Võru Kesklinna Gümnaasium

TIMPRI TALU

Kodu-uurimistöö

Autor: Aliis Udras

9.B klass

Juhendajad: Aigi Musto

Sirje Künnapuu

Evi Tarro

Võru 2011

SISUKORDSISUKORD.......................................................................................................................2

SISSEJUHATUS...............................................................................................................3

1. TALU HOONED...........................................................................................................4

1.1 Elumaja....................................................................................................................4

1.2 Ait............................................................................................................................5

1.3 Laut..........................................................................................................................6

1.4 Keldrid.....................................................................................................................7

1.5 Saun.........................................................................................................................7

2. TALUTÖÖD.................................................................................................................8

2.1 Põlluharimine ja karjakasvatus................................................................................8

2.2 Lubja põletamine.....................................................................................................8

2.3 Sepatööd...................................................................................................................8

2.4 Turbalõikamine........................................................................................................8

3. PÕLVKONNAD.........................................................................................................10

3.1 Seitsmes põlv.........................................................................................................10

3.2 Kuues põlv.............................................................................................................10

3.3 Viies põlv...............................................................................................................10

3.4 Neljas põlv.............................................................................................................11

3.5 Kolmas põlv...........................................................................................................12

3.6 Teine põlv..............................................................................................................14

3.7 Esimene põlv..........................................................................................................15

KOKKUVÕTE................................................................................................................16

KASUTATUD ALLIKAD..............................................................................................17

LISAD.............................................................................................................................18

Lisa 1 Vidriku pere koosseis 1920. aastal....................................................................18

Lisa 2 Vidrik Allase isikutunnistus..............................................................................19

Lisa 3 Vidriku perekonna pärismatuse-plati raamat aastast 1924...............................20

Lisa 4 Liiwimaa mõisate Kreditseltsi makse dokument..............................................21

Lisa 5 Oskari kiri vanematele......................................................................................22

Lisa 6 Põllumajanduslike tööde riiklik plaan aastast 1947..........................................23

Lisa 7 Talundi loomakasvatuse riiklik plaan aastast 1948..........................................24

Lisa 8 Vidrik Allase testament 1959 aastal.................................................................25

Lisa 9 Talu pärandamine põlvkonniti..........................................................................26

SISSEJUHATUSMina otsustasin uurimistöö teha enda vanaema sünnikoha kohta, milleks on Timpri talu,

Kogre külas, Rõuge vallas. Valik ei tulnud kergelt, kuna kaalusin ka oma isa poolse

vanaema eluloo kirjapanemist. Peale pikka kaalumist, otsustasin uurimistöö teha ikkagi

Timpri talu kohta.

Töö käigus sain palju uut põnevat teada põlvkondade kohta ning sellest, kuidas talus elu

käis. Olin eelnevalt mõnikord vanaema jutustusi talu ja selle inimeste kohta kuulnud,

kuid polnud päris täpselt aru saanud, kes kelle poeg on jne. Kuid nüüd, kui töö on

valmis, on mulle kõik väga selge. Saan nüüd ka paremini aru, kuidas vanasti talus töö

käis ja millised olid talutööd. Eriti meeldis mulle uurida põlvkondi, sest see on minu

jaoks kõige huvitavam.

Timpri talus on suur töö ära tehtud minu vanaema ja vanaisa poolt. Minu pere ja ka

minu tädi pere on palju abis käinud, kuid põhilise töö on teinud siiski vanaema ja

vanaisa. Kõik hooned on korda tehtud ning majja on veetud ka elekter. Timpri talust on

saanud hea puhkekoht, kus mina olen oma sünnipäevi pidanud ning on toimunud ka

mitmeid kokkutulekuid.

Uurimistöös on kasutatud vanaema mälestusi ning vanaisa tehtud pilte. Vaatasin läbi ka

sugulase Tiit Mõttuse pildid, kes veetis Võrumaal ühe suve. Vestlesime vanaemaga

mitmel korral ning sai ka kogu vanaisa tehtud pildialbumid mitu korda läbi vaadatud.

Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimene kirjeldab talu hooneid. Teises peatükis

tuleb juttu talutöödest ning kolmandas peatükis tutvustan sugupuud, mis on seotud

Timpri taluga.

