väike-ameerika hääl nr4

Uue Maailma festival5.-6. september 2009

Tegu & nägu Peeter Sauter räägib Jaan Pehuga

lk 2-3

Toimub Uue Maailma tänavafestival

lk 6,7,8

Toimub A. Keil tutvustabtänavateatrit

lk 8

Ajalugu Perekond RätsepadUuest Maailmast

lk 11

Kolumn Daniel Vaarik naabritest

lk 10

VÄIKE-AMEERIKA HÄÄLnr. 5. September 2009

Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm Uus Maailm

2Tegu & nägu

Kohalik muusik ja luuletaja Jaan Pehk tuleb koos sõpradega 5. septembri õhtul Uue Maailma tänava-festivalile esinema.

Kontserdi eel käis kirjanik Peeter Sau-ter naabrimehel Jaan Pehkil külas, sobitas tutvust ja kirjutas lehte loo.

Ega ma Pehki Jaani suurt tunne. Kuigi kokkupuutumisi oleks nagu olnud. Minu

meelest on asi selles, et kuigi Pehk on erakordselt lahe ja avatud, on ta väga väikse jutuga.

Enamasti võtab ta niisama punnsuutäie pipraviina ja mahla sinna peale ja ütleb: „Ma panen selle….“ Ja selle kohta, mille ta paneb, annab ta vihje oma sajapaarikümnekilose kere paari plastilise

tantsunõksakaga. Ja paneb siis arvutis mõne oma või muu loo mängima. Näiteks ansamblilt Collage või mõne aastakümnetetaguse Jaak Joala ja kaifib siis ise täiega.

Kui ma nägin, et Pehki elupõline kamraad Pääslase Tauno aktsepteerib seda ja kviteerib Pehki paarisõnalisi fraase poolelt sõnalt, üritasin ma ka küsimusi mitte esitada ja lasta asjadel olla nagu nad on. Ja ega nad ju pahasti polnud! Vägagi hästi olid. Tol ööl Pehki pool istudes. Ja Siskinil, mu kuuesel tütrel oli ka väga mõnus Pehki pool öösel juua. Kuni ärakukkumiseni. Nojah, Siss, ei joond küll seekord õlutki, mida ta vahel lonksukese palub, aga ikka mahla.

Tjah, alles üleeile oli Pehki köögis ja tubades jällegi selline mõnus oleng ja Pehki pruut Lilli-Krõõt keerutas valmis igati ontliku sushi. Aga järgmisel varahommikul pidi Jaan oma õele mööblit viima ja nüüd pages ta oma päriskoju Türile, nii et juttu saab ajalehe jaoks rääkida meili teel. Näis kas tuleb ka puine. Ehk Pehkiga ei tule.

Pehk on mu naaber Koidu tänava ärklikorterites. Meil mõlemil on köögiaknad õue poole ja raudtee poole. Ma teen öösel teinekord enne magamakobimist aknal mõne sigarillo ja vahel ma näen suitsu õue puhudes, et naaberakanal rinnutab Pehk. Pehk suitsu ei tee. Vaatab niisama õuepuid öös kohisemas. Siis me vahetame mõne sõna või lause. Aga need on enamasti paarisõnalised ja tühisõnalised vestlused, aga loomulikult erakordselt sügavamõttelised. Näiteks puhun ma suitsu välja ja ütlen: „Eks ta ole jah.“

Ja Pehk võtab lonksu ja on nõus: „Nii ta on jah.“

Ja siis laseb öhe ragistav rong vilet.

Teinekord võib öösiti nii päris kaua akendel romantikat teha ja see on hea aeg. Ma pole isegi Lao Zid lugedes ennast nii vilusoofilisena tundnud.

Nii et ma pean Pehkist sügavalt lugu, aga ei tunne teda kuigipalju ja intervjuuveeretamine on hea võimalus Jaanist rohkem sotti saada.

Ah soo, Pehk on ka Siskini suur lemmik. Sest me käisime kõik koos raamatukogude ja koolide esinemistuuril Hiiumaal ja Läänemaal ja Pehk laulis südamerahuga igas kohas uuesti oma hittteost „Neli jäätist“, ja hiljem laulis Sissi seda alalõpmata kodus.

Nii et kui ma panin Siskini mobiiltelefoni Pehki numbri (igaks juhuks, et kui Siss ise oma võtmega maja välisust lahti ei saa, et siis ta võib

Jaanile kõlistada) – siis Sissile ei jäänd Jaani nimi kohe meelde ja ma leidsin, et parem on, kui ma telefoni aadressraamatusse kirjutan Pehki indiaaninime Neli Jäätist. Nii leiab Siss ta alati üles.

Aga nüüd juttu Jaaniga Jaan, kui me meie maja ees öösel istusime ja su tüdruk Lilli Krõõt aasis, et kui intervjuud teete, siis küsige ikka filosoofilisi küsimusi, et mis on elu mõte, ja naistelehtede küsimusi, et mida te teeksite, kui ärkaksite Madonnana. Aga ma jäin mõtlema, et su muusikapaladel, mille sõnad koosnevad tihti vaid paarist fraasist, ongi justkui mingi eksistentsiaalne

sisu. Ja raske öelda, kas irooniline või tõsimeelne või mõlemat. Kas need sõnad on enamasti kuskilt kuuldud ja korjatud või sul endal peas keerlema hakanud? Ja palun too mõned näited ka.

Eks see ole nii ja naa. Näiteks “Maiu on piimaauto” oli kirjutatud väriseva käega Kohila raudteejaama peldiku seinale. Vaiko leidis selle sealt üles ja pani mind seda tähtsat teadet kogu maailmale kuulutama. Ükskord kuulsin, et sõber Tauno pildistab kaminapuid ja viisistasin selle fakti ära.

Vahel hakkab midagi painama ja et sellest lahti saada, tuleb muusika appi võtta. Hiljuti jäi mind häirima üks Jüri Mõisa poolt telesaates räägitud jutt, et on olemas kaht sorti inimesi – rikkad ja vaesed. Aga et inimene olla loodud olema rikas. Ja tegelikult saaksid kõik inimesed olla rikkad, kui nad vaid tahaksid. See hakkas mul sees keerlema. Pidin sellest loo tegema ja hakkas parem.

Ega ma ei tea su muusikalist tausta. Muusikakool oli vist, jah?

Muusikaõpingud on millegipärast pooleli jäänud. Lapsena suutsin klaverit õppida aasta, trombooni kaks aastat. Otsa koolis pidasin vastu kaks ja pool aastat. Sealsest Kustas Kikerpuu juhendatud jazzirühmast sain vast muusikalises mõttes mingi kindluse. Muusikuks kujunemisel on kindlasti tähtsal kohal olnud musikaalne perekond ja

Peeter [email protected]

Näiteks “Maiu on piimaauto” oli kirjutatud väriseva

käega Kohila raudteejaama

peldiku seinale

Lihtsus. Laulda oskab igaüks ja viisipidamine

polegi nii kohustuslik kui

paistab

Väikse jutuga Jaan

Jaan Pehk ja Uue Maailma SeltsJaan Pehk on ettekavatsetud õhtutäht olnud Uue Maailma seltsimajas kahel korral. Esiteks siis, kui ta veebruaris oma seni viimast luulekogu nimega „4“ seal esitles. Teine kord juunis, kui ta koos elukaaslase Lilli-Krõõt Repnauga kor-raldas õhtu Liiga lihtne elu. Lilli-Krõõt avas oma näituse ja Jaan tutvustas sünnipäevalaulude kava.

Uue Maailma tänavafestivalil esineb Jaan koos sõprade Vaiko Epliku ja Chalice’iga 5. septembri õhtul.

Õdusad õhtud Uues Maailmas sõprade ja muusikaga.

Jaan Pehk peomeeleolus.

foto: Jaan Klõsheiko

VÄIKE-AMEERIKA HÄÄL nr. 5. September 2009


3 Tegu & nägu

kooliajal läbi käidud koorid, ansamblid ja orkestrid.

Aga – mis pille mängid ja bändides kasutad?

Viimasel ajal olengi kuidagi ainult laulu peale pidama jäänud. Saatepillina kitarr, kui keegi teine mind juba ei saada.

Mis on laulmise päkkgraund?

