Veidral kombel on mulle silma torganud nii õpilaste- kui ka õpetajatepoolne vingumine selle üle, et klass nii eraldi on.

Minu meelest ei ole vaja tekitada inimestes ühtsustunnet vaid ühtsustunde põhimõtte pärast. Tõsi, see oleks idee

poolest ilus, kui klass suudaks kokku hoida ja sõbralikult omavahel läbi saada, kuid ideeks ta ka jääb. Ma ei saa ega taha

teistele sõnu suhu panna, kuid mina olen enda jaoks juba need inimesed, kellega suhtlemine mind huvitab, leidnud ning

teised mulle korda ei lähe. Kas see on siis halb? Kas ma olen selle pärast külma südamega tõbras, et ma ei ole huvitatud

kõigiga läbi saamisest? Eks see jääb iga selle artikli lugeja enda vastata. Mina leian, et lihtsalt viisakuse pärast teistega

suhtlemine on pigem siiski ebaviisakas ning inimesed ongi erinevad ja kõik ei sobigi kokku.

Raske on panna kokku meie klassist ühte suurt puslet ning peale selle on kõik tükid erinevatest komplektidest. Ma

oleksin võinud hakata oma klassikaaslastelt küsima nende tulevikuplaanide ja ambitsioonide kohta, kuid lausa

põhimõtteliselt ei teinud seda. Inimesed peaksid selliseid küsimusi teistelt küsima sellepärast, et neid huvitab, mitte

sellepärast, et neil on vaja mingi artikkel kirjutada.

Kokkuvõttes ei ole see lugu mõeldud ühe inimese kirjutisena, vaid kogu klassi, sest igaühel on oma lugu, mis on

eelmisest erinev. Iseasi on see, kas teisi see lugu huvitab. Ma ei tunne end haavatuna, kui mitte kedagi minu nägemus

sellest ei koti. Meil kõigil on õigus oma arvamusele ning õigus teiste arvamustest mitte huvitatud olla. Lihtsalt viisakuse

pärast elus asju teha on idiootne, inimestega tuleb käituda viisakalt

sellepärast, et sa austad neid, mitte sellepärast, et "nii on õige". Õige ja vale on subjektiivsed ning ilma üheta ei oleks ka

teist. Ma parem kõneleksin tõde ja ajaksin kellegi nutma, kui valetaksin ja tooksin naeratuse ta suule.

Seega, mida toob tulevik meie klassile? Seda ei tea keegi. Kindlasti on sõprusi, mis jäävad ka peale kooli püsima, kuid

kindlasti on ka seda, et peale seda aastat osa üksteist ära unustab. Me ei saanud valida, millise kollektiiviga me need

kolm keskkooli aastat mööda saadame, kuid me saame valida, kellega neist me ka peale kooli suhtlema jääme.

Valter Hans Heiskala

UUDISED:

Avaaktus

1.septembril toimus meie koolis avaaktus, kus lauldi ja peeti kõnet. Esimese klassi lapsed said oma esimesed

aabitsad.

Koolitoidu maksumus:

Alates 1. septembrist on Tallinna Linnavalitsuse määrusega kehtestatud uueks

koolitoidu hinnaks 1,34€ päevas.

Kuu Oktoober

Päevi 18

Summa 24.12 €

Maksmine

Sularaha Tasuda kooli puhvetisse

Ülekanne panka

IBAN:EE731010220197920229 SEB Pank Baltic Restaurants Estonia AS. Selgitusse märkida – nimi, klass,kool ja summa

Toidutalongid saab kätte puhvetist. Toidukorra maksumus on 1.34 €

Elektrooniline õpilaspilet

Septembrist 2014 on Tallinna Südalinna Koolis kasutusel elektrooniline õpilaspilet, koolis saab seda kasutada

raamatukogus ja sööklas. Õpilaspiletit on võimalik ühildada rohelise kaardiga ja siis saab seda ka

ühistranspordi kaardina kasutada.

Ühistranspordis kasutamiseks tuleb õpilaspilet registreerida.

Õpilaspileti saamiseks palume lapsevanemal täita taotlus: Õpilaspileti taotlus ja saata see aadressil:

opilaspilet@sydalinna.edu.ee. Kellel ei ole võimalik taoutlust digitaalselt allkirjastada või isiklikult sekretäri

juurde allkirjastatud taotlusega tulla, siis sobib ka digiallkirjata taotluse saatmine.

Enamus õpilastel on pilt juba meie infojuhi poolt tehtud, kui pilti koolis tehtud ei ole, peaks võimalusel saatma

koos avaldusega lapsest ka dokumendifoto (foto peab olema heledal

taustal, otsevaates, suurem kui 307*372 pikslit ja salvestatud JPEG

formaadis).

Tallinna Südalinna Kooli perespordipäev 1.-

4.klassidele:

Perespordipäev 1.-4.klassidele toimus laupäeval 20.09

meie kooli staadionil.

