Uudiskiri nr 4

Uus periood on ukse ees

November 2014

Selles numbris:

SA Innove uue juhatuse esimehe tervitus

Struktuuritoetuste perioodil 2014-2020 Innove vahendatavate

prioriteetsete suundade tutvustused

Toetu

ste T

ea

taja

S

A IN

NO

VE

Uus toetusfond - Euroopa abifond

Hea sõber!

SA Innovele on olnud käesolev aasta erakord-ne – struktuuri lisandus ligi 260-liikmeline hariduse tugiteenuste võrgustik Rajaleidja ning lõpule hakkab jõudma struktuuritoetuste 2007-2013 periood. Õhus on lõppevate tegevuste nostalgiat ning uue ootust.

Uus struktuuritoetuste periood toob Innove rakendusasutuste ringi kaks uut partnerit: Kultuuriministeeriumi ja Siseminis-teeriumi ning lõppeva perioodiga võrreldes ka kaks korda suuremas mahus toetusi, mida vahendada. Eks töö kiida tegijat ning kui hästi teed, tuleb tööd juurde. Samas tööd me ei pelga. Innove struktuuritoetuste agentuur on nüüdseks juba oma tuntud headuses ja kvaliteedis valmis vastu võtma uusi väljakutseid.

Algav toetuste periood toob lisaks toetussum-made ja valdkondade kasvule kaasa muudatusi toetuse andmise tingimustes. Euroopa Komisjoni suunamisel võtavad liikmesriigid enam kasutusele erinevaid lihtsustamisi ehk varasemast enam hakatakse toetusi välja maks-ma kas ühikuhindade, ühtse määra või kindla-summalise maksena.

Samuti teeb Rahandusministeerium hoolega ettevalmistusi, et oleks võimalik üle minna

täielikult elektroonsele toetuse taotlemisele. Innove aitab kaasa, et lähiaastatel saaks nii projektide taotlusi kui ka väljamaksetaotlusi esitada läbi elektroonilise keskkonna (e-SFOSi), mis muudaks toetuse kasutamist oluliselt mugavamaks.

Muutunud on ka lõppeval perioodil kasutusel olnud programmide mõiste, mille asemel kasu-tatakse edaspidi toetuse andmise tingimusi (TAT). Kõiki uuendusi ei jõua siinkohal üles lugeda, kuid teavitame neist edaspidi Toetuste Teatajas või meie infopäevadel. Innove loodab uuelt perioodilt avatud ja koostöökeskset ra-kendamist. Oleme toetusi vahendanud juba 10 aastat ning usume, et suudame selle kogemuste pagasiga olla teile heaks partneriks ka uuel perioodil.

Meeldivat koostööd soovides

Birgit Lao-Peetersoo

Alates oktoobrist on Birgit SA Innove uus juhatuse esimees ja struktuuritoetuste agentuuri juht.

Euroopa Sotsiaalfondi üks eesmärk on läbi aegade olnud puudust kannatavate inimeste ja perede vaesusest välja aitamine. Eelkõige tehaksegi seda tööhõivet ja sotsiaalse kaasatust toetavate meetmetega. Paraku on paljude ini-meste põhimure igapäevane toimetulek, mis-

tõttu muude meetmete kõr-val jagatakse ka toiduabi. Kui varasemalt jagati seda Euroopa Põllumajandus-fondi

vahenditest, siis tänaseks on enim puudust kannatavate inimeste abistami-seks loodud eraldi uus Euroopa abifond. Abivajajatele kavandatakse jagada nii ostetud kui ka annetatud toitu. Kokku on Eestil 7 aastaks toiduabi jagamiseks kasutada ligikaudu 8,9 miljonit eurot. Esimene toiduabi jagamine on kavandatud 2015. aasta esimeses pooles.

Kertu Põial, Sotsiaalministeerium

Leht 2 TOETUSTE TEATAJA

Haridus- ja teadusministeeriumi prioriteetsed suunad

dustega õpilastele. Lisaks on plaanis toetada uuenduslike õppeva-ralahenduste kasutuselevõttu ja luua keskne e-õppevara platvorm. Eesmärkide saavutamiseks on planeeritud 40 miljonit eurot. Haridustugiteenuste keskuste arendamine ja nõustamistee-nuste pakkumise laiendamine Tegevuse eesmärgiks on välja arendada juba kõikides maakonda-des olemasolevate õppenõustamiskeskuste baasil tugiteenuste

võrgustik, et vajalikud teenused (nii õp-penõustamisteenused kui ka karjääritee-nused) oleksid ühtlases kvaliteedis kätte-saadavad kõigis Eesti piirkondades ja koolides. Haridustugiteenuste arendami-seks ja pakkumiseks on planeeritud 35 miljonit eurot.

