Eesti looduskaitse korraldus, kaitstavad loodusobjektid ja nende piirangud

Kaili Viilmalooduskaitse juhtivspetsialistKeskkonnaameti Lõuna regioon

15.02.2017

- vastu võetud 28.06.1992

§ 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida … päritolu, …muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

§ 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. … Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.

§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.

Õigusraamid. EV põhiseadus

Keskkonnaseadustiku üldosa seadusVastu võetud 16.02.2011, jõust. 01.08.2014, os. 01.01.2015 ja 01.08.2017

§ 13. Loodusvarade säästliku kasutamise põhimõteTaastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku täienemist ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva ja taastumatu loodusvara kasutusmäärad.

§ 14. HoolsuskohustusIgaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada.

§ 52. Keskkonnaloa andmisest keeldumineLg 1 p 7 - loa alusel kavandatava tegevuse käigus kasutatakse loodusvarasid ilmselt ebaotstarbekalt või põhjustatakse loodusvarade seisundi olulist halvenemist, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet.

Looduskaitseseadus

Vastu võetud 16.02.2011, jõust. 01.08.2014, os. 01.01.2015 ja 01.08.2017

EESMÄRK

1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidesoodsa seisundi tagamisega;

2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;

3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.

Looduskaitseseadus

PÕHIMÕTTED

(1) Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.

(2) Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.

Kaitsealused loodusobjektid LKS-is

1) kaitsealad

2) hoiualad

3) püsielupaigad

4) kaitstavad looduse üksikobjektid

5) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid

6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

+ rand ja kallas

LKS § 14. Üldised kitsendusedKaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:

• muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

• kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

• anda projekteerimistingimusi, ehitusluba; lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;

• rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui 5 m2, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

• jahiulukeid lisasööta.

LKS § 14. Üldised kitsendused

Kaitstava loodusobjekti valitseja

• ei kooskõlasta tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

• võib kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

Kaitsealad

Kaitsealad

1) KAITSEALAD - inimtegevusest puutumata või kasutuspiirangutega alad, kus hoitakse, vajadusel taastatakse, uuritakse ja tutvustatakse loodust. Siia kuuluvad:

- rahvuspargid – Lahemaa, Vilsandi, Karula, Soomaa ja Matsalu

- looduskaitsealad

- maastikukaitsealad, mille eritüübid on ka pargid, arboreetumid ja puistud

Kaitsealade tüübid

Paadikuurid Altja kalurikülas

Rahvuspargid

hõlmavad erilise väärtusega maastikke, kus on ühendatud mitmekesine loodus ja kultuuripärand ning püütakse arendada tasakaalustatud, seega säästlikku keskkonnakasutust

Kaitsealade tüübid

Lodumets Alam-Pedjal

Looduskaitsealad

on mõeldud eeskätt haruldaste ja ohustatud liikide, elupaikade ja koosluste kaitseks. Seal saab jälgida looduse arengut, sest majandustegevus ei ole lubatud

Kaitsealade tüübid

Saadjärv Vooremaa MKA-l

Maastikukaitsealad

hõlmavad eri paikkondade tüüpilisi ning haruldasi loodus- ja pärandkultuurmaastikke.

Majandustegevus on siin valdavalt lubatud, kuid piirangutega: maastikku ei tohi pöördumatult muuta

Kaitsealade kaitse korraldamine

• Ala kaitsekord määratakse looduskaitseseaduse ja kaitse-eeskirjaga, mis on KeA jaoks juriidiliselt siduvad ja järgmiseks kohustuslikud

• Majandamise põhimõtted ja vajalikud tööd pannakse paika kaitsekorralduskavaga (KKK), mida ei tehta neile kaitsealadele, kus ainsaks vajalikuks tööks on ala tähistamine.

