YYYYYYY AAAA RRRRR OOOOO OOOOO KKKKKYY EE BBBB OO

SISUKORDSUMMARY

1

2 Jõudu targaks rahajagamiseks! Wisdom to the EIC in the distribution of money!

4 Rahulik kasv ja uuendusmeelne areng Steady growth and innovative development

6 Puhtama keskkonna nimel For a cleaner environment

8 Täiustuv organisatsioon ja tihenev koostöö Improving organisation and strengthening cooperation

10 KIK aastal 2007 EIC in 2007

12 Keskkonnaprogrammi kaudu jagati raha ja koolitati taotlejaid Environmental programme was used to distribute funding and train applicants

14 Keskkonnakorralduse programm Environmental management programme

18 Keskkonnateadlikkuse programm Environmental awareness programme

22 Veemajanduse programm Water management programme

26 Jäätmekäitluse programm Waste management programme

30 Looduskaitse programm Nature conservation programme

34 Metsanduse programm Forestry programme

38 Kalanduse programm Fishery programme

42 Maakondlik programm Regional programme

46 Euroopa Liidu struktuurifondid The EU structural funds

50 Puhas vesi oma kraanist Clean water from one’s own tap

52 Kamari paisjärve tervendamine jõudis lõpule Rehabilitation of Kamari reservoir has been completed

54 Paindlikud laenud keskkonna arendamiseks Flexible loans for the improvement of environmental conditions

56 Finantsaruanded Financial reports

JÕUDU TARGAKS RAHAJAGAMISEKS!WISDOM TO THE EIC IN THE DISTRIBUTION OF MONEY!

Kui ma 2007. aasta aprillis Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu etteotsa

asusin, teadsin, et tegu on Eesti keskkonna jaoks väga olulise asutusega. Aga tõeli-

ne arusaam selle ülisuurest tähtsusest tuli pisut hiljem. Nüüd kasutan KIKi tegevuse

tulemusi hinnates väga tunnustavaid sõnu, sest tänu KIKi kaudu rahastatud projek-

tidele on meie (elu)keskkond muutunud paremaks nii inimestele, taimedele kui ka

loomadele. On ju projektiraha toel edendatud loodus- ja keskkonnahoidu, kõrval-

datud keskkonnakahjusid, korrastatud vee- ja jäätmemajandust, toetatud metsan-

duse ja kalanduse arengut, arendatud meie kõigi keskkonnateadlikkust.

When I assumed the lead of the Board of the Environmental Investment Centre in April 2007 I knew that this

institution is of essential importance for the Estonian environment. The true realisation of its huge impor-

tance arrived somewhat later. Now I give even more credit to the activities of the EIC, as due to the projects

fi nanced by the EIC, our (living) environment has become much more favourable for people, animals and

plants. Financial support to these projects has helped to further nature conservation and environment

protection, eliminate environmental damages and organise water and waste management, support the

development of forestry and fi shery and raise the environmental awareness of all of us.

Jaanus Tamkivi,keskkonnaminister,

Keskkonnainvesteeringute

Keskuse nõukogu esimeesMinister of the Environment,

Head of the EIC Council

Jaanus Tamkivi,

2

In 2007, the EIC used fi nances from the envi-ronmental fees to support about 1400 projects with the total of 696,9 million kroons. Here,

the projects that cost tens of thousands of kroons are as important as those that cost hundreds of millions kroons, because the joy of those who benefi t from these projects is equally great when a small community house will be provided with a quality water supply and when a whole region will get a new modern waste plant.

Th e EIC also channels the fi nances from the Euro-pean Union that are meant for bettering our living environment. One of the main goals of the EU is to smooth economic and social diff erences of all of its member states and to ensure their balanced develop-ment, and the funds of the EU will help to achieve this goal. In Estonia, the EIC has been the fi nal bene-fi ciary of projects fi nanced via the European Regional Development Fund, the European Social Fund and

the Cohesion Fund. In my estimate, the cooperation between the EIC and project managers has yielded very good results for the Estonian environment.

For the years of 2007-2013, Estonia has been alloca-ted 53.3 milliard kroons by the EU; 25.5 milliard kroons of this sum will be used directly for bettering the environment. Th e contract under public law, concluded between the Ministry of Environment and the EIC, puts the EIC under greater obligations. While so far, the Ministry of Environment had made decisions concerning the conformity of projects to the EU requirements for applicants, now the contract under public law has transferred the responsibility to the EIC as the fi nal benefi ciary. Th is means that the project applications for the EU fi nancing are analy-

sed and assessed by the EIC, which is also responsib-le for the correct fi nancing of the project.

Tensions and dissatisfaction can easily emerge in a

fi eld where there are much money, many projects and many people applying for support – some people do not receive the sums they were applying for, others think that the process of receiving the money is too slow. But the EIC has become more fl exible and operational; I think that large projects cannot be fi nanced even more quickly than it is already done. Th e applications can be submitted in three rounds during a year. After the decision to fi nance a project has been made, certain procedures have to be followed. Th is money comes from the state, and is use has to be well documented and transparent.

We can be glad to state that the system of environ-mental fees, developed for bettering the environ-ment, has given good results. Th ose who use our natural resources contribute to the welfare of nature by paying environmental fees. Th ese are very large sums, reaching up to a milliard kroons a year. I wish the EIC success in wise distribution of the money!

Ainuüksi 2007. aastal toetas KIK keskkonnatasudest laekunud ra-hast ligi 1400 projekti kokku 696,9

miljoni krooniga. Seejuures on ühtviisi tähtsad nii kümneid tuhandeid kui ka sadu miljoneid kroone maksnud ettevõtmised, sest kasusaajate rõõm on ühtmoodi suur siis, kui küla väike rahvamaja saab puhta joogivee, ja ka siis, kui kogu piirkonna tar-beks valmib lõpuks moodne jäätmejaam.

KIKi kaudu liiguvad ka meie elukeskkonna korrastamiseks mõeldud Euroopa Liidu abirahad. Üks EL peaeesmärke on tasan-dada kõigi liikmesriikide majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi ning tagada tasakaa-lustatud areng. Selle sihi saavutamisel tuleb EL liikmesriikidele oma fondidega appi. Eestis on just KIK olnud Euroopa Regio-naalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastatavate projektide rakendusüksus ehk n-ö raha-jagaja. Minu hinnangul on koostöö KIKi

ja projektijuhtide vahel andnud väga hea tulemuse kogu Eesti keskkonna jaoks.

Aastateks 2007–2013 on EL eraldanud Eestile eri valdkondade toetusteks 53,3 miljardit krooni, millest otseselt keskkonna heaks kulub 25,5 miljardit. See on taas suur proovikivi KIKile. Seda enam, et aasta algu-ses Keskkonnaministeeriumi ja KIKi vahel sõlmitud haldusleping paneb KIKile seni-sest suuremaid kohustusi. Kui seni otsustas Euroopa abi taotlevate projektide vastavuse üle Keskkonnaministeerium, siis nüüd on halduslepinguga antud kogu pädevus KIKile kui rakendusüksusele. See tähendab, et ELi kaudu abirahastatavaid projektitaot-lusi analüüsib KIK, kes hindab, kas projekt vastab nõuetele, ja ühtlasi vastutab projekti korrektse rahastamise eest.

Valdkonnas, kus on tegemist suure raha, paljude projektidega ja toetusi taotlevate inimestega, ilmneb ikka pingeid ja rahulole-

matust: keegi on jäänud soovitud summast ilma, mõne arvates ei liigu raha piisavalt kiiresti. Kuid KIK on muutunud operatiiv-semaks ja paindlikumaks – minu meelest ei saakski projekte suurt kiiremini rahastada. KIKi taotlusvoorud toimuvad kolm korda aastas! Ja kui projekti rahastamisotsus on tehtud, siis tuleb järgida teatud asjaajamis-korda. Tegu on ju riigi rahaga: seda ei saa suvaliselt ühest taskust teise tõsta, vaid selle liikumisest ja kasutamisest peab olema täpne ülevaade.

Eestil on põhjust rõõmustada selle üle, et meie keskkonna eest hoolitsemiseks välja töötatud keskkonnatasude süsteem on andnud häid tulemusi. Need, kes kasutavad meie loodusrikkusi, annavad keskkonna-tasusid makstes oma panuse looduse heaks. Tegu on märkimisväärsete ehk aastas miljardi kroonini küündivate summadega. Jõudu KIKile targaks rahajagamiseks!

3

RAHULIK KASV JA UUENDUSMEELNE ARENG

STEADY GROWTH AND INNOVATIVE DEVELOPMENT

2007. aasta oli Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) stabiilse arengu aasta.

Ühtlasi oli see töörohke ja edukas aasta. Pingutasime tõsiselt, et muuta struk-

tuurivahendite ja keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud raha

jagamine veelgi läbipaistvamaks. Võin rahuliku südamega öelda, et see on meil ka

õnnestunud.

The year 2007 was a year of stable development for the Environmental Investments Centre. It was a year full

of hard work and successes. We made every eff ort to make the distributing of fi nances, received from the state

budget pursuant to the Environmental Fees Act and from structural funds even more transparent. I can state with

an easy conscience that we succeeded in doing this. Kalev Aun,SA Keskkonnainvesteeringu-

te Keskuse juhatajaDirector of the EIC

Kalev Aun,

4

In 2006, the balance sheet total of the EIC for the fi rst time crossed the limit of 1 milliard kroons; in 2007, we targeted the sum of 1.5 milliard

kroons. Due to the Environmental Fees Act, the income of the EIC increased by a quarter. Th e staff of the EIC showed their professionalism and effi ciency in successfully processing the ever increasing number of applications.

After the parliamentary elections in 2007, the Council of the EIC was reformed; Jaanus Tamkivi became the Head of the Council. Th e Council became active at once and has by now organised several sittings at diff erent locations to get familiar with already comp-leted projects and projects still in progress.

Th e EIC’s role in channelling support from the EU structural funds has increased. For already several years, the EIC has intermediated fi nances allocated for the environmental measure by the Cohesion Fund and the European Regional Development Fund; now it has been complemented by a small share of fi nances channelled by the European Social Fund.

A new task in the area of international relations is the cooperation with the Moldavian state water undertaking Apele Moldovei; a memorandum of understanding has been signed. Th e EIC will advise our Moldavian colleagues on how to develop a system of the application for environmental investments.

Cooperation has always been of essential importance for the EIC. Th erefore, two meetings were held in 2007 with the administrators of the foundations and fi nal benefi ciaries that distribute and intermediate support from the EU structural funds. Discussions were held about the tasks and aims of structural funds for 2007-2013 and on the ways of supporting the deve-lopment of periphery and avoiding double fi nancing. Questions concerning the help of the Estonian state and the preparedness of the intermediators of support at the beginning of the new fi nancing period were under discussion as well.

Regional information days for applicants also emp-hasised the importance of cooperation. Specialists of the EIC organised these very popular events in all

15 counties, there were more than 700 participants. Information days focussed on the principles of app-lying for fi nancial support, primarily on eligible costs and project-based accounting and the following of the rules of fi nancing arrangements.

Th e traditional yearly seminar, organised by the EIC for its cooperation partners and clients, was held under the title “Healthier living environment – Ida-Virumaa” in Jõhvi on 9 May. Although the seminar discussed activities of the EIC all over the country, the stress was laid on Ida-Virumaa County. Topics rela-ted to Estonian energy industry were under discussion as well. Th e award for the best partner – the title of the Ant of the Year – was given to the Tartu Environ-mental Education Centre.

I give thanks to all partners and clients of the EIC, and to all of my colleagues – thanks to our joint eff orts and collaboration spirit, the year of 2007 was busy and successful.

Kui tunamullu ületas KIKi bilansi maht esimest korda ühe miljardi krooni piiri, siis 2007. aastal oli

sihiks seatud juba poolteist miljardit kroo-ni. Keskkonnatasude seadusest tulenevate vahendite tõttu suurenesid tulud ligemale veerandi võrra. KIKi töötajad näitasid taas oma asjatundlikkust ja meisterlikkust, me-netledes edukalt üha lisandunud projekte.

Pärast riigikogu valimisi 2007. aasta keva-del sai KIK endale uue nõukogu. Nõukogu esimehe kohale asus Jaanus Tamkivi. Nõu-kogu on alustanud tegusalt ja korraldanud mitu väljasõiduistungit, et tutvuda ellu viidud või teostatavate projektidega.

Kasvanud on KIKi roll ja vastutus Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu saabuva toetusraha jagamisel. KIK on juba mitu aastat vahendanud Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkon-nameetmetele eraldatud rahalisi vahen-deid, millele nüüd on lisandunud ka väike

osa Euroopa Sotsiaalfondi kaudu liikuvast rahast.

Rahvusvahelisel tasemel on uus ülesanne koostöö Moldova riikliku vee-ettevõttega Apele Moldovei, kellega on sõlmitud ühis-kavatsuste protokoll. KIK hakkab Moldova kolleege nõustama, kuidas töötada välja keskkonnainvesteeringute rakendamise süsteem.

Koostöö on alati olnud KIKi jaoks väga tähtis. Seetõttu peeti 2007. aastal kaks kohtumist Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi jagavate ja vahendavate sihtasutuste ja rakendusüksuste juhtkonnaga. Kõne all olid struktuurifondide ülesanded ja sihid aastail 2007–2013, üksiti arutati, kuidas toetada ääremaade arengut ning vältida to-peltrahastamist. Käsitleti ka Eesti riigi abiga seonduvat ja toetuse vahendajate etteval-mistustaset uue rahastusperioodi alguses.

Koostöövaimust olid kantud ka maakond-

likud taotlejate infopäevad. KIKi spetsia-listid korraldasid neid kuulajate seas väga populaarseid kohtumisi kõigis 15 maakon-nas, osalejaid kogunes üle 700. Infopäevade keskmes olid rahastustoetuste taotlemise põhimõtted, eeskätt abikõlblikud kulutused ja projektipõhine raamatupidamine ning fi nantseerimiskorra järgimine.

Traditsiooniline KIKi seminar oma koos-tööpartneritele ja klientidele peeti mullu 9. mail Jõhvis loosungi all “Tervem elu-keskkond – Ida-Virumaa”. Ehkki seminaril võeti kokku KIKi tegevus kogu Eestis, oli luubi all siiski Ida-Virumaa. Ühtlasi käsit-leti Eesti energeetikaga seotud teemasid. Parima partneri auhind, Aasta Sipelga tiitel, läks seekord Tartu Keskkonnahari-duse Keskusele.

Tänan KIKi partnereid, kliente ja kõiki oma kolleege: tänu ühistele pingutustele ja koostöövaimule oli 2007. aasta igati tegus ja korda läinud.

5

PUHTAMA KESKKONNA NIMELFOR A CLEANER ENVIRONMENT

Mis on KIK?

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on fi nantsasutus, kes vahendab riigieelarvesse

laekunud keskkonnatasude ja Euroopa Liidu struktuurifondide ning välisabiprogrammide va-

hendeid keskkonnaprojektide elluviimiseks ja annab samaks otstarbeks ka laenu.

KIK asutati Rahandusministeeriumi haldusalas keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise

seaduse alusel 11. mail 2000. aastal. Alates 1. jaanuarist 2006 tegutseb KIK keskkonnatasude

seaduse alusel.

What is the EIC?

The foundation Environmental Investments Centre (EIC) is a fi nancial institution that channels the proceeds from

environmental fees and fi nances from the EU structural funds and foreign support programmes into environ-

mental projects and grants loans for this purpose.

The EIC was founded on 11 May 2000, pursuant to the Use of Proceeds from Exploitation of the Environment Act.

Since 1 January 2006, the EIC operates pursuant to the Environmental Fees Act.

6

7

KIKi eesmärk on avalike vahendite eesmärgipärane ja sihtotstarbeline kasutamine keskkonnakaitse

kvaldkondades.

KIKi missioon on hoida tervet elukeskkonda, väärtustada puhast loodust ning jätkusuutlikku arengut.KIKi visioon on olla juhtiv keskkonnatoetuste ja -investeeringute rakendaja ning keskkonnaprojektide toetaja.

KIKi ülesanne on korraldada keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist keskkonnaprojektide arendamiseks ja täita Euroopa Liidu struktuurifondide Ühtekuuluvusfondi (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ning Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) rakendus-üksuse ülesandeid.

EIC’s objective is the purposeful and expedient use of public funds.

EIC’s mission is to maintain healthy living environment, and to value clean nature and sustainable development.EIC’s vision is to be a leading implementer of environmental grants and investments and supporter of environmental projects.Th e task of the EIC is to organise the use of proceeds from exploitation of the environment for developing environmental projects and to fulfi l the tasks of the fi nal

Cbenefi ciary of the EU structural funds – the Cohesion Fund (CF), the European Regional Development Fund (ERDF) and the European Social Fund (ESF).

TÄIUSTUV ORGANISATSIOON JA TIHENEV KOOSTÖÖ

IMPROVING ORGANISATION AND STRENGTHENING COOPERATION

8

KIKi kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, kes kavandab KIKi tegevust, korraldab KIKi juhtimist ja teostab

järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogusse kuulub üheksa liiget. Perioodil 11. oktoober 2006 – 5. ap-

rill 2007 oli KIKi nõukogu esimeheks Rein Randver. Alates 2007. aasta 5. aprillist juhib KIKi nõukogu Jaanus

Tamkivi ja nõukogu koosseisu kuuluvad Tõnu Traks, Evelin Oras, Andres Sarri, Rain Rosimannus, Kalvi Kõva,

Erki Nool, Margus Tsahkna ja Kalle Killar. Nõukogu liikmetest on loodud kol-

iikmeline auditikomitee, kelle ülesanne on nõustada nõukogu sihtasu-

se tegevuse järelevalve küsimustes.

e highest management body of the EIC is its Council, the tasks of which are to plan the activities of

e EIC, organise the management of the EIC and supervise the activities of the Management Board.

e Council consist of nine members. In 11 Oct. 2006 – 5 April 2007, Rein Randver was the Head of the

uncil. Since 5 April 2007, Jaanus Tamkivi is the Head of the Council; the members of the Council are

u Traks, Evelin Oras, Andres Sarri, Rain Rosimannus, Kalvi Kõva, Erki Nool, Margus Tsahkna and Kalle

r. The task of the three-member audit committee, formed of the council members, is to advise the

l in the issues related to supervision of the activities and management of EIC.

Tam jErki No

meltus

ThetheTheCou

TõnuKillar

Council

9

KIKi igapäevast tegevust korral-dab üheliikmeline juhatus, kelle juhtida oli 2007. aastal viis üksust:

keskkonnaprogrammide ja ERFi allüksus, ÜFi üksus, finantsüksus, haldusüksus ja projektiauditi üksus. Vahetult juhatajale alluvad üksuste juhid, siseaudiitor, jurist ja IT arendusjuht.

KIKi tulud moodustuvad keskkonnatasude seaduse alusel. Keskkonnakasutusest laekuv raha kantakse KIKi arvelduskontole riigikassa kaudu. Riigikassasse kogutakse keskkonna-tasu keskkonnaloa andja (keskkonnaminis-teeriumi ja tema allasutuste) järelevalve all olevatelt juriidilistelt isikutelt, kes on saanud keskkonnaloa või kellel on keskkonnatasu-

de seadusega sätestatult muul alusel igus ammutada loodusvarasid, heita eskkonda saasteaineid või kõrval-ada jäätmeid. Nimetatud kohus-us kehtib ka nende kohta, kes on

keskkonda ja loodusvarasid kasutanud ilma vastava õiguseta. Keskkonnatasud arvutatak-se seaduses sätestatud määrade ning põhimõ-tete järgi.

ÜFi ja ERFi vahendite kasutamiseks on KIKile avatud riigikassas virtuaalkontod, mis tähendab, et nimetatud fondide toetusraha ei maksta välja KIKi arvelduskontolt, vaid e-rii-gikassast eeldusel, et KIK on kulu abikõlbli-kuks tunnistanud, aktsepteerinud ja makse kinnitanud.

