AUGUST 2012

EESTi AmETiühinGUTE KESKliidU UUdiSKiri

Ametiühingunoorte tegemised: suvekool Leedus koos kahek-sa riigi noortega>> Vaata lk. 6

Noore Eesti naise elu Berliinis ja töö Rosa Luxemburgi fondis Saksamaal

>> Loe lk. 2-3

Sügisel saavad hoo sisse kollektiivsete töösuhete reformi konsultatsioonid>> loe lk. 4-5

VASAKPOOLSENA SAKSAMAAL

jANE ANGERjÄRV:

Vasakparteil on Bundestagis

76 kohta 620st. Rohkem kui

rohelistel.

Ajastul, kus tuhanded töötajad on ajutiste lepingute lõksus, töötud ja tee-nivad madalat palka, on ilmselt midagi valesti. Ühiskonnas, kus juhid ja töö-andjad tegutsevad vaid oma parema tuleviku nimel, on ametiühingute jõud muutunud ebapiisavaks. Meil tuleb muuta oma organisatsiooni kaasaeg-semaks ja suurendada enesekindlust, et tagada töötajatele inimväärne elu. Otsustav õppetund töölisliikumise aja-loost on see, et me peame ühinema, kui me tahame omada tõsist mõju.

Nii lihtne on see mõte, mis peaks panema iga ametiühinguliikme tegut-sema selles suunas, et tugevdada or-ganisatsioone läbi liikmelisuse suuren-damise. Selleks tuleb meil üle vaadata oma struktuurid ja ressursid ning need vajadusel ümber korraldada, töötaja-te süsteemse organiseerimise nimel. Oleme hetkel nagu teelahkmel, kus on valida: kas me muutume kaasaegseks, tugevaks ja organiseerivaks ametiühin-guks või me jääme samale tasemele kus me oleme, “teenusepakkujaks” ja “kindlustusfirmaks”. Minu valik on or-ganiseeriv ametiühing, kes tugeva or-ganisatsioonina suudab esindada oma liikmete huve ja kaitsta nende õigusi.

Organiseerimine on kokkuvõte kõigest sellest, mis on oluline iga ametiühingu jaoks – esinduslikkus, läbirääkimisvõime ja aktsiooni-võime igal tasandil, alates ettevõt-test ning lõpetades riigi tasandiga.

Töötajatega arvestatakse ainult siis, kui nad on organiseerunud ametiühin-gutesse. Ametiühingud on reaalne jõud, mida ei saa eirata ei tööandjad ega ka valitsus. Reaalne jõud tähen-dab arvukat liikmeskonda ja tarka tegutsemist. Naiivne oleks loota, et liikmeskond kasvab „minu soovil, havi käsul”. Järelikult saab ainult organi-seerimine teha lõpu olukorrale, kus

reegleid dikteerivad tööandjad käsi-käes valitsusega.

on seotud tudengitega - nõustan neid, korraldame üritusi ja anname välja publikatsioone. Teen seda tööd juba kolm aastat.

Kui levinud on üldse vasakpoolne maailmavaade tänapäeva Saksamaal?

Vasakpartei sai viimastel valimistel Bundestagis 76 kohta 620st ja vasakpoolsete fraktsioon on suuruselt neljas, ületades arvu poolest roheliste oma. Kõrvuti Vasakparteiga leiab mitmeid tugevaid parlamendiväliseid rühmitusi.

Vasakpartei on parlamentides esindatud kõigis uutes liidumaades (endise SDV aladel – toim.). Vanades liidumaades on nad parlamendis esindatud eelkõige linnadest (näiteks Berliinist, Hamburgist, Bremenist). Ent ka Saksamaal võitlevad aktivistid eelarvamuste ja hirmudega möödunud ajast.

Berliini müür langes enam kui 20 aasta eest. On see olnud piisav aeg, et selle mõjud kaoksid või on vahetegemist endiste ida- ja läänesakslaste vahel veel märgata?

Noorem põlvkond tegeleb kindlasti teiste küsimustega kui müür ning uued ja vanad liidumaad, kuid vanema põlvkonna puhul kohtab erinevaid arvamusi ja sel teemal nalja teha on Saksamaal tänaseni väga riskantne. See on arusaadav, sest muutused ja see, kuidas need toimusid, tõid kaasa nii võitjaid kui kaotajaid. Teisisõnu - haavad sellest ajast on kinni kasvanud, kuid halva ilmaga kipuvad need valutama.

