TEGEVUSKAVA 2016/2017

Karlssoni rühm 5-6.a lapsed

ÜLEVAADE MEESKONNAST:

Õpetaja: Aleksandra Koreskova - sotsiaaltöö kõrgharidus, töötanud õpetajana TLV-s aastast

2013, tööstaaž pedagoogina 3 aastat.

Õpetaja: Liis Karelson - noorsootööalane kõrgharidus, töötanud õpetajana TLV-s aastast

2016.

Õpetaja abi: Kersti Peters - tööstaaž õpetaja abina 4 aastat. Töötanud TLV-s aastast 2012.

RÜHMA ISELOOMUSTUS:

Tallinna Vikerkaare Lasteaia Karlssoni rühmas käib 21 last, neist 18 on eesti keelse koduse

keelega ja kolm vene keelse koduse keelega. Rühmas on 10 tüdrukut ja 11 poissi. Laste vanus

on 5 – 6. aastat. Igapäevaselt tegelevad lastega kaks õpetajat ja õpetaja abi.

Karlssoni rühmas paneme rõhku laste enda huvidele ja arvamustele. Lapsed saavad osa

igapäevase töö ning nädalaplaanide planeerimisest.

Õpetajad pööravad tähelepanu laste omavahelisele sõbralikule suhtlemisele läbi koosmängu,

õppemängudes, rollimängudes ja läbi vestluste lastega. Tähelepanu pööratakse ka

mängukaaslase jutu ärakuulamisele ja vaikselt ruumis rääkimisele. Rühmaruum on jagatud

erinevateks tegevuskeskusteks mis aitab kaasa laste omavaheliste suhete parendamisele

väiksemates gruppides ja laste mäng kulgeb tänu sellele organiseeritumalt. Rühmareeglid on

koostatud meeskonna töö tulemusena ja laste iga arvestades, ning neid järgivad nii lapsed kui

ka täiskasvanud. Selle kõige mõistetavaks tegemiseks lastele kasutatakse rühmas „Hea

alguse“ metoodikat.

ÕPPETEGEVUSTE KORRALDUS

Õppe-kasvatustegevused viiakse Karlssoni rühmas läbi lõimituna järgnevatest

ainevaldkondadest:

Mina ja keskkond

Keel ja kõne

Matemaatika

Kunst

Muusika

Liikumine

5 - 6 aastaste laste planeeritud tegevus kestab kuni 30 minutit.

Mina ja keskkond:

Vaatlused

Õppekäigud

Vestlused, arutlused

Katsed

Keel ja kõne:

Lastekirjanduse kuulamine, ettelugemine

Luuletuste ja liisusalmide lugemine

Luuletuste ja liisusalmide õppimine

Häälikumängud

Lavastusmängude ja õppemängude mängimine

Vestlused, jutustamine

Lugemine ja kirjutamine

Laste jutustamine

Matemaatika:

Õppemängud

Loendamine, hulgad ja arvud

Võrdlemine

Rühmitamine

Suurused ja mõõtmine

Orienteerumine (ajas ja ruumis)

Geomeetrilised kujundid

Õppekäigud

Vestlemine

Katsete tegemine

Kunst:

Maalimine

Voolimine

Kleepetöö/meisterdamine

Muusika

Liikumine

RÜHMA PÄEVAKAVA:

7.00-8.00 laste vastuvõtt valverühmas

8.00-8.45 laste vastuvõtt Karlssoni rühmas, vaba mäng

8.45- 9.15 hommikusöök

9.15-10.30 õppetegevused või vaba mäng

10.30-12.20 riietumine õue minekuks, mängud või õppetegevused õues,

muusika/liikumistegevused

12.20-12.40 õuest tuppa tulemine, riietumine

12.45-13.15 lõunasöök

13:15-15.00 ettevalmistused lõunauinakuks, unejutt, lõunauinak

15.00-15.40 ärkamine, mäng, huviringid

15.40-16.10 õhtuoode

16.15-18.00 mäng toas või õues, individuaalne töö, koju saatmine

18.00-19.00 koju saatmine valverühmast

RÜHMA PÕHIMÕTTED 2016/2017 ÕPPEAASTAL:

Rühma peamine eesmärk on toetada kodu laste kasvatamise l, aidata kaasa lapse arengule:

Lapse füüsilise, sotsiaalse, intellektuaalse ja emotsionaalse arengu toetamine.

