troopiline tsirkulatsioon iseloomustab sesoonne muutlikkus, sõltuvalt ekvatoriaalse...
TRANSCRIPT
Troopiline tsirkulatsioon
Iseloomustab sesoonne muutlikkus, sõltuvalt ekvatoriaalse
madalrõhuvööndi liikumisest põhja- ja lõunapoolkera vahel koos
päikesega (ta esineb sellel poolkeral, kus parasjagu on suvi)
Passaadid
on püsivad mõõduka kiirusega (5-8 m/s) puhuvad idakaartetuuled, mis
puhuvad mõlemal poolkeral lähistroopilise kõrgrõhuvööndi
servast ekvaatori poole
Passaatide esinemine
• Põhjapoolkeral talvel 0-28°N
• Põhjapoolkeral suvel 18-31°N
• Lõunapoolkeral suvel 8-35°S
• Lõunapoolkeral talvel 5-26°S
Passaatfront
On polaarfrondi pikendus ekvaatori poole, mis eraldab kaht erinevast keskusest pärit passaatide voolu
Antipassaadid
Läänetuuled troposfääri ülakihtides passaatide kohal
Ekvatoriaalne (troopiline) konvergentsivöönd (ITCZ)
Passaattuulte vahele jääv üleminekuvöönd, kus koonduvad õhuvoolud mõlemalt poolkeralt,
esinevad nõrgad tuuled ja tõusvad õhuvoolud (15°N kuni 5°S)
Mussoon
Püsiv, sesoonselt muutuv õhuvoolude süsteem, mille korral talvel ja suvel
on valdavate tuulte suunad vastupidised (suvel ookeanilt mandrile, talvel vastupidi).
Põhjustatud mandri ja ookeani ebaühtlasest soojenemisest.
Õhuvoolud talvise ja suvise mussooniga
Mussoonide ala Aafrikas
Sademete anomaaliad Sahelis
Walkeri tsirkulatsioon
Õhutsirkulatsioon ekvatoriaalse konvergentsivööndi sees. Kõige
võimsamad konvektsioonivoolud Lõuna-Ameerika, Aafrika ja
Indoneesia kohal.
Atmosfääri ja ookeani vastasmõjud
Püsivad tuuled panevad ookeani pinnavee samas suunas liikuma. Nii tekivad hoovused. Hoovuste ringid ümber lähistroopilise maksimumi.
Ookeani front - sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala (Golfi hoovus)
Upwelling (apvelling)
Jahedama süvavee pinnaletõus ookeani ranniku lähedal, kus tuul puhub piki rannikut või maismaalt
merele
Ekmani spiraal
El Niño
Sooja pinnavee kuhjumine Vaikse ookeani troopiliste laiuste kesk-ja idaossa, põhjustades ebatavaliselt
tugevaid sadusid ja üleujutusi
La Niña, detsember 1998
Keskmine, detsember 1993
El Niño, detsember 1997
Veepinna temperatuur Vaikses Ookeanis 31. mail 1988 (La Niña) ja 13. mail 1992 (El Niño)
Lõunaostsillatsioonid
Vastasmärgilised õhurõhu anomaaliad Austraalia põhjaosa ja
Vaikse ookeani lõunapoolkera troopiliste laiuste (Tahiti) vahel
Walkeri tsirkulatsioon El Niño korral
El Niño mõjutused
• Lõuna-Ameerika läänerannikul, Ida-Aafrikas ja USA lõunaosas sademeterohke
• Austraalias, Indoneesias, Lõuna-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas põuane
• Põhja-Ameerikas soe talv
• Atlandi ookeanil pole orkaane
ENSO indeks perioodil 1950-2010
Troopilised tsüklonid (orkaanid, taifuunid)
Võimsad keeristormid troopilistel laiustel (5-20°NS), mis põhjustavad suuri purustusi, vihmavalinguid ja
üleujutusi
Troopilise tsükloni arengustaadiumid
• Troopiline häiritus - tugevad äikesevihmad, nõrgad tuuled
• Troopiline depressioon - tuul tugevneb 10-17m/s, kujuneb madalrõhkkond