Kvalifikatsioonita või aegunud kvalifi-katsiooniga täiskasvanute koolitamine

Selles vallas on Eesti olnud lõppeval perioo-dil edukas - täiskasvanud on rohkem õppima

hakanud ning tasuta koolitustel käiakse väga aktiivselt. Tegevuse sihiks on, et koolituste

tulemusena on 2020. aastaks ca 50 000 inimest omandanud kvalifikatsiooni või kompetentsi-

tunnistuse. Teiseks eesmärgiks on, et paljud oleks omandanud erinevaid võtmepädevusi (näiteks infotehnoloogia kasutamine, võõrkeeled, ettevõtlusõpe jne). Tegevuste raames toetatakse ka täiskasvanute tagasipöördumist haridussüsteemi, et jätkata pooleli-jäänud tasemehariduse omandamist. Tegevuste elluviimiseks on planeeritud 38 miljonit eurot. Õppe seostamine tööturu vajadustega Meetme eesmärgiks on töökohapõhise õppe kohtade arvu suure-nemine 500-lt 2000-ni, mis peaks pakkuma õppimisvõimalusi ka neile, kellele tavapärane õppekorraldus ei sobi. Samuti peaks töö-kohapõhine õpe tekitama tugevad seosed töömaailma ja haridus-süsteemi vahel. Loodav praktikasüsteem nii kutse- kui kõrgharidu-ses toetab õppurite esmaste töökogemuste saamist ja annab õp-peasutusele tagasisidet õppekavade asjakohasuse kohta. Toetatak-se ka kutsehariduse kvaliteedi kindlustamist ja hindamist ning käivitatakse tööturu seire- ja prognoosisüsteem. Meetme kogueelarve on 51 miljonit eurot. Noortele suunatud tegevused Toetatavate tegevuste elluviimise sihiks on, et eri programmide toel väheneb mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arv. Erinevad noortekeskused ja noorteorganisatsioonid, mille võrgustikuga on kaetud kogu Eesti, kaasavad noori ühiskondlikku ellu ja pakuvad mitteformaalset haridust. Seeläbi suureneb noorte valmisolek astu-da iseseisvasse ellu ja siseneda edukalt tööturule. Noortele suuna-tud tegevuste jaoks on planeeritud 16 miljonit eurot. Asso Ladva, Haridus- ja teadusministeerium

Haridus- ja teadusministeeriumi hallatavate meetmete, mille rakendusüksuseks on Innove, suurimaks eesmärgiks alanud finantsperioodil on koolivõrgu korrastamine ehk riigi-gümnaasiumide loomine ja sellest tulenevalt vajadusel põhi-koolide taristu korrastamine. Lisaks investeeringutele kooli-majadesse on eesmärgiks kutse- ja kõrghariduse õppekavade arendamine, koostöö suurendamine ettevõtetega, et saavutada suurem kooskõla tööealise elanike oskuste ja tööturu vajadus-te vahel. Samuti toetatakse ka e-õppevara kasutuselevõttu koolides ja noortele suunatud tegevusi. Üldhariduskoolide võrgu korrastamine Korrastatud koolivõrgus on aastaks 2020 igas maakonnas vähemalt üks riigi-gümnaasium, suuremates linnades ja maa-kondades rohkem. Koolivõrgu korrastami-seks on planeeritud 241 miljonit eurot. Peamiseks tegevuseks on gümnaasiumi-võrgu kujundamine ja tulevikus põhikoo-lideks muutuvate kodulähedaste koolide taristu korrastamine ja jätkusuutlikkuse kasvatamine. Koolivõrgu korrastamise tulemu-sena väheneb koolidele mittevajaliku pinna maht, korrastatud hoonete ülalpidamine on soodsam. Toetusprogramm tööta-takse välja koos kohalike omavalitsustega, et vältida investee-ringuid koolidesse, mis lähemate aastate jooksul hääbuvad. Eesmärgiks on, et aastaks 2020 oleks gümnaasiumid korraliku õppekeskkonnaga ning õpilastel oleks võrreldes tänasega roh-kem valikuvõimalusi. Hariduslike erivajadustega laste koolide ja koolivõrgu nüüdisajastamine vajab suuremaid investeeringuid. Enam on selliseid õppekohti tarvis suuremates linnades või nende ümb-ruses, liiati on paljud hariduslike erivajadustega lastele mõel-dud koolide hooned täna väga halvas olukorras. Eesmärgiks on luua hea ja läbimõeldud õppekeskkonnaga õppekohad piirkondadesse, kus nende järele on olemas vajadus. Õpetajate täienduskoolituse nüüdisajastamine Riik toetab ja nüüdisajastab nii üldharidus- kui ka kutse-