Lapse individuaalse arenguga arvestamine.

Lapse arengut soodustava keskkonna loomine.

Lapsele eduelamuse ja turvatunde tagamine, heatahtlikke suhete väärtustamine.

Kodu ja lasteaia vaheline pidev koostöö.

RÜHMA EESMÄRGID 2016/2017 ÕPPEAASTAL:

1. Avastame lastega maailma läbi mängu kaugu õppimise, õuesõppe ning õppekäikude.

2. Laps teab, mis on viisakus ja heatahtlikkus ning oskab kaaslastega vastavalt käituda.

3. Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel ning läbiviimisel arvestab õpetaja iga lapse

arenguga.

4. Läbi Hea Alguse võtete kasutamise arenevad lapse mängu-, õpi-, sotsiaalsed- ja

enesekohased oskused.

ÜLDOSKUSED:

MÄNGUOSKUSED:

laps suudab oodata mängus oma järjekorda.

laps imiteerida teiste rolle .

laps suudab arusaamatusi mängus lahendada verbaalselt.

laps oskab jagada teistega mängus ettetulevaid ülesandeid.

laps suudab jagada oma mänguasju teiste lastega.

laps oskab loovalt mängida.

laps tunneb mängust rõõmu ja suudab mängule keskenduda.

laps tunneb rõõmu võidust ja püüab leppida kaotusega.

laps suudab arusaamatusi mängus lahendada verbaalselt.

laps järgib mängureegleid, nende täitmist teiste poolt ja vajadusel oskab reegleid teistele

selgitada.

laps oskab mängides väljendada oma tundeid.

TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED:

laps on suuteline tegutsema keskendunult kuni 30 minutit.

laps osaleb aktiivselt käelistes- ja loovtegevustes, oskab käsitleda erinevaid töövahendeid

ja materjale.

laps omab ettekujutust numbritest, tähtedest ja sümbolitest.

laps on suuteline sooritama kirja eelharjutusi.

laps oskab kasutada kõnet mõtete ning soovide väljendamiseks ja info saamiseks.

laps suudab osaleda vestluses, annab õppetegevuses käega märku, kui soovib vastata,

küsida.

laps mõistab selgemaid põhjus-tagajärg seoseid, saab aru ühistegevustes reeglitest ja

järgib neid.

laps saab aru ühistegevustes reeglitest ja järgib neid.

laps suudab alustatud tegevuse lõpetada.

laps kasutab tegevusi planeerides.

SOTSIAALSED OSKUSED:

laps saab aru teiste inimeste emotsioonidest ja arvestab neid käitumises ja vestluses.

laps oskab arvestada kaaslaste soovide ja vajadustega.

laps naudib eakaaslaste seltsi ja suudab teha nendega koostööd.

laps suudab tegevustes võtta endale vastutust.

laps saab aru heast ja halvast, nii enda, kui teiste suhtes.

laps järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme.

laps teeb vahet hea ja halva käitumise vahel - nii enda, kui teiste suhtes.

laps oskab paluda abi täiskasvanult ja ka teiselt lapselt.

ENESEKOHASED OSKUSED:

laps oskab väljendada ja kontrollida oma emotsioone ning lahendada probleeme sõnaliselt.

laps oskab avalikus kohas sobivalt käituda ja teab, mida tohib teha, mida mitte.

laps suudab oma asju, riideid korras hoida ja korrastada.

laps saab hakkama iseseisvalt riietumisega, söömisega ja elementaarsete hügieeninõuete

täitmisega.

laps suudab teha valikuid ja langetada otsuseid.

laps hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid.

laps naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning ühistegevust.

