aprillmai

2012

EEsti amEtiühingutE KEsKliidu uudisKiri

Euroopa Ametiühin-gute Instituudi uuri-jate neli stsenaariu-mi: milliseks võivad muutuda ühiskond ja ametiühingud?>> Loe lk. 6-7

Kuidas sündis hiljuti käivitunud Balti Organiseerimis-akadeemia (BOA) idee ning keda seal õpetatakse?

>> Loe lk. 2-3

EAKL tähistas sünni-päeva konverent-siga Rahvusraama-tukogus. Kes seal esinesid ning millest räägiti?>> loe lk. 4-5

OLI, MILLEST RÄÄKIDA: Riigikogu õiguskomisjoni liige Valdo Randpere ning Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liidu juht Õie Väljas ei mallanud konverentsil “Väärikas töö - võrdne ja väärikas kohtlemine”, millega tähistati 22. aprillil Rahvusraamatukogu suures saalis EAKL 22. sünnipäeva, ka lõunatundi raisku lasta ja jutlesid elavalt.

EAKL SAI 22!

1. mail jõustunud seadusemuudatus, mille kohaselt tähtaja ületanud kollektiivlepingud loetakse tähtajatuteks (mida on võimalik kuuekuulise etteteatamisega üles öelda), on andnud esimesed tulemused. Nii mõnigi ametiühing on kuulnud tööandjalt ähvardust vabaneda tähtajatust kollektiivlepingust, üksikud on saanud ka seadusega ettenähtud kirjaliku ülesütlemisteate.

Siin pole koht süveneda kõigisse probleemidesse ja vastuseta küsimustesse, mida anonüümne, kuid tööelu mittetundev seaduseelnõu autor selle muudatusega Eesti tööõiguses tekitanud on. Väljaspool kahtlust on aga esiteks see, et EAKL ettepanekuid mittearvestanud Riigikogu piiras ametiühingu ja tööandja läbirääkimisvabadust. Ning teiseks ka tõsiasi, et õiguslik selgusetus ja ebakindlus suurenesid. Aga ei saa ju välistada, et seadusandja eesmärk oligi anda tööandjatele võimalus sogases vees suuremat saaki püüda.

Ametiühingutelt nõuab uus olukord vaieldamatult suuremat aktiivsust kollektiivläbirääkimiste ettevalmistamisel ja pidamisel, vajadusel ka kollektiivlepingu sõlmimise suhtes tõrksate tööandjate mõjutamisel – olgu siis tegemist kaalukate majanduslike argumentidega või tõhusate kollektiivsete aktsioonidega.

Lähitulevik näitab, kas on õigus kolleegidel, kelle hinnangul suurendab seadusemuudatus Eestis hüppeliselt töötülide arvu ja tulisust. Kuid Eesti tööelu analüüsinud Belgia ekspertide seisukohaga, et kollektiivläbirääkimised ilma aktsioonivõimeta on kollektiivne kerjamine, saab vaid nõustuda.

Harri Taliga, EAKL esimees

Organiseerimisakadeemia (BOA).Algselt pidid projektis osalema

vaid tööstussektoris tegutsevad ametiühingud. Hiljem, kui olime seda teemat laiemalt käsitlenud, pakkusin välja, et miks mitte lisada veel sektoreid, näiteks transport ja teenindus-kaubandussektor. Mõte tundus partneritele vastuvõetav ning asusimegi tegema ettevalmistusi. Meie ideed – alustada Baltikumis kutseliste ametiühingu organisaatorite koolitamist - tutvustas Mika esmalt Põhjamaades. Kui seal oli saavutatud ametiühingutelt vajalik toetuse, asus ta projekti esitlema ka Leedus, Lätis ja Eestis.

Peab tunnistama, et esialgne vastuvõtt ei olnud kuigi lootustandev. Mitmed meie organisatsioonid olid osalenud erinevates värbamisalastes projektides, kuid tulemused olid siiani olnud üsna kasinad.

JUHTKIRI

aremPHommeAPRILL/MAI 20122

Hannes Roosaar, EAKL organisatsiooni-sekretär

Teatavasti ei ole Eesti ametiühingute liikmelisusega asjad sugugi mitte nii, nagu me kõik sooviksime. On organisatsioone, kes on oma sektoris saavutanud kõrge organiseerituse taseme, aga on ka tegevusalasid ja valdkondi, kus asjad võiks olla hoopis paremad.

