ajaleht teataja 6.2012

Aitab sellest Eestimaa suvest – nii arvasid Riisipere Roosid ja Memmed. Pakkisid oma kohv-rid, istusid 19. augustil Hansa-bussi ja võtsid suuna Itaaliasse rahvusvahelisele folkloorifes-tivalile „Bracciano’s Castle 2012“. Bussi mahtusid ka Ääs-mäe tantsulapsed, Simuna ka-pell ja Tamsalu rahvatantsijad.

Juba Poola tervitas meid tõe-lise suvega - sooja oli Varssavis 30 kraadi ringis. Ja mida lõuna poole, seda kuumemaks läks!

Enne festivalilinna Braccia-nosse jõudmist saime natuke näha ka Viini ja Veneetsiat, Pa-dovat ja Pisa Imede väljakut. Festivali päevade ajal jõudsi-me käia Roomas ja Pompeis, tagasiteel San Marinos. Kõike seda siiski väga põgusalt, nii et

hinge jäi soov kunagi veel nen-desse kaunitesse paikadesse tagasi minna.

Festival ise oli järjekorras juba viies. Osalejaid seekord lisaks Eestile Bulgaariast, Hispaa-niast, Baskimaalt, Leedust, Rumeeniast ja Türgist. Nende esinemisi oli väga põnev jälgi-da. Saime ka üllatuse osaliseks: Eestit esindas veel kuues-ki esineja – Eesti korealaste tantsurühm Ariran. Põnevaid sündmusi jagus kuhjaga: abi-linnapea vastuvõtt Bracciano raekojas, festivalil osalejate rongkäik (mille pikkus oli küll vaid mõnisada meetrit!), hilis-õhtused esinemised - esimesel õhtul tuli meil lavale astuda 23.30 paiku. Ja kui millegi üle nuriseda, siis – esinemisi oleks

võinud rohkem olla.

Meie kava võeti väga hästi vas-tu, juba esimesed tantsutaktid panid publiku plaksutama. Eriti meeldisid itaallastele muidugi meie väikesed rah-vatantsijad. Palju kiidusõnu jagus korraldajatel tantsuõpe-taja Piret Kuntsile, kes oma rühmadega osales festivalil juba teist korda.

Kokkuvõttes oli see üks järje-kordne vahva ettevõtmine - sai suve pikendada, teisi vaadata ja ennast näidata. Ja kindlasti on see üks põhjus, miks sügisel jälle uuesti kokku tulla ning uusi toredaid tantse õppida. Kas Sina ei tahaks ka tulla? Meie igatahes ootame Sind!

Mare Rabi

Riisiperest Rooma

Hobiringide kava

Lk 8.

42011Teataja

Nissi valla ajaleht

62012

Algas kool

Lk 4.

Küladevahelised spordivõistlusedLk 6.

Lapsetoetustest

Lk 3.

Väike Aude külagi näitab elavne-mise märke. 24. veebruaril on siin traditsiooniks korraldada külakoos-olekuid, kus arutatakse küla eluga seotud küsimusi. Needon toimunud Kurisu talu suures köögis, kus maits-tud siis ka tee kõrvale perenaiste kaasatoodud küpsetisi. Nii sai alguse küla seltsingu loomise idee. Seltsin-gu esimeheks valisime Kurisu talu perenaise Margit Levolli, kes on iga eestvõtmise puhul initsiatiivi üles näidanud. Seltsingu esimeseks üri-tuseks oli metsast prahi koristamine „Teeme ära“ raames. Siis valisime ka koha ühise jaanitule korraldami-seks. Laagriplatsi asukoht vallaga kooskõlastatud, tegid Margit Kurisu talust ja Lauri Suurekivi talust suu-re töö platsi puhastamisel ja kujun-damisel. Viimaks toodi platsi äärde

kenad palkidest saetud pingid ( jälle Kurisu talust). Koht kujunes kenaks ja koduseks. Jaanituli peeti 22. juu-nil. Grilliti vorste, räägiti juttu, üri-tati lauldagi. Meeldejäävaks kujunes Tondi Malle ja Maie jutustused küla ajaloost ja siin elanud inimestest.

Seltsingu edaspidised plaanid võr-suvad elust enesest. Tahame jaani-tule platsi edasi arendada (oh, mida kõike teha võiks, kui lasta fantaa-sial rännata). Ka küla loodushoiu-le tuleb enam tähelepanu pöörata. Kokkuvõtteks võib öelda, et ühised ettevõtmised liidavad küla, panevad mõtlema ühiseid huve arvestades ja hindama oma naabrit.

Küla elust ja luuletuse kirjutas Ester Piller-Lehtonen Juhani majast.

Aude küla elavneb

Kammerkoor käis augusti lõpus külas sõpruskooril Sonore. Koor tegutseb Kesk-Soomes Ääne-koskis, lauljaid on 16 ja lauldakse samalaadset repertuaari nagu Riisi-pereski. Soome koori dirigent lausus, et kahe koori kõlagi on sarnane.

21. septembrist hakkab Harjumaa ühistranspordis tööle uus piletimüü-gisüsteem – seniseid paberpileteid hakkavad asendama e-piletid. Üksik-pileteid saab bussijuhilt sularaha eest ka edaspidi osta.

Eesti Külaliikumine Kodukant tun-nustas 10. septembril koos regionaal-ministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Harjumaal esile tõste-tud Lea ja Heikki Ylöneni perekonda Nissi vallast. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Loojangu all kulges teerukkipõldude vaheltmis moonide naeru täis ja rukkilillede päid.

Sel üksikul põlluteel käisüks paarike, naudeldes lillikui seisataks aeg, ja neil olidpunasiidised moonipead käes.

loe edasi lk2.

loe edasi lk4.

loe edasi lk6.

Lisainfo:

Artur Lepik

Eesti Naabrivalve Harjumaa projektijuht

55 685 030

[email protected]

Kristjan KonksÜhendatud Piletid AS

(algus esilehel)

Uus piletisüsteem toob kaasa mõningaid muudatusi. Kui seni sai pileti osta bussijuhi käest sularaha eest, siis nüüd lisandub uus võimalus – pileti saab osta spetsiaalsele e-kaa-rdile ehk Ühiskaardile laetud rahaga. Uued e-kaardid hak-kavad kehtima nii Tallinnas kui Harjumaal. Kui sõite on rohkem ning regulaarselt, on kõige mugavam osta endale kuukaart.

Et Ühiskaardiga piletit osta, tuleb kaardile eelnevalt raha laadida. Selleks on kaks või-

malust – Tallinna ja Harju-maa müügipunktides ning bussijuhi juures bussis, kus-juures bussis saab raha kaa-rdile laadida ainult viie euro või selle kordse väärtuses (nt 10, 15 jne eurot). Kuupileteid bussist osta ei saa. Müügikoh-ti, kus raha kaardile laadida saab, on palju – postkontorid, R-kioskid, mitmed kauplu-sed, kioskid ning ka Tallinna Linnavalitsuse teenindusbü-roo. Lisaks on võimalik kaa-rdile raha laadida ka e-pan-gas, mobiil- ja lauatelefoniga, info- ja ostuliinilt 11800 ning otsekorraldusega.

Soodustused jäävad kehti-ma

Kuigi uus piletisüsteem toob kaasa mõningaid muudatu-si, jäävad kõik senised sõi-dusoodustused kehtima ka edaspidi. Erinevalt varase-mast võimaldab uus süsteem kohalikel omavalitsustel keh-testada oma elanikele ka maa-konnaliinidel sõidusoodustu-si. Põhiliselt puudutab see õpilastele ja pensionäridele tehtavaid soodustusi. Üht-seid sõidusoodustusi Harju-maal seni ei olnud ja ka uue süsteemi juurutamisega neid ei kehtestata. Samas on kõi-gil kohalikel omavalitsustel võimalus seda ise teha. Uus süsteem võimaldab kohalike soodustuste üle pidada väga

täpset arvestust. Soodustuste andmist hakkavad kohalikud omavalitsused ise haldama – nad sisestavad soodustu-sed piletisüsteemi ning neid arvestatakse automaatselt iga sõidu eest tasumisel või kuukaarti ostes. Selleks, et soodustusi arvestataks õige-le inimesele, tuleb Ühiskaart isikustada. Seda saab teha in-ternetis või teistes Ühiskaar-di müügikohtades. Harjumaal vahetavad uued piletid välja seni kasutusel olnud paberist kuupiletid, mis kehtisid kuu esimesest päevast kuu viima-se päevani. Need asenduvad 30 päeva piletitega, mis hak-kavad kehtima ostmise päe-vast.

