ameerika Ühendriikide suursaatkond eestis

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND EESTIS

Ann-Marii Nergi

„Liituge minu ja minu perega Narva seebikarbirallil!” kutsub USA suursaadik Eestis Michael C. Polt inimesi Twitteris üles. Lisaks iseehitatud mootorita sõidukite võistlusele jälgib suursaadik ka meie Kaia Kanepi käekäiku, hoiab silma peal -äridel, õnnitleb sot-siaalmeedias Eestit lipupäeva puhul jne.

Lisaks kahe riigi omavahelisele koostööle poliitilises, majandus-likus, kaitse- ja turvalisuse vald-konnas on USA saatkond tulnud ka rahva sekka. Saatkonna kutsutud esinejaid saab näha Jazzkaarel, filme PÖFF-il, saatkonna töötajad ühes suursaadikuga koristavad Teeme Ära kampaania korras Kopli randa jne. Suuresti tänu Poltile on meil nüüd iTunesi muusikapood, sest just Apple’i fännist suursaa-dik oli see, kes Steve Jobsile selle soovi edastas.

Kentmanni tänavalt juhitava saatkonna nähtavamaks tege-mist peab 2009. aasta detsemb-ris saabunud ja peatselt lahkuv suursaadik Michael C. Polt enda kõige tähtsamaks saavutuseks. „Lõpuks taanduvad nii riikide kui rahvastevahelised suhted indi-viididele ja nende iseloomule. Seepärast pean oma suurimaks saavutuseks suhtlemist tavaliste inimestega. Mitte vaid poliitikute, äri- või majandustegelastega, vaid just with everyday people,” selgi-tab Polt.

Kui uudistes ilmus lugu Nar-vas elavast noormehest Sergei Malõševist, kes sai kolmel riigiek-samil maksimumtulemuse, palus Polt selle teade üles riputada ka saatkonna lehele ja saatis poisile õnnitlused. „See on tõepoolest suur saavutus! Eriti veel põh-jusel, et see tuleb piirkonnast, kus on rohkem probleeme, väl-jakutseid ja kus pole väga lihtne elada. Sergei ema andis teada, et sai õnnitlused kätte. Võimaluse korral tahame noormehega ka

Suursaadik Michael C. Polt tegi saatkonna oma ametiaja jooksul nähtavamaksMullu sügisel 20. tegutsemisaastat tähistanud Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis on saavutanud üle Atlandi reisimise viisade vormistamise kõrval palju olulisema rolli.

saatkonnas kohtuda, et suruda tal kätt ja küsida – kuidas see sul õnnestus?”

Polti meelest on sellise eduloo kajastamine riigi ühtsuse aluseks. Tõmmates paralleele USA-ga – ja neid leiab Polt hoolimata riikide erinevusest üllatavalt palju – on ameeriklastel alati kõrged ideaalid ja eesmärgid. „Minu silmis on ka eestlased väga sihikindlad ja sea-vad endale kõrgeid ootusi. Riikide suurus ei loe, kui kõne alla tulevad pühendumus ja sihipärasus.”

Koole külastades püüab suur-saadik alati leida aega, et juttu ajada ka õpilastega ja kuulata, mis neile muret tekitab. Tema missiooni taga on lihtne põhjus – pärinemine keskklassist, sest ka tema elab USA-s viibides kõige tavalisemat elu äärelinnas.

Ootused erinesid tegelikkusestEnne Eestisse tulekut ei tead-

nud suursaadik Eestist suurt midagi. „Mõtlesin, et miks ma peaks minema riiki, kus kõik, mis puutub suhetesse Ameerika Ühendriikidega, läheb hästi ja on korras. Meil on hea sõprussuhe, töötame paljuski üheskoos, eest-lastele meeldivad ameeriklased ja vastupidi – mida siis mina tegema pean?” muigab Polt toona mõel-dud mõtete üle. „Arvasin, et tõe-näoliselt hakkab mul siin igav. Aga ma eksisin täielikult.” Praegu käi-vad siinsed sõbrad-tuttavad juba suursaadikuga hüvasti jätmas ja paar viimast nädalat küsivad inimesed ikka ja jälle – no räägi, kuidas siis need kolm aastat Eestis olid? „Ma vastan, et mu ootused erinesid suuresti tegelikkusest.”

Polti üheks ambitsiooniks Ees-tisse jõudes oli saada suursaadi-kuks, kes ehitab USA-le lõpuks uue saatkonnahoone. Sellise, mis oleks särav, modernne ja võrdne Eesti tulevikuga, nagu Polt seda kirjeldab. Kahetsusega tunnistab ta aga, et pole suutnud seda kolme aastaga teha. „Olen pidanud isegi paar sammu tagasi astuma, sest mu kolleegid Washingtonis ei leia,

et Eestis oleks uue hoone järele karjuv vajadus.”

Kas mõni lõpetamata asi jääb ka kripeldama? Michael Polt nendib, et eks kõik, mis on teh-tud või tegemisel, ei saa tema lahkumisega tähtsust kaotada. Näiteks täna, kui USA peab oma 236. iseseisvuspäeva, tutvustab Ühendriikide siinne saatkond uud-set mobiilset rakendust Mobile American Corner, mida saab iga-üks oma nutitelefoni tasuta alla laadida. See rakendus kujutab endast elektroonilist saatkonda, kus igaüks saab anda tagasisidet ja soovitusi, mida peaks veel ja paremini tegema, ilma et ise saat-konda kohale tulema peaks. See portaal sisaldab teavet nii Ühend-riikide, saatkonna kui ka siinsete tegevuste kohta. „Eestlastelt palume hinnangut oma erineva-tele ettevõtmistele, kommentaare saab postitada otse telefonist ja moment hiljem näeme ka meie neid.”

Ameeriklased tunnustavad meeleldi oma Eesti kolleege, kes on 20 aastaga nii paljut saavuta-nud. Polt kinnitab, et ilma ühegi erandita on kõigile ameeriklastele siin meeldinud ja nad on lausa heas mõttes šokis. „Mul on hea meel tõdeda, et suutsin meie riikide suhteid parendada ja ka

järgmisele tasandile viia.” Lõpetuseks ütleb Polt, et

kätt südamele pannes võib ta kinnitada, et on teinud kõik võimaliku kahe riigi koostöö sujumiseks ja nähtavaks tege-miseks. „Aga kolmest aastast ei piisa. Seda tööd jätkub ka minu mantlipärijatele.”

MICHAEL CHRISTIAN POLT•• Sündinud 1954. aastal Austrias.•• Abielus, täiskasvanud lapsed Nicholas ja Lindsay.•• Magistrikraad Tennessee ülikoolist, avaliku halduse erialal.•• 2004–2007 USA suursaadik Serbias ja Montenegros.Varem töötanud saatkondades Saksamaal, Šveitsis, Panamas, Mehhikos ja Taanis.2009 detsembrist kuni 2012 juulini – USA suursaadik Eestis. Uus suursaadik Jeffrey D. Levine saabub septembris.•• 2012. aastal pälvis Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.•• Diplomaadina mitmesugustes ametites töötanud üle 30 aasta.

KOLM MÕTET:1) Kui ma võiksin anda eestlastele ühe näpunäite, siis soovitaksin endast rohkem rääkida. Maailmas, kus me kõik ühelt poolt võistleme ja teisalt koostööd teeme, on tähtis üksteisega suhelda ja veenduda, et kõik meie oskused on maksimumini ära kasutatud. 2) Kui naasen USA-sse, siis võtan kaasa teie oskuse otsida ja leida oma eesmärkide saavutamiseks partnereid. Ameeriklastel on kujunenud endast arvamus, et kuna me oleme suur ja võimas riik, siis me ei vaja teiste abi või heakskiitu. Me peaks sellist lähenemist muutma. 3) Me võime küll olla samal tasemel tehnoloogia arengu ja ekspertiisi osas, ent üks asi, mida meie peame teilt õppima, on selle tehnoloogia kasutamine e-teenustena igapäevaelus. Ma tegelikult hästi ei usugi, et ameeriklased sinnamaale kunagi jõuavad.

Foto: Filipp Mustonen

USA suursaadik Michael C. Polt ühes abikaasaga 4. juulil 2011 Ameerika iseseisvuspäeva tähistamas

2 | AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND EESTIS

Alison E. Davis, Tiiu Vitsut USA saatkond

Eesti vabariigi pealinnas Tallinnas asuvad paljude riikide diplomaa-ti lised esindused. Et mõista Eesti eluolu ja arendada USA-Eesti koostööd, on aga oluline näha ka pealinnast kaugemale. Seepärast asutasime 200 . aastal piirkonda-dega tutvumise programmi „Eesti ei ole ainult Tallinn!”. ga maakonna jaoks moodustati ameeriklastest ja kohalikest töötajatest meeskond, kes oma piirkonda regulaarselt külastab.

Kaheksa-aastane kogemus on tõestanud, et selline programm on vajalik ja oluline mitmel põhjusel.

iplomaadid vahetuvad ja Tallin-nast väljapoole nad sageli ei jõuagi. Maakondade külastusmeeskondade eesmärk on saada paari aastaga oma piirkonna asjatundjaks, leida meie programmidele partnereid ja tutvustada saatkonna tegemisi, samuti toetada USA temaati kaga seotud üritusi ja saada osa kohali-kust kultuurielust.