Sellel on rida põhjuseid - nii objektiivseid kui ka subjektiivseid. Fakt on aga see, et kui me eri tasanditel midagi tõsist ette ei võta, läheb olukord pigem hullemaks kui paremaks.

Algus palju lootust ei andnudOli vist aasta 2010, kui EAKL esindajad

esimest korda arutlesid nendel teemadel Põhjamaade tööstussektori ametiühingute esindaja Mika Häkkineniga, kelle meelest ei anna praegune olukord Eestis (ja Baltikumis tervikuna) suurt lootust ametiühingute tegevuse jätkusuutlikkusele. Möödus mõni aeg ja Mikalt tuli telefonikõne,

kus ta tundis huvi, kas EAKL oleks valmis nimetama oma esindaja, kes osaleks ametiühingualase organiseerimisprojekti väljatöötamisel ning käivitamisel. Sealtmaalt hakkaski

veerema projekt, mis sai nimeks Balti

Kuidas sündis Balti Organiseerimisakadeemia?

ÕPPETÖÖ KÄIB: Balti Organiseerimisakadeemia koolitus 11.-15. mail Viimsis. Pildil on (vasakult) Andrei Võssoven, Ksenia Abramova, Risto Randkivi ja Madis Arras.

APRILL/MAI 2012aremPHomme 3arem

Nii oli ka usk projekti õnnestumisesse tagasihoidlik. Leedu ja Läti ametiühingud jäidki lõpuks asjast kõrvale, kuid Eestis oleme tänaseks jõudnud nii kaugele, et esimesed viis organisaatorit on läbinud esimese koolitusmooduli ning asunud tööle.

Projekti kontseptsiooni uudsus seisneb selles, et rõhk on asetatud töötajate ja ametiühinguliikmete aktiivsuse suurendamisele, samas kui seni on ametiühingut käsitletud eelkõige teenust pakkuva organisatsioonina.

Koolitajad tulid SoomestOrganisaatorite koolitusprogrammi

raames õpetati neile mitmeid oskusi - näiteks kuidas töötada inimestega ning kuidas neis äratada suuremat aktiivsust tegelemaks probleemide ja olukordadega, millega nad oma

igapäevatöös kokku puutuvad. Suurim rõhuasetus oli just praktilisel poolel - töötajate kaasamise tehnikatel, mille käigus organisaatorid osalesid rolli- ja situatsioonimängudes. Õpiti kampaaniate planeerimist ning harjutati väljatulemist keerulistest olukordadest seoses tööandja vastutegutsemisega töötajate organiseerumisele. Õpetajateks olid Mika Häkkinen Põhjamaade tööstusametiühingute ühendusest Nordic IN ja Aslak Haarahiltunen, kes esindab selles projektis Soome Metalliliitu.

Lisaks tutvustasid EAKL sekretariaadi töötajad projekti kaasatud organisaatoritele ametiühinguliikumise põhialuseid, kollektiivlepingute eesmärke, töösuhteid käsitlevaid seadusi ning oluliste dokumentide vormistamisega seonduvat.

Esimesele koolitusmoodulile

Kuidas sündis Balti Organiseerimisakadeemia? järgneb sügisel teine, mis keskendub organisaatorite meeskonna juhtide koolitamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et praegustest organisaatoritest saaksid tulevikus need, kes koolitavad oma praktilisele kogemusele tuginedes endale ise järelkasvu.

Esimesed kokkuvõtted juba juunis

Põhjamaadest on BOA projekti partneriteks Soome ja Rootsi vastavates sektorites tegutsevad ametiühingud, kes projekti rahaliselt toetavad. Koolitusi finantseerib aga Friedrich Eberti Fond. Partnerite vahel sõlmitud lepingus on määratletud ka projekti jätkusuutlikkuse tingimused. Esmane tingimus on see, et projekti raames organiseeritud uute ametiühingute liikmemaksudest 35% suunatakse uuesti organiseerimistegevusse.

Eesti poolelt osalevad projektis Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit, Tööstustöötajate Ametiühingute Föderatsioon, Metallitöötajate Ametiühingute Föderatsioon, Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühing, Transpordi-ja Teetöötajate Ametiühing, Raudteelaste Ametiühing ning Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing.