Toimusid erinevad võistlused, kus pandi proovile nii teadmised kui ka

sportlikud oskused. Osavõtt oli rohkearvuline, ilm oli ilus ja kõik jäid

rahule. 1. Takistusrada: I koht prk Barndõk (Aeg: 1.26,19)

2. Jalgpalli täpsuslöögid: I koht prk Viinapuu (5 punkti) ja I koht prk Kainel (5 punkti)

3. Korvpalli viskevõistlus: I koht prk Kurrusk (10 tabamust)

4. Kaugushüpe: I koht prk Barndõk (Tulemus: 4.80 m) Eriauhinnad:

Parim löök jalgpallis: prk Hakomaa (ühe löögiga 3 punkti)

Arvukaim perekond: prk Viir (ema, isa, 2 tütart, 2 poega)

Tallinna kesklinna koolide krossijooksu teatevõistlusest:

Tallinna kesklinna koolide krossijooksu teatevõistluses saavutasid III koha 3.klasside arvestuses 1.

Klaivert Märtson

2. Reiko Kiljak

3. Reio Jan Jallai

4. Joonas Jukk 5. Richard Sikk Palju õnne!

Pukinmäe Peruskoulu:

25. septembril külastasid meid spordikallakuga Pukinmäe Peruskoulu direktori asetäitja Minna Vesa ja korvpallitreener ja

5. kl. juhataja Juha Oikarinen, et alustada koolidevahelist koostööd. Leppisime kokku edaspidise tegevuskava. Külalistele

meeldis meie kool ja loodame, et ühisprojektid spordivallas pakuvad põnevust ja rõõmu mõlema kooli perele.

Õpetajate päev:

3. oktoobril pidasime õpetajate päeva. Õpilased esinesid väikese tervituskontserdiga ja 12. klass andis

algklassidele tunde. Päev lõppes õpetajatele Kumu kunstimuuseumis, kus pärast näituse külastamist osaleti

savi-töötoas, mille käigus valmis ühine monumentaalne vaagen õpetajate toa lauale. Meeldejääv päev oli!

Eelkool:

Oktoobris alustas meie koolis tööd eelkool. Õppetöö toimub kolmapäeviti kell 17:30. Eelkooli õpetaja on Riina

Abner.

Tallinna koolide aasta õpetaja:

Reedel, 3. oktoobril 2014 toimus Nordea Kontserdimajas õpetajate päeva pidulik auhinnagala ja kontsert,

millega Tallinn tänas ja tunnustas oma parimaid pedagooge. Autasustati üleriigilise konkursi „Eestimaa õpib ja

tänab“ Tallinna parimaid ning Tallinna Haridusameti konkursside võitjaid. Meie kooli õpetaja Anneli

Kesksaar sai aasta põhikooliõpetajaks.

3x3 korvpallisarja osavõistlus:

9. oktoobril toimus Koolispordiliidu korraldatud koolidevaheline 3x3 korvpallisarja osavõistlus.

Meie kooli 5.a klassi poisid Kristjan Nõmm, Frank Piilberg ja Merico Käsper saavutasid 2. koha ja saavad

kevadel osaleda finaalvõistlusel!!! 6.a klassi tüdrukud Ivetta Okuneva, Karin ja Liisa Kõiv ja 5.a kl. õpilane

Anelle Reimets said 2.koha. Teine poiste võistkond (4.a-st Kristofer Pokla, Silver-Andreas Kahro ja 5.a-st

Anton Zaporožets) saavutas tubli 5. koha.

Palju-palju õnne tublidele õpilastele-korvpalluritele!

Meie kool 48 aastaseks:

Selle kuu lõpus saab meie kool 48 aastaseks. Tähistame seda reedel, 17. oktoobril kooli aulas kogunemistega, mille

käigus autasustatakse erinevatel võistlustel ja Euroopa keeltepäeval edukalt osalenud õpilasi. Aasta lõpus on kavas

ka vilistlaste korvpalliturniir, mis on saanud meie kooli traditsiooniks.

Ene Murulaid

Sügisene loodus

Sügis tõi oma värvikirevusega külmadesse päevadesse põnevaid võimalusi end paremini avastada ja tundma õppida.

Sügise alguse puhul toimus Tallinna Südalinna Koolis loodusnädal, millest võtsid osa kõik meie kooli algklasside lapsed.

Teisipäeval 23.09 juba kell 05.29 alustas kool loodusnädalaga. Selle tarbeks olid meie kooli esimese kuni neljanda klassi

õpilased juba varem hoogsalt valmistunud. Kõik võtsid juba nädalavahetusel emadel-isadel kätest kinni ning läksid

loodusesse seeni, marju, samblaid ja kõike seesugust korjama, et kodus nendest üks korralik ja ilus kompositsioon

valmistada. Meisterdused nägid välja tõeliselt ilusad. Oli suuri ja oli väikseid.