Uutes liidumaades leidub näiteks edukate kõrval unarusse jäetud piirkondi, kus töötuse määr on eriti noorte seas märkimisväärselt kõrge (20-30%) ja seda kipuvad ära kasutama paremäärmuslased (natsiliikumine – toim.). Teisalt on uutes liidumaades näiteks naiste tööhõive ja võrdõiguslikkus reeglina paremal järjel kui vanades.

Kuivõrd raske (või kerge) on tänapäeva Saksamaal olla vasakpoolne? Kuidas suhtutakse, kui ütled, kus töötad?

Vastuvoolu ujumine on ikka raskem kui pärivoolu - mõned ei julge oma

jUHTKIRI

aremPHommeAUgUST 20122

Saksamaal Rosa Luxemburgi Fondis töötav jane Angerjärv alustas oma töökarjääri pärast kõrgkooli Eesti Ametiühingute Keskliidus koolituse ja Euroopa Liidu suhete koordinaatorina. Kaks aastat hiljem suundus ta õppima Saksamaale, jäigi sinna ja on nüüd Berliinis elanud juba kümme aastat. Lisaks Rosa Luxemburgi Fondile on ta sealgi seotud ametiühingutööga.

Mida kujutab endast täpsemalt Rosa Luxemburgi Fond (Rosa Luxemburg Stiftung, RLS), kus sa töötad?

RLS on suurim vasakpoolne fond Euroopas, kuigi suhteliselt noor (tegutsenud 20 aastat). Peakorter on Berliinis ja seal töötab ligikaudu 170 inimest, lisaks tegutsetakse liidumaade tasandil. Fond tegutseb ka välismaal. Kokku on välisbürood 15 riigis (muuhulgas näiteks New Yorgis, Mexicos, Kaplinnas, Dehlis, Pekingis, Moskvas, Tel Avivis ja Istanbulis).

Fondi teemade ring on väga lai, keskkonnaküsimustest kuni sotsiaalse õigluseni.

Kust tuleb raha fondi tegevuseks? Saksamaa on minu teada ainuke

riik Euroopas, kes annab kõigile parlamendiparteidele maksuraha oma poliitiliste ideede propageerimiseks (näiteks publikatsioonideks, koolituseks, teaduslikuks tööks ja stipendiumideks). Nii on konservatiividel Konrad Adenaueri Fond, rohelistel Heinrich Bölli Fond, sotsiaaldemokraatidel Friedrich Eberti Fond ja Vasakparteil siis Rosa Luxemburgi Fond. Saadava raha hulk sõltub kahe viimase valimisperioodi tulemustest.

Kuidas sina sinna sattusid? Mis su ülesanded seal on?

Taotlesin 2002. aastal Saksamaale tulles stipendiumi ja nii õppisin ka fondi tundma. Tegin RLS toetusel algul magistri- ja siis doktoritöö. Ma olen niiöelda karjääri teinud: algul Rosa Luxemburgi fondi tudeng, siis doktorant ja nüüd teaduslik töötaja. Minu praegusedki tööülesanded

Vasakpoolsena Saksamaal: „Muidugi on teatud uksed minu jaoks kinni, aga kas ma neid avada tahakski?“

Hannes Roosaar, EAKL organisat-siooni-sekretär

AUgUST 2012aremPHomme 3arem

vasakpoolseid vaateid avalikult tunnistadagi -, kuid ma arvan, et see sõltub kontekstist. Minu lähim sõpruskond Saksamaal on vasakpoolne ning seetõttu pole mul ka suuri probleeme. Tavaelus kuulen ikka kaasatundmist (eriti kirikuringkonnas) ja näen, kui raske on inimestel mind kokku viia oma hirmsa pildiga kommunismist. Aga seda tuleb võtta irooniaga.

Muidugi on teatud uksed minu jaoks kinni - näiteks on mõne konservatiivsuse poolest tuntud piirkonna ülikoolidest teada juhtumeid, kui õppejõul pole olnud võimalik vasakpoolsete vaadete tõttu professoriks saada -, kuid iseasi, kas ma neid avada tahakski. Leian, et see on minu õnn, et veedan suure osa oma elust tööga, mis laseb häbitundeta peeglisse vaadata.

