ainekavad... · web view- on tutvunud eesti ning prantsuse, itaalia, hispaania, põhja- ja...

AINEVALDKOND „KUNSTIAINED“

Kunstipädevus

Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuuri-saavutustest ning maailma kultuurilise mitmekesisuse mõistmist. Kunstipädevus hõlmab oskust väljendada enda ideid mitmekesiste kunstiliste vahenditega ning väärtustada loomingulisi saavutusi visuaalsetes kunstides ja muusikas. Kunstipädevusse kuulub eneseväljendusoskus, isikupära tead-vustamine, oskus uurida varasema kultuuripärandi varasalvi ning valmisolek leida uusi lahendusi muutuvates oludes.

Põhikooli lõpuks õpilane: on omandanud loovtegevuse ja eneseväljenduse kogemusi, tunnetab oma loomingulisi või-

meid ning väärtustab isikupäraseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi kasutab loovtöödes mitmekesiseid visuaalseid ja muusikalisi väljendusvahendeid, arutleb

kultuuriliste sõnumite ja väärtushinnangute üle; oskab kujundada oma arvamust ning väljen- dada oma emotsioone

väärtustab kultuuri ja inimese loovust, osaleb kunstide individuaal- ja koostööprojektides ning hindab lahenduste otsimist ja loovat mõtlemist

märkab kultuuritraditsioone ning maailmakultuuri mitmekesisust, mõistab muusika ja kunsti osatähtsust nüüdisaegses ühiskonnas, aktsepteerib kultuurinähtusi ning oskab kriitilis-loominguliselt hinnata massi- ja süvakultuuri

väärtustab, hoiab ning arendab Eesti kultuuri, tunneb vastutust kultuuritraditsioonide säili- mise eest, väärtustab maailmakultuuri mitmekesisust, otsib kultuurinähtuste seoseid teaduse, tehnoloogia ja majandusega nii minevikus kui ka tänapäeval.

Ainevaldkonna õppeainedKunstiainete valdkonda kuuluvad kunst ja muusika, mis on kohustuslikud kõigis põhikooliastmetes.Kunsti ja muusikat õpitakse 1.–9. klassini.

Kunstiainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti.I kooliaste II kooliaste III kooliaste

Kunst+tööõpetus 9 nädalatundiKunst 4 nädalatundi 3 nädalatundi Muusika 6 nädalatundi 4 nädalatundi 3nädalatundi

Ainevaldkonna kirjeldus

Kunstide valdkonna aineid ühendab tähelepanu pööramine loovuse ja eneseväljendusoskuse arene-misele ning tervikliku maailmapildi kujunemisele. Kunstidega tegelemise kaudu saadakse teadmisierinevate väljendusvahendite ja kultuuride kohta, õpitakse tundma ennast ning mõtestatakse kuns-tide rolli ühiskonnas.

Loomise, esitamise, teoste interpreteerimise ja analüüsimise kaudu õpitakse tundma traditsioonilisi ning nüüdisaegseid kunste, nende sisu, vorme ja tähendusi, kujundatakse mõistmist ning kriitika-meelt. Oluline on mõtlemise paindlikkus ning avatus kultuurilistele ja individuaalsetele erinevuste-le, mis toetavad toimetulekut kiiresti muutuvas ja mitmekultuurilises maailmas.

Praktiline kunstidega tegelemine arendab tundemaailma, intuitiivset ja loovat mõtlemist. Kunstidel on oluline osa igapäevaelu rikastava ning emotsionaalselt tasakaalustava harrastusena. Kunstitege-vused tasakaalustavad teiste ainete valdavalt verbaalset ning analüütilist mõtlemist, lisades kujund-liku, sünteesiva ja intuitiivse poole. Selle tulemus on terviklik mõtlemine, mis võimaldab loovalt läheneda probleemidele, väärtustab erinevaid lahendusi ja lahendite mitmetahulisust. Kunstidega tegelemine avaldab positiivset mõju kõikide ainete õppimisele.

Kunstiainete sisus, tegevustes ja taotlustes on ühised järgmised aspektid: teadmised kunstidest (analüüs) erinevate kunstide seostamine (süntees) ainealane (verbaalne) keel loominguline eneseväljendus (loomine, esitamine) kunstiloomingu vastuvõtmine (kommunikatsioon, kriitika) oma-, kohaliku ja maailmakultuuri väärtustamine (mitmekultuurilisus) kultuuriväärtuste kaitsmine (jätkusuutlikkus).

Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Kunstide valdkond võimaldab kõiki üldpädevusi loomulikult lõimida igapäevasesse õppetöösse nii teooria kui ka praktika kaudu.

Väärtuspädevus. Kunstid rõhutavad kultuuriteadmisi ja ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuri-ruumi identiteedi osana. Kõigis tegevustes väärtustatakse individuaalset ning kultuurilist mitmekesi-sust. Käsitletavate teemade, analüüsitavate kunstiteoste ja -sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ja esteetiliste väärtushoiakute kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpe-tavad teadvustama kunste eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid, seisukohti ja prob-leemilahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse.

Sotsiaalne pädevus. Kunstiainete uurimuslikud ja praktilised rühmatööd, arutlused ja esitlused, ühismusitseerimine ja ühistes kunstiprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust ja üksteise toetamise väärtustamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjutatakse oma seisukohtade kaitsmist ning teiste arvamustest lugupida-mist. Kunstiained teadvustavad inimese kui kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud ruumilistes ja virtuaalsetes keskkon-dades.

Enesemääratluspädevus. Loovülesannetes saadav pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset enesehinnangut. Kultuuriliste ja sotsiaalsete teemade käsitlemine (vaadeldavad kultuurinähtused, kunstiteoste ja muusikapalade ainestik ning sõnumid jne) aitab kujundada personaalset, sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti. Sihiks on integreerida noori nüüdisühiskonda ja toetada oma identiteedi väljendamist loomingus.

Õpipädevus. Kunstides kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja töövor-mide rakendamise kaudu, mis võimaldab õpilastel teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii in-dividuaalselt kui ka rühmas lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info hankimist, selle analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes situatsioonides.Kunstides saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute sobivust kontrollida, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev tagaside ja eneseanalüüs aitavad järjest suuren-dada õppija rolli oma õpitegevuse juhtijana.

Suhtluspädevus. Kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest, jms rääkimine, ulatudes lihtsast argikeelsest kirjeldusest ainespetsiifilise keelekasutuseni. Oma tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskuse kujune-mist ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Kunstides referatiivsete ja uurimistööde koostamine eeldab teabetekstide mõistmist ning juhib kasutama mitmesuguseid info esitamise viise (teksti, joo-nist, skeemi, tabelit, graafikut). Kunstiainetes tutvutakse kunsti ja muusika kui kommunikatsiooni-vahenditega, õppides tundma neile eriomast mitteverbaalset keelt ning „tõlkides“ sõnumeid ühest keelest teise.

Matemaatikapädevuse arengut toetavad kunstides rakendatavad ülesanded, kus tuleb sõnastada probleeme, arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi; samuti analüü-sida kunstikategooriaid (kompositsioon, struktuur, rütm jne), võrrelda ja liigitada erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutada sümboleid.

Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist toetavad kunstides individuaal- ja rühmatöö, uurimuslikud ja probleemipõhised ülesanded ning õpitava sidumine nüüdisaegse igapäevaelu nähtustega. Kunstide valdkonnas on iseloomulik uuenduslike ja loovate lahenduste väärtustamine. Praktiline loovtegevus annab võimaluse katsetada ideede väljendamise ja esitlemise erinevaid võimalusi, leidlikult valides sobivaid meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust planeerima, võtma vas-tutust tööde lõpuni viimise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsete ning institutsioonidega.

Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Nüüdisaegsele kultuurile on olemuslik interdistsiplinaarsus. Kunstid on tihedalt seotud kõigi inimte-gevuse valdkondade ning oma ajastu mõtteviisidega. Inimeseks olemine, sotsiaalsed suhted ja maa-ilm on oma erinevates avaldumisvormides kunstide aines, seega teiste ainevaldkondadega suhestu-mine on kunstide loomulik osa.

Kunstiainete ja teiste ainevaldkondade seostamiseks on palju võimalusi.1. Väärtushoiakute kujundamine ja maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine. Paljudes ai-netes tutvutakse erinevate kultuuridega ning toetatakse kultuurilise ja sotsiaalse identiteedi kujune-mist (kunstid, eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, ajalugu ja ühiskonnaõpetus, geograafia, käsitöö ja tehnoloogia, kehaline kasvatus). Kunstide kaudu saab eriti hästi teadvustada kultuuridevahelist dia-loogi ja loovust nüüdisühiskonna innovatsiooni allikana.

2. Kattuvate või lähedaste mõistete kasutamine (kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil, variat-sioon, improvisatsioon, liikumine, dünaamika jm): kunstid, keeled ja kirjandus, tehnoloogia, keha-line kasvatus.

3. Ainete sisust lähtuvate seoste esiletoomine: sotsiaalainetest lähtudes vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning

erinevate kultuuride kommete ja pärimustega

emakeelest ja võõrkeeltest lähtudes arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning infokanalite kasutamise oskust; kirjandusest lähtudes vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid muusikas ja kunstis, teatri- ja filmikunstis

loodusainetest lähtudes teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist eripära, õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning helide, valguse ja värvide omadusi;

matemaatikast lähtudes arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist (matemaa- tiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid)

käsitööst ja tehnoloogiast lähtudes arendatakse käelist tegevust ning loovat mõtlemis (loo-mise protsess, tehnoloogiad ja tehnikad)

kehalisest kasvatusest lähtudes arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat, reageeri-miskiirust ja koordinatsiooni.

4. Ainevaldkondade piire ületavad õppeprojektid.

Läbivad teemad

Kunstiainetes on võimalik kaasata kõiki läbivaid teemasid, kuigi mõnega on seotus tugevam.

Teemad „Väärtused ja kõlblus“ ning „Kultuuriline identiteet“ on kunstiainetele eriomased. Õppe-sisus ja -tegevustes tutvutakse kohaliku ja maailma kultuuripärandiga, teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus, kujundatakse avatud ja lugupidavat suhtumist nii erinevatesse kultuuritraditsiooni-desse kui ka kaasaja kultuurinähtustesse. Väärtustatakse uute ideede ning isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist. Õpilasi suunatakse osalema ühiseid väärtusi kujundavatel kunstisündmustel (näitused, muuseumid, kontserdid ja etendused). Tähtis on noorte endi osalemi-ne/esinemine laulupidudel, muusikaüritustel ja õpilastööde näitustel.

Teemaga „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ seondub kunstides oma võimete ja huvide tead-vustamine, nii ainespetsiifiliste kui ka üldisemate mõtlemis- ja tegutsemisstrateegiate, sh õpioskuste omandamine. Tutvutakse kunstide mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus ning kunstidega seotud elukutsetega.

Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ on seotud kunstidele omaste praktiliste loovtegevus-tega, mille vältel kasutatakse erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi võimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist.

Eelnevaga haakub samuti läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” lõimimine kunstide õp-pesse. Kunstides julgustatakse kujundama ja väljendama oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist.Kunstiainetes teadvustatakse kunstitegevuste emotsionaalselt tasakaalustavat mõju, neist võivad al-guse saada elu jooksul püsivad harrastused. See lõimub nii elukestva õppe põhimõtte teadvustamise kui ka läbiva teemaga „Tervis ja ohutus“. Kunstides kasutatakse paljusid materjale, töövahendeid ja instrumente, mille juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe.

Jälgitakse enda tervise ja ohutuse nõudeid tööprotsessis, suurt tähelepanu pööratakse erinevatele keskkondadele ja nende teadlikule kasutamisele. Kunstide eriline panus teemade „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ ning „Teabekeskkond“ käsitlemisel on valdkondliku vaatenurga lisamine. See hõlmab mitmekülgseid oskusi nagu informatsiooni leidmine muusika ja kunsti kohta, helilise ja visuaalse kommunikatsiooni väljendusvahendid, keskkonna visuaalne ja heliline kujundamine. Tut- vutakse andmebaasidega, meediakeskkonna võimaluste ja ohtudega ning autorikaitse küsimustega.

MUUSIKA

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: tunneb rõõmu muusikast ning tunnetab, teadvustab ja arendab musitseerimise kaudu oma

võimeid tunneb huvi muusika kui kunstiliigi vastu ning kujundab enda esteetilist maitse mõtleb ja tegutseb loovalt ning väljendab end loominguliselt muusikaliste tegevuste kaudu kasutab muusikalistes tegevustes omandatud muusikalise kirjaoskuse põhialuseid väärtustab muusikat ning muusikategevust inimese, kultuuri ja igapäevaelu rikastajana teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb selle edasikandmises ning mõistab ja

austab erinevaid rahvuskultuure teadvustab ja väärtustab muusikateoste autorsust ning suhtub kriitiliselt infotehnoloogia ja

meedia loodud keskkonnasse.

Õppeaine kirjeldus

Muusikaõpetus toetab õpilase individuaalse eripära kujunemist muusikalise eneseväljenduse kaudu. Muusikaõpetuses avatakse ja avardatakse võimalusi muusikaga tegelda ja muusikast rõõmu tunda ning toetatakse elukestva muusikaharrastuse teket. Eesti ja maailma muusikakultuuri tutvustamisega kujundatakse õpilaste muusikalist maitset ning sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid.

Muusika õppeaine koostisosad on: laulmine pillimäng muusikaline liikumine omalooming muusika kuulamine ja muusikalugu muusikaline kirjaoskus õppekäigud.

