1

RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE

SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA

2016. AASTAL

Sissejuhatus

Prokuratuuriseaduse § 11 lõike 2 kohaselt esitab riigi peaprokurör igal aastal Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.

Kuritegevuse olukorra kohta on ammendav ülevaade antud Justiitsministeeriumi kogumikus „Kuritegevus Eestis 2016“1, prokuratuuri tööd puudutav statistika on avaldatud analüütilises kokkuvõttes „Prokuratuuri tegevus 2016. aastal“2 ning ülevaade prokuratuuri kui organisatsiooni ning tegevuse kohta on leitav sellel aastal esmakordselt koostatud veebiraamatus „Prokuratuuri aastaraamat 2016.“3 Viimases on kajastatud ka riigi peaprokuröri kõne prokuröride üldkogul 31.03.2017.

Ülevaade Riigikogu põhiseaduskomisjonile toob välja koondstatistika prokuratuuri tegevuse kohta ning keskendub sisuliselt kolmele 2016. aastal aktuaalsele teemale: menetluskiiruse muutumine kohtueelses menetluses, kõikide menetlusosaliste põhiõiguste parem tagamine ja kuritegude toimepanijate tõhusam mõjutamine.

Kiire kohtueelse menetluse tagamine on oluline kõikide menetlusosaliste jaoks ja sellest sõltub suurel määral usaldus õiguskaitseasutuste vastu, kannatanute rahulolu ning see võimaldab ka kuritegude toimepanijaid tõhusamalt mõjutada uute rikkumiste toimepanemisest hoiduma.

Tihtipeale tundub pärast raske kuriteo toimepanemist kahtlustatava vahistamine ainuõige nii kannatanute kui teise ühiskonnaliikmete vaatenurgast. Ometi on seadusandja pidanud seda nii äärmuslikuks, et eelmisel aastal toimunud vahistamise kohaldamise sätete karmistamine tähendab praktikas täna prokuröri jaoks mõnikord olukorda, kus esimese astme kuriteos kahtlustatava puhul tuleb nelja kuu jooksul viis kuni kuus korda kohtu ees tema põhiõiguste kaitset kontrollida. Paljuski tuleb see aga kannatanutele toe ja inimliku menetluse pakkumise arvelt.

Tõhus kriminaalmenetlus toob õigusrahu, loob usaldust riigi õigussüsteemi vastu ning täidab ühiskonna ootusi mõjuva ja õiglustundele vastava karistuse osas. Kiireid, kvaliteetseid ja efektiivseid kriminaalmenetlusi juhivad aga omakorda avatud silmaringiga, nii sise- kui välisriiklikult koostööd tegevad tippjuristid, kellesse riik ka omaltpoolt panustab ja loob neile piisavad sotsiaalsed garantiid.

1 http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis-2016-0 2 http://www.prokuratuur.ee/et/prokuratuuri-aastaraamat-2016/prokuratuuri-tegevuse-ulevaade-2016-aastal 3 http://www.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2016

2

1. Prokuratuuri aasta arvudes

Kuritegevus on Eestis jätkuvalt languses. Masskuritegude osas iseloomustab langus nii varavastaseid, vägivallaga seotud kui ka liikluskuritegusid.

Siiski tuleb arvestada, et enamikest kuritegudest ei anta politseile teada ning ka peitkuritegevus, mille avastamine sõltub otseselt õiguskaitseasutuste ressursist, pole Eestist kuhugi kadunud.

Masskuritegude arvu vähenemine võimaldab tegeleda rohkem kuriteo ohvritega ja pöörata suuremat tähelepanu peitkuritegevuse

avastamisele ja kiiremale menetlusele.

Mõnevõrra kõrgem on kuritegevuse tase endiselt Tallinnas ning Ida-Virumaal. Kuna prokuratuuri eesmärk on tagada võrdväärne menetlusvõimekus üle Eesti, siis lähtutakse prokuratuuri struktuuri ja personaliotsuste tegemisel ka kuritegevuse olukorrast ehk sellest tulenevast töökoormusest.

