Misjonijutustused

Juuli August September 2009

Lõuna-Ameerika Divisjon

2

Originaali tiitel:Adventist MissionSouth American DivisionJouth and Adult MagazineQarter 3 2009

Tõlkinud Ellen SuitsKeeleline korrektuur Ellen Suits

Adventistide Koguduste Eesti Liit, 2009

3

MISJONIJUTUSTUSED III kvartal 2009

Lõuna-Ameerika Divisjon

Sel kvartalil on tähelepanu keskmes Lõuna-Ameeri-ka Divisjon, kus asub kaheksa riiki ja arvukalt saari.Divisjonis elab üle 305 miljoni inimese ning adventisteon 2,6 miljonit. See teeb ühe adventisti iga 117 inimesekohta. Eriliselt pöörame sel kvartalil tähelepanu Põhja-Brasiiliale ja Ecuadorile.

ÜlesandedPõhja-Brasiilia on koduks umbes 20 miljonile inime-

sele, kellest rohkem kui 350 000 on seitsmenda päevaadventistid. See teeb ühe adventisti iga 58 elaniku kohta.

Regiooni piiritleb Amazonase jõgi, mis voolab ristipeaaegu läbi kogu Brasiilia. Misjonärid Leo ja JessieHalliwell töötasid selle suure jõe ääres, pakkudes sealelavatele inimestele meditsiiniabi ja Jumala armastust.

4

Selle piirkonna kogudus on kiiresti kasvanud, kuidnoored peavad Jumala tööks valmistumiseks rändamatuhandete kilomeetrite taha, sest neil ei ole kodule lähe-mal kooli. Praegu ehitatakse Amazonase jõe suudmesseuut kolledþit, kus saaks koolitada noori Põhja-Brasiiliakogudust teenima.

Osa selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamispäevaannetustest aitab lõpetada Amazonase adventkolledþiehituse esimese faasi.

Ecuador asub Lõuna-Ameerika lääneosas ekvaatoril.Ecuadoris on 175 inimesest üks seitsmenda päeva ad-ventist.

Selles riigis võidab raadiojaam Radio Nuevo Tiempotuhandeid Kristusele. Radio Nuevo Tiempo jaoks tee-vad saateid neli jaama ning nende otsese tulemusena uuribpraegu rohkem kui tuhat inimest Piiblit ja eelmisel aastalristiti 150 inimest. Kuid jaamu on vaja kaasajastada javõrguks ühendada, et need suudaksid efektiivsemalt ini-mesi Kristuse juurde tuua.

Varem pidid Ecuadori noored, kes soovisid Jumalatööd teha, sõitma adventkoolis õppimiseks teise riiki.Hiljuti andis valitsus loa tegutseda kõrgkoolil advent-keskkooli linnakus. Kuid linnakus tuleb riiklike normi-de täitmiseks väga tõsiselt kõik kaasajastada.

Osa selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamispäevaannetustest aitab ühendada raadiojaamad võrku ningkaasajastada Ecuadori adventistide tehnikainstituuti.

5

Võimalused Selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamispäeva

annetuste projektid on: * Amazonase adventkolledþi esimese faasi lõpetamine * Ecuadori adventistide tehnikainstituudi õpperuu-mide, ühiselamute ja sööklate uuendamine * Ecuadoris asuva Radio Nuevo Tiempo võrkuühendamine ja kaasajastamine

6

4. juuli 2009Brasiilia

Ronaldo Mendes

Kadunud ja leitudRonaldo Mendes

[Paluge see lugu ühel noormehel ette kanda.]Minu nimi on Ronaldo. Ma elan Amazonase jõe ääres

asuvas linnas. Ma olen teinud elus palju vigu. Jätsin viien-das klassis kooli poolele ning jõlkusin sõpradega täna-val ja mängisin jalgpalli. Sõbrad õpetasid mind kaifi saa-miseks asju sisse hingama. Seejärel tutvustasid nad mul-le kangemaid narkootikume.

Ma tahtsin tõestada, et ma olen tugev, seepärast käisinsõpradega pidudel ja alustasin vahel kaklust enda tugevu-se näitamiseks. Arvasin, et ma olen lahe, kui kaklen, ningnarkootikumid andsid mulle julgust. Kuid siis vahistatimind kaklemise ja narkootikumide tarbimise eest.

Ühel õhtul pussitasin kaklemise käigus. Mees esitas

7

kaebuse ja mind vahistati taas. Seekord mõisteti mullemitu kuud vanglas. Vanglas mõtlesin ainult sellele, kui-das põgeneda ja narkootikume hankida.

Ema tõi mulle lugemiseks Piibli. Hakkasin lugemaning avastasin, et lood on põnevad ja liigutavad. Osale-sin vangide vaimulikes programmides ning peagi kahet-sesin oma patte ja palusin Jumalalt andestust. Kuid mukahetsus ja Jumala andestus ei vabastanud mind tunne-test, mis kerkisid esile, kui keegi ajas mu vihale. Üksvang tülitas mind sageli ja tihtipeale tahtsin ta tappa. Pa-lusin, et Jumal võtaks minult viha ära, kuid see oli raskevõitlus. Halvad mõtted keerlesid peas ja raev täitis sü-dant ning ma otsisin Piiblist lohutust. Vähehaaval leid-sin rahu.

Teised vangid märkasid, et loen palju Piiblit ja mõ-ned norisid sellepärast minu kallal, öeldes, et püüan heaolla varem vanglast vabanemise nimel. Palvetamine ai-tas mind neist aegadest läbi.

Ma õppisin, et palve on ainus ellujäämisvahend palve-tasin aina enam. Jumal muutis mu elu. Teised vangid hoid-sid minust eemale ja ma olin üksildane. Siis kohtasin van-gi, kes oli Piibli uurimisest huvitatud. Me vestlesime usustja kuulasime lohutuseks kristlikku raadiojaama.

Ühel päeval raadionuppu keerates sattusin advent-raadiojaamale Radio Novo Tempo* . Pastor kõneles pal-vest, seepärast jäin kuulama. Ta innustas kuulajaid uuri-ma pigem Jumala tahet oma elus kui nõudma oma soo-vide täitumist. Tema sõnad avaldasid mulle muljet ja ma_______________________

* Ecuadoris hispaania keeles Radio Nuevo Tiempo, Brasiilias portugalikeeles Radio Novo Tempo

8

hakkasin iga päev seda raadiojaama kuulama.Mu sõber ei olnud sellest raadiojaamast huvitatud,

seepärast kuulasime raadiot kordamööda. Päevadel, milmul polnud raadiot, uurisin Piiblit.

Keegi andis mulle DVD, millel oli muusika ja veiditeavet adventistide kohta. Vaatasin seda palju kordi ningmõistsin, et see kogudus pooldas neid piiblitõdesid, midaolin armastama õppinud.

Kirjutasin seitsmenda päeva adventkogudusele kirjaja andsin selle emale kättetoimetamiseks. Ma ei teadnud,kus kirik asub, kuid ema leidis ühe. Kirik oli kinni, see-pärast andis ema kirja üle naisele, kes elas kiriku kõrval.See naine oli adventist. Ta luges mu kirja ja korraldas nii,et kaks noormeest pidid tulema mind külastama järgmiselkorral, kui vanglas peetakse religioosseid teenistusi.

Kuid kindlaksmääratud päeval ei avanud valvurid mukongi ega lasknud mind jumalateenistusele. Ma tagusinkongiuksele, kuni valvurid märkasid. Lõpuks lubasidnad mind kohtuma kahe noormehega, kes olid mullekülla tulnud. Ma olin väga rõõmus, kui sain rohkem tea-da kogudusest, mille osana ma end nüüd tundsin.

Ma olin vangis olnud 16 kuud – 10 kuud rohkem, kuimulle karistuseks mõisteti. Ma lubasin Jumalale, et nii-pea kui mind vabastatakse, otsin ma üles Tema kogudu-se ja järgin Tema tahet. Varsti pärast seda, kui andsinoma elu Jumalale, lasti mind vanglast vabaks.

Ma leidsin adventkiriku ja kohtusin kiriku kõrval elavanaisega. Ta kutsus mind õhtusele koosolekule ja andis

9

mulle süüa. Külastasin oma perekonda ning tulin tagasiõhtusele piibliuurimisele kirikus. Ma pidasin Jumalaleantud tõotust ja pärast piibliuurimist sain ma ristitud.

Mulle meeldib töötada Jumala heaks ja anda piibli-tunde. Tänan iga päev Jumalat, et Ta ei loobunud mi-nust, kui ma kaotasin tee. Ta leidis mu üles ning juhtisJeesuse juurde.

Ning tänan teid, et andsite oma osa minu Jeesuse juur-de toomisel, sest teie misjoniannetused aitavad minutao-listel inimestel Jumalat leida.

Lühidalt * Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik. Selle pind-ala on laias laastus võrdne ülejäänud riikide pindala sum-maga. * 190 miljoni elanikuga on Brasiilia rahvaarvult viiesriik maailmas. Enamik neist inimestest elavad suurema-tes ja väiksemates linnades, mis asuvad piki piisavaltpikka mereranda. * Lõuna-Ameerika suurim linn on São Paulo roh-kem kui 11 miljoni elanikuga koos linna enda ja veelmiljonite eeslinnade elanikega. * Brasiilia on ainus riik Lõuna-Ameerikas, kus rää-gitakse portugali keelt. * Enamik brasiillasi pärineb kolmest peamisest rüh-mast: pärismaalastest, eurooplastest ja aafriklastest. Niimoodustub erksa ja värvikireva kultuuride ja traditsioo-nide segu.

10

11. juuli 2009Brasiilia

Rodrigo Correa

Kaks korda hüljatud, kaks korda lap-sendatud

Rodrigo Correa

Rodrigo teadis, et ema oli ta lapsendanud üsna kohepeale tema sündi. Rodrigo armastas oma ema, aga kui tasai 12-aastaseks, muutus ta väga ärrituvaks ja kaotas huvikooli vastu. Arst kirjutas talle välja ravimeid ning soovi-tas nõustamist, kuid Rodrigo ei suutnud oma viha jaagressiivsust kontrollida.

Siis ütles ema, et ta peab minema haiglasse. Rodrigoläks sõprade juurde elama, kes lubasid tema eest hoolit-seda. Kahe nädala pärast ema suri. Veel kord tundisRodrigo end hüljatuna.

11

Rodrigo hooldajad olid õpetajad ning neil oli mõnin-gaid kogemusi probleemsete lastega. Nad püüdis kõi-gest hingest, et Rodrigo tunneks end armastatu ja soovi-tuna. Kuid Rodrigo oli ikka viha täis.

