Marina Ivanova

SUUREMÕÕTMELISTE

METALLKONSTRUKTISOONIDE

VÄLJAVEO KORRALDAMINE

TALLINNAST LÜBECKISSE

ETTEVÕTTE E-PROFIIL NÄITEL

LÕPUTÖÖ

Transporditeaduskond

Transpordi ja logistika eriala

Tallinn 2016

Mina,

…………………………………………………………………...……………………………………,

tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja

teostele on viidatud õiguspäraselt.

Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt

ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Lõputöö autor

…………………………………………………………………………………………………………

Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev

Üliõpilase kood …………………………

Õpperühm …………………………

Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele.

Juhendaja

…………………………………………………………………………………………………………

Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev

Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a.

Transporditeaduskonna dekaan …………………………………………..

Teaduskonna nimetus Nimi ja allkiri

3

SISUKORD

SISUKORD ......................................................................................................................................... 3

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 5

1. TEOORIA .................................................................................................................................... 7

1.1 Metoodika ................................................................................................................................... 7

1.2 Mõisted ....................................................................................................................................... 8

1.3 Suuremõõtmeline ja raskekaaluline veos .................................................................................... 9

1.3.1 Üldnõuded eriveose veol ..................................................................................................... 9

1.3.2 Luba veol ............................................................................................................................. 9

1.3.3 Liikluse reguleerimine ......................................................................................................... 9

1.3.4 Liikluse reguleerija ............................................................................................................ 10

1.3.5 Eriveose saatmine .............................................................................................................. 11

1.3.6 Veo abiteenistus ................................................................................................................. 12

1.4 Transpordi planeerimine ........................................................................................................... 13

1.4.1 Transpordiliigi valik .......................................................................................................... 13

1.4.2 Marsruudi valiku kriteeriumid ........................................................................................... 14

2. MARSRUUTIDE TÄPSEM UURIMINE .................................................................................... 15

2.1 Esimene vaadeldav marsruut: Tallinn-Paldiski ........................................................................ 15

2.1.1 Esimese toote vedu antud marsruudil .................................................................................... 16

2.1.2 Teise toote vedu antud marsruudil ......................................................................................... 20

2.2 Teine vaadeldav marsruut: Tallinn-Muuga ............................................................................... 22

2.2.1 Esimese toote vedu antud marsruudil ................................................................................ 23

2.2.2 Teise toote vedu antud marsruudil..................................................................................... 25

2.3. Kooskõlastused ........................................................................................................................ 27

3. Kitsaskohtade ülevaatamine ja lahendus ....................................................................................... 28

3.1 Esimese marsruudi piirangud .................................................................................................... 28

4

3.2 Teise marsruudi piirangud ........................................................................................................ 31

3.3 Väljapakutud lahendused .......................................................................................................... 32

3.4 Transpordi teostamise kirjeldus ................................................................................................ 33

3.4 Kulud ........................................................................................................................................ 34

KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 35

SUMMARY ...................................................................................................................................... 36

VIIDATUD ALLIKAD ..................................................................................................................... 37

LISAD ............................................................................................................................................... 38

5

SISSEJUHATUS

Antud lõputöö ülesandeks on leida parim viis kahe erineva metallkonstruktsiooni transportimiseks

Tallinnast Saksamaale Lübecki sadamas asuvasse tehasesse. Töö käigus autor vaatab üle võimalikud

marsruudid antud metallkonstruktsioonide veoks ning nende marsruutide kasutamise jaoks vajalikud

load, nõuded ja piirangud. Probleem on selles, et veetavad tooted on suuremõõtmelised, väga rasked

ja keerulise konstruktsiooniga ning veomarsruudile jääval taristul võivad olla läbimatud takistused.

Metallkonstruktsioonid tulevad tehasest valmiskujul ning neid on vaja tarnida

tervikkonstruktsioonina saajale. Toodete kuju muutmine või koostamine üksikute detailidena ja

montaaz kohapeal ei ole majanduslikult põhjendatud, kuna see töö peab olema tehtud

professionaalide poolt ning välitingimustes. Lisaks võib montaaž kohapeal mõjuda negatiivselt

toote kvaliteedile. Uurimustöö käigus autor tutvub erinevate taristu skeemidega, kaalu- ja

gabariidipiirangutega ning muu vajamineva infoga. Takistuste olemasolul autor uurib, kas ja

milliste kuludega on võimalik takistusi ajutiselt kõrvaldada. Lõputöö eesmärgiks on leida parimad

marsruudid metallkonstruktsioonide transportimiseks Tallinnast Saksamaale Lübecki sadamasse.

Lõputöö tulemusena põhjendab autor, millised marsruudid on mõistlik valida mõlema toote

transportimiseks ning millised on vaadeldud marsruutide kitsaskohad ning milliste mõõtmetega

tooteid on üldse võimalik vaadeldud teedelõikudel vedada. Lisaks uurib autor ka seda, milliseid

veolube ja kellelt on vaja antud veoks taotleda ning kas on vajalik ka saateautode, reguleerijate,

liikluspolitsei ja muu abipersonali kaasamine transpordi teostamisel.

E-profiil AS on Eesti erakapitalil põhinev energeetikasektoris tegutsev masinaehitusettevõte, mis on

spetsialiseerunud nafta- ja gaasitööstuse suurte, keeruliste ja raskete seadmete ning

metallkonstruktsioonide tootmisele. Valmivad tooted on kasutusel laevaehituses üle maailma.

Eestisiseselt on ettevõtte tegutsenud taastuvenergia valdkonnas, tootes sõlmi tuulegeneraatoritele.

6

Osa firmas kasutatavatest sisseseadest on oma võimaluste poolest ainulaadsed terves Läänemere

piirkonnas. Mõned tooted on oma parameetritelt nii suured ja rasked, et nende transportimine

kujutab endast väga komplitseeritud protsessi, kuna olemaolev taristu ei ole mõeldud ülekaaluliste

ja ülegabariitiliste objektide transportimiseks ning seetõttu ühe veo korraldamine eeldab mitme

erineva ametkonna sujuvat koostööd (Eesti Energia, Eesti Raudtee, Maanteeamet, Politsei- ja

Piirivalveamet).

E-profiili tootmistsehh ja ladu asuvad Tallinnas aadressil Sepapaja 3/Suur-Sõjamäe 12A.

Tootmishoone on ehitatud 1970-ndate algul ning on kogu piirkonnas ainulaadne, kuna on 28 meetrit

kõrge ja 17600 ruutmeetrise põrandapinnaga. Tallinnas asuvas tehases on korraldatud

teraskonstruktsioonide tootmine, töötlemine ja pinnatöötlus. Tõstevõimsus tsehhis on 160 tonni ning

vajadusel saab kasutada lisaks ka mobiilkraanat.

Ettevõttel on olemas ka koostetehas, mis asub Paldiskis aadressil Peetri 9. Koostetehase asukoht on

väga soodne, kuna asub Paldiski Põhjasadama territooriumi kõrval. Tehase kõrgus on 28 meetrit,

põrandapindala 1800 ruutmeetrit ning tõstevõimsus on 10 tonni. Suurema tonnaažiga tõsted

lahendadakse hüdrotungide või treileritega. Suureks eeliseks on ka oma kai olemasolu, mis

kergendab raskete toodete laadimistöid ja ettevalmistusi selleks, kuna tooteid saab vajadusel

ladustada kail omal territooriumil.

E-Profiilile on tulnud tellimus kahe metallkonstruktsiooni tootmisele ning tarnele Saksamaal

asuvasse Lübecki sadamasse. Antud tellimus täidetakse Tallinna tootmistehases ning prognoositav

toodete valmimine on 23.august 2016. Transpordi korraldamisel on ülesandeks leida kõige sobivaim

transpordiviis nende kaupade veoks. Kohale toimetamiseks ei ole pandud rangeid ajalimiite, kuid

klient vajab tooteid orienteeruvalt 2016 aasta septembri alguses. Tooted on vaja transportida, leides

selleks kõige optimaalsema veoliigi ja marsruudi.