• Troopiline torm - järsk rõhu langus, tuule kiirus 17-32 m/s
• Orkaan - tuul tugevam kui 32 m/s
2004. aasta suve tugevad orkaanid
• Charley 9-15. august (Kariibi merelt üle Jamaika ja Kuuba Florida idarannikule)
• Frances 24. august – 5. september (Bahama, Florida)
• Ivan 2-18. september (Kariibi meri, Jamaika, Mehhiko laht, Alabama)
Orkaan Ivan septembris 2004
2005. aasta suve tugevad orkaanid
• Dennis 3-10. juuli (Kariibi meri, Mehhiko laht, Florida)
• Emily 13-20. juuli (Kariibi meri, Yucatani ps., Mehhiko laht, Mehhiko idarannik)
• Katrina 24-31. august (Bahama saarestikust Mehhiko lahele ja USA lõunaosariikidesse)
• Rita 17-25. september (Bahama saared, Kuuba, Mehhiko laht, USA lõunarannik)
• Wilma 15-24. oktoober (Kariibi meri, Yucatani ps., Mehhiko laht, Florida)
Emily 20. juulil 2005
Katrina 25. augustil 2005
Katrina 29. augustil 2005
Atmosfääri tsirkulatsioon parasvöötmes
Domineerib läänevool, eriti troposfääri kõrgemates kihtides.
Seda häirib aktiivne tsüklonaalne tegevus
Tsüklonaalne tegevus
Tsüklonite ja antitsüklonite tekkimine, arenemine, edasiliikumine
ja hääbumine.
Tsükloni läbimõõt 2000-3000 km
Lainetsüklonite teooria
Loodi Bergeni koolkonna meteoroloogide (Vilhelm Bjerknes,
Jakob Bjerknes, Halvor Solberg, Tor Bergeron) poolt I maailmasõja
aastatel
Tsükloni arengustaadiumid
• Lainestaadium
• Noore tsükloni staadium
• Oklusioonistaadium
• Kõdustaadium
Tsüklonite liikumisteed Euroopas
Tsüklonite seeria
Antitsüklonite liikumisteed
Rossby lained
Barotroopne atmosfäär -
isobaarid asetsevad paralleelselt isotermidega, tuul puhub piki
isotermi
Barokliinne atmosfäär -
isobaarid ja isotermid paiknevad omavahel nurga all, esineb külma või
sooja advektsioon
Kolm õhuvoolu tsüklonis (konveieririhmad)
• Soe õhuvool - saab alguse maapinna lähedalt soojast sektorist külma frondi eest. Õhk liigub lõunast põhja poole tõustes mööda sooja frondi pinda. Tekivad pilved. Kõrgemates õhukihtides pöördub see paremale, s.o. ida suunas
Kolm õhuvoolu tsüklonis (konveieririhmad)
• Külm niiske õhuvool – sooja voolu all, liigub aeglaselt idast läände põhja pool madalrõhkkonna keset. On sunnitud tõusma selle naabruses. Moodustab koma-kujulise pilvemassiivi. Kõrgemal pöördub kirdesse.
Kolm õhuvoolu tsüklonis (konveieririhmad)
• Kuiv õhuvool - laskub aeglaselt loode suunast külma frondi kohalt. Keerises kandub komakujulise pilve vahele
Erinevamõõtmelised keerised
Orutuul ja mäetuul
Katabaatiline tuul
Boora
Tugev külm ja puhanguline tuul, mis puhub madalateslt mägedelt suhteliselt sooja mere
peale (Novorossiisk, Trieste).
Marseille’ piirkonnas mistral
Föön (chinook)
Kõrbetuuled (samuum)
Kõrbetuuled (samuum)
Äike kujutab endast tormi, mille korral esineb välku ja müristamist.
Lisaks on tolmutorme, paduvihma ja rahet. Tekib ühe rünksajupilve, nende
kobara või frontaalse pilvevööndi poolt. Tekib siis, kui soe niiske õhk
tõuseb labiilses atmosfääris. Põhjustajaks maapinna ebaühtlane
soojenemine, reljeef või külm front.
