eesti alkoholiturg, tarbimine ja poliitika 2017. a · turistide alkoholi kaasaostud ja tarbimine...

Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research

Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika

2017. aastal

Tallinn

Mai 2018

Projektgrupi koosseis: Lia Lepane, Marje Josing, Kiira Martens, Elmar Orro, Mati Reiman, Bruno Pulver, Ingrid Niklus, Viivika Savina, Eva Priedenthal

Eesti Konjunktuuriinstituut

Rävala 6 19080 Tallinn

tel 6681242

E-post: [email protected]

http://www.ki.ee

Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut

Sisukord

Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4

1. TOOTMINE JA KAUBANDUS .................................................................................................................. 5

1.1. Tootmine ..................................................................................................................................... 5

1.2. Väliskaubandus............................................................................................................................. 6

1.3. Müük siseturul ............................................................................................................................11

1.4. Jaehinnad ..................................................................................................................................12

1.5. Alkoholiaktsiis .............................................................................................................................16

2. TARBIMINE .........................................................................................................................................18

2.1. Illegaalse alkoholi tarbimine .....................................................................................................20

2.2. Turistide alkoholi kaasaostud ja tarbimine Eestis ......................................................................24

3. ELANIKE HINNANGUD ALKOHOLITARBIMISELE JA ALKOHOLIPOLIITIKALE ........................................28

3.1. Alkoholi kättesaadavus ...................................................................................................................28

3.1.1. Kehtivate alkoholimüügilubade arv .........................................................................................28

3.1.2. Alkoholimüügikoha kaugus elukohast elanike hinnangute alusel ...........................................32

3.2. Elanike hinnangud alkoholi ostmisele, ostukohtadele ja ostukavatsused lähitulevikus ................33

3.2.1. Elanike hinnangud alkohoolsete jookide ostmisele Eestis ja välismaalt..................................33

3.2.2. Elanike hinnangud alkoholitarbimisele Eestis ja seonduvad probleemid ................................34

3.3. Elanike hinnangud alkoholi tarbimisele .........................................................................................44

3.3.1. Elanike hinnangud isiklikule alkoholitarbimisele .....................................................................44

3.3.2. Elanike hinnangud alkoholitarbimisele Eestis ja seonduvad probleemid ................................55

3.4. Elanike hinnangud Eesti riigi alkoholipoliitikale ja suhtumine võimalikesse meetmetesse ...........62

3.4.1. Hinnangud Eesti riigi alkoholipoliitikale ...................................................................................62

3.4.2. Hinnangud alkoholireklaami piirangutele ................................................................................64

3.4.3. Ootused alkoholitarbimise vähendamise meetmetele............................................................66

3.4.4. Hinnangud alkoholimüügi lõpetamise kellaaja suhtes toitlustusasutustes .............................69

KOKKUVÕTE ...........................................................................................................................................71

Lisa 1. Küsitlustulemuste protsentjaotused .......................................................................................... 75

Lisa 2. Küsitlustulemuste protsentjaotused tausttunnuste lõikes .........................................................80

Lisa 3. Küsitletud kogumi iseloomustus ...............................................................................................141

4

SISSEJUHATUS

Käesolev töö annab ülevaate Eesti alkoholisektori arengust 2017. aastal. Töös on analüüsitud muutusi

alkohoolsete jookide tootmises, alkohoolsete jookide väliskaubandust, alkohoolsete jookide jaemüüki

siseturul, jaehindade muutusi, alkohoolsete jookide tarbimistrende ning elanike hinnanguid riigi alko-

holipoliitikale, alkoholi kättesaadavusele, ostmisele ja tarbimisele. Lisaks antakse ülevaade salaalkoholi

turust ning turistide alkoholi tarbimisest ja kaasaostudest.

