NÄITEID ÜHENDUSTE JA OMAVALITSUSTE KOOSTÖÖST

Õppematerjal

Eesti Külaliikumine Kodukant

Ivi Proos Mai Kolnes

2

Sisukord Sissejuhatus 3

Ridala valla koostöö ühendustega 6

Karksi valla ühenduste ümarlaud 11

Antsla valla edulugu – Metsamoori Perepark 15

Märjamaa valla Külavanemate Ühendus 19

Võru Maaelu Ümarlaud 22

Koostöö tugevdamine Vigala vallas

Kokkuvõte 29

Lisa 1. Märjamaa valla külavanema statuut 31

Lisa 2. Karksi valla külavanema statuut 33

Lisa 3. Külavanema õiguste-kohustuste-vastutuse

raamleping Ridala vallas 35

(Eha Paas ja Urmo Kübar) 25

3

Koostöö head näited – miks ja kuidas?

Liikumine Kodukant oma tegevuses on paljuski tähelepanu pööranud koostöö arendamisele kohali-kul tasandil. Häälekaalu koolitus 2005 oli selle üheks väljundiks. Kuna projekt osutus edukaks,jätkati ka järgneval aastal, ent teema oli mõnevõrra erinev. Häälekaal 2006 keskendus koostööarendamisele kohalikul tasandil, mis on vajalik eelkõige selleks, et kodaniku (näiteks läbi kolmandasektori organisatsiooni) hääl kostuks ka kohaliku võimuni, et seda arvestataks ja nähtaks sellesvõimalust ühiselt elu oma vallas edasi arendada. Kahel hilissuvel sõitis projekti meeskond, koos-seisus Linnar Viik, Ivi Proos, Juhan Kivirähk, Raul Rebane ja Mai Kolnes mööda Eestimaa väiksemaidpaiku ning pidas koolitusele tulnutega arutlusi, millest kasvas välja ka käesoleva projekti idee.

Projekti Head näited ühenduste ja omavalitsuste koostööst põhiidee on koguda üle-eestiliselthäid koostöönäiteid kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel. Uurida, kuidas on ühiseltprobleeme ületatud, milliseid lahendusi on selleks kasutatud ning kuidas on jõutud hea ja usaldus-liku koostöösuhteni. Arendada välja kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste vajadustelevastav koolituskava Kodukandi Koolituskeskusele edaspidiseks rakendamiseks.

Projekti sisuks on Eestimaa valdade ja ühenduste edulugude või parimate praktikate kaardistamineja edulugude tutvustamine. See võimaldab teistel ühendustel ja omavalitsustel juba toimivatestedulugudest malli võtta ja soovi korral oma vallas koostööd ja sarnaseid üritusi korraldada.

Edulugude tutvustamiseks viiakse läbi ka pilootkoolitusi, et tutvustada häid praktikaid ja arutledanende üle konkreetse omavalitsuse kontekstis. Koolituste ja edulugude tutvustamise tähtsakspõhimõtteks on vallakesksus. See tähendab et koolitusrühmas osalevad üheaegselt ühendusteeestvedajad, külavanemad või külade liidrid ja valla juhid. Koolitusrühm kujundatakse põhi-mõtteliselt nendest inimestest, kes hakkavad (loodetavasti) tulevikus ühtse grupina vallas ühen-duste ja omavalitsuse koostööd korraldama.

Samal ajal kui Kodukant uuris koostööpraktikaid, püüdis Eesti Mittetulundusühenduste ja Siht-asutuste Liit (EMSL) koostööd ühe valla näitel luua. Poole aasta jooksul viidi välise eksperdi abigaVigala vallas läbi mitmeid ühiseid ettevõtmisi omavalitsusjuhtide ja ühenduste esindajate vahel.Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toetusel teostatud projekti otsene eesmärk oli luua püsiv jatulemuslik koostöövorm kohaliku omavalitsuse ning kohalike ühenduste ja külade vahel. Teineeesmärk oli saada kogemusi sellise koostöö loomisest, mida seejärel saaks kasutada ka teistesvaldades-linnades.

Kõigest lähemalt aga järgnevatel lehekülgedel! Mõnusat lugemist ja häid mõtteid!

Mai Kolnes ja Ivi Proos

Sissejuhatus

4Kuidas edulood kaante vahele said?

Heade praktikate kaardistamiseks otsiti välja võimalikult erinäolised koostöövormid, mida ühen-duste ja omavalitsuste vahel esineb. Erinevate osapooltega viidi läbi süvaintervjuud. Intervjueeritiühenduste võtmeinimesi ja organisaatoreid, külavanemaid ning valla juhte ja volikogu liikmeid.Ikka selleks, et saada võimalikult täpset ja mitmekülgset infot selle kohta, kuidas koostöö ideedsündisid, milliseid koostöövorme kasutatakse, mis on erinevate organisatsioonide tugevused janõrkused, probleemid ja positiivsed tulemused.Tänaseks on kaardistatud viis erinevat edulugu üle Eesti. Süvaintervjuud 27 inimesega on läbiviidud ning tulemused on toodud järgnevatel lehekülgedel.

Uuringus osalesid intervjueeritavatena:

Ridala vald (19. märts 2007)

Toomas Schmidt, vallavanem

Olev Peetris, volikogu esimees

Lea Samarajev, volikogu esindaja

Tiiu Tomingas, ühenduste koostöökogu eestseisuse liige

Malle Õiglas, ühenduste koostöökogu eestseisuse liige

Valli Ender, volikogu aseesimees, sotsiaalkomisjoni juht

Maire Vilbas, valla kultuuri- ja haridusnõunik

Karksi vald (28. märts 2007)

Anne Kaljumäe, Karksi kultuuriseltsi esinaine

Arvo Mahing, vallavanem, juba kolmandat koosseisu

Siim Loik, arendusspetsialist, kes tegeleb külaprojektidega

Lille Astra Allaste, seltsingu juht, rahvakultuuri õpitoa seltsing,

Saida Lokk, ümarlaua tegevliige, aiandus- ja mesindusseltsi liige

Helve Joon, ümarlaua tegevjuht, Sudiste maanaiste seltsi esinaine

Metsamoori perepark (6. juuni 2007)

Irje Karjus, metsamoor, ettevõtmise eestvedaja ja hing

Mati Urbanik, mesinik ja talu peremees, mesilaste hingeelu tundja ja seletaja

Tiit Tõnts, Antsla vallavanem, virgutaja, ergutaja ja kaasaaitaja

Ene Osvin, Tuhka talu perenaine, taluelu asjatundja, suitsusauna mõnude tutvustaja

5Märjamaa Külavanemate Ühendus (25. aprill 2007)

Agu Raadik, algataja ja külavanemate kogu eestvedaja

Ilju Aviste, volikogu liige ning sotsiaalkomisjoni esimees, vaimõisa küla elanik

Silver Loit, märjamaa valla arendusnõunik

Villu Karu, valla volikogu esimees

Iris Haiba, endine valla projektijuht, külavanemate kogu asutaja liige ja HING

Võru Maaelu Ümarlaud (11. aprill 2007)

Andres Soots, Talupidajate Liit

Kaja Keskküla, (ETNA) Ettevõtlikud naised

Marika Parv, Võrumaa Kodukant koordinaator

Anneli Viitkin, Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht

Anti Allas, Võru Maavalitsuse arengu ja planeeringu osakonna juhataja

Kerli Kanger, juhataja asetäitja, arengu ja planeeringu osakonna juhataja asetäitja

Aitäh kõigile!

6

RIDALA VALLA eduluguMaaelu ümarlaudwww.ridala.ee (vt kultuur > külaliikumine)

Ridala valla maaelu ümarlaud on valla ühenduste koos-töövõrgustik suhtlemiseks omavalitsusega. Koostööpõnev osa on ürituste sari “külast külla” ehk valla voli-kogu istungite läbiviimine erinevates valla külades.

Algas omavalitsuse initsiatiivistRidala valla edulugu algas 1999. aasta sügisel oma-valitsuse eestvõttel. Vallavalitsus koos volikogugahakkas korraldama ürituste sarja “külast külla”, milleraames sõitsid volikogu komisjonide liikmed javallaametnikud küladesse kohtuma sealsete elanikega.Põhimõtteks oli volikogu istungite toomine rahvalelähemale. Volikogu istungile võis tulla igaüks kessoovis.

Ürituste kasutegur oli mõlemapoolne. Külade inime-sed said aimu, milliseid probleeme ja kuidas neid aru-tatakse valla volikogu istungil. Inimesed nägid ka sil-mast silma volikogu liikmeid.Volikogu liikmete jaoks oli kasulik näha külasid, tut-vuda probleemide ja külade elu-oluga kohapeal. Voli-kogu istungi eel toimub “vaba mikrofon”, kus inime-sed saavad volikogu liikmeid küsitleda ja oma prob-leemidest rääkida. Külast külla ürituste sari Ridalas onhea näide, kuidas väikesest ideest sünnib suur ette-võtmine.

Volikogu istungite läbiviimine külades on andnud heakogemuse ja täna peavad ka valla juhid plaani, kuidasosa vallavalitsuse istungeid viia vallamajast küladesse.

Maaelu ümarlaudPoolteist aastat hiljem, jaanuaris 2001 hakkas tegut-sema maaelu ümarlaud. Ridala ühenduste koostöö pu-hul on oluline, et valla seltsielu suur eestvedaja MaireVilbas töötas omavalitsuses.Paljud ettevõtmised vallas sündisid Maire initsiatiivilja raske on öelda, oli see omavalitsuse või ühenduste

algatus. Ümarlauale kogunesid ühenduste esindajadja valla poolt vastava valdkonna spetsialist.

Esimesel ümarlaual, aastal 2001, koostati ühiselt vallakultuurikalender ehk valla tegevuskava kultuuri- jaspordiürituste korraldamiseks. Samuti analüüsiti tu-rismi arendamise hetkeseisu vallas. Teisel ümarlaual,2003. aastal, panustati külavanematele, kinnitati küla-vanemate staatust määratlev leping ning algatati kü-lade ja valla arengukavade koostamine. Kinnitati küla-seltside valla eelarvest raha taotlemise kord. 2004. aas-tal toimus kolmas ümarlaud. Turismi teema arutami-ne jätkus ja valla turismiteenuste pakkujad korraldasidomavahelisi tutvumisreise. Hakati kohalikke giide ates-teerima. Valmis turismi arengukava. Vald tegi ennastnähtavaks, paigaldati infotahvleid, valla kaarte ja suu-naviitasid. Loodi valla heakorra komisjon.

Maaelu ümarlaud on ühelt poolt ühenduste koostöövõrgustik, kuid teiselt poolt ka valla ametnikule tugi.Valla ametnik saab alati minna ümarlaualt nõu küsima.

Kolm olulist sammuRidala valla head praktikat uurides ja ümarlaua liikmeidküsitledes, ilmnes kaks olulist tingimust, tähtsat sammu,mis ühenduste organiseeritud koostööks vajalikud on.

1. samm: Peab leidma Suure Eestvedaja!Ridala valla iseärasus oli, et suur eestvedaja ja ühen-duste sädeinimene juhtus vallas tööl olema. Algatuseksoli ühe inimese suur jõupingutus kõige olulisem. Kõikintervjueeritavad nimetasid ühest suust Maire Vilbastkui suurt eestvedajat ja volikogu väljasõidu istungitekäimalükkajat.

2. samm: Vald peab omalt poolt ühendusi ja külasidjulgustama!Vald peab selgelt välja näitama, et seltsid ja ühendused

Ridala vallas oli2006. aasta seisuga3 153 elanikku.Vallas on kokku56 küla

Volikogu istungeidhakati korraldamakülades.Kasu oli kahepoolne,inimesed nägidvolikogu liikmeid javolikogu nägi omasilmaga probleemekohapeal

7on vallale tähtsad. Samuti peavad valla juhid andmaselge signaali, et seltside aktiivne koostöö on vallaleoluline ning vald soosib ja toetab seda koostööd või-maluste piires ka rahaliselt

3. samm: Külad või seltsid peavad initsiatiivi haarama!Valla juhtide ja volikogu heast tahtest üksinda ei piisa.Külad ja seltsid peavad omakorda aktiivsed olema javolikogu oma juurde kutsuma istungit läbi viima.

Ridala valla kogemus on selline, et algusaegadel kuiküladel veel oma seltsimajasid ei olnud, toimusid voli-kogu väljasõidu istungid mõne suurema talu elutoas.Üldjuhul toimusid volikogu väljasõidu istungid esialgurohkem nendes külades, kus oma seltsimaja juba te-gutses. Kutsujaks ei pea alati olema küla või selts. Rida-la vallas on volikogu istung toimunud ka koolis. Asu-küla algkool oli üheks volikogu kutsujaks. Koolijuhisõnul tundsid õpetajad ühel hetke, et vald hakkab kau-geks jääma ja vallajuhtide mõtteid ja tulevikunägemusiei tea keegi. Kooli tähtsust ei saa alahinnata. Ridala vallakogemus näitab, et tegusa kooli olemasolu on oluli-seks lisaväärtuseks ümberkaudsete külade äratamisel.

Aktiivne külaRidala vallas oli üks aktiivsuse laine aastatel 2000 kuni2001. Kahe aastaga asutati vallas kuus külaseltsi. Tänusellele elavnes kohalik seltsielu, paranes külade hea-kord ja hakkas arenema seltside koostöö. Külakoos-olekute mõttetalgud viisid külade arengukavade koos-tamiseni.Külavanemad on osalenud külavanema statuudi väl-jatöötamises ja valla eelarve arutlustes. Külavanemaidkutsutakse alati osalema projektikoolitustes ja maaeluümarlauas.

Rahaline toetus ühendusteleSeltside ja ühenduste rahalised soovid on pidevalt kas-vanud ja vald omalt poolt on ühendustele üha enamraha andnud. Ridala kogemus on, et valla “poliitilinemaastik” ehk volikogu esindajate poliitiline kuuluvusei sega raha eraldamist valla eelarvest ühendustele jaseltsidele.

Ühenduste esindajad volikogus on pigem poliitikaülesed ja ei “mängi kaasa” poliitilises rivaalitsemises.Kõige olulisem on targalt ja sihipäraselt valla asja aja-da. Raha jaotamisel seltsidele arvestatakse seda, kuidasühendused kavandavad oma tulevikku ja milliseid ees-märke ühendused endale seavad.

