looduskaitse korraldus eestis

Looduskaitse korraldus Eestis

M Sc Hille Arumäe

2013

Looduskaitse aluseks on 2004. a. Riigikogu poolt vastu võetud looduskaitseseadus

Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse hoidmine ja säilitamine.

Looduskaitse hõlmab endas looduskaitsealade edendamist ja ohustatud liikide ning erinevate elupaikade ning maastikutüüpide kaitset.

Looduskaitse

Kuidas seadus loodust kaitseb?

1. Piiratakse looduse seisukohalt oluliste alade kasutamist (nt ehituskeeluvöönd, piirangutega alad)

2. Reguleeritakse kaitsealuste liikide, kivististe ja mineraalidega sooritatavaid toiminguid (nt kauplemine)

3. Soodustatakse loodusharidust ja teadustööd

Liikide ja elupaikade soodne seisundLiigi seisund on soodne, •kui tema asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, •kui liigi looduslik levila ei kahane, •kui liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja ka edaspidi olemas piisavalt ulatuslik elupaik.

Keskkonnaseire

Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist.

Keskkonnaseire ülesanded• Keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning

analüüsimine• Abinõude rakendamine või täiendavate uuringute tegemine

keskkonnamuutuste väljaselgitamiseks• Saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste võrdlusuuringute

tegemine• Keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi täiendamine• Bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja

analüüsimine• Taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine• Keskkonda mõjutavate tegurite hindamine

EESTI LOODUSKAITSE

Koostas: Kristel Mäekask

Kaitstavad loodusobjektid Eestis

Eesti kaitsealade nimekiri

Alad, kus looduse kaitseks kehtestatakse piiranguid vastavalt looduskaitseseadusele:

1.Kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, biosfäärikaitsealad)

2.Kaitsealused liigid (taime-, looma-, seene-, selgrootute- ja samblikuliigid). Vaata täpsemalt: Punane raamat

3.Üksikobjektid (põlispuud, allikad, koopad, rändrahnud)

Esimene Eesti looduskaitseala

Vaika Linnukaitseala asutati 1910. aastal Vilsandile.

1993. aastal nimetati praeguseks Vilsandi Rahvuspargiks

Valgepõsk-lagle (III kaitsekategooria) Vaika saared

Eesti rahvuspargid

Eestis on praegu (2010.a) 5 rahvusparki

Vilsandi (Saaremaa) http://www.vilsandi.ee/

Soomaa (Viljandimaa) http://www.soomaa.ee/

Lahemaa (Lääne-Virumaa) http://www.lahemaa.ee/

Karula (Valgamaa) http://www.karularahvuspark.ee/

Matsalu (Läänemaa) http://www.matsalu.ee/

Kaitsealad1. Looduskaitsealad:

Endla (Järvamaa)

Alam-Pedja (Tartumaa)

Nigula (Pärnumaa) http://www.loodus.ee/nigula/

Kaitsealad

2. Maastikukaitsealad:

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (Põlvamaa)

Haanja looduspark (Võrumaa)

Hinni kanjon Taevaskoja

Kaitseala vööndid

Loodusreservaat – keelatud igasugune majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja inimeste viibimine.

Sihtkaitsevöönd – lubatud tegevus, mis toetab koosluste säilimist.

Piiranguvöönd – majanduslikult kasutatav osa, kus tuleb arvestada kehtestatud tingimustega.

Karula Rahvuspargi alal on üks loodusreservaat.

Püsielupaigad

Liikide elupaikade kaitseks loodud alad.

•Harivesiliku püsielupaik (Piusa, Lasila, Sadrametsa)

Harivesiliku levila

Hoiualad

Loodusväärtusi kaitstakse alal kavandatava tegevuse mõju hindamise ja kahjuliku tegevuse keelamise kaudu.oKubija järve hoiuala (Natura loodusala)

www.voru.ee

Kaitsealused üksikobjektid

Teadusliku, eetilise või kultuurilise väärtusega või kohalikul tasandil kaitstav loodusobjekt.

