Neljapäev, 23. september 2010 Nr 99 (2722) Hind 5 krooni / 0,32 €

SAARE PAGARID ESIALGU HINDA EI TÕSTA Lk 2 TÄNA KAASAS LISALEHT “OLE ETTEVÕTLIK”

KULDSE SÜGISE ALGUSE PIDU

KULDSSE SÜGISE ALGU IDU

KAALI TRAHTERISInfo ja kohtade broneerimine

+372 5 3731 818 ja info@kaalitrahter.ee

Pilet esimesel korrusel 75 krooni, teisel korrusel 50 krooni.

Üritust toetavad:

Reedel, 24. septembrilalgusega kell 20

“Ju ma siis ei ole nii suur šoppaja.”

LUULE ütleb, et pole hinnatõusu ise-gi märganud; vaid ehk piima-hinnad on natukene tõusnud.

Lk 5

Kütusevargad: meil oli raha vajaTeisipäeval tunnistati Kures-saare kohtumajas varguses süüdi kaks noormeest, kes va-rastasid tänavu aasta alguses autodest suures koguses kü-tust.

“Meil oli vaja raha saada,” põhjendasid noormehed koh-tus oma tegu, lisades, et suure-ma osa varastatud kütusest müüsid nad maha ning ülejää-nut kasutasid ise sõitmiseks. Nende sõnul ei tundnud ükski ostja huvi, kust noored mehed müüdava kütuse olid saanud.

Varem kriminaalkorras karistamata 21-aastasele Mar-dile mõistis kohus 9000 kroo-ni suuruse rahalise karistuse ja varem ühel korral krimi-naalkorras karistatud 23-aas-tasele Allarile nelja kuu pik-kuse vangistuse tingimisi 18-kuulise katseajaga, mil ta on allutatud käitumiskontrollile. Mõlemal mehel tuleb riigitu-ludesse tasuda 6525 krooni ja hüvitada kannatanutele teki-tatud kahju.

Süüdistuse järgi varastas Mart jaanuaris Roonimäe tanklasse pargitud suure auto paagist vooliku abil 50 liitrit diislikütust. 18. veebruaril läksid Allar ja Mart juba koos Orissaarde, kus neil õnnestus asutuse territooriumil seisnud teehöövli ja autode paakidest vooliku abil kätte saada ligi 300 liitrit diislikütust. Veeb-ruaris ja märtsis käisid noor-mehed kolmel korral vargil Valjala vallas Jööri külas, va-rastades seal seisnud suurte masinate paakidest kokku ligi pool tonni kütust.

Üldse langes noormeeste saagiks umbes 850 liitrit kütust ja nad tekitasid omanikele 15 000 krooni suuruse kahju.

Poole kahjudest oli Mart kohtuistungi alguseks kanna-tanutele juba hüvitanud. Üle-jäänu mõistis kohus meestelt välja solidaarselt. See tähen-dab, et kahju maksab kanna-tanutele nii ruttu kui võima-lik välja see süüdimõistetu, kellel raha on. Hiljem võivad noormehed juba omavahel kokku leppida, kuidas nad kahjud jagavad.

Evely Aavik

Augustikuus potsatas nii mõnegi saarlase postkasti e-kiri palvega vaadata kodus üle oma kruuside ta-gavara ja kinkida niisama seisvad tassid Sõmera hooldekodule. Kirja-le oli alla kirjutanud Helle Kahm, Sõ-mera hooldekodu juhataja.

Rita Loelrita.loel@saartehaal.ee

Tänaseks päevaks on head inimesed oma kapi- ja riiulinurkadest üles otsi-nud ja ära kinkinud 160 kruusi ning need rõõmustavad nüüd Sõmera hool-

dekodu elanikke. “Need kruusid olid tõesti südamest toodud,” märkis Helle Kahm, kellele teeb heameelt, et aktsioon niisama lihtsalt, sellise sõbrakirja saat-misega õnnestus. “Kruuside korjamise ajendiks sai see, et meie hooldekodus käivad elanikud küll kolm korda päe-vas sööklas söömas, kuid õhtuoote saa-vad nad majades,” rääkis Kahm, lisa-des, et kindlasti ei olnud ettevõtmise põhjuseks see, et hooldekodul kruusi-de ostmiseks raha pole.

“Mõtlesin aga, et oleks väga igav, kui ostaksime kõigile elanikele ühesugused kruusid,” sõnas ta. “Ka meil on ju pal-

judel kodus oma lemmikkruusid, mil-lest meile meeldib juua.”

Sõmera hooldekodu elanikud võt-sid kruusid rõõmsalt vastu. “Nad on meil ju siin väga siirad inimesed ja rõõ-mustavad uute asjade üle väga,” rääkis Kahm, lisades, et selle ettevõtmise võib liigitada nii heateo kui ka taaskasutu-se temaatika alla – ühelt poolt said ini-mesed anda ja teisalt läksid kruusid nn uuele ringile.

Hooldekodu juhataja tänab kõiki inimesi, kes tema üleskutset kuulda võt-sid ja “sõbrakirja” edasi oma sõpradele saatsid. “Ega ma ju ise palju e-kirju ei

lähetanudki, arvutite vahetuse tõttu oli mul osa sõprade-tuttavate aadresse kaotsi läinud, kuid vanad kolleegid ja sõbrad selle tassi-kirja ikka said,” rää-kis Kahm, lisades, et sellised väikesed heateod ongi väikese kogukonna teha.

“Ütlen ausalt, et umbes poolte tas-side endisi omanikke mina ei tea,” sõ-nas ta.

Nüüd on Sõmera hooldekodu elani-kel õhtuti oma majades mõnus teed või keefiri juua kas punasest, kollasest, tä-pilisest või hoopis kutsuga kruusist, mis on päris nende omad ja ise välja vali-tud.

Head inimesed tõid Sõmera hooldekodule 160 kruusi

ARMSAD KRUUSID: Saarlased annetasid Sõmera hooldekodule üle 160 kruusi, millest on nüüd hea õhtuti teed või keefiri juua. “Meil on ju kodus ka oma lem-mikkruusid,” sõnas hooldekodu juhataja Helle Kahm. PEEtEr KUKK / HELLE KaHm

Toimetaja Andres Sepp, tel 45 30 202, andres.sepp@saartehaal.ee

Neljapäev, 23. september 2010UUDIS2

LÜHIDALT

24. septembril kell 14–17 Auriga kaubanduskeskuse III korrusel

ETTEVÕTLUSKONVERENTSAndres Arrak Aune Past

Mainori Kõrgkooli õppejõud:

Elu pärast eurot Eesti majanduse makro-

rendidest lähitulevikus, euro eeldatavast mõjust

Eesti majandusele

OÜ Past ja Partnerid, Tartu Ülikooli õppejõud:Kuidas panna bränd oma huve teenima?Bränd kui osa loost. toimiva brändi tunnused. Surnud bränd ja elav bränd. Bränd ja internet.

S A A R E M A A E T T E V Õ T LU S E

E D E N D A M I S E S I H TA S U T U S

Merit-Riin Arro, MTÜ Saarte TAK juhataja: Saaremaa bränd

Soovitatav eelregistreerimine kuni 22. septembrinimerike.ilvest@saare.ee www.saartruu.ee

Eilses Saarte Hääles il-munud uudis “Uurimine: saarlanna tekitas presi-dendi tütrele tervisekah-justuse” sisaldas ekslik-ku infot.Riigiprokuratuurist teata-ti Saarte Häälele eile, et süüdistus esitati siiski väljapressimises suures ulatuses ehk karistussea-dustiku § 214 p 2 lõike 2 järgi. Eksitus tekkis sel-lest, et kohtute infosüs-teemis oli süüdistuse si-suks märgitud § 214 p 2 lõige 3 (raske tervisekah-justuse tekitamisega).

SH

TÄPSUSTUS

Ferrumi kaubamaja II korrusel

HOOAJA

TÜHJENDUSMÜÜK

Hinnadkuni

–70%

Kuressaare reoveepuhasti re-konstrueerimis- ja laienda-mistööde lõpetamistähtaeg nihkub kavandatud 4. ok-toobri pealt 4. novembrile.

AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Ain Saaremäelütles, et tööde lõpetamine lükkub edasi lisatööde tõttu, kuna reovee eeltöötluse hoo-ne tuleb esialgsest suurem. Tööde maksumus lisatööde tõttu siiski ei tõuse.

Kuressaare reoveepuhas-

ti rekonstrueerimis- ja laien-damistööde tulemusel re-konstrueeritakse ja võetakse uuesti kasutusele vana reo-veepuhasti ja rajatakse uus reovee jääkmuda töötlemise kompleks metaankäärituse reaktori baasil.

Reoveepuhasti uuendus-kuuri rahastavad KIK ja AS Kuressaare Veevärk, tööde maksumus on 72 miljonit krooni.

Ain Lember

Kuressaare reoveepuhasti valmimine viibib kuu aega

Nii Kuressaares tegutsev Saare Leib kui ka Leisi val-las asuv Karja pagariäri ei kavatse lähiajal Leiburi ees-kujul toodete hinda tõsta. Siiski ei välistanud kumma-gi ettevõtte juht, nii Janar Vaima Saare Leivast kui ka Aivo Kanemägi Karja paga-riärist, edaspidiseid hinna-muutusi.

Aare Laineaare.laine@saartehaal.ee

“Toorainete hinnad ja toot-miskulud on tõusnud. Turul on aga väga tihe konkurents ja see on hindasid siiani maas hoidnud,” kommenteeris Aivo Kanemägi olukorda.

OÜ Saare Leib juhatuse esimees Janar Vaima ütles, et lepingud põhiliste tooraine-te tarnijatega on veel tege-mata ja seepärast ei saagi hinnamuutustest rääkida. Küll oli Vaima seda meelt, et jääb põhiliste pagaritoodete tegemisel truuks Saaremaal kasvatatud rukkist jahvata-tud jahule. “Kuigi OÜ Pihtla Veskid rukkijahu on natuke kallim Tartus müüdavast ja-hust, otsustasime osta koha-likku toorainet. Meie toode-tel, mis on Saaremaa jahust küpsetatud, on ka vastav märge peal,” teavitas Janar Vaima.

Saaremaa üks väheseid rukkikasvatajaid Kaido KirstValjala vallast ütles, et leiva-vilja nõudlus on väike. Täna-vu ei ole mullu maakonna aasta põllumeheks valitud Kirst veel terakestki rukist müünud. Aasta tagasi müüs Kaido Kirst rukki 1.30 kilo-hinnaga Tartusse. “Juba eda-si-tagasi sõit Tartusse maksab ja kui sulle makstakse kvali-teetse rukki kilost vaid 1.30, siis hakkad tõesti mõtlema, milleks seda tööd teha,” aru-tas Kaido Kirst.

Sellel sügisel on Kirstu te-ravilja lubanud vastu võtta Pihtla Veskite omanik Aavo Viil. Kuigi mehed ei ole hin-nas veel kokku leppinud, võib öelda, et kohalik ettevõtja maksab põllumeestele tart-lastest rohkem. Muide, aas-taid tagasi müüs Kõriska küla mees Kirst rukist kilohinna-ga üle kahe krooni.

Vaatamata keerulisele si-tuatsioonile toovad saarlas-test leiva- ja saiatootjad turu-le uusi tooteid. Juba sel näda-lavahetusel saavad tarbijad Auriga sügismessil proovida Saare Leiva Krooni kuklit, Memme kooki, Õunapommi, Pohlasaia ja Kõrvitsasaia.

Karja pagariäri seekordsel messil ei osale. Uudistoodan-gust jõuab aga peatselt poe-riiulitele Karja uus sepik.