Muusikaõpetuses lähtutakse eesti koolimuusikas väljakujunenud traditsioonidest ja põhimõtetest (Riho Päts, Heino Kaljuste), mis toetuvad Zoltįn Kodįly meetodi ja Carl Orffi pedagoogika adap-teeritud käsitlusele ning tänapäeva pedagoogika teadmusele ja kogemusele.Muusika on aine, mille õpetuse osad on üksteisega mitmetähenduslikus ja tihedas seoses, seetõttu on neid keeruline eraldada. Õppeaine koostisosad kattuvad muusikaliste tegevustega.Musitseerimise all mõistetakse igasugust muusikalist eneseväljendust, nagu laulmist, pillimängu, liikumist ja omaloomingut. Muusika kuulamisega arendatakse kuulamisoskust, tähelepanu, analüü-sivõimet ja võrdlusoskust. Muusikaloos tutvustatakse erinevaid karaktereid, väljendusvahendeid, stiile, heliloojaid ja interpreete. Muusikalise kirjaoskuse all mõistetakse õppekavas sisalduva noodi-kirja lugemise oskust musitseerides. Õpilaste silmaringi ja muusikalise maitse kujundamiseks on vajalikud õppekäigud (sh virtuaalsed) kontserdipaikadesse, teatritesse ning muuseumidesse.

Õpilaste üldkultuurilised teadmised põhinevad teadlikkusel kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuu-ripärandist ning nende rollist maailmas. See hõlmab teadmisi peamistest kultuurisaavutustest (sh popkultuurist). Oluline on kontserdielu korraldamine oma koolis, et õpilastel tekiks muusika kuula-mise harjumus ning ürituste korraldamise kogemus.Muusika kaudu kujundatakse harmoonilist isiksust, puudutades nii keha, tundeid kui ka intellekti. Muusikaõpetusel on tasakaalustav ja toetav roll õpilase emotsionaalses arengus ning teiste õppeai-nete omandamises.Musitseerides arendatakse õpilase isikupära, omandatakse oskused ja teadmised üksi ja koos musit-seerimiseks ning loominguliseks eneseväljenduseks. Rühmas ja üksi õppides arendatakse suhtlemis- ja koostööoskust, üksteise kuulamise oskust, ühtekuuluvustunnet, sallivust, paindlikkust ja emot-sionaalset kompetentsust ning juhitakse õpilase enesehinnangut ja õpimotivatsiooni.Ühislaulmise ja koorilauluga arendatakse sotsiaalseid oskusi ning kujundatakse isamaa-armastust.

Muusika ainekava koostades on lähtutud järgmistest põhimõtetest teadvustada ja tähtsustada ühislaulmise kui rahvusliku kultuuritraditsiooni olulist rolli rõhutada musitseerimise osatähtsust julgustada ja toetada loomingulist eneseväljendust teadvustada ja süvendada õpilase isiklikku suhet muusikaga rõhutada muusika osa tasakaalustatud isiksuse eetilis-esteetiliste väärtushinnangute kujunda-

misel, tunde- ja mõttemaailma arendamisel ning rikastamisel lähtuda õppes õppija vajadustest ning tähtsustada integreeritud tegevusi.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades: lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega

- taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda

- võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühma- tööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks

- kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, arvestades sealjuures õpilaste individuaalsust rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka tänapäevaseid info- jakommunikatsioonitehnoloogia-tel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja –vahendeid

- laiendatakse õpikeskkonda: õppekäigud kontsertidele, teatritesse, muuseumidesse, stuudio-tesse, muusikakoolidesse, looduskeskkonda, näitustele, raamatukogudesse jne

- kasutatakse mitmekesist ja tänapäevast õppemetoodikat;- planeeritakse tunniplaani osana koorilaulutunnid, mida arvestatakse õpetaja põhikoormust

määrates- leitakse tunnivälise muusikaalase tegevuse võimalusi (solistid, ansamblid, orkestrid jm).

I kooliaste

Õppetegevus

- Ühehäälne laulmine ja osalemine koolikooris.- Meloodia laulmine käemärkide, rändnoodi, astmetrepi ja noodipildi ning relatiivsete helikõrguste (astmete) järgi.- Mänguoskuse omandamine keha-, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil või 6-keelsel väikekandlel.- Kuulatud muusikapalade iseloomustamine muusika oskussõnavara kasutades.- Muusikapala meeleolu väljendamine liikumise kaudu.- Esinemisjulguse ja -oskuse arendamine.- Muusika väljendusvahendite katsetamine erinevaid karaktereid kujutades.- Õppekäigud, kontserdil, teatris ja muuseumis käimine jne.

1. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedLaulmine LaulmineÜhehäälne laulmine a cappella kui ka saategaja osalemine kooris; meloodia laulmine käe-märkide, rändnoodi, astmetrepi (SO, MI, RA, LE, JO) ja noodipildi ning relatiivsete helikõrguste astmete järgi (SO-MI, SO-RA, SO-MI-RA).

Kaanonite laulmine.

Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peastoma kooliastme ühislaule.

Mudellaulude laulmine.

Kajamängud, rütmilis-meloodilised küsimus-vastus motiivid.

Kasutab laulmisel oma muusikalisi teadmisi .

Esinemisjulguse ja -oskuse arendamine.

Laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vabatoonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emot-sionaalselt üksi ja rühmas.

Mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ningmeeleolu.Laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noo-dipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi(astmeid).

Laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule,kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste lauleLaulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“(F. Pacius), „Mu koduke“ (A. Kiiss),„Tiliseb, tiliseb aisakell“ (L. Wirkhaus);lastelaulud „Lapsed, tuppa“, „Teele, teele,kurekesed“, „Kevadel“ (Juba linnukesed ....),„Kevadpidu“ (Elagu kõik ....)

Pillimäng PillimängMänguoskuse omandamine keha-, rütmi- japlaatpillidel, plokkflöödil või 6-keelsel väike-kandlel.

Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamateskaasmängudes ja/või ostinato'des

Pillimängu rakendamine laulude kaasmänguna

Kasutab pillimängus oma muusikalisi teadmisi.

Orffi pedagoogika- kaasmängud, ostinaatod,meloodilis-rütmilised improvisatsioonid.

Rütmimängud - rütmirondo, rütmikett,Rütmilis-meloodilised küsimus-vastus motiivid.


On omandanud 6-keelse väikekandle või plokk-flöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neid musitseerides.Väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu.

Muusikaline liikumine Muusikaline liikumineMuusikapala meeleolu väljendamine liikumisekaudu.

Kasutab liikumises oma muusikalisi teadmisi.


Tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleoluja ülesehitust liikumise kaudu.

Tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

Omalooming OmaloomingVäärtustab enese ja teiste loomingut.Muusika väljendusvahendite katsetamine erine-vaid karaktereid kujutades.

Kasutab omaloomingus oma muusikalisi teadmisi.

Muusikalise mõtlemise ja loovusearendamine kaasmängude, rütmilis-meloodiliste improvisat-sioonide, teksti loomise, st omaloomingu kaudu.

Orffi pedagoogika- omaloomingulised kaasmän-gud, tekstid, muusikaline liikumine,rütmilis-meloodilised improvisatsioonid.


Loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi-ja plaatpillidel.

Kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid.

Loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne.

Kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljen-damiseks

Muusika kuulamine ja muusikalugu Muusika kuulamine ja muusikaluguVäärtustab enese ja teiste loomingut.

Kuulatud muusikapalade iseloomustaminemuusika oskussõnavara kasutades.

Kasutab muusika kuulamisel oma muusikalisi teadmisi.

On tutvunud karakterpalu kuulates muusika väl-jendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika ja muusikapala ülesehitus).Kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusika-pala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitudoskussõnavara.Eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat.Eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat.On tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega(kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill,vilepill).

Muusika kuulamisega õpitakse tundma muusikakaraktereid ja meeleolu ning iseloomustamakuulatud muusikapalu.

Väljendab muusika meeleolu ja karaktereidkunstiliste vahenditega.Seostab muusikapala selle autoritega.

Muusikaline kirjaoskus Muusikaline kirjaoskusKasutab muusikalises kirjaoskuses oma muusika-lisi teadmisi.

Meloodia laulmine käemärkide, rändnoodi,astmetrepi SO, MI, RA, (JO) ja noodipildining relatiivsete helikõrguste (astmete) järgi.


Mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguurideja pauside tähendust ning kasutab neid muusika-listes tegevustes:

Mõistab allolevate oskussõnade tähendust jakasutab neid praktikas: meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon,noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajanaMõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendustning arvestab neid musitseerides.

Tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevateskõrguspositsioonides.Mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab sedanoodist lauldes.Õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida.Mõistab allolevate oskussõnade tähendust jakasutab neid praktikas: solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja,sõnade autor.Mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: - muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahe-mäng.- rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt, valjultpiano, forte, fermaat.- latern, segno.

2. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedLaulmine LaulmineÜhehäälne laulmine a cappella kui ka saategaja osalemine kooris; meloodia laulmine käemärkide, rändnoodi, astmetrepi (SO, MI, RA, LE, JO, NA, DI erinevates oktavites) ja noodipildi ning relatiivsete helikõrguste astmete järgi (SO-MI, SO-RA, SO-MI-RA).

Laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vabatoonitekitamise ja selge diktsiooniga ningemotsionaalselt üksi ja rühmas.

Laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodi-pildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi

Laulude õppimine: kuulmise järgi, käemärkideabil, rütmistatud astmenoodi järgi, noodi järgi.

Kaanonite rakendamine mitmehäälse laulmiseettevalmistamiseks. Mudellaulude laulmine.

Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule.

Kajamängud, rütmilis-meloodilised küsimus-vastus motiivid.

Kasutab laulmisel oma muusikalisi teadmisi.


(astmeid).

Laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule,kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule.

Laulab eesti rahvalaule ja regilaule seoses kalendri- tähtpäevadega.

Laulab erineva karakteri, helilaadi, taktimõõduning tempoga laule õpetaja valikul.

Mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning mee-leolu.

Laulab peast kooliastme ühislaule: „Eestihümn“ (F. Pacius), „Mu koduke“ (A. Kiiss),„Tiliseb, tiliseb aisakell“ (L. Wirkhaus);lastelaulud „Lapsed, tuppa“, „Teele, teele,kurekesed“, „Kevadel“ (Juba linnukesed ....),„Kevadpidu“ (Elagu kõik ....).

Pillimäng PillimängMänguoskuse omandamine keha-, rütmi- ja plaat-pillidel, plokkflöödil või 6-keelsel väike-kandlel.

Pillimängu rakendamine laulude kaasmänguna.

Kasutab pillimängus oma muusikalisi teadmisi.


Rütmimängud - rütmirondo, rütmikett, rütmilis-meloodilised küsimus-vastus motiivid.


Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpillelihtsamates k aasmängudes ja/või ostinato'des.

On omandanud 6-keelse väikekandle või plokk-flöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neid musitseerides.

Väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu.

Muusikaline liikumine Muusikaline liikumineKasutab liikumises oma muusikalisi teadmisi.

Muusikapala meeleolu väljendamine liikumise kaudu.

Tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleoluja ülesehitust liikumise kaudu.

Tantsib eesti laulu- ja ringmänge.Orffi metoodika: rütmi, meloodia, dünaamika jatempo tajumine liikumise kaudu.Individuaalne, paaris- ja rühmatöö.

Omalooming OmaloomingVäärtustab enese ja teiste loomingut.Muusika väljendusvahendite katsetamine

Loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel.

erinevaid karaktereid kujutades.

Kasutab omaloomingus oma muusikalisi teadmisi.

Muusikalise mõtlemise ja loovuse arendaminekaasmängude, rütmilis-meloodiliste impro-visatsioonide, teksti loomise, st omaloomingu kaudu.

Orffi pedagoogika- omaloomingulisedkaasmängud, tekstid, muusikaline liikumine,rütmilis-meloodilised improvisatsioonid.


Loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne.

Kasutab loovliikumist muusika meeleoluväljendamiseks.

Kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid.



Kasutab muusika kuulamisel oma muusika-lisi teadmisi.

Muusika kuulamisega õpitakse tundma muusika karaktereid ja meeleolu ning ise-loomustama kuulatud muusikapalu.

Orff-pedagoogika – visuaalne kunst, liikumine, dramatiseering.

Seostab muusikapala selle autoritega

Kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusika-pala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitudoskussõnavara.

Eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat.Eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat.

On tutvunud karakterpalu kuulates muusikaväljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo,dünaamika ja muusikapala ülesehitus)On tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega(kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill,vilepill).

Väljendab muusika meeleolu ja karaktereidkunstiliste vahenditega.

Muusikaline kirjaoskus Muusikaline kirjaoskusMeloodia laulmine käemärkide, rändnoodi,astmetrepi SO, MI, RA, LE, (JO) erinevatesoktavites ja noodipildi ning relatiivsetehelikõrguste (astmete) järgi.

Kasutab muusikalises kirjaoskuses oma muusikalisi teadmisi.



Mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab sedanoodist lauldes.Õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida.Tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevateskõrguspositsioonides.

Mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguurideja pauside tähendust ning kasutab neid muusika-listes tegevustes:

Mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust jaarvestab neid musitseerides.

Mõistab allolevate oskussõnade tähendust jakasutab neid praktikas:

- meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon,kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodi-joonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana

- koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja,rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor.

- muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss,polka, valss, ostinato, kaasmäng, eelmäng,vahemäng

- rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt,valjult, piano, forte, fermaat

- laulurepertuaariga tutvustatakse märkelatern, segno, volt

Õppekäigud ÕppekäigudKontserdil, teatris, muuseumis... käimine

Huvi äratamine oma kooli ja kodukoha kultuurielu vastu ning selles osalemine.

Kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil

Kasutab arvamust väljendades muusikalistoskussõnavara

3. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedLaulmine LaulmineÜhehäälne laulmine nii a cappella kui kasaatega.Osalemine kooris.Esinemisjulguse ja -oskuse arendamine.

Kasutab laulmisel oma muusikalisi teadmisi.

Meloodia laulmine käemärkide, rändnoodi, astmetrepi (SO, MI, RA, LE, JO, NA, DI erinevates oktavites) ja noodipildi ning relatiiv-sete helikõrguste astmete järgi (SO-MI, SO-RA, SO-MI-RA).Laulude õppimine: kuulmise järgi, käemärkide abil, rütmistatud astmenoodi järgi, noodi järgi.