2013. aasta jooksul on plaanis uus süsteem laiendada kõigile Harjumaa omavalitsuste sise-liinidele, mida halduslepin-

gute kaudu haldab Harjumaa Ühistranspordikeskus.

Muudatused TallinnasTallinnas toob septembrist rakenduv piletisüsteem kaasa rohkem muudatusi.

Bussidesse paigaldatakse oranži värvi validaatorid, mis registreerivad ühistrans-pordi kasutaja sõidukorra ning kontrollivad sõiduõi-gust. Tänu uuele süsteemile on transpordikorraldajatel võimalik senisest paremini kujundada ühistranspordi graafikuid nii, et see arvestaks erinevate aega koormusi ja oleks seeläbi tarbijale kõige mugavam. Samuti väheneb bussides sularahaga arvelda-mine, et hoida kokku sõitjate aega.

Kuigi üksikpiletite osas mi-dagi ei muutu ja neid saab

endiselt osta bussijuhi käest ka sularaha eest, on sõitjate jaoks mugavam pileti soe-tamiseks laadida e-kaardiga seotud kontole raha ning bus-si sisenedes see validaatoris aktiveerida. Kindlasti tuleb meeles pidada, et tunnipilet kehtib ainult siis, kui see on valideeritud!

Kuna süsteem peab ise arves-tust üksikute sõitude osas, siis ei tule reisijal ühes päevas rohkem kui päevapileti mak-sumuse ulatuses sõitude eest tasuda. Tänu sellele muuda-tusele ei pea enam kartma, et erakorralised sõidud rahako-tist liiga palju raha võtavad.

Sobivaima e-pileti kalkulat-sioon toimub hetkel ainult ühe ööpäeva piires. See tä-hendab, et püsisõitjal on en-diselt kõige kasulikum osta kuukaart. Kuukaarti saab osta

Nissi Vallavalitsuse istungitel otsustatust

2 VALLA JUHTIMINE Teataja 6/2012

3. juuliOtsustati korraldada avalik kon-kurss vedaja leidmiseks Nissi valla õpilasliinidele 2012/2013. õppeaastaks.

Anti avaliku ürituse luba Leifi Rahvusvahelise Meelelahutuse OÜ-le tsirkuse tuuri korralda-miseks Riisiperes 4. juulil 2012.

Võimaldati ühele jäätmevalda-jale hooajalist liitumist korral-datud jäätmeveoga; üks jäät-mevaldaja jäeti korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabas-tamata.

Otsustati muuta Ellamaal Kruusaaugu ja Kruusiaugu kin-nistute vahelist piiri.

Otsustati nõustuda Lehetu kü-las Kloostri metskond 26 ka-tastriüksuse jagamisega kaheks maaüksuseks.

Väljastati kasutusluba elektri maakaabelliinile Vilumäe külas ja Turba alevikus.

Väljastati ehitusluba SA-le Kre-

dex elektriauto laadimispunkti ehitamiseks Riisipere tanklasse, AS Nissi Soojusele Riisiperes Haaviku tn 9 asuva pumbamaja laiendamiseks ja Indrek Loidile elamu ehitamiseks.

Otsustati maksta laagritoetust 9 taotlejale kogusummas 437,20 eurot, ravimitoetust kahele taotlejale kogusummas 92,04 eurot, erakorralist toetust kol-mele taotlejale kogusummas 1aealusele makstavat hooldeko-dutoetust.

20. juuliVäljastati ehitusluba MTÜ-le Nissi Perekeskus perekeskuse hoone ehitamiseks Ürjaste kü-las Kastani kinnistule.

8. augustVäljastati ehitusload AS Nissi Soojusele Lehetu külas Terjatu biopuhasti rekonstrueerimi-seks, Madila külas Veetõusme biopuhasti rekonstrueerimi-seks, Riisipere aleviku raud-tee piirkonna veetorustike ja

kanalisatsioonitorustike ehi-tamiseks; ehitusluba Nurme külas Kase elamu rekonstruee-rimiseks; väljastati kasutusluba Riisiperes Nissi tee 55 asuvale mänguväljakule.

Nõustuti kahe transpordimaa sihtotstarbega maaüksuse Tur-ba alevikus ja ühe Lehetu külas riigi omandisse jätmisega.

Määrati kohanimi kaheksale valla teele.

Seati hooldus ühele raske puu-dega isikule ning tema hooldaja-le määrati hooldajatoetus.

Otsustati maksta lapsehoiutoe-tust ühele taotlejale summas 410,25 eurot ja ravimitoetust kolmele taotlejale kogusummas 56,52 eurot.

Määrati õpilastoetus summas 63,50 eurot Marge Koorepile seoses osalemisega keeleprakti-kal Rootsi Kuningriigis.

Anti MTÜ-le Nissi Naisselts luba avaliku ürituse „Lõikuskuu kirbuturg“ korraldamiseks 11. augustil 2012. a Turbas.

Anti Rudolf Pehterile luba avali-ku ürituse „IX aianduspäevad – Eestimaa kauniks ja roheliseks

2012“ korraldamiseks Ellamaal.

Kooskõlastati ettevõtluse alus-tamise toetuse andmine.

Valiti vedaja Nissi valla õpilas-liinide 2012/2013. õppeaastaks – FIE Maido Kaljur.

OÜ Nissi Elamud nõukogu liik-meteks valiti Raigo Piilberg, Kalju Kallaste ja Heigo Roosi-maa.

anti raieluba Riisiperes Nissi tee 2b kinnistult ühe kuuse raiumi-seks.

Kooskõlastati rajatava puurkae-vu asukoht aadressil Lepaste küla, Nõmmukse.

15. augustMäärati projekteerimistingi-mused Lehetu külas Papli ja Tamme korterelamutele lokaa-lsete pelletikatlamajade ehitus-projekti koostamiseks.

22. augustSuunati üks raske puudega isik riigi rahastatavale lastehoiu-teenusele.

Otsustati maksta koolitoetust 23 taotlejale kogusummas 2577,12 eurot, ravimitoetust

ühele taotlejale summas 12,61 eurot.

Kehtestati „Lapse koolieelses-se lasteasutusse vastuvõtmi-se ja väljaarvamise kord“, mis jõustus 1. septembril 2012. a.

Väljastati kasutusload Turba Gümnaasiumi algkooli hoonele ja gümnaasiumikoohele.

29. augustOtsustati maksta lasteaiatoe-tust 5 taotlejale kogusummas 76,70 eurot, koolitoetust 10 taotlejale kogusummas 782,12 eurot, hooldekodutoetust ühe-le isikule 64 eurot kuus ja ühele 236,51 eurot kuus, erakorralist toetust 4 taotlejale kogusum-mas 304,34 eurot.

Otsustati korraldada lihthange Riisipere lasteaia rekonstruee-rimistööde omanikujärelevalve tellimiseks.

Algatati Tiigi pargi kinnistu ta-suta kasutada andmine MTÜ-le Orhivar.

Tehti ettepanekud volikogule seisukoha võtmiseks Nissi valla üldplaneeringu avaliku välja-paneku ajal esitatud ettepane-kutele.

10. septemberVäljastati ehitusluba Siimika külas Kloostri maaüksusel asu-va lauda rekonstrueerimiseks; kasutusload kolmele elektri maakaabelliinile; kirjalik nõus-olek Ürjaste külas Mätliku kin-nistule kuuri rajamiseks.

Määrati teenindusmaad 11 Nis-si vallas asuvale teele.

Kinnitati põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine Urmas Sepale.

Võimaldati Siimika külas Augu maaüksuse ostueesõigusega erastamine.

Otsustati maksta koolitoetust kahele taotlejale kogusummas 230,10 eurot, koolilõunatoetust ühele taotlejale summas 87 eu-rot.

Määrati õpilastoetus Marta-Marleen Tammele seoses osa-lemisega rahvusvahelisel koo-rifestivalil Ungaris.

Otsustati maksta koolisõidu-toetust ühele taotlejale.

Pikendati Elo Veelmaale välja antud raieloa kehtivust.

Kooskõlatati Riisipere Lasteaia personali koosseisu muutmine.

Algatati 5 volikogu õigusakti.g

Septembris muutub ühis-transpordi piletimüügisüsteem

Lehetu küla kolm naabrit lõid Nissi valla esimese naabrivalve sektori17. septembril loodi ametlikult Lehetu külas Nissi valla esimene naab-rivalve sektor, mille moodustasid Ristiku tänava kolm ettevõt-likku naabrit. Nissi Vallavalitsuses kohtu-nud Eesti Naabrivalve tegev-juht Indrek Randma, Nissi vallavanem Peedo Kessel, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna juht, politseikapten Kaido Saarniit ja uue naabrivalve sektori esindaja Riho Kivisild kirju-tasid alla neljapoolsele koos-töölepingule, mis on naabrite, politsei, kohaliku omavalitsu-se ja Eesti Naabrivalve ühingu ühine kokkulepe ja tahteaval-dus piirkonnas turvalisuse ja heakorra tagamiseks.