Sädeinimesed volikogusse!Ridala valla ühenduste eestvedajatega ja valla juhti-dega tehtud intervjuudest tuli selgesti välja omavalit-suse ja ühenduste koostöö hea põhimõte.Valla volikogus peab olema kriitiline hulk kohalikkesädeinimesi, ühenduste eestvedajaid ja aktiivseid liik-meid. Võib küsida, kui suur on kriitiline hulk? Ridalainimesed, keda me intervjueerisime arvasid ise, et vä-hemalt pooled volikogu liikmed võiksid olla ühendusteeestvedajad ja aktiivsed liikmed ehk külaelu käima-lükkajad. Siis suudavad sädeinimesed volikogudes mõ-jutada volikogu meelsust ja panna ülejäänud volikoguliikmeid mõtlema külade äratamise ja seltside tege-vuse aktiivse toetamise peale.Sageli on ühenduste ja seltside eestvedajad ka küla-vanemad. Seega on sädeinimeste koormus hästi suur.Poliitikute maine ei ole täna Eestis eriti kõrge. Seetõttuon üsna raske loota, et kohaliku külaelu eestvedajadoleksid kõik vaimustatud kohaliku poliitiku staatusest.Muidugi on see igale sädeinimesele suur väljakutse japõhimõtteline otsus, valida poliitiku tee lisaks niigisuurele koormusele kohaliku elu eestvedajana. AgaRidala kogemus näitab, ainult kohalikku poliitikassesüüvides ja volikogus tegutsedes on võimalik aktiivseltja tulemuslikult kohalikku elu edasi viia.

Tähtsad asjad eestvedaja arvatesRidala valla ühenduste ja omavalitsuse koostöö põhjaltoob eestvedaja Maire välja tähtsad tingimused, misaitavad külasid äratada ja ühiselt tegutsema panna.• Esmalt peavad tekkima seltsid ja ühendused ning

muutuma piisavalt tugevateks.• Seejärel peavad ühenduste esindajad kandideerima

volikokku ja loomulikult sinna valitud saama. Kind-lasti eeldab see kogukonna ühistunnet, et ühen-duste esindajaid volikogusse valitud saaksid.

Ümarlaudadel onarutatud kõiki külaelu javalla arengu seisukohalt

tähtsaid küsimusi

31. jaanuaril, 2007asutati Ridala vallas

külade koostöökogu

Ümarlaud on vallaametnikele tugi,

kust ametnik saabalati nõu küsida

8• Ühenduste esindajad volikogus on kohalikud po-

liitikud, keda kogukond on volikokku “saatnud”ja seetõttu ei saa nad volikogus “suuri rumalusiteha”. Küla jälgib omasid volikogus tähelepane-likult.

• Kui ühenduste esindajad on volikogus otsustamas,hakkab kogukond tugevamaks muutuma. Voliko-gu ja elanike side on tugevam, sest sädeinimesedon volikogudes sillaks (kohaliku)võimu ja rahvavahel.

• Volikogu peab näitama initsiatiivi ja valla juhid pea-vad tähtsustama külavanema valimist ja valla koos-tööd külavanematega. Külavanemad on lisaks kõi-gele tähtsad veel seepärast, et külavanema kaudusaab hakata arendama külades avalikke teenuseid.

• Maaelu ümarlaud, mis Ridala vallas alustas tege-vust aastal 2001 ehk kaks aastat pärast väljasõiduistungite algust, on kogukonna koostöö uus tase.Ümarlaua tegevuse puhul on oluline kiire info-vahetus vallaga. Ümarlaua koosolekutel arutatudprobleemidest ja otsustest tehtud protokoll saa-detakse kohe valda. Valla juhtidele on vaja teadaanda, mida kogukond mõtleb, mida peab oluliseksja milliseid sihte endale seab.

Ühenduste ja omavalitsuse koostööKolm tähtsat mõtet vallavanemalt Toomas Schmidt’ilt.1. Kõigepealt peavad olema eestvedajad, inimesed,

kes ürituste sarja käima tõmbavad.2. Kohe peab eestvedajatele vastu tulema valla toe-

tus ja sädeinimeste avalik tunnustamine. Tunnus-tamisega võib pigem üle pakkuda kui eestlaslikulttagasihoidlik olla.

3. Järgmiseks sammuks on juba tegelik koostöö, misalgab sellega, et ühenduste eestvedajad ja vallajuhid istuvad kõik ühise laua taha, et asju arutada.Ühise laua taga tuleb istuda just nii kaua ja niimitu korda, et asjad käima läheksid.

Ühenduste koostööVeelkord suure eestvedaja Maire nägemus, kuidas jõu-da tulemuslikult ühenduste koostööni.

• Eestvedajad peavad olema avatud ja suur tahtmi-ne peab olema.

• Tuleb hästi palju suhelda, inimestega rääkida, igalvõimalikul juhul vestelda ja nii palju kui vähegivõimalik inimesi kaasata.

• Peab hästi ausalt suhtlema. Alati asjad lõpuni sel-geks rääkima, ka ebameeldivad asjad.

• Mõttekaaslaste leidmine on hästi oluline. Leidaüles kõik need, kes tahavad kaasa lüüa.

• Alustuseks tuleb paar hästi vahvat üritust välja mõ-telda, mis rahva kokku tooks ja ühistunnet tekitaks.

• Esialgu tuleks suuri ja kaugeleulatuvaid plaanepigem karta. Läbipõlemise oht on suur.

• Ei tohi käega lüüa ja usku kaotada kui esimeneüritus ebaõnnestub või “aia taha” läheb.

Huvitavaid ideid RidalastAllpool toodud praktikad on head tarkused, mis onRidalas ennast õigustanud ja võiksid ka teistele järgi-jatele huvi pakkuda.• Külavanema statuut on Ridala hea praktika. Küla-

vanema valimise algatamine on lihtne. Valimistvõib algatada külatoimkond, vähemalt kaks täis-ealist külaelanikku koostöös vallavalitsusega.Vallavalitsuse kaasamine on oluline, see seab val-lale kohustuse valitud külavanema volitusi tunnus-tada ja selle tõenduseks on vallavalitsuse tunnistuskülavanemale. Omavalitsusel on pärast külavane-ma valimist kohustus sõlmida koostöölepe küla-vanemaga. Külavanemal omakorda on õigus nõu-da külaelanike huve puudutavate küsimuste aru-tamist vallavalitsuses ja vallavolikogus. (Täpsemaltvaata Ridala vallas kehtivat külavanema statuutilisas).

• Aktiivsed pensionärid projektikoolitustele. Ridalaheaks praktikaks on ühe või kahe aktiivse ja entu-siastliku pensionäri koolitamine projektikirjutami-se asjatundjateks. Nimetame neid siinkohal hellita-valt “projekti-pensionäriks”. Vald toetab rahali-selt projekti-pensionäri(de) osalemist erinevatelprojektikirjutamise ja -juhtimise koolitustel. Edasion igatpidi koolitatud projekti-pensionäril kohus-tus oma teadmiste edasiandmiseks vallas tegut-

Ühenduste hääl peabvolikogus tugev olema!

Külad ja seltsid peavadinitsiatiivi haarama,valla juhtide ja volikoguheast tahtestüksinda ei piisa

9sevatele ühendustele ja seltsidele. Projekti-pensio-när kujuneb konsultandiks, kes teeb seltsidele koo-litusi, konsulteerib projektide kirjutamist ja kirju-tab kõigest ka valla lehes ja valla kodulehel.

• Vald toetab rahaliselt eelkõige neid külasid, kuson tegutsev ja küla üldkoosoleku poolt valitud kü-lavanem. Valla eelarves on ette nähtud raha küladetoetamiseks. Neid rahasid saavad taotleda üksneskülavanematega külad. Külavanemad võivad ollamitme küla vanemaks üheaegselt, et väikesed kü-lad ei satuks halvemasse olukorda. Küla peab val-lalt raha taotlemiseks tegema projekti, mille peabheaks kiitma küla üldkoosolek. Koos raha taotlu-sega esitatakse vallale ka küla koosoleku protokoll.Selline praktika loob eeldused, et küla inimesedon küla ühisesse projekti kaasatud ja kursis külasihtide ja tegevustega.

• Suveinimeste kaasamine. Suveinimesed on vallassuvekodu omavad inimesed, kes ei ela sealses ko-dus aastaringselt. Kohalikud sädeinimesed püüa-vad igati suveinimesi valla ühistele üritustele kaa-sata. Sageli see ei õnnestu, aga Ridala vallas onka huvitavaid praktikaid. Näiteks tegi üks mere-äärset suvekodu omav inimene oma maale ühisekskasutuseks linnuvaatluse torni, mida tohivad kasu-tada ka turistid. Sagedasti on suveinimesed omamaakodud hästi korda teinud ja oma koju põne-vaid asju välja mõtelnud. Need on vaatamiseks jaõppimiseks kohalikele inimestele. Suveinimesteplussiks toovad Ridala valla sädeinimesed veel sel-le, et suveinimesed vaatavad tihti küla elu ja te-gevust värske pilguga ja toovad külasse uusi ideid.Ridala valla praktika on, et suveinimesi ei peakssuvitajateks kutsuma. Täpselt pole aru saanud, agasõna “suvitaja” peale kipuvad nad solvuma.

Ideed ürituste korraldamiseksEdasi tulevad mõned ideed, mida Ridala rahvas onkasutanud, et külade tegevust aktiivsemaks muuta.Oma intervjuudes lubasid Ridala inimesed lahkestineid ideid teistele tutvustada.• Loodusturism koos orienteerumisrajaga ja kaar-

diga, mida turist kasutada saab. Kaart jääb turistile

• Küla mainekujunduse kampaania “teeme külakorda”.

• Külapäev, mida korraldatakse iga 5 aasta järel.• Külade päeval pandi kokku piirkonna tort. Iga küla

küpsetas oma (küla)kujulise tordi, küla nimi võimidagi külale iseloomulikku tordil. Pandi kokkuvalla “tordikaart”. Lõppes tordioksjoniga.

• Valla seinakalender igale valla elanikule. Kalenderon värviliste piltidega külade tegevustest ja ini-mestest. Kalendris on kirjas kõik uue aasta tradit-sioonilised üritused külades koos kuupäevadega.

• Igal aastal on Altmõisas näiteks maasikapäev.2007. aastal oli see tuhandete osavõtjatega suurrahvaüritus.

Probleemid ja takistusedRidala valla kogemus on nii rikas, et sealt tuli interv-juude käigus ka mitmeid takistusi välja, mis ühendusteja valla koostööd segavad. Mõned näited takistustest.• Külad on sageli passiivsed ja ei kutsu volikogu

omale külla istungit pidama.• Väga paljud inimesed ei tunne ega tea volikogu

koosseisu ja vallajuhte. Inimestel puudub huvi val-la juhtide tegevuse vastu.

• Mehed on sädeinimestena passiivsed. Seltsid hõl-mavad eelkõige naisi. Tuleb pingsalt otsida meesteüritusi. Üks populaarne “meesteüritus” on Ridalavallas küladevaheline mälumäng.

• Volikogu istungid toimuvad külades tööajal, mis-tõttu töölkäivad inimesed ei jõua volikogu istun-giks kohale. Samuti ei ole paljudel inimestel trans-porti, et volikogu istungit kuulama sõita. Üks või-malus oleks kindlasti tellida buss, mis huvilised ko-hale tooks. See tähendaks aga lisakulutusi vallale.

• Info liigub halvasti. Inimesed ei saa õigel ajal teada,millises külas volikogu väljasõidu istung toimub.

• Kortermajadega külades ei taha seltsielu ja ühen-duste koostöö edeneda. Hajaasustusega küladeselavad inimesed on aktiivsemad ja tahavad roh-kem koos tegutseda.

Inimesed ootavadkülavanematelt sageli

liialt palju, et nadkäiksid kõigele lisaks

ka lapsi peksmas jakukke tapmas

Ümarlaua tegevusepuhul on oluline kiire

infovahetus vallaga

10

11

http://www.karksi.ee/web/?id=936

Mis on ühenduste ümarlaud?Karksi valla ühenduste ümarlaud on valla juhtide jaühenduste ning seltside koostöö organ. Ümarlaualosalevad valla aktiivsed sädeinimesed ja ühiselt otsi-takse lahendusi valla probleemidele ja esitatakse omaideid ja seisukohti ettepanekutena valla juhtidele.

Kuidas ümarlaud alguse sai?Ümarlaud sai alguse BAPP-i (Balti Ameerika Partnerlus-programm) rahastatud Karksi Kultuuriseltsi projektist,mille käigus kogunesid 2004. aastal kõik valla aktiiv-semad seltsid koos valla esindajaga ja algatasid ühen-duste ümarlaua tegevuse. Siiski ei tekkinud ümarlaudüksnes ühe projekti sünergiast. Sellele eelnes vallapaljude seltside pikaajaline tegevus ja julged tulevikuvisioonid. Ümarlaua käimalükkajad toovad välja 1995.aastal loodud Sudiste Maanaiste Seltsi tähtsuse.Sudiste selts aitas oluliselt kaasa uute ühenduste tek-kimisele vallas. 1998. aastal asutatud Karksi Kultuu-riselts oli ümarlaua mõtte algataja ja on taganud selletöö järjepidevuse uute projektidega Helve Joone jaAnne Kaljumäe eestvedamisel.

Vald panustas ümarlaua tegevusse esmalt sellega, etandis oma heakskiidu vallas tegutsevate seltside jaühenduste toetamise korrale. Ühenduste toetamisekord fikseeris kuidas ja millises ulatuses valla seltsidetegevust rahastatakse.Valla toetusi jagatakse seltsidele kaks korda aastas.Taotluste esitamiseks on kaks vooru, veebruaris ja juu-nis. Vald toetab rahaliselt aktiivsemaid seltse, neidkes oma tegevusega püüavad edendada võimalikultpaljude valla inimeste jaoks olulisi asju. Osaliselt toe-tab vald tugevamate ja võimekamate seltside püsi-rahastamist. See annab seltsile suurema kindlustundeoma tegevuste jätkamiseks.Karksi valla ühenduste ümarlaua üheks oluliseks eelis-tuseks on seltsidele uute liidrite koolitamine ehk juh-tidele järelkasvu leidmine.