Maakonna leivatootjad esialgu hinda ei tõsta

Kuivatipõlengus hävis 20 000 krooni väärtuses viljaEile hommikul põles Leisi vallas Pärsama külas viljakuivati ja kuivatis olnud vili hävis tules.Päästjatele tuli kolmapäeva hommikul kell 9.01 teade, et Leisi vallas Pärsamal põleb viljakui-vati üks punker, kus on vili sees. Kui päästjad kohale jõudsid, oli tuli levinud katusekonstrukt-sioonini.“Ei tea, mis seal juhtus,” ütles põllumees ja vilja omanik Toomas Põlluäär, kes ise eile Saare-maal ei viibinud, kuid hindas tules hävinud vilja väärtuseks 20 000 krooni. Põlluäär ei usu oma sõnul, et keegi võis hoone pahatahtlikult süüdata, ja arvas, et ju ikka midagi juhtus.“Eksperdid tulevad uurima ja selgitavad välja,” märkis Põlluäär, lisades, et õnneks jäi maja ter-veks ja ka kõrvalolevad viljatünnid ei ole kannatada saanud. “Esimesena kohale jõudnud Leisi päästjad peatasid tule leviku ja asusid siis punkrit kustu-tama,” ütles Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Sirle Matt, lisades, et tulekahju saadi kontrolli alla 9.35-ks ja kustutati lõplikult kell 11.50.Kohale tulid päästeautod Leisist, Kuressaarest, Orissaarest, Tagavere abikomando ja opera-tiivkorrapidaja.

Evely Aavik

Lisajõudu saanud Saaremaa sotse juhib Jaanis Prii

Seni Saare maakonna polii-tilisel maastikul tagasihoid-likud tegijad olnud sotsiaal-demokraadid suurendasid oma eilsel üldkogul juhatu-se liikmete arvu ja arvasid sinna ka mitmeid Rahvalii-du ridadest ületulnud polii-tikuid. Kuressaares peetud üldkogu otsustas juhatust suurendada neljalt liikmelt üheksale.

Erakonna Saaremaa piirkonna juhina jätkab Jaa-nis Prii ja aseesimeheks va-lisid kohalikud sotsiaalde-mokraadid erakonnaga su-vel liitunud Kajar Lemberi, kes on töötanud Rahvaliidu peasekretärina. “Saaremaa sotsiaaldemokraadid on saanud uue hingamise. Era-konda on astunud palju uusi liikmeid, mistõttu ka juha-tus vajas tugevdamist. Kind-lasti on meile väga väärtus-likud Kajar Lemberi koge-mused erakonna arendami-sel,” ütles Prii.

Saaremaa piirkonna uude juhatusse kuuluvad veel Pihtla vallavanem Jüri Saar, Kihelkonna vallava-nem Raimu Aardam, Laim-jala vallavolikogu esimees Aarne Lember, Saaremaa muinsuskaitse seltsi esi-mees Tõnu Veldre, Leisi kü-laliikumise aktivist Jaak Oks ja Lii Teär.

Saarlased esitasid ka oma kandidaadi Sotsiaalde-mokraatliku Erakonna det-sembris valitava esimehe kohale. Sellel ametipostil nähakse parima valikuna riigikogu liiget Indrek Saart.

Raul Vinni

Orissaares elav pensionär Eugen-Elmar Puukar kurtis Saarte Häälele, et on mitu korda lehes kuulutanud, et tahab osta 5 m3 kuivi ahju-puid, kuid siiamaani ei ole endale puudevaru saanud.

Ivika Laanetivika.laanet@saartehaal.ee

“Hind kerkib iga päevaga, aga pensionäri pension ei tõuse iga päevaga, selles on asi, seda tu-leb arvestada,” rääkis mees, kes on nõus maksma kuiva ahjupuu ruumimeetri eest 450–500 krooni. Ta lisas, et Kuressaares on puid hankida lihtne ja tun-duvalt odavam, aga maal on raskem.

Eugen-Elmar Puukari sõnul kasutavad küttemüüjad defit-siidimomenti ja kui näiteks eel-misel nädalal oli puitbriketi tonn 1700 krooni, siis eile öel-di, et see oli eelmise nädala hind. Nüüd maksab 2000.

“Õnneks on mul nüüd kokku lepitud ühe Tagavere mehega. Muhu mehed, kes lubasid kohe, petsid. Nüüd on kuu või rohkem juba, aga ega selle peale saa pa-handada, eks igaüks teeb seda, mis tahab,” rääkis mees.

300. helistaja

Kui helistasin teisipäevases le-hes ilmunud kuulutuse peale, kus pakuti müügiks 50 cm kui-vi ahjupuid, ütles puudemüü-ja, et kaup on otsas, ja lisas: “Olete juba vaata et kolmesajas helistaja.”

Reta Puit OÜ direktor And-res Kirst ütles, et neil on kuiva-

dest küttepuudest pakkuda 27 cm pikkust saare- ja tammehal-gu. Reta Puidust on võimalik osta korraga vähemalt üks kon-teiner, mille suurus on 1,8 ruu-mi ja hind 1300 krooni.

“100 ruumi on võib-olla veel alles. Kes kuiva küttepuud tahab, siis see on praegu pakkuda, üle-jäänud on märg,” lausus ta, lisa-des, et saart ja tamme millegi-pärast üldiselt ei taheta.

“Arvatakse, et see lõhub plii-te, aga ma ei tea, kui tõsi see on,” sõnas ta. Kirst rääkis, et neil on praegu ka märja puu jär-jekord, mida inimesed ostavad järgmiseks hooajaks.

Vaid toores puu

RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ütles, et neil on pakkuda ainult toorest 3-meetrist küttepuitu, mida tu-leb pärast halgudeks tegemist kuivatada. RMK müüb kütte-puiduna nii leht- kui ka okas-puud.

Ulvar Kaubi lisas, et kütte-puidu ostuhuvi on püsinud vii-mased paar kuud ühtlane ja mitte eriti suur. “Küttepuidu müügiks elanikele oleme arves-tanud väikese reservi kogu ma-hust,” sõnas Kaubi.

Küttepuitu pakub RMK koos kohaleveoga, milleks kasuta-takse harilikke tõstukiga met-saveoautosid. Reeglina on koor-ma suurus 24 m3 (tihumeetrit). Võimalik on tellida ka pool koormat ehk ca 10 m3.

Ühe tihu (kuupmeetri) hind on praegu täiskoorma korral ja koos kohaletoomisega 492 kr (hind sisaldab käibemaksu);

pooliku koorma korral on hind koos kohaletoomisega 648 kr/m3.

Kolmemeetrist segaleht-puud müüva Silvester Mets OÜ juhatuse liige Toivo Tuur ütles, et ruumimeetri hind on koos kohaleviimisega Kuressaares 220 krooni, Saaremaa piires 240 krooni. Minimaalne kogus, mida osta saab, algab 10–12 ruumist.

“Praegu eriti tahtjaid ei ole, päevas mingi üks tellimus või nii tuleb, eks need varavarujad on juba suvel ära varunud,” lausus Toivo Tuur, täpsustades, et tege-mist on märja küttepuuga.

Kuiva küttepuud annab tikutulega taga otsida

ANDRES KIRST: “Kuiva puud on pakkuda vaid sadakond ruumi, ülejäänu on märg.”

PEETER KUKK

EgoN Ligi

Toimetaja Andres Sepp, tel 45 30 202, andres.sepp@saartehaal.ee

Neljapäev, 23. september 2010 UUDIS 3

Telli Saarte Hääl enne 30. septembrit! Kõigi tellijate vahel loosime 1. oktoobril

Leht postkasti ja

rallivorm selga!

(ralli müts ja särk)4 Saaremaa rallikomplekti

Saarte Häält saab tellida: toimetusest Kuressaares, Tallinna tn 9, tel 45 30 200, tellimine@saartehaal.ee , www.saartehaal.ee või postkontorites üle Eesti.

Saaremaa Ettevõtluse Edendamise SA koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Mainori Kõrgkooliga korraldavad

KOOLITUSE

ALUSTAVALEETTEVÕTJALEmille eesmärgiks on suurendada alustava ettevõtja konkurentsivõimet edukaks startimiseks ettevõtluses.

S A A R E M A A E T T E V Õ T LU S E

E D E N D A M I S E S I H TA S U T U S

Kellele koolitus on suunatud?Alustava ettevõtja baaskoolitusele on oodatud eelneva ettevõtlusalase kogemuseta alustavad ettevõtjad ning vähekogenud vastalustanud ettevõtjad.

Koolituse teemad:• ettevõtluse alused• äriplaan ja selle koostamine• toode ja turundus• finantsplaneerimine• väikeettevõtte raamatupidamise ja maksustamise alused• tööõigus ja tööohutus • ekspordiga alustamine

Koolituse viivad läbi kogenud õppejõud:Andres Laar, Riina Vään, Toomas Saal ja Mare Kurvits.

Individuaalsed konsultatsioonid kogu kursuse vältel. Koolituse käigus valmib äriplaan.

Koolitus toimub Arensburgi Hotellis,Lossi tn 15, Kuressaares.

Koolitus on 7-päevane (56 akadeemilist tundi) ja toimub kuupäevadel: 4., 5., 12., 14., 21., 28. ja 29. oktoober 2010.

Koolituse maksumus 570 krooni sisaldab koolitusmaterjale ja kohvipause. Tasumine toimub kursuse esimestel päevadel.

Koolitusele registreerumise eeltingimuseks on täidetud motivatsioonikiri (blankett saadaval www.sees.ee ), mille palume saata 24. septemb-riks e-posti aadressil merike.ilvest@saare.ee .

Lisainfo ja päevakava www.sees.ee , tel 45 20 570.

AS-i Tallinna Lennujaam re-gionaalsete lennujaamade direktor Andres Taimla kirju-tab Saarte Hääle palvel põh-justest, mis on viinud Ruhnu lennuvälja olukorda, et len-nukite maandumine on seal juba pikemat aega võimatu.

Andres Taimlaandres.taimla@tll.aero

Viimase paarikümne aasta jooksul pole Ruhnus nii märg veel olnud, mäletavad kohali-kud. Maa on lihtsalt vett täis, veel pole kuhugi minna. Isegi kalossidega on raske liikuda. Lumerohke talve tagajärjel kuh-jusid lennuraja kõrvale lume-vallid, mis kevade saabudes

muutsid lennuvälja basseiniks. Märjale kevadele järgnes märg suvi ja nüüd, sügise saabudes muudab ka tavapärane sadu lennuvälja ja lennuraja märjaks ja õõtsuvaks.

Lennuväli madalal maal

Kunagi ehitati Ruhnu lennura-da tasasele, kuid madalale maa-le. Kuna kruus ja killustiku vedu saarele oli kallis, siis lennuraja alus tasandati, ehitati drenaaž, rada kaeti samast võetud mul-laga. Viimane on aga liivjas-sa-vine, mis ei lase hästi vett läbi.

Murukamar on muutunud vett endasse imevaks käsnaks, mille tükke oli isegi proovideks raske maast lahti saada.

Kogu lennuväljale anti kalle mere poole. Raja ohutusalade kõrvale rajati kraavid. Vesi suu-nati ja suunatakse nende kraa-vide kaudu merre. Kuressaare lennujaam on pidevalt korral-danud kraavide puhastamist ja süvendamist ning need on heas korras. Kuid äravool neist kraa-videst on aeglane, sest veel pole kuhugi minna. Nn metsapoolse kraavi vee tasapind on praegu näiteks ainult 14 cm allpool lennuraja tasapinda ja kuna len-nuvälja kalle on mere poole, siis valgub vesi pigem mere poole üle lennuvälja.

Lennuvälja rekonstrueeri-miseks kulus 4,3 miljonit kroo-ni.