Laps arvestab reeglitega, jälgib reeglite täitmist teiste poolt.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID:

Tulemuste saavutamiseks viiakse läbi erinevaid planeeritud- ja igapäevategevusi.

MINA JA KESKKOND

Aasta lõpuks laps:

omab ettekujutust ümbritseva maailma terviklikkusest ja rollidest igapäevaelus.

tunneb eesti rahvatraditsioone ja riikliku sümboolikat.

laps väärtustab tervist ja säästlikku suhtumist loodusesse.

laps märkab nähtusi ja muutusi looduses ja püüab käituda ohutult.

laps teab aastaaegu ja nende järgnevust.

laps mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused.

KEEL JA KÕNE

Aasta lõpuks laps:

laps häälib õigesti emakeele häälikuid ja tuttavaid sõnu.

laps kasutab aktiivselt kõnes tegu- ja omadussõnu, määrsõnu: eile, täna, homme.

laps oskab leida sõnale samatähenduslikke sõnu (nt jookseb, lippab, sibab).

laps oskab leida sõnale vastandsõna (nt suur-väike; pikk-lühike; külm -soe).

laps kasutab kõnes enamasti õigesti umb isikulist tegumoodi (loetakse, pesti).

laps oskab jutustada pild i ja kogemuse põhjal.

laps oskab vastata miks küsimustele selgitustega .

laps kuulab ja paneb tähele, suudab jälgida ja meeles pidada täiskasvanu seletust.

laps tunneb ära kõik tähed .

laps suudab kokku öelda 4-5-viietähelise sõna.

laps oskab kirjutada mõningaid tähti.

MATEMAATIKA

Aasta lõpuks laps:

oskab näha ja nimetada vähemalt kolme eseme ühist tunnust.

oskab hulki moodustada ja neid võrrelda.

tunneb arve 1-12, teeb loendamise teel kindlaks esemete arvu ja teab arvude järjestust.

laps tunneb ja nimetab vähemalt 8 värvust.

laps järjestab kuni 5 eset suurustunnuse järgi.

laps mõõdab pikkust, laiust ja kõrgust kokkulepitud mõõtvahendiga .

laps järjestab esemeid raskuse ja paksuse järgi.

laps suudab võrrelda kolme eset suurustunnuse järgi (väike – suurem – veel

suurem; lai – kitsam – veel kitsam).

laps tunneb ja nimetab tasapinnalis i ja ruumilis i kujundeid (ring, ruut, kolmnurk,

ristkülik, kera ja kuup).

laps oskab kirjeldada ümbrust kujundimõistete abil.

laps oskab nimetada aastaajad ja nädalapäevad ning teab mis kuus on tema

sünnipäev.

KUNST

Aasta lõpuks laps:

oskab näidata oma töös põhilisi värve ja vorme, märkab mustrit ja oskab seda jätkata.

koos õpetajaga valmistab uusi voolimissegusid (liiv, pabermass, savi, soolataigen jm.).

oskab tervest voolimismassi tükist luua töötlemise teel soovitud esemeid ja kasutab

kujundamiseks ette antud detaile (tikud, suled, pipraterad jm).

oskab voolimismassi tükki jagada kaheks kuni neljaks võrdseks osaks.

oskab kasutada erinevaid voolimistehnikaid: rullimine, veeretamine, väljavenitamine ja

pigistamine, muljumine, lamedaks surumine, silumine, osade liitmine tervikuks

oskab kujutada liikuvat inimest.

hakkab oma joonistustele rohkelt lisama detaile, mis on reaalses elus olemas.

tutvub joonistusvahendite kasutamise erinevate võimalustega, värvib enamasti

kontuure ületamata.

hakkab katsetama värvide segamist (põhivärvid: punane, kollane ja sinine).

pintsliga liigub paberil vabalt, oskab muuta joone laiust.

saab hakkama keerukamate kujundite lõikamisega paberist.

murrab paberi kokku joont mööda.

oskab meisterdada looduslikust materjalist ja majapidamises järelejäänud pisiesemetest

(karpidest, topsidest, torudest, pesulõksudest jne) objekte.

annab oma tööle hinnangu ja põhjendab oma arvamust, jutustab teose juurde loo.