Pidev koostööÜmarlaua liikmete kokkusaamistel osalevad vallaspetsialistid, kes mingit valdkonda põhjalikult tunne-vad ja oskavad ümarlaua liikmetele selgitada, millisedon valla võimalused ja “rahakoti paksus” uute ideedeja tegevuste toetamiseks.Olulise momendina nimetasid sädeinimesed seda, etümarlaud hoiab silma peal valla ja külade arengu-kavade elluviimisel. Muidugi nende külade puhul, kusarengukava on olemas.Ümarlaua ja valla juhtide koostöös on sündinud vallajuhtidel mõte, töötada ühiselt ümarlauaga välja vallateenuste pakett, mida vald sooviks oma elanikele pak-kuda. Vald tahab teha ühendustele konkursi, et selgi-tada millised ühendused soostuvad avalikke teenuseidvalla inimestele pakkuma.Ümarlaud omalt poolt teeb valla volikogule pidevaltettepanekuid külade jaoks oluliste tegevuste kavanda-miseks. Osa ettepanekuid teevad ümarlaua esindajadja külavanemad ühiselt.Külaliikumise saavutuste poolele kannavad Karksisädeinimesed ka selle, et valla volikogu juures tegut-seb külaliikumise komisjon

Külavanematel tähtis positsioonRahastamispoliitika kaudu on Karksi vald andnud kü-lavanematele olulise positsiooni. Külade omaalgatus-liku tegevuse toetamisel ja rahastamisel on olulinekoht külavanemate rahataotlustel. Külavanemad saa-vad küsida vallalt küla tegevusteks raha kui küladeüldkoosolekud on raha taotluse omalt poolt heakskiitnud. Külavanem peab vallale esitatud rahataotlu-sele lisama üldkoosoleku protokolli.

Külavanemate tugevat positsiooni rõhutab ka see, etvalla volikogu juures tegutseb nõuandva suunitlusegakülavanemate komisjon.

KARKSI VALLA ühenduste ümarlaud

Karksi vallas oli 2006.aasta seisuga

4 254 elanikku.Neist 48% ehk 2 059

elasid Karksi-Nuiaväikelinnas

ja ülejäänud inimesedvalla 20-s külas. 11-l

külal on külavanemadja kokku on 6külavanemat

12Hea idee külade aktiivsuse suurendamiseksKarksi valla külade rahalise toetamise kord on heasellepoolest, et soosib kaudselt ja targalt külade ak-tiivsust. Esmalt peab külainimestel “vaim valmisolema” omaalgatuslikuks tegevuseks. Teiseks peabkülainimeste tegevus olema organiseeritud. Kui külasuudab üldkoosoleku korraldada ja külavanema vali-da, on suurest seisakust üle saadud. Seda kõike soosibka Karksi vallas kasutatav rahataotluse mehhanism,mis püüab mõjutada külade aktiivsust ja organisee-rumist. Karksi vald reserveerib oma aasta eelarvessekülade otseseks toetamiseks 10% laekunud maamak-sust. On seda raha palju või vähe, jääb valdade otsus-tada, sest maamaksust laekuvad summad on valdadesväga erinevad.

Seltsielu aktivistidIntervjuud Karksi valla ühenduste ümarlaua liikmete-ga ja valla juhtidega andsid veel ühe huvitava üldis-tuse. Seltsielu suur reserv on pensioniealised naised.Eriti rõhutasid intervjueeritavad pensionil olevateendiste õpetajate tähtsust kui on vaja leida häidprojektikirjutajad. Külaelanike vanust arvestades polekahtlust, et üheks tendentsiks on Eestimaa küladevananemine. Linnadesse läheb maalt rohkem noorikui neid küladesse tagasi tuleb. Külaelu püsib ja are-neb suurel määral keskealiste ja vanemate naiste entu-siasmil ja aktiivsusel. Meeste kõrvalejäämise ja meestevähesuse üheks põhjuseks seltsitegevuses on meestetöö iseloom. Külades napib töökohti, eelkõige meeste-le, seepärast on paljud tööealised mehed leidnud töödlinnades või teistes riikides. Meeste ajaressurss seltsi-elus osalemiseks on tunduvalt väiksem kui naistel.

Suhtlus ja partneridKarksi sädeinimesed tõid välja mõtte, et suhtluskesk-konnad, kus külainimesed saavad omavahel suheldaja infot vahetada võiksid olla mitmekesisemad. Tähtison interneti keskkond, hoolitsemine selle eest, etvõimalikult paljud soovijad saaksid internetti kasutadaja et inimestel oleksid vajalikud algteadmised internetikasutamisest. Näitena tõi Karksi kultuuriseltsi esinaineAnne Kaljumäe aastaid tagasi Avatud Eesti Fondi toe-

tusel käivitatud projekti “internet metsakülas”. Projek-ti rahadega osteti seltsi ruumidesse kaks arvutit ja 50inimest said interneti kasutamise algõpetuse.

Teiseks oluliseks suhtluskeskkonnaks on seltsi- või kü-lamajad, kuhu inimesed kogunevad. Inimeste jaokstähtsaks suhtluskeskkonnaks nimetati ka võimalustkülavanemaga suhelda. Mõistagi tähendab see küla-vanema valmisolekut inimestega individuaalselt su-helda kas interneti keskkonnas või vahetult suheldes.

Partnerite poolelt toodi välja valla ajalehe tähtsus.Ise tehtud ja sisukas valla leht on hea partner seltsi-dele. Karksis on jõutud niikaugele, et seltside inimesedkirjutavad vabatahtlikult valla lehele lugusid seltsidetegevusest ja külades toimuvatest üritustest. Karksivalla sisukat lehte saab lugeda ka valla kodulehel.

Suveinimeste kaasamineSuveinimene on uus ja veidi kummaline külaelu mõis-te. Tänase Eesti külapildis on aga suveinimene pea-aegu kõikjal esinev nähtus. Pisut irooniliselt väljen-dudes on suveinimene linnapõgenik ehk omale maa-kodu ehitanud või ostnud linnainimene. Suveinimesion mitmesuguseid. On inimesi, kes tulevad suveveetma oma sünnikodudesse ehk siis linnainimesed,kelle “juured” on maal. Suveinimeste seas on kapõliseid linlasi, kes on külades “uued ja võõrad”. Needinimesed on ostnud või ehitanud omale lisaks linna-kodule ka maakodu. Üldjoontes on sellised inimesedmateriaalselt edukad ja nende sissetulekud võimalda-vad neil mitut kodu ehitada ja üleval pidada.

Küla seltsielu eestvedajatele on suveinimeste kaasa-mine üheks oluliseks mõtlemisülesandeks ja uueksväljakutseks. Suveinimeste potentsiaali kaasamine,nende oskuste ja teadmiste kasutamine külaelu eden-damiseks on kindlasti teema, millega ühiselt tegele-da, kogemusi vahetada ja parimaid praktikaid otsida.Karksi valla ühenduste ümarlaua eestvedajad pidasid“suvemulkide” kaasamist üksjagu raskeks. Suvemul-kide kohta öeldi veidi irooniliselt, et nende seas onüksjagu inimesi, kellele “omand on pähe löönud”.

Algatus tuli ühendustelt.Vald lõi kohe kaasaja töötati välja seltsiderahastamise kord

Tugevad ja koolitatudliidrid tagavad seltsidejärjepidevuse

Valla volikogu juurestegutsebkülavanemate komisjon

13Igal juhul on suveinimesed teema, millega külaeluliigutajatel täna ja lähitulevikus tegeleda tuleb.

Tähtis ühenduste ja omavalitsuste koostöös

Vallavanema pilgu läbiIntervjuus palusime vallavanemat Arvo Malingut pak-kuda omalt poolt välja mõned lihtsad järeldused, millepoolest ühenduste ümarlaud on oluline ja mida teisedvallad, kes Karksi kogemust tahavad järgida, peaksidsilmas pidama.• Ühenduste ümarlaud on andnud inimestele posi-

tiivse aktiivsuse. Inimesed tunnevad, et nad saavadvalla asju mõjutada.

• Seltsid toovad valda projektide kaudu raha ja loo-vad oma tegevustega uusi väärtusi. Seltside ühiseltkoolitavad inimesi ja valla inimeste toimetulekparaneb.

• Vald püüab igati näidata kui väärtuslikuks ta hin-dab projekte, mida seltsid on suutnud valda tuua.Vald üritab kui vähegi võimalik rahastada 25%projektide maksumusest omafinantseeringuna.

• Vald on selgelt välja ütelnud, et seltside rahasta-misel on prioriteediks noorte liikumised ja -seltsid.

• Seltside rahataotlusi hindab ja valib komisjon, ku-hu kuuluvad üksnes need volikogu liikmed, keson asjadega kursis ja vallavanem. Varasem prak-tika, kus rahajagamist otsustas volikogu tervikunajäi sageli liialt formaalseks ja otsused olid vähepõhjendatud.

• Järjepidevuse tagamiseks on oluline, et vallatoetuste jagamisel seltsidele on aastas kaks vooru,veebruaris ja juunis.

• Seltsidele raha jagamisel on viimaste aastate pro-portsioon olnud 50% spordile, 40% kultuuriga te-gelevatele seltsidele ja 10% seltside premeerimi-seks.

• Külade toetamise kord, mis väärtustab küladeorganiseeritust (peab olema külavanem ja üldkoo-soleku otsus), on ennast igati õigustanud.

• Külavanema statuut on tähtis. See annab külava-nemale tugevama positsiooni ja näitab, et valdtoetab igati aktiivseid külavanemaid.

Eestvedaja pilgu läbiÜhenduste ümarlaua juht Helve Joon rõhutas omaltpoolt järgmist.• Väga tähtis on enda nähtavaks tegemine. Sildid

ja tutvustavad viidad külades näitab, et küla toi-mib, on “avatud” ja pakub külalislahkust kõikideletulijatele.

• Tark võtab üle naabrite häid kogemusi ja õpib teis-te vigadest.

• Kriitikat tuleb osata välja kannatada. Vahel tulebkriitikat lausa otsida, et inimesed saaksid omaseisukohti välja ütelda.

• Tuleb kannatlik olla ja kuulata rahva häält. Inimestearusaamised ja seisukohad kujunevad aeglaselt.Ei tohi lootust kaotada ja käega lüüa.

Ideed ja mõtted ürituste korraldamiseksVeel lisaks mõtteid Karksi valla sädeinimestelt.• Rahvakultuuri õpituba on järjepidevuse hoidmi-

seks vajalik.• Ürituste sari rahvakombeid kodudesse (Mardipäev,

Kadripäev) võimaldab unustatud vana meeldetuletada.

• Lapsi tuleks kaasata kõikidele küla üritustele.Lastele mõeldud moodulid tuleb igale ürituselekülge “õmmelda”.

• Sümbolid on väga olulised inimeste liitjad. Kuipiirkonnal on oma riitused või sümboolsed asjad,mida teab laiem ring inimesi kui vaid kohalikudelanikud, siis tuleb need ära kasutada. Näiteks“mulgi korp”, “mulgikapsas”, “mulgi keel” jm.Sümbolite peale on lihtsam põnevaid tegevusi jaühisüritusi välja mõtelda. Karksi inimesed imetle-vad võrulasi, kes on osanud oma keelele väga paljupositiivset reklaami teha ja võru keelele tähtsapositsiooni välja võidelda. Karksi valla positiivsekogemusena toovad sädeinimesed välja Murrihäärberi taastamise Karksi-Nuia Aianduse- jaMesinduse Seltsi poolt, mis sidus inimesi ja andiskohalikule külaelule tugeva tõuke. Sümboleid ka-sutades saab ehitada ka maakondade ja valdadevahelisi sildu. Kümme omavalitsust Viljandimaalt

Ümarlaud hoiabsilma peal valla ja

külade arengukavadeelluviimisel

Ümarlaua esindajadkoos külavanematega

teevad ühiselt vallavolikogule ettepanekuid

küladele oluliste tege-vuste kavandamiseks

Seltside rahastamisemehhanism on targalt

loodud kui ta soosibkülade aktiivsust ja

rõhutab külavanematetähtsat positsiooni

14(vallad: Karksi, Halliste, Abja, Tarvastu, Paistu ningMõisaküla linn) ja Valgamaalt (vallad: Helme,Põdrala, Hummuli ning Tõrva linn) on ühiseltloonud Mulgi Kultuuri Instituudi.

• Inimesi liidab kõige paremini ühine tegevus jaühised üritused, kus kõigil on võimalik osaleda.Samuti ühine hoone, küla- või seltsimaja.

• Väga heaks inimeste kokkuviijaks ja liitjaks on näi-teks laat. Tähtis on, et üritus muutuks pidevaksehk traditsiooniks. Ühekordsed üritused inimesiei ühenda.

• Karksi valla kultuurikomisjon saatis “lendlehti”oma ideede ja taotluste tutvustamiseks. Komisjontahtis oma mured ja sihid nähtavaks teha. Lend-lehed saadeti presidendi prouale (pr. IngridRüütlile), kultuuriministrile, nimeliselt poliitikutele.Tähtis on saata teavet konkreetsetele isikule, mitteametkondadele. Nii saab tekitada personaalsekontakti ja dialoogi partnerite vahel.

Tähtis on külavanemastatuut, mis tugevdabkülavanema positsiooni

15

www.metsamoor.ee

Mis on Metsamoori perepark?Metsamoori perepark Antsla vallas on ühtsesse turis-mi- ja teadmiste ketti koondunud talud. Taludel onühistele huvidele tuginev äritegevus, mis põhinebpartnerlusel ja koostööl, mitte üksteist “allaneelaval”konkurentsil.

Mis on perepargi idee?Perepargi äriideeks on talude tegevuse tutvustamineja oma teadmiste jagamine kõikidele huvilistele jasoovijatele. Oluline tegevusvaldkond on seotud ravim-taimedega, nende tutvustamise ja ravimeetodite sel-gitamisega. Pole saladus, et Metsamoori perepargikülaliste hulgas on üha enam linnainimesi, kes vaa-tavad maaelu kui imeasja.