Ruhnu madal lennurada on

liigvee tõttu olnud kogu oma kasutusaja jooksul murelaps, kevadeti ja sügiseti muutus rada alati pehmeks ja kasutuskõlb-matuks. Seepärast viis Tallin-na lennujaam 2008. aasta ke-vadsuvel läbi lennuraja re-konstrueerimise. Saksamaalt muretseti spetsiaalne plastist lennurajakate, mis veeti parga-sega Ruhnusse ja suruti pärast tasandustöid murukamarasse. Nn kalaõngeefekt ei lase seda kamarast lahti. Nüüd tundub pilkena see, et kevadsuvi oli siis nii kuiv, et murukatte pehmen-damiseks tuli rajale merest vett vedada.

Olime Tallinna lennujaama spetsialistidega Ruhnus. Mõõt-sime üle kalded ja kõrgused.

Nagu öeldud, on lennuvälja ja lennuraja kalded, kraavide kõr-gused ja kalded on raja suhtes õiged, kraavid ise korras. Dre-naaž töötab, kuid vee vool sel-les on väike, veel pole kuskile minna.

Kõigepealt on plaanis telli-da uuring, et saada soovitused, mida võtta ette võimaliku liig-vee ärajuhtimiseks. Uuringust lähtuvalt tuleb langetada ka edasised otsused, kas ja mida oleks võimalik ette võtta. Prae-gu on kaalumisel paar võima-likku lahendust, mille etteval-mistamise ja läbitöötamisega me tegeleme. Kõige reaalsem tundub täiendava drenaaži ja kogumiskaevude ehitamine lennuraja mõlemale küljele.

Koostöö vallavanema ja maavanemaga on tihe

Mõlemad on abistamas, otsi-mas ja pakkumas lahendusi. Meie omavaheline info on pi-devalt liikvel. Lennurajal oleme püüdnud kasutada lihtsaid ja tavapäraseid abinõusid nagu nõgusate kohtade täitmine ja murukamara kangidega augus-tamine, kuid need ei ole efekti andnud, sest vee tasapind on 20–25 cm allpool lennuvälja ta-sapinda. Praegu käivad etteval-mistused lennuraja külgedele märjematesse kohtadesse ko-gumiskraavide kaevamiseks, et proovida, millist efekti annaks nende kaudu vee välja pumpa-mine.

Veel pole Ruhnu lennuväljalt kuhugi minnaUPUB: Ruhnu lennurada juulis 2008 ja 6. septembril sel aastal. 2x ANdreS TAimlA

VIHMANUMBRID RUHNUS NÄITAVAD UPUTUST

SAJAB IGA PÄEV

Augustikuu sademetehulk Ruhnu saarel oli selline, mida pole nähtud kunagi. Nimelt sadas maha 236,1 mm sademeid, mis oli 407 % kuunormist, mis on 58 mm. Senine augustikuu rekord pärines 1932. aastast, kui sadas 132,3 mm.Septembri vihmasajud on ka juba üle normi, kuid mitte nii ulatuslikud kui augustis. 21. septembri seisuga oli Ruhnus maha sadanud 160% selle kuu sademe-normist. Kokku teeb see 102 mm. Septembrikuu rekord pärineb aastast 1978 ja on 132 mm.Saaremaal normi veel selles kuus täis ei ole, kuid kõikides mõõtmiskohtades oli eilseks jõutud praktiliselt normitäit-miseni.

407 %AUGUST 2010

15.09 9,2 mm16.09 2,0 mm17.09 1,0mm18.09 16,7 mm19.09 17,6 mm20.09 25,4 mm21.09 5,2 mm

Ruhnus viimasel ajal naljalt kuiva päeva ei ole. Näiteks on tuua eelmise ja selle nädala sademete hulk päevade kaupa.

ALLIKAS EMHI, GRAAFIKA RAUL VINNI

4 UUDISToimetaja Andres Sepp, tel 45 30 202, andres.sepp@saartehaal.ee

Neljapäev, 23. september 2010

MUHU UUDISSED

Tere koa.Vaata nüid oo küll sedaviisi, et meite valdas oo sur kange juu-

bel varsti. Jajah. Just vallal omal oogid juubel. Esimesel viinakuu päeval soab kakskümmend voastad sest kui Muhu vald sai Eestis esimese vallana omava-litsuse nime. Just Kuresare lin-naga ühe ja samma päeva.

Ja muidugist oo selle päeva Muhus üks pisike pidu koa tu-lemas. Meite kena moekas val-lavanam reakis moole, mis sel-lepääva puhas laanis oo.

Kellu kolmest päeva akkab Liiva koolimaja saalis konve-rents ja see kestab umbest ar-vata poole kuieni. Sial oo kolm-neli loengud. Bruno Pao reagib valla loomisest. Neh ta olli ju ise asja juures koa omad aegu. Ja Anne Auväärt olli luban kul-duurielust reaki. Ja siis äkist mõni vana asjakarp võtab koa sõna, et kut meenutaks seda pitka kahtekümmet voastat. Ja kuulukse oo ühte koma teist viel.

Kellu seitsmest akkab spor-diallis kontsert. Sial soab nähä

ja kuulda igas vanuses Muhu taidlejaid. Ikka juba lasteaast piale ja Ätseni välja. Muidugid oo see pidu mõteldud ikka kõi-kidele Muhu inimestele. Nõn-na et olge aga kohal. Rootsi laud olla koa ja pärast luban Linnus-se Laasu Ivo tansiks laulda koa.

Sellepääva oo Liiva kooli-majas votunäitus koa valla elust. Ja seda soab iljem koa viel mõned päevad vähemaste voa-data.

Ja teene näitus oo juubeli nädalast alates Liiva roamato-

kogus ülal. Sial oo väljas mu-hulaste välja antud roamatud.

Ja tükkis varatsemini kut valla juubel, sie oo siis juba riee-de, 24. septembril, oo juubel roamatukogul. Sõuke asi oo välja uurit, et esimene roama-tukogu avati Muhus saa voasta eest.

Sial akkab juubel pihta kel-lu kahestteistmest lasteaa saa-lis. Ja esteks esinevad lasteaa ja kooli lapsed. Marin Laak, kis oo koa ühte otsa pidi natusse mu-hulast, tuleb reakima Juhan Smuuli loomingust. Allika Hel-

ve, kis oo ui kui pitka aega seda roamatukogu elu sii vädan, rea-gib roamatukogu ajaloost. Ja Erika ise reagib paergusest tüöst.

Pärast minnasse seltsis roa-matukoguse ja sial oo pisike kohvelaud koa kaetud. Erika ar-vas, et kõik sie rall kestab um-best kellu neljani. Ja muidugist oo roamatukogu sellepääva kinni.

Nõnna et olge aga munuk-sed ja pidage seltsis juubelime. Ega neid põle siis koa just ühte-valu.

Meite valdas tuleb juubel

Irena Tarvis

saartehaal@saartehaal.ee

Reguleerimata süsteem oht-like jäätmete äraandmisel on tekitanud olukorra, et mitu Saaremaa valda ei maksa enam oma elanike poolt ära antud ohtlike jäätmete käit-lemise eest. Pole ka ime, sest eraisikud hakkasid loo-dusele kahjulikke aineid ära andma kahtlaselt suurtes ko-gustes. Mittemaksmine oma-korda tekitab seisu, kus ini-mesed annavad ära ohtlikke jäätmeid kellegi teise nimel või viskavad need lihtsalt ol-meprügisse.

Raul Vinniraul.vinni@saartehaal.ee

Kaarma vald on üks nendest omavalitsustest, kes sellest aas-tast ei ole enam oma elanike ohtlike jäätmete äraandmise eest maksnud. Vallavanem Margus Mägi ütles, et valdu ei kohusta ohtlike jäätmete käit-lemise eest maksma ükski sea-dus. Jäätmetekitaja peab käit-lemise eest tasuma ise.

Maksmisest loobumise põh-juseks sai see, et ohtlike jäät-mete jäätmejaama tooja jäi ano-nüümseks. Näiteks andis end Kaarma valla elanikuks nime-tav inimene ära 200 liitrit moo-toriõli. Samas ei tea keegi, kas see õli ei pärine hoopiski mõ-nest autoremonditöökojast või taluniku masinapargist ning kas tooja on üleüldse Kaarma valla elanik. Vallavalitsus sai vaid mitmeleheküljelise arve, kus oli märgitud, et need ja need ohtlikud jäätmed toodi Kaarma vallast.

Ettevõtted ei taha maksta

“Nii ei saa, et on lihtsalt paber, et jäätmed on Kaarma vallast toodud. Need võisid olla min-gid väikeettevõtted, mingeid ni-mesid, mitte midagi pole ju juurde märgitud,” rääkis Mägi, kelle juhitav vallavalitsus sel aastal erinevalt eelmistest oma elanike ohtlike jäätmete ära-andmist enam kinni ei maksa.

Sama probleemi otsa põrka-mist ja seetõttu maksmise lõ-petamist kinnitasid ka mitmed teised Saarte Häälega vestelnud vallajuhid. Mõnest vallast too-di ka näiteid, kuidas oli jaole saadud, et ettevõtjad viisid nen-de äritegevuses tekkinud vär-vijäätmeid ära oma nime, mit-te ärinime all, et pääseda maks-misest. Või siis laskis ettevõtte juht oma töötajatel näiteks vär-vipurke nende nime all ära viia. Ühe värvikilo andmine prügi-käitlusse maksab muide 13 krooni.

Leping omavalitsuse elani-ke ohtlike jäätmete käitlemise eest maksmiseks on sel aastal vaid Kuressaare linnal ning Lei-si, Muhu, Orissaare, Laimjala ja Kihelkonna vallal. Teiste valda-de elanikud peavad oma vana-de värvipurkide või patareide prügikäitlusse andmise eest ise

tasuma. Kärla vallas on aga kor-raldatud nii, et elanikud saavad ohtlikud jäätmed ära anda ko-hapeal.

Värvipütid koos kartuli-koortega

See, et vallad enam ei maksa, viib omakorda olukorrani, kus kodanikud viskavad ohtlikud jäätmed lihtsalt prügikasti olmejäätmete sekka. Ümber-laadimisjaam OÜ juhatuse lii-ge Urmas Meerits näitas Saar-te Häälele Kudjapel suurt kon-teinerit, kuhu oli mõne kuu jooksul kogutud olmeprügi seest leitud ohtlikke jäätmeid.

Seal leidus kõike, alates vär-vipurkidest kuni päevavalgus-lampideni. Meerits toonitas, et need on vaid jäätmed, mis on konteineritesse visatud lahti-selt. Kindlasti on taolisi jäät-meid ka kinniste prügikottide sees, mida ei avata. Jäätmekäit-lusfirma peab nende konteine-rite sisu oma kulu ja kirjadega utiliseerima, mis tähendab kulu kümneis tuhandeis kroo-nides.

Oma raha eest ohtlikke jäät-meid ära andma tõepoolest eri-ti ei tõtata. Lepingut mitte sõl-minud valdade elanikud on sel aastal ohtlike jäätmete äraand-mise eest tasunud vaid 19 kor-ral, kokku 3000 krooni.

Eelmistel aastatel on valda-dele esitatud arved olnud küm-netes tuhandetes kroonides. Ku-ressaare linnavalitsus, kes tasub linnaelanike ohtlike jäätmete käitlemise eest, on sel aastal näi-teks maist septembrini saanud arve 78 200 krooni peale.

Ühed maksavad teiste eest

Mitmest vallast öeldi, et kui suudetaks tõestada, kes ja kui palju ohtlikke jäätmeid ära an-nab, poleks vallal maksmisega mingit probleemi.

Urmas Meerits väitis see-peale, et sellest aastast on nad lepingu sõlminud valdade pu-hul fikseerinud tooja nime, aad-ressi, kontaktandmed ja võtnud toojalt allkirja, ning seega saab vallavalitsus asja vajadusel kontrollida. Vallavalitsuste jut-tu, et sellist võimalust ei ole ole-mas, peab Meerits pigem ette-käändeks, et endale kohustust mitte võtta. Lihtsam on ju mit-te maksta.