• KKK võib olla koostatud ka mitmele kaitsealusele objektile korraga (nt. Alam-Pedja loodus- ja linnuala KKK hõlmavad ka looduskaitseala lähikonda jäävaid püsielupaiku)

• Konkreetse kaitsealuse objekti KKK koostamisel võetakse aluseks (sisendiks) ka Loodusdirektiivi elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavasid (nt. lamminiitude hoolduskava, aruniitude hoolduskava jne.) ja liigi kaitse tegevuskavasid, mis sisuliselt on samuti kaitse korraldamise kavad

Kaitsealade kaitse korraldamine

NB! KKK ei ole juriidiline dokument, vaid eeskätt KeA töödokument vajalike tööde kavandamiseks (s.h. liigikaitsetööd sel alal), prioritiseerimiseks, tellimiseks, eelarvestamiseks ja kaitse tulemuslikkuse hindamiseks, kuid on aluseks ka kaalutlusotsuste langetamisel.

KKK kehtib kuni uue kava koostamiseni ja sellele võib alati viidata.

Kaitse alla võtmise ning kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiis tehakse KeA poolt koostatud kaitse-eeskirjade eelnõudele. See on sõltumatu hinnang eelnõus olevale kaitsekorrale, eesmärkidele ja kavandatud piiridele. Ekspertiis sisaldab m.h. analüüsi ala väärtuste kaitse otstarbekuse/ vajalikkuse ja ohtude kohta ning seda võib kasutada ka KMH-des.

Iga kaitseala ümbritseb välispiir

Piiranguvöönd (sinine) hõlmab või ühendab kaitseala väärtuslikumaid alasid

Piiranguvööndis toetatakse tavapärast majandustegevust ja elulaadi ning nõutakse säästvat looduskasutust. Jälgitakse, et maastikupilt ei muutuks

Pangodi MKA

Piiranguvööndi (PV) kaitsekordKui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti (st pole eraldi lubatud), on PV-s keelatud:

• uue maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; maavara kaevandamine;

• puhtpuistute kujundamine, energiapuistute rajamine; uuendusraie; ilma kaitseala valitseja nõusolekuta parkides, arboreetumites ja puistutes ning PV-s, mille kaitse-eesmärk on kaitsta parki, arboreetumit ja puistut, puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie;

• biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;

• ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine;

• jahipidamine ja kalapüük; roo varumine külmumata pinnasel;

• sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, v.a. maatulundusmaal metsamajandus-, põllumajandus- või liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks;

• telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

Piiranguvööndi (PV) kaitsekord

Kaitse-eeskirjaga võib PV-s seada tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, v.a. kaitseala valitseja loal, kui pinnas võimaldab.

Kaitse-eeskirjaga võib PV-s seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks.

Sihtkaitsevöönd (kollane) hõlmab väljakujunenud või kujundatavaid looduslike ja poollooduslike kooslusi. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena.

Looduslikud sihtkaitsevööndid hõlmavad enamasti soid ja metsi, kus majandustegevus on keelatud. Mõnes neist kehtib teatud ajal (näiteks haruldaste lindude pesitsusajal) ka liikumiskeeld

Hooldatavad sihtkaitsevööndid hõlmavad eelkõige pärandkooslusi: niite, puisniite, rannakarjamaid ning loopealseid, mis on kujunenud ja püsivad ainult inimese tegevuse toel. Neil aladel tuleb jätkata tavapärast kasutust – niitmist ja/või loomade karjatamist

Sihtkaitsevööndi kaitsekord

Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on SKV-s keelatud:

• majandustegevus; loodusvarade kasutamine; uute ehitiste püstitamine;

• telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine;

• inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas ning sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine, v.a. järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusel.

Sihtkaitsevööndi kaitsekordKaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib SKV-s kaitse-eeskirjaga lubada:

•olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist;

•koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile;

•marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist; jahipidamist; kalapüüki;

•tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid;

•poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust;

•pilliroo ja adru varumist.

Loodusreservaat (roheline) asub tavaliselt kaitseala südames

Loodusreservaat on puutumata, looduse hooleks jäetud ala. Sinna võivad minna vaid teadlased eriloa alusel, vajadusel ka järelevalve- ja päästetöötajad.

KÕIK KEELATUD, v.a. teadus- ja päästetööd. Kaalutlusruumi ei ole.