Metsamoori pereparki kuulub praegu kümme talu jaerilist laienemise soovi perepargil ei ole. Iga pereparkikuuluv talu on majanduslikult iseseisev ja tegutsebFIE-na. Perepark on ettevõtjate vabatahtlik ühendus.Osalejad rõhutavad, et algusest peale on ühistegevustpuudutavad reeglid olnud hästi paindlikud. Taludeleei suruta midagi peale ja igaüks toimetab nii aktiivseltvõi passiivselt kui parajasti suudab ja vajalikuks peab

Kuidas perepark alguse sai?Metsamoori perepark kasvas välja Kaika kandi Maa-naiste seltsist. Seltsi ristiisaks oli aga naiste enda arva-tes Antsla vallavanem Tiit Tõnts, kes aastal 1996.aastal Kaika kandi aktiivsetele naistele sõnad pealeluges. “Naised, tehke ometi mingi selts, rahasid jaga-takse. Kasvõi kuduge ja heegeldage”. Kaika kandinaised ise ütlevad, kuna nende seas kudujaid ja hee-geldajaid parajasti ei olnud, hakati tegelema oma ko-dukandi looduse tutvustamisega. Ja edukalt, nagu11 aastat hiljem näha on.

Selts korraldas esimese üritusena ravimtaimede päe-va. Ürituse toimumisest räägiti raadios, ilma et korral-dajad seda oleksid palunud. Naised tunnistavad, etselline reklaam ehmatas esialgu ära küll. Kokku tuliumbes 200 ravimtaimede huvilist, kellele tutvustatiravimtaimede kasutamist ja korjamist ning ühiseltkeedeti nõgesesuppi. See andis esimese väärtuslikukogemuse, kuidas oma teadmisi ja oskusi suuremalehulgale inimestele näidata ja välja pakkuda.

“Käbe perenaine” ja muud üritusedEdasi hakati korraldama “käbeda perenaise” üritusija Kaika suvepäevi. Korraldati aktiivselt Kaika laat.Tehti korda seltsihoone. Hakati korraldama linna koo-lilastele igal aastalõpul jõuluraja üritusi. Põhimõtteksvõeti linnalaste maale toomine ja neile huvitavate jauudsete tegevuste pakkumine. Seltsitegevus sai kii-resti hoo sisse ja kujunes kindel grupp naisi, kes taht-sid ja oskasid koos asju ära teha.Üks osaleja: “seltsi üritustel oli hea see, et alati sai lap-sed kaasa võtta ja neile oli samuti mingi tegevus väljamõeldud”

Kuidas leiti “oma tee”?Järgmine sihipärane samm oli ettevõtluskursuse kor-raldamine inimestele, kellel mõtetes mõni äriidee jubaküpsemas oli.

1999. aastal kutsus eestvedaja Irje Karjus ehk metsa-moor, küla hakkajad naised kokku ja ütles, et hakkamekülastajatele näitama, millega taludes tegeletakse, is-tuge kodus ja oodake. Kui inimesed teie õuele tulevad,siis rääkige ja näidake inimestele, kuidas te oma talu-töid teete. Nii sündisid mesindustalu, suitsusauna taluja teisi talutegevusi näitavad keskused. Talude pere-naistest ja peremeestest said giidid ja ekskursiooni-juhid, kes busside ja autodega kohaletulnud (linna)-inimestele talutöid ja tegemisi hakkasid tutvustama.

ANTSLA VALLA edulugu – METSAMOORI PEREPARK

Metsamoori pereparksai alguse Kaika kandi

maanaiste seltsist.Seltsi ristiisaks

peavad naised isevallavanem Tiit Tõntsi

Käbeda perenaiseürituste sari

tõmbas maanaiste seltsitegevuse käima

Alustati lastest.Koolid olid kiired ja

tänulikud reageerijadmetsamoori perepargipõnevatele üritustele

16Samal aastal alustati kohe reklaamiga koolides. Alus-tati laste gruppidega. Koolid olid tänulikud ja kiiredreageerijad Metsamoori perepargi põnevatele ette-võtmistele.Metsamoori perepargi liikmed sõlmisid kirjalikultomavahelise koostöölepingu. Leping oli ilma notarikinnituseta, lihtsalt dokument, milles oli kirjas kokku-lepitud põhimõtted ühiseks tegevuseks.Päris alguses oli väike segadus, kas arendada ühiste-gevust mittetulundusühingu, Kaika maanaiste seltsikaudu või ettevõtluse liini mööda. Kaika maanaisteseltsi kirjutatud projektid ja uut laadi äritegevus veidisegunesid. Kui inimesed nägid, et oma talutöö toi-mingute näitamine ja sellest rääkimine võimaldab kaveidi tulu teenida, andis see inimestele uut innustust.Alustamiseks oli vaja talude inimestele kahte liiki koo-litust. Esmased teadmised äritegevusest ja arvepida-misest ning teiseks giidide koolitus. Teadmised jaoskused, kuidas külastajatele oma tegevusest lihtsalt,ladusalt ja arusaadavalt rääkida.Eestvedaja, metsamoor Irje, ütleb ise, et mujalt (Tartust)tulnuna oskas tema näha Kaika kandi ilu ja põnevaidvõimalusi rohkem kui kohalikud inimesed. Siis läksidmõtted liikuma ja seltsiliikumisest kasvaski väljaMetsamoori perepark.

Ideede kogumineIdee teha inimestele näitamiseks tuli mesinik Matilnii, et üks kord kui külastajate grupp tuli, olid mesi-lased klaasverandale lahti pääsenud ja neid sai nähaainult läbi akende. Mesinik Matil, klaasseintega taruomanikul, on hea üldistus maainimeste kohta. Maa-inimesed jagunevat kahte leeri, lehma- ja turismiuskuinimesed. Hästi raske olevat lehmausku inimesest tehaturismiusklikke. Metsamoori perepargi hea kogemusaga näitab, et see on täiesti võimalik.

Mati mesindustalu põnevus on klaasseintega mesilas-taru, kus saab kahelt poolt korraga jälgida mesilaspereigapäevaseid toimetamisi. Samal ajal kommenteeribMati kõiki mesilaste tegevusi ja teeb üksipulgi selgeks,kuidas mesilane ennast ringitades suudab kaaslasteleselgeks tantsida, kus ilmakaares ja kui kaugel tarust

saab õitest mett koguda. Aastas külastab mesilastaluumbes 1 500 uudistajat.

Perepargi majandustegevusMetsamoori pereparki kuuluvate talude äritegevusekson oma tegevuse tutvustamine, sellest rääkimine jaoma teadmiste jagamine.Praegu tegutseb iga Metsamoori pereparki kuuluv ta-lu füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) ja perepark iseon ettevõtjate vabatahtlik ühendus. See tähendab,et iga pereparki kuuluv talu on majanduslikult täiestiiseseisev ja vastutab oma majandustegevuse eest ise.Algusest peale on ühistegevust puudutavad reeglidolnud hästi paindlikud. Perepargiga alustasid viis talu,maksimaalselt oli perepargil 11 liiget ja hetkel on 10liiget. Lisaks liikmetele on veel palju aktiivseid koos-tööpartnereid.Kaudsete kulutuste kokkuhoiuks on Perepark püüd-nud oma trükiste ja reklaamivoldikute jaoks saadakaasrahastust projektide kaudu, mida on taotlenudPiirialade ja Ääremaade Toetuse Agentuurist. Kokku-hoid on ka see, et Metsamoori perepargi väga huvi-tavat kodulehekülge hoiab käigus perepargi üks liige.Reklaamile kulub raha iga aastaga üha vähem, sestperepargi tuntus aina kasvab. Kuna Metsamoori pere-park on põnev ja erandlik ettevõtmine, siis on pere-pargist olnud üsna palju juttu ka üleriigilises meedias.

Pereparki külastavad turistid registreeruvad metsa-moori juures, kes koostab taludele külastusgraafikud.Kui talud võtavad iseseisvalt külalisi vastu, annavadnad sellest metsamoorile teada, et metsamoor saakskülastusi graafikute tegemisel arvestada.Ka külastuste eest tasumine toimub metsamoori kau-du. Perepargi liikmed on kokku leppinud, et iga pe-repargi liige maksab aastas ühiskassasse liikmemak-su minimaalselt 500 krooni või 10% teenitud kasu-mist. Ühiskassast kaetakse reklaami, trükiste, tellimus-te ja ekskursioonide vastuvõtmine, osaline müügitöö,kodulehekülje ülevalhoidmine ja muud perepargigaseotud ühised kulutused.

Talutöö toimingutenäitamine ja sellesträäkimine võimaldaska veidi tulu teenida

Maainimesedjagunevad kahte leeri,lehma- ja turismiuskuinimesteks

Perepargi liikmeteühistegevustpuudutavad reeglid onalgusest peale olnudhästi paindlikud

17Tuleviku kavandamineMetsamoori perepark on tüüpiline väikeettevõtlusmaal, mida alustati hästi ettevaatlikult ja suuremaidriske vältides. Väikest viisi toimetades on lihtsam omaerilisust hoida ja oma nägu säilitada. Suuremad riskidkaasneksid eelkõige pangalaenuga. Samas kui turgon ebakindel ja arusaamatu, siis ongi mõistlik suure-maid riske vältida ja alustada ettevaatlikumalt.Kokkukuuluvustunnet hoiavad perepargi liikmed nii,et igal aastal on Metsamoori pargi perepäev perepargiliikmetele. Kõikide perepargi liikmestalude esindajadkäivad üheskoos kõik talud läbi. Iga talu näitab omauuendusi. Nii on kõikidel osalejatel selge vaade koguperepargi tegevusele.Teine üritus, kus kõik osalejad kokku saavad, on igalaastal novembrikuus toimuv hingede öö. See on ava-lik üritus, kus võivad osaleda kõik huvilised ja soovijad.

Kui on vaja teha kiireid otsuseid, siis selleks on metsa-moori perepargil kolmest inimesest koosnev nõu-koda.Metsamoor ütleb, et kui on vaja midagi olulist otsus-tada, siis selleks istutakse kokku vastavalt vajadusele.Eestvedaja ise arvab, et strateegiat näiteks viie aastapeale teha ei saa. Kui paberi peal on võimalikud aren-gurajad kirjas, siis justkui ei julge enam teistmooditeha. Ei taha ennatlikult ühtegi mõtet paberile panna,nii võid ennast kinni mõelda.

Kuidas olla edukas?Eestvedaja, metsamoor Irje arvates on edu saavuta-miseks tarvilik kolm olulist asja.• On vaja väga häid spetsialiste, kes oma ala põhja-

likult tunnevad ja oskavad midagi sellist, mida ku-sagil otse õppida pole võimalik. Muidugi peavadneed olema asjad, mis pakuvad huvi laiemale ringile.

• Usaldus tegijate vahel on hästi oluline. See võimal-dab koostööd ja annab igale osalejale kindlus-tunde.

• Osalejad peavad omavahel pidevalt ja tihedastisuhtlema. Kuna tegevused on ühised, peab kõikitekkinud probleeme ühiselt arutama.

Tähtis!

Mis intervjuude tegijate arvates Metsamoori pere-pargi inimestega suheldes välja koorusid.• Kui inimesed on seltsides ja ühendustes varem

koos töötanud, tekib vastastikune usaldus. Tõsisedtegijad ja entusiastid kooruvad välja. Sedavõrd onühist äri alustada lihtsam, juba tekkinud usaldustuleb kaasa ka ühisesse äritegevusse.

• Oluliste asjade käima lükkamiseks on kaval mõtealustada laste tegevuse korraldamisega. Näiteksalustada lastelaagritest. Laste uudishimu ja entu-siasm toob ka vanemad ja nende sõbrad kodudestvälja ja paneb kaasa tegutsema.

• Kui külades läheb äritegevus väikest viisi käima,siis võib seltsi(de) tegevus veidi tahaplaanile jääda.Seltsidele on raske uusi juhte ja eestvedajaid leida.

• Külaelu on raske käivitada piirkondades, kus onpalju “juurteta” inimesi, näiteks kolhooside ajalteistest paikadest sisse toodud inimesi.

• Külaelu ei toimi hästi ka nendes külades, kus onkorruselamud. Individuaalelamutega külades lähe-vad asjad hoopis paremini käima.

Väikest viisi toimetadesja suuri riske võtmata,

on lihtsam hoidaerilisust ja oma nägu

Metsamoori arvates oneduks vaja kolme asja:

häid asjatundjaid,usaldust tegijate vahelja omavahelist tihedat

suhtlemist

18

19

Märjamaa Külavanemate Ühendus

Kuidas külavanemate ühendus sündis?Märjamaa saab uhkust tunda nii oma suure pindalakui tegusate külade üle. Kuid mida suuremal pindalalja mida aktiivsemad külad on ühel omavalitsusel, sedarohkem suureneb vajadus ka pideva ja organiseeritudkoostöö järele. See ongi põhjus, miks Märjamaal loodiKülavanemate ühendus.Märjamaa vallale lisandus 2002. aastal Loodna valdning pindala suurenes niivõrd, et Märjamaast sai Eestisuurima pindalaga vald.

Külavanemate ühenduse loomine ei olnud tol hetkeluudne idee. Seda üritati teha ka enne seda, 1998.aastal. Samal aastal sai alguse külavanemate valiminening ilmselgelt ei olnud aeg ühenduse loomiseks veelküps. Seega tuli oodata.Uuesti üritati 2003. aastal, ühel õppepäeval, kus prob-leem tõstatati. Külavanemate kogu eestvedaja AguRaadik kutsus külade esindajad eraldi saali ja rääkis,et midagi tuleb ühiselt ette võtta. Tegemist on niisuure vallaga ning ühes otsas ei teata, mida teisesotsas tehakse. Plaanist räägiti vallavalitsusele, keskorraldas kokkusaamise ja nii tihedam koostöö arene-ma hakkaski.

Algselt loodi külavanemate kogu, kuhu olid kutsutudMärjamaa piirkonna valitud külavanemad ja sädeini-mesed. Selleks ajaks oli valitud umbes 14- 15 küla-vanemat. Kohale kutsuti ka vallavalitsuse ja volikoguesindajad. Ühiselt otsustati, et kuna Märjamaa valdon oma pindalalt suur, tuleks see jaotada väiksema-teks regioonideks. Sellest tulenevalt ongi külavane-mate kogu üles ehitatud piirkondlikul printsiibil. Esin-dajad tulevad juhatuses kokku, toovad informatsioonioma regioonist ja viivad sinna ka tagasi. Külavane-mate kogus on 12 regiooni esindajat ja RaplamaaKülade Liidu esindaja.