Neil regionaalsetel külaskäikudel kohtume kohalike omavalitsuste esindajatega, esineme koolides Ameerika Ühendriike tutvusta-vate ett ekannetega ning vestleme kooliõpilastega neid huvitavatel teemadel, saame teavet kohaliku kultuuripärandi ning siit alguse saanud uuenduste ja ett evõtmiste

Aita Ilja, Tiiu Vitsut USA saatkond

Teabepunkti de eesmärk on jagada teavet Ameerika Ühendriikide kohta paikades, mis on pealinnast ja USA saatkonnast kaugel. igi-ajastul ja e-Eesti s võib see näida mitt evajalik, ent kaheksa aastat tegutsenud teabepunkti d on end igati õigustanud.

Ameerika teabepunkti de näol on saatkonnal abilised ja infokand-jad olemas ka seal, kuhu meie materjalid igapäevaselt ei jõua. 2 . märtsil 200 . aastal avatud teabepunkt Narva keskraamatuko-gus teenindab põhiliselt venekeel-set elanikkonda. Sama aasta 30. märtsil Viljandi linnaraamatukogus avatud teabekeskus on suunatud Lõuna-Eesti elanikele, aasta hiljem

3. aprillil avatud teabekeskuse materjalid Saare maakonna kesk-raamatukogus on kätt esaadavad Lääne-Eesti ja Saaremaa elanikele.

USA Välisministeerium inves-teeris igasse teabepunkti asuta-tavasse raamatukogusse umbes kolmekümmend tuhat dollarit. Teabepunkti de ett evalmistus ja komplekteerimine tähendas ti he-dat koostööd raamatukogude ja Ameerika Ühendriikide Suursaat-

Kaire Talviste

Tänavu ilmus USA saatkonna toe-tusel Tänapäeva kirjastuselt raa-mat „Ühe ameeriklase elu”, mis on kõige põhjalikum raamat Ronald Reagani kohta. Raamatus on jutt u suure depressiooni aegse Amee-rika eluolust, seejärel Reagani fi lmikarjäärist oll woodis ning kõige põhjalikumalt tema poliiti -lisest karjäärist. Väga tähtsal kohal on 9 0-ndate diplomaatilised suhted Nõukogude Liiduga, kuid selle kõrval leiavad käsitlemist ka Lähis- da ja Ladina-Ameerika võt-meprobleemid, Ameerika majan-duselu reformimine ning muud ajastu peamised märksõnad.

„Reagani puhul on üsna lihtne arvata, et temast teatakse kõike, sest eestlased mäletavad reeglina hästi 9 0-ndate lõpu aega. Selles raamatus on aga üsna palju polii-ti ka telgitaguste kohta, mida on huvitav lugeda,” kirjeldab raamatu tõlkija ja Tänapäeva kirjastuse pea-toimetaja Tauno Vahter. „Reagan on paljudele uurijatele jäänud mõistatuseks, sest kuigi ta oli aja-kirjandusega agar suhtleja, avanes ta tegelikult üsna vähestele.”

Nii ongi see juba 20 aasta eest ilmunud raamat jäänud Reagani

konna infokeskuse vahel.Mullu 2 . jaanuaril avati neljas

Ameerika teabepunkt, küll mahult väiksem, ent see-eest laiapõhjali-sem. Uus teabepunkt asutati Tartu Ülikooli raamatukogusse juba 20 aastat tegutseva Põhja-Ameerika Ülikoolide Teabekeskuse ruumi. Tartu Ameerika nurka on fi nant-seerinud USA saatkonna avalike suhete osakond.

Ameerika teabepunkti de esi-algne kogu koosnes umbes viiesa-jast teatmeteosest ja ilukirjandus-likust raamatust, ameerika kultuuri ja ajalugu tutvustavatest ajakirja-dest, videotest ja V -dest. USA välisministeerium on igal aastal eraldanud raha teabepunktide kogude ja tehnika uuendami-seks. Praeguseks on raamatukol-lektsioon kasvanud umbes 00 nimetuseni ja videod asendunud

V -dega. Peale raamatute ja ajakirjade saavad huvilised otsida Ameerika-teemalist infot puute-tundliku interneti arvuti vahendu-sel ning vaadata arvuti s fi lme.

Teabepunkti d pole vaid pas-siivsed raamaturiiulitega sisus-tatud paigad. Seal korraldatakse ka regulaarselt üritusi, loenguid, konverentse, koolitusi, õpitubasid, näitusi ning kohtumisi Ameerika diplomaati de ja USA saatkonna programmide vilistlastega. Ooda-tud esinejad on nii Eesti kui ka USA Fulbrighti programmi õppejõud.

petajad saavad teabepunkti-dest nii ruumi kui ka vahendeid, et korraldada tunde Ameerika loodusest, kultuurist, ajaloost ja poliiti kast.

Teabepunkti dest saab ka tea-vet USA-sse reisimise, õppimis-

võimaluste koostöös Ameerika Ülikoolide Teabekeskusega ning keeletesti de kohta.

Ameerika Ühendriikide teabepunktide kogude ja tegemiste kohta uuri rohkem:Ameerika TeabepunktNarva keskraamatukoguMalmi 820308 Narvawww.narvalib.ee

Ameerika TeabepunktViljandi linnaraamatukoguTallinna mnt 11/171012 Viljandiwww.raamatukogu.viljandi.ee

Ameerika TeabepunktSaare maakonna keskraamatukoguTallinna 693813 Kuressaarewww.kuressaare.ee/skr

Ameerika nurk,Põhja-Ameerika Ülikoolide TeabekeskusTartu Ülikooli raamatukoguStruve 1-32550091 Tartuwww4.ut.ee/et/ameerika

kohta endiselt kõige põhjalikumaks ülevaateks, mida teised raama-tud siiamaani tsiteerivad. Vahteri sõnul on huvitav see, et praeguse aja probleemid katt uvad suuresti

0-ndate küsimustega nii majan-duse kui ka muu poliiti ka puhul , kuidas osas piirkondades õnnestus üleminek demokraati ale, teistes aga pett uti ja otsiti uuesti vanu liidreid. „Reagan ise ei maini kogu teksti s kordagi Eesti t, kuigi tegeli-kult oli ta kogu NSV Liidu perioodi jooksul selgelt kõige soodsam USA president Eesti jaoks,” lisab Vahter.

Mari-Ann Kelam on kirjuta-nud järelsõna, kus ta meenutab Reagani kokkupuuteid eestlaste kogukonnaga.

kohta. Tallinn võib olla küll Eesti visiitkaart, ent elu väljaspool pea-linna nägemata ei saa keegi väita, et tunneb Eesti t.

Eesti ainulaadsus seisneb mitmekesisuses: alates kagus paiknevast seto kultuurist, Tar-tus tehtavast maailmatasemel teadustööst kuni Saaremaa ja

iiumaa põneva rannikumaasti ku ja meretraditsioonideni välja.

iljuti aapsalus käies oli saat-konna esindajatel au külastada

üht Euroopa juhti vat meditsii-niasutust – aapsalu Neuroloo-gilist Rehabilitatsioonikeskust. Eesti spetsialisti d kasutavad seal meditsiiniuuendusi, et aidata patsienti del, teiste hulgas Afga-nistanist naasnud sõduritel, para-neda traumaati listest aju- ja sel-jaajuvigastustest. Nende tegevus meelitab ligi koostööpartnereid üle kogu Eesti ja Euroopa ning on suurepärane näide Eesti eesrind-likkusest. Samal külaskäigul olid

Eesti on suurem kui vaid Tallinn

Ameerika Ühendriikide teabepunktid Eestis

Põhjalik ülevaade Ronald Reaganist

saatkonna esindajatel rõõmsad kohtumised ja huvitavad vestlu-sed kahes aapsalu keskkoolis. Jutuks olid mitmekesisus, mul-ti kultuurne ühiskond ja sallivus. Erinevalt Eestist on Ameerika Ühendriikide kogemus nendes valdkondades väga pikk ja kuu-lub iga ameeriklase igapäevaellu.

äid kogemusi on saanud ka da-Virumaa meeskond. Sillamäel

on üks maailma väheseid harul-daste muldmetallide töötlemis-

tehaseid. Seal nägid Ameerika diplomaadid reaalselt toimivat Eesti -USA ärikoostööd. Mitmel korral on külastatud laste- ja noortekeskust ja neile on anne-tatud arvuteid. Viljandimaaga seob saatkonda nii Ameerika teabekeskus Viljandi linnaraama-tukogus kui ka huvitavad esine-jad Viljandi Folkfesti valil. Pärnus toimus mullu oktoobris Ameerika Festi val – kaks nädalat Ameerika muusikat, fi lme ja teemasid küm-

netes Pärnu MTÜ-des, haridus-asutustes ja mujal linnaruumis.

Kuigi sellised sõidud Tallinnast välja on juba iseenesest väga nauditavad, siis kõige väärtusliku-maks on osutunud neist välja kas-vanud koostöö. Eesti maalastega kohtudes ja neilt õppides oleme omandanud põhjaliku ülevaate siin pakutavatest võimalustest, aga ka parema ülevaate sellest, kuidas meie riigid saaksid tõhu-samalt koostööd teha.

USA Saatkonna pressi- ja kultuuriaseatašee William O’Connor Kuressaare merepäevade avamisel

Foto: Mairis Tuisk


AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND EESTIS | 3

J. Michelle SchohnUSA saatkond

Kummalgi pool Eesti-Vene piiri ühes Eesti kõrvalisematest piirkon-dadest elava etnilise rühma setude kuninga Ahto Raudoja ülesandeks on oma rahva kultuuri säilitamine. Kohtudes 2. aprillil Michael C. Polti ga, USA suursaadikuga Ees-ti s, tõmbab ta selga rahvariided. Üle õla ripub tal traditsiooniline lambanahast kott , milles on tema sülearvuti .