Kui tööstussektoris asusid tööle kaks palgalist ametiühinguorganisaatorit, siis transpordi ametiühingus, raudteelaste ametiühingus ning teeninduse ja kaubanduse ametiühingus on kõigis palgal üks organisaator.

Kogu projekt on esialgu planeeritud kolme aasta peale, praeguste plaanide kohaselt peaks igal aastal Akadeemia lõpetama uus lend. Esimesi kokkuvõtteid tehakse juba 26. juunil, kui Tallinnas toimub kõigi projektis osalejate ühisnõupidamine.

ÕPPETÖÖ KÄIB: Balti Organiseerimisakadeemia koolitus 11.-15. mail Viimsis. Pildil on (vasakult) Andrei Võssoven, Ksenia Abramova, Risto Randkivi ja Madis Arras.

aremPHommeAPRILL/MAI 20124

Aija Maasikas, EAKL

12.aprillil korraldasid Eesti Ameti-ühingute Keskliit (EAKL) ja Friedrich Eberti Fond rahvusvahelise konverentsi “Väärikas töö - võrdne ja väärikas kohtlemine”. See keskendus sotsiaalse ebavõrdsuse varjukülgedele ning poliitikatele, mis aitavad ebavõrdsust vähendada. Konverentsiga tähistasime ühtlasi EAKL 22. sünnipäeva.

Konverentsi avades rõhutas EAKL esimees Harri Taliga, et väärikas töö on lahutamatu osa inimväärsest elust. Ametiühingud ei võitle mitte täieliku võrdsustamise, vaid võrdsete õiguste ja võrdsete võimaluste eest.

Sellele, et mitte kõigi võimalused pole võrdsed, pole raske kinnitust leida. Näiteks on teada juhtum, kui tööandja pakkus telefonivestluses ühest ja samast tööpakkumisest huvitatud abikaasadele erinevat palka – mehele kolmandiku võrra suuremat kui naisele. Eesti ongi meeste ja naiste ligi 30protsendilise palgalõhe poolest Euroopa Liidu punane latern. Samas on Rootsis sooline palgalõhe alates 2005.a vähenenud kõigis majandussektorites ja langenud 14,3 protsendini. Ametiühingud teevad kõik, et vähendada lubamatut ja põhjendamatut ebavõrdsust, mida tööelus pidevalt esineb.

Ka konverentsi kaaskorraldaja Friedrich Eberti Fondi esindaja Eestis Ülle Kesküla märkis, et võrdse kohtlemise tagamine ja võrdsete võimaluste loomine nii tööturul kui ka muudes ühiskonnaelu valdkondades kuulub kindlalt nende fondi prioriteetide hulka.

Iirimaa ja Poola kogemusRhonda Donaghey Iiri Teenistus- ja

Avaliku Sektori Ametiühingute Liidust (SIPTU) käsitles oma ettekandes kõigepealt Iirimaa tööturu arengut viimasel kümnendil, seejärel peatus aga pikemalt migranttöötajate olukorral ja sellel, kuidas Iirimaa ametiühingud neid kaitsevad. Näitena kirjeldas ta juhtumit Davenporti hotellis, kus hotelli omanik,

milles on juba kokku lepitud Genfis. Suurepärased dokumendid ei muuda

aga iseenesest veel midagi. Kes peaks neis sisalduva ellu viima? Kas tööandjad, kelle esmane huvi on kasum? Või valitsused, kes loodavad tööturu isereguleerumisele? Kui jätta tööturg iseenese hooleks, on tulemuseks kaos ja täiesti barbaarsed töösuhted.

Marju Lauristin rääkis sidususest

Viimaste aastate eelarvekärbetega jätab EL järjest rohkem inimesi sotsiaalsete garan tiideta, EL prioriteet on siseturg ning kui ajad on rasked, siis esimesena kärbitakse sotsiaaltagatisi ja turvalisus väheneb. Valitsused lähenevad probleemidele nagu raamatupidajad ja ei hooli ei sotsiaalsetest tagatistest ega sotsiaaldialoogist. Ameti ühingutena peame meenutama oma valitsustele, et me ei soovi ainult raamatupida jatest koosnevat valitsust.

kasutades ära majanduskriisi saabumist Iirimaale, teatas, et Iiri valitsuse toetuseks tuleb töötajate tunnitasu vähendada. Viis Leedust pärit töötajat, kes sellega ei nõustunud, vallandati selsamal hetkel. SIPTU toetas neid kogu töövaidluse kestel nii piketeerimise kui õigusabiga kohtus. Ametiühingu selline tegevus on parim argument uute liikmete leidmisel ja kontaktide sõlmimisel.