Vurrik on Punasesse Nimestikku

kantud haruldane seen

Mõisamõtsa looduskaitseala Võrumaal

Tellise looduskaitseala

Jõgevamaal

Hoiualad

2) HOIUALADEL kaitstakse kogu Euroopa Liidu ulatuses huvi pakkuvaid liike, elupaiku ja kasvukohti (NB! Alati Natura 2000 võrgustiku alad). Neil aladel ei

tohi teha midagi sellist, mis halvendaks seal kaitstava elustiku või elupaigatüüpide seisundit.

Hoiualadel ei ole kaitse-eeskirja, vaid kaitse toimub peamiselt LKS §-de 14, 15, 17, 32 ja 33 ning KKK alusel (viide LKS § 17 lõikes 1).

NB! Hoiualade puhul võib KKK olla peamine dokument, mille alusel kaalutlusotsuseid langetatakse

Hoiualad on peamiselt veealad ja pool-looduslikud kooslused. Ei sobi seadusruumis hästi metsa- ja sookoosluste ning sealsete liikide kaitseks

Hoiualad

Püsielupaik3) PÜSIELUPAIK on kaitsealuste liikide elupaik, sigimis-, talvitumis- või toitumisala, kudemispaik või kasvukoht väljaspool kaitse- ja hoiualasid.

Iga kaitsealuse liigi leiu- või kasvukoht ei ole veel püsielupaik.

Automaatsed püsielupaigad koos ajalise liikumispiiranguga moodustuvad vaid I kaitsekategooria linnuliikide ja lendorava Keskkonnaregistrisse kantud pesapuude ümber.

Mujal toimub püsielupaikade moodustamine Keskkonnaministri määrusega, millega kehtestatakse ka püsielupaiga kaitsekord (kaitse-eeskiri).

Püsielupaigad

Üksikobjektid4) LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID: väärtuslikud puud, allikad, rändrahnud, joad, kärestikud, pangad, astangud, paljandid, koopad, karstinähtused või nende rühmad. Nende ümber moodustub peale keskkonnaministri otsust objekti kaitse alla võtmise kohta automaatselt kuni 50 m raadiusega piiranguvöönd, mida saab otstarbekuse korral ka vähendada.

Üksikobjektide kaitsekord on määratud keskkonnaministri määrusega kehtestatud kaitse-eeskirjaga.

NB! Põlispuid ohustab igasugune keskkonnamuutus, sest eakatena ei suuda nad muutunud oludega kohaneda

Üksikobjektid

Liigid, kivistised ja mineraalid

5) LIIGID, KIVISTISED JA MINERAALID: kaitstakse taime- ja loomaliike ning nende kasvukohti ja elupaiku; kivistisi ning nende leiukohti.

Olenevalt liigi haruldusest ja ohustatusest paigutatakse see ühte kolmest kaitsekategooriast

Trilobiit

Liigikaitse

I kategooria – eriti haruldased ja väljasuremisohus liigid: kaitstakse rangelt kõiki teadaolevaid leiukohti kas püsielupaiga, hoiuala või kaitseala moodustamisega (LKS § 48 lg 1). I kategooria lindudele ja lendoravale tekivad ka automaatsed püsielupaigad LKS § 50 lõike 2 alusel – seal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord koos ajalise liikumispiiranguga (LKS § 50 lg 5) II kategooria – haruldased ja ohustatud liigid: kaitstakse vähemalt 50% teadaolevaist leiukohtadest.

I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, s.h. korjamine ja hävitamine on keelatud (LKS § 55 lg 7). NB! Liigi leiukoht Keskkonnaregistris ei tähenda automaatselt sihtkaitsevööndi kaitsekorda (v.a. I kati linnud ja lendorav). Mõnel kaitsealusel liigil on ka kaitse-eeskiri, paljudele I ja II kaitsekategooria liikidele on tehtud juba liigi kaitse tegevuskavad (sisuliselt liigi KKK-d).