Teisipäeva hommikul aitasid vanemad lastel ka need näituse tarbeks kooli toimetada. Toimus ilus näitus, kus kõigi laste

meisterdused olid ka teistele nähtavad.

Õpetajad omalt poolt pühendasid samuti õppetunnid looduse teemadele. Näiteks eesti keele ja kirjanduse tundides

kirjutasid kõik lapsed loodusmuinasjuttu. Jutuke oli läbinisti nende endi väljamõeldis ning oli vormistatud A4 formaadis.

Lisaks joonistati sinna juurde ka pilte ning kaunistati nii kuis osati. Parimad jutud saavad ka autasud. Õpilased ise valivad

endi hulgast parimad jutud ja tuleval aktusel premeeritakse iga klassi parimaid.

Loodusõpetuse, kunsti ja tööõpetuse tundides toimus aga suur meisterdamine. Kõik materjalid olid neil endil loodusest

korjatud ja leitud. Lapsed meisterdasid lehtedest, kastanimunadest, tammetõrudest ja muudest leidudest loomakasi,

väikeid maju ja kõike, mis pähe tuli.

Iga klass veetis loodusnädalal ka ühe lõbusa päeva looduses värske õhu käes. Näiteks käisid 4A ja 2A klass Kadrioru

pargis ning Russalka juures. Vaadeldi lehti, püüti nende nimesi ära arvata ja meelde jätta. Sügisene loodus oli nii kaunis ja

värviline. Meie kõige pisemaid kaugele ei viidud. Nemad olid koolihoovis ja otsisid sügise märke. Lapsed olid väga kiired

neid leidma. Kõige nobedamini leiti üles puulehti ja kuulati linnulaulu. Lindude tuvastamisel abistasid neid õpetajad. 2B

ja 3B käisid aga veelgi kaugemal. Neid viidi Tallinna Loomaaeda. Seal vaadeldi loomi, linde ja loodust. Peale selle pidid

lapsed ka natuke mõtlema ja iseseisvalt töölehti täitma.

Anitta Ilumets

Leivanädal

6.-9. oktoober tähtistati Tallinna Südalinna Koolis leivanädalat. Algklassidele anti ülesandeks valmistada ilus ja tervislik võileib. Võileibu hindas žürii ja sellesse kuulusid: direktor, Malle Koppel, üks õpilasesinduse liikmetest ja veel mõned õpetajad. Õpilasesinduse liige Hanna Elisa Balder lähtus enda lemmiku valimisel sellest, milline kõige isuäratavam ja ilusam välja nägi. Uuel nädalal selgub ka parima võileiva autor.

Mis aineid me leivast saame ja kuidas need meile kasulikud

Milleks siis ikkagi leivanädalat tähistatakse ja miks leib meile kasulik on ?

M eie keha vajab vitamiine ja mineraalaineid. Ilma nendeta põhjustaks mitmesuguseid haigusseisundeid ja kõikvõimalikke tervisehäireid.

On kindlaks tehtud, et selleks et täiskasv anud inimene saaks kõik vajalik ud ained kätte , peaks ta päe vas ära sööma vähemalt seitse viilu leiba. Parimaks leivaks peetakse rukki täisterajahust leib a , mis sisaldab terakesta

ja idude osasid . R ukki täisteraleivas on kiudaineid ligi 8% rohkem kui samas koguses saias. Seetõttu ru kkileiv a söömisel tekib kiiremini ja kau emaks ajaks täiskõhutunne. Kiudainetel on veel positiivseid mõjusid, näiteks

imavad nad endasse ka üleliigse kolesterooli ja viivad selle organismist välja. Kiudained tugevdavad igemei d ja on seeläbi kasulikud ka hammaste tervisele.

Vanal ajal oli leib inimestele väga tähtis energiaallikas e , tekitas pikaks ajaks käiskõhutunde, hoidis seedimis

korras ja andis energiat raske füüsilise töö tegemiseks. Kui igapäevaselt söödi aganaleiba siis pidupäevaks tehti rukki leib kus leidus igasuguseid lisandeid. Nagu näiteks lihatükke, erinevaid seemneid, sibulat ja palju

muud.

Praeguse aja statistika näitab, et leiva tarbimine on viimastel aastatel vähenenud ja eestlaste organism saa b

liiga vähe kiudaineid. Suur probleem on eriti laste ja noorte seas. Nende toid uvalikus on palju rasvarohkei d snäkke, suhkrurikkaid maiustusi ja karastusjooke. Arvatavasti sellepärast peetaksegi pea igas koolis

leivanädalat, et õpilastes tervis liku toitumise tähtsust näidata.

on?