Lihtsus. Laulda oskab igaüks ja viisipidamine polegi nii kohustuslik kui paistab. Eelistan tehniliselt ruigavale tühjapilgulisele kilehäälele orgaanilise ja loomuliku lähenemisega lauljaid. Ma ei väida siinkohal, et laulutehnikat vaja ei oleks, see on loomulikult tähtis, aga minu arvates pole tihtipeale selle suure vigurdamise ja võimsa lauluhääle taga erilist

sisu paista. Laulutehnika kõrval tuleks rohkem tähelepanu pöörata loovuse arendamisele.

Milliste bändidega oled muusikat teinud?

Loen üles bändid, kellega praegu koos tegutsen: Köök, Contus Firmus, Eliit (improvisatsioonid) ja Orelipoiss

Eplik ja Pääslane on su suured semud, aga kes veel?

Eks kõik inimesed kellega koos muusikat teha, võiksid vähemalt semud olla. Laias laastus on enamus mu suuri sõpru muusika või kirjandusega seotud. Lapsepõlvesõbrad Türilt, kellega siiani läbi käin, on politseinik, päästja ja kolm meremeest.

Kas sedasorti asja nagu te Köögi ja Aarne Saluveeri ja lastekooriga Rock Café’s tegite, tuleb veel?

Jaa on ikka plaanis. Tegelikult on üks mõte teha Orelipoisi kontsert mõnes kirikus ja koos oreliga, eks näis mis sest mõttest saab.

Või mis sorti muusika poole sind nüüd kisub?

Viimasel ajal on kiskunud rohkem enda tehtud muusika poole. Mul on ses suhtes vedanud, et saan sõpradega muusikat jagada ja mitte, et keegi laenab kellelegi Stingi plaati, vaid vahetatakse enda tehtud lugusid ja kõik sõbrad teevad head muusikat. Muusika tegemisest on tihtipeale suurem rõõm, kui selle kuulamisest, nii et viimasel ajal on kiskunud rohkem

enda tehtud muusika poole.

Kas moosekandina elab viisakalt ära?

Nii ja naa. Vahel on paremad, vahel halvemad ajad. Pangalaenude ja liisingute orjust olen vältinud.

Luulekogus “4” on palake sest, kuidas poiss kannab rinnahoidjat. Kas see on autentne lugu? Kas sa oled kandnud või kannad rinnahoidjat?

See pole õnneks autentne, ei mäletagi mis totruse tulemina see lugu selline sai.

Ja kas viisite Pääslase Taunoga su õele mööbli ära? Sa kurtsid, et vanalinna õe juurde saab ainult hommikul vara sisse sõita, hiljem hakatakse tulistama. Aga öö oli juba poole peal

ja teil veel napsu üksjagu varuks…

Ma Taunot seekord säästsin, tal oli vaja päeval veel tööle minna. Viisin mööbli ise ära.

Veel mul sügeleb – miks on sul kõik lood lühikesed. Minutilised või nii?

Mul oli algul väga vana arvuti ja see kippus poole minuti lindistamise pealt kokku jooksma ja hakkas katkestama. Siis tegingi lühikesed lood. Aga asi sõltub ka tekstidest. Üks esimesi lugusid oli Olavi Ruitlase luuletus: Keegi pole näinud Avo Pihti, aga mina olen tihti. Lühike tekst. Mis sa seal ikka pikalt musitseerida.

Ja las see intekas lõpeb siin lõigatult, nagu lõppevad vahel ka Pehki muusikapalad. . U

foto: Lilli-Krõõt Repnau

Jaan ja tema lahutamatu kaaslane - sülearvuti. Taamal kumab Koidu tänav.

Pehk, indiaanini-mega



4Toimetuse veerg

Kuidas kodaniku hääl kuuldavaks teha?Kes teab kõige paremini, mida mul vaja on? Mina ise! See sama ilmselge tõsiasi ongi pal-jude kodanikuühenduste loomise peapõh-juseks. On ju kodanikuühendused justni-melt need organisatsioonid, mis koondavad sarnaste huvidega inimesi, kes ühel moel või teisel tahavad kaasa rääkida südamelähedase teema arengus.

Ei ole ka Uue Maailma Selts mingil teisel põhjusel ellu kutsutud. Ikka selleks, et ühes-koos oma linnaosa arengu eest hea seista. Ometi pole see niisama lihtne. Ei Uue Maa-ilma Seltsi jaoks ega teiste erinevaid huvi-gruppe esindavate organisatsioonide jaoks.

Miks siis? Miks on kodanikuühendustel mõnikord väga raske oma häält teha kuul-davaks võimukoridorides? Seda enam, et tihtipeale ei taha kodanikuühenduste te-gevus ja ideed sugugi mahtuda rangetesse standarditesse. Selleks, et omalt poolt selli-sele olukorrale lahendust pakkuda, on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit hakanud koostöös kohalike aktiivsete va-baühendustega koostama manifesti, milles sõnastatakse ettepanekud kohalikele oma-valitsustele tulevaseks koostööks.

Vabaühenduste alla kuuluvad kõik Ees-tis tegutsevad mittetulundusühendused ja sihtasutused, mis tegutsevad avalikes huvi-des, ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse valitseva mõju all ega ole poliitili-sed parteid. Manifesti koostamise mõte on pakkuda kohalike omavalitsuse valimiste eel kandideerijatele välja ühenduste-pool-sed ettepanekud kohalikest omavalitsustest sõltuvateks tegevusteks, mis aitaksid kaasa kodanikuühenduste ja kodanikuühiskonna tugevnemisele.

Vabaühenduste tegevus on oluline demo-kraatlikuma ühiskonna loomisel ehk, liht-samalt öeldes, on nad olulised selleks, et inimesed saaksid tõhusamalt arvamust aval-dada ka valimiste vahelisel ajal. Kui rääkida Uue Maailma Seltsist, siis on väga mitmeid

valdkondi, kus selts saab oma piirkonna elanike huve esindada. Näiteks detailpla-neeringute koostamine. Samamoodi võiks piirkonna elanikega läbi arutada liikluskor-raldust, linna eelarvet ja arengustrateegiad ning muid olulisi nii kogu asumit kui ka tervet linna puudutavaid otsuseid.

Tõhusa koostöö loomine seltside ja kohalike omavalitsuste vahel on keeruline nagu igat sorti kaasamine. Mida rohkem on arvamu-si, seda rohkem aega ja vaeva kulub ühisele otsusele jõudmiseks. Samas on aga alust siis loota, et see otsus, milleni jõutakse, on ka rohkemaid osapooli rahuldav.

Manifesti koostamise sihiks on teadvustada kolmanda sektori olulisust ning anda meile võimalused olla oma tegevustes vabamad. Need küsimused, kus see vabadus avaldub, ei peagi olema ju ainult nii suured ja tõsised nagu kaasa rääkimine detailplaneeringus või liikluskorralduses. Sama olulised on tegeli-kult näiteks kohaliku festivali või paraadi korraldamine. Või lihtsalt tunne, et kui tu-leb pähe hea mõte, siis ei ole järgmine mõte see, et aga kindlasti ei ole seda võimalik ju tegelikult ellu viia. Oluline on, et inimes-te poolt tulevat ettevõtlikkust ei surutaks maha, kui midagi tüütut, mis tekitab juurde lisatööd. Selle asemel võiks kohalik omava-litsus seda suunata ja kaasa aidata nii, et tulu tõuseks kõigile osapooltele.

Eestis on juba pikalt räägitud loovmajandu-sest ning loovuse sisse toomisest erinevates-se elualadesse. Selleks, et see ka päris elus realiseeruks, on oluline, et inimestele antaks võimalus ka tegelikult uuenduslik olla ning see ongi üks oluline eesmärk, mis vabaühen-duste manifest endas kannab. Madle Lippus, Uue Maailma Seltsi pro-jektijuht

Loe lk 10 Daniel Vaariku artiklit kommuni-katsiooni hädadest ja võludest ja sellest, kui kohutavalt tüütu võib olla mõnikord ühise asja ajamine. U

Mis toimub Uues Maailmas? 5.-6. septemberToimub Uue Maailma tänavafestival. Loe lähemalt käesolevast lehest.