Liigikaitse

III kategooria – ohualtid liigid: neid ei ähvarda kadumisoht, seetõttu tuleb spetsiaalselt kaitse alla võtta vähemalt 10% teadaolevaist leiukohtadest.

Leiukohtades, mis ei ole püsielupaigad, rakendub LKS § 48 lõike 4 alusel II ja III kaitsekategooria puhul isendi kaitse.

LKS § 55 lõike 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Kohaliku kaitse all olevad objektid

6) KOHALIK OMAVALITSUS võib kaitse alla võtta nii väärtuslikke maastikke või looduskooslusi kui ka maastiku üksikelemente, parke, haljasalasid ja nende elemente.

KOV valitseb objekti, kehtestab kaitsekorra ja vastutab ka objekti kandmise eest Keskkonnaregistrisse (NB! Vahel on see jäänud viibima või ununenud tegemata).

KeA kooskõlastab neid tegevusi, mis nõuaks KeA kooskõlastust ka väljaspool kaitsealuseid objekte (metsateatised, vee erikasutusload jms.).

Põlispuu Jõhvi pargis

Ranna ja kalda kaitse veekogudel

LKS § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused (v.a. tehisveekogu kaevandusalal enne korrastamist)

Rannal või kaldal on põhikaardile kantud veepiirist arvestades:

1) veekaitsevöönd – 20 m rannal, mujal 10 m, eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m;

2) ehituskeeluvöönd = piiranguvöönd metsamaal; muidu 200 m Narva-Jõesuus ja meresaartel, 100 m rannal, 50 m linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal, kaldal 50 m > (10 ha, 25 km2) > 25 m;

3) piiranguvöönd – 200 m rannal, kaldal 100 m > (10 ha, 25 km2) > 50 m.+ suurte üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiir (seni KeKministri 2004. a määruse alusel alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir).+ korduva üleujutusega ala piir mererannal, mis määratakse üldplaneeringuga; selle puudumisel 1 m kõrgune samakõrgusjoon.+ üle 5 m kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 m oleval kaldaastangul astangualune ala.

Piirangud ranna ja kalda kaitseks

Veekaitsevöönd - praktiliselt kõik tegevused keelatud või KeA loal (n: metsaraie), v.a. heina ja roo niitmine ja maaparandussüsteemi hooldamine; supelrannal puudub.

Ehituskeeluvöönd - kohtkindlate ehitiste ehitamine keelatud,

v.a. hajaasustuses õuemaal väljaspool veekaitsevööndit, tiheasustusalal väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas, kalda kindlustusrajatised, supelranna teenindusrajatised, maaparandussüsteemid (v.a. poldrid), ehitise esmakordne juurdeehitis alla 1/3 kubatuurist, piirdeaiad, piirivalve rajatised;v.a. kehtestatud DP või ÜP kavandatud pinnavee veehaarde ehitised, sadamaehitised ja veeliiklusrajatised (KeMi kantsleri nov. 2013 tõlgenduse kohaselt KANALID EI OLE VEELIIKLUSRAJATISED), ranna kindlustusrajatised, hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitised, kalakasvatusehitised, riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitised, tehnovõrgud ja –rajatised, sillad, avalikult kasutatavad teed, raudteed;

Piirangud ranna ja kalda kaitseks

Ehituskeeluvöönd - kohtkindlate ehitiste ehitamine keelatud

v.a. kehtestatud maakonnaplaneeringuga kavandatud joonehitised;

v.a. lauter ja paadisild, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ega vaja vee erikasutusluba

Piiranguvöönd – keelatud on rannal lageraie, kaldal ei tohi lageraielangi pindala olla > 2 ha (v. a. eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel), reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine (v.a. sadamas), maavara kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine (v.a. riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks, maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks), uue tiheasustusala moodustamine (v.a. Vabariigi Valitsuse loal kohaliku omavalitsuse ettepanekul läbi Keskkonnaministeeriumi)

Piirangud ranna ja kalda kaitseksNB! Olemasoleva tiheasustusala laiendamine toimub kehtestatud ÜP alusel.