koolide õpetajate ja haridusasutus-te muude töötajate täiendkoolitust. Eesmärk on koordineerida osa täienduskoolitusest riigi tasandil, mis lubab jõuda olulisimate teema-dega (nt riikliku õppekava rakenda-mise koolitustega) rohkema hulga õpetajateni ja kindlustada ühtlasem kvaliteet. Tegevuse elluviimiseks on planeeritud 24 miljonit eurot.

Kaasaegsed õppevahendid ja e-õppekava Kavas on välja töötada e-õppematerjale erinevates õppeaine-tes nii üld- kui kutsehariduses. Need võimaldavad õppimist ja õpetamist koolides mitmekesistada ning arvestada enam õpil-aste vajaduste ja võimetega. E-õppematerjale on võimalik pidevalt täiendada vastavalt vajadusele ning kasutada näiteks ka elukestvas õppes, välisriigis õppides jne. Kirjeldatud e-õpivara kõrval jätkub õppematerjalide väljatöötamine erivaja-

Sotsiaalministeeriumi prioriteetsed suunad

Sotsiaalministeeriumi koordineeritavate Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete fookuses on järgmisel perioodil inimeste eneseteostuse, tööalase konkurentsivõime paranda-mine ja elukvaliteedi väärtustamine. Suurt rõhku pannakse tööturul erinevatel põhjustel ebasoodsamas olukorras olevate inimeste aitamisele ja tööturult väljalangemise ennetamisele. Keskendutakse töövõime toetamise süsteemi loomisele, riski-rühmade tööturule kaasamisele, lapsehoiuteenuse kättesaada-vuse ja puuetega lastele suunatud tugiteenuste kättesaadavuse suurendamisele ning alkoholi liigtarvitajate nõustamis- ja raviteenuse arendamisele. Sotsiaalministeeriumi juhtimisel elluviidavate ESF meetmete maht on seitsmeks aastaks planeeritud 360 miljonit eurot. Töövõime toetamise süsteem Suurim järgmisel perioodil ESF-ist rahastatav ettevõtmine on Sotsiaalministeeriumi algatusel loodav uus töövõime toeta-mise süsteem. Selle loomist toetab ESF ligi 200 miljoni eu-roga. Nende summade abil töötatakse välja uus töövõime hindamise metoodika, teavitatakse tööandjaid ning toetatakse töökeskkonna parandamist. Lõviosas aga osutatakse sihtrüh-male vajalikke tööturuteenuseid, soetatakse sobilikke abiva-hendeid ning pakutakse rehabilitatsiooniteenuseid. Vajadusel pakutakse ka sotsiaalteenuseid, mis aitavad inimesel töötada (nt tugiisik töökohal). ESF abiga plaanitakse uue perioodi jooksul pakkuda sobivaid teenuseid ja abivahendeid ligi 54 000 inimesele. Tööhõive Noorte kõrge tööpuuduse vähendamine on üks selle kümnendi tähtsamaid väljakutseid Euroopas. Sotsiaalministeerium toetab koostöös Haridus- ja teadus-ministeeriumiga ESF vahenditest järgmise seitsme aasta jooksul mitmeid noortele suunatud tegevusi. Näiteks pakub Töötukassa lisaks tava-pärastele tööturuteenustele noortele mõeldud algatust „Minu esimene töökoht“, mille raames toetatakse tööandjat, kes võ-tab tööle ja õpetab välja erihariduseta ja töökogemuseta noore vanuses 17-29. Samuti hakatakse noori ette valmistama tule-vasteks tööotsinguteks ja tutvustama tööturu olukorda juba koolipingis. Sotsiaalministeerium panustab ESFi abil noorte tööhõive tõstmise meetmetesse 20 miljonit eurot . Lisaks eelpool mainitule jätkatakse ka madala kvalifikatsioo-niga inimeste koolitamisega ning riskirühmade tööturule tagasi aitamisega. Uute tegevustena lisanduvad veel näiteks karjäärinõustamine töötavale inimesele ja tööturuteenuste pakkumine tegusatele, tööl käimist jätkata soovivatele pen-sionäridele. Tööhõive meedet viib ellu Töötukassa, samuti on plaanis avatud taotlusvoorud, kus saavad projektitaotlusi esitada kohalikud omavalitsused, MTÜd ja äriühingud. Taot-lusvoorude tingimuste ja teemade ettevalmistamine jääb 2015. aasta algusesse, esimene taotlusvoor on kavas 2015 sügisel. Tööhõivet toetavate tegevuste eelarve on kokku