Routine work of the EIC is organi-sed by a one-member Board who, in 2007, directed the activities of

ive units – Environmental Programmes and the ERDF Unit, Cohesion Fund Unit, Financial Unit, Administrative Unit and Project Audit Unit. The unit heads, inter-nal auditor, lawyer and the IT develop-ment manager report directly to the Head of the Board.

The income of the EIC is formed pursuant to the Environmental Fees Act. Proceeds from the exploitation of the environment are channelled to the EIC bank account via the State Treasury. Environmental fees are collected, supervised by the

issuer of the environmental permit (Ministry of the Environment and its divisions), to the State Treasury from the legal persons who have been granted the environmental permit or who have the legal right, pur-suant to the Environmental Fees Act, to extract natural resources, emit pollutants into the environment or eliminate waste. This obligation is valid also for those who have used the environment and natural resources without a permit. Environmental fees are calculated according to the limits and principles provided by law.

To allow the use of finances from the CF and ERDF, virtual accounts have been opened for the EIC at the State Treasury, meaning that these finances are not paid from the EIC bank account but from the e-State Treasury, after the EIC has declared the cost eligible and accepted it and confirmed the payment.

de

õi

ke

da

tu

fi

a

F

P

n

m

o

T

t

f

a

v

f

KIK AASTAL 2007EIC IN 2007

• In 2007, the balance sheet total of the EIC increased

by 27% compared to 2006 – a rise from 1.218 mil-

liard kroons to 1.543 milliard kroons. Th e increase

in the income pursuant to the Environmental Fees

Act was 24% or from 776.9 million kroons up to

963.3 million kroons.

• In 2007, the EIC intermediated foreign aid (ERDF,

CF and smaller EU support schemes) together with

co-fi nancing by the total sum of 668 million kroons

– 8% more than in 2006. Th e amount of intermedia-

ted foreign aid decreased by 35.1 million kroons or

by 6%, but the amount of co-fi nancing increased by

84.7 million kroons or by 121%.

• In 2007, much attention was paid to risk assessment

and management by risk sources and based on the

processes. Th e risks of the EU structural funds were

assessed in cooperation with the Ministry of the

Environment, based on project stages and conside-

ring the requirements of the new programme period.

Work schedules of the period provided for measures

for managing large risks.

• Th e satisfaction survey carried out among the staff

of the EIC in 2006 played an important role in staff

management in 2007. Th e survey revealed that most

attention should be paid to document management,

internal communication and information technolo-

gy (IT). Th e position of IT development manager was

created; the document management and procedures

were reorganised and new accounting policies and

procedures for the EIC were developed. Th e digital

EIC Handbook was published; the staff motivation

system and the procedure of staff evaluation were

improved.

• In May, a working environment specialist and a fi rst

aid organiser were appointed and a working envi-

ronment representative was elected among the staff

of the EIC. Th e working environment risk analysis

was carried out at regional offi ces of the EIC.

10

• KIKi bilansi maht kasvas eelmise aastaga

võrreldes 27 protsenti, mis rahalises väl-

jenduses tähendas tõusu 1,218 miljardilt

kroonilt 1,543 miljardi kroonini. Kesk-

konnatasude seadusest tulenevate tulude

kasv oli 24 protsenti ehk 776,9 miljonilt

kroonilt 963,3 miljoni kroonini.

• Välisabi (ERF, ÜF ja väiksemamahuli-

sed ELi abiskeemid) koos kaasfinant-

seeringuga vahendas KIK 2007. aastal

kokku 668 miljonit krooni, mis on 8

protsenti enam kui 2006. aastal. Samas

vähenes vahendatud välisabi maht

2007. aastal 35,1 miljoni krooni võrra

ehk 6 protsenti, ent kaasfinantseeringu

maht kasvas 84,7 miljoni krooni võrra

ehk 121 protsenti.

• 2007. aastal pöörati suurt tähelepanu ris-

kihindamisele ja -juhtimisele: seda tehti

rahastamise allikate kaupa ja protsessipõ-

hiselt. EL struktuurifondide riske hinnati

koostöös Keskkonnaministeeriumiga,

lähtudes projekti etappidest ja pidades

silmas uue programmiperioodi nõudeid.

Tööplaanides nähti ette meetmed, maan-

damaks suuri riske.

• 2006. aastal KIKi töötajate seas korral-

datud rahulolu-uuringu tulemustest sel-

gus, et asjaajamine, kommunikatsioon

ning infotehnoloogia (IT) on valdkon-

nad, mis vajavad suuremat tähelepanu

2007. aastal. Loodi IT arendusjuhi ame-

tikoht, korrastati üksuste asjaajamist ja

kinnitati KIKi raamatupidamise sise-

eeskirja uus versioon. Valmis ka digitaa-

lne KIKi käsiraamat, täiendati töötajate

motivatsioonisüsteemi ja arenguvestlus-

te korda.

• Maikuus määrati ametisse töökesk-

konnaspetsialist, esmaabikorraldajad

ja KIKi töötajate seast valiti töötajate

esindajaks töökeskkonnavolinik. KIKi

maakondade esinduses tehti töökesk-

konna riskianalüüs.

11

• 2007. aastal alustati KIKi uue büroo sisearhitektuurilist planeerimist. Rävala pst 8 maja müügi tõttu kolib KIK 2008. aasta teisel poolel Narva mnt 7a asuva-tesse ruumidesse.

• Et saada akrediteering ERF, ESF ja ÜF rakendusüksuse ülesannete täitmiseks, hinnati töökoormust ja tööjõu valmisole-kut. Hakati koostama töötajate täiendus- ja väljaõppeprogramme.

• Kommunikatsioonivaldkonnas olid 2007. aastal prioriteediks ettevalmis-tustööd ERF, ESF ja ÜF järgmiseks programmiperioodiks. Koostöös Rahandusministeeriumi, Keskkonna-ministeeriumi ja eri rakendusüksustega valmis uue perioodi teavitusmäärus, struktuurifondide kodulehekülg ning elukeskkonna ja inimressursi arenda-mise rakenduskavade kommunikatsioo-niplaanid. Euroopa Komisjon kinnitab need 2008. aastal.

• KIK andis oma panuse KKMi korraldatud kahte uuringusse: EL struktuurivahendi-test kaasrahastatud keskkonnaprojektide

kasusaajate teadlikkuse uuringusse ja ERFi teavitustöö uuringusse.

• Endistviisi avalikustati keskkonnatasudest laekuva rahaga fi nantseeritavate projektide rahastamistulemusi. Maakondades korral-dati iga-aastasi infopäevi struktuurifondi-de ja keskkonnaprogrammi potentsiaalse-tele taotlejatele.

• Valminud on KIKi ingliskeelne kodulehe-külg.

• 9. mail 2007 korraldas KIK oma koostöö-partneritele ja klientidele Jõhvis seminari “Tervem elukeskkond – Ida-Virumaa”. Seminar võttis kokku KIKi tegevuse kogu Eestis, kuid suuremat tähelepanu pöörati Ida-Virumaale. Seminari raa-mes anti üle Aasta Sipelga auhind Tartu Keskkonnahariduse Keskusele. TKHK on aastaid korraldanud maakondlikke koolitusi, mille tulemusena on parane-nud KIKi esitatavate keskkonnaprojek-tide taotluste kvaliteet ning suurenenud taotlejate arv Tartumaal. Aasta Sipelga auhind antakse projektile, mis väärib esi-letõstu uudsuse tõttu, ühtlasi hinnatakse

kasu keskkonnale, inspireerivat mõju teistele ja laia kõlapinda.

• 19. novembril sõlmiti KIKi ja Apele Moldovei (Moldova Vesi) vahel ühiskavat-suste protokoll, mille alusel hakkab KIK nõustama Moldova vee-ettevõtet veealaste investeeringute süsteemi juurutamisel.

• 28. novembril anti Eesti Jäätmekäitleja-te Liidu jäätmekäitluse edendaja riiklik auhind KIKi juhatajale Kalev Aunale. Au-hinnaga tunnustatakse isikuid ja asutusi, kes on märkimisväärselt toetanud jäätme-käitluse arengut.

• Novembris viibisid KIKi projektikoor-dinaatorid koos Keskkonnaministeeriu-mi ametnikega Sloveenias, et vahetada kogemusi Euroopa Liidu struktuurifondide 2004–2006 aasta programmiperioodi projektide täitmise alal. Arutati ka uueks perioodiks ettevalmistumisega seondu-vaid probleeme. Külastati Sloveenia ainsat rahvusparki Triglav ja vastset jäätmekäit-luskeskust Celjes, kus ühe uue ehitisena on kerkimas jäätmepõletustehas, mida Eestis veel ei ole.

• Planning of the interior design of the EIC’s new offi ces was started in 2007. As the building in 8, Rävala pst will be sold, the EIC will move over to 7a, Narva mnt in the second half of 2008. In order to receive accredita-tion for fulfi lling the tasks of the fi nal benefi ciary of the ERDF, ESF and CF, the work load and motivation of the staff were evaluated. Compilation of staff training and refresher courses programme was started.

• In the fi eld of communications, the priorities of 2007 included preparation for the next programme period of the ERDF, ESF and CF. Th e reporting regulation, the home page of structural funds and communication plans for the operational programmes for developing the living environment and human resources were completed in cooperation with the Ministry of Finance, the Ministry of the Environment and diff erent fi nal benefi ciaries. Th e European Commission will approve these documents in 2008.

• Te EIC contributed to two studies organised by the Ministry of the Environment – examination of the awareness of the benefi ciaries of environmental projects co-fi nanced from the EU structural funds and the study

of the notifi cation work done by the ERDF.

• As usual, results of the projects, fi nanced from the proceeds of environmental fees were made public. Year-ly information days were organised in the counties for potential applicants for fi nances from structural funds and the environmental programme.

• Th e English-language home page of the EIC was crea-ted.

• On 9 May 2007, the EIC organised a seminar under the title “Healthier living environment – Ida-Virumaa” for its cooperation partners and clients in Jõhvi. Th e semi-nar discussed the EIC’s activities all over Estonia, but special attention was paid to Ida-Virumaa County. Th e EIC award “Th e Ant of the Year” was given to the Tartu Environmental Education Centre. Th e Centre has already for many years carried out training sessions in Tartumaa County, resulting in the increased quality and number of environmental project applications submitted to the EIC from Tartumaa. Th e award “Th e Ant of the Year” is yearly given to a project that is re-markable for its innovativeness, but also for its benefi ts

to the environment, an inspirational eff ect on others and a good public reception.

• On 19 November 2007, the EIC and Apele Moldovei signed a Memorandum of Understanding, pursuant to which the EIC will counsel the Moldovan water enterprise in developing a water management investments system.

• On 28 November, the state award for the promoter of waste management was given to the Director of the EIC, Kalev Aun. Th is award is given to institutions and persons who have considerably supported the develop-ment of waste management.

• Th e project coordinators of the EIC and offi cials of the Ministry of the Environment travelled to Slovenia in November to pool experience concerning the imple-mentation of the projects of the programme period of 2004-2006 of the EU structural funds. Preparations for the new period were under discussion. Th e participants visited the Slovenian national park Triglav and the new waste management centre in Celje, where a new waste burning plant is under construction. Today, there is no such plant in Estonia.

KESKKONNAPROGRAMMI KAUDU JAGATI RAHA JA KOOLITATI TAOTLEJAID

ENVIRONMENTAL PROGRAMME WAS USED TO DISTRIBUTE FUNDING AND TRAIN APPLICANTS

Keskkonnaprogramm keskendub eelkõige meie elukeskkonna seisundit paranda-

vate projektide rahastamisele. Raha allikaks on keskkonnatasud, mis laekuvad Eesti

riigi eelarvesse. 2007. aasta kolmes taotlusvoorus eraldas KIKi nõukogu 1390 kesk-

konnakaitseprojektile ligi 696,9 miljonit krooni.

Kaheksa valdkondlikku programmi keskkonnaprojektide rahastamiseks on:

Environmental programme is, foremost, centred on the fi nancing of projects aimed at the improvement of our living

environment. Finances originate from the environmental fees that proceed to the state budget. In the three applica-

tion rounds of 2007, the EIC Council allocated ca 696.9 million kroons to 1390 environmental projects.

Eight programmes for fi nancing environmental projects

Heiko Põdersalu,üksuse juhtHead of the Unit

Heiko Põdersalu,

• veemajandus

• jäätmekäitlus

• keskkonnakorraldus

• keskkonnateadlikkus

• looduskaitse

• metsandus

• kalandus• maakondlik

• Water management

• Waste management

• Environment management

• Environmental awareness

• Nature protection

• Forestry

• Fishery• Regional

12

The largest share of fi nancing – ca 246 million kroons – went to water management projects in 2007. Th e largest sums from the regional

programme (ca 92 million kroons) were allocated to Ida-Virumaa County; Põlvamaa County received the smallest amount of ca 9.3 million kroons.

In addition to these eight programmes, the EIC co-fi nances, via its Environmental programme, the EU programmes of LIFE and INTERREG. Here, the EIC helps the receivers of the support in fulfi lling the obli-gations of cost-sharing. In 2007, the EIC co-fi nanced

14 projects with the sum of 5.3 million kroons.

Much attention was paid to the training of project and programme specialists in order to transfer the processing of projects at all regional offi ces and at the Tallinn offi ce of the EIC to a uniform basis. Meetings were held on regular basis to discuss concrete cases and interpretations of the EIC procedures; visits were made to three counties to get familiar with the progress of projects.

One of the EIC’s aims is to help applicants and

receivers of support in carrying out the fi nancing procedures. Th erefore, the EIC organised trainings in cooperation with fi nancial consultant in all counties of Estonia. More than 700 people participated in these training sessions.

Support for project developers will be off ered in 2008, too. While earlier, more attention was paid to the control of building projects, then in 2008, the EIC aims at a more thorough supervision of the so-called soft projects (others besides building projects) and follows their implementing.

Enim pälvisid 2007. aastal toetust veemajandusprojektid, millele eraldati ligi 246 miljonit krooni. Maakondliku

programmi kaudu liikus kõige rohkem raha Ida-Virumaale (umbes 92 miljonit krooni); edetabeli lõppu jäi ligi 9,3 miljoni krooniga Põlvamaa.

Peale kaheksa valdkondliku programmi kaasrahastab KIK keskkonnaprogrammi kaudu Euroopa Liidu programme LIFE ja INTERREG. Nende projektide puhul on KIK kaasrahastaja rollis, aidates täita toetuse saaja-te omaosaluse kohustusi. 2007. aastal kaas-

rahastati 14 projekti 5,3 miljoni krooni eest.

2007. aastal pööras keskkonnaprogrammide üksus väga suurt tähelepanu projekti- ja programmispetsialistide koolitamisele, et viia projektide menetlemine kõikides maakondades ja KIKi Tallinna kontoris ühtsele alusele. Peeti regulaarselt koosole-kuid, et arutada konkreetseid juhtumeid ja KIKi protseduuride tõlgendamist ning käidi kolmes maakonnas tutvumas käsil olevate projektide arendusega.

Üks KIKi eesmärke on abistada toetuse

taotlejaid ja saajaid projektide rahastamis-protseduuride täitmisel. Seetõttu korraldas keskkonnaprogrammi üksus koostöös fi nantskonsultandiga koolitused kõigis Eesti maakondades. Koolitustel osales kokku üle 700 inimese.

Mõistagi on ka 2008. aastal kavas pakkuda tuge projektide arendajatele. Kui varem pöörati enim tähelepanu ehitusprojektide kontrollile, siis tänavu soovib KIK luubi alla võtta ka nn pehmed projektid (s.o. muud, mitte ehitusprojektid) ja jälgida vahetult nende täitmist.

13

MaksumusCost EEK

68, 551,6 246

156,7 87,7 44,4

27,5 14,5

5,3

ProjekteProjects

68 536

143 46

256 80 37

228 14

ProgrammProgram

Keskkonnakorraldus / Environment managementKeskkonnateadlikkus / Environment awarenessVeemajandus / Water management tJäätmekäitlus / Waste management tLooduskaitse / Nature conservation Metsandus / Forestry y

Kalandus / Fishery y

Maakondlik / Regional

LIFE ja INTERREG / LIFE and INTERREG

Keskkonnaprogrammide rahastamine 2007. aastal (mln krooni) Financing of environmental programmes in 2007 (million kroons)

KESKKONNAKORRALDUS

Keskkonnakorralduse programmi 68 projekti seas, mille tarbeks eraldati 68,5 miljonit krooni, pälvisid

ühtviisi tähelepanu maapõu ja välisõhukaitse. Veidi vähem projekte oli keskendunud keskkonnateh-

nika valdkonnale. Põlevkiviga seotud probleemid ja tähtpäevad olid esiplaanil maapõueprojektides,

ent toetust pälvis ka Eesti paeliidu ja Eesti geoloogiakeskuse tegevus. Välisõhukaitse alamprogram-

mi raames fi nantseeriti seireseadmete ostmist, ekspertide kohtumisi ja katlamajade renoveerimist.

Tehnika alamprogrammi kaudu toetati mitut laadi keskkonnaseadmete hankimist

(alates tuletõrjevahenditest ja lõpetades küttesüsteemidega).

g the 68 projects of the environmental management programme equal attention

aid to the protection of the ambient air and the earth’s crust. A smaller number

jects were focussed on environmental techniques. The projects concerned with

earth’s crust mainly dealt with the problems and dates connected with oil shale;

ctivities of the Estonian Limestone Union and the Geological Survey of Estonia

eceived support as well. The subordinate programme of ambient air fi nanced the

urchases of air monitoring equipment, renovations of boiler houses and meetings of

ts. The environmental technique subordinate programme supported the purchases

fferent types of environmental equipment (starting from fi re fi ghting equipment up to

heating systems).

Environmental management

(alates tule j

Among was paof proj

the eacre

puexpertof diff h atin

14

Teletornis ei peitu enam keskkonnaohtTallinna teletorn valmis aastail 1977–1980 ja sai endale tol ajal kasutusel olnud haloonipõhise tule-kustutussüsteemi. Haloon (täpsemalt haloon-2402) on aga tänapäeval tuntud kui äärmiselt ohtlik osoonikihti kahandav gaas, mis võib atmosfääris püsida aastakümneid. Euroopa Liidus on keelatud kasutada sääraseid aineid tuletõrjesüsteemides, meie teletornis oli aga terasballoonidesse villitud kokku 1872 kilogrammi halooni.KIKi toetusel ellu viidud projekti raames de-monteeriti teletorni vana ja ohtlik tuletõrjesüs-teem ning paigaldati uus, kus on kustutusainena tarvitusel keskkonnale ohutu gaas Novec 1230. Vana kustutusaine anti üle haloonide ja freoonide taasväärtustamiskeskusele.

The Tallinn TV Tower is not an environmental hazard any more

Th e Tallinn TV Tower (Teletorn) was built in 1977-1980 and was supplied with a halon-based fi re fi ghting system. Halon (more specifi cally, halon-2402) is today known as an extremely dangerous gas depleting the ozone layer; it could persist in the atmosphere for decades. Th e EU has prohibited the use of such substances in fi re fi ghting systems, and there was 1872 kg of halon compressed in steel containers in the TV Tower.During the project, realised with the help of the EIC, the old and hazardous fi re fi ghting system was dismantled and a new system was installed, using an en-vironmentally safe gas Novec 1230. Th e old fi re fi ghting substance was handed over to the Halon and Freon Revaluation Centre.

Põrsad kütavad ise lautaOÜ Ääre Seakasvatuse Kaali sigalas Saaremaal peetakse keskmiselt 4500 võõrdepõrsast. Põrsaste elutegevuse käigus tekib suurel hulgal läga, lägast omakorda lendub õhku ammoniaaki, metaani jpt keskkonda kahjusta-vaid ühendeid. Üks loomakasvatuse tähtsamaid keskkonnamõjusid ongi õhusaaste. Ohtlike gaaside lendumist aitab vähendada sealäga kiire jahutamine. KIKi toel on Kaali sigalas valminud uudne küttesüsteem, mis toimib nagu maasoojuspump, kasutades sealäga soojust. Seda-si on korraga lahendatud kaks probleemi: lauta köetakse üksnes uudse küttesüsteemi abil; ühtaegu on läga kiire jahutamise tõttu tunduvalt vähenenud heitgaaside hulk. Nii metaani- kui ka ammoniaagiheite tase kahanes kuni 70 protsenti ja eeldatav kütteõli kokkuhoid on kuni 30 000 liitrit aastas.