NB! Supelrand määratakse ÜP-ga ja selle teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrab kohalik omavalitsus DP või ehitusmäärusega.

Ehituskeeluvööndite vähendamine

KeA peadirektor võib kohaliku omavalitsuse taotluse ja vastuvõetud DP alusel ehituskeeluvööndit vähendada, kuid KeA üldine seisukoht on, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erand, mida võidakse rakendada ainult väga põhjendatud erandjuhtudel ja planeerimisel tuleb lähtuda siiski LKS-ga määratud ehituskeeluvööndi ulatusest. Ehituskeeluvööndi vähendamise tingimuste otsustamisel analüüsitakse iga vähendamise taotlust LKS § 40 lõikes 1 sätestatud ning §-s 34 sätestatud ranna või kalda kaitse eesmärkide aspektist. Lisaks peab kohalik omavalitsus taotluses selgelt põhjendama, miks erandi tegemine on vältimatu või tingimata vajalik.

NB! Keskkonnamõjusid (KMH ja KSH) hinnatakse KeHJS põhimõtete, ehituskeeluvööndi vähendamist looduskaitseseaduse põhimõtete alusel.

NB!

Kui kanal on rajatud ehitusloa alusel, siis loetakse kanal iseseisvaks ehitiseks ning sellele ei ole ehituskeeluvööndit ega piiranguvööndit. Küll seab veeseadus vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks veekogu kaldaalal veekaitsevööndi, mille ulatus kanalitel on tavalisest veepiirist 10 m.

Kui kanal ei ole rajatud ehitusloa alusel, siis kuulub see põhiveekogu juurde ning kehtivad samad piirangud, mis põhiveekogul.

Veekogusse ehitamisel peab olema vee erikasutusluba (s.o. ainete uputamine vette).

Ujuvrajatiste ehitamise soovi korral hinnatakse veesõidukõlbulikkust ja sihtotstarvet. Kommunikatsioonide (kanal, vesi, elekter) olemasolu korral on tegu kohtkindla ehitisega

NB!Vee erikasutusloa taotlemine ei ole veekogudest vaid sette ja taimestiku eemaldamiseks vajalik; kui kaitsealustel objektidel või rannal/kaldal on vaja Keskkonnaameti nõusolekut, siis peab taotluses esitama taastatava veekogu lõplikud mõõtmed (Keskkonnainspektsiooni nõue).

Veekogu süvendamisel (mineraalpinnase eemaldamine) tuleb taotleda vee erikasutusluba. Veekogu põhja pinnase (mineraalpinnas) eemaldamisel või ainese uputamisel alates 500 m³, Peipsis, Lämmijärves ja Pihkva järves alates 10 tuh. m³ tuleb läbi viia ka keskkonnamõjude hindamine. Vooluveekogusse aine uputamisel alates 2000 m³.

Lammi serva üleujutuse kaitseks rajatud tammi ei loeta kaldakindlustuseks!

Kaitsealuse loomaliigi (s.h. kahepaiksete) tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Sellest lähtuvalt lubatakse olemasolevate veekogude puhastus- ja kaevetöid reeglina alates augustist kuni novembrini, lõhilaste elupaikades kuni septembri keskpaigani.

NB!

Lõhilaste jõgedel ei tohi jõe morfoloogilisi tingimusi halvendada ega tammitada, lubatud ja lausa soositud on tammidest möödapääsude rajamine, tammide likvideerimine või jõe morfoloogiliste tingimuste parandamine

Kaitsealadele soositakse väikeveekogude (tiikide) rajamist, kuid uusi kuivendussüsteeme reeglina ei lubata.

Olemasolevate eesvoolude, mis teenindavad ka väljapoole kaitseala või kaitseala piiranguvööndisse jäävaid alasid, hooldamine on alati lubatud, kuid võidakse seada tingimusi (kuhu mulle paigutada, liikumisteed, ajalised tingimused jms).