8. oktooberToimub rahandusministeeriumi koolituskeskuses Uue Maailma Seltsi, British Councili, Eesti Humanitaarinstituudi ja Tallinn Kultuuripealinn 2011 koostöös korraldatud konverents „Ko-haliku kogukonna roll avatud ja jätkusuutliku linnaruumi kujundamisel“ algusega kell 10.00.

Uue Maailma seltsimajas (Koidu 82):

13. septemberrezhissöör Andri Luup näitab oma filmi “Kinnunen”.

20. septemberLaur Kaunissaare filmivalik. Näitamisele tuleb Forough Far-rokhzadi “Maja on must” (Iraan, 1963) ja Orson Wellesi “V nagu Võlts” (USA, 1973, 85 min).

18. oktooberRezhissöör Jaan Tootsen näitab oma dokfilme “Avasta rikas nurgatagune kosmoses” (2005) ja “Hea Uus ilm” (2006).

24. oktooberesineb eesti-armeenia folk-fusion bänd Atlas.

ToimetusMeie väikesesse toimetuskonda kuuluvadMerit Kask, kes toimetabMartin Sookael, kes kujundab

Meie kaasautorid ja toetavad jõud on Mall Kaevats, Peeter Sau-ter, Lilli-Krõõt Repnau, Madle Lippus, Gerli Ramler, Moonika Siimets, Siim Männik, Andres Keil, Alvin Järving, Marten Kae-vats, Daniel Vaarik, Annika Haas, Jaan Klõsheiko, Kati Lumiste, Justament, Jaanus Nõgisto, Jimmy, Erko Valk ja Ardo-Jako Olev.

Esikaas: Uue Maailma Festivali reklaamfoto - Martin Sookael.

Selle ajalehe tegemisel haavati võimalikult väheseid päris ajakirjanikke.

Väike-Ameerika Hääl nr. 5 valmis 12 200 krooniga. See on sum-ma, mille maksime trükikojale Kroonpress. Suur tänu kõigile, kes oma töö ja loominguga meie lehte toetasid.

[email protected]/ajalehtMeie lemmiktrükikoda:



5 Essee

Uue Maailma Seltsimaja kuidas see paistab läbi kunstniku silmade

“Uue

Maa

ilma

selt

sim

aja”

Jimbi

bo “

Jimm

y” V

egan

7. a

ugus

til p

eeti

Uue

Maa

ilma

selts

imaj

a es

imes

t sün

nipä

eva.

Aas

ta o

n ol

nud

torm

iline

. Lisa

ks k

ohal

ikel

e on

selts

imaj

a võ

õrus

tanu

d oh

tral

t väl

ismai

seid

kül

alisi

. Pal

jud

neist

on

oma

loom

ingu

ga

selts

imaj

a el

u ki

reva

mak

s muu

tnud

. Nag

u Jim

my

ehk

Jimbi

no V

egan

. “M

a ol

en m

uusik

, rän

dan

ümbe

r maa

ilma,”

ütle

b Jim

my,

“Ole

n ol

nud

kolm

el k

ontin

endi

l, vi

iekü

mne

viie

l maa

l või

kur

at-

teab

mitm

el. S

iin, U

ues M

aailm

as, o

n vä

ga m

ugav

. Ava

n fe

stiva

li aj

al se

ltsim

ajas

näi

tuse

ja k

oos T

riinu

ga m

ängi

me

koha

likel

täna

vate

l muu

sikat

.” U



6

Uue Maailma tänava-festival tuleb jälle! 5.–6. septembri nä-dalavahetusel on Väi-ke-Ameerika, Luha ja Kesk-Ameerika suur ristmik taas inimeste päralt. Ent erinevaid ettevõtmisi jagub mujalegi. Üri-tuste kava on kirju nagu lapitekk. Gerli Ramler aitab leida igale ühele oma.

Rongkäik

Tänavafestival saab seekord alguse Telliskivi Seltsiga koos korraldatavast rongkäigust, mis näitab lihtsaimat võimalust jalgsi turvaliselt Pelgulinnast Uude Maailma jõudmiseks. Rongkäik algab Telliskivi loomelinnakust. Ettevalmistused rong-käiguks käivad juba praegu Kultuuritehas Polymeri õpitubades, kus meisterdatakse uhkeid paberist paraadielukaid.

Liitu Salsatantsutrupiga

Festivali jooksul pannakse kokku ka kena salsatantsu trupp, kus osalejad harjutavad salsa põhisamme ning annavad veel samal õhtul suurejoonelise etenduse. Trupiga on oodatud julgelt liituma kõik tantsuhuvilised!

Tänavasaun

Mõnusat lõõgastust pakuvad tänavasaunad, mis pannakse püsti seltsimaja taga. Pesemise pärast ei pea muretsema – pärast kuuma kerist on võimalik oma higi kenasti otse voolikust keset tänavat maha pesta. Kilesaun ning dush tänaval on elamus, mida iga päev ei saa tunda...

Tänavamuusika/ tänavateater

Tänavatsirkus, tänavatants, tänavaluule, tänava... Pühapäev 6. september on pühendatud tänava-kunstile. Haara kitarr, suupill, tantsusussid, tsirkuseatribuutika või mustkunstnikukübar ja tule tänavale.

Seltsimaja

Kogu festivali vältel on avatud Uue Maailma Seltsimaja kohvik Koidu tänav 82, kus on väljas Madis Katsi ja Rühmituse fotonäitused. Uuri ürituse kava ning tule ka Seltsimaja ja Uue Maailma tegevust tutvustavale ekskursioonile! Seltsimaja on Uue Maailma keskpunkt, kuhu on oodatud kõik kohalikud ja kaugemalt tulijad seltsima, sööma, lugema, internetti kasutama, lauamänge mängima, kontserte või näitusi korraldama, öömajale jne. Tule ja vaata oma silmaga järele!

Velokuur

Uue Maailma Seltsi majas Koidu 82 asuv Kaasaegsete Transpordilahenduste Keskus Velokuur ootab kõiki veidi vildakaid jalgarattaid rõõ-muga remondile – seda saab teha nii ise kohapeal kui ka paluda spetsialistide abi. Lisaks on võimalik soetada Velokuurist oma rattale vajalikke juppe või osta endale hoopiski “uus” kasutatud vändamasin. Kui sul on kuuri all asjatult vedelev vana jalgratas, mida enam ei kasutata, too see Velokuuri – Velokuur teeb sellest ilusa ja töökorras velo!

Tänavaturg

on avatud kogu päeva jooksul kõigile huvilistele! Lisaks riietele ja kodusisustustele ootame oma mänguasju ja raamatuid teistele särasilmadele müüma ka lapsi, sest taaskasutus on tore asi! Vihma puhuks jagab Uue Maailma Selts varje ning vajadusel saab kauba jaoks leti ka kohapealt. Registreeri end [email protected] ja võib-olla leiab nii mõnigi asi prügikasti asemel tee uude koju uue omaniku juurde!

Väikekohvikud

kas aias või maja ees panevad küpsetama ja kohvi keetma kõiki, kel on tahtmine avada oma maja külalistele. Nii muutuvad anonüümsed piirkonna ehitised kohalike jaoks tuttavaks, oma loo ja näoga naabermajaks. Tule tänavale, paku inimestele suupisteid ning tutvu oma tänava inimestega.

Lastenurk

pakub vahvaid võimalusi pere pisematele leida uusi sõpru, koos mängida, joosta-hüpata ning joonistada. NB! Ringi liigub Spunki otsiv Pipi!

Doonoritelk

Lisaks eneseharimisele, lõbutsemisele ja väikestviisi äriajamisele saad just tänavafestivalil korda saata ka vähemalt ühe suure ja tõsise heateo. Verekeskuse doonoritelk ootab häid inimesi abivajajatele verd annetama – iga veredoos on hindamatu väärtusega, sest võib aidata tagasi ellu mitmeid inimesi. Verd loovutama oodatakse kõiki terveid ning abivalmis inimesi vanuses 18–60 eluaastat. Kaasa tuleks kindlasti võtta pildi ja isikukoodiga isikuttõendav dokument ning enne vereandmist peab doonor olema puhanud ning söönud.

Tänavajalgpall

Spordisõbrad on oodatud osalema tänavajalgpalli võistlusel, kus neljaliikme-lised tiimid selgitavad välja oma ala parima! Kutsu kolm semu appi ja tulge vutti taguma! Reeglid saate teada kohapeal ning trenni pole vaja varem teha, sest tänavajalgpall on puhas nauding.

