kaili viilma looduskaitse juhtivspetsialist keskkonnaameti jõgeva-tartu regioon

Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline

majandamine ja kasutamine. 15. aprillil 2009 Jänedal

Kaili Viilma

looduskaitse juhtivspetsialist

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon

[email protected]

mailto:[email protected]

ÜLDISED REEGLID LOODUSKAITSEALUSTE METSADE

MAJANDAMISEL

Sõltumata maa omandivormist kehtestab kaitsealade metsade majandamise piirangud kaitse-eeskiri ning seletab

detailsemalt lahti ja annab suuniseid kaitsekorralduskava. Mõlemad neist peavad lähtuvad

peamiselt looduskaitseseadusest ja metsaseadusest

Eramaaomand saab asuda kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade sihtkaitsevööndis (s.h. pesapaikade

ümbruses) ja/või piiranguvööndis. Piiranguvööndi režiim kehtib lisaks ka kaitsealuste looduse üksikobjektide ümbruses 50 m raadiuses, kui keskkonnaministri määrusega pole seda

vööndit muudetud (reeglina vähendatud), ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektidel.

Loodusreservaatides eramaid Eestis ei ole.

METSAOMANIKU ÕIGUSED

LOODUSKAITSEALUSEL MAAL

Ala või objekti kaitse alla võtmisest peab riik maaomanikku kindlasti teavitama, selgitades piirangute

ulatust ja sisu.

Lisaks kaitsekohustusteatisele on tark muretseda endale ka kaitstava objekti kaitse-eeskiri (internetist või

Keskkonnaameti kohalikust esindusest) ja kaitsekorralduskava, kus kõik piirangud ja

lubatavad/kavandatavad tegevused on täpselt kirjas.

KUIDAS EDASI TOIMIDA?

Peale ülevaate saamist enda maadele rakenduvatest kitsendustes on maaomanikul järgmised võimalused:

• Jätkata maa kasutamist/majandamist kehtestatud piirangute raames; • Müüa maa, kusjuures riigil on õigus kasutada ostueesõigust; 1. Müüa maa riigile, kui see vastab kindlatele tingimustele (VV 8. juuli 2004. a määrus nr 242), s.o. täielik metsamajanduslike tööde piirang, mis on kehtestatud peale maade viimast omanikuvahetust või omanikule tagastatud maadel).

KOHUSTUSED

* Tagada päikesetõusust päikeseloojanguni inimeste juurdepääs kaitstavale objektile teid ja radasid mööda.

* Teostada või lasta teha kaitstavatel loodusobjektidel kaitse-eeskirjaga ning hoiualadel kaitsekorralduskavaga määratud tegevusi (puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, loodusliku metsa taastamiseks vajalikke tegevusi nagu kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna

mineraliseerimine, vaadete avamiseks ette nähtud raied).

* Säilitada piiranguvööndis vastavalt kaitse-eeskirjale koosluste liigilist ja vanuselist mitmekesisust (metsaseaduses sätestatust erinevaid

piirangud raielangi suurusele, kujule ning metsa vanuselisele koosseisule).

* Teha hoiualal kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal ja tehnoloogiaga.

• Ei tohi takistada volitatud isikute (valitseja, teadlased) juurdepääsu ega viibimist kinnisasjal

• Ei tohi takistada valitsejal kaitse-eeskirjaga määratud vajalikku tööd korraldamast, kui maaomanik pole nõustunud seda tegema või ei jõuta tööde tegemise osas valitsejaga kokkuleppele.

* Keelatud on viibida I kategooria kaitsealuste kotkaste ja must-toonekure püsielupaigas pesitsusperioodil ka juhul, kui püsielupaik pole määratletud. NB! Ei kehti tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamumaal, põllumajandusmaal ja õuemaal, samuti avalikus kasutuses oleval teel.

Sihtkaitsevööndi KEELUD (kui pole KE-s lubatud, siis on keelatud)

1) majandustegevus;2) loodusvarade kasutamine;3) uute ehitiste püstitamine;4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas,

kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas;5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga

sõitmine;6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse

korraldamine.

Sihtkaitsevööndis võib KE-ga olla lubatud

1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist;2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile;3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist;4) jahipidamist;5) kalapüüki;6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid;7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust;8) pilliroo ja adru varumist.