Danuta Wojdat Poola ametiühingust „Solidarność“ selgitas oma ettekandes täpsemalt, mida tuleb mõista termini “väärikas töö” all. Seejuures ei tohi unustada olemasolevat õigusraamistikku, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone ja EL direktiive, mis sätestavad võrdväärse töö eest võrdse tasu, õiguse võrdsele kohtlemisele ja ligipääsule tööle. Need on põhi mõtted, milles on kolmepoolselt kokku leppinud kõigi ILO liikmesriikide ametiühin gud, tööandjad ja valitsused. Seega ei saa ka Eesti valitsus eitada seda,

EAKL sünnipäeval räägiti tänavu väärikast tööst ja kohtlemisest

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ettekandeks valmistumas. Keskel on Poola ametiühingute esindaja Danuta Wojdat (“Solidarność”), paremal Rhonda Donaghey Iirimaalt.

Oudekki Loone Tallinna ÜlikoolistDaiva Atmanaviciene (Leedu)

Itaalia väikeettevõtjad, et riik ei ole piisavalt ekspluateerinud oma tööjõu multietnilisust – saaksid ju moslemid pühapäeviti töötada ilma lisatasuta, kuna neile ei ole see püha!

Kokkuvõtlikult on tööturu kujundamisel väga selgelt näha läbimõeldud industriaalne strateegia, mille eesmärk on maksta töötajatele võimalikult vähe. Ettevõtjad väidavad samas, et ei ole piisavalt immigrante (kes pole veel ametiühingus), töötajate haridus on liiga hea jms.

Majandus, ettevõtted, pangad ja euro ei saa samas iseeneses mitte midagi vajada, need on vaid mehhanismid, mis peaksid looma inimestele rikkust ja heaolu. Kui need ei toimi, siis vahetatakse välja mehhanismid, mitte inimesed. Kui euro viib töölised nälga, siis sellist eurot ei ole meile vaja. Töötaja peab saama osa tema tööga loodud rikkusest. Euroopa loodi solidaarsuse ja võrdsuse sümbolina ja me peame sellise Euroopa tagasi tooma. Seejuures on meie kõigi probleemid Euroopas sarnased, me peaksime ametiühingutena nõudma sama seadusandlust vallandamise, tööaegade ja töötingimuste kohta.

On töid, mida keegi teha ei taha, aga need ei ole ka inimlikud tööd. Niisugusi töid ei tohigi tahta teha. Töötajad peavad keelduma ohverdustest, mida eliit küsib inimeste käest, kes nende sekka ei kuulu. Eliit nõuab seejuures seda suuremaid ohverdusi, mida kaugemal on töötaja eliidist.

Ametiühing on ainus, kellel on huvi, mis töökohal tegelikult toimub. Ametiühingutel peaks olema sama õigus mis tööinspektsioonilgi: ette teatamata töökohale siseneda, et kontrollida, kas töölisi ekspluateeritakse.

Konverentsi lõpetades sõnas Harri Taliga: „Elu ja töötingimused on pidevas muutumises, kuid isevoolu teed - ilma meie sekkumiseta - lähevad asjad ainult halvemaks. Ametiühingute ülesanne on kaitsta töötajaid pidevalt muutuvates oludes. Jõudu ja edu meile kõigile selles väga olulises töös!”

APRILL/MAI 2012aremPHomme 5arem

Professor Marju Lauristin arutles teemal: mis takistab Eestis sidusa ühiskonna arengut? “Mida vähem sidus on ühiskond, seda enam sarnaneb ta masinaga, mille rataste vahele on liiva visatud”, sõnas professor Lauristin.

Inimesed on teinud valikuid, need on seotud erinevate huvide ja võimetega. Kuid iga inimene, kes oma võimeid maksimaalselt rakendab, peab olema ka ühiskonnas austatav. Tal peab olema võimalus ennast ja oma kohta ühiskonnas ka ise austada ning tunda end väärikana.