Kaanonite rakendamine mitmehäälse laulmise ettevalmistamiseks.Mudellaulude laulmine.

Laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vabatoonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emot-sionaalselt üksi ja rühmas.

Mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ningmeeleolu.

Laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid heli-kõrgusi (astmeid).

Laulab erineva karakteri, helilaadi, taktimõõduning tempoga laule õpetaja valikul.

Laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule,kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule.

Kajamängud, rütmilis-meloodilised küsimus -vastus motiivid.

Laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule.

Oskab vestelda laulu sisust, heliloojast ja teksti autorist.

Laulab eesti rahvalaule ja regilaule seoseskalendritähtpäevadega.

Laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Mu koduke“ (A. Kiiss), „Tiliseb,tiliseb aisakell“ (L. Wirkhaus); lastelaulud „Lapsed, tuppa“, „Teele, teele, kurekesed“,„Kevadel“ (Juba linnukesed ....), „Kevadpidu“ (Elagu kõik ....)

Muusikaline liikumine Muusikaline liikumineKasutab liikumises oma muusikalisi teadmisi.

Muusikapala meeleolu väljendamine liikumise kaudu.

Tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu.Tantsib eesti laulu- ja ringmänge. Individuaalne, paaris- ja rühmatöö.

Orffi metoodika: rütmi, meloodia, dünaamikaja tempo tajumine liikumise kaudu.

Pillimäng PillimängMänguoskuse omandamine keha-, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil või 6-keelsel väike-kandlel.


Rütmimängud - rütmirondo, rütmikett, rütmilis-meloodilised küsimus-vastus motiivid.

Kasutab pillimängus oma muusikalisi teadmisi Pillimängu rakendamine laulude kaasmänguna.Esinemisjulguse ja -oskuse arendamine.

On omandanud 6-keelse väikekandle või plokk-flöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neidmusitseerides.Seoses pillimänguga õpitakse tundma viiulivõtit,tähtnimesid ja nende asukohta noodijoonestikul.

Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamateskaasmängudes ja/või ostinato'de.s

Väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu.



Kasutab muusika kuulamisel oma muusikalisi teadmisi.

Muusika kuulamisega õpitakse tundma muusika

Seostab muusikapala selle autoritega.

On tutvunud karakterpalu kuulates muusikaväljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika ja muusikapala ülesehitus)

Eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat.Eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat.

Kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusika-

karaktereid ja meeleolu ning iseloomustamakuulatud muusikapalu.

Orff-pedagoogika – visuaalne kunst, liikumine,dramatiseering.Vestlus, arutelu, individuaalne, paaris- ja rühmatöö.

pala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitudOskussõnavara.

Väljendab muusika meeleolu ja karaktereidkunstiliste vahenditega.On tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarve-pill,vilepill)

Õppekäigud ÕppekäigudKontserdil, teatris, muuseumis... käimine

Huvi äratamine oma kooli ja kodukoha kultuurielu vastu ning osalemine selles.

Kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldabnende kohta arvamust suulisel või muul looval viisilKasutab arvamust väljendades muusikalistoskussõnavara

Muusikaline kirjaoskus Muusikaline kirjaoskusMeloodia laulmine käemärkide, rändnoodi, astme-trepi SO, MI, RA, LE, NA, DI, (JO) erinevatesoktavites ja noodipildi ning relatiivsete heli-kõrguste (astmete) järgi.


Kasutab muusikalises kirjaoskuses oma muusikalisi teadmisi.


Mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride japauside tähendust ning kasutab neid muusika-listes tegevustes:

Tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevateskõrguspositsioonides

Mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab sedanoodist lauldes

Õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida

Mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendustning arvestab neid musitseerides

Mõistab allolevate oskussõnade tähendust jakasutab neid praktikas:- meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamis-märk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana- koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja,rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent,orkester, helilooja, sõnade autor- muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng- rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt,valjult, piano, forte, fermaat- laulurepertuaariga tutvustatakse märkelatern, segno, volt

Omalooming OmaloomingVäärtustab enese ja teiste loomingut. Loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi-

Muusika väljendusvahendite kasutamine erinevatekarakterite kujutamisel

Kasutab omaloomingus oma muusikalisi teadmisi

Muusikalise mõtlemise ja loovuse arendaminekaasmängude, rütmilis-meloodiliste improvisat-sioonide, teksti loomise, st omaloomingu kaudu.

Orffi pedagoogika- omaloomingulised kaas-mängud, tekstid, muusikaline liikumine, rütmilis-meloodilised improvisatsioonid.


japlaatpillidelLihtsate rütmipillide valmistamine

Loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse,laulusõnu jne

Kasutab loovliikumist muusika meeleoluväljendamiseks.Kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid

I kooliastmes on kesksel kohal laulmine ja pillimäng. Lauldakse nii ühehäälselt a cappella kui ka saatega. Selles vanuseastmes rajatakse alus muusikatraditsioonide säilitamisele ja edasikandmisele, mille üks väljund on kõigi õpilaste osalemine koolikooride tegevuses, et saada esmane koorilaulu-kogemus. Pillimängus omandatakse erinevate rütmi- (sh kehapilli) ja plaatpillide ning 6-keelse väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted. Pillimängu rakendatakse valdavalt laulude kaasmänguna.

Olulisel kohal on muusikaline liikumine: rahvatantsud ja laulumängud ning muusikpala karakteri väljendamine liikumise kaudu. Muusikalist mõtlemist ja loovust arendatakse kaasmängude, rütmi-lis-meloodiliste improvisatsioonide, teksti loomise, st omaloomingu kaudu. Muusika kuulamisega õpitakse tundma muusika karaktereid ja meeleolu ning iseloomustama kuula-tud muusikapalu. Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muu-sikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu.

Õpilaste esinemisoskust arendatakse nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koo-rid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm). Et saavutada õpilaste mitmekülgset kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, võimaldatakse õpilastel käia kontsertidel ja teatrietendustel nii koolis kui ka väljaspool kooli.Enese ja kaaslaste hindamise kaudu õpitakse tund-ma üksteise võimeid, oskusi ning eripära.

3. klassi lõpetaja: osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises ja

liikumises laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning ühe- ja/või kahehäälses

koolikooris; mõistab laulupeo tähendust laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid

helikõrgusi (astmeid) lähtub muusikat esitades selle sisust ja meeleolust rakendab pillimängu kaasmängudes kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat

muusikat väärtustab enese ja teiste loomingut.

II kooliaste

Õppetegevus

- Ühe- ja kahehäälsuse rakendamine laulmisel.- Kahe- või kolmehäälne laulmine koolikooris.- Relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine laulude õppimisel.- Pillimänguoskuste arendamine ja rakendamine erinevates pillikoosseisudes.- Kuulatud muusikapalade iseloomustamine, tuginedes muusika väljendusvahenditele ja oskussõna- varale.- Eri rahvaste tantsude karakteri väljendamine liikumises.- Muusika väljendusvahendite kasutamine erinevates muusikalistes tegevustes.- Esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine.- Teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod, raamatukogud, muusikakoolid jne).

4. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedLaulmine LaulmineRelatiivsete helikõrguste (astmete) kasutaminelaulude õppimisel.

Huvi äratamine oma kooli ja kodukoha kultuuri-elu vastu ning osalemine selles.

Kooris laulmine ja tunnivälises tegevusesosalemine (ka instrumentaalansamblites), kooli muusikatraditsioonide hoidmine.

Eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast omakooliastme ühislaulude laulmine.

Seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid)absoluutsete helikõrgustega g-G2.

Laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule jakaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule.

Laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsioo-ni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrik-kalt; on teadlik häälehoiu vajadusest.

Rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestabmuusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes.

Laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Eesti lipp“ (E. Võrk), „Kas tunned maad“ (J. Berad), „Kui Kungla rahvas“ (K. A. Hermann), „Mu isamaa armas“ (saksa rahvalaul), „Meil aiaäärne tänavas“ (eesti rahvalaul), „Püha öö“ (F.Gruber)

Pillimäng PillimängPillimänguoskuste arendamine, süvendamine ja Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängu-

rakendamine erinevates pillikoosseisudes.

Esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingu-lise eneseväljenduse toetamine.

Absoluutse süsteemi kasutamine pillimängus.

des ja/või ostinato'des.

Rakendab musitseerides 6-keelse väikekandle võiplokkflöödi mänguvõtteid; seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga.

Kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi jaoskusi.

Muusikaline liikumine Muusikaline liikumineEri rahvaste tantsude karakteri väljendamineliikumises.

Orffi-pedagoogika: individuaalne, paaris- jarühmatöö.

Omaloomingulised kaasmängud, tekstid,Muusikaline liikumine, rütmilis-meloodilisedimprovisatsioonid. Esinemisvõimaluste pakkumine ning loomin-gulise eneseväljenduse toetamine.

Väljendab liikumise kaudu eri maade rahva-muusikale (sh rahvatantsudele) iseloomulikkekaraktereid.Tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

Tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat,rütmi, tempot, dünaamikat ning vormi.

Omalooming OmaloomingMuusikalise mõtlemise ja loovuse arendaminemuusikalise omaloomingu kaudu.

Orffi-pedagoogika: individuaalne, paaris- jarühmatöö.

Omaloomingulised kaasmängud, tekstid,Muusikaline liikumine, rütmilis-meloodilisedimprovisatsioonid.

Esinemisvõimaluste pakkumine ning loomin-gulise eneseväljenduse toetamine.

Loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne.

Kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljenda-miseks loovliikumist.

Loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaas-mänge ja/või ostinato'sid keha-, rütmi- ja plaat-pillidel.

Kasutab improvisatsioonides astmemudeleid.

Muusika kuulamine ja muusikalugu Muusika kuulamine ja muusikaluguKuulatud muusikapalade iseloomustaminetuginedes muusika väljendusvahenditele ja oskussõnavarale.

Vokaal- ja instrumentaalmuusika eristamine.

Kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot,dünaamikat, tämbrit ja vormi.Iseloomustab kuulatavat muusikapala ningpõhjendab oma arvamust, kasutades muusikaoskussõnavara.

Kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat:- hääleliike

sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass- kooriliike

laste-, poiste-, mees-, nais-, segakoor- koore ja dirigente kodukohas- tuntumaid Eesti koore

- teab Eesti laulupidude traditsioon

Kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat:- pillirühmi

klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid- sümfooniaorkestri

Tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, - pille, -tantse; oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi.

On tutvunud Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Iiri, Poola, Austria, Ungari või Saksa muusikatraditsioonidega ja suhtub neisse lugupidavalt.

Teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Muusikaline kirjaoskus Muusikaline kirjaoskusI kooliastmes omandatud muusikalisekirjaoskuse ja oskussõnavara kinnistamine.

Relatiivsete helikõrguste (astmete) kasuta-mine laulude õppimisel.

Muusika väljendusvahendite kasutamineerinevates muusikalistes tegevustes.

Kuulatud muusikapalade iseloomustamine,tuginedes muusika väljendusvahenditele jaoskussõnavarale.

Mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

Mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides.

Kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega).Mõistab:- viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g-G2

tähendust ning kasutab neid musitseerides- duur-, moll-helilaadi ja helistike Ca,G-e, F-d tähendust ning kasutab neid musitseerides. Mõistab allolevate oskussõnade tähendustning kasutab neid praktikas:- eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaadmoll-helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtni-med), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumär-gid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paral-leelhelistikud- vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumen-taalmuusika, interpreet, improvisatsioon- tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt,tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhk-pillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid)- tempo, andante, moderato, allegro, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo,

diminuendo.

Õppekäigud ÕppekäigudTeatris, kontserdil, muuseumis, raamatu-kogus ... käimine.

Osalemine oma kooli ja kodukoha kultuuri-elus.

Arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil.

Kasutab arvamust väljendades muusikalistoskussõnavara.

5. KLASS

Õppesisu Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:- laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; on teadlik häälehoiu vajadusest - seostab relatiivseid helikõrgusi absoluutsete helikõrgustega - rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes - laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule - laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), „Eesti lipp” (E. Võrk), „Kui Kungla rahvas” (K. A. Hermann),

Pillimäng

Õpilane:- kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinato’des - rakendab musitseerides 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga - kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Muusikaline liikumine

Õpilane:- tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat ning vormi - tantsib eesti laulu- ja ringmänge - väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) ise-loomulikke karaktereid.

Omalooming

Õpilane:- loob rütmilismeloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel - kasutab improvisatsioonides astmemudeleid - loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne - kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

Õpilane:- kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rüt-mi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi

Muusika kuulamine

jamuusikalugu

- kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat: kooriliike (laste-, poiste-, mees-, nais-, segakoor); koore ja dirigente kodukohas - tuntumaid Eesti koore; teab Eesti laulupidude traditsiooni - kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat: pillirühmi (klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit - tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse; oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi - on tutvunud Soome, Vene, Läti, Leedu, muusikatraditsioonidega ja suhtub neis-se lugupidavalt - iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusika oskussõnavara- teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Muusikaline kirjaoskus

Õpilane:- mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasu-tab neid muusikalistes tegevustes - mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid mu-sitseerides - kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid abso-luutsete helikõrgustega (tähtnimedega) - mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendust ning kasutab neid musitseerides - mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides - mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas

o eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad, absoluutsedhelikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud

o vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, interpreet, improvisatsioon;

o tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilli-liigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid)

o tempo, dünaamika - kordab kooliastme muusikalist kirjaoskust ja oskussõnavara.

ÕppekäigudÕpilane:- arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil - kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

6. KLASS


Laulmine

Õpilane:- laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; on teadlik häälehoiu vajadusest - seostab relatiivseid helikõrgusi absoluutsete helikõrgustega - rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes- laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule - laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), „Eesti lipp” (E. Võrk), „Kas tunned maad” (J. Berad), „Kui Kungla rahvas” (K. A. Hermann), „Mu isamaa armas” (saksa rahvalaul), „Meil aiaäärne tänavas” (eesti rahvalaul), „Püha öö” (F. Gruber).