Piglets themselves heat their pen

About 4500 weaned young pigs are kept at the Kaali pigpen of the Ääre Seakas-vatus in Saaremaa. Th e by-product of pig breeding is a large amount of muck, which volatilises ammonia, methane and many other injurious to health compounds. Air pollution is among the most important environmental impacts of livestock breeding. Rapid cooling of muck can help to reduce volatilisation of hazardous gases. Supported by the EIC, the Kaali pigpen was provided with an innovational heating system that operates like a geothermal heat pump, using the warmth of muck. Two problems are solved simultaneously: the pigpen is heated by the new heating system, and the amount of polluting gases is reduced due to the rapid cooling of muck. Th e levels of both methane and ammonia were reduced by 70% and the expected saving of fuel oil would amount to 30 000 litres a year.

15

Keskkonnakorralduse alamprogrammid

Environmental management subordinate programs

Ambient air in the Lasnamäe district was under observation

Ordered by the Tallinn City Government and supported by the EIC, the levels of pollution and noise in the ambient air in the Tallinn Lasnamäe district was studied from autumn 2006 up to spring 2007. Measurements were performed by a mobile air laboratory, mea-suring the levels of sulphur dioxide, nitrogen oxide, ozone, carbon monoxide and aliph-ate carbohydrates. The content of heavy metals in dust was also measured. Mea-surements were made at three measuring points at diff erent times. It was discovered that despite heavy traffi c and the fact that there are numerous industrial enterprises in Lasnamäe, the levels of main polluting substances generally did not exceed the per-mitted limits. Noise measurements showed that in the daytime, the noise level is 65-75 decibels in Lasnamäe industrial areas and in the nighttime – 45-65 decibels.

Uuriti Lasnamäe õhkuTallinna linnavalitsuse tellimusel ja KIKi toetusel uuriti 2006. aasta sügisest kuni 2007. aasta keva-deni Tallinnas Lasnamäe elamupiirkonna välisõhu saastetaset ja müranivood. Mõõtmisteks kasutati liikuvat õhulaborit, mis jälgis vääveldioksiidi ja lämmastikuoksiidide ning osooni, vingugaasi ja alifaatsete süsivesinike taset. Ühtlasi mõõdeti raskmetallide sisaldust tolmus. Uuringuid tehti kolmes mõõtepunktis eri aegadel. Tehti kindlaks, et enamjaolt ei ületanud põhiliste saasteainete tase piirnorme, hoolimata arvukatest Lasnamäel tegutsevatest tootmisettevõtetest ja suurest liik-luskoormusest. Probleemseks osutus vaid peen-tolmu sisaldus, mis mõnedel päevadel küündis üle lubatud normide.

Mürataseme mõõtmine näitas, et päevasel ajal on see Lasnamäe tööstuspiirkondades 65–75 detsibelli ja öisel ajal 45–65 detsibelli.

MaksumusCost EEK

46 072 971

17 555 989

4 858 964

68 487 925

ProjekteProjects

25

18

25

68

Alamprogramm

Subprogram

Välisõhukaitse ja energeetika negatiivse

keskkonnamõju vähendamine

Protection of ambient air and reduction of negative environ-

mental impact of energy industry

TehnikaTechnology

MaapõuEarth crust

KOKKUTOTAL

17

The targets are economy and cleaner environment

Th e EIC supported the drawing of “Th e State Development Plan of Using Oil Shale 2008-2015” that began already in summer 2006. Th e work group of six members, led by Academician Anto Raukas, submitted the draft of the development plan on 1 November 2006. Later it has been evaluated and comple-mented on diff erent levels with the participa-tion of experts, politicians and members of the public. According to the development plan, the upper limit of mining oil shale reaches up to 20 million tons per year. It has also been emphasised that this volume should gradually be diminished. Th e compilers of the develop-ment plan assess that with such a volume of mining, the Estonian Republic will be able to fulfi l all environment protection obligations it has assumed. Th e plan lists the directions for oil shale use and the activities necessary for carrying out the development plan, as well as the principles of issuing mining permissions. According to the prognosis, the complementing of the development plan will cost about 65 mil-lion kroons. Th is is the fi rst document to treat systematically the whole subject of Estonian oil shale industry. After its completion, the development plan has to be harmonised with the Ministry of Justice, then with the Estonian Government and then it has to be ratifi ed by the Parliament.

A solid collection of writings

The collection of writings, dedicated to the 90th anniversary of the Estonian oil shale industry is, actually, already a fi fth book dedicated to diff erent jubilees of the industry. The fi rst book was pub-lished in 1928, when the 10th anniversary of our oil shale industry was celebrated, followed by similar publications in 1933 and 1938. A collection of articles 50 Years of Oil Shale Mining in the Estonian SSR was published in 1966. The newest anniver-sary book was issued with the help of the EIC and it contains a thorough and detailed overview of mines and quarries, oil shale production and the training of mining specialists, as well as interesting memories written by 40 meritorious mining engi-neers. Exhaustive statistical material adds much value to the book.

The idea of writing such a book originated from the one-time leaders of oil shale industry Ülo Tambet and Nikolai Varb. This representative book of about 800 pages, weighing two kilograms, was edited by geologist Kalle Suuroja.

Siht on säästlikkus ja puhtam keskkondKIK toetas “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015” koostamist, millega tehti algust 2006. aasta suvel. Kuueliikmeline töörühm eesotsas akadeemik Anto Raukasega esitas arengukava tööversiooni 1. novembriks 2006. Hiljem on seda vaetud ja täiendatud väga mitmel tasandil nii ekspertide, poliitikute kui ka üldsuse esindajate osavõtul.Arengukava järgi on põlevkivi kaevandami-se ülempiir kuni 20 miljonit tonni aastas. Ühtaegu on rõhutatud, et seda kogust tuleks järk-järgult vähendada. Kava koostajate hin-nangu järgi on sellise kaevandamismahu korral võimalik täita kõiki keskkonnakaitsekohustusi, mis Eesti Vabariik on endale võtnud. Kirja on pandud põlevkivi kasutamissuunad ja tegevu-sed, mis on vajalikud arengukava elluviimiseks, samuti kaevandamislubade väljaandmise põhi-mõtted. Prognoosi kohaselt läheb arengukava elluviimine maksma ligikaudu 65 miljonit krooni. See dokument käsitleb esimest korda süsteemselt kogu Eesti põlevkivitootmise temaatikat. Pärast valmimist tuleb arengukava eelnõu kooskõlastada justiitsministeeriumiga ja siis vabariigi valitsusega ja seejärel kinnitada riigikogus.

Soliidne koguteosEesti põlevkivitööstuse 90. aasta-päevale pühendatud koguteos on tegelikult juba viies juubeliraamat. Esimene ilmus 1928. aastal, kui tähistati meie põlevkivitööstuse 10. aastapäeva, järgnesid 1933. ja 1938. aasta väljaanded. 1966. aastal nägi trükivalgust koguteos “50 aastat põlevkivi kaevandamist Eesti NSVs”. Kõige värskem juubeliraamat on üllitatud KIKi toetusel ja sisaldab põhjalikke ülevaateid kaevandustest, tootmisest ja mäemeeste koolitamisest ning vürtsikaid mälestusi 40 teeneka mäeinseneri sulest. Omaette väärtus on põhjalik statistiline materjal.Teose idee pärineb omaaegse põlevkivitööstuse juhtfi guuridelt Ülo Tambetilt ja Nikolai Varbilt. Ligikaudu 800-leheküljelise ja paar kilogrammi kaaluva esindusliku raamatu toimetaja on geoloog Kalle Suuroja.

MÄ

EIN

ST

ITU

UT

KESKKONNATEADLIKKUS

Keskkonnateadlikkuse programmi raames rahastati kokku 536 projekti kogusummas 51,6 miljonit

krooni. Kaheks jaotatud programm hõlmas riikliku ja maakondliku osa, kusjuures esimese jaotise

hindamisega tegeles Keskkonnaministeerium ja teisega KIKi maakondlikud koostööpartnerid.

Tavapäraselt ilmus hulganisti mitmesuguseid trükiseid, mille kogutiraaž küündib 820 000

eksemplarini, ühtlasi aidati kaasa koolilaste õppekäikudele loodusesse, rahastati keskkonnatee-

malisi telesaateid, toetati fotovõistlusi ja “Prügi kotti” kampaaniat, mille raames jaotati inimeste-

le 600 000 prügikotti.

Maakondlik alamprogramm keskendus eelkõige looduslaagrite, koolituste ja õppekäikude toe-

tamisele. Tähelepanu all oli ka õuesõpe, kodupaikade korrastamine ning jäätmete taaskasutuse

529 projects were fi nanced under the environmental awareness programme.

The programme was divided into two subprogrammes; the projects belonging

to the state sub programme were evaluated by the Ministry of Environment,

he projects of the regional sub programme were dealt with by regional coope-

ion partners of the EIC.

ally, the projects involved the issuing of various publications, the total number

of which reached 820 000. Support was also given to schoolchildren’s study

ronmental TV broadcasts, photo competitions and the campaign “Garbage

k”, where 600 000 were distributed among people. The regional sub prog-

ocussed primarily on the support of nature camps, trainings and study trips,

-air classes, tiding of neighbourhoods and promoting of recycling were given

s well.

Environmental awareness

propaganda.

tth

ratiTraditionaof copies otrips, envirinto a sackramme fobut open-support as

18

Jäätmepäevad: kogemuste vahetus ja tulevikuväljavaated1996. aastal asutatud MTÜ Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL) koondab praegu 43 jäätmekäitlusfi rmat. Need ettevõtted määravad nüüdisaegse Eesti jäätmekäitluse palge. Jäätmekäitlus on ülikiiresti arenev valdkond, mille edu eeldus on tihe koostöö riigi, oma-valitsuste ja erafi rmade vahel. EJKL korraldatud jäätmepäevade siht ongi ennekõike tihendada sedalaadi koos-tööd ja jagada oma liikmetele kõige värskemat teavet. Traditsioonilisi jäätmepäevi on peetud 1998. aastast alates; tavapäraselt on neid kokkutulekuid toetanud ka KIK. 2007. aastal peeti kaks jäätmepäeva, kus osales kokku üle 200 inimese. Muu hulgas arutati jäätmekäitlusprojektide rahastamist ja järgnevate aastate arengusuundi.

Waste management awareness days – exchange of experience and perspec-tives for the future

Th e NGO Estonian Waste Management As-sociation (EWMA), founded in 1996, includes 43 waste handling enterprises. Th ese enterpri-ses determine the present state of waste mana-gement in Estonia. Waste handling is a rapidly developing fi eld of activities the success of which is based on close cooperation between the state, local governments and private fi rms. Th e aim of the waste management awareness days, organised by the EWMA, is to improve such cooperation and give the freshest information to its members. Traditional waste management awareness days have been organised since 1998; customarily, this work has been supported by the EIC. Two waste management awareness days with more than 200 participants were held in 2007. Among other issues, problems of fi nancing of waste management projects and the developments for the future were discussed.

Raplas hariti seenelisiKuidas värskendada oma teadmisi enne seene-metsa minekut? Mõistagi tulevad kasuks seene-raamatud, kuid isegi parimatest määrajatest am-mutatud tarkusi aitab tublisti täiendada ülevaatlik seenenäitus.Raplamaa keskkonnateenistuse korraldatud ja KIKi toetusel teoks saanud seenenäitus kinnitas, et meil jagub seenehuvilisi. Rapla ühisgümnaa-siumi kuuendate klasside õpilaste korjatud saak toodi linna; seeni määrasid loodusmuuseumi spetsialistid. Näituselaudadel leidis lõpuks koha 71 liiki seeni. Uudistajaid käis palju ja nii mõnigi näituseline tõi asjatundjatele määramiseks kaasa mõne oma seeneleiu.

Mushroom pickers were taught in Rapla

How should one refresh one’s knowledge about mushrooms before going mushrooming? Books about mushrooms are of help, but a good comprehensive mushroom exhibition is much better than even the best of books. A large number of visitors of the mushroom exhibition, organised by the Raplamaa County Environ-mental Department and supported by the EIC, testifi ed to a great interest in mushrooms. Th e mushrooms, picked by pupils of the sixth forms of the Rapla Gymnasium, were identifi ed by specialists from the natural museum. 71 diff e-rent mushroom species were exhibited. Many visitors brought along also their own mush-rooms to be identifi ed by specialists.

19

Keskkonnateadlikkuse alamprogrammid

Environmental awareness subordinate programs

20

MaksumusCost EEK

25 328 623

17 732 006

6 030 061

1 576 861

864 623

51 532 173

ProjekteProjects

134

127

256

16

6

536

Alamprogramm

Subprogram

Keskkonnateavitus ja avalikkuse kaasamine otsustusprotsessi

Environmental information and inclusion of the public into the decision-making process

Keskkonnaharidus ja elusloodus õpiprotsessis

Environmental education and animate nature in study process

Keskkonnateadlikkuse maakondlik programm

Environmental awareness regional programme

Keskkonnasõbralik käitumine ja säästlikud tarbimisharjumused

Environment-friendly behaviour and sustainable consumer habits

JäätmekäitlusWaste management

KOKKUTOTAL

Green and sustainable way of living

Th e second festival “Green Way of Li-ving” was held in Põlvamaa County. Th e county government and the Põlvamaa Development Centre were encouraged in organising the second festival by the fact that the fi rst festival was named the Environmental Act of the Year in 2006. Th e festival, supported by the EIC, lasted for fi ve days in August 2007, and off ered a diversity of educational and recrea-tional events. It also off ered hands-on experience, where participants could learn how to build a house of straw and clay, or go on guided nature tours.

Children are taken to nature trips

The NGO Kullamaa Arboretum has for alrea-dy seven years taken children to nature trips and off ered them the opportunity of learning about the diversity of life forms. The nature trail takes children through diff erent types of woods and landscapes to the edge of the primeval valley of the Liivi River, to meadows, fl ooded meadows and wooded meadows. They can observe the life of ants and study the moss and lichen species growing on the trunks and branches of old oaks. A pavilion, built earlier also with the help of the EIC, houses a small museum for open-air classes. The Arboretum has a valuable and rich in species dendropark.

Säästvamalt ja rohelisemaltPõlvamaal peeti juba teist korda festivali “Roheli-sem elu”. Kohalikku maavalitsust ja SA Põlvamaa Arenduskeskust innustas jätkama tõsiasi, et 2006. aasta festival pälvis kohe uustulnukana aasta keskkonnateo tiitli.KIKi toetusel mullu augustikuus korraldatud festival kestis viis päeva, kavas oli mitmelaadseid meeleolukaid üritusi, mis pakkusid huvilistele palju õpetlikku. Ühtlasi oli võimalus ka ise kaasa lüüa, näiteks sai teha käed saviseks põhumaja ehitamise kursustel või minna loodusretkele asjatundliku giidi saatel.

Lapsed loodusesse!Kullamaal on MTÜ Kullamaa Arbo-reetum eestvõttel juba seitse aastat viidud lapsi loodusesse ja pakutud neile võimalust vahetult tutvuda elurikkusega. Loodusrada juhatab õpilased läbi mitmesuguste metsa- ja maastikutüüpide, viib Liivi jõe ürgoru servale, aruniidule, jõeluhale ja puisnii-dule. Ühtaegu võib heita pilgu kuklaste maailma ja uurida näiteks vanal tammel kasvavaid samblaid ja samblikke.Juba varem KIKi toetusel valminud paviljonis on õuesõppijate jaoks sisse seatud väike muuseum. Omaette väärtus on sealne dendropark.

21

VEEMAJANDUS

Veemajanduse programmi 143 projekti, mille kogumaksumus küündis 246 miljoni kroonini,

keskmes oli tavapäraselt reovee käitlus ja joogivee kvaliteedi parandamine. Ent puhastati ka vee-

kogusid, hangiti moodsaid seadmeid veekogude kaitseks ja vee puhtuse hindamiseks ning tõr-

juti ohtlikku jääkreostust. Tervendust said Kullavere ja Sõtke jõgi ning mitu paisjärve, sealhulgas

Karksi-Nuia paisjärv. Pandi paika uusi ja renoveeriti aegunud joogivee- ning kanalisatsioonitorus-

tikke, ehitati pumplaid ja puhastusseadmeid. Tehti kahjutuks üle 500 tonni ohtlikke jäätmeid ja

korrastati veemajandusele ohtlikke räämas alasid.

ects of water management programme traditionally focus on waste water ma-

ement and improvement of the drinking water supply. In addition to that, water

dies were cleaned up, new modern equipment was acquired for the protection of

er bodies and for the assessment of water purity; hazardous residual pollution

alised. The Rivers of Kullavere and Sõtke and several water reservoirs, including

Nuia reservoir were sanitised and rehabilitated. New drinking water and sewage

s were built and old and out-dated ones were renovated, new pump houses and

waste treatment plants were built. More than 500 tons of hazardous waste were

neutralised and areas that could be dangerous to ground water were cleaned

and tidied up.

Water management

kor

The projenagebodiwate

was neutra

Karksi-Npipes

w

22

Juustutootmine puhtamaks2005. aastal asuti aktsiaseltsi Võru Juust juustu-tehases parandama ettevõtte jäätmemajanduse olukorda. KIKi toetusel seati aastaks 2007 üles 18 meetri pikkune ja 128-kuupmeetrise mahuta-vusega trummelkomposter. Et varem pole Eestis säärast seadet paigaldatud, käidi kogemusi hanki-mas Soomes, kus töötab mitu seda laadi kompos-timisseadet. Trummelkompostri tarbeks ehitati praeguse reoveejaama laiendusena ka omaette tootmishoone.Iga päev tekib juustutehases ligikaudu 600 kuup-meetrit reovett, mis suunatakse puhastamiseks jäätmejaama. Üks reovee töötlemissaadusi on muda, mis suunataksegi uude kompostimissead-messe. Iga päev annab komposter keskeltläbi neli kuupmeetrit komposti, mis ladestatakse auna. Pärast kolmekuulist seismist saab komposti kasutada nii aianduses kui ka haljastuses.

Cheese production processes were improved

Th e public limited company Võru Juust started to improve the waste management of its cheese factory in 2005. With the support from the EIC, an 18-metres long drum com-poster with the capacity of 128 cubic metres was set up in 2007. As no such facilities had so far been installed in Estonia, it was necessary to visit several such composters in Finland. A separate building was erected as an extension to the existing waste water plant to house the new drum composter. A cheese factory daily produces about 600 cubic metres of waste water that is channelled to the waste water plant. One of the by-products of waste water treatment is mud that is directed in the new composter. Th e composter daily produces about four cubic metres of compost that is deposited in a compost heap. After three months, compost can be used in gardening and landscaping.

Hädaabitööd Piusa kaldal2006. aasta novembri lõpus hak-kas pärast suuri sügisvihmasid ühest Vastseliina alevikus seisvast mahajäetud kolhoosiaegsest kuurist levima tugevat kemikaalilõhna. Auklikust katusest sisse pääsenud vesi oli tugevalt leotanud mürgikot-te, mis sisaldasid aastakümnete eest sinna jäetud taimekaitsevahendit DDT, mida rahvas vanasti “dustiks” nimetas.Et hoone asus vaid 50 meetri kaugusel Piusa jõest ja kahe majapidamise salvkaevudest, tuli ohtlik reostusallikas kohe kõrvaldada. Koguti poolteist tonni pestitsiidi ja tehti kahjutuks. KIK toetas seda ettevõtmist tagantjärele.

