Vabahariduse roll elukestva õppe süsteemis: Eesti tänane olukord

Raul Eamets

Tartu Ülikool

Olukorrast rindel: tööturu üldised näitajad

0

100

200

300

400

500

600

700

I kv

arta

lII

kva

rtal

III

kvar

tal

IV k

vart

alI

kvar

tal

II k

vart

alII

I kv

arta

lIV

kva

rtal

I kv

arta

lII

kva

rtal

III

kvar

tal

IV k

vart

alI

kvar

tal

II k

vart

alII

I kv

arta

lIV

kva

rtal

I kv

arta

lII

kva

rtal

III

kvar

tal

IV k

vart

alI

kvar

tal

II k

vart

alII

I kv

arta

lIV

kva

rtal

I kv

arta

lII

kva

rtal

III

kvar

tal

IV k

vart

alI

kvar

tal

II k

vart

alII

I kv

arta

lIV

kva

rtal

I kv

arta

lII

kva

rtal

III

kvar

tal

IV k

vart

alI

kvar

tal

II k

vart

alII

I kv

arta

lIV

kva

rtal

I kv

arta

lII

kva

rtal

III

kvar

tal

IV k

vart

alI

kvar

tal

II k

vart

alII

I kv

arta

lIV

kva

rtal

I kv

arta

lII

kva

rtal

III

kvar

tal

IV k

vart

alI

kvar

tal

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Hõivatud Töötud Mitteaktiivsed

136,9

553,6

344,3

Tööturg: tööpuudus

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

160000

jaan

.95

veeb

r.95

mär

ts.9

5ap

r.95

mai

.95

juun

i.95

juul

i.95

aug.

95se

pt.9

5ok

t.95

nov.

95de

ts.9

5ja

an.9

6ve

ebr.

96m

ärts

.96

apr.

96m

ai.9

6ju

uni.9

6ju

uli.9

6au

g.96

sept

.96

okt.9

6no

v.96

dets

.96

jaan

.97

veeb

r.97

mär

ts.9

7ap

r.97

mai

.97

juun

i.97

juul

i.97

aug.

97se

pt.9

7ok

t.97

nov.

97de

ts.9

7ja

an.9

8ve

ebr.

98m

ärts

.98

apr.

98m

ai.9

8ju

uni.9

8ju

uli.9

8au

g.98

sept

.98

okt.9

8no

v.98

dets

.98

jaan

.99

veeb

r.99

mär

ts.9

9ap

r.99

mai

.99

juun

i.99

juul

i.99

aug.

99se

pt.9

9ok

t.99

nov.

99de

ts.9

9ja

an.0

0ve

ebr.

00m

ärts

.00

apr.

00m

ai.0

0ju

uni.0

0ju

uli.0

0au

g.00

sept

.00

okt.0

0no

v.00

dets

.00

jaan

.01

veeb

r.01

mär

ts.0

1ap

r.01

mai

.01

juun

i.01

juul

i.01

aug.

01se

pt.0

1ok

t.01

nov.

01de

ts.0

1ja

an.0

2ve

ebr.

02m

ärts

.02

apr.

02m

ai.0

2ju

uni.0

2ju

uli.0

2au

g.02

sept

.02

okt.0

2no

v.02

dets

.02

jaan

.03

veeb

r.03

mär

ts.0

3ap

r.03

mai

.03

juun

i.03

juul

i.03

aug.

03se

pt.0

3ok

t.03

nov.

03de

ts.0

3ja

an.0

4ve

ebr.

04m

ärts

.04

apr.

04m

ai.0

4ju

uni.0

4ju

uli.0

4au

g.04

sept

.04

okt.0

4no

v.04

dets

.04

jaan

.05

veeb

r.05

mär

ts.0

5ap

r.05

mai

.05

juun

i.05

juul

i.05

aug.

05se

pt.0

5ok

t.05

nov.

05de

ts.0

5ja

an.0

6ve

ebr.

06m

ärts

.06

apr.