Igas teises traditsioonilises kogukonnas näiks see anomaa-liana, ent mitt e Eesti s, või e-Ees-ti s, nagu kohalikele meeldib seda kutsuda. Otsustasime USA esimest Mobiilset Ameerika Nurka tutvus-tada just selles keskkonnas.

Traditsiooniline Ameerika Nurk sisaldab teavet USA ja meie diplomaatilise esinduse kohta. Mobiilne Ameerika Nurk erineb aga selle poolest, et see asub originaalses mobiiliplatvormi iPhone, iPad, Android rakendu-

ses, mille kaudu saatkond edastab kasutajatele mitmesugust teavet USA kohta ning kutsub neid reaal-selt osalema saatkonna avalikus diplomaati as.

Eesti on tehniliselt taiplik ja

Reene Sepp, USA saatkond

USA koosneb 0 erineva seadus-andlusega osariigist, kus on suured erinevused ka kliimas ja mentali-teedis. gal osariigil on oma äri-seadusti k, mis reguleerib fi rmade loomist ja äritegevust. Seepärast tuleks esmalt välja selgitada, milli-ses osariigis on soov sidemeid luua ja äritegevusega alustada. Alljärg-nevalt kolm peamist küsimust, mil-lega saatkonna poole pöördutakse.

Kuidas kontrollida äripartneri tausta?

Eestis ollakse harjunud, et ettevõtet puudutav teave on suhteliselt kergesti kätt esaadav. Eeldatakse, et nõnda on see ka USA-s, ent paraku mitte. Kuigi üht-teist saab internetist välja selgitada. Esmalt tuleks minna selle osariigi Secretar of State’i koduleheküljele, kus teile huvi-pakkuv fi rma on registreeritud. Trükkige oogle’i otsingusse Secretar of State ja osariigi nimi. Tavaliselt on sellel lehel ka viide Business Search. Firma nime järgi saate uurida, kas see on osariigis registreeritud ja kas see on tegut-sev fi rma. ett er usiness ureau leheküljelt www.bbb.org tasub

Reene Sepp, USA saatkond

USA-d külastab üha enam eestlasi ja seepärast on tähti s, et Eesti s müüdav reisiteenus ning antav reisinõu oleksid võimalikult adek-vaatsed, vastaksid tarbija ootus-tele ning reis mööduks ebameel-divate üllatusteta.

Selle eesmärgi täitmiseks tegutseb juba mõnda aega Eesti -USA Kaubanduskoja all Ameerika Avastamise Komitee iscover America Committee, lühend

AC , kuhu kuuluvad sellised fi r-mad nagu Carlson Wagonlit Tra-vel Estonia CWT , Wris Travel, Radisson lue, SAS Airlines, Fin-nair ja Fotki. Vabatahtliku ühen-duse põhieesmärk on tutvustada Ameerikat eelkõige turismisektori töötajatele.

Mullu oktoobris toimus AC-i eestvedamisel esimene alti Avasta Ameerikat semi-

nar, kus peaesinejateks olid California osariigi, Finnairi, SAS Airlinesi, Ro al Caribbeani kruii-side ja SeaWorldi lõbustuspargi esindajad. Nad tutvustasid alti reisifirmade töötajaile oma too-teid ja andsid nõu, kuidas neid oma klientidele reklaamida ja müüa.

Mobiilne Ameerika Nurk: suhtleme inimestega nende kodukandis

hästi võrgustatud riik, seega sobib Mobiilne Ameerika Nurk siia hästi . Meie beetaversioon, mis lastakse käiku täna . juulil , sisaldab tea-vet USA valitsuse, kultuuri, geo-graafi a ja saatkonna kohta. USA reisimis- ja õppimisvõimaluste kõrval saab ülevaate USA ajaloo kõigist aspekti dest.

Rakenduse põnevaim osa on lehekülg, mis sisaldab USA Eesti le suunatud diplomaati lise agenda võtmeelemente. Kasutaja saab kommenteerida, vaielda ja osaleda meie avaliku diplomaati a väljatöö-tamises ning teostamises täiesti uuel tasemel.

Mobiilse Ameerika Nurga tut-vustamiseks korraldasime kaks avalikku üritust. Esimene toimus märtsis ühes Tallinna ostukes-kuses, kuhu tuli kohale üle 300 noore. Ühes suursaadiku Mic-hael Polti ga viisime kordamööda läbi rakenduse Steve Jobsi sti ilis presentatsiooni. Ühtlasi kuulu-tasime välja rakendusele ja selle võimalustele tähelepanu tõm-bamiseks mõeldud fotokonkursi, mille auhinnaks oli uus iPad ühes kasutusvalmis Mobiilse Ameerika Nurgaga.

Kui Tallinna presentatsioon sisaldas rohkem tehnoloogia

uusima sõnaga seotud „sära”, siis kõnekam oli esitlus setudele. Pal-jud varem Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riigid pole pärast ise-seisvumist või taasiseseisvumist end täielikult moderniseerinud, kuid Eesti on mitmes mõtt es teis-tele eeskujuks. Eesti pea ees hüpet tulevikku iseloomustab hästi riigi

vastus, kui umbes 20 aasta eest pakkus USA Eesti le tasuta vanemat sorti riiklikku telefonisüsteemi. Sel-lest pakkumisest loobuti , et saada uusimat ja parimat.

Nüüd on see olemas. iljuti New ork Timesis ilmunud arti k-kel ennustas, et tulevikus saavad ameeriklased kõik oma igapäeva-

uurida, kas selle fi rma vastu on esitatud kaebusi. Firmade kohta saab teha päringuid ja tellida lisa-raha eest krediidiraporteid un and radstreet’ilt www.dnb.com . Lisaks tasub nii fi rmat kui ka sellega seotud isikuid kindlasti ka guugeldada.

Kuidas leida teavet äri alusta-mise kohta USA-s?

Üldisemat on selle kohta kir-jutatud Select USA leheküljel http: selectusa.commerce.

gov . Kui teate, mis osariigis soo-vite tegutseda, seda lihtsam on vajalikku teavet leida. Tavaliselt on osariikidel ja linnadel äritege-vust edendavad organisatsioonid (Offi ce of Business and Economic Development , kes on pädevad teid aitama just seal piirkonnas.

Saatkond soovitab kindlasti turu-uuringu korras külastada mõnda USA erialamessi, kus saab kiiresti ülevaate, kes on võimali-kud konkurendid ja kuidas saaksite oma toodet turul positsioneerida. Messidel on sageli kohal fi rmade

esindajatena nn otsuste tegijad, kellega e-posti kaudu on väga raske ühendust saada, see kehti b eriti USA suurfi rmade puhul.

Saatkonnast tasub uurida messidel htt p: e port.gov ibpibp.asp?Report P osalemise kohta, sest nendest messidest osavõtuks on saatkonnal võima-lus anda teatavaid soodustusi: näiteks tasuta sissepääs messile ja seminaridele, kohtumiste orga-niseerimine jne. Soodustuste hulk on messide lõikes erinev.

Kuidas leida teavet USA fi r-made kohta, kes soovivad oma tooteid Eesti sse eksporti da?

ea algus on mõne USA messi külastamine, kus saab firmade esindajatega luua otsekontakte. Odavam võimalus on külastada Commercial News USA kodule-hekülge www.thinkglobal.us . Kui teil on konkreetne fi rma, kelle too-teid soovite importi da, ent kellega teil pole õnnestunud kontakti luua, palun võtke ühendust aadressil seppr state.gov.

Turismifirmad, kes soovivad AC-i tegemistes kaasa lüüa,

peavad astuma Eesti-Ameerika Kaubanduskoja liikmeks. Rei-sijatele, kel on plaanis USA-d külastada, soovitame kindlasti tutvuda leheküljega www.discoveramerica.org, kust

Aitame leida äriteavet USA kohta

Avasta Ameerikat parimal moel

sed isiklikud ja tööasjad nuti telefo-niga aetud. Selline tulevik on juba e-Eesti s, kus eestlased kasutavad oma nuti telefone pangatehingu-teks, teenuste näiteks parkimise ja bussipileti te eest tasumiseks ning valitsusega suhtlemiseks. Riigi murrangulise e-valitsussüsteemi kaudu esitab ligi 9 protsenti rah-

vast tuludeklaratsiooni interneti s, selleks kulub keskmiselt kümme minuti t. Lisaks hääletab suur osa elanikest valimistel nüüd interneti teel ning riik soovib 20 . aastaks tuua igasse kodusse 00 Mbps traadita interneti .

Setud pole sellest tehnoloogili-sest revolutsioonist kõrvale jäetud. Nad kasutavad akti ivselt interne , eriti ouTube’i, et demonstreerida oma ainulaadset laulukunsti . Nii Setu muuseumis kui ka Setu kul-tuurikeskuses on traadita internet.

Oleme oma Mobiilse Amee-rika Nurga üle uhked, seepärast tehakse see tasuta allalaetavaks. Meie kolleegid USA saatkondades saavad rakenduse hõlpsalt alla laadida ja kohandada vastavalt oma võõrustajamaale. Mis aga veelgi tähtsam – loodame, et peale meie kolleegide saavad rakendust kasutada omavahe-liseks suhtluseks vabaduse eest võitlejad kõikjal maailmas. emo-kraati ad on tärkamas üle kogu ilma, inimesed kohtades nagu Eesti kasutavad nuti telefone üha enam ning me soovime olla nende kõrval. Soovijad saavad inspirat-siooni ammutada oma lähimast Ameerika Nurgast – sellest, mida nad kannavad oma taskus.

saab põhjalikku teavet osarii-kide kaupa.

USA-s ootavad teid fantasti li-selt ilusad rahvuspargid, sporti -misvõimalused nii sukeldujatele, suusatajatele kui ka golfi mängija-tele, säravad kultuurielamused ja unustamatud rannamõnud.