Sooviksin tänada kõiki, kes on mind selle töö juures aidanud. Eriti tänan vanaema

Liivit, kes jagas minuga oma mälestusi, mis nüüd on kirja pandud. Tänan ka vanaisa,

kelle pilte ma kasutasin.

1. TALU HOONED

1.1 Elumaja

Vana rehetuba on juba kolhoosi algusaastatel (1945-1951) hävinenud. Rehetoa kohta

tähistavad suured kivid maa sees.

Elumajal on vanust 90 aastat ja see on väga hästi säilinud. See on ristpalkehitis, millel

on laudadest vooder. Möödunud suvel sai maja uuesti üle värvitud, et laudvoodrit

kaitsta.

Vanasti oli ehituse juures tähtis teha kõiki töid arvestades kuufaase ja rahvatarkusi.

Näiteks tuli valida hea ja sobiv koht, kust puitmaterjal lõigata. Isegi nädalapäev oli

oluline. Arvati, et reedene päev ei sobi töö alustamiseks. Töid tuli alustada neljapäeval,

laupäeval või teisipäeval. Vanarahva tarkuse kohaselt pidi kõiki neid tegureid

arvestama, et majal ja seal elavatel inimestel oleks hea käekäik ja elus õnne. Materjal

Timpri talu elumaja ehitamiseks on lõigatud õigel ajal, sest majal on hea aura.

Timpri talu eestoa laes on auk, kust riputati üles häll, mis rippus kuuseridva küljes.

Selles on maganud ka minu vanaema.

5

Timpri talu elumaja aastal 2005. Trepil istub minu vanavanaema Lydia Allas. Fotograaf: Paul Silk

1.2 Ait

Ait oli talus väga vajalik hoone, sest seal hoiti vilja, tangu, jahu, liha ja mett. Timpri talu

ait on kahjuks hävinenud. Alles on vaid aida alumine suur nurgakivi. Ait pidi olema

maast palju kõrgemal, sest muidu ei saanud selles hoida toiduaineid ja vilja. Veel pidi

ait olema kuiv ja õhuline, nii käis tuul ja õhk aida alt läbi.

6

Timpri talu elumaja 2010. aasta suvel. Fotograaf: Paul Silk

Ait aastal 2006. Fotograaf: Paul Silk

1.3 Laut

Lautasid oli talus kaks: ühe katuse all oli hobusetall, küün ja suur kariloomade laut.

Eraldi katuse all asus sealaut. Nüüd kasutatakse sealauta garaažina ning hobusetalli

puukuurina.

7

Sealaut 2005. aastal. Fotograaf: Paul Silk

Sealaut garaažina aastal 2008. Fotograaf: Paul Silk

1.4 Keldrid

Keldreid oli talus kolm, sest neid oli hea kaevata ja ehitada, kuna maja asus mäe

kallakul ja pinnaseks on saviliiv. Maja veranda all oli väike kelder, kus hoiti toiduaineid

ja piima. Maja all oli ka teine kelder. See oli suur ja kõrge võlvlaega. Põhiliselt hoiti

seal keldris kasutatavaid põllutööriistu ja kogu talu juur- ja köögivilju. Kolmas kelder

asus ühise katuse all sepikojaga. Seal sai hoida talvehoidiseid nagu hapukapsad ja –

kurgid ning õunu. Keldris hoiti ka jõhvikaid, mida sai korjata Luhasoost, mis asub talust

1.5 km kaugusel. Kõik kolm keldrit on taastatud ja kasutuses ka tänapäeval.

1.5 Saun

Vanasti oli saun kindlasti igal talul olemas. Timpri talu saun asub majast kaugemal

olevas orus, sest seal on allikas. Vana saun oli ka ristpalkehitis ja eeskojaga. Saunaruum

oli väike, kõigest üks ruutmeeter. Kohe sauna ukse ees asus allikas ja sealt sai sauna

tarbeks vett võtta. Saunas küpsetati kevadel liha, mis oli talvest üle jäänud. Kevadel

köeti sauna mitu päeva järjest ja oli oht, et saun võib põlema minna. Seetõttu ehitati

saun sageli teistest hoonetest kaugemale.