Piiranguvööndi KEELUD (kui pole KE-s lubatud, siis on keelatud)

1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;5) uuendusraie; 6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja

puistutes puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta;

7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise

väliskonstruktsioonide muutmine;9) jahipidamine ja kalapüük;10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja

arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks;

11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas;

12) roo varumine külmumata pinnasel.

Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis lisaks kohustada säilitama koosluse looduslikku tasakaalu, liigilist ja

vanuselist mitmekesisust ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda

võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga.

Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on

vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. Püsielupaiga piiranguvööndis võib kaitse-

eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid.

LISAKS...

Hoiualal keelatakse metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.

Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie, kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, v.a. maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel.

Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:1. reoveesette laotamine; 2. matmispaiga rajamine;3. jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja

laiendamine, välja arvatud sadamas;4. maavara kaevandamine; 5. ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine;6. mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid ja radu, v.a.

maastikusõidukiga tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

VÕIMALUSED

*saada kaitsekorrast või kaitsekorralduskavast tuleneva vajaliku töö tegemiseks valitsejalt tasuta kasutusse riigile kuuluv vallasasi. Näiteks on õigus saada metsaraieks saag, langetuslabidas jms.

*saada kaitsekorralduslike tööde tegemiseks loodushoiutoetusi:– niitude hooldamine;– tarade ehitamine loomade karjatamiseks;– niidu või loopealse puhastamine;

– puisniidul puurinde hõrendamine.

Toetust saab taotleda maavaldaja - omanik, rentnik, kasutaja ajutise kasutusõiguse alusel.

Mistahes tegevuse kavandamisel kaitstaval alal on mõistlik pöörduda kooskõlastuse saamiseks kaitseala valitseja poole, kelleks on Keskkonaameti piirkondlik regioon (www.keskkonnaamet.ee). Esmalt tasub näiteks telefonitsi küsida, millised dokumendid peab ühe või teise tegevusloa saamiseks esitama.

Kaitseala sihtkaitsevööndis on küll enamus tegevusi keelatud, kuna sealseks eesmärgiks on eelkõige looduslike protsesside toetamine, kuid samas saab pool-looduslikel kooslustel läbi viia hooldutöid (niitmine, võsaraie, puurinde harvendamine jms.), kultuurmetsade looduslikkuse taastamist ning vaadete avamist.

Piiranguvööndis saab teha raieid, kuigi lageraied on sageli keelatud, ning raiete ajale ning tehnoloogiale seatakse kaitseala valitseja poolt enamasti piirangud.

http://www.keskkonnaamet.ee/

Tasub kaitseala valitsejalt kindlasti taotleda luba loodussõbralike tehnoloogiate rakendamiseks. Näiteks

hobuste kasutamiseks metsamaterjalide kokku- ja väljaveol.

Kaitstavate alade metsade majandamine

1. Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide majandamine/hooldamine – eesmärgiks elupaiga soodsa seisundi tagamine pikas perspektiivis;

2. Kultuurpuistute looduslikkuse taastamine – eesmärgiks kultuurpuistutes looduslikult arenenud metsale iseloomulike struktuurielementide tekitamine;

3. Liigikaitselistest nõuetest lähtuv metsade majandamine (metsis, käpalised jms.)

4. Säästev metsamajandus piiranguvöönditest.

Metsaga seotud elupaigatüübid kood nimi

2180 Atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited

2190 luidetevahelised niisked nõod

2330 Hõberohuga ja kasteheina liikidega avatud liivikud sisemaal

4030 Euroopa kuivad nõmmed

5130 Hariliku kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel

*6530 Fennoskandia puisniidud

*9010 vanad loodusmetsad

*9020 Tamme, pärna, vahtra, saare või jalakatega Fennoskandia hemiboreaalsed hepifüütiderikkad salumetsad

9050 Hariliku kuusega rohunditerikkad Fennoskandia metsad

9060 okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel

9070 Fennoskandia puiskarjamaad

*9080 Fennoskandia soostunud ja soo-lehtmetsad

*9180 Tilio-Acerion-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad

*91D0 siirdesoo- ja rabametsad

*91E0 Sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad

91F0 Hariliku tamme, künnapuu, põldjalaka, hariliku saare või ahtalehise saarega lammimetsad suurte jõgede kaldavallidel

Metsaelupaigatüüpide majandamine

Euroopa Komisjon on välja töötanud väga üldised metsade majandamise põhimõtted Natura 2000 aladele, kuid sisuliselt on seal vaid öeldud, et pikas perspektiivis ei tohi elupaigatüüpide seisund halveneda ning et kõigi Natura metsade majandamine peab toimuma vastava majanduskava alusel.