2016. aasta lõpus töötas prokuratuuris 165 prokuröri ning 21 konsultanti. Prokuröride arv kasvas enim Põhja Ringkonnaprokuratuuris.

3

Lahendatud kuritegudest saatis prokuratuur kohtusse 35% isikutest kokkuleppemenetluses, 15% kiirmenetluses, 12% üldmenetluses, 8% lühimenetluses ning 1% käskmenetluses. Avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetas prokuratuur 17% kahtlustatavaga menetlustest ning leppimise tõttu 7%.

Aastaga kasvas enim kohtusse saadetud kokkulepete arv ning vähenes lühi- ja kiirmenetluste arv.

Üldmenetluses tehtud lahendite hulgas oli prokuratuuri analüüsi kohaselt õigeksmõistmisi 8%.

2. Põhiõiguste tagamine kriminaalmenetluses

2016. aastat iseloomustab kahtlemata erinevate menetlusosaliste põhiõiguste tagamise ja kaitse osas tasakaalu leidmine.

- Ühelt poolt tõi Euroopa Liidu ohvrite direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse kaasa mitmeid kohustusi, mis aitavad tagada kannatanute abivajaduse hindamise ja kannatanute vajadustest lähtuva väärika kohtlemise, nõudes samas paratamatult ka rohkem prokuröride aega.

- Teiselt muutis nn põhiõiguste pakett oluliselt kriminaalmenetlusseadustikku ja suurendas märkimisväärselt prokuröride töökoormuse kahtlustava vahistamisel ning läbiotsimisel.

Kuriteoohvrite kaitse

Kuigi 2016. aastal räägiti palju kahtlustatavate põhiõiguste tagamisest, said ohvrite direktiivist lähtuvad olulised muudatused kriminaalmenetluses vähem tähelepanu. Ohvrite direktiivist lähtunud muudatused seadsid kõrgendatud nõudmised näiteks kannatanute kohtlemisele, abivajaduse hindamisele, õiguslikule kaitsele ning tõlke tagamisele. Tuleb aga tõdeda, et muudatuste rakendamine ei ole saanud Eestis piisavalt tähelepanu ja tuge. Seetõttu võib väita, et vaatamata uurimisasutuste ja prokuratuuri pingutustele olemasoleva ressursi piires, ei ole Eestis kannatanute kohtlemisel ning nende õiguste tagamisel olulist positiivset murrangut siiski toimunud.

Eelnev ei tähenda mõistagi, et kannatanutest politseis või prokuratuuris lugu ei peetaks ning nende heaolu ei püütaks tagada. Vastupidi, 2016. aastal oleme selles osas varasemaga võrreldes aktiivsed olnud. Prokurörid teevad tihedalt koostööd näiteks nii riikliku ohvriabi kui ka naiste varjupaikadega. Kannatanute rahulolu on meie jaoks üks olulisi eesmärke, millest lähtuvalt püüame hinnata ka oma tegevust. Alati pole aga rahulolu saavutatav üksnes süüdimõistva kohtuotsusega. Ohvri vajadused ja küsimused vajavad võimalikult kiiret reageeringut. Meie eesmärk on tegeleda kannatanu vajadustega kohe ning püüda juba menetluse raames tagada, et kuriteo toimepanija asub hüvitama või heastama nii füüsilisest kui juriidilisest isikutest kannatanutele tekitatud kahjusid.

