Sissejuhatuse asemel

Enne, kui tuled Setomaale, pead tegema ka pisut kodutööd, sest...

Kui tahad paremini aru saada setodest ja Setomaast, siis tee endale selgeks, mis või kes on ...

Kui seto poissi kooli pani, siis ütles koolmeistrile: "Õpeta poissi nii, et ta oleks ette sama tark kui mu naaseimä tagant järele!". Ära looda, et paned seto oma laulu laulma või oma pilli järgi tantsima. Seto armastab nii laulda kui tantsida, kuid laulab oma laulu ja tantsib oma pilli järgi! Seto tahab küll koostööd teha ja on nõus olema ka kolhoosis, kuid ainult pretsedaatel või äärmisel juhul brigadir.

· seto

· potiseto

· seto leelo

· killõ

· seto kargus

· kirmask

· pühasenulk

· tsässon

· Peko

· hamõh

Kui need ja paljud teised asjad selgeks teed, siis on sul lihtsam Setomaad tundma õppida. Kui aga ei viitsi, tule ikka, küll seto teeb sinule selgeks, kes tema on ja siis taipad sa ka ise, kes sina oled!Pea meeles, et külaline on Setomaal ikka oodatud. Rahvas on Setomaal lahke ja abivalmis. Sõbralikku abivajajat aidatakse alati, nii et ärge peljake küsida!

1

Seto ala kujunemine

Omakultuur

Eestimaa kõige kagupoolsemas nurgas asub omanäoline ajalooline ja etniline piirkond SETOMAA. Setomaa piirneb kirdest Pihkva järvega, idas ja kagus on naabriks Venemaa, lõunas Läti ning läänes Võrumaa. Suurim ulatus põhjast lõunasse on 65 km ja läänest itta 40 km. Setomaa vanim ajalugu on veel uurimise algjärgus. Arheoloogiliste leidude põhjal on Setomaa inimasustus ligi 8400 aastat vana. Hetkel teadaolev kõige vanem kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast. Teised vanimad asualad paiknesid Värska lahe randadel ja Irboska ümbruses. Setosid on kroonikates kutsutud tšuudideks. Läbi tšuudide maa läksid mitmed suured kaubateed. Vanast Tšuudimaast ongi säilinud vaid Piusa jõe ja Irboska vaheline ala. Setod ongi tõenäoliselt ainsatena säilitanud algupärasel kujul tšuudide kultuuri ja vaimse ning ainelise pärandi. Alates 14. sajandist asusid Pihkva vürstiriik ühelt poolt ning Tartu piiskopkond teiselt poolt täpsemalt paika panema oma mõjupiire. 16-18. sajandi suurte sõdade ajal on Setomaal viibinud kõik tolle aja võimsamad kuningad. Vaatamata sõdadele, katkule ja nälja-aastatele suutsid setod säilitada oma külad ja kultuuripärandi. 862. aastast kuni 1920. aastani kuulus Setomaa Vene valitsejate võimu alla. 1920.-1940.a. kuulus ta Eesti Vabariigi koosseisu. Setomaast moodustati eraldi maakond- Petserimaa. Alles 1921 a. sügisel hakati valitsuse määruse alusel setodele panema perekonnanimesid. 1944. aastast alates on Setomaa administratiivselt jagatud kaheks: Setomaa läänepoolne osa on Eesti Vabariigi koos-seisus, idapoolne osa aga Vene Föderatsiooni koosseisus. Praegu on Setomaa administratiivselt jagatud kolmeks: üks osa jääb Võrumaale, teine Põlvamaa külge ja kolmas Petseri rajooni Venemaal. Eestimaa poolel hõlmab Setomaa nelja valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setomaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste liidu - Setomaa Valdade Liidu.

Setode omakultuur on kujunenud kahe kultuuri, ida ja lääne kultuuri mõjuväljas (katõ ilma veere pääl). Ääreala seisund on andnud võimaluse lisaks mõlema kultuuri mõjutustele säilitada soome-ugri hõimudele algupäraseid kombeid. Säilinud on oma keel, elukombed, oskus valmistada erilisi toite, kaunid ja kogu maailmas omapärased rahvariided.

2

Rahvarõivad

Seto keel

Seto leelo

Seto kirmask

Seto kargus

Savipotid, linakasvatus ja kalastamine

Seto talo ja külä

Seto naise rahvarõivaste juures püüab kõigepealt pilku tema rikkalik hõbeehete komplekt, mis kogu oma täies hiilguses koos erinevate keede ja rahadega võib kokku kaaluda kuni 6 kilo. Suurt kuhiksõlge peetakse aga abielunaise tunnuseks. Käsitöö on Setomaal alati au sees olnud. Ainulaadne on seto värviline heegelpits, mida kasutati pühaserättide, käterättide, pealinikute ja ka põllede juures. Seto mees kannab aga vene mõjutusena särki ehk hamõt pükste peal. Kaunistuseks on kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem ka pealeõmmeldud vööpaelu. Kõige huvitavamad on aga seto meeste sukad, mis oma rikkaliku kirja ja erksate värvidega märkamatuks ei saa jääda.

Setomaa on üks väheseid kante Eestis, kus võid poejärjekorras või külatänaval kuulda murdekeelt ja avastada, et sellest pole sugugi lihtne aru saada.

Leelo on setode regivärsiline rahvalaul, kus eeslaulja-laulu-imä ütleb improviseerides ette värsiridu, mida koor järele kordab. Kuulsamad lauluemad olid võimelised üles ütlema 10 000-20 000 värssi.

Kirmask ehk külapidu. Setomaal on välja kujunenud terve kirmaste süsteem, mis lubas noortel koos käia kogu suve lihavõttepühadest alates kuni Mihklipäevani välja. Kirmas-kite traditsioon on Setomaal elav.