Magneesium koos kaaliumi, tsingi ja seleeniga hoiab meie südame korras, hoiab meist eemal veresoonkonna haigused ja diabeedi. Magneesium üksi kaitseb meie organismi stressihormoonida kahjustava toime eest. Tsink on tähtis, et oleks tugev immuunsüsteem, samuti aitab paraneda haavadel ja soodustab B-rühma vitamiinide omastamist. Raud aitab hapnikku siduda ja tänu sellele liigub hapnik kopsudest edasi kudedesse. Rasvhapped vajalikud edukaks südame- ja luustikulihaste tööks.

Aminohapped aitavad organismi mürkidest puhastada ja tervendavad. on suureks abikäeks lihaste ja närvide töös. Kaltsium tugevdab luid ja kõige viimasena fosfor

Huvitavaid fakte leivast:

*Eesti pikim võileib valmistati käesoleva aasta kevadel Tartus ning selle pikkus ulatus 203 meetrini.

*82% inimestest jätavad esimese leiva/saia viilu vahele, sest see ei näe nende jaoks isuäratav välja.

*Leivategemise kunsti autorid olid muistsed egiptlased ja foiniiklased. *19.

sajandi keskel tekkisid Eestisse esimesed mehhaniseeritud leivatehased.

Kärt Viherpuu

Hõimupäev

Hõimupäev on Eestis 1928. aastast alates üle Eestimaa korraldatav üritustesari, mis kajastab soomeugri

rahvaste ja keelte sugulust. Hõimupäeva tähistamisel osaleb soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi,

poliitikuid, teadlasi ja muusikuid Venemaalt, Ungarist, Soomest jm.

1931. aastal võttis Helsingis toimunud 4. soome-ugri kultuurikongress vastu otsuse hakata tähistama

hõimupäeva tähtpäevana oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. 1930. aastatel tähistati Eestis

hõimupäeva laialt koolides ja valdades. Nõukogude ajal hõimupäevade traditsioon katkes, kuid 1988. aastal

see taastati. 1990. aastal kasvasid hõimupäevast välja nädalapikkused hõimupäevad. Sügiseste

hõimupäevade tähistamine on muutunud traditsiooniks ka Venemaa soome-ugri aladel. 1931. aasta otsust

kinnitas 2000. aastal Helsingis toimunud soome-ugri rahvaste 3. maailmakongressi resolutsioon.

2011. aastal kuulutas Riigikogu oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatava hõimupäeva riiklikuks

tähtpäevaks.

MTÜ Fenno-Ugria on alates 1991. aastast korraldanud oktoobrikuus terve nädala kestvaid hõimupäeva

üritusi, kus laiemal üldsusel on võimalus osa saada soome-ugri rahvaste kultuurist. Hõimupäevade

põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri

piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja

rahvamajades.

Hõimupäevade eesmärgiks on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari

vahel, teiste sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi ka oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine.

Viimaste aastate hõimupäevad on enim keskendunud Venemaa soome-ugri väikerahvaste moraalsele

toetamisele, et nende keeled ja kultuur venestamise ja üleilmastumise tingimustes liig kiirelt ei

hääbuks.

Hõimupäevade aegu sugulasrahvastega kokku puutudes teadvustavad paljud eestlased tugevamini oma

rahvuslikku omapära ja kuulumist soome-ugri rahvaste perre, see süvendab ka meie austust oma keele

ja kultuuri vastu. Venemaa soome-ugri rahvastel aga süveneb Eestis käies ja neile osutatud tähelepanu

nähes oma rahvuskultuuri väärtustamine.

Samas võimaldavad hõimupäevad mõelda end mingil määral suuremaks, laiendada kultuuri- ja

keelepüramiidi alust, et me ei peaks enam nii suurel määral ümbritsevatelt suurrahvastelt üle võtma

rahvuslikku identiteeti hävitavaid võõrmõjusid.

Samuti arendavad hõimupäevad soome-ugri rahvaste koostööd, mis on võimaldanud paljudel

soomeugri rahvastel iseennast leida ja ellu jääda.

Hõimupäevade põhiüritused on traditsiooniliselt Tallinnas ja Tartus, kuid hõimurahvaste ansamblid

rändavad sel oktoobrinädalal ringi üle kogu Eestimaa, esinedes ka väiksemates koolides ja kohalikes

rahvamajades.

Hõimupäevade organiseerimisse on kaasatud õpetajad ja maakondade kultuuritöötajad, kes korraldavad

soome-ugri rahvaid tutvustavaid üritusi, kus osalevad tihti ka kohalikud rahvakunstikollektiivid.

Meie koolis on sel õppeaastal hõimupäevade teemaks saamide elu, kultuur ja kirjandus.7.-9. klasside

õpilaste koostatud postereid on võimalik näha fuajees.

