Uudiskiri nr 7

Üks struktuuritoetuste periood on edukalt lõppenud ja uus käivitunud

Aprill 2016 Selle numbri peateemad:

2007-2013 perioodi kokkuvõte

Hangete eelnõustamine Innoves

Avatud taotlusvoorudest

Võrdsed võimalused projektides

Tutvustame toredaid projekte

Toetu

ste T

ea

taja

S

A IN

NO

VE

Läbi on saanud Innove teine struktuuritoe-tuste rahastamisperiood 2007-2013, mille vahendeid oli võimalik toetuse saajatel kasu-tada 2015. aasta 31. detsembrini. Innove hindab rakendamisperioodi edukaks – hariduse ja tööelu suunal sai tehtud palju olulisi tegevusi, vahendatud toetuse summa läheneb 100%-le planeeritud toetuste ma-hust.

Haridus- ja Teadusministeeriumi suunal ra-

hastati kokku taristu uuendamise projekte enam

kui 211 miljoni euroga, mille abil on saanud kaa-

saegsema hoone ja seadmed 30 kutseõppea-

sutust, 19 hariduslike erivajadustega laste kooli

ning 50 noortekeskust või huvikooli. Euroopa

Sotsiaalfondi toetuse abil läbis vabahariduslikus

koolituskeskuses või kutseõppeasutuses koolitus-

kursuse ligi 80 000 täiskasvanut, mis oli oluline

panus Eesti elukestvas õppes osalemise määra

tõstmisel. Õppematerjale on toodetud nii hari-

duslike erivajadustega õpilaste kui kutseõppea-

sutuse õpilaste tänapäevasemaks õppeks, arenda-

tud on e-hindamise süsteemi ja paljugi muud.

Töö heade algatustega läheb edasi. Perioodil

2014-2020 investeeritakse peamiselt üldharidus-

koolide õppekeskkonna arendamisse, et viia koo-

livõrk vastavusse demograafiliste muudatustega

ja lõpetada HEV koolide taristu uuendamine.

Euroopa Regionaalarengu Fondist on planeeri-

tud rahastada ka 15 riigigümnaasiumi loomist üle

Eesti, et aastaks 2023 oleks igas maakonnas vä-

hemalt üks riigigümnaasium. Euroopa Sotsiaal-

fondi vahendeid suunatakse õpetajakoolitusse,

hariduse tugiteenuste arendamisse, täiskasvanute

koolituste pakkumiseks, digitaalse õppevara aren-

damiseks, noorte tööturuolukorra parandamiseks

ning tööturu ja hariduselu paremaks seostami-

seks, näiteks ettevõtlusõppe arendamiseks.

Ka vahendite kasutamine Sotsiaalministeeriu-

mi suunas Pikk ja kvaliteetne tööelu, oli väga

hea. Programmidele ja projektidele maksti ESF

toetusena välja 131 831 840 eurot (99,93%). Pe-

rioodi vältel rahastati kokku 385 projekti/

programmi. Huvi avatud taotlusvoorude vastu

oli suur. Läbi viidi 16 avatud taotlusvooru, mil-

lest kaks olid jooksvad taotlusvoorud. Kõikidesse

voorudesse kokku esitati 1084 taotlust, toetuse

rahuldamise otsuseid tehti 385 projektile. Aktiiv-

seid tööturuteenuseid osutati 190 868 inimesele

ja nende abil tööle rakendunud inimeste osakaal

kõigist teenuseid saanutest oli 85,5%. Perioodi

jooksul panustati tööjõu pakkumise suurenda-

misse ning töökeskkonna ja –suhete edendamis-

se. Samuti olid projektid tõhusaks täienduseks

tööhõive programmile, kuna projektides jõuti

sihtgrupini, kes ei olnud registreeritud Eesti Töö-

tukassas. Projektide tulemusena asus tööle 43%

teenuse saajatest. Välja võib tuua, et tööelu kvali-

teedi parandamise programmi raames töötati

välja uuenduslikke teabe- ja töövahendeid, nt

töökeskkonna ja töösuhete teemaline portaal

www.tooelu.ee. Hoolekandemeetme programmi-

de abil käivitati abivahendite alased ning multi-

probleemidega inimestele suunatud nõustamised.