4

Oluline on ka kannatanu säästmine menetluse vältel. Prokuratuur on seisukohal, et mitmeid kuritegusid saaks tõendada tänases IT ühiskonnas tehniliste abivahendite toel, nagu näiteks on politsei rinnakaamerate abil ning nende tõendite paberkujul dubleerimine ei ole mõistlik. Samuti tahame vältida korduvaid ülekuulamisi, mis võivad haavatavaid ohvreid liigselt traumeerida. Laste erikohtlemine on kriminaalmenetluses täna parem kui kunagi varem, kuid töö spetsialiseerunud prokuröride ja menetlejate väljaõpetamisel nõuab senisest süstemaatilisemat lähenemist. 2016. aastal sai alguse näiteks alaealiste erikohtlemise metoodika väljatöötamine, mis valmib 2017. aasta sügiseks. Olgu laps menetluses tunnistaja, kannatanu või kuriteo toimepanijana, oluline on, et teda koheldaks eakohaselt ning tema vajadusi märgataks igas menetlusetapis. Seetõttu on kindlasti oluline, et spetsialiseerumine alaealistele oleks tagatud ka kohtunike ja kaitsjate seas.

Kahtlustatavate õiguste kaitse

2016. aasta sügisel jõustusid kriminaalmenetlusseadustiku muudatused, mida nimetatakse põhiõiguste paketiks. Muudatustega vähendati maksimaalset vahistamise tähtaega kohtueelses menetluses alaealiste vahistatute puhul kuuelt kuult kahele kuule ning muudel juhtudel teise astme kuritegudes neljale kuule, millest kauem võib vahi all olla vaid erandjuhul riigi peaprokuröri taotluse alusel. Samuti nähti ette, et isiku vahistamiseks ei saa anda korraga luba kauemaks kui kaheks kuuks ning muudeti läbiotsimisi puudutavat regulatsiooni.

Muudatuste tulemusena vähenes vahistatute arv oluliselt – seda eelkõige kohtueelses menetluses. Vahistatute arvu vähemise taga oli ühelt poolt lühem tähtaeg, kuid teiselt poolt vähenes ka vahistamiste arv kohtus ligi kümnendiku võrra.

Joonis 1. Vahistatute arv 31.12.2016 seisuga

Vahistatute arvu vähenemine, vahistamise pikkuse vähenemine ning vahistamise kui tõkendi vähesem kasutamine on ühiskonna jaoks kahtlemata positiivsed tulemused – seda suunda toetab ka prokuratuur. Ei saa aga unustada, et vahistatute kõrge arvu taga on olnud tõkendite väike valik Eesti kriminaalmenetluses, mistõttu pole sageli vahistamisele häid alternatiive. Loodetavasti pakub paindlikumaid ja seejuures kõikide põhiõigusi tagavaid meetmeid tulevikus KrMS-i revisjoni tulemusel vastuvõetav seadusandlus.

Positiivsete tendentside kõrval ei saa aga jätta märkimata, et prokuratuuri ja kohtu jaoks tõid muudatused kaasa olulise töökoormuse kasvu. Seda ilmestab vahi all pidamise tähtaja pikendamise määruste 235% ne kasv. Oluline on siinkohal märkida, et valdava enamiku prokuröri taotlustest kohus rahuldas, pidades inimese vahi all pidamist endiselt vajalikuks. Probleem seisneb selles, et vahistatutega kriminaalasjades on prokuröri võimalused menetluse sisuliseks juhtimiseks ajakao tõttu oluliselt ahenenud. Näiteks 12 kannatanuga seksuaalkuritegusid puudutavas menetluses tuli

5

prokuröril käia ühe vahistatuga viie kuu jooksul kohtus seitse korda. See ei ole mõistlik ei menetlusosaliste, kannatanute, ega menetlejate vaatepunktist. Samaväärseid näiteid on teisigi.

Eelnev paneb paratamatult mõtlema, kas põhiõiguste tagamise kaalukauss pole tänases õigusruumis hoopis kahtlustatavate ja süüdistavate kasuks tasakaalust välja läinud.

6

3. Menetluskiiruse parandamine

Kohtueelse menetluse kiirusest sõltub suurel määral usaldus õiguskaitseasutuste vastu, kannatanute rahulolu ja võimalus mõjutada kuritegijaid toimepanijaid uute rikkumiste toimepanemisest hoiduma.