Emergency work on the bank of the Piusa River

In the end of November 2006, after heavy autumn rains, a strong smell of chemicals started to emerge from an old abandoned barn, originating from the kolkhoz period, in the country town of Vastseliina. Th e rain wa-ter that had seeped in through a dilapidated roof had soaked through the bags of pesticide DDT, which had been left in the barn already decades ago. As the barn stood only 50 metres off the bank of the River Piusa and the wells of two families, the dangerous pollution source had to be eliminated at once. A ton and a half of pesticide was gathered and neutralised; the EIC gave support to this work already after it had been completed.

23

Veemajanduse alamprogrammid

Water management subordinate programs

24

MaksumusCost EEK

137 371 971

45 177 562

22 601 419

21 156 743

15 765 312

242 073 006

ProjekteProjects

41

33

19

22

28

143

Alamprogramm

Subprogram

ReoveekäitlusWaste water treatment

Joogiveevarustus

Drinking water supply

Veekogude tervendamine ja korrastamine

Rehabilitation and maintenance of water bodies

Mittetehnilised tööd

Non-technical work

JääkreostusResidual pollution

KOKKUTOTAL

An effi cient additional help to the protection of the sea

With the support from the EIC, a large number of dif-ferent items of technical equipment were acquired for the Estonian Rescue Board for fi ghting oil pollution in the coastal sea and on the sea coast. Ten coastal beams and several skimmers of great capacity were added to the equipment of the rescuers. New motor vehicles were purchased. A large amount of additional equipment and a specialised device for cleaning coastal boulders were acquired as well. Th e large oil pollution in the sea in January 2006 was a serious message telling that the pollution danger from the sea could by no means be underestimated. Th e new additional rescue equipment will help the regional rescue boards to organise pollution abatement in a more effi cient way as the items of equipment, previous-ly held in reserve in the central rescue board, can now be distributed among the regions. Th e new equipment was used to update the all-state reserve, located at the logistics centre of the North Estonian Rescue Centre in the village of Vardja, Kose community.

Small town of Ravila has now clean drinking water

The old sewage treatment plant and all sewage and drinking water pipes of the small country town of Ravila, located on the banks of the Pirita River that feeds the drinking water supply of Tallinn had become depreciated. The drinking water contained much iron, the pipes were leaking and wells were out of order and choked. The sewage treatment plant could not function properly any more and bioponds needed reconstruction. Initiated by the Kose community local government and supported by the EIC, more than six kilometres of diff erent pipes were reconstructed and the sewage treatment plant was renovated in summer 2007. A fi re reservoir and a new pump house were built. The im-provement of water quality can best be characterised by the surprise of an inhabitant of Ravila, who one day saw that the water, arriving in his house through new pipes, had cleaned up the water fi lter at the entry pipe, which usually had been red due to iron compounds in the water.

Merekaitse tõhus täiendus KIKi rahatoetusel hangiti Päästeame-tile suurel hulgal seadmeid ja mehha-nisme rannikumere ja kalda õlireos-tuse tõrjeks. Päästjate varustusse lisandus kümmekond kaldapoomi ja hulk suure jõudlusega vahendeid uju-kõntsa koorimiseks. Samuti hangiti uusi transpordivahendeid. Ühtaegu osteti rohkesti lisavarustust ning spetsiaalne kivipuhasti.2006. aasta jaanuarikuu suur õlireostus oli tõsine märguanne, et merelt lähtuvat reostusohtu ei tohi mingil juhul alahinnata. Hangitud lisapäästevarustuse tõttu on ka meie piirkondlikel päästekeskustel võimalik reostustõrjet paremini korraldada, sest seni keskuse reservis olnud päästevahendeid sai nüüd jagada regioonidele. Uued seadmed läksid üleriigilisse päästeseadmete reservi, mis asub Põhja-Eesti päästekes-kuse logistikakeskuses Vardja külas Kose vallas.

Ravilas nüüd puhas vesiTallinna veega toitva Pirita jõe ääres asuva Ravila aleviku vana reoveepuhas-ti ja kõik vee- ning kanalisatsioonitorus-tikud olid oma aja lõplikult ära elanud. Tarbevees oli palju rauda, torud lekkisid ja kaevud olid ära vajunud ning alatasa ummistunud. Puhasti ei tulnud oma ülesannetega toime ja biotiigid vajasid korrastamist.KIKi toetusel ja Kose vallavalitsuse eestvõttel vahetati 2007. aasta suve jooksul välja ligi kuus kilomeetrit mitmesuguseid torusid ja korrastati puhasti. Rajati ka tuletõrjevee hoidla ja ehitati uus pumbajaam. Vee kvaliteedi hüppelist muutust kajastab kõige paremini ühe kohaliku elaniku imestust väljendanud kommentaar: ühel päeval oli uue torustiku kaudu majja jõudnud vesi lausa läikivaks pesnud tema maja sisendtorustiku veefi ltri, mis tavaliselt oli rauaühenditest punaseks värvunud.

25

JÄÄTMEKÄITLUS

ätmekäitluse programmi 46 projekti kogumaksumusega 156,7 miljonit krooni

ohtlike jäätmete ja tavajäätmete käitlust ning prügilate sulgemist.

igemale 200 tonni ohtlikke jäätmeid ja valmis sai Pärnu haigla nak-

ke jäätmete kahjutustamiskeskus. Rajati jäätmejaamad Väike-Maarjas,

ja Põlvas. Peipsi äärde seati üles hulk uusi prügikonteinereid. Mitmel

üle riigi suleti oma aja ära elanud prügilaid; endiselt toetati Sillamäe

dioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimist.

he 46 projects of the waste management programme were involved with the management of

azardous and non-hazardous waste and the closing of landfi lls. Ca 200 tons of hazardous waste

were treated; the infectious waste neutralising centre for the Pärnu Hospital was built. New waste ma-

nagement sites were built in Väike-Maarja, Väätsa and Põlva. Many new waste containers were set up

at the beaches of Lake Peipsi. Out-dated landfi lls were closed at several locations all over the country.

As before, remediation of the Sillamäe radioactive waste repository was supported by the EIC.

Waste management

Jäätmekäitluse

hõlmasid oKäideldi likusohtlikVäätsal j

pool ürad

ThhawnaA

26

Üks räämas koht vähem

Lääne-Virumaa keskkonnateenistus tegi otsuse lõpetada Laekvere vallas asuva Moora prügila tegevus 2001. aasta lõpus. Sellest hoolimata toodi sinna prügi ja olukord muutus aasta-aastalt hullemaks. Laekvere vald ei jäänud seda aga käed rüpes pealt vaatama ja alustas eeltöid, et prügila nõuetekohaselt sulgeda. 2007. aastal saigi see teoks tänu KIKi toetusele.Jäätmed koondati ja tihendati ning ehitati katend. Endise prügila peale külvati heinasee-me, mis tärkas ja andis tiheda rohukatte tänu soodsatele vihmadele. Vald tegi samal ajal ka tõhusat selgitustööd inimeste seas, kes olid salaja prügi Moorale vedanud, ja paljud neist sõlmisid lepingud, et prügi seaduslikult ära anda. Aleviku vahetus läheduses asu-nud räämas koht muutus tundmatuseni ühe suve vältel.

Another cleaned-up place

Th e Lääne-Virumaa County Environmental Department decided to close the Moora land-fi ll (Laekvere community) in the end of 2001. Despite the fact, people continued taking their waste to the landfi ll and the situation grew worse yearly. Laekvere community started preparations for closing the landfi ll in accordance to all requirements. Th is was done in 2007 with the help from the EIC.Th e waste was compressed and covered by a special layer of soil, where hay seeds were sown. Due to favourable rains, a nice and thick cover of grass grew on the site. At the same time, the community did explanatory work among people who had taken their waste to the former landfi ll, and many of them entered into agreements with waste ma-nagement fi rms to have their waste removed. An untidy place in the near vicinity of the country town was changed beyond recogni-tion during one summer.

Ohtlikud jäätmed ohutuksJäätmeseaduse järgi vajavad nakkusohtlikud jäätmed eritöötlust ja 2006. aastal otsustas Pärnu haigla juhatus rajada nakkusohtlike jäätmete kahjutustamiskeskuse, mille võimsusest piisaks vajaduse korral kogu Lääne-Eesti tarbeks.KIKi toel käivitati ligikaudu 7 miljonit krooni nõudev projekt, mis eeldas kahjutustamiskeskuse hoone ehitamist ja ajakohase tehnika hankimist. Valikusõelale jäi paljudes Euroopa riikides tarvi-tatav konverter-steriliseerimissüsteem Newster, mis suudab ühe tunni jooksul teha kahjutuks 25 kilogrammi jäätmeid. Sterilisatsioonitsükli kestus on 30 minutit; kõik toimub automaatselt ja lõpp-saaduseks on kuivad peenjäätmed, mida võib kasutada küttelisandina või ladestada tavaprügilasse.

Hazardous waste will be neutralised

According to the Waste Act, infectious waste requires special treatment. In 2006, the administration of the Pärnu Hospital decided to establish a neutralising centre for infectious waste, which would be suffi cient for servicing the whole area of Western Estonia. With the support from the EIC, a 7 million kroon-project was initiated to construct the building of the centre and to acquire necessary equipment. Th e fi nal se-lection fell to the converter-sterilising system Newster, used in many European countries, which can neutralise 25 kg of waste an hour. Th e duration of the sterilisation cycle is 30 minutes; the work is automated and the end product of the process is dry non-hazardous waste that can be used in heating systems or disposed of in an ordinary landfi ll.

27

IGO

R K

I IK

O

LA

EK

VE

RE

VA

LL

AV

AL

ITS

US

Jäätmekäitluse alamprogrammid

Waste management subordinate programs

28

MaksumusCost EEK

62 312 873

57 463 584

36 923 812

156 700 269

ProjekteProjects

12

8

26

46

Alamprogramm

Subprogram

Ohtlike jäätmete käitlemine

Hazardous waste management

Prügilate sulgemine

Closing of landfi lls

Tavajäätmete käitlemine

Non-hazardous waste treatment

KOKKUTOTAL

The shore of Lake Peipsi will be cleaner

Alajõe Community, located on the northern shore of Lake Peipsi, encompasses several beautiful recreation areas. According to the community’s waste plan, the community has to take care of these areas; in order to do that, a large project was initiated with the help of the EIC at Alajõe to renew and improve the waste collecting network of the community. 100 new metal waste containers and 50 new plastic waste containers were acquired and set up all over the community territory. Th e expected results soon appeared – the beaches and recreation areas were much cleaner. Inhabi-tants of the community think about the project as only the fi rst step forward – in the future, much more attention should be paid to the raising of environmental awareness of people and to creating much more opportunities for sorting waste before depositing it.

Waste plant was very welcome

Local governments of the Pandivere coope-ration area started to select suitable sites for waste plants already in 2005. The Tamsalu waste plant was decided to set up in the vicinity of previous limekilns on the margin of the town. Thanks to the support from the EIC, the waste plant was built in the late autumn of 2007. The waste plant accepts hazardous waste, car tyres, old electronic equipment waste, diff erent types of packaging, wood and glass waste and unusable furniture. Cooperation contracts have been concluded with several well-known waste handlers, including NGO Eesti Pakendiringlus and NGO Eesti Elektroonikaromu, who will provide waste containers and empty them. Local people welcomed the waste plant and eagerly use it.

Peipsi kallas puhtamaksPeipsi põhjakaldal laiuv Alajõe vald hõlmab mitu kaunist puhkeala. Valla jäätmekava järgi tuleb vallal nende eest hoolt kanda ja seepä-rast käivitati Alajõel KIKi toetusel ulatuslik projekt, et uuendada ja tihendada kogu valla jäätmekogu-misvõrku. Hangiti ja seati kõikjal vallas üles 100 uut metall- ja 50 plastist jäätmema-hutit. Ootuspäraselt olid tulemused peagi näha: supelrannad ja puhkealad said palju puhtamaks. Vallarahva hinnangul on see aga alles esimene samm. Edaspidi tuleb luua järjest laiemaid võimalusi prügi sortimiseks ja pöörata tähelepanu inimeste keskkon-nateadlikkuse parandamisele.

Jäätmejaam oli oodatudPandivere koostööpiirkonna omavalit-sused asusid juba 2005. aastal valima sobivaid asukohti jäätmejaamadele. Tamsalu jäätmejaam otsustati raja-da linna serva endiste lubjaahjude naabrusse. Tänu KIKi toetusele valmis jäätmejaam 2007. aasta hilissügisel. Praegu võetakse seal vastu ohtlikke jäätmeid, autorehve, elektroonikaro-mu, mitmesuguseid pakendeid, pui-dujäätmeid ja klaasi ning kõlbmatut mööblit. Jaama üles seatud kontei-nerite hankimiseks ja tühjendamiseks sõlmiti koostöölepingud mitme tuntud jäätmekäitlejaga, sealhulgas MTÜga Eesti Pakendi-ringlus ja MTÜga Eesti Elektroonikaromu.Kohalik rahvas võttis uue jäätmejaama väga kiiresti omaks ja kasutab seda agaralt.

29

TAM

SA

LU V

AL

LA

VA

LIT

SU

S

LOODUSKAITSE

Looduskaitse programmi 256 projekti, mille tarbeks eraldati 87,7 miljonit krooni, kes-

kendusid peamiselt liigikaitsele ja kaitsealade hooldusele. Tähelepanu

ka parkide korrashoid. Uuriti, kuidas suurendada niidurüdi ja

selg-kirjurähni arvukust, kaardistati konnade liikumist, rajati kilo-

rite kaupa loodusradasid ja püstitati teabetahvleid. Parandati elu-

ais- ja Osmussaarel. Kerkis mitu uut vaatetorni, hooldati seniseid

ripaiku ja rajati uusi. Suleti ohtlikuks muutunud Piusa muuseumi-

oobastiku käigud ja ergutati pärandkoosluste hoidu.

256 projects of nature conservation programme focussed upon species protection and mana-

gement of protected areas. Attention was also paid to the maintenance of parks. Ways of inc-

asing the numerousness of white-backed woodpecker and dunlin were studied, migration routes

frogs were mapped, kilometres of nature trails were built and information boards were erected.

ing conditions were improved on the islands of Naissaar and Osmussaar. Several new observa-

n towers were erected, maintenance of already existing camp sites was improved and new camp

were built. Corridors of the Piusa museum caves that had become dangerous for visitors were

ed; maintenance of heritage landscapes and communities was encouraged.

Nature Conservation

kenduspälvis valgesmeetrolu Na

laagrko

reasof frLivition

sites closed

30

31

Osmussaare “pealinn” omandas uue ilmeOsmussaare tuletorni juures asus endistest aegadest pärit nn. tuletornilinnak, mis koosnes 13 hoonest ja rajatisest. 1990. aastate keskpaigast alates seda enam ei kasutatud ning linnak lagunes. Iseäranis riivas see ala silma pärast maastikukait-seala loomist, sest Osmussaare muutus matkajate hulgas populaarseks. Räämas ja lagunev hoone-kompleks tuli korrastada. Silma looduskaitseala ja Noarootsi valla eestvõttel ning KIKi toetusel telliti projekt ja lammutati kõlbmatud rajatised. Üks ehitis konserveeriti ning ühte endisesse elamusse kavandati külastuskeskus, kus loodetak-se tulevikus pakkuda teavet saare looduse kohta ning majutada teadlasi. Peale selle remonditi üks elumaja, kus samuti saaks ööbida. Avamerega piirneval Osmussaarel võib tulla ette olukordi, kus retk kestab kavandatust kauem või tuleb majutada merehädalisi. Saare karmid olud eeldavad tõsist energiakokkuhoidu, seepärast on külas-tuskeskuse juurde kavas püstitada tuulegeneraator.

Lendoravaid uuriti raadio teel 2007. aastal alustas Eesti terioloogia selts KIKi toetusel projekti lendoravate elupaigavaliku kohta. Prooviuuringu käigus jälgiti kümmet raadiomärgis-tusega looma ja saadi hulga uut teavet ning kinni-tust varasematele oletustele. Selgus, et lendoravad vahetavad üsna tihti pesakohta. Üks isasloom ka-sutas märtsi lõpust kuni augusti keskpaigani kokku kümmet pesapaika. Enamasti valisid loomad endale peavarjuks puuõõnsused, mille sissepääs oli nugise ja kakkude jaoks liiga väike. Vahel kasutasid lend-oravad orava risupesi ja ühel juhul ka ülespandud pesapakku. Eestis oli see esimene teadaolev juhtum. Ühtlasi selgus, et jooksuajal liiguvad isased lend-oravad ringi hämmastavalt suurel territooriumil. Ühe märgistatud isase liikumisala oli umbkaudu 65 hektari suurune. Suvel on lendorava kodupiirkond tunduvalt väiksem; toitumas käiakse kindlatel puudel. Poegadega emased tavatsevad tulla pesast välja toitu otsima ka päeval.Kiskjate survest lendoravale kõneleb tõsiasi, et kolm märgistatud looma langes uuringu ajal nugise ja kaks händkaku saagiks. Raadiotelemeetrilise uuringu tulemused olid igati julgustavad ja näitasid, et sel teel hangitud väärtuslik teave aitab mitmeti korraldada lendoravate kaitset.

“Capital” of the island of Osmussaar has acquired a new appearance

A so-called lighthouse settlement, originating from the former times and consisting of 13 houses and construc-tions, is located at the Osmussaar lighthouse. It had been abandoned since the mid-1990s and it was rapidly falling into disrepair. After the establishment of the landscape reserve when Osmussaar became popular among hikers, it became a real eyesore. Th e abandoned area, which was full of rubbish, had to be put into order. On the initiative of the Silma nature reserve and Noa-rootsi Community and with the support of the EIC, an area reconstruction project was ordered and unsuitable buildings were demolished. One building was conserved and a former dwelling will house a visitors’ centre in the future, giving information about the nature of the island and off ering accommodation for visiting scientists. Another dwelling was repaired to off er accommodation in cases of emergency. Osmussaar lies on the border of the open sea, and situations may rise, when, due to the weather, a hiking trip will last longer than planned, or it would be necessary to accommodate people who have been shipwrecked. Th e rough conditions of the island require serious economy of energy, therefore it is planned to erect a wind turbine at the visitors’ centre.

Radiotelemetric study of fl ying squirrels In 2007, the Estonian Teriology Society initiated, with the help of the EIC, a project for the study of habitat selection of fl ying squirrels. Ten animals with radio transmitters were observed and much new information and confi r-mation of previous knowledge was received. It was found out that fl ying squirrels change the location of their nests quite often. One male used ten diff erent nest sites from the end of March to mid-August. Usually, fl ying squirrels cho-se a tree hollow with an opening too small for pine marten and owl to enter as their nest sites. Sometimes, fl ying squirrels used old squirrel nests and in one case, also an artifi cial nest. Th is is the fi rst known case in Estonia, when an artifi cial nest was used. It was also found out that during the rutting season, male fl ying squirrels move around in an astonishingly large territory. Th e territory of movement of one marked male was about 65 hectares. In summer, the home territory of fl ying squirrel is much smaller, and they feed at a small number of fi xed trees. Females with off spring leave their nests to search for food also in the daytime.

Th e fact that three marked animals fell prey to pine mar-ten and two – to Ural owl testifi es a pressure of predators on fl ying squirrel. Th e results of the radiotelemetric study were encouraging and showed that valuable information obtained in such way can help to organise the protection of fl ying squirrel.