Tööd alustas Astangu puudealase teabe ja abiva-

hendite keskus, mis tegeles nõustamisega töö-

kohtade ja kodude kohandamisel. Tervislike vali-

kute ja eluviiside soodustamise programmis pilo-

teeriti alkoholi liigtarvitamise avastamise ning

suitsetamisest loobumise teenust. Soolise võrdõi-

guslikkuse meetme tegevused mõjutasid horison-

taalselt kõiki teisi meetmeid.

Perioodil 2014-2020 suunatakse samuti vahen-deid sotsiaalse kaasatuse suurendamisse, täiskas-vanud elanikkonna kompetentside arendamisse ja tööturule juurdepääsu parandamisse ning töö-turult väljalangemise ennetamisse. Täiskasvanud elanikkonnale pakutakse karjäärinõustamist ka e-kirja või Skype teel. Alustatud on tegevustega tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste pakkumiseks. Vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele tagatakse tasuta nõustamised ja keeleõpe. Uussisserändajate kohanemise toeta-miseks on välja töötatud kohanemisprogrammi koolitused. Vähenenud töövõimega inimeste osalemise suurendamiseks tööhõives ning tööea-lise elanikkonna töövõime vähenemise pidurdu-miseks on tegeletud teenuste osutamiseks ette-valmistavate tegevustega. Võib tõdeda, et eelmine periood on edukalt lõppenud ja uus hooga käima läinud. Soovime jõudu kõigile rakendajatele!

Leht 2 TOETUSTE TEATAJA

Avatud taotlusvoorud tööelu valdkonnas

Pikaaegsetele töötutel suunatud taotlus-vooru projektid on selgunud

Euroopa Sotsiaalfondi meet-me „Töölesaamist toetavad teenused“ pikaaegsetele töö-tutele suunatud taotlusvoorust toetuse saajate nimekiri on selgunud.

Toetatakse kaua tööturult eemal olnud inimeste tööle asumist ja tööturul püsimist. Välja jagatakse ligi 2 miljonit eurot Eesti riigi ja ESFi toetusraha.

Projektide raames viiakse läbi tegevusi mittetöötavate ja mitteõp-pivate pikka aega (vähemalt 12 kuud) tööturult eemal olnud ini-meste konkurentsivõime tõstmiseks ning tööle aitamiseks. Voor oli avatud 2. novembrist 2015 kuni 11. jaanuarini 2016. Projekti-taotlusi esitasid Innovesse erinevad MTÜd, OÜd, ASid, kõrg-koolid, kohalikud omavalitsused ja sihtasutused. Soovitud toe-tussummad ühe projekti kohta jäid 50 100 eurot ja 399 524 euro vahele. Projekte esitati üle Eesti ja tegevusi viiakse ellu mitmetes maakondades, nagu Harjumaal, Ida-Virumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Võrumaal, Tartumaal, Järva-maal ja Läänemaal, Jõgevamaal ja Valgamaal, seega kaasatud on 80% maakondadest.

Toetuse saajad selgusid ekspertide poolt antud konsensuslike hinnangute põhjal. Toetust said need projektid, mille hindamis-tulemus oli vähemalt 25 punkti.

Toetust saanud projektide nimekiri on leitav siit.

Avatud on taotlusvoor noorte tööle

aitamiseks

Meetme „Töölesaamist toetavad teenused“ teise tegevusse - esimese ja teise taseme haridusega 16–29-aastaste noorte kon-kurentsivõime tõstmiseks ja tööle aita-miseks – saab endiselt taotlusi esitada.

Voor on avatud kuni 30. juunini 2020 või kuni eelarve vabade vahendite lõppe-miseni; taotlusvooru eelarve on

8 145 000 eurot.

Täiendavat teavet taotlusvooru kohta leiab Innove kodulehelt.

Lapsehoiukohtade loomise projektid on käivitunud

Esimene taotlusvoor

meetmes „Lapsehoiukohtade loomi-ne ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele" on edukalt lõppe-nud ja projektid üle Eesti tegutsevad.