Rodrigo liitus rokkansambliga ja tema elu läks selleelustiili tõttu allakäigutrepil aina allapoole. Ta kuuletushäältele peas ja lasi Saatanal oma elu valitseda. Ta lihtsaltei hoolinud. Kuid hooldajad soovisid talle paremat ningotsisid professionaalset abi. Pärast Rodrigo läbivaatamistsoovitas psühhiaater saata poisi adventinternaatkooliLääne-Ecuadoris.

Pere käskis Rodrigol riided kokku pakkida. Nad sõit-sid üle mägede ja peatusid kooli juures. Hooldajad ütle-sid, et see on tema uus kool. Kui ta vaatas ringi, polnudta kindel, kas see talle meeldib.

„Sa pead õppima oma emotsioone kontrolli all hoid-ma,“ ütles uus isa talle. „Siin koolis aidatakse sind. Kuisind välja visatakse, siis järgmine koht on raskestikasva-tatavate laste kool.“ Nad kinnitasid talle, et armastavadteda ja soovivad talle head ning sõitsid ära.

Rodrigo sai kiiresti selgeks, et kui ta rikub reeglit, siispannakse ta põllutöid tegema. Rodrigo vihkas kuumapäikese käes töötamist, kuid ta tegi, nagu kästud, ja võt-tis karistusest õppust. Aja jooksul harjus Rodrigo reegli-tega ning sai õpilaste ja õpetajatega paremini läbi. Kuigitema arust ei olnud reeglid alati õiglased, kuuletus ta neile.Ta mõistis, et kooli reeglid on mõeldud tema enda heaks.

Kuigi Rodrigo oli kodus elades vahetevahel kirikuskäinud, oli ühiselamu igapäevane jumalateenistus tema

12

jaoks midagi uut. Ta märkas, et jumalateenistus muutista vaikseks ja rahulikuks. Kuid isegi siis tundis Rodrigomõnikord sisimas võitlust. Üks hääl ütles: „Sa ei kuulusiia. Sa võiksid oma rokkansambliga kuulsaks saada.“Teine hääl ütles: „Sinu koht on siin, Jumalat teenimas.“

Rodrigo tutvus Rubensiga, kes pakkus talle kuula-miseks kristlikku muusikat. Rubens rääkis oma usust japani ette, et nad uuriksid koos Piiblit. Rodrigo igatses kaendale sellist rahu ja armastust nagu oli Rubensil. Tasoovis õppida Jeesust tundma ja Teda järgida.

Siis kohtus Rodrigo Elioga, kes oli helilooja. Eliopakkus, et Rodrigo võiks tema muusikale sõnad kirjuta-da. Rodrigo oli selle üle elevil. Kuid Saatan ei tahtnudRodrigot nii kergesti vabaks anda. Mõnikord pulbitsesRodrigos viha ja vahel ei suutnud ta emotsioone kont-rollida. Sõbrad julgustasid teda Jeesust usaldama ja ris-timist vastu võtma. Aga tema hooldajad said sellest teadaja tuletasid talle meelde, et ta on teise kiriku liige. Rodrigololi raske otsustada.

Rodrigo käis Rubensiga kirikus ja jätkas Piibli uuri-mist. Kui kooli kaplan pidas kooli lähedal linnas evan-geelseid koosolekuid, kutsus ta Rodrigo sinna laulma.Nende koosolekute käigus andis Rodrigo oma elu Kris-tusele ja palus ristimist.

Kui Rodrigo läks kooliaasta lõpus koju tagasi, oli tamuutunud noormees. Ta ei pidanud enam pidusid egakuulanud ilmalikku muusikat. Viha, mis oli teda varemvaevanud, oli kadunud ja selle asemel oli vastutustund-lik noormees, kelle elu keskmes oli Jumal.

13

„Mind on kaks korda hüljatud,“ ütleb Rodrigo, „ükskord hülgasid mu vanemad ja kord ema, kui ta suri. KuidJumal andis mulle uue perekonna, kes saatis mind kooli,kus ma sain teada, et mul on suur pere – Jumala pere-kond. Ma kiidan ja tänan Teda selle eest, et Ta ei jätnudmind maha.“

Hiljuti laiendati kooli, kus Rodrigo käib, kõrgkoolitasemel kursustega. Osa selle kvartali kolmeteistküm-nenda hingamispäeva annetustest aitab viia kooli riikli-ke nõuetega vastavusse. Teie annetused võimaldavadteistel Rodrigo-taolistel noortel õppida tundma Jumalaarmastust.

Lühidalt * Amazonase jõgi voolab Brasiilia põhjapoolsest kol-mandikust risti läbi, läänest itta. See on veekoguseltmaailma suurim jõgi. Amazonasesse voolavad sajad li-sajõed peaaegu poolest riigist. * Tohutu Amazonase vihmamets, mis on maailmassuurim, on koduks kümnetele tuhandetele taime- ja loo-maliikidele, millest paljudele pole teadlased veel nimeandnud. * Amazonase jõgi asub täpselt lõuna pool ekvaatoritning seetõttu on piirkond aastaringselt troopiline. Siinpole suve ega talve – ainult märg (või vihmane) ja kuivperiood. Vihmaperioodi ajal sajab mitu korda päevas jajõgi tõuseb mitme meetri võrra.

14

18. juuli 2009Brasiilia

Samuel Muniz

Kolm korda päästetudSamuel Muniz

Samuelile meeldis elada piiri peal. Alguses olid väik-sed asjad, nagu grafiti valmistamine müüridele ja piletitabussisõit. Kuid peagi tutvus ta sõpradega, kes mõjutasidteda negatiivses suunas. Ta hakkas suitsetama 12-aasta-sena, jooma 14-aastasena ning narkootikume manusta-ma 15-aastasena.

Samuel veetis rohkem aega tänavalastest sõpradegakui oma perega, käies kodus ainult söömas ja magamas.Kui ta tihtipeale tundidest puudust, valetas ta emale jaütles, et ta käib koolis. Ta hinded läksid halvemaks ja taljäid tunnid vahele.

Siis tutvus Samuel ühe tüdrukuga, kelle nimi oli Bianca,ja nad hakkasid käima. Bianca ei öelnud, et tal on teine

15

peigmees olemas. Kui too sai teada, et Samuel käib temapruudiga kohtamas, ähvardas ta Samueli tappa. Kui Samuelhakkas ühel päeval bussi peale astuma, lõi mees teda viiskorda noaga ning jooksis minema, enne kui keegi tedapeatada jõudis. Samuel viidi kiiresti haiglasse. Ta jäi ela-ma, kuid temas kihas viha rünnaku pärast.

Samueli onu käis haiglas teda vaatamas ja palus taljätte oma vana elu sinnapaika. Ta kutsus Samueli endagaadventkirikusse kaasa. Samuel tundis, et kirikus oli temajaoks liiga igav.

Kui Samuel haiglast vabanes, otsis ta üles ühe omasugulase, kes oli narkootikumide edasimüüja. Nad koh-tusid mõnede sõpradega mahajäetud hoones, et juua jajuttu ajada.

Kuid Samuel otsustas mitte juua. Noormehed vestle-sid ja naersid hilise õhtutunnini. Siis nägi keegi hooneees väljas politseid ja karjus: „Mendid!“ Kõik pealeSamueli jooksid. Ta kartis oma haavadele uuesti vigateha, seepärast otsustas ta majast kõndides välja minna.Kui ta välja astus, nägi ta, kuidas politsei vahistas ta su-gulase ja sõbrad, kuid nad ei tulnud tema juurde. Ta oleksnagu politsei jaoks nähtamatu olnud.

Samuel jõudis koju tundega, et tema elu oli just tei-nud kannapöörde. Ta mõtles onu sõnadele Jumalast jatema manitsusele elu muuta. Talle meenus onu kutse ki-rikusse. Talle tuli meelde ema soovitus paluda Jumalaltabi elu muutmiseks.

Samuel langes põlvili ja palvetas üle hulga aja esi-mest korda. „Ma ei mõista, miks sa päästsid mind kaks

16

korda sel nädalal,“ ütles ta, meenutades noarünnakut,mis oleks peaaegu elu maksnud, ja pääsu vahistamisest,„kuid ma ei taha enam sellist elu. Jumal, ma soovin sindtundma õppida.“

Samuel pidas Jumalale antud lubadust ja läks järgmi-sel päeval onule külla. Ta palus onul temaga kolmel õhtulnädalas Piiblit uurida. Samueli jaoks oli Jeesuse kohta õpitunii erutav, et ta rääkis sellest viiele sõbrale ja emale.

Kõigest kuus nädalat pärast seda, kui Bianca peig-mees oli üritanud teda tappa, palus Samuel ristimist. Kaema otsustas pojaga koos ristitud saada.

Samuel jätkas sõpradele Piibli tõdedest rääkimist. Kuikogudus kavandas evangeelseid koosolekuid, aitasSamuel inimesi külastada ja koosolekutele kutsuda. Ennekoosolekute lõppu palusid neli Samueli sõpra ristimist.Lõpuks otsustas ka viies sõber järgida Jeesust ristimises.

Inimesed märkasid, kui väga oli Samuel muutunud.Nad nägid tema pühendumust Jumalale ning pakkusidtalle stipendiumi Manausis (Brasiilias) asuvas advent-keskkoolis õppimiseks. Samuel jätkab teiste Jeesuse juur-de juhtimist ja Piibli uurimist nendega, kes avaldavadselleks huvi. Ristimisest alates on Samuel juhtinud 45inimest Jeesusega isiklikku suhtesse.

Samuel kahetseb, et raiskas aastaid joomisele ja nar-kootikumidele. Ta mõistab, et varasem koolitundidestpuudumine seab ta teistest halvemasse olukorda, kuid taon otsustanud keskkooli lõpetada ja kolledþisse astuda.„Ma tahan teoloogiat õppida,“ ütleb ta.

17

Samuel ootab Amazonase adventkolledþi avamist javõimalust seal õppida. Ta kavatseb õppemaksu tasumi-seks töötada kirjandusevangelistina, kuid siiski on talkulude katmiseks vaja stipendiumi.

„Tänan Jumalat, et Ta päästis mind surmast, kuigi mapolnud seda väärt, ning äratas minus vajaduse Jeesusejärele,“ ütleb Samuel. „Ma tahan tänada kõiki, kes anna-vad selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamispäevaannetusi, et aidata ehitada Amazonase adventkolledþitBelémis Brasiilias. Kool muudab juba praegu suurestinoorte inimeste elusid. See aitab edendada tööd Brasii-lias Amazonase piirkonnas.