Väikese riigi kohta on Eestis tavatult suured piirkondlikud, kultuurilised, majandus likud ja sotsiaalsed erinevused, mis omavahel põimuvad ja võimenduvad. Süvenev inimkapitali defitsiit, sotsiaalse sidususe vähesus ning nõrk koostöövõime on Eesti arengu suurimad ohustajad. Tahtmatust ja oskamatust kokku leppida näitab ka valitsuse vastumeelsus kolmepoolsuse suhtes.

Tänane olukord annab samas

tunnistust sellest, et vaesuse probleemi on teadvustatud. Samuti on inimesed hakanud mõistma, et oma huvide eest seismist ei pea häbenema.

Ariadna Abeltina (LBAS) ja Daiva Atmanaviciene (LPSK) andsid ülevaate, kuidas kaitsevad väärika töö põhimõtteid ja võrdset kohtlemist Läti ja Leedu ametiühingud ning millised probleemid on seal esikohale tõusnud just majanduskriisi aastatel.

Probleemid Euroopas on sarnased

Oudekki Loone Tallinna Ülikoolist nentis konverentsil osalejatele, et tundub, nagu elaksime kõik ühes riigis. Ettevõtted vajavad paindlikkust, Euroopa nõuab ilma põhjuseta vallandamise õigust, euro säilitamiseks peame loobuma oma pensionitest, meie majandus vajab immigrante. See religioon ütleb, et inimesed eksisteerivad ainult selleks, et säilitada finantsstabiilsust. Hiljuti leidsid

EAKL sünnipäeval räägiti tänavu väärikast tööst ja kohtlemisest

Rahvusraamatukogu suurde konverentsisaali oli 12. aprillil kogunenud sadakond ametiühingute esindajat ja külalist.

GoBusi töötajad piketeerisid Rakveres 5. märtsil.

Rahvusvahelisel seminaril Tallinnas otsiti ametiühingute uuendamise teid

Üks valdkondi, mida seminaril arutati, oli ühiskonna ja ametiühingute tulevik. Euroopa Ametiühingute Instituudi uurimisgrupp on sõelunud välja neli võimalikku stsenaariumi, mis võiksid Euroopa riike ja ametiühinguid lähiajal (2030. aastani) ees oodata. Lihtsamalt öeldes: kus me võiksime olla tulevikus – ajavahemikus nii paarist kuni paarikümne aastani?

Siinkohal aga küsimus ka lugejatele: millist stsenaariumi peate teie kõige tõenäolisemaks Eesti puhul ja miks? Mida tuleks ette võtta, et ametiühingute positsioon oleks iga konkreetse stsenaariumi juures võimalikult tugev?

Vastuseid neile küsimustele ootame kuni jaanipäevani meiliaadressil press@eakl.ee. Tulemused koos põnevamate ja põhjendatumate seisukohtadega avaldame järgmises „Homme Parem“ numbris.

1Kriis on möödas, kuid selle viljad kibedad. Lahendusi otsitakse põhiliselt

kõige põletavamatele küsimustele, mis parasjagu esile kerkivad, ja ühiskonna mõtteviis on kantud praktilisest meelest - see pole aeg, mil luua grandioosseid visioone ja unistada õiglasest ideaalühiskonnast (vähemalt mitte veel). Euroopa majandust survestab Aasia oma, ettevõtted otsivad lahendusi, kuidas edasi minna. See on ülesehitamise, läbirääkimiste ja uute kokkulepete sõlmimise aeg. Pead on tõstmas kodanikuaktiivsus ja -ühiskond. Aga üldiselt võib hinnata, et maailmamajanduse kriisist on ühiskond üsna rahuldava eduga välja tulnud ning püüab nüüd jätkata juba varasemast tuttava mõtlemis- ja majandusmudeli järgi.AMETIÜHINGUTE ROLL: Pragmaatiline mõtlemine vallutab ka ametiühingud. Üha enam kaldutakse teenuseidpakkuva organisatsiooni poole ja nagu praktilise mõtlemise puhul ikka, muutuvad need üha enam tasuliseks. See aga tähendab, et need, kes vajavad abi kõige enam, ei jaksa selle eest maksta ja jäävad nii abist lihtsalt ilma.