Toetust said kõik Innovesse esitatud 24 projektitaotlust kohali-kelt omavalitsustelt kogusummas üle 4,3 miljoni euro. Projektide abil luuakse üle Eesti juurde 604 uut lapsehoiukohta. Järgmine lapsehoiu taotlusvoor on plaanis 2017. aastal. Lisainfo ja toetust saanud projektid on leitavad Innove kodulehelt.

Perioodil 2014-2020 Innove vahendatava struktuuritoetuse osakaal ministeeriumide lõikes HTM: Haridus– ja Teadusministeerium SOM: Sotsiaalministeerium KUM: Kultuuriministeerium SIM: Siseministeerium

Omavalitsused saavad taotleda 46 miljonit põhikoolivõrgu korrastamiseks

Käesoleval aastal on avanenud või veel avanemas mitmed haridusasutustele suunatud Euroopa Sotsiaalfondi taotlus-voorud.

Määruse „Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kom-petentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis” raames saab toetust taotleda 6 tegevuse elluviimi-seks. Taotlusvoorude kogueelarve aastateks 2015-2018 on 10 078 600 eurot.

1) õpetajate täiendusõpe; 2) õpetajate baaskoolitused Taotlusvoor oli avatud kuni 02.03.2016, Innovesse esitati 87 taotlust, toetuse saajad selguvad mais. Lisainfo.

3) töötavate või tööd alustavate õpetajate lisaeriala oman-damine Taotlusvoor on avatud 31. maini 2016 kl 17:00. Oodatakse taotlusi, mis võimaldavad põhikooli õpetajale lisaeriala(de), loo-dus- ja täppisteaduste valdkonna lisaeriala, lõimitud aine ja kee-leõppe või eripedagoogilise lisapädevuse omandamist ning peda-googilise pädevuse omandamist tööd alustavatele õpetajatele. Toetust saavad taotleda avalik-õiguslikud ülikoolid. Lisainfo.

4) haridusasutuste arendusprojektid uuenevat õpikäsitust toetava organisatsioonikultuuri loomiseks Taotlusvoor on avatud 23. maini 2016 kl 17:00. Toetust saa-vad taotleda kutseõppeasutused ja üldhariduskoolid ning koo-

lieelsete lasteasutuste, kutseõppe asutuste ja üldhariduskoolide pidajad. Antud taotlusvoor on kavandatud avada 2 korral aastas. Teine voor avatakse käesoleva aasta sügisel.

5) üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste ümberkorraldamist või alustamist toetavad meeskonna-koolitused Taotlusvoor on avatud 23. maini 2016 kl 17:00. Toetust saa-vad taotleda alates 01.01.2014 ümberkorraldatud või uued, alates 01.06.2015 asutatud üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused.

6) kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis Taotlusvoor oli avatud kuni 15.02.2016. Ülikoolide vahel jaga-takse 2 760 750 eurot.

Meetme „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside aren-damine" tegevuse „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toeta-mine" taotlusvoor on avatud 2. maini 2016 kl 17:00.

Toetuse andmise eesmärk on toetada haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomist põhi- ja üldkeskharidusõppesse. Toe-tust saavad taotleda mittestatsionaarset õpet pakkuva õppea-sutuse pidaja või volikirja alusel õppeasutus. Taotlusvooru eelar-ve on 4 miljonit eurot. Lisainfo.

Leht 3 UUDISKIRI NR 7

Avatud taotlusvoorud hariduse valdkonnas

Juuni lõpuni saavad omavalitsused taotleda põhikoolivõr-gu korrastamiseks kokku üle 46 miljoni euro, et viia koo-limajad vastavusse õpilaste arvu langusega ning vähenda-da kulusid taristule.

Toetust saavad omavalitsu-sed Innovest taotleda kas õppehoone rekonstrueerimi-seks, uue ehitamiseks ja sisus-tamiseks või ka hoone täili-kuks või osaliseks lammuta-miseks.