Uuringu käigus on kasutatud Eesti Statistikaameti tootmise ning Eurostati väliskaubanduse andmeid,

ettevõtete tootmise, siseturu- kui välisturu müügi andmeid, Eesti Konjunktuuriinstituudi kaupluste hin-

navaatluse tulemusi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registri and-

meid kehtivate alkoholimüügilubade kohta. Turistide tarbimise hindamiseks on kasutatud Statistikaa-

meti ja Eesti Panga turismistatistikat, alkoholi tootjate ja jaemüüjate andmeid, Soome turistide alkoholi

kaasaostusid käsitleva uuringu tulemusi, alkoholi maaletoojate andmeid ning laevandusettevõtetelt

saadud informatsiooni. Salaalkoholi turu ning elanikkonna alkoholi tarbimisharjumuste ja hinnangute

analüüsimiseks koostas Eesti Konjunktuuriinstituut ankeedi ja viis 2017. aasta 18.–31. detsembrini läbi

täiskasvanud elanike küsitluse (post + internet; vt küsimustik lisas). Kokku vastas küsimustele 1074

elanikku vanuses 18–74 aastat. Representatiivsuse tagamiseks elanikkonna mudeliga on küsitluse tu-

lemused kaalutud soo, vanuse, rahvuse, hariduse ja regiooni järgi. Elanike küsitlusuuring keskendus

Eesti elanike alkoholi tarbimis- ja ostuharjumustele, hinnangutele tarbimise, tarbimis- ja reklaamipii-

rangute ning võimalike riikliku alkoholipoliitika meetmete kohta.

2017. aastal oli alkoholituru analüüsis mitmeid uusi probleeme ja nihked turul olid järsud. Eestis on

liialt järskude aktsiisitõusudega tekitatud suur Lätist piiriüleselt alkoholi ostmise maht. Elanike ostukäi-

tumine on muutunud – piiriüleselt ostetakse suuri koguseid ja tehakse kodus varusid. Elanikele on ka

segane, kas Lätist toodud alkoholi tuttavatele edasimüük on lubatud tegevus või mitte. Kui enne 2017.

aastat rääkisime salaturu osas vaid kangest alkoholist, siis nüüd on tekkinud salaturg ka õllele ja lahja-

dele alkohoolsetele jookidele. Kuna Eestis ei reguleerita seda, kui suuri varusid võivad tootjad ja müü-

jad enne aktsiisitõusu vana aktsiisimääraga teha, siis on oluliseks saanud ka varude hindamise prob-

leem.

2017. aastal räägiti meedias ebaõnnestunud aktsiisipoliitikast ja Läti osturallist palju, mis on mõjutanud

ka elanike hoiakuid ja hinnanguid riigi alkoholipoliitika suhtes.

Eesti elanike alkoholitarbimine (10,3 liitrit absoluutset alkoholi iga täiskasvanud elaniku kohta) on liialt

kõrge ja kõik võimalused tarbimise vähendamiseks on olulised. Riigi alkoholipoliitika on nagu tööriista-

kast, kus peaks olema väga mitmeid tööriistu. Läbi aktsiiside hinna tõstmine on vaid üks alkoholipolii-

tika tööriist. Kahjuks mindi selle kasutamisega (lootuses eelarvetulu teenida) kahel viimasel aastal liiga

hoogu ja tekitati läbi suure hinnaerinevuse aktiivne piirikaubandus Lätiga. Eesti siseturu müük küll lan-

ges, kuid ostud tehti odavama hinnatasemega Lätis. Tarbimine seetõttu 2017. aastal ei vähenenud.

Eesti kaotas maksutulu, kuid liigtarbimisest tekkivad kahjud jäävad. Seega võiks ellu viidav riigi alkoho-

lipoliitika olla mitmekesisem ja targem.

5

1. TOOTMINE JA KAUBANDUS 1. 1. Tootmine

EKI-le esitatud tootjate ja Statistikaameti andmetel vähenes 2017. aastal (võrreldes 2016. aastaga)

peaaegu kõikide alkohoolsete jookide toodang, välja arvatud lahjad alkohoolsed joogid, mille tootmine

suurenes 9,3%.