Meeritsa sõnul on kõik kont-rollitav, kuid seni kui kõik val-lad sama süsteemi ei kasuta, ei pruugi see alati töötada. Seda, kas jäätmeid äratoov kodanik on ikka selle valla elanik, kel-leks ta end nimetab, ei saa kui-dagi tõestada. Inimest tuleb lihtsalt usaldada. Samas on näi-teks Saarte Häälele teada juh-tum, kui Kaarma valla kodanik andis oma ohtlikud jäätmed ära Kuressaares elava sugulase ni-mel. Väikeste koguste äratoo-jaid ükski vald vaevalt nimeli-selt kontrollima hakkab.

Olukorda, kus jäätmeid ära-toovad inimesed tuletavad mõt-tes pingsalt meelde, et kas neil on Orissaare või Laimjala val-las tuttavaid või teevad sealse-te semudega mingi diili, aitaks Meeritsa sõnul lahendada see, kui kõik vallad võtaksid kasu-tusele ühtse süsteemi ja mak-saksid oma inimeste käitlusse toodud ohtlikud jäätmed kin-ni. Kontrollida saab vajadusel alati. Abi oleks Meeritsa kinni-tusel sellestki, kui vallad esitak-sid neile elanikeregistri ja seak-sid tingimuseks, et tasuta saab ohtlikke jäätmeid ära anda vaid siis, kui inimene on registris, ning kehtestaksid mingid piir-normid, et vältida liiga suurte koguste äraandmist.

Nimekiri osaliselt toimib

Kaarma vallavanem Margus Mägi ütles, et nemad lahenda-vad oma vallas probleemi teist-moodi. Nimelt hakkab kord aastas vallas ringi sõitma nn ohtlike jäätmete takso ja eelne-valt sellest teavitatud inimesed saavad oma ohtlikud jäätmed tasuta ära anda. Meeritsal sel-lesse süsteemi eriti usku ei ole. “Aga kus inimene aasta aega oma ohtlikke jäätmeid hoiab?” küsib ta, lisades, et on üsna veendunud, et tõenäoliselt vi-satakse need lihtsalt olmeprü-gi sekka.

Suuremate koguste või eba-

tavaliste jäätmete puhul hoitak-se olukorral tänu nimekirjale silma peal näiteks Kuressaares. Kuressaare linna keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt võis kohe öelda, et maist septembrini on oma oht-likke jäätmeid ära viinud 259 Kuressaare linna elanikku. Valt märkis, et tegemist selle nime-kirjaga muidugi on. Näiteks te-kitas kahtlust, et nelja kuuga vii-di ära üle kahe tonni värvijäät-meid, mis on sama palju kui eel-mise aasta jooksul kokku. Kuna äraviijate nimed olid teada, ha-kati asja uurima. Selguski, et mõned linnakodanikud olid su-vel ette võtnud vanade garaaži-

de ja panipaikade koristamise ning niimoodi selline suur hulk jäätmeid saadigi. Valt lisas, et uuritud on ka ravimite ja elav-hõbeda äraandmist, kuid kõi-kidele juhtumitele on seletus ilusasti olemas olnud.

Siiski tõdes Kuressaare hea-korra järelevalvespetsialist Hei-no Vipp, kes on teinud järele-pärimisi suuremates kogustes ohtlike jäätmete äraandmise korral, et kõiki inimesi tõesti üle kontrollida ei jõua. Seega võib nende 259 nime hulgas ik-kagi olla ka kodanikke, kelle ni-mel on jäätmeid ära andnud mõne teise omavalitsuse elani-kud. Vipp märkis ka, et nimede

kirja panemise süsteem saab korralikult toimida vaid siis, kui kõik omavalitsused sellega kaa-sa tulevad ja inimestel kaob mõte oma kraam mittemaks-mise nimel kellegi teise kraes-se kirjutada.

Ohtlike jäätmete äraandmi-se eest maksmisest rääkides on siiski veel üks tähelepanuväärt fakt, nimelt saab omavalitsus oma eelarvesse 75% olmejäät-mete saastetasust, mida tuleb sihtotstarbeliselt kasutada jäät-mehoolduse edendamiseks. Rasketel aegadel on nii mõnigi vald seda raha kavalalt kasuta-nud näiteks teeaukude lappi-miseks.

Osa valdu plekib teiste ohtlikud jäätmed kinni

OHTLIKUD JÄÄTMED: Urmas Meerits näitab ohtlikke jäätmeid, mis on visatud lihtsalt olmeprügi sekka. Sellise teo üheks põhju-seks on kindlasti see, et osa omavalitsusi ei taha enam tasuda elanike tekitatud ohtlike jäätmete käitlemise eest. RAul ViNNi

Ministeerium: see on hoolimatusKeskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles Saarte Häälele teemat kommenteerides, et jäätmeseadus paneb kohalikele omavalitsustele üldise olme- ja nende sarnaste tavajäätmete käitlemise korraldamise kohustuse. Olmejäätmete osa on Eegi sõnul kahtlemata ka olmes tekkivad ohtlikud jäätmed.Eek märkis, et kui 75% eelarvesse laekuvast saastetasust ei jätku, siis tuleks leida veel muid võimalusi. Näiteks saab olmes tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks maapiirkondades taotleda toetust keskkonnainvesteeringute keskuse jäätmeprogrammist. “Ei mäleta sellist taotlust Saaremaalt – kui raha aga ei taotleta, siis seda ka ei saa,” nentis Eek. Arvatavasti on põhjuseks ka see, et KIK nõuab omavalitsustelt seadusega kooskõlla viidud jäätmekäitluskava, aga seda paljudel valdadel ei ole. Peeter Eegi sõnul oleks omavalitsustel mitmeid erinevaid variante, kuidas ohtlike jäätmete äraandmine oma inimestele võimalikult mugavaks ja odavaks teha. “Kui omavalitsused aga ei tee ohtlike jäätmete kogumiseks midagi, siis tähendab see esmalt, et sisuliselt ei ole täidetud jäätmeseaduse nõudeid selliste jäätmete käitluse korraldamiseks, lisaks on eiratud ohtlike jäätmete kogumise aluseks olevat tasuta (või madala tasu eest) vastuvõtmise põhimõtet,” tõdes Eek. Loomulikult võib omavalitsus viidata, et ohtlike jäätmete käitlemine on kallis ja jäätmetekitaja peab selle eest ise maksma, kuid see tähendab, et ohtlike jäätmete kogumist ei toimu ja seda teed minek on sisuliselt hoolimatus omavalitsuste poolt.

Raul Vinni

PrügisegadusTänases lehes ilmuv lugu ohtlikest jäätmetest, nende vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest toob taas välja paar üsna teada-tuntud kitsas-kohta.

Esiteks pole meie kodanikud ikka veel selgeks saanud, et igal prügil on oma koht. Ja ohtlike jäätmete koht ei ole teps mitte olmeprügi sees, vaid need tuleb viia jäätmejaama. See, kes sel-le eest maksab ja kuidas maksab, on teine tee-ma.

Teise asjana tuleb jälle välja, et kisa ja kära te-hakse rohkem, kui asi väärt on. Kui Saarte Hääl hakkas uurima, miks vallad ei taha enam maks-ta, oli esimene vastuväide, et vastuvõtja ei suu-da toojat tuvastada. Pole tooja registreerimist. Tuleb välja, et siiski on registreerimine ja osa omavalitsusi isegi teab seda ja kasutab.

Aga miks teised ei tea? Kas näiteks Saaremaa omavalitsuste liidus sellist probleemi ei aruta-ta, kui see tõepoolest üleval oli? Ja ühest lahen-dust ei otsita? Kas selliseid asju ei peaks ajama koostöös?

ARVAMUS 5Neljapäev, 23. september 2010

Toimetaja Rita Loel, tel 45 30 205, rita.loel@saartehaal.ee

Saarte Hääl ilmub viis korda nädalas.Trükiarv: 4500Väljaandja: Täisühing Oma SaarTrükkija: Printall AS

Kuulutuste vastuvõtt toimetuses tööpäeviti kell 9–17 ja kõigis Eesti postkontorites.

Saarte Hääle saab tellida e-teeninduses http://www.post.ee/, kõigis Eesti postkontorites ning ainult toimetuses ka otsekorraldusega ja välismaale.Kojukanne maakonnas tel 45 24 085, 45 24 086.

Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada.

Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.Välisautorite honorarid kantakse üle pangaarvele üks kord kuus järgmise kuu 15. kuupäeval.

Kõik ajalehes Saarte Hääl ja selle lisades avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed.

Nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma täisühingu Oma Saar kirjaliku nõusole-kuta keelatud.

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse tel 64 63 363 või pn@eall.ee

Peatoimetaja Tiina Luks .................... 45 30 201TegevtoimetajaAndres Sepp ............... 45 30 202ArvamustoimetajaToivo Vaik ..................... 45 30 216ToimetajadUrmas Kiil .................... 45 30 206Aili Kokk ....................... 45 30 206Rita Loel ...................... 45 30 205Aare Laine .................... 45 30 210Ivika Laanet ................. 45 30 214Raul Vinni .................... 45 30 215Ain Lember .................. 45 30 211

ReporterEvely Aavik ................... 45 30 218Kertu Kalmus................ 45 30 212FotograafPeeter Kukk ................. 45 30 209KunstnikAndrus Peegel.............. 45 30 203Toimetuse assistent Ülle Tiit ......................... 45 30 200KüljendajadAts Vesiaid ................... 45 30 203Kaarel Arm ................... 45 30 204KeeletoimetajaRagna Malm ................ 45 30 204

KorrektorTõnu Prei ..................... 45 30 204KujundajaLiina Õun ..................... 45 30 203RaamatupidajaMarje Aulik ................... 45 30 207LevijuhtKerli Rüütel-Heinsoo .... 45 24 443MüügijuhtMikk Saarela................. 45 24 447

SH Telenädala kujundaja ja küljendaja Kaarel Arm

Saarte Hääl ilmub juunist 1940ja on Eesti Ajalehtede Liidu liige

Tallinna tn 9, 93819 KuressaareTel 45 30 200, faks 45 30 213saartehaal@saartehaal.eekuulutused@saartehaal.eereklaam@saartehaal.eehttp://www.saartehaal.ee

TEIE ARVAMUS, PALUN

Viimase kuu kestel on Eestis alanud aktiivne arutelu kõrg-hariduse rahastamise üle. Kas Eestile sobib rohkem tasuline või tasuta kõrgharidus? Hari-dusminister Tõnis Lukas tegi Postimehes ilmunud kirjutises ettepaneku luua kõrgharidus-kassa, millesse teeksid oma pal-gast makseid riigi kulul kõrg-hariduse omandanud.

Lukas viitab kvaliteetse kõrghariduse rahastamise pa-randamise vajadusele. “Kui säi-litada praegune kõrgharidus-korraldus ning pakkuda tasuta õpet, on eelarveline lisavajadus suurusjärgus 650 miljonit kroo-ni. Samas on selge, et see [kok-ku] 2,65 miljardit krooni aastas ei ole piisav, et tagada kõrge kvaliteet, õiglane ligipääs ning hoida Eestis ka kõige andeka-mad,” kirjutab Lukas.

“Praegu õpib pool tudengi-test tasuta, pool katab kõik ku-lud ise. Eesmärk võiks aga olla õppimise ajal kindlustada kõi-gile võimekatele tasuta kõrgha-ridus. /.../ vajaliku lisarahasta-mise puhul peab riik kodani-kega kokku leppima, kas leida raha otsestest eelarvevahendi-test või korraldada asjad nii, et tasuta hariduse omandanud hakkaksid oma palgataseme järgi maksma tagasi selleks loo-dud kõrghariduskassasse, mil-le vahendid suunatakse tulevi-kus ülikoolide rahastamiseks ning õppivate tudengite õppe-toetusteks ja stipendiumi-deks.”