Algul tegutseti seltsinguna. Sõlmitud oli seltsingu-leping, mille järgi oli kokku lepitud kohtuda korra

kvartalis. Tegelikkus kujunes selliseks, et kohtuti korrakuus. Iga kord käis keegi valla juhtidest, ametnikest,kelle vastutusalas peateema parasjagu oli, rääkimasja kaasa mõtlemas. Tutvustati probleeme, anti nõu,vahetati kontakte jne. Kaks aastat tegutses külavane-mate kogu sisuliselt juriidilise vormita. Vallavalitsusküll tunnustas ja toetas, kuid juriidilise külje pealt eiolnud ühendus võrdväärne partner. Et selleks saada,moodustati MTÜ. Peale juriidilise vormi saamist, oliesimeseks tulemuseks see, et ühenduse liige kutsutikultuurikomisjoni liikmeks. Sinnamaani oli ta lihtsaltnõuandev hääl ning ei tohtinud otsuseid teha. Nüüdsai ka hääleõiguse.

Miks seda vaja oli?EesmärgidPõhjused külavanemate kogu loomiseks olid:• vajadus koostöö ja koordineeritud tegevuse jä-

rele. Külavanemate kogu täidab esindusorganirolli vastastikusel suhtlemisel kohaliku omavalitsu-sega,

• kommunikatsiooni tõhustamise vajadus küla jaomavalitsuse vahel. Oluline on mõlemapoolne info-vahetus külast valda ja vastupidi,

• külavanemate tunnustamine vajadus, et moti-veerida tublisid eestvedajaid oma alustatud tege-vusi jätkama. Nüüdseks on välja arendatud küla-vanema statuut, märk ja külavanemate tunnistus.Külavanemale väljastatakse ka töötõend, mis näi-tab, et maine kujunduse ja külavanema rolli selgi-tamisega on tugevalt arendustööd tehtud.

Kuidas tegevus käima saadi?Külavanemate kogu tegevuse vältel on tegutsetudmitmel rindel, et oma külasid koos hoida ning üks-teiselt õppida.Selleks on arendatud küladevahelist koostööd. Ärga-nud külavanemaid tutvustatakse ürituste raames teis-te ja kogenenumatega, mis võimaldab kontaktideltekkida ning soodustab üksteiselt õppimist.

Märjamaa vald:82 küla

3600 väljaspool alevitelavat inimest30 ametlikkukülavanemat

13 regiooni, milleesindaja osalebühenduse töös

Vald on suur ja kõikei lähe vallavanemal

nööpi keerutama,vahelüli oli vaja!

Et olla vallavalitsuselevõrdväärne partner, on

teatud arengu-staadiumis, kui ollakse

oma jätkusuutlikkustpiisavalt tõestatud,

vajalik juriidiline vorm

20Teisalt käiakse ühiselt hankimas kogemusi ja uusimõtteid Kehtna valla külavanematelt. Korraldatud onkohtumisi ning õppereise. Koostööd iseloomustab kü-lalt külale ja vallalt-vallale kogemustevahetus. Kehtnason valla poolt määratud külavanemad ning see tihen-dab kontakte ka omavalitsuste vahel. Kokkusaamisikorraldatakse vähemalt kaks korda aastas. Talvel klubi-õhtu eeskavaga ja suvel õppereis.Tihendamaks kontakte piirkondade vahel, peetakseigal suvel külavanemate ühenduse koosolekud erine-vates kohtades. Selle vajaduse tingis samuti väheneteadlikkus lähipiirkondadest.

Külavanema rollMärjamaa piirkonnas nähakse külavanemat kui ame-tikandjat ja aunimetust. Sellele annavad tunnistusttöötõend, tunnistus ning märk, olemas on ka statuut.Omavalitsuse poolelt vaadatuna, nähakse külavane-mat tugeva partnerina, kes kannab edasi elustiili jahoiakut. Sädeinimesi peetakse justkui eelnevaks, ette-valmistavaks etapiks.

Omavalitsuse toetus ühendusteleOmavalitsuse toetus külavanemate ühendusele on ol-nud nii moraalne kui materiaalne.• Omavalitsuse poolt on võimaldatud ruumide kasu-

tused ilma rendita, materjalide kasutused ja küla-liikumine on määratud ka ühe ametniku tööüles-annetesse.

• Omavalitsus on usaldanud külade realt toetustejagamise külavanemate ühendusele. Ühenduse ju-hatusele esitatakse taotlused ning vastavalt selle-le otsustatakse raha jagamine ning haldamine.Taotlused vaadatakse läbi, selekteeritakse ja tehak-se taotlejale ettepanekuid.

Investeeringute valdkonda ühendus ei kontrolli, tege-letakse siiski “pehmemate” tegevustega. Möödunudaastal jagati ära 108 000 krooni, kuid küladele eral-datav summa on üle 200 000 (eraldi ridadelt saavadühendused rahastust).

Oluline ühenduste ja omavalitsuste koostöösHea koostöö tekkimisele on palju kaasa aidanud vallapositiivne suhtumine ning kindlasti valla ametnik, kel-lel on võimalik oma tööülesannete raames tegeledaka külavanemate ühendusega.

Väga oluline on enne sisuka koostöö juurde asumistmõelda mõningatele aspektidele.• Mõelda ja otsustada, kas on vajadus ühenduse

järgi või mitte? Märjamaa külavanemate ühendu-se puhul on algatus tulnud alt poolt üles poole.Intervjueeritavad olid seisukohal, et vallavalitsuseinitsiatiivil ei saa sellist ühendust moodustada,kohapealne aktiiv peab olema valmis ning sellekspeab reaalne mitte esilekutsutud vajadus mõlemapoole jaoks olemas olema.

• Kui ühendus on loodud, on oluline kujundadainitsiatiivgrupp, mis läheneks kogu tegevuseleterviklikult ning jälgiks, et kedagi ei jäetaks kõrvale.

• Omavalitsusega läbi rääkida, arutada, et kanemad saaksid aru, milleks seda luuakse. Olulineon juba alguses kaasata osapooli ning asuda ühi-selt üksteise ootusi, võimalusi kaardistama

• Omavalitsusega suhtlemisel tuleb tagada sõl-tumatus. See garanteerib, et võimu vahetudes eiteki olulisi muutusi.

• Kunagi ei maksa üle organiseerida. Omavalitsusepoolelt on oluline aidata, kuid mitte liigselt sekku-da.

• Rollide määratlemisel tuleb silmas pidada, kesmillega aidata saab.

Ideid ja huvitavaid mõtteid ürituste korraldamiseksMärjamaalt• Aktiivsed inimesed ning eestvedajad on enamasti

ühed ja samad ning tihtipeale kipub vaim väsima.Selleks on Märjamaa aktiivsed eestvedajad korral-danud väljasõite. Koos Kehtna vallaga on käidudkülaeluga teistes maakondades tutvumas ja koge-musi vahetamast. Peale seda on lihtsam jälle värs-kema energiaga oma toimetuste juurde asuda.

• Kiirkoolitus külavanematele teemal Kuidas kiirestikriisiolukordades tegutseda? (Politsei ja pääste-

Õppida saab nii omavalla külavanemate kuisõprusvalla külavane-mate kogemustest.Kui üksteisegasuhtlevad aktiivseltkülad, tihenevad suhtedka omavalitsuste vahel

“Kui näiteks peaksolema selline juhus, etmetsa varastatakse, eikahtle keegi, etkülavanem läheb,näitab oma töötõenditning võib selle pealekurja häält teha!”

21teenistus). Külavanem kui oma piirkonna kontaktja abi igasugustes olukordades.

• Märkimisväärne ja oluline üritus on külaliikumise tä-nupäev. 2007. aastal peeti seda juba neljandat aas-tat. Kui esimesel aastal esitati tänamiseks üks inime-ne, siis 2007. aastal oli tänukirja saajaid juba 27.

TakistusedMärjamaa külavanemate ühendus on silmitsi seisnud/seismas ka mitmete erinevate takistustega külaeluedendamise ja kootöö tegemise juures:- majandite keskused on probleemsemad piirkon-

nad, nendesse suurküladesse on keeruline eest-vedajaid leida,

- probleemiks on ka see, et vahel ei saa foorumitkokku, et hääletusi läbi viia. Selleks plaanitakselähiajal vähendada inimeste arvu, jagada piirkon-nad teisiti ära, et arv ei oleks nii suur ja inimesedjuhatuse koosolekuks saaks ikka kokku,

- järelkasvu pole,- teavitustööd on viimasel ajal vähe tehtud. Algus-

aastatel tehti seda rohkem, kirjutati kohalikku leh-te jne. Praegu on kohalik ajakirjanik partneriks jakirjutab ise.

Kuhu edasi?Märjamaa külavanemate ühendus on näide külavane-mate-põhisest koostööst valla tasandil. Külavanemainstitutsioonile on välja kujunenud kindlad ülesandedja funktsioon ning külavanem tähendab staatust.Konkreetsem ja ühtsem külavanema rolli mõistmineon suurendanud usaldust ka omavalitsuse silmis ningveendudes, et külavanemad ei ole vaid formaalsus,on tekkinud hea alus ka koostööks. Ühenduse vaja-likkust tajutakse mõlemal poolel ja seesugune koos-käimine sellisel kujul on end seni kahtlemata õigus-tanud.

Vallavanema seisukoht:kui küla on tegus jaelujõuline ja kui ta

näitab, et toob rahasisse, siis me toetame

kas eelarverea pealt, mison küladele ette nähtud

või reservfondist

“Tegelikult tulekstagasi liikuda.

Oleme ulja sammugaedasi liikunud. Suuname

auru hästi laiali.Ühenduse töö toetub

kahele-kolmeleeesvedajale. Rollid ontegelikult jaotamata.

Võib-olla on vaja kaliikmeid vahetada.

Noorendamiskuuri tulebteha. Koguaeg ei ole

vaja edasi tormata,uusi ideid genereerida.Jooksukiirus on erinev.

Peame tegelematagalaga!”

22

Võru Maaelu Ümarlaud

Kuidas idee sündis ja asi alguse sai?2005. aastal, tegi Kodukant Võrumaa ettepaneku eri-nevate maaelu arenguga seotud organisatsioonidegakokku saada ning infot vahetada. Üksteise tegemistestei teatud kuigi palju ning tekkis vajadus luua laiema-põhjalisem arutelu ühistel maaelu arengut puudu-tavatel teemadel. Istuti maha ja hakati probleemekaardistama ning arutama. Koguneti esmaste partne-ritega (ETNA, Talupidajate Liit, Tootjate Liit ja VõrumaaOmavalitsuste Liit, Võru Maavalitsus, Kodukant Võru-maa, Riigikogu liige).

Kõigepealt alustati sellest, et iga organisatsioon tut-vustas oma tegemisi maaelu suunal, et rohkem teadasaada teiste tegemistest ja toimetamistest. Teise olu-lise tegevusena sõnastati ka kõige olulisemad maaeluprobleemid ning nopiti välja kõige kiiremini lahendustvajavad probleemid. Kõige esmase vajadusena selgus,et on vaja hakata läbi rääkima, mis kuskil toimub,mis on plaanis, millised on võimalused ja kuidas ühes-koos probleemidele lahendusi leida.Edasiste kohtumistega hakati inimesi juurde kutsuma.Tekkis vajadus erinevate esinejate järele, kes on teatudvaldkondades otsustajad. Mõte oli kaasata ka Võru-maalt valitud Riigikogu saadikud. Eestvedajate arvateson just nemad need, kes peaksid aitama kaasa prob-leemide ja ideede jõudmisel otsustajateni.Huvitunute ring oli koondunud ning arutelud ja kok-kusaamised hakkasid regulaarselt toimuma.

Maaelu ümarlaua rollid:I häälekandjaMaaelu ümarlaua üks rollidest on läbi Võrumaa saa-dikute Riigikogus edastada maakonna probleeme riigitasandile. Oma organisatsiooni puudutavate teema-dega teeb tööd teeb iga organisatsioon oma liikme-tega. Probleemidest teavitada ja otsuseid mõjutada,mis on ühised maaelu arenguga tegelevatele organi-satsioonidele Võrumaal on Maaelu Ümarlaua roll.

II infovahetusSee tähendab, et erinevad maaelu arenguga seotudorganisatsioonid vahetavad infot ning planeerivadkoos maaelu arengut. Varasemalt ei kooskõlastatudtegevusi ning seega esines palju dubleerimist. Ümar-laud koondas maaeluga seotud organisatsioonid ningalustas 2006. a piirkondlike infopäevade korraldamist.Infopäevadel tutvustati oma tegemisi ning kuulajateloli võimalik arvamust avaldada maaelu arengu osas.Tänu infopäevadele parenes maapiirkonnas elavateinimeste arusaam erinevate maaelu arenguga seotudorganisatsioonide tegevustest ning ka ümarlaua rollihakati paremini mõistma.

III sisuliste küsimuste läbiarutamineÜmarlaual arutletakse neid valupunkte ja küsimus,kus on vaja võimalikult laiapõhjalist seltskonda. Näi-teks veeprobleem, millele lahendust otsima hakati.Oli ühine nägemus, vajadus ja ühisosa, mille eest eri-nevate sihtrühmadega tegelevad organisatsioonidühiselt seista võiksid.

Kuidas asi käima saadi?Esmalt planeeriti ümarlaua vedamine “külakorda”(teatud perioodi üks organisatsioon, siis jälle teine),kuid hiljem jäi Võru Maavalitsus selle eestvedajaks.See tõi endaga kaasa süsteemsema tegevuse. Väikse-mad organisatsioonid on sageli projektidega vägahõivatud ning ei leia piisavalt ajaressurssi, et tegeledaümarlaua juhtimisega. Maavalitsuse spetsialistidel onigakülgne huvi tagada maaelu jätkusuutlik ja tasa-kaalustatud areng. Maaelu Ümarlaua töös hoidmunevõimaldab aga tekitada usaldusväärseid partnereid,kellega maaelu probleeme ja arenguvisioone arutada.Maaelu ümaralaua kooskäimine toimub vastavalt va-jadusele aga vähemalt kord kuus. Kuna tegemist onvabatahtliku koostöövormiga on ümarlaud avatudkõigile, kes soovivad maaelu osas sõna sekka öelda.

“Iga kuu ühel reedelkäisime koos.Et ennast õigustada,tehti teavitustöödvaldades, tutvustatiorganisatsoone.Tagasiside on positiivne.Võtsime meiliaadressidja hakkasime inimesteleinfot saatma. Pealevisioonikonverentsivõtsime kokku ja saimeveeprobleemipõhilisemaks, milleganüüd tegeletakse.”

Eestvõtmine mittejuhtimine

23Tänaseks on ümarlaua tegemistesse kaasatud• Avaliku sektori käepikendustena: Maavalitsus ja

omavalitsuste liit ning kohalikud riigikogu saadi-kud, kes osalevad võimaluse korral samuti.