LASTE ARENGU HINDAMINE

Lapse hindamine tähendab informatsiooni kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta

ning selle info analüüsimist. Hindamine on oluline, sest see annab õpetajale võimaluse

kavandada konkreetse lapse oskuste ja võimete tasemega haakuvaid õppe- ja

kasvatustegevusi. Õpetaja seisukohast ongi hindamise põhiliseks eesmärgiks jõuda tervikliku

arusaamiseni laste oskuste ja võimete tugevatest ja parendamist vajavatest külgedest selleks,

et luua iga lapse jaoks kõige sobivamad arengutingimused. Hindamise käigus tuleb koguda

sellist infot, mille alusel saab õpetaja otsustada, kuidas just selle konkreetse lapse arengut

toetada. Seega peab hindamine lähtuma lapsest ja olema väga selgelt seotud õppe- ja

kasvatustegevusega. Ühtlasi on laste arengut hinnates võimalik saada tagasisidet seni läbi

viidud õppe- ja kasvatustegevuse sobivusele.

Lapse arengu kohta info kogumiseks kasutame erinevaid meetodeid – vaatlust ja küsitlust.

Küsitlus tähendab uuritavale küsimuste esitamist. See meetod võimaldab hinnata näiteks lapse

väljandamis oskus ja kõlbelist arengut.Lapse arengu hindamise peamiseks meetodiks on

vaatlusmeetod. Vaatlus tähendab lapse jälgimist mingi perioodi jooksul. See meetod

võimaldab registreerida erinevaid käitumisi, nende esinemissagedust ja kestust. Vaatluse kui

meetodi puhul eristatakse mitmeid variante, üks neist on vaatlus lapse mängu kohta. Lapse

arengus on mängul suur tähtsus ja selleks peab päevakavas aega jääma. Mängus omandab laps

sotsiaalseid kogemusi, kujunevad tööharjumused, eneseteenindamiseoskused ja k innistatakse

õppetegevustes saadud teadmisi.

Õpetajad viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning tegevust dokumenteeritakse. Lapsi

jägitakse igapäevatoimingutes ja nende loomulikus keskkonnas. Lapse arengust annab

ülevaate järjepidevalt täienev arengumapp. Arengumapp on lapsevanemale kättesaadav.

Rühma õpetajad viivad lapsevanematega läbi arenguvestluse lapse arengu ja edendamise

teemal vähemalt üks kord õppeaastas.

Õppeaasta üritustekalender.

Ettevõtmised Lapse arengumapi

täitmine

Koostöö

SEPTEMBER 1. Tarkusepäeva

tähistamine 31.08

2. Suviste

sünnipäevalaste

sünnipäeva

tähistamine.

3. Lastevanemate

koosolek 05.09, kell

16.30.

4. Lasteaia sünnipäeva

tähistamine 06.09.

5. Vanavanematepäeva

tähistamine-

9.september.

6. Mihklilaat 29.09

Lapsepikkuse

mõõtmine.

Joonistamine-mina

ise.

Koosoleku teemade

arutelu koostöös

lastevanematega.

Vanavanematepäeva

tähistamine

koostöös

vanavanematega.

Suviste

sünnipäevalaste

sünnipäeva

tähistamine

koostöös

lapsevanematega.

Pikkuspael koostöös

õpetaja abiga.

Koostöös

vanematega

mihklilaada kauba

ning laadaraha

(kastanimunad ja

tammetõrud)

toomine rühma.

OKTOOBER 1. Õpetajatepäev 05.10 Intervjuu lapsega. Õppekäik koostöös

2. Leivapäeva

tähistamine.

3. Õppekäik- Värviline

sügis.

4. Lehtede kolletamise

pidu 14.10.

Vaatlustabelite

tätmine.

õpetaja abiga.

Vaatlustabelid

koostöös õpetaja

abiga.