UU

DO

TIM

M

Looduskaitse alamprogrammid

Nature Conservation subordinate programs

32

MaksumusCost EEK

28 067 464

24 828 467

20 329 856

14 558 797

87 784 583

ProjekteProjects

67

92

38

59

256

Alamprogramm

Subprogram

Liikide kaitse korraldamine

Organisation of species protection

Kaitsealade hooldus

Maintenance of protected areas

Looduskaitseline infrastruktuur

Infrastructure for nature conservation

Pargid ja üksikobjektid

Parks and single objects

KOKKUTOTAL

Lambad laeva ja saareleHiiumaa laidude maastikukaitseala on ainuke kaitseala Eestis, kus on järjepi-devalt suudetud hooldada meretaguseid ulatuslikke pärandkooslusi. Tõsi, 1990. aastate keskel katkes seal ajutiselt lammas-te karjatamine, kuid juba 1998. aastal saadi taas lambad laiule. Laidude niitmist on suudetud jätkata ka kõige raskematel aegadel. Et üleriigiline maahooldetoetus loodus-kaitse väärtusega alade hooldamiseks jääb laidude puhul napiks, on KIK juba alates 2004. aastast toetanud kaugete väikesaarte poollooduslike koosluste hoidu.2007. aastal hangiti toetusraha eest voolujooneline puksiirparv lammaste vedamiseks laidudele. Üle mere veeti 528 lammast, kes pügasid 152 hektarit pärandkooslusi. Uue parvega veeti Saarnakile ja Hanikatsile ka niidutraktorid, mis olid suureks abiks heina-tööl. Just tänu poollooduslike koosluste hoiule on Hiiumaa laiud praegu liigirikkad nii taimestiku kui ka linnustiku poolest.

Sheep will take care of small islands

Th e Hiiumaa Islets Landscape Reserve is the only landscape reserve in Estonia that has continuously been able to maintain large heritage landscapes on small islands. Th e grazing of sheep was interrupted for a short time in the mid-1990s, but already in 1998 sheep were again taken to the islets. Cutting of grass on the islets was continued even in the hardest of times. But the state support for the maintenance of landsca-pe reserves is not suffi cient in case of the islets, and the EIC has already since 2004 helped to maintain seminatural communities of these islets. In 2007, the support from the EIC was used to acquire a streamlined tow raft for taking sheep to the islets. 528 sheep were grazing on the area of 152 hectares of small islands. Th e new raft was also used to take mowing tractors to the islets of Saarnaki and Hanikat-si to help to make hay there. Th anks to the preserva-tion of seminatural communities, the islets of Hiiumaa are rich in diff erent plants species, as well as diverse bird communities.

Infoliin konnade kaitseksEnamik konnaliike on truu oma sigimis-veekogule ja rändeteedele. Rändetee ristu-mine maanteega võib kevaditi ja sügiseti saada saatuslikuks tuhandetele konnadele ning seeläbi kogu asurkonnale. Euroopas on selle probleemiga tegeldud juba pikka aega ja 2007. aastal kerkis see päevakorda ka meil. Riikliku looduskaitsekeskuse ja MTÜ Põhjakonn eestvõttel ning KIKi rahastusel pandi tööle ööpäevaringne infotelefon, mis töötas aprillis-mais ja septembris-oktoobris, seega just siis, kui konnad liiguvad agaralt kudemisveekogudesse või talvituspaikadesse. Telefonile tuli 367 teadet; enamik signaale pärines neljast piirkonnast: Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste ja Paide kandist.Teateid konnade kohta oodatakse ka 2008. aastal ja saadud info põhjal hakatakse koos maanteeametiga arutama, mil moel konni kaitsta.

Information phone line to help to protect frogs

Most of the frog species are true to the bodies of water where they propagate and to their migration routes. In spring and autumn, the crossings of migration routes with roads may be fatal for thousands of frogs and thereby, to the whole frog population. In Europe, this problem has been under scrutiny for already a long time and in 2007, it became topical in Estonia, too. On the initiative of the State Nature Conservation Centre and NGO Põhjakonn, and with the fi nancial help from the EIC, a 24-hour information phone line was opened to operate in April-May and September-October, when the frogs are active in migrating to their spawning bodies of water and to their wintering areas. 367 messages were received by the phone; mostly, the signals originated from four areas – Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste and Paide.

Information about the migration of frogs is very welcome in 2008 too, and based on the information, nature con-servationists will discuss the problem of protecting frogs with the offi cials from the Estonian Road Administration.

33

AN

DR

ES

MIL

LE

R

METSANDUS

Metsandusvaldkonna 80 projekti seas, mille elluviimiseks kasutati 44,4 miljonit krooni, oli palju

koolitus- ja teavitusprojekte. Korraldati mitmesuguseid harivaid metsandus- ja jahindusüritu-

si. Tehti mitu õppefi lmi ja ilmus hulk olulisi trükiseid.

nternetis on kättesaadav meie metsade tuleohutuse

kaart. Jahimehed täiustasid oma lasketiire ja tähista-

sid ettekanderohke kokkutulekuga Eesti jahimeeste

seltsi 40. aastapäeva. Nagu varemgi, toetati eramet-

saomanike ühistegevust.

The 80 projects of the forestry programme included a large number of

training and awareness-raising projects, among them various educational

orestry and hunting events. Several educational fi lms were made and many

mportant publications came out. The map of fi re safety of our forests is

cessible on the Internet. Hunters improved their shooting ranges and held a

eting with many presentations to celebrate the 40th anniversary of Estonian

rs’ Society. As in previous years, support was given to common activities of

f private forests.

Forestry

si. I

tfo

imacc

meeHunters

the owners of

34

35

Metsal silm pealVihterpalu kanti on viimase paarikümne aasta jooksul räsinud kaks Eesti suurimate hulka liigi-tatud metsapõlengut. Seepärast otsustas Riigimetsa Majandamise Keskus oma esimese digitaalse tuleseiresüsteemi rajada just sinna.Esimesed viis valvekaamerat pandi üles Läänemaal, Piirsalu metskonda ümbritsevatele mobiilsidemastidele. Ümber oma telje pöörlevate kaamerate vaateulatus on 20 kilomeetrit ja nende abil on võimalik põlengukohta määrata 10–20 meetri täpsusega. Valve all on kokku 1750 ruutkilomeetrit. Esialgu analüüsib kaamerate digipilti arvuti, otsuse anda tulekahjuhäire teeb aga eriväljaõppe saanud tehnik.KIKi toetusel valminud seiresüsteem läks maksma 8 miljonit krooni, ainuüksi 2006. aastal aga kulutati metsapõlengute kustutamiseks kokku 20 miljonit krooni, millele tuleb veel lisada 10 miljonit krooni omanikukahju.

Keeping a close watch on forests

Th e Vihterpalu area has suff ered from two of the largest forest fi res in Estonia in the two previous decades. Th erefore, the State Forest Management Centre decided to build its fi rst digital fi re moni-toring system right in this area. Th e fi rst fi ve monitoring cameras were positioned on the mobile telephone masts surrounding the Piirsalu forest district in Läänemaa. Th e range of vision of such a camera, revolving around its axis, is 20 km and it can locate a fi re with the accuracy of 10-20 metres. Th e total of 1750 square kilometres is under surveillance. At fi rst, the digital image of the cameras is analysed by a computer, the decision of sounding the fi re alarm is made by a specially trained technician. Th e monitoring system, installed with the support of the EIC, cost 8 million kroons, but only in 2006, the fi ghting of forest fi res cost 20 million kroons, with the additional 10 million kroons of the owners’ damages.

Neljarattaline labor metsateadlasteleEesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi eestvõttel ning KIKi toetusel hangiti ja seati sisse välilabor-vagunelamu, mis võimaldab korraga neljal uurijal selle masinaga ringi liikuda ja mõõtmisi teha.Uurimistöö arvukatel metsakatsealadel, mida on rajatud kõikjale üle Eesti, on juba mõnda aega muret teinud. Osa katsealasid on hävinemas ja vajab taasta-mist. Uus mobiilne välilabor teeb töö metsakatseala-del palju mugavamaks ja tõhusamaks. Mõõdetakse puude kasvu ja selgitatakse puude väljalangevuse põhjusi, kontrollitakse puistu kasvumudeleid ja täp-sustatakse uute loomist. Esmased mõõtmistulemused saab kohe arvutisse sisestada ja modelleerimisega algust teha. Ka meie metsanduse arengukava rõhu-tab vajadust edendada metsateadust, tegelda metsa ökoloogia, monitooringu ja metsa kasvu modelleerimisega. Ühtlasi on tähtsal kohal metsakasutuse rakendusuuringud.

Four-wheeled lab for forest scientists

A fi eld lab-camper trailer was acquired and set up on the initiative of the Institute of Forestry and Rural Engineering of the Estonian University of Life Sciences and with the help from the EIC. Four researchers can move around and perform measu-rements with this lab. Th e state of research on numerous forest reserves all over Estonia has been a cause for worries already for a long time. A number of reserves are almost ruined and in the need of restoration. Th e new mobile fi eld lab makes work at forest reserves much more effi cient and convenient. Growth of the trees is measured and causes for the death of trees are specifi ed, growth models of woods are checked out and the development of new models is specifi ed. Primary measurement results can be entered into the computer at once and modelling can be started. Th e development plan of our forestry emphasises the need for developing forestry, studying forest ecology, monitoring and modelling of the growth of forests. Applied research on forest use is also of essential importance.

Metsanduse alamprogrammid

Forestry subordinate programs

36

MaksumusCost EEK

35 141 206

9 345 448

44 486 654

ProjekteProjects

51

29

80

Alamprogramm

Subprogram

MetsandusForestry

Jahindus Game management

KOKKUTOTAL

Õpetlik pusleEesti metsatööstuse liit on valinud omapärase mooduse, kuidas tutvus-tada lastele puidukasutusvõimalusi. Projekti keskmes on rõõmsavärvili-sed puidust mänguasjad – vineerist pusletükid, millest saab kokku panna Eestimaa kaardi. Puslekaart koosneb Eesti maakondade kujulistest osadest ja selle abil saavad mudilased õppida oma kodumaa geograafi at. Kindlasti on uudne ka asjaolu, et need män-guasjad ei ole vabrikutöö: mosaiikkaardi okoolilapsed. Projektis osalejad said materjali ja tööjoonised ning meisterdasid pusled oma õpetajate juhendusel. Pusled on pakitud kenadesse liimpuidust kastidesse. Valmi-nud on 120 õpetlikku mänguasja, mis jagati lasteaedadele.See KIKi toetusel teoks saanud projekt kandis sõnumit, mis on kirjas ka igal kaardil: “Kasvab mets – kasvab Eesti!”

Educational jigsaw puzzle

Estonian Forest Industries Association chose an original way of introducing diff erent ways f wood use to children. Th e project involves olourful wooden toys – pieces of plywood gsaw puzzle that will form a map of Estonia

when assembled. Pieces of the puzzle are shaped fter the outlines of Estonian counties, teaching

he children the geography of their homeland. nother innovation is the fact that these toys are ot industrially produced – the jigsaw puzzle aps are made by schoolchildren of four towns

nd four counties. Th e participants of the project ceived materials and technical drawings and ade the puzzles under the supervision of their achers. Th e puzzles are packaged into nice ooden boxes. 120 items of educational toys

have already been made and distributed among kindergartens.Th is project, realised with the help from the EIC, carried the message that is written on each map – “When the forest is growing, Estonia is advancing too!”

Hea arukask kasvab heast seemnest2007. aastal valmis Lääne-Virumaal Kullengal aru-kase katmikala seemla, kust saab esimese seemne-saagi juba aasta pärast. Seemla rajamist ergutas üha kasvav huvi arukase kui kiirekasvulise puuliigi vastu. Peale metsamaade sobivad arukase kui tüüpilise pio-neerpuuliigi kasvatamiseks ka endised põllud ja hei-namaad ning isegi ammendatud põlevkivikarjäärid. Seni on kasutatud arukase metsaseemet, mis pole

kvaliteedi poolest kuigi ühtlane. Ühtlasi annavad arukask ja sookask looduslikult sageli hübriide, mille metsandusväärtus on kehvapoolne. Parimat seemet saab katmikala seemlatest, mis nüüd on tänu KIKi toetusele ka metsakasvatajatele kättesaadavad.

Good silver birch grows from good seeds

An under glass silver birch seed orchard was built at the Kullenga nursery, Lääne-Viru-maa, in 2007. Th e fi rst harvest of seeds will be expected already in a year. Th e building of the seed orchard was inspired by a growing interest in silver birch as a rapidly growing tree species. Silver birch as a typical pioneering tree species can very well be grown on former fi elds and hayfi elds and even on the exhausted oil-shale quarries. Th e forest-picked seed of silver birch has so far been used, but its quality is not very reliable. Besides, in the natural environment, silver birch and downy birch often give hybrids of poor forestry quality. Th e best seeds can be harvested from under glass seed orchards, which are now, with the help of the EIC, available for the foresters.

on valmistanud nelja linna ja nelja maakonna ali ja tööjoonised ning mei t d id l d

E

E

a

of

co

jig

w

af

th

Anno

maan

recmateawo

37

KALANDUS

Kalandusprogrammi 37 projekti keskmes oli endistviisi meie kalavarude

ja uurimine. KIK suunas selleks otstarbeks 27, 5 miljonit

. Teadlaste luubi all oli mitme väikejärve kalastik ning Lääne-

rel üha teravnev konfl ikt kalamajanduse ja hülgekaitse vahel.

rnu lahte rajati üle tuhande uue koha kudepesa; meie veeko-

gusid rikastati nii meriforelli kui ka jõevähiga. Puhastati mitu

jõge, pidades silmas kalade elu- ja kudemispaiku, ja toetati

amatöörkalastajaid.

The 37 projects of the fi shery programme focussed upon the study and renewal of

our fi sh resources. Research was centred on the fi sh fauna of several small lakes and

the ever-growing confl ict between fi shing industry and seal protection in the Baltic

Sea. More than a thousand artifi cial spawning grounds for pikeperch were created in

the Pärnu Bay; our water bodies were enriched with salmon trout and crayfi sh. Several

rivers were cleaned up in order to improve habitat and spawning areas of fi sh; hobby

fi shermen were given support.

Fishery

Kaland p gtaastamine j

krooni.merPär

Strfi

38

Valgejõgi sai puhtamaksEnne merre suubumist vonkleb Valgejõgi läbi Loksa ja annab väikelinnale ilmet. Samas on Valgejõgi kantud Eestis kaitstava-te veekogude nimekirja kui tähtis lõhilaste elupaik. Seetõttu asus Loksa linnavalitsus KIKi toetusel oma kodujõge puhastama ja kala-de jaoks rändeteed avama. Algust tehti otse suudmest. Korjati välja jõkke sattunud rämpsu ja hukku-nud puid. Moodsa amfi ibtraktori abil niideti vohama hakanud veetaimestikku ja korjati kokku kõikvõimalikku risu. Esimese hooga jõuti jõgi korda teha kuni Mere tänavani, järgnevatel aastatel on kavas jõe puhastamist jätkata.

The Valgejõgi River was cleaned up

Before running into the sea, the Valgejõgi River fl ows through a small town of Loksa. Th e Val-gejõgi River is included into the list of Estonian protected rivers as an important habitat of Salmoniformes. Th erefore, the Loksa local government began, with the help from the EIC, to clean up the river and to open the migration route for the fi sh. Th e work began at the river mouth. Garbage and fallen trees were picked out of the river. A modern amphibious tractor was used to mow exuberant aquatic plants; all kinds of trash and litter were picked up. In the fi rst stage, the river was cleaned up from the sea to the Mere Street; the work will be continued in the future.

Kuidas järv, nõnda kalaEesti väikejärvede kalastikku hakati põhjalikumalt uurima juba 1990. aastatel. Enne-kõike keskenduti kalapüügi seisukohalt olulistele liikidele, nagu ahven, haug, latikas, koha, linask ja särg. Asuti hindama veekogude üldist seisundit, kalastiku liigilist koos-seisu ja muidugi kalade arvukust. Vaadeldi, mil moel oleneb kalastik veekogu üldsei-t ja anti soovitusi, milliseid püügimeetmeid võib kasutada või teises järves.

u on nende tööde eestvedaja Eesti maaülikooli põlluma-se ja keskkonnainstituut ning pikaajaline toetaja KIK. 2007. l oli vaatluse all kaheksa väikejärve. Ilmnes, et mitmesse e asustatud haug on kasvanud hästi, kuid üksiti on hoogsalt enenud haugipüük. Selgus, et ahvenaid tasuks õngitseda ijärvel, Uljaste ja Ermistu järvel, haugi Tõhela, Õisu, Juusa ja gastvere järvel. Linaskit leidub Õhelas, suuri latikaid Ermis-Õisu ja Juusa järves ning head kohajärved on Õisu ja Juusa.

A lake and its fi sh fauna are interrelated

A more exhaustive study of the fi sh fauna of Estonian small lakes was started already in the 1990s. Prima-rily, it was centred on the species important for fi shing, such as perch, pike, bream, pikeperch, tench and roach. Assessment of the general conditions, species composition and fi sh numbers in the water bodies was started. Th e dependence of fi sh fauna on the general conditions of the water body was examined and recommendations were given about fi shing methods suitable for certain lakes. At present, this work is led by the Institute of Agricultu-re and Environmental Sciences of the Estonian Univer-sity of Life Sciences; the work has already for a long time been supported by the EIC. Eight small lakes were under observation in 2007. It came to light that the pike, who had been introduced to several lakes, had adapted well and the fi shing of perch had increased as well. It came out that good lakes for perch fi shing would be Lakes Ko-rijärv, Uljastu and Ermistu; good pike fi shing lakes are Lakes Tõhela, Õisu, Juusa and Raigastvere. Tench can be found in Lake Õhela; large bream can be found in Lakes Ermistu, Õisu and Juusa; Lakes Õisu and Juusa are also good pikeperch lakes.

j ug d

sundistühes vPraegujandusaastaljärvesuureKoriRaigtu,

39

MaksumusCost EEK

10 588 100

8 746 607

6 261 412

1 929 624

27 525 743

ProjekteProjects

5

10

13

9

37

Alamprogramm

Subprogram

Kalavarude kaitse ja kontroll

Conservation and control of fi sh resources

Kalandusalased teadusuuringud

Fishery research

Kalavarude taastootmine

Regeneration of fi sh resources

Kalandusalased arendusprojektid

Fishery development projects

KOKKUTOTAL

Kalanduse alamprogrammid

Fishery subordinate programs

40

A new nursery for brown trout

Th e SA Eesti Forell has already earlier created habi-tats and spawning areas for brown trout in the River Vodja; this work was continued with the support from the EIC in 2007, too.In summer, about three quarters of a kilometre of riverbanks were cleared of bushes and in autumn, excavators and dumpers started to work. 60 tons of gravel and plenty of large boulders were dumped to the river in order to direct and quicken the fl ow. Smaller piles of stones set in the river also helped to accelerate the fl ow of the water. Th e quicker the water fl ow, the less mud is deposited on the river bot-tom. Th e less mud is on the river bottom, the better are the living conditions for brown trout. Two seven to eight-metre-long artifi cial spawning areas, four artifi cial rapids and about twenty hiding places were built of gravel. Th e fi rst young brown trout were seen examining new habitats already in the late autumn of the same year.

Jõeforellile uus lastetubaSA Eesti Forell on Vodja jõel varem-gi jõeforelli elu- ja kudemispaiku rajanud ning seda tööd jätkati KIKi toetusel ka 2007. aastal.Suvel puhastati võsast ligemale kolmveerand kilomeetrit jõekallast ja sügisel hakkasid seal tööle kallu-rid ja ekskavaatorid. Jõkke veeti 60 tonni kruusa ja hulga kivimürakaid, et suunata ja kiirendada veevoolu. Ka väiksematest kividest laotud kiviva-red täitsid voolukiirendi otstarvet. Mida kiirem vool, seda vähem koguneb jõepõhja muda. Mida vähem leidub muda, seda paremad on jõeforelli elutingimused. Kokku valmis kruusast kaks 7–8 meetri pikkust tehiskoelmut, neli tehiskärestikku ja mitukümmend varjepaika kaladele. Samal hilissü-gisel nähti juba esimesi noori forelle uusi elupaiku uudistamas.

The pride of the Baltic Sea or a greedy robber?

