Tartu Ülikool Alex Trope

Õppeaine Sotsiaalne heaolu

Iseseisev töö Individuaalsete heaoluprobleemide analüüs ja lahenduste leidmine

“Vangla töötajate ja kinnipeetavate vahelised suhted”

Vajalikkus uurida vangla süsteemis asetleidvaid suhteid tingis, kuna enamik inimesi igas

ühiskonnas on päevast-päeva millegagi hõivatud, aga vaid vähesed kontrollivad ja on

huvitatud sellest, mis on nende tegevuse tulemus ja kuidas või miks nad midagi teevad.

Vanglas töötamise praktika on näidanud, et kaugele arenenud ja jätkuvalt tekkivad

probleemid vangla töötaja ning kinnipeetava vahelisest suhte kontekstist lähtuvalt

mõjutavad nii vanglas eksisteerivat elu, samuti omandatakse sellest lähtuvalt teatud

suhtumine kaasinimesesse ja iseendasse, sealt võivad tekkida negatiivsed mõjutused

resotsialiseerimisprotsessile ja elule väljaspool vanglat.

Vangla töötajate ja kinnipeetavate vaheliste suhete uurimus viidi läbi Pärnu Vanglas, et

selle tulemusel konstrueerida vangla töötaja ja kinnipeetava vahelisi suhteid, nende

arusaamu üksteisest ja iseendast. Intervjueeritavad olid :Pärnu Vangla töötajad, kellel

igapäevase töö ülesannete hulka kuulub kontakt kinnipeetavatega ja karistust kandvad

kinnipeetavad.

**Esmaseks huviks oli see, kuidas kinnipeetav ja vangla töötaja üksteist vastastikku

määratlevad.

- Vangla töötaja nägi kinnipeetavas ehk kliendis isikut, kes on seadusega määratud

kandma oma karistust ja lähtuvalt seadusega määratud vangistuse eesmärgist, tuleb

vangla töötajal läbi oma tööülesannete täitmise, kas siis tagada läbi kliendi kinnipidamise

ühiskonna turvalisus või suunata klient paranemise teele. Antud tulemuste põhjal võib

järeldada, et vangla töötaja jaoks on lihtne oma klienti määratleda, kuna see on

juriidilises kontekstis selgelt määratletud, kuid uurimuse käigus selgus, et kõik ei olegi

nii lihtne, sest eesmärgi täitmisel tuleb hakata arvestama ka seda, et kinnipeetav ei ole

n.ö. kinnipeetav, vaid teda tuleb sageli ka süsteemist väljapoole asetada.

1

- Kinnipeetava poolne vanglatöötaja käsitlus oli väga erinev. Esiteks lähtutakse riigi

poolt delegeeritud võimu ja jõu funktsioonist. Teiseks on vangla töötaja kaitsja

funktsiooni täitev, mis tähendab, et töötajale delegeeritud võim ei ole absoluutselt

suunatud kinnipeetava vastu negatiivses vaid ka positiivses mõttes. Kinnipeetavad

laskuvad ka individuaalsele tasandile, töötaja peaks nende arvates olema abistav,

kliendi väärtushinnangute raames kasulikke toiminguid sooritav.

- Vangla töötaja üheks ebaprofessionaalsuse selgeks näiteks oli kinnipeetavate ehk

klientide jaotamine karistuse raskusastmete järgi ja nende astmete sidumine teatud

isiksuse tunnustega. Samuti eeldatakse nende jaotuste põhjal uue kuriteo sooritamise

potentsiaalsust.

- Kinnipeetava jaotus vangla töötajate osas lähtus funktsioonist ja tööjaotusest, samuti

lisandus nende jaotustele kindel hinnang. Esimeseks jaotuseks on valvurid, kes

asuvad oma tööülesannete tõttu vangla siseterritooriumil ja valdavalt mitte

lugupeetud ja mittearvestatavad. Teiseks jaotuseks on töötajad, kes kuuluvad

administratsiooni juurde ja keda iseloomustatakse positiivselt. Iseloomustamise

aluseks on indiviidi otsesed käitumuslikud või emotsionaalsed omadused. Enamasti ei

analüüsita lähtuvalt vangla töötajale pandud tööülesannetest või funktsioonidest.

**Käsitleti ka staatusi, mis jaotati kaheks, omandatud ja omistatud staatusteks.

Kinnipeetavad näevad käesolevat staatust omandatud staatuseks st., et see oli enese poolt

tehtud valikute tulemusena.

Vangla töötaja töö kvaliteedi seab kahtluse alla uurimusest selgunud staatuse omamise

tähtsus või eesmärk, mis enamasti ei ole seotud töö tegelike eesmärkidega vaid

personaalse huviga teenida elatist. Sageli ei ole vangla töötaja staatus kõige esmasem ja

primaarsem, mis tähendab puudusi prioriteetide püstitamisel ja suhtumises.