Karguseks kutsutakse setode tantsu. Omapäraks siinjuures on see, et mehed ja naised tantsivad eraldi, paaristants on juba hilisem nähtus. Igas külas oli vähemalt üks pillimees, kes oskas hästi bajaani, karmoškat või setu libliklõõtsa mängida. Varem mängiti kannelt.

Neid märksõnu seob see, et läbi aegade on need kolm ala olnud setode kõige tähtsamad sissetulekuallikad. Kui kalastuse ja linakasvatusega on tegeldud ka mujal Eestis, siis potisetodega saab kiidelda ainult Setomaa. Üle-eestiliselt tuntud potisetod rändasid hobuvankritega ringi ning vahetasid oma kauba kaltsude vastu, eks ikka Räpina paberivabriku jaoks. Kui veab, võid potisetosid ka tänapäeval ringi rändamas kohata.

Kui Setomaale juba tulla, siis tasub kindlasti ringi vaadata ka traditsioonilistes seto külades. Setode kinnised sumbkülad on ehitatud nii, et isegi naabrimehe õuele ei näe. Tüüpilises seto talus on hooned ehitatud ringselt, nii et moodustub kinnine siseõu. Õue pääseb läbi jalgvärava ja hobuvankriga läbi suure värava.

3

UskEnne ristiusustamist olid setod paganausulised. Paganausu

kinnituseks olid ohvrikivid ja raviva toimega allikad;

vilja ja viljakusjumala Peko kuju, mida hoiti peidus ja millega seotud rituaalid olid meeste saladuseks. Säilinud on usk loodusjõududesse ja esivanemate

hingedesse. Haualt ei minda kunagi ära ilma söögipala suhu panemata ja midagi jäetakse ka

hauale surnute hingede jaoks.

Ristiusk õigeusu näol jõudis Setomaale 10.-13. sajandil. Suurem ristimine toimus seoses Petseri kloostri tekkimisega 15. sajandil. Petseri klooster tugevnes tuntavalt 16. sajandil. Sellest ajajärgust on pärit paljud suured kiviristid muistsetel seto kalmistutel. Petseri kloostris kirjutati kroonikaid, kloostri toel asutati ümbruskonda kirikuid.

Setomaa talupojad ei ole olnud orjad, siin ei ole olnud mõisaid ega mõisnikke. Maad ja järv kuulusid Petseri kloostrile, mida kohalikud talupojad teatud rendi (obrok) eest kasutasid. Misjonitööd tegid siin rahumeelselt Petseri mungad. Võõras keeles uut usku võeti algul vastu leigelt ja pealiskaudselt, paganausu kombeid peeti salaja edasi. Õigeusk tugevnes 19.saj. Taredesse tekkisid oma pühasenulgad pühapiltde ja ikoonidega. Peaaegu igasse külasse ehitati oma kabel, mida kutsuti tsässonaks. Tavaliselt olid need puust väikesed ehitised, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid ja lilli. Tsässona katusel oli väike rist.

Reisimine SetomaalSetomaal reisides astu kindlasti läbi Setomaa turismiinfo-keskustest Värskas ja Obinitsas, kust saad informatsiooni kohalike vaatamisväärsuste, teenuste jms. kohta, osta vajalike matkaradade kaarte, brošüüre ja infovihikuid. Setomaal võid matkata jalgsi, jalgratta või autoga. Kõik Setomaa teed ei ole sirged, tasased ja kõvakattega, vahel tuleb seigelda ka küla- ja metsateedel, kuid just seal näedki Setomaa võlu. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode pühad või pidustused: kirmaskid, Seto Kuningriigi päevad, Seto leelopäevad, lihavõttepühad, kirikupühad.

4

Reisil olles tasub hoida pilku ka bensiininäidikul, et mitte ebasobival hetkel külavahele jääda. Ka lihtsamad ravimid ja esmaabikott võiks vajadusel kaasas olla, sest apteekidega on maal kitsas.

Võõpsus oled Eestimaa ja Setomaa piiril, sest Võhandu ja Mädajõgi on Eesti- ja Setomaad lahutavaks looduslikuks piiriks. Võhandu ehk Voo jõge on ülemjooksul nimetatud ka Pühajõeks. Enne I maailmasõda oli omapärane tänavküla Võõpsu tähtis sadama- ja kaubanduskeskus. Võõpsus oli teadaolevalt üle kümne kõrtsi. 1939. a. põles alevik peaaegu maani maha. Võõpsus näeb tähelepanelik silm esimest märki õigeusklikust kultuurist - külakabelit ehk tsässonat.

Beresje külas elavad tänaseni vene vanausulised. Kõik majad on ehitatud paralleelselt Peipsi (Pihkva) järve kaldaga. Esmakordselt on küla mainitud 1582.a. Elanike põhitegevus on läbi aegade olnud kalapüük. Püüti ja kuivatati ka tindikala. Pikka aega on külas tegeldud ka sibula- ja redisekasvatusega. Küla lähedale jääb väga omapärane vanausuliste kalmistu.

Küla on oma nime saanud tsaar Peeter I-lt, kes käinud siin suviti puhkamas ja randade ilu nautimas. Eks ilusa vaate pärast mäelt külale nimi pandigi. Esmakordselt on küla mainitud Pihkva linna ja maakonna meessoost hingede loendusraamatus 1582.a. Tänapäevalgi tegelevad külaela-nikud kalapüügiga ning köögiviljakasvatusega.

Laossina küla lähedal asuvad kääpad, mis pärinevad I aastatuhande teisest poolest. Küla kohta on teateid alates 15. sajandist. Juba sel ajal oli kasutusel küla kalmistu. 1750. aastast parvetati mööda järve puitu ning viidi lotjadega viina ja leivavilja Narva ning Pihkvasse. Külas tegeldakse täna-päevalgi kalapüügiga ja kala kuivatamisega.

Mikitamäe on ühe setu valla keskuseks. Küla on mainitud esmakordselt 1500. a. Nikitina Gora nime all. Ka siin on säili-nud tüüpiline ümarpalkidest setu palvela tsässon, mis on korrastatud 1998. a.