Pillimäng

Õpilane:- kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinato’des - rakendab musitseerides 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid - seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga - kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.


Õpilane:- tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat ning vor-mi - tantsib eesti laulu- ja ringmänge - väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) ise-loomulikke karaktereid.

Omalooming Õpilane:- loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel - kasutab improvisatsioonides astmemudeleid - loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne - kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

Muusika kuu-lamine ja muusikalugu

Õpilane:- kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rüt-mi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi - on tutvunud Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Iiri, Poola, Austria, Ungari või Saksa muusikatraditsioonidega ja suhtub neisse lugupidavalt - iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusika oskussõnavara - teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaas-nevate õiguste ja kohustustega.

Õpilane:- mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes - mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid mu-sitseerides - kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid abso-luutsete helikõrgustega (tähtnimedega) - mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendust ning kasutab


neid musitseerides - mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides - mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas:

o eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud

o vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, interpreet, improvisatsioon

o tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid)

o tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo - kordavalt I kooliastme muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara.

Õppekäigud Õpilane:- arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil - kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

II kooliastme õpilasele omast teadmishimu ning aktiivsust rakendatakse kõigis muusikalistes tegevustes. Selles eas tähtsustub töö õpilaste individuaalsete muusikaliste võimete arendamisel ning rakendamisel erinevates muusikalistes tegevustes. Olulised tegevused on selleski kooliastmes laul-mine ja pillimäng. Klassitunnis lauldakse a cappella ja saatega ühe- ja kahehäälselt, koolikooris kahe- ja kolmehäälselt. Süvendatakse pillimänguoskusi erinevates pillikoosseisudes ning arendatakse edasi 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid.

Liikumistegevuse põhirõhk on eesti rahvatantsudel ning teiste rahvaste muusika karakteri väljenda-misel liikumise kaudu. Muusikalist mõtlemist ja loovust arendatakse muusikalise omaloomingu kaudu. Muusikat kuulates arendatakse muusikalist analüüsivõimet ja võrdlusoskust. Tähtsustub muusika oskussõnade kasutamine muusi-kapalasid analüüsides ning oma arvamuse põhjendamine vestlustes.

Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Õpilaste eneseväljendusoskust arendatakse nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm). Et saada kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, käiakse kontsertidel ja muusikaetendustel ning osaletakse erinevatel õppekäikudel. Enese ja kaaslaste hinda-mise kaudu õpitakse tundma üksteise võimeid, oskusi ning eripära.

6. klassi lõpetaja: osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises

liikumises; huvitub oma kooli ja kodukoha kultuurielust ning osaleb selles laulab ühe- või kahehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades

laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või erinevates vokaal-instrumentaalkoosseisudes tunnis ning tunnivälises tegevuses; mõistab laulupeo traditsiooni ja tähendus

oskab kuulata iseennast ja teisi koos musitseerides, mõistab oma panust ning toetab ja tunnustab kaaslas

oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule

kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmis julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii sõnalises kui ka

erinevates muusikalistes eneseväljendustes, sh infotehnoloogia võimalusi kasutades kirjeldab ning põhjendab suunavate küsimuste ja omandatud muusika oskussõnade abil

kuulatavat muusikat; mõistab autorsuse tähendust eristab kuuldeliselt vokaal- ja instrumentaalmuusikat leiab iseloomulikke jooni eesti ja teiste maade rahvamuusikas.

III kooliaste

Õppetegevus

- Ühe- ja kahehäälsuse rakendamine laulmisel.- Kahe- või kolmehäälne laulmine koolikooris.- Relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine, lauldes noodist lihtsamaid meloodiaid.- Pillimänguoskuse rakendamine üksi ja koos musitseerides.- Isiklike, põhjendatud seisukohtade avaldamine muusika kuulamisel, tuginedes muusika väljendusvahenditele ja oskussõnavarale.- Muusika meeleolu, stiili ja vormi väljendamine liikumise kaudu lähtuvalt kujutlusvõimest.- Loominguliste ideede teostamiseks sobivate muusika väljendusvahendite leidmine ja Kasutamine.- Esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine.- Teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod, raamatukogud, muusikakoolid, muusikakõrgkoolid jne).

7. KLASS


Laulmine

Õpilane:- laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni, puhta intonatsiooniga ja väljendusrikkalt ning arvestab esitatava muusikapala stiili; järgib häälehoidu häälemurdeperioodil - mõistab relatiivsete helikõrguste (astmete) vajalikkust noodist lauldes ning ka-sutab neid meloodiat õppides - kasutab teadlikult muusikalisi teadmisi nii üksi kui ka rühmas lauldes - osaleb laulurepertuaari valimisel ja põhjendab oma seisukohti - laulab ea- ja teemakohaseid ühe-, kahe- ning paiguti kolmehäälseid laule ja kaa-noneid ning eesti ja teiste rahvaste laule - laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), „Mu isamaa on minu arm” (G. Ernesaks), „Eestlane olen ja eestlaseks jään” (A. Mattiisen), „Laul Põhjamaast” (Ü. Vinter),

Pillimäng

Õpilane:- kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või 6-keelset väikekannelt kaas-mängudes ja/või ostinato’des

- lähtub absoluutsetest helikõrgustest (tähtnimedest) pillimängus - kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi.


Õpilane:- tunnetab ja rakendab liikudes muusika väljendusvahendeid - väljendab liikumise kaudu erinevate maade rahvamuusikale iseloomulikke ka-raktereid

Omalooming

Õpilane:- loob improvisatsioone keha-, rütmi- ja plaatpillidel - loob kindlas vormis rütmilis-meloodilisi kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel - kasutab lihtsaid meloodiaid luues relatiivseid helikõrgusi (astmeid) - loob tekste: regivärsse, laulusõnu jne - väljendab muusika karakterit ja meeleolu ning enda loomingulisi ideid liikumi-se kaudu.

Muusikakuulamine

ja muusika-ajalugu

Õpilane:- kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid (meloodiat, rüt-mi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust - eristab kõla ja kuju järgi keel-, puhk-, löök- ja klahvpille ning pillikoosseise teab nimetada tuntud heliloojaid, interpreete, dirigente, ansambleid, orkestreid ning muusika suursündmusi - tunneb eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusi; on tutvunud Eesti muu-sikapärandiga ning suhtub sellesse lugupidavalt - arutleb muusika üle ja analüüsib seda oskussõnavara kasutades; võtab kuulda ja arvestab teiste arvamust ning põhjendab enda oma nii suuliselt kui ka kirjalikult - tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi ka-sutamisel (sh internetis).


Õpilane:- mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes - mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja laulurepertuaarist tulenevalt kaheksan-diktaktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides - kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid abso-luutsete helikõrgustega (tähtnimed) - mõistab helistike C–a, G–e, F–d (repertuaarist tulenevalt D–h) tähendust ning lähtub nendest musitseerides - mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: sümfooniaorkester, kammerorkester, keelpilliorkester, partituur, muusikainstrumentide nimetused levimuusika, süvamuusika, rahvamuusika.

Õppekäigud

Õpilane:- arutleb, analüüsib ja põhjendab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil - kasutab arvamust väljendades teadmisi ja muusikalist oskussõnavara.

8. KLASSÕppesisu Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:- laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge dikt-siooni, puhta intonatsiooniga ja väljendusrikkalt ning arvestab esitatava muusika-pala stiili; järgib häälehoidu häälemurdeperioodil - mõistab relatiivsete helikõrguste (astmete) vajalikkust noodist lauldes ning kasu-tab neid meloodiat õppides - kasutab teadlikult muusikalisi teadmisi nii üksi kui ka rühmas lauldes - osaleb laulurepertuaari valimisel ja põhjendab oma seisukohti - laulab ea- ja teemakohaseid ühe-, kahe- ning paiguti kolmehäälseid laule ja kaano-neid ning eesti ja teiste rahvaste laule - laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), „Mu isamaa on minu arm” (G. Ernesaks), „Jää vabaks, Eesti meri” (V. Oksvort), „Saaremaa valss” (R. Valgre), „Kalevite kants” (P. Veebel), „Oma laulu ei leia ma üles” (V. Ojakäär).

Pillimäng

Õpilane:- kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või 6-keelset väikekannelt kaas-mängudes ja/või ostinato’des - rakendab musitseerides kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid ning lähtub abso-luutsetest helikõrgustest (tähtnimedest) pillimängus - kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi.


Õpilane:- tunnetab ja rakendab liikudes muusika väljendusvahendeid - väljendab liikumise kaudu erinevate maade rahvamuusikale iseloomulikke karaktereid.

Omalooming

Õpilane:- loob improvisatsioone keha-, rütmi- ja plaatpillidel - loob kindlas vormis rütmilis-meloodilisi kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel - kasutab lihtsaid meloodiaid luues relatiivseid helikõrgusi (astmeid) - loob tekste: regivärsse, laulusõnu jne - väljendab muusika karakterit ja meeleolu ning enda loomingulisi ideid liikumise kaudu.

Muusika kuulamine

jamuusika-ajalugu

Õpilane:- kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid (meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust - eristab pop-, rokk-, džäss-, filmi- ja lavamuusikat - eristab kõla ja kuju järgi keel-, puhk-, löök- ja klahvpille ning elektrofone ja pilli-koosseise; teab nimetada tuntud heliloojaid, interpreete, dirigente, ansambleid, orkestreid ning muusika suursündmusi - tunneb eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusi; on tutvunud Eesti muusi-kapärandiga ning suhtub sellesse lugupidavalt - arutleb muusika üle ja analüüsib seda oskussõnavara kasutades; võtab kuulda ja arvestab teiste arvamust ning põhjendab enda oma nii suuliselt kui ka kirjalikult

- tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi kasu-tamisel (sh internetis).


Õpilane:- mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes - mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja laulurepertuaarist tulenevalt kaheksandik-taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides - kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid absoluut-sete helikõrgustega (tähtnimed)- mõistab helistike C–a, G–e, F–d (repertuaarist tulenevalt D–h) tähendust ning lähtub nendest musitseerides; repertuaarist tulenevalt - mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: elektrofonid, sümfooniaorkester, kammerorkester, keelpilliorkester, partituur, muusikainstrumentide nimetused, pop- ja rokkmuusika, süvamuusika.

ÕppekäigudÕpilane:- arutleb, analüüsib ja põhjendab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil - kasutab arvamust väljendades teadmisi ja muusikalist oskussõnavara.

9. KLASSÕppesisu Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:- laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni, puhta intonatsiooniga ja väljendusrikkalt ning arvestab esitatava muusikapala stiili; järgib häälehoidu häälemurdeperioodil - mõistab relatiivsete helikõrguste (astmete) vajalikkust noodist lauldes ning kasutab neid meloodiat õppides - kasutab teadlikult muusikalisi teadmisi nii üksi kui ka rühmas lauldes - osaleb laulurepertuaari valimisel ja põhjendab oma seisukohti - laulab ea- ja teemakohaseid ühe-, kahe- ning paiguti kolmehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule - laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), „Mu isamaa on minu arm” (G. Ernesaks), „Eestlane olen ja eestlaseks jään” (A. Mattii-sen), „Laul Põhjamaast” (Ü. Vinter), „Saaremaa valss” (R. Valgre), „Oma laulu ei leia ma üles”

Pillimäng - kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või 6-keelset väikekannelt kaasmängudes ja/või ostinato’des - rakendab musitseerides kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid ning lähtub absoluutsetest helikõrgustest (tähtnimedest) pillimängus - kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi.


- tunnetab ja rakendab liikudes muusika väljendusvahendeid - väljendab liikumise kaudu erinevate maade rahvamuusikale iseloomulikke karaktereid

Omalooming - loob improvisatsioone keha-, rütmi- ja plaatpillidel - loob kindlas vormis rütmilis-meloodilisi kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel - kasutab lihtsaid meloodiaid luues relatiivseid helikõrgusi (astmeid)- loob tekste: regivärsse, laulusõnu jne - väljendab muusika karakterit ja meeleolu ning enda loomingulisi ideid liikumise kaudu

Muusika kuula-mine ja muusika-lugu

- kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid (meloo-diat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust - eristab pop-, rokk-, džäss-, filmi- ja lavamuusikat - eristab kõla ja kuju järgi keel-, puhk-, löök- ja klahvpille ning elektrofone ja pillikoosseise; teab nimetada tuntud heliloojaid, interpreete, dirigente, ansambleid, orkestreid ning muusika suursündmusi - tunneb eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusi - on tutvunud Eesti ning Prantsuse, Itaalia, Hispaania, Põhja- ja Ladina-Ameerika, Aafrika või Idamaade muusikapärandiga ning suhtub sellesse lugupidavalt - arutleb muusika üle ja analüüsib seda oskussõnavara kasutades; võtab kuulda ja arvestab teiste arvamust ning põhjendab enda oma nii suuliselt kui ka kirjalikult - tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi kasutamisel (sh internetis)


Õpilane:- mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes - mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja laulurepertuaarist tulenevalt kahek-sandik-taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides - kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimed) - mõistab helistike C–a, G–e, F–d (repertuaarist tulenevalt D–h) tähendust ning lähtub nendest musitseerides - teab bassivõtme tähendust ning rakendab seda musitseerides repertuaarist tulenevalt - mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: elektrofonid, sümfooniaorkester, kammerorkester, keelpilliorkester džässorkester, partituur, muusikainstrumentide nimetused ooper, operett, ballett, muusikal, sümfoonia, instrumentaalkontsert, spirituaal, gospel rondo, variatsioon pop- ja rokkmuusika, džässmuusika, süvamuusika - kordavalt I ja II kooliastme muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara.

Õppekäigud - arutleb, analüüsib ja põhjendab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil - kasutab arvamust väljendades teadmisi ja muusikalist oskussõnavara.

III kooliastmes on tähelepanu keskmes iseseisva muusikalise mõtlemise süvendamine ning õpilaste muusikaliste võimete edasiarendamine ja rakendamine muusikalistes tegevustes, kasutades erine-vaid õppevorme ning -meetodeid. Klassitunnis lauldakse nii ühe- kui ka mitmehäälselt, koolikooris kahe- või kolmehäälselt. Süvendatakse pillimänguoskusi ning avardatakse musitseerimisvõimalusi erinevates pillikoosseisudes, omandatakse akustilise kitarri akordmänguvõtted. Kuna selles vanuse-astmes on suur huvi pop- ja rokkmuusika vastu, tuleks leida koolis ansamblimängu harrastamise võimalusi. Laulmine ja pillimäng pakuvad muusikalise omaloomingu ning loominguliste ideede elluviimise võimalusi nii üksi kui ka rühmatööna.

Muusikat kuulates tähtsustub kuuldud muusika põhjal oma arvamuse kujundamine ning selle argu-menteeritud põhjendamine nii suuliselt kui ka kirjalikult, toetudes muusika oskussõnavarale.

Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälisestegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm) toetatakse õpilaste isikupärast esinemisos-kust. Et omandada kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, käiakse kontsertidel ja muusikaetendustel ning osaletakse erinevatel õppekäikudel.Enese ja kaaslaste hindamise kaudu õpitakse tundma ja austama üksteise võimeid, oskusi ningeripära.

Põhikooli lõpetaja: osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus; aktsepteerib muusika

erinevaid avaldusvorme laulab ühe- või mitmehäälselt rühmas olenevalt oma hääle omapärast laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või musitseerib erinevates vokaalinstrumentaal-

koosseisudes mõistab ja väärtustab laulupeo sotsiaal-poliitilist olemust ningmuusikahariduslikku

tähendust oskab kuulata iseennast ja kaaslasi ning hindab enda ja teiste panust koos musitseerides

suhtub kohustetundlikult endale võetud ülesannetesse oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaul kasutab noodist lauldes relatiivseid helikõrgusi (astmeid) rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates

muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid väljendab oma arvamust kuuldud muusikast ning põhjendab ja analüüsib seda muusika

oskussõnavara kasutades suuliselt ja kirjalikul leiab iseloomulikke jooni teiste maade rahvamuusikas ning toob eesti rahvamuusikaga

võrreldes esile erinevad ja sarnased tunnused väärtustab heatasemelist muusikat elavas ja salvestatud ettekandes teab autoriõigusi ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi; huvitub muusikaalasest

tegevusest ja väärtustab seda ning osaleb kohalikus kultuurielus valdab ülevaadet muusikaga seotud elukutsest ja võimalustest muusikat õppida kasutab infotehnoloogia vahendeid muusikalistes tegevustes.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.Muusikaõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu koh-ta, on lähtekohaks järgneva õppe kujundamisele, stimuleerib ning motiveerib õpilast parematele tu-lemustele ja enesearendusele.

Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades ainekavas taotletavaid õpitulemusi. Hindamine sisaldab kõiki muusikaõpetuse komponente: laulmist, pilli-mängu, muusikalist liikumist, omaloomingut, muusika kuulamist ja muusikalugu, muusikalist kirja-oskust ning ka õpilase aktiivsust, tunnist osavõttu, hinnangut enese ja kaasõpilaste osalemisele ning saavutustele õppes. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpilase aktiivset osalemist koolikooris, silmapaist-vat esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetege-vuse osana koondhindamisel.

Õpitulemusi hinnatakse suuliste sõnaliste ning numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.I kooliastmes hinnatakse peamiselt muusikalisi tegevusi: laulmist, pillimängu ja loovtegevusi. II ja III kooliastmes on suurem kaal muusikaliste teadmiste ning oskuste kasutamisel muusikalistes tege-vustes.

Füüsiline õpikeskkond

1. Kool võimaldab järgmiste vahendite kasutamise: naturaalklaver ja klaveritool, süntesaator, muu- sikakeskus HIFI, noodijoonestikuga tahvel, noodipuldid, rändnoot, astmetabel, klaviatuuritabel, in-ternetiühenduse ja helikaardiga arvuti ning noodistusprogramm ja MIDI salvestusprogramm.2. Kool korraldab õpet klassis, kus on võimalik kasutada rühmatööd ja liikumiseks vajalikke pindu. 3. Kool võimaldab instrumentaariumi (Orffi instrumentaariumi, plokkflöödid või 6-keelsed väike-kandled, akustilised kitarrid) õpilastele musitseerimiseks.4. Kool võimaldab fonoteegi (CD-d, DVD-d, VHS-d) kasutamise.

KUNST

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane: tunnetab ja arendab oma loomingulist potentsiaali, õpib tundma visuaalsete kunstide väljen-

dusvahendeid ning suudab luua erinevaid kunstiteoseid, rakendades loovalt õpitud teadmisi ja tehnikaid

kasutab erinevaid mõtlemis- ja tegutsemisviise nii loometegevuses kui ka igapäevases elus analüüsib kunstiteoseid ja visuaalset keskkonda, kasutades põhikoolis omandatud ainealast

terminoloogiat, ning põhjendab oma arvamust märkab esemelise keskkonna ja visuaalse meedia esteetilisi, eetilisi, funktsionaalseid ja

ökoloogilisi aspekte õpib tundma ja väärtustab nii mineviku kunstipärandit kui ka nüüdisaegset kunsti seostab omavahel kunsti ning kultuuri, ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengut ning

mõistab kunsti kui kultuuridevahelist suhtluskeelt; teadvustab kultuurilist mitmekesisust. teadvustab põhikooli lõpuks kunsti rolli nii oma elus kui ka ühiskonnas ja orienteerub

visuaalses keskkonnas.

Õppeaine kirjeldus

Kunstiõppe siht on omandada visuaalne haridus ning arendada mõtlemis-, koostöö- ja eneseväl-jendusoskusi, et toetada isiksuslikku arengut ning toimetulekut tänapäevases mitmekultuurilises muutuvas maailmas. Kunst võimaldab õpilasel tunnetada endas loojat ning toetab seeläbi aktiivse maailmavaate omaksvõttu ja ettevõtlikku ellusuhtumist.

Aine õppimise osad on: uurimine ja oma ideede arendamine väljendusvahendite loov rakendamine mõtestamine ja refleksioon.

Ülalnimetatud õppimise osad on omavahel orgaaniliselt ja tihedalt põimunud – õpilase loova ningiseseisva mõtlemisoskuse arenemine ja uute teadmiste omandamine kinnistuvad praktilise loovtege-vuse kaudu. Oskuste kujunemine on järjepidev protsess ja oma kogemustega seostatakse teadmisi nüüdisaegsest maailmast: kunstiajaloo ja tänapäeva kunsti sidemetest, ruumilise keskkonna disaini ja visuaalkultuuri arengusuundadest. Oluline on avastada ja luua seoseid teistes õppeainetes käsitle-tavate ajastute ja teemadega. Kunsti käsitletakse nii omaette väärtussüsteemi kui ka võtmena ümb-ritseva elu mõtestamiseks, mõistmiseks ja tunnetamiseks.Nii ajaloo kui ka nüüdiskunsti mõistmisele annavad aluse õppekäigud muuseumidesse ja galeriides-se. Kunstiajaloost näidete valikul lähtutakse üldisematest teemadest ega taotleta kronoloogilise üle-vaate andmist. Peamine on luua sild mineviku ja nüüdisaja nähtuste vahel. Kõigi teemade käsitlemi-sel tuuakse võimalikult palju näiteid kunstist ja visuaalsest kultuurist Eestis.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:- lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega

- võimaldatakse õppida üksi ja rühmas, kasutades erinevaid õppemeetodeid ning arvestades õpilaste erinevaid õpistiil

- kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad õpilaste huvisid ning suurendavad õpimotivatsioon

- kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseumid, näitused, arvutiklass, virtuaalkeskkond jne

- rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid materjale ning töövahendeid

- seostatakse õppesisu näidetega nii Eesti kui ka maailma kunstist ja rahvakultuurist.

I astmes on oluline mänguline, eksperimenteeriv ja uuriv käsitlus, mis toetab laste spontaanset ene-seväljendust ning julgustab märkama ja vaatlema erinevaid nähtusi. Loovtööde ainest ammutatakse nii oma elust, lähiümbrusest kui ka kunstiloost. Teadmised ja tehnilised oskused omandatakse loova tegevuse käigus.Kunstiteostest rääkimine toetab oma seisukoha, tolerantsuse ning väärtushinnangute kujunemist. Koostöö- ja arutlusoskuste arendamiseks kasutatakse lisaks individuaalsetele töödele rühmatöid.

II astmes tutvutakse teadlikumalt kunsti aluste ja kunstilooga ning luuakse sildu kunstiajaloo ja tänapäeva vahel. Pööratakse rohkem tähelepanu ümbritseva maailma edasiandmisele loomingulistes kunstitöödes. Õpilasi juhitakse ise valikuid tegema (tehnika, teemade valik jne) ning otsima

pildimaterjali, et kasutada seda abivahendi või lähtekohana. Kunstiteoste ja visuaalse kultuuri näidete analüüsimine toetab kriitilise mõtlemise ja ainealase keeleoskuse arenemist.

III astmes omandatakse teoreetilisemal tasemel teadmisi kunsti nii märgilistest (sümbol, allegooria, tsitaat jne) kui ka vormilistest (värv, valgus ja vari, perspektiiv, kompositsioon jne) väljendusvahen-ditest. Loomingulistes töödes katsetatakse uusi meediume ning väljundeid; seatakse järjest rohkem endale ise ülesandeid; mängitakse vormielementide ja väljendusvahenditega teose isikupära ning sõnumi huvides. Teadlikumalt võetakse eeskujuks kunstiteoseid ja -stiile, analüüsitakse teoseid ning otsitakse visuaalset ja verbaalset infot. Kunsti käsitletakse visuaalse ning sotsiaalse keskkonna osana.

Kunst kui õppeaine on oma olemuselt mittelineaarne, õppesisu punkte käsitletakse õppes omavahel tihedalt põimunult. Nende võimalike kombinatsioonide lõputu arv eeldab õpetaja loovust ja teadlik-kust valikute tegemisel.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.Hindamise eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet. Hindamisel on oluline tunnustada lahenduste erinevusi ja väärtustada õpilaste isikupära. Õpilane peab teadma, mida hinnatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

I kooliaste

- klassi lõpetaja:tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab jul-gelt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi

- tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi

- leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoo-miseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni

- kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning tehni-kaid

- tunneb lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõistei

- seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhi-mõtteid

- kirjeldab visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurija õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.Õppetegevus

1. Esemete, olendite, sündmuste kujutamine omas laadis endale tähenduslikes töödes, lugudevisuaalne jutustamine.2. Mitmesuguste kunstitehnikate ja töövõtete õppimine, katsetamine ja loominguline rakendamine.3. Muuseumide ja kunstinäituste külastamine, kunstiteoste vaatlemine ja aruteludes osalemine.4. Lähiümbruse keskkonna, ehituskunsti ja disaini näidetega tutvumine. Makettide ja kujundustööde teostamine.

5. Visuaalse kultuuri näidete (reklaamide, filmide, arvutimängude jne) kriitiline vaatlemine, arutle-mine ja oma arvamuste põhjendamine.6. Oma tööde esitlemine, selgitamine; kaaslaste kuulamine ja nende tööde vaatlemine.7. Töötamine iseseisvalt ja rühmas. Materjalide, töövahendite ja töökoha otstarbekas ning teisiarvestav kasutamine.

1. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedVoolimine Töökoha organiseerimine voolimistöödeks. Materjal (plastiliin, savi, lumi) selle ettevalmis-tamine voolimiseks. Abivahendid, nende kasutamine. Kumer- ja õõnesvormide voolimine. Ümarplastika (igast küljest jälgitavad) figuurid.

Õpilane:- voolib erinevatest voolimismaterjalidest liht-samaid õõnesvorme, ümarplastikas figuure - kasutab voolimiseks sobivaid abivahendeid - seab töölaua vastavaks tööks valmis - kasutab materjali vajaduspõhisel

Paberi- ja kartongitööd Töökoha organiseerimine paberitöödeks. Paberi rebimine. Eri kuju ja suurusega vormide vaba rebimine. Paberi lõikamine silma järgi, märgitud joont mööda, šablooni järgi. Šablooni paigutus paberile. Paberitööde kaunistamine: tasapinnalised ja ruumilised aplikatsioonid. Detailide katmine liimiga, liimimisvõtted olenevalt detaili suurusest. Paberi kortsutamine, voltimine.

- rebib ja lõikab mitmesuguseid kujundeid šab-looniga ja ilma - tunneb liimimisvõtteid - seab töölaua vastavaks tööks valmis - kasutab paberit vajaduspõhiselt, seda raiska-mata

Meisterdamine Tutvumine meisterdamiseks sobivate looduslike materjalide-ga (kastanid, tõrud, käbid, oksad, lehed, kivid, sammal jne). Koduses majapidamises järelejäänud esemete ( tikutoosid, karbid, korgid, nahatükid jne) kasutamine meisterdamiseks. Punumismaterjalid: paber, nöör jne.

- märkab koduses majapidamises tekkinud taaskasutatavaid materjale - märkab looduses meisterdamiseks sobivaid vahendeid - kasutab fantaasiat erinevatest materjalidest loovtöö koostamiseks;- oskab punuda- kirjeldab tööprotsessi

Õmblustööd Töövahendite ohutu käsitsemine. Töövahendid: nõel, niit, käärid jne. Nõela ja niidi sobivus. Nõela niidistamine, sõl-me tegemine. Eelpiste. Viltmaterjali kaunistamine ja kasutamine. Kannata nööbi õmblemine. Jõukohase eseme valmistamine.

- modelleerib ja meisterdab erinevatest mater-jalidest esemeid - kasutab õpitud tehnikaid ja valmistab väik-semaid esemeid

Kodundus Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle.

- hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses ning peab vajalikuks sortida jäätmeid

Ruumide korrashoid ja kaunistamine. Rõivaste ning jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen.

