbi väärteomenetlusi rändlusteenuse nõuete

rikkumise korral.

Eelnõu § 59

Kuna kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk võib eksisteerida ka teistes sagedusalades,

siis tehakse ESS § 1901

lõikes 1 täpsustus, millise sagedusala osas antud regulatsioon

kohaldub.

Eelnõu § 60

ESS § 1902 lõikes 1 tehakse sarnaselt § 190

1 lõikes 1 tehtava muudatusega täpsustus, et

antud regulatsioon kohaldub kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sageduslubade

puhul, millega on antud õigus kasutada raadiosagedusala 1900-2170 MHz. Samuti

parandatakse viide riigilõivuseadusele, kuna kehtivas ESSis on vastav viide jäänud

muutmata.

Eelnõu § 61

Kohustuse edasilükkamine on seotud sellega, et anda Häirekeskusele mõistlik aeg tehnilise

võimekuse vastavusse viimiseks, eesmärgiga tagada juurdepääs hädaabinumbrile 112

lühisõnumiteenuse vahendusel.

IV Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda vähetuntuid sõnu ega võõrtermineid. Eelnõuga sätestatakse §-s 2 uute

mõistetena ”jagatud juurdepääs kliendiliinile“, ”seotud teenus”, ”seotud vahend” ja ”täielik

juurdepääs kliendiliinile”. Lisaks asendatakse termin ”alamvaskpaar” terminiga

”kliendiliin” ja termin ”sidevõrk” terminiga ”üldkasutatav elektroonilise side võrk”.

Eelnõust kustutatakse mõiste ”vaskpaar”.

V Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele (lisa 1).

VI Seaduse mõjud

Eelnõuga võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid

2009/140/EÜ ja 2009/136/EÜ, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste

sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele

20

Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu määrus nr 717/2007 21

Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu määrus nr 544/2009

26

sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta,

2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta,

2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja

-teenuste puhul ning 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu

puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust nr 2006/2004

tarbijakaitsealase koostöö kohta.

Eelnõuga sätestatakse konkreetsed juhud, mille korral on õigustatud raadiosageduste

kasutamine sagedusloa alusel. EL-i üldiseks suunaks on kujunenud raadiosageduste

võimalikult lihtne ja paindlik kasutamine, mille tulemusena püütakse vähendada ka

sageduslubade osakaalu. Samas tuleb arvestada, et sageduslubadest täielikult vabaneda pole

võimalik, häirete vältimise, teenuse kvaliteedi ja efektiivne kasutamise tagamiseks.

Eelnõuga muutub kohustuslikuks raadiosageduste kasutamise õiguste üleandmine ja

rentimine teatavate raadiosageduste puhul, mis on kindlaks määratud Euroopa Komisjoni

otsustega või ERSPga. Siiani oli jäetud see direktiividega liikmesriikide otsustada, kas nad

võimaldavad seda või mitte. Muudatus eeldab ka määruse välja töötamist. Eesti ei ole

raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise võimaldamist rakendanud, kuna

sideettevõtjad ei ole tundnud selle järgi erilist vajadust.

Eelnõus sätestatakse selgem loetelu numbritest, lühinumbritest ja lühivalikukoodidest,

mille valitavuse sideettevõtja peab tagama.

Eelnõuga tuuakse sisse Konkurentsiameti konsulteerimisvajadus Euroopa Sideametiga.

Samuti kohustatakse Konkurentsiametit soodustama sideettevõtjate investeeringuid

järgmise põlvkonna sidevõrkudesse (Next Generation Network – NGN), mis aitab kaasa

lairiba (andmeside) jõudmisel lõppkasutajani.

Eelnõuga sätestatakse võimalus kehtestada erandmeetmena märkimisväärse turujõuga

ettevõtjale kohustus tagada funktsioonipõhine eraldamine vaid juhul kui eelnevalt sellele

ettevõtjale kehtestatud kohustused ei ole andnud soovituid tulemusi. Funktsioonipõhise

eraldamine võimaldab parandada konkurentsi mitmel asjaomasel turu, vähendades oluliselt

diskrimineerimise ajendeid ning hõlbustades võrdse kohtlemise kohustuste täitmise

kontrollimist ja tagamist.

Lisaks juba olemasolevale andmete turvalisuse kohustustele täiendatakse ESSi ka

sidevõrkude turvalisuse paragrahviga. Selle tulemusena peavad sideettevõtjad suurematest

turvaintsidentidest teavitama TJAd. Nimetatud nõuete kehtestamine aitab kaasa

sidevõrkude turvalisuse suurendamisele, mis omakorda võimaldab lõppkasutajal ohutumalt

sideteenuseid kasutada.

Eelnõuga täiendatakse oluliselt sidelepingute paragrahvi. Sideettevõtja peab sideteenuse

lepingus andma oluliselt rohkem infot oma sideteenuse kohta, mille tulemusena on tarbija

paremini informeeritud, mida ta lepingu sõlmimisel sellega saab.

Konkurentsiameti halduskoormus mõnevõrra suureneb, kuna lisanduvad täiendavad

ülesanded Euroopa Sideameti loomisest tulenevalt.

27

VII Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise

eeldatavad tulud

Käesoleva eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarve tulusid ega kulusid.

Seaduse rakendamisega kaasnevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala tavapärased halduskulud kavandatakse järgnevate aastate riigieelarvete

piirsummade piiresse.

VIII Seaduse rakendamiseks vajalikud rakendusaktid

Eelnõuga nähakse ette ESS § 17 lõike 9 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri

määruse andmine, millega kehtestatakse raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja

kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord.

Eelnõu kohaselt muudetakse ühte Vabariigi Valitsuse ja kahte majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrust:

1) ESS § 87 lõike 2 alusel antav Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse

sidevõrkude tehnilised nõuded ja nõuded sideteenuse osutamisele;

2) ESS § 89 lõike 6 alusel antav majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, millega

kehtestatakse nõuded numbri liikuvusele;

3) ESS § 901 lõike 3 alusel antav majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, millega

kehtestatakse nõuded vaba juurdepääsuga ja tingimusjuurdepääsuga ringhäälingusaadete

ja -programmide digitaalsele edastamisele ning taasedastamisele.

Nimetatud määruste kavandid on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2).

IX Seaduse rakendamine

Eelnõuga § 62 sätestatakse TJAle kohustus viia hiljemalt 2011. aasta 19. detsembriks

sagedus- ja numbriload vastavusse käesoleva seaduse eelnõuga. Üldjuhul on olemasolevad

sagedus- ja numbriload käesoleva eelnõu nõuetega juba kooskõlas aga vajalikuks võib

osutuda nende teatud osas täiendamine või täpsustamine.

X Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2011. aasta 25. mail.

XI Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks elektroonilise eelnõude kooskõlastussüsteemi eÕigus

kaudu Kaitseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja

Siseministeeriumile.

Juhan Parts

Minister Marika Priske

Kantsler