Esimese toote mõõdud on 10,86 x 7,35 x 10,10 meetrit ning kaal 145 tonni (lisa 1) ja teise toote

mõõdud on 46,96 x 5,97 x 6,41 meetrit ning kaal 120 tonni (lisa 2). Kaubamõõtudest ja kaalust

tulenevalt on tegemist suuremõõtmelise ja raskekaalulise veosega.

7

1. TEOORIA

1.1 Metoodika

Uurimisel kasutab autor ühte kolmest traditsioonilisest uurimisstrateegiast: juhtumiuurimust.

Tegemist on kvalitatiivse uurimusega. „Uurimus on loomult tervikut haarav teadmiste hankimine ja

andmed kogutakse loomulikus, tegelikus olukorras“ [1]. Autor uurib sügavuti konkreetset olukorda,

tuginedes erinevatele infoallikatele. Antud lõputöö kvalitatiivse uurimuse liigiks on dokumentide

analüüs ehk sekundaaranalüüs – eelnevalt kogutud andmete analüüs. Analüüsides erinevaid

dokumente jõuab autor järeldusteni, mis tulenevad kogutud dokumentidest. Autor analüüsib

ehitusjärgus olevate ja hiljuti valminud teedeehituse objektide jooniseid, maanteeameti poolt

tellitud mõõtmisprojekti „Riigimaanteedel altläbisõidukõrgust piiravate rajatiste asukohtade

määramine ja kõrguste mõõtmine“ tulemusi, Eesti riiklikus teeregistris olevaid andmeid, Eleringi

esindaja poolt ja Eesti Raudtee esindaja poolt saadud informatsiooni marsruutidel olemasolevate

elektriliinide piirangutest, tutvub riigis kehtestatud suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo

eeskirjaga ning erilubade taotlemise korraga ja tutvub mereveo teostamise võimalustega.

Teedeehitusobjektide joonised on saadud objektide juhtide käest ning nendeks teedelõikudeks on

Jüri jaotusringi ja Põrguvälja liiklussõlm, hiljuti valmis saadud Kurna liiklussõlm ning Keila sild ja

lähestikku asuvad viis ringteed Keila linnas. Kõigi eelpool nimetatud dokumentide analüüsi

tulemuseks autor uurib välja milliste mõõtudega ja kaaluga tooteid saab vaadeldud marsruutidel

vedada ning milliseid abinõusid on vaja selleks rakendada.

8

1.2 Mõisted

Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku

väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks.

Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk.

Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism,

konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele. [2]

Raskekaaluline veos (edaspidi raskeveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille

tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja

sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust

Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol

liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest

Suuremõõtmeline veos (edaspidi suurveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille

üksainuski mõõde ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt

kehtestatud suurimat lubatud suurust või kui koorem ulatub sõidukist (autorongist) ette- või

tahapoole üle 1 m. [2]

Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija

Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või

teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. [2]

Portaal on tugitarind sõidutee kohal paiknevate liiklusmärkide, viitade ja fooride kinnitamiseks [3].

Konsool on väljaulatuv kandeosa [3].

9

1.3 Suuremõõtmeline ja raskekaaluline veos

Suuremõõtmelise ja/või raskekaaluliste veoste transport on reguleeritud „Suuremõõtmeliste ja/või

raskekaaluliste autoveo eeskirjaga“ (Vastu võetud teede- ja sideministri poolt 21.mai 2001 aastal

määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001) [2].

1.3.1 Üldnõuded eriveose veol

Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik

vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose

vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas [2].

1.3.2 Luba veol

Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal

kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava

isiku nõudel [2].

Luba ei anna õigust ületada sõiduki valmistaja lubatud suurimat massi ega teljekoormuste väärtusi ja

kalduda kõrvale veoteel liiklusmärkidega kehtestatud keeldudest ja piirangutest. Lubatud

konkreetsed kõrvalekaldejuhud näitab loa väljastaja loal [2].

1.3.3 Liikluse reguleerimine

Liiklust peab reguleerima juhul, kui vedu võib ohustada või oluliselt takistada muud liiklust:

ristmikel, kitsastel teelõikudel, sildadel, ühesuunalise liiklusega teedel, sõites vastu üldist

liiklusvoolu jm.

Liikluse reguleerimisel peab lähtuma kehtivatest õigusaktidest ning reguleerimine toimuma

«Liikluseeskirjas» sätestatud märguannete andmisega.

Reguleerija märguanne peab olema hästi nähtav ja üheselt mõistetav. Märguanne peab olema antud

õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku

olukorda ega segaks teiste sõidukite ja jalakäijate liiklemist. Täiendavalt võib märguandmisel

kasutada vilet, helisignaali või muud vahendit. [2]

10

1.3.4 Liikluse reguleerija

Reguleerijaks võib olla vähemalt 21-aastane isik, kellel on mootorsõiduki juhiluba ja kes on läbinud

vastava väljaõppe. Reguleerija ülesandeid võib täita ka saateauto juht. Reguleerijaks ei või olla suur-

ja/või raskeveose erisõiduki juht. Reguleerijaks valitud inimene peab tundma reguleerija

põhikohustusi, liikluse iseärasusi, reguleerimise korraldamise omapära ja oskama tegutseda liikluse

reguleerijana. [2]

11

1.3.5 Eriveose saatmine

Olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautosid ja reguleerijad vähemalt tabelis 1

toodu kohaselt.

Tabel 1

Saateautode ja reguleerijate kasutamine [2]

Suurveose

laius B (m)

Suurveose

pikkus L (m)

Saateautosid

ees

Reguleerijad Saateautosid

taga

Liikluspolitsei

B= 3 30 = 40 1

L> 40 1 1 1

3 = 3,5 24 = 30 1

30 = 40 1 1 1

L>40 1 2 1

3,5 = 4 L= 30 1

30 L= 40 1 1 1

L> 40 1 2 1

4= 5 L ≤ 24 1

24 = 30 1 1 1

L>30 1 2 1

5=6 L= 30 2 1 1

L>30 2 2 1

B>6 kõik pikkused 2 2 1 §15 kohaselt

12

Saateautona kasutatakse B-kategooria sõidukit. [2]

Eesmise saateauto katusel peab olema ette- ja tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või

valgustatud tahvel ning tagumise saateauto katusel tahapoole nähtav helkpinnaline või valgustatud

tahvel kirjega:

1) «SUUR VEOS», kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi pikkus ületab «Liiklusseaduse» § 15

lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust;

2) «LAI VEOS», kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi pikkus ei ületa «Liiklusseaduse» § 15

lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust;

3) «PIKK VEOS», kui eriveose laius ei ületa 3,5 m ja pikkuse tõttu on nõutav saateauto. [2]

Kui suurveose mõõtmed ei nõua saateauto kasutamist, aga veose kõrguse tõttu on vajalik liikluse

reguleerimine, peab saateauto katusel tahvel kirjega «KÕRGE VEOS».

Kui raskeveose veo korral kasutatakse saateautot, peab saateauto katusel olema helkpinnaline või

valgustatud kollast värvi ristkülikukujuline tahvel kirjega «RASKE VEOS». [2]

§15. Politsei osalus liiklusohutuse kindlustamisel

Kui suurveose laius on üle 6 m, peab loa taotleja enne loa saamist pöörduma kohaliku

politseiprefekti poole, kes otsustab politsei osalemise vajalikkuse liiklusohutuse tagamisel (politsei

saateauto, reguleerijate osavõtt jne). [2]

1.3.6 Veo abiteenistus

Veol kasutatakse abiteenistust teel, selle kõrval või kohal olevatest takistustest ohutuks

möödumiseks. Elektriliini all töötamisel tuleb arvestada elektriohutusnõudeid [2].