Gerli [email protected]

Uue Maailma see ei ole lihtsalt tänav, see on minu kodutänav

Uue Maailma festival

foto: Annika Haas

foto: Annika Haas



7

Välkmale

ootab kõiki nupumehi, kel igatsus end proovile panna ning rinda pista mitmekordse Eesti Meistri Nikolai Kunitsõniga. Maleturniir toimub korraga kümnel laual, nii et kindlasti leiad oma koha seal ka Sina – tule ja pane aga oma oskused proovile!

Ja nii edasi!

Kõik huvilised saavad (ja endiselt täiesti tasuta!) osaleda esmaabikoolitusel “Kuidas päästa sõpra” või teha ringkäik mööda Uue Maailma aedu ning kuulata spetsialisti tutvustust meie tänavate ja hoovide haljastuse kohta. Oma ala asjatundja Madis Kats (kelle töödest on festivalil ka näitus välja pandud) õpetab nii noortele kui ka vanematele huvilistele nippe, kuidas teha mobiiltelefoniga imeilusaid fotosid. Avatud on mitmed käsitööringid, kus õpid uusi ja põnevaid käelisi tegevusi. Võib-olla järgmisel festivalil avad juba oma töötoa?

Kahe päeva jooksul on avatud ka juuksuritöökoda otse kõigi silme all ning kliendid saavad lasta endale punuda patse või piirata juuksekasvu. Kingsepp viksib heal meelel Teie kingad säravaks ja puhtaks ning mitmed teisedki meie kandi teenusepakkujad on otsustanud oma äriga festivali ajaks otse tänavale kolida

festivalUue Maailma festival

Uue Maailma tänavafestival5.-6. septebembril Väike-Ameerika, Luha ja Kesk-Ameerika ristmikul ja mujal Uue Maailma linnaosas.

Tänavaturg ja muud päevased ettevõtmised toimuvad kell 12 –17. Õhtul kontserdid ja muu trall

Tuvu kõige täpsema kavaga aadressil:www.uusmaailm.ee/festival

Uue Maailma Festival on tore, sest lisaks pealtvaatamisele on lihtne olla ka ise korral-daja. Heaks näiteks on Luha tänav 2 rahvas, kes avab oma hoovis salsamuusikaga aiakoh-viku.

Kaks nädalat enne festivali algust on Luha tänava päikesekol-lane maja väljastpoolt vaikne, aga sees käib vilgas elu nagu si-pelgapesas: kohtumised, vaidlused, visioonid, kirjavahetused. Juba niigi ühel meelel naabrid avavad Uue Maailma festivali ajal oma hoovi kodukandi rahvale.

Majaelanik Peeter Miti valmistatud laua taga ja pinkidel, kus seni ühistu koosolekuid ja sünnipäevi peetud, seatakse sisse kõigile avatud kodune aiakohvik.

Naabrinaine Kersti Palgi on salsatantsu sõber ning tema arvas, et kui juba kohvik, siis olgu ikka salsakohvik tantsu ja muu-sikaga. Kolmas naaber Siim Männik otsis välja küpsetusahju. Neljas elanik, hea koogimeister Marianne Reimal kinnitab, et tegevust jagub kogu majale: “Keegi hoolitseb siltide eest, teine aitab laudu panna, kolmas müüb. Tahaks, et välja tuleks mõnus koht, kus endal ja teistelgi tore.”

Igal juhul julgustab Marianne kohalikuna kõiki uusmaailmlasi julgemalt kaasa lööma: “Meie maja on hea näide, kuidas kok-ku on sattunud inimesed, kes tahavad midagi teha ja paku-vad välja ideid. Aktiivsust võib aga üles näidata igaüks. Uues Maailmas on ju suuri maju, kus tõenäoliselt naabrid teineteist eriti ei tunnegi, aga nad võiksid julgemad olla. Kui veel otseselt kaasa lüüa ei söanda, siis festivali ajal tulge tänavale vaatama, mis teoksil.”

Indiaanitelk ja kudumisgraffiti

Üldiselt paistab aga Uue Maailma festivali isetegevus levivat kui mõnus nakkushaigus, sest lisaks Luha tänav 2 elanikele teevad oma kohviku ka naabrid Luha tänav 1 majas, sest ega nemad kehvemad ole. Seal samas majas asuv Budakoda avab oma uksed kõigile huvilistele ning õpetab mediteerima. Festi-valil osalemist plaanitakse ka Sotapota kunstigaleriis. Loomu-likult on lahti Seltsimaja aed ja kohvik.

Võimalusi, kuidas Uue Maailma elanik saaks festivalile käed külge lüüa, on rohkesti. Näiteks avatakse lastele indiaanitelk, kus muu tegevuse hulgas on üks kohalik vabatahtlik lubanud lastega lakkamatult hüpata. Ausse tõstetakse ka pealinnas ka-duma kippuv kudumisoskus. Kõik, kes vähegi jõuavad varrast käes hoida, on oodatud suurele kudumisgraffityle. Plaanis on kududa soojad talveriided kodukandi skulptuurile Rahukahur.

Tulge välja!

Samuti tähelepanu, kõik Uue Maailma poodnikud, kingsepad, juuksurid, õmblejaid – tulge julgelt välja oma ärisid tutvusta-ma. Kasu saab sellest nii uusmaailmlane, kes päris oma kingse-pa või juuksuri leiab kui ka väikeäri pidaja, kes saab uusi kliente ja keda nii hakatakse väärtustama. Võimalusi nende kahe päeva jooksul kaasa lüüa ongi tegelikult lõputult.

Üks Uue Maailma festivali peakorraldajatest Tiiu Sullakatko võtab kokku ürituse idee, mis on tegelikult palju laiem, kui lihtsalt mõnus aja veetmine: “See on eelkõige Uue Maailma inimeste festival, mille käigus tahame piirkonna rahva kokku viia. Tuled toast välja ja saad naabriga sõbraks. Nii loome ju koos turvalisemat ja tervemat elukeskkonda meile kõigile. U

Moonika [email protected]

F e s t i v a l i teevad

Kuidas festivalil kaasa lüüa?

Kutsu oma sõbrad ja sugulased festivali ajaks külla

Ava oma tänavakohvik või too lihtsalt diivan, toolid ja laud tänavale.

Osale paraadil. Paraad algab Telliskivi loomelinnakust kell 12 ja jõuab Suur-Ameerika ja Koidu tänava ristmikule Neste bensiinijaama kell 12.30.

Ava oma aed/kelder/korter festivalile. Näiteks otsivad ruume teatrietendused, näitused, kohvikud.

Tule tänavaturule kauplema. Registreerimine [email protected] või telefonil 56300696

Tule vabatahtlikuks, kirjuta aadressile [email protected]

Osale festivalil oma loominguga: tänavateatri, tänava-muusika, luule, maalide, joonistuste või fotodega. Või küpseta kook, tule kahurile kampsunit kuduma, võta fes-tivalist osa õmbleja, kingsepa või juuksurina.

Kui oled huviline, siis võta ühendust Uue Maailma Selt-siga

www.uusmaailm.ee/[email protected]

Või külasta Uue Maailma seltsimaja (Koidu 82) õhtusöö-gi ajal kell 19.

foto: Annika Haas



8

Parimat tänavateatrit pakub elu ise Uues Maailmas toimub

Tänav võib olla lava. Tänavakunsti sel-le mitmekesisuses näeb ka Uue Maail-ma festivalil. Kirg-likult teatrist sisse võetud praktikuna oskab Andres Keil nõu anda, kuidas ära tunda väärt tänava-teatrit.

Tänavateater. Vanalinna päe-vad, Hansapäevad, punni-tatult pseudoajastukohased kostüümid ja punnitatult rõõmsad noortenäod, et me siin teeme nüüd tänavatel üht väga toredat asja – ta-valiselt on ju selline pilt, kui kuskil lubatakse tänavateat-rit. Ei ole väga tore. Miks? Sest alus on vale. Alus on kommertsiaalne.

Aga milline on Päris Täna-vateater? On küll retoorili-sevõitu küsimine, aga – vas-tan. Mitmetine.