Tabel 1.1. Alkohoolsete jookide tootmine Eestis 2014-2017 (mln liitrites)

2015 2016* 2017

Muutus +/-

2017/2016, mln l

2017/2016, %

Kanged alkohoolsed joogid

viin

liköör

teised joogid

15,43

10,60

2,72

2,11

16,77

11,67

2,84

2,26

12,06

7,27

2,66

2,13

-4,71

-4,40

-0,18

-0,13

-28,1

-37,7

-6,4

-5,8

Õlu (SA) 139,85 141,57 136,86 -4,71 -3,3

Lahjad alkohoolsed joogid**(EKI) 28,23 26,02 27,71 6,50 9,3

Puuvilja- ja marjaveinid (SA) 9,83 9,77 7,03 -28,0 -28,0

* andmed korrigeeritud ** EKI arvutused (vastavalt SA jaotusele koondab piirituse ja veinibaasil longdrinke, siidrit) Allikad: SA, EKI

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2017. aastal 12,1 mln liitrit kangeid alkohoolseid jooke, mida

oli 28,1% vähem aastatagusega võrreldes. Viina toodangumaht, mis moodustas 60% kogu kangete

alkohoolsete jookide tootmisest, vähenes rohkem kui kolmandiku võrra (-37,7%), likööri tootmine

(osakaal toodangust 22%) vähenes 6,4%. Viski tootmine suurenes 23% ning moodustas ligi 3% kangete

alkohoolsete jookide tootmises. Ülejäänud jookide tootmine vähenes, nii oli brändi(konjaki) toodangu

maht 41% võrra väiksem kui aasta tagasi ning rummi tootmine kahanes 2%. Muude kangete jookide

tootmismaht vähenes 14%. Siia gruppi kuuluvad Pipraviin ning tuntud kaubamärkide madalama kan-

gusega piiritusjoogid.

Eestis toodetud kangetest alkohoolsetest jookidest üle poole müüdi kohalikule turule, seejuures olid

müüdud kogused 30% väiksemad kui aasta tagasi. Tootjate poolt esitatud andmetel oli ka nende müük

välisturule 13,1% aastatagusest väiksem (tabel 1.4). 2017. aasta lõpus olid ette toodetud kange alko-

holi laovarud väiksemad kui 2016. aasta lõpus, samal ajal tekkisid kaubanduses realiseerimata too-

dangu varud. Endiselt olid AS Liviko ja AS Altia Eesti suurimateks kangete alkohoolsete jookide tootja-

teks Eestis. Teiste tootjate osakaalud olid 5% või väiksemad.

Õlut toodeti Eestis 2017. aastal 136,9 mln liitrit, mis on 3,3% ehk 4,7 mln liitrit vähem kui aasta varem.

Õlle tootmisstruktuur ei ole aastaga muutunud ja nagu eelmisel aastal moodustas lahja õlu (alkoholi

sisaldus alla 6%) ka vaadeldaval perioodil 84% õlle kogutoodangust ja kange õlu (alkoholi sisaldus üle

6

6%) 16% toote kogutoodangust. Väiksema tootmise põhjuseks on siseturu müügi langus. Kohalikule

turule müüdud kogused moodustasid (60%) kodumaisest õlletoodangust (2016. a 70%) ning kogused

olid 15,4% väiksemad kui aasta tagasi. Eesti suurimate õlletootjate AS Saku Õlletehase ja AS A. Le Coqi

summeeritud osakaal õlle kogutoodangus oli 2%-punkti suurem kui 2016. aastal.

Statistikaameti ja tootjate andmetel toodeti 2017. aastal lahjasid alkohoolseid jooke kokku 34,7 mln

liitrit ja neist suurema osa (78%) moodustasid lahjad kääritatud joogid, mille alla kuuluvad siidrid ja

veini baasil kääritatud longdringid. Lisaks sellel toodeti väikestes kogustes ka lahjasid piirituse segu-

jooke (0,63 mln l), sealjuures toodetud kogused olid 85,3% suuremad 2016. aastaga võrreldes. Puuvilja-

ja marjaveinide toodangu maht vähenes aastaga 28%.

Tabel 1.2. Lahjade alkohoolsete jookide toodang 2015-2017 (mln liitrit)

2015 2016* 2017 2017/2016,

+/-%

Kokku lahjad alkohoolsed joogid 38,06 35,79 34,74 -2,9

Lahjad kääritatud joogid (siider ja longdringid)