13

1.4 Transpordi planeerimine

Kuna tegemist on ülegabariidiliste vedudega, siis seadusandlusest tulenevalt kasutame

Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja §10, kus on välja toodud vedaja kohustused.

Vedaja peab:

1) korraldama veo nii, et võimalikult vähe takistatakse ja ohustatakse teisi liiklejaid;

2) vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse

tõttu ohtlik või põhjustab teistele teel olulisi liiklustakistusi;

3) võimalusel vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest,

liiklussõlmedest ja ristmikest;

4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi: liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja

sideliine, elektrisõidukite kontaktliine jms. Vajadusel kokku leppima rajatise omanikuga

(valdajaga) vedu takistavate rajatiste osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks;

5) rangelt järgima määratud veoteed. Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist,

taotlema muudetud veotee puhuks uue loa. [2]

1.4.1 Transpordiliigi valik

Iga kaubaveo transpordiliigil on oma spetsiifilised eelised. Sobiva transpordiliigi valik sõltub veose

veomaast, sihtkoha geograafilisest asukohast, veose olemusest, eelarvest ning tähtaegadest, millest

tuleb kinni pidada. Kaupa, mis peab olema kiiresti kohale viidud tuleb vedada kasutades

õhutransporti, kuid siis kui kiirus pole oluline võib veeta ka meretranspordiga, mis on odavam.

Enamikul veomarsruutidel kasutatakse mitu erinevat transpordiliiki. Parima viisi leidmine

logistikaahela koordineerimisel aitab pikemas perspektiivis säästa palju aega ja raha. [4]

Toodete maanteevedu Saksamaale on välistatud, kuna tegemist on ülegabariidiliste koormatega, mis

nõuavad marsruudi täpsemat uuringut vähemalt läbi viie riigi. Igas riigis kehtivad oma erinõuded ja

sellise veo kooskõlastamine ja korraldamine võtab liiga palju rahalist ja ajalist ressurssi.

Probleemideks võivad olla ka piiripunktide ületamised, kuna väljaehitatud taristud piiripunktides

võivad saada takistuseks ülegabariidiliste veoste liikumisel. „Tööõnnetused maanteetranspordis

võivad põhjustada tõsiseid tagajärgi just suurte ja raskete kaupade ja masinate liikumisel“ [5].

Euroopa Liidus nähakse riikide sadamate vahelisi merevedusid ühe parima võimalusena ühenduse

14

teedevõrke ülekoormavale autotranspordile, seega nende toodete transpordiks vaatleme Eestisiseseid

maanteetranspordi võimalusi Tallinna tootmistehasest sadamatesse, kust edasi tooted on võimalik

laadida laevale. „Laevad on suured, väärtuslikud ning palju vähem sõltuvad standardiseerimisest kui

maantee- ja raudteetransport“ [6]. Parim lahendus antud suuremõtmeliste toodete transportimiseks

on kasutades Eestisisest maanteetranspordi ja riikidevahelist merevedu.

1.4.2 Marsruudi valiku kriteeriumid

Sadamad, kuhu on mõistlik tooteid vedada, on Muuga Sadam ja Paldiski Põhja- ja Lõunasadamad,

kuna need kolm on sadamad, kus sadamateenuseid osutatakse iga suurusega veesõidukitele ning

need asuvad väljaspool Tallinna linna [7]. Põhjus, miks vältida linna on väga lihtne: kuna linnas on

tihe liiklus ja väljaehitatud taristu tavaliikluse jaoks, siis kahjud võimalike õnnetusjuhtumite

tagajärjel ülegabariidiliste veoste veol võivad olla suuremad. Marsruudi valimisel sadamateni peab

arvesse võtma järgmisi aspekte: tee laius, märgid ja postid mis on paigutatud teele või selle

lähedusse, viaduktide ja sildade kandevõimed ja/või läbimahtuvus nende alt, ringteede suurused,

teepindadele avaldatav koormus, elektriliinide olemasolu ja nende kõrgus maapinnast jne. Sageli ei

kujune väljavalituks marsruudiks kõige lühem tee sihtpunktini, vaid see, kus on kõige vähem

takistusi.

15

2. MARSRUUTIDE TÄPSEM UURIMINE

2.1 Esimene vaadeldav marsruut: Tallinn-Paldiski

Esimene vaadeldav marsruut hõlmab enda alla Tallinna Suur-Sõjamäe teed ning Tallinna ringteed

kuni Paldiskini. Kasutades antud marsruuti liigub veos Tallinna linna piires lühidalt ning jõuab välja

Tallinna Ringteele.

Marsruudil Tallinn, Suur-Sõjamäe tn. - Paldiski on veoteel järgmised võimalikud kitsaskohad:

- Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmik

- Suur-Sõjamäe tänava allee

- Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli tee ristmik

- Põrguvälja liiklussõlm

- Kurna liiklussõlm

- Luigel asuvad jalakäijate sild ja viadukt

- Saku viadukt

- Hüüru sild Vääna jõel

- Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmik

- Kanama viadukt

- Ringtee ja Saue ristmikule paigutatud portaal

- Valingu viadukt

- Keila linna ringteed ja sild üle Keila jõe

- Raudteeülesõit Kloogal

Pilt 1. Marsruut Tallinn-Paldiski (autori poolt koostatud skeem)

16

2.1.1 Esimese toote vedu antud marsruudil

Esialgu vaadeldakse, kas antud marsruudil on võimalik transportida toodet, mille mõõtmed on

10,86 x 7,35 x 10,10 meetrit ning kaal 145 tonni.

Esimene takistus, mis tuleb tee peale on Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmikul paigutatud

konsool, mille altläbimahtuvus on 5,95 meetrit. Antud toode on liiga kõrge ning ei mahu konsooli

alt läbi. Konsooli saab ajutiselt maha võtta, kuid see vajab kooskõlastamist Tallinna linnaga ning

lisakulutusi, kuna on vajalik lisasaateteenus sisse osta.

Järgmine on Suur-Sõjamäe tänava allee, mille laius on 7,50 meetrit ning meie toode, mis on 7,35

meetrit lai mahub antud kohast läbi, kui kasutada liikumiseks ka vastasuunda ning kaasata protsessi

liikluse reguleerijaid. Jägmisena jäävad ette kaks portaali, mis asuvad enne Suur-Sõjamäe ja

J.Smuuli tee ristmikut ning ristmikul. Kahe portaali altläbilaske kõrgus on 6,40 meetrit. Mõlemad

portaalid on eemaldatava ülemise osaga. Antud detail mahub läbi, kui eemaldada need portaalid. See

nõuab omakorda portaalide ülemiste osade äravõtmise kooskõlastamist ning lisakulutusi.

Järgneval ristmikul, mis asub Lagedi viadukti juures ning mille tee viib Tallinna ringteele meil ei

teki probleeme, kuna seal on piisav tee laius ning puuduvad ka kõrgust piiravad faktorid. Edasi

veotee jõuab Põrguvälja liiklussõlmeni, kus veose takistuseks on viadukt, mille alt antud toode ei

mahu läbi, sest kõrgusegabariit viadukti all sõiduradade kohal on 5,50 meetrit. Selleks, et takistusest

mööda sõita veotee läheb paremale ülesse Pildiküla ringile. Takistuseks on portaal, mida saab

ajutiselt eemaldada. Tee laius on 6,50 meetrit ning sõiduraja laius ringil on 7,00 meetrit. Kuna Tartu

maantee viaduktidealune gabariit on 5,30 meetrit, peavad kõrgemad veosed sõitma piki jaotusringi

rampe Tartu maanteele ning sealt teise poole rampe mööda alla.