Tartu. Agul, Eha tänav. Vana kolmekordne maja, uks lah-vatab lahti, välja sibab kõ-

hetu mehike. Hetk hiljem lendab lahti ülemise korru-se aken, rinnakas matroon, kitlinööbivahed punnis, koolutab ennast aknast välja: “Viktor, too leiba ka!”

Mehike peatub, jääb hetkeks seisma, justkui ootele, pöö-rab ennast väga aeglaselt rin-gi, kogu tema pööre väljen-dab rõhutatud uskumatust, ta vaatab matrooni poole, sellesama priske eluõnne poole, kelle laia selja taga ta ööd nii soojad on – aga tema on mees majas –, ta teeb pausi ja: “Kurat, majas pole viinatilkagi ja sina ta-had leiba saada!” Päriselt ka oli selline etendus.

Või siis – istud tänavakoh-vikus. Ma armastan täna-vakohvikutes istuda. Ja just üksi. Võtad ja limpsid mi-dagi ja vaatad inimesi. See on väga hea linnateater. Ja viimased kümmekond aastat ei ole see enam pantomiim. Meil on mobiiltelefonid. Ja seega võib selles teatris tihti ühe poole dialoogi kuulata. Ja teine pool sünnib sinu peas. Need on kõige paremad etendused, kui pool dialoogi sünnib sinu peas. Võta enda-le tänavafestivalil pool tun-di, vähemast ei piisa, nägema hakkad alles natukese aja pä-rast. Istu platsi kuhugi, kus inimesed on lähedal, ja lase neil endast mööda voolata. Muutu mööbliks või kiviks või puuks ja vaata. Põnev on.

Ja siis on muidugi Päris Tä-navateater, mis on teatriks mõeldudki. Sellist, mille eest ausalt raha küsitakse. Lõuna-Euroopas on seda muidugi rohkem. Ja tegelt ka, see võib väga šeff olla. Näiteks kutid, kes panevad riidetüki maha ja hakkavad tükka tegema. Noh, võib-olla ei ole see jah päris Monaco uueaasta plas-tikpastelne viimseni lihvit tsikrusegala, kus iga artist on maalitud nagu martsipa-nist leevike, aga see on ehe. Ja reeglina päris proff. Ka see kaabu, millega pärast ringi käiakse, on ehe.

Inimesed on näinud vae-va, treeninud ja harjutanud (muide, üks aasta nägin ma Pariisis muruplatsil harju-tamas nelja kutti, kes nädal hiljem Avignonis oma tsir-kusega lõikamas käisid – nad tegid rasket ja higist tööd seal Pariisis), kaabutäis on tänu neile. Selle eest, et nad oma osavusega sinu igavasse väikekodanlikku ellu pool tundi elevust ja kaks kapatät kadedust tõid. See pole laa-dakorraldajate poolt pakutav takune lisaväärtus, kus neil samadelt punapõsiseilt noor-telt vaip alt ja nahk vaimule peale tõmmatakse. Nii, et nad ise arugi ei saa.

Et miks ma pahandan? Ei pahanda ju – lihtsalt kurb on, et sõna tänavateater meil nii halvasti maitseb. Mis ma ütelda tahan, on see, et tä-navateatrit ei maksa karta. Kui takuseid hamesid, poro-loonist tanusid või röstitud

mandlite tuutut ei paista, võib julgesti ligi astuda. Ning eks needki ole kujundlikud märgid.

Jah, ja siis on veel Päris Tä-navateater, mis on Päris Tä-navateatriks tehtud. Kunst esitamiseks tänaval. See on naksakas. Nagu kunstiga ikka – võib välja tulla või mitte, võib meeldida või mitte.

Viimaks – ei saa ma jätta ütlemata – parim tänavateat-ri etendus minu laisas, ent pikas ja kirjus elus – homo-paraad Pariisis. Ma sattusin Bastille’ väljakule hetkel, mil paraad sinna jõudis. Paraadi pea. Ja siis nad tulid. Kok-ku, nagu leht kirjutas, pool miljonit. Võimas! Midagi

teatraalsemat ei ole minu silm näinud. Pool miljonit inimsest kostüümides ja rol-lis, pool miljonit inimest kes MÄNGIVAD ISEENNAST. Vapustav. Pool miljonit ini-mest, kes naudivad män-gu. Naudivad laval olemist – täna on minu päev! Mu fotoaparaat läks kuumaks. Zuumobjektiivi käigust rää-kimata.

Niisiis, mis ka poleks, naudi. Ja pea meeles, tänaval oled sa alati nii vaataja kui näitaja. Alati on keegi, kes mõista-tab – kes sa oled, mis asju sa ajad, kellega sa telefoniga räägid. Jõudu!

Andres Keilpraktik

Kultuur tuleb tänavaleUue Maailma festival pakub mitmesugust tänava-kunsti. Kontserte, tänavamuusikuid, tantsulavastu-si, tsirkust. Tänavad on kunsti jaoks!

LaupäevVäike-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Luha tänava ris-til on 5. septembril üleval lava, kus terve päev toi-muvad konsterdid. Kõik bändid on tulnud esinema Uude Maailma tasuta - suur aitäh neile!

13.20 Maike Lond ja Taavet Jansen16.40 queeNNainve17.55 UMB18.40 Under Marie19.35 Zahir20.25 Pehk, Kasar, Eplik21.15 Jäääär22.05 Petteri Sariola / Helsinki Rooftop Ninjas

PühapäevPühapäeval on igaüks oodatud kaasa löömatänavakunsti päeval - tänavamuusika, tänavateater, tänavatants, tänavatsirkus,tänavaluule jne.

15.30 esineb Uue Maailma platsil Oma Tsirkus. 17.30 Kapsad / Koidu 84 - Luulelounge ehk vabala-va kõigile sahtliluuletajatele.20.00. Koidu 80 Helena Piheli tantsulavastust “Table of Contents”.

Tänavanurgale tulevad näiteks sellised muusikud nagu12:00 Senegali klemmid12:40 PX Band13:20 HRR14:00 Mantra Gora14:40 Kansanparantajat15:20 Jürgen Rooste16:00 Helsinki Roof Top Ninjas16:40 Felix17:20 Tänavakunsti prügimägi18:00 Rohupilli Erki 18:40 Thousand electric ape

foto: Andres Keil

Andres Keili vingeim tänavateatri elamus oli homoparaad Pariisis.



9

Tänavad on mõeldud inimestele

Uue Maailma Selts korraldab konverentsi linnaruumist

Uues Maailmas toimub

Marten Kaevats on Eesti Kunstiakadee-mia tudeng ja Uue Maailma seltsi üks eestvedaja, kelle soo-viks on kujundaja Uue Maailma lin-naruum mõnusaks ja inimlähedaskes. Millised võiksid olla siinsed tänavad, uu-ris Alvin Järving.

Uue Maailma Festivali eesmärgiks on vallutada tänavad. Tänavatel toimu-vad nendel päevadel kõik-võimalikud üritused. Tä-navatel on suletud liiklus, tänavad on ainult elanike päralt. Miks peaks elanik hoolima tänavale tulemi-sest?

Linnaelanik tegutseb erine-vates ruumides, igaühes neist tegutseb ta erinevalt, need kõik moodustavad kokku kodu. Kõige igapäevasem, kindlam ja privaatsem ruum on oma korter, oma pere ruum.

Ühisosa tuleb mängu majas ja hoovis - ühise omandiga naabrite näol. Kodutänav on järgmine, juba märksa suu-rem ühisruum, mis laieneb peagi kodukandiks. Oma-ruumiks on ka linnaosa, linn ja riik. Korterites on “oma” tunne välja kujunenud, ma-jades samuti. Linnas ja riigi tasandil on “oma” tunne pea-miselt vaimne.

Inimene peab tundma end koduselt kõikjal, kodutäna-vate kasutus on siin vahelt puudu. Festivali eesmärgiks on näidata selle igapäevase kasutamise potensiaali. Ko-dutänavad on kogukonna ühisosa, see peab välja kuju-nema samamoodi nagu ma-jasisene suhtlus või oma pere suhtlus.

Festivalide kogemus näitab, et tänavaelu teadlikkuse kasv on suur: iga aastaga on järjest enam vabatahtlikke, iga aasta on rohkem üritusi ja tegemi-si, iga aasta avavad rohkemad inimesed oma elu tänavale.