16.10. toimub aulas saamidele pühendatud tund, kus esitatakse dramatiseeringuna muinasjutt „Poiss,

kes oli libahunt“ ja Nils-Aslak Valkepää luuletus „Kodu südames“.

Reio Kink

SÜGISENE SPORDIPÄEV 10.september 2014

Klassijuhatajad osalevad spordipäeval koos klassiga!

Kooli hoovi lähevad appi õp. Keres, Silm, Palumets kell 8.30, Reinmets ja Silm kell 10.45.

1.-4.klass

Toimumiskoht: kooli väliväljakutel õp. Rits ja õp. Laidvee

Ajakava:

8.30 2. A ; 3. A; 3. B Söövad kell 10.35

Peale spordipäeva läheb 3A oma õpetajaga ujuma, 3B toimub 1 tund oma õpetajaga ja lähevad ujuma, 2A toimuvad

tunnid edasi oma õpetajaga.

9.45 1.A; 1.B;1.C ja 2B söövad kell 11.00

Toimub 1,5 tundi oma õpetajaga ning lähevad spordipäevale, peale seda lähevad koju või jäävad pikapäevarühma.

11.00 4.A; 4.B söövad peale 3.tundi , toimub 3 ainetundi ja lähevad spordipäevale. Peale spordipäeva lähevad koju.

Tunnid teeb õp. Abner auditooriumis mõlemad klassid koos.

Programmis:

Teatejooks, 30/60 m, pallivise, kaugushüpe

5.-9.klass õp. Belbaum

Toimumiskoht: Kalevi staadioni esine park (krossijooks), kooli jalgpalliväljak (poisid) ja võimla (tüdrukud)

Ajakava:

Krossijooks (Kalevi staadioni esise pargis)

9.30 5.klass toimub 1.tund. Lähevad koos klassijuhatajaga parki. Peale jookse toimub 5A klassil 3. ja 4.tund. 5V

klassi tunnid toimuvad päeva lõpuni.

10.00 6.klass toimub 2 esimest tundi, peale jookse söömine ning pallimängud.

10.25 7.klass toimub 2 esimest tundi, peale jookse söömine ning pallimängud.

10.45 8.klass toimub 3 ainetundi, peale jookse söömine ning pallimängud.

11.15 9.klass toimub 3 ainetundi, peale jookse söömine ning pallimängud.

11.45 12.klass toimub 3,5 ainetundi, jooksevd ära ning jätkavad õppetööga kell 12.55.

Klassidevaheline jalgpall (kooli jalgpalliväljakul)

12.30 5.-9.klassi poisid

Klassidevaheline korvpall (võimlas)

12.30 5.-9.klassi tüdrukud

Autasustamine: iga ala 3 parimat tüdrukut/ poissi /võistkonda autasustatakse diplomiga (kokku läheb vaja 130 diplomit-

1.-4.kl 85 tk, 5.-9.kl 45 tk).

Spordipäev ja teised spordivõistlused, kus on kool osalenud

Uus kooliaasta on alanud mitmete spordiüritustega, kõige hiljutisem neist oli spordipäev 10. septembril toimus

5.-12. klasside spordipäev, mis koosnes krossijooksust, korvpallist ja jalgpallist.

Perespordipäev 1.-4.klassidele toimus laupäeval 20.09 meie kooli staadionil. Toimusid erinevad võistlused, kus

pandi proovile nii teadmised kui ka sportlikud oskused. Osavõtt oli rohkearvuline, ilm oli ilus ja kõik jäid

rahule.

1.Takistusrada: I koht prk Barndõk (Aeg: 1.26,19)

2. Jalgpalli täpsuslöögid: I koht prk Viinapuu (5 punkti) ja I koht prk Kainel (5 punkti)

3. Korvpalli viskevõistlus: I koht prk Kurrusk (10 tabamust)

4. Kaugushüpe: I koht prk Barndõk (Tulemus: 4.80 m)

Eriauhinnad:

Parim löök jalgpallis: prk Hakomaa (ühe löögiga 3 punkti)

Arvukaim perekond: prk Viir (ema, isa, 2 tütart, 2 poega)

6. oktoobril toimusid Tallinna kesklinna koolide krossijooksu teatevõistlused, kus saavutasid III koha 3.klasside

arvestuses

1. Klaivert Märtson

2. Reiko Kiljak

3. Reio Jan Jallai

4. Joonas Jukk

5. Richard Sikk

Esimesed spordiüritused on toimunud, kuid neid on veel palju tulemas, nii et hoidke koolilehel silma peal!

Elagu sport!

Priidik Laid

Siin on intervjuu meie klassi poolt lemmikõpetajaks valitud õpetajaga,kelleks on Edith Asveit. Ta on meie

klassi poolt valitud lemmikuks just sellepärast, et tema tunnis valitseb kogu aeg kord ja kõik tunnid on alati

planeeritud.