• Ühenduste esindajatena: Taluliit, ETNA, Kodukant,Siksali Arenduskeskus, Tootjate Liit, Võru Instituutning Vastseliina Külade Ühendus (kui ainuke küla-de valla-ülene katusorganisatsioon Võrumaal).

• Ettevõtjad on kaasatud läbi Tootjate Liidu ja EAS- i.

TegevusÜmarlaua tegevus hõlmab üle-maakondlike problee-me ja projekte.Senini on ühiselt ette võetud• Väikeinfrastruktuuriprogramm. Idee otse ümar-

lauast ja selle tulemusena käivitati pilootprojektinaVõrumaa Hajaasustuse Veeprogramm, mis käivitus2007. aasta kevadel.

• Omavalitsustes toimusid 2006. aastal maaeluedendavate organisatsioonide tutvustamine. Kü-lastati ühtekokku 5 piirkonda, kuhu tulid küladeesindajad, omavalitsuste juhid. Kõikidel üritustelosales vähemalt 20 inimest .

• Võrumaa Visiooni Konverentsi korraldamine, kuskäsitleti ühe temaatikana ka maaelu ning koos-tati visioonid.

KommunikatsioonSide ajakirjandusega on Ümarlaual olnud algusestpeale hea. See on tekitanud ideede arengu ka ümar-lauast sõltumatult ja probleemide lisalahendusteleidmiseks tuleb mõtteid juurde ka väljapoolt ümar-lauda. Ajakirjandus on avaldanud kahtlemata toeta-vat mõju ja aktiivne osalemine ümarlaudadel on selleüheks eeliseks.

Tähtis ühenduste ja omavalitsuste koostöösEeldused, et selline ümarlaud saaks tekkida:• koostöövalmidus,• ühised eesmärgid, ühisosa (Võrumaa näitel vee-

programm),• eestvedamise pool tuleb välja selgitada,• tegevus peab olema aktiivne, muidu ei ole millestki

laua taga rääkida!

• kopeerida kindlasti ei saa. Kohapealne vajaduspeab selleks olemas olema,

• keskenduma peab kindlatele probleemidele, millelahendamist hakatakse üritama.

TakistusedAlguses ilmnes kriitikat ümarlaua tegevuse osas seo-ses segadusega, erinevate organisatsiooni eesmärki-dega. Inimeste jaoks oli segane, mida otsustatakseja mis muutub, mis on väljund ja põhjus, mille pärastkoos käiakse ja tavapäraselt eraldi oma asja ei aja.Alguses oli see segane tegelikult ka tegijatele endile.Peale infopäevi omavalitsustes olukord selgines.

Kuhu edasi?Osalejad ümarlaual leiavad, et oluline on omavahelrohkem kokku leppida protseduuri reegleid (kui tihtikoos käia jne). Järjepidevus on natuke kaduma läinudja selles osas tuleb tööd jätkata, veidi värskendust luua.Maaelu ümarlaua jaoks on jõudnud kätte see faas,kus tuleb näidata tulemusi. Teavitustööd on tehtudja organisatsiooni toimimise põhimõtted on selgekssaanud. Koostöö toimib igas suunas, see tähendab,et tuntakse ja usaldatakse, osaletakse ja tulemusedpannakse tööle. Tuleb jätkata, “Olukord maal ei oleühest-kahest põhjusest kujunenud. Kuna põhjustekompleks on lai, siis üks regulatsioon ei suuda sedamuuta. Alguses peab panustama infrastruktuuri, etinimene hakkaks ise hakkama saama. Kui keskkondon loodud, siis inimene saab ise hakkama, “märkisAnti Allas. “Riigil on vajalik, et kuskil oleks väike puh-ver, kus ei oleks projektipõhine raha. Peab otsima koh-ta, kus tunnid ei tule graafikusse kanda, kus keegivõtaks teha,” põhjendab organisatsiooni juhirolli sat-tumist Maavalitsuse kätte Anti.Võru Maaelu Ümarlaual on oluline funktsioon eel-kõige informatsiooni vahetamiseks ja kommunikat-siooni tõhustamiseks. Seda nii horisontaalselt kuivertikaalselt. Ühtepidi arutavad maaelu edendajadomavahel üksteise tegemistest ja selgitavad välja sedaühisosa, mille nimel koos töötada. Teiselt poolt jälleon ümarlaud osalevate organisatsioonide tõttu tugevesindus ettepanekute ja otsuste survestamiseks riigitasandile.

“Algul ma arvasin, etmeil hakkavad tulemavinged europrojektid.

Kuid see organisee-rumine on olnud pigemmitteformaalne ja ideedon seisnenud erinevatesektorite probleemide

lahenduste väljaveeretamises.

See toimib ning onmõistlik selle

organisatsiooni jaoks.”

Kodustatud ajakirjanik-side ümarlaua ja

kogukonna vahel, mison tekitanud arutelu ka

ümarlauast sõltumatult!

Koos otsimineon palju lihtsam!

24

25

Koostöö tugevdamine Vigala vallasUrmo Kübar, Eha Paas

2007. aasta esimesel poolaastal aitas Eesti Mittetulun-dusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) BAPPi toetuselRaplamaal Vigala vallas läbi viia projekti, mille otseneeesmärk oli luua püsiv ja tulemuslik koostöövorm ko-haliku omavalitsuse ning kohalike ühenduste ja kü-lade vahel. Teine eesmärk oli saada kogemusi sellisekoostöö loomisest, mida seejärel saaks kasutada kateistes valdades-linnades.

Kuidas kõik algas?EMSLi töö on pühendatud kodanikuühiskonna tugev-damisele Eestis. Oleme seejuures keskendunud kahelesuunale: esiteks, soodsa ja toetava tegevuskeskkonnaarendamine ühendustele, seda eelkõige suhetes ava-liku võimuga, ja teiseks ühenduste suutlikkuse suuren-damisele sellest keskkonnast tulenevate võimalustekasutamisel. Üle-eestilise katusorganisatsioonina ole-me seni avaliku võimu poolt töötanud peamiselt mi-nisteeriumidega, aga ka Riigikoguga. Samas tegutseblõviosa vabaühendusi Eestis kohalikul tasandil ningnende peamine partner on kohalik omavalitsus. Onselge, et probleemid ja võimalused on siin sageli tei-sed kui üleriigilisel tasandil.2006. aasta kevadel ja sügisel viis EMSL läbi kolm re-gionaalset seminari valla- ja linnajuhtidele, kus arutatikohaliku omavalitsuse võimalusi kodanikualgatuse ja-ühenduste tugevdamiseks. Selle käigus küpses mõtepikemast tegevusest ühe omavalitsuse territooriumilreaalseid probleeme lahendada aidates. Sügisel hak-kasime otsima selleks sobivat kohta. Seadsime kakseeldust: otsisime kohta, kus koostöö praegu soovitudkujul ei toimu ja selle puudumist peetakse problee-miks. Väline abi pole vajalik, kui koostöö juba hästitoimib, ning poleks võimalik, kui koostööks puudubkohapealne tahe.

Sobiva koha leidsime Vigala vallas. 27 küla ja umbes1 600 elanikuga vald paistab esmapilgul üsna Eesti“keskmisena” ei märkimisväärset jõukust ega vilet-

sust, ei silmapaistvat koostööd ega lahendamatuidvastuolusid. Suhted külade ja ühenduste ning oma-valitsuse vahel jätsid soovida mõlema poole hinnan-gul. Kuigi valla eelarvest toetati mitmeid ühendusteprojekte, eriti kultuuri alal, tõdeti vallavalitsuses, etrahva aktiivsus on väiksem kui nad seda näha sooviks.Tihti ei paistnud ühenduste soovid vallale ka kuigiläbimõeldud – “Ei keskenduta tulemustele, vaid asja-dele ja objektidele. Tulemuseks peetakse millegi soe-tamist, mitte aga, kuidas seda kasutama hakataksevõi miks see vajalik on.”Kui valla eelarve koostamiselprotestiti, et külaelu arendamiseks on seal liiga väheraha, jäi lõpuks osa sellestki kasutamata taotlejatepuudumisel. Et vallavalitsusel endal tööjõudu napib,näinuks nad oma rolli rohkem kodanike algatatudtegevuste rahastajana, samuti oodatuks enam infotküladest probleemidest ja lahendusettepanekuid –kuid takistuseks olevat just inimeste passiivsus.

Ühenduste poole pealt nähti probleemi jälle selles,et vallavalitsus ei tule nendega suhtlema ning prob-leemide ja lahendusvõimaluste üle arutlema. “Oma-valitsus peaks tegema esimese sammu, tundma huvi,sest inimesed ise on tagasihoidlikud, neid peaks ta-gant torkima. Koolis ei saa ju ka õpetaja suhtuda nii,et kui õpilased ise midagi välja ei paku, siis istuguniisama.” Heideti ette, et vald ei mõista ühendustetegevust, sisulise koostöö asemel keskendub tehnilis-tele detailidele eelarve täitmisel. Sooviti, et vallas olekstöötaja, kelle ülesanne oleks ühendustega suhtlemineja nende abistamine, samuti et toimuksid regulaarsedkohtumised omavalitsuse ja külade esindajate vahel.

Mida me tegime?Meie jaoks oli algusest peale selge, et EMSLi rollprotsessis saab olla osapoolte lähenemist toetav,innustav ja nõustav, aktiivses rollis peavad püsivatetulemuste saavutamiseks olema aga kohalikud ini-mesed ise. Nõnda pühendasime esimesed kaks kuud

Koostööalgab inimestest

Koostöö loominevajab aega

26kohtumistele, arupidamistele, plaanide tegemisele.Ühel sellisel kohtumisel käisidki Vigala külade esin-dajad välja ettepaneku alustada tööd sellest, et küladomavahel ja vallavalitsus üksteist tundma õpiksid.Viiel laupäeval sõitsime koos külainimeste ja valla-juhtidega Vigala külad läbi. Külade esindajad jagasidomavahel ülesanded ära – igal sõidul olid vastutajad,kes koostasid marsruudi, leppisid kokku peatuspaigadja leppisid kohtumised kokku. Alati oli bussis oma 30huvilist – kel ühel korral külas käidi, need olid järgmiselnädalavahetusel juba ise külastajad. Ragistasime võsa-des, vanades majades, käisime ettevõtetes ja külaakti-vistide pool. Igas paigas oli kellelgi midagi meenu-tada, mõni huvitav lugu rääkida.Ning kohe hakkasid sündima ka uued plaanid. Kuivõtaks selle võsa maha ja teeks siia kelgumäe? Siiavõiks rajada laudtee matkajatele ja ujumiskoha?Paneks siia üles viidad? Hakkaks tegema koostöödturismitalude vahel? Kaasaks Vigalas suvekodusidomavaid tuntud tegelasi? Ideed arutati iga bussireisijärel läbi teelauas ja pandi kirja uude külablogissehttp://vigala.ngo.ee.Mõni asi muutuski kohe. Kui kurdeti info halva levikuüle, otsustas vallavalitsus hakata valla lehte kõigileperedele tasuta postitama. Lihtne idee, kuid seni pol-nud vajadus lihtsalt jutuks tulnud. Senistele sädeini-mestele lisandus tutvumiskäikude järgi uusi “sütita-tuid”.Veel olulisem oli aga, et külade eestvedajad ja valla-valitsus said ümberringi toimuvast pildi, mõistsid pa-remini teise poole ootuseid ning hakkasid omavahelinfot vahetama. Näiliselt ei olnudki veel millegi suu-rega pihta hakatud, ometi oli see etapp hädavajalikedasiseks koostööks pinna loomiseks.

Kevadel jätkasime siit külaesindajate koolitustega,loomaks hästitoimivat meeskonda. Arutati ja õpiti,kuidas infot vahetada, organiseeruda, külaelu eestvedada ja inimesi kaasa haarata. Nõuandjaid kutsutinii kohapeale rääkima kui ka käidi ise kogemusi han-kimas naabruses Läänemaal asuvas Ridala vallas.Lisaks ühistele koosistumistele tehti koosolekuid kakülades eraldi.

Juuniks jõuti külade ümarlaua moodustamiseni, milleeesmärkideks on külade omavahelise ning valla jakülade koostöö edasiviimine, probleemide ja lahen-duste väljatoomine ning veel “magavate” külade ära-tamine ja aitamine. Esialgu kuulub ümarlauda 12 külaesindajad 27st – suur edasiminek võrreldes projektialgusega, kui oma esindajad olid olemas vaid kolmelkülal.Selles etapis astus EMSL pidevast kohalolekust kõrvalening ootuspäraselt jäi suvel ka ümarlaua tegevus ini-meste puhkuste ja koduste tööde kõrval tagaplaanile.Seevastu sügisel jätkus töö uute külade kaasamisening volikoguga koostöömehhanismide kokkuleppi-misega.

Õppetunnid ja soovitusedÜkskõik, missugust mudelit soovitakse koostööks ra-kendada, tuleb alustada inimestest ja organisatsioo-nidest, kes koostööd tegema peaksid – koostööeelduseks on teineteise tundmine ja usaldamine.Osapoolte kaardistamine, mõeldes seejuures võima-likult laialt – kes on need, kellest koostöö edukus sõl-tub ja kuidas? Kes on võtmeisikud ja kuidas nendenijõuda?Ootuste fikseerimine koostöö suhtes. Sageli kiputaksepõhjendamatult eeldama, et teine pool näeb olukor-da samamoodi kui meie, Vigala kogemus aga tõi väljaolulised erinevused külade ja vallavalitsuse esindajatevaatenurkades. Kasuks võib siin tulla kolmanda, neut-raalse osapoole kaasamine, kes viiks läbi intervjuusidja küsitlusi.Omavaheline tutvumine ja usaldava suhtumise loo-mine, näiteks läbi õppereiside küladesse või teistehuvitavate ühistegevuste ja kohtumiste. Vigala koge-mus näitas, et paljud külainimesed ei tundnud vallatöötajaid ning omakorda mõlemaile olid tutvumis-reisid sageli esimeseks külastuseks kohalikesse ette-võtetesse. Nende käigus “avastati” ka palju uusiinimesi.