8

Uus saun ja külakiik aastal 2010. Fotograaf: Paul Silk

2. TALUTÖÖD

2.1 Põlluharimine ja karjakasvatus

1908. aastal oli talus põllu all 12 ha, heinamaad 2 ha, karjamaad 5 ha ja metsa all 1 ha.

Lehmi ja lambaid oli talus 6, kaks hobust ning kanad. Talus on peetud ja peetakse ka

praegu mesilasi. Kuna taimestik on mitmekesine on mesilaste korjeala rikkalik.

Tarbeajas kasvatati kartuleid, juurvilju ja õunapuid.

Maapõu peitis endas veel palju vajalikku: näiteks liiva, kruusa ja savi. Talu maad olid

mitmekesised: niidult varuti loomadele talveks toitu, põldudel kasvatati teravilja, lina,

tatart ja kartulit. Kõik see aitas talu inimestel paremini toime tulla. Linnast osteti

põhiliselt petrooli, suhkrut, soola ja jalatseid. Müüdi talussaadusi: võid, mune, liha,

õunu ja lina. Kui midagi oli tarvis linnast osta, viidi ühtteist müügiks, et raha saada.

2.2 Lubja põletamine

Timpri talu maad olid väga kivised, seega on ka kõik sealsed hooned kivimüüridel ning

see on aidanud hoonetel paremini säilida. Veel praegugi ei kujuta keegi täpsemalt ette

kuidas oli võimalik nii suured kivid kohale toimetada ja paika asetada. Leidus nii

raudkive ehk graniitkive kui lubjakive. Lubjakividest põletati lupja. Lubjaahi asus mäe

sees ja sellest on tänaseks alles auk, mida ümbritsevad tugevad vanad männid. Lupja

kasutati talu uute hoonete ehituseks ja müüdi ka teistele taludele. Vanasti kinnitati liiv

kivide vahele lubjaga.

2.3 Sepatööd

Sepikoda oli vajalik talus põllutööriistade parandamiseks ja ka tegemiseks. Igal talul

sepikoda ei olnud. Sepikoda koos keldriga taastati 2010. aastal ning seal teeb vanaisa

sepatöid.

2.4 Turbalõikamine

Timpri talul on veel teisigi iseärasusi, mida kõikidel taludel ei ole. Talust mitte kaugel

üle põllu on soo, kust sai oma tarbeks turvast lõigata. Turbast lõigati suured

9

neljakandilised tükid ja pandi puude peale kuivama. Kuivatatud turvast kasutati

loomadele allapanemiseks ja pärast väetiseks põllule ja viljapuudele. Turba

väljalõikamiseks oli eriline labidas, mis on tänapäevani säilinud. Vähe on jäänud

inimesi, kes selle tööriista ära tunnevad. Turba lõikamise tagajärjel tekkisid suured

augud umbes 3×5 m. Pärast kasutati neid auke, mis täitusid veega, linade leotamiseks.

Lina varte leotamine oli vajalik korraliku linase riidematerjali saamiseks. Need augud

on alles ja looduses ära tuntavad. Linasest niidist kooti talus kõik vajalik: voodipesu,

käterätid, laudlinad, särgid ja pesu.

Juba ligi aasta on talumaja pööningul ülesveetud lõimega kangasteljed. Seal koob

vanaema kaltsuvaipasid. Olen ka ise proovinud kududa, see on põnev töö, kui ei pea

pikka aega järjest tegema. Praegugi on mu voodi ees vanaema kootud vaip.

10

3. PÕLVKONNAD

3.1 Seitsmes põlv

Teadaolevalt on Juhan Allas (1811-1875) ja tema naine Kats Listago (1808-1875)

esimesed Allased, kes olid Viitina mõisa käest saanud Timpri talu, mis asub Rõuge

vallas, Kogre külas.

3.2 Kuues põlv

Neil oli poeg Peeter Allas (1840-1927), kes oli abielus Liisu Pihhuga (1848-1927). Neil

oli viis last: Mai (1873-1961), Eduard Julius (1875-1961), Julie (1882-1956), Vidrik

(1885-1959) ja Minna (1890-1964). Peeter ja Liisu elasid talus rehetoas ja nende lapsed

sündisid ja kasvasid seal. Peeter Allase eluajal talu poolitati ja poeg Vidrik jäi põhitallu.