Ta võib tunduda tundides pisut karmi käega, kuigi kindlasti hindab ta peaaegu kogu aeg õiglaselt ja ma usun ka,

et ta siiski hoolib meist.

Mida arvate sellest, et teid valiti meie klassi lemmikõpetajaks?

Olin üllatunud, sest olen teiega üsna karm, ei pane eriti häid hindeid ja noomin ka. Muidugi tegi see mind

rõõmsaks, sest näitas, et saate aru, et hoolin teist.

Kuidas teile meeldib Südalinna Koolis töötada?

1.novembril saab mul täis neli tööaastat siin koolis. Mulle meeldib, et kool on väike. Samas on vahel kurb, et

õppimisindu pole piisavalt.

Kelleks nooremana saada tahtsite? Kui plaanid muutusid siis miks?

Lapsepõlves tahtsin väga saada näitlejaks, aga kasvades mõistsin, et andest jääb puudu. Ülikooli eesti

filoloogiat õppima minnes tahtsin alguses ajakirjanikuks saada. Peale esimest koolipraktikat olin kindel, et

õpetajatöö on minu kutsumus. Ma pole seda valikut kunagi kahetsenud ja eks ole õpetaja klassi ees pisut

näitleja ning tema sõna mõju sarnaneb ajakirjaniku artikli mõjuga.

Mis teile õpetamise puhul meeldib ja mis mitte?

Mulle meeldib väga tundideks valmistumine, sest püüan alati ka enda jaoks midagi uut leida. Olen õpetanud

väga erinevaid ained (keemia, filosoofia, loogika...) ning tänu sellele palju arenenud. Mulle meeldib olla tunnis,

jagada teadmisi, juhendada, avastada koos õpilastega, leida mõttekaaslasi. Ma aitan ja õpetan meelsasti neid,

kes pole maailma targimad, aga tahavad õppida. Mulle ei meeldi panna hindeid ja pragada laiskade, valelike

ning õpihuvita õpilastega.

Intervjuu lemmik õpetajaga

Kas kavatsete jääda õpetaja ameti peale või kunagi ka midagi muud proovida?

Praegu küll pole kavas elukutset vahetada, aga vahel toob elu kaasa ootamatusi.

Kuidas on teie suhted kolleegidega?

Südalinna koolis töötavad toredad õpetajad ning ma pole üldiselt konfliktne inimene. On lihtsalt kolleege,

kellega suhtlen rohkem, ja neid, kellega vähem, koostööd teeme kõik.

Mida arvate meie klassist?

Teie klass on see "kaapekakuke", viimased gümnaasiumilõpetajad. Järele on jäänud need, kes tõesti lõpetada

tahavad ning loodan, et selle nimel ka vaeva näevad. Teie klass pole saanud kujuneda ühtseks, sest pidevalt on

olnud tulijaid ja lahkujaid. Põhikooli baas on kahjuks mitte kõige tugevam ning see on toonud kaasa palju

probleeme.

Kuidas on teie arvates mõni õpilane teistest parem või halvem?

Inimesed on loomulikult erinevad, igaühel on oma tugevused ja oma nõrkused. Olen alati arvanud, et

esmatähtis on headus, tarkus on boonus. Kui inimene on nii hea kui tark, siis on see suurepärane.

Mida võiks meie klassis paremaks muuta ja miks?

Paremaks muutumine nõuab soovi ja tahet muutuda. Ei saa tulla keegi kõrvaline ja öelda: "Muutuge paremaks!"

Kui igaüks teie klassist on otsustanud, et peab rohkem õppima, olema kohusetundlik ja selliselt ka toimib, siis

leiabki aset hüpe ning teie klass on endisest parem.

Kuidas on meie klass nende kolme aastaga muutunud?

Iga aasta toob juurde elukogemust, mitmed on saanud mõne olulise õppetunni, aga kas see kõik teid kuidagi

arendanud ja edasi viinud on, seda näeme kevadel.

Miks teie arvates meie klassi nii vähe õpilasi jäänud on?

Kui maratonidistantsile läheb jooksja, kes seni üksnes jälgis jooksmist, siis arvatavasti ta kuigi pikalt vastu ei

pea. Sama lugu on õpilasega, kes põhikoolis ainult mängis õppimist.

Millisena näete meie klassi õpilasi tulevikus?

Arvan, et teil tuleb oma unistuste nimel väga kõvasti pingutada, igatahes rohkem kui praegu. Mõned unistused

purunevad, aga alati on teistsuguseid võimalusi ning lõpuks võivad need paremadki olla. Ma usun, et te saate

elus hakkama.

Mida soovite meie klassile peale gümnaasiumi lõppu?

Soovin teile Antoine de Saint-Exupery sõnadega: "Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale

nähtamatu."