Nii on igal liikmesriigil rakendamist leidnud oma põhimõtted ja teadaolevalt pole seni olemas riiklike poliitikaid, juhendeid ega seadusandlikke akte, mis määraks täpselt Natura 2000 metsade majandamise ja seire meetodid.

Metsaelupaikade majandamise võimalused

Nii metsa- kui looduskaitseseadus annavad kaitse-eeskirja koostajale tegelikult võrdlemisi vabad käed metsamajanduslike piirangute kehtestamisel piiranguvööndis.

Probleem on selles, et kaitseala pole võimalik tsoneerida puistu tasemel ja reeglid metsa majandamiseks määratakse kogu vööndile. Seega võib tekkida olukord, kus pole otstarbekas küll uuendusraie keelamine kogu piiranguvööndis, kuid mõnes metsaelupaigatüübis oleks see otstarbekas.

Riigimetsades pole ilmselt probleemiks, aga erametsades on mistahes lisanduva piirangu panemine väga keeruline...

BEF mitmeaastase metsaelupaikade määratlemise ja kaitse korraldamise projekti raames leppisid Baltimaade, Soome ja

Rootsi eksperdid kokku, et...

...metsaelupaikades• keelata pinnase kahjustamine mistahes viisi,• keelata kuivendamine (kaasa arvatud kuivenduse

rekonstrueerimine);• keelata kultiveerimine, väetamine ja mürkkemikaalide kasutamine;• keelata maksimaalsuurusega lageraie;• reeglina keelata ka surnud ja sureva puidu eemaldamine puistust,

v.a. juhul, kui see tekitab ohtu inimeste tervisele ja varale (puhkemetsades);

• puistutest kõrvaldada kõik võõrliigid; • puhkemetsades lubada valikraieid ohtlike puude kõrvaldamiseks; • looaladel põlenguid mitte lubada; • tormimurdu (reeglina) mitte koristada.

Sõltuvalt elupaigatüübist võib lubada järgmisi majandamisvõtteid (s.h. ka kultuurpuistute või pool-

looduslike koosluste taastamine)

Nimi Vöönd Majandamine Kultuurpuistu, PL

2180 Atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited

SKV või PV

PV võib teha väikest viisi valikraiet vms., mis tagab pideva metsakattepüsimise, keelata uuendusraie; puhkemetsades võib lubada ka SKV valikraiet; metsatulekahjud kustutada ja jätta looduslikule uuenemisele; kuuse järelkasvu võib eemaldada ja vaateid avada

Puistu struktuuri mitmekesistamine raiudes 20-35% tagavarast ning jättes vähemalt 10 tm/ha suuremõõtmelist lamapuitu

2190 Luidetevahelised niisked nõod

SKV või PV

Võib teha ainult külmunud pinnasega väikest viisi valikraiet vms., mis tagab pideva metsakatte püsimise

Metsastunud luited (esinevad koos luidetevaheliste niiskete nõgidega)


*6530 Fennoskandia puisniidud

SKV või PV

Keelatud on majandamata jätmine, puuderinde likvideerimine. Kavandada puhastamine, karjatamine. Loomade liigse karjatamiskoormusega tuleb ettevaatlik olla

Puhastada võsast ja taastada tavapärane karjatamine

*9010 Vanad loodusmetsad

Reser-vaat, SKV, alla 7 ha PV VEP

Keelata uuendusraie, erandkorras võib kaaluda koosluse kujundamist vastavalt liigikaitse eesmärkidele, puhkemetsades võib lubada valikraiet ohu vältimiseks inimeste elule ja tervisele, VEPis vastavalt VEPi maj.juhistele

Väikeste 15 m läbimõõduga häilude raiumine ja suuremõõdulise lamapuidu jätmine; pinnase mineraliseerimine kamardunud pinnasel loodusliku uuenduse soodustamiseks häiludes.