Kui tootega edasi liikuda mööda Tallinna ringteed siis laiuse maksimumgabariidiks on 11,00

meetrit, kuna tegemist on uue mitmerealise Kurna liiklussõlme peateega. Takistuseks on Kurna

viadukt ning sellele eelnev portaal, mis lubavad maksimaalseks kõrgusegabariidiks 6,08 meetrit.

Viaduktist on võimalik ümber sõita, kasutades selleks kaldteid, mis viivad viaduktile ja maha, kuid

takistuseks siiski jääb portaal mille altläbisõidu kõrgus on 6,12 meetrit. Portaali saab vajadusel maha

võtta, kuid see vajab kooskõlastamist ning lisakulutusi ja lisatööjõudu. Edasi veotee peale jääb

17

Kurna liiklussõlme jalakäiate sild, mille altläbisõidu kõrgus on 6,14 meetrit ning see on takistus,

millest antud marsruudil ei ole võimalik lähidalt ümber sõita.

Edasi veotee peale jäävad Luigel asuvad jalakäijate sild ja viadukt. Mõlema objekti altläbisõidu

kõrgused on 6,10 meetrit, mis piirab meie toote liikumist ning seda ei saa kuidagi lähidalt ümber

sõita.

Järgmisena peab ületama Saku viadukti, mis viib üle Tallinn-Saku-Laagri teed ning raudteed. Antud

viadukt on nelja avaline lihttalasild, kus avaehitus on lahendatud seitsme talaga. Viadukti

ületamiseks raskeveosega on vaja tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi ja uuringud, kuna

vanemate sildade ületamisel autorongi koosseis on palju määrav tegur. Sõidutee laius on 8,00

meetrit, seega laiust ei takista midagi. Edasi veos peab ületama Hüüru silda, mis ületab Vääna jõge.

Silla ületamiseks raskeveosega on vaja samuti tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi. Silla

sõidutee laius on 8 meetrit.

Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikul jäävad ette konsoolid. Konsoole on võimalik

pöörata või kasutada vastassuunas olevat sõidurada, et nendest mööda sõita.

Pilt 2. Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmik (autori poolt koostatud skeem)

18

Peale Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikut tee peale jääb Kanama viadukt, mis asub

Saku vallas Harjumaal. Antud viadukt oli ehitatud selleks, et eraldada Tallina ringteed ning Tallinn-

Pärnu maanteed. Kanama viadukti ületamine on lubatud kuni 80 tonnise täismassiga autorongiga

ning seda ainult eritingimustel. Antud tootega selle ületamine on keelatud ning selleks, et sellest

ümber sõita saame kasutada Tallinn-Pärnu maanteed. Selleks sõidame vastassuunas Tallinn-Pärnu

maanteele ning tagasipöörde tehes suundume tagasi Tallinna ringteele. Selle jaoks, et sõita antud

viaduktist mööda kasutame just vastassuunda, kuna õiges suunas liikumisel meil puudub

tagasipöörde võimalus Tallinn-Pärnu maanteel, mis oleks nii lähedal kui vastassuunda kasutades.

Pilt 3. Kanama viadukt (autori poolt koostatud skeem)

Edasi sõites takistuseks tuleb Saue ristmikule paigutatud portaal, mille alt läbisõidukõrgus on 5,70

meetrit. Sellest portaalist saab ümber sõita kasutades selleks vastassuunda, täpselt samamoodi kui

Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikul.

Järgmisena on vaja ületada Valingu viadukti, mille sõidutee laius on 8,00 meetrit. Viadukti

ületamiseks raskeveosega on vaja tellida kandevõime kontrollitavaid arvutusi. Praktika näitab, et

vanemate sildade ja viaduktide ületamine on suurte kaaludega reaalne ning sillakandevime kontroll

arvutused näitavad kust kaudu on võimalik silda ületada.

19

Edasi veotee peale tuleb Keila lähedal asuvad viis ringteed ning sild, mis jääb meie marsruudil

esimese ja teise ringtee vahele. Silla peal sõidutee laius on 8 meetrit ning silla kandevõime on 300

tonni. Ringteed on projekteeritud nii, et ka ülegabariidilised veosed mahuvad sealt sõita. Iga ringtee

sisemine osa on pooleldi kaetud kivikattega, mis võimaldab nendest üle sõita ning sellega

vähendada manööverdamist. Ringteedel on vajalik liikluse reguleerijate kaasamine, kuna mõne

ringtee sisemine osa on kaetud kividega vastassuunas.

Järgmine takistus, mis antud marsruudil tuleb ette on raudteeülesõit, mis ristub Tallinna ringteega ja

jääb raudteepeatuste „Klooga“ ja „Kloogranna“ vahele. Antud ülesõidu kontaktvõrgu kõrgus on 6,45

meetrit. Tuleb arvestada sellega, et kontaktvõrk on pingestatud. Kaubaveol tuleb tagada

ülesõidukoha ületades 0,80 meetrit vahekaugus pingestatud kontaktvõrgu juhtmetest. Suurema

gabariidi puhul tuleb kontaktvõrk välja lülitada ja sulgeda rongiliiklus vastavalt Eesti Raudteel

kehtestatud korrale. See on kindlasti lisakulu, kuna sellega tegelevad spetsialiseeritud Eesti Raudtee

töötajad. Selle jaoks, et toode mahtuks läbi ei piisa vaid kontakvõrgu väljalülitamisest, vaid on

vajalik selle tõstmine ülespoole. Maksimaalne autorongi kõrgus mis on Eesti Raudtee esindaja sõnul

üle raudteeülesõidu mahub on 7,10 meetrit.

Elektriliinid, mis antud marsruudil piiravad läbilaske ära on 110 kV liinid, kus juhtme temperatuuri

+35 kraadi oleks kõrgusegabariit 8,20 meetrit ning kuna antud liinide nõutud minimaalne

ohutusvahemik on 2,00 meetrit, siis maksimaalne veose kõrgus on 6,20 meetrit. Siiski see ei pruugi

olla piiravaks suuruseks, kuna liinide gabariidid pole staatilised nagu sildadel, vaid väga

dünaamilised, sest juhtme gabariit muutub olenevalt välisõhutemperatuurist ja liinikoormusest väga

suures vahemikus. Tulenevalt sellest käsitleb piirkonna käidukorraldaja igat kõrgveose veotaotlust

individuaalselt ning täpsema tulemuse saamiseks on vaja taotleda individuaalselt luba. Veosega

mille kõrgus on üle 6,20 meetri võib olla vajalik 110 kV elektriliinide väljalülimine, mida saab teha

ainult äärmisel vajadusel ja millega võivad kaasneda klientide nõuded seoses elektrivarustuse ajutise

katkestamisega. Ka kinnitatud 110 kV ja suuremate elektriliinide väljalülimine võidakse

elektrivõrgu poolt tühistada ka 10 minutit enne lülitust, kui ilmnevad probleemid kas väljalülitusele

mineva elektriliiniga või mõne teise sama piirkonda toitva elektriliiniga.

Toodet ei ole võimalik vedada valmistoote kujul kasutades antud marsruuti, kuna toode on liiga

kõrge ning sellele lisandub veel treileri kõrgus, mille peal toodet transporditakse.

20

2.1.2 Teise toote vedu antud marsruudil

Analüüsitakse kas antud marsruudil on võimalik transportida teist toodet, mille mõõdud on 46,96 x

5,97 x 6,41 meetrit ning kaal 120 tonni.

Esimene takistus, mis tuleb tee peale on Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmikul paigutatud

konsool, mida on vaja ajutiselt eemaldada. Järgmine on Suur-Sõjamäe tänava alle, mille laius on

7,50 meetrit ning meie toode, mis on 5,97 meetrit lai mahub antud kohast läbi. Edasi jäävad ette

kaks portaali, mis asuvad enne Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli tee ristmikut ning ristmikul. Kahe portaali

altläbilaske kõrgus on 6,40 meetrit. Mõlemad portaalid on eemaldatava ülemise osaga. Antud detail

mahub läbi, kui eemaldada need portaalid. See nõuab omakorda portaalide ülemiste otsade

äravõtmise kooskõlastamist ning lisakulutusi.