Misjoniteated* Adventkoguduse Põhja-Brasiilia unioon teenib

Amazonase piirkonna elanikke. Kaks tähtsamat linnaselles piirkonnas on Manaus ja Belém.

* Brasiilias on igast 121 elanikust üks seitsmendapäeva adventist. Põhja-Brasiilia unioonis on üks inime-ne 58-st adventist. Selle suure adventistide hulga osali-seks põhjuseks on Leo ja Jessie Halliwelli tugevalt alus-tatud töö Amazonase jõe piirkonnas. Neil oli paat nime-ga Luziero, mis tähendab valgusekandjat. Aastaid andismeeskond meditsiiniabi ja kuulutas jõe kallastel evan-geeliumi. Praeguseks on väike kliinik Manausis, millenad aitasid rajada, kasvanud peamiseks Põhja-Brasiiliameditsiinikeskuseks.

18

25. juuli 2009Brasiilia

Dr Milso Reinert

Hambaarsti missioonDr Milso Reinert

Dr Milso Reinert on mees, kellel on missioon. Ta onhambaarst Belémi linnas Brasiilias.

Lapsest saadik oli ta soovinud jagada Jumala armas-tust, kuid ta ei teadnud, kuidas seda teha, sest tihe tööhambaarstina jättis muuks tegevuseks väga vähe aega.Nördinult ütles ta Jumalale: „Sa oled mulle kõik andnud.Mida ma saaksin sinu heaks teha?“

Ühel päeval nägi ta üht poissi käru lükkamas ja täna-val pudi-padi müümas. Dr Reinert nägi poisi kärul piltikümne käsuga ja küsis selle hinda. Poiss ütles talle hin-na. „Miks see on nii odav?“ küsis doktor.

19

„Inimesed arvavad, et siin on valesti kirjutatud,“ üt-les poiss, „kuid ma soovitan neil ise lugeda Teise Moose-se raamatu 20. peatükki. Siis nad teavad, et pildil on kõikõigesti.“ Dr Reinert mõistis, et poiss tunnistas pildiga omausust. Ta ostis ühe pildi ja pani selle oma hambaravika-bineti seinale.

Järgmisel hingamispäeval helistas üks advokaat japalus kohe vastuvõttu, sest tal oli suur valu. Dr Reinertselgitas, et tavaliselt ta ei tööta hingamispäeval, kuid olinõus meest vastu võtma.

Advokaat märkas seinal kümmet käsku: „Kas needon samad mis Piiblis?“ Arst võttis Piibli ja avas TeiseMoosese raamatu kohalt. Ta luges advokaadile kümmetkäsku, näidates, et need on samasugused. Äkitselt tamõistis, et ta saab patsientide ravimise ajal oma ususttunnistada.

Mõne järgneva päeva jooksul märkasid mitmed pat-siendid seinal kümmet käsku ja dr Reinert luges neilePiiblit. Ta tunnistas oma usust ka muul moel. Ta täisooteruumi kristliku kirjandusega, pannes sinna isegi Piib-li. Väike teler oli seatud adventprogrammi peale ja kir-jandusriiulid olid täis evangeelseid materjale. Tema pat-sientide hulgas oli preestreid, pastoreid, õiguskaitseamet-nikke, poliitikuid ja isegi linnapea. Dr Reinert mõistis, etta võib jõuda inimesteni, kes ei kuulaks kõnelejat täna-valt. Mõned patsiendid käivad usinalt kohal just sellepä-rast, et jätkata arstiga vestlust Piibli teemadel. Dr Reinertpole kunagi oma praksist reklaaminud. Selle asemel on

20

ta palvetanud, et Jumal saadaks inimesi, kel on vaja Temaarmastust tundma õppida.

Ühel päeval tuli hambaarsti juurde politseinik. DrReinert teadis, et see mees oli spiritist ning rääkis tallehinge surelikkusest. Politseinik küsis talt: „Kuidas sa saaduskuda Jumalat, kui maailmas on nii palju kannatavaidinimesi?“ Arst selgitas, et Jumal ei karista inimesi tra-göödiatega, vaid Ta võib kasutada iga olukorda endaaustamiseks, kui inimene lubab.

Siis rääkis politseinik arstile on naiseõest Enriquest,kes oli vanglas. Kui dr Reinert kuulas, mõistis ta, et Ju-mal palub tal oma tööd vanglasse laiendada. Ta oli nõus.Kui dr Reinert vangla poole sõitis, tundis ta vajadustpeatuda ja osta pakikest seemneid. „Imelik,“ mõtles taseemnete eest tasudes endamisi. Ta pani neli seemet ennevanglasse sisenemist taskusse, juhuks kui valvurid ei lubatervet pakki sisse viia.

Enriquega kohtudes ütles dr Reinert, et ta on kristla-ne. Enrique rääkis, kuidas ta tunneb, et Jumal on tedahüljanud. Ta polnud üheski kuriteos süüdi, kuid Jumallasi ikkagi tal vangis istuda. Kaks meest uurisid koosPiiblit neli tundi ning Enrique andis oma südame Juma-lale ja võttis vastu paljud Piibli tõed, millest dr Reinerträäkis.

Kui arst hakkas lahkuma, küsis ta Enriquelt, millegata vanglas tegeleb. „Ma olen aednik,“ vastas Enrique. DrReinert võttis taskust seemned ja andis Enriquele. „Ju-mal käskis mul teel siia need seemned osta. Külva need

21

maha ja nende eest hoolitsedes pane tähele, kuidas hoo-litseb Jumal sinu eest.“

Dr Reinert külastas Enriquet iga paari nädala tagant.Ta sai teada, et Enrique on tunnistanud usust oma kongi-kaaslasele. Nad mõlemad palusid ristimist vangla tagaasuvas jões. Praegu jagavad need kaks meest oma uskuteistega vanglas ja jutlustavad hingamispäeviti. Seni onselle tulemusel ristitud kuus vangi.

Dr Reinert teab, et Jumal annab igaühele võimaluseusust tunnistada. See võib olla piiblitundide pidaminevõi jutlustamine või midagi muud. Kui oleme tahtlikud,ilmutab Jumal meile oma plaani. Ja me saame Jumalastkuulutada, kui anname misjoniannetusi, et aidata teistelJumala armastusest kuulda.

Lühidalt* Belém asub Amazonase jõe suudmes. See on pea-

mine Atlandi ookeani sadam.* Belémis asub Põhja-Brasiilia koguduse peakorter

ja ka vastrajatud Amazonase adventkolledþ, ainus kõr-gem adventõppeasutus Põhja-Brasiilias. Siin saavad sa-jad Põhja-Brasiilia õppurid õppida kristlikus keskkon-nas ja valmistuda Jumala töö jaoks.

22

1. august 2009Brasiilia

Aquino Bastos (juunior)

Paat ja unistusAquino Bastos (juunior)

[Paluge see mina-vormis lugu ühel noormehel ettekanda.]

Minu nimi on Aquino. Ma sündisin Amazonase jõeääres. Nagu enamik jõe ääres elavatest inimestest oli meiepere materiaalselt vaene. Kuid ma mäletan isa jutustusiLeo ja Jessie Halliwellist, misjonipioneeridest, kes sõit-sid mööda Amazonase jõge ning tõid jõeäärsetele elani-kele meditsiiniabi ja lootust. Siis nägin ühel päevalHalliwellide paati, mille nimi on Luziero – valgusekand-ja. Need paadid – neid käis aastas mitu – tõid minu pere-le adventusu. Töö, mida neilt paatidelt tehti, muutis meiepere elu. Päeval, mil vaatasin seda paati, sündis mu sü-

23

dames unistus saada pastoriks ja jagada Jumala armas-tust teistele nagu misjonärid meile.

Kui ma sirgusin suuremaks, kasvas ka soov teha Ju-mala tööd. Kuid unistused, ükskõik kui kallid, peavadkord seisma silmitsi reaalsusega. Minu vanematel olikaheksa last. Neil ei olnud võimalik mind adventkoolisaata. Pealegi asus lähim adventkool kolmepäevase paa-disõidu kaugusel meie kodust. Kuid ma ei lasknud unis-tusel surra. Lõpuks veensin vanemaid mind adventkesk-kooli lubama. Nad jätsid pisarates hüvasti, sest neil pol-nud aimugi, millal nad mind taas näevad, ja nii sõitsinkooli.

Usinasti tööd tehes sain koolis hakkama ja lõpetasindiplomiga, mis lubas mul töötada algkooliõpetajana.Pastor oli öelnud, et selle abil saan teenida raha, midaläheb vaja haridustee jätkamisel.

Kuid kooli lõpetamise rõõmuga tuli uus väljakutse.Lähim kolledþ oli kodust 3200 kilomeetri kaugusel, kau-gel Lõuna-Brasiilias. Koolis käisid tuhanded adventistidkogu Brasiiliast ja mul ei olnud võimalik sel aastal kol-ledþisse kohta saada. Ning mul polnud kojusõiduks raha.

Palvetasin neil keerulistel päevadel palju, sest tead-sin, et Jumal oli mind kutsunud teenima. Pidin ootama jausaldama, et Tema lahendab kõik. Siis sain teada, et unioo-nil oli vaja vabatahtlikke õpetajad adventkoolidesse. Mateadsin, et ma sobin selleks, sest olin saanud keskkoolistõpetajadiplomi, seepärast esitasin avalduse. Mind võetivastu.

24

Esimesel aastal töötasin vabatahtlikuna. Hiljem palu-ti mul jääda palgaliseks õpetajaks ja ma olin nõus. Usku-ge, ma säästsin iga münti mis võimalik, et suudaksinmaksta õppemaksu, kui saan edasi õppida. Lõpuks, pä-rast kolme aastat õpetajatööd, oli mul raha, et kolledþis-se minna.

Kui ma seekord esitasin avalduse adventkolledþisõppimiseks, võeti mind vastu. Müüsin adventkirjandust,et tasuda õppemaks ja muud kulud. Pärast veel nelja aastatraskusi ja õppimist ning paljusid perest eemal veedetudaastaid lõpetasin kolledþi Issanda teenrina. Lõpuks ometioli täitunud mu unistus saada pastoriks. Mu pere oli musaavutuste üle uhke, kuid mina olin ainult Jumalale tä-nulik selle eest, mida Ta minu elus teeb.

Mu lugu ei ole midagi erilist. Liigagi paljud Põhja-Brasiilia noored, kes on tahtnud õppida Jumala ja kogu-duse töö jaoks, ei ole seda saanud, sest läheduses poleadventkolledþit ega ülikooli.

