Ja mis saab pärast vanemahüvitist?

Sotsiaalministeerium ja perepoliitika

Mari KalkunPerepoliitika juht

SotsiaalministeeriumTallinn, 17. märts 2009

Eesmärk: parem elukvaliteet kogu elutee jooksul

Sotsiaalministeeriumi kogemusPerepoliitika töörühm• Katre Pall – hüvitiste ja toetuste poliitika juht, SKO• Anniki Tikerpuu – laste meeskonna juht, HKO• Iisi Saame – rahva tervise osakond, laste ja noorte tervis• Mare Toompuu – tervishoiu osakond, sünniga seotud teemad (lapsehoolduspuhkusel)• Maarja Kuldjärv – tööturu osakond, tööhõive teemad (lapsehoolduspuhkusel)• Katrin Raadom – tööpoliitika info ja analüüsi osakond • Hede Sinisaar – perepoliitika analüütik, SPIAO• Andra Reinomägi – analüütik, SPIAO• Liina Järviste – analüütik, SPIAO• Thea Treier - tööelu arengu osakond, töölepingu seadus • Seili Suder - tööelu arengu osakond• Merle Tomberg – lapsehoiuteenus, puudega lapsed, tugiisiku teenus• Elmet Puhm – asenduskodud • Mari Kalkun – perepoliitika juht• Katri Eespere – perepoliitika peaspetsialist• Sirlis Sõmer-Kull – hoolekande osakonna juhataja• Merle Malvet – sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja• Kadi Katharina Viik – soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja• Piia Tammpuu – sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna juhataja• Riho Rahuoja – perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler

Oluline

• meeste varajane suremus

• kõrge üksikvanemate osakaal, üksikvanemad suurimas vaesusriskis

• suur meeste-naiste palgalõhe

• lähisuhtevägivald

• suhteliselt madal sündimus

Jätkusuutlik ühiskond

Rahulolevad pered ja töötajad

Naised kiiremini tagasi

tööturul

Paindlik töökorraldus

Meeste tihe seotus perega

Toimiv ja jõukohane lastehoid

Vanemate head oskused ja teadmised

+peretoetused

Elujõuline inimene, ühiskonnaelu ja majandus

Kõrgem töötajaskonna kvaliteet

Madalam laste

vaesus

Meeste kõrgem eluiga

Väiksem hõivelõhe /palgalõhe

Paremad peresuhted

Vanemate head oskused ja teadmised

• Inimese oskus oma elukillud ise kokku panna, oskus enda elu, paarisuhte ja laste eest vastutada

• Vaja on:– adekvaatset enesehinnangut– vastutamise oskust

Mõtteainet

• Demograafiline käitumine sarnane Põhjamaadele (professor Ene-Margit Tiit)

http://www.lastekaitseliit.ee/?id=13794

• Mõttemudelid üsna muutumatud

Väärtused Eestis:

• Perekonnale pühendumine on 46% väärtustrend

“Mees peaks olema alati pere peamine tuluteenija”

“Naised on üldiselt õnnelikumad, kui nad pühendavad end oma perele mitte tööle”

Allikas: TNS Emor 2008

Uuring Rootsi lasteaedades (1)

• poisid on tähelepanu keskpunktis, nad peavad võistlema ja konkureerima, tüdrukuid koheldakse kui nn abikasvatajaid; tähelepanu pidevalt poistel, sest muidu võivad teha kes teab mida;

• tüdrukuid peetakse õrnemateks ja personal reageerib kiiremini ja rohkem, kui tüdruk kukub. Poiss võib päris kõvasti viga saada, ei tormata kohe appi, pigem öeldakse Tõuse püsti! Pole häda midagi! Kui tüdrukuid hoitakse ohtlikest kohtadest kaugemale ja manitsetakse mitte proovima, et mitte viga saada, siis kasvavad tüdrukud haprateks;

• poistega räägitakse jämedama häälega, tüdrukutega õrnema häälega;

• tüdrukud õpivad kiiremini riidesse panema ning neilt oodatakse, et nad peavad asjad korrras hoidma, ka teiste asjad;

• kui poiss midagi teeb, siis tunnevad tema vastu huvi nii tüdrukud kui kasvatajad; kui tüdruk midagi teeb, siis poisid teevad muid asju;

Allikas: Riina Kütt http://www.ahakeskus.ee/cms/eesti/projektid

Uuring Rootsi lasteaedades (2)

• kui kasvataja räägib poisiga, on tal kasvataja poolt 100% silmside ja täistähelepanu; kui kasvataja räägib tüdrukuga, siis silmside katkeb, kuna vahepeal jälgitakse poisse;

• tüdrukud on ootaja rollis; kasvataja tähelepanu läheb esmalt poistele; tüdrukud õpivad kannatlikult ootama ja olema teisejärgulised;

• toidulauas teenindavad tüdrukud poisse ja poistel tasub vaid häält teha, et midagi vaja, juba tüdrukud tõttavad appi;

• kasvatajad katkestavad tegevusi tüdrukute arvelt, et poistega tegelema hakata;

• poisid saavad tihti negatiivse tähelepanu osaliseks, neile antakse rohkem negatiivset tagasisidet ja öeldakse rohkem negatiivseid asju; poiste nime mainitakse sagedamini negatiivses kontekstis; tüdrukuid nimetatakse harvemini nimepidi;

• tüdrukud kasutavad vähem ruumi.

Allikas: Riina Kütt http://www.ahakeskus.ee/cms/eesti/projektid

• märgata, et me taastoodame ühiskonda, mis ei ole elujõuline– demograafiliselt käitume sarnaselt

Põhjamaadele– mõttemudelid on muutumatud – kasvatame tüdrukuid, kes ei pea ennast

väärilisteks– kasvatame poisse, kes ei pea enda eest

vastutama

Riigi senine tugi lapsevanematele

• Põhikooli- ja gümnaasiumiharidus: inimeseõpetus, psühholoogia, perekonnaõpetus, ühiskonnaõpetus

• Seksuaalharidus: Eesti Seksuaaltervise Liidu ja www.amor.ee toetamine Haigekassa poolt

• Euroopa Sotsiaalfondi projektid “Equal. WHOLE Töö- ja pereelu ühitamine läbi lapsevanemate koolituse” ja “Equal. Paindlikud õppe- ja töövormid. Töö ja pereelu ühitamise parimad võimalused” “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine”

• Vanemahariduse teenuse pakkujate osaline toetamine Hasartmängumaksu Nõukogu või Haigekassa kaudu

• Vanemahariduse väiksemate projektide osaline toetamine Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu

• Vanemahariduse ümarlauad I ja II 2008. aastal (vt www.sm.ee\Tegevus\Lapsed ja pere\ Vanemaharidus)

• Teavitustegevused: kampaaniad, vanemahariduse pakkujaid tutvustav trükis 2008. aastal

• Vanemahariduse blogi eraalgatusena: http://vanemaharidus.blogspot.com/ • Isa kalender 2009, konverents “Hooliv isadus” veebruaris 2009, kodulehekülg

http://www.hooliv-isadus.ee/

Kuidas edasi?

• Erinevate valdkondade koostöö

• Ühised sihtide seadmised

Emaksolemise mitu palet

• Kuidas tunda end väärtustatuna – Inimesena, naisena, partnerina, emana,

töötajana, lapsena, …?

Aitäh!

Mari KalkunPerepoliitika juht

Sotsiaalministeerium

Mari.Kalkun@sm.ee