Põrguvälja liiklussõlm piirab teise toode vedu, kuna liiklussõlm on projekteeritud nii, et sõita mahub

kuni 45,00 meetrit pikk eriveos. Seega meie toode ei mahu läbi. Järgneval ristmikul, mis asub

Lagedi viadukti juures ning mille tee viib Tallinna ringteele meil ei teki probleeme, kuna seal on

piisav tee laius ning puuduvad ka kõrgust mõjutavad faktorid ning veoki manööverdamist midagi ei

piira.

Kui edasi tootega liikuda mööda Tallinna ringteed, siis laiuse maksimumgabariidiks on 11,00

meetrit. Takistuseks on Kurna viadukt ning sellele eelnev portaal, mis lubavad maksimaalseks

kõrgusegabariidiks 6,08 meetrit ning portaal, mille altläbisõidu kõrgus on 6,12 meetrit. Edasi tee

peale jääb Kurna liiklussõlme jalakäiate viadukt, mille altläbisõidu kõrgus on 6,14 meetrit.

Järgmisena peab ületama Saku viadukti, mis viib üle Tallinn-Saku-Laagri teed ning raudteed.

Viadukti ületamiseks raskeveosega on vaja tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi ja

uuringuid, kuna vanemate sildade ületamisel autorongi koosseis on palju määrav tegur. Sõidutee

laius on 8,00 meetrit, seega laiuse poolest takistusi pole. Edasi veos peab ületama Hüüru silda, mis

ületab Vääna jõge. Selle ületamiseks raskeveosega on vaja samuti tellida sillakandevõime

kontrollitavaid arvutusi. Silla sõidutee laius on 8,00 meetrit.

21

Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikul jäävad ette konsoolid. Konsoole on võimalik

pöörata või kasutada vastassuunas olevat sõidurada. Peale Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri

tee ristmikut tee peale jääb Kanama viadukt, mis asub Saku vallas Harjumaal. Meie jaoks selle

ületamine on keelatud veose raskuse pärast ning selleks, et sellest mööda sõita saame kasutada

Tallinn- Pärnu maanteed.

Edasi veotee peale tuleb Keila lähedal asuvad viis ringteed ning sild, mis jääb meie marsruudil

esimese ja teise ringtee vahele. Silla peal sõidutee laius on 8 meetrit ning silla kandevõime on 300

tonni. Ringteed on projekteeritud nii, et ka ülegabariidilised veosed mahuvad sealt sõita. Iga ringtee

sisemine osa on pooleldi kaetud kivikattega, mis võimaldab nendest üle sõita ning sellega

vähendada manööverdamist. Ringteedel on vajalik liikluse reguleerijate kaasamine, kuna mõne

ringtee sisemine osa on kaetud kividega vastassuunas.

Edasi sõites takistuseks tuleb Saue ristmikule paigutatud portaal, mille alt läbisõidukõrgus on 5,70

meetrit. Portaalist saab ümber sõita kasutades selleks vastassuunda.

Järgmiseks takistuseks on raudteeülesõit, mille alt mahub läbi 5,65 meetrise kõrgusega veos nii, et ei

ole vajadust kontaktvõrku välja lülitada. Andtud toode ei mahu alt läbi, seega on vajalik raudteed

kontaktvõrgust välja lülitada. Paldiski Põhjasadama sissesõidul takistusi ei ole.

Kuna veose kõrgus on 6,41 meetrit, siis on võimalik proovida kooskõlastada antud vedu AS

Eleringiga külmemal perioodil, millal liinivõrgud on kõrgemal. Siiski see ei pruugi olla piiravaks

suuruseks, kuna liinide gabariidid pole staatilised nagu sildadel, vaid väga dünaamilised, kuna

juhtme gabariit muutub olenevalt välisõhutemperatuurist ja liinikoormusest väga suures vahemikus.

Praktika näitab, et vanemate sildade ja viaduktide ületamine on suurte kaaludega reaalne ning

sillakandevõime kontrollarvutused näitavad kust kaudu on võimalik silda ületada. Paljude vanemte

sildade dokumentide puudumise tõttu, ei ole kindlad piirangud fikseeritud.

Teise toote vedu valmiskujul ei ole esimesel marsruudil võimalik, kuna toode on liiga pikk. Veo

käigus lisandub toote pikkusele selle transporditava seadme pikkus.

22

2.2 Teine vaadeldav marsruut: Tallinn-Muuga

Marsruudil Tallinn, Suur-Sõjamäe tn. - Muuga on veoteel järgmised võimalikud kitsaskohad:

- Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmik

- Suur-Sõjamäe tänava allee

- Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli tee ristmik

- Lagedi viadukt

- Väo raudteeviadukt

- Nehatu I sild

- Raudteeviadukt, mis ületab Tallinn-Narva maanteed

- Kaks portaali Tallinn-Narva maanteel

- Kroodi viadukt

- Viadukt, mis ületab Põhjaranna teed

- Torutrassid

Pilt 4. Marsruut Tallinn- Muuga (autori poolt tehtud skeem)

23

2.2.1 Esimese toote vedu antud marsruudil

Analüüsitakse kas antud marsruudil on võimalik transportida esimest toodet, mille mõõdud on

10,86 x 7,35 x 10,10 meetrit ning kaal 145 tonni.

Esimene takistus, mis tuleb tee peale on Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmikul paigutatud

konsool, mille maaga paralleelne alumine osa on 5,95 meetri teekattelt. Antud toode ei mahu sealt

alt läbi, kuid konsoole on võimalik ajutiselt eemaldada.

Järgmine on Suur-Sõjamäe tänava allee, mille laius on 7,50 meetrit ning toode mahub sealt läbi.

Edasi tee peale jäävad kaks portaali enne Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli tee ristmikut ning ristmikul.

Kahe portaali altläbilaske kõrgus on 6,40 meetrit, kuid mõlemad portaalid on eemaldatava ülemise

osaga ning kooskõlastades Tallinna linnaga ning kaasates spetsialiseeritud lisatööjõudu on võimalik

seda neid ajutiselt eemaldada.

Järgmise takistusena tee peale tuleb Lagedi viadukt, mille alt on vaja läbi sõita. Viadukti

altläbimahtuvuse kõrgus on 7,38 meerit. Selleks et saada viadukti peale, saame kasutada ka muud

teed, kuid sellisel juhul on vajalik liikluse korraldaja, kes vajadusel saab manööverdamiseks teed

asjutiselt kinni panna.

Pilt 5. Lagedi viadukt (autori poolt tehud skeem)

24

Edasi veotee läheb Lagedi viaduktile, mille sõidutee laius on 9,00 meetrit. Järgmisena on vaja Väo

raudtee viaduktist üle sõita, mille sõidutee laius on 9,00 meetrit. Mõlema viadukti ületamiseks

raskeveosega on vaja tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi.

Peale Peterburi maanteele keeramist veos peab ületama Nehatu I silda, mille jaoks on vaja tellida

sillakandevõime kontrollarvutusi. Silla sõidutee laius on 7,60 meetrit ning meie veos mahub sealt

läbi.

Järgmine takistus, mis antud marsruudil tee peale tuleb on raudteeviadukt ning sellele eelnev

portaal. Portaali altläbisõidukõrgus on 6,05 meetrit ning viadukti altläbisõidu maksimaalne kõrgus

on 5,40 meetrit. Esimene toode antud viadukti alt läbi ei mahu ning lähidal puudub võimalus

takistusest möödasõiduks antud tootega. Edasi tee peale jääb veel kaks portaali, mille

altläbisõidukõrgused on 6,16 ning 6,07 meetrit. Mõlemaid portaale on võimalik vajadusel ajutiselt

teisaldada.