- selgitab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest

Vormilt lihtsate esemete ja figuuride joonistamine vaatluse ja mälu järgi. Esemete ja figuuride pinnaline kujutamine, nende ligikaudse vormi ja proportsiooni edasi-andmine. Inimese kujutamine põhivaates (otse, profiilis). Elusolendite mitmesuguste kehaasendite ja liigutuste kujutamine. Joon ja rütm.

Õpilane:- kasutab kujutamisel vaatlusoskust, fantaasiat, mälu - kujutab inimest otse ja profiilis; erinevates asendites - kirjeldab kujutatut

Värvi-, kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus Soojad ja külmad toonid, heledad ja külmad toonid. Kolm põhitooni. Helestamine. Ümbritseva elus ja eluta looduse edasiandmine. Inimese kujutamine liikumises. Aastaaegadest tingitud erinevuste kujutamine looduses. Rahvakalendripäevade kujutamine. Sümbolite, märkide, geomeetriliste kujundite kujutamine. Oma nime kujundamine. Mitmesuguste dekoratiivsete vormide kujuta-mine. Rahvusliku motiivi joonistamine (laulupidu, rahvariided).

Õpilane:- kasutab kujutamisel vaatlusoskust, fantaasiat, mälu- teab sooje ja külmi toone - tunneb 3 põhitooni - kujutab inimest liikumisasendites - kirjeldab pildil toimuvat - tunneb lihtsamaid rahvuslikke motiive

Vestlused kunstist Oma korteri kujundus. Uue ja vana võrdlemine Kaaslase tööde analüüs, tolerantne suhtumine kaasõpilaste töödesse. Muuseumi ja/või näituse külastus.

- joonestab lihtsat plaani - vaatleb ja kirjeldab positiivses võtmes kaas-lase tööd

Tehnikad ja materjalid Skulptuur, voolimine. Maal. Maalimine kattevärvidega spontaanselt ja läbimõeldult. Joonistamine. Õlipastellid. Värvi- ja viltpliiatsid. Kollaaž . Paljundusgraafikad. Materjalitrükk-lehetrükk, sõrmetrükk jne.

- organiseerib töölaua vastavalt töö tehnikale - hoiab töökoha korras- kasutab õpitud tehnikaid - töötab vastavalt oma võimetele - kasutab fantaasiat, loovust - kirjeldab enda või kaaslase tööd

1. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedPaberi- ja kartongitööd Paberi lõikamine joont mööda.Salfrätitehnika. Šablooni valmistamine, paigutus pabe-ril, ajamine paberile, säästlik paberi ka-sutus. Liimimine: liimi otstarbekas kasutami-ne, tööde puhtuse arvestamine. Mõõtmisülesanded: Tasapinnalised ja ruumilised tööd- geo-meetriliste kujundite tegemine : pinn-alatused, kokku liimimised.Tööde kaunistamine. Voltimine. Paberi valmistamine kodusel teel.

Õpilane:- oskab eristada erinevaid paberiliike: paber, kar-tong, krepppaber, siidipaber, ajaleht - töötab iseseisvalt juhendi järgi - oskab kasutada säästlikult materjale - läheneb tööde tegemisel loovalt, kasutab oma fan-taasiat - oskab teha kollaaži, mosaiiki - erinevate värvide sobitamine - oskab hoida oma töölaual ja tööde valmimisel kor-da ja puhtust - järgib ohutusnõudeid. ( käärid jne ) - valdab julgelt arvamust tööde analüüsimisel,oskab valminud töid analüüsid

Tekstiili – ja õmblustööd Tekstiilile šablooni joonistamine, välja-lõikamine. Tuntumate tekstiilide tundmine. Vastavalt lõngale ja riidele õige nõela kasutuselevõtt. Nõelale niidi tahaajami-ne, sõlme tegemine. Õmblemise lõpeta-misel sõlme tegemine. Erinevate nööpide(2 ja 4 auguga, kanna-ta) õmblemistehnika.

- oskab kasutada säästvalt lõikeid riidele paiguta-misel - suudab vastava silma suurusega nõelale niiti taha ajada, teha sõlme, lõpetada õmblemist - saab hakkama igapäevaelus nööbi õmblemisega - erinevate tööde tegemisel suudab sobitada värve kokku, kujundada mustrit - jälgib ohutusnõudeid õmblusnõela ja viltimisnõelaga ning kääridega töötades - suudab lugeda tikkimisel lihtsamat mustrit

Traagelpiste, üle serva õmblemine. Lihtsama mängulooma õmblemine, täitematerjaliga täitmine. Tikkimine: eel- ja järelpiste Heegeldamine: sobiva nõela ja lõnga valimine, algsilmus, kinnis- ja ahelsil-mus. Punumine, põimimine: patsitehnika, kartongile vaiba põimimine ( lõime-lõng, lõngade valik põimimiseks). Narmaste sõlmimine. Tekstiilile tai-memustri tegemine vasaraga. Viltimine: kuiv ja märgviltimine. Lõn-gatutist looma valmistamine.

- avaldab julgelt arvamust tööde analüüsimisel, oskab valminud töid analüüsida - oskab hoida oma töölaual ja tööde valmimisel korda ja puhtust

Meisterdamine Erinevad materjalid: puulehed, tõrud, kastanimunad, kivid, käbid jne; tühjad karbid, pudelid, traat, korgid jne Maketi valmistamine ( karbid, topsid). Naela löömine- pilt lõnga põimimisega naelakujutisele.

- oskab koguda looduses säästlikult looduslikku materjali, kuivatada puulehti - tunneb ohutustehnikat terariistadega töötades- naaskel, nael, nuga, käärid, vasar - oskab konstrueerida ja kasutada oma fantaasiat tööde valmistamise. - kujundab oma leidurivaistu - leiab sobiva rakenduse materjalide taaskasutuseks - oskab kasutada õigeid liime erinevate materjalide

liimimiseks - oskab konstrueerida ruumilisi ehitisi karpidest, top-sidest

VoolimineErinevate materjalidega tutvumine: plas-tiliin, savi, tsernit, saepuru-kliistri segu, lumi, pabermass.Õõnesvormid ( vaasid, toidunõud).Figuuride kujutamine ühest tükist.Tööde kaunistamine mustriga. Mustri te-gemine peale vajutamise, teiste värvide-ga).Soolataignast loomafiguuride kujutami-ne. Küpsetamine, peale maalimine.Saepuru-kliistri taignast küünlaaluse val-mistamine.Pabermassist aluspaberi tegemine, kuju-tiste voolimine.

-tunneb erinevaid materjale, oskab neid kasutada, eel-nevalt töödelda.- kasutab voolimisel abivahendeid- voolimispulk, nuga- oskab konstrueerida ja kasutada oma fantaasiat töö-de valmistamisel- töölaua korrashoid töö tegemisel ja töö lõpetamisel- oskab voolida figuure ühest tükist- oskab valmistada soolatainast, voolida, küpsetada, maalida- oskab sobitada värve, kujutada mustreid- oskab valmistada kisselli tegemise põhimõttel kliistrit (vajalik ka taustapaberi valmistamisel)

Kujutamis- ja vormiõpetus Vormilt lihtsamate esemete ja figuuride joonistamine vaatluse ja selgituse abil. Inimese kujutamine põhivaates (otse, profiilis). Näo proportsioonid. Elusolendite erinevad kehaasendit, liiku-mine. Liiklusvahendite ja hoonete kujundami-ne. Varju tekkimine.

- kasutab kujutamisel vaatlusoskust, fantaasiat, mälu - oskab kirjeldada kujutatut - oma arvamuse avaldamine tööde vaatlemisel, hin-nangu andmine - saab aru ruumilisest paiknemisest ja suuruste vahe-kordadest pildil

Värvi-, kompositsiooni- ja perspek-tiiviõpetus Joonistamisel ja maalimisel erinevaid värvimisvahendite tundmine, kasutami-ne: värvi- ja viltpliiats, rasvakriidid, pas-tellid, guaššvärvid. Kuuevärviring: põhivärvid (kollane, pu-nane, sinine) ja nende segamisel saada-vad II astme värvid (oranž, roheline, vio-lett). Helestamine ja tumestamine ning külmad ja soojad toonid. Meeleolu väl-jendamine värvidega. ( erinevad aasta-ajad) .Pildi pinna organiseerimine (kuju-tatava suuruse ja paberiformaadi erine-vad suhted). Pea- ja kõrvalelemendid ning taust. Pildi üksikosade tasakaal. Rütm, rühmitamine ning osaline kattu-mine. Suuruse vähenemine kauguses.

- oskab segada värve uute toonide saamiseks - oskab kasutada erinevaid värvimisvahendeid - kasutab gvaššvärve (pintsli kasutamine eri värvide võtmisel, puhastamine, segamisnõus, eri jämeduse pintsli õige kasutus)- märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas - läheneb tööde tegemisele loovalt, kasutab oma fan-taasiat - oskab kirjeldada oma ka kaaslaste töid

Vestlused kunstist Muuseumide külastamine: vanaaja ja tänapäeva elu võrdlemine. Tutvumine ajalooga. Näituse külastamine. Raamatu kujundused. Illustraatori töö.

- oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada - omandab teadmisi kunstiliikidest ja stiilidest - märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas

Raamatu valmistamine : lehtede kokku-köitmine augustaja või klambrilööjaga. Jutu kirjutamine, joonistamine.

- oskab käituda muuseumis ja näitusel - saab hakkama lihtsama raamatukese tegemisega

Kodundus ja käitumiskultuur Oma klassi ja toa kujundamine igapäe-vaelus ja vastavalt tähtpäevadele ja meie traditsioonidele. Puhtus enda ümber koolis ja kodus. Isiklik hügieen. Säästlik tarbija. Lauakombed. Laua katmine erinevateks tähtpäevadeks. Lihtsamate toitude valmistamine – või- leivad, koogid...

- oskab koristada klassi ja oskab korras hoida oma töölaua erinevates tundides - oskab kujundada ise oma riietust vastavalt aasta-ajale ja üritustele - tunneb igapäevaelus tähtsamaid lauakombeid ja os-kab vastavalt tegutseda- oskab käituda kooli sööklas.

2. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedPaberi- ja kartongitööd. Paber, paberi valmistamine ja töötlemine. Paberi lõikamine silma järgi, joont mööda, šab-looni järgi. Paberi rebimine, voltimine ja kortsutamine. Liimimine. Paberitööde kaunistamine.

Õpilane:- oskab eristada erinevaid paberiliike - kasutab paberit säästlikult, vajaduspõhiselt - oskab lõigata šablooni järgi kujundeid - oskab voltida ja kortsutada paberit vastavalt juhendile teemakohaselt - oskab teha kollaaži - kasutab õigeid liimimisvõtteid - järgib töö juures ohutusnõudeid - kasutab tööde kaunistamisel oma fantaasiat

Õmblus- ja tekstiilitööd Erinevate tekstiilimaterjalide tundmine (villane, siid, linane) Tekstiilile šablooni paigutamine, selle väljalõi-kamine. Vastavalt riidematerjalile õige niidi ja nõela va-limine. Nõela niidistamine, lõpetamine, sõlme tegemi-ne. Erinevate nööpide õmblemine. Mängulooma valmistamine. Tikkimine. Eel- ja järelpiste. Heegeldamine. Alg- ja ahelsilmus. Punumine ja põimimine. Käepaela punumine.

- tunneb erinevaid tekstiilimaterjale - oskab kasutada säästvalt lõikeid riidele paiguta-misel - oskab vajadusel enda riietele nööpi ette õmmel-da- tikkimisel tunneb ja oskab lugeda lihtsamaid mustreid - tunneb ja oskab kasutada eel- ja järelpistet - heegeldamise alg- ja ahelsilmuse omandamine - jälgib ohutusnõudeid nõela ja niidiga töötades

Kujutamis- ja vormiõpetus Inimese kujutamine: eest- ja külgvaates, liiku-mises, portree eestvaates. Elusolendite kujutamine eri asendites liikumi-ses. Eluta looduse osade (kivid, vesi jne.)

- kasutab kujutamisel vaatlusoskust, fantaasiat, mälu - oskab kujutada inimest nii otse- kui profiilis, eri asendites - oskab kirjeldada kujutatut

kujutamine joone ja silueti abil. - oskab hinnata suuruste vahekordi pildil - oskab vaadelda ja analüüsida oma tööd

Värvi-,kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus Kuuevärviring: põhivärvid (kollane, punane ja sinine) ja nende segamisel saadavad värvid (roheline, oranž, violett)Helestamine ja tumestamine, külmad ja soojad värvid. Pildi üksikosade tasakaal. Rütm, rühmitamine, osaline kattumine. Suuruse vähenemine kauguses. Meeleolu väljendamine värvidega.

- oskab kasutada kujutamisel erinevaid värvimis-vahendeid - oskab segada värve uute toonide saamiseks- teab ja tunneb kolme põhitoon - teab külmi ja sooje toone - oskab meeleolu väljendamiseks kasutada oma fantaasiat - oskab kirjeldada enda ja kaaslaste töid

Meisterdamine. Voolimine. Meisterdamine looduslikest (kastanid, tõrud, käbid, oksad jm.) materjalidest. Koduses majapidamises järelejäänud esemete (topsid, karbid, pudelid jm.) kasutamine meisterdamiseks. Voolimine erinevatest materjalidest (plastiliin, savi, jm.), materjali ettevalmistamine tööks. Kumer- ja õõnesvormid. Inimeste, loomade, lindude voolimine. Soolataigna valmistamine.

- oskab koguda ja kasutada looduslikku mater-jali - oskab leida koduses majapidamises taaskasu-tatavaid materjale- oskab konstrueerida ja kasutada oma fantaasiat tööde valmistamisel - teab ja tunneb erinevaid voolimismaterjale - oskab sobitada värve, kujundada mustreid - oskab valmistada soolatainast, sellest voolida

Kodundus Ruumide korrashoid ja kaunistamine. Riietuse ja jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen. Tervislik toit. Lihtsamate toitude valmistamine. Laua katmine, kaunistamine, koristamine. Säästlik tarbimine.