Oled seotud ka ametiühingutööga. Milline on ametiühingute positsioon

tänapäeva Saksamaal? Ühelt poolt võitlevad ametiühingud

Saksamaal liikmete vähesuse ja vananemisega. Teisalt on olnud ka palju positiivset: näiteks suutsid ametiühingud majanduskriisi algul riigi ja tööstusettevõtetega kokkuleppele jõuda nii, et kollektiivseid koondamisi polnud vaja, autotööstuses aitas riik kanda ka palgakulusid. See tõi kaasa liikmete arvu kasvu (hetkel on ametiühinguliikmeid keskmiselt umbes 30% töötajatest, ehkki see arv on valdkonniti väga erinev). Ka teenistujate ametiühinguliit (sellesse kuuluvad näiteks avaliku sektori töötajad, politsei- ja päästetöötajad, medõed, pangandus jne.) sõlmis hiljuti palgalepingu, mis sätestab palgatõusu 6,5%. Midagi sarnast toimub metallitööstuses. Ka näiteks ehitusel on organiseerituse tase kõrge, kuid samuti leiab sektoreid, kus organiseeritud liikmeid on vähe - näiteks

Vasakpoolsena Saksamaal: „Muidugi on teatud uksed minu jaoks kinni, aga kas ma neid avada tahakski?“

hotellinduses ja toiduainetetööstuses.

Kuivõrd märgatavad on ametiühingud näiteks meedias?

Meedias on ametiühingud kindlasti paremini pildil kui Eestis, ametiühinguliidrite arvamusi küsitakse pea kõigi töö- ja sotsiaalsfääri päevakajaliste teemade puhul. Iseasi, kas nendega ka arvestatakse.

Mis on saksa ametiühingute jaoks hetkel probleem number üks, nn. päevateema?

Majanduskriis on siiani räsinud ainult teatud sektoreid, ilmselt on oodata uusi kollektiivseid koondamisi. Seoses tööjõu vaba liikumisega on päevakorral teistest riikidest tuleva tööjõu probleemid. Kuid peateemad on ikka palk, tööaeg ning töötingimused.

Mis on saksa ametiühingute põhiline sõnum ühiskonnale?

Solidaarsus. Parem elu on võimalik.

Millega Saksamaal ametiühingutöös tegeleda tuleb?

Meie eesmärk on laiendada töötajate kaasotsustamisõigusi oma tööprotsessides. Näiteks rääkida kaasa juhtkonna valimisel, uue kolleegi töölevõtmisel jne. Püüame kahandada võimu koondumist tippu ja suurendada otsest demokraatiat - inimestel peab olema võimalus saada piisavalt infot, rääkida kaasa ning ka otsustada nende töö jaoks olulistes küsimustes. Aga saksa ühiskonnas oleme me RLSis selles mõttes pigem eeskuju näitajad.

Tähtsal kohal on muidugi kollektiiv-lepingud, olen ka ise kollektiivlepingu läbirääkijate komisjonis.

Mida tasuks eestlastel saksa ametiühingutööst üle võtta?

Tavaliselt kipuvad kõik väljastpoolt tulijad paremini teadma, mida Eestis teha tuleks, kuigi nad kohalikke olusid ei tunne. Aga mina arvan, et Eesti ametiühingutel ei ole puudust suurepärastest ideedest. Pigem oleks tore, kui oleks veel rohkem inimesi, kes neid ellu viiks ja ma usun, et seegi on vaid aja küsimus.

ka välismaa ekspertidelt. Uuringute tulemustega on võimalik tutvuda ka ministeeriumi veebilehel (http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/toovaldkond.html).

järgmine kohtumine juba septembris

Kevadel toimunud esimene kolmepoolne kohtumine saab järje juba septembris, kus nii ametiühingud kui ka tööandjad toovad välja probleemid, mis neile igapäevases praktilises tegevuses kõige rohkem peavalu valmistavad. Olgu selleks siis näiteks patiseis riikliku lepitaja ametisse nimetamisel, tööturu osapoolte diametraalselt erinevatest arusaamadest tingitud rahulolematus lepitusmenetlusega või muu sarnane.

Seda kahetsusväärsem on kevadel Riigikogus algatatud ja koalitsiooni teerulliga läbisurutud asjatundmatu kollektiivlepingu seaduse muudatus, mis tekitab täiendavat õiguslikku

aremPHommeAUgUST 20124

Mida toovad kollektiivsete töösuhete reformi konsultatsioonid ametiühingutele?