Poeg Eduardile ehitati sama põhitalu maale kõrvuti uus talu. Eraldi majad ehitati 1920-

1930-ndatel aastail, kui maa oli mõisa käest päriseks saadud. Peale isa Peeter Allase

surma jäi ema Liisu elama poja Vidriku juurde põhitallu (vaata lisa 1). Noorim poeg

Armin polnud siis veel sündinud. Elust rehetares on vähe teada, sest rehetare pole

säilinud. Timpri talu oli algselt Viitina mõisa omand. Pärast müüdi Peeter Allasele, kes

oli mõisa pärisori ja temast sai taluperemees. Timpri talu jagati kahe poja Eduardi ja

Vidrik Allase vahel.

3.3 Viies põlv

Mai, Eduard Julius, Julie, Vidrik, Minna

Talu tütred Mai ja Minna said päranduseks loomi ja raha. Säilinud on dokument aastast

1919, kus Timpri talu osa antakse õde Juuliele, kuid ta ütles sellest lahti ja jättis selle

vend Vidrikule

Vidrik Allas ehitas talu põhimaja. Säilinud on Eesti Vabariigi Isikutunnistus 232376,

mis on välja antud 30. oktoobril 1925. aasta (vaata lisa 2). Vidrik abiellus 1909. aastal

Hargla kirikus, 24 aastasena Minnaga, kes oli 27 aastane. Peale abiellumist Minnaga

sündisid neil pojad: Valter (1910-1984), Erich(1911-1974), Volli(1913-1987),

Oskar(1915-1981) ja Armin (1920-2007). 1924. aastal sündis Vidrikul ja Minnal surnult

11

poeg. Säilinud on dokument, mis tõestab hauaplatsi ostmist, kuhu on maetud Vidrik,

Minna,Volli ja Oskar, 500 marga eest. (vaata lisa 3).

Timpri talu Nr. 44 oli Viitina (Kosse) mõisast eraldatud, kuid selle talu omanikel

Virdrikul ja vend Eduardil oli veel maksta Liivimaa mõisate Krediidiseltsile 3412

marka ja 97 penni. Pärast maksmist oli talu päriselt nende oma (vaata lisa 4).

Timpri eraldi elumaja hakati ehitama 1923. aastal. Ehitajad olid palgatud Venemaalt ja

ka talurahvas oli abiks. Palgid lõigati riigi metsast, sest tolleaegne riigi valitsus

soodustas talude ehitamist müües materjali poole hinnaga. Raha maja ehitamiseks saadi

talust ja väga suure osa andis Vidriku naise Minna kasuisa vend Reinhold, kellel oli tol

ajal Valgas ja Riias veini- ja õlletehas. Ehituse eest maksja oli perenaine Minna, kes

maksis kullas. Elu talus edenes ning kui maja sai valmis, koliti rehetalust majja. Talus

kasvasid 5 poega. Talul oli 4 hobust ja hobuseriistad talutööde tegemiseks. Uute

hoonetena ehitati veel kelder, sepikoda ja ait.

3.4 Neljas põlv

Valter, Erich, Volli, Oskar, Armin

Minu vanavanaisa Erich Allas (18.okt 1911-12.juuni 1974) abiellus 12. mail 1940.

aastal Lydia Pihuga. Erich oli 29-aastane ja Lydia 22-aastane. Lydia tuli Timprisse

noorperenaiseks. Lydia on sündinud 17. märtsil 1918. aastal. Minu vanavanaema nime

saamis lugu on vahva. Nimelt oli tema isa sel ajal Soomes Talvesõjas ning saatis kirjaga

koju naisele tütre nime Lydia.

Timpri talus hakati koos istutama noori õunapuid ja rajama marjaaeda. Veel praegugi on

aias alles paar vanavanaema istutatud õunapuud. Veel on alles väga kõrge ja suur

hobukastan, mille istutas minu vanavanaema 1941. aastal. Noorperenaise Lydia talusse

tulek langes kokku keerulisse ajaga. Puhkesid sõjad ja tuli kokku saada saksa ja vene

sõduritega. Sakslased tahtsid võtta talust hobuseid, et edasi liikuda. Vanaperemees

Vidrik oli kaval ja peitis 2 kõige paremat hobust sepikoja taha asuvasse kambrisse.