Kuid see muutub nüüd. Põhja-Brasiilia unioon, misjuhib tööd Brasiilia Amazonase piirkonnas, on alusta-nud kolledþi ehitamist Belémi, suurde linna Amazonasejõe Atlandi ookeanisse suubumise kohas. Amazonaseadventkolledþ avas uksed teoloogiatudengitele sel aastalning edaspidi lisanduvad teised vajalikud programmid,mis valmistavad õppureid ette Jumala tööks.

Teil on võimalik jagada Põhja-Brasiilia töö edu, sestosa selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamispäevaannetustest aitab lõpetada selle kolledþi ehituse esimesefaasi.

25

Minu unistus teenida Jumalat pastorina sai algusemisjonilaeva külaskäigust lapsepõlves. Praegu püüanjulgustada adventnoori järgima Jumala unistust elus,unistust teenida Jumalat ja inimkonda. Jumal on ustav.Aitäh teile, et toetate selle unistuse täitumist.

Misjoniteated* Üks 58-st Põhja-Brasiilia elanikust on seitsmenda

päeva adventist. Põhja-Brasiilia unioonis on üle 351 000koguduseliikme. Kogudusel on raadiojaam, kaks kaas-aegset haiglat ning 58 alg- ja keskkooli, kus õpib 21 000õpilast. Kuid piirkonnas ei ole kõrghariduslikku õppe-asutust, kus valmistada neid noori ette Jumala tööks.Õpilased, kes soovivad pärast keskkooli edasi õppida,peavad sõitma kuni 8000 kilomeetri kaugusele teise ad-ventõppeasutusse.

* Osa selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamis-päeva annetustest aitab avada Amazonase adventkolled-þi, mis hakkab teenima Põhja-Brasiilia kristlikke noori.

26

8. august 2009Brasiilia

Adriana de Melo

Võitlus JumalagaAdriana de Melo

[Paluge see mina-vormis lugu noorel naisterahval ettekanda.]

Kui ma olin 14aastane, avastasin kümme käsku. Mindüllatasid kujude kummardamise keeld jahingamispäevakäsk. Kaotasin huvi perekonna kirikuvastu.

Minu tädi on adventist. Ühel päeval tundis ta sundimeile oma usust rääkida. Kuid ta arvas, et ei suuda piib-litundi pidada, seepärast kutsus ta ühe koguduseliikmekaasa.

Nad tulid peaaegu kuu aega igal õhtul meie juurdePiiblit uurima. Alguses ma ei olnud huvitatud, aga kuulõpuks olin kindel, et olin leidnud õige koguduse. Kuid

27

ma olin 15aastane ning armastasin pidusid, mida musõbrad korraldasid. Ma teadsin, et kõik, mida armastan,lõpeb, kui ühinen kogudusega. Seepärast ma venitasinasjaga.

Ema ütles, et kui mina ei lähe ristimisele, siis ei lähetema ka. Õde kartis, et ema hakkab uuesti suitsetama, kuiteda ei ristita. Ma ei tahtnud seda, niisiis mõtlesin väljaplaani, kuidas saaks ema ristitud ja mina saaksin seda ot-sust vältida. Kavatsesin oodata, kuni ema saab ristitud jasiis minema joosta. Kuid Jumalal olid teised plaanid.

Ristimispäeval ütlesin emale, et ta läheks esimesena,nii et saaksin tema ristimist näha. Ta läks vette nuttes.Aga kui pastori oli ta ristinud, tuli ta veest välja ja ta nägusäras. Ma hakkasin nutma ja kallistasin teda, kui ta ruu-mi astus. Kuulsin häält südames ütlemas: „Järgi ema ees-kuju. Ma valisin teie pere minust tunnistama.“ Ma ei saa-nud põgeneda; ma jooksin ristimisbasseini.

Muutus minu peres oli hämmastav. Palvetasime naab-rite eest ja rääkisime neile usust. Siis kutsusime neidevangeelsetele koosolekutele, mida ise korraldasime. Ajajooksul ristiti 73 inimest. Ma mõistan, et seda ei teinudmeie, vaid Jumal. Ristimisest saadik on meie pere juhti-nud Jeesuse juurde umbes 4000 inimest.

Siis kutsus Jumal mind teise linna piiblitöölisena töö-tama. Ma ei tahtnud kolida. Ma tundsin, et teen Jumalatööd seal, kus olen. Ning piiblitöölisena oleks mu palkkaheksandik sellest, mida maksti mulle senise töö eest.Ma olin koolis, niisiis ütlesin pakkumisest ära.

28

Kolme kuu pärast, kui lõpetasin kooli, sain uuestikutse. Ma ei tahtnud ikka minna. Ma ei tundnud seallinnas kedagi ja seal polnud mul ühtegi sugulast. Mullemeeldis teha Jumala tööd kodus, kus elas mu pere. KuidJumal ei jätnud, vaid ütles ikka: „Mine.“ Ma ei mõistnud,miks mul oli vaja kolida kaugemale, kui sain kodus töödteha. Ma võitlesin Jumalaga kolm kuud, isegi pärast seda,kui mu ema ütles, et peaksin minema. Lõpuks andsinalla.

Jumal on mind selles linnas õnnistanud, kuigi matunnen perekonnast puudust. Vahel küsin Jumalalt, midama siin teen, ja Ta näitab mulle. Oleme kahe sõbragapidanud kolme aasta jooksul 12 evangeelset koosoleku-te seeriat, juhtinud üle 1600 inimese Kristuse juurde jarajanud uue koguduse. Nüüd ma tean, et Jumalal on siinminu jaoks töö.

Eelmisel aastal kutsuti mind adventkeskkooli kapla-niks. Ma võitlesin Jumalaga kutse pärast, kuid tundsin,et Jumal julgustab mind minema. Niisiis võtsin kutse sedamõistmata vastu. Ja Ta on mind õnnistanud.

Oleme rajanud õpilaste jaoks väiksed grupid – 140gruppi 850 õpilase hulgas. Lapsed õpivad Piiblit ja tun-nistavad üksteisele oma usust, kaasa arvatud need õpila-sed, kes ei ole adventistid. Oleme moodustanud ka õpi-laste paarid, kes uurivad koos Piiblit ja võtavad osa koo-livälistest projektidest. Õpilased hoolitsevad puudustkannatavate perede eest, aidates neid toidu ja riietega,koristades nende kodusid ning rääkides neile Jumala

29

armastusest. Lastele meeldib see ja raskustes pered saa-vad õnnistatud.

Kooli vaimulike programmide tulemusena ristiti eel-misel aastal üle 100 õpilase, 56 sugulast ja üks õpetaja.Nüüd ma tean, et Jumal tahab mind selles koolis õpetadaja vormida. Ta on andnud mulle palju enam, kui oleksinosanud paluda.

Paljud minu kooli õpilastest soovivad jätkata õpin-guid adventkõrgkoolis. Uus Amazonase adventülikoolBelémis on tulevaste koguduse juhtide esmane õppeasu-tus ning teie kolmeteistkümnenda hingamispäeva anne-tused aitavad selle teoks teha.

Misjoniteated* Kuigi Põhja-Brasiilias on üks inimene 58-st seits-

menda päeva adventist, ei ole 57 58-st adventistid.* Lõuna-Ameerika koguduse eesmärk on kogudus-

teta piirkondades teha väikeste gruppide tööd. Kogudu-seliikmed tulevad väikeses, turvalises õhkkonnas kok-ku Piiblit uurima ja palvetama. Nad kutsuvad enda juur-de naabreid Jeesusest rohkem teada saama.

* Paljudel kogudustel toimub väikeste gruppide töönii laste ja teismeliste kui ka täiskasvanute jaoks. Needväikesed grupid käivad koos nädala sees, et uurida koosPiiblit ja palvetada. Väikese grupi liikmed kutsuvad omasõpru enda juurde, et rohkem inimesi saaks õppida Jee-sust tundma.

30

15. august 2009Ecuador

Juan Saant

Valgus dþunglisJuan Saant

Teismeline noormees astus bussist välja ja vaatas rin-gi. Ta ei olnud kunagi näinud nii kõrgeid hooneid ja ti-heda liiklusega tänavaid. Tal ei olnud aega seda kõikevahtima jääda, sest tal oli ülesanne. Aga kuhu ta peaksminema? Ta palvetas: „Jumal, juhi mind inimeste juur-de, kes peavad sinu hingamispäeva.“ Seejärel hakkas takõndima.

Ta möödus rahvarikastest poodidest ja tänavatel ma-nööverdavatest autodest. Ta peatus teatrimaja ees ja vaa-tas, kuidas inimesed läksid sisse. Ta järgnes neile, kuigita ei teadnud, mida ta eest leiab. Keegi tervitas teda suur-de inimesi täis saali sisenemisel. Ta istus ja ootas.

31

Juan elab väikeses külas Kagu-Ecuadori dþunglis.Tema rahvas teadis Jumalast vähe. Juan oli käinud teiseslinnakeses keskkoolis. Ta oli saanud Uue Testamendi jaluges seda innukalt. Ta avastas Jumala tõed, mis toitsidtema näljast südant. Juan palus Jumalal õpetada, kuidasta saab Jeesust järgida.

Juan oli läinud teise külla varusid täiendama. Ta olileidnud räbaldunud raamatu ja hakanud seda lugema.Raamat kinnitas seda, mida Juan oli Piiblist lugenud. Taigatses leida kogudust, mis pidas Piibli hingamispäeva.

Juan pidi nad leidma! 19aastaselt asus ta kolmepäe-vasele rännakule läbi dþungli lähimasse linna, et leidahingamispäevapidajad. Kuid seal ei teadnud keegihingamispäevapidajatest midagi. „Mine Ambatosse,“ olikeegi soovitanud. Niisiis kulutas Juan oma viimaseddollarid Ambato bussipiletile. Ta oli jõudnud õhtupooli-kul kohale ja hakanud Jumala järgijaid otsides kõndima.Siis oligi ta leidnud teatrimaja.

Üks mees hakkas kõnelema ja Juan kuulas kasvavaerutusega, kuidas mees rääkis hingamispäevast ning teis-test tõdedest, mida Juan oli Piiblist leidnud. Jumal olijuhtinud Juani samme dþunglikodust sellesse teatrimaj-ja, et ta võiks leida inimesed, kes peavad Tema käske!

Pärast koosolekut otsis Juan pastori üles ja ütles talle:„Ma tahan ristitud saada!“ Üllatunud pastor soovisJuaniga järgmisel päeval kokku saada. Üks koguduselii-ge pakkus Juanile ulualust ning pastor külastas teda sealjärgmisel hommikul. Kui pastor küsitles Juani, mõistis

32

ta, et noormees tundis Jumala Sõna ja ta oli nõus tedahingamispäeval ristima. Juan ei olnud kuni ristimiseniadventkirikus käinud.

Juan läks innukalt tagasi kodukülla oma uut uskujagama. Ta rääkis külaelanikele: „Meil on Jumal, kes ar-mastab meid ja soovib, et käiksime Tema hingamispäe-val koos. Tal on meile palju asju õpetada.“

Alguses kuulasid Juani sõnumit mõned inimesed. Agakui ta rääkis usust järgmised neli kuud, hakkasid inime-sed vähehaaval tema juttu omaks võtma.

Juanil oli vaja abi inimeste õpetamisel, seepärast tegita pika rännaku Ambatosse, et kutsuda oma külla pastorappi. Pastor oli nõus tulema ja kaks meest lendasid vih-mametsas asuvale lennuväljale. Mõned külaelanikud olidneile vastu tulnud ja aitasid asju külla kanda. Vaevalineteekond läbi moskiitosid täis dþungli ja üle mitme jõekestis lämmatavas kuumuses poolteist päeva.

Pastor pidas mitmesuguseid loenguid tervisest, abi-elust ja perekonnast ning Piibli tõdedest nagu hingamis-päev. Juan oli juba inimestele neist asjust rääkinud, nii etnädala lõpuks oli 15 inimest ristimiseks valmis. Paljudmehed võtsid Piibli õpetused vastu, kuid neid ei saanudristida, sest neil oli kaks naist.

Kui pastor läks Ambatosse tagasi, jätkas Juan Jumalasõna kuulutamist ümberkaudsetes külades. Viie kuu pä-rast tuli pastor tagasi veel nädalaks õpetama ja ristimaveel 18 inimest, kelles enamik oli mehed, kes olid teisestnaisest loobunud.

33

Üks teine pastor külastas Juani küla ja mõistis, etpeaaegu kõik käivad hingamispäeval jumalateenistustel.Külaelanikud olid ehitanud õlgedest ja puidust väiksepalvela, mis on hingamispäeval jumalakummardajaid täis.

ADRA viis läbi kuuekuulise kirjaoskuse programmi,et õpetada inimesi lugema. Siis saavad nad ise Piiblitlugeda. Ambato koguduse liikmed tulid ja viisid läbi ter-viseprogrammi ning koolivaheaja piiblikursuse.

Neli aastat on möödunud ning tänapäeval on Juanidþunglikodus üle 135 inimese andnud oma elu Jumalaleja ristitud adventkogudusse. Mõned uued usklikud aita-vad Juanil levitada Jumala sõnumit teiste külade elani-kele, kes ootavad, et seda kuulda. Praegu seisavad mit-mes külas lihtsad palvelad.

Juan tänab Jumalat, et Ta juhtis teda adventkogudusejuurde ja aitab levitada evangeeliumikuulutust teistele.Teie misjoniannetused toetavad Juani, kui ta töötab Kagu-Ecuadori pärismaalaste hulgas.

Lühidalt* Ecuador asub piki Lõuna-Ameerika Vaikse ookea-

ni rannikut ja ekvaatoril, millelt saab riik oma nime.* Ecuadori riigikeel on hispaania keel. Umbes 80

protsenti Ecuadori elanikest põlvneb pärismaalastest ningpärismaalaste ja eurooplastest esivanemate segust.

34

22. august 2009Ecuador

Marcos Campoverde

MässMarcos Campoverde

[Paluge see mina-vormis lugu teismelisel või noor-mehel ette kanda.]

Mina olen Marcos Ecuadorist. Ma kasvasin üles vägakonservatiivses peres ja arvasin, et seitsmenda päeva ad-ventistid on liiga ilmalikud. Me uskusime, et 144 000 onotsene number ning et päästmiseks peame rangelt järgimatervisepõhimõtteid ja kandma tagasihoidlikku riietust.

Mu pere oli neis tõekspidamistes väga innukas ja minasamuti. Kui ma olin 15aastane, võtsin ette seitsmendapäeva adventistide „päästmise“ nende langenud teedelt.Ühe aasta jooksul veensin kümmet seitsmenda päevaadventisti meie liikumisega ühinema. Ma olin veendu-nud, et teen Jumala tahet.

35

Ma soovisin uurida Piiblit sügavuti, kuid meil ei ol-nud seminari, seepärast tegin seda omal käel. Aga kuima kaevusin Pühakirja ja prohvetikuulutustesse, avasta-sin mõned asjad, mis häirisid mind.

Apostlite tegude raamatus 2:21 on öeldud: „igaüks,kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.“* „Kindlastihüüab Issanda nime rohkem kui 144 000 inimest,“ arut-lesin ma. „Kuidas nad võivad päästetud saada?“ Johan-nes nägi „suurt rahvahulka, keda ükski ei suutnud loen-dada“ (Ilm 7:9). „Kindlasti oli rohkem kui 144 000,“mõtlesin ma. Nõutult palusin oma pastoril seda ilmsetvastuolu selgitada. Kuid tema vastused valmistasid mul-le pettumuse.

Mul oli veel küsimusi, kui taas olin vastustes pettu-nud. „Sul on adventistlikud mõtted,“ ütles üks kogudusejuhtidest.

Minu koguduse inimesed hakkasid mind nimetamausust taganejaks. Mõned hoiatasid, et kui ma oma mõtte-viisi ei muuda, olen igaveseks kadunud. Ma armastasinoma kirikut, kuid teadsin, et pean järgima kõike, midaPiibel õpetab.

Ma pidin tõe teada saama. Seepärast läksin kohalikuseitsmenda päeva adventistide misjonikontorisse ja esi-tasin esimehele samad küsimused, mis oma kogudusejuhtidele.

See mees võttis mu küsimustele vastamiseks aega. Taei olnud kaitsepositsioonil, vaid avas Piibli ja luges sel-lest. Seejärel selgitas ta lahkelt, et seitsmenda päeva adven-

36

tistid järgivad Piiblit ja usuvad, et Ellen White oli Juma-last inspireeritud. Mis kõige olulisem, ta veendus, etmõistaksin – päästmine toimub üksnes Jumala armu jaJeesuse ohvri kaudu, mitte meie enda tegemiste või tege-matajätmiste läbi. Ta andis mulle raamatu koguduse õpe-tuste selgitusega ja soovitas seda uurida.

Ma läksin koju tagasi ja palvetasin enne lugema asu-mist juhtimise pärast. Mõtlesin pikalt ja tõsiselt loetu üle.Peagi teadsin, mida mul tuleb teha. Kui ma kavatsen jär-gida üksnes Piibli õpetusi, tuleb mul ühineda seitsmen-da päeva adventkogudusega – kogudusega, mida olinalati vaenlaseks pidanud.

Vanemad oli mu otsuse tõttu sügavalt pettunud, kuidma pidin järgima Jumala juhtimist. Järgmisel hingamis-päeval läksin seitsmenda päeva adventistide kirikusse.Rõõmustasin vabaduses, mille andis Jeesuse järgimine.Aja jooksul palusin ristimist. Ema tuli mu ristimisele,aga sel ajal kui kogudus rõõmustas, tema nuttis.

Ma soovisin uurida sügavamalt tõekspidamisi, misolid mulle armsaks saanud, ning pastor soovitas mulminna õppima uude Ecuadori adventseminari. Alustasinpeagi seal õpinguid.

Ühel hingamispäeval jutlustasin kooli lähedal advent-kirikus. Pärast teenistus küsis üks mees, kas ma olenseesama Marcos mu endisest kirikust. Ma noogutasin.„Sina juhtisid mind adventkogudusest ära,“ ütles ta, „kuidnüüd olen ma tagasi. See on õige koht.“

Ma rääkisin sellele mehe, et olin hiljuti avastanud endajaoks Jumala kallid tõed ja olen temaga täiesti nõus. See

37

vahejuhtum pani mind otsima teisi, keda oli veennudoma endise kogudusega liituma, et saaksin neile omaeksimusest rääkida.

Mu pere on ikka nördinud mu otsuse tõttu adventis-tiks saada, kuid meil on hea läbisaamine. Ma palvetan, etJumal juhiks neid armastama tõde armu läbi päästmi-sest.

Ecuadori adventnoored vajavad teie abi. Adventse-minar on osa uuest adventkolledþist, mis on rajatud ad-ventkeskkooli linnakusse. Valitsuse akrediteeringu saa-miseks tuleb mitmeid hooneid renoveerida, et need vas-taksid riiklikele normidele. Osa selle kvartali kolmeteist-kümnenda hingamispäeva annetustest aitab teha koolitöös hoidmiseks vajalikke uuendusi. Aitäh, et annate meilevõimaluse õppida Jumala töö heaks Ecuadoris.

Misjoniteated* Ecuadoris on veidi üle 71 000 seitsmenda päeva

adventisti. See teeb ühe adventisti iga 190 elaniku kohta.* Varem pidid adventnoored sõitma Ecuadorist väl-

ja, kui soovisid saada haridust Jumala töö jaoks. Hiljutiandis valitsus kogudusele volitused laiendada keskkoolikolledþi tasemel kursuste võrra. Uus kool on Ecuadoriadventistide tehnikainstituut. Juba õpivad selles esime-sed kursused teenimistööks.

38

29. august 2009Ecuador

Dolores Chavez ja Maria Parra

Ootamatu sõprusDolores Chavez ja Maria Parra

Maria on Ecuadoris elav teismeline. Tema ema tegi pikkitööpäevi ja Maria oli sageli üksi. Ta sõbrustas valede teis-melistega ning hakkas öösiti väljas olema ja pidudel käi-ma. Lõpuks tuli ta koolist ära. Vahel ta kahetses, et elu läkssellises suunas, kuid ta ei osanud seda muuta.

Ühel õhtul töölt tulles leidis Maria ema ja tädi vestle-mas. Maria tädi on seitsmenda päeva adventist ja rääkissageli Mariale Jumalast. Maria tõmbus pingule, kuid tädiesitas hoopis küsimuse: „Kas sa oled mõelnud kooli taga-si minna?“

Maria noogutas ja tädi naeratas. „On üks adventkool,kus lubatakse õpilastel õppemaksu tasumiseks tööd teha.Ma arvan, et sulle meeldiks seal.“

39

Ema julgustas Mariat minema ja Maria oli nõus. Selnädalavahetusel läks Maria kooli ja järgmisel hommikulvõttis vastu töö koristajana.

„Tere!“ tervitas Mariat sõbralik vanem naine. „Minaolen Dolores. Me hakkame koos töötama. Ma näitan sulle,mida teha, ja meil on koos tore!“ Maria noogutas. Tallemeeldis paratamatult see naine, kes nii rõõmsameelselttööd tegi. Kui nad koos töötasid, jutustas Dolores Maria-le oma lastest ja koolist, kus Maria nüüd elas.

Reedel viis Dolores Maria hingamispäevaks kirikutkoristama. Ristimisbasseini nähes küsis Maria uudishi-mulikult: „Mis see on?“

„See on ristimisbassein,“ vastas Dolores. „Et pastorsaaks inimesi ristida.“

„Mind ristiti imikuna,“ ütles Maria mõtlikult.Kiriku koristamise ajal selgitas Dolores, et adventis-

tid võtavad Jeesuse oma Päästjaks ning teevad siis risti-misega avaliku lepingu, et järgivad Teda kogu elu.

Iga päev, kui Maria ja Dolores koos töötasid, rääkisDolores veidi Jumala armastusest. Maria püüdis eiratavestlusi religiooni teemadel, kuid tema enda kiuste muu-tus asi huvitavaks. Maria hakkas esitama küsimusi Ju-mala kohta, keda tema sõber nii väga armastas.

Kui Maria oli ühel päeval masenduses, rääkis Dolorestalle, kuidas ta ise oli nii masenduses, et otsustas mitteenam kirikusse minna. Kuid hingamispäeva hommikulkeeldusid lapsed ilma temata kirikusse minemast. Doloresütles lastele, et nad läheksid ilma temata, kuid lapsed ei

40

olnud nõus. Dolores läks välja tänavale ja julgustas lapsikiriku poole minema. Aga nii kui tema peatus, jäid kalapsed seisma. Ta ajas neid kuni kirikuni. Kuid nad keel-dusid temata sisse minemast. Lõpuks läks ta kirikusse.

Dolores vaatas poodiumi poole ja nägi seal Jeesusttema poole välja sirutatud kätega seismas. Ta läks Jeesu-se poole, lapsed tihedalt kannul. Kui ta jõudis poodiumiette, ei näinud ta enam Jeesust. Ta istus ja palus Jumalaltoma kangekaelse käitumise pärast pisarsilmil andeks.

Dolorese lugu liigutas Mariat. Nad hakkasid koosPiiblit uurima, aga kui Dolores julgustas Mariat oma sü-dant Kristusele andma, oli tüdruk vastu. Ta teadis, et tatunneb vajadust tubaka ja alkoholi järele ning läheb sõp-radega pidutsema, kui ta on koolivaheajal kodus. KuidDolores jätkas oma noore sõbra pärast palvetamist.

Dolores rääkis Mariast kaplanile ja ka tema julgustasMariat usus end Jeesusele alistama. Jumal annab talleuue südame ja aitab võita harjumused, millega ta ise toi-me ei tule. Maria palvetas, et tal oleks jõudu anda omaelu Jumalale.

Maria teadis, et tema ema oli kunagi olnud adventist.Kui ta rääkis emale, et kavatseb anda südame Kristusele,siis ema nuttis, seekord rõõmupisaraid. Kui Maria otsus-tas ristimisele minna, tuli kogu pere teda toetama. Nadolid hämmastunud muutustest Maria elus. Pahura ja lu-gupidamatu teismelise asemel nägid nad lahked ja viisa-kat tüdrukut. Peagi tuli ka Maria ema kirikusse ja tõiMaria õe kaasa.

41

Maria õpib ikka veel Ecuadoris adventkeskkoolis.„Siiatulek oli mu elu parim otsus,“ ütleb ta. „Ma tänanJumalat, et ta saatis mulle Dolorese, ootamatu sõbra, kestutvustas mulle oma Sõpra Jeesust.“

Keskkooli, kus Maria õpib, laiendatakse kõrgkoolitasemel kursustega, et täita koguduse kasvavaid vajadu-si. Osa selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamispäe-va annetustest aitab uuendada kooli rajatisi, et need vas-taksid riiklikele normidele. Aitäh, et aitate EcuadorisMaria-taolistel noortel leida Kristust ja saada haridustTema teenimiseks.

Misjoniteated* Ecuadori adventistide tehnikainstituut annab ad-

ventnoortele võimaluse valmistuda Jumala teenimiseksoma kodumaal. Instituudil on Santo Domingo advent-keskkooliga ühised õpperuumid ja ühiselamu.

* Kuid valitsuse akrediteeringu saamiseks tuleb koolirajatisi uuendada – eriti ühiselamut, sööklat ja klassiruu-me – et need vastaksid riiklikele normidele. Osa sellekvartali kolmeteistkümnenda hingamispäeva annetustestaitab renoveerida neid uue kooli jaoks vajalikke hoo-neid.

42

5. september 2009Ecuador

Gustavo Cevallos

Luba mul lihtsalt surra!Gustavo Cevallos

Gustavol oli raske lapsepõlv. Isa oli alkohoolik jaema nägi vaeva kuue lapse eest hoolitsemisega. Gustavoleei meeldinud purjus isa näha, kuid teismeikka jõudeshakkas ta ka ise jooma.

Kui Gustavo oli 16aastane, lahkus ta kodust ja leidistöökoha. Aga kui ta polnud parasjagu tööl, siis põgenesta õnnetu elu valu eest alkoholi ja muusikasse. Mingilhetkel mõistis ta, et laulab päris hästi. Ta hakkas tegemakõrvaltööd restoranides ja baarides lauldes. Selle eest eimakstud palju, kuid see meeldis talle.

Teised märkasid noormehe talenti ja tutvustasid tedainimestele, kes lasid tal laulda. Ta sai kohalikult tuntuks

43

ning peagi palusid inimesed teda erilistele sündmustelelaulma. Gustavo lootis, et ta võib äkki kuulsaks ja võib-olla ka rikkaks saada. Aga isegi siis, kui ta sai kuulsaks,tundis ta end eksinu ja üksildasena. Ta jõi rohkem ningveetis aega kirjutades ja lauldes laule, mis olid täis mee-leheidet.

Vahel mõtles ta vaikusehetkedel, kuidas saab olla nii,et tal on kõik, millest ta unistas, ja ta tunneb ikkagi tüh-just. Tema elu läks allakäigutreppi pidi allapoole ning tahakkas soovima, et võiks surra.

Ühel päeval leidis Gustavo avatud kiriku ja läks sis-se. Ta põlvitas ja palvetas: „Jeesus, ma ei taha sellist elu.Ma ei taha olla see, kes ma olen. Ja ma ei taha elada.Luba mul lihtsalt surra!“ Kuid Jumal ei vastanud Gustavopalvele ega lasknud tal surra. Pettunult lahkus Gustavokirikus.

Seletamatutel põhjustel otsustas ta samal nädalal pannaend kirja õhtukooli, et lõpetada keskkool. Seal märkasta üht klassikaaslast, noort neidu, kes tundus olevat teist-sugune. Tema ümber oleks nagu olnud rahu ja rahulik-kuse aura. Gustavo vaatles teda mõne hetke, seejärelküsis, mis muudab ta nii rahulikuks. Neiu ütles, et kaGustavo võib oma ellu rahu saada.

Ta tutvustas Gustavot oma sõbrannale Saritale. Sari-ta elus oli samasugune rahu ja rahulikkus. Noored vest-lesid palju ja said sõpradeks. Ühel päeval kutsus SaritaGustavo enda koju õhtusöögile. Kui nad istusid lauda,haaras Gustavo kahvli, kuid Sarita isa palus kõigil pea

44

palveks kummardada. Gustavo ei olnud varem enne söökipalvetanud, kuid see andis hea tunde.

Sarita meeldis Gustavole ja ta tahtis muuta oma elu,et ta oleks neiu jaoks piisavalt hea. Ta ei mõistnud veel,et Ainus, kes saab tõeliselt muuta, on Jeesus. Sarita isarääkis Gustavole Jumalast ja pakkus, et nad võiksid koosPiiblit uurida. Gustavo oli nõus ja peagi juhtis uus sõberteda võtma Jeesust oma Päästjaks. Gustavo loobus alko-holist. Ja kui ta sai teada hingamispäevast, lõpetas ta kaoma muusikalise karjääri. Mõne kuu pärast sai ta ristitudja üsna varsti kihlus ta Saritaga. Gustavo mõistis, miksJumal ei olnud ilmselt vastanud tema palvele surra. Ju-malal oli tema jaoks midagi paremat. Kuid Gustavo eiteadnud, mida ootas Jumal temalt nüüd, kui ta on krist-lane. Koguduseliikmed palusid teda hingamispäevakooliõpetajaks. Gustavo avastas, et talle meeldib Piiblit õpe-tada, isegi kui ta teab nii vähe.

Siis kuulis ta uuest adventseminarist, mis rajati Ecua-dori. Taskus ainult 20 dollarit, läksid Gustavo ja Saritakooli ning Gustavo hakkas teenimistööks õppima.

„Issand on mind nii väga õnnistanud,“ ütleb Gustavo.„Ta päästis mind halvast lapsepõlvest ja muusikukarjää-rist, mis oleks mind peaaegu hävitanud. Nüüd valmistabTa mind ette Teda pastorina teenima. Mida enamat võik-sin tahta?“

Jumalal oli sellele küsimusele vastus. Gustavo rääkisusust vanematele ja kuulis rõõmuga, et pere oli taasühi-nenud. Isa lõpetas joomise ja hakkas kirikus käima. Aja

45

jooksul sai ta ristitud ja praegu töötab ta kirjandusevan-gelistina. Ka Gustavo ema võttis Jeesuse oma Päästjaks.Peagi saab ta ristitud ning tema vennad ja õed õpivadsamuti Kristust järgima.

Veel paljud Ecuadori adventnoored leiavad sarnaseltGustavole ja Saritale rõõmu Kristuse teenimises. Ja nüüd,kui kogudus on nende koolitamiseks asutanud kolledþi,saavad paljud valmistuda kodumaalt lahkumata kristli-kuks tööks.

Osa selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamispäevaannetustest aitab ehitada uue adventkolledþi linnakut, etveel paljud õppurid saaksid seal õppida. Aitäh annetusteeest, et teised saaksid teenida.

Misjoniteated* Ecuador asub ekvaatoril, sellest ka riigi nimi. Ek-

vaatoriga seostuv troopiline kliima on Vaikse ookeanirannikul ja piki Ecuadori geograafias domineerivatemägede idajalamit. Riigi südames, merepinnast kõrge-mal, on mõõdukam kliima.