Värska on tänapäeva Setomaa suurim keskus. Värska lahe ääres männimetsas asub ravimuda ja hea ravi poolest tuntud Värska sanatoorium. Siinkandis tuleb maapõuest välja ka maitsev ja kosutav mineraalvesi- värska vesi. Värska on üks olulisemaid õigeusu keskusi Kagu-Eestis. Siin on 1907. a. valminud Püha Jüri apostliku õigeusu kirik. Värska

Võõpsu

Beresje küla

Lüübnitsa küla

Laossina küla

Mikitamäe

Värska

kalmistul puhkab üks kuulsamaid lauluemasid Anne

5

Vabarna (1877-1964, skulptor J. Ollik), kirjanik Paul Haavaoks (1924-1983) ja tuntud koolimees Paul Lehestik (1926-1994). Värska piiril mineraalveetehase lähedal asub Laudsi pettäi (ü 3,35m, k 12 m). Värskasse asutati 1926.-1930. a. kindral Nikolai Reegi eest-võttel Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager, mis oli ratsaväelaager. Endistes Põhjalaagri kasarmutes on praegu TPÜ Õppekeskus, mida kasutatakse õpetajate suvekursuste läbiviimiseks. Samas Õppekeskuse naabruses asub suurim setode vabaõhumuuseum Seto Talumuuseum, kus saab põhjalikult tutvuda setude omapärase kultuuriga. Suviti toimuvad muuseumis neljapäevaõhtused iloõdagud. Aasta-aastalt on muuseum laiendanud nii oma territooriumi kui ekspositsioone ja kogunud tuntust nii kodu kui välismaal. Mais 2004 avatakse seto tsaimaja. Muuseumist üle tee jääb küla laululava. Küla lõppu paremat kätt jääb AS “Värska Vesi”. Värska populaarseim mineraalvesi “Värska originaal” pärineb puur-kaevust Värska II, mille sügavuseks on 470 m. Värska lähedale jääv Mustoja maastikukaitseala on Kagu-Eesti suurim ja reljeefseim mõhnastik. Kaitseala 4 sihtkaitse-vööndit hõlmavad järgmised piirkonnad: Verhuulitsa ojalamm, kus kasvab rikkalikult kaitsealuseid taimi; Lutepää liivik koos metsiste mängualaga; Lamemägi iseloomuliku mõhnastiku ja stepitaimedega; Kahurimäe vöönd, mis tervikuna hõlmab metsiste mänguala.

Kirikukroonika väidab, et Saatse nimi on olnud kauges minevikus Korki või Gorki. Nimetus Saatse on aga tulnud venekeelsest külanimest “Zatšerenje”. Vanimatest ehitustest on külas Püha Paraskeva (kreeka keeles "reede"), õigeusu kirik 1801. aastast ning selle ümber paikneb vana kalmistu. Küla lõpus asub 1974. aastal rajatud Saatse Seto Muuseum.

Eesti-Vene piiril oleva küla kalmistu lähedal on olnud iidne salumets, kus kauges minevikus käidud palvetamas ja ohverdamas. Kalmistul on mitmeid kivist riste, sh ka Vene-Liivi sõja aegne (16. saj.). Tsässon on pühendatud püha Kolmainu auks.

Ühele poole jääb ilus ning rahulik järv, teisele aga mõnusalt tuules kohisev metsapark. Tonja küla on etniliselt huvi-pakkuv setu kaluriküla, kus kõik majad asuvad tee järve-poolsel küljel.

Koidula-Kunitšino Gora rahvusvaheline piiri- ja tollipunkt asub Eesti-Vene piiril, kust võite viisa olemasolul jätkata teed Venemaale.

Saatse küla

Podmetsa küla

Tonja küla

Koidula

6

Tuderna küla

Piusa

Obinitsa

Küla lähedal asuvad suuremad ja väiksemad liivast ümarkääpad, kuhu on maetud inimesi u. 800-1200 aastat tagasi. Tuderna oja paremal kaldal asub Silmaallikas. Rahva uskumuse kohaselt on allikaveel tervendav jõud. Esimese Eesti Vabariigi ajal asus Tudernas Eesti kõrgeim raudteesild. Endistel aegadel, 16.-17. sajandil, olevat Tudernast läbi läinud Räpina-Vastseliina postitee.

Piusa raudteejaama lähedal asuvad võimsad inimtekkelised koopad, kus varem kaevandati klaasiliiva. Maa-alust kaevan-damist alustati 1922. a., 1970-ndate teisel poolel mindi üle ava-kaevandamisele. Säilinud on 5 koobastikku, turistidele on avatud kõrge Sammaskoobas. Piusa karjääris paljanduvad devoni ajastu (algas u. 450 miljonit aastat tagasi ja kestis 50 miljonit aastat) punased ja valged liivad eriti muljetavaldavalt. Koobaste põgusamaks tutvustamiseks on avatud info-majake, kust iga soovija leiab teavet Piusa liivakarjääri ajaloost ja geoloogiast. Piusal on avatud keraamikaateljee ja käsitöötuba.

Obinitsa on Meremäe kõrval teine suurem setude keskus Võrumaal. Asutatud umbes 1000 aastat tagasi. 1904. a. ehitati siia ainulaadne kool-kirik, millest on Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ja kohaliku külakogukonna koostööna kavas välja arendada seto kultuuri keskus. Praegune Issanda

7

Muutmise kirik valmis 1952. a. koguduse preestri isa Vilemoni eestvõtmisel. Obinitsa tehisjärve kõrgel kaldal seisab kaunis monument Seto Lauluimä , mille ümber on maakivid mälestustahvlitega kuulsaile seto laulikuile. Külakalmistul on kuulsa lauluema Hilana Taarka haud huvitava hauatähisega.