06m

ai.0

6ju

uni.0

6ju

uli.0

6au

g.06

sept

.06

okt.0

6no

v.06

dets

.06

jaan

.07

veeb

r.07

mär

ts.0

7ap

r.07

mai

.07

juun

i.07

juul

i.07

aug.

07se

pt.0

7ok

t.07

nov.

07de

ts.0

7ja

an.0

8ve

ebr.

08m

ärts

.08

apr.

08m

ai.0

8ju

uni.0

8ju

uli.0

8au

g.08

sept

.08

okt.0

8no

v.08

dets

.08

jaan

.09

veeb

r.09

mär

ts.0

9ap

r.09

mai

.09

juun

i.09

juul

i.09

aug.

09se

pt.0

9ok

t.09

nov.

09de

ts.0

9ja

an.1

0ve

ebr.

10m

ärts

.10

apr.

10

Registreeritud ILO

Probleemsed tegevusaladTegevusalad, kus palgakasv oli kiirem kui tootlikkuse kasv,

kasumlikkus vähenes ja hõive langes (2000-2007) • Tekstiilitööstus • Riietusesemete tootmine • Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine • Kummi- ja plasttoodete tootmine• Paberi- ja pabertoodete tootmine • Transpordivahendite tootmine

• Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine • Veondus, laondus ja side

• Ehitus• Ehitusmaterjalide tootmine

Kõrgharitute osakaal hõives ja SKP per capita, 2007.

*Taani 2004. aasta, Kreeka 2005. aasta andmed

Austria

Belgia

Bulgaaria

šveits

Tšehhi Vabariik

Küpros

Saksamaa

Taani

Eesti

Hispaania

Soome

Prantsusmaa

Kreeka

Ungari

Iirimaa

Island

Itaalia

Leedu

Luksemburg

Läti

Malta

Holland

Norra

Poola

PortugalRumeenia

Rootsi

Sloveenia

Slovakkia

UK

.15

.2.2

5.3

.35

.4K

õrgh

aritu

te o

saka

al h

õive

s

0 20000 40000 60000 80000SKP per capita

Ametite jaotus

Valgekraed SinikraedEesti 44,8% Eesti 55,2%EL(15) 51,2% EL(15) 48,8%

Haridus, see on keeruline…Lisaks formaalharidusele ei saa

unustada ka teisi hariduse liike - Vahe mitteformaalse ja formaalse

hariduse vahel väheneb

- Vahe vabahariduse ja tööalase koolituse vahel väheneb

HaridussüsteemidEuroopas

Õppimine

Eesti olukorrast

EAKL tellitud uuring turvalise paindlikkuse indikaatoritest: täitjad Tartu ülikool ja Praxis

Elukestev õpe1. Eesti täiskasvanute koolitus 2007 valimi maht on 3968 • tasemeõpingutes osalemine• koolitustel osalemine• enesetäiendamine2. Eesti Tööjõu uuring (ETU)

Turvaline paindlikkus

Kaasaegsed sotsiaalkaitse-

skeemid

Paindlik tööturg

Aktiivne tööpoliitika

Elukestev õpe

Kvalifikatsiooniefekt

Motivatsiooniefekt

Turvalise paindlikkuse põhiteljed

Elukestvas õppes osalemine

Tasemeõpe

Mitteformaalne enesetäiendamineKoolitus

4%

2% 4%

29%

25%31%

5%

Joonis 5. Vähemasti ühes elukestva õppe vormis osalenute jagunemine õppevormiti.

Ebavõrdus ja elukestev õpe

* 25-64- aastaste, kes küsitlusele eelneva 4 nädala jooksul õppisid või osalesid koolitusel, osakaal kogu elanikkonnast.