Järgmisena veotee keerab paremale, et sõita Tallinn-Narva maanteelt Muuga suunas. Peterburi

maanteed ületatakse aastal 2015 valmis saanud Kroodi viadukti kaudu, mille kandevõime on 300

tonni ning tee laius viaduktil on 10,20 meetrit, seega veos saab ületada antud viadukti. Viadukti

lõpus on paigutatud portaal, mille altläbisõidukõrgus on 6,09 meetrit ning mida vajadusel saab maha

võtta. Kroodi viadukti lõppedes algab tee, mis viib Maardu sadamasse. Esimene takistus antud tee

peal on viadukt, mida on vajalik läbida alt. Maksimaalne kõrgusegabariit antud viadukti alt

läbimiseks on 5,16 meetrit. Edasi tee peale jäävad kaks torutrassi, mille altläbisõidukõrgused on

5,97 ja 6,33 meetrit. Needest kolmest takistusest ei ole võimalik kuidagi mööda sõita ning see jääb

piiravaks faktoriks.

Muuga suunal on 110 kV elektriliinid ja vastavalt projekteerimisnormile on kõrgusegabariit

juhtmetemperatuuril +35 kraadi 7,00 meetrit ning kuna minimaalne ohutusvahemik on 2,00 meetrit,

siis maksimaalne veose kõrgus on 5,00 meetrit. Siiski see ei pruugi olla piiravaks suuruseks, kuna

liinide gabariidid pole staatilised nagu sildadel, vaid dünaamilised.

Esimese toote transportimine valmiskujul antud marsruudil ei ole võimalik, kuna on kõrgust

piiravad takistused, mille ajutine eemaldamine ei ole võimalik.

25

2.2.2 Teise toote vedu antud marsruudil

Nüüd vaatleme, kas antud marsruudil on võimalik transportida teist toodet, mille mõõdud on 46,96 x

5,97 x 6,41 meetrit ning kaal 120 tonni.

Esimene takistus, mis tuleb tee peale on Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmikul paigutatud

konsool, mille maaga paralleelne alumine osa on 5,95 meetri teekattelt. Antud toode on liiga kõrge

ning ei mahu alt läbi, kuid konsoole saab ajutiselt eemaldada.

Järgmine on Suur-Sõjamäe tänava alle, mille laius on 7,50 meetrit ning meie toode, mis on 5,97

meetrit lai mahub antud kohast läbi. Jägmisena jäävad ette kaks portaali, mis asuvad enne Suur-

Sõjamäe ja J.Smuuli tee ristmikut ning ristmikul. Kahe portaali altläbilaske kõrgus on 6,40 meetrit.

Mõlemad portaalid on eemaldatava ülemise osaga. Antud detail mahub läbi, kui eemaldada need

portaalid. See nõuab omakorda portaalide ülemiste otsade äravõtmise kooskõlastamist Tallinna

linnaga ning lisakulutusi, kuna on vajalik lisasaateteenus ehk kvalifitseeritud tööliste brigaadi, kes

võtavad maha eemaldatavaid portaalide osi, mis segavad toote transpordi. Lisaks on võimalik

vaadelda toote vedu pöörates seda külje peale nii, et toote kõrguseks saaks 5,97 meetrit ning laiuseks

6,41 meetrit. Sel juhul portaalide eemaldamine pole vajalik.

Järgmise takistusena tee peale tuleb Lagedi viadukt, mille alt on vaja läbi sõita. Viadukti

altläbimahtuvuse kõrgus on 7,38 meerit ning veos mahub alt läbi. Probleem on aga selles, et antud

toode on liiga pikk ning manööverades antud toode ei mahu ning ei saa viadukti peale sõita.

Edasi tuleb sõita Lagedi viaduktist üle, mille sõidutee laius on 9,00 meetrit. Viadukti ületamiseks

raskeveosega on vaja samuti tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi.

Järgmisena on vaja Väo viaduktist üle sõita, mis viib üle raudtee. Sõidutee laius on 9,00 meetrit ning

viadukti ületamiseks raskeveosega on vaja tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi.

Peterburi tee peale keeramine ei ole takistuseks, kuna kurv on väga sujuv. Peale Peterburi maanteele

keeramist veos peab ületama Nehatu I silda, mille jaoks on vaja tellida sillakandevõime

kontrollarvutusi. Silla sõidutee laius on 7,60 meetrit ning meie veos mahub sealt läbi.

Järgmine takistus, mis antud marsruudil tee peale tuleb on raudteeviadukt ning sellele eelnev

portaal. Portaali altläbisõidukõrgus on 6,05 meetrit ning viadukti altläbisõidu maksimaalne kõrgus

26

on 5,40 meetrit. Teine toode antud viadukti alt läbi ei mahu olenemata sellest, kas oleks see külili

või mitte ning lähidal pole muud võimalust, mille abil oleks võimalik antud takistusest mööda sõita.

Edasi tee peale jääb veel kaks portaali, mille altläbisõidu kõrgused on 6,16 ning 6,07 meetrit.

Mõlemad portaalid saab vajadusel ajutiselt maha võtta. Järgmisena veotee keerab paremale, et sõita

Tallinn-Narva maanteest üle Muuga suunas. Peterburi maanteed ületame aastal 2015 valmis saanud

Kroodi viadukti kaudu, mille kandevõime on 300 tonni ning tee laius viaduktil on 10,20 meetrit ning

sõiduteed mis viivad peale ja maha on sujuvad, seega veos saab ületada antud viadukti. Viadukti

lõpus on paigutatud portaal, mille altläbisõidukõrgus on 6,09 meetrit ning mida vajadusel saab maha

võtta.

Kroodi viadukti lõppedes algab tee, mis viib Maardu sadamasse. Esimene takistus antud tee peal on

viadukt, mida on vajalik läbida alt. Maksimaalne kõrgusegabariit antud viadukti alt läbimiseks on

5,16 meetrit. Edasi tee peale jäävad kaks torutrassi, mille altläbisõidukõrgused on 5,97 ja 6,33

meetrit. Viadukti alt ei ole võimalik kuidagi mööda sõita ning see jääb piiravaks faktoriks.

Teise toote transportimine valmiskujul, kasutades teist marsruuti, ei ole võimalik.

27

2.3. Kooskõlastused

Kõrgusega üle 6,20 meetri võib olla vajalik 110kV elektriliinide väljalülimine, mida saab teha ainult

äärmisel vajadusel ja millega võivad kaasneda klientide nõuded seoses elektrivarustuse ajutise

katkestamisega. Ka kinnitatud 110kV ja suuremate elektriliinide väljalülimine võidakse elektrivõrgu

poolt tühistada 10 minutit enne lülitust, kui ilmnevad probleemid kas väljalülitusele mineva

elektriliiniga või mõne teise sama piirkonda toitva elektriliiniga.

Üle 4,50 meetri kogukõrgusega veoste marsruut tuleb kooskõlastada rajatiste valdajatega.

Kooskõlastused on tasulised ja nende eest tuleb maksta olenemata sellest, kas vedu toimub või ei

toimu.

Tallinnas ja lähiümbruses tuleb marsruut kooskõlastada järgmiste ettevõtetega:

• Elektrilevi

• Elering

• Signaal

• KH Energia Konsult

• EVR Infra

• Elion

Suur- ja/või raskeveose loa saamiseks veoks [8]:

Riigimaanteedel tuleb pöörduda Maanteeameti asutusse

Linnatänavatel tuleb pöörduda linnavalitsusse või selle volitatud juriidilise isiku poole

Vallateedel tuleb pöörduda vallavalitsuse või selle volitatud juriidilise isiku poole

Erateedel tuleb pöörduda eratee omaniku või tema volitatud isiku poole

Paldiski linna omanduses olevate avalike teede kasutamisel ülegabariidiliste veose veoks on vajalik

taotleda eriluba [9].