Kopratammide likvideerimine / kooskõlastamine toimub vastavalt kaitse-eesmärkidele

Muud objektid Keskkonnaregistris

KIHID: 0_elupaik, elf_inventuurid, ELF_liigiinventuurid, emkav, jahipiiranguga_alad, kaitsestaatuseta_liigid, liigi_alamkirjed, liigid, liikumispiiranguga_alad, margala_1997, metsisemang, natura_elupaik, natura_varinimekiri, niidud, PK_obj_metsas, PLK, sood, tahelepanuvaarne, tapsustamata_kaitstav_liik, Tegevused, vep_lepingud, vep_tunnustega_ala, Yksikobjektide_yksikud_objektid, yrg.

Eelpool loetletud kihtidest võivad piirangud või tingimused kaasneda elupaigatüüpide infoga (natura_elupaik), kuigi reeglina on määrav kaitse-eeskirjast tuleneva kaitsekord (v.a. hoiualade puhul).

Kiht liikumispiiranguga_alad lihtsalt refereerib eeskirjadest ja LKSisttulenevaid piiranguid ega sea neid ise. Muud kihid on erinevate inventuuridega ja projektide raames kogunenud info.

VEP

VEP – metsa VÄÄRISELUPAIK, s.o. metsaseaduse § 23 kohaselt kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

VEPid kantakse litsenseeritud inventeerija ettepanekul metsaregistrisse ja neid kaitstakse riigimetsas automaatselt, erametsas vaid vabatahtliku lepingu sõlmimisel. Kui leping on sõlmitud, siis on erametsaomanik võtnud kohustuse järgida konkreetse vääriselupaiga seisundi säilitamiseks vajalikku kaitsekorda, mis ei tähenda alati tingimata majanduskeeldu.

KeA metsaspetsialistid võivad olla VEPide inventeerijad ja registriettepanekute tegijad ning lepingute ettevalmistajad. VEPi valitseja on siiski maaomanik ja VEPiga kaasnevad erinevad vabatahtlikult võetud piirangud sõltuvalt VEPi tüübist.

KeA kasutab VEPi infot sisendina uute kaitsealade moodustamisel või vanade kaitsekorra muutmisel.

Euroopa Liidu looduse kaitse Eestis

Aastast 2004 on Eestis määratletud üle-euroopaline kaitsealade võrgustik NATURA 2000 =

• Linnudirektiivi - direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta –alusel määratud linnualad

• Loodusdirektiivi - direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja looduslikuloomastiku ja taimestiku kaitse kohta – alusel määratud loodusalad

• NB! Linnu- ja loodusalad võivad kattuda või olla eraldi, kuid nad kattuvad alati Eesti looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud kaitsealuste loodusobjektidega (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad või püsielupaigad), kuid kõik Eesti kaitsealused objektid ei ole Natura 2000 alad

• Keskkonnaregistrist leitavad IBA alad = Important Bird Areas (tähtsad linnualad)= on Natura võrgustiku linnualade eelkäijad, kuid ei ole iseseisvalt õigusaktidega kaitstud.

Loodusdirektiiv ja käsiraamat

1992. a. Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud ja kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides järgimiseks kohustusliku loodusdirektiivi I lisas on loetletud need üle-euroopalise tähtsusega elupaigatüübid, mille kaitseks peab iga liikmesriik määratlema kaitstavaid territooriume – nn. Natura 2000 võrgustiku loodusalasid.

1996. a. avaldas Euroopa Komisjon “Euroopa Liidu elupaikade tõlgendamise käsiraamatu”, milles esitatakse iga elupaigatüübi lühike kirjeldus koos iseloomulike taime- või loomaliikide nimistuga. Viimane versioon sellest käsiraamatust ilmus 2003.a. oktoobris.

Paljud liikmesriigid, s.h. Eesti on elupaigatüüpide lahtiselgitamiseks ja kaitse korraldamiseks oma riigi kontekstis koostanud samuti tõlgendamise käsiraamatu.

Natura 2000 võrgustiku alade kaitse

Üldised õigusraamid kaitse korraldamiseks paneb paika Loodusdirektiivi ja Linnudirektiivi põhitekst – keelatud on kõik, mille puhul pole teadaolevatel andmetel kindlalt välistatud negatiivne mõjukaitse-eesmärgiks seatud liikide ja/või koosluste soodsale seisundile.