USA suursaadik Michael C. Polt mobiilse Ameerika Nurga esitlusel

Foto: AP Photo Sun-Star, Marci Stenberg

Yosemite rahvuspark


Rachel B. Crawford USA saatkond

Viisavabadusprogramm (VVP) või-maldab teatud riikide kodanikel turismi või äriajamise eesmärgil viisat taotlemata maksimaalselt 90 päevaks Ameerika Ühendriiki-desse reisida. Ka Eesti kodanikel on võimalik viisavabadusprog-rammi kasutada. Silmas peab pidama seda, et viisavabadus kehti b vaid turismi, äri ja transiidi korral, ent Ameerika Ühendriiki-desse töötama, õppima või mis tahes muul eesmärgil minnes peab viisa taotlema.

Viisavabadusprogrammi eelisedViisavabadusprogrammiga reisi-mise eelis on see, et turisti d ja isi-kud, kes sõidavad Ameerikasse äri ajamise eesmärgiga, ei pea viisat taotlema, juhul kui nende USA-sse reisimisele ei ole muid takistusi.

Viisavabaks reisimiseks on vaja järgmisi dokumente:

viisavabadusprogrammis osaleva riigi biomeetrilist passi ehk e-passi, mis kehti b vähemalt kuus kuud pärast kavandatavat reisi algust;

kehti vat ESTA elektrooni-lise reisiloa taotlemise süsteemi) reisiluba;

täidetud -9 W ankeeti [märkus: need ankeedid täide-takse lennu ajal ja need tuleb anda piiripunkti s piirivalveametnikule

tagasilennu pileti t sihtko-haga väljaspool USA-d ja välja-

Kaire Talviste

Ameerika Kaubanduskott a Eesti s kuulub üle saja Eesti , Ameerika ja rahvusvahelise ett evõtt e, mis teeb sellest ühe suurima välismaise kaubanduskoja Eestis. Tänavu tähistatakse 15. sünnipäeva.

Ameerika Kaubanduskoda Eesti s ehk AmCham Estonia, nagu ameeriklased seda nimetavad, on apoliiti line ja kasumit mitt etaot-lev ühendus, mis koondab ett e-võtt eid, kes on huvitatud kauba ja teenuste vahetusest Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel, täien-davate Ühendriikide investee-ringute toomisest Eesti sse ning ärisuhete arendamisest sobivate partnerite vahel nii Eesti s kui ka rahvusvahelisel tasandil.

AmCham Estonia asutati 99 . aastal ja juba esimene tegevus-aasta ületas ka kõige julgemad lootused. „Äriringkonnad on meid omaks võtnud ja aidanud meil saavutada oma tegevuses täiesti uue taseme,” ütleb kau-

lennuga hiljemalt 90 päeva pärast riiki saabumist. Reisijad, kelle eda-silennu pileti lõplikuks sihtkohaks on Mehhiko, Kanada, Bermuda või Kariibi saared, peavad olema seal seaduslikud püsielanikud.

Mis on biomeetriline pass?Biomeetrilise passi kaanel on

rahvusvaheliselt tunnustatud e-passi sümbol.

Kas Venemaa või välismaalase passi a Eesti s elavad isikud saa-vad viisavabalt reisida?

Ei. Viisavabadusprogrammi kasutamiseks peab isik olema programmis osaleva riigi kodanik.

Kas saa USA-sse viisava alt reisida, kui minu viisataotlus on kunagi tagasi lükatud?

iljuti ne viisataotluse tagasi-lükkamine võib olenemata selle põhjusest tuua kaasa ESTA reisi-loa andmisest keeldumise, piiri-punkti s lisaküsimuste esitamise või Ameerika Ühendriikidesse mittelubamise. Need, kes pole kindlad, kas nad tohivad viisava-balt reisida, võivad esitada viisa-taotluse.

Reisija peab olema valmis esi-tama tõendeid selle kohta, et ta kavatseb Ameerikast 90 päeva jooksul lahkuda. Selleks piisab tavaliselt tugevatest sotsiaalse-test ja majanduslikest suhetest reisija alalises elukohas. Tähti s on meeles pidada, et pole olemas mingit teatud informatsiooni, mis garanteeriks teile loa riiki sisene-miseks, sest iga taotleja asjaolud on erinevad.

Kaubanduskoja eesmärgid on püsinud muutumatuna, ent tege-vuse ulatus ja ett evõtmised on tohutult kasvanud. „Meie üritu-sed on kasvanud seltskondlikest kokkusaamistest suuremateks seminarideks ja ürituste sarja-deks. Osavõtt neist on pidevalt kasvanud,” vahendab Sivovol. AmChami liikmeid hoitakse pide-valt kursis seadusemuudatuste, uudiste ja AmChami komiteede seisukohtadega.

AmCham Estonia töö ja eest-kostetegevus lähtub liikmesett e-võtete muredest ja vajadustest. ga-aastaste küsitluste, koh-

tumiste ja komiteede töö läbi kujundab AmCham oma seisuko-had liikmesett evõtetele olulistes küsimustes.

Näiteks sel aastal on Kojas aktiivselt tegutsenud intellek-tuaalomandi komitee, ett evõtete sotsiaalse vastutuse komitee ja „Avasta Ameerikat” töörühm. Tänavu soovitakse käivitada veel kaks töörühma, mis tegeleksid

maksundus- ja migratsiooni-küsimustega.

„Et meie Koda on ka Am-Cham Europe’i ja Ameerika Kaubanduskodade ülemaailmse võrgusti ku liige, siis paljud küsi-mused, mis on olulised meie liikmetele, on tõstatunud ka neis kanaleis. Näiteks vajadus tugev-dada Euroopa Liidu ühisturupo-liiti kat, reformida tööjõuturge ning tagada töötajate parem ett evalmistus ning sti muleerida innovatsiooni,” lisab Sivovol.

Koja saavutustena nimetab Sivovol AmChami ett epanekuid intellektuaalomandi paremaks kaitsmiseks Eestis, AmChami iga-aastast kokkusaamist pea-minister Andrus Ansipiga, nvestorite Üldkogu nvestors

Summit – mitmete teiste Eesti s tegutsevate kaubanduskoda-dega ühiselt korraldatav iga-aas-tane konverents , samuti tänavu käima lükatud naisjuhti de üri-tustesarja, AmChami sotsiaalse vastutuse projekte jne.

Mis on elektrooniline reisiloa taotlemise süsteem (ESTA)?

ESTA on automaatne veebipõ-hine rakendus, mis kinnitab reisija sobivust viisavabadusprogrammi raames USA-sse reisimiseks. Kõik viisavabalt Ameerika Ühendriiki-desse reisida soovijad peavad kõi-gepealt interneti kaudu ESTA-lt loa taotlema.

Kuigi ESTA rakendus on olemas ka eesti keelsena, peab kõik vastu-sed sisestama inglise keeles.

Kehti v ESTA reisiluba mis tähen-dab positi ivset vastust süsteemilt peab olemas olema enne USA-sse suunduva sõiduki pardale minemist.

Kui ti ti o reisi atel va a ES A reisiluba taotleda?

ESTA reisiluba kehti b kaks aas-tat. See tähendab, et isik võib kahe aasta jooksul korduvalt Ameeri-kasse reisida, ilma selleks uut rei-siluba taotlemata. Uue loa peab taotlema juhul, kui reisija saab uue passi.

Kas USA saatkond annab minu tagasi lükatud või vastuseta jäänud ES A taotluse ko ta lisateavet?

ESTA programmi haldab Amee-rika Ühendriikide Sisejulgeoleku-ministeerium. USA saatkond ei saa ESTA taotluste kohta teavet anda.

Kuidas taotleda viisat?Viisa taotlemise kohta saate

lisateavet meie veebilehelt htt p:estonia.usembass .gov visas.html. Muude küsimustega palun pöör-duge konsulaarosakonda e-posti aadressil VisaTallinn state.gov. Saame teid aidata nii eesti , inglise kui ka vene keeles.

Viisavabadusprogramm muudab nii turistide kui ka ärimeeste elu lihtsamaks

Ameerika Kaubanduskoda on aastatega oma haaret laiendanud

banduskoja tegevdirektor Daria Sivovol. „Praeguseks oleme kuju-nenud Eesti s juhti vaks rahvusva-helise äri tõmbekeskuseks, mis pakub oma liikmetele kontakti de loomise võimalusi, eestkostet ja olulist äriteavet, aga ka juurde-pääsu ülemaailmsele partnerite võrgusti kule.”

Kaire Talviste

Ameerika üks populaarsemaid spor-dialasid pesapall oli 1990-ndatel Eesti s peaaegu välja surnud. Nüüd on see taas hoo sisse saanud. Kui nelja aasta eest oli selle spordiala harrastajaid Eesti s 30– 0, siis prae-guseks on nende arv tõusnud 200-ni, pesapalliklubisid on viis. Mõned klubid on veel loomisel.

Eesti pesapalli ja so palli liidu esimees ja pesapalliklubi Kiili Pantrid treener Tauno Koppel hoolitseb selle eest, et 1990-ndate sarnast auku enam ei tekiks ja treenib juba aastaid pealekasvu. Alustas ta oma toona nelja-aastasest pojast, kes on pesa-palli mänginud nüüdseks viis aastat. Väikseid huvilisi tuleb aina juurde, ent praegu pole neil võimalik veel Eesti s omaealistega mõõtu võtt a. Et seda olukord a muuta, teeb Tauno Koppel Ameerika saatkonna toega Eesti s pesapalli tutvustavaid demo-reise. „Eestlastele on see võõras ala. Me ei saa sellest kultuurist ja mängu reeglitest kohe aru. Ameeriklaste jaoks on see aga tähti s võistlus- ja ajaviitemäng, mida nauditakse terve perega,” selgitab Koppel.