SAAB KA TEISITI: Kui läbirääkimised tulemusi ei anna, on töötajatel võimalik tööandjaid mõjutada aktsioo-nidega, nagu näiteks tänavu märtsi algul Narvas.

inimesest üks teenib teenib kriisi algusaja tasemest vähem.

Satistikaameti palga- ning töökohtade statistika kohaselt oli mullu keskmine palk 2008. aasta tasemest madalam ligi 47 protsendil töötajatest. Kõige enam vähenesid avaliku halduse ning riigikaitse töötajate, ehitajate, teenindajate ja haridustöötajate palgad.

Ehkki keskmine palk mullu tõusis, olid palgamuutused sõltuvalt tegevusalast väga erinevad. Nii näiteks pidasid kriisile kõige paremini vastu elektrienergia sektori keskmised palgad, mis olid mullu 20 protsenti kõrgemad kui 2008. aastal, «muude teenindavate tegevuste» alla liigitatavate ametikohtade puhul olid palgad kolme aasta tagusega võrreldes aga ligi 20 protsenti madalamad.

2

TSITAAT

“Kui rääkida ametnike palgatõusust, siis saab see tulla eelkõige asutuste endi sisemise töökorral-duse parandamise kaudu. Riigieelarve küll suureneb, kuid seda palgatõusuks kulutada oleks väär.”

Reformierakondlasest riigikogulane Urmas Klaas selgitab Võrumaa Teatajale, mida ta arvab riigiametnike kauaoodatud palgatõusust

Harri Taliga,EAKL esimees

Kollektiivsete töösuhete kavandatavast reformist andis sotsiaalministeerium teada juba mitu aastat tagasi. Kolmepoolselt on sellel teemal mitmel korral mõtteid vahetatud, protsess jätkub juba sel sügisel.

Kui töölepingu seaduse muutmise võttis valitsus ette jõumeetodil, lähtudes oma ideoloogilistest dogmadest ning uurimata tööelu tegelikke probleeme, siis kollektiivsete töösuhete osas on hetkeseis parem. Nimelt valmis mullu mitu kollektiivsete töösuhete probleeme (sealhulgas näiteks streigid, huvikonfliktide lahendamine, lepitusmenetlus ning kollektiivsed töösuhted avalikus ja erasektoris) käsitlevat uuringut, mille sotsiaalministeerium tellis nii Eesti kui

segadust ega aita kaasa ei sotsiaalpartnerluse edenemisele ega stabiilsete kollektiivsete töösuhete kujunemisele.

Ametiühingute Keskliit on eluliselt huvitatud sellest, et lepitusprotseduuri ei käsitletaks enam niinimetatud streigiloa andmisena – on ju streigiõigus töötajate võõrandamatu õigus, mida ei saa piirata kellegi suva või subjektiivne seisukoht.

Konsultatsioonid kestavad vähemalt aasta lõpuni

Sugugi mitte vähem tähtis pole korrektse ja kaasaegse regulatsiooni sätestamine kollektiivlepingute laiendamiseks – praegune olukord, mis võimaldab muuta kõigile kohustuslikuks vaid palgatingimusi ning töö- ja puhkeaja korraldamist, on lootusetult ajast maas ega taga paindlikku tegutsemist tööelu korraldamisel, mille vajalikkusest armastavad nii palju rääkida mitte

ainult poliitikud, vaid ka ettevõtjad.Loomulikult on probleemidering

märksa laiem. Ja nagu kõigest pole võimalik anda ülevaadet ühes lühikeses artiklis, ei piirdu ka eesseisvad arutelud vaid ühe-kahe kohtumisega. Hetkel võib eeldada, et konsultatsioonid probleemide kaardistamiseks kestavad vähemalt käesoleva aasta lõpuni, et seejärel alustada seaduseelnõu koostamisega.

Lõpetuseks väärib rõhutamist, et kuigi riik võib seaduste kaudu kollektiivseid töösuhteid mõjutada nii positiivses suunas kui ka nende arengut pidurdada, ei saa ametiühingud eirata seda õigusruumi, milles meil tegutseda tuleb. Selle, kui sisukad on sõlmitavad kollektiivlepingud ning millisel määral arvestavad riik ning tööandjad töötajate huvide ja vajadustega, määrab ära eelkõige ametiühingute läbirääkimisvõimekus ning valmisolek ja suutlikkus korraldada tõhusaid aktsioone.