Konkreetsemalt on prokuratuuri eesmärgiks tagada:

- Üle kahe aasta pikkuste kahtlustatavatega kohtueelsete menetluste arvu vähenemine. - Kriminaalasja prokuratuuri menetluses olemise aja lühenemine.- Alaealiste kahtlustatavatega kriminaalasjade kohtueelne menetlemine vähem kui nelja

kuuga.

Eesmärkide täitmiseks jälgime prokuratuuris kriminaalmenetluse tähtaegasid, ennetades menetluste venimist. Oluline on ka tööprotsesside ja toimikumaterjalide digitaaliseerimine ning võimalikult suures ulatuses elektrooniline edastamine.

Pikkade menetluste vähendamine

Üle kahe aasta menetluses olnud kriminaalasjade arv vähenes 2016. aasta teisel poolaastal viiendiku võrra. Aastavahetuseks oli üle kahe aasta menetluses olevaid kahtlustatavaga kriminaalasju 329.

Joonis 2. Üle kahe aasta menetluses olnud kahtlustatavaga kriminaalasjad

Kui kriminaalasju ei suudeta kohtueelses menetluses piisavalt kiirest menetleda, tuleb Riigiprokuratuuril menetlus seoses mõistliku menetlusaja möödumisega (KrMS § 205²) lõpetada. 2016. aastal tehti seda kolme isiku suhtes kolmes kriminaalasjas. Seda on võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähem (2015. a: 22 isikut; 2014. a: 13 isikut). Kahel juhul põhjustas venimise kannatanu enda tegevus (üks on tagaotsitav ja teine pani toime kuriteo).

Kiire menetluse tagamiseks on oluline kasutada efektiivseid menetlusvõimalusi, nagu näiteks kiirmenetlus, mille tulemusena jõuab kahtlustatav kohtu alla 48 tunni jooksul pärast kahtlustatavana ülekuulamist. Samuti hoiavad aega kokku kokkuleppe- ja lühimenetluse võimalused ning avaliku menetlushuvi puudumisel võimalus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.

7

Menetluspraktikas kasutatakse üha enam võimalusi, mis hoiavad kokku aega, nagu näiteks resolutiivmäärused, või annavad tõenditele kaalu ja veenvust, nagu salvestustega protokollid ja otse kasutatavad digitaalsed tõendid.

Tagamaks suuremahuliste kriminaalasjade menetluskiiruse tõus, võeti vastu kriminaaltoimiku koostamise juhend, mille praktikas rakendamise ala ja laiapõhjalisust peaks suurendama ka asjaolu, et selle koostamisse olid kaasatud ka kohus ja advokatuur.

Kriminaalasjad prokuratuuris

Kriminaalmenetluses peab prokurör menetluse juhina seisma hea selle eest, et kiire ja tõhusa kohtueelse uurimise lõppedes jõutaks esimesel võimalusel ka lõpliku menetlusotsuseni. 2017. aasta alguses oli prokuratuuris olevates menetlustes kokku 2465 kahtlustatavat. Sellise arvu juures tekib paratamatult järjekord, kuid aasta-aastalt on suudetud nn ootel olevate asjade arvu vähendada. Viimase kahe aastaga on prokuratuuri menetluses olevate isikute arv vähenenud 16% ning enam ei ole nende seas kahtlustatavat, kelle suhtes oleks menetlus kestnud üle nelja aasta. Oma seadnud eesmärgiks vähendada ka üle 4 kuu prokuratuuri menetluses olevate kriminaalasjade arvu, mida 2016. aasta lõpuks ligi 800. Seega oli iga kolmas kriminaalasi prokuratuuri menetluses prokuröri laual enam kui 4 kuud.

Joonis 3. Üle 4 kuu prokuratuuri menetluses olevate asjade arv seisuga 10.01.2017 ja nende osakaal prokuratuuris olevatest asjadest

Alaealiste kriminaalasjade kohtueelne menetlemine

Alaealiste puhul on kiire menetlus oluline eelkõige lapse õiguste ja huvide tagamiseks. Nii tekib alaealisel eakohane arusaam teo ja tagajärje seostest ning et ta saab abi ja toetust võimalikult ruttu. Lõpliku menetlusotsuse saanud alaealiste arv on võrreldes 2012. aastaga langenud 39%. Ühelt poolt on selle languse taga ilmselt demograafilised muutused ja 14-17 aastaste laste arvu vähenemine. Teisalt annavad uuringud alust arvata, et alaealiste kuritegevus on ka üldiselt vähenenud. Menetluse kiirust tagavad paljuski alaealistele spetsialiseerunud menetlejad nii prokuratuuris kui ka politseis. Nende töö tulemusena jõudis vähem kui nelja kuuga lõpliku menetlusotsuseni suurim osakaal alaealisi kahtlustatavaid (84%). Keskmiselt viidi kohtueelne menetlus alaealiste osas läbi 75 päevaga.

8

Joonis 4. Alaealiste kahtlustatavate menetluspikkus kohtueelses menetluses

Kiirete menetluste läbiviimiseks on oluline tagada kiirmenetluse võimalused üle Eesti kõikidel nädalapäevadel, sama isiku suhtes alustatud kriminaalasjade ühendamine ning resolutiivmääruste kasutamine.

Menetluskiiruse tagamise kõrval ei saa aga unustada inimliku kontakti olulisust. Seda nii suhtluses kannatanute, teo toimepanijate kui ka avalikkusega.

4. Toimepanijate tõhus mõjutamine

Kuriteo toimepanijate kohtlemisel peame oluliseks eelkõige järgnevaid eesmärke:

- Kiire ja tõhus menetlus, mis on oluline ka karistuse mõjususe saavutamiseks. - Juba menetluse ajal abi ja toetuse saamiseks koostöö tegemine (eelkõige laste aga üha

enam ka ravi vajavate inimeste puhul). - Teoga proportsionaalsed karistus- või mõjutusmeetmed ning nende kohaldamise ühtne

praktika üle Eesti.- Isikust lähtuvad karistus- ja mõjutusmeetmed, mille eesmärk on ennetada parimal

võimalikul viisil uute kuritegude toimepanemist. - Karistuste ja valitud meetmete selgitamine ja põhjendamine nii menetlusosalistele kui ka

avalikkusele.

Karistuspõhimõtete kokkuleppimine

Selleks, et kohtud saaksid mõista mõjusaid karistusi, peavad prokurörid aktiivselt, arvestades kehtiva kriminaalmenetluse struktuuri, lihtmenetluste osakaalu ja prokuröride rolli menetluses, osalema karistuspraktika kujundamises. Seetõttu on kuriteo toimepannud isiku tõhusaks mõjutamiseks ning eeltoodud eesmärkide saavutamiseks prokuratuuris alustatud karistuspõhimõtete kokkuleppimist. Sellised nn sanktsioonijuhised on olemas mitmetes riikides ja need aitavad prokuröridel ning kohtunikel jõuda põhjendatud arusaamale, milline karistus võiks millise kuriteo ja isiku puhul olla kõige mõjusam uute kuritegude ennetamise aspektist. Ühtlane ja aktsepteeritud praktika üle Eesti tagab kuriteo toimepanijate võrdväärse kohtlemise.

9

Läbiva printsiibina oleme võtnud eesmärgiks tagada, et ravi või sotsiaalset sekkumist vajavad inimesed ei peaks üldjuhul saama karistust, mis ei ole suunatud nende käitumise muutmisele. Seetõttu peaks olema erandlikud juhud, kus näiteks joobes juhti või laste väärkohtlejat karistatakse rahalise karistusega või tingimisi karistusega, ilma käitumiskontrolli või asjakohaste kohustusteta. Nende kurjategijate puhul, kes ei ole nõus võtma vastutust oma käitumise muutmiseks vajalike tegevuste eest või ei aktsepteeri ega austa sellega kaasnevaid piiranguid, kasutame osaliselt või täielikult reaalse vanglakaristuse võimalust. See omakorda ei tähenda, et need inimesed ei vajaks või ei vääriks kuriteoriskidele vastavat tegelemist – seda tuleb sel juhul viia vähemalt osaliselt ellu vanglatingimustes. Narkomaanid, alkohoolikud, seksuaalsuunitluse häire või muude psüühiliste probleemidega inimesed peavad tulevikus saama vanglas intensiivsemat ja kvaliteetsemat abi. Ühiskonna turvalisust ei paranda mitte tugevad trellid karistusaja vältel, vaid tõhus töö, mis nende trellide taga peaks toimuma.

Prokuratuuris on juba kokku lepitud joobes juhtide kohtlemise põhimõtetes, lähemal ajal kinnitatakse ka põhimõtted alaealiste vastu seksuaalkuritegusid toime pannud isikute ja noorte õigusrikkujate kohtlemiseks.

Ravi vajavate isikute kohtlemine

2016. aasta teisel poolel alustas Lõuna Ringkonnaprokuratuur koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga pilootprojekti joobes juhtide alkoholisõltuvuse kindlakstegemiseks ning raviks. Lepiti kokku, et esmakordselt tabatud joobes juhil on võimalus karistuse alternatiivina võtta kohustus läbida ravivajaduse hindamine, alkoholi sõltuvusravi ning liikluskäitumise parandamisele suunatud sotsiaalprogramm. Varem karistatud joobes juhid said võimaluse võtta ravile pöördumise kohustus käitumiskontrolli raames.

Programmi rakendamisel on selgunud, et enamik joobes juhte on ravist huvitatud ning ligi 80%-l kliinikumi pöördunutest on kas alkoholi kuritarvitamise või sõltuvuse tunnused. See tulemus kinnitab, et alkoholiga seotud rikkumiste puhul vähendab alkoholiprobleemiga tegelemine kriminaalset käitumist. Prokuratuuri eesmärk on 2017. aasta lõpuks tagada alkoholiravile pöördumise võimalused üle Eesti. Lisaks joobes juhtidele on sarnased alkoholi riskikäitumise probleemid ka suurel osal vägivallategusid toimepannud inimestel. Kuigi Tervise Arengu Instituudi tegevus on muutnud alkoholi sõltuvusravi Eestis kättesaadavamaks, näitab senine kogemus, et pädevat ravipersonali ei ole siiski piisavalt.

Veelgi tõsisemad probleemid on uimastisõltlaste ja seksuaalkurjategijate ravivõimalustega. Seni on neid võimalusi karistuspraktikasse integreeritud vähe nii seaduses olevate piirangute, praktikute vähese teadlikkuse aga ka selge ja tervikliku süsteemi ning ravivõimaluste ülevaate puudumise tõttu. Samuti tuleb üle Eesti tunnistada tõsist ravi kättesaadavuse probleemi. Riik on mõlema sihtgrupi puhul panustanud Viljandi haigla juurde kompetentsikeskuse rajamisse, kuid arvestades probleemide ulatust, sihtgrupi vähest mobiilsust ja vajaduste laia spektrit, on vajadused palju suuremad kui võimalused. Piiratud võimaluste tingimustes teeme siiski omalt poolt kõik, et ravi vajavad isikud ravile jõuaksid.

Sotsiaalprogrammid

Sarnaselt ravivõimalustele on üle Eesti puudu ka sotsiaalprogrammidest, mis aitaksid kurjategijate käitumist muuta läbi hoiakute muutmise ning uute oskuste õppimise. Toimivate sotsiaalprogrammide kasutamine on üks kulutõhusamaid viise korduva kriminaalse käitumise ennetamiseks. 2016. aastal

10

alustasime ja 2017. aastal jätkame olemasolevate programmide kaardistamisega ning programmidesse suunamisvõimaluste avamisega.