Vanavanaema on rääkinud kuidas tema viis ühe hobuse keldri juurde ja mäletas, kuidas

hobune lasi selja nõgusaks allapoole, et madalast uksest sisse mahtuda. Nii jäid need

kaks hobust alles. Kolmas hobune oli hall ruun, kes oli võõrastega väga kuri. Teda ei

12

tahtnud ei sakslased ega venelased. Neljas hobune oli vana ja teda ei tahetud ka. Nii jäid

kõik neli hobust alles.

3.5 Kolmas põlv

Erichi ja Lydia perre sündis 1941. aastal poeg Kalju. 1944. aastal sündis perre tütar,

kellele pandi nimeks Liivi. Tema on minu vanaema. Vanaema on esimene tütar, kes on

Timpri tallu sündinud. See sünd oli imeks ja rõõmuks, sest talus oli enne sündinud 5

poega ja Erichi esimene laps oli ka poeg. Vanaema on oma nime saanud raamatulehe

järgi. Nimelt oli tema isa läinud pühapäeva hommikul hobuseid söötma ja leidnud

heinte seest ühe raamatulehe, kus oli kirjas Liivi ja Agu muinasmaal. Isa oli läinud

tuppa tagasi ja öelnud naisele, et leidis tütrele nime ja nii saigi nimeks Liivi.

Ajad olid talu jaoks rasked ning lapsed olid väiksed. Taluperemees Vidrik jäi vanemaks

ja tervis kehvemaks. Talus lisatööjõudu ei kasutanud, sest perepojad olid talutöödel

abiks.

Küll oli aega, kui sõjaväljadel olid selle talu pojad Valter ja Oskar. (vaata lisa 5). Nad

varjasid ennast kodumetsades metsavendade punkris. Kui vallast tuli hoiatus, et tuleb

läbiotsimisi, siis perenaine Lydia pani pööningu aknast maja otsa külge valge

katuselaastu, mis oli kaugele näha. Kahjuks ei ole teada, kui kaua meespere metsas

redutas ja mis nendega seal juhtus.

1945. aastast alates tuli talul hakata tööle Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi

põllumajandusliku tööde riikliku plaani alusel. Loomade arv oli piiratud: talul tohtis olla

kuni kolm siga, kuus kodulindu, kaks üle ühe aasta vanust hobust, keda ei võinud

paaritada. Samas nägid seadused ette, et pidi müüma piima, liha, mune (vaata lisa 6).

Seadustega kitsendati ka loomapidamist ja põlluharimist: kevadkülvi kuni 3 ha (vaata

lisa 7).

Vidrik Allas jätkas visalt talutöödega ja püüdis kõigega toime tulla. Pojad olid talust

lahkunud ja said harva abiks käia. Nõukoguaegsed kohustused talule olid suured ja neid

oli raske täita. Poeg Erich oli tööl Võru Teedevalitsuses ja elas edasi Timpris koos naise

ja lastega.

13

1950. a. moodustati kolhoos Ühis-Elu, mille liikmeks pidi astuma Vidrik Allas. Poeg

Erich, kes elas perega talus, ei astunud kolhoosi liikmeks, vaid jätkas töötamist Võru

Teedevalitsuses. Selle tulemusena pandi Vidrik Allasele nii suured maksud, et neid

polnud võimalik ära maksta ja poeg perega lahkus talust aastal 1954. Asuti elama

Kangstisse. Kolhoosis töötatud töö eest sai Vidrik väga vähe tasu, umbes 1-2 kopikat

tööpäeva eest ja nii aitasid kõik pojad talu rahaliselt. Kolhoos oli võtnud talust loomad,

tööriistad ja hooned. See kõik oli Vidrikule ja Minnale raske löök ja jättis neisse tugeva

jälje. Minna tervis halvenes ja ta viibis Tartu haiglas närve ravimas mitmel korral. Talu

hooneid kasutas kolhoos: loomalaut oli täis vasikaid, hiljem hobuseid. Minna suri 1957.

aastal. Vidrik Allas haigestus 1959. aastal ja ei paranenud enam. 12 augustil 1959.

aastal kirjutas ta testamendi, ta elas surmani Timpri talus (vaata lisa 8).