Tõnis Tamsalu

Intervjuu klassi kõige populaarsema õpilasega

Nimi: Reio Kink

Vanus: 17

Viimane saavutus: Sain ajaloos „5“

1. Kuidas suhtud sellesse, et oled valitud klassi populaarseimaks õpilaseks?Mida arvad sellest?

Suhtun sellesse suure auga, poleks iial uskunud, et minust saab klassi populaarseim õpilane.

2. Õpid Tallinna Südalinna koolis. Kuidas meeldib? Mis võiks olla paremini? Miks valisid just selle

kooli?

Kool nagu kool ikka. Kui aus olla, siis ma vahetaks küll osa õpetajaid ja juhtkonnast välja, aga muidu

üldiselt ei muudaks midagi. Valisin selle kooli , sest see oli ainuke kool, kus ma katsetel sisse sain.

3. Kus koolis sa ennem õppisid? Kuidas seal oli? Kumb kool rohkem meeldib?

Õppisin enne Vhk alamharus Pmk-s(Püha Miikaeli koolis)(7.-9. klass). Enne seda käisin Keila koolis (6.

klass), Veel enne seda Tallinna Lilleküla gümnaasiumis)(5. klass) ja oma kooliteed ma alustasin

Raasiku põhikoolis(1.-4. klass). Ma ei oska võrrelda neid koole teiste koolidega.

4. Kuidas suhtub enda klassi? Saate hästi läbi? Kellega enim suhtled?

Minu klass on üle kõige, saan enam-vähem kõigiga hästi läbi ja suhtlen kõigiga väga palju.

5. Lemmik õppeaine ja õpetaja? Miks just need?

Lemmikaine on mul ajalugu ja lemmikõpetaja on Kristi Mänd. Ta on hästi tore õpetaja, eriti tore on, et

ta paneb mulle palju häid hindeid. Peale selle saab temaga palju arutada erinevaid maailma asju.

6. Kas sulle loeb su välimus? Kui kaua end hommikuti sätid?

Oma välimuse osas olen ma väga boheemlik ja sageli panen kogemata hommikuti mingi katkise särgi

selga. Hommikuti ärgates ma eriti palju ei sätigi, teen ainult üldised asjad ära, nagu näiteks pesen

hambad jne.

7. Olen tähele pannud, et jõuad praktiliselt iga päev õigel ajal kooli. Mis on su kooli jõudmise

saladus?

Minu koolijõudmise saladus on saladus ja jääb saladuseks. Mängus on tumedad jõud. Tegelikult ei olegi

mingieid saladusi, lihtsalt hea enesevalitsemine, distsipliin ja äratuskell.

8. Kas oled sattunud kooliteel ohtlikusse olukorda?

Pole kahjuks õnnestunud.

9. Oled kooli nimel midagi ohverdanud?

Oma une...

10. Millised omadused on sulle enim kooliteel kasuks tulnud? Positiivsus, enesevalitsemine, massi

sulandumine.

11. Mis on sinu tulevikuplaanid? Mille poole pürgid? Mis on sinu sihid elus?

Pole veel otsustanud, aga tahaks hakata tegema asja mis toob“ ilgelt plekki“ sisse.

12. Mis on sinu unistuste koht, kuhu tahaksid reisida? Miks just sinna? Rootsis, Taanis, Norras ja

Hollandis tahkas ära käia. Kindlat põhjust polegi.

13. Räägi midagi, mida isegi sinu ema sinust ei tea?

Kahjuks mitte, sest ma ei oska ema eest midagi varjata.

14. Millega oma vaba aega sisustad? Mis on sinu huvid

ja hobid?

Tegelen vabal ajal elektroonilise muusika tegemisega.

15. Millist muusikat kuulad? Miks just seda?

Kuulan üldjuhul ainult EDM-i (elektrooniline

tantsumuusika). Vahel harva satub mõni muu asi ka

playlisti. Kõik sõltub tujust.

16. Milles oled tõeliselt hea?

Ei olegi sellist asja, milles ma hea oleks.

17. Milline on sinu jaoks hea sõber?

Sõbralik, hooliv, tore, kaastundllik jne. Hea sõber on

selline, kes võtab sind, nagu sa oled, ja ei vaata sind

sinu rahakoti paksuse pärast.

18. On sul palju sõpru? Millised nad on?

Sõpru mul on, minu sõbrad on täitsa normaalsed.

19. Milline on sinu jaoks atraktiivne naine (välimus, iseloom)? Kui oluline on sinu jaoks välimus?

Välimus pole minu jaoks naise puhul oluline, peaasi, et naine hoolitseks enda ilu eest natukenegi, minu

jaoks on olulisem naise iseloom.

20. Mida arvad Eesti ühiskonnast? Võib ka rahule jääda...

21. Kuidas suhtud ning mida arvad kooselu seadusest?

Erapooletu

22. Anna palun üks sõbralik soovitus kõikidele meie kooli õpilastele.

Peace, love, happiness.