Koostööd ei saa luua vastu tahtmist ega üleöö, seeareneb läbi aja ning kiireid tulemusi ei maksa loota.Kõigepealt peavad inimesed enda jaoks selgeks mõt-

Koostöö alusekson huvirühmadevajaduste tundmine

Koostöö loomiseksja hoidmisekspeab vald panustama

27lema, milleks seda vaja on. Seejärel peavad nad saamaaega, et uue mõttega kohaneda, õppida väljendamaoma arvamust, omavahel tutvuda ja usaldust luua.Tärganud huvi võib ka raugeda. Peab ikka uuesti kut-suma, soodustama, toetama, ergutama, motiveeri-ma, veenma.Koostöö käivitamiseks tuleb varuda kindlasti vähemaltaasta, selle arenemine soovitud stabiilsuseni võib agavõtta mitu järjestikust tööaastat. Oluline on ka ajas-tamine: külakogukonnad on valmis sisulisi arutelusid,koolitusi tegema pigem talveperioodil, kevadel-suvelollakse pigem seotud teiste tegemistega.

Erinevate vajadustega huvigruppide loetelu võib ollaväga pikk: mehed, naised, lapsed, tööealised, pensio-närid, õppivad noored, mujal tööl käijad, töötud, ette-võtjad, kohapeal elavad ja mitteelavad maaomanikud,suured pered, endised tuntud valla elanikud, suve-elanikud, jne. Kõik neist ei ole aktiivsed ega teavitateisi oma huvidest ja vajadustest. See ei tähenda, etneid võiks koostööst kõrvale jätta. Kõige lihtsam onnendeni jõuda läbi külade esindajate ja ühenduste,minnes ise nende juurde.Mida erinevamad inimesed on kaasatud, seda enamlisandub erinevaid vaatenurki ja ilmneb asjaolusid,mis kõigile ei pruugigi teada olla. Samuti saab või-malikult erinevaid huvigruppe kaasates ennetadavaidluste tekkimist pärast otsuse langetamist, sest eri-nevad arusaamad on ära kuulatud.Oluline on siin nii inim- kui raharessurss. Heaks ja sel-geks lahenduseks on kogukondade ja kodanikuühen-dustega tegelemise (nõustamine, toetamine) määrat-lemine konkreetse vallaametniku tööks. Kindlasti peabsee inimene käima ise külades ja ühenduste juures,mitte ootama, et need tema juurde vallamajja tulek-sid. Üheks tema töö eesmärgiks peaks olema ka nö.magavate külade äratamine. Ilma välise ergutusetavõib see muidu venida väga kaugele tulevikku, misaga võib tähendada soovimatuid probleeme ja välja-rännet. Seetõttu peaks sellistele küladele ja neis liidriteleidmisele ja toetamisele pöörama erilist tähelepanu.

Informatsiooni kättesaadavus on oluline eeldus osa-poolte vaheliseks mõistmiseks. Piirduda ei tohiks agapelgalt info avaldamisega, vaid aktiivselt tegutsemaselle nimel, et see ka osapoolteni jõuaks ning nadseda kasutaks. Näiteks kuidas toimib valla leht ja ko-dulehekülg – kas need jõuavad sihtgruppideni, kasneed sisaldavad neile olulist infot arusaadavas sõnas-tuses? Kiireimaks ja tõhusamaiks info levitamise või-maluseks on e-posti listid, kui sihtgrupid kasutavadInternetti. Vigala projekti käigus loodi valla lehte küla-de rubriik, hakati seda tasuta kõigile elanikele posti-tama, samuti loodi külaesindajate e-posti list, kes sellekaudu laekuvat olulist infot ka Interneti-ühendusetakülaelanikele vahendavad.Tutvumise faasis võib alustada lihtsamate ja vähemkonfliktsete teemadega, kuid kui tegelikult olulisedprobleemid on keerulised, ei tohi ka neid vältida, vas-tasel korral kaob usaldus ja osalemise-motivatsioonkiiresti. Oluline on küsida ennetavalt inimeste ette-panekuid, anda jooksvalt tagasisidet, mis on neist saa-nud ning põhjendada ka ebameeldivaid otsuseid. Ini-mesed on valmis aktsepteerima teisi lahendusi, kuidselle eeldus on avatud ja avameelne suhtlemine.Selge koostöövorm aitab kaasa paremale arusaami-sele ja vältida põhjendamatuid ootusi. Milline on justsobivaim koostöövorm või -vormid konkreetses oma-valitsuses, tuleb kohapeal kokku leppida, sest mis toi-mib hästi ühes kohas, ei pruugi olla sobiv teises.

Võimalikud koostöövormid on näiteks külavanemateja/või vabaühenduste ning valla ümarlaud, volikoguregulaarsed avalikud kuulamised ja avatud koos-olekud, projekti- või teenusepõhine koostöö (küladestalgatatud projektide/teenuste rahastamine), KOV-ieest veetav koostöö (koostööd ja kaasamist koordi-neerib konkreetne vallaametnik), koostöö läbi polii-tilise initsiatiivi (külaesindajad osalevad kohalikelvalimistel ja realiseerivad oma eesmärke volikogustegutsedes), koostöö läbi ettevõtluskettide ja -võr-gustike jne. Siin nimetatud pole muidugi üksteistvälistavad, vaid mõistlik ongi neid omavahel kombi-neerida, saavutamaks suurimat avatust ja tulemus-likkust.

Koostöö nõuabläbimõeldud

kommunikatsiooni

Koostöö ei saa seisnedapelgalt jutu puhumises

Koostöö vajabläbimõeldud vormi

28

29

Kokkuvõte

Kuus erinevat valda ja igas vallas oma edulugu. Igaedulugu on huvipakkuv ja järgimist väärt. Kindlastiei ole võimalik kirjeldatud edulugudes näpuga järgevedada ja kõike täpselt järele teha. Mõistlik oleksalustada sellest, et oma valla sädeinimesed ja ühen-duste esindajad ühise laua taha kutsuda. Seejärel mõt-tega teiste edulood läbi lugeda ja enesekriitiliseltküsida kaks küsimust. Kas meie valla ühendustel onoma ümarlauda vaja ja teiseks, kas igaüks kes praegulaua taga, on valmis omalt poolt ümarlaua käima-lükkamiseks ja käigushoidmiseks panustama. Kuienamikule valla aktiivsetele tegijatele tundub, et ühisttegevust on kindlasti vaja, siis võib hakata ümarlaualoomiseks sihte seadma.Järgmine käik peab kindlasti olema vallajuhtide suu-nal. Kohtuda tuleks igal juhul vallavanemaga ja voli-kogu esimehega. Neile teada anda, et valla ühendus-tel on jõudu ja pealehakkamist ühiseks tegutsemiseks.Seejärel peab andma vallavanemale ja volikogu esi-mehele veidi aega asja üle järelemõtlemiseks ja omakaaskondlastega arupidamiseks. Kui vallast tuleb huvija kaasamõtlemine, võib julgemalt edasi tegutsedaja loota valla toetusele ka edaspidi.Hea mõte on kohe kaasata ka mõni inimene valla aja-lehe juurest. Tema abiga kirjutada väike artiklikenevalla lehele ja valla inimestele teada anda, et ühen-dustel on mõte ümarlaud teha, et valla tegevust seni-sest enam rohujuure tasandilt mõjutada. Kindlastituleb artiklis öelda, et see mõte on valla juhtideleedasi antud ja nüüd oodatakse, kuidas valla juhidasjasse suhtuvad. Hea kui inimesed teavad, et algatustuli ühendustelt ja nüüd sõltub valla juhtidest, kasnad ühenduste algatust oskavad hinnata. Väikeinformeeriv artikkel valla lehes on oluline seetõttu,et asja avalikustamine tekitab kaudse kontrolli vallajuhtkonnale. Vallajuhid teavad, et lehe kaudu on kõi-kidele valla inimestele asjast teada antud.

Oleme parimate praktikate näidetesse valinud erine-vaid juhtumeid, et näidata kui mitmekesine võib olla

ühenduste või külavanemate koostöö. Parimate prak-tikate kogumiku ettevalmistamisel tegime süvainter-vjuusid ühenduste eestvedajatega ja külavanematega.Samuti valla juhtidega ja volikogude liikmetega.Püüdsime edulugude lahtiseletamisel näidata hästierinevaid seisukohti. Kuidas hindavad koostööd ja sel-lest sündivat kasu ühenduste inimesed ise, külavane-mad, kelle staatus on täna Eestis veidi segane ja valla-juhid ise.

Kaks näidet oli ühenduste koostööst, mis viisid ümar-laudade ja valla juhtide heatasemelise koostööni.Need kaks näidet olid Karksi valla ühenduste ümar-laud ja Ridala valla maaelu ümarlaud. Mõlemad ümar-lauad on tugevatel alustel ja hästi toimivad. Valla juhidaktsepteerivad ümarlaudade tegevust väga ja pea-tähtis, valla juhid usaldavad oma valla ühendusi. Järg-miseks sammuks on valla juhtide arvates mõningateavalike teenuste tellimine kohalikelt ühendustelt.

Üks näide oli külavanemate aktiivsest koostööst. Näi-tena on kogumikus Märjamaa valla külavanemate ko-gu tekkelugu ja tegevus. Külavanema staatus on tänaEesti seadusandlikus paketis täpselt ja selgelt määrat-lemata. Seepärast on ebamäärane ka külavanema rollkülaelu edendajana, tema õigused ja kohustused.Märjamaa valla näide annab teada, kuidas on võimalikvalla toetusega suurendada külavanema mainet. Val-lal on külavanemate statuut ning kõikidele külavane-matele on antud külavanemate tunnistus ja – märk.Vald tunnustab külavanemaid ja koos sellega saavadkülavanematest vallale olulised koostöö partnerid.Võru maaelu ümarlaua näide oli huvipakkuv selle poo-lest, et näitas ühenduste koostöö mudelit juba maa-konna tasandil. Ühenduste koostöö maakonnas onkahtlemata väga ambitsioonikas eesmärk. Samas, õn-nestumise puhul, on ühendustel võimalik kogu maa-konna arengut omalt poolt mõjutada. Maakonnakoostöö puhul oli huvitav Riigikogu liikmete kaasa-mine. See võimaldab kindlasti Võrumaa probleeme

30senisest paremini kogu riigi tasandil tutvustada. Pea-mine on muidugi, et Võrumaalt valitud Riigikogu liik-med on tänu osalemisele ümarlauas hoopis pareminikursis Võrumaa erinevate piirkondade olukorraga.Tõime parimate praktikate kogumikku ka metsamooriperepargi kogemuse Antsla vallas. Perepargi näideon huvitav selle poolest, et annab teada kuidas läbi-proovitud koostöö külaseltsis ja sealt tekkinud inimes-te vaheline usaldus andis hea hüppelaua ühiseks edu-kaks äritegevuseks.

Kõik kuus koostöö näidet on omaette lood, kuid kõigilneil edulugudel on ka midagi ühist. Kõige olulisemasi kõikide edulugude juures oli suure eestvedaja leid-mine. Ilma sellise inimeseta, kes oleks nõus algusestpeale ürituse hingeks ja juhiks, tõsiseid algatusi eisünni. Suur eestvedaja on inimene, kellel on lõpma-tult häid ideid ja kes raatsib neid teistega jagada. Eest-vedaja ei saa väsida, ei tohi tüdineda ega solvudakriitika ja vingumise peale. Suur eestvedaja on asjahing ja ideaalilähedane liider. Ja ega selliseid inimesiülearu palju ei ole. Seepärast on üks oluline mängu-reegel. Kui teie kõrval, teie külas on inimesi, kes onvõimelised midagi suuremat kui üks pidu algatama,siis tunnustage ja kiitke neid nii nagu jaksate. Tunnus-tamisega on nii, et seda pole kunagi küllalt. Pigemoleks tark teiste inimeste tunnustamisega üle pakku-da. Halvem, kui tunnustamist on liialt vähe.

Lisaks sellele, et tuleb pidevalt otsida suurt eestveda-jat, on oluline ajada mitut vagu korraga. Kui oleteoma seltsid hästi käima saanud, otsige kontakte teisteseltsidega oma vallas. Seltsides osalevatele inimestelesaab selgitada, et külavanema olemasolu annab kü-lale jõudu ja julgust juurde. Annab kanali, kuidas külaprobleeme valla juhtideni viia. Järgmine oluline “va-gu” on inimeste informeerimine. Valla ajaleht, vallakodulehekülje sisu, see kõik on algusest peale vägaoluline. Kas valla infoallikad on inimeste jaoks huvi-tavad või mitte, seda kõike saavad ühendused omakaasalöömisega parandada.

Loodame, et edulugude kogumik lugejat veidi inspi-reeris ja andis uut mõtlemisainet ühenduste oma-vahelisest koostööst. Kui valla juhid said kogumikustveidi uut innustust, et tunnustada oma valla seltse jaühendusi, siis on kogumik oma ülesande täitnud.

31

1. ÜLDSÄTTED1. Külaelanik on käesoleva statuudi mõistes inimene,

kellel on vastavas külas alaline või ajutine elukoht.2. Külavanem on külaelanike ning nende ühiste hu-

vide esindaja, kes juhindub oma tegevuses külaühistest seisukohtadest ja arengukavast, EestiVabariigi seadustest, omavalitsuse määrustest jaotsustest. Olukordades, kus tegevus ei ole määrat-letud olemasolevate seadustega, tegutseb küla-vanem üldinimlikest seisukohtadest ning inimõi-gustest. Külavanem esindab külaelanike ühiseidhuve vallavolikogus, vallavalitsuses, riigiasutustesja muudes institutsioonides.

3. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud valla-volikogu volituste kestusega.

4. Külavanema statuudi kinnitab ja muudab valla-volikogu vastavalt Märjamaa valla Külavanemate-kogu ettepanekutele.

2. KÜLAVANEMA VALIMINE1. Külavanem valitakse täisealiste küla- või külade

elanike üldkoosolekul kokkutulnute lihthäälteena-musega.

2. Omavahel tihedalt seotud külad võivad valida ühi-se külavanema.

3. Teade külavanema valimise kohta peab olema külakäidavamatesse kohtadesse välja pandud kaks nä-dalat enne külaelanike koosolekut.

4. Külavanema valimisel koostab küla koosolekutjuhtima valitud isik protokolli, mille esitab valla-valitsusele.

5. Külavanema ametisse valimise kinnitab volikogu.Külavanema staatus aktsepteeritakse valla pooltnii kauaks, kuni küla pole valinud uut külavanemat.Külavanema vabastab ametist küla koosolek.