The opposition of fi shermen and nature conservationists who protect seals has ever more deepened, but it has mostly remained emotional. The impact of seals on the fi shery and fi sh resources has never been properly researched. One of the pioneers of the fi eld is the project concerning grey seal, car-ried out by the scientists of the Estonian Marine Institute of the University of Tartu with the support from the EIC. Estimatedly, the numerousness of grey seal in the Baltic Sea has grown by fi ve times during the last quarter of a century and is reaching 20 000 specimen. About 3000 of them live in the Estonian territory of the Baltic Sea. Seals, which go to the fi shermen’s nets to get an easy prey, also break the nets and fi sh traps. A seal, which has entered a fi sh trap, can let several hundreds of kilograms of fi sh into the sea again. The seals, who have gathered in the fi shing areas, often spoil the whole catch, as the fi shermen do not risk leaving their nets in the sea. The damage to Estonian fi shery, caused by the seal, may probably reach 10 million kroons a year. None of the methods of scaring them away has so far worked. If a grey seal daily eats 5-6 kg of fi sh, then our seals eat about 5000-6000 tons of fi sh a year. The yearly catch of Estonian fi shermen from the Baltic Sea is about 60 000 tons. This means that the seal eat only one tenth of the total. Visiting nets can also be fatal to seals; estimatedly, up to 250 animals drown each year in fi shermen’s nets, although the grey seal isdrown each year in fi shermen s nets, although the grey seal is a protected species.Scientistts aare re convinced that a this compompliclicated problemm

neeneen ds ds addadddditiitionaonaal sl sl studtudtudy. y. TheThe mo momore re relreliabiabable le le is is is thethe infinformormatiation on frofrom tm the he fi sfi sherherrermenmenmen, t, , t, the mormo e e

adeadeadaa equaquaqq tete wilwill bl be te the he resresearearchch resresresresresressultultultultultultu ssss.s.s.

Kas Läänemere uhkus või ahne röövel?Kalurite vastasseis hülgekaitsjatega on aina teravnenud, kuid enamasti emotsioonide tase-mel. Hüljeste mõju kalandusele ja kalavarudele pole meil teaduslikult peaaegu uuritudki. Üks selle valdkonna teerajajaid on Tartu ülikooli mereinstituudi teadlaste hallhülgeprojekt, mis viidi ellu KIKi toetusel.Hinnangu järgi on hallhüljeste arvukus Läänemeres viimase veerandsajandi jooksul suurenenud viis korda ja läheneb 20 000-le. Eesti vetes elab neid ligikaudu 3000. Hüljeste menüüs leidub 24 liiki kalu, eelistatuimad on räim, siig ja kilu. Kalurite püügivahenditesse kerget saaki nõutama tulnud hülged lõhuvad nii võrke kui ka mõrdasid. Ka võib mõrda sisenenud hüljes merre tagasi päästa mitusada kilo kala. Püügipiirkondadesse kogune-nud hülged nurjavad tihti kogu kalapüügi, sest kalurid ei riski oma püüniseid merre jätta. Tõenäoliselt tekitavad hülged Eesti kalandusele aastas kuni 10 miljonit krooni kahju. Ükski hüljeste tõkestamise ega peletamise meede pole osutunud tõhusaks. Samas võib nentida, et kui üks hallhüljes sööb päevas 5–6 kg kala, siis aastas söövad meie hülged ligikaudu 5000–6000 tonni kala. Eesti aastane kalasaak Läänemerest on aga ligikaudu 60 000 tonni – hüljeste kõhtu kaob seega vaid umbes kümnendik. Püüniste puistamine saab vahel saatuslikuks ka hüljestele endile. Hinnangu järgi upub igal aastal võrkudes kuni 250 looma, ehkki hülged on meil teatavasti looduskaitse all. Teadlaste arvates vajab see keeruline konfl ikt kindlasti lisauuringuid. Mida usaldusväärse-mat infot kalurid ise uurijatele jagavad, seda täpsemad andmed saadakse

mat infot kalurid ise uurijatele jagavad, seda täpsemad andmed saadakse.

41

KKR

KR

KKA

RRRRRM

AR

MA

RA

RM

AR

AR

MA

MMMMMMMMMMMMV VVV

US

VS

V U

SE

MT

EE

TE

AA

TAU

NO

JÜ

RG

EN

ST

EIN

MAAKONDLIK

Maakondliku programmi kaudu on KIK liikunud n.-ö. rohujuure tasandile ja toetanud arvu-

kaid projekte, mis on riigi elu edendamise seisukohalt niisama tähtsad, ehkki mahult ei saa

neid teiste valdkondade projektidega võrrelda. Seekord rahastati 228 projekti, mille tarbeks

eraldati 14,5 miljonit krooni.

Kohalikud projektid on ühtviisi olulised nii neid algatanud kogukonna jaoks kui ka

e hüvanguks neid tehakse. Selles seisnebki nende eripära.

kondlikud projektid, s.o. kohalik algatus, peaaegu

amme, the EIC has moved to the so-called grassroot level and supported

hat are as important for advancing life in our country, but the scopes of

compared with the projects of other programmes. Financial support of

ns was divided among 228 projects. Local projects are important for the

hat initiate them, as well as for the whole region, where these projects are

is feature distinguishes this programme from all others. As before, regio-

eaning local initiative, were distributed all over the country.

Regional

Kohalikud p j

selle maakoha jaoks, mille hüvang

Nagu varemgi, hõlmasid maak

kogu Eestit.

With the regional progra

numerous projects th

which cannot be c

14.5 million kroon

communities th

carried out. Thi

nal projects, m

42

Lambad söönud, loodus terveEesti lambakasvatajate seltsi Saaremaa osakonna juhi Veiko Maripuu meelest ei saa loopealseid hooldada ilma lammasteta. Samuti kinnitab ta, et iga õige puisniidu juurde peaksid kuuluma ka korralikud küünid, kus lambaheina hoida. Saaremaal on hulga loopealseid ja puisniite, mis vajaksid traditsioonilist majandamist, koos rohtu söövaid lambaid ja korrapärast heinategu ning võsaraiet. Paljud neist on Natura-alad. On ka lambakasvatajaid, kes oleksid valmis kaasa lööma, ent kuidas sa viid oma loomad kuhugi, kus neil pole turvalist peavarju? Nõnda sündiski plaan luua Saare-maa oludesse sobiv küüni-lambalauda ehitusprojekt. KIKi toetusel on see teoks saanud ning peatselt on neid võimalik vaadata ja käega katsuda Loode, Tagamõisa, Kingli ja Võrsna puisniidul.

Ökoküla otsib kooskõla loodusegaPiiriäärne Taheva vald Valga maakonnas on väga kaunis oma männimetsade ja jõeorgudega. Seal asub ka Koiva-Mustjõe maastikukaitseala, mis hõlmab lammi- ja puisniite ning pakub elupaiku haruldastele lindudele. Innukas kohaliku elu edendaja Kalev Raudsepp on algatanud projekti rajada Taheva valda Parmu (Vaskpalo) ökoküla, mis jääb valdavalt Natura-aladele. Selle küla tulevased asukad hakkavad elama loodusega kooskõlas, vanu tavasid väärtustades. Nad hooldavad kaitsealuseid maid, kasvatavad lihaveiseid ja hobuseid, tegelevad mahepõllun-duse, mesinduse ja tõrvaajamisega ning viljelevad ravimtaimi. Mootorsõidukeid kasuta-takse tulevases ökokülas nii vähe kui võimalik.Küla rajamiseks telliti Eesti maaülikoolilt uurimus ökoküla sobivusest Natura-alale. Uuri-must toetas KIK ja nüüdseks on Tahevas astutud juba järgmine samm ning loodud MTÜ Parmu ökoküla. Uurimuse järgi sobib ökoküla igati sealse unikaalse looduskeskkonna hoidjaks ja hooldajaks.

43

The sheep are fed, nature has not suff ered

Veiko Maripuu, Head of the Saaremaa de-partment of Estonian Sheep Breeders’ Society, believes that alvars cannot be managed without the sheep. He is also sure that good hay barns belong to proper alvars. Saaremaa is rich in al-vars and wooded meadows that need traditional managing – grazing sheep, regular hay making and cutting of bushes. Many of these areas belong to the Natura network. Th ere are sheep breeders who would agree to participate in such management schemes, but do not want to take their sheep to a place without safe conditions for the animals. Th erefore, an idea arose for a pro-ject of creating a barn-sheep pen suitable for the conditions of Saaremaa. Th e project was carried out with the help from the EIC and soon such buildings can be seen on the wooded meadows of Loode, Tagamõisa, Kingli and Võrsna.

Ecovillage is looking for harmony with nature

Taheva community in the Valga County, near the Latvian border, is a beautiful region with pine forests and river valleys. Th e Koiva-Mustjõe landscape reserve, covering wooded and fl ood meadows, off ers habitat for rare birds. Enthusiastic fosterer of local life, Kalev Raudsepp, initiated a project for building Parmu (Vaskpalo) ecovillage, whose territory would mainly lie on the Natura area. Th e future inhabi-tants of the village will live in harmony with nature and honour old ways and customs. Th ey will take care of protected areas, breed beef cattle and horses, deal with organic farming, bee-keeping and tar-ma-king, and grow herbs. Th ey will use motor vehicles as little as possible. In order to build such a village, an investigation was commissioned from the Estonian University of Life Sciences about the suitability of ecovillage on the Natura area. Th e investigation was supported by the EIC and by now, the NGO Parmu Ecovillage has already been established in Taheva. According to the investigation, an ecovillage will be well suitable for maintaining the unique natural environment of the landscape reserve.

Maakondlik programmRegional program

MaksumusCost EEK

1 736 667

1 538 630

1 478 701

1 187 664

1 127 261

998 856

918 043

840 637

837 037

828 888

785 418

737 707

702 996

380 915

166 109

14 265 529

ProjekteProjects

20

22

17

13

13

18

9

17

19

12

20

16

14

10

8

228

MaakondRegion

Ida-Virumaa

Tartumaa

Lääne-Virumaa

Järvamaa

Jõgevamaa

Harjumaa

Saaremaa

Pärnumaa

Valgamaa

Läänemaa

Hiiumaa

Viljandimaa

Võrumaa

Raplamaa

Põlvamaa

KOKKUTOTAL

44

Maalihe ei ole naljaasiPärnu jõe vesikonnast on maalih-keid teada juba möödunud sajandi algusest; täpsemalt on kirjeldatud 20 juhtu. Üks lihete algpõhjus on nõrk savipinnas, mis näiteks niis-kusrežiimi muutumisel võib hakata liikuma. Maalihkeid tuleb üldiselt ette veekogude kaldanõlvadel; enamasti on lihked seotud ka veepinna taseme kõikumisega. Pärnu kandis on ohu al-likaks ka põhjavee taseme tõus, mida on täheldatud viimastel aastakümne-tel, ja mitmesugused inimtegevusest johtuvad tegurid.TÜ geoloogia instituudis KIKi toetusel valminud juhend, mille tellis Sauga vallavalitsus, on hädatarvilik dokument detailplaneeringu koostajatele ja keskkonnariskide hinda-jatele. Juhend analüüsib maalihete tekkepõhjusi ja annab nõu, kuidas ehitada maalih-keohtlikes piirkondades. Omaette väärtus on põhjalik ülevaade maalihetele viitavatest looduslikest tunnusmärkidest.

45

2 x

VO

LL

I K

AL

M

Landslip is a disaster

Landslips have occurred in the basin of the Pärnu River already since the beginning of the 20th century; 20 cases have been more preci-sely described. One of the reasons for landslips is the weak loamy soil that could start to move when the moisture regime is changed. Lands-lips usually occur on the banks of water bodies; mostly, they are connected with the fl uctuating water levels. In the neighbourhood of Pärnu, the danger lies in the rising of the ground water level, which has been recorded in previous decades, and other factors caused by human activities.Th e instructions, commissioned by the Sauga local government and compiled with the support of the EIC at the Institute of Geology of the University of Tartu, provides essential gui-delines for compilers of detailed plans and as-sessors of environmental risks. Th e instructions analyse the causes of landslips and off er advice about building in areas prone to landslips. An exhaustive overview of natural characteristics that refer to landslips adds much value to the document.

EUROOPA LIIDU STRUKTUURIFONDID Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond

THE EU STRUCTURAL FUNDS: European Social Fund, European Regional Development Fund and Cohesion Fund

2007. aastal algas uus Euroopa Liidu (EL) struktuuritoetuste vahendamise periood 2007–2013. Kui

seni on KIK vahendanud EL toetusi Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi

(ERF) kaudu, siis 2007. aastal lisandus ka Euroopa Sotsiaalfond (ESF).

Aastateks 2007–2013 on ette valmistatud riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia, stra-

teegiline raamdokument struktuuritoetuste rakendamise kohta. Strateegia elluviimiseks koostati

koostöös sotsiaalmajanduslike partnerite ning Euroopa Komisjoniga kolm rakenduskava:

• inimressursi arendamise rakenduskava,

• elukeskkonna arendamise rakenduskava,

• majanduskeskkonna arendamise rakenduskava.

A new period of 2007-2013 for intermediating support from the Europen Union’s structural funds began in 2007. Previous-

ly, the EIC had intermediated the EU support via the Cohesion Fund (CF) and the European Regional Development Fund

(ERDF); in 2007, the European Social Fund (ESF) was added to this list.

A state strategy – a strategic framework of reference concerning the application of structural support – has been prepared

for using structural fi nances in 2007-2013. In order to realise this strategy, three operational programmes were compiled

in cooperation with social and economic partners and the European Commission:

• operational programme for the development of human resources;

• operational programme for the development of living environment;

• operational programme for the development of economic environment.

46

The EIC intermediates fi nancial support on the basis of the fi rst two operational programmes; development of living environment is fi nanced via the ERDF and CF, the operational programme for the development of human resources is supported by the ESF.

In 2007, the CF and ERDF continued realising the tasks of the fi nal benefi ciary of the previous period and prepared for the next period of 2007-2013. Procedures were modernised and new contracts under public law were entered into by the fi nal

benefi ciaries and implementing agencies; preparation of the regulations of the measure were carried on and training sessions were organised for the EIC staff and the applicants.

EUROPEAN SOCIAL FUNDTh e ESF helps to strengthen the EU economic and social politics by supporting employment and helping people to study and acquire new skills. Th e EIC, being the fi nal benefi ciary of the ESF measure for life-long learning, the section of environmental education, will intermediate 50 million kroons in 2007-2013.

KIKi kaudu vahendatakse toetu-si kahe esimese rakenduskava alusel, kusjuures elukeskkonna

arendamisse suunatakse raha ERFi ja ÜFi kaudu ning inimressursi arendamise rakenduskava tugineb ESFi toetusele.

2007. aastal jätkasid ÜFi ja ERFi üksused vana perioodi rakendusüksuse ülesan-nete täitmist ning valmistusid täitma ka perioodi 2007–2013 rakendusüksuse rolli. Selleks ajakohastati protseduure ja koosta-ti halduslepingud Keskkonnamisteeriumi ja Siseministeeriumiga, milles täpsustati KIKi ülesanded ministeeriumide vastu-

tusalas olevate meetmete elluviimisel. Lisaks aidati kaasa meetmete määruste ettevalmistamisele ja koolitati nii toetuse taotlejaid kui ka KIKi personali.

EUROOPA SOTSIAALFOND

ESF aitab tugevdada Euroopa Liidu majan-dus- ja sotsiaalpoliitikat, toetades tööhõi-vet ning aidates inimestel end harida ja uusi oskusi omandada. KIK vahendab 50 miljonit krooni ESFi toetusi elukestvaks keskkonnahariduse õppeks perioodil 2007–2013.

47

EUROOPA REGIONAALARENGU FOND – ÜLE POOLESAJA EDUKA PROJEKTI

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) kui üks neljast Euroopa Liidu (EL) regionaalpoliitika

fondist toetab majanduse ja infrastruktuuride, sealhulgas keskkonnainfrastruktuuri aren-

damist. Eesti liitus ELiga 2004. aastal ning sellega seoses avanes meil võimalus saada ELi

programmiperioodi 2000–2006 toetusi.

EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND – MORE THAN 50 SUCCESSFUL PROJECTS

The European Regional Development Fund (ERDF), being one of the four EU funds for regional politics, supports the development of eco-

nomy and infrastructure, including environmental infrastructure. Estonia joined the EU in 2004 and our accession fell into the programme

period of 2000-2006.

Aastad 2004–2006 kokkuvõtlikultAastail 2004-2006 toetati ERFi kaudu järg-

misi valdkondi:

• veekaitse ja -kasutus

• taastuvenergeetika

• jäätmekäitlus

• bioloogilise ja maastikulise

mitmekesisuse säilitamine

Ajavahemikus 2004–2006 toimus neli taotlus-

vooru, mille tulemusena laekus 251 rahasta-

mistaotlust. Meetme 4.2 raames tehti rahasta-

misotsuseid 91 keskkonnaprojekti elluviimise

kohta summas 179,8 miljonit krooni.

2007. aasta seisuga on teoks tehtud 69 projek-

ti, millest 27 lõppesid aastal 2007. Katkestatud

on kolm projekti.

Et 2004–2006 programmiperioodi rahalised

vahendid peavad olema ära kasutatud 2008.

aasta augustiks, on KIK seadnud esmaees-

märgiks aidata võimalikult tõhusalt kaasa

käimasolevate projektide nõuetekohasele lõ-

petamisele. Lisaks tuleb 2008. aastal kindlasti

alustada uue, 2007–2013 abiperioodi meet-

mete kiiret elluviimist.

Pilk tulevikkuPerioodil 2007–2013 ai-

datakse ERFi toetuste abil

kaasa looduse mitmekesisuse säilitamisele,

keskkonnaseire ja järelevalve arendamisele

ning valmisolekule keskkonda ähvardavate

hädaolukordade lahendamisel, samuti taas-

tuvenergiaallikate laialdasemale kasutami-

sele ja välisõhu kaitsele.

ERFi kaudu on kavas suunata keskkonna-

infrastruktuuri arendamiseks 2,504 miljar-

dit krooni.

In 2004-2006, support from the ERDF was chan-

nelled to the following fields:

• Water management and use

• Renewable energy

• Waste management

• Protection of biological and landscape

diversity.

Four application rounds were held in 2004-2006;

251 applications for financing were submitted. In

the framework of measure 4.2, financing decisions

were made for 91 environmental projects with the

total cost of 179.8 million kroons.

69 projects have been implemented by 2007; 27 of

them ended in 2007. Three projects were discon-

tinued.

As the finances of the 2004-2007 programme

period have to be exhausted by August 2008, the

aim of the EIC is to help as efficiently as possible

to finish the ongoing programs. The application

of the measures of the new period starts in 2008

as well.

A glimpse into the future

In 2007-2013, the support from the ERDF will help

to preserve natural diversity, develop environmental

monitoring, avoid environmental hazards and control

environmental pollution, use renewable sources of

energy in a more effi cient way and protect ambient air.

Th e ERDF will channel 2.504 milliard kroons into the

development of environmental infrastructure.

48

MaksumusCost EEK

56,4 milj

43 milj

33,6 milj

19 milj

152 milj

ProjekteProjects

36

25

14

13

88

ValdkonnadFields

Veekasutus ja -kaitseWater management and use

JäätmekäitlusWaste management

TaastuvenergeetikaRenewable energy

Bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus

Biological and landscape diversity

KOKKUTOTAL

Helen Sulg,Helen Sulgallüksuse juhtHead of the Subunit

49

ÜFi üksus nõustab toetuste taotlejaid rahastamise tingimuste osas ning kont-rollib taotluste vastavust nõuetele. KIK

peab olema veendunud, et toetussummad leia-vad kasutamist õigel eesmärgil. Selleks kontrol-litakse enne toetuse väljamaksmist alati tehtud kulutuste abikõlblikkust ja sihipärasust.

Aastad 2004–2006 kokkuvõtlikultÜhtekuuluvusfondi abil viib Euroopa Liit ellu oma regionaalpoliitikat ning aitab järele majanduslikult vähem arenenud piirkondi. Fond rahastab suuri transpordi- ja keskkonnainfrastruktuuri paran-damise projekte. Aastail 2004–2006 toetati ÜFi kaudu joogi ja reovee ning jäätmemajandusega seotud projekte.