Nissi vallavanem Peedo Kes-sel hindas inimeste ettevõt-likkust omaenda turvalisuse tagamisel kõrgelt ning lootis, et tulevikus tuleb sektoreid veel juurde. „Kuigi Nissi vald on üldjoontes turvaline ja ra-hulik koht elamiseks, on see esimene sektor justkui seem-neks, millest loodetavasti ida-neb tulevikus uusi.“

Vastse sektorivanema Riho Kivisilla sõnutsi oli naabri-valvega liitumisel peamiseks eesmärgiks häirida majade ümber kolavaid rüüstajaid ja kurikaelasid ja teha turvali-susse panustamine võimali-kult seaduslikuks. „Me oleme siin juba varem toimetanud ning naabritega infot vahe-tades silmad lahti hoidnud, nüüd sai siis asi ametlikuks tehtud,“ rääkis Kivisild.

Lehetu külavanemana loodab mees, et suudab naabrivalvet

ja selle kasulikkust propagee-rida ka teistes lähemal asu-vates külades, kus, nagu Le-hetuski, juhtub ikka aeg-ajalt varavastaseid kuritegusid. Varguste põhjusena näeb ta peamise põhjusena majan-duse langusest tulenevat suurt tööpuudust, mille tõttu on liikvel enam inimesi, kellel

ei ole alati mõistlikku rakendust, sestap tuleb iga-sugune pahateo sooritamine kurikaelale teha võimalikult ebamugavaks, usub Kivisild.g

Nissi Vallavolikogu istungitel otsustatust

3VALLA JUHTIMINETeataja 6/2012

6.septemberOtsustati anda mittetulundus-ühingule Orhivar Riisipere ale-vikus asuvast Tiigi pargi katast-riüksusest 30560m2 suurune maatükk kuni 31. detsembrini 2013.a tasuta kasutada.Muudeti Nissi Vallavalitsuse liik-mete arvu ja valitsuse struktuu-ri. Kinnitati Nissi Vallavalitsuse liikmete arvuks 3 ning struktuur: vallavanem ja kaks vallavalitsuse liiget.

20.septemberEelarvestrateegia 2013-2016 oli esimesel lugemisel.Otsustati taotleda Keskkonnaame-tilt nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks 50 meetrilt 25 meetrile Nissi valla Munalaskme külas Munalaskme oja kaldal asu-val Karjafarmi kinnistul.Nissi Vallavolikogu määruste keh-tetuks tunnistamine oli esimesel lugemisel. Tegemist on õigusaktide vastuolude kõrvaldamisega ja keh-tiva õiguse korrastamisega.Nissi valla hankekord oli teisel lu-gemisel.Otsustati seada Nissi vallale kuulu-vale Rahvamaja kinnistule tähtaja-

tu ja tasuta teeservituut Ellamaa külas asuva Sassi kinnistu kasuks.Tuvastati Riisipere alevikus Vee-torni tn 7 asuvate ehitiste – sauna ja kuuri – peremehetus.Otsustati esitada Harju maavane-male taotlus Riisipere alevikus asu-va tee nr 5180608 (Lasteaia tänav) aluse ja selle teenindamiseks vaja-liku maa andmiseks munitsipaal-omandisse.Otsustati määrata Nissi valla Lehe-tu külas asuva Uus-Salu katastriük-suse sihtotstarbeks elamumaa.Otsustati esitada Harju maava-nemale taotlus seitsme Riisipere alevikus asuvate maaüksuste (hal-jasalad) andmiseks Nissi valla mu-nitsipaalomandisse.Seoses MTÜ Avatud Noortekeskus Vikerkaaremaja tegevuse lõppe-misega otsustati anda Nissi vallale kuuluvast Riisipere alevikus asu-vast Metsa tn 7 katastriüksusest 1000 m2 suurune maatükk kuni 31.12.2020 tasuta kasutada mitte-tulundusühingule Nissi Naisselts tingimusel, et tagatakse sellel asuva laste ja noorte mänguväljaku avalik kasutus.Valiti uueks revisjonikomisjoni esi-meheks Anne Kuusk.g

Koolibussi sõidugraafikud muutuvad 1. oktoobrist1. oktoobrist hakkab kehtima uus koolibussi graafik. Graafikus on tehtud põhimõtteline muudatus ning koolist koju sõidab buss 1. ok-toobrist ühel korral, mitte kahel korral, nagu varem. Muudatuse tingis koolibussi kasutavate laste arvu vähenemine ning praeguse arvu juures ei ole enam otstarbeks õpilasi mitme bussiringi peale ha-jutada.

Koolid pakuvad omalt poolt õpi-lastele võimalusi ooteaega koolis kasulikult veeta: avatud on raa-matukogu, töötab pikapäevarühm, toimub huviringide töö, töötavad õpiabirühmad, toimuvad konsul-tatsioonid ja järelvastamised jmt.

Reedeti väljub buss peale tundide lõppu, pikapäevarühm töötab kuni 14.00-ni ning huvitegevust reedeti ei toimu.g

07:00 Nissi (lasteaia teerist)

07:15 Munalaskme (Veetorni)

07:20 Laitse

07:27 Jaanika

07:30 Hürjapäe bussipeatus



07:38 Nurme

07:45 Lehetu

07:55 Turba Gümnaasium

08:00 Antsuküla

08:02 Ellamaa

08.07 Turba Gümnaasium

08:17 Nissi teerist

08:20 Nissi Põhikool

07: 35 Nissi (lasteaed)

07:39 Riisipere (Jaama teeots)

07:45 Tabara (Joa tee ots)

07:46 Tabara (Kuusiku tee ots)

07:48 Viruküla (Kuusiku tee ots)



08:05 Ürjaste küla piir

08:07 Saida ringtee

08:15 Mustu (Reose teeots)

08:18 Mustu teeots



15:15 Nurme teeots


15:22 Metsküla tee ja Haiba teerist

15:24 Saida ringtee

15:28 Hürjapea bussipeatus


15:43 Viruküla (Kuusiku tee)

15:45 Tabara (Kuusiku tee)

15:55 Jaanika

16:01 Laitse

16:05 Munalaskme


15:15 Nissi Põhikool15:23 Tabara (Haapsalu mnt)15:25 Viruküla (Haapsalu mnt)15:30 Turba Gümnaasium15:35 Antsuküla15:37 Ellamaa15:42 Rehemäe15:50 Turba Gümnaasium15:55 Lehetu16:02 Nurme16:10 Nissi pood

16:15 Nissi Põhikool16:23 Tabara (Kuusiku tee)16:25 Viruküla (Kuusku tee)16:35 Lehetu16:40 Turba lasteaed16:45 Ellamaa 16:50 Turba Lasteaed16:55 Lehetu17:10 Riisipere Lasteaed17:20 Munalaskme17:30 Nissi pood


14:23 Tabara (Haapsalu mnt)

14:25 Viruküla (Haapsalu mnt)


14:35 Antsuküla

14:37 Ellamaa

14:42 Rehemäe


14:55 Lehetu

15:02 Nurme

15:10 Nissi pood


14:15 Nurme teeots


14:22 Metsküla tee ja Haiba teerist

14:24 Saida ringtee

14:28 Hürjapea bussipeatus


14:43 Viruküla (Kuusiku tee)

14:45 Tabara (Kuusiku tee)

14:55 Jaanika

15:01 Laitse

15:05 Munalaskme

15:15 Nissi pood

16:10 Riisipere Lasteaed16:20 Munalaskme16:35 Lehetu16:40 Turba Lasteaed16:50 Lehetu16:58 Nurme

17:05 Nissi pood

Liin nr 7 (käigus reedeti)

Liin nr 4 (käigus E-R)

Liin nr 3 (käigus koolipäevadel)


Liin nr 5 (käigus E-R) Liin nr 8 (käigus reedeti)

Liin nr 6 (käigus E-R)


Liin nr 9 (käigus reedeti)

uuele piletikaardile sama-moodi nagu seni ID-piletit.

Ühistranspordi piletikaardiks sobib nii spetsiaalne e-kaart ehk Ühiskaart, aga ka vastava kiibiga varustatud ISIC-kaa-rt või õpilaspilet. Ühiskaarte müüakse Harjumaal ja Tallin-nas paljudes erinevates müü-gikohtades, et kõigil oleks võimalik see lihtsalt soetada. Ühiskaart maksab 2 eurot.