Pesapalli eeliseks teiste spordi-mängude ees peab Koppel seda, et igal lapsel, olgu pikk või lühike, paks või peenike, poiss või tüd-ruk, on võimalik seal kaasa lüüa. Samuti sobib see spordiala hästi seenioritele.

Senikaua, kuni veel teisi laste võistkondi Eesti s pole, käivad Kop-peli õpilased võistlemas välismaal. Tihti peale on sihtkohaks Leedu, kus pesapalli tase on väga kõrge.

Pesapall saab Eestis taas hoo sisse

Foto: AP Photo NASA, ill ngalls

Vabadussammas

Daria Sivovol

Foto: erakogu

Väike Kiili pesapallur

Foto: Christ Tiede


Kristiina Viiron

Lause „tõmbasin neti st omale ühe fi lmi ja hakkan seda vaatama” tuleb ilmselt paljudele tutt av ett e. Ehk olete isegi mõne fi lmi või muusikaloo neti st alla laadinud.

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organi-satsiooni EAKO tegevdirektor Erik Mandre tõdeb, et ehkki meie inimeste arusaamad autoriõigustest on aegade jooksul paranenud, on üldine teadlik-kus sellele vaatamata veel võrdlemisi madal. Sestap on EAKO üks tegevus-suundi inimeste harimine autoriõi-guste valdkonnas. Koostöös USA saatkonnaga viib EAKO läbi mitmeid noortele suunatud projekte.

„USA loometööstus toodab palju autoriõigusega kaitstud sisu, mida ülemaailmselt tarbitakse. Kindlasti on populaarseimaks arti kliks audio-visuaalsed teosed ehk fi lmid, mida digitaalkeskkonnas ulatuslikult ka ebaseaduslikult levib. Ka Eesti inime-sed laadivad ebaseaduslikult üles ja alla USA stuudiote toodetud fi lme,” selgitab Mandre projekti de käivita-mise vajalikkusse tagamaad.

Koostöös USA saatkonna ja Tal-linna Ülikooliga korraldab EAKO meediatudengitele neljandat aastat digitaalse piraatluse vastase kam-paaniaklipi konkurssi, mille võidu-töö on jõudnud ka kinoekraanidele ja televisiooni, ning juhti nud seeläbi probleemile ühiskonna tähelepanu.

Elina Allas

Erinevate tegijate silmis on koda-nikuajakirjandus erineva näoga, ent kokkuvõtvalt võib öelda, et tegu on ajakirjanduse vormiga, kus kodanikud on akti ivsed nii teabe kogumisel, vahendamisel, analüüsimisel kui ka jagamisel.

Võrumaale Väimelasse, kus konverents toimus, leidsid tee paljud huvilised. Esindatud olid nii ajakirjanikud, vabaühenduste juhid ja akti visti d, ajakirjandusõp-pejõud kui ka need, kes ise moel või teisel kodanikuajakirjanduses kaasa löövad. Publikut meelitas kindlasti mitmekesine esinejate valik.

Tiit ennoste Tartu ülikoo-list arvas, et suurte ajakirjanike aeg on läbi, et Eesti ajakirjandus pihustub ning imiteerib üha enam ajakirjandust. Teaduslikest ring-kondadest on laiemasse kasu-tusse jõudnud termin churna-lism. Churnalism on ajakirjanduse vorm, kus pressiteateid, interne-ti tekste ja muud eelpakendatud

teavet kasutatakse arti klite kirju-tamiseks. Kodanikuajakirjandus püüab aga sisuloomesse kaasata eelkõige just tavalist kodanikku.

Postmodernismile omaselt on piirid ja vormid mitmes mõt-tes hägustunud. Toimekad ja ajakirjanikest paremini tasusta-tud pressiesindajad ning avalike suhete juhid tungivad kahtlemata ka kodanikuajakirjanduslikesse meediumitesse. Kas araabia kevade käivitajaks oli kodaniku-ajakirjandus või sotsiaalmeedia? Tegelikult mõlemad, ent kindlasti need mõisted omavahel ei katt u.

Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi esindanud Erkki Peetsalu rõhutas oma ett ekandes, et koda-nikuajakirjanduseks ei saa pidada Facebooki või Twitt erit. Peetsalu sõnul ei ole kodanikuajakirjandus mitt e väravavaht, kes kontrollib, milline teave ajakirjandusse pää-seb, vaid pigem pargivaht, kes riisub rikkalikku materjali. Koda-nikuajakirjandus peaks eeldama ka professionaalsust ja toimetaja hoolsat kätt .

Kindlasti pole iga blogi veel kodanikuajakirjandus. Küll aga võib üheks ilmekaks näiteks pidada aniel Vaariku blogi Memokraat, mis sisaldab kodani-kuajakirjanduse elemente – vee-bipäevikusse kirjutavad akti ivsed kodanikud erinevatelt erialadelt ning teevad seda õhinapõhiselt .

Memokraat tõestab, et kodaniku-ajakirjandus on ühiskonnas vaja-lik, sest tõstatab ja käsitleb olulisi teemasid, jäädes seda tehes pin-gevabaks, aja- ning rahakoti piiri-dest sõltumatuks.

Kodanikuajakirjandus on ühtlasi võimalus muuta oma kogukonna elu põnevamaks,

sisukamaks ja mõtestatumaks. Näidetega sellest esinesid kon-verentsil raadio Juminda Pool-saar eestvedaja Artur Talvik, üks Ruhnu veebipäeviku autoritest Kaarel Lauk ning Urvaste blogijad Margus Konnula ja Airi allik-Kon-nula. nternet on kätt esaadav kõi-gile, samal ajal pole Talviku sõnul kogukonnaraadiot nii lihtne teha – takistajaks on jäik seadusandlus.

Ugri-mugri pisikuga nakatunud Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk aga jõudis järeldusele, et meie Venemaa territooriumil elavatel hõimurahvastel võiks venekeelse pressi kõrval heaks alternati iviks olla just omakeelne kodanikuajakirjandus.

Meediauurija Raivo Suni tõs-ti s esile ka kodanikuajakirjanduse kitsaskohti , leides, et see on esi-algu liiga pakkujakeskne: sisu luuakse teadmata, kas sellele leidub ka auditooriumi. Pakkuja kesksust ei saa kindlasti ett e heita eespool nimetatud kodanikuaja-kirjanduslikele ilmingutele.

Eelkõige saab kodanikuajakir-jandus rikastada teemadega, mil-lest peavoolumeedia ei pea vaja-likuks kõnelda, mida aga teatud hulk inimesi siiski tahaks teada. Seega on kodanikuajakirjandus tõhus abivahend juurte juurde tagasi pöördumiseks.

Arusaamad autoriõigustest vajavad veel täiendamist

Kodanikuajakirjandus kaasab teabe kogumisse ja ajakirjanduse tegemisse tavalise inimeseEesti kodanikuajakirjanduse seltsi korraldatud konverents „Iga kodanik võib olla ajakirjanik?” sai teoks mullu novembris USA suursaatkonna kaasabil.

EAKO osales ka intellektuaalomandia-lase digitaalse õppematerjali väljatöötami-ses, mis nüüdseks on jõudnud kõikidesse koolidesse. Projekt valmis USA-s intel-lektuaalomandi programmide vilistlaste ühiste jõupingutuste tulemusena.

Lisaks on EAKO koostöös USA saat-konna, Politsei- ja Piirivalveameti ga viinud Eesti koolides läbi autoriõiguseteemalisi seminare. „Loodame neid tegevusi koos-töös saatkonnaga jätkata ka tulevikus, sest sotsiaalne harimine on äärmiselt oluline,” rõhutab Mandre.

nimeste teadlikkuse tõstmise kõrval peab EAKO tegevjuht väga oluliseks sedagi, et interneti seeritud Eesti s oleks rohkem võimalusi teoste seaduslikuks tarbimiseks. „Praegune seaduslike teenuste vähesus teeb paratamatult keerukamaks nii auto-riõiguse rikkumiste vastu võitlemise kui ka sellealase teavitustöö,” nendib ta.

EAKO teeb koostööd politsei ning tol-liga autoriõiguste rikkumiste tuvastami-seks. Selle tagajärjel on inimesi vastutu-sele võetud ning suletud piraatvara leviku kanaleid.

EAKO eesmärk on jõuda nii kaugele, et suurem osa ühiskonnast teaks, milline teoste kasutusviis on lubatud ja milline mitt e, ning mõistaks, miks on oluline teiste loodut ausalt tarbida.

„Ühiskond peaks oma käitumisega toetama ja soosima loometööd, mitt e aga loomeinimesi selja tagant „pussitama”!” rõhutab Mandre. „Et loomingule mõeldes mõistetaks selle taga olevat inimeste tööd ja pingutust.”

Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi käivitatud portaali k la-uudis.ee eesmärk ongi pakkuda kodanike kaasabil just ultralo-kaalseid teemakäsitlusi. Selge on see, et igast maakonnast, külast ja vallast kirjutatud uudised ei jõua iial trükimeediasse, ka teles ja raadios ei jätku neile enamasti eetriaega. Just need pisikesed, kuid kellegi jaoks siiski väga olu-lised infotükid mahuvad ilusti ära kodanikuajakirjanduslikule platvormile.

Eesti jaoks on kodanikuaja-kirjandus vaieldamatult uus nähtus, sest Nõukogude ajal polnud selle viljelemine võimalik. Ent Ameerika Ühendriikides on kodanikuajakirjandus arenenud kõikvõimalikes vormides ning kogukonnaraadiod on seal olnud juba aastakümneid populaarsed.