- oskab koristada ja korras hoida oma töökohta ja klassi - oskab valida riideid vastavalt aastaajale ja olu-korrale - oskab selgitada isikliku hügieeni vajadust ja hoolitseb oma välimuse ning riiete eest - teab ja tunneb igapäevaelus vajalikke laua-kombeid

Vestlused kunstist Kunst meid ümbritsevas keskkonnas. Oma klassi ja toa kujundamine tavaelus ja vas-tavalt traditsioonilistele tähtpäevadele. Raamatukujundus, illustreerimine. Raamatu valmistamine, köitmine. Näituse külastamine.

- omandab teadmisi eri kunstiliikidest - oskab kirjeldada kunstiteoseid oma vaatenur-gast - oskab käituda näitusel - saab hakkama väikese raamatu tegemisega

Tehnikad ja materjalid Skulptuur, voolimine. Meisterdamine loodus- ja tehismaterjalist. Maal. Kattevärvidega (guašš, akvarell) maali-mine spontaanselt ja läbimõeldult. Graafika. Joonistamine pliiatsi ja viltpliiatsi-tega. Punkti ja joone kasutamine faktuuri loo-miseks. Paljundusgraafika: natuur-, papi- ja materjali-trükk guašiga.

- organiseerib oma töölaua vastavalt tehnikale - kasutab õpitud ulatuses tehnikaid - kirjeldab enda ja kaaslaste töid - kasutab tööde tegemisel fantaasiat ja loovust - töötab vastavalt oma võimetele.

II kooliaste

6. klassi lõpetaja:- tunnetab oma kunstivõimeid ja -huve; väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid

ja teadmisi; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab- kujutab ja kujundab nii vaatluste kui ka oma ideede põhjal, kasutades visuaalse komposit-

siooni baasoskusi- rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, video, digitaal-

graafika, animatsioon jne)- analüüsib nüüdiskunsti teoseid, märkab erinevaid vorme ja sõnumeid, leiab seoseid tänapäe-

va eluga ning on avatud erinevate kultuuriilmingute suhtes- mõistab tehismaailma ja selle kasutaja suhet; peab silmas eesmärgipärasust, uuenduslikkust,

esteetilisust ja ökoloogilisust- mõistab kultuuriväärtuste ja -keskkonna kaitse olulisust- leiab infot kunstiraamatutest ja eri teabeallikatest, uurib ja võrdleb eri ajastute kunstiteoseid- märkab sõnumeid, analüüsides meediat ja reklaami; arutleb visuaalse infoga seotud nähtuste

üle ruumilises ja virtuaalses keskkonnas - tegutseb eetiliselt ja ohutult n reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades.

Õppetegevus

1. Uurimuslikud ja loovad rühma- ja individuaalsed tööd, ühise tulemuse nimel koostöö.2. Visandamine ja kavandamine. Kujutamine ja kujundamine. Eksperimenteerimine kujutamise reeglitega. Oma teoste esitlemine, valikute põhjendamine.3. Ruumiliste kompositsioonide, mudelite või makettide valmistamine.4. Kunstitehnikate loov kasutamine. Digitaalsete tehnikatega tutvumine ja katsetamine.5. Kunstiteoste analüüsimine, võrdlemine, nende üle arutlemine.6. Filmide, arvutimängude, koomiksite ja reklaamide pildikeele uurimine ja kriitiline võrdlemine.7. Muuseumide, kunstiürituste, nüüdiskunsti näituste külastamine.

4. KLASS


Plastiline kunst, maal

- oskab käsitseda töömaterjale ja vahendeid- oskab valikuliselt kasutada tehnikaid ja kujutamisviise loominguliseks

eneseväljenduseks- tunneb värviõpetusele omaseid väljendusvõimalusi ning lihtsamaid

kompositsioonivõtteid- oskab neid kasutada kujundamisülesannete lahendamisel ruumis ja tasa-

pinnal- tunneb voolimise ja kujundamise võtteid

- oskab käsitseda mõningaid kõrgtrüki paljundustehnikaid (papi- ja mater-jalitrükk)

- oskab liimi tarvitamata plastmassi- ja metallijäätmetest mänguasju teha; oskab valida, ette valmistada ja kasutada looduslikke materjale rahva-kunstialastes ja kujundamistöödes

- omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ning nende väiljendusvahen-ditest.

Modelleerimine



kompositsioonivõtteid- oskab neid kasutada kujundamisülesannete lahendamisel ruumis ja

tasapinnal- tunneb voolimise ja kujundamise võtteid- oskab käsitseda mõningaid kõrgtrüki paljundustehnikaid (papi- ja

materjalitrükk)- oskab liimi tarvitamata plastmassi- ja metallijäätmetest mänguasju teha;

oskab valida, ette valmistada ja kasutada looduslikke materjale rahva-kunstialastes ja kujundamistöödes


Voolimine




pinnal- tunneb voolimise ja kujundamise võtteid- oskab käsitseda mõningaid kõrgtrüki paljundustehnikaid (papi- ja


oskab valida, ette valmistada ja kasutada looduslikke materjale rahvakunstialastes ja kujundamistöödes


Punumine








- oskab käsitseda töömaterjale ja vahendeid

Tekstiilitööd

- oskab valikuliselt kasutada tehnikaid ja kujutamisviise loominguliseks eneseväljenduseks

- tunneb värviõpetusele omaseid väljendusvõimalusi ning lihtsamaid kompositsioonivõtteid

- oskab neid kasutada kujundamisülesannete lahendamisel ruumis ja tasapinnal

- tunneb voolimise ja kujundamise võtteid- oskab käsitseda mõningaid kõrgtrüki paljundustehnikaid (papi- ja




Joonistamine








5. KLASS

Teema Õpitulemused

Plastiline kunst, maal




pinnal- tunneb voolimise ja kujundamise võtteid- oskab käsitseda mõningaid kõrgtrüki paljundustehnikaid (papi- ja mater-

jalitrükk)- oskab liimi tarvitamata plastmassi- ja metallijäätmetest mänguasju teha;



Modelleerimine





materjalitrükk)

- oskab liimi tarvitamata plastmassi- ja metallijäätmetest mänguasju teha; oskab valida, ette valmistada ja kasutada looduslikke materjale rahva-kunstialastes ja kujundamistöödes


Voolimine








Punumine








Tekstiilitööd




tasapinnal

- tunneb voolimise ja kujundamise võtteid- oskab käsitseda mõningaid kõrgtrüki paljundustehnikaid (papi- ja




Joonistamine







- omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ning nende väiljendusvahenditest.

5. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedSISUKÜSIMUSED Õpilane:Jutustus, teose mõte ja sõnum.Piltjutustuses (koomiks, film, fotosee-ria, reklaam) plaanide vahetus.

- tunnetab oma kunstivõimeid ja -huve - väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi - visandab ja kavandab.loovülesandeid lahendades

VORMIKÜSIMUSEDKujutamisviisid. Täisfiguuri ja näo proportsioonid.Eseme kujutamine vaatluse järgi, arvestades kuju,suurussuhteid ja paikne-mist üksteise ja vaataja suhtes.

- arvestab täisfiguuri ja pea kujutamisel nende propor-tsioonidega- kujutab vaatluse järgi ees asetsevaid objekte, arves-tades nende kuju, suurussuhteid ja paiknemist üksteise ja vaataja suhtes

Kompositsioon. Sümmeetria, asümmeetria.Erinevate kompositsiooniliste lahendus-te mõju.

- eristab sümmeetrilisi ja asümmeetrilisi vorme ja kompositsioone

Värv, valgus, vari.III astme värvide segamine I ja II astme värvide teel.Piiratud arvu värvidega maalimine.

- segab III astme värve ja kasutab maalimisel erinevaid toone- kasutab maalimisel piiratud värvivalikut – maalib monokroomselt

Perspektiiv.Ruumilisus pildil.Esemete mahulisuse kujutamine, pöörd-keha

-leristab pildid esiplaani, tagaplaani ja keskplaani ning kasutab seda oma teoses- kujutab tasapinnal ruumiliste kehade mahulisust

DISAINMoodul, moodulsüsteemid (lego, moo-dulmööbel)

- kirjeldab keskkonna ja/või ruumi kujundust esteetilisuse ja praktilisuse seisukohast

Raamatukujundus (köide, kaas, illustrat-sioon, initsiaal, eksliibris, vinjett)

-öanalüüsib trükise kujunduse osi

Elukeskkonna parandamine kunsti, disai-ni ja arhitektuuri kaudu – kasutusmuga-vus, toimivus.

Teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente.

KUNSTILUGUEesti kunsti tähtteosed.Monument, pisiplastika, seinamaal, mi-niatuur. Vitraaž.

-lleiab rahvakunsti esemetelt iseloomulikud motiivid, kasutab neid loovalt esemete ja ornamendi kujundami-sel- analüüsib nüüdiskunsti teoseid, märkab erinevaid vorme ja sõnumeid, leiab seoseid tänapäeva eluga ning on avatud erinevate kultuuriilmingute suhtes

TEHNILISED KÜSIMUSEDSkulptuur. Vormimine.Skulptuuride modelleerimine savist ja lõikamine pehmetest materjalidest (vaht-plast jne).Erinevate tehnikate ja materjalide pain-dlik kasutamine, segatehnikad.Moodulelementidest struktuurid loodu-slikest ja tehismaterjalidest.Kollaaž. Installatsioon.Erinevad väljendusvahendid ja materja-lid (lumi, liiv, tuli, valgus, vari, valmis-esemed jne).Keraamika. Reljeef. Töö joonlaua ja sirkliga.

- rakendab erinevaid kunstitehnikaid (kollaaž, skulp-tuur, jne). - kasutab paindlikult, ka omavahel kombineeritult, eri-nevaid tehnikaid ja materjale - loob erinevaid tekstuure ja faktuure.- mõistab tehismaailma ja selle kasutaja suhet - peab silmas eesmärgipärasust, uuenduslikkust, estee-tilisust ja ökoloogilisust

Maal. Maalimine kattevärvide ja akvarellidega. Tööd kriidi- ja õlipastellidega, värvi- ja viltpliiatsitega.Akvarellitehnikad: kihiti märjalt märga maalimine, pinnaefektide loomine.

- kirjeldab pildi koloriiti, eristab sooja ja külma koloriiti.- rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, jne).

Joonistamine. Joonistamine grafiit-, vär-vi-, vilt- ja pastapliiatsiga. Faktuurid.Grafiitpliiatsite tähistused.Arvuti joonistusprogramme.Raster- ja vektorgraafika eripära.

- kasutab paindlikult, ka omavahel kombineeritult, eri-nevaid tehnikaid ja materjale - loob erinevaid tekstuure ja faktuure- rakendab erinevaid kunstitehnikaid

Trükkimine. Graafikatehnikad: kõrgtrükk.

- selgitab graafika kui trükitehnika olemust

Pildistamine. Digitehnikad. Foto. Olulisemad pilditöötlusvõtted.Animatsioon.

- rakendab erinevaid kunstitehnikaid (foto, video, digi-taalgraafika, animatsioon jne.)

Digitaalsete tehnikatega tutvumine ja katsetamine.

UURIMINE, VAATAMINE, ARUT-LEMINESisu ja vormi eristamine analüüsimisel.Fragmendi ja terviku tähele panemine.Peamiste kunstitehnikate ja žanrite eris-tamine.Kunstniku joonistus- või maalitehnika uurimine originaalteostel.Teose originaali ja selle reproduktsiooni eristamine.Ainealaste mõistete kasutamine.Kunstniku professiooni ning erinevate erialadega tutvumineOma tegutsemise keskkondades kujun-duse ja selle elementide vaatlemine es-teetilisuse, mugavuse, kaasaegsuse vaa-tenurgast.Filmide, arvutimängude, koomiksite ja reklaamide pildikeele uurimine ja krii-tiline võrdlemine.Pildilise info, näidiste ja eeskujude leid-mine ja kasutamine loominguliselt.Kunstnike, kunstiteoste, stiilide kohta ise lisainfo otsimine.Oma teoste esitlemine, valikute põhjen-damine.Töö teema/mõtte sõnastamine.Teose vormistusvõimaluste mõju uuri-mine (erinev raam, paspartuu).

- eristab maalikunsti žanre (portree, maastik, natüür-mort)- analüüsib nüüdiskunsti teoseid, märkab erinevaid vorme ja sõnumeid, leiab seoseid tänapäeva eluga ning on avatud erinevate kultuuriilmingute suhtes- kasutab õpitud ainealaseid mõisteid kõnes ja kirjas.- toob kunstiteost kirjeldades esile nii sisulisi kui vor-milisi elemente- leiab asjakohast pildilist infot, näidiseid ja eeskujusid ning kasutab neid loominguliselt oma töös- leiab infot kunstiraamatutest ja eri teabeallikatest - -- uurib ja võrdleb eri ajastute kunstiteoseid- kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust.

6. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedSisuküsimusedJutustus, teose mõte ja sõnum.Piltjutustusi kunstiloost (surmatants, kesk-aja maalid, Egiptuse vaasid).

Õpilane:- tunnetab oma kunstivõimeid ja -huve; väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab.

VormiküsimusedKujutamisviisidInimeste eripära – vanus, rass, rahvus.Liikumise kujutamine, liikumise mulje loomine, animatsiooni põhimõte.

Õpilane:- arvestab täisfiguuri ja pea kujutamisel nende pro-portsioonidega- kujutab vaatluse järgi ees asetsevaid objekte, arves-tades nende kuju, suurussuhteid ja paiknemist üks-teise ja vaataja suhtes.

Kompositsioon Piiratud ja piiramata pinnadDünaamiline ja staatiline kompositsioon

Õpilane:- eristab sümmeetrilisi ja asümmeetrilisi vorme ja kompositsioone.

Värv, valgus, vari.Koloriit, värviharmooniad.Vastandvärvid.Vari, varju tekkimine.