Pärast Vidrik Allase surma jäi Timpri talu tühjaks- elanikke polnud. Maja seisis tühjana

väga kaua, ligikaudu 40 aastat. Ajutiselt elasid seal üks vana naine ja hiljem noormees

ja noor naine lapsega.

Nii see majapidamine seal seisis ja lagunes. Kolhoos aitas sellele kaasa ja vana

loomalauta kasutas külarahvas küttepuudena. Kolhoosi ajal muutus talu ümbrus

tundmatuseni. Näiteks kaevati õunaaia kohale silohoidla. See on alles tänaseni. Silo ei

pandud sinna hoidlasse kunagi, sest valmis uus karjalaut, mille juurde rajati betoonist

silohoidlad.

Aastad läksid ning hooneid lammutati ja need lagunesid ka ise.

Talu hooned omandas pärinemisõiguse alusel Lydia Allas 1975. aastal 28. märtsil oma

surnud mehe Erich Allase pärijana. Maja seisis tühjana, kuid vahel käidi seal ringi

vaatamas. Sügisel sai aiast võtta õunu ja suvel mõningaid marju.

4. aprillil aastal 2005 sai kinkelepinguga talu kinnistu omanikuks teise põlve Allas,

Liivi Silk, minu vanaema. Minu vanaema meenutas, kuidas oli raske olla kohas, mis oli

olnud kunagi kallis ja ilus. Nüüd vaatasid vastu sissevajunud katused ja olematud aknad.

Kõige enne sai elumaja uue katuse. Järgmisel aastal aknad. Päästeti kõik, mis oli

võimalik. Hobusetallist sai grillkoda. Vana aita oli ajahammas aga nii palju purenud, et

see tuli ära lammutada. Vanast aidast on alles jäetud üks nurgakivi, mis on suur ja ilus.

Seal kus oli vanasti ait on nüüd lillepeenrad. Maja pööningule on kokku korjatud ja alles

hoitud talust leitud vanaaegsed esemed. Kogust on nüüdseks saanud väike muuseum.

14

Korda on saanud maja all olev kelder, kuhu varjuvad mõnel talvel isegi nahkhiired. On

taastatud-ehitatud uus saun, mis on suitsusaun. Saun asub uues kohas ja loodab koos

Võrumaa suitsusaunadega Unesco rivistusse pääseda. Aastal 2010 sai teoks mõte

taastada ja üles ehitada sepikoda-kelder, mis on ühe katuse all. Seal saab jätkata

sepatööde tegemist ja õpetamist. On olemas sepikojale vajalikud tööriistad ja vahendid.

Talul on maad kokku 27.6 ha. Põllule on kasvanud kuused ja männid. Vanast metsast

saab küttepuid ja uutest kuuskedest jõulupuid. Talul on oma lõkkeplats, külakiik ning

mini tuuleveski, mis ei jää märkamata. Külakiik valmis Teema Ära talgute raames.

Vana sauna juures on vana allikas, kust saab väga head allikavett. (L.Silgu mälestused)

3.6 Teine põlv

Minu vanaema Liivi ja vanaisa Pauli (1942) perre sündis kaks tütart: Silja (1967) ja

Milja (1971). Silja on minu tädi, kes töötab Parksepa Keskkoolis muusika õpetajana.

Milja, minu ema, töötab Punamütsikese lasteaias muusika õpetajana. Nemad pole

Timpri talus elanud, kuid käivad seal tihti vanematel abis või puhkamas.

15

Pööningu muuseum 2009. aastal. Fotograaf: Tiit Mõttus

Talu mini tuuleveski aastal 2010. Tagaplaanil elumaja. Fotograaf: Paul Silk

3.7 Esimene põlv

Minu ema Milja ja isa Aivari (1971) peres on kolm last: Aira (1993), Aliis (1995) ja

Uku (2007). Vanim õde Aira õpib Kreutzwaldi Gümnaasiumis ja Uku käib lasteaias

Punamütsike. Mina õpin Kesklinna Gümnaasiumis. Meie saame Timpri talust talveks

küttepuid ja mett. Käime seal puhkamas ja seal on väga rahulik (vaata lisa 9).