28

3. KITSASKOHTADE ÜLEVAATAMINE JA LAHENDUS

3.1 Esimese marsruudi piirangud

Maksimaalne tootegabariit koos veduki ja treileriga Tallinn-Paldiski marsruudil jääb vahemikku

40,00 x 7,50 x 6,10 meetrit.

Selleks, et saada paremat ülevaadet piirangutest on autor tabelina välja toonud kõik taristu

kitsaskohad.

29

Tabel 2

Tallinn-Paldiski marsruudi taristu kitsaskohad

Kitsaskoht Pikkus (m)

Laius

(m)

Kõrgus

(m)

Kandevõime

(t)

Eemaldatav/

ümbersõidu võimalus

Suur-Sõjamäe ja Ääsi r. - - 5,95 x

Suur-Sõjamäe allee - 7,50 -

Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli r. - - 6,40 x

Lagedi viadukti juures r. 40,00 - -

Põrguvälja liiklussõlm 45,00 - 5,50 x

Jüri ringtee viadukt - - 5,30 x

Kurna liiklussõlme portaal - - 6,12 x

Kurna viadukt - - 6,08 x

Kurna jalakäijate sild - - 6,14

Luige jalakäijate sild - - 6,10

Luige viadukt - - 6,10

Saku viadukt - 8,00 - vaja arvutusi

Hüüru sild - 8,00 - vaja arvutusi

Tallinna ringtee ja Tallinn-

Saku-Laagri ristmik - - 5,70 x

Kanama viadukt - 16,35 - 80,00 x

Portaal Ringtee ja Saue r. x

Valingu viadukt 8,00 vaja arvutusi

Keila linna 1 ringtee - 8,00 -

Keila linna sild - 8,00 - 300,00

Keila linna 2 ringtee - 8,00 -

Keila linna 3 ringtee - 8,00 -

Keila linna 4 ringtee - 8,00 -

Keila linna 5 ringtee - 8,00 -

Raudteeülesõit Kloogal - - 5,65 x

30

Luige viadukti vältimiseks, et oleks võimalik vedada kõrgemaid asju on võimalik kasutada

alternatiivmarsruuti. Selleks et seda teha, tuleb pöörata paremale Kangu teele enne Kurna viadukti

ning seejärel Kangru tee ja Tallinn-Rapla-Türi ristmikul keerata vasakule, et suunduda tagasi

Tallinna ringteele. Sellsel juhul veotee ei lähe Kurna viadukti alt, Kurna jalakäijate silla alt, Luige

jalakäijate silla alt ega Luida viadukti alt, vaid hoopis Luige vaidukti pealt. Selleks, et Luige

viadukti pealt Tallinna ringteele saada on vaja kasutada vastassuunda. Luige viadukti kandevime on

300 tonni.

Pilt 6. Tallnn-Paldiski alternatiivmasruut (autori poolt tehtud skeem)

Alternatiivmarsruudi kasutamisel maksimaalne tootegabarit koos veduki ja treleriga jääb vahemikku

40,00 x 7,50 x 7,10 meetit.

31

3.2 Teise marsruudi piirangud

Maksimaalne tootegabariit koos veduki ja treileriga Tallinn-Muuga marsruudil jääb vahemikku

40,00 x 5,40 x 5,16 meetrit.

Tabel 3

Tallinn-Muuga marsruudi taristu kitsaskohad

Kitsaskoht Pikkus (m) Laius (m) Kõrgus (m) Kandevõime (t) Eemaldatav/ ümbersõidu võimalus

Suur-Sõjamäe ja Ääsi ristmik - - 5,95 - x

Suur-Sõjamäe allee - 7,50 - -

Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli

ristmik - - 6,40 - x

Lagedi viadukt 40,00 9,00 - vaja arvutusi

Väo raudteeviadukt - 9,00 - vaja arvutusi

Nehatu I sild - 7,60 - vaja arvutusi

Portaal enne raudteeviadukti - 6,05 - x

Raudteeviadukt (üle Tallinn-

Narva) - 5,40 -

Portaal Tallinn-Narva

maanteel

- - 6,16 x

Portaal Tallinn-Narva

maanteel

- - 6,07 x

Kroodi viadukt - 10,20 300,00

Viadukt, mis ületab

Põhjaranna teed - - 5,16

Torutrass - 6,70 5,97

Teine torutrass - 15,80 6,33

32

3.3 Väljapakutud lahendused

Valmiskujul toodete transportimine ei ole võimalik, kuna toodete gabariidid on väga suured. Selleks,

et korraldada toodete transporti Tallinnast sadamatesse edastatakse maksimaalselt mahtuvad

tootegabariidid E-Profiili tootmisesse ning selle põhjal tootmise spetsialistid saavad toodete

mõõtmeid muuta selliselt, et neid oleks võimalik transportida kasutades maanteed ning nende

demontaaz ja edasine kokku monteerimine valmistooteks oleks võimalikult lihtne, kvaliteetne ning

ajaliselt ja rahaliselt säästlik. Lisaks on vaja arvestada, et treileri laadimiskõrgus, kuhu saab laadida

antud kaaludega tooteid on 0,50 meetrit (lisa 3).

Tootmise spetsialistid suutsid vähendada toodete mõõtmeid vastavalt tehnoloogiale. Nad võtsid ära

mõningad detailid, mida oli võimalik ära võtta. Esimese demonteeritud toote mõõdud on 9,47 x 6,91

x 6,53 meetrit ning teise toote mõõdud on 37,18 x 2,99 x 5,97 meetrit, millele on vaja lisada treileri

kõrgust ning veduki pikkust.

Esimese marsruudi maksimaalseks kõrguse piirajaks, mida ei ole võimalik ära võtta ega ümber sõita

on Luige jalakäijate sild ja viadukt, mille altläbisõidu kõrgus on 6,10 meetrit. Kasutades Tallinn-

Paldiski altenatiivmarsruuti kõrguse maksimaalseks gabariidiks jääb 7,10 meetrit, kuna raudtee

ülesõidu liine ei ole võimalik kõrgemale tõsta. Teise marsruudi maksimaalseks kõrguse piirajaks on

viadukt, mis ületab Põhjaranna teed. Viadukti altläbisõidu kõrgus on 5,16 meetrit.

Suuregabariidiliste toodete puhul on marsruutide läbimahtuvus väga tähtsaks teguriks, kuna toodete

demontaaz võib olla palju kulukam kui pikema marsruudi valimine. Seega toodete transportimiseks

valime Tallinn-Paldiski alternatiivmarsruuti, kuna tootmisel õnnestus vähendada toodete mõõtmeid

vastavalt selle marsruudi piirangutele. Paldiski Põhjasadamas asub ka E-Profiili montaazitehas, kus

on võimalik tooteid monteerida tagasi valmistooteks.

33

3.4 Transpordi teostamise kirjeldus

Prognoositav toodete valmimine Tallinna tehases on 23. august 2016. E-Profiili tootmistehases

laetakse tooted treileritele samal päeval kell 22:00. Veokid koos treileritele laaditud toodetega

hakkavad liikuma öösel 24. august kell 00:00. Toodete transporti teostamine toimub kolonnis, see

aitab vähendada liiklusmärkide demonteerimise ja liiklusreguleerijate kulusid. Kokku läheb vaja 3

saateautot, millest 2 peavad liikuma kolonni ees ja 1 taga ning 2 liikuse reguleerijat. Liiklust

reguleeritakse iga viadukti juures jooksvalt ehk reguleeritakse just seda kohta, kus antud hetkel

vedukid koos haagiste ja veetavate toodetega asuvad. Vajalik taristu demonteeritakse jooksvalt

sammuga umbes 1 segav punkt ette. Kui vedukid on treilerite ja toodetega läbi demonteeritud punkti

sõitnud, siis monteeritakse vajaminev koheselt tagasi. Ajaliselt kulub toodete Eestisisese transpordi

peale umbes 6 tundi ning keskmine sõidukiirus on 10 km/tunnis. Toodete Paldiski sadamasse

jõudmine on planeeitud kell 06:00.