Paisjärve vastaskaldal asub liivakivipaljand ja koobas nimega Juudatarõ.Obinitsas on setu kultuuri tutvustav Seto Muuseumitarõ. Seto Muuseumitarõs on võimalik tutvuda Mokornulga setode elu-oluga aastatel 1920-1940.

Tobrova küla esmamainimine 1561.a. Tobrova küla peamis-teks vaatamisväärsusteks on Luikjärve talu ja selle vahetus läheduses asuv Tobrova Lihavõtte e. Ülestõusmispühade tsässon. Luikjärve talu on piirkonnas ainukene terviklikult säilinud tüüpiline seto talu.

Meremäe küla on saanud oma nime lähedalasuva samanime-lise mäe järgi (213 m merepinnast), kust avaneb ainulaadne vaade ümbruskonnale. Viimaste aastate arheoloogilised

Tobrova küla

Meremäe

kaevamised on kinnitanud hüpoteesi, et siinkandis on elatud isegi kuni 8000 aastat tagasi.

Piirimäel on sajandite jooksul asunud palju riigipiire. 10.-13.sajandini asuti läänemeresoome alasid vallutama nii ida kui lääne suunast. Läänepool Piirimäge on olnud Tartu piiskopkond, Liivimaa, Poola Kuningriik ning 17.-18. saj. kuni Põhjasõjani Rootsi Kuningriik. Ida pool Piirimäge on olnud Vana-Vene riik, Pihkva vürstiriik, Moskva Tsaaririik, Vene Keisririik. Praeguseks on alles jäänud Setomaa ja Eestimaa piir, mida tähistab mäe nõlval Piiripettäi.

Meeksis asub väike õigeusu Ristija Johannese sündimisele pühitsetud kirik, mille setud suutsid valmis ehitada 1952. a. tolleaegsete võimude tõsisest vastutegutsemisest hoolimata. Kiriku vastas Meeksi oja ääres on Püha Jaanikivi, paganlike uskumustega seotud ohvrikivi. Kivile tuuakse veel tänagi ohvriande. Meeksi oja veel arvatakse olevat tervendav mõju.

Luhamaa apostlik-õigeusu kogudus on asutatud rahva soovil. Metropoliit õnnistas uue koguduse asutamist ja kohalikud tegelased asusid agaralt tegutsema.14.juulil 1929 pandi Luhamaa kirikule nurgakivi. Luhamaa - Šumilkino rahvusvaheline piiri- ja tollipunkt asub Eesti-Vene piiril, kust võite viisa olemasolul jätkata teed Venemaale.

Kuna Setomaad poolitab Eesti-Vene riigipiir, tuleb neil, kes soovivad tutvuda kogu Setomaaga hankida ka vene viisa. Kõige lihtsam on võtta ühendust reisibüroodega, kes viisade hankimise teenust pakuvad ja lasta see töö neil ära teha. Kellel on aga aega ja tahtmist, kulub järgnev info igati ära. Vene viisasid on Eestis võimalik taotleda Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kohale minnes tuleb kaasa võtta pass, kaks pilti, kutse (originaal) Vene Föderatsioonis elavatelt sugulastelt, tuttavatelt, sõpradelt vms. Lisaks tuleb teha reisikindlustus. Kui paberid on vormistatud ja avaldus sisse antud, võtab viisa tegemine aega 10 tööpäeva ning maksab 210 krooni. Kiirviisa saab kätte 5 päevaga ja maksab 420 krooni. Kuni 18-aastastele on vene viisa tasuta.

Piirimägi

Meeksi

Luhamaa

Viisainfo

Vene Föderatsiooni Konsulaarosakond Lai 18, Tallinn, +372 646 4166, konsotd@hot.ee avatud E-R 9 - 12

Viisade osakond TartusÜlikooli 1, Tartu, +372 740 3024, avatud N-R 9 - 12

8

Petseri

Radaja

Mõla

Irboska

Petseri ümbruskond on asustatud 400-500 aastat tagasi, mõned leiud viitavad 1000 aastasele asustusele. Laiemalt on Petseri tuntuks saanud seoses kloostri asutamisega 1473.a. Kamenka oru nõlvadele. Petseri linn on tekkinud kloostri ja selle kõrval oleva turuväljaku ümber. Petseri põhitänavate suunad ja nimetused viitavad põhilistele kauplemis- ja liikumissuundadele: Pihkva, Riia, Tartu, Võru. Aastatel 1920-1940 kuulus Petseri Eesti Vabariigi koosseisu ja oli Setomaa - Petserimaa maakonnakeskuseks. Tänapäeval on linnas peale kloostrikirikute veel kolm kirikut. Petseri eesti elu peamiseks keskuseks on sealsele Setumaa alale jääv ainuke eesti kool- Petseri II Keskkool. Kool on setode kultuurielu keskuseks Petseris.

Petseri rajoon on erinevate etniliste gruppide segu (piirneb Läti ja Eestiga). Pika aja jooksul on vene õigeusu, eesti luterluse, katoliikluse ja seto rahvakultuurile iseloomulike joonte läbipõimumine loonud Petseri piirkonna kordumatu eripära. Petseri rajooni Pankjavitsa valla Radaja külas, endises Külaotsa pere algupärases talus asub Sigova Seto Talu-muuseum ning töötab Irboska kindlus-muuseumi filiaalina. Laiaulatuslikult on esindatud koduse käsitöö liigid ketra-mine, kangakudumine jne. Võimalik on tutvuda erinevate tööriistadega, mille hulgas on huvipakkuvaim linatöötlemise seadeldis.

Mõla küla asub Irboska oru veerul, Irboskast 5 km põhjas. Mõla küla äärsel kirikuteel asub muistne kivirist (15. sajand). Mõla kirik on asutatud ligi 600 aastat tagasi, praegune vanim kivikirik on ehitatud 500 aastat tagasi. Kiriku alt voolab välja väikene ojakene, selle allikal usutakse olevat imeväge. Kiriku ümber on kalmistu, lähedal asub kellatorn ja kloostri varemed. Mõla järv on väga selgeveeline ja sügav. Läbi järve voolab Optjoki jõgi, mis saab vett Irboska linnuse alt Linnjärvest ning suubub Pihkva järve.