Haridus– ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on laste arvu vähenemise tulemusena pooltes Eesti õppeasutustes iga noore kohta kütta, valgus-tada ning remontida enam kui 20 ruutmeetrit pinda. Eestis on ka üle 75 kooli, kus iga õpilase kohta on ruumi rohkem kui kahetoalise korteri jagu (40–100+ m2). Liiga palju ressurssi läheb seetõttu hariduse sisust mööda, pooltühjade hoonete kütmiseks. Toetus aitab omavalitsustel vähendada hariduskuludes kinnisvara osakaalu

ja tõsta panust palkadesse ning õppevahenditesse.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlus-vooru. Käesolevas, esimeses voorus saavad taristu korrastami-seks esitada taotlusi omavalitsused, kes on otsustanud

sulgeda gümnaasiumiaste või leppinud kokku riigigümnaa-siumi asutamises.

Esimese taotlusvooru minimaalne toetussumma ühe projekti kohta on 200 tuhat ja maksimaalne 5 miljonit eurot. Õppehoonete lam-mutamiseks on minimaalne toetus 30 tuhat ja maksimaalne 200 tuhat eurot. Üks omavalitsus võib toe-tust saada taotlusvoorudes kuni kahele projektile, maksimaalselt 8 miljonit eurot. Kõikide taotlusvoorude raames on investeeringute maht koos

omaosalusega ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist. Täpsem info on leitav Innove kodulehelt.

Leht 4 UUDISKIRI NR 7

Võrdsete võimaluste edendamisest struktuuritoetuste kasutamisel

Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine, diskrimineerimise vältimine ja juurdepääsu tagamine puudega inimestele on struktuuritoetuste kasutamise perioodil 2014-2020 üheks horisontaalseks teemaks, millega arvestamine on kohustuslik igas projekti rakendamise etapis – planeerimisel, elluviimisel, seires ja hindamisel.

Kõik struktuurifondidest kaasrahastatud tooted, kaubad, teenused ja taristud peavad olema kättesaa-davad ka erivajadustega inimestele. Selleks, et tagada projektides soolise võrdsuse edendamine, on enne tegevuste alustamist oluline võrrelda ja analüüsida naiste ja meeste olukorda valdkonnas ja hin-

nata, milline on meeste ja naiste olukord pärast projekti tegevuste elluviimist. Eesmärgiks tuleb seada naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse ning sooliste lõhede vähenemine. Selle saavutamiseks tuleb projekti tegevustega muuta arusaamu ühiskonnas kehti-vatest iganenud normidest, soostereotüüpidest ja -rollidest. Need piiravad naiste ja meeste haridus- ja töövalikuid ning isiklikku arengut ja kujutavad endast olulist takistust võrdsuse saavutamisele. Piiravaks teguriks võib olla ühiskonnas levinud stereotüüp naistele ja meestele sobivatest töödest. Nii võibki mõni noormees asuda õppima inseneriks ja loobuda õpetaja elukutsest seetõttu, et õpetaja ametit ei peeta meestele sobivaks. Kannatajateks on sel juhul nii noor ise, kes valib elukutse, mis talle ei sobi ,kui ka ühiskond, kes jääb ilma pühendunud õpetajast. Karjäärinõustamise abil saab selliseid stereotüüpe murda ning julgustada noori tegema elukutsevalik oma kutsumuse, mitte soostereotüübi järgi. Projekti tegevusi ellu viies tuleb samuti jälgida, et kedagi ei kohelda halvemini tema soo, rahvuse, nahavärvuse, vanuse, puude, usundi, veendumuste või seksuaalsuse tõttu. Tagada tuleb kõigile võrdsed võimalused projekti tegevustes osalemiseks ja nendest kasu saamiseks. Tuleks võtta proaktiivne hoiak ja selgitada välja, mis on need barjäärid ja takistused, mis piiravad näiteks mitte-eestlaste, vanemaealiste või puudega inimeste osalemist projekti tegevustes. Tegeleda tuleks nende takistuste kõrvaldamisega. Näi-teks võivad seminaridel osalemist takistada naistel hoolduskohustused, mitte-eestlastel nende vähene eesti keele oskus ning puu-dega inimestel füüsilise juurdepääsu või viipekeeletõlgi puudumine. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid tuleb järgida ka teavitustegevuses. Kasutatavad müügi- ja turundussõ-numid, esitlused, reklaami- ja pildimaterjal peavad vältima stereotüüpseid väiteid ja kuvandeid ning diskrimineerivaid hoiakuid. Et hinnata projekti tegevuste tulemuslikkust, on soovitav lisaks väljundnäitajate eristamisele soo, vanuse, rahvuse ja puudega inimes-te lõikes, kasutada ka sihtgruppide tagasisidet.