Jätkusuutlik linn on selline, mille arengus saavad kaasa rääkida kõik osapooled, keda see puudutab. Ometi pole praeguste võimaluste juures sõnajõudu ei kohalikel ela-nikel, ega spetsialistidel - ar-hitektidel, linnaplaneerijatel.

Just selline olukord on ajen-diks, miks Uue Maailma Selts on ostustanud kor-raldada konverentsi teemal „Kohaliku kogukonna roll avatud ja jätkusuutliku lin-naruumi kujundamisel“

“Hetkesituatsioon Eestis on selline, et linnaruumi planee-rimises on kõige tugevamaks osapooleks arendaja ehk kin-nistu omanik,” selgitab Uue Maailma Seltsi projektijuht Madle Lippus, “omavalit-sustel sageli puudub tegevus-kava avaliku ruumi tervik-likuks kujundamiseks ning arusaam selle olulisusest lin-nade edasisel kujunemisel. Ka seadusandlus ei jäta väga

Kui liiklus oleks kinni igapäevaselt, siis tänavad võiksid ju igapäev olla sama elavad kui festivali ajal. Kui paljud neist te-gevustest saaksid toimida igapäevaselt?

Igapäevaselt toimuks korraga kindlasti vähem üritusi. Fes-tivali üks eesmärke on näi-data, et tänavatel saab kõike teha.

Regulaarsed ettevõtmised, näiteks väiksemad tänava-peod või kontserdid, leiaksid kindlasti kiiresti publiku. Kuid kui oleks võimalus minna tänavatele, siis paljud asjad ka laieneksid sinna. Koheselt oleks vaba ruumi kino jaoks ja turgude korral-damiseks.

Esimene käegakatsutav asi oleks väikeäride ja tänava-kohvikute tekkimine. Spon-taansete talgute tegemine võiks olla tavapärane. Kord korraldasime Uue Maailma seltsimaja ees puude lõhku-mise. Selgus, et kodutänavalt leiab kiiresti abivalmis seltsi-lisi sellise töö jaoks.

Naabrimees, kes elab kesk-küttega majas ja käib kontoris tööl, ning tahaks pühapäeva-sel õhtupoolikul veidi füüsi-list tööd teha, oskab hinnata puudelõhkumise nostalgilist väärtust. Kui seda kõike teha tänaval, siis info tegemistest liigub, inimesed näevad ning astuvad ligi.

Võtmeroll on siin liikluse sulgemisel, liikluse rahus-tamisel. Siis kui võõrad tänavaid transiitteena ka-sutavad, ei ole omadel tä-navale asja. Näiteks tänava-muusikud ei esine kunagi suurte teede ääres.

Jah. Inimese liikumise kiirus ja liikumisvahendid mõjuta-vad kõike: väikeettevõtteid, tänavamuusikuid, mängivaid lapsi. Tänavamuusikud esi-nevad alati jalakäijate aladel. Oluline on, et oleks inime-si, kes peatuksid, kuulaksid ning nagu tänavamuusikud ikka soovivad, annaks ka raha.

Tallinnas kohtab tänava-muusikuid üldse harva, linn piirab nende tegevust va-nalinnas, muid liikluse eest suletud tsoone praktiliselt pole. Sama kehtib ka väi-keste poodide ja kohvikute kohta kui on ainult läbivool, aga kui keegi ei peatu, siis ei astu keegi ka poodi. Majan-duslikult on suletud liikluse-ga tänav kasulikum, see on ühisruum, mis annab kliente ümbritsevatele ettevõtetele.

palju tegutsemisvabadust professionaalidele - arhitek-tidele ja planeerijatele - ega sõnaõigust ruumi kasutajate-le selle kujundamisel. “

“Eestis on avalik ruum sageli pigem tekkinud kui kujun-datud ning nii selle esteeti-line lahendus kui kasutus-võimalused jätavad soovida,” märgib Madle.

Kuivõrd seminari peakor-raldajaks on piirkonna selts ning elanike arvamuse arves-tamine avaliku ruumi kujun-damisel on hetkel minimaa-lne, siis keskendutakse sellel seminaril peamiselt just ko-gukonnale ning selle võima-lustele planeerimisprotsessis kaasa rääkida.

Konverentsi eesmärgiks on tuua kokku erinevaid lin-na ja avaliku ruumi kujun-damisega seotud osapooli nagu arhitektid, planeerijad, kohaliku omavalitsuse esin-

Autoga sõites on kiirused nii suured, et ümbruskonnas toimuvat lihtsalt ei märka-gi. Väikeste laste mängumaa lõppeb ikka autoteega. Va-nemate jaoks on see pidev hirmu allikas, tänaval on vaja olla eriliselt tähelepanelik ning jälgida lapse igat sam-mu mitu korda rohkem kui pargis. Kodutänaval ja kodu-kandis peaks olema rohkem usaldust ja vähem hirmu.

Arhitektide erialane selts-kond ja Uue Maailma Selts on peamised avaliku ruumi eest võitlevad huvigrupid Eestis. Euroopa riikide seas on esile kerkimas uus oma-vaheline mõõduvõtt “ruu-mikonkurents”.

Väljakujunenud Euroopa riikides on jäänud vähe asju, mida saab veel pare-maks muuta. Üks neist on

dajad, poliitikud, kodani-keühendused, linnauurijad, arendajad ja väikeettevõtjad loomaks nende vahelist dis-kussiooni. Oluline on, et lin-naruumiga seotud erinevad osapooled saaksid aru, kes on need teised, kes selle ku-jundamisel osalema peaksid ning millised on võimalused koostööks.

“Meie jaoks on oluline, et osapoolte arvamused ei jääks vaid huviliste jututoaks, kus teoretiseeritakse võimalike lahenduste üle, vaid et ka tegelikult tekiks neil hääl kaasarääkimiseks,” rõhutab Madle.

Uue Maailma Seltsi korral-datud konverents sünnib koostöös British Councili, Eesti Humanitaarinstituudi ja Sihtasutus Tallinn 2011ga ning toimub 8. oktoobril rahandusministeeriumi koo-lituskeskuses algusega kell 10. U

avalik ruum. Milline on Uue Maailma avalik ruum?

Enamasti rääkitakse disainist, kuid kõige olulisem on sisu. Ruumikonkurentsi juured on teadmistepõhises majanduses ja uute turistide võitmises. Globaalne maailm muutub järjest ühenäolisemaks ning atraktiivseteks muutuvad ko-had, mis eristuvad.

Praegune turismitööstus näeb kasumlikuna ainult va-nalinna, kuid turist, kes rei-sib kahekümne aasta pärast mööda maailma ringi, tahab midagi enamat.

Ta vaatab küll vanalinna, kuid ta otsib kontakti kohalikega ning jahib õiget feeling’ut ja soovib õppida. Erineva-tes piirkondades töötavad rahvusvahelised spetsialistid soovivad sisuliselt sama asja:

huvitavat, elavat ja kodust sõbralikku keskkonda.

Kogukonna ühine tegut-semine määrab keskkonna identiteedi. Identiteeti saab luua ainult kogukond oma tegemistega avalikus ruumis. Kogukond sõnastab oma unistused ning loob ülesan-ded arhitektidele, et ruum vastaks vajalikele tegevustele. Ehe avalik ruum on inimeste vahelises suhtluses ja sünd-mustes, mis seal ruumis juh-tuvad.

Kogukonnad on kannataja rollist muutumas jätkusuut-liku linna tulevikustsenaariu-miks. Kodukandi linnaruum on eelkõige ilus siis, kui seal on toredad inimesed, kes tee-vad seda, mis neile meeldib ja jagavad seda teistega. U

Alvin Jä[email protected]

Lamavad politseinud pole ainus viis, kuidas liiklust rahustada. Marten Kaevatsi Luha tänavale tehtud 3D illustratsioon pakub välja ühe võimaliku lahenduse, kuidas tänavaid mõnusamaks kujundada .



10

Milleks suhelda värdjaga?Ehk mis oleks elu kommunikatsioonita

Uue Maailma kolumn

Daniel Vaarik kir-jutab blogis memo-kraat.ee meediast ja ühiskonnast. Meile kirjutab ta sellest, kuidas suhtlevad omavahel naabrid, kui mõlemad on tei-se arvates värdjad.