Üksikpuud või puuderühm, salu, allee

Rändrahn, kivikülv

Allikas, järv, juga

Astang, paljand, pank

Karst, koobas, kuppelmaastiku element, luide, mõhn, oos, org

Maastik või haljasala Hõlmikpuu Süda tn Tallinnas

Tamme-Lauri tamm - Eesti jämedaim, ümbermõõt 8 meetrit, kõrgus 17 m, vanus 680 aastat (Võrumaa; Urvaste).

Kus sina oled seda tamme pilti näinud?

Ehalkivi; Ehakivi; Linnukivi; Veljastekivi (Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Letipea küla) 

Treppoja astangud (Harjumaa, Keila vald, Kloogaranna küla) 

Uhaku karstiala

Liigikaitse

Kaitsekategooriad:

• I - Eriti (äärmiselt) ohustatud

• II - Ohustatud (haruldased)

• III – Ohualtid

Eestis 570 liiki

LK all

Euroopa naarits kuulub kaitsealuste liikide I kategooriasse

Eriti ohustatud taimeliigid

Laanekannike

Läänesõrmkäpp

I kateg-sse kuuluvad vähenenud arvukusega suures hävimisohus liigid,kelle elupaigad on rikutud ja nende säilimine on kaheldav.

Ohustatud taimeliigid

Arukäpp Sookold Harilik luuderohiII kateg-sse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevadliigid, mille arvukus langeb ning levila aheneb.

Eriti ohustatud loomaliigid

Madukotkas

Eriti ohustatud loomaliigid

Siniraag

Eriti ohustatud loomaliigid

Merivart

Eriti ohustatud loomaliigid

Rohe-kärnkonn

Eriti ohustatud loomaliigid

Ebapärlikarp

Ohustatud loomaliigid

Roherähn

Ohustatud loomaliigid

Säga

Ohustatud loomaliigid

Rabapüü

Ohustatud liigid

III kategooriasse arvatud liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, aga nende arvukus võib kriitiliselt langeda, kui ohutegurite toime jätkub

•Valge-toonekurg, sookurg, vesipapp

LK all pole enam tihased,

kägu, kühmnokk-luik,

harilik siil, lõunasiil,

kärp, nirk.

Kasutatud materjal:• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Branta_leucopsis.jpg• http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.gif • http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:M%C3%A4nnikj%C3%A4rve_raba_%282%29.JPG• http://www.eoy.ee/varamu/rohunepp/ihamaa.jpg• http://www.estonica.org/media/files/images/75/754044605865-

johvikas_jpg_690x518_q95.jpg• http://www.estonica.org/et/Loodus/Taimestik_ja_loomastik/Loomastik/• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Suur_Taevaskoda_2003.jpg• http://www.rauge.ee/img/fotod/small/kanjon_s.jpg• http://www.envir.ee/?class=document&action=print&section=1813• http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/hqlmik3.jpg• http://www.visitvoru.ee/upl/loode_v6rumaa/_1162.jpg• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ehalkivi_2.jpg• http://y.delfi.ee/norm/68629/4595890_fJLL1H.jpeg• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d8/Viola_selkirkii_flower_1_AB.jpg• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/76/Dactylorhiza_praetermissa_

%28plants%29.jpg

Kasutatud materjal:• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ab/LycopodiellaInundata3.jpg• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Orchis_morio2.jpg• http://commons.wikimedia.org/wiki/

File:English_Ivy_on_Sugar_Maple_2000px.jpg• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Circaetus_gallicus_02.jpg• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:European_roller.jpg• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gavia_arctica1.jpg• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Bufo_viridis_female_2.jpg• http://commons.wikimedia.org/wiki/

File:Three_Mussels_Margaritifera_margaritifera_in_hand.JPG• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Picus_viridis_juv%28ThKraft%29.jpg• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Silurus_glanis_01.jpg• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Denali_National_Park_Ptarmigan.jpg• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mink1.jpg• http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est