* Ecuadoris elab umbes 71 000 seitsmenda päevaadventisti. See teeb ühe adventisti iga 190 elaniku koh-ta.

46

12. september 2009Ecuador

Carlos Espinosa

UsuahelCarlos Espinosa

Edward oli õnnetu. Tema ja ta naine tülitsesid sagelining Edward kartis, et nende abielu lõpeb lahutusega.Kuid Edward soovis probleemid lahendada ja anda abi-elule võimaluse jätkuda. Aga kuidas?

Kui Edwardi naise pere sai teada, et neil on raskusi,soovitasid nad otsida pastori ja minna nõustamisele.Edwardi naine leidis adventpastori, kes aitaks neil prob-leemid lahendada.

„Kui te soovite õnnelikku abielu,“ ütles pastor, „siiskutsuge oma koju Jeesus. Jumal lõi abielu. Tema teab,kuidas teie abielu tugevdada. Kutsuge Jeesus oma ellu,kogege Tema armastust ja õpetage oma lapsi Teda tund-

47

ma.“ Pastor soovitas paaril iga päev lugeda Piiblit japalvetada – koos.

Kui Edward ja ta naine hakkasid koos palvetama jaPiiblit lugema, leidsin nad tugevuse Jumala tõotustes.Nad hakkasid kirikus käima ja said seal uusi sõpru. Ajajooksul paar ristiti. Edward oli rõõmus, et pere on koos.

Ühel päeval märkas Edward, et politseiülem Carlosnäeb murelik välja. „Mis lahti?“ küsis Edward.

Carlos vaatas sõbrale otsa. „Mul on peaaegu kõik,mida ma võiksin tahta, kuid ma pole õnnelik. Mu nainetahab lahutust ja vanem poeg valmistab meile palju mu-ret.“

Edward kuulas Carlost ja andis siis nõu: „Kui meil olinaisega probleeme, siis soovitas pastor meil panna Ju-mal elus esikohale. Me tegime nii ja see toimis. Jeesusmuutis meie elusid ja päästis meie pere. Jumal võib sedaka sinu perega teha. Tulge meie kirikusse ja kohtugepastoriga. See muudab ka teie peret.“

Carlos oli nõus proovima ükskõik mida, et pere olekstaas õnnelik. Ta palus Edwardil tulla koos pastoriga tallekülla. Mehed tulid ning vestlesid Carlose ja tema naiseMarlene’iga. Paar oli nõus Edwardiga Piiblit uurima jasõbrad hakkasid koos Jumala sõna avastama.

Edward kutsus Carlose ja Marlene’i linnas peetavate-le evangeelsetele koosolekutele. Pärast esimest koosole-kut ütles Carlos: „Tundus, nagu oleks pastor rääkinudtäna õhtul otse minule. Ja kui ta palus tõusta kõigil, kessoovivad Jeesuse vastu võtta, ei saanud ma istuma jää-da. Ma kõndisin ette, ise nuttes nagu laps.“

48

Carlos ja Marlene leidsid vaimuliku aluse, millele taas-rajada oma abielu. Nad hakkasid kirikus käima ja saidlõpuks ristitud. Nad jätkasid kodus perega Piibli uuri-mist. Kuid neil oli ikkagi probleeme. Nende vanim poegJuan oli mässuline teismeline, kes ei austanud vanemaid.Ta oli ühinenud rokkansambliga, mis pani teda jooma,suitsetama ja narkootikume tarbima.

Ühel päeval leidis Carlos oma poja toast marihuaa-nat. „Ma olen politseiülem,“ mõtles ta. „Kuidas saab mupoeg sedasi seadust rikkuda?“ Carlos püüdis Juanigarääkida, aga noormees ei kuulanud. Carlos ja Marlenerääkisid pastorile oma poja probleemidest ja lootusest,et ta annab oma elu Kristusele. „Mida me saame teha,pastor?“ küsisid nad.

Pastor ütles, et Juani probleemid perega olid algusesaanud aastaid tagasi ning nende lahendamiseks on vajaaega ja vastastikust lugupidamist.

Carlos ja Marlene kutsusid oma poega endaga kiri-kusse kaasa. Nende üllatuseks oli Juan nõus. Juanilemeeldisid koguduse noored ja ta hakkas nendega aegaveetma. Juan tundis oma elus Jumala vaimu. Ühel päe-val ta palvetas: „Jumal, palun muuda mind. Tee mindteistsuguseks inimeseks.“ Juan avastas, et kristlase elupole lihtne ning eriti raske oli tal loobuda suitsetamisest.Kuid ta püüdis ja palvetas.

Siis, noorte väljasõidul randa, kuulis Juan Jumalahäält. „Sa oled minu oma,“ ütles Jumal. „Järgi mind.“Juan andis oma südame Jumalale. Ta leidis pastori japalus ristimist.

49

Juani vanemad olid hämmastunud muutusest omapoja juures, kes nüüd suunas energia teiste heaks tööta-misse. Peagi oli ta rajaleidjate juht.

Juan lõpetas keskkooli ja rääkis vanematele, et tun-neb, kuidas Jumal kutsub teda pastoriks. Ta astus teo-loogiakooli, mis just Ecuadori rajati. Ta soovib väga lõ-petada õpingud ja töötada selleks, et luua uusi sidemeidpatuste inimeste ja Issanda vahel.

Meie misjoniannetused aitavad tugevdada usuahelat,mis seob usklike üksteise ja Jumalaga. Meie annetusedaitavad muretseda vahendeid ja programme nende uutesidemete loomiseks. Aitäh usuahela tugevdamise eestkogu maailmas.

Misjoniteated* Hispaanlased maabusid Ecuadori rannikul esimest

korda 1526. aastal. 1534. aastaks olid nad alistanud in-kad, kes tolle ajani olid maad valitsenud. Koos hispaaniakeelega tõid vallutajad kaasa oma katoliku usu.

* Praegu järgivad umbes 96 protsenti Ecuadori ela-nikest katoliku usku. Ainult umbes 2 protsenti nimeta-vad end protestantlikeks kristlasteks ja ainult veidi üle71 000 on seitsmenda päeva adventistid. See teeb üheadventisti iga 190 elaniku kohta.

* Palvetage, et Ecuadori adventusklikud tunnistak-sid avalalt oma usust, et Jumala kuulutus võiks levidaüle kogu maa.

50

19. september 2009Ecuador

Edwin Baquero Aguirre

Nüüd ma näenEdwin Baquero Aguirre

[Paluge see mina-vormis lugu meesterahval ette kan-da.]

Minu nimi on Edwin ja ma elan Quitos Ecuadoris.Kord arvasin, et mul on kõik – oma äri, imetore naine jakolm kena last. Siis kaotasin kõik.

Ühel päeval märkasin, et asjad paistavad ähmasedolevat. Läksin arsti juurde, arvates, et mul on vaja uusiprille. Kuid prillide väljakirjutamise asemel ütles arst, etma kaotan nägemise. Hämmelduses läksin teise arsti juur-de ja siis veel kolmanda juurde. Kuid nad kõik ütlesidsama: ma jään pimedaks.

Ma olin masenduses. Ütlesin naisele halvasti ningeirasin lapsi või karjusin nende peale. Ma olin nii vihane

51

ja haavunud, et ei suutnud oma emotsioone kontrollida.Ma tean, et tegin oma perele haiget ja see muutis muenesetunde veelgi halvemaks.

Ma olin alati oma pere eest hoolitsenud; ma olin tu-gev ja enesekindel. Mida nõrgemaks mu silmanägeminejäi, seda suuremaks kasvas masendus.

Kord pärast üht eriti tulist vaidlust naisega käskisintal enda juurest ära minna. Ta keeldus, kuid mõne päevapärast tuli tütar minu juurde ja teatas pisarsilmil, et nadkolivad ära. Kõik nutsid. Ma teadsin, et see oli minu süü;mina olin nad minema ajanud. Kuid ma lasin neil minna,sest tahtsin, et neil oleks rahu sel ajal, kui minu hingesmöllas torm.

Äkitselt olid nad läinud. Vaikus pilkas mind. Ma si-rutasin käe ja lülitasin sisse raadio, lootes leida midagi,mis pööraks mõtted muredelt eemale. Minu elu pime-dusse tungis lahke ja meeldiv hääl ning ma ei keeranudjaamalt ära. „Jumal armastab sind; Jeesus tahab olla sinuPäästja. Tule sellisena, nagu sa oled, ja Jeesus võtab suvastu.“

Mehe sõnad puudutasid mind ja silmad täitusid pisa-ratega. Meie pere polnud kunagi usklik olnud. Olin alatimõelnud, et suudan ise hoolitseda kõige eest, mis ettetuleb. Kuid selle kõleda õhtu üksilduses klammerdusinlootuse külge, mida sisaldasid kõneleja sõnad.

Saate lõpus kutsus kõneleja üles kuulajaid helistamaja piibliuurimist küsima. Ma helistasin ja vestlesin üheteise pastoriga. Rääkisin talle oma loo ja ta lubas saata

52

kellegi minu juurde Jumala Sõna jagama. Kaks meesttulid. Kui nad rääkisid, tundsin oma pimedas maailmaslootusekiirt. Kui nad palvetasid minu eest, tulvas musüdamesse Jumala rahu. Tundsin mitme kuu jooksulesimest korda rahu.

Uurisime koos Piiblit ja ma avastasin Jumala piirituarmastuse minu vastu. Mõistsin, et see oli kogu aeg minuelus olnud, ma polnud seda lihtsalt märganud. Õppisinpalvetama ja andsin probleemid Jumala kätesse.

Minu nägemine muutus kehvemaks ja ma ei näinudenam töötada ega isegi lugeda. Mul oli palju aega omaelu üle mõelda. Minu kaaslaseks sai kristlik raadiojaamRadio Nuevo Tiempo. Ma teadsin, et vajan Jumalat elumuutma, et mul oleks lootust pere tagasi saada.

Palusin adventistidest sõpradel end kirikusse viia ningseal leidsin eest meeldiva perekonna. Kuulasin CD-ltPiiblit ja jätkasin Radio Nuevo Tiempo kuulamist, et saadalootust ja inspiratsiooni. Jumala sõnade kuulamine val-gustab isegi pimedamaid päevi. Mõne kuu eest sain maristitud.

Mul polnud aimugi, kus oli mu perekond. Hakkasinnende pärast palvetama ja palusin ka uutel adventsõpra-del sama teha. Soovisin rääkida neile, mida oli Jumalminu elus teinud.