“Kindlasti ei poolda ma tasulist kõrgharidust, sest õppima asu-misega kaasnevad nii või teisi-ti märkimisväärsed kulud nii elamise, transpordi kui ka näi-teks õppematerjalide peale. Siinkohal on hea kasutada ku-lunud reklaamlauset, et “ma tean, mida te tunnete”, sest mu oma kolm last on kõik praegu üliõpilased ja ma tõesti tean, kui kulukas see on.

Pärast kõrgkooli lõpetamist palgataseme järgi tagasimakse kehtestamisega võib samamoo-di minna nagu paadi- või müü-gimaksuga, et selle rakendami-ne on niivõrd keerukas, kont-rollimine kulukas ja vaidlusi te-kitav, et asi lihtsalt ei hakka toi-mima.

Senine süsteem, kus riik tel-lib (ja maksab) teatud hulga teatud erialade lõpetajaid, on minu arvates üsna mõistlik, eeldab küll tõsist analüüsi ja planeerimist, sest riigi stratee-gilisi vajadusi peab suutma hin-nata rohkem kui viie aasta pea-le ette. Probleeme tekitab kind-lasti see, kui tasuta õppekohal

õppinu sellel erialal (või vähe-malt mitte Eestis) tööle ei hak-ka, siis ei saa riik oma panusta-tud kulutusest kasu. Selles osas oleks abi, kui taastuks õppelae-nude kustutamise süsteem, kus teatud erialadel tööle asudes kannab riik laenu tagasimaks-mise kulud, kui õppur aga mu-jale siirdub, jäävad kulud tema enda kanda.

Kõik need variandid – tasu-ta õppekohad, palgataseme jär-gi tagasimaksed või õppelaenu-de kustutamine – keerlevad rii-gi ja õppuri rahakoti ümber, kas võtta ette- või järelmaksu ja kust võtta rohkem, kas kõigilt maksumaksjatelt või konkreet-selt üliõpilaselt. Rahamahtu see kõik aga ei suurenda. Kõige liht-samat ja kiiremat abi näeksin hoopis selles, kui ettevõtjad võiksid oma töötajate õpinguid maksuvabalt toetada, hoolima-ta sellest, kas tegemist on täien-duskoolituse või tasemeõppe-ga.”

”Võin kohe öelda, et inimeste motivatsioon jätkata oma hari-dusteed on väga kõrge, kuid sa-mas on majanduslik seis selli-ne, et ei julgeta võtta riske ning isegi õppelaenu peale ei julge-ta mõelda.

16. augustist 3. septembri-ni võtsin siin, Ülikoolide Kes-kuses Saaremaal vastu doku-mente neilt, kes soovisid asuda õpinguid jätkama Tartu ülikoo-li avatud ülikoolis.

Kokku esitati ÜKS-i kaudu

62 avaldust, sh nii riigieelarve-listele, s.o tasuta kohtadele, kui ka riigieelarve välistele, s.o ta-sulistele õppekohtadele. Oli neid, kes andsid avalduse vaid tasuta õppekohale, neid, kes kandideerisid nii tasuta kui ka tasulisele õppekohale, ja ka neid, kes oma lõputunnistuse hinnete alusel ei kandideeri-nudki tasuta kohale ja esitasid avalduse vaid tasulisele koha-le. Avalduse esitanud väljenda-sid selgelt oma soovi õppida, kuid teadsid hästi ka oma kesi-seid rahalisi võimalusi. Oli pä-ris palju neid, kes sel aastal loo-busid õppima asumisest – õp-peteenustasule lisanduvad ena-masti kulud sõidule ja majutu-sele, v.a nende õppekavade kor-ral, mida ülikoolid on saarele kohapeale toonud või toomas.

Seepärast pooldan igati et-tepanekut, et võimekad ja tub-lid kodanikud saaksid omanda-da tasuta kõrghariduse. Kuidas selleks raha leida, on küsimus. Erinevad fondid ja sti-pendiumid õppivate tudengite toetamiseks on kindlasti väga teretulnud.”

“Alustaks siis sellest, et kõikvõi-malikud maksud ja eriti nende tõstmine on inimeste jaoks vä-ga hell teema ning igasuguste uute maksude väljamõtlemine tekitab kõigepealt hirmu ja ne-gatiivseid emotsioone. Võib-olla siit koorubki välja see kõi-ge tähtsam probleem – nimelt see, et noor inimene otsustab

pärast kõrghariduse omanda-mist suure tõenäosusega just välismaa kasuks. Iseseisva elu alguses on noorele inime-sele väga oluline see, et ta leiaks endale töö ja saaks hakata oma elule nii-öelda vundamenti la-duma, mis seisneb oma elami-se hankimises, kõige eluks va-jaliku muretsemises. Kõigil ei ole majanduslikult nii heal jär-jel vanemaid, kes suudaksid oma võsukestele kõiki neid hü-vesid võimaldada, ja sellisel ju-hul on kõrgharidusmaks takis-tuseks noore inimese elluastu-misel, julgen seda isegi võrrel-da laenuga, mida igakuiselt ta-gasi maksma peab.

Mõtlema paneb veel see, et osa noori õpib küll riigieelar-velistel kohtadel, kuid on võt-nud lisaks ka õppelaenu, et kui-dagi linnas hakkama saada. Ta-gajärg on lihtne – tuleb tagasi maksta õppelaen pluss kõrgha-ridusmaks.

Samuti jääb arusaamatuks, millise kraadi puhul see kõrg-haridusmaks kehtima hakkab – kas juba bakalaureuse puhul või alles magistriõppe lõpetamisel? Vägisi kipub pähe selline mõte, et kõrgharidus-maks soodustab tegelikult ta-sulist kõrgharidust, ja seda sel-liselt, et tasulise kõrghariduse puhul maksad ainult õppemak-su õpitud aastate eest, kuid ta-suta kõrghariduse puhul jääd-ki maksma.

Või siis äkki hoopis selliselt, et tasuta kõrgharidust ei olegi olemas, maksad mõlemal juhul.Ühesõnaga, noorele tundub õi-gem minna välismaale, kui jää-da siia Eestisse ja hakata hir-muga mõtlema, millise maksu-koormuse alla ta kunagi sa-tub.

Tasuta või tasuline kõrgharidus?

Anne KeerbergTTÜ Kuressaare kolledži direktor

anne.keerberg@si.edu.ee

Maie MeiusÜlikoolide Keskuse Saaremaal tegevjuht

maiemeius@hot.ee

Anneli Rosinõigusteaduse üliõpilane

saartehaal@saartehaal.ee

Merle: Avasta-sin, et piima-hind on tõus-nud, aga ost-ma peab ikka nii palju, kui vaja on. Teiste

kaupade kohta ei oska hetkel öelda. Euro kasutuselevõtt mõjutab kindlasti hindu, ikka ülespoole, asjad lähevad kal-limaks.

Luule: Mina ei ole hinnatõu-su isegi mär-ganud. Võib-olla piimahin-nad on vahe-peal natukene

tõusnud, kroon-paar. Ju ma siis ei ole nii suur šoppaja. Seda, kas euro kasutuselevõtt hindasid mõjutab, ei oska öel-da. Mõned ütlevad, et hinnad tõusevad, siis lükatakse need väited jälle ümber. Mina loo-dan, et ei lähe asjad kalli-maks. Mina väga palju erine-vaid poode mööda ei käi. Kui mul on vaja, astun sisse ühte-kahte poodi ja vaatan, mis soodsamate hindadega saa-daval on.

Arvo: Hinnamuutused on sil-maga näha ja rahakotis tun-da. Üsna kõvasti on kaubad kallimaks läinud. Piim juba

läks, leivahind tõuseb, liha-tooted. Ikka vaatan, milli-ses kaupluses on soodsam, sealt ostan ja vahel tuleb

ostmata ka jätta, sest pole nii suure rahakotiga mees. Ma usun, et maainimestel paneb euro tulek ikka kena põntsu rahakotile, sest maainimesed ei jõua sellega üldse kaasa minna. Põllumeestele on hull bensiinihinna tõus ja autoju-pid lähevad ka kallimaks.

Birgit: Mina ei ole hinnatõu-se eriti märga-nud, sest ena-miku oste teeb isa. Aga kui see euro tuleb, siis kindlasti

hinnad tõusevad. Tehti küll see lepe, et hindu ei tõsteta, sildid on sellised üleval, aga mina seda ei usu. Eestis luba-takse kõiksugu asju, aga luba-dustest kinni ei peeta. Hinnad jõuavad nagunii Euroopa Lii-du hindadele järele, kuid sa-mas peavad seda tegema ka palgad.

Küsis: Anu VaresPildistas: Egon Ligi

Kas olete viimasel ajal poes käies täheldanud kaupade hinnamuutusi ja mis suunas? Kas euro kasutuselevõtt mõjutab teie arvates hindu Eestis?

Toimetaja Aili Kokk, tel 45 30 206, aili.kokk@saartehaal.ee

JÄRJEJUTT / KIRIK Neljapäev, 23. september 20106

KIRIKLIKUD TEATED

LUTERI KIRIKUD

JÄMAJA26.09 kl 11 – armulauaga juma-lateenistus.

KAARMA26.09 kl 15 – missa kirikus, tee-nib Hannes Nelis, orelil Tiiu Liventaal.

KARJA26.09 kl 11 – missa.

KIHELKONNA26.09 kl 11 – koguduse aasta-päeva jumalateenistus armu-lauaga kirikus, jutlustab No-kia koguduse kirikhärra Lau-ri Salminen. Laulavad Nokia koguduse meeskvartett ja Ki-helkonna koguduse naiskoor, lasteprogramm ansamblilt Collecta.26.09 kl 13 – kohvilaud ja lote-rii rahvamajas.26.09 kl 16 – palvus Kihelkon-na hooldekodus.26.09 kl 18.30 – palvus Karala palvemajas.26.09 kl 20 – Kihelkonna kiri-ku kujundvalgustuse sisselü-litamine, kogunemine kella-maja mäel.

KURESSAARE23.09 kl 18 – piibli- ja palve-tund kirikus.26.09 kl 11 – jumalateenistus armulauaga.

30.09 kl 18 – kogudusekooli avajumalateenistus kirikus.

KÄRLA26.09 jumalateenistust ei toi-mu, olete oodatud Kihelkon-na koguduse aastapäevale.

MUHU26.09. kl 11 – piibli- ja palve-tund kirikus. Teenib teoloo-giamagister A. Luup, orelil K. Vigla.

MUSTJALA26.09 jumalateenistust ei toi-mu, olete oodatud Kihelkon-na koguduse aastapäevale.28.09 kl 18 – kontsert-jumala-teenistus parvlaeva Estonia katastroofi s hukkunute mäles-tuseks. Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (orel, elekt-roonika).28.09 kl 19.30 – mälestuslõke Ninase pangal.

PÖIDE26.09 kl 13.30 – missa.

PÜHA26.09 kl 15 – jumalateenistus armulauaga.

SALME26.09 kl 13 – armulauaga juma-lateenistus.

VALJALA26.09 kl 11 – missa kirikus, tee-

nib Hannes Nelis, orelil Tiiu Liventaal.

EESTI APOSTLIK-ÕIGEUSU KIRIK

KURESSAARE25.09 kl 17 – laupäevane õhtu-jumalateenistus. 26.09 kl 10 – jumalik liturgia, pühapäevakool. 26.09 kl 19 – haigete õlitamine haiglas.

TORGU-IIDE26.09 kl 17 – hingepalvus lan-genud sõjameestele Sääre mas-sihaual.

LEVALA25.09 kl 10 – jumalik liturgia.

MUSTJALA26.09 kl 10 – jumalik liturgia. Teenib preester isa Toivo.

TORNIMÄE2.10 kl 11 – kiriku nimepäev, jumalik liturgia. Teenib Pärnu ja Saare piiskop Aleksander.