Kinnipeetava staatuse kõrval on rida teisi staatusi: nt. isa, abikaasa, poeg, sõber, tööline,

õppur. Teiste staatuste tähtsustamine on pingete leevendamise võimaluseks. Konflikti on

püütud leevendada ka läbi suhete vangla töötajatega, st., et kinnipeetav püüab viia

suhteid töötajaga konfliktivabale tasemele. Isa, abikaasa, poja staatuse väärtustamisega

tugevdatakse arvamust kinnipeetava staatuses olevast isikust, mis kehtib ka vangla

töötaja nägemuse kujunemisel antud isikust.

2

**Ka vangla töötaja ja kinnipeetava vahelised ootused üksteise käitumisele ei tulene

lähtuvalt professionaalsusest ja tegelikust funktsioonist. Kinnipeetavad heidavad vangla

töötajale ette, et töötaja ei suuda professionaalselt lahutada töö ja kodu probleeme. Nii

nagu kinnipeetaval tekivad konfliktid perekonna ja ühiskonna ootustega, tekivad need ka

töötajatel.

Kinnipeetava arvates on nende käitumine põhjuslikus seoses töötaja käitumisega. Vangla

töötaja ootab, et kinnipeetav mõistaks temale kui töötajale pandud funktsiooni ja sellest

lähtuvalt ei seostaks seda konkreetselt nõudmisi esitava isikuga. Kinnipeetavad on

selgitanud, et selleks et töötaja saaks esitada neile mingeid ootusi, peab ta ise suutma

reegleid järgida ja kui ta seda ei suuda, siis peab ta ootustes tegema hinnaalandusi. Seega

võib järeldada, et olemasolevaid reegleid ja norme ei mõisteta kui oma situatsioonidest

eraldiseisvaid ühikuid.

**Kinnipeetava ja vangla töötaja arusaamad reeglitest ja distsipliinist. Kinnipeetav

arvab, et reeglite kehtestaja peab olema autoriteetne ja igas olukorras ise nendest rangelt

kinni pidama. Siit võib järeldada, et kui on olemas usaldusväärne ja austamisväärne

reeglite looja, siis väidetavalt ei tekiks ka nende järgimisest kõrvale kaldumisi. Vastuolu

tekib selles, et vangla töötaja, kes on reeglite täitmist nõudev isik ja peaks olema sama

autoriteetne kui alglooja ehk seadusandja, suhtub skeptiliselt töökeskkonnas olevatesse

reeglitesse ja nendest kinnipidamisse.

Autoriteetsust mõjutab ka välja kujunenud vanglatöötaja maine. Ka siin kujundab

olukorda kinnipeetava arvamus, et valvur on mitteaktsepteeritav ja administratsiooni

esindajad aktsepteeritavad. Selline jaotus võib tuleneda sellest, et valvurid on enamasti

käsutajad ja nende töötulemused ei ole nii kergesti nähtavad, samuti on valvurid

kinnipeetava arvates need, kes teevad oma tööd seetõttu, et on vaja elatist teenida ja

perekonda toita – kinnipeetav suhtub neisse haletsusega. Siit tulenevalt tuntakse ka neist

üleolekut, siiski nende poolt esitatavaid nõudmisi enamasti järgitakse kuna antud rolli

täitmisega kaasnevad ootuste täitmisest tulenev kasu on suurem, kui mitte täitmisest

tulenev kahju.

**Ühiskonna poolseid ootusi kinnipeetava ja vangla töötaja suhtele või antud olustikule,

käsitletakse peamiselt läbi selle, mida meedias on kajastanud. Lisaks ka sõprade ja

lähedaste arvamuse põhjal. Nii kinnipeetav kui töötaja näeb, et ühiskond võitleb

3

kuritegevusega läbi selle, et isik määratakse karistust kandma ehk asetatakse ühiskonnast

kõrvale, mitte ei tegeleta kui üldise ühiskondliku probleemiga.

Kinnipeetavate puhul oleme rehabilitatsioonist palju rääkinud aga töötajate puhul kipume

liialt palju eeldama, uurimus näitas aga töötajate hulgas väga suurt ebaprofessionaalsust.

Iga vangla töötajat tuleks pidada osaks rehabilitatsiooniprotsessis. Peame palju

sagedamini endale esitama küsimusi, nagu: 1) Mida ma teen? 2) Miks ma just nii teen?

3) Kuidas ma teen?

Vangla töötaja ja kinnipeetavate vaheliste suhete uurimuse tulemuste põhjal võib

välja tuua peamised praktilised suunad:

1. Valvuri kui vangla töötaja ameti maine edendamine. Antud uurimise tulemusel ei ole

valvur piisavalt autoriteetne ja aktsepteeritav ametnik, valvur ei ole ka ise

motiveeritud tööülesannete kvaliteetseks täitmiseks.

2. Kinnipeetava suurim hõivamise tähtsustamine, mille läbi oleks kinnipeetaval

omandada toetav staatus ja defineerida kinnipeetava staatus ümber.

3. Teiste staatustega kaasnevate ressursside ülesleidmise tähtsustamine, seda näiteks läbi

motiveeriva intervjueerimise tehnika, töö perekonnaga.

4. Ühtse halduspraktika elluviimine juhtkonna poolt, mis tähendaks palju selgemaid ja

ühtsemaid protseduurireegleid töötajate jaoks ja sellest tulenevalt ehk palju vähem

pingeid kinnipeetavate hulgas.

4