perekonnanimede eestistamine berit ja sirlet

Perekonnanimede Perekonnanimede eestistamineeestistamine

Berit Rõõmussaar

Sirlet Viilas

Kasutatud kirjandusMalmberg-Forssell, M. 2002.

“”15 000 uut sugunime” (1921) ja uute perekonnanimede omaksvõtt” Bakalaureusetöö. Tallinn.

Eestlasele eesti nimi.1921Rajasalu, G. 1993. Riiklik

Propaganda Talitus. – Tundmatu Eesti Vabariik.

15 000 uut sugunime. 1921

Perekonnanimede traditsioonPerekonnanimede traditsioon

Perekonnanimede traditsioon on kestnud kaks sajandit

1918 – hakati tegelema perekonnanimede eestistamisega

Perekonnanimede saamisluguPerekonnanimede saamislugu

19. sajandi alguseni pärisorjuses – ei olnud perekonnanimesid

Talukoha või küla nimi + ristinimi (nt Sepa Mihkel, Kupja Jaan)

Perekonnanime andmise ja registreerimise õigus mõisavalitsusel

Sealt on pärit halvakspanevad ja humoorikad nimed (nt Lontrus, Loll, Monstrum, Eitea) ja ka saksakeelsed nimed (nt Bauer, Strandberg)

Perekonnanimed 19. sajandilNimede saksastamine kestis kogu 19. sajandiÕpilaste kooli registreerimisel tõlgiti

eestikeelne nimi saksa keelde, et linnakultuuri paremini integreeruda (nt Raud > Eisen)

19. sajandi teisel poolel tõusis au sisse rahvuse tunnustamine ja eesti keel

Luuletajate, kirjanike privileegRahvuslikud nimed pseudonüümina (nt Koidula (L.

Jannsen), Linnutaja (C. R. Jacobson))

Vene võimu all – muutmisprotseduur keeruline ja kulukas

Vene valitsuse protest saksameelsuse vastu

1918 – riigikeeleks eesti keel. Keelest pidid kaduma võõrapärased ja eestlastele ebamugava häälikukoosseisuga nimed

Perekonnanimede eestistamise Perekonnanimede eestistamise lihtsustatud kordlihtsustatud kord

1919 – “Perekonnanimede muutmise seadus”

1921 – eestistamise propaganda muutus järjekindlaks

“Eestlasele eesti nimi” “15 000 uut sugunime”

Idee levis noorte ja haritlaskonna seas

Lubatud parandusedLubatud parandusedVanast kirjaviisist uue ortograafia

reeglitele vastavaks

(nt Leppik > Lepik, Käggo > Kägu)Murdelisest kujust kehtivatele kirjakeele

reeglitele vastavaks (nt Karro > Karu, Kesä > Kesa)

Lubatud parandused ja lihtsustatud kordHääldus ei tohi muutudaKui eestikõlaline oli vaid nime üks

komponent, sai lihtsustatud korras ainult seda komponenti eestistada (nt Uhlberg > Uulberg, aga mitte Uulpärk)

Uuest kirjaviisist või murdelisest kujust ei tohtinud uuesti vanasse kirjaviisi muuta

Perekonnanimede eestistamine1934 – suur pöörePerekonnanime võis muuta vaid üks

kord1935 - Juulius Mägiste ja Elmar Elisto

koostatud koguteos „Eesti nimi. Valik uusi perekonnanimesid“

1935 – riiklik kampaaniaKaasa lõi ajakirjandus, raadio,

korraldati konverentse, avaldati teaduslikke artikleid, kirjastati raamatuid, koostati lendleht “Eestlasele eesti nimi”

Nimede eestistamise lihtsustatud kord

1. jaanuarist 1935 kuni 1. jaanuarini 1937 - nimede eestistamise lihtsustatud kord

See suurendas nimede muutmise arvu võrreldes eelmise 15 aastaga rohkem kui kümme korda

Milliseid perekonnanimesid Milliseid perekonnanimesid soovitati eestistada?soovitati eestistada?

Puhtalt võõrkeelsed (nt Starkopf, Frei, Schmidt)Võõrapärased perekonnanimed

(nt Leimann, Anderson)Eesti sõnavaral põhinenud perekonnanimed, millele

mõnes võõrkeeles leidus vaste (nt Lang – saksa keeles pikk)

Võõrsõnad, mis olid kodunenud eesti keeles hiliste laensõnadena (nt Link, Mandel, Tender, Post)

Nimed, mille päritolu polnud kindel (Pehka, Poska, Utsal)

Võõrhäälikuid sisaldavad (nt Sannikoff, Gutovsky)

Semantilised põhjusedSemantilised põhjused

Sõimunimed (nt Raisk, Kõverjalg, Tedreaju, Sopaauk)

Tarbeasjade, loomade, kehaosade jne nimed, mis olid halva tähendusega (nt Saabas, Muna, Oinas, Kargaja)

Pilkelise või koomilise varjundiga perekonnanimed (nt Püksipaik, Tont, Viiskuus, Vaene)

Halvakspandavate nähtuste nimetused (nt Sopp, Puskar, Prügi)

Uute perekonnanimede Uute perekonnanimede loomise põhimõttedloomise põhimõtted

Nime esialgne eestikeelne kujuNime eesti keelde tõlkimine (nt Grünfeldt

> Haljaspõld, Seeland > Meremaa)Võõrnime või võõrkeelse nimeosa

minimaalne muutmine (nt Laanberg > Laanpere, Hermann > Härma)

Vanade saksapäraste nimede teise komponendi eesti keelde mugandamine või tõlkimine (nt -mann > -maa, -son > -soo, -soon)

Uue perekonnanime loomine

Keelatud perekonnanimede Keelatud perekonnanimede registerregister

Laialt tarvitusel olnud perekonnanimedIndiviidi või perekonna teatud tasu eest

kinni pandud perekonnanimed

KokkuvõteKokkuvõte

Aastatel 1935-1937 - nimede eestistamise lihtsustatud kord

Muudeti 63 293 perekonnanime, millest eestistati 90-95%