57 miljonit eurot, sellest 29 miljonit on planeeritud avatud taotlusvoorude projektidele. Lastehoid Oluline sihtrühm on ka lapsega kodus olnud vanemad, kes naasevad tööturule. Neile on plaanis ESF toel pakku-da lapsehoiuteenust. Eesmärk on lisaks tava-pärastele hoiuteenustele juurde luua ka paindlik-ke hoiuvõimalusi, nt hoiuteenus nädalavahetustel, suuremate asutuste juures või ööhoid. Lapsehoiu teenuse pakkumist toetatakse avatud taotlusvoorudes, taotlejateks saavad olla kohalikud omavalitsused. Perioodi jooksul toimub 2 taotlus-vooru: aastatel 2015 ja 2017. Kokku pakutakse lapsehoidu 1200 lapsele kolmeks aastaks. Tegevuse eelarve on ligi 8 miljonit eurot. Samuti on kavas kuni 17-aastastele puudega lastele hoiu ja hariduses osalemist toetavate tugiteenuste pakkumine. See aitab vähendada vanemate hoolduskoormust ning võimal-

dab neil tööle minna. Selle tegevuse eelarve on 38 miljonit eurot ja tegevusi

viib ellu Sotsiaalkindlustus-amet.

Sotsiaalteenused

Jätkuvalt toetab ESF eri-vajadustega inimestele ja/või

nende pereliikmetele tööle minemiseks vajalike hoolekande

- ja tugiteenuste pakkumist. Meet-mes on ettenähtud nii riiklikud prog-

rammid kui ka avatud taotlusvoorud. Taotlusvoorudes toetatakse projekte,

mille eesmärk on tööealise pereliikme hoolduskoormuse vähendamine või eri-

vajadustega inimese toetamine tööle asu-misel. Perioodi jooksul on kavas 2 taotlusvooru: 2015 ja 2017. Meetme kogueelarve on ligi 52 miljonit eurot. Kõikide tegevuste kohta saab rohkem infot sellest ettekan-dest. Sotsiaalministeeriumi koordineeritavad riiklikud prog-rammid (uue nimega Toetuse andmise tingimused ehk TAT-id) on valmimisjärgus, tegevustega loodetakse alustada 2015. aasta esimeses pooles. Avatud taotlusvoorude määruste koostamine on hetkel veel algusjärgus, nende kohta leiab edaspidi lisainfot nii Innove kodulehe struktuuritoetuste alajaotusest kui ka Sotsiaal-ministeeriumi ESF kodulehelt www.sm.ee/esf2007. Kertu Põial, Sotsiaalministeerium

Leht 3 UUDISKIRI NR 4

Uudiskirja väljaandmise

eest vastutavad:

Kadri Koppel

Tel: 7350 596

kadri.koppel@innove.ee

Mari Annus

Tel: 7350 534

mari.annus@innove.ee

SA Innove Siseministeeriumi lõimumise meede Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarvelistest vahen-ditest arendab Siseministeerium Euroopa Liidu finantsperioodil 2014-2020 tugiteenuseid- ja võrgustikke uussisserändajate kohanemise tagamiseks. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ühis-meetme “Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühis-konda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühis-kondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ raames on Siseministeerium elluviijaks kolmele tegevusele – infoplatvormi ja selle tugiteenuste rakendamine, kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteeri-mine ja rakendamine ning tugivõrgustike kont-septsiooni väljatöötamine ja rakendamine. Esime-se tegevuse raames luuakse uussisserändajatele suunatud vajalikku infot koondav veebivärav, teise tegevuse raames töötatakse välja ja pakutakse Ees-tis alla viie aasta seaduslikel alustel viibinud välis-maalastele paindlikke kohanemiskoolitusi ning kolmanda tegevuse raames arendatakse uussisse-rändajatega kokku puutuvate organisatsioonide võimekust kohanemist toetada nii info ja parimate praktikate vahetamise kui ka teenuste arendamise kaudu. Tegevuste rakendamisega taotletav laiem eesmärk on uussisserändajatele tervikliku, paindli-