Võrdõigusvoliniku kantselei juurde on loodud EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, mille üheks ülesandeks on nõustada struktuuritoetuste kasutajaid soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamisel. Kompetent-sikeskuse poole saab nõu küsimiseks pöörduda tel 6269 054 ja liivi.pehk@svv.ee või iivika.kalden@svv.ee. Kompetentsikeskuse veebilehelt leiab teema kohta lihtsad ja arusaadavad juhendid koos kasulike näidetega.

Liivi Pehk võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse juht

Innove on juba aasta aega pakkunud toetuse saajatele riigihangete eelnõustamise tee-nust. Huvi selle vastu tasapisi kasvab, sest korrektselt läbiviidud hangetel on tõenäosus vaidlustusteks väiksem ning väljamaksetaotluse menetlemisel tekib vähem küsimusi. Vähemoluline ei ole ka see, et riigihangete seaduse rikkumine võib endaga kaasa tuua selle, et hankega seotud kulu loetakse osaliselt või täielikult mitteabikõlblikuks. Hangete alast nõustamist oleme pakkunud erinevate valdkondade hankemenetluste osas, alates sisustuse ja seadmete ostmisest kuni uuringute ja analüüside tellimiseni. Oleme üle vaadanud nii hankedokumentide kui ka hankija otsuste kavandeid. Eelnõusta-mise käigus töötame läbi hankija ettevalmistatud dokumendid ning teeme soovitusi vigade vältimiseks. Innove jurist Kathy Tätte, kes toetuse saajaid nõustab, toob välja, miks võiks riigihangete eelnõustamist kasutada: „Eelnõustaja tugineb hankedokumentide ja hankelepingu projekti üle vaatamisel sellistele aspektidele, millest lähtuvad tulevikus ka väljamakse-taotluse kontrollijad. Tavaline on, et hankija keskendub hankedokumentide koostamisel sellele, et tulemuseks oleks kvaliteetne teenus või asi mõistliku hinnaga, kuid jätab tähelepanuta näiteks pakkujatele seatud hankes osalemist piiravad tingimused. Eelnõus-tamise käigus tehaksegi ettepanekuid sellistele kohtadele hankedokumentides, mis võivad tekitada vastuolu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. (jätkub lk 5)

Hangete eelnõustamisest

Uudiskirja väljaandmise eest vastutab:

Mari Annus

Tel: 7350 534

mari.annus@innove.ee

SA Innove (algus lk 4) Olles nüüd mõnda aega eelnõustamist teostanud, võin öelda, et meie poole pöördunud hankijad on oma hankedokumentide koostamisel üldjuhul hoolsad, ettepanekud on pigem olnud hankedokumentide selge-maks ning ühetimõistetavamaks muutmise kohta.“

Hangetel on ajafaktor alati oluline, seega oleme võtnud eesmärgiks, et soovitused saadetakse välja 5 töö-päeva jooksul alates dokumentide saabumisest. 2016. ja 2017. aastad pakuvad väljakutseid nii hankijatele, eelnõustamise läbiviijatele kui ka hangete kontrollijatele, kuna oodata on uut riigihangete seadust, mille osas puudub rakenduspraktika. Loodame, et meie poolt pakutavast riigihangete eelnõustamisest on toetu-se saajatele kasu ning meie ettepanekud on konstruktiivsed ka tulevikus.

Lisainfot nõustamise kohta leiab Innove kodulehelt.

Riina Ring Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusest Meie Inimesed (MISA) on hangete eel-nõustamist kasutanud ning jagab oma muljeid.