2 Kasvav ressursinappus (inimesi on ikkagi juba ligi kaheksa miljardit!) ja

sellega kaasnev üleüldine vastastikune sõltuvus on sillutanud teed süsteemile, mis tasakaalustab erinevaid huve. Võtmesõnaks saab globaliseerumine: seniste rahvusvaheliste institutsioonide põhjal on kujunemas on uus ülemaailmne poliitiline ja majanduslik süsteem. Ühine on nii õigusruum, raharinglus kui ressursside jaotus. Kõik põhineb (endiste) riikide ja institutsioonide vastastikusel kontrollil. Süsteemi loomises ja haldamises on sõna kaasa öelda kõigil – kodanikuühiskonna esindajatest valitsuseni. Kokkuvõtlikult öeldes on saabunud ülemaailmse koostöö ja regulatsioonide ajastu.AMETIÜHINGUTE ROLL: neist saab üks mutrikestest üldises süsteemis. Aga seda, kes ja kus on otsustajad, on järjest raskem määratleda.

3 Kriis on kutsunud esile traditsioonide murenemise ja muutused

inimeste mõtlemises. Säilinud on küll tarbijaühiskond, kuid järjest enam inimesi soovib end arendada pigem vaimses ja isiksuslikus plaanis - töö ja karjäär

aremPHommeVEEBRUAR/MäRTS 20126

NELI STSENAARIUMI: Milline võiks olla ühiskonna ja ametiühingute tulevik?

Marko Kadanik, EAKL kommunikatsioonijuht

Milline tulevik ootab ees Euroopa ühiskonda ja milliseks kujuneb ametiühingute roll selles? Mis suunas peaksid Euroopa ametiühingud muutuma, et uute oludega kohaneda? Neile küsimustele otsiti vastuseid 22.-24. mail Tallinnas toimunud rahvusvahelisel seminaril.

Et 11 riigi esindajaid ühendav Euroopa Ametiühingute Instituudi seminar korraldati just Tallinnas, on üsna märkimisväärne: sellise kaaluga rahvusvahelisi ametiühinguüritusi satub Eestisse vaid kord paari aasta jooksul.

Esindatud olid nii nn. Euroopa vanad riigid (Itaalia, Hispaania, Iirimaa, Taani, Soome) kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa (Slovakkia, Rumeenia, Poola, Sloveenia, Bulgaaria). Osalejatele Eestist oli seminaril eraldatud neli kohta.

Peale arutelu ühise laua taga moodustati osalejatest ka töörühmad. Need kaardistasid näiteks erinevate riikide ametiühingute probleemid. Hiljem sõeluti neist üheskoos välja kolm suurimat. Euroopa tasandil selgus ühena nendest, et kõigis riikides murtakse pead, kuidas ametiühingute populaarsust ja liikmete arvu suurendada, eriti noorte hulgas. Teisena toodi välja sotsiaalpartnerluse küsimus: kuidas olla dialoogis tööandjate ja riigivõimudega arvestatavam jõud. Kolmas küsimus ehk Eestit nii palju ei puuduta (vähemalt mitte veel), küll aga on probleemiks paljudes teistes riikides: kuidas kaasata ametiühingutesse teistest riikidest tulnud tööjõudu ja kaitsta nende õigusi.

Võtmeprobleemiks ametiühingute uuendamisel kujunes aga sisemise organiseerimistöö teema. Seamus Buggle, rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja Iirimaalt,

andis sellest osalejatele põhjaliku ülevaate. Ametiühingute elujõud seisab tema sõnul kolmel vaalal: liikmete arv ja aktiivsus, poliitiline mõjujõud (nt sotsiaalpartnerina) ning läbirääkimisvõime. Ta märkis, et ametiühingute edu sõltub üha enam liikmete oskustest ja võimetest.

Põhirõhk peakski olema nende oskuste ja võimete tugevdamisel kõigil tasanditel, sealhulgas iga liikme tasandil. Teisisõnu – et ametiühingud ei tegeleks vaid iga üksiku liikme muredele lahenduse otsimisega, vaid annaksid pigem toe ja teadmise ära tunda, kas probleem puudutab vaid konkreetset juhtumit või on üldisem (võib puudutada ettevõtte või koguni terve sektori tasandil ka teisi) ning oskused tavalisemate olukordadega ise toime tulla. Või veel lihtsamalt öeldes: näljasele tuleb anda mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks, märkis Buggle.

Et ametiühingute muutmine efektiivsemaks ja tugevamaks on

Rahvusvahelisel seminaril Tallinnas otsiti ametiühingute uuendamise teid

kipub üha enam selle varju jääma. Oma teed läheb igaüks isemoodi, kuid midagi on siiski ühine: reeglina ei oodata institutsioonide muutumist, vaid uute huvipakkuvate väljakutsetega tegeletakse ise, ühiskonna toeta. Järjest enam toimub elu kogukondades ja võrgustikes, mis tuginevad ühistele väärtushinnangutele. Piltlikult öeldes - kodanikuühiskond on saavutamas oma kõrghetke. AMETIÜHINGUTE ROLL: Kuna töö ja karjäär taanduvad üha enam tagaplaanile, ootab sama saatus ka tööorganisatsioone. Otsesõnu öeldes ootab ametiühinguliikumist ees aeglane hääbumine.

4 Pärast mõningast hingamisaega tuleb kriis uue jõuga tagasi – selgub,

et reformid pole suutnud tagada jätkusuutlikku tulevikku. Kõike napib. Vaeste hulk tõuseb järsult ja vaesus hakkab kummitama ka seni üsna turvaliselt

elanud keskklassi. Maad võtab lootusetus, aina enam ja enam inimesi tunneb end isoleerituna ning olukorra ohvrina. Tegutsetakse vaid selle nimel, mida saab otse ja käegakatsutavalt mõjutada. Lõhe nende vahel, kellel on ja kellel pole, suureneb üha. Riiklike ja muude suurte institutsioonide tähtsus väheneb järjest – nende jaoks pole igapäevases ellujäämisvõitluses aega ja nende rahad on kaugel. Ka usaldusega on nii nagu on, pole nad ju suutnud probleeme lahendada. Rahva hulgas kasvab viha ja otsitakse süüdlasi (nende rolli satuvad saamatuks peetav poliitiline ladvik ja rikkamad, keda peetakse kriisist võitnuteks). Kõik see kokku loob plahvatusohtliku olukorra. AMETIÜHINGUTE ROLL: Sellise stsenaariumi puhul sõltub tulevik ametiühingutest endist – milline roll endale niisuguses rahutus olukorras võetakse. Ja muidugi ka sellest, kui hästi sellise olukorra tekkeks valmis ollakse.

VEEBRUAR/MäRTS 2012aremPHomme 7

Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem

Eesti Ametiühingute KeskliitPärnu mnt 41a Tallinn 10119

Toimetaja: Marko Kadanik6412 808marko@eakl.ee

NELI STSENAARIUMI: Milline võiks olla ühiskonna ja ametiühingute tulevik?TSITAAT

“Topeltmoraali kohta ei oska ma midagi öelda. Tegemist on täiesti erinevate olukordadega, üks puudutab töölepingu seaduse järgi töötamist ja teine puudutab riigikogu liikme staatust.“

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL) ei näe selles topeltmoraali, et omal soovil või poolte kokkuleppel lahkuv töötaja jääb ilma töötushüvitisest, tagasi astuv riigikogulane aga mitte, vahendab Õhtuleht

sel moel võimalik, näitab tema sõnul Iirimaa kogemus. Veel hiljuti olid Iirimaa ametiühingud tavalised tööorganisatsioonid, mis tegelesid ainult töötajate murede lahendamisega (lihtsamalt öeldes olid murede kurtjad ja lahendajad nagu eri pooltel). Kolme aastaga läbisid need aga täieliku sisemise

reorganiseerimise, mille tulemusi me kõik teame – just Iirimaal on saavutatud märkimisväärseid võite läbirääkimistel tööandjatega ja riigivõimudega.

Ning ühtlasi annab see teadmine kindluse, et ka Eestis ollakse Balti Organiseerimisakadeemia projektiga õigel teel.

36 riigi ametiühin-gute 85 katus-organisatsiooni ühendab endas hetkel Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC).

Kokku kuulub ETUC-i koosseisu 60 miljonit töötajat üle Euroopa, sealhulgas ka Eestist.

Tulemas on usaldus-isiku päevTänavu tähistatakse Eesti Ametiühingute Keskliidu usaldusisiku päeva 7. juunil algusega kell 14 Tallinnas Rahvusraamatukogus. Tööandjate poolelt tuleb usaldusisikutega kohtuma Valdo Kalm, AS Eesti Telekom juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees. Pärast seda tutvustab ametiühingute tänaseid ja homseid väljakutseid EAKL esimees Harri Taliga. Nagu ikka, leiab aset ka parimate autasustamine.