Õpilane:- segab III astme värve ja kasutab maalimisel erine-vaid toone- kasutab maalimisel piiratud värvivalikut – maalib monokroomselt.

Perspektiiv.Kandiliste kehade kujutamine ruumili-selt.

Õpilane:- kujutab kandilisi kujundeid ruumiliselt.

DisainTraditsioon ja uuenduslikkus disainis.

Õpilane:- kirjeldab keskkonna ja/või ruumi kujundust estee-tilisuse ja praktilisuse seisukohast- teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente.

Disain igapäevaelus.Teksti ja pildi koosmõju (pakend,ümbris).Kirja kujundamine – jooniskiri, fantaasia-kiri.

Õpilane:- analüüsib kujundust, selle mõju ja põhimõtteid- analüüsib trükise kujunduse osi.

KunstiluguKunstiteose originaalsus ja/või paljunda-tavus – originaal, koopia, reproduktsioon, tiraaž, seeria, võltsing.

Visuaalne kommunikatsioon ja meediaHuvitavad funktsionaalsed ja dekoratiiv-sed objektid, märgid linnaruumis.Kujundite, märkide, sümbolite kasutami-ne meedias ja reklaamis.

Õpilane analüüsib:- kujundusvõtteid arvutimängus, filmis, rek-laamis jne- omavahelisi seoseid - kaader, plaanid, jutustus.

Tehnilised küsimusedTehnikad, vahendid ja tehnoloogia.Vormimine.Skulptuuride modelleerimine savist ja lõikamine pehmetestmaterjalidest (vaht-plast jne).Keraamika. Reljeef.KavandamineLähtuvalt valitud tehnika võimalustest japiirangutest

Õpilane:- rakendab erinevaid kunstitehnikaid.

Meisterdamine Õpilane:

Erinevate tehnikate ja materjalide paindlik kasutamine, segatehnikadKollaažMoodulelementidest struktuurid loodus-likest ja tehismaterjalidest.

- kasutab paindlikult, ka omavahel kombineeritult, eri-nevaid tehnikaid ja materjale- loob erinevaid tekstuure ja faktuure.

Maal Maalimine kattevärvide ja akvarellidega.

Õpilane:- kirjeldab pildi koloriiti, eristab sooja ja külma koloriiti

JoonistamineJoonistamine grafiit-,värvi-, vilt- ja pasta-pliiatsiga. Faktuurid.Arvuti joonistusprogrammid.Raster- ja vektorgraafika eripärad ja võimalused.

Õpilane:- kasutab paindlikult, ka omavahel kombineeritult, eri-nevaid tehnikaid ja materjale - loob erinevaid tekstuure ja faktuure- oskab kasutada õpitud vektorgraafikaprogrammi.

Trükkimine Graafikatehnikad: kõrgtrükk.

Õpilane:- selgitab graafika kui trükitehnika olemust.

PildistamineDigitehnikad.Foto. Olulisemad pilditöötlusvõtted.Animatsioon.

Digitaalsete tehnikatega tutvumine ja katsetamine.Üpilane rakendab erinevaid kunstitehnikaid (foto, vi-deo, digitaalgraafika, animatsioon jne).

III kooliaste

Põhikooli lõpetaja:- tunnetab ja arendab teadlikult oma kunstialaseid võimeid; loovülesannetes leiab erinevaid

lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõimalusi, esitleb tulemusi ning põhjendab valikuid- kasutab ideest lähtudes sihipäraselt mitmekesiseid visuaalseid väljendusvahendeid- Kasutab kunsti õppides ning loovas praktikas tehnoloogiavahendeid- tunneb Eesti ja maailma kultuuripärandi olulisi kunstiteoseid. Võrdleb eri ajastute kunsti

näiteid, kirjeldades ning mõtestades sõnumite, väljendusvahendite ja hinnangute muutumist kultuuriajaloo vältel

- Analüüsib looduslikke ja tehiskeskkondade objekte ning nendevahelisi seoseid ökoloogili-sest, esteetilisest ja eetilisest vaatepunktist. Mõistab disaini kui protsessi, mille eesmärgiks on leida probleemile uus ja parem lahendus

- kasutab visuaalse kommunikatsiooni vahendeid, arutleb pildikeele kultuuriliste märkideüle

- teadvustab kunsti rolli ühiskonnas. Seostab omavahel kultuuri, ühiskonna ning teaduse ja tehnoloogia arengut

- mõistab, et nüüdiskunst väljendub paljudes erinevates meediumites ja kõnetab vaatajat laias teemade ringis.

Õppetegevus

1. Uurimuslikud ja loovad ülesanded, individuaalsed ja rühmatööd.

2. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt loovtööde materjalide, tehnikate ja väljendusvahendite valimine. Töö teostamine ja esitlemine.3. Praktiline disainiprotsess probleemi püstitusest lahendi leidmiseni.4. Muuseumide, näituste ja kunstisündmuste külastamine ja arutelud, ainealase terminoloogia kasutamine.5. Infootsing erinevatest teabeallikatest. Uurimuste ja visualiseeritud esitluste koostamine ja kujundamine.6. Mitmesuguste looduslike ja tehisobjektide ning keskkondade analüüsimine erinevatest vaate- punktidest.

Füüsiline õpikeskkond

1. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on 500 lux päevavalgusspektriga valgustus tööpin- nal, vesi/kanalisatsioon, reguleeritava kõrgusega molbertid koos joonistusalustega, tööde kuivata- mise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused ning projektsioonitehnika.2. Kool tagab kooli õppekava järgi kunstitundideks foto- ja videokaamerate, skanneri ja printeri ning internetiühendusega arvutite ja 3D printeri kasutamise võimaluse. Samuti võimaldab kool vajalikud kunsti- vahendid ja -materjalid.

7. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedSISUKÜSIMUSED

Lugude ja emotsioonide edastamise võtted läbi aegade.Värvisümboolika.

Õpilane:- kasutab maalimisel kompositsiooni ja ko-loriidi tasakaalustamiseks ja esiletoomiseks kontraste (soe-külm, hele-tume)

VORMIKÜSIMUSED

Kujutamisviisid.Kujutatava vormide lihtsustamine.

Õpilane:- lihtsustab ja deformeerib kujutatavat suurema karakteersuse ja emotsionaalsuse saa-vutamiseks

Kompositsioon. Kaader ja kadreerimine. - kasutab kadreerimise erinevaid võimalusiKompositsioon. Üldplaan, detail. - leiab pildis peamiseVärv, valgus, vari. Värvide kontrastid, vastastikused mõjud, kooskõlad ja tasakaal.

- teab värvide kontraste (soe-külm, hele-tume jne)

Perspektiiv. Perspektiiv ühe koondpunktiga. - konstrueerib 1 koondpunkti abil perspek-tiivseid vaateid objektidest ja ruumist

DISAIN

Disain igapäevaelus.Teksti ja pildi koosmõju (plakat, pakend, veebileht, raamatukaas).

Õpilane:- analüüsib kujundust, selle mõju ja põhi-mõtteid

Graafilise disainibaasvõtted.Kiri kui kunst, kalligraafia

- valib kujundatavale sobiva teksti asukoha, suuruse ja šrifti, arvestab kirjaoptikat- tunneb kalligraafia põhijooni

Vorm, otstarve,seosedErineva funktsiooniga trükised ja nende kujundus. Kirjatüübi (šrifti, fondi) valik vastavalt kontekstile. Kirjaoptika

- valib kujundatavale sobiva teksti asukoha, suuruse, šrifti, arvestab kirjaoptikat

KUNSTIMAAILM

I ajaloolised kunstitehnikadErinevate kultuuride kunstiajaloo tuntumate teoste näited

Õpilane:- teab nimetada mõnda kunstiajaloo suurteost

Kunstiteoseerinevad vormid. Maakunst.Kehakunst.Videoinstallatsioon

- leiab näiteid ja fakte kohaspetsiifilisest kunstist, kommenteerib valitud teost

Vaatlus ja analüüs. Kunstiteose sõnum - püüab leida valitud teose kunstiteose autori sõnumit.

TEHNILISED KÜSIMUSED

Tugitegevused. VisandÕpilane:- kasutab teost kavandades visandit

Skulptuur. Ruumilise vormi modelleerimine - oskab vormida ruumilist vormiMaalimine. Maalimine kattevärvidega, alternatiivsed tehnikad

- maalib spontaanselt ja kavandatult

Joonistamine. Pliiatsi ja söetehnikad - maalib pliiatsi ja söega,tunneb valitud vahendi tehnikaid, omadusi ja arvestab nendega

Paljundustehnikad. Lametrükk - tunneb lametrüki olemustDigitehnikad. Animatsioon, multifilm - oskab kasutada veebivabavara

animatsiooni loomiseks.

8. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedSisuküsimused Õpilane:Lugude ja emotsioonide edastamise võt-ted läbi aegade.Tuntud sündmuste kujutamine, kunstniku vaatenurk.Sümbolite tähenduse muutumine (viker-kaar, haakrist, viisnurk).

- kasutab kunstniku teost oma loomingu lähtepunk-tina, eeskujuna

VormiküsimusedKujutamisviisid. Vormide allutamine kindlale stiilile.Vormi deformeerimine karakteersuse hu-vides.

- lihtsustab ja deformeerib kujutatavat suurema ka-rakteersuse ja emotsionaalsuse saavutamiseks

Kompositsioon. Kompositsiooniskeemid (kolmnurk, diagonaal, kuldlõige).

- tunneb ära kolmnurkse, diagonaalse ja kuldlõikelise kompositsiooniskeemi, eristab staatilist ja dünaami-list kompositsiooni

Värv, valgus, vari. - analüüsib vormi ja värvi näivat muutumist (piltidel

Värv ja värvus, värvide optiline segune-mine, varju värv. Varjude rütmid, vari kompositsiooni ele-mendina.

ja looduses) ning kasutab seda oma töödes pildisüga-vuse loomisel

Perspektiiv. Perspektiiv kahe koondpunktiga.

- konstrueerib 2 koondpunkti abil perspektiivseid vaateid objektidest ja ruumist

DisainDisain igapäevaelus. Olulisemad arhitektuuri ja disaini näited. Eestis.Disain linnaruumis (tekstid jareklaamid). Komplekt, ansambel(mööbel, serviis).

- teab nimetada disaininäiteid arhitektuurivaldkonnast

KunstimaailmKunstipärand.Eesti kunsti suurkujud ja suurteosed.

- oskab nimetada Eesti kunstnikke ja nende teoseid

Kunstiteose erinevad vormid.Kõrgkunst, poppkunst, karikatuur, sarž.

- eristab õpitud kunstiliike

Kunstiteose vaatlus ja analüüs.Stiil (ajastu ja isiklik stiil)

- analüüsib kunstiteoseid olemasolevate teadmiste põhjal

Keskkond, loodus, ehituskunst, disain.Kodukoha ilme kaasajal ja minevikus (fo-tod ja maalid ajalooliste dokumentidena).

- väärtustab kodukoha kultuuri

Kunstimälestised, autorikaitse.Restaureerimine, renoveerimine, konser-veerimine.

- kirjeldab kunstimälestiste säilitamise viise

Tehnilised küsimusedVormimine. Modelleerimine kalgenduvast materjalist.

- eristab mahulist vormi

Kollaaž. - kasutab loovalt jääkmaterjale

Maal. Maalimine spontaanselt ja kavandi aluse.l

- väljendab end erinevate maalivahendite kaudu spon-taanselt ja kaalutletult

Joonistamine. - väljendab end erinevate vahendite kaudu spontaan-selt ja kaalutletult

Trükkimine. Paljundusgraafika sügavtrükk.

- mõistab sügavtrüki olemust

Digitehnikad. Foto protsessi osana.

- valib lähtuvalt teose iseloomust sobivad vahendid ja tehnikad.

9. KLASS


Kunstiteosed ja stiilid, lood ja sündmused uue teose loomise lähtepunktina.

Kunstiteose vorm ja kompositsioon, materjalid

Õpilane:- tunnetab ja arendab teadlikult oma kunstiala-seid võimeid; loovülesannetes leiab erinevaid lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõi-malusi, esitleb tulemusi ning põhjendab vali-

ja tehnika, sõnum ja kontekst.

Väljendusvahendite vastavus ideele, otstarbele ja sihtgrupile.

Sümbol, allegooria ja tsitaat kui sõnumikandjad.

Kujutamise viisid: stiliseerimine, abstraheeri-mine, deformeerimine jne.

Kunstimaterjalid ja tehnikad ( joonistamine, maal, kollaaž, skulptuur, installatsioon jne).

Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine loov-töödes (foto, video, animatsioon, digitaalgraa-fika).

Arhitektuur ja disain Eestis ning rahvusvahe-lised suundumused.

Eesti kunsti suurkujud ja teosed. Erinevate kul-tuuride kunstiajaloo tuntumate teoste näiteid.

Nüüdiskunsti olulised suunad ja aktuaalsed teemad.

Kunst peegeldamas ühiskonna, teaduse ja teh-noloogia arengut.

Kunstnike, kunstiajaloolaste, disainerite ja arhi-tektide erialane töö.

kuid- kasutab ideest lähtudes sihipäraselt mitme-kesiseid visuaalseid väljendusvahendeid- kasutab kunsti õppides ning loovas praktikas tehnoloogiavahendeid- analüüsib looduslikke ja tehiskeskkondade objekte ning nendevahelisi seoseid ökoloogi-lisest, esteetilisest ja eetilisest vaatepunktis- mõistab disaini kui protsessi, mille eesmär-giks on leida probleemile uus ja parem lahen-dus - kasutab visuaalse kommunikatsiooni vahen-deid, arutleb pildikeele kultuuriliste märkide üle - teadvustab kunsti rolli ühiskonnas- seostab omavahel kultuuri, ühiskonna ning teaduse ja tehnoloogia arengut - mõistab, et nüüdiskunst väljendub paljudes erinevates meediumites ja kõnetab vaatajat laias teemade ringis.

ainekavad... · web view- on tutvunud eesti ning prantsuse, itaalia, hispaania, põhja- ja...

Documents