Irboskat mainitakse vanades letopissides esmakordselt 862. aastal. Irboska linnuse asutamise ajaks on 7.-13. sajand slaavlaste- krivitšide poolt. Vanim asula ja linnus asus nn. “Truvori linnuses” praegusest Irboska kindlusest 1 km loode suunas. 1330. aastal ehitati uus ühe torniga kivist linnus Zeravje mäele. Irboskas asuvad veerohked allikad ehk Slaavi lätted. Legend jutustab, et ajal, mil saabub maailma lõpp ning vesi kõikjalt kaob, jäävad Irboska ümbruse Slaavi lätted ainsateks veesilmadeks. Irboskas on neli kirikut, kaks tegutsevad tänapäevani, kaks kuuluvad Irboska Riiklikule kindlusmuuseumile.

9

MajutusasutusedSümbolid

teeninduse keel ENG, GER, FIN, RUS

külaliste-maja

sanatoorium

puhkemaja

kodu-majutus

atesteeritud

kaardiga maksmise võimalus

tube/kohti

telkimise võimalus

seminari-ruum

dušš toas

baar

televiisor

reisi-korraldus

piljard

lõkkeplats -grillimise võimalus

saun

kalapüügi- võimalus

paadi-laenutus

jalgratta- laenutus

ujumise võimalus

suusarajad

palliplats

rand

minigolf

tenniseväljak

kokkuleppel jaht

kanuu-laenutus

ratsutamine

matkarajad

lemmik-loomad lubatud

parkimine

10

11

Värska Sanatoorium

3,5 km Värskast+372 796 4666, +372 796 4793info@spavarska.eewww.spavarska.ee

69 / 127

Hommikusöök hinna seesToitlustamine gruppidele ettetellimisel

Lisaks kuurortravi (mineraalvee- ja mudavannid, massaa-zid, liikumisravi, vesivõimlemine, shin-do, jooga, diag-nostika, nõelravi, laser). Lõõgastus-, puhke-ja ravipaketid. Tervisepäevad. Bassein, jõusaal, baarid, kauplus. Iluteenu-sed (juuksur, maniküür, pediküür), vesijalgrattad, rand, huvireisid tiiburiga Piirissaarele (suvel laupäeviti), ekskur-sioonid.Teenindus eesti keeles ja ENG, FIN, RUS

Hirvemäe Puhkekeskus

Värska+372 797 6105, +372 522 9609hirvemae@hot.eewww.hirvemae.ee

12 / 28 + lisavoodite võimalus

Hommikusöök hinna seesToitlustamine gruppidele ettetellimiselKöögi kasutamise võimalus

Lisaks parvesõidud, laululava, rannakohvik, laste mängu-väljak, peolaudade tellimise võimalus, suvepäevade ja kokkutulekute korraldamine, „kindrali punker“, dušid ja köök telkijateleTeenindus eesti keeles ja RUS

v

12

Eve Puhkeküla

Võõpsu, Mikitamäe vald2 km Võõpsust Käre suunas+372 5661 2623; +372 5665 1353

3/ 8 + lisavoodid ja stats.telgid 3/6

Köögi kasutamise võimalus

Lisaks: Kokkutulekute korraldamise võimalus, laululava, elav muusika, suitsuahi, grill, väliköök, huvireisid kaatriga, statsionaarsed telgidTeenindus eesti keeles ja ENG, FIN, RUS

Mäe puhkemajad

Rõsna küla, 3,5 km Mikitamäelt+372 517 5160, +372 628 1532heli.nestra@rmk.eewww.rmk.ee

Suur maja 6 / 14, väike maja 2 / 6

Hommikusöök ettetellimiselToitlustamine ettetellimiselKöögi kasutamise võimalus

Lisaks suitsusaun.Teenindus eesti keeles ja GER, FIN, RUS

Piusa metsaonn

Orava valdPiusa kaupluse juurest teiselpool raudteed.+372 628 1532, +372 511 9230www.rmk.ee

Onn-kuuekandiline püstkoda, sees lõkkease restiga, magamiseks 5 kohta oma varustusega, väljas puukuur, lõkkease restiga, pingid ja DC.

13

Helena puhkemaja

2 km Värskast, Kostkova, Värska vald+372 796 4756, +372 796 4969 (päeval); +372 509 7865helenaw@hot.ee

3 / 9

Köögi kasutamise võimalus

Lisaks lehtla, terviseaed, arvutiTeenindus eesti keeles ja ENG, FIN, RUS

Värska külalistemaja

Silla 1b, Värska keskuses+372 796 4635, +372 523 9697varska.hotell@mail.eemy.tele2.ee/candela_ket

10 / 24 + 6 lisavoodit

Hommikusöök hinna seesToitlustamine ettetellimiselKöögi kasutamise võimalus

Lisaks omakultuuri õhtute tellimise võimalusTeenindus eesti keeles ja GER, FIN, RUS

Värska metsamajad

Värska vald+372 628 1532, +372 511 9230www.rmk.ee

Võimalik magada oma varustusega kuni 4 inimesel. Puudub joogivesi.