ku, asja- ning ajakohase sissejuhatava tugisüsteemi loomine. See võimaldab neid paremini siduda Ees-ti ühiskonnaga ja loob eeldused edasiseks iseseis-vaks tulemuslikuks toimimiseks. Samuti toetab programmi rakendamine ühiskondliku sidususe teket ja vähendab uussisserändajate Eesti eluga mittehaakumise riske, andes esmase ülevaate vas-tuvõtva ühiskonna toimimisest ning selles panusta-mise ja osalemise võimalustest. Tegevuste elluviimisesse kaasab Siseministee-rium partnereid nii avalikust- ja erasektorist kui ka kodanikuühiskonnast. Tugivõrgustike kontsept-siooni väljatöötamise ja rakendamisel on keskne roll ka kohaliku ja regionaalse tasandi organisat-sioonidel. Programmi rakendamisel tehakse koos-tööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Kohanemiskoo-lituste pakkumiseks kaasab Siseministeerium part-nereid ning korraldab teenuse pakkujate leidmiseks hanked 2015 aasta I pooles. Siseministeeriumi koordineeritava meetme osa kogueelarve on 9,5 miljonit eurot, millest 8 075 000 on ESF ja 1 425 000 riigi kaasfinantsee-ring. Liana Roosmaa, Siseministeerium

Kultuuriministeeriumi lõimumise meede Kultuuriministeerium on välja töötanud tegevused lõimumise valdkonna toetamiseks, mida viiakse ellu perioodil 2014-2020 Euroopa Sotsiaalfondi ja riikliku kaasfinantseeringu vahenditest. Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi ühismeetme „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonnas vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ puhul on Kultuuriministeerium rakendusasutuseks kolmele tegevuse-le – nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja raken-damine, lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine ning koostöö- ja kommunikatsioonitegevuste läbiviimine. Esimese tegevuse puhul arendatakse olemasolevat vähelõimu-nutele suunatud nõustamis- ja infosüsteemi. Teise tegevuse tulemusena töötatakse vähelõimunud püsielanikele välja kolm koolitusmoodulit, tutvustatakse Eesti kultuuriruumi keelelise ja kultuurilise kümbluse kaudu ning kultuurikümbluse tagami-seks varustatakse vähemalt 15 kultuuriasutust tehniliste abiva-henditega. Kolmanda tegevusena toetatakse koostöö- ja kom-munikatsioonitegevusi.

Meetme tegevuste rakendamise üks peamine eesmärk on luua võimalused vähelõi-munud püsielanikele osaleda Eesti ühis-konnas, sh tööhõi-ves, elukestvas õp-pes ja kodanikuühis-konnas. Tegevuste sihtgrupiks on vähe-lõimunud Eest i elanikud ning laiem üldsus. Lõimumismeetme puhul on toetuse saajaks kultuuriministri käskkirja alusel Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, kes vajadusel valib eelpool mainitud tegevus-te elluviimiseks omale sobivad partnerid. Ühismeetme kogu-maksumus kogu perioodiks on 19,5 miljonit eurot, millest Kultuuriministeeriumi lõimumismeetme tegevuste eelarve on kokku 10 miljonit eurot. Brita Merisalu, Kultuuriministeerium

Täiendav informatsioon 2014-2020 perioodist Käesolev uudiskiri andis põgusa ülevaate meetmetest, mille rakendusüksuseks Innove alanud perioodil on. Struktuuri-toetuste planeerimise ja riiklike dokumentide kohta leiab täp-sema teabe lehelt www.struktuurifondid.ee. Kui riiklike tege-vustega hakatakse pihta juba lõppeval aastal, siis esimesi taotlusvoore on oodata 2015. a teises pooles.

Kinnitatud TATidest ning avanevatest taotlusvoorudest an-name infot järgmistes Toetuste Teataja numbrites, kindlasti täiendame jooksvalt ka Innove kodulehte. Tänaseks on Innove kodulehel olemas ka kõik uue perioodi kinnitatud õigusaktid (nt Struktuuritoetuste seadus jt). Head tutvumist!