Kuni järgmise aasta aprillini jääb paralleelselt kasutuse-le ka seni kehtinud ID-pilet. Senised paberpiletid kehtivad 2012. aasta lõpuni ning edas-pidi on võimalik osta üksikpi-letit ka bussijuhi käest.

Uus piletimüügisüsteem või-maldab lisaks integreerituse-le Harjumaa ühistranspordi ja Tallinn Cardiga sõitude va-lideerimisega kaasneva teabe abil transpordikorraldajatel

luua ühistranspordi kasutaja-te vajadusi paremini arvestav liinivõrk.

Süsteem on kergesti laienda-tav ning võimaldab ka teistel linnadel ja maakondadel süs-teemiga liituda.

Uue piletisüsteemi kohta saab lisainfot internetist aad-ressil www.pilet.ee ja telefonil 11800. Samuti võib küsimus-tega pöörduda e-postiaadres-sil [email protected].

Uut süsteemi arendab välja ning haldab järgmisel nel-jal aastal riigihanke võitnud Ühendatud Piletid AS. Uus pi-letimüügisüsteem läheb Tal-linnale ja Harjumaale maks-ma 4,6 miljonit eurot, mis on ligikaudu 20 korda vähem kui piletimüügisüsteem koos 5-aastase haldusega Helsin-gis. g

Ajaleht "Teataja" Väljaandja: Nissi Vallavalitsus Toimetus: Nissi Vallavalitsus

Järgmine number ilmub novembris 2012.Reklaam ja kaastöö: [email protected] saatmise tähtaeg 19.november 2012

S o t s i a a l k i n d l u s t u s a m e t i ametnikud puutuvad igal su-vel kokku paljude põhikooli lõpetanute ja nende vanemate küsimusega: miks riik suve-kuudel lapsetoetust ei maksa, kuigi ta ju on õpilane? Edasta-me siinkohal selgituse lapse-toetuse maksmisest 16aastas-tele ja vanematele õppuritele suvekuudel ning vastuse kor-duma kippuvale küsimusele - miks ka nooremate laste eest vähem makstakse, kui vanem laps on saanud 16.

Peretoetuste maksmine 16-aastastele ja vanemate-le õppuritele 16aastastele ja vanematele las-tele, kes lõpetavad tänavu põ-hikooli, gümnaasiumi või kut-seõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine alates kooli lõpetamisele järgnevast kuust.

Kui õpinguid jätkatakse sa-mal kalendriaastal niisuguses õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetuste-le, siis makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppi-mise lõpetamise või 19aasta-seks saamiseni.

Igal lapsel on õigus lapsetoe-tusele kuni 16aastaseks saa-miseni. Toetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 2012. aastal on 19,18 eurot kuus ning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele 57,54 eurot kuus.

Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhihari-duse baasil kutseõppeasutu-ses või kes on põhihariduseta ja õpib kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel maks-

takse toetust õppeaasta lõpu-ni.

Kui laps pärast 16-aastaseks saamist ei õpi, siis ei ole tal ka õigust lapsetoetusele. Nii lõ-petatakse lapsetoetuse maks-mine alates juulikuust väga paljudele tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe-asutuse lõpetanud 16aastaste-le ja vanematele lastele.

Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis pärast Ees-ti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta and-mete saamist makstakse suve-kuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätka-takse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamiseni või lapse 19-aastaseks saamiseni.

Kui 16-aastane laps asub õppi-ma välisriiki, siis peretoetuse saamiseks peab lapse Eestis

elav perekonnaliige esitama pensioniametile välisriigi vastava õppeasutuse tõendi, millest selguks, et laps jätkab õpinguid.

Korduvalt küsitakse: miks lapsetoetus mõnikord vä-heneb? 16 - 19 aasta vanustele laste-le säilib õigus lapsetoetuse-le üksnes õppimise korral ja toetust makstakse õppeaasta kaupa.

Pensioniametid kontrollivad iga uue õppeaasta alguses õp-pimistingimuse täitmist Ha-ridusameti õppurite registri alusel ja toetuse maksmispe-riood määratakse antud õppe-aasta lõpuni. Teatavasti kestab õppeaasta üleminekuklassi-des (-kursustel) 1. septembrist kuni järgmise aasta 31.augus-tini. Kuid kui laps lõpetab põ-hikooli, gümnaasiumi või kut-seõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine kooli

lõpetamisele järgnevast kuust (valdavalt on see juulikuu).

2012. aastal on lapsetoetuse suuruseks iga lapse kohta 19,18 € kuus, kui peres on üks või kaks last. Kui peres on kolm või enam last, siis kolmanda ja iga järgneva lapse kohta makstakse lapsetoetust 57,54 € kuus.

NB! lastetoetuse suuruse mää-ramisel ei saa igakord aluseks olla laste sünnipärane järg-nevus – pere esimene, teine, kolmas jne laps, vaid toetuse suuruse iga lapse kohta mää-rab asjaolu, mitu lastetoetuse-le õigust omavat last parajasti peres on.

Selgitame järgmise näite varal:

Peres on 3 last, kaks esimest last saavad lastetoetust 19,18 € kuus ja kolmas laps saab 57,54 € kuus.

Pere esimene laps sai 16-aas-taseks ja lõpetab juunikuus põhikooli. See tähendab, et

alates juulikuust on peres kaks lapsetoetusele õigust oma-vat last ehk alates juulikuust saavad pere ülejäänud lapsed (nii teine kui ka kolmas laps) mõlemad lapsetoetust 19,18 € kuus.

Kui pere vanim (16 .. 19-aasta-ne) laps, kes juunikuus lõpetab kooli, jätkab õpinguid sama kalendriaasta sügisel uuel õppeaastal, jätkatakse talle lapsetoetuse maksmist ja tal on õigus tagasiulatuvale lapse-toetusele ka juuli- ja augusti-kuu eest. Sellest tulenevalt on taastatud olukord, et ka juuli- ja augustikuus oli peres kolm lapsetoetusele õigust omavat last ning pere kolmandale lap-sele makstakse välja vaheraha 38,36 € (57,54 – 19,18) juuli- ja augustikuu eest.

Vaata ka Sotsiaalkindlustus-ameti kodulehte www.ensib.ee/lastega peredele/küsi-vas-tame!/

Infotelefon: 16106 või 6121360

Pere- ja lapsetoetuste maksmisest

4 HARIDUS JA KULTUUR Teataja 6/2012

I klass – õp Katrin Jõeste

Frederik Kaasik, Marii-Heleen Kangur, Kelly Künnapas, Virgo Lootus, Karl-Kenet Miinpuu, Martin Pettai, Sära Pintman, Reigo Rebane, Ester Rei, Sten Sääsk, Martin Talirand, Kris-Jan Turi, Marten Varend, Keijo Vasar, Carolin Veltson

Tarkus tarviline vara, õpi hoolega!Suvepuhkus sai otsa ja algas sep-tember, kätte jõudis taas esimene koolipäev, päev, mis muudab ena-mike inimeste elurütmi. Kauaoo-datud ja põnev on ta neile, kes koo-liteed esmakordselt alustavad; täis muutusi ja uudsust neile, kes oma haridusteed jätkavad. Sellel õp-peaastal seadsid samme kooliteel 168 õpilast, sihiks Turba Güm-

naasium. Tööd alustas ka mitu uut õpetajat, töötajat.

Päris esimene koolipäev Turba Gümnaasiumis oli viieteistküm-nel esimese klassi õpilasel, kes is-tusid pidulikult saali ees ning said kingituseks aabitsad. Õppeaasta avaaktus kandis endas sõnumit, mis Eesti vabariigi presidendi poolt välja öeldud: „Kool on usal-dus ja koostöö. Koostöö õpetaja ja õpilase vahel. Koostöö koolisüs-teemi ja õpetaja vahel. Õpilaste endi vahel“.

Presidendi mõttest kan-tud sõnumit koostööst võtab koolipere e e s m ä r g i k s

läbi õppeaasta. Kool peab olema koht, kuhu laps igal hommikul hea meelega tuleb, koht, kust lap-sevanem saab vajadusel nõu ja tuge. Koostöö kodu ja kooli vahel on edasiviiv jõud; õnnelik lapse-vanem, eduelamust kogev õpilane ning heatujuline ja motiveeritud õpetaja – need on tegurid, mille poole püüdleme!

Sellel õppeaastal ootavad ees mitmed uued tegemised ja üritu-sed. Siinkohal soovingi südamele panna kõikidele lastevanematele, vanavanematele ning teistele koo-lielus kaasa lüüa soovijatele, olge aktiivsed ja võtke kuulda igat kut-set, sest koos tegemise rõõm on alati suurem!