Alisa Larina

Jalgrattasport Minu nimi on Kristin Rõžko. Õpin 12.A klassis. Minu suur kirg on sport. Olen väiksest peale tahtnud palju liikuda ja

võistelda. Olen valinud enda spordialaks jalgrattaspordi. Jalgrattaspordiga olen tegelenud üheksa aastat. Esimesele

jalgrattavõistlusele viis isa mind juba neljaaastasena. Kuid kohe minust jalgratturit ei saanud. Enne, kui avastasin enda

jaoks jalgrattaga sõitmise, tegelesin neli aastat võistlustantsuga.

Minu jalgrattaspordi pisik on tulnud minu isalt. Väiksest peale on ta mulle olnud suur eeskuju. Nõukogude Liidu ajal sõitis

ta väga hästi trekil ja käis välismaal võistlemas ning laagrites. Mida vanemaks sain, seda selgemaks sai mullegi isa

eeskujul, et tahan ka sõita jalgrattaga.

Alustasin treeningutega Pirital, kus esimesed trennid toimusid bike’idega metsas. Olin üsna pisike tüdruk, kellele anti

sõitmiseks suur raske ratas. Kukkusin, tõusin püsti, sõitsin edasi. Pingutasin nii väga, et tugevamatega koos sõita.

Treener Kaido Laas motiveeris mind alati, kui olin maha jäänud või kukkunud.

Kui olin näidanud oma pühendumust jalgrattaspordile, ostis ema mulle esimese maanteejalgratta. Olin sel päeval nii

õnnelik. Peale seda, kui olin päris enda jalgratta saanud, muutus minu jaoks kõik. Sain aru sellest, et see on tõesti see,

mida teha tahan. Hakkasin väga tõsiselt pühenduma treeningutele. Esimesed võistlused lõpetasin viimaste seas. Olin

väga pettunud, kuid treener tuletas mulle alati meelde, miks ma alustasin, mis on mu eesmärgid. See on motiveerinud

mind tänaseni.

Iga aastaga muutusin tugevamaks ja arenesin. Hakkasin võistlustel esikolmikusse tulema. Konkurendid, kes minuga

varem ei arvestanud, hakkasid mind kartma. Peale seda kui olin ennast jalgrattaspordis näitama hakanud, tekkis mul

sõltuvus treenida ja võita. Kuid ma unustasin ühe väga tähtsa asja; nimelt nautida seda, mida ma teen. Lõpuks sain aru,

et ainult piitsa peal olla ei saa ja võtsin rahulikumalt. See aitas mind väga.

Kuueteistaastaselt võeti mind esimest korda Eesti jalgrattakoondisesse. Hakkasin käima välismaal võistlemas. Sain

konnatiigist välja, nagu mu treener armastas öelda. Nägin välismaalaste taset ja sain kogemusi. Esimese võidu välismaal

sain Leedus. Võitsin trekil viissada meetrit. Teise võidu välismaal sain Tšehhis, kui võitsin samuti viissada meetrit. Peale

seda olen pühendunud rohkem trekile, kuid treenin pidevalt maanteel, kus kogun kilometraaži.

Väga tähtis on sportlasele saada treenida välismaal, kus kliima on parem. Igal aastal sõidame kuuks ajaks Hispaaniasse.

Treeninguid toimuvad kaks korda päevas ja nädalas on üks-kaks puhkepäeva. Päevas sõidame kokku umbes 150-200

kilomeetrit. Pikematel päevadel rohkem.

Lisaks käime treeningutel Leedus, Tšehhis, Valgevenes ja Venemaal, kus on paremad võimalused trekil sõitmiseks.

Sportlasena tuleb palju reisida, kuid meil on väga tore seltskond.

Eestis olen võitnud üheksa Eesti meistrivõistluste kulda. Uuest Eesti rekordist trekil on jäänud paar sajandikku puudu.

Hetkel olen eesmärgi just sellele seadnud. Peale kooli lõppu lähen kindlasti välismaale edasi treenima ja pühendun

spordile.

Ma tean, et mu unistused on suured, kuid ma näen meeletult vaeva. Teen kõike selle nimel, et jõuda oma unistusele iga

päev lähemale. Kui ma pingutan ja pühendun, siis tean, et kõik on võimalik. Ma olen tänu jalgrattaspordile väga palju

õppinud. Olen saanud enda ellu väga lähedasi inimesi, kes on aidanud ja aitavad mind sellel raskel teekonnal. Olen

kindel, et jalgrattasport on muutnud mind paremaks inimeseks. Ma olen väga õnnelik, et mulle on võimalus antud

tegeleda sellega, mida ma kõige rohkem teha tahan.

Kristin Rõžko

Intervjuude ja artiklite koostajad: 12 klass.

Peatoimetaja ja korrektor: Edith Asveit

Kujundaja: Vazgen Dovlatbekjan