Vanad loodusmetsad


*9020 Tamme, pärna, vahtra, saare või jalakatega Fennoskandia hemiboreaalsed hepifüütiderikkad salumetsad

SKV, alla 7 ha PV VEP

Kuuse, harvem ka haava ja kase väljaraie laialeheliste puuliikide järelkasvu soodustamiseks, puhkemetsades võib lubada valikraiet ohu vältimiseks inimeste elule ja tervisele, keelata uuendusraie, VEPis vastavalt VEPi maj.juhistele

Kinnikasvanud PL koosluste korral võib kaaluda osalist võsaraiet, et laialehiste puuliikide looduslikku uuendus soodustada; üksikuid kõrge loodusväärtusega puid võib ka vabaks raiuda.

9050 Hariliku kuusega rohunditerikkad Fennoskandia metsad

SKV, alla 7 ha PV VEP

Majandamine pole soovitav, võib vajadusel majandada viisil, mis tagab kuusiku säilimise antud kasvukohas (häilraied, veerraied, väikesed lageraied jms.), koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärkidele, puhkemetsades võib lubada valikraiet ohu vältimiseks inimeste elule ja tervisele, VEPis vastavalt VEPi maj.juhistele

Väikeste 15 m läbimõõduga häilude raiumine ja suuremõõdulise lamapuidu jätmine

Salumetsad


9060 Okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel

PV Uuendusraie keelatud, võib teha väikest viisi valikraiet vms., mis tagab pideva metsakatte püsimise männikutes, kuusikutes puistu keskmise kõrguse läbimõõduga häilraie; võiks lubada vaadete avamist tingimusel, et välditakse erosiooni teket; jätkata väikeses mahus karjatamist, eemaldades selleks alusmetsa.

Väikeste 15 m läbimõõduga häilude raiumine või kuni 30% mahu väljaraie kaaspuuliikide soodustamiseks; suuremõõdulise lamapuidu jätmine; pinnase mineraliseerimine loodusliku uuenduse soodustamiseks.

9070 Fennoskandia puiskarjamaad

SKV või PV

Keelatud on majandamata jätmine, puurinde likvideerimine. Kavandada puhastamine, karjatamine. Üksikjuhtudel võib lubada sanitaarraiet. Karjatamiskoormusega tuleb ettevaatlik olla.

Puhastada võsast ja taastada tavapärane karjatustegevus

Puiskarjamaad ja puisniidud


9080 Fennoskandia soostunud ja soo-lehtmetsad

SKV Võib vajadusel majandada (v.a. sanitaarraied), sest uueneb looduslikult samade puuliikidega (puistu keskmise kõrgusega läbimõõduga häilraied, veerraied, väikesed lageraied jms.). Kuni 20% väljaraie. Ettevaatlik peab olema veerežiimi rikkumise ja pinnase kahjustamisega (raiuda ainult külmunud pinnasega!). Kindlasti tuleb ette näha kobraste likvideerimine kuivendussüsteemi kraavidelt; kraavide taastamine ja hooldamine keelatud.

Kuivendatud metsatüüpides on võimalik jätta kuivendussüsteem hooldamata ning ajapikku võiks teoreetiliselt taastuda looduslik veerežiim; radikaalseid taastamisvõtteid tammide rajamise näol pole soovitav kasutada.

Soostunud ja soo-lehtmetsad


*9180 Tilio-Acerion-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad

SKV Välistatud igasugune metsa majandamine; väga erandkorras võib kaaluda vaate avamist.

*91D0 Siirdesoo- ja rabametsad

SKV Keelatud igasugune veerežiimi rikkumine; võib lubada erandkorras vaid puistu keskmise kõrgusega läbimõõduga häilude raiumist külmunud pinnasega. Metsise mängualadel võib ette näha kuuse järelkasvu raiumist.

Kuivendatud metsatüüpides on võimalik jätta kuivendussüsteem hooldamata ning ajapikku võiks teoreetiliselt taastuda looduslik veerežiim; võib kaaluda ka tammide rajamist

Nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad


*91E0 Sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad

SKV Välistatud igasugused hüdroloogiliste tingimuste muutumist põhjustavad tegevused; võib kaaluda puistu keskmise kõrgusega läbimõõduga häilude raiumist ainult külmunud pinnasega; vajalik kobraste kontrolli alla hoidmine kuivenduskraavides.

Võib olla vajalik tammide rajamine kuivendusvõrgule; võib kaaluda kuuse ja valitseva kase ja haava raiumist ning lamapuidu jätmist.