Parandamaks Eestis elavate mitte eestikeelsete inimeste kultuuri tarbimise võimalusi on MISA alustanud koostööd 11 kultuuriasutusega. Koostöös partneritega on võimalik tulevikus pakkuda muukeelsetele pü-sielanikele ja uussisserändajatele võimalust aktiivsemalt osaleda erinevatel kultuuriüritustel. Selleks, et part-nerid saaksid pakkuda muukeelseid programme, tuleb neil lepinguperioodi jooksul korraldada mitmeid hankeid vajalike tehniliste vahendite ja seadmete hankimiseks. Just antud partnerluslepingutega seotud hangete puhul ongi MISA kasutanud Innove pakutavat eelnõustamist. Oleme riigihangete eelnõustamisel osalenud, et saada tagasisidet ja vajalikku teavet hankedokumentide ettevalmistamiseks ning lepingupartne-ritele asjakohase teabe edastamiseks. Innove tagasisidest oleme saanud kasulikke soovitusi ja tähelepane-kuid, millega lepingupartnerid arvestavad või siis endale teadmiseks võtavad. Eelnõustamine annab kind-lustunde ja veendumuse, et partnerite läbiviidavad ESF vahenditest rahastatavate tegevuste kulud ja otstarbekus on põhjendatud.

ESF taotlusvoorust „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele" sai 85 106 eurot toetust ka Haapsalu LV projekt „Väikeste hoid Päikesejänkus“.

Haapsalu LV haridusnõunik Mari-Epp Täht kirjutab, kuidas projekt on käivitu-nud.

Haapsalu linnas puudus juba aastaid lasteaiakohtade vähesuse tõttu võim-alus pakkuda kohti alla kaheaastastele lastele. Kevadel 2015 uurisime laste-vanematelt, kas on vajadust sellise rühma järgi ning tagasisidest selgus, et paljud vanemad soovivad peale emapalga lõppemist taas tööle asuda ning sõimerühma oleks hädasti vaja. Kuna Innovel oli avatud just sobiv taotlusvoor, siis taotlesime ka toetust. Uue rühma avasime 1. septembril 2015 Haapsalu lasteaias Päikesejän-ku. Rühma nimeks sai „Piilud“.

Esimene kohtumine lastevanematega toimus juba enne rühma tööle hakka-mist. Koosolekul sai kokku lepitud harjutamise periood ja muu kodukorda puudutav. Harjuta-mise ajal sai lapsevanem olla rühmas koos lapsega. Laps sai tuttavaks õpetajatega ja kohanes keskkonnaga. Nüüdseks on lapsed hästi harjunud. Lapsevanemad on rahul, kuna lapsed tulevad rõõmuga lastesõime ning vanemad said taas

tööle asuda. Ka sõimelapsed võtavad osa lasteaia kõikidest tegemistest ja üritustest. Iganädalaselt toimuvad muusikali-sed tegevused saalis, kus kuulatakse muusikat, lauldakse ja mängitakse. Sõimerühmal on olemas oma õueala, mis on täidetud vajalike mänguvahenditega.

Kuna Haapsalu teistes lasteaedades nii väikestele eraldi rühma ei ole, siis võtsid esialgselt koha vastus selles rühmas ka need lapsevanemad, kes olid soovinud kohta mõnes teises lasteaias. Nüüdseks, kui õppeaasta hakkab lõppema ning lapsed on suu-remad ja on võimalus vahetada las-teaeda, selgus, et enamus ei soovigi mujale minna. Lapsevanemad on väga rahul nii õpetajate tööga kui ka laste päevakorraldusega. Sõimerühma loomine on olnud suu-reks abiks meie linna lastevanematele. Projekti toel tegutseb lasteaiarühm 2018. a augustini. Oleme rahul, et taotlesime selleks ka toetust ning asjaajamine Innovega polegi nii kee-

rukas. Julgeme soovitada ka teistel vajaduse korral ikka toetust taotleda.

……………………………………………………………

Teine taotlusvoor lapsehoiukohtade loomise teemal on kavas avada 2017.

Väikeste hoid Päikesejänkus

Tutvustame uue perioodi projekte: