xi r klassi praktika 7. rühm
TRANSCRIPT
![Page 1: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/1.jpg)
11. R KLASSI PRAKTIKA 7. RÜHM
Mihkel ElisteSander MurumaaLars Krister SamolbergHans Miikael UuspõldAimur Takk
juuni 2011QWE USDFGHJG 4 89´0 SDFGHJKLÖÄZ XC BNM,rRg
ruULib
QWERTVJUIOHP
![Page 2: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/2.jpg)
QWERTYUIOPSISUKORD
![Page 3: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/3.jpg)
Elektrisüsteemihaldur juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, vastutab selle toimimise eest.
Tagab tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetse elektri.
Loob tingimused elektrituru toimimiseks.
Ehitab ülepiirilisi ühendusi, et elekter saaks naabersüsteemide ja –turgude vahel takistusteta liikuda.
Sdfghjkrtz xcvbnm,qwertYUGIuELERING AS – RAKVERE ALAJAAM
![Page 4: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/4.jpg)
Ühendab Eestis paiknevad elektrijaamad, võrguettevõtjad ja elektritarbijad.
Eesti elektrisüsteem
Kuulub omakorda suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine pidi ühendatud Läti ja Venemaa ning omakorda Leedu ja Valgevene.
![Page 5: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/5.jpg)
Rakveres on maakonna esimene 330kV alajaam (rajati 2005. a), varem oli ainult 110kV.
110kV alajaam renoveeriti eelmisel aastal.
330kV alajaam peaks väidetavalt olema töötamiskõlblik 40 aastat.
![Page 6: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/6.jpg)
Elektrit toodetakse turbogeneraatoriga – generaatoriga, mille paneb käima turbiin.
Kui traat liigub magneti lähedal, liigub elekter traadis.
Generaatori sees panevad tugevad magnetid elektri voolama traatmähises.
ASDFGHJNBVC23456789QWERTYUIDPOIUYT85FGELEKTRIENERGIA EDASIKANDMINE
![Page 7: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/7.jpg)
Rootor koosneb suure kiirusega pöörlevast traatmähisest. Läbi mähise voolav elekter tekitab selle ümber tugeva magnetvälja.
Staator, mis ei liigu, on rootorit ümbritsev traatmähis. Kui rootor pöörleb, läbib selle magnetväli staatori ja paneb selles liikuma elektrivoolu.
![Page 8: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/8.jpg)
Elektrijaamas toodetud elektrit jaotatakse maapealsete ja maa-aluste kaablite võrgu abil.
Transformaatorid suurendavad elektripinget, enne kui seda hakatakse edastama.
Elektri jaotamine
![Page 9: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/9.jpg)
Ülekandeliine hoiavad maast kõrgel pikad ülekandemastid.
Klaas- või keraamilised isolaatorid metallmastide ja kaablite vahel takistavad voolu maapinda jooksmist.
Voolu kannavad terasega tugevdatud kaablid.
![Page 10: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/10.jpg)
Enne kui elekter jõuab tarbijani, vähendatakse selle pinget transformaatoreis (trafodes), mis koosnevad omavahel eraldatud mähisest ja teraslehtedest, milles tekib pöörisvool. Mähis takistab voolu liikumist, mistõttu pinge alaneb, ja soojeneb, seda jahutatakse trafoõliga. Mähis koosneb primaar- ja sekundaarmähisest.
Kodutarbijani jõuab elekter läbi mõõtja, mis märgib üles, kui palju elektrit kasutatakse.
![Page 11: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/11.jpg)
Puidupelletite ehk küttegraanulite tootja aastast 1999.
FLEX HEAT puidupelletid on keskkonnasõbralik biokütus, mis on kokku pressitud puhtast saepurust ja höövlilaastust ilma lisandeid kasutamata.
Kliendiks on tarbija, kes kasutab pelleteid soojusenergia ja/või elektri tootmiseks.
ASDFGHJKZXCVBNMWERTYUILKJHOIUYTQWEROÜ FLEX HEAT EESTI - PELLETITEHAS
![Page 12: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/12.jpg)
FLEX HEAT puidupelletid on keskkonnasõbralik biokütus, mis on kokku pressitud puhtast saepurust ja höövlilaastust ilma lisandeid kasutamata.
![Page 13: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/13.jpg)
Puidupelletite tootmine
![Page 14: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/14.jpg)
Uurisime puidupelletite põlevust.
Graanulid vajasid süttimiseks palju soojust.
Olles põlema läinud, ei vajanud need rohkem soojust, et lõpuni põleda.
![Page 15: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/15.jpg)
Leidsime raskuskeskme kohast rippuva sirgmagneti abil Maa MV jõujoonte suuna, mis enam-vähem ühtis Maa geograafilise põhja-lõuna suunaga.
Uurisime elektri- ja magnetvälja mõju elusorganismidele (vastavalt elektrofoormasina ja magnetitega).
Konnakullesed: MV mõju tekitas segadust – pendeldasid magnetite
pooluste vahel edasi-tagasi. EV mõju ei olnud märgata.
Ämblik: MV mõju pani teda põgenema. EV mõju oli tagajäsemetele
halvav.
<LKJHGFDSWERTYUIZXCVB1234567ÄNTU VALGEJÄRVE ÜMBRUS
![Page 16: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/16.jpg)
Porilane: MV mõju ei suutnud täheldada. EV mõju ärritas teda ilmselgelt.
Kui olime sipelgatelt saanud happelahuse, hoides neid destilleeritud vees, määrasime lahuse elektrijuhtivuse ja elektrilise takistuse.
R = 20 kV; d = 1/20 mS/cm.
![Page 17: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/17.jpg)
Glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid
Rasvade ekstraheerimine ehk ekstraktsioon – rasvade eraldamine ainest.
Rasvad
![Page 18: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/18.jpg)
Uurisime rasvasisaldust käbiseemnetes, pähklites, kartulikrõpsus, küpsises ja juustus, purustades toiduained uhmris, lisades bensiini, sulgedes katseklaasi, loksutades ja seisma jättes. Seejärel tilgutasime bensiinilahuseid klaasplaatidele ja filterpaberitele. Lasime bensiinil aurustuda.
Suurim rasvasisaldus oli pähklites – jättis klaasile paksima kihi ja filterpaber paistis enim läbi.
![Page 19: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/19.jpg)
Paljandustööd
Põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 30–40 m laiuse ribana
kattekiht, mille ülemine osa on ekskavaatoriga lihtsalt eemaldatav, kuid
alumist osa, mis on paksem ja ka tugevam, on vaja enne eemaldamist
lõhata.
Lõhketööd
Kaeveribale puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse tehasest
toodava lõhkeainega, mille koostisosad segatakse autos. Lõplikult valmib
aine alles puuraugus, mis muudab lõhkamise täiesti ohutuks ning
võimaldab laengu moodustada ka veega täidetud puuraugus.
ASDFGZXCVBNWERTYWERTYUI,MNBV2344568REESTI ENERGIA AS - NARVA KARJÄÄR
![Page 20: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/20.jpg)
Koristustööd
Põlevkivi tuuakse maa alt välja erinevate kihtide kaupa, mida
kobestatakse võimsa buldooser-kobestiga. Vahekihid viiakse puistangusse
ehk põlevkivist ülejäävate ainete lasusse. Põlevkivi viiakse aga kalluritega
vahelattu.
Veekõrvaldus
Karjäär on maapinnas olev süvend, mistõttu on pinnasevee ja sademete
sissevool paratamatu. Põlevkivi kvaliteedi säilitamiseks juhitakse
kaevandisse kogunenud vesi kuni 7 m sügavusel asuvate suletud
veekraavide kaudu pumbajaama, kust see edasi settetiiki juhitakse.
![Page 21: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/21.jpg)
Kaevandatud ala korrastamine
1. etapis kaevandatud pinnas tasandatakse, pealmine kiht ladestatakse
nii, et sellest moodustub puudele vajalik kasvupinnas.
2. etapis istutatakse ettevalmistatud maa-alale mets. Uute puude ja
põõsaste istutamise üle otsustab kohalik metskond. Kõige
vähenõudlikumaks puuliigiks on harilik mänd, seetõttu eelistatakse
tavaliselt just selle puu 2aastaseid istikuid. Kuna pinnas on kivine,
istutatakse uued puud käsitsi. 1 ha-le tuleb istutada kuni 6700 uut puud.
Istutatud metsades taastub loodusliku metsa kooslus, elu ja liigirikkus.
![Page 22: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/22.jpg)
Veekogude põhjas olev settekivim, mis on sinna tekkinud 400–450 mln a tagasi.
Koosneb primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning füto- ja zooplanktoni biomassist moodustunud orgaanilisest ainest.
Meie kaevandustes on näha vahelduvaid põlevkivi- ja lubjakivikihte, mida võib pidada looduse kirjutatud kroonikaks kunagisest lubjakivibakterite ja vetikate vahelisest olelusvõitlusest.
Põlevkivi
![Page 23: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/23.jpg)
Eesti põlevkivi ladestusala on u 3000 km².
Kaevandatud ala on 425 km².
Kasutatavat põlevkivi on alles u 1–2 mld t.
1 mld t põlevkivi on kaevandatud.
![Page 24: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/24.jpg)
Eesti põlevkivi on u 450 mln aastat vana.
Kasutatava põlevkivi energiaväärtus on u 1900–2600 kcal (8–11 MJ/kg).
Põlevkivi on Eestis 10–70 m sügavusel maa sees.
Kaevandatav põlevkivikiht on 2,7-2,9 m paksune. Kihi paksus väheneb pidevalt lõuna suunas 2,1 meetrini ja lääne suunas 1,6 meetrini.
![Page 25: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/25.jpg)
Võtsime karjäärist kaasa põlevkivi ja uurisime: kõvadust: võrdlemisi lihtne deformeerida;
vees lahustuvust: ei lahustu;
leelises lahustuvust: ei lahustu;
põlevust: raskesti süttiv, vajab pidevat soojust, tekib palju tahma ja
haisu;
utmist: saadusteks saime põlevkivigaasi, -õli ning alles jäi poolkoks.
![Page 26: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/26.jpg)
Üks Euroopa suurimaid haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootjaid.
Tootmine hõlmab kolme vabrikut: Haruldaste muldmetallide vabrik toodab haruldaste muldmetallide
hüdroksiide, oksiide, fluoriide, karbonaate, lahuseid ja vedelat
lämmastikväetist.
Haruldaste metallide vabrik toodab haruldaste metallide hüdroksiide,
oksiide ja ammooniumvesinikfluoriidi.
Metallurgiavabrik toodab metallilisi tooteid - nioobiumi- ja tantaalikange,
-tükke, metallipulbreid ja –hüdriide ning haruldaste muldmetallide
tooteid nagu neodüümmetall, neodüüm-raud-boor sulam ja mishmetall.
WERZXCVBUISILMET AS
![Page 27: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/27.jpg)
Asub Ida-Viru maakonnas, Sillamäe lääneosas, otse Soome lahe kaldal.
Oma ajaloo kestel on kasutatud Silmeti kõigis erinevates tootmisprotsessides tekkinud jäätmete ladestamiseks - alates põlevkivitöötlemisest, jätkates uraanitootmisega ja lõpetades haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootmisega.
Radioaktiivsete jäätmete hoidla
![Page 28: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/28.jpg)
Kokku on u 40 ha suurusele territooriumile ladestatud ligikaudu 12 mln t uraanitöötlemise jääke, põlevkivituhka ja muid jäätmeid.
AS Silmet lõpetas jäätmete suunamise jäätmehoidlasse täielikult 2003. a 1. septembriks.
Tulevikus tahetakse jäätmeid kasutada tuumajaama kütusena.
![Page 29: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/29.jpg)
Eesti riigi ja AS-i Silmet Grupp poolt loodud keskkonnaettevõte.
Ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide, sh Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse- ja seirega seonduvate teenuste osutamine.
ÖkoSil
![Page 30: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/30.jpg)
Padaoru maastikukaitseala
(52 ha, moodustatud 1978. a) hõlmab hulga geoloogiliselt huvitavaid
pinnavorme Pada klindiorus Tallinna-Narva maanteest lõunasse jääval alal.
Siia kuuluvad ka muinsuskaitsealused Pada ja Koila linnamägi.
09876543DFGHJNBVCASDFGZXCVBNWWRR
PÕHJA-EESTI KLINDIIDA-VIRU JA VAIVARA ALALÕIGUD
![Page 31: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/31.jpg)
Ontika maastikukaitseala
(1212 ha, moodustatud 1957. a) hõlmab Ida-Viru klindilõigul Saka–
Ontika klindiplatood põhjakaarest ääristava kuni 55 m kõrguse Kambriumi–
Ordoviitsiumi astangu ja selle jalamile jääva kitsa (50–200 m)
klindimetsariba ning osa klindiplatoost. Siinne klindiastang on nii Balti kui
Põhja-Eesti klindi kõrgeim.
![Page 32: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/32.jpg)
Ontika panga läbilõige
![Page 33: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/33.jpg)
Oru pargi maastikukaitseala
(75 ha, moodustatud 1936. a) hõlmab Pühajõe klindioru suudmesse jääva
endise Peterburi suurärimehe G. Jelissejevi (1858–1942) lossi ja seda
ümbritseva pargi. Kaitsealale jääb ka osa Pühajõe klindisaart
põhjakaarest ääristavast klindiastangust koos kitsa klindimetsa vööndiga
selle jalamil (nn Nõiametsas).
![Page 34: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/34.jpg)
Päite maastikukaitseala
(128,3 ha, moodustatud 2005. a) hõlmab Ida-Viru klindilõigul suure osa
Päite klindiplatoost. See on loodud klindi kaitseks Toila ja Sillamäe
vahelisel alal. Klint jääb siin oma kõrguselt (kuni 42 m) alla Ontika
maastikukaitseala omale, kuid atraktiivsuselt võib seda isegi ületada, sest
astangut ääristav klindimetsariba on kitsam ja klindiplatoo avatum.
![Page 35: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/35.jpg)
Vaivara maastikukaitseala
(79 ha, moodustatud 1998. a) hõlmab eelkõige kolme ligi 3 km pikkuse
pangaskerkelise aheliku piirkonda jäävaid ajaloolisi Vaivara Sinimägesid.
![Page 36: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/36.jpg)
Narva jõe kanjoni maastikukaitsealal
(14 ha, kaitse all 1959. aastast) on kaitse all Narva klindioru läänekallas
Narva linnas ja joaastang Kreenholmi saare põhjaosas.
![Page 37: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/37.jpg)
Põlevkiviõli ja ‑gaas annavad soojust Eesti ja Põhjamaade majapidamistele.
Põlevkiviõli on nõutud kõigil Põhja-Jäämere ja Läänemere karmides tingimustes seilavatel laevadel.
YTRE2345678VKG OIL AS
![Page 38: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/38.jpg)
Vaike kasutatakse sideainena puitlaastplaatide tootmisel, liimina vineeri, mööbli, liimitud puidu eri liikide (parketi) valmistamisel, tisteritöödel ja mujal.
Põlevkivist peenkeemiatooted leiavad kasutust parfümeerias (2-metüülresortsiin), kosmeetikas ja kõrgklassiautode tootmises.
![Page 39: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/39.jpg)
Varustab soojaga Kohtla-Järve linna Järve linnaosa, VKG kontserni tütarettevõtjaid, naabruses asuvaid tööstuseid ja toodab elektrienergiat.
WERTASDFGHJXCVBNVKG ENERGIA AS
![Page 40: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/40.jpg)
Soojusenergia
![Page 41: XI R klassi praktika 7. rühm](https://reader031.vdocuments.net/reader031/viewer/2022020713/557c1733d8b42a65268b45a0/html5/thumbnails/41.jpg)
Täname tähelepanu eest!