vetikate kultiveerimise võimalustest läänemere tingimustes · 2018-07-04 · vetikate kasutamise...
TRANSCRIPT
Vetikate kultiveerimise võimalustest Läänemere
tingimustes
Tiina Paalme
TÜ Eesti Mereinstituut
Vetikate kasutamise ja kultiveerimise ajaloost
• Tšiili – 14000 a vanused arheoloogilised leiud (toiduks, raviomadused)
• Aasia riigid – alates 4. sajand Jaapan ja 6. sajand Hiina (toiduks)
• Euroopas – loomatoiduks, põldude väetamiseks (Iirimaa, Prantsusmaa)
• 17-18 saj. Prantsusmaa – sooda valmistamine
• 1829 – 1952 joodi ekstrahheerimine pruunvetikatest
• 1880 alginaatide avastamine → hüdrokolloidide tootmine
• 1950ndatel alustati Hiinas massilist vetikate kultiveerimist
Tänapäev
• Vetikate kogutoodang maailmas 19,8 milj t (2010)
• 95% akvakultuuridest (4,3 biljonit USD)
• Euroopas kogutoodang 82 tuhat t
• akvakultuuridest 700 t (<1%)
• 2010 agariku püügilimiit Kassari lahes 3000 t
• CRM Coastal Research & Management, Kiel –ainuke vetikate tööndusliku kultiveerimisega tegelev ettevõte
Läänemere regioon
Saccharina latissima
TOP 5 vetikate kultiveerijad
Tootmismahud:
1. Hiina
2. Filippiinid
3. Korea
4. Indoneesia
5. Jaapan
Väärtus:
1. Hiina
2. Jaapan
3. Korea
4. Filippiinid
5. Indoneesia
Kultiveeritavate vetikate TOP(ca 95% koguproduktsioonist)
1. Laminaria (kombu) 40%
2. Undaria (wakame) 22%
3. Porphyra (nori) 12%
4. Eucheuma/Kappaphycus (cottonii) 12%
5. Gracilaria (ogonori) 8%
48%
18%
23%
7%
(ca 96% kogu väärtusest)
Kasutamine
• Toit• Loomasööt• Väetis• Biokütus• Hüdrokolloidid: agar, alginaadid, karrageen• Mikroelemendid (60+)• Aminohapped jt bioaktiivsed ühendid• Pigmendid• Biopuhastid (raskemetallid, toksilised ühendid, N
ja P)
Kultiveerimiseks sobivate liikide valimine
• Talluse morfoloogia ja regeneratsioonivõime
• Kasvukiirus
• Paljunemine
• Valguse nõudlus
• Toitainete vajadus
• Kasvukoht
Kultiveerimise meetodid
• 1-astmeline
(vegetatiivne paljundamine)
• 2- või mitmeastmeline
(spooridega paljundamine)
• Köieliinid (ujuvad/ põhjal)
• Võrgud
Integreritud multi-troofne akvakultuur (IMTA)
kalad karbid vetikad
Chopin (2006) järgi
Vetikate kultiveerimine Läänemeres
Kogemus puudub:
• sobilikud liigid?
• kultiveerimistingimused ja meetodid?
• keskkonnamõjud?
• kulud ja tulud?
Keskkonnatingimused
soolsus
valgus
temperatuur
veevahetus
toitainete sisaldus
jää
Läänemere eripära
Vetikate kultiveerimise arvatav mõju merekeskkonnale
Parandab vee kvaliteeti
Suurendab lokaalselt bioloogilist mitmekesisust, elupaigad
CO2 kasutamine
Müra
Mereimetajate liikumine
Põhjaelupaigad
Ruumiline konflikt teiste merekasutusaladega
← integreerida tuuleparkidega
Kõrge Cd sisaldus Läänemere vetikates –limiteerib kasutamist väetistes, söödas
Miks kultiveerida vetikaid Läänemeres?
• Võimalik lahendus võitluses lokaalse eutrofeerumisega
• Kasvav nõudlus vetikatest valmistatud produktide järele (biotehnoloogia)
• Taastuvenergia tootmine
Vetikate kultiveerimisest Eesti rannikumeres
Uurimisprojekt “Kinnitumata punavetikakoos-luse kunstliku kultiveerimise võimalikkus ning selle mõju Väinamere keskkonnaseisundile„
Vormsi Agar OÜ
SA KIK
Furcellaria lumbricalis (agarik)
Coccotylus truncatus
Kassari lahe kinnitumata punavetikakooslus
ca 180 km2
200 000 t
EST-AGAR ASFurcellaraan – karrageen (E407)Kasutus: stabiliseeriva, paksendava ja geelistava ainena toidu-, põllumajandus-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses
Kokkuvõte
• Kas vetikate kultiveerimine Läänemeres/ Eesti rannikumeres on põhimõtteliselt võimalik? JA
• Kas vetikate kultiveerimine tasub ennast ära?...
• Vetikate kultiveerimise arvatav mõju mere-keskkonna seisundile?
Tänan kuulamast!