Lisaks veel: 3 km kaugusel Värska alevik, sanatoorium, Setu talumuuseum, Õrsava järv ning Värska laht purjespordi võimalustega, Mustoja maastikukaitseala (3 km), Piusa koo-baste looduskaitseala (20 km).Teenindus eesti keeles ja GER, FIN, RUS

14

Vahtraoru talu

Värska-Saatse maantee 10. km, vahetult enne Piusa jõge, pööra paremale liivasele metsateele, kust taluni on veel 2,5 km. +372 529 9190vahtraorg@hot.eewww.hot.ee/vahtraorg

14 kohta majades + 20 kohta lakas

Hommikusöök ettetellimiselToitlustamine ettetellimiselKöögi kasutamise võimalus

Lisaks: Kanuumatkad, elamusmajutus, mitmeid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi, suvepäevade ja kokkutulekute korraldamine, seiklusturism, indiaaniküla jõe ääresTeenindus eesti keeles ja ENG, RUS

Setomaa Turismitalo

Kalatsova küla, Meremäe valdVõrust 28 km Vastseliina poole. +372 508 7399; +372 516 1941seto@maaturism.eewww.setotalu.maaturism.ee

2 maja 21 kohta + lisakohad

Hommikusöök ettetellimiselToitlustamine ettetellimiselKöögi kasutamise võimalus

Lisaks koroona, pentank. Erinevad reisipaketid Setomaal. Käsitöö. Seto kultuuriõhtud. Peolauad. Suvepäevad ja kokkutulekud. Pesemisvõimalus telkijatele, suitsusaun.Teenindus eesti keeles

15

Luige metsamaja

Värska vald+372 628 1532, +372 511 9230www.rmk.ee

Võimalik magada oma varustusega kuni 10 inimesel. Puudub joogivesi.Köögi kasutamise võimalus.

Lisaks veel: 3 km kaugusel Värska alevik, sanatoorium, Setu talumuuseum, Õrsava järv ning Värska laht purjespordi võimalustega, Mustoja maastikukaitseala (3 km), Piusa koo-baste looduskaitseala (20 km).Teenindus eesti keeles ja GER, FIN, RUS

Piusa Ürgoru puhkemaja

Väiko-Härma küla, Meremäe valdVõrust 31 km, Vastseliinast 10 km, Piusa jõe ääres.+372 516 5515; +372 528 9134info@puhkemaja.ee

4 / 9 + lisavoodi võimalus

Toitlustamine ettetellimiselKöögi kasutamise võimalus

Lisaks kiik, suitsusaun, kaminasaal, suvel ait 6 kohta.Teenindus eesti keeles ja ENG, RUS

Lindora lõkkekoht

Obinitsa -Võru maanteel Lindora laada korraldamise ristteel. Varustuseks on puitpaviljon, kiik, lõkkease restiga ja pingid

16

Tabina puhkemaja

Tabina küla,Vastseliina vald Võrust 25 km Obinitsa suunas +372 782 9100; +372 509 0143ingele@hot.ee

2 maja / 8 kohta + lisakohad

Hommikusöök hinna seesToitlustamine ettetellimiselKöögi kasutamise võimalus.

Lisaks peoteenindusTeenindus eesti keeles ja ENG, RUS

Koidu Kodu

3 km kaugusel Värskast Õrsava järve kaldal+372 796 4911, +372 5341 2864

2 / 10

Hommikusöök ettetellimiselKöögi kasutamise võimalus

Lisaks suitsuahi, kiiged, lehtla.Teenindus eesti keeles ja RUS

Teini Talu

Väike-Kolodavitsa, Värska vald4 km Koidulast Võmmorski suunas.+372 513 4809teinitalu@hot.ee

Lisaks veel Piusa liivakoobaste ja matkarajani 5 km. Kokkutulekute korraldamise võimalus, laululava, järv, kiik.Teenindus eesti keeles ja RUS

17

Kerepäälse

Kerepäälse, Vastseliina vald+372 786 1374; +372 5695 7278kerepaalse@hot.eewww.hot.ee/kerepaalse

2 neljakohalist puhkemaja + saunapealne tuba 7 inimesele

Hommikusöök hinna seesToitlustamine ettetellimisel

Lisaks kohalik giid, peoteenindus kuni 30 inimest.Teenindus eesti keeles ja ENG, GER, FIN, RUS

Ülenurme turismitalu

Misso küla, Misso vald+372 786 7646

4/11

Hommikusöök hinna seesToitlustamine ettetellimiselKöögi kasutamise võimalus

Lisaks veel: Lastelaagrid, koroona, sulgpall, maalimine, voolimine, taimeseaded, botaanika (saab õppida taimi tundma, olemas herbaariumid)Teenindus eesti keeles ja RUS

Kõverajärve metsamaja

Orava vald+372 628 1532, +372 511 9230www.rmk.ee

Võimalik magada oma varustusega kuni 10 inimesel. Köögi kasutamise võimalus.

Teenindus eesti keeles ja GER, FIN, RUS

Kohvikud

Kohvik "Hirve" (40 kohta)Silla 2a, Värska, Põlvamaa+372 797 6105Avatud: E-P 11-22

Kohvik-baar "Sommer" (70 kohta, ettetellimisel)Silla 1a, Värska, Põlvamaa +372 796 4635, +372 523 9697

Baarid

Reta" baar (Värska Sanatoorium) (100 kohta)Värska vald, Põlvamaa+372 796 4698, +372 506 1680Avatud: L-N 20-01 R 20-03

Seto Rahvustoit (ettetellimisel)

Seto Talumuuseum+372 796 4678, +372 505 4673Seto TsaimajaVärska+372 796 4678, +372 505 4673Seto Seltsimaja Obinitsa, Meremäe vald+372 786 1412; +372 5620 3374setoseltsimaja@hot.ee40 kohta, toitlustamine ettetellimisel, setokooride esinemineSetomaa Turismitalo+372 508 7399; +372 516 1941

Muuseumid

Seto TalumuuseumVärska+372 796 4678, +372 505 4673setomuuseum@hot.eewww.hot.ee/setomuuseumAvatud:01.mai-01.nov.: iga päev 10-17talveperioodil: T-L 10-16muul ajal: kokkuleppel

Toitlustus

18

Saatse Seto MuuseumSaatse, Värska vald+372 796 4359, +372 505 4673setomuuseum@hot.eewww.hot.ee/setomuuseumAvatud: T-L: 10-16, muul ajal: kokkuleppel

Obinitsa Seto MuuseumitarõObinitsa, Meremäe vald+372 785 4190setomuuseumitare@hot.eewww.hot.ee/setomuuseumitareAvatud: 15. mai-15. september iga päev kl 10-1716. sept.-14. mai E-R kl 10-17muul ajal: kokkuleppel

Irboska Kindlus-MuuseumIrboska 181518, Petseri tn 39, Pihkva oblast, Venemaa+7 811 48 96 696; +7 811 48 96602izborsk@yandex.ru Lisaks: eksursioonid giidiga lähiümbruskonnas, ajaloolised näitused, hobumatkad, vene saun, paadisõidud, vene rahvuslikud kombed, folkloorikollektiivid, söögi võimalus ja majutus.