** Kõrgeima ja madalaima sissetulekukvintiili sissetulekute suhe.

Osalemine õppes

0.0

10.0

20.0

30.0

40.0

50.0

60.0

70.0

80.0

90.0

Hun

gary

Gre

ece

Pol

and

Por

tuga

l

Cro

atia

Spa

in

Latv

ia

Lith

uani

a

Fra

nce

Bel

gium

Den

mar

k

Eur

opea

n U

nion

Slo

veni

a

Cze

ch R

epub

lic

Aus

tria

Cyp

rus

Uni

ted

Kin

gdom

Est

onia

Bul

garia

Net

herla

nds

Ger

man

y

Slo

vaki

a

Nor

way

Fin

land

Sw

eden

Formal training

Non-formal training

Elukestvas õppes osalemineTabel 1. Viimase nelja nädala jooksul mingil koolitusel osalenute protsent

Koolitus/täiendõpe 2004 2005 2006 2007 2008 Kokku

Tööalased täiendus- või ümberõppekursused

1,6 1,4 2,0 2,1 2,8 2,0

Tööalane konverents, seminar 0,4 0,3 0,4 0,6 2,0 0,7

Koolitus töötutele 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1

Huvialaga, harrastusega seotud koolitus (vabahariduskoolitus)

0,5 0,5 0,5 0,7 1,2 0,7

Muu 0,1 0,1 0 0 0,1 0,1

Ei osalenud koolitused 97,4 97,7 96,9 96,5 93,8 96,4

Allikas: Eest tööjõu-uuringud 2004-2008

Vanus ja elukestev õpeHuvialaga, harrastusega seotud koolitus (vabahariduskoolitus)

Vanusegrupp 2004 2005 2006 2007 2008

Kuni 24 aastased 1,0 1,4 1,2 1,8 2,9

25-49 aastased 0,4 0,4 0,6 0,7 1,2

50-64 aastased 0,4 0,0 0,3 0,4 0,7

Tööalased täiendus- või ümberõppekursused

Kuni 24 aastased 0,3 0,5 0,7 0,6 1,0

25-49 aastased 2,3 2,0 2,6 2,7 3,4

50-64 aastased 1,2 0,7 1,5 1,7 2,4

Tööalane konverents, seminar

Kuni 24 aastased 0,1 0,1 0,0 0,1 0,8

25-49 aastased 0,4 0,3 0,6 0,7 2,5

50-64 aastased 0,4 0,5 0,4 0,6 1,6

Allikas: ETU

Kokkuvõtteks

• Tööandjate suhtumine töötaja töö kõrvalt õppimise osas on pigem tõrjuv kui toetav.

• Tasemeõpingutes osalemise põhjused on pigem isiklikud kui tööga otseselt seotud. Olulisimateks motivaatoriteks tasemeõpingutes osalemiseks on soov saada haridustaset tõendav dokument ning arendada end huvipakkuval erialal.

• Koolitustel osalemise põhjused on valdavalt tööalased, selgelt domineerib soov teha oma tööd paremini ja parandada karjääriväljavaateid.

• Eri elukestva õppe vormides osalemine on nõrgalt korreleeritud.

Kokkuvõtteks (2)

• Tõenäosus elukestvas õppes osaleda on kõrgem haritumatel, noorematel, eesti keele valdajatel, juhtivtöötajatel ja spetsialistidel, erasektori töötajatel ning välisomanduses osavates ettevõtetes hõivatutel.

• Ligi pooled nendest, kes ei soovinud elukestvas õppes osaleda, toovad peamise põhjusena välja, et neil ei ole ei eraelus ja töös täiendavaid õpinguid vaja. Iga kolmanda jaoks on takistuseks õppimise liigkõrge hind.

• Neil, kes sooviksid end täiendada, on sagedamini takistuseks koolituse/õppimise maksumus, perekondlikud kohustused ning õppeasutuse kaugus elukohas

Tulevik?• Piirid erioskuste ja üldiste teadmiste vahel

ähmastuvad• Elanikkond vananeb: potentsiaalne klientuur kasvab• Majanduskriis peaks tekitama täiendavaid õppijaid:

pikaajaline töötus jääb meid painama pikemaks perioodiks

• Vabahariduse areng seotud üldise kolmanda sektori arenguga, kodanikuühiskonnani meil veel pikk tee käia

• VÕTA: süsteem areneb vaevaliselt, ülikoolid ei taha kaotada raha, õppijate arv ju väheneb, samas võimaldab see tuua kõrghariduse juurde täiendavaid inimesi

• Vabaharidus kui integratsiooni vahend?

Olla igavene õppija muutub auasjaks….