Sära

koos

YFUga Aastalõpu

eriväljaanne

Särav ja inspireeriv

Yfukate sära on palju ja see paistab kaugele, seda nii organisatsioonis sees kui ka väljaspool. Nii sai ka meie turundusstrateegia valmimisega alanud talvine teavituskampaania “Sära koos YFUga” sootuks suuremad mõõtmed. YFU asutaja Rachel Andreseni* rahuaja valguse

sõnumi edasi-kandmiseks mõeldud helkurite

jagamise ja tagasiside kogumise ettevõtmine sai

hoogu juurde ja hakkasime meedias kajastama ka

seda, kuidas ja kus yfukad säravad.

Hüüdlause “Sära koos YFUga” võimaldab otseselt

või kaudselt kokku koguda erinevad osapooled ja

panustajad. Nendelt kujundustelt on näha ka uus

suund YFU tutvustamisel, et kõlama jääksid kõik

meie võimalused, mida pakume.

Käesolev aastalõpu eriväljaanne on mõeldud ennekõike meile endile, inspireerivaks lugemiseks

kõikidele praegustele ja tulevastele yfukatele. Yfukatel on nii palju toredaid jutte, juhtumisi,

kogemusi ning häid mõtteid, mis väärivad kokku

kogumist ning kajastamist. Siit ei pea otsima kronoloogist järjekorda või loogilisi seoseid lugude

ja mõttekildude vahel, küll aga oleme rõhuasetuse

kallutanud täiesti teadlikult lapsevanemate ja

perede suunas ning uurinud, kuidas YFU neid ja

nende tõekspidamisi mõjutanud on.

Nagu ütles selle eriväljaande jaoks materjali kokku

pannud vabatahtlike koordinaator Kristi Märk: “See

pole ajaleht ega uudiskiri, vaid justkui YFU aastalõpu puzzle, millest on näha ja tunda nii YFU mõju kui ka

yfukate olemust ja nende väärtushinnanguid.”

Ilusat aastavahetust ning kohtumiseni

uutel säravatel hetkedel!

Kadri Eensalu

YFU Eesti tegevjuht

* Rachel Andreseni 1948. aastal öeldud legendaarne sõnum pärast seda, kui Amsterdami linnatuled esimest korda pärast

II maailmasõja lõppu uuesti süüdati: „I must do everything I

can with my life so that the city lights will never go off again“.

YFU Eesti tänab kõiki, kes on

säranud ja aidanud teistel särada

välismaal õppides, vahetusõpilast

vastu võttes, vabatahtliku või

toetajana panustades.

Yfu vabatahtliku Heliisi tähelend

4. detsembril tunnustati Tartus noorsootöö parimaid.

Aasta noore tegija kategoorias esitas ühe nominendi

ka YFU Eesti.

Heliis Nemsitsveridze on tegutsenud YFU Eesti ridades

vabatahtlikuna täpselt nii palju, kui on möödunud

päevi tema enda tagasitulekust vahetusaastalt

Austrias. Esimesel vabatahtliku aastal kogutud

kogemused ja tarkused andsid indu, et 2014. aastal

juba ise koordinaatori roll võtta. Heliisi käe all said

koolitatud nooremad tugiisikud ja nende võrgustik

läbis uuenduskuuri. Igapäevaselt on just Heliis see,

kelle poole 36 noort esmajärjekorras pöörduda saavad

ja kellele üle kuu aruandeid kirjutavad.

Lisaks sellele vastutusrikkale rollile ei ole Heliis

unustanud esindada YFUt erinevatel messidel ja

väliüritustel - pole paremat reklaamnägu kui naeratav

sõbralik neiu. Heliis suudab oma positiivse oleku ja

pühendumusega nakatada ka teisi enda ümber.

YFUl on hea meel, et on näinud kõrvalt Heliisi arengut

vahetusõpilase kandidaadist aktiivse YFU liikmeni, kes

hoolib lisaks isiklikule arengule organisatsiooni

arengust ning annab sellesse oma panuse osaledes

erinevatel mõttetalgutel, koosolekutel ja töötubades

ning hiljem ideid ellu viies.

Heliis, kuidas on YFUst saadud kogemus Sind mõjutanud ja mida

Sulle andnud?

YFU muudab mind iga päev paremaks inimeseks. Usun YFU

missiooni ning selle teadvustamine annab tihti energiat juurde, et

edasi minna. Olen saanud tänu YFUle reisida, avastada ning kõige

olulisem - õppida.

Mida vabatahtlikuna panustamine Sulle õpetanud ja juurde

andnud on?

Lisaks tosinatele visiitkaartidele ja telefoninumbritele, mida

messidelt kaasa olen saanud, olen enda pooleteiseaastasel

vabatahtlikuks olemisel avastanud, kui tore on tegutseda ühiselt

õilsa eesmärgi nimel.

Vabatahtlikud ei soovi enda töö eest midagi tagasi ning just see

muudab need inimesed, kes YFUs tegutsevad, niivõrd siiraks ja

entusiastlikuks. YFU paneb sära minu silmadesse ja minu soov on

seda sära teistega jagada:)!

Heliis koos oma õe, venna ja Migueliga, kes oli eelmisel aastal nende

peres elav vahetusõpilane

“Usun YFU missiooni ning selle

teadvustamine annab tihti

energiat juurde, et edasi

minna.” Heliis, Austria 2012/13

Belgias YFU rahvusvahelisel seminaril

Meie pere jaoks on reisimine olnud kirg juba kaua

aega, lapsed on väikesest peale kaugetel reisidel

kaasas käinud. Nii ei olnud kahtlustki, et keegi lastest

ka vahetusaastale läheb, küsimus oli vaid KUHU?

Alustasime vahetuspere kogemusest, et mõista

paremini, mida õpilane uues peres, uues kultuuris ja

keskkonnas üle elab, millega vastamisi seisab,

ühesõnaga, kuidas ta kohaneb. Samuti oli kindel plaan,

et sihtkoht peab olema kauge ja eksootiline, et kui juba,

siis tuleb saada uus ja eriline kogemus. Pekingi

olümpiamänge jälgides tekkiski idee, et see riik on Hiina

- kauge, tundmatu ja nii teistmoodi riik. Võtsime enne

lõpliku otsuse tegemist koos lapsega ette ka Hiina

külastuse, et aru saada, mis inimesed seal elavad ja mis

olukord seal riigis üldse valitseb. Eks siis paistab, kas see

kogemus pigem suurendab või vähendab soovi sinna

minna.

Ja läinud ta oligi

Kuna see reisikogemus ära ei hirmutanud, sai

vahetusaasta tegelikkuseks. Kuni ärasõiduni olime kogu

perega kõik asjalikud, korraldasime, kogusime raha,

valisime asju kaasa võtmiseks jne. Alles peale seda, kui

olime lapse lennuki peale pannud ja tagasi koju

jõudnud, saime aru, millegi olime hakkama saanud...

saatsime oma „väikse“ lapse riiki, kus elab sadu

miljoneid inimesi, kes söövad jumal teab mida ja kes

räägivad keelt, millest sõnagi aru ei saa...

Päris tihti leiad end lapsevanemana mõttelt, et väga

tahaks teada, kuidas lapsel seal kaugel läheb, aga siis

jõuad arusaamisele, et ta peabki seal ise kogemuse

saama ja selleks tuleb pärisperel end ohutusse

kaugusesse hoida, et mitte kohanemist raskendada.

Aga see on ju tõesti esimene kord, kui laps läheb üksi

nii pikaks ajaks kaugele ära. Samas, eks selle kogemuse

pärast ta sinna ju läinudki, et saada küpsemaks,

kohaneda uue olukorraga, õppida ja kogeda ehedalt

midagi täiesti uut.

Muidugi ehmatas kindlasti teda ennastki see esialgne

tähelepanu tema hiina keele oskuse ja saadud

kogemuslugude osas, kuid sellele järgnesid kohe

mõtted, mida teha, et väärt keeleoskust ja kogemust

elus hoida. Eestis elavate hiinlaste otsingud ja ühised

keeleõppimised said kooliõpilase igapäeva osaks.

Samuti kogemus Eestisse tulnud Hiina delegatsioonile

tõlkides.

Terje Tiiman: Meie pere vahetusaasta elamused

Enelin meenutab

Koolis võeti vahetusõpilasi väga hästi vastu,

klassi sisenedes hakkasid kõik plaksutama ja

vilistama. Seda tegi iga klass, kui keegi

vahetusõpilastest üle ukse astus.

Esmaspäeval algas kool tavaliselt

hommikuse hümni kuulamise ja lipu

heiskamisega. See on tegelikult nii hiinalik

seal seista, parem käsi küünarnukist üles

tõstetud.

Enne tundide algust läksime staadionile, et

teha hommikuvõimlemist. Novembris

hakkasid hommikul võimlemise asemel kõik

kõlarist tulnud rütmi saatel klassis endale

näomassaaži tegema.

Ma tunnen ennast nüüd juba hiinlasena,

kuna joon, nagu nemadki, iga päev kuuma

vett. Hiinlased joovadki kuuma vett ja külmi

jooke üldse ei joo, sest see ei ole tervisele

hea.

Kui tegin esimest korda Kung fu’d, oli see

tunne kohutavalt vägev. Mul oli täitsa Bruce

Lee tunne.

Enelin Tiiman oma vahetusaastal Hiinas 2009/10

Elumuutev otsus

Nii lapse vahetusaasta, kui vahetusõpilastele pereks olemine, on

olnud meie pere jaoks terve aasta kestev sündmus, mida hiljem

oleme püüdnud hetkedest terviklikuks kogemuseks sõlmida – alati

oli kohtumistel sugulastele-sõpradele uusi lugusid ja avastusi

rääkida, kõik elasid meie kogemustele kaasa, mitmest aastast on

tekkinud väike jutu- või pildiraamat.

Uue kultuuri kogemine lapse eheda läbielamise kaudu, YFU

missioonist ja noorte suureks kasvamisest osa saamine – see on

kogemus, mis muutub nakkavaks. Ka vahetusaastal käinud laps on

tagasi Hiinas, nüüd juba üliõpilasena Hiina kultuuri ja majandust

õppides. See on ilmselgelt muutnud ühe noore elu säravaks

kogemuseks ja edasiseks väljakutseks.

„Väike“ laps, kes kodust miljoniriiki lahkus, oli vahepeal suureks

saanud. Koju naases oluliselt iseseisvam, hakkajam ja arukam

nooruk, kes oskas nautida ka koolis käimist ning teadis juba palju

paremini, mida ta edasi teha tahab.

Vietnamis

Ema ja tütar, Terje ja Enelin

“Olen YFU tegevustes aktiivselt kaasa löönud

alates esimesest vahetuspere kogemusest, mis

oli 8 aastat tagasi, kuni käesoleval hetkel

ühingu juhatuses toimetades.

See ei ole üks eriline aasta, see on mõtteviis.”

Terje Tiiman, YFU Eesti aasta vabatahtlik 2013

YFU Eesti juhatuse liige

See kogemus andis julgust, et ükskõik, kui

uus või teistsugune situatsioon ka poleks,

alati on võimalik leida lahendus või uue

situatsiooniga kohaneda, seda isegi siis, kui

keelt ei räägi.

See andis julgust mugavustsoonist välja

astuda, läbi ühiste kogemuste ühise keele

leidmine, üksteise mõistmine.

Mul oli huvi näha rohkem, kogeda rohkem ja

ka mõista rohkem - miks seal nii tehakse

...käitutakse?

Heategevuskampaania enneaegsetele lastele Eva-Johanna Võik (Saksamaa 2011/12) on järjekordne

näide säravast noorest, kes lisaks sellele, et ta tegutseb

aktiivselt YFUs, jõuab veel ka palju muud. Kõnealune

heategevuskampaania tõestab veelkord, et kõik suured

asjad saavad alguse väikestest. Loodetavasti on see lugu

ka teistele innustuseks ja eeskujuks!

Jõulukinkide asemel ühine heategu

Lähte Ühisgümnaasiumis on abiturientidel jõulude ajal

traditsiooniks tavapärase kingivahetamise asemel

korraldada annetuskampaania. Kampaaniaga hakatakse

tegelema poolteist kuud varem. Nii tuligi Eva-Johannal

mõttesse korraldada kampaania enneaegsete laste

toetuseks. Tema idee sai palju poolehoidu ning suur

ettevalmistustöö võiski alata. Kampaaniat hakkasid

vedama Eva-Johanna ning veel mõned südikad neiud

tema klassist.

Toetust hakati koguma detsembri algul. Annetuskastid

pandi Lähte Ühisgümnaasiumisse, poodi, raamatukokku

ja lasteaeda. Endale seati eesmärgiks koguda 800 eurot,

et oleks võimalik osta Tartu Ülikooli Kliinikumi

Lastekliiniku neonatoloogia osakonnale kängurutool.

Kuna Eva-Johanna käib meediaklassis, otsustati kokku

panna ka video, mis räägiks, millise kampaaniaga on tegu,

kuid ilmselgelt oli video ka suurepärane võimalus saada

kampaaniale suuremat kõlapinda kui ainult kool.

Videot saab vaadata YouTube’is

https://www.youtube.com/watch?v=y9UYUmpI7rE

Lõpp hea, kõik hea

Suurepärase üllatusena avastasid kampaania korraldajad,

et ideega on kaasa tulnud väga paljud ümberkaudsed

inimesed. Oma panuse andsid nii lasteaialapsed, kui ka

käsitööhuvilised. Enneaegsete laste tarbeks tehti ise nii

sokke, mütsikesi, kui ka tekke.

Kui nädal enne kampaania lõppu ei olnud see veel oma

eesmärki saavutanud, siis lõpptulemust nähes olid

kampaania eestvedajad hämmingus: koguti 1339,08

eurot ning 40 paari sokke, 4 paari kindaid, 2 põlle, 52

mütsi ja 6 tekki. Kampaania kokkuvõttest on valminud ka

video:

https://www.youtube.com/watch?v=FTUWnNrDaUA.

Andmise rõõm

Kampaania korraldajad käisid üheskoos Tartu Ülikooli

Lastekliinikumi neonatoloogia osakonnale toetust üle

andmas. Mõnetigi äraleierdatud fraas, et andmisrõõm on

kõige suurem rõõm, pidas jällegi paika. “Selle kampaania

korraldamisega õppisin ma palju, kuid ennekõike seda, et

kõige tähtsam on teha asju südamega, sest nii saavad

teoks suured asjad,” võttis Eva-Johanna heategevusliku

ettevõtmise kokku.

Artikli autor: Kadri Oviir (Belgia 2011/12)

YFU vabatahtlik

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse tudeng

Eva-Johanna ja kehalise kasvatuse õpetaja Aimar Poom

2

Hille, Belgia 2011/2012

“Ma sain oma YFU-pisiku, kui vanem õde Heli hakkas oma

vahetusaastale mineku dokumente ajama ja erinevatel üritustel

käima. Sel hetkel ma juba teadsin, et ma tahaksin ka minna.

Vahetusaastale minnes oli mul kindel soov edaspidises elus

kunstiga tegelema hakata, aasta välismaal aga aitas mul endas

selgusele jõuda ning nüüd õpin hoopis rahvusvahelisi suhteid, mis

mind enne Belgiasse minekut niivõrd ei köitnud.

Lisaks sellele omandasin flaami keele ja sain seda praktikas

kasutada, kui Jõgevale tuli kahel järjestikusel aastal grupp

Antwerpeni tudengeid. YFU on laiendanud mu maailmapilti,

muutnud mind sallivamaks ja andnud suure tutvustepagasi.”

Hille tuli tagasi. Koos temaga hakkasid koos meie perega elama

ka YFU lõbusad ja vaimukad jukud. Nende tegemisi ja

toimetamisi paberil on nii tore jälgida. Hille ei ole nõus tegema

midagi ülepeakaela, ta paneb alati oma kujundatud tegelastele

hinge sisse.

“See oli tõeline tiimitöö, kuidas kolm õde

ühe eesmärgi nimel koostööd tegid.” Ele ja Ain Malm

Perekond malm ja nende neli tütart

Heli Texase vahetuspere tema Jaapani vahetusaastalt

saabunud vahetusõde vastu võtmas

Kolm õde: Helje, Hille ja Heli

Jõgevamaal elav perekond Malm on YFU maailmas mitmeski mõttes legendaarne. Neil on kolm tütart, kes kõik

on praeguseks vahetusaastal käinud. Peale selle on nad olnud vahetuspereks neljandale tüdrukule, Saksamaalt

pärit Mariele, kellest sai samuti justkui nende enda pere laps. Lisaks on pereisa Ain olnud külalisesinejaks

toetajate otsimise koolitusel.

1

Heli, Ameerika, Texas 2009/10

“Esimest korda kuulsin YFUst siis, kui käisin 8.klassis ja

yfukad tulid meie kooli rääkima YFU Eesti tuuri käigus,

aga alles 18-aastasena, kui mu klassi tuli uus õpilane,

kes oli just oma vahetusaastalt Brasiiliast naasnud,

hakkasin tõsiselt minekule mõtlema. Mäletan siiani

seda ärevust ja põnevusttekitavat tunnet ja YFU

kontori lõhna kui lepingut sõlmimas käisime.”

Vahetusõpilaste elust olime lugenud kirjutisi varemgi,

kuid millegipärast alati sellise mõttega, et see meid ei

puuduta. Ühel õhtul, kui Heli koolist tulles teatas, et

tahab minna Brasiiliasse vahetusaastale, tundus see

jutt alguses naljana. Kuid nii see ei olnud. Heli ajas ise

kõik paberid korda, käis koolitustel ja valimispäevadel.

Ameerika jäi lõpuks selleks riigiks, kuhu ta minna

tahtis. Lasksime tal tegutseda. Rahade kokkusaamisel

aitasime muidugi ka meie lapsevanematena (eriti isa),

aga tüdrukud proovisid ka telefoni teel firmadelt

rahasid küsida. See oli tõeline tiimitöö, kuidas kolm

õde ühe eesmärgi nimel koostööd tegid. Heli helistas,

rääkis, seletas, Hille otsis firmade kontaktandmeid,

Helje tegi märkmeid nagu sekretär.

Meie ei sekkunud. Iga kõnega kasvas Heli enesekindlus

ning ta suutis viisakaks jääda isegi siis, kui abist ära

öeldi. Kuulsime nende omavahelistest kõnelustest,

kuidas nooremad õed juba oma tulevikuplaanidesse

vahetusaastale minekut sättisid.

Heli kesk- ja Helje põhikooli lõpetamine. Hille on Belgias

vahetusaastal, kuid teda asendab Saksamaalt saabunud

vahetuslaps Marie (vasakult esimene)

Helje koos oma vahetusperega

3

Marie-Theres, vahetuslaps Saksamaalt 2011/12

Me ei mõelnud kunagi, et ta on võõraslaps nagu

muinasjuttudes, kellesse suhtuda halvasti või teistmoodi

kui enda lastesse. Tasuks selle eest kutsus ta meidki

“ema” ja “isa”.

Hille elas oma põnevat elu Belgias, Maari Eestis ja meie

jälgisime nende mõlema arengut ja edusamme suure

heameelega. Me mõistsime oma last palju paremini, kui

elav näide oli kohapeal. Võiks isegi öelda, et ta on olnud

meie suurim õpetaja.

Huvitav oli näha, kuidas ta oma harjumusi vastavalt meie

kodu traditsioonidele muutis.

Aasta möödus märkamatult. Maari lahkus. Meil oli teda

väga kahju ära saata. Selle ajaga olime väga lähedaseks

saanud. Tore oli õhtuti istuda köögis ja temaga juttu

ajada, arutada ilmaasju. Teisalt jällegi, YFU suudab kokku

viia isegi need vahetusõed ja-vennad, kes elanud

erinevates riikides, nii kohtusid Hille ja Maari

esmakordselt Saksamaal YES laagris enne lõplikku

kojuminekut. 4

Helje, Austria 2013/14

“Aja möödudes sai mul järjest enam selgemaks, et ma tahan

ja mingil määral pean võtma ette sarnase tee. Lisatõuke mu

mõtetele andis minu teine õde Hille, kes otsustas veeta aasta

Belgias. Pärast Hille tagasitulekut oli lõpuks kord jõudnud ka

minuni ja sain lõpuks hakata oma unistust täitma.”

Helje oli koos õdedega vahetusaastale mineku ettevalmistusi

läbi teinud ning oli väga teadlik, kus, millal ja kuidas teha.

Kuid aasta-aastalt on üha raskem leida omale sponsoreid, ka

rahasummad, mis tuleb leida, kasvavad. See ongi

vahetusõpilaseks mineku juures kõige suuremaks miinuseks.

Helje sõitis uusi kogemusi hankima uude perre, koju jäi

gümnaasiumi lõpetav Hille, sest Heli otsustas aastaks

katkestada oma psühholoogia õpingud ülikoolis ning läks

Islandile töötama.

Kõik lapsed olid järsku täiskasvanuks saanud. Vahetusaastale

saatsime lapse, tagasi tuli aga täiskasvanu, kes teadis, mida

tahab ning sai iga asjaga iseseisvalt hakkama. Lapsevanema

roll muutus. Me ei saa enam neile peale suruda oma

tõekspidamisi või põhimõtteid, ainult toetada, kui seda

soovitakse.

Kindlasti annab vahetusaasta nii palju juurde meie

mõtlemisele kui ka väärtushinnangute kujunemisele. Ei

suudaks ilmselt ette kujutada, missugune mu elu ja meie

perekond praegu oleks, kui me poleks võtnud ette sellist

rännakut.

“Ma ei suudaks mitte kunagi

vahetada oma aastat Eesti aasta

vastu, sest need pole mitte

kuidagi võrreldavad.” Helje

“Olen mõelnud, missugune oleks mu elu, kui mu

teele poleks sattunud YFUt? Tean kindlalt, et ma

poleks oma elus praegu selles kohas, kus olen või

oleks siia punkti jõudmiseks kulunud lihtsalt

rohkem aega.

Kindlasti oleks mu maaiilmapilt palju kitsam ning

lisaks olen kindel, et vahetusaasta oli oluliseks

aluseks, et läheksin õppima oma praegust eriala –

psühholoogiat.”

Heli Malm, selle pere esimene vahetusaastal käija

“Maailm tuli meile palju

lähemale, muutus kuidagi

väiksemaks.” Ele ja Ain

Saavad hakkama ja oskavad

Esimest last vahetusaastale saates tekkis tohutult palju

küsimusi, millele me päris täpseid vastuseid ei saanudki.

Püüti küll rahustada, et YFU organisatsioonil on tihe

tugiisikute võrk, kuid muretsesime ikka, kuidas ta

võõrkeelses keskkonnas hakkama saab. Tugiisikud on ju ka

vaid inglise keelt kõnelejad, mitte lapse emakeelt oskajad.

Lapsevanematena muretseme tihti palju rohkem kui asi

üldse väärt on. Meie lapsed on alati palju tublimad ja

oskavad, meile üllatuslikult, ka kriisisituatsioonides targalt

käituda.

Kaks ema ja kaks isa

Kuigi kõhklusi ja kahtlusi oli palju, ei tekkinud kordagi sellist

mõtet, et last ümber veenda mitte minema. Oleme alati

toetanud oma tütarde entusiasmi käia erinevates

huviringides. Nii mõistsime ka vahetusaasta väga suurt

tähtsust lapse iseseisvumisel ja arengul.

Algul ei osanud arvatagi, et ka meid ennast ootas suur

muutus. Esialgu oli nii naljakas kuulata kui nad rääkisid oma

emast, isast, õdedest ja vendadest, kes aga ei olnudki ju

eestlased. Samas ei tekkinud kordagi mingit

mõttevälgatustki, et minu laps ütleb “ema” või “isa” hoopis

võhivõõrale inimesele, pigem oli hea meel, et said omale

ameeriklannast, jaapanlannast, belglannast või

austerlannast õe ja palju sugulasi, kellega hiljemgi suhelda.

Teisalt oli väga huvitav see olukord, kui Maari tuli koos oma

Saksamaa vanematega meile külla. Kokku said tema kaks

ema ja kaks isa ning meil oli üheskoos väga tore.

Maailm on meie kodu

Maailm tuli meile palju lähemale, muutus kuidagi

väiksemaks. Nüüdki kuulame või loeme uudiseid kas

Ameerika, Belgia, Austria või Saksamaa kohta, sest need on

olulised. Tean, et seal elavad inimesed, kes hoolivad ka meist.

Saadame vastastikku kirju, kaarte, kingipakke. Skype muudab

vahemaad olematuks. Sel suvel külastasid meie peret ka Hille

Belgia pere ning väga head sõbrad. Koolivaheaegadel käivad

nii Hille kui Helje oma peredel külas. Euroopas on lihtne

reisida.

Oleme YFU-ga seotud olnud umbes 7 aastat. Praegugi on

meie pere liikmed aeg-ajalt vabatahtlikena kaasatud. Kui

vaja, siis on kõik valmis seda organisatsiooni oma nõu ja

jõuga toetama. Minu jaoks on need aastad olnud väga

huvitavad. Oleme erinevatel üritustel kohtunud paljude

lapsevanemate, vabatahtlike ja toredate ning seiklusjanuliste

noortega. Oleme lugenud paljude laste blogisid, elanud kaasa

nende tegemistele, muredele ja rõõmudele samuti nagu oma

laste omadelegi. Leiame, et seda organisatsiooni on väga

vaja.

Hille oma Belgia vahetusperega

Pereema Ele: inglise keel selgeks ja Islandile

Nende aastate jooksul tekkis minul suur motivatsioon

õppida inglise keelt, mida kooli ajal teha ei saanud. Tekkis

samasugune rännukihk nagu mu lastelgi, soov näha uusi

paiku ja tutvuda teiste maade inimestega, kuni lõpuks olin

valmis minema nn vahetusaastale - Islandile turismitallu

tööle.

Olen seal elanud 9 kuud ning olen väga rahul oma eluga.

Nagu lapsedki, olen ka mina pidanud läbima need võõrsil

elamise psühholoogilised etapid: sealse kultuuri, kliima,

tavade, kommete ja keelega kohanemine ning tunnen end

seal elades hästi.

YFU Eesti jukud sammuvad julgelt oma teed ja riikide arv, kus nad end ühel või moel ilmutavad, aina suureneb.

Näitena olgu siin ära toodud pilt YFU Tšiili kampaaniast, mille tulemusel valmib raamat, kus annavad tooni ka meie jukud.

YFU jukude joonistaja hille malm

Jukud, mis sündisid siis, kui Epp Õlekõrs sellise idee välja

pakkus ja neid joonistama asus, on praeguseks saanud uue

autori, kelleks on Hille Malm.

Hille, kuidas Sa YFU jukusid joonistama sattusid?

Belgiast tagasitulnuna hakkasin loomulikult vabatahtlikuks.

2012 oli YFU suur juubeliüritus ja Alice Kääramees vajas abi

YFU ajajoone kokkupanekul ja kujundamisel. Kuna olen juba

6ndast eluaastast saadik kunstikoolis käinud, võtsin

pakkumise rõõmuga vastu. Ajajoont kokku pannes selgus, et

Uus-Meremaal ei olnud oma jukut olemas ja kuna Epp enam

uusi jukusid juurde ei joonistanud, palus Alice, et äkki saaksin

mina selle joonistada. Sellest hetkest alates saigi alguse mu

jukude joonistamise teekond.

Kui raske oli jätkata seda, mida keegi teine on alustanud?

Ise näen, et olen kõvasti edasi arenenud ja pildid on

muutunud oma joonekasutuselt enesekindlamaks ja

konkreetsemaks. Esialgu püüdsin ikka klammerduda Epu

loodud jukude stiili külge, aga mida aeg edasi, seda enam on

jukud omandanud minuliku stiili ja teinud läbi justkui pisikese

uuenduskuuri. Mu esimesed jukud olid kõik kiilaspäised, kuid

ka sellel oli seletus olemas. Kuna ma ei teadnud, kas oleks

õige teha poiss- või tüdruk-juku, siis tegin sellised beebi-

jukud, et ei oleks otseselt aru saada, mis soost nad täpselt on.

Kui minult aga selle kohta küsima hakati, muutsin oma

pildikesi ning hakkasin joonistama poiss- ja tüdruk-jukusid

läbisegi, seda vastavalt kontekstile ning teemale.

Hille jukusid joonistamas

Kas Sul on selle aja jooksul tekkinud oma lemmik juku? Joonistajana on mul endal keeruline oma lemmikut välja valida. Seda enam, et mul tuleb pidevalt uusi ideid peale. Aeg-ajalt olen sattunud oma vanu joonistatud pildikesi vaatama ja tavaliselt leian nende juures midagi, mida oleks võinud teha paremini. Korra-paar olen isegi korrektori kätte võtnud, kindlates piltides muudatusi teinud ja need uuesti kontorisse saatnud. Üks huvitavamaid jukude joonistamise kogemusi oli sel suvel, kui sain kaasa lüüa YFU Eesti ajakirja Avasta

Maailma kujundamises ja selle jaoks nii kaanekujunduse, kui ka muud pildid joonistada. Mida jukude joonistamine Sulle endale annab? Mulle endale annab jukude joonistamine võimaluse taas pliiats kätte võtta ja pisut loomingut kasutada, sest nüüd ülikoolis olles ei leia just väga palju aega ja motivatsiooni vabade kunstide jaoks. Veelgi enam, ma tunnen, et mu enda joonistatud naerunägudega tegelased annavad mulle endalegi positiivset energiat ja jõudu juurde. Ma naudin seda, mida ma teen ja ma loodan, et see positiivne energia, mida ma ise oma joonistustesse sisse panen, jõuab ka nendeni, kes neid pildikesi vaatavad. Olen rõõmus,et saan olla osa YFU Eesti eripärast ja aidata hoida seda joont, mis eristab Eesti organisatsiooni teiste maade YFUdest.

Kust tulevad ideed, milliseid jukusid joonistada?

Olen meie jukude kollektsiooni alustamise ajast lisaks

sellele Uus-Meremaa lambaga jukule veel mõne teisegi

riigiga seonduva juku lisanud. Näiteks Norra juku

mõtlesin välja ühe Norras vahetusaastal olnud tüdruku

sünnipäevaks. Joonistasin selle juku talle kaardile ja

hiljem saatsin ka YFU kontorisse edasi.

Kui mul on idee olemas, pole jukude joonistamine ei

kontimurdev ega ajakulukas. Samas olen mõnel juhul

veetnud ka päeva-kaks, mõtiskledes mingi kindla juku

teema üle. Kui minult palutakse üht jukupilti, siis

harilikult teen ikka mitu varianti, sest siis saan ka ise

näha, milline paremini töötab või konteksti sobib, ja kas

võiks veel midagi teisiti teha. Samas tean, et valmistan

seeläbi keerulise ülesande neile, kes pärast valima

peavad.

Mismoodi Sa neid joonistad?

Üldjuhul, kui tuleb mõni juku-tellimus, ei hakka ma isegi

mõtlema, kas mul on juba midagi eelnevalt tehtud, mis

võiks pisut ümber tehes sobida, vaid võtan pliiatsi välja

ja joonistan uue. Ma tunnen end vabamalt, kui saan

algusest lõpuni uue pildi teha.

Kõik jukud valmivad ikka pliiatsi ja tintenpeniga paberil,

sest olenemata disainiprogrammide kasutamise

oskusest, tunnen end siiski ikkagi kindlamalt, kui saan

pliiatsiga figuure paberile luua. Eelmisel, 2013. aastal,

jõudsid jukud 2D-tasandist ka veidi kaugemale ning

näitasid end avalikkuses kolme vahva ja pehme kaisu-

jukuna

“Jukud pole iial mornid ega tujutud

tegelased. Otse vastupidi! Nad on

just sellised nagu õiged yfukad-

päikselised, energiat täis, asjalikud

ja tegusad. Seda kõike ma üritangi

panna ka iga pildi sisse.”

jukude joonistaja Hille

YFU aastalõpu eriväljaande esikaane taustaks on 2014. aasta fotokonkursi 12 parimat jäädvustust, mis kaunistavad ka YFU 2015. aasta kalendri lehekülgi. Autoriteks Vanessa Kärmas, Egle Sirge, Carolin Kaljuvee, Kersti-Liis Vimm, Oskar Kobar, Angela Mooste, Kadi Lääts, Elo Maria Pauman, Graciana Valet, Laura Toomlaid, Hannah Schütt ja Kristina Vesilind. Kalendri pani kokku ja kujundas YFU

vabatahtlik Rudolf-Gustav Hanni Tegude Kalender OÜst.

HEA TEADA

2014 aasta on see aasta, mil YFU Eesti sai endale blogi

http://yfueesti.blogspot.com

Gümnaasiumi ajal sai naerdud, et olen justkui YFU

Pärnu kontor. Nüüd olen kaks suve, kaamera käes,

jooksnud ringi Saksamaal YESi laagriplatsil, filmides

kõiki osalejaid. Ka möödunud sügisel lõin kaasa YFU

filmiprojektis ning nüüd olen otsapidi selle blogi otsa

kukkunud - pusinud selle disaini ja lahenduse kallal, et

ka YFU Eestil oleks oma veebipäevik!

Ehk on Teil kõigil siin just niisama lõbus nagu minul

selle "kaamera taga".

Nagu õigele YFUkale omane - päikest taevasse ja

näkku!

Marren Tiivits, USA 2009/10

Koostöös professionaalse turundusspetsialisti Evelin

Mägiojaga valmis YFU Eesti turundusstrateegia.

Seal leppisime kokku ühises lähenemises YFU

turundustegevustele ning panime paika mõõdikud,

mille abil saame oma samme strateegia ellu viimisel

jälgida.

YFU Eesti esindus kohtus Haridus- ja Teadusministeeriumi algatuse Huvitav Kool esindajatega ning üheskoos jõuti järeldusele, et meie tegevus teenib sarnast eesmärki. Seega, edaspidi tohime me enda tegevuste puhul kasutada

viidet Huvitavale Koolile ning konkreetsem koostöö

koolitundide huvitavamaks muutmise eesmärgil jätkub uuel

aastal.

Detsembri alguses toimunud YFU Eesti 2014. aasta üld-

koosolekust valmis sel aastal lisaks kirjalikule protokollile ka

visuaalne kokkuvõte, mille autoriks Aune Lillemets.

Meenutamist väärt

Head uudised Brüsselist YFU rahvusvaheliselt konverentsilt! International YFU award for outstanding contributions to the international YFU network goes to - YFU Estonia!!! Oleme rõõmsad ja elevil ning tänulikud kõigile, kes on andnud oma panuse YFU Eesti kujunemisele selleks, kes me täna oleme! Aitäh ja suur kummardus kõigile!

YFU viies pressikonverents, mis toimus 2014. aasta kevadel Solarise keskuses, oli konkurentsitult YFU ajaloo parim ning köitis ka nende tähelepanu, kes seda oma päevaplaani kirjutanud ei olnud. “Päev oli edukas ja seda tiimitunnet, mis tekkis ligi 30 vabatahtlikuga koostööd tehes on sõnades võimatu kirjeldada. YFU on parim vabatahtlike organisatsioon ja me tuleme Solarisse kindlasti tagasi!” võttis Solarise päeva projektijuht Heili Johanson päeva kokku.

yfukad meedias

Õhtulehe Kooli ABC

Äripäeva Koolituslisa

Uus brand ja logo Alates uuest aastast võtavad kõik maailma

YFUd kasutusele uue brandi ja logo.

Koostöös algatusega Noored Kooli on uuendamisel YFU Eesti keeletuur. Sellega seoses kõlab ka tuuri juhi ja juhi varju üleskutse sel korral pisut teistmoodi.

Ahoi vahva visionäär! YFU on ikka ja alati pidevates muutuste tuules. Alustame ka uut aastat samal lainel :) Sedakorda saab tuliuue kuue meie keeletuur! Uus TUUR vajab ka uut juhti ja esmakordselt YFU ajaloos ka TUURi

juhi varju – ikka selleks, et kogemus ja teadmised püsiksid meiega. TUURi juhi roll on nüüdsest läbimõeldum, põhjalikum ning oluliselt põnevam. Juhile ning varjule hakkab abiks

olema meie armas Sandra Järv – keeletuuri mentor ning presentatsioonide spetsialist. Samuti toetab kogu

meeskonda omalt poolt algatus Noored Kooli, kes viib läbi keeletuuri koolituse.

TUURi juht olla on uhke ning üheskoos mõtestame keeletuuri lõppedes ka saadud kogemuse lahti, et saaksid

sellest veelgi enam kasu :) Keeletuur leiab 2015 aastal aset 26.01-06.02. TUURi juhiks ja varjuks kandideerimise lõppkuupäevaks on 05.01.2015. Palume kõigil huvilistel edastada selleks ajaks meile oma motivatsioonikiri, e-mailile evahelen@yfu.ee või agnes@yfu.ee

UUEL AASTAL UUE HOOGA

!