Teguderohket uut kooliaastat ja kohtumiseni koolimajas!

Turba Gümnaasiumi direktor Kädly Künnap

(algus esilehel)

Perekond Ylönen – Lea, Heikki ja tütar Sanna – pälvis tunnustuse tänu sellele, et nad on läbi erineva-te ettevõtmiste andnud olulise pa-nuse kohaliku elu hoogustamisele, kogukonnatunde suurendamise-le ja peresuhete väärtustamisele. Tänu Lea ja Heikki eestvedamisele sai renoveeritud 19. sajandi kesk-paigast pärit Nissi leerimaja, mis parandas Riisipere aleviku ilmet ning on ühtlasi üks kaunimaid ko-gudusemaju Eestis. Õdusas ja kü-lalislahkes kogudusemajas saavad lisaks koguduse tegemistele sooja vastuvõtu osaliseks kõik soovijad.

Läbi EELK Nissi Maarja kogu-duse on perekond Ylönen olnud heaks koostööpartneriks Nissi Valla Noortekeskusele, MTÜ Le-hetu Külaseltsile, MTÜ Nissi Pe-rekeskusele ja Nissi vallavalitsu-sele. Koos on korraldatud lastele alevilaager, panustatud kohalike noorte töökasvatusse ja puhta elukeskkonna loomisse, olles iga-aastane partner Nissi valla õpilas-malevale. Lea ja Heikki märkavad abivajajaid ning peavad oluliseks, et kõik vallaelanikud tunneksid ennast täisväärtuslike kogukon-na- ja ühiskonnaliikmetena. 2010.

aastast on kogudus koostöös Nissi vallavalitsusega kutsunud jõulude eel leerimajja kõiki vallaelanikke, et üheskoos meeldivalt aega veeta ja jõulusuppi süüa.

Juba mitu aastat on Lea ja Heikki pööranud tähelepanu ka paljulap-selistele peredele Lehetu külas, tuues Lehetu külakeskusesse toi-duabi. Samuti on nad kaasa löönud erinevates vanemlust toetavates projektides ning võimaldanud kasutada hubast kogudusemaja mitmesuguste sündmuste läbivii-miseks. Äramärkimist väärib ka Nissi Perekeskusega koos korral-datud paarisuhte koolitus, mis oli mõeldud harmoonilisema pereelu tagamiseks Nissi vallas elavatele peredele.

Eesti Külaliikumise Kodukant te-gevjuht Kaie Toobal ütles, et kon-kursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevne-misse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tege-mistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loo-dushoidlikku mõtteviisi ja tervet

eluhoiakut.

„ Kodukant soovib oma tegevusega kanda edasi maaelu väärtusi, säili-tada ja tugevdada kogukondi. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete ja agara toimetami-sega kujundavad külaelu,“ rääkis Kaie Toobal. „Eestimaal on palju peresid, kes teevad oma kogukon-na jaoks palju enam, kui me ette oskame kujutada. Meie Kodukan-dis oleme seda meelt, et ärgitame inimesi märkama ja riiki tunnusta-ma neid tegusaid eestvedajaid.“

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler märkis, et ühe kogukonna teevad tugevaks aktiivsed inime-sed ja tugevad pered, kes asju ette võtavad ning ühiselt terve kogu-konna heaks panustavad. “Hästi lihtne on kapselduda ainult enda tegemistesse ja oodata, et kee-gi teine tuleb ning elu paremaks muudab. Aga just sellised hoolivad inimesed, kes saavad endaga hästi hakkama ja peavad lugu ka ühis-tegemisest, muudavadki elu maal paremaks ja rõõmsamaks,“ lausus Kiisler. „Olen uhke, et Eestimaal leidub nii palju nii tublisid pere-sid. Kui õpetajaid peetakse maa soolaks, siis need pered on tõelised kogukonna pärlid.“

Kogukonna pärl

Teataja 6/2012 5HARIDUS JA KULTUUR

Igal sügisel uuesti algab…Iga sügis on uus nagu ime…

Ring, mis käinud ajast aega, alustas oma järjekordset ringkäiku ka sel sügisel. Uute raamatute lõhn, uus number klassiuksel ning kaaslaste põnevil pilgud – need on hetked, mis talletuvad mällu.

3. septembril alustas kooliteed Nissi Põhikooli 1. klassis 13 väikest vahvat jütsi: Helerin Kadak, Kevin Kensap,

Reneli Korm, Mihkel Kroon, Kur-met Kutti, Patrick Kuuskor, Kerttu Carmen Mikk, Marleen Mikker, Timothy Pruual, Emma Tšerniko-va, Marten Tõnsau, Karl-Erik Viik-mäe ning Sanna Elisabeth Armilda Ylönen, esimeseks klassijuhatajaks õpetaja Ingrid Parksepp. Seda, et kooliteed alustati, võib öelda ka va-nemate kohta, sest eks ole ju lapse kooliminek uueks tähtsaks etapiks kogu perele. Et kooliellu minek las-tel kenasti sujuks, selleks ootame teilt, kallid vanemad, aktiivset kaa-salöömist, häid mõtteid ja edasivii-

vaid ettepanekuid.

Veel lisandus sellest õppeaastast kooliperre õpetaja Kaja Kaasik, kes õpetab 6. klassile esinemisoskust ja juhendab kooli teatriringi.

Selleks, et uusi plaane seada, on va-jalik aegajalt tagasi vaadata. Selles valguses toimub 20. oktoobril Nissi Põhikooli vilistlaste kokkutulek. Teavet alanud aasta kohta jagame lastevanemate üldkoosolekul, mis saab toimuma 2. oktoobril kl 18.30 koolimajas.

Kaunist sügist ja edukat uut algust kõigile asjaosalistele!

Day-Lee Holm Nissi Põhikooli õppealajuhataja

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse lii-kumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati orga-nisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 21 liiget (neist 15 maakon-naühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõt-likke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.

Lisainfo:

Kaie Toobal, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, tegevjuht tel 505 8426 e-post [email protected] www.kodukant.ee www.kylaelu.ee

Taavi Linnamäe, regionaalministri nõunik tel 612 5110 e-post [email protected] www.siseministeerium.ee

Täpsem info tunnustusürituste kohta Külli Vollmer, Eesti Külaliikumise Kodukant valdkonnajuht tel 511 4027 e-post [email protected]

Kokku tunnustatakse tiitliga „Ko-gukonna pärl“ 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti „Kogukonna pärl“ elluvii-mist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnus-meene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspiree-ritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.ky-laelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik ini-mesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakata-nud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. g

22. augustil sõitis bussitäis Riisipere, Turba ja Lehetu lapsi Haapsalusse Iloni Ime-demaale.

Eesti päritolu Rootsi kunst-nik ja illustraator Ilon Wik-land on tuntud eeskätt popu-laarse lastekirjaniku Astrid Lindgreni lasteraamatutest tuttavate armsate piltide au-torina. Tema lapsepõlve kodu-linna Haapsalusse rajatud Ilo-ni Imedemaa on hubane paik, kus jagub vaatamist ja tegevu-si nii suurtele kui väikestele.

Kinosaalis vaadatud sisukas dokumentaalfilm tutvustas Iloni elukäiku dramaatiliste sündmustega pikitud lap-sepõlvest kuni edukaks las-teraamatute illustraatoriks saamiseni ning tõi vaatajani huvitavaid fakte Lindgreni raamatute tegelaste loomis-käigust. Pisemad lapsed said sel ajal tutvuda kolmandal korrusel asuva mängutoaga.

Pärast filmi vaatamist said kõik soovijad täita ülesandeid seiklusterajal ning meister-dada Imedemaa õuel Käsitöö-kojas ja Mattiase majas. Igale meisterdajale jäi mälestuseks

vahva optilise viguriga män-guasi ja puidule põletatud Imedemaa logoga kaelaehe. Hoovis prooviti kätt täpsus-viskamisega ja hiigelsuurte mullide puhumisega. Meister-damise ja mängulusti vahele sai kosutuseks osta Imedemaa Puhvetist krõbedas vahvlituu-tus maitsvat jäätist.

Mis saaks muuta sellise reisi täiuslikumaks, kui kohtumine Ilon Wiklandi endaga? Õnne-liku juhuse tõttu filmiti just sellel päeval saatelõiku Tähe-laeva jaoks. Oli põnev koge-mus näha reaalse saate tege-mist ning osaleda ise filmisel. Ilon jagas lahkelt autogramme ja nii mõnegi kodu raamatu-riiul sai täiendust raamatuga, mida kaunistab kunstniku enda käega kirjutatud nimi.