Tänavu sügisel on kavas kor-raldada Eesti teine kodaniku-ajakirjanduse konverents, kuhu plaanikohaselt tuleb USA suur-saatkonna kaudu esinema ka spiiker USA-st.

*Sõna ‘õhinapõhine’ mõtles välja Ees odani ua a i anduse seltsi lii e i a v m ima s ina a te tavat va ata tli u t d mille eest enamas tasu ei saa.

Foto: Shutt erstock


Priit Liiviste

USA-st alguse saanud rahvusva-heline haridusprogramm GLOBE

lobal Learning and Observati on to enefi t the Environment või-maldab selles osalevate koolide õpilastel ja õpetajatel rahvusva-helise võrgusti ku kaudu kogemusi ja teadmisi vahetada ning keskkon-naprobleemidega võitlemiseks midagi reaalselt ära teha.

GLOBE on 1995. aastal käivi-tunud ülemaailmne õpilaste hari-duslik programm, mille patrooniks oli USA toonane asepresident Al Gore, kes on tuntud ka kui kesk-konnategevust ja -haridust toetav poliiti k. Üleilmse haridusprogram-miga soovitakse õpetada lastele uusi asju, suunata neid tegema erinevaid vaatlusi ja mõõtmisi ning kujundada seeläbi nende keskkon-nahoiakuid. Projekti algusaastail kaasati lapsi teadlastele appi, kogumaks andmeid kliimamuu-tuste kohta. Selles algatuses lõi akti ivselt kaasa väga palju riike.

Ehkki GLOBE ei paku osale-vatele koolidele otsest rahalist toetust, kindlustab see õpetajaid heade hariduslike materjalide ning ülemaailmse suhtlusvõrgustiku näol ka enesetäiendusvõimalus-tega.

Eesti ühines LO E program-miga 996. aastal. Osalejate hulk kasvab iga aastaga kolme-nelja kooli võrra, sest programmis nähakse võimalust täiustada kooli õppekava ja realiseerida uurimus-

GLOBE innustab keskkonna vastu huvi tundma

likku õpet looduses. LO E on Eesti s iseseisvalt välja arendanud tõhusaid töömeetodeid, mida pal-judes teistes riikides pole. Peale õpilaste iga-aastase uurimistööde konkursi toimuvad suvised laag-rid ning ka õpetajad saavad vähe-malt kord aastas käia täiendus-koolitusel. See on hea kasvulava teadushuvilistele noortele – suur hulk programmis osalenud lapsi on läinud õppima loodusteadusi, matemaati kat, T-d või meditsiini.

LO E Eesti tahab ka järgneva-tel aastatel oma programmide ja

projekti dega toetada mõõtmistel ja võrreldavatel vaatlustel põhi-neva uurimusliku keskkonnahari-duse rakendamist Eesti koolides. Samuti jätkab LO E rahvusvahe-lise mõõtmega õhusaaste uuri-misprojektiga www.globe.eeohusaaste , uurimistööde konkurs-side, uurimuslikku õpet toetavate materjalide, koolituste, seminaride ja ürituste korraldamisega.

GLOBE Eesti korraldab ka LO E Euroopa ja Euraasia

regiooni aastakonverentsi, kuhu on oodata külalisi kuni 40 riigist.

Fulbrighti stipendiumidmagistri- ja doktoriõppe toetuseks

Ameerika ülikoolides 2013.–2014. õppeaastaks

Üheaastast stipendiumi võib taotleda kõikidel erialadel (v.a meditsiin)

Eeldused kandideerimiseks:- Eesti kodakondsus

- vähemalt 4 aastat ülikooliharidust 2013. aasta kevadeks- õpingute jätkamine omandatud erialal

- head õpitulemused ja väga hea inglise keele oskus

Lisainfo, elektroonilise kandideerimise juhendi ja kontaktid leiate saatkonna kodulehelt:

http://estonia.usembassy.gov/fulbstudent.html

Avalduste esitamise tähtaeg on 15. august 2012.

Kandideerimine toimub elektroonilise EMBARK-i andmebaasi kaudu: https://apply.embark.com/student/fulbright/international/

Stipendiumitaotluse väljatrüki ja lisadokumendid palume saata lisaks elektroonilisele esitamisele ka postiga aadressil: Fulbrighti programm,

Ameerika Ühendriikide saatkond, Kentmanni 20, 15099 Tallinn.

Täpsem teave: Jane Susi, telefonil 66 88 155 või aadressil [email protected]

Ameerika Ühendriikide Suursaatkond kutsub kandideerima

2013/2014. õppeaastaHubert H. Humphrey nimelisele

stipendiumiprogrammile Ameerika Ühendriikides

Kümnekuune USA Välisministeeriumi stipendiumiprogramm on mõeldud vähemalt viieaastase töökogemusega juhtivatele spetsialistidele, kes on pühendunud avalikule tööle ning tahaksid läbida kraadita akadeemilise

õppe- ja praktikaprogrammi USA ülikooli juures. Suunamine ülikooli toimub alltoodu erialadel:

1. Ajakirjandus ja kommunikatsioon2. Avalik haldus ja halduspoliitika analüüs3. Hariduspoliitika, planeerimine ja korraldus4. HIV/AIDS-i ennetus ja ravi5. Inglise keel võõrkeelena (õpetajate koolitajad ja õppekava arendajad)6. Inimkaubandusvastane võitlus ja ennetustöö7. Inimressursside korraldus8. Kõrghariduspoliitika, planeerimine ja korraldus9. Linnaelu planeerimine ja korraldus10. Loodusvarad, keskkonnakorraldus ja kliimamuutused11. Majandusareng12. Põllumajanduse ja maaelu arendus13. Sõltuvusainete kuritarvitamise ennetus ja ravi14. Tehnoloogia arengu poliitika ja korraldus15. Tervishoiupoliitika ja korraldus16. Õigusteadus ja inimõigused

Kandidaadile esitatavad nõuded:•• Eesti kodakondsus•• vähemalt esimese kõrgharidusastme diplom•• viis aastat töötamist pärast ülikooli•• juhtimise ja avaliku teenistuse töökogemus•• hea inglise keele oskus (TOEFL-i või IELTS-i inglise keele test)•• eeldus, et varasem kogemus USA-s puudub või on minimaalne

Kandideerimise tingimused: http://estonia.usembassy.gov/humphrey.htmlOn-line-avaldus: https://apply.embark.com/student/humphrey/fellowship/

Kõik dokumendid internetis ja saatkonda saadetavad originaalid tuleb esitada 21. augustiks 2012. Info: 668 8158 / [email protected] kandidaatidega toimuvad saatkonnas septembris ja neile edasipääsejatele, kellel TOEFL-test tegemata, antakse testi tuusik,

mis tuleb realiseerida oktoobris või novembris 2012.Eri riikide Humphrey programmi vilistlaste lood www.humphreyfellowship.org

Maari Ross, MTÜ Mondo

Ameerika Ühendriikide mitt etu-lundussektor areneb kiiresti ja on meie mõistes üüratu: riigis tegut-seb üle , miljoni mitt etulundus-ühingu, 20 0. aastal annetati neile ligi 29 miljardit dollarit see olid kokku nii eraisikute annetused kui ka muud ja valitsusvälised orga-nisatsioonid teenisid 2009. aastal

, triljonit dollarit tulu.1

Märtsis korraldas USA välismi-nisteerium mittetulundusühin-gute töötajatele kolmenädalase koolituse. Programmis osalesid naised riigist: peamiselt aren-guriikidest nagu Birma, Kongo, Uganda ja Eti oopia, aga ka rikas-test riikidest, nagu Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. Mina osalesin seoses oma tööga MTÜ-s Mondo, mis toetab Afganistani ja Ghana lesknaisi ning koolitüdru-kuid mitmesuguste projekti dega ja veebilehe www.muudamaailma.ee kaudu.

Külastasime paari tosinat nais-tele suunatud mitt etulundusühin-gut. Nägime neljas linnas – Was-hingtonis, New orgis, Seatt le’is ja

Minneapolises – sealse ühiskonna köögipoolt. Arutasime ameerika ühiskonna murekohti naiste var-jupaikades, indiaani naiste keskus-tes, põgenikke vastuvõtvates orga-nisatsioonides ja mujal. Kuuldu pani Sudaani ja Kongo osalejaid imestama, miks ameeriklased nende riike toetavad, kui neil endil on kodus nii palju probleeme.

Ameeriklaste mured sarnane-vad suuresti eestlaste omadega. Tüdrukutel ja naistel läheb õppimi-ses väga hästi , ent pärast ülikooli lõpetamist jäävad nad tagaplaanile nii ärimaailmas kui ka poliiti kas. Kongressis on naiste osakaal nii

senatis kui ka esindajatekojas vaid . Majanduslik sõltuvus meestest viib selleni, et naised kannatavad enam koduvägivalla all ja neid sunnitakse osalema pros-ti tutsiooniäris. Keskmisest veel halvemas olukorras on indiaani kogukondade naised – üks kolmest indiaani naisest on kogenud vägis-tamist või vägistamiskatset.

