Ameerika vanad kõrgkultuurid

Piret Pihu

7. Klassi ajalugu

Maajad

Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr.

Nad ehitasid Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga.

Maajade ühiskond Linnriigi eesotsas seisis valitseja – „tõeline mees“. „Tõelise

mehe“ tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale.

Batabid-kes valitsesid linnriiki kuuluvaid külasid. Maaharijad ja käsitöölised-Saagist 1/3 kuulus maaharijale,

2/3 tuli anda valitsejale ja preestreile. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad

Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena

Usk Väga tähtsal kohal

maajade elus oli usk. Nad kummardasid

paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach (loe: tšak)

Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele (elasid nad ju tegelikult veel kiviajas) olid maajad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui tolleaegsetel eurooplastel, maaja matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega.

Maajade kalender

Asteegid

Asteekide tõus võimule algas 14. sajandil, mil nad ehitasid Tenochtitláni linna saarele, kus praegu seisab MexicoCity. Oma suure impeeriumi loomist alustasid nad naaberlinnade vallutamisega, liikudes põhiliselt lõuna ja ida suunas.

Ühiskond Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes

kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile.

Tähtsuselt järgmised olid preestrid. Lihtinimesed olid talupojad, kaupmehed,

käsitöölised ja orjad.

Usk Religioon oli asteekide jaoks

väga tähtis. Nad kummardasid arvukaid

jumalaid – sõja-, vihma-, päikese- ja tuulejumalaid – ning tõid oma jumalate soosingu võitmiseks inimohvreid.

Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud.

Quetzalcóatl (see tähendab Sulismadu). 

Asteegid kasutasid keerukat arvutamissüsteemi-sümboleid nagu südamed, käed, nooled, luud, relvad. Nende kujundite omavaheline kombineerimine võimaldas arvutada, neil oli arenenud arvutamissüsteem.

Asteekid oskasid mitmeid matemaatilisi tehteid teha. Nad oskasid liita, lahutada, korrutada ja jagada.

Kirjutamiseks oli kasutatud Euroopas valmistatud paberit ja selle panid asteegid  kirja umbes kümme aastat pärast konkistadooride vallutust, kasutades oma matemaatilist süsteemi. Neis dokumentides oli kirjas maatükkide suurused ja nende eest makstavad maamaksud, mida vallutajad hispaanlased asteekidelt sisse nõudma hakkasid

Joonis 1541 aasta käsikirjast. Asteekide poolt tehtud joonisel on näha maade jagamisen ja arvutused, kui palju maamakus tasuda tuleb

Inkad

Inkad olid Peruu kiltmaal elavad ameeriklased. Inkariik tekkis umbes 1200. aastal

Kõrgkultuur Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta

väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita,

lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast

keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus.

Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus.

Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil.

Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest.

Põllundus Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride

kasvatamine tähtsaim elatusala. Kõige sagedasem taim oli mais, mis oli inkadele väga oluline. Isegi nende kalender oli maisi külvamise, kastmise, hooldamise ja vilja lõikamise järgi koostatud. Maisi ei kasutatud loomasöödana, nagu ülejäänud maailmas, vaid see oli kõige pühamaks inimtoiduks, nagu ka teistel indiaanlastel, kes ei tundnud karja pidamist.

Peruu madalamatel osadel domineeris mais, kuid oli ka teisi taimi. Näiteks puuvill, punane pipar, magus acira-juur, erinevad kõrvitsa-, oa- ja tomatiliigid ning püha kooka (püha kooka oli inkariigi kuulsaim narkootikum, mida näriti lubjaga segatult ).