Meeldiv väljasõit lõppes Haap-salu piiskopiinnuse kõrval hiigelsuurel mänguväljakul. Pärast atraktsioonidel müra-mist kinnitati keha maitsvate saiakeste ja jahutava morsiga.

Suur tänu kõigile, kelle kaas-abil see tore reis teoks sai!

Reelika Väli

Nissi valla lapsed Iloni Imedemaal

Foto: Vello Kuusmaa

6 KULTUUR JA SPORT Teataja 6/2012

Nissi valla külade- ja alevikevahelised spordivõistlused2011-2012 aasta hooaeg sai minu arvates kiiremini mööda, kui varem. Võistlusalasid jätkus igasse kuusse, aga kuidagi kiiresti möödus kõik. Võib-olla selle pärast, et ise igast võistlusalast osa ei saanud võtta. Kas teil on ka selline tunne? Et kas tõesti juba on üks aasta möödas, et ta sellest võistlussarjast jälle kirjutab? On jah ja mina järeldan sellest, et tuleb rohkem kohal käia, siis ei teki sellist muljet, et „kas juba möödas?“.Ka seekord, lõpetades kaks päeva kestnud lõppvõistlust, hakkasid võistlejate seast kostma küsimused „Millal esimene ala tuleb?“, „Millal ümarlaud toimub?“ jne. Oleme positiivsed! Kui huvi on jätkuvalt ja tahaks jälle midagi uut ja vahvat teha, et kokku tulla ja end liigutada, siis oleme mõtetele avatud. Kuulame ära ja panemegi projekti kokku. Mulle lihtsalt väga meeldib, kui te omavahel nendel aladel võisteldes suhtlete ja pärast tihedat rebimist, erinevate keeruliste ja naljakate alade vahel, õhtul koos Zirtakit tantsite.Olen aru saanud, et inimesi ei saa sundida midagi tegema vastu nende tahtmist. Vaadates selle hooaja statistikat, võttis sel aastal kõikidest võistlustest kokku osa 185 inimest. Võrdluseks 2011. aastal võttis 180. Hoidsime traditsioonidest kinni ja alustasime võistlussarja mälumänguga ka sel aastal. Eelmistest aastatest lemmikuteks saanud bowling, ujumine aga ka male- ja kabeturniir olid ka sel korral menukad. Turba võistkonnal on traditsiooniks saanud võrkpalli korraldamine, millest nad ka ise Kahe päeva vältel said lapsed proovida milline tunne on joos-

ta sõduri varustustes ja seejärel täpselt lasta. Pisemad said õhupalle sihtida ja suuremad märki tabada. Kõik olid tublid. Paljud tulid üha uuesti ja uuesti tagasi, et tulemust paranda-da või niisama kätt veel proovida. Aitäh Joonas Karmile.

ALA NMT ÜRJASTE KÜLA

ELLAMAA KÜLA

LEHETU KÜLA

NISSI MIHKLID

NURME RIISIKAD

TURBA

Mälumäng 9 0 7 6 8 10 0Kiirkabe/male 10 8 0 6 9 7 0Bowling 9 8 6 5 7 10 0Suusatamine 10 8 0 0 7 9 0Võrkpall 8 0 0 7 0 9 10Ujumine 10 7 0 0 8 9 0Lehetu Triatlon 9 0 0 7 8 10 0

lõppvõistlus 7 9 5 6 10 8 0

kokku 72 40 18 37 57 72 10

(algus esilehel)

Riisipere kammerkoor oli reisi jaoks ette valmistanud meeleoluka kava “Armastuse lugu”. Laulsime armastuslaule erinevatest ajastutest ja erinevates keeltes. Kaks koori andsid kontserdi Äänekoski vallamaja saalis

osa võtsid. Turbakad, võtke end kokku, teid oodatakse ka teistes alades taset näitama! Nurme Riisikad said Alemal suusarada kasutada ja sel aastal olime esimest korda ka Lehetus. Nii saamegi teada, kus on tervislikuks sportimiseks meie vallas parimad võimalused.

Lehetus on suurepärased võimalused „triatloniks“. Seal saime joosta, jalgrattaga sõita ja noolt loopida.Traditsioonidest ei pääsenud üle ega ümber ka lõppvõistlust korraldades. Tuksi spordibaas on olnud meie partner juba kolm aastat ja me oleme selle koostööga väga rahul. Lõppvõistlusele kogunes sel aastal väga erinevaid ja kaasakiskuvaid võistlusalasid. Tänavakorvpall venis küll pikaks, kuid vihmale vaatamata said kõik oma punktid kätte – aitäh Ürjaste positele. Nissi Mihklid võtsid ette hulljulge ala – paintball. Tänud teile! Võistlejad said pärast värvikuulisõda kohe haamrid kätte (kõige väiksem võistleja kõige suurema haamri ja kõige suurem võistleja kõige väiksema haamri) ja nii üritati kolm naela paku sisse saada – tänud Lehetule. See oli väga naljakas. Siis saimegi tantsida ja oma ajud tööle panna eesti filmi teemalises viktoriinis. Sel aastal oli õhtu meelelahutuslik osa stiilis „Eesti Film 100“. Võistlejate seas oli suvitajaid, noori pensionäre, mehi kes ei nuta, väikeseid koeraplikasid, kel nimi Lotte, Raudpatse ja muid eesti filmiklassika pärle.

Teisel päeval alustasime kiirelt ja steriilselt riietumise ja kartuli koorimisega (aitäh Ellamaa) ning päev veeres minigolfi (tänud NMT) ja rätikuvõrkpalliga (tänud Nurme Riisikad) lõunasse.

Kogu võistlussarja tihe rebimine ja lõpppunktid jagunesid nii võrdselt, et raske oli otsustada, mis saab. Otsustavaks sai lõppvõistluse parem tulemus ja seda Nurme

Riisikate kasuks. Palju õnne võitjatele ja SUUR AITÄH kõikidele osalejatele!Loodan, et kui see võistlussari jätkub, siis sama meeleolukalt kui seni. Seniks koguge uusi mõtteid ning tooge ümarlauda uusi alasid ja uusi külasid.g

Miina Frank

Riisipere Kammerkoori kontsertreis Soome

ja sõprusvalla Konnevesi kirikus. Meie kohaloleku ja esinemise puhuks oli sellepühapäevane jumalateenistus nimetatud “Nissi missa”.

Kahte koori seovad sõprussuhted juba üle 10 aasta. Sonore koor on käinud mitmed korrad ka Nissis.

Kaks koori hingavad ühes rütmis - üks Maarjamaal ja teine Kesk-Soomes. Selle tunnistuseks oli seegi, et kumbki koor kinkis teisele külakostiks leiba.

Järgmise aasta kevadel tähistab Riisipere kammerkoor oma 25. juubeliaastat. Kutsusime Sonore koori külla, aga nendel on kevadel eest kontertreis Ameerika Ühendriikidesse. Niisiis ootame sõpru külla hoopis 2014 aasta suvel, kui meil järjekordne Üldlaulupidu.

Siinkohal tahaksin tänada ka õpetaja Kaiet ja Nissi Põhikooli õpilasi, kelle joonistatud pildid leidsid kingitusena uue kodu Äänekoski vallamajas, Sonore dirigendi Malla kodus, Konnevesi kirikus ja Konnevesi valla endise ametniku, paljudele Nissi valla inimestele tuttava Ahti Savolaineni kodus.

Sama kontserti saab koduvalla rahvas kuulata 1.oktoobril kultuurimajas Rahvusvahelisel Muusikapäevalg

Kairit Krumm

Me kõik teeme pidevalt erinevaid otsuseid. Enamus neist on lihtsalt igapäevased olmeprobleemid – mida selga panna, mida süüa teha jne. Tõsiselt tulevikku muutvaid otsuseid teeme harvemini. Kas jätkata haridusteed või minna tööle, kas vahetada eriala, hakkaks ettevõtjaks või looks hoopis pere? Need ja paljud sarnased küsimused nõuavad rohkem enesesse süüvimist ja plusside-miinuste kirjapanekut.

Aga kas on olemas hetke, mil võib kindlalt väita, et inimene on oma tuleviku planeerimise ja muutmise otsustega hiljaks jäänud?

Rõhutatakse ju tihti elukestva õppe

olulisust ja õhatakse loosungeid, et „kunagi

pole liiga hilja, et edasi õppida“ , „muuda oma elu,

hakka ettevõtjaks“ või „mida sa tegelikult elus teha tahaksid?“.