KURESSAARE SIIONI KIRIK

24.09 kl 19 – noortekas.26.09 kl 11 – jumalateenistus. Lastejutlus ja pühapäevakool. Laulu ja sõnaga teenivad noo-red.

29.09 kl 11 – palvehommik.

SEITSMENDA PÄEVA ADVENTISTIDE

KOGUDUS25.09 kl 11 – piiblitund, kl 12 jumalateenistus püha õhtu-söömaaja talitusega. Teenistu-sed toimuvad ajutiselt Karja tn 1 kirikus.

METODISTI KIRIK26.09 kl 10 – metodisti kogu-duse 100 a juubeli jumalatee-nistus ja lõikustänupüha. Muusikaga sisustavad juma-lateenistust ansambel Selts-kond ja Saaremaa vennad. Ter-vitavad erinevate koguduste pastorid ja jutlustab EMK su-perintendent Taavi Hollman.

NELIKAARE KIRIKKaare 624.09 kl 19 – palveõhtu.25.09 kl 19 – noortekas.26.09 kl 11 – jumalateenistus.28.09 kl 19 – osadusõhtu.29.09 kl 10 – palvehommik.

ORISSAARE NELIPÜHI KOGUDUS

26.09 kl 11 – jumalateenistus.27.09 kl 19 – palveosadus.30.09 kl 19 – piiblitund.

VALGE NAINE MUSTAL MANDRIL

Kristi Väli

5.Pesu peseme käsitsi ja telerit, raadiot me ei taha. Ainuke asi,

mis meid aeg-ajalt alt veab, on vesi – nimelt pole tihti ei külma ega sooja vett pesemiseks. Sageli pole ka köögis ega WC-s vett, selle-ga vist tuleb ära harjuda, et vesi on olemas kes teab millal.

Taas kord pöördun toidu juurde. Lisaks juba eelpoolmainitud ugalile on olemas ka chapatyd, mis näevad välja nagu vanaema pannkoogid, on vaid veidi paksemad. Maitse poolest on nad küll täpselt pannkoogid.

Chapatys’id süüakse muu toidu ja tee kõrvale ja kastetakse tih-tilugu kastmetesse või täidetakse taldrikul olevate lisanditega.

Ugaliga olen täitsa sõbraks saanud, aga see vetikalaadne plö-di (sukuma wiki), mida nad kapsaks kutsuvad, see ei lähe mitte.

Selle lühikese aja jooksul, mis ma olen siin veetnud, on meie seltskonnaga juba üht-teist juhtunud. Nii näiteks rööviti linnas kah-te meiega koos olevat eestlast – Taunot ja Marianni. Nad olid häma-ras linnast kodu poole tulnud mööda suvalisi tänavaid. Mingil het-kel astusid nende juurde kohalikud ja läksid sõnagi lausumata Tau-nole ja Mariannile lihtsalt kallale. Väike Mariann üritas vastupanu osutada, aga kuna see oli ilmselgelt võimatu, siis andis ta lõpuks lihtsalt oma koti ära. Ta jäi ilma prillidest, mis kadusid kähmluse käigus, mobiilist, rahakotist ja veel mõningatest pisiasjadest.

Tauno jäi ilma fotokast, mis tal käes oli, raha oli tal taskus ja selle kallale ei mindud. Õnneks ei saanud nad vigastada ning ka kohalikud tulid appi. Kahjuks küll alles siis, kui kallaletungijad olid juba jõudnud jalga lasta, kuid kohalikud jooksid ikkagi pät-tidele järele. Tänu sellele said appitulijad kätte Marianni doku-mendid. Appitulnud teadsid rääkida, et need kurikaelad on tea-da-tuntud pätid ning võib isegi lootust olla neilt midagi veel ta-gasi saada. Politsei kutsuti kohale ja tehti avaldus. Kõik tuttavad keenialased vabandavad ette ja taha oma rahvuskaaslaste käitu-mise pärast. Eks neil ole piinlik, et nende seas selliseid on.

Muidu on inimesed siin tõesti väga sõbralikud ja toredad. Ar-vatavasti loodavad nad meie pealt ikka natuke kasu ka lõigata. Üldpildis on inimesed siin siiski väga vaesed ja meie, valged ole-me nende jaoks rikkad eurooplased. Vaesusega olen juba siin har-junud. Oleme külastanud mitmeid maakoole, kus vaesus on sel-gelt näha. Inimesed elavad tõesti elektrita muldmajas ja pesevad pesu jões, mis on nii sitane, et vesi vaevalt liigub. Kõik kohad on rämpsu täis ja loomad, lapsed elavad selle keskel. Loomade põhi-toiduks sellistes paikades ongi plastik ja kilekotid, sest kogu maa-pind on nendega kaetud ja rohelist väga ei paista.

Järgneb

Augustis registreeriti Saare maakonnas 31 sündi, 40 surma, 28 abielu ja 2 abielulahutust

Registreeritud sünnidSiimeon Vahter (6.07) – Saare maakond; Markus Siig (16.07) – Pöide; Melissa Rei (18.07) – Laimjala; Trevor Noot (20.07) – Orissaare; Erik Richard Roost (23.07) – Saare mk; Gert Pahapill (24.07) – Saare mk; Liisa Lõhmus (28.07) – Saare mk; Liisi Lõhmus (28.07) – Saare mk; Jaagup Lõhmus (28.07) – Saare mk; Samuel Voolaid (29.07) – Saare mk; Marten Maripuu (30.07) – Laimjala; Ekke Paivel (2.08) – Muhu; Helena Au (4.08) –Valjala; Kristjan Randmaa

(6.08) – Saare mk; Artur Ling (6.08) – Saare mk; Sofi a Väin (10.08) – Saare mk; Mia Eliise Sillamägi (10.08) – Mustjala; Jakob Jür-viste (11.08) – Saare mk; Raimond Põlluäär (12.08) – Orissaare; Artur Kirr (14.08) – Valjala; Henri Laidmaa (15.08) – Orissaare; Johann Peeters (18.08) – Saare mk; Olaf Trei (19.08) – Saare mk; Kenneth Sagor (19.08) – Saare mk; Lauri Kiier (19.08) – Kaar-ma; Joosep Tarvis (19.08) – Muhu; Saskia Esko (20.08) – Saare mk; Liisi Aadussoo (21.08) – Salme; Kedor Kohu (22.08) – Kaar-ma; Ragnar Ots (23.08) – Muhu; Mia Raudsepp (23.08) – Valjala.

Registreeritud surmadVladimir Sarantšuk (50) Kuressaare; Albert Leivat (83) Pihtla v, Suure-Rootsi; Astrid-Koidula Ormet (86) Muhu v, Hel-lamaa; Elfriede-Armilde Maripuu (86) Pihtla v, Püha; Ants Alt (60) Kuressaare; Laine Koppel (78) Kaarma v, Kasti; Valdek Kokk (49) Kaarma v, Vantri; Vaike Kadarik (75) Kuressaare; Virve Savi (73) Leisi v, Karja; Jaan Kask (72) Kaar-

ma v, Aste küla; Harry Ploom (46) Laimjala v, Kõiguste; Leida Randi (89) Kaarma v, Nasva; Ilmar Auväärt (69) Muhu v, Rässa; El-dor Põld (80) Pihtla v, Kailuka; Enno Pruul (82) Kaarma v, Unimäe; Toomas Mäetalu (65) Kuressaare; Malle Sepp (67) Kuressaa-re; Joann Rahu (92) Leisi alevik; Lembit Mänd (57) Kuressaare; Maria Oidekivi (78) Tallinn/Muhu; Arvo Nurja (78) Kuressaare; Ants Hunt (59) Kuressaare; Õie Pajusalu (81) Kuressaare; Helju Reinvere (74) Leisi v, Murika; Mathilde-Kristine Soostermaaker (95) Kuressaare; Arsi Ardel (41) Pöide v, Puka; Emil Raudsepp (74) Kaarma v, Kaarma; Ülo Schmuul (74) Muhu v, Koguva; En-del Valge (73) Kärla v, Vendise; Jaan Talp (60) Lümanda v, Atla; Leopold Oeselg (82) Kuressaare; Õie-Elvine Rand (77) Kures-saare; Helvi Heinsaar (77) Kaarma v, Nasva; Urve-Liis Jalg (73) Kuressaare; Jaan Tammik (67) Leisi v, Soela; Ants-Haldur Kajo (71) Kaarma v, Upa; Kalle Maajärv (54) Kuressaare; Anastasia Täht (95) Kuressaare; Aleksander Kassmann (78) Sõmera hool-dekodu; Vello Torn (69) Orissaare v, Saikla.

Registreeritud abieludSilver Saksakulm ja Helbe Vaga – 5.08; Rain Soots ja Kadri Keert – 6.08; Viljar Kull ja Teele Mägi – 6.08; Silver Vür-mer ja Agne Talu – 13.08; Ivo Merioja ja Reet Raev –13.08; Ago Albert ja Maris Truuväärt – 14.08; Margus Makke ja Kristi Tomson –14.08; Rain Toompuu ja Kaia Prostang – 14.08; Veli Mikko Hirvinen ja Helliki Jänes – 14.08; Mardo

Hoovi ja Anni Aavasalu – 14.08; Toomas Nurja ja Heret Kerson –16.08; Kaido Kuusk ja Lelet Arro – 18.08; Taavi Tikk ja Kati Nii-duväli – 21.08; Tambet Tamm ja Pille Heero – 21.08; Ants Kuningas ja Ingrid Sünd – 25.08; Taavi Roes ja Anneli Üts – 27.08.

19. septembril toimus EAÕK Kuressaare püha Nikolai kiri-kus ajalooline sündmus – si-nodaalne liturgia, kus teenisid kõik kolm meie kohaliku auto-noomse Eesti apostlik-õigeusu kiriku piiskoppi: metropoliit Stefanus, piiskop Eelia ja piis-kop Aleksander. Sinodaalsus on põhimõte, mis võeti vastu juba esimesel sajandil nelipü-hile järgneval päeval, kui tek-kis piiskopi institutsioon, mis on apostliku õigeusu alus. Üks vanimaid kiriku kaanoneid, 34. apostlite kaanon sätestab,

et igal maal on oma esipiiskop (Eestis metropoliit), keda peab arvatama kirikupeaks, selle maa teised piiskopid peavad alati talitama koos(kõlas) esi-mesega; samuti peab esimene hoiduma tegutsemast teiste piiskoppide nõusolekuta.

Jumalikul liturgial teeni-sid kaasa kõik neli Saaremaa preestrit, lisaks neli diakoni ja lugeja mandrilt. Teenistusel osalesid ka Kreeka suursaadik Eestis, Saare maavanem ja Ku-ressaare linnapea.

Preester Andreas

JUMALIKUL LITURGIAL: Pildil keskel Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus, paremal Pärnu ja Saare piiskop Alek-sander, vasakul Tartu piiskop Eelia. ERAKOGU

Sinodaalne liturgia

NAGU VANAEMA KOOK: Chapaty-nimelised pannkoogilaad-sed küpsetised on maitse poolest täitsa pannkoogid.

KUULUTUSED / REKLAAM 7Kuulutusi võetakse vastu E–R kell 9–17. Tel 45 30 200, kuulutused@saartehaal.ee

Neljapäev, 23. september 2010

Riho Mõisaäär, 52 04 955riho@uusmaa.eewww.uusmaa.ee

Müüa maja Laimjala v, Käo kKrunt: 1517 m2, Üldpind: 49,2 m2

Hind 245 000.–

Duš

inur

k98

2-00

3200.–3800.–

VANNITOA-EXPERTD

ušik

abiin

530

4(8

0x80

x217

0)D

ušik

abiin

Tallinna tn 65.

Tel 45 33 228.E–R 10–18; L 9–15.