Obama administratsioon on naiste rolli edendamisele ühiskon-nas erilist tähelepanu pööranud, nii kinnitas meile president Barack Obama nõunik Tina Tschen, keda kohtasime Valges Majas. Olulise panuse sellesse on andnud Hil-lar Clinton ja Michelle Obama. Nägime neid mõlemaid üle and-mas auhindu Women of Courage Awards’i tseremoonial, et tunnus-tada naisi maailma eri paigust, kes riskivad oma eluga naiste õiguste eest võideldes. Auhinna said näi-teks Brasiilia naispolitseinik Pricilla Azevedo, kes vahistas teda pant-vangi võtt a üritanud kurjategijad ning naisõiguslane Marjam urani Helmandi provintsist.

lli as an ns tute a onal ente fo a ita le ta s cs

Külas USA mittetulundusühingutel

Maari Ross

Foto: erakogu

Suursaadik Michael C.Polt GLOBE ekpeditsioonil Jõlumäel tutvu-mas, kuidas mõõteriistu saab kasutada ka loovuse arendamisel

Foto: USA saatkond


Vilve Torn

1993. aasta aprillis kirjutasid Ameerika Ühendriikide suursaat-kond Eesti s, Avatud Eesti Fond ja Tallinna Tehnikaülikool alla Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse asutamislepingule. Ligi 20 aasta jooksul on Mustamäe mändide all asuvas teabekeskuses käinud üle 90 000 inimese, tehtud on 9 00 TOEFL-testi ja USA-s on haridust nõutamas käinud üle 00 eest-lase. Ühtlasi kuulub teabekeskus koos 470 teabekeskusega kogu maailmas USA valitsuse ametlike Educati on USA infokeskuste võr-gusti kku.

Teabekeskuse juhataja Eha Tederi sõnul on kõigist võimalikest välismaal õppimise sihtkohtadest USA üks populaarsemaid – umbes 32 välisüliõpilastest üle maailma õpib just Ameerika Ühendriikides.

ppimisvõimalusi on USA-s palju – kõrgkoole on üle 3 00 ja erine-vaid akadeemilisi kraadiõppeprog-ramme üle 600. Sellise laiahaar-delisuse juures on üsna loogiline, et USA-sse õppima minna soovija võib veidi jänni jääda – asju, mida tähele panna ja millega arvestada, pole sugugi vähe. Üks olulisim fakt on see, et sisseastumine USA üli-kooli võtab aega – , aastat. Seda otsust ei saa teha üleöö.

Kõik ühest kohastTeabekeskuse tööks on aidata ja nõustada noori, kes soovivad USA-s astuda bakalaureuse-,

akalaureuseõppe viimase aasta tudengitel, magistri- ja dokto-riõppe tudengitel ning hiljuti ülikooli lõpetanutel on võima-lus esitada taotlus AFF-i prak-tikaprogrammile Professional Internship Program. Parimad kan-didaadid saavad võimaluse kuni

2-kuuliseks prakti kaks Ameerika Ühendriikide juhti vates ett evõte-tes. AFF pakub lisaks kuni 30 000 US suurust aastasti pendiumi,

Julge mõelda suurelt – vali õpingud USA-s!

mis katab tervisekindlustuse, reisija elamiskulud.

Kogenud teadlased ja teadusuu-rijad saavad õpetlaste sti pendiumi-programmi Research Scholar Prog-ram vahendusel viia USA parimates ülikoolides ja teaduskeskustes läbi kuni aastapikkuse uurimuse. Kuni 60 000 US suurune aastasti pen-dium katab reisija elamiskulud ning perekonna ülalpidamise.

USA ülikoolide magistri- või dok-

toriõppesse vastu võetud tudengi-tele on avatud AFF-i teaduskraadi taotleja stipendium Graduate Scholarship, mille suurus on kuni 2 000 US aastas, katt es õppe-, majutuse- ja toitlustusekulud.

AFFi sti pendiumiprogrammi-desse sisenemiseks peavad kan-didaadid ilmutama kõrget moti -vatsiooni ja tahet oma kodumaad arendada. Sti pendiumi saamiseks peavad kandidaadil olema AFF-i väärtuste ja missiooniga sobivad individuaalsed erialased eesmär-gid, võime tegutseda USA-s oma maa kultuurisaadikuna, juhiosku-sed ning hea inglise keele oskus.

Kõigilt programmis osalejatelt nõutakse programmi lõppedes kodumaale naasmist vähemalt kaheks aastaks. Selle aja jooksul saavad nad kasutada omandatud

teadmisi ja kogemusi kohaliku äri-, teadus- või poliiti lise keskkonna edendamiseks.

Alates AFFi käivitamisest 20 0. aasta sügisel on prakti ka-, uurimistöö- ja õppesti pendiumi saanud kokku 78 isikut kolmest

alti riigist, nende seas 22 eest-last. Eesti tudengit ja baka-laureusekraadi põhjal teadusk-raadi omandajat on välja valitud programmi Professional nterns-hip raames, ühele on määratud

raduate Scholarship’i ja kolmele teadlasele on määratud Research Scholar’i sti pendium.

AFF on ühtlasi ka üks Eesti -Ameerika Novaatorluspreemia Estonian-American nnovati on

Award) organiseerijaid. Preemia määramise konkursil võivad osa-leda Eesti ett evõtt ed, kes teevad

magistri- või doktoriõppesse, teha teadustööd, osaleda suve- ja keeltekoolides või täiendada end erialaselt. „Meie eesmärk on anda usaldusväärset ja erapooletut teavet kõigi Ameerika Ühendrii-kide haridusasutuste kohta. Me ei eelista ühtegi ülikooli teisele, vaid aitame leida igale inimesele sobivaima õppimisvõimaluse,” räägib Teder.

Kes on otsustanud haridus-teed jätkata USA-s, võib olla kin-del, et teabekeskusest saab ta vajalikku teavet õppimise, tea-dustöö ja prakti ka kohta kõikjal USA-s, samuti nõustatakse sobiva ülikooli ja programmide valikul ning dokumenti de vormistami-sel. Teabekeskus aitab ühtlasi ka kandideerimiseks valmistuda ja sti pendiume leida. USA-s õppides

on võimalik saada isegi täissti pen-diumi ja -ülapidamise, kui õppe-asutus on õppurist huvitatud. Tederi sõnul on USA-s ülikooli, aga ka sti pendiumidele kandidee-rimisel vaja kirjutada kandidee-rimisessee (personal statement) ett eantud teemal. Tavaliselt on essee pikkus 00 sõna, kuid selle kirjutamine pole kaugeltki ühe õhtu töö. Vastupidi, seda kirju-

tatakse kuid, sest essee on üks olulisemaid dokumente, mille põhjal ülikool oma valiku teeb. Teabekeskuse juures saab teha ka vajalikke inglise keele ja aka-deemilise taseme teste TOEFL, TOE C, SAT, ACT, RE, LSAT . Aida-takse ka testi deks valmistuda.

Ühtlasi korraldatakse kursu-seid ja koolitusi, et toetada edu-kat kandideerimist: akadeemilise

Balti-Ameerika Vabaduse Fond ühendab Baltimaid ja Ameerika Ühendriike

sidusat koostööd USA organi-satsioonidega ning arendavad ettevõttes uuendusi. Esimene konkurss toimus mullu ning võitja – Eesti ett evõte rabCA peakon-toriga ostonis algselt käivitati Tartus ning selle arendusmees-kond tegutseb tänini Eesti s – päl-vis 0 000 euro suuruse arendus-toetuse. Teise koha ja 000 eurot sai Tartu ülikooli füüsikainsti tuut.

Balti-Ameerika Vabaduse FondFond rajati 20 0. aasta sügisel missiooniga rikastada ja arendada Ameerika Ühendriikide ning Eesti , Läti ja Leedu vahelisi sidemeid haridus- ja vahetusprogrammi-dega, keskendudes majanduskas-vule ja demokraatlike protsesside edendamisele. Fondi põhieesmärk

Balti-Ameerika Vabaduse Fond (BAFF) pakub Balti riikide residentidele kolme eri stipendiumiprogrammi ja iga-aastast novaatorlusauhinda. Eesmärk on arendada kodaniku-, äri- ja teadusjuhte ning edendada Eesti ja USA vahelist koostööd.

on USA ja alti riikide koostöösi-demete nähtav tugevdamine.

Täiendav teave alti -Ameerika Vabaduse Fondi, stipendiumi-programmide, osalejate ja vilist-laste kohta on veebiaadressil: www. alticAmericanFreedom-Foundati on.org

Kontaktisikud:Ilze Doškina

AFFi programmide piirkondlik juht Tel: 3 6 03 2 0, mob: 3 292 2E-post: [email protected]

is i s AFFi programmikoordinaator

Tel: 3 6 03 2 0, mob: 3 263 6E-post: [email protected]

kirjutamise töötoad, TOEFL-testi kursused jpmt. Üritustel saavad õppurid esmast infot, kuidas USA-sse õppimaminekuks valmistuda, kohtuda Ameerikas õppinud Eesti tudengitega või osaleda USA pro-fessorite loengutes ja infotundi-des.

Akadeemiline vabadusEha Tederi sõnul on USA-s õppi-mise suurim eelis sealne suur akadeemiline vabadus. Tuden-gid saavad võtt a aineid, mis neid just kõige enam huvitavad, samuti saab igaüks ise endale sobiva õppekava koostada. Princetoni ülikoolis õppinud Siim Sikkuti sõnul aitab selline akadeemiline vabadus ennast, oma tugevusi-nõrkusi, huvisid ja sihte parimal moel tundma õppida ja arendada. „Suurim kasu minu jaoks on olnud sealt saadud analüüsi- ja töövõime. Sealne haridus on üles ehitatud nii, et panna sind mõt-lema ja süüvima asjade sisusse ja argumenti desse, eesmärkide ja teadmiste nimel pingutama.”

Massachusett si tehnoloogia-insti tuudis tudeeriv Kristjan Eerik Kaseniit ütleb aga, et kui ta poleks M T-i kandideerinud, poleks ta ilmselt kunagi Nobeli preemia laureaadi keemialoengus istunud ja juba rebasena n-ö päris teadus-maailma sisse hüpanud.