Õhumassisisesed äikesed
• Konvektiivsed – tekivad väga tugeva vertikaalse termilise gradiendi korral
• Advektiivsed - tekivad suvel jahedas ja niiskes õhumassis, kui see on liikunud sooja aluspinna kohale (briiside korral)
• Orograafilised - tekib labiilses õhumassis, kui õhk on sunnitud tõusma piki tuulepealset nõlva
Frontaalsed äikesed
• Külma või okludeerunud frondi korral
• Võivad põhjustada tugevat rahet, paduvihma, tuulepuhanguid (pagisid), üleujutust, trombe
Äikese kolm staadiumit
Võimsa äikesepilve läbilõige
Äikesepilve alumine osa pagiga
Kattepilv pagifrondi kohal
Välk – sädelahendus pilvede või pilve ja maapinna vahel (20 %)
Välgukanali temperatuur 30000°C
Õhk soojeneb ja paisub plahvatuslikult – tekib lööklaine -
müristamine
Heli levikiirus on 330 m/s
(3 sekundit kilomeetri läbimiseks)
Äikesepilve ehitus
Välgu liigid
• Joonvälk – üks välgukanal pilvedelt maale
• Lintvälk – mitu rööbitist joonvälku
• Põuavälk (pälk) – kauge välk, müristamist ei kuule
• Keravälk – helendav kera, 10-20 cm
• Keevälk – koosneb väikestest tulekeradest, meenutab pärlikeed
Tornaado, tromb
Kiiresti ümber vertikaalse telje pöörlev õhukeeris, mille keskel on väga madal õhurõhk. Moodustab
torukujulise tolmupilve.
Diameeter tavaliselt 100-600 m,
Kestus mõni minut, liikumistee mõni km
Sünoptiline ilmaennustus
• Meteoroloogilise informatsiooni kogumine jaamade võrgust. Maailma Meteoroloogia-organisatsioon (WMO)
• Ilmakaartide koostamine
• Sünoptilise olukorra analüüs
• Sünoptilise olukorra prognoos
• Ilma prognoos
Informatsiooni kogumine
• Enam kui 10000 sünoptilist jaama
• Sünoptilised vaatlusajad iga 3 tunni tagant, kell 00 kuni 21 GMT (UTC)
• WMO keskus Genfis, ülemaailmsed andmekeskused Moskvas, Melbourne´is ja Washingtonis, regionaalsed keskused (Norrköping, Offenbach, Toulouse, Exeter)
• Rahvuslikud ilmateenistused (EMHI)
Ilmaprognoosi meetodid
• Samasuguse ilma ennustamine
• Trendi meetod
• Analoogide meetod
• Kohalike märkide järgi ennustamine
• Klimaatiline prognoos
• Tõenäosuslik prognoos
Radaripilt
Numbriline ilmaennustus
Kasutatakse atmosfääri mudeleid
Koosnevad 6-8 hüdrodünaamika võrrandist
Lähtutakse olemasolevatest vaatlusandmetest ja arvutatakse ajas
edasi
Sademete prognoos 12. veebruariks 2011 a. kell 13-19 GMT
Ilmaennustamise probleemid
• Mudelid idealiseerivad atmosfääri• Mudelid hõlmavad piiratud ala• Vaatlusvõrk on ebapiisava tihedusega• Võrgu punktid 50-200 km tagant, ei kirjelda
väiksemamõõtmelisi nähtusi (kohalik äike)• Mudelid ei arvesta aluspinna kohalike
iseärasustega• Juhuslike kõikumiste suur osakaal
Valik ilmalehekülgi internetis
• http://www.emhi.ee/
• http://www.ilm.ee/
• http://meteo.physic.ut.ee/
• http://meteo.physic.ut.ee/ilmatark/
• http://wxgr.nl/
• http://www.gismeteo.ru/towns/26242.htm
• http://www.wetteronline.de/vorher.htm
• http://www.westwind.ch/