Paar päeva tagasi õnnestus mul osaleda konverentsil, kus külalisesinejaks oli professor Thomas Oakland Florida Ülikoolist. Tema ettekande põhjal võin väita, et tõesti on olemas olukordi, mil oma tulevikku muuta on juba liiga hilja. Professor rääkis oma tööst nõustajana surmamõistetud inimestega. Ta tegi muu tegevuse käigus nendega erinevaid teste, välja selgitamaks inimese isiksuseomadusi ja tugevaid-nõrku külgi. Professori sõnul ahastasid enamus surmamõistetuid peale nõustamist, et miks neil küll seda infot varem ei olnud. Oleks nad varem osanud nõustajalt tuge paluda ja iseennast paremini tundma õppida – oleksid nad oma elus valinud hoopis teise tee...

Loomulikult on inimesi, kes juba varases eas on otsusekindlad ja teavad, mida tulevikus teha tahavad. Nad teavad kelleks saada ja neil on selle elluviimiseks ka piisavalt sihikindlust. Sellised on uurimuste põhjal umbes 1/3 inimestest. Aga teised 2/3 – mille põhjal ja kelle mõjutusel teevad nemad oma tulevikuplaanid? Kõige tähtsam tugi ja infoallikas on loomulikult pere ja sõbrad. Suuresti mõjutab inimest ka meedia.

Hea meel on teada anda, et peale oma lähedaste on võimalus hariduse ja töömaailmaga seotud küsimusi arutada ka selleks tööks

spetsiaalse väljaõppe saanud karjäärinõustajaga. Eestis on 17 Rajaleidja märki kandvat keskust, mis pakuvad noortele vanuses 7-26 tasuta karjääriteenuseid. Ikka selleks, et noor teeks oma valikuid teadlikumalt ja tuginedes asjakohasele infole. See omakorda vähendab kulusid juhuslikele õpivalikutele ja inimene on oma võimetele ja soovidele vastavat tööd tehes õnnelikum.Karjäärinõustajaga koos arutatakse läbi noore inimese oskused, väärtushinnangud, hobid, soovid, võimalused jne. Otsitakse infot ja kaalutakse võimalike hariduse jätkamise ja ametite variante. Vajadusel tehakse erinevaid toetavaid teste ja töölehti.

Hea lapsevanem - näita lapsele, et sa temast hoolid, tutvusta karjäärinõustamise võimalust oma lapsele. Teeme koostööd - ikka lapse parema tuleviku nimel.Hea õpetaja – kutsu nõustaja kooli oma õpilastega vestlema. Toetame ja suuname lapsi tähtsate otsuste

tegemisel, jagame asjakohast infot.

Pingutame koos selle nimel, et praegused noored tulevikus oma otsuseid kahetsema ei peaks!g

Lääne-Harjumaa Rajaleidja keskus asub Keila Noortekeskuses Keila linn Paldiski mnt 28FSind ootab karjäärinõustaja Kairit Krumme-post: [email protected]. 6773950 / 53312139Skype: keila.karjaarikeskusKoduleht: www.keilanoortekeskus.ee/noorteinfo

7 KULTUUR JA AJALUGU Teataja 6/2012

Nissi apteek Harjumaal IIIProviisor Juta Teras

25.augustil 1975.aastal mää-rati Nissi apteegi juhatajaks proviisor Juta Teras (Tamm, sünd. 13.11.1941.a.), kes toodi üle Haapsalu Rajooni Keskap-teegist. Siis jätkati suurt re-monti maja sees: seinad ja laed kaeti papi asemel kipsplaati-dega, uuendati põrandakatted, välja vahetati aknad ning tehti uued ahjud. Kõik ruumid said uue sisustuse. Igal aastal saadi juurde vajalikku aparatuuri ja töövahendeid: bürettsüs-teem, kuumutskapp, reaktiivi-de kapp, penitsilliinipudelite kapseldaja, pesumasin, ret-septuurkaalud. Vett destillee-riti kuni 1975.a. lõpuni puude-ga köetava destillaatoriga.

Kuna jaoskonnahaigla asus kõrvalmajas, moodustati ühi-ne ametiühingu organisat-sioon. Mille viimaseks juhiks oli apteegi assistent Elvi Aas. Koos pidutseti, peeti sünni-päevi ning käidi suusatamas.

Apteek erastati novembris 1992 AS-le Nissi Apteek. Maja õnnestus pärijatelt (V. Ma-disoni tütred) ära osta. 1995.aasta lõpuni tegutseti aktsia-seltsina ja edasi jätkati FIE-na (Juta Terase Nissi Apteek). Raamatupidamist hoidis kor-ras raamatupidaja Valter Te-ras.

Et tagada ruumide ühtlane temperatuur, pandi 1999.aas-tal sisse elektriküte. Ekstem-poraalseid retsepte peaaegu enam ei esine. Vajadusel saab neid teha lasta teenustööna apteegis, kus on olemas koos-tisained ravimi valmistami-

seks. Apteegi praeguse klien-tuuri moodustavad noored emad ja pensionärid.

Seoses Eesti Vabariigi tekke-ga käib suviti palju sakslasi oma sugulaste haudadel, mis asuvad Nissi kirikuaias. Oma imestuseks leiavad nad eest ka vana tuttava apteegi ja as-tuvad sisse. Huvilised saavad teada, milliseid haigusi nende esivanemad põdesid ja milli-seid ravimeid ostsid, kuna ret-septuuriraamatud on säilinud 1901.aastast.

Apteek on asunud ühes ja sa-mas majas 1895.aastast kuni siiani, 2011.aastani. Hoone

väliskuju pole muudetud, v.a. katuse materjal ja akende ruudustik. Maja on ehitatud spetsiaalselt apteegi pidamise jaoks. Tegemist on ristpalke-hitisega, kus akna- ja ukseavad on välja ehitatud vertikaalse-te tugipalkidega. Pikuti läbi maja avanevad kõik sisemised uksed ühel ja samal joonel. Hoone vastu on huvi tundnud Eesti Vabaõhumuuseum (tea-dur Mihkel Leetma kogus ma-terjali 2001.a.)

Tänasel päeval Nissi aptee-gi ajaloolises hoones apteek enam avatud ei ole. g

1999.aastal külastas apteeki Nissi haiglas sündinud dr.Heinrich R. von Hirschhausen Berliinist. Tema isa töötas Saksa ajal Nissis ars-tina ning abiellus kohaliku pastori tütrega. Pere elas apteegi kõrval olevas majas (haiglas). Pildil vasakul Heinrich von Hirschhausen, paremal Juta Teras.

On rõõmustav, et meie Nis-si kultuuritöötajad – mõtlen eeskätt Merike Kiiselit ja Evi Vendlat – on ikka vaeva näi-nud, et sisustada meie pen-sionäride suvepäevi, pakkuda toredaid elamusi ja avardada silmaringi.

Käesoleval suvel võtsime juba osa ekskursioonist Viljan-dimaale ja äsja, 13. augustil käisime giidi saatel ranna-rootslaste radadel. See on omapärase kultuuri ja loodu-sega piirkond. Viimast iseloo-mustavad rohked rannaroos-tikud, järved, liivarannad, männikud ja liigirikka tai-mestikuga puisniidud. Loo-mulikult ei jõudnud me piira-tud aja tõttu tutvuda lähemalt puisniitudega, küll aga mõne-gi ajaloolise objektiga.

Nii jättis tugeva mulje iidne Harju-Risti kirik, millel on ainulaadne poolkumer torn. Selles kirikus on 1641-1684 pastorina teeninud Johann Forselius, endine Tallinna Toomkooli rektor. Ta oli sa-maaegselt ka Harju-Madi-se pastor ja kogus äärmiselt väärtuslikku materjali rah-vauskumustest ning komme-test.

Nõval imetlesime väikese kü-lakogukonna aktiivsust kiriku

ja pastoraadi korrastamisel ja selle ümbruskonna vaimsuse hoidmisel. Pärast Põõsaspea rannal avanenud kauneid merevaateid tundus, et tugev tuul on meil ka kõhud tühjaks puhunud, nii et tuli abi otsida Roostalt, kus oma energiat maitsva lõuna abil taastasi-me.

Mida üks oma kodusse kiin-dunud inimene teha suudab, seda kogesime Lyckholmi praeguse nimega Saare mõi-sas. Lyckholm on kuulunud Rosenite suguvõsale enam kui 270 aastat. Rosenid elasid Eestis 1282. aastast ja kasva-sid selle ümbrusega kokku. Friedrich või Rosenil, kes hal-das Lyckholmi pärast 1918.a, olid head suhted Pürksi põl-lutöökooliga ja 1930.a asutas ta sellise kooli ka Lyckholmi. See oli oma aja kohta unikaa-lne kool, mis andis kohalikele elanikele põllumajanduslik-ku haridust, mille maksumus oli neile jõukohane. Ka oli teooria ühendatud praktilise tööga mõisamajapidamises. Kui 1941.a Friedrich Rosen oma perega oli sunnitud lah-kuma Saksamaale, jäi ta teis-melisele pojale Lyckholmi mõis muinasjutumaaks, kuhu ta üha tagasi ihkas.