Lisainfo: www.eac.tt u.ee

Teabekeskuses on sageli rahvarohke: toimuvad infotunnid ja kohtumised.


Kaire Talviste

Möödunud sajandi kolmeküm-nendate algusest korraldatakse USA-s võistlusi, kus omavahel võtavad kaldtrassidel mõõtu mootoriteta autod või vankrid. Neid võistlusi kutsutakse seebi-karbiralliks (Soap Box Derby), sest esimeste mikroautode kereks olid puukasti d, mille külge olid kinni-tatud ratt ad.

Aja jooksul on autode välisilme märgatavalt paranenud, samuti on laienenud ürituse haare. Selliseid võistlusi korraldatakse juba ka pal-judes Euroopa riikides, sest tegu on loomingulise ja kujutlusvõimet rakendava spordiüritusega.

Esimene seebikarbiralli kor-raldati Narvas kuue aasta eest. „Algatus tuli juhuslikult. Nägime interneti st selle kohta videoid ja fotosid,” meenutab korraldaja Jüri Raud Gagarini keskusest.

Et rahvale see ettevõtmine meeldib, näitab iga aastaga kas-vav osalejate arv. Kui alustati 3 masinaga, siis üle-eelmisel aastal oli kohal juba 32 alust. Väikese tagasilöögi andis möödunud aasta, kui üritust ei korraldatud. Tänavusele rallile registreerus 22, ent kohale tuli osalejat. Ürituse geograafi line haare aga oli juba märgatavalt laiem: oma masinaid

tutvustasid nii hiidlased, pealin-lased, Kohtla-Järve kui ka Jõhvi inimesed. Auhinna said kõige originaalsem ja tehnoloogiliselt keerukam masin ning kõige noo-rem osaleja, nelja-aastane tüdruk Tallinnast. Varem anti auhind ka kõige kiiremale, ent sellest on ohutuse eesmärgil loobutud.

Jüri Raud leiab, et järjepidevus on sellise ürituse korraldamisel väga oluline, sest masina ehita-mine nõuab aega. Nii on juba paljud hakanud tulevaks aastaks sõiduvahendit meisterdama.

Kel nüüd kujutlusvõime tööle hakkas, peab arvestama, et auto konstruktsioonile esitatakse kolm nõudmist: sel ei tohi olla mooto-rit (auto veereb kaldtrassidel), sel peab kindlasti olema rool, et saaks pöörata ning pidurid, et masin seisma saada. Teretulnud on autode omapärane väljanäge-mine.

Korraldajad kutsuvad kõiki, kel-lele meeldib tehnika, konstrueeri-mine, sport, hea tuju, uued sõbrad ja meeldejäävad peod, üritusest osa võtma. Osaleda võivad pere-konnad, sõpruskonnad, autokojad ja tehniliste klubide meeskonnad üle Eesti .

Rallit on aidanud fi nantseerida USA saatkond, Narva linnavalitsus ja palju ett evõtjatest sponsoreid.

Anne ErmFestivali Jazzkaar peakorraldaja

Jazzkaare koostöö USA saatkon-naga on kestnud aastast 993. Ligi paarikümne aasta jooksul on eesti kuulajad saanud hea üle-vaate Ameerika jazzist. Eesti s on kontserte andnud ligi 80 kollek-ti ivi, kelle seas on nii legende kui ka noori talente. Paljud muusikud, nagu Darmon Meader, John Sco-fi eld, Will Calhoun, obb McFer-rin jt, on kohtunud ka eesti noorte jazzmuusikutega, andnud siin meistriklasse ning jaganud oma kogemusi. Mitmed neist, nagu Ra Anderson, Frank Forster, ave Liebman, Napoleon Maddo , ritt

uenti n jt, on teinud koostööd Eesti kollekti ividega, mille tulemu-sena on sündinud uus kvaliteet, uued ideed ja sidemed.

Suurtest legendidest on tänu USA saatkonna toetusele käinud esinemas Charles Llo d, Al i Meola, Al Jarreau, Dianne Ree-ves, obb McFerrin, Pa uito De Rivera, George Duke jt. Ja mõned eriti armastatud arti sti d,

nagu Charles Llo d, on esinenud korduvalt. Charles Llo diga on Tallinna jazzifesti validel eriline suhe, sest tema kvartett oli 96 . a esimene Ameerika jazzikollekti iv, kes pääses Nõukogude Eesti sse. Tallinna Kalevi spordihalli tuldi teda kuulama ka Moskvast ja Leningradist ning tollase salves-tuse põhjal valmis USA-s heliplaat, mille kaanepilti raamisid Eesti lipu värvid! Charles Llo d annab jätku-valt kontserte ja on üks USA jazzi suurkujusid, kes igal võimalusel ütleb häid sõnu Eesti kohta.

Kõik need tuntud muusikud ja kollekti ivid – Roscoe Mitchell, M ra Melford, Joe awinul S n-dicate, Ra Anderson, New ork Voices, Thomas Chapin Trio, Char-

les Llo d, Frank Foster, ennis Rowland, ela Fleck, Victor ai-le and, Eliane Elias, Mike Stern, Joe eFrancesco, M-Pact, Take 6, Richard ona, Chico Freeman,

iane Schuur, rad Mehldau, Mic-hel recker, John Scofi eld, ianne Reeves, ee ee ridgewater, Archie Schepp, And e , Ange-li ue Kidjo, Al iMeola, ave

ouglas, Pa uito ’ Rivera, Angie Stone, Al Jarreau, George Duke,

obb McFerrin, Lizz Wright, Rudresh Mahanthappa jt – on viinud sõnumi Eesti st maailma. Tänu sellele võib meie festi vali, Tallinna ja Eesti kohta lugeda ja kuulda palju kiidusõnu. Koostöös USA saatkonnaga on õnnestunud festivalile kutsuda ka mitmeid USA jazziajakirjanikke maineka-test väljaannetest, nagu own

eat, JazzTimes ja All about jazz. Aastatega on Jazzkaarel kujune-nud usalduslik ja tihe koostöö USA saatkonna töötajatega, kes on alati valmis kaasa mõtlema ja aitama tutvustada Eesti s Amee-rika kultuuri, mille üheks oluli-seks ja silmapaistvaks osaks on jazzmuusika.

Tiina LokkPÖFF-i korraldaja

USA saatkond Eesti s oli riti Nõu-kogu kõrval üks esimesi, kellega hakkasin 990-ndatel suhtlema. Saatkonna taasavamisele 992. a järgnenud aastal algas kohe koos-töö. Kaugelt enne festi vali ellu-kutsumist. Toona oli mul fi lmilevi ett evõte Filmima , näitasime fi lme nii Tallinna Kinomajas kui ka Läti s ja Leedus. Filminädalaid ja väikse-maid festi vale korraldasime aga ainult Eesti s.

Kõik oli uus – situatsioon ise: koostöö saatkonnaga ja veel maa-ilma ühe mõjuvõimsaima riigi saat-konnaga! Mida teadsin mina toona diplomaati ast ja eti keti st?! nneks pärines minu lastetuba esimesest Eesti Vabariigist, mida rikastasid ema vene aadlisoost sõbrannad. Kõik see moodustas piisavalt tülika kombinatsiooni minu lapsepõlves, ent tuli ootamatult kasuks 990-ndate alguses, kui tuli suhelda saat-kondadega, käia vastuvõtt udel ja suhelda inglise keeles.

Rahvusvahelisest autoriõigu-sest ei teadnud ma midagi, see tuli

omandada käigupealt. Lahendada tuli küsimus, kuidas näidata vanu fi lme USA autoriõigusi rikkumata. Filmid said näidatud ja nõnda algas meie sõprus. Tänaseks juba ligi 20 aastane koostöö USA saatkonnaga on muutunud nii orgaaniliseks ja

sujuvaks, et on raske elu ilma sel-leta ett e kujutada. Mind on alati lummanud saatkonna töötajate professionaalsus, korrektsus ja vas-tutulelikkus. nneks on fi lm USA üks olulisemaid kultuuriekspordi artikleid ja ma ei tea saadikut, rääkimata kultuuriatašeedest, kes poleks õhinaga löönud kaasa üks-kõik millisele meie hullule ideele. Kahjuks pole realiseerunud meie ühine unistus tuua siia mõni Amee-rika fi lmistaar – ei piisa siin meie ja nende rahakoti sünergilisest ühinemisest.

Kui Filmima i aegu piirdus koos-töö enamasti fi lminädalate organi-seerimisega, siis nüüd on suur osa PÖFF-il ja TARTUFF-il linastuvatest USA fi lmidest festi vali programmis tänu USA saatkonna fi nantsabile. Kõige soojemad tänusõnad neile ja ühtlasi ka kõigile kultuuriata-šeedele ja suursaadikutele läbi aegade ääretult meeldiva koostöö ja toetuse eest. Ma ei liialda, kui ütlen, et PÖFF on selline, nagu ta on suuresti tänu Eesti s resideeriva diplomaati lise korpuse soojale ja järjepidevale toetusele. USA saat-konnal on selles olnud oluline roll.

Seebikarbiralli paneb kujutlusvõime tööleKuue aasta eest alustas loomingulise arengu ja vaba aja veetmise keskus Gagarin Narvas populaarse seebikarbiralli traditsiooni, mille sünnimaaks on USA.

Üheksa aastat tihedat koostööd jazzmuusika vallas

Film on USA üks olulisemaid kultuuriekspordi artikleid

USA saatkonna esindus Soap Box Derbyl Narvas


Tiina Lokk

Anne Erm

ameerika Ühendriikide suursaatkond eestis

Documents