Kui 2016. aastal kasvas oluliselt alaealiste õigusrikkujate suunamine pereteraapia programmi MDFT, siis 2017. aastal oleme leidnud võimalused perevägivalla toimepanijate suunamiseks vastavatesse programmidesse Tallinnas ja Tartus, kuid vajadus selliste programmide järele on suur üle Eesti. 2016. aastal jõudsid sotsiaalprogrammi Tartus ka esimesed liikluskuritegude toimepanijad.

Loodetavasti valmib süsteem, mis tagab prokuröridele võimaluse üle Eesti suunata inimesi just nende kuritegu ja isikut silmas pidades sobivaimatesse programmidesse.

Varaline mõjutamine

Ravi ja programmide kõrval on kuritegude ennetamise ja kannatanute parema kaitse eesmärgil oluline vähendada kuritegude äratasuvust ning tegeleda veelgi aktiivsemalt ja süstemaatilisemalt kurjategijatelt kuritegeliku tulu äravõtmisega. 2016. aastal konfiskeeris kohus 157 kriminaalasjas kriminaaltulu 1 976 164 euro väärtuses. Tsiviilhagi rahuldamiseks mõisteti välja 578 313 eurot (s.t varaga tagatud summad), ülevõetud nõudeid oli 922 368 euro väärtuses ja asenduskonfiskeerimisi kokku 581 924 eurot. Seega on süüdlastelt välja mõistetud vara kogusummas 4 058 770 eurot.

Lisaks kriminaaltulule konfiskeeris kohus 201 joobes juhi käsutuses olnud sõidukit, mis on 21% enam kui aasta varem. Kuigi joobes juhtide autod ei ole käsitletavad kriminaaltuluna, on autode konfiskeerimine siiski oluline eripreventiivne meede korduvkuritegude ennetamiseks.

Tulevikus peab konfiskeeritud kriminaaltulu maht kindlasti oluliselt suurenema. Kriminaalsel teel saadud tulu tuvastamine ja äravõtmine peab saama kriminaalmenetluste loomulikuks osaks. Alles siis, kui kurjategija jaoks on vara kaotamise oht piisavalt suur, saame rääkida sellest, et konfiskeerimistel on mõju kuritegude ennetamisele. Prokuratuur on eesmärgi saavutamiseks teinud olulisi personaliotsuseid, näiteks oleme värvanud esimesed majandusharidusega konsultandid ning ametisse on nimetatud esimene piiriülesele majanduskuritegevusele spetsialiseeruv riigiprokurör.

Kokkuvõte

2016. aastast väärivad esiletõstmist juhtumid, kus prokuratuur esindas edukalt riiklikku süüdistust nii riigivastastes kuritegudes, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega seotud inimkaubanduse ja maksukuritegude juhtumites, esimeses terrorismikuriteos ja rahvusvahelises investeerimiskelmuse juhtumis. Rahvusvaheline koostöö, mis on tänases Eesti prokuratuuris igapäevaelu loomulik osa, saab järgnevate aastate jooksul uued väljakutsed nii loodava EPPO (European Public Prosecutor Office) käivitamise kui ka EIO (European Investigation Order) rakendamise kaudu.

Kiire ja tõhus kriminaalmenetlus, kannatanute õiguste senisest suurem kaitsmine ja nendega personaalsem tegelemine ning kurjategijate tõhusam mõjutamine lisaks karistusele ka erinevate ravivõimaluste ja sotsiaalprogrammide kaudu on märksõnad, mis peavad olema tänapäevase kriminaalmenetluse lahutamatuteks osadeks. Seadusi luues ja rakendades tuleb alati tagada mõistlik tasakaal, pidades silmas, et kahtlustatavate põhiõiguste kaitse kõrval oleks võimalik raskete kuritegude edukas menetlemine ja säiliks õigusrahu kannatanutele ning turvatunne kõikidele ühiskonnaliikmetele.

11