16

KOKKUVÕTEMinu kodu-uurimistöö Timpri talu koosneb .. leheküljest. Töö on koostatud Liivi Silgu

intervjuude põhjal.

Talu hooned on uuesti üles ehitatud ning osa on ka hävinenud. Hävinenud on ait ning

saun. Elumaja on üle värvitud ning on pandud ka uus katus ning uued aknad. Talu

kahest laudast on nüüd üks kasutusel garaažina ning teine puukuurina. Kõik kolm talu

keldrit on kasutusel tänapäevani. Vanast saunast, mis asus allika juures, on järele jäänud

mõned palgid. Uus saun asub majale lähemal.

Timpri talus on tegeletud põlluharimisega, karjakasvatamisega, lubja põletamisega,

sepatöödega ning turbalõikamisega. Need kõik tööd on aidanud talul hästi toime tulla

ning talus lisa tööjõude ei kasutatud.

Timpri taluga on seotus seitse põlvkonda. Neist viis põlvkonda on seal elanud. Juhan

Allas ja Kats Listago said Timpri talu Viitina mõisa käest. Neil oli poeg Peeter, kes

abiellus Liisu Pihhuga. Neil oli viis last: Mai, Eduard Julius, Julie, Vidrik ja Minna.

Talu poolitati ning Vidrik jäi põhitallu ning Eduardile ehitati Timpri talu kõrvale teine

talu. Vidrik on ehitanud talu põhimaja, mida hakati ehitama 1923. aastal ning mille eest

tasus Vidriku naine kullas. Vidrikul oli viis poega: Valter, Erich, Volli, Oskar ja Armin.

Minu vanavanaisa Erich abiellus Lydia Pihuga, nende perre sündis poeg Kalju ning

tütar Liivi, kes on minu vanaema.

Uurimistööd tehes sain teada palju oma esivanemate kohta ning talu kohta. Vanaema on

mulle ka varem rääkinud vendadest ja selle talu jagamisest, kuid siis ei saanud ma

sellest päris hästi aru. Nüüd võib aga kindalt väita, et tean kuidas elu Timpri talus käis.

17

KASUTATUD ALLIKAD

Suulised allikad: Pensionär Liivi Silgu (sündinud 1944, Võru linn) mälestused (kirja

pandud november 2010 kuni jaanuar 2011 Aliis Udrase poolt).

18

LISAD

Lisa 1 Vidriku pere koosseis 1920. aastal

19

Lisa 2 Vidrik Allase isikutunnistus

20

Lisa 3 Vidriku perekonna pärismatuse-plati raamat aastast 1924

21

Lisa 4 Liiwimaa mõisate Kreditseltsi makse dokument

22

Lisa 5 Oskari kiri vanematele

23

Lisa 6 Talundi loomakasvatuse riiklik plaan aastast 1948

24

25

26

Lisa 7 Põllumajanduslike tööde riiklik plaan aastast 1947

27

Lisa 8 Vidrik Allase testament 1959 aastal

28

Lisa 9 Talu pärandamine põlvkonniti

1. Aliis Udras

06.07.19952. Milja Udras, Silk

20.08.19713. Liivi Silk, Allas

12.10.19444. Erich Allas

08.10.1911-12.06.1974 Naine Lydia Pihu 17.03.1918-09.03.2008

5. Vidrik Allas

24.06.1885-30.08.1959 Naine Minna Toop 19.12.1882-06.04.1957 Taluperemees Timpri talus

6. Peeter Allas

20.05.1840-14.01.1909 1. Naine Liso Pettai 13.02.1835-30.12.1871

Laulatus 15.11.1859 Rõuge kirikus 2. Naine Liisu Pihhu 15.09.1848-27.02.1927

Laulatus 1872 veebruaris7. Juhan Allas (Sarlase)

17.02.1811-10.12.1875 Naine Listago Sissask Kats 09.10.1808-02.03.1875

29