Pärast eesti iseseisvumist sai

see võimalikuks, kuid mõi-samaja seisis siis varemetes. Kõrvalhoonetest oli püsti vaid tall. Suurte pingutuste ja isiklike säästude hinnaga ava-ti 1997. a selles kõrvalhoones Lyckholmi muuseum, kuhu kohalikud elanikud on too-nud olmetarbeid, käsitöid ja põllutööriistu, mis on olnud kasutusel viimase 100 aasta jooksul.

Ka mõisahoone, mille ees pu-navad roosid, on nüüd katuse all ja pakub nii ekskursioone kui ka soovijatele ööbimisvõi-malusi.

Meie reisi lõpp-punktiks oli Haapsalu, mis on küll mei-le kõigile tuttav, aga ometi pakkus piiskopiloss palju avastamisrõõmu neile, kes polnud seal mõnel aastal käi-nud. Kuulsime täiendatud andmeid kiriku ja konvendi-hoone kohta ning liikusime läbi väljakaevamiste käigus avastatud põnevate ruumi-de. Meeldiv oli ka jalutuskäik rannapromenaadil, sest ilm oli päikesepaisteline, õhk värske ja mahe.

See oli jälle üks neid päevi, mis annavad jõudu hallidel sügis- ja külmadel talvekuu-del. Aitäh!

Ingrid Bärenklau

Rannarootsi mail Liiga hilja, et muuta oma tulevikku

8

juuli 2012:Toivo Miller (Riisipere)Leida Raidmets (Riisipere)Aino Pauts (Riisipere)

august 2012:Heino Aasoja (Ürjaste)Helgi Paaliste (Riisipere)

Meie hulgast on lahkunud:

september:92 Helje Spuhl (Ürjaste)91 Elvira Helene Kallas (Mu-

nalaskme)91 Zinaida Lall (Riisipere)90 Erna Sarik (Riisipere)85 Aino Neeme (Riisipere)75 Helmi Kaasik (Turba)75 Tiiu Simson (Riisipere)70 Õie Lehtme (Nurme)70 Maie Pipar ka Pippar (Ürjaste)70 Lii Aug (Munalaskme)

oktoober:94 Ida Arula (Turba)80 Laine Kütt (Ürjaste)80 Valve- Maria Kõvasild (Turba)70 Linda Kalju (Ellamaa)

Vabandame eelmisest „Teatajast“ ekslikult välja jäänud juulikuu juubilaride ees ja õnnitleme tagantjärgi!

85 Salme Paju (Riisipere)75 Adele Tamsalu (Turba)75 Enno Tulmin (Odulemma)70 Aleksander Vinkler (Turba)70 Heldur Simisker (Riisipere)

Õnnitleme!

REKLAAM JA TEATED Teataja 6/2012

juuni 2012:Pärtel Roosma

(Rehemäe)Johann Tomikas

(Turba)

juuli 2012:Mirell Võitra (Riisipere)

august 2012:Keron Martin (Turba)

Kristina Kadak (Riisipere)

Uued vallakodanikud:

KUULUTUSEDSeoses töömahu suurenemi-sega võtab õmblusettevõte AS Protten F.S.C. asukohaga Kei-las tööle kogemustega õmble-jaid. Kontakt tel 6747567

LASTELE

rahvatants (II-IV klassi poistele ja tüdrukutele) - juhendaja Piret Kuntsteisipäeviti kell 16.00

rahvatants (V-IX klassi tüdrukutele) - juhendaja Piret Kuntsteisipäeviti kell 17.00

peotants (6.-8.aastastele poistele ja tüdrukutele) - juhendaja Helve Kruusemenentkolmapäeviti kell 17.30Peotantsuringi võetakse vaid koos parteriga!

peotants (IV-VI klassi poistele ja tüdrukutele)- juhendaja Helve Kruusementkolmapäeviti kell 18.30

näitering (II-VI kl.õpilased) - juhendaja Anne Kuuskesmaspäeviti kell 16.00, individuaaltunnid kolmapäeviti ja neljapäevitiSoovijatel tuleb teha väikesed lavalised katsed!

E 18.30 Riisipere Kammerkoor, P. Saatmäe K 18.00 Riisipere Memmed, P. Kunts K 19.30 Riisipere Roosi, P. Kunts N 19.30 Roosi vilistlased, S. Nokkur K 10.30 Põnnikool, K. Õisma E 15.00 Laste lauluring, solistid (kooliealised), J.VaidlaE 17.00 Lauluring vanuses 3-7, J. VaidlaK 16.00 Riisipere Lasteaia rahvatants, P. KuntsK 17.00 Nissi PK rahvatantsijad, P. Kunts E 13.30 Ansambel Laululust, T. Rand K 16.00 Käsitööring, M. Tedremaa E, R 12.00 Võimlemisring, A. Üksik K 18.00 Hiina võimlemine, R. Bürkland T, N 19.00 Riisipere Lauatennise Klubi

Ootan rõõmuga uusi tegijaid ringide juhendajateks ja –liikmeteks.Uute liikmete registreerimine ringidesse 30.septembrini 2012Ringid alustavad tegevust 01.oktoobrist 2012

Turba Kultuurimaja 2012/2013 hooaja ringide tegevus

Riisipere Kultuurimaja 2012/2013 hooaja ringide tegevus

TÄISKASVANUTELE

rahvatants naistele - juhendaja Piret Kuntsteisipäeviti kell 19.30

rahvatants memmedele - juhendaja Piret Kuntsteisipäeviti kell 18.00

naislaulukoor - juhendaja Tõnu Kangronesmaspäeviti kell 19.00

näitering- juhendaja Anne KuuskSoovijatel pöörduda otse juhendaja poole

keraamikakursus 4x - juhendaja Eve Hintalates 12.oktoobrist reedeti kell 19.00

Ringidesse ja kursustele palun registeerida kultuurimaja e-kodulehel www.turbakultuurimaja.eeSamas leiate ka osalustasud.Meeldivaid kohtumisi ja mõnusaid toimetamisi meie ringides!

Tulemas on Nissi Põhikooli vilistlaste kokkutulek

Kas Sina tead, kuidas Su põhi-kooli klassiõdedel ja – venda-del läheb? Millega nad tegele-vad ja kus?

Naljakas on mõelda, et aeg peale esimese kooli lõpetamist möödub tõepoolest linnutii-vul. Minu lõpetamisest Nissi Põhikoolis on möödas juba kuus aastat ja juba meenutan seda koolipõlve nagu kauget minevikku. Ma ei kujuta ette-gi, mis tunne võib olla inimes-

tel, kes põhikoolis näiteks pool sajandit tagasi käisid!

Vastuseks esimesele küsimu-sele – mina kui veel suhteli-selt värske vilistlane olen nii mõnestki endisest klassikaas-lasest kahjuks üpris kaugeks jäänud. Kuuldavasti on nii mõnigi juba oma pere loonud ja elab täitsa asjalikku elu. Võib-olla on mõned kodumaa tolmu üldse jalgadelt pühki-nud? Ei tea.

Seda enam ongi põhjust kõigil kokku saada Nis-si Põhikooli vilistlaste kokkutulekul, mis toimub juba õige pea – 20. oktoobril!

Iga Nissi Põhikooli vilistlane ja õpetaja, kes arvab, et oleks ilus aeg-ajalt kooli hea sõnaga meenutada ning ehk mõni tänusõnagi poetada, on kindlasti üritusele igati teretulnud! Kohtumiseni Nissi Põhikoolis!

Kavas:• Alates 14.00 Kokkutulekuks registreerimine

Nissi Põhikoolis

• 15.00 Vastuvõtt kutsetega külalistele Nissi Põhikoolis

• 17.00 Kontsertaktus Nissi Põhikoolis

• 19.00 Ühine minek koolimajast Riisipere Kul-tuurimajja

• 19.15 Pidu Riisipere Kultuurimajas. Avatud puhvet, tantsuks mängib ansambel.

NB! Eelregistreerimisega on pilet 8 eu-rot ning kohapeal 12 eurot.

Ja veel. Kui kellelgi on soov ka üritust omalt poolt toetada, siis ka selleks on võimalus olemas. Nissi Vallavalitsus ootab annetusi kontodele: SEB: 10002018909000

ajaleht teataja 6.2012

Documents