6. Vallavanem annab külavanemale tunnistuse, millevormi on volikogu eelnevalt kinnitanud.

3. KÜLAVANEMA ÕIGUSEDKülavanemal on õigus:1. kutsuda kokku külaelanike koosolekuid külale va-

jalike otsuste vastuvõtmiseks;2. nõuda vallavalitsuse kaudu küla puudutavate

probleemide käsitlemist vallavalitsuses, vallavoli-kogus, riigiasutustes või muudes institutsioonides;

3. osaleda ettepanekutega vallavolikogu istungitel jaavaldada arvamust küla probleemide lahenda-misel;

4. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, doku-mente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mil-le väljastamine on seadusega keelatud;

5. teha külaelanikele märkusi ja juhtida tähelepanuprobleemidele, mis puudutavad heakorda, ava-likku käitumist jne;

6. taotleda küla nimel rahalisi vahendeid valla eelar-vest, lähtudes külakoosolekul kinnitatud otsustestja arengukavast;

7. moodustada külaelanikest külakogu vms ja volita-da endale asendaja oma äraoleku, haiguse jmspuhul;

8. astuda külavanema kohalt tagasi.

4. KÜLAVANEMA KOHUSTUSEDKülavanema kohustused on:1. küla ühistegevuse korraldamine;2. külaelanike tahte esindamine valla omavalitsus-

organites;3. vallavalitsuse poolt antud ülesannete koordinee-

rimine küla territooriumil järgmistes valdkon-dades:• avalik kord;• küla heakord;• info levitamine;

4. vallavalitsuse teavitamine sotsiaalsetest problee-midest külas;

5. aidata organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eri-olukordade puhul kuni erialase abi saabumiseni;

6. küla perspektiivsele arengule kaasaaitamine.

Lisa 1. Märjamaa valla külavanema statuut

325. KÜLAVANEMA TÖÖ TASUSTAMINE1. Külavanemale võidakse kompenseerida külava-

nema kohustuste täitmisest tulenevad otsesed ku-lutused, mis eelnevalt on kooskõlastatud vallavalit-susega.

2. Kulud kompenseerib vallavalitsus külavanema javallavalitsuse poolt sõlmitud lepingu alusel.

6. KÜLAVANEMA VABASTAMINE1. Külavanem võidakse vabastada täisealiste külaela-

nike nõudmisel korraldatud küla koosolekul sala-jase hääletamise tulemusena.

2. Teade külavanema ametist vabastamise arutamisekoosoleku kohta peab olema küla käidavamatessekohtadesse välja pandud kaks nädalat enne küla-elanike koosolekut.

3. Külavanema vabastamise otsustamiseks on küla-elanike koosolek otsustusvõimeline, kui koosole-kul osaleb vähemalt 50% täisealistest külaelani-kest.

4. Külavanema ülesannetest vabastamise poolt peabolema üle poole koosolekul osalenud täisealistestkülaelanikest.

5. Külavanema vabastamise kohta koostatakse pro-tokoll, mis esitatakse vallavalitsusele.

33

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Külavanem on külade elanike ning nende ühistehuvide esindaja, kes juhindub oma tegevusesküla ühistest seisukohtadest, valla ja küla aren-gukavast, Eesti Vabariigi õigusaktidest, omavalit-suse otsustest ja määrustest.

1.2 Külavanem on külaelanike esindaja omavalit-susorganites. Külavanema kaudu kaasatakse kü-laelanikud kohalike küsimuste aktiivsemale aru-tamisele ja otsustamisele.

1.3 Külavanema ülesseadmiseks, valimiseks ja taga-sikutsumiseks tuleb läbi viia külaelanike üld-koosolek, millest tuleb teavitada külaelanikkevallalehes vähemalt üks nädal enne üldkoos-oleku toimumist, näidates ära päevakorra, toi-mumisaja ja koha.

1.4 Külavanema valimise initsiatiiv peab tulema küla-elanike poolt.

1.5 Külavanema valimised korraldab ja aitab läbi viiaKarksi Vallavalitsus.

1.6 Karksi Vallavalitsus sõlmib lepingu valituks osu-tunud külavanemaga neljaks aastaks.

2. KÜLAVANEMA VALIMINE JA TAGASIKUTSUMINE

2.1 Külavanem valitakse külaelanike poolt, kas küla-elanike üldkoosolekul või külaelanike üldkoos-olekul tehtud ettepaneku alusel vallavalitsusepoolt määratud muul ajal.

2.2 Külavanem valitakse salajasel hääletamisel vä-hemalt 1/3 hääleõiguslike külaelanike poolt nel-jaks aastaks.

2.3 Külavanema võivad valida kõik külas alaliselt ela-vad elanikud, kes on valimise ajaks saanud 18-aastaseks.

2.4 Külavanem valitakse ühe või mitme küla pealetulenevalt külaelanike üldkoosoleku otsusest.

2.5 Külavanemaks võib valida küla alalise elaniku,kes on valimise hetkeks saanud 18-aastaseks.

2.6 Külavanema kandidaadi ülesseadmine:2.6.1 külavanema kandidaat seatakse üles küla-elanike üldkoosolekul, mille kohta esitataksekoosoleku juhatajale kirjalik ettepanek koos kü-lavanema kandidaadi nõusolekuga;2.6.2 kandidaadid nimetatakse ülesseadmise jär-jekorras ja nimekirja sulgemise otsustavad küla-elanikud poolthäälte enamusega.

2.7 Külavanema valimine:2.7.1 külavanema valimised korraldab ja viib läbiKarksi Vallavalitsuse poolt moodustatud hääleta-miskomisjon, kes väljastab külaelanikele allkirjavastu hääletussedeli. Hääletamistulemuste koh-ta koostab hääletamiskomisjon protokolli;2.7.2 külavanem valitakse salajasel hääletamiselkülaelanike üldkoosolekul või vallavalitsuse pooltmääratud muul ajal, millest teavitatakse küla-elanikke vallalehes vähemalt üks nädal enne kü-lavanema valimisi;2.7.3 valituks osutub kandidaat, kes saab kõigerohkem hääli. Võrdsete häälte arvu korral saabkülavanemaks aastatelt vanem kandidaat.

2.8 Külaelanike üldkoosoleku kohta koostatakse pro-tokoll, millele lisatakse koosolekul osalenud küla-elanike registreerimisleht ja esitatakse KarksiVallavalitsusele kümne päeva jooksul arvateskoosoleku toimumise päevast.

2.9. Külavanema kinnitab ametisse vallavalitsus omakorraldusega külaelanike üldkoosoleku ja hääle-tamiskomisjoni protokolli alusel ning väljastabtalle külavanema volitusi kinnitava ametitunnis-tuse.

2.10.Külavanem võidakse külaelanike nõudmisel ta-gasi kutsuda. Tagasikutsumise otsustab külaela-nike üldkoosolek.

Lisa 2. Karksi valla külavanema statuut

342.11.Külavanema tagasikutsumise menetluse algata-

miseks on vajalikud vähemalt poole hääleõigus-like külaelanike allkirjad. Tagasikutsumise otsusesitatakse Karksi Vallavalitsusele.

3. KÜLAVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1 Külavanemal on õigus:3.1.1 esindada küla kui tervikut majanduslikes,sotsiaal- ja kultuuriküsimustes kõigis riigi- jaomavalitsusasutustes talle välja antud külavane-ma ametitunnistuse ettenäitamisel;3.1.2 võtta osa vallavolikogu istungitest ja valla-volikogu komisjonide koosolekutest;3.1.3 kutsuda kokku külakoosolekuid ja algatadalahendamiseks külaelu küsimusi, mis pole vastu-olus seadusandlusega või omavalitsuse õigus-aktidega;3.1.4 nõuda külaelanike huve puudutavate küsi-muste arutusele võtmist kohalikus omavalitsusesja avaldada arvamusi küla probleemide lahenda-miseks;3.1.5 saada omavalitsusorganitelt oma tegevu-seks vajalikku teavet;3.1.6 organiseerida ja arendada külaelanikekoostööd ja ühistegevust;3.1.7 moodustada külaelanikest külakogu;3.1.8 astuda omal soovil külavanema kohalt ta-gasi, peale uue külavanema valimist.

3.2 Külavanem on kohustatud:3.2.1 läbi viima külaelanikega küla arengukavaarutelusid, moodustades vastavad töörühmad javälja töötama küla arengukava;3.2.2 edastama külaelanike ühised soovid ja ette-panekud kohalikule omavalitsusele ja muudeleinstitutsioonidele;3.3.3 teavitama omavalitsust küla majandusli-kest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest probleemi-dest;3.3.4 edastama külaelanikele omavalitsusorga-neist või mujalt tulnud teateid, mis puudutabkülaelanikke;

3.2.5 korraldama küla arenguga seotud ettevõt-misi;3.2.6 organiseerima külas ühistegevust, ärgitamakülaelanikke ühistööle;3.2.7 aitama organiseerida töid õnnetusjuhtu-mite ja eriolukordade puhul kuni erialase abi saa-bumiseni;3.2.8 viima vähemalt üks kord aastas läbi küla-elanike üldkoosoleku ja esitama külaelanikelearuande oma tegevuse kohta;3.2.9 tagama küla kroonika pidamise ja vajaduselka eksponeerimise, organiseerima küla ajaloolis-te ja kultuuriväärtuste hoidmist ja tutvustamist;3.2.10 organiseerima korra- ja seadusrikkumis-vastast võitlust külas, abistama korrakaitseorga-neid ja tegema nendega koostööd, teavitamakülaelanikke naabrivalve vajalikkusest.

4. KÜLAVANEMA TÖÖ TASUSTAMINE

4.1 Külavanem on usaldusamet. Külavanemale töö-tasu ette ei nähta.

4.2 Külavanema kulutused ametiülesannete täitmiselkompenseerib Karksi Vallavalitsus lähtudes valla-valitsuse ja külavanema vahel sõlmitud lepingualusel.

35

MÕISTED

1. Külaelanik käesoleva lepingu mõistes on inimene,kellel on vastavas külas (alevikus) alaline elukoht,omand või kinnisvara.

2. Küla- või alevikuvanem (edaspidi külavanem) onküla või aleviku elanike ning nende ühiste huvideesindaja, kes juhindub oma tegevuses küla ühis-test seisukohtadest ja arengukavast, Eesti Vabariigiseadustest, omavalitsuse otsutest ja määrustest.Olukordades, kus tegevus ei ole määratletud ole-masolevate seadustega, tegutseb külavanem läh-tudes üldinimlikest seisukohtadest ning inimõi-gustest.

ÜLDSÄTTED

1. Külavanem valitakse täisealiste külaelanike hulgastkülaelanike üldkoosolekul poolthäälteenamusega.Valimine toimub külaelanike koosolekul, mille toi-mumise aeg ja koht peab olema ette teatatud vä-hemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist.Külavanema valimise saab algatada külatoimkond(min kaks täisealist külaelanikku) koostöös valla-valitsusega.

2. Külavanema valimine toimub salajasel hääletami-sel.

3. Külavanema volitusi tõendab vallavalitsuse pooltvälja antav tunnistus.

4. Külavanem on aruandekohustuslik külaelanikeüldkoosoleku ees.

5. Vallavalitsus peab aktsepteerima käesoleva raam-lepingu järgi valitud külavanemat ja ei saa keel-duda koostööleppe sõlmimisest.

KÜLAVANEMAL ON ÕIGUS:

1. Esindada külaelanikke omavalitsuses, riigiasutus-tes ja muudes institutsioonides.

2. Kutsuda kokku külaelanike koosolekuid ja alga-tada lahendamiseks külaelu küsimusi, mis ei olevastuolus seadusandlusega ning vallavolikogu javallavalitsuse õigusaktidega.

3. Nõuda külaelanike huve puudutavate küsimustearutamist vallavalitsuses ja vallavolikogus. Aval-dada arvamust küla probleemide lahendamiseks.

4. Taotleda küla nimel rahalisi vahendeid valla eel-arvest, lähtudes külakoosolekul kinnitatud otsus-test, arengukavast.

5. Saada vallavalitsusest oma tegevuseks vajalikkuteavet.

6. Moodustada külaelanikest külakogu vms ja voli-tada enda asendaja oma äraoleku, haiguse jmspuhul.

7. Teha külaelanikele märkusi ja juhtida tähelepanuprobleemidele, mis puudutavad heakorda, ava-likku käitumist jne.

8. Astuda külavanema kohalt tagasi.

KÜLAVANEM ON KOHUSTATUD:

1. Edastama külaelanike ühised soovid ja ettepane-kud kohalikule omavalitsusele, muudele institut-sioonidele.

2. Edastama külaelanikele omavalitsusest ja mujalttulnud informatsiooni, mis külaelanikke puudu-tab. Regulaarselt tutvuma omavalitsuse õigusak-tidega ja riigi seadustega ning nende muudatusteettepanekutega.

3. Teavitama omavalitsust küla sotsiaalsetest prob-leemidest.

4. Korraldama küla arengukavade arutelusid.5. Organiseerima külas ühistegevust, ärgitama küla-

elanikke koostööle.

Lisa 3. Külavanema õiguste-kohustuste-vastutuse raamleping Ridala vallas

366. Jälgima külas loodusressursside säästlikku kasu-

tamist ning vajadusel sekkuma.7. Aitama organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eri-

olukordade puhul kuni erialase abi saamiseni.8. Viima läbi vähemalt üks kord aastas küla üldkoos-

oleku ja esitama külaelanikele aruande oma tege-vuse kohta.

9. Tagama küla kroonika pidamise ja eksponeerimise.

KÜLAVANEMA VASTUTUS

1. Külavanem võtab endale vastutuse koos ameti-vande andmisega.

2. Külavanem võidakse vabastada külaelanike nõud-misel korraldatud salajase hääletamise tulemu-sena. Külavanema ülesannetest vabastamise pooltpeab olema üle poole koosolekul osalenud küla-elanikest.

KÜLAVANEMA TASUSTAMINE

1. Külavanem on amet, mitte töökoht ja seega kom-penseeritakse külavanema kohustuste täitmisegatulenevad otsesed kulutused.

2. Kulud kompenseerib vallavalitsus külavanema javallavalitsuse vahel sõlmitud lepingu alusel.

3. Küla võib moodustada oma kassa, kust võidaksekatta külavanema ja muid küla ühiseid kulutusi.Kassa loomise ja pidamise eest vastutab küla-vanem.