Käsitöö ja suveniirid

Seto Talumuuseum Värska. +372 796 4678; +372 505 4673

Piusa SavikodaPiusa, Orava vald+372 510 1783tuderna@hot.ee; www.savikoja.eeAvatud: suveperioodil: iga päev 11-19muul ajal: kokkuleppelHuvilisel on võimalus jälgida, kuidas savist potsikud-topsikud valmivad, savitöid ise oma kätega proovida või meeldiv ese kaasa osta. Võimalik tellida ka savikursuseid gruppidele.

Piusa KäsitöötubaPiusa, Orava vald. +372 513 8379; +372 795 6337piusakasitoo@hot.eeAvatud: 10. mai- 10. september iga päev 10-19muul ajal: kokkuleppel.Piusa suveniirid ja muu kohalike inimeste käsitöö.Huvilisel on võimalus teha käsitööd.

19

Piknikuplatsid (avalikud)

Värska RMK saunad, Mäe puhkemaja, Obinitsa paisjärve rand, Meremäe mägi, Piusa lõkke -ja piknikuplats , Härma alumine müür, Piusa Ürgoru matkarada, Lindora Laadaplats.

GiididIlme Hoidmets+372 796 4707, +372 523 7309Setumaaeesti, vene keelIrma Samoldina+372 796 1849Setumaa, Räpinaeesti, vene, saksa keelLaine Lõvi+372 505 4673setutm@hot.eeSetumaaeesti, vene keelAare Hõrn+372 506 3245, setoaare@hot.eeSetumaaeesti keel

Helve Lübeck+372 795 6433Värska-Piusa piirkondeesti, vene keelMaivi Laar+372 506 3301Lõuna-Peipsiveereesti keelKülli Kaur+372 521 7684Lõuna-Peipsi veereesti keel

AutoteenindusAleksander Jakorev Autoremont P. Haavaoksa 3, Värska+372 511 3076

Avalikud InternetipunktidVärska Turismiinfokeskuses Pikk 12, VärskaMikitamäe raamatukogu +372 795 4335Võõpsu raamatukogu +372 795 9345Värska raamatukogu +372 796 4776Obinitsa raamatukogu +372 785 4140Meremäe raamatukogu +372 785 6634

BensiinijaamadMahta Kütus Pikk 32a, Värska, Põlvamaa +372 796 4850

20

PangadHansapankSularahaautomaat Värskas, Pikk 12Eesti Ühispank-Postipankpangateenused kõigis postkontorites

PostkontoridMikitamäe postkontor+372 795 4445; E-R 8.30-14.30; L 9.15-10.15Saatse postkontor +372 796 4345; E-R 9.30-12.30; L 9.45-10.45 Võõpsu postkontor+372 795 9445; E-R 9-15; L 9.15-10.15 Värska postkontor +372 796 4745; E-R 8-16; L 9-13 Obinitsa postkontor+372 785 4145; E-R 9.00 - 15.00Meremäe postkontor+372 785 6697; E-R 9.00 -17.00Misso postkontor+372 782 0004; E-R 8.30 -16.30

Kultuurikalender 2004 Tervet suve läbivad üritused:Obinitsa tantsuklubi;Meremäe valla jalgpalli turniir

03.01-04.01. Põlva MV suusaorienteerumises Värskas 06.01-09.01. Talsipühad Seto Talumuseumis07.01. Talsipühi pido Obinitsa Seto Seltsimajas19.02. Paabaprasnik Obinitsa Seto Seltsimajas20.02. Folklooriansambel “HÕPEHELME JA MERE- MÄE MEHE´” ülevaatekontsert Setomaa Turismitalos21.02. Üle valla vastlapäev Missos05.03. Maaslenitsa folklooripidu Värska Kultuurikeskuses06.03. Ahunapäiv Seto Talumuuseumis11.04. Tobrovo kirmask11.-17.04. Lihavõtted Setomaal ( Obinitsas )11.04. Lihavõtted. Munade veeretamine Värska kiigeplatsil17.04 18.04. Peko kevad Värska OK PEKO03.05. II Rattamaraton Värska GP 05.05-15.05. XI Seto Pitsi Päevad Seto Talumuuseumis06.05. Jüripäev Värska Kultuurikeskuses