Lehtede kolletamise

pidu koostöös

muusikaõpetajaga.

NOVEMBER 1. Isadepäeva

tähistamine 10.11

2. Mardipäeva

tähistamine.

3. Kadripäev

rahvamängudega

24.11

4. I advendi

tähistamine- 28

november.

Vaatlustabelite

täitmine.

Isadepäeva pidu

koostöös

muusikaõpetajaga ja

lastevanematega.

Mardipäeva

tähistamine

koostöös

lastevanematega ja

õpetaja abiga.

I advendi

tähistamine

koostöös õpetaja

abiga.

DETSEMBER 1. Rühma kaunistamine

jõuludeks.

2. Jõululaat.

3. II, III ja IV advendi

tähistamine.

4. Õppekäik

raekojaplatsile,

Tallinna jõulukuuse

juurde.

5. Jõulupidu

Puu joonistamine-

puu talvel.

Mänguvaatlus

Laste

jõulukingitused

koostöös

lastevanematega.

Jõulukuuse toomine

rühma, koostöös

lastevanematega.

Jõululaadale

müüdava kauba

toomine toomine

koostöös

lastevanematega.

Adventide

tähistamine koostös

õpetaja abiga.

Jõulupidu koostöös

muusikaõpetajaga,

õpetaja abi,

jõuluvana ja

lapsevanematega.

JAANUAR 1. Uus aasta

traditsioonide

tutvustamine.

2. Taliharjapäev-

kelgitamine tiigi

ääres.

3. Õppekäik-Loodus

magab talveund.

Lapse toredate ja

naljakate ütlemiste

sissekandmine.

Pildil

orienteerumine.

Õppekäik koostöös

õpetaja abiga ja

liikumisõpetajaga.

Kuuse väljaviimine

koostöös õpetaja

abiga.

VEEBRUAR 1. Sõbrapäeva

tähistamine.

2. Vastlapäev- õppekäik

tiigi äärde liugu

laskma.

3. Vabariigi sünnipäeva

tähistamine,

Intervjuu lapsega.

Lapse toredate ja

naljakate ütlemiste

sissekandmine.

Õppekäik koostöös

õpetaja abiga.

Vabariigi

sünnipäeva

tähistamine

koostöös

muusikaõpetaja ja

õpetaja abiga.

MÄRTS 1. Emakeelepäeva

tähistamine.

2. Teatrikuu

tähistamine-

õppekäik teatrisse.

3. Kevade algus- rühma

kaunistamine.

4. Laste

Vaatlustabelite

täitmine.

Lapse joonistus

kommentaaridega.

Laste

arenguvestlused

koostöös õpetaja

abiga ja

lastevanematega.

Õppekäik koostöös

õpetaja abia.

Rühama

arenguvestlused kaunistamine

kevadpühadeks

kosotöös õpetaja

abiga.

APRILL 1. Südamenädala

tähistamine.

2. Laste

arenguvestlused.

3. Naljapäeva

tähistamine.

4. Lihavõtted.

5. Õuesõppepäev-

õppekäik

Eesti Vabaõhu-

muuseumisse.

6. Õppekäik

liiklusväljakule.

Aia ja lilledega maja

joonistamine.

Vaatlustabelite

täitmine.

Vaatlustabelite

täitmine koostöös

õpetaja abiga ja

lapsevanematega.

Laste

arenguvestlused

koostöös õpetaja

abiga ja

lapsevanematega.

Õppekäik koostöös

õpetaja abiga.

MAI 1. Emadepäeva

tähistamine.

2. Matk Pääsküla

rabasse.

3. Suve alguse

tähistamine- ühise

piknikuga.

Näitusel olnud pildi

lisamine

arengumappi.

Mänguvaatlus.

Emadepäeva pidu

koostöös

muusikaõpetaja,

õpetaja abi ja

lapsevanematega.

Matk koostöös

õpetaja abi ja

liikumisõpetajaga.

Piknik koostöös

lapste peredega.

Õpetajad: Aleksandra ja Liis