Paldiski montaazitehases treilerite peal tooteid monteeritakse valmiskujuks, kuna klient vajab

Lübecki sadamas valmistooteid. Ühe toote monteerimiseks läheb keskmiselt 2 päeva. Lübecki

sadamas toodete monteerimine on võimatu, kuna puuduvad selleks vajalikud tingimused ja

spetsialistid.

Paldiski sadamast Lübeckisse käib Transfennica liinilaev. Antud Ro-ro-laeva peateki kõrgus on 8

meetrit ning esimese toote mereveo teostamine selle laevaga on võimatu, kuna toode ei mahu

sellesse laeva. Teise toote merevedu antud laevaga on võimalik. Toodet veatakse koos teileriga ning

vajalik on treileri tagasitoomine ja kasutusrenti maksmine. Valmistoote mõõdud koos treileriga on

46,96 x 5,97 x 6,91 meetrit. Transfennica liinilaev, mille peale on planeeritud toodete laadimine,

väjub teisipäeval 30.august kell 14:00 ning jõuab sihtkohta neljapäeval 1.septembil kell 07:00 [10].

Esimese toote merevedu teostamiseks on planeetud tellida kaubalaev „Meri“ [11]. Toote laadimine

laevale toimub orienteeruvalt 29.august ning kahe päeva pärast toode jõuab Lübecki sadamasse.

34

3.4 Kulud

Esimese toote Eestisisene transport läheb maksma 15 000€ ning teise toote transport 25 000€ (kõik

hinnad on toodud ilma käibemaksuta). Hinna sees on saateautod, liikluse reguleerijad, liikluspolitsei

kaasamine, vajalikud kandevõime kontrollarvutused, eletriliinide ja raudteeliinide väljalülitused ja

tõstmine ning kõik vajalikud load ja kooskõlastused.

Ühe silla või viadukti kandevõime kontrollarvutuste tellimine maksab umbes 560€. Kasutades

Tallinna-Paldiski alternatiivmarsruuti meie veos läbib viis silda, millest Luige viadukt ja Keila sild

on kandevõimega 300 tonni ning ülejäänud kolmele sillale on vaja tellida sillakandevõime

kontrollarvutusi. Kokku maksab see 1680€. Raudteeliini lülitus 1100€ koos elektrikute väljasõiduga.

Esimese toote merevedu osakoormana, tellides selleks kaubalaeva, läheb maksma 65 000€. Toote

laadimine laevale vastavalt sadama hinnakirjale maksab 36€/tonn, mis teeb kokku 5220€. Teise

toote merevedu Transfennica liinilaevaga läheb maksma 10 000€. Treileri tagasitoomine 700€ ning

treileri kasutusrent 150€/päev. Teilerit saab tagasi tuua Transfennica liinilaevaga, mis väljub

Lübeckist 2.septembril ning jõuab Paldiskisse 4.septembil [10]. Treileri kasutusrenti on vaja maksta

11 päeva jooksul, mis teeb kokku 1650€. Kaupade mahalaadimine Lübeckis on saaja kulul.

Esimese toote transport Tallinnast Lübeckisse läheb maksma 85 220€ ning teise toote transport

37 350€.

35

KOKKUVÕTE

Töö tulemusena selgitas autor välja, et E-Profiilis toodetud suuregabariidilisi ja raskeid

metallkonstruktsioone, mida klient vajab Lübecki sadamsse ei ole võimalik vedada valmiskujul

maanteetranspordiga. Autor tõi välja võimalikud Eestisisesed marsruudid selleks, et transportida

tooted sadamasse, kust edasi saaks neid viia Lübeckisse kasutades selleks meretranspordi. Autor tõi

välja Tallinn-Paldiski ja Tallinn-Muuga marsruutide kitasaskohad tabelitena, selgitas välja

maksimaalsed gabariidid mida on võimalik antud marsruutidel vedada ning läbi selle tootmse

spetsialistid suutsid vähendada toodete mõõtmeid ning autor leidids optimaalsemat marsruuti

sadamani. Lisaks uuris välja kellelt ja milliseid lube ja kooskõlastusi läheb vaja. Autor uuris välja

meretranspordi võimalusi ning leidis optimaalse lahenduse mõlema toote meretranspordi jaoks

valmiskujul. Autor selgitas välja veohinna nii maismaaveo etapil kui ka mereveo etapil masruudil

Tallinn-Lübeck. Saadud tabelite põhjal on võimalik ka teistel ettevõtetel ning transpordifirmadel ja

lihtsalt huvilistel vaadata, kus ja milliste mõõtmetega kaup koos selle veetava masinaga mahub

vaadeldud marsruutidel ning millised kooskõlastusi on ülegabariidiliste vedude jaoks vaja.

36

SUMMARY

This thesis is about planning the transportation of oversized goods from a factory in Tallinn to a

habour in Lübeck. Goods that are being transported are very large and heavy metal constructions.

Domestic transportation is planned to be done by road transport. By analysing two routes from

Tallinn to two harbours in Estonia the author chose the optimal route to one of the harbours. The

Author identifies all obstacles that are on both routes and discovers what can be the largest

measurements of freigt including the vehicle that can be transported on these routes. These obstacles

are presented in a table. Then the author establishes the best way to transport goods over the sea

from a harbour in Estonia to harbour in Lübeck. Considering results that are revealed by this work,

we can see what are the largest measurements of goods that can be transported on these routes, what

permissions are needed in order to transport oversized haulages and what additional work was

needed to be done. Moreover, Author points out the cost of transporting goods from Tallinn to

Lübeck.

37

VIIDATUD ALLIKAD

[1] S. Hirsjärvi, P. Remes, P. Sajavaara „Uuri ja kirjta“ p. 128, 2010

[2] Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri, Teede- ja sideminister, 65, 897, 2001

[3] Veebipõhine Eesti Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013 http://www.eki.ee/dict/qs/

[4] World Industrial Reporter, „Global shipping: Choosing the best way of transport,“

[Võrgumaterjal] http://www.worldindustrialreporter.com/wp-content/uploads/2012/09/Global-

Shipping-Methods1.pdf. [Kasutatud 18. aprill, 2016]

[5] P. Perttula „Improving occupational safety in Logistics“ p. 28, 2011

[6] D. Benson, R. Bugg, G. Whitehead „Tansport and logistics“ p. 126, 1994

[7] Veeteedeamet, „Sadamaregister,“ [Võrgumaterjal]

http://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/. [Kasutatud 4. aprill, 2016]

[8] Maanteeamet, „Suur- ja raskeveod,“ [Võrgumaterjal]

http://www.mnt.ee/?id=10867. [Kasutatud 30. märts, 2016]

[9] Eriloa taotluse menetlemise ja eriloa taotluse kooskõlastamise kord, Paldiski Linnavalitsus,

2015

[10] Transfennica, „Schedules,“ [Võrgumaterjal]

http://www.transfennica.com/Index.aspx?pgeId=279. [Kasutatud 01. mai, 2016]

[11] Meriaura Group, „Maritime Logistics,“ [Võrgumaterjal]

http://www.meriaura.fi/en/special_vessels/meri. [Kasutatud 27. aprill, 2016]

38

LISAD

Lisa 1. Esimene transporti vajav toode

Lisa 2. Teine transporti vajav toode

Lisa 3. Haagis, millega veod saab teostada

39

Lisa 1

Esimene transporti vajav toode

40

Lisa 2

Teine transporti vajav toode

41

Lisa 3

Haagis, millega veod saab teostada

42