21

08.05. Laul lätt läbi Meremäe ( folklooriüritus )22.05. Migulapäiva kirmask Helbi külas30.05. Suvisted Seto Talumuuseumis03.06. Obinitsa Seto Muuseumitarõ sünnipäev22.06. Baltica Maapäev ja jaaniõhtu Värska laululaval 23.06. Jaaniõhtu Missos23.06. Jaaniõhtu Väike-Kolodovitsas Teini talu orus.01.07. Iloõdak Seto Talumuuseumis03.07. Jaanituli Treskis Treski külas07.07. Vana jaanipäev Jaanikivi juures, kiriku- ja surnuaiapüha Miikses07.07. Kuksina kirmask08.07. Iloõdak Seto Talumuuseumis10.07. Naljanina 2004 valimised Väike-Kolodovitsas Teini talus10.07. 11.07. Rattaorienteerumine Värska MTBO 12.07. Piitrepäiva kirmask Uusvadas15.07. Iloõdak Seto Talumuuseumis17.07. X Leelopäev ja tantsupäev Värskas22.07. Iloõdak Seto Talumuuseumis29.07. Iloõdak Seto Talumuuseumis30.07. Päätnitsapäev Saatses05.08. Iloõdak Seto Talumuuseumis07.08. Seto Kuningriigi Päev Värskas07.08. Annepäävä kirmask Pelsi külas12.08. Iloõdak Seto Talumuuseumis13.08. Värska/e Kurgi Rock III Värska Kultuurikeskuses18.08. Ristikäik Obinitsa järve äärde18.-20.08. Obinitsa Kultuurifestival19.08. Paasapäev Obinitsas, ristikäik kiriku juures19.08. Iloõdak Seto Talumuuseumis20.08. Lepa kirmask28.08. Muinastulede öö Lobotka külas 3.-4.09. Meremäe Savipäevad 11.09. Porovikupäev Seto Talomuuseumis09.10-10.10. Põlva MK MV orienteerumises Värskas28.10 Lindora Laat ( Setomaa ja Võrumaa piiri(lamba)laat )29.10. Leelokoori „Leiko“ 40. aasta juubeli tähistamine Värska Kultuurikeskuses01.11-05.11. Muuseumi sünnipäeva nädal e. 10 aastat Seto Talumuuseumi rajamise algusest Seto Talu- muuseumis. P. Haavaoksa nimeline etlejate konkurss Värska Gümnaasiumis11.11. Nahtsipühi Küllätüva ja Serga külas03.12. Seto lauluimä päiv Obinitsas03.12. Seto lauluimä Anne Vabarna õhtu Värskas

22

07.01. Jeesuse Kristuse sündimise püha Jõulud, Talsipühi (õhtune jumalateenistus)14.01. Issanda ümberlõikamise püha; püha Basilios Suure mälestuspäev; püha märterpiiskop Platoni ja kaaskannatajate mälestuspäev Vahtsõnõ aasta19.01. Jumalailmumise, Issanda ristimise püha Viirist'mine (allikal käimine)14.02. Hingedepäev enne paastu (suur surnuaiapüha)11.04. Kristuse ülestõusmise püha Lihavõte (öine jumalateenistus, ristikäik ümber kiriku)18.04. Tooma pühapäev Oltuspühijumalateenistus Mikitamäe tsässonas ja kirmask20.04. Hingedepäev, rõõmu kuulutamine surnutele Raadovits (surnuaiapüha)06.05. Suurkannataja Georgiuse mälestuspäev Jüripäiv jumalateenistus Värskas, kirmask22.05. Peapiiskop Nikolause mälestuspäev Migulapäiv jumalateenistus Võõpsu tsässonas30.05. Nelipühi päev. Kolmainu Jumala püha Suvistepühi07.07. Ristija Johannese sündimise püha Jaanipäiv Treskis07.07. Ristija Johannese sündimise püha Jaanipäiv Miikses30.07. Suurkannataja Paraskeva mälestuspäev Päätnits Saatses07.08. Püha õiglase Anna, Jumalasünnitaja ema mälestuspäev Annepäiv Väike-Rõsna tsässonas19.08. Issandamuutmise püha Paasapäiv Obinitsas28.08. Maarjapäev Petseri kloostris, ristikäik ümber kloostri. Maarjapäeva kirmask Petseri II Eesti Keskkooli hoovis.21.09. Neitsi Maarja sündimise püha Väike Maarjapäiv jumalateenistus Laossina tsässonas06.11. Hingedepäev Midrosk sügisene surnuaiapüha11.11. Suurkannataja Anastasia mälestuspäev Nahtsipäiv jumalateenistus Rõsnas ja Matsuris. Matsuris ka kirmask09.12. Suurkannataja Georgiuse mälestuspäev Väikeripäiv Värskas19.12. Peapiiskop Nikolause mälestuspäev Talvine Migulapäev jumalateenistus Võõpsu tsässonas

Kirikupühad 2004

23

Tähtsamad numbridTasuline infoliin: 1188; 1182Päästeteenistus: 112Politsei: 110Kiirabi: 112kiirabi Põlvas: Uus tn 2, kiirabi Räpinas: Võru mnt 1Puksiirabi “Voorimees”: +372 517 2210Tehniline autoabi maanteel (mobiililt): 1888Vetelpäästeühing: +372 796 2897, +372 529 6002Vetelpääste : Värska Sanatooriumi randPiiriinfo:Koidula piiripunkt +372 786 6500Luhamaa piiripunkt +372 286 6351Värska kordon +372 786 6183Saatse kordon +372 786 6191Tolliinfo:Põlva tollipunkt Kesk 10, Põlva +372 799 8284; +372 799 8289Koidula piiritollipost Matsuri, Värska vald, Põlvamaa +372 786 6551

Setomaa Turismiinfod

Värska TurismiinfokeskusPikk 12, Värska +372 796 4782varskatour@hot.eewww.hot.ee/setotour; www.verska.eeAvatud:15.mai-15.sept: T-L 10-18; P-E 10-1416.sept-14.mai: E-R 10-17

Obinitsa TurismiinfopunktObinitsa, Meremäe vald +372 785 4190 setotour@hot.ee; www.hot.ee/setotourAvatud:15.mai-15.sept: iga päev 10-1716.sept-14.mai: E-R 10-17

24

Kogu selle jutu panid kokku Värska Turismiinfokeskus, Obinitsa Turismiinfopunkt ja

MTÜ Veekeskuse Arendusselts.Kasutatud on trükist “Setomaa kultuuripärand” 2002.

ja teisi Setomaad kajastavaid allikaid.Abiks olid Heino Luiga, Aet Annist ja Hannu Oittinen.

Kujunduses kasutatud Jane Maastiku akvarelle.Projekti rahastasid Setomaa Kultuuriprogramm,

Setomaa vallad ning turismitegijad Setomaal.Teostas trükikoda nr. 44 AS Markes Fin.