Siis helises ühel päeval telefon. Kuulsin teisel pooloma naise häält. Ma peaaegu nutsin õnnest. Rääkisin tal-le, kuidas mu elu on muutunud, et minust on saanudkristlane. Tal oli minu pärast hea meel.

53

Mu naine ja pere külastavad mind korrapäraselt jama loodan, et peagi saab meist taas lähedane perekond.

Minu füüsiline nägemine halveneb järjest, kuid Ju-mal on tervistanud mu vaimu. Jumal on näidanud mulleoma imelist valgust isegi sel ajal, kui mina jään pime-daks. Soovin jagada seda valgust oma kalli perekonna jateistega, kes kuulevad mu lugu.

Tänan iga päev Radio Nuevo Tiempo’t ja lootusesõ-numit, mida see jaam saadab üle kogu Ecuadori.

Osa selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamispäevaannetustest aitab toetada Radio Nuevo Tiempo tööd javõimaldab raadiojaamal viia kuulutus lootusest Jeesu-ses veelgi enamate inimesteni, kel on vaja Jumala armas-tuse valgust.

Misjoniteated* Raadio on Ecuadoris oluline sidevahend. See jõuab

selle mägise maa kõige kaugematesse paikadesse. Ad-ventkogudusel on Ecuadoris mitu raadiojaama, millenimeks on Radio Nuevo Tiempo.

* Osa selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamis-päeva annetusest aitab parandada nende raadiojaamadesaatevõimsusi ja ühendada need efektiivsemasse võrku,nii et saateid saab toota keskuses kogu riigis kasutami-seks.

* Palvetage, et Jumal õnnistaks neid raadiojaamu,mis annavad kuulajatele nõu, pakuvad piibliuurimisi jateisi usku kinnitavaid teenuseid.

54

26. september 2009Kolmeteistkümnenda hingamispäeva programm

Pingutused teenimistöö nimel

Osatäitjad: Jutustaja ja kolm reporterit (või vahel-dumisi kaks esitajat). [Valige osatäitjad, kes harjutavadja esinevad selgelt. Kuigi osatäitjad ei pea oma osa päheõppima, peaksid nad olema materjaliga nii tuttavad, etsuudavad materjali kindlalt ette kanda.]

Pühakiri: „Kui armsad on mägede peal sõnumitoojasammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulu-tab päästet ja ütleb Siionile: ’Sinu Jumal on kuningas!’“(Jesaja 52:7).

Esimene kõneleja: sel kvartalil oleme kuulnud lugu-sid kahelt misjonipõllult. Põhja-Brasiilia unioon katabsuurema osa Amazonase jõe basseinist. Selles 20,7 miljo-nit elanikuga piirkonnas on 351 000 seitsmenda päevaadventisti, mis teeb ühe adventisti iga 58 elaniku kohta.

Siin piirkonnas alustati tööd 1927. aastal. Üsna peapärast seda alustasid tööd Leo ja Jessie Halliwell, pakku-

55

des meditsiiniabi ning jagades Amazonase jõe piirkonnaelanikele Jumala armastust oma paadilt nimega Luziero,mis tähendab valgusekandjat. Nende töö viljad säravadpiirkonnas tänini.

Kuid selle piirkonna noortel on raskusi, kui nad soo-vivad saada ülikooli tasemel haridust koguduse teenimi-seks. Nad peavad konkureerima õppekohtadele tuhan-dete kilomeetrite kaugusel asuvas adventkolledþis ja pal-jud on pettunud, kui ei saa kristlikku haridust, mida soo-visid.

Lõpuks avati Amazonas jõe ääres Belémi linnas pal-jude palvete ja ohvrite tulemusena Amazonase advent-ülikool. Siin on teoloogia-, haridus- ja majanduskursu-sed, et valmistada noori ette Jumala tööks.

Osa selle kvartali kolmeteistkümnenda hingamispäevaannetustest aitab lõpetada esimese ehitusfaasi selles üli-koolilinnakus, mis võtab juba tudengeid vastu. See üli-kool on vahendiks, mis kiirendab Amazonase piirkon-nas tööd Kristuse tulekuks valmistumisel.

Teine kõneleja: teine selle kvartali kõnealune piir-kond on Ecuador Lõuna-Ameerika läänerannikul. Roh-kem kui 71 000 seitsmenda päeva adventisti tähendab, etüks 190-st elanikust on adventist. Siin riigis on ohtralttööd. Kuid kaks erilist projekti aitavad evangeeliumi le-vitada.

Varem pidid adventnoored, kes soovisid peale kesk-kooli kristlikku haridust, sõitma välismaale õppima.Sellega seotud kulud ja raskused tegid õppimise nii

56

mõnelegi võimatuks. Kuid 2006. aastal andis Ecuadorivalitsus kogudusele õiguse laiendada Santo Domingokeskkooli kolledþi tasemel teoloogia-, tervishoiu- jamajanduskursustega. Juba õpivad tudengid keskkoolihoonetes. Kuid kooli rajatised tuleb kaasajastada, et needvastaksid riiklikele ülikoolinormidele. Töö on alustatud,kuid Ecuadori kogudus vajab meie abi. Osa tänasestkolmeteistkümnenda hingamispäeva annetusest aitabümber ehitada ühiselamud ja sööklad ning remontidaklassiruumid ja vahendeid, et kõik vastaks riiklikelenõuetele. Palun aidake teha see väga vajalik kool Ecua-dori noorte jaoks võimalikuks.

Kolmas kõneleja: teine Ecuadori projekt aitab laien-dada adventraadiojaamade Radio Nuevo Tiempo tööd.Praegu on riigi suuremates linnades neli saatejaama, kuidneed ei ole ühendatud ning vajavad palju eraldi jälgi-mist. Kui need jaamad on võrgus, saab parandada kõigikvaliteeti, vähendades samal ajal saadete tootmise kulu-sid.

Nende raadiojaamade mõju saame teada alles igavi-kus. Kuid järgnev tunnistus aitab teil mõista, kuidasmuudavad need raadiojaamad elusid Kristuse heaks.

Neljas kõneleja: Mariana oli kristlane, kuid ta hak-kas kahtlema, kas Jumal armastab teda. Võitlus vaevastema südant mõnda aega ja Mariana sattus masendusse.Ühel päeval ostis ta õlut ning kavatses end muusikatkuulates täis juua.

Ta lülitas raadio sisse ja avastas, et see polnud tema

57

lemmikmuusikajaamal. Aga enne kui ta jõudis jaamavahetada, köitsid tema tähelepanu kõneleja sõnad. Tarääkis, kui väga Jumal meid armastab. Mariana unustasõlle ja kuulas süvenenult sõnumit. Tundus, nagu oleksneed sõnad mõeldud just temale. Lõpus kutsus kõnelejakuulajaid üles helistama ja nõustajaga rääkima.

Mariana võttis telefoni, et raadiojaama helistada. „Ju-mal,“ palvetas ta, „kui sa tõesti mind armastad, näita sedamulle.“ Üks mees võttis telefoni vastu ja kuulas, kuiMariana rääkis oma kahtlustest. Mees palus luba, et kee-gi võiks Marianat külastada ja ta oli nõus. Kui Marianatelefoni ära pani, teadis ta, et Jumal armastab teda tõesti.

Ta nägi õllepudelit ikka veel kapil seismas ning valasõlle kraanikausist alla. Siis läks ta voodisse, endal südahõiskamas: „Jumal armastab mind Jumal armastabmind!“ Järgmisel päeval ütles ta oma mehele: „Ära raa-diojaama vaheta. See on just selle jaama peal, mida matahan kuulata.“

Mõne päeva pärast tuli talle külla üks naine ja tõi tallesoovitud Piibli õppetükid. Mariana ja tema mees uurisidneid koos ning varsti läks Mariana kirikusse. Ta oli kin-del, et seal oli tema koht, sest see kogudus rääkis niiilusasti Jumala armastusest. Ta kutsus ka oma mehe kaa-sa ning praegu on nad mõlemad aktiivsed koguduseliik-med Quitos.

Kolmas kõneleja: raadiojaam, mille Mariana leidis,on Radio Nuevo Tiempo. See muutis tema elu nagu pal-jude teiste oma kogu Ecuadoris. Umbes 1000 inimest

58

uurib Ecuadoris Piiblit nende raadiojaamade töö tule-musena ning eelmisel aastal ristiti adventkogudusse 150inimest, kelle esimene kontakt kogudusega oli just raa-dio kaudu.

Osa tänasest kolmeteistkümnenda hingamispäevaannetusest aitab suurendada raadiojaama võimsust, etrohkem inimesi võiks leida rahu ja rõõmu Jeesuses.

Teine kõneleja: Neil kolmel projektil on oma asu-kohtades tohutu suur mõju. Kuid nende täideviimisekson vaja pingutada usku ning annetada rohkem, et aidatalõunaameeriklastel jõuda kõigi nendeni, kel on vaja enneJeesuse tulekut Jumala armastusest kuulda.

Meie tänane annetus tähendab Põhja-Brasiilia ja Ecua-dori noortele väga palju. Annetused laiendavad RadioNuevo Tiempo haaret, et tuhanded võiksid kuulda Jee-suse evangeeliumi ja jõuda Kristuse juurde.

Milline on Jumala tahe sinu jaoks täna? Kutsun teidüles pingutama oma usku ja sirutama käed pisut kauge-male, et aidata neid, kes teevad Jumala tööd Lõuna-Ameerikas.

Teadmiseks annetajateleKolme aasta eest läks osa kolmeteistkümnenda hin-

gamispäeva annetustest palvelate ehituseks Põhja-Argen-tiinas ja Ida-Brasiilias. Neis palvelates Jumalat teenivadusklikud tänavad teid südamest.

59

Edaspidised kolmeteistkümnenda hingamispäevaprojektid

Järgmisel kvartalil on keskmes Lõuna-Vaikse OokeaniDivisjon. Erilised projektid on Fultoni kolledþ ja piltpla-katid Vaikse ookeani lõunaosa saarte lastele.

2010. aasta esimesel kvartalil pöörame tähelepanuKesk-Aafrika Idadivisjonile.

* Ecuadoris hispaania keeles Radio Nuevo Tiempo,Brasiilias portugali keeles Radio Novo Tempo

* Kõik piiblitekstid internetiversioonist http://www.piibel.net/

Üks kirikutest Lõuna-Ameerikas, mis on ehitatud 3 aastattagasi teie poolt kokkupandud 13-nda hingamispäeva annetus-test. Usklikud ütlevad teile: suur tänu!

60