AUgUST 2012aremPHomme 5

Mida toovad kollektiivsete töösuhete reformi konsultatsioonid ametiühingutele?

TSITAAT

“Palgaerinevus lähiriikidega on suur ja töö ise universaalne, nii et tööjõu väljaränne jätkub ka järgnevatel aastatel. Valitsuse käes on hoob tööjõu lahkumist kiirendada või pidurdada.”

Õdede liidu juht Ester Pruuden põhjendab ERR uudisteportaalis, miks on tervishoiutöötajate palga tõstmine kolme aasta jooksul vähemalt 10 protsenti hädavajalik

kõigist registreeritud töötutest saab praegu töötuskindlustus-hüvitist.

Statistikaameti andmetel ei ole hüvitise saajate hulk ligi aasta jooksul oluliselt muutunud. “Kui 2009. aastal võis kvartali number olla 10 000 võrra suurem kui eelmise kvartali oma, siis praegu võime öelda, et alates 2011. aasta III kvartalist on töötuskindlustushüvitise saajaid olnud enam-vähem samal tasemel, 13 000 ringis,” vahendab Statistikaameti rahvastikustatistika talituse juhtivstatistiku Marve Randlepa sõnu ERR. Keskmine töötuskindlustushüvitis on praegu 281 eurot kuus.

22%

SAAB KA TEISITI: Kui läbirääkimised tulemusi ei anna, on töötajatel võimalik tööandjaid mõjutada aktsioo-nidega, nagu näiteks tänavu märtsi algul Narvas.

“Praegune olukord, mis võimaldab muuta kõigile kohustuslikuks vaid palgatingimusi ning töö- ja puhkeaja korraldamist, on lootusetult ajast maas.”

Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem

Eesti Ametiühingute KeskliitPärnu mnt 41a Tallinn 10119

Toimetaja: Marko Kadanik6412 808marko@eakl.ee

EAKL noortekomisjoni esindus Andrei Võssoveni juhtimisel osales 24. – 30. juunil suvekoolis Leedus Palangas.

Seda juba kaheksandat suve toimuvat üritust viib läbi PERC (Pan-European Regional Council, ühendab Euroopa ja endise NSVL riikide ametiühinguid. - toim.) ja toetab Friedrich Eberti fond. Suvekooli töös osalesid kokku kaheksa riigi esindajad - lisaks Eestile ja Leedule ka Läti, Venemaa, Valgevene, Poola, Ukraina ja gruusia ametiühingunoored.

Arutati probleeme, mis on kõigis riikides ühised: liikmelisuse suurendamise vajadus ja liikmeskonna hoidmise meetmed, avalikud suhted ametiühingus, fundraising (materiaalsete ja inimressursside kaasamine) ning burnout (läbipõlemise sündroom).

Külalisena osales suvekoolis Krzysztof getka, Friedrich Eberti fondi esindaja Poolas. Tema tutvustas osalejatele fondi projektide struktuuri ja rahastamistingimusi.

Lisaks õppetööle, omavahelisele tutvumisele ja kogemuste jagamisele käisid ametiühingunoored ekskursioonil Klaipedas Philip Morrise tehases ning osalesid kohaliku liberaalide kontori ees meeleavalduses, mis oli suunatud tööseadusandluse liberaliseerimise vastu Leedu Vabariigis. Umbes 30 toetajaga andsid suvekooli noored protestiaktsiooni tõhusa panuse: seadusemuudatused jäidki vastu võtmata.

Ametiühingunoored käisid rahvus-vahelises suvekoolis Leedus

KOOLITUND: Õppetöö toimus Leedus suvekoolis üsna vabades oludes. Suvekooli töös osalesid kokku kaheksa riigi esindajad.

MEELEAVALDUS KLAIPEDAS: Piketeerijaid tohib eelnevalt registreerimata meeleavaldusel Leedus olla kuni üheksa. Toetajad olid end sisse seadnud teisel pool tänavat, liberaalide harukontori vastas.

EESTI jA GRUUSIA: EAKL noortekomisjoni esimees Andrei Võssoven ja Gruusia ametiühingute keskliidu infojuht Natia Svanidze.

AUgUST 2012aremPHomme 6