91F0 Hariliku tamme, künnapuu, põldjalaka, hariliku saare või ahtalehise saarega lammimetsad suurte jõgede kaldavallidel

SKV Võib äärmisel juhul lubada puistu keskmise kõrgusega läbimõõduga häilude raiumist ainult külmunud pinnasega; vajalik kobraste kontrolli alla hoidmine kuivenduskraavides.

Võib olla vajalik tammide rajamine kuivendusvõrgule; võib kaaluda kuuse ja valitsev kase ja haava raiumist ning lamapuidu jätmist.

Lammimetsad

Probleemid...

• probleem on selles, et kaitseala pole võimalik tsoneerida puistu tasemel ja reeglid metsa majandamiseks määratakse kogu vööndile. Seega võib tekkida olukord, kus pole otstarbekas uuendusraie keelamine näiteks kogu piiranguvööndis, kuid mõnes metsaelupaigatüübis oleks see kaitsekorralduslikult vajalik;

• seadusandliku aluse (kinnitatud majandamisjuhiste) puudumine;

• metsakorraldajate ühtse nägemuse puudumine;

...probleemid jätkuvad.

• kaitse korraldajate vähesed teadmised majandamise võimalusest ja kogenematus pikaajaliste kaitse-eesmärkide seadmisel;

• olemasolevate seaduste (piirangute ja võimaluste) mitmeti tõlgendamise võimalused;

• suured vead seniste metsaelupaigatüüpide määramisel (kohtuvaidlused);

• puuduvad tunnustatud/kalibreeritud eksperdid lõpliku otsuse langetamiseks.

Mida on kaitsealuste metsade majandamise reguleerimiseks viimastel aastatel tehtud?

• 2004. a valmis Balti- ja Skandinaaviamaade ekspertide mitmeaastase koostöö tulemusena juhendmaterjal Natura 2000 aladele jäävate metsade majandamiseks

• 2006. a valmis rahvusvahelise koostöö tulemusena juhendmaterjal boreaalsete metsade soodsa seisundi tagamiseks: seire, hindamine ja majandamine

• 2006. a viidi Matsalu rahvuspargis läbi kaitsealapõhine metsainventuur

Mida on kaitsealuste metsade majandamise reguleerimiseks viimastel aastatel praktikas tehtud?

• 2007. a hakati kaitsealade metsade inventeerimisel esmakordselt registreerima ka üle-euroopalise tähtsusega metsaelupaigatüüpe

• 2009.a. ilmus metsade looduslikkuse taastamise juhend

• keskkonnaaudiitorid on alustanud metsaauditite läbiviimise rahvusvahelise juhendi koostamisega

Metsakorraldajal on suur tähtsus metsade loodusväärtuste kaitsel

• Metsakorraldaja kirjeldab puistu takseernäitajad ning kavandab ette antud piirangute raames puistu majandamist;

• Metsakorraldajal on võimalus teha lähtuvalt kehtivatest piirangutest maaomanikule või maa haldajale ettepanekuid erinevate majandamisvõtete rakendamiseks (N: vastavalt kaitse-eesmärgile);

• Haritud metsakorraldaja suudab eristada kõrge loodusväärtusega puistuid (vääriselupaikasid, Loodusdirektiivi elupaigatüüpe, kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku), mida tuleks majandada tavapärasest erinevate majandamisvõtetega.

Liigikaitsealade majandamine

Liigikaitsealade (s.h. ka pesapaikade ümbruste, mängualade jms.) majandamise kavandamisel tuleb lähtuda kaitse-eesmärkidest, kusjuures metsakorraldaja peaks soovitama kaitse korraldajale/maaomanikule sobivaimad majandusvõtted (valikraie, harvendus, valgustus vms.)

Piiranguvööndite säästev majandamine

Tavapärase (pole kaitsealuse liigi kasvukoht vms.) piiranguvööndi režiimiga aladel tuleks planeerida majandusvõtteid vastavalt kaitse-eeskirjas seatud piirangutele, püüdes säilitada maksimaalselt kasvukohale looduslikult omast puistu struktuuri

KÜSIMUSI?

Tänan tähelepanu eest!

kaili viilma looduskaitse juhtivspetsialist keskkonnaameti jõgeva-tartu regioon

Documents