Elupaigatüüpide soodsat seisundit ja tüüpilisust hinnatakse paljuski siseriikliku elupaigatüüpide tõlgendamise käsiraamatu alusel. Liikidel seireandmete alusel.

Loodus- ja linnualasid kaitstakse Eesti siseriiklike kaitsealuste loodusobjektidena.

Loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitse

• Keskkonnaregistri EELISE kataloogi ‘Natura inventuuride valdkond’ alamkataloogis ‘Esinevad elupaigatüübid’ esitatud info ning looduskaitse ‘vaartused’ alamkaustas sisalduv elupaigatüüpide kaardikiht ei ole paljudel juhtudel kahjuks korrektne ega aktuaalne; korrektseid andmeid, mille alusel toimub reaalselt kaitse korraldamine ning kaalutlusotsuste langetamine Keskkonnaametis, tuleks küsida kohalikust KeA regioonist, kus talletatakse konkreetse ala KKK koostamise raames kogutud elupaigatüüpide infot.

• Registrikihi parandusi on volitatud tegema vaid Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond, kellele KeA teeb ettepanekud.

Loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitse

• Kui LD I lisa elupaigatüüp ei jää kaitsealusele objektile, siis peaks ta olema siiski kaitstud vastavalt Loodusdirektiivi põhitekstile, kuid praktikas kaalutakse elupaigatüübi kaitse vajadust Eestis vaid üksikjuhtudel – nt. kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku korral.

• NB! Samuti ei kaitsta reeglina metsaelupaigatüüpe kaitsealade või püsielupaikade piiranguvööndites ning hoiualadel neid elupaigatüüpe, mis pole konkreetse ala kaitse-eesmärgiks seatud.

• Metsaelupaigatüüpe piiranguvööndites kaitstakse vaid siis, kui konkreetse ala sihtkaitsevööndite metsamaa kogupindala on väiksem Euroopa Liidu ees kohustuseks võetud metsaelupaigatüüpide pindalast (vt. Natura standardandmebaasi). Vastava analüüsi teeb KeA.

Ramsari alad

Ramsari e. rahvusvaheline märgalade (sood, deltad, madalmeri, järved) kaitse konventsioon võeti vastu Iraani linnas Ramsaris 1971. aastal ja see jõustus 1975. aastal. Ramsari konventsiooniga liitudes võtab riik endale vabatahtliku kohustuse seista Ramsari aladena määratletud märgalade hea käekäigu ja kestliku kasutuse eest.

Ramsarist endast mingeid täiendavaid looduskaitselisi piiranguid ei tulene, kuid riigid raporteerivad regulaarselt, kuidas neil ala kaitse ja kasutamise korraldamine edeneb. Saab osaleda erinevates programmides ning üritustel.

Eestis kokku 17 ala, mis kattuvad olemasolevate kaitse- või hoiualadega (http://www.ramsar.org/)

http://www.ramsar.org/

Infoallikad

Riigi Teataja (https://www.riigiteataja.ee/ ) – seadused, kaitse-eeskirjad, määrused kaitse alla võtmise kohta

EELIS – Keskkonnaregistri osaks olev Eesti Looduse Infosüsteem, mille juurdepääsu tuleb küsida Keskkonnaagentuurist (KAUR), sisaldab kogu olemasolevat infot kaitsealuste objektide kohta.

Keskkonnaregister (avalik http://register.keskkonnainfo.ee/ ) – avalik info kaitstavate loodusobjektide, vääriselupaikade, rahvusvahelise tähtsusega alade kohta; leiab kaitse alla võtmise alusdokumendid, asukohakaardid jm. esmase info, v.a. I ja II kategooria liikide täpsed leiukohaandmed

Keskkonnainfo (http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx ) -Keskkonnaregistri avalik väljavõte kaitsealuste objektide kohta, s.h. kaardipilt, seotud dokumendid, pildid, kaitsekorralduskava jms.