2007. aasta lõpu seisuga on väljamakseid tehtud kokku üle 1,533 miljardi krooni . Sellest 589,2 miljonit krooni eraldati 2007. aastal. ÜFi projektide

raames saadud raha võimaldas jätkata ja lõpetada ka varasemaid, 2000–2003 Euroopa Komisjoni poolt ISPAst rahastatud vee- ja jäätmeprojekte. Kokku on Euroopa Komisjon toetanud 17 inves-teerimis- ja 16 tehnilise abi (TA) projekti. Edukalt on lõpetatud kaheksa projekti, 2008. aastal on kavandatud lõpule viia kolm projekti ja aastal 2010 lisandub neile veel kuus.

2007. aastal kallinesid hinnad Eesti ehitusturul ja KIK nõustas toetuse saajaid, kuidas lõpetada projekte olukorras, kus osa tööde hankimiseks puuduvad rahalised vahendid. Projekti teostajatel aidati muuta hangete kavasid ja muid dokumente vastavalt ehitusturul tekkinud olukorrale. Projekti omanike vahenditele lisaks leidsid lisarahastamis-võimalusi ka riik ja KIK ning alustati muudatuset-tepanekute koostamist Euroopa Liidule, vähenda-maks esialgu heaks kiidetud projekti mahte.

Pilk tulevikkuKa aastail 2007–2013 saavad Ühtekuuluvusfondi keskkonnasektori kaudu toetust veemajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnad, mille arendamiseks on ette nähtud 9,8 miljardit krooni. 2008. aastal on põhisihiks seatud varem alustatud ÜFi projektide nõue-tekohane elluviimine, mis hõlmab ka taotlejate abistamist lisavahendite hankimisel, et saaks lõ-petada juba käivitatud projektid. Põhiline tegevus keskendub aga perioodi 2007–2013 projektide valikule ning tingimuste loomisele nende kiireks käivitumiseks.

Overview of 2004-2006Th e European Union carries out its regional politics with the help of the Cohesion Fund and gives support to less-developed regions. Th e Fund fi nances large projects dealing with the imp-rovement of transportation and environmental infrastructure.

In 2004-2006, water management, waste water treatment and waste management projects received help from the CF.

By the end of 2007, more than 1.553 milliard kroons had been paid out; 589.2 million kroons had been allocated in 2007. Fi-nancial help for the CF projects helped to continue and fi nish the water and waste management projects that had already earlier,

in 2000-2003, been found eligible by the European Commission ISPA. Th e EC has supported 17 investment and 16 technical assistance projects. Eight projects have been successfully fi nished; three projects will be fi nished in 2008 and six projects in 2010.

Building costs increased in Estonia in 2007 and the EIC counselled the recipients of support in the ways of fi nishing the projects in the conditions where there are no fi nances for the procurement of work. Project managers were helped in changing and rewriting procurement plans and other docu-ments according to the changes in the construction market. Besides the own funds of the project owners, the state and the EIC found additional fi nancing opportunities; proposals were

prepared for the EU about the reduction of the previously approved volume of the projects.

A glimpse into the futureIn 2007-2013, water management and waste management will receive support of 9.8 milliard kroons via the environment section of the Cohesion Fund. Th e main activities of the year 2008 will be aimed at fi nishing of the earlier projects and the applicants will be helped in acquiring additional fi nancing in order to complete their projects. Prima-rily, focus will be on the selection of projects for the period of 2007-2013 and on the creation of favourable conditions for their quick implementation.

MaksumusCost EEK

2900 milj

363,95 milj

83,32 milj

3347,27 milj

ProjekteProjects

13

4

16

33

ValdkonnadFields

Joogi- ja reovesiDrinking water and waste waterJäätmemajandusWaste management

Tehniline Abi (TA)Technical assistance

KOKKUTOTAL

ÜHTEKUULUVUSFOND TÕHUS TOETUS JÄÄTMEKÄITLUSSE JA VEEMAJANDUSSEÜhtekuuluvusfondi (ÜF) kaudu saavad perioodil 2007–2013 fondi keskkonnasektoris toetust vee-majanduse ja jäätmekäitluse valdkond, mille arendamiseks on ette nähtud 9,8 miljardit krooni.

COHESION FUND: SUBSTANTIAL SUPPORT TO WASTE MANAGEMENT AND WATER MANAGEMENTThe fi elds of water management and waste management will receive the support of 9.8 milliard kroons via the environmental section of the Cohesion Fund in 2007-2013.The Cohesion Fund subunit gives counselling to applicants about fi nancing conditions and scrutinises the conformity of applications. The EIC has to be sure that the support is used for the proper aim.

Therefore, the eligibility and expediency of the costs are always checked before making payments.

Hannes Aarma,Hannes Aarmaüksuse juht Head of the Subunit

PUHAS VESI OMA KRAANISTCLEAN WATER FROM ONE’S OWN TAP

2007. aasta mai lõpus tähistati Rapla maakonnas Kehtnas pidulikult väga mahuka

veeprojekti valmimist. Projekt sai teoks tänu fi nantstoetusele mitmest allikast: osa-

lesid EL Ühtekuuluvusfond, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministee-

rium ja kohalikud omavalitsused.

The completion of a large-scale water project was celebrated in Kehtna, Raplamaa County, at the end of May

2007. The project was carried out thanks to fi nancial support from several sources – the Cohesion Fund, the EIC,

the Ministry of Environment and local governments.

50

Th e local governments of Rapla and Kehtna commu-nities cooperated in building and reconstructing the total of ten kilometres of water piping and 24 kilo-metres of sewage piping together with pump houses. A new drinking water purifi er and a sewage treatment plant were built in Kehtna; the mud treatment facility of the previous sewage treatment plant was renovated and a new mud press was installed in Rapla. A mul-tilift car was acquired for the transport of residual

mud, servicing both the Rapla and Kehtna sewage treatment plants. Following the conditions of the EC fi nancing decision, the problem of depositing residual mud also needed solving and a compost area was established, fi nanced via the Rapla waste treatment

centre by local governments of Raplamaa County and the EIC. Th e large-scale construction work lasted for 550 days and was completed in time. We should also mention the fact that all procurement documents had to be prepared again after Estonia was accepted into the EU.

Th e total of investments reached up to 88.6 million kroons, the support from the EU Cohesion Fund cove-red 50 million kroons. Th e share of the Ministry of En-vironment was 17 million kroons, the EIC contributed 8.3 million kroons. Local governments of Kehtna and Rapla allocated 13.3 million kroons.

155 registered immovables were able to join the new drinking water supply and 469 registered immovab-les were able to join the sewerage facilities in Rapla commune; 30 registered immovables were able to join sewerage facilities in Kehtna.

Project manager Vahur Tarkmees commented upon this diffi cult but extremely successful project, “Its most delightful feature is that people can now get pure drinking water from their own taps. So far, inhabi-tants of Kehtna had to shop for their drinking water.”

Kahe omavalitsuse, Rapla ja Kehtna valla ühisjõududega ehitati ja re-konstrueeriti kokku 10 km veeto-

rustikke ja 24 km reoveetorustikke koos pumplatega. Kehtnasse rajati uus joogi-veepuhasti ja reoveepuhasti ning Raplas renoveeriti senise reoveepuhasti muda-käitlus, kuhu paigaldati ka uus mudapress. Jääkmuda veoks hangiti multiliftauto, mis teenindab nii Rapla kui ka Kehtna reoveepuhastit. Et Euroopa Komisjoni rahastamisotsuse tingimuste järgi oli vaja lahendada ka jääkmuda ladestamise probleem, rajati kompostimisväljak, mida fi nantseerisid Rapla jäätmekäitluskeskuse

kaudu Raplamaa kohalikud omavalitsu-sed ja KIK. Mahukad ehitustööd kestsid 550 päeva, ent kõik sai tähtajaks valmis. Siinjuures väärib märkimist, et projekti käivitamisel tuli ületada hulk hankedoku-mentide vormistamise raskusi, sest need tuli pärast Eesti astumist Euroopa Liitu täielikult ümber teha.

Investeeringute kogumaksumus oli 88,6 miljonit krooni, millest Euroopa Liidu Üh-tekuuluvusfondi toetus hõlmas 50 miljonit krooni. Keskkonnaministeerium rahastas projekti 17 miljoni krooni ja KIK 8,3 miljo-ni krooni eest. Kehtna ja Rapla omavalitsus

eraldasid 13,3 miljonit krooni.

Rapla vallas said võimaluse liituda vastse joogiveesüsteemiga 155 kinnistut ja reo-veesüsteemiga 469 kinnistut, Kehtnas aga avanes 30 kinnistule võimalus liituda uue kanalisatsiooniga.

Projektijuht Vahur Tarkmees on seda raskelt alanud, kuid üliedukalt lõppenud projekti kommenteerinud nõnda: “Kõige rohkem teeb head meelt see, et inimesed saavad nüüd lõpuks oma kraanist täiesti puhast joogivett. Näiteks Kehtna rahvas pidi varem kogu lauavee poest tooma.”

51

XX

X

X

X

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX22

XXXXXXX2

XX222

2

222

222

222222

22

22

22

2

22222222222

VA

HU

VA

HU

VA

HU

VA

HU

HU

VA

HUUUU

VA

HU

VA

HU

HUUU

VA

HUUUUUU

VA

HUUU

VA

HUUUU

AH

UA

HUU

VA

HUUU

VA

HU

VA

HU

VA

HU

AH

UA

HU

VA

HU

VA

HUU

VA

HHHAA

VVVVAAAA

R T

AAAR

TAAATAR

TA

R T

AAAAR

TA

RTAAAA

RTAAAA

R T

AR

TAAAAA

R T

AAAAR

TAAAA

R T

ATAAATAATAR

TA

R T

AR

TA

R T

ATR

TTTTR

TR

TTTR

TR

RRRR

R

RRRRRRRRRRR

RK

ME

RK

ME

ES

ESS

KAMARI PAISJÄRVE TERVENDAMINE JÕUDIS LÕPULE

REHABILITATION OF KAMARI RESERVOIR HAS BEEN COMPLETED

Põltsamaa valla omanduses oleva Kamari paisjärve tervendamine on väga hea

näide selle kohta, kuidas suuremahulisi projekte ellu viies planeerida rahalisi vahen-

deid mõistlikult, s.o. etapiti.

Rehabilitation of Kamari Reservoir, owned by Põltsamaa Community, is an excellent example of how the use of

fi nances can be reasonably (by stages) planned when carrying out large projects.

52

X

XX

4 X

4 X

4X

4 X

4 X

4 X

4 XXX

4 X

4 X

44P

ÕLT

PÕ

LTP

ÕLT

PÕ

LTP

ÕLT

PÕ

LTP

ÕLT

PÕ

LTÕ

LTP

ÕLT

PÕ

LP

ÕL

PÕ

LÕ

LP

ÕP

ÕÕÕÕÕÕÕP

ÕÕP

ÕP

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAM

AM

AM

AAM

AMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMM

AM

SA

MMMMS

AM

SA

MS

AMMMMM

SA

MMMMMMMMMMMS

AMM

AMMMMMM

SA

MMAA

SAAAAAAAAAAA

SAAAAA

VAAAAAA

VAAAA

A V

AAAAAA

VA

A V

AA

VA

A V

AA

VAA

A V

AV

AA

VA

AV

AAA

VVVA

VA

VA

VA

VA

VA

VA

VVA

VA

VA

VA

VVVA

VA

VVA

VA

VA

VA

VVVVA

VA

VV AA

AA

AAAAAAAAA

VVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVA

VVVA

VVVVAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

LL

AL

LA

LL

AAAAAAAAL

LA

LL

AAL

AAAAAAAL

LA

LA

LA

LA

LAAAAA

LL

AL

AL

AAAL

LAAA

LL

AAAAAL

LL

LL

LL

LLLLLL

LLL

LL

LL

LL

LL

LL

LLL

LLL

LLLLLLLLLL

LITIIIIIII

AL

IA

LI

AL

IIL

IIA

LI

LI

LLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLA

LLAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

SU

S4444444

Kunagi otse heinamaadele raja-tud kaheosaline Kamari paisjärv Põltsamaa jõel oli uue aastatuhande

algul väga kehvas seisundis. Tegemist oli kinnikasvava ja setetest ummistunud vee-koguga, mille päästmine nõudis hoolikat planeerimist ja mahukaid ehitustöid. Järve oli vaja süvendada ja puhastada kaldaalasid, renoveerimist ootas ka pais.

Valdavalt ERFi kaudu rahastatud kolme-etapilise projekti kogumaksumus oli 13,2 miljonit krooni, millest toetus hõlmas 9,27 miljonit krooni. Seda projekti rahastati meetme 4.2 raames, mille eesmärk ongi parandada veekogude seisundit ja tõrjuda

jääkreostust. Ka Kamari paisjärve seisundi halvenemise peapõhjus oli nõukogudeaegne väetisereostus ja reoveepuhastite puudumi-ne Põltsamaa linnas kuni 1995. aastani.

Pärast põhjalikku planeerimist ja kesk-konnamõjude hindamist alustati 2006. aastal otseseid tervendustöid. 2007. aasta jõulude eel aga kogunes kohalik rahvas koos rohkearvuliste külalistega uuenenud paisjärve “avamisele”. Tõdeti, et tegu on ühe viimase aja suurima keskkonnaette-võtmisega kogu Jõgevamaal. Puhastatud on nii ülemine kui ka alumine paisjärv, remonditud pais ja rajatud kaladele tehis-koelmuid, mille tarbeks oli KIK eraldanud

veel 40 000 krooni.

Kamari paisjärve puhastamine parandab kalade elutingimusi ning vee kvaliteeti kogu Põltsamaa jõe ja Peipsi alamvesikon-nas. Endisest palju püsivam veetase loob paremad eeldused ka Kamari hüdro-elektrijaama tööks. Ühtlasi kaob oht, et allavoolu asuv Alam-Pedja looduskaitseala ujutatakse üle mudaga.

Edaspidi on kavas järve äärde rajada supel-rand ja veesuusakeskus. Mõistagi on põlt-samaalaste õnnestunud järvetervendus hea eeskuju – samasuguseid projekte võetakse ette ka mujal Eestis.

Kamari Reservoir, built already a number of decades ago on the fi elds at the Põltsamaa Ri-ver, was in a very poor state at the beginning of the new millennium. Th e reservoir was largely choked and fi lled with sediments; saving of this body of water required careful planning and a large construction

work. It had to be dredged, its banks needed clearing and the dam needed renovation.

Th e total cost of a three-stage project, fi nanced mostly by the European Regional Development Fund, was 13.2 million kroons, including the support from the Fund of 9.27 kroons. Th e project was fi nanced in the framework of the 4.2 measure, aimed at the improving of the state of water bodies and managing residual pollution. Th e

deterioration of Kamari Reservoir had been caused by fertiliser pollution during the Soviet period and the lack of waste water treatment plant in the town of Põltsamaa up to 1995.

After detailed planning and evaluation of environmen-tal impacts, the rehabilitation was started in 2006. Before Christmas in 2007, local people and numerous guests gathered to the festive ‘opening’ of the renewed reservoir. Th is was one of the largest environmental projects in Jõgeva County in recent years. Th e upper and lower halves of the reservoir were cleaned, the dam was renovated and artifi cial fi sh spawns were built. In order to complete the spawns, the EIC allocated additional 40 000 kroons to the project.

Th e cleaning up of Kamari Reservoir improves living conditions of the fi sh and the quality of water in the whole basin of the Põltsamaa River and the sub basin of Lake Peipsi. More stable water level will also imp-rove conditions favourable to the work of the Kamari hydro power station and lessens the danger that the Alam-Pedja nature reserve, located downriver, will be fl ooded with mud.

A beach and a centre for water skiing will be crea-ted by the reservoir in the future. The successful reservoir rehabilitation, carried out by inhabitants of Põltsamaa, offers a good example – similar pro-jects will be undertaken in other places in Estonia too.

53

FLEXIBLE LOANS FOR THE IMPROVEMENT OF ENVIRONMENTAL CONDITIONS

Keskkonnainvesteeringute Keskus sõlmis 2006. aastal vaba vara valitsemise tee-

nuse sisseostulepingu Hansa Investeerimisfondide ASiga, lähtudes KIKi nõukogu

kinnitatud investeerimispiirangutest.

In 2006, the EIC, pursuant to the investment limits approved by the EIC Management Board, entered into a

buying-in contract on the administration of free assets with the public limited company Hansa Investeerimis-

fondid.

54

Tõnis Virovere,fi nantsüksuse juhtHead of the Financial Unit

Tõnis Virovere

PAINDLIKUD LAENUD KESKKONNA PARANDAMISEKS

Võlakirjade ja deposiitide soetuse käi-ve hõlmas 2007. aastal 302 miljonit krooni, müügikäive 297,4 miljonit

krooni. Seisuga 31.12.2007 oli investeeri-misportfelli õiglane väärtus 438,7 miljonit krooni. KIK teenis 2007. aastal investeerimis-portfelli tulu 17,6 miljonit krooni.

2007. aasta riigieelarveseadusega liideti KIKi vaba raha Rahandusministeeriumi kontser-nikontoga, mille jäägilt maksab riik intressi. 2007. aastal teenis KIK kontsernikonto jäägilt tulu 9 miljonit krooni.

KIKi vaba vara on paigutatud keskkonnalae-nudesse; laenuportfelli suurus on 2007. aasta lõpuga seisuga 112,7 miljonit krooni, millelt 2007. aastal teeniti tulu 5,8 miljonit krooni.

KIKi keskkonnalaenud on mõeldud pikema tasuvusajaga keskkonnaprojektide arendami-seks. KIK pakub oma klientidele mitmekülg-seid rahastusvõimalusi: klient saab taotleda toetust KIKi keskkonnaprogrammist, ühtlasi kaasfi nantseerimist ÜFi või ERFi toetusele ja katta kõigil juhtudel omaosaluse KIKist

võetava laenuga. Asjaajamine on kliendile mugav: toetuse saaja suhtleb projekti elluvii-misel üksnes ühe partneriga – KIKiga.

Laenatakse KIKi omavahenditest. KIKi nõukogu on selle jaoks eraldanud 150 miljoni krooni suuruse krediidilimiidi.

2007. aastal ulatus keskkonnasektori laenude kogumaht 112,2 miljoni kroonini, neist lühi-ajalised nõuded hõlmasid kokku 4,6 miljonit krooni ja pikaajalised nõuded kokku 107,6 miljonit krooni.

KIKi laenuintresside tase on kommertspan-kadega võrreldes sama, kuid nendega kõrvu-tades teeb KIKi laenuandjana atraktiivseks pikem tagasimakseperiood ja paindlikkus: võimalus kasutada maksepuhkust. KIK pakub seda võimalust, kuna keskkonnaprojektide tasuvusaeg on pikem.

Laenuandmist korraldab KIKi fi nantsüksus, kelle peamised ülesanded on:• analüüsida laenuprojekte ja nõustada kliente,

• esitada laenutaotlused ja krediidivõime- lisuse analüüsid KIKi nõukogule, • teha väljamakseid, • hallata laene, • järelevalve, sh laenunõuete hindamine ja riskide juhtimine.

Laenuotsused teeb KIKi nõukogu. KIKil on õigus laenutaotlust menetleda üks kuni kolm kuud. Positiivse laenuotsuse puhul korraldab KIKi fi nantsüksus lepingute sõlmimise ja tagatiste seadmise.

2008. aastal on fi nantsüksusel uus ülesanne: osaleda ELi struktuuritoetuste 2007–2013 programmiperioodi taotluste hindamisel. Taotleja peab esitama koos taotlusega oma senise majandustegevuse aruanded ja Euroo-pa Komisjoni kehtestatud metoodika järgi kuni 30 aasta pikkused fi nantsprognoosid. Finantsüksuse kohustus on kontrollida prog-noose ja valmistada ette otsus nende nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta, samuti hinnata taotlejate üldist fi nantsmajanduslikku olukorda.

The obtainment turnover of bonds and TTdeposits reached up to 302 million kroons TTin 2007; sales reached up to 297.4 million

TTkroons. As of 31 January 2007, the fair value of investment portfolio was 438.7 million kroons. In 2007, the EIC earned the investment portfolio inco-me of 17.6 million kroons.