Ma ei tea, kuidas teil, aga mina olen väga tihti sattu-nud elama majja, kus elab värdjas. Ülekantud tähen-duses, kui ebameeldiv isik muidugi.

Kui järele mõelda, siis minu esimeseks koduks olnud kor-termajas elas neid isegi mitu. Number seitsmes käis alati joomine ja number kahes elasid tüübid, kes hiivasid kõik ära, mis ripakil oli. Nai-ne töötas neil veel lihakom-

binaadis. Räägiti, et ta loo-bib liha üle aia ja siis mees korjab teiselt poolt kokku ja toob koju.

Praegu elan ma muidu väga meeldivas majas, kuid mi-nuga samal korrusel elab naisterahvas, kes arvab, et hoopis mina olen värdjas, vähemalt kirjutas ta mõni aeg tagasi majarahvale e-kir-ja, kus ta nimetas kõiki meie maja elanikke “aferistideks ja pättideks”. Seejärel, ilmselt korraks järgi mõeldes, lisas ta: “välja arvatud allakirju-tanu”. Nii et värdjaprobleem pole päris lõpuni kuhugi ka-dunud.

Praegu tuli meelde, et alles hiljuti olin ühes kohas sün-nipäeval, kus räägiti värd-jast naabrist, kes takistab piirkonna arengut “nõudes detailplaneeringuid ja muud sellist”. Korraks jäin mõtle-ma, et kas tegemist on üld-se värdjaliku sooviga, aga see pole hetkel isegi oluline. Oluline on see, et alati on igas kogukonnas keegi, kes ei sobitu ühisesse pilti, peab valel ajal pidu ja pargib autot vales kohas ning oluline on see, et seesama asi viib meid väga praktilise küsimuseni - mida värdjaga teha?

Seejuures jääb lootus, et kui me suudame hakkama saada oma maja teistsugusega, siis saame me hakkama saada ka ühiskondliku tasandi tai-nastega, kes kohe kuidagi ei saa pihta, milles asi on ning takistavad “üldist arengut”. Tegi ju endine parlamendis-piiker Ülo Nugis just avaldu-se, milles teatas, et ebalojaal-sed peaksid Eestist lahkuma. Võib olla oli tal õigus?

Nii et kas siis suhelda värdja-ga või mitte? Kõige lihtsama argumendi selles osas annab realistlik hinnang, et värdjaks võid osutuda sa ise. Seetõttu peaks igaühe huvides olema anda dürblile võimalus.

Teine oluline argument võiks tuleneda teaduslikest uurin-gutest. Nimelt on avastatud, et kogukonnad, mille otsus-tamisprotsessid on aeglase-mad ja erinevaid osapooli arvestavad, püsivad kauem. Need, kus tahetakse otsuseid teha kiiremini ja inimesi kaa-samata, teevad lihtsalt roh-kem vigu.

Siit tuleb välja, et värdja kaa-samine võib parandada pikas plaanis otsuste kvaliteeti.

Kolmas argument on see, et

värdjat tuleb siiski kuidagi mõjutada, muidu elame üle-jäänud elu lihtsalt iga püha-päeva hommik vihastades, kui ta oma muruniiduki liiga vara tööle tõmbab.

Suhtlemist tähistav sõna kommunikatsioon tuleneb ladinakeelsest tüvest “com-mune” ning tähendab “ühi-seks tegemist”. Riigi tasandil kommunikatsioon on riigi ühiseks tegemine, tänava ta-sandil on see tänava ühiseks tegemine ja nii edasi.

Asi pole aga siiski lihtne. Värdjaprobleem saab ju al-guse sellest, et inimesed on erinevad, näevad riiki ja tä-navat erinevalt. Paljud võivad öelda, et nad ei tahagi teiste-ga kommunikeeruda, rääki-mata kommunikeerumisest nendega, kes põhimõtteliselt ei meeldi. Kuidas siis elu ühi-seks teha ilma kedagi alla su-rumata? “Commune” tüvest tuleb ju ka sõna “kommu-nism”, kas see tähendab siis seda, et normaalsed peavad teistele oma ideid peale su-ruma?

Trikk on selles, et ühiseks ei saagi teha selliseid ideid, mis ühe poole peas juba olemas

on ja millel puudub teise poole aktsepteering.

Trikk on ka selles, et need ideed ei peagi ühised olema. Ja trikkide trikk on see, et ideede lähenemine ja kokku-leppimine võtab aega.

Kommunikatsiooniteadus ütleb meile, et kui omavahel kokku leppida kasvõi mõned lihtsad suhtlemisreeglid ning neid alati ka järgida, luua kontakte, siis hakkab värd-jaküsimus vaikselt lahenema. Sama teadus ütleb, et see pole kunagi lihtne ja kui pooleli jätta, siis haihtub maagia kii-resti.

Algus on eriti raske. Võib olla on varem esinenud tülisid. Lähed naabri ukse taha, ko-putad ja ütled midagi tobe-dat, kuid samas sellist, mis on objektiivselt tõsi teie mõlema jaoks. Näiteks: “Muide, naa-bermaja sai aiapostide jaoks linnavalitsusest toetust.” Al-gus on tehtud. “Ja siis?” kü-sib skeptiline värdjas. Nüüd on sinu teha, kas sa võtad seda solvanguna või kutsena vestlust jätkata. U

Daniel Vaarikwww.memokraat.ee

Otsib vabatahtlikke, kes tegeleks

- leviga- reklaamiga- projektide kirjutamisega

kontakt:[email protected]



11 Uue Maailma ajalugu

Krista ja Tõnis Rät-sep on näinud mit-mesugust Uut Maail-ma. Iseenda ja Krista sugulaste mälestuste kaudu oskavad nad rääkida nii esime-se vabariigi aegsest Uuest Maailmast

kui ka sellest, mis sai linna-osast märtsipommitamise jä-rel. Rätsepatega kõneles Siim Männik.

Kahe aasta eest avas meie esi-mese kohaliku tänavafestivali Uue Maailma seltsi juhatuse liige, õpetaja ja näitleja Tõnis Rätsep looga Tallinnast:

“Hulk teed oli sõidetud, siis tõstis sugulane käe, näitas eemale ja ütles: “Vaata, Tal-linn!” Nagu kuum vool käis mul rinnust läbi. Tallinn! Kus on see Tallinn? Ma vaatasin ettepoole – ma ei näinud mitte midagi. Vaatasin ülespoole – hall udu varjas silmade ees katuseid ja torne. Juba veeresid rattad kiviteel. Mõlemal pool seisid kollased majad. “Mis majad need on?” “Tallinna majad.” Sõitsime mõnikümmend meet-rit edasi. “Mis mehed need on, kes meile vastu tulevad?” “Tallinna mehed.” “Miks nad ei tereta?” “Tallinnas teretab ainult tut-tav tuttavat. Kes jõuakski siin kõiki teretada.” “Aga kus see Tallinn ise on?” “Missugust Tallinnat sa veel otsid? Siinsamas ta ju ongi.” Ma raputasin pead. Mulle tundus, et see ikka ei ole päris Tallinn.”

Samamoodi nagu tegelane ses loos, saabus Tallinna ka Tõnis Rätsep – immigrandina Lõu-na-Eestist, nagu ta ise ütleb. Ja peatselt jõudis ta ka Uue Maailma linnaossa. Nimelt abiellus Tõnis kohaliku tüd-ruku Krista Klõsheikoga.

“Kui varem tundsin asumit üle linna kõrguvate “Ameeri-ka Häält“ segavate antennide kaudu, siis siia elama asudes järgnes üks elu suursündmus teisele,” jutustab Tõnis Rätsep oma kohtumisest Uue Maa-ilmaga. “Siin tutvusin Krista vanemate Erika ja Pauliga, vend Jaani ja tema perega, siin leidsin endale truu sõbranna, Krista tädi Ida. Ja siin sündi-sid meie lapsed Ann ja Ott.”

Krista Rätsepast igipõlisemat kohalikku on raske leida. Veel tänagi elavad nad samas ma-jas, kenasti renoveeritud ees-tiaegses puithoones, kus on möödunud Krista lapsepõlv.