6706.–

Duš

inur

k 97

8-00

(900

x900

x200

0)

3000.–6700.–

Duš

inur

k 97

8-00

3000.–6700.–

Vannitoa-mööbel

(610x460x829)

3502.–6194.–

Nigula Auto- ja MotoklubiLAHTISED KÜLASPRINDI-

VÕISTLUSED SÕIDUAUTODELESaaremaa suvekarikas 2010, V etapp

AUTORALLIPühapäeval, 26. septembril algusega kell 12

Osavõtumaks 150.–PEALTVAATAJATELE ÜRITUS TASUTA!

Lisainfo telefonil 56 752 508 või 58 134 374Info ja registreerimine aadressil http://nigulaamk.onepagefree.com

Ürituse korraldaja: Nigula Auto- ja Motoklubi MTÜ

Ü r i t u s t t o e t a v a d:Ürituse suurtoetaja: ARMO LAUGUS

Üritus toimub Eiklas, Saaremaal!Osaleda saavad kõik alates 12. eluaastast oma masinaga!

Mitu inimest võib võistelda ühe masinaga. Alaealistel nõutavlapsevanema kirjalik osavõtuluba! Osaleda võib arvelt maas autoga.

KADAKA VILLA B&B PERE KAEV OÜ SIKASSAARE VANAMETALL

FIE IVO LEPIK

ANATOLI LÕSENKO

(Kihelkonna vald)

21.09.

Mälestame

AARALD LEPAMETSASüdamlik kaastunne lähedastele.

Saaremaa Tarbijate Ühistu

Avaldame kaastunnet Tiidule, Marikale, Villule

ja Mikule ema, ämma ja vanaema

HILDA VARJASEsurma puhul.Liia ja Peeter

KINNISTAMISTEADEPärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonnale on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriük-sused: ORISSAARE VALD

1. Rannaküla küla, Siili, 5,18 ha; Liigalaskma küla, Lamba-Antsu, 3,39 ha; Liigalaskma küla, Atta, 3,69 ha; Ööriku küla, Kubu, 1,80 ha; Ööriku küla, Maka, 5,57 ha; Liigalaskma küla, Kristali, 3,62 ha; Tumala küla, Marje, 2,11 ha; Imavere küla, Reeda, 6,54 ha; Väljaküla küla, Eva, 7,50 ha; Väike-Pahila küla, Siiri, 3,28 ha; Ööriku küla, Varese, 6,97 ha; Suur-Pahila küla, Aadu, 1,37 ha; Võhma küla, Leevikese, 5,80 ha; Ööriku küla, Põdravasika, 8,87 ha; Raugu küla, Villemi, 5,54 ha; Jaani küla, Põdra, 6,41 ha; Haapsu küla, Põdrapulli, 4,67 ha; Jaani küla, Mägra, 6,03 ha; Raugu küla, Orava, 6,73 ha; Tagavere küla, Tiiu, 7,65 ha; Väike-Pahila küla, Kaja, 3,61 ha – Eesti Vabariik, Keskkonnaministeerium

KAARMA VALD

2. Hübja küla, Oti, 5,07 ha; Hübja küla, Annuse, 7,19 ha; Kaarmise küla, Pesa, 0,82 ha; Tõrise küla, Soppi, 4,34 ha; Saia küla, Kilgi, 1,46 ha; Hübja küla, Tuha, 5,90 ha; Hübja küla, Tammeveski, 9,67 ha – Eesti Vaba-riik, Keskkonnaministeerium

Isikutel, kelle õigusi vastavate katastriüksuste kinnistusraamatusse kandmine riivab, palume teatada teates esitatud andmetes esinenud ebatäpsustest või vigadest kirjalikult Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale (Saare kinnistusjaoskond) ühe kuu jooksul arvates teate avaldamisest ametlikus väljaandes “Ametlikud Teadaanded”.

TEATED

Eesti Energia AS teatab elektrikat-kestustest: 24.09. kl 9.30–14.30 Kaarma v Sepa k, Saue-Putla k; 24.09. kl 9.30–16.30 Kaarma v Viira k, Tõlli k; 24.09. kl 9.30–16.30 Kaar-ma v Viira k, Tõlli k, Randvere k; 24.09. kl 15–17 Leisi v Karja k, Leisi alevik (Karja 5,10). Lisainfo ja rikete korral helistage palun tel 1343.

Kagu-Eesti ekskursioon toimub 28.–29.09. Väljasõit maapanga eest kl 5.30. Tasuda saab pens ühenduses Tolli tn 9 alates 22.09. Info tel 52 94 046, 45 36 197 h, õ. Soovime mõnusat reisi! Kuressaare Pens Ühendus.

Lasteaed NAERUSUU beebikool alustab 5.10. kl 12 (3–6-kuused), kl 11 (6–9-kuused). Vajalik eelreg e-post: eralasteaed.kesklinna@mail.ee

Mustjala rahvamaja õuel 9.10. algusega kl 10 Mustjala sügislaat. Õhtul kl 19 rahvamajas laadasim-man (kantri stiilis), riietus soovit teemakohane. Külalisesinejad Kuressaarest. Info ja kohtade bron tel 55 569 878.

KADUNUD21.09. kaotatud mob tel Sony Ericcson Z710i.Võimalikud asuko-had Kuressaare bussijaama parkla, Auriga kaubanduskeskus ja selle parkla, Roonimäe tankla parkla, kaubamaja ja selle parkla. Tel 56 568 481.

ÄRA ANDAÄra anda kümme korralikku sahtlit. Tel 53 804 262.

Ära anda igasuguseid vanu raama-tuid. Tel 56 229 816.

TEENUSVõimalus rentida peosaali kuni 36 inimesele. Tel 55 537 975.

Pressin õunamahla. Tel 53 246 322.

Kvaliteetsed ehitustööd parima hin-naga. Küsi pakkumist! Tel 56 203 528, e-post: info@arensehitus.ee .

Elektriliste tööriistade remont, trum-mel- ja jätkupikenduste tootmine, perfod, teemantbetoonilihvijad, kõrgsagedus-betoonitihendajad,suur valik segumiksereid, nurk-lõikajad, lihvijad, freesid, höövlid, saed, seinasoonefreesid, aia- ja kohtvalgustid, saekettad, tarvikud

ja varuosad. Parimad hinnad! Feizerton OÜ Talli 9 (EPT hoovis). Tel 45 31 551.

Soodustakso 20 kr + 10 kr/km. Tel 5333 0018.

Kui tunned, et vajad lõõgastust kehale, tahad vabaneda tüütust lihaspingest ja valust, tule mas-saaži! Hinnad väga soodsad! Tel 56 917 010.

Rixmarc OÜ. Köögimööbel, mööbel, aknad, uksed, trepid,

puittooted, puitbrikett. Tel 51 36 297.

KINNISVARAETTEVÕTE OSTAB PÕLLU- JA HEINAMAID SAAREMAAL. PAKUME TÖÖD LUBADEGA TRAKTORISTILE, e-post: audla@tt.ee Tel 52 03 477.

Müüa 2-toal korter Smuulis. Tel 53 480 089.

Kuressaares müüa 2-toal mug korter. Tel 53 496 542.

Müüa 3-toal heas korras korter Pärsamal Leisi vallas, 75 000 kr. Tel 45 73 616 õ, 52 11 004.

SÕIDUKIDMüüa hästi hoitud ja heas korras Suzuki Intruder VS750G 1991. Sel suvel vahetatud lenks, paljud detailid Toris üle värvitud, istmed uuesti nahatatud. Korralik masin nii algajale kui ka igapäevasõitjale. Annan kaasa ka kõik vidinad, mis juurde käivad ja olemas on, 35 000 kr. Tel 53 437 898.

Müüa ZIL-157 paljude varuosadega (sillad jms), ZIL-131 soojustatud fur-gooniga, kaasa diiselmootor, DT-75 buldooser, töötunde 750, kaasa lai lumetera. Kiire! Tel 55 680 089.

Müüa BMW 328i 1996, äsja Hollan-

dist, universaal, ülev 09.2011, mõl-ke, roostet ei ole, mootor vaikne, 42 000 kr. Tel 52 93 689.

Ostan maastikuauto hinnaga kuni 10 000 kr. Tel 50 83 920.

Müüa Audi A6 1995. Tel 56 649 491. Paku hinda!

Müüa sõjaväeautod IFA 4x4, KRAZ,

ÜÜRILE ANDAÜürile anda 2-toal korter Smuulis. Hind kokkuleppel. Tel 51 04 520.

Üürida ruumid ärihoones Pikk tn 74 Kuressaares.

Tel 50 36 825.

LEMMIKLOOMADMüüa puhtatõulised kääbuspäss-küülikud (“Lontud”), 300 kr/tk. Tel 51 30 517, 45 76 433.

Ära anda kollane ja must kassipoeg (isased). Tel 53 417 017.

TÖÖPAKKUMISEDPakkuda tööd taksojuhile. Nõutav 3-aastane sõidukogemus ja takso-koolitus. Tel 51 48 196, 45 48 912 pärast kl 17.

Saaremaa Kinnisvarakonsultandid otsib enda meeskonda elamispin-dade konsultanti-maaklerit. Kui sa oled vähemalt 18-a, usaldusväärne, aktiivne ja hea eneseväljendusos-kusega, siis saada CV ja kaaskiri cv@saaremaakinnisvara.ee . Lisa-info www.saaremaakinnisvara.ee

OSTORISSAARE VANAMETALLI KOK-KUOST. Raud kuni 2700 kr/tonn, alum 14 kr/kg, vask I 72 kr/kg, vask II 72 kr/kg, pronks, messing I 45 kr/kg, messing II 37 kr/kg, r/v 24 kr/kg, el mootorid 8 kr/kg, tina 12

kr/kg. Raudselt parimad hinnad! Hinnainfo tel 53 650 816 või www.orissaarevanametall.ee . Transport tasuta. E, N, R, L kl 10–16. NB! Ostame ka Kuressaares.

SIKASSAARE VANAMETALLI KOKKUOST. Ostame alumiiniumi, vaske, pronksi, r/v terast, vanametal-li. Transpordivõimalus. Avatud E–R kl 8–17, L kl 10–15. Tel 55 669 921, www.vanametall.ee

OSTAN IGASUGUST VANARAUDA. Raha kohe. Tel 53 000 538.

Ostan põdra- ja hirvesarvi ja kõikide lehtpuude pahkasid. Tel 50 12 038.

Ostan kokku väikeses koguses kae-ra ja porgandeid. Tel 53 861 523.

Ostan murutraktori. Tel 51 903 948.

Ostan Dnepr MT-9-le esimese, tagumise poritiiva ja lenksud. Tel 51 84 314.

Ostan Ando kartulit. Tel 53 407 135.

MÜÜASUUR VALIK KASUT KODUMASI-NAID JA MÖÖBLIT. Nahkdiivani kompl al 2900 kr, lapsevanker 800 kr, söögitool 390 kr, pikendatav voodi 600 kr, kapi osad al 50 kr. Kullerkupu tn 6.

PÜSILILLED -20%PUUD JA PÕÕSAD -10%

Kellamäe taimeplatsil.

ÕHKSOOJUSPUMBAD. KONDIT-SIONEERID. MÜÜK. PAIGALDUS. HOOLDUS. Tel 53 407 191, www.erilahendused.ee

MÜÜA KÜTTEPUITU (p 0,3–3 m). OÜ Reta Puit. Tel 45 38 495.

Seoses kolimisega müüa diivan-voodi ja tugitool. Tel 53 496 542.

Müüa valge kapp (l 88 cm, k 73 cm) ja selle peale sobiv riiul (l 88 cm, k 107 cm). Sobib nii raamatute, mänguasjade kui ka riiete hoidmi-seks. Tel 56 687 467.

Müüa kõdusõnnikut. Tel 54 538 130.

Müüa laste vähekasut söögitool Hip-1, 700 kr. Tel 51 901 971.