Keskkonnaseire (http://seire.keskkonnainfo.ee/ ) – seirearuanded ja aruannete esitamise võimalused, programmide tutvustused jms.

https://www.riigiteataja.ee/http://register.keskkonnainfo.ee/http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspxhttp://seire.keskkonnainfo.ee/

Infoallikad

Metsaregister (http://register.metsad.ee/avalik/ ) – puistute takseerandmed, mida saab võrrelda elupaigatüüpide kirjeldustega, et hinnata, kas tegu võib olla elupaigatüübiga. Kaardikihtidel on ka kaitsealused (s.h. projekteeritud) objektid. I ja II kati liike näeb vaid KAURiltsaadud paroolidega sisenedes.

Eesti elurikkus (http://elurikkus.ut.ee/ ) – leiab infot liikide kaitsestaatuse ja Punase Nimestiku ohustatuse kategooria kohta, korrektsed liiginimed, arvukuse trendid, kirjandusviited jms.

Maa-ameti geoportaal (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/ ) – avalik info kaitsealuste objektide asukoha kohta (s.h. projekteeritavad alad, mis tuleb eraldi sisse lülitada) koos registrikoodidega; lisaks info karuputke kolooniate, tehtavate loodushoiutööde, pärandkultuuri objektide ja pool-looduslike koosluste kohta. Võimaldab kuvada infot erinevatel kaardialustel.

http://register.metsad.ee/avalik/http://elurikkus.ut.ee/http://xgis.maaamet.ee/xGIS/

Infoallikad

Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg (http://www.envir.ee/et/looduskaitse ) - elupaigatüüpide tegevuskavad, liikide kaitse tegevuskavad, taustainfo Natura 2000 kohta, kasulikud lingid jpm.

Keskkonnaagentuuri kodulehekülg (http://www.keskkonnaagentuur.ee/ ) –eesmärkide ja tegevuste alt looduskaitse ja kasulikud viited eelnevatele ja järgnevatele lehekülgedele, s.h. loodusvaatluste andmebaasi, andmete esitamise vormid jpm.; samuti keskkonnaseire alt lingi seireveebile….

Keskkonnaameti kodulehekülg (http://www.keskkonnaamet.ee/ ) –avalikust dokumendiregistrist leiab kinnitatud KKK-sid jm. alaga seotuid dokumente, looduskaitse valdkonna alt infot võõr- ja probleemliikide, KKK-de, pool-looduslike koosluste jpm. kohta; KeA ametnike kontaktid pooleliolevate tööde saamiseks

RMK kodulehekülg (http://www.rmk.ee/ ) – peamiselt kaitsealade külastusinfo

http://www.envir.ee/et/looduskaitsehttp://www.keskkonnaagentuur.ee/http://www.keskkonnaamet.ee/http://www.rmk.ee/

Infoallikad

Natura standardandmebaas (http://natura2000.eea.europa.eu/ ) – info konkreetse Natura 2000 võrgustiku ala käiste-eesmärkide ja kaitseväärtuste kohta, mida riik on kohustunud kaitsma (NB! Sisaldab ka vigu)

E-post – maakond@keskkonnaamet.ee – võib alati küsida infot teid huvitava ala kohta või pöörduda otse konkreetse KeA regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti poole. NB! Sisemiseks kasutamiseks on KeA-l veel terve hulk juhiseid (näiteks Natura eelhindamise ja hindamise läbiviimisest), kuid need ei ole avalikult kättesaadavad, vaid neid võimalikke juhiseid tuleb küsida KeA töötajatelt.

GOOGLE – lihtsalt trükkige otsingusse sisse teid huvitava ala/objekti nimi ja võite leida imetabaselt palju informatsiooni, s.h. kinnitatud Kaitsekorralduskava, kaitse-eeskirja, turismiinfo, wikipeedia kokkuvõtte jm. kasulikud lingid

http://natura2000.eea.europa.eu/mailto:maakond@keskkonnaamet.ee

Kaili ViilmaKaili.viilma@keskkonnaamet.ee

Aitäh kuulamast!