Pursuant to the state budget act of 2007, the free assets of the EIC were added to the consolidated account of the Mi-nistry of Finance, the balance of which earns interest from the state. In 2007, the EIC earned the profi t of 9 million kroons from the balance of the consolidated account.

Free assets of the EIC are invested in environmental loans; the volume of the loans portfolio reached up to 112.7 mil-lion kroons by the end of 2007; the profi t earned in 2007 was 5.8 million kroons.

Th e environmental loans of the EIC are meant for deve-loping of environmental projects of a longer pay-back pe-riod. Th e EIC off ers its clients diff erent fi nancing options: a client can apply, from the EIC environmental program-me, for support and for shared fi nancing for the support from the CF or the ERDF, and in all these cases cover the

cost-sharing by the loan from the EIC. Th e procedure is convenient for the client as the support recipient deals with only one partner, the EIC, during the implementing of his project.

Loans are granted from the EIC’s own funds. Th e EIC Management Board has allocated a credit limitation of 150 million kroons for this purpose.

In 2007, the total amount of environmental loans reached up to 112.2 million kroons; current receivables covered 4.6 million kroons and long-term receivables – the total of 107.6 million kroons.

Th e loan interests of the EIC are similar to those of commercial banks, but compared with the banks, the EIC loans are more attractive due to their longer refunding period and fl exibility – the EIC off ers a grace period, since the pay-back period of environmental projects is relatively long.

Loan-granting is organised by the EIC Financial Unit, whose main tasks are:• to analyse loan projects and counsel clients;• to submit loan applications and analyses of

creditworthiness to the EIC Management Board;• to make payments;• to manage loans;• supervision, incl. assessment of loan receivables and risk management.

Loan decisions are made by the EIC Management Board. Th e EIC has the right to process a loan application in the time period of 1-3 months. In case of a positive decision, the Financial Unit of the EIC organises the awarding of contracts and the setting of guarantees.

A new task will be given to the Financial Unit in 2008 – participation in the evaluation of applications for support from the EU structural funds in the programme period of 2007-2013. Th e applicant has to submit, together with the application, reports on his previous economic activities and up to 30-year-long fi nancial forecasts, compiled on the basis of the methods laid down by the European Commission.

Th e task of the Financial Unit is to scrutinise the forecasts and prepare a decision about their conformity or non-con-formity to the requirements, as well as to assess the general fi nancial and economic conditions of the applicants.

55

BILANSS / BALANCE SHEETtuh kroonides / EEK in thousands

Kirje nimetusEntry

31.12.2007

Korrigeeritud Adjusted

31.12.2006jj

VARADASSETS

KäibevaraCurrent assets

Raha ja pangakontod Cash and bank accounts

464 668 8 709

Lühiajalised fi nantsinvesteeringud Short-term fi nancial investments

438 712 432 298

Nõuded riigile keskkonnatasude seaduse aluselTax receivables

263 571 384 328

Muud nõuded ja ettemaksedOther receivables and prepayments

277 839 278 699

Käibevara kokku Total current assents

1 444 790 1 104 034

Põhivara Non-current assets

Laenunõuete pikaajaline osa Long-term loan receivables

97 643 113 492

Materiaalne põhivara Property, plant and equipment

315 456

Põhivara kokkuTotal non-current assents

97 958 113 948

VARAD KOKKU TOTAL ASSETS

1 542 748 1 217 982

KOHUSTUSEDLIABILITIES

Lühiajalised kohustusedCurrent liabilities

Võlad hankijateleAccounts payable

503 279

Võlad töövõtjatelePayables to employees

831 802

Muud kohustused ja ettemaksedOther liabilities and prepayments received

281 310 288 757

Lühiajalised kohustused kokkuTotal current liabilities

282 644 289 838

Kohustused kokku Total liabilities

282 644 289 838

NETOVARA NET ASSETS

Sihtkapital Foundation 23 296 23 296Akumuleeritud ülejääk Accumulated surpus

904 848 686 450

Aruandeperioodi tulem Net surplus for the fi nancial year

331 960 218 398

Netovara kokku Total net assets

1 260 104 928 144

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKUTOTAL LIABILITIES AND NET ASSETS

1 542 748 1 217 982

TULEMIARUANNE / INCOME STATEMENTtuh kroonides / EEK in thousands

Kirje nimetusEntry

2007 2006

Tegevustulud Operating revenue

Saadud sihtfi nantseerimineGovernment Grants received

517 649 558 798

Tulud loodusvaradelt Revenue from natural resources

259 880 220 615

Muud tulud keskkonnakasutusest Revenue from environmental fees

703 462 556 052

Maksud kaupadelt ja teenustelt Taxes from goods and services

-677 258

Kokku tegevustuludTotal operating revenue

1 480 314 1 335 723

TegevuskuludOperating expenses

Antud sihtfi nantseerimise kuludExpenses of domestic grant fi nanced projects

484 513 487 005

Antud välisabi kuludExpenses of foreign grant fi nanced projects

668 073 618 426

Tööjõukulud Personnel expenses

21 087 16 851

MajandamiskuludOperating expenses

7 185 6 126

Kokku tegevuskuludTotal operating expenses

1 180 858 1 128 408

Aruandeperioodi tegevustulem Return from operations

299 456 207 315

Finantstulud ja -kuludFinancial income and expenses

Intressikulu Interest expenses

0 -491

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Income from deposits and securities

26 622 7 575

Muud fi nantstulud ja -kuludOther fi nancial income and expenses

5 882 3 999

Kokku fi nantstulud ja -kulud Total fi nancial income and expenses

32 504 11 083

Aruandeperioodi tulem Net surplus for the fi nancial year

331 960 218 398

56

Kirje nimetus Entry 2007 2006

1. Sihtfi nantseeritudkeskkonnakaitsevaldkonnad 2007Expenses of grant fi nanced projects 2007

1.1. Veemajandus / Water protection 57 126 0

1.2. Jäätmekäitlus / Waste management 51 333 0

1.3. Looduskaitse / Nature protection 30 243 0

1.4. Metsandus / Forestry 7 069 0

1.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 12 361 0

1.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 16 569 0

1.7. Kalandus / Fishery 8 395 0

1.8. Maakondlik / County 5 084 0

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2007Total expenses of grant fi nanced projects 2007

188 180 0

2. Sihtfi nantseeritudkeskkonnakaitsevaldkonnad 2006Expenses of grant fi nanced projects 2006

2.1. Veemajandus / Water protection 124 927 37 617

2.2. Jäätmekäitlus / Waste management 45 377 46 048

2.3. Looduskaitse / Nature protection 29 016 43 666

2.4. Metsandus / Forestry 29 289 6 882

2.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 34 152 13 364

2.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 18 155 12 678

2.7. Kalandus / Fishery 14 129 11 047

2.8. Maakondlik / County 8 653 3 404

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006Total expenses of grant fi nanced projects 2006

303 698 174 706

3. Sihtfi nantseeritudkeskkonnakaitsevaldkonnad 2005Expenses of grant fi nanced projects 2005

3.1. Veemajandus / Water protection 6 305 55 910

3.2. Jäätmekäitlus / Waste management 8 466 63 038

3.3. Looduskaitse / Nature protection 4 689 25 264

3.4. Metsandus / Forestry 1 368 17 327

3.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 4 187 12 890

3.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 3 279 11 981

3.7. Kalandus / Fishery 902 11 595

3.8. Maakondlik / County 771 6 801

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2005Total expenses of grant fi nanced projects 2005

29 967 204 806

Kirje nimetus Entry 2007 2006

4. Sihtfi nantseeritudkeskkonnakaitsevaldkonnad 2004Expenses of grant fi nanced projects 2004

4.1. Veemajandus / Water protection 5 555 20 802

4.2. Jäätmekäitlus / Waste management 6 643 15 653

4.3. Looduskaitse / Nature protection 0 1 725

4.4. Metsandus / Forestry 292 8 354

4.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 0 3 617

4.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 281 2 864

4.7. Kalandus / Fishery 0 2 989

4.8. Maakondlik / County 0 894

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2004Total expenses of grant fi nanced projects 2003

12 771 56 898

5. Sihtfi nantseeritudkeskkonnakaitsevaldkonnad 2003Expenses of grant fi nanced projects 2003

5.1. Looduskaitse / Nature protection 0 25

5.2. Metsandus / Forestry 125 207

5.3. Keskkonnakorraldus / Environmental management 0 206

5.4. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 0 69

5.5. Kalandus / Fishery 0 236

5.6. Maakondlik / County 0 94

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2003Total expenses of grant fi nanced projects 2003

125 837

6. Sihtfi nantseeritudkeskkonnakaitsevaldkonnad 2002Expenses of grant fi nanced projects 2002

6.1. Veemajandus / Water protection -928 0

6.2. Looduskaitse / Nature protection 0 48

6.3. Metsandus / Forestry 0 161

6.4. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 0 232

6.5. Maakondlik / County 0 18

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002Total expenses of grant fi nanced projects 2002

-928 459

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 – 2007Total expenses of grant fi nanced projects 2002 – 2007

533 813 437 706

7. Kulude periodiseerimine arvestadestekkepõhisuse printsiipi Cost recorded using the accrual basis of accounting

-49 300 49 300

KokkuTotal

484 513 487 006

ANTUD SIHTFINANTSEERIMISE KULUD KESKKONNAKAITSEVALDKONDADELESTATEMENT OF EXPENSES OF GRANT FINANCED PROJECTStuh kroonides / EEK in thousands

57

Kirje nimetusEntry 2007 2006

1. Välisabi vahendamine põhivara soetuseksIntermediation of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment

1.1. Ühtekuuluvusfondi meede 2000/EE/16/P/PE/001 Tartu Tunnelkollektori ehitusCohesion Fund (CF) measure 2000/EE/16/P/PE/001 Construction of Tartu Tunnel Collector

0 -546

1.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2001/EE/16/P/PE/007 Tartu joogi- ja reoveesüsteemi uuendamine CF measure 2001/EE/16/P/PE/007 Expansion and Rehabilitation of Tartu Water and Sewerage Network

30 343 96 509

1.3. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/PE/011 Valga vee- ja reoveevõrgustikCF measure 2002/EE/16/P/PE/011 Expansion of Valga Water Network and Sewerage

0 55 814

1.4. Ühtekuuluvusfondi meede 2001/EE/16/P/PE/006 Pärnu JäätmemajandusCF measure 2001/EE/16/P/PE/006 Pärnu Waste Management

6 175 26 131

1.5. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/PE/013 Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteemCF measure 2002/EE/16/P/PE/013 Kohtla-Järve Area SewageTreatment System

107 552 110 150

1.6. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/003Pärnu ja Paide veekorraldusCF measure 2004/EE/16/C/PE/003 Pärnu/Paide Water Management

95 563 56 201

1.7. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/004Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonira-jatiste rekonstrueerimine ja laiendamineCF measure 2004/EE/16/C/PE/004 Expansion and Rehabilitation of Water and Sewage Systems in Matsalu Sub-River Basin District

89 313 15 988

1.8. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/005Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni-süsteemCF measure 2004/EE/16/C/PE/005 Läänesaarte Sub-River BasinWater and Sewage Systems

28 195 9 592

1.9. Ühtekuuluvusfondi meede 2001/EE/16/P/PE/008 Narva vee- ja reoveevõrgustikCF measure 2001/EE/16/P/PE/008 Extension and Rehabilitation of Narva Water and Wastewater Network

13 350 5 948

1.10. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/PE/012 Rapla vee- ja kanalisatsioonirajatisedCF measure 2002/EE/16/P/PE/012 Rapla Water and Sewerage Project

4 455 45 536

1.11. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/002Viimsi veekorraldusCF measure 2004/EE/16/C/PE/002 Viimsi Water and Sewerage Project

18 795 0

1.12. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/007Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandus-projektCF measure 2004/EE/16/C/PE/007 Emajõgi and Võhandu Catch-ment Area Water Management

5 082 0

1.13. ERF projektidEuropean Regional Development Fund (ERDF) projects

31 133 42 631

Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks Total intermediation of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment

429 956 463 954

Kirje nimetusEntry 2007 2006

2. Välisabi kaasfi nantseerimine põhivarasoetuseksCo-fi nancing of foreign grants for aquisition of property,plant and equipment

2.1. Ühtekuuluvusfondi meede 2001/EE/16/P/PE/006 Pärnu jäätmemajandusCF measure 2001/EE/16/P/PE/006 Pärnu Waste Management

823 24 634

2.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/PE/011 Valga vee- ja reoveevõrgustikCF measure 2002/EE/16/P/PE/011 Expansion of Valga Water Network and Sewerage

0 9 302

2.3. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/PE/013 Kohtla-Järve regionaalne reoveekäit-lussüsteemCF measure 2002/EE/16/P/PE/013 Kohtla-Järve Area Sewage Treatment System

12 347 6 479

2.4. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/003 Pärnu ja Paide veekorraldusCF measure 2004/EE/16/C/PE/003 Pärnu/Paide Water Mana-gement

60 631 1 447

2.5. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/004 Matsalu alamvesikonna vee- ja kana-lisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laien-damineCF measure 2004/EE/16/C/PE/004 Expansion and Rehabilita-tion of Water and Sewage Systems in Matsalu Sub-River Basin District

14 523 4 989

2.6. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/005 Läänesaarte alamvesikonna vee- jakanalisatsioonisüsteemCF measure 2004/EE/16/C/PE/005 Läänesaarte Sub-River BasinWater and Sewage Systems

11 813 1 199

2.7. Ühtekuuluvusfondi meede 2001/EE/16/P/PE/008 Narva vee- ja reoveevõrgustikCF measure 2001/EE/16/P/PE/008 Extension and Rehabilitation of Narva Water and Wastewater Network

4 936 1 271

2.8. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/PE/012 Rapla vee- ja kanalisatsioonirajatisedCF measure 2002/EE/16/P/PE/012 Rapla Water and Sewerage Project

1 944 7 589

2.9. Ühtekuuluvusfondi meede 2004/EE/16/C/PE/007 Emajõe ja Võhandu jõe valgala veema-jandusprojektCF measure 2004/EE/16/C/PE/007 Emajõgi and Võhandu Catchment Area Water Management

299 0

2.10. ERF projektid ERDF projects

4 554 4 265

2.11. PHARE projektidPHARE projects

14 824 997

2.12. Muude mitteresidentide projektid (LIFE)LIFE projects

671 0

Kokku välisabi kaasfi nantseerimine põhi-vara soetuseksTotal co-fi nancing of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment

127 365 62 172

ANTUD VÄLISABI KULUD PROJEKTIDELESTATEMENT OF EXPENSES OF FOREIGN GRANT FINANCED PROJECTStuh kroonides / EEK in thousands

58

Kirje nimetus Entry 2007 2006

3. Välisabi vahendamine tegevuskuludeksIntermediation of foreign grants for operating expenses

3.1. ISPA/ÜF meede 2001/EE/16/P/PE/005 Tallinna jäät-memajandus, II faasCF measure 2001/EE/16/P/PE/005 Tallinn Waste Management-Phase II

677 22 050

3.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA projektide ettevalmistamiselCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 Technical Assistance for projects preparation

33 340 28 962

3.2.1. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Pärnu linna vee- ja kanalisatsioonitorustike arenduseksCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Pärnu Expansion and Rehabilita-tion of Sewerageand Water Supply Network

0 6 814

3.2.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Viljandi maakonna veemajandusprojekti rahastamisot-suse koostamiseksCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Viljandi County Water Management

3 536 884

3.2.3. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Natura 2000 alade investeeringuvajaduste määratlemiseksCF 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Natura 2000: Identifi cation for Future Investment Needs for Nature Protection Sector Related to Effi cient Mana-gement Structure

0 5 626

3.2.4. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA madalate Nox-heitmetega põletite paigaldamiseksEesti Energia AS Iru ElektrijaamasCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Istallation of Low-Nox Burners at Eesti Energia AS Iru Power Plant

0 3 801

3.2.5. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Lääne-Viru veemajandusprojektileCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Lääne-Viru Water Management

0 6 087

3.2.6. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Vääna jõe vesikonna veemajanduse arendamiseksCF 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Vääna River Basin Water Management Project

0 5 750

3.2.7. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise ette-valmistamiseks Kohtla-Järvel ja KiviõlisCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Kohtla-Järve and Kiviõli, Closure of Industrial Waste and Semi-coke Landfi lls

9 943 0

3.2.8. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Jääkreostuse likvideerimiseprojekti ettevalmistuseks endistel militaar- ja industriaalaladelCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Remediation of Past Pollution from Ex-military Bases and Industrial Zones

7 604 0

3.2.9. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Val-gamaa veemajanduse ÜF projektitaotluse koostamiseksCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Valga County Water Management

1 105 0

3.2.10. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Narva 50 MW tuulepargi rajamiseksCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA Narva 50 MW Wind Park

2 048 0

3.2.11. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseksCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Improvement of Ecological Quality of Inland Bodies in Estonia

8 662 0

3.2.12. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Ametnike koolitamiseksCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Ex-ante Control of the Project, Training on the Implementation of CF projects

161 0

3.2.13. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojek-tide ettevalmistamiseksCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Põltsamaa -Pedja Water Management

281 0

Kirje nimetusEntry 2007 2006

3.3. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PA/011 TA Harju alamvesikonna pilootveemajanduskavaarendamiseksCF measure 2003/EE/16/P/PA/011 TA for Harju-Sub-River Basin District Water Management Plan

0 5 682

3.4. Ühtekuuluvusfondi meede 2002/EE/16/P/PE/010Narva tuhavälja nr 2 sulgemineCF measure 2002/EE/16/P/PE/010 Narva Closure of Ash Field No 2

33 883 16 065

3.5. ERF projektid ERDF projects

15 225 11 470

Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeksERDF projects

83 125 84 229

4. Välisabi kaasfi nantseerimine tegevuskuludeksCo-fi nancing of foreign grants for operating expenses

4.1. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012TA projektide ettevalmistamiselCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 Technical Assistance for projects preparation

15 210 3 225

4.1.1. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012TA Natura 2000 alade investeeringuvajaduste määratlemiseksCF 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Natura 2000: Identifi cation for Future Investment Needs for Nature Protection Sector Related toEffi cient Management Structure

0 3 225

4.1.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012 TA Poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise ettevalmistamiseks Kohtla-Järvel ja KiviõlisCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Kohtla-Järve and Kiviõli,Closure of Industrial Waste and Semi-coke Landfi lls

5 700 0

4.1.3. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012TA Jääkreostuse likvideerimiseprojekti etteval-mistuseks endistel militaar- ja industriaalaladelCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA forRemediation of Past Pollution from Ex-military Bases and Industrial Zones

4 360 0

4.1.4. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012TA Valgamaa veemajanduse ÜF projektitaotluse koostamiseksCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Valga County Water Management

184 0

4.1.5. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PE/012TA Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteediparandamiseksCF measure 2003/EE/16/P/PE/012 TA for Improvement of Ecolo-gical Quality of Inland Bodies in Estonia

4 966 0

4.2. Ühtekuuluvusfondi meede 2003/EE/16/P/PA/011 TA Harju alamvesikonna pilootveemajanduskavaarendamiseksCF measure 2003/EE/16/P/PA/011 TA for Harju-Sub-River Basin District Water Management Plan

0 3 258

4.3. ERF projektid /ERDF projects 1 117 1 2414.4. PHARE projektid / PHARE projects 4 049 3474.5. Muude mitteresidentide projektid (LIFE, INTER-

REG)LIFE, INTERREG projects

7 251 0

Kokku välisabi kaasfi nantseerimine tege-vuskuludeksTotal co-fi nancing of foreign grants for operating expenses

27 627 8 071

Kokku antud välisabi kulud projektideleTotal expenses of foreign grant fi nances projects

668 073 618 426

59

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Rävala pst 8, 10143 Tallinn

tel 627 4171, faks 627 4170

info@kik.ee

www.kik.ee

Tekstid ja toimetamine MTÜ Loodusajakiri

Fotod Ingmar Muusikus ja KIK

Kujundus Raul Kask

Trükk Triip AS

Tallinn 2008

60