Müüa mob tel Nokia 1100 ja Nokia 1600, kaasa auto- ja toalaadija, akud peavad hästi vastu, 350 kr/tk. Tel 52 93 689.

Müüa vähekasut kaasaegne plekk-radiaator koos vasktorudega. Tel 53 001 367.

Müüa tänapäevane vähekasutatud

kiiktool, helebeež, kate roheline. Katet võimalik ka eemaldada ja pesta, pehmenduseks sees poro-loon. Tel 56 496 591.

Müüa vähekasut Taiga saag rohkete tagavaraosadega, el mootorid 5,5–2 kW mitut sorti, T-16 2 sidurikorvi ja mitut sorti sidurikettaid, Soome tänavavalgus-tuslamp, väikest eterniiti ja 2 sorti vikatiterasid, raud-kuuskantmaterjal 41–22, igasugused hüdrovoolikud, veepumbad (3 tüüpi), antiik-vin-kel-uksehinged, elektrijuhet, Vene põllumajanduslambid. Orissaares, tel 53 495 950, 79 96 562.

SaarePuhastuskeskus.

Kvaliteetsed puhastus-vahendid, pehme paber

(WC, köögi- jne), koristustarvikud, vaipade

keemiline puhastus, puhastusteenused.

Tasuta puhastusalane konsultatsioon.

Asume Kuressaare bussijaamas.

Tel 53 445 013.

Neljapäev, 23. september 2010NELJAPÄEV

Esimene kala – see on minu

Pildistatud Kuressaare ja-hisadamas.

Riida KasK

TÄNA on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Edelatuul tu-gevneb 5–11, rannikul 14 m/s. Õhu-temperatuur päeval +14…+16. Päike loojub 19.28.

HOMME on vahelduva pilvisusega ilm. Olulise sajuta. Puhub edela- ja lõunatuul 3–10, saartel puhanguti 12–14 m/s. Õhutemperatuur öösel +7…+13, päeval +14…+18. Päi-ke tõuseb 7.18 ja loojub 19.25.

23. septemberTekla, Diana, Dolores

23. september92 Adele Mälk Lümanda vald87 Helmi Lapa Salme vald75 Arteemi Raaper Leisi vald70 Maimo Väli Kuressaare linn

Allikas: Delfi

HOROSKOOP PÄEVAPILT

JÄÄR – Püüad kontak-ti leida mõne inimesega,

kellel on palju kogemusi ja tead-misi. Kui see sul õnnestub, saad tõeliselt väärt ideid.

SÕNN – Kipud täna tundma põhjendamatut

armukadedust ja viha. Püüa lei-da sisemine kindlus ja tasakaal, nii võidad igatsetud poolehoiu.

KAKSIKUD – Oled nüüd osav rahaasjus.

Tõenäoliselt teed nii mõnegi praktilise ostu. Hea aeg kinnis-varaga tegelemiseks.

VÄHK – sind varitseb oht sattuda kellegi mõju

alla, mistõttu kaotad oma tah-te. Ära ohverda end kellegi teise heaolu nimel.

LÕVI – Võimalik, et sind hakkavad kimbutama hir-

mud ja kahtlused oma tervise suhtes. Püüa siiski rahuneda ja haigusi mitte välja mõelda.

NEITSI – Oled täna praktiliselt meelestatud.

samas kipud liiga kokkuhoidli-kuks ja igavaks muutuma. Võta endale aega ka lõbutsemiseks.

KAALUD – Tänane päev võib tuua sinu mõ-

tetesse ja tunnetesse uut sel-gust. avastad ootamatult, et see, mis siiani tundus käsitama-tu, on nüüd täiesti mõistetav.

SKORPION – Käitud mõistlikumalt ja rahuliku-

malt kui tavaliselt. Oled stabiil-ne, kuid veidi laisk. Püüa siiski tänaste kohustustega ikka täna ühele poole jõuda.

AMBUR – Võimalik, et satud nüüd kergesse

paanikasse ja hakkad liiga kii-resti järeldusi tegema. Püüa olu-korda rahulikult hinnata ja väldi suurte otsuste langetamist.

KALJUKITS – sind ümbritsevad täna hea-

tahtlikud inimesed, kellega koos-töö edukalt laabub. Paraneb ka läbisaamine perekonnaga.

VEEVALAJA – Täna-ne päev annab sulle häid

võimalusi oma loomeenergia ra-kendamiseks. Oskad end väga originaalselt väljendada.

KALAD – Tunned täna soovi luua selgust oma

suhetes. Reageerid väga kiiresti ja näitad oma tundeid välja roh-kem kui tavaliselt.

Allikas: Delfi

“Millist kolme sõna tahabnaine mehelt kuulda?”“Ma olen rikas!”

***“Doktor, minu mees vaatabtundide kaupa televiisoristsümfooniakontserte!” ütlebnaine psühhiaatrile.“Ja mis selles imelikku on?”‘”Aga meie televiisoris ei olejuba pool aastat heli.”

***“Hämmastav, kuidas sinu pa-rim sõbranna suutis sinultmehe üle lüüa!?”“Siin pole midagi imestada.See on harjumus – ta kirjutasjuba kooliajal kõik minu pealtmaha!”

***Kaks sõbrannat kohtuvadrannas:“Mis sinuga juhtunud on? Saoled nii kõhnaks jäänud?!”“Ma elan kohutavalt üle, etmu mees petab mind!”“Lahuta abielu.”“Ma praegu ei saa. Tahan veelviis kilo alla võtta.”

KUHU MINNA

Ilm

Nimepäev

Õnnitleme

Naljatilga nurk

Pane tähele! Nädala parima foto autorit ootab toimetuses auhind. Pilte ootame aadressil ivika.laanet@saartehaal.ee .

ISSN

173

6-94

36

Neljapäev, 23. september

KINO

Divas kl 19.30 Lohista ta la-vale. Komöödia. Viimane seanss. Pilet 50 kr.

ÜRITUS

Tornimäe rahvamajas IVPöide valla päevad. “Loodus – meie toitja”: kl 14 kartuli-trüki töökoda, trükitakse pa-berile ja tekstiilidele guašš- ja siiditrükivärvidega, lisaks segatakse kohapeal kokku erinevaid looduslikke värve; kl 19 “Lauake-kata end!” – külade kartulitoidud ja tai-meteed, kartuliteemaline viktoriin. Üritus on tasuta.

TANTS

Divas Student Night. DJ K. Lillimägi. Sissepääs kuni kl 24-ni tasuta. Alates kl 24-st pilet 25 kr.

Kodulinna lokaalis DJ Raa-per. Sissepääs tasuta.

Club Privilege’is Kuressaa-re ametikooli rebastepeo af-terparty. Sissepääs alates 16. eluaastast. Pilet 25 kr.

Reede, 24. september

KINO

Divas kl 18.50 Lelulugu. Ko-

möödia. Pilet 50 kr.

ÜRITUS

Tornimäe rahvamajas IVPöide valla päevad. Tead-miste päev: kl 19 viktoriinid. Slängisõnade eestikeelesta-mise, sudoku ja ristsõna la-hendamise võistlused. Tasu-ta.

TANTS

Divas Summer memories.Tule kohale, sest sel ööl sel-gub üks õnnelik, kes saade-takse koos kaaslasega Grand Rose hotelli puhkama. Li-saks jagatakse parimatele pidulistele tasuta Grand Ro-se spaa pääsmeid. DJ K. Lil-limägi. Pilet kl 22–24 50 krooni, naistele kuni süda-ööni sissepääs tasuta. Alates kl 24-st pilet 75 kr.

Kodulinna lokaalis DJ San-der Loel. Südaööni sissepääs tasuta, kl 24-st pilet 25 kr.

Illiku laos Orissaares DJPeeter Kukk.

Club Privilege’is tavaline tantsupidu.

SPORT

Orissaare staadionil kl 17 kergejõustikuvõistlused. Võistluste kavva kuuluvad kergejõustikualad, milles toimub vähe võistlusi. Kuu-litõuke võistlusega mäles-tame Orissaares Taavi Peet-ret. Kõik poisid, noormehed

ja mehed sooritavad tõuked pöördega tehnikas. Võistel-dakse kahes vanuseklassis: tüdrukud ja poisid (põhi-kool), neiud, noormehed, naised, mehed (gümnaa-sium ja täiskasvanud). Poi-sid (põhikool): 300 m tõkke-jooks (tõkke kõrgus 76 cm), kuulitõuge pöördega (kuul 4 kg), kõrgushüpe (algkõr-gus 1.20). Noormehed ja mehed (gümnaasium ja mehed): 300 m tõkkejooks (tõkke kõrgus 84 cm), kuu-litõuge pöördega (5 kg kuul), kõrgushüpe (algkõr-gus 1.20). Tüdrukud (põhi-kool): 300 m tõkkejooks (tõkke kõrgus 76 cm), ketta-heide (ketas 0,75 kg), kõr-gushüpe (algkõrgus 1.20). Neiud ja naised (gümnaa-sium ja naised): 300 m tõk-kejooks (tõkke kõrgus 76 cm) , kettaheide (ketas 0,75 kg), kõrgushüpe (algkõrgus 1.20).

FilmitutvustusKINOS DIVA 24.09–30.09

”Lelulugu 3” / Toy Story 3 (2010)

Komöödia. Filmide ”Kala-poeg Nemo”, ”Üles” ja ”Au-tod” loojad toovad vaataja-teni taas maailma ühed kõi-ge tuntumad mänguasjad – kauboi Woody ja kartmatu kosmoseavastaja Buzz Val-gusaasta. Kuna nende pere-mehest Andyst on saamas tudeng, on lelude tulevik täis ootamatusi, kui nad

maanduvad lastesõimes, kus põnnid ei jõua ära ooda-ta, et saaks ”uued” mängu-asjad oma pisikeste kleepu-vate näppude vahele. See on täielik kaos, ent meie kange-lased püüavad siiski kokku jääda, sest nad on alati te-gutsenud vastavalt põhi-mõttele ”ühtegi lelu maha ei jäeta”.

Lustilise animaseikluse re-žissöör on Lee Unkrich (üks ”Leluloo 2” ja ”Kalapoeg Ne-mo” lavastajatest) ja esma-kordselt jõuavad Buzz ja Woody kinodesse 3D-for-maadis. Muidugi linastub film ka 2D-ekraanidel. Ees-tikeelne dublaaž valmis stuudios Orbital Vox, oma hääle on tegelastele andnud Andres Raag, Janek Joost, Mirtel Pohla, Andrus Vaa-rik, Helene Vannari, Peeter Tammearu, Tõnu Aav, Erki Aule, Ain Jürisson, Märt Avandi jt. Filmi pikkus 1 t 46 min.

ÜRITUSE EELTEADEPühapäeval, 26.septembril Taritu koolimajas kl 17 Tari-tu laste näiteringi esieten-dus A. Mälk/M. Sillavee “Jut-te lindudest”. Näitejuht Mer-le Sillavee. Osalised Sanna-Reesi Hoogand, Matis Pros-tang, Anni Toon, Iti Toon, Kätlin Kask, Kristel Tikerpe-ri, Kertu Tuuling, Merle Sil-lavee, Jüri Reede. Pärast etendust kell 18.00 Estonia huku mälestuslõke Tooma-lõuka rannas.

• rabarberi- kisselliga• mustika- kisselliga• vaarika- kisselliga

Kohupiima-kreem

150 g9.50

55.90€ 3.57

24.90€ 1.59

54.90€ 3.51

26.90€ 1.72

NÄDALALÕPUSOODUSTUSED STÜ kauplustes 23.–26. september

6.50€ 0.42

Sea abaliha kamaratakg

79.90

Saaremaa sardell juustuga330 g30.00

Pool-suitsu-

vorstSaare

kg64.90

Śokolaad Kalevipoeg300 g42.90