“Olen sündinud Uues Maa-ilmas,” räägib Krista, kes on oma elu jooksul kogenud mitut erinevat Uut Maailma. “Oma vanemate ja tädi, kes elasid siin juba 1920-ndatel aastatel, juttudest kuulsin, milline elu-olu ennesõjaaegsel ajal valitses. See oli põhiliselt 2-korruseliste eraüürimajade kvartal, enamus puuehitised, kuid oli ühepereelamuid ja mõni 30-ndate lõpus valmi-nud nooblim kivielamu.”

Oma varase lapsepõlve vee-tis Krista Rätsep juba märt-sipommitamisest laastatud linnas. “Asum sai tugevalt kannatada, paljud majad ja tänavad hävisid täielikult,” meenutab Krista.

“Tallinna taastamise käigus koristati varemed, kuid ase-mele ehitati juba uued nõu-kogulikud elamud, mis val-davalt asustati mujalt Nõuko-gude Liidust ümberasujatega. Nii tekkisid Uue Maailma kaks erinevat nägu, mis minu meelest siiani on alles – vana ennesõjaaegne ja uus nõuko-gudeaegne elukeskkond ja nende majade elanikkond,” selgitab Krista Rätsep linna-osa kujunemislugu.

Krista ja Tõnis Rätsep, olete siin elanud pikalt – kas Uus Maailm on oma paiknemi-se, ülesehituse või inimeste poolest kuidagi eriline, et just siin on tekkinud tugev kogukonnatunne? Või on see lihtsalt mitmete asja-olude kokkusattumine, et kaasaegne linnaruum on siin tasapisi muutumas ava-tumaks, et “väliskeskkond” ei ole vaid pelgalt koju sise-nemiseks?

Vana Uue Maailma peami-seks elanike sidujaks olid seal asuvad väikesed poed – li-

hakarnid, pagari- ja maius-tustepoed. Samuti töökojad – tisleri, kingsepa, kübarsepa ja teiste omad. Teati-tunti linnaosa õmblejaid-rätsepaid-kudujaid, kelle juures kohtuti ja tuttavaks saadi, tunti toru-lukkseppa ja tähtis koht oli ka kohalikul kordnikul. Aga muidugi ka hariduselu – End-la tänava algkool, praegune keeltekool, sidus laste kaudu nende vanemaid. Need olid ühtse kogukonnatunde tekki-mise olulised tegurid.

Praegune uusasum on alles ühtset kogukonda loomas ja loomulikult oleks siin sellis-te kokkupuutekohtade ole-masolu väga oluline selleks, et tekiks avatud linnaruum. Siinkohal meie suured tänud noortele Uue Maailma Seltsi asutajatele, sest iga algus vajab oma eestvõitlejaid ja veda-jaid. Seltsi tekkega avanes uus võimalus avaraks ja sisukaks suhtluseks.

Kindlust annab, et uue asumi elanikud on esitanud oluli-se väljakutse ühtse elupaiga tunde tekitamiseks. Ja et see elupaik ei oleks pelgalt kor-ter, vaid ikka laiem paikkond, kogu linnaosa. See peaks hu-vitama siin elavaid inimesi ja sünnitama vajaduse tema arengus kaasa lüüa. Mis pole-gi nii raske, kui inimesel tekib arusaam, kus algab tegelikult tema kodupaik, mille heakäe-käik on talle oluline. Sundkol-lektivism viis inimesed üksil-dumisse, sellest lahtisulamine ja taas ühistegevuseni jõudmi-ne nõuab aega.

Mis on siin elatud aasta-te jooksul Uues Maailmas muutunud, mis on jäänud samaks – inimestes, kesk-konnas?

Uue Maailma elanikud on hoolega oma elamuid korras-tanud, hea stiilitundega reno-veerinud, haljastanud. Samas on paar näidet, kus erakätes maja on aastaid lagunenud, ri-sustades niimoodi kogu linna-osa elukeskkonda. Koledaim nendest on kaks korda põle-nud maja Luha 9. Omanik ise seal ei ela, vaid peab üürnik-ke. Samas on see maja olnud pikemat aega ulmelise hinna-ga müügis, mis nagu õigus-taks tema hooletusse jätmist. Siin võiks asumi aktiiv koos-töös linnavalitsusega leida teid omaniku mõjutamiseks. Põhi-seaduslikku omandi pühadust ja puutumatust ei saa tõlgen-dada õigusena omand hoole-tusse jätta. Sellest tulenevalt

halveneb kogu elukeskkond ja võib omakorda väheneda teda ümbritsevate teiste omandite väärtus.

Milline, kui üldse, peaks olema iga inimese kohustus oma kodupiirkonna ees?

Nostalgia ja austus vanade asumite vastu on siia paikkon-da jätnud vanu ja toonud uusi asukaid. Arvame, et see on ka

tugeva kogukonna tekkimise alus – armastus oma elupai-gaks valitud koha vastu, tema väärtustamine.

Uues Maailmas toimuv kin-nitab, et selja taha on jäänud aeg, kus inimlapsed, loomad, linnud ja puud ei leia ühist meelt, aeg, kus raha ei jõua kokku lugeda, aga leivast tu-leb puudus kätte. U

Siim Mä[email protected]

Rätsepate jaoks onUuel Maailmal mitu nägu

1946. aastal tehtud Klõsheikode perepildil on isa Paul poeg Jaani ja pisitütar Kristaga. Nende tagant paistab pommitamisest laastatud

Uus Maailm, taamal on Toom-Kuninga tänava majad.

Tõnis Rätsep 2008. aasta iseseisvuspäeval kõnet pidamas.

foto: arhiiv

foto: Jaan Klõsheiko



12

Kaugel on kevad ja punase päikese loojanglõpmatu iha ja süngete tehaste toodang

moodne moraal su hääbuvad illusioonidsüdames sügis mu udusevõitu visioonid

ring sulgub ja öösse avaneb vabadusläbi minu läbi minu su silmade sinine põhjatus

refrään:siin siin on mu lootus siin siin on mu hing

üle ajamere igavene ootus - uus maailmuus maailm uus maailm uus maailm uus maailm

uus maailm uus maailm uus maailm Algus on temas ja taeva tähise maagia

lõpmatu iha ja akna pimeda vaatjamoodne moraal mu ärkavad illusioonid

südames sügis su selgunud visioonidring sulgub ja öösse avaneb vabadus

läbi sinu läbi sinu saladus armastus puudutus

2 x refrään

Tume öö unedes Näitab näilist teed Tume tee tuledes Kas jõuan ma edasi veel

refrään:Ma peatun ootusesEt leida see,Kes annab lootuseJa viipan sulle, Uus Maailm.

On teel, tuleb veel - Meeldiv meenutus Tumm veel hingekeel Teab tunneb, mis tahab mu meel

refrään

Hele tuul heliseb hingekelladesÜks hääl värelebKas tõesti sa oledki siin?

3 x refrään

Uus Maailm Uus Maailm

muusika Jaanus Nõgisto / sõnad Jaanus Nõgisto

Justament Uus MaailmMuusika Toomas Lunge / sõnad Teet Saviauk

Kunstipärane külg

Selgituseks: Uus Maailm on popp sõnapaar. Eriti nimena. Nii paarikümne aasta eest esitasid kaks eesti bändi sellenimelisi lugusid. Üks neist Justament, teine üsna lühiajaliselt tegutsenud bänd, mille nimigi Uus Maailm oli. Justamendi Uue Maailma loo on festivali ajaks selgeks õppi-nud ka kohalik segakoor, kelle esitust saab kuulda festivali avamisel.

Väike-Ameerika Hääl on Uue Maailma seltsi ajaleht, mille ilmumist toetab Va-baühenduste fond, mis on rahastatud Islandi, Liechten-steini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond. MTÜ Uue Maailma selts, registrikood 80246548Koidu 68B, Tallinn 10122, [email protected], Sampo pank, arve 333003840002 maja fondi arve 333905530009

MTÜ Uue Maailma Selts on loodud Uue Maailma piirkonna elanike ühendamiseks ning siinse elu edendamiseks arvestades piirkonna ajalugu ning arhitektuurset olemust. Samuti on Seltsi eesmärgiks keskkonnasäästliku mõtteviisi propageerimine ning kodukandist omanäolise elukeskkonna arendamine.

väike-ameerika hääl nr4

Documents