27,68 25,68 27,08 5,5

Lahjad piirituse segujoogid 0,55 0,34 0,63 85,3

Puuvilja- ja marjaveinid 9,83 9,77 7,03 -28,0

* Andmed korrigeeritud Allikad: EKI, SA

1.2. Väliskaubandus

Alkohoolsete jookide eksport rahalises väärtuses oli 2017. aastal 122,6 mln eurot, mis on viiendiku

võrra väiksem kui aasta tagasi (2016. a 151,3 mln eurot). Ekspordikäibe languse põhjuseks on kangete

alkohoolsete jookide enamasti Venemaale suunatud reekspordi lakkamine. Nii viski reeksport kaha-

nes tervikuna 77%, konjaki (bändi) väljamüük oli 48% väiksem kui 2016. aastal. Analüüsitaval aastal oli

kangete alkohoolsete jookide ekspordikäive 49,4 mln eurot, mis oli 48% väiksem kui eelmisel aastal

ning moodustas 40% (2016. a 63%) alkohoolsete jookide koguekspordi rahalisest väärtusest. Teiste

jookide väliskaubanduskäive oli oluliselt väiksem, nii müüdi õlut välisturule ligi 30 mln euro eest, mis

hõlmas 24% alkohoolsete jookide ekspordikäibest ning oli 40% suurem kui 2016. aastal.

7

Tabel 1.3. Alkohoolsete jookide põhieksport ja -import rahalises väärtuses ning ekspordi- ja impordihinnad 2014-2017

Hind, €/l Käive, mln €

2015

2016

2017

2015

2016*

2017

Muutus

2017/16, +/- %

EKSPORT

Kanged alkohoolsed joogid kangusega kuni 80%**

13.85 14.36 12.66 98,31 95,11 49,41 -48,1

Õlu 0.42 0.45 0.45 17,79 21,05 29,52 40,2

Lahjad alkoh. joogid 0.83 0.77 0.74 13,71 13,90 17,32 24,6

Etüülalkohol kangu-sega >80%

1.02 1.00 1.01 0,93 1,04 1,09 4,8

Viinamarjavein 4.11 3.96 3.87 12,90 19,77 24,93 26,1

Vermut 3.47 4.41 3.26 0,21 0,39 0,29 -25,6

EKSPORT KOKKU x x x 143,85 151,26 122,56 -19,0

IMPORT

Kanged alkohoolsed joogid kangusega kuni 80%**

12.66 12.10 12.57 120,99 113,99 66,85 -41,4

Õlu 0.73 0.71 0.66 20,55 21,20 22,75 7,3

Lahjad alkoh. joogid 0.84 0.83 0.79 18,01 17,35 15,13 -12,8

Etüülalkohol kangu-sega >80%

0.77 0.74 0.74 3,35 3,59 2,35 -34,5

Viinamarjavein 2.81 2.87 3,11 64,49 72,51 75,61 4,3

Vermut 1.87 2.08 1.99 1,04 1,30 1,28 -1,5

IMPORT KOKKU x x x 228,43 229,94 183,97 -20,0

andmed korrigeeritud

100%-lises alkoholis Allikas: Eurostat, EKI arvutused

Vaadeldaval perioodil viinamarjaveinide ekspordikäive suurenes 25 mln euroni (2016. aastal 19,8 mln

eurolt), moodustades 20% alkohoolsete jookide rahalisest ekspordist, mis sisuliselt on veinide reeks-

pordi kasv.

Lahjasid alkohoolseid jooke veeti välja 17,3 mln euro eest ja seda oli neljandiku võrra rohkem aastata-

gusega võrreldes. Lisaks eelnimetatud toodetele, müüdi välisturule ka etüülalkoholi (piiritust) ning ver-

mutit, kuid nende jookide eksport rahalises väärtuses oli väike, vastavalt 1,1 mln eurot ja 0,3 mln eurot.

8

Tabel 1.4. Alkohoolsete jookide koguseline põhieksport ja -import 2014-2017 (tuh liitrit)

2015 2016*

2017

Muutus

2017 /2016,

+/- %

EKSPORT

Kanged alkohoolsed joogid kangusega <80%**

7 101 6 624 3 902 -41,1

sh Eesti tootjate kanged alkohoolsed joogid

2 166 2 498 2 170 -13,1

Õlu 41 954 47 030 64 894 29,1

Lahjad alkohoolsed joogid 16 577 18 062 23 278 28,9

Etüülalkohol kangusega üle 80% 914 1 042 1 087 4,4

Viinamarjavein 3 139 4 990 6 444 29,1

Vermut 60 89 88 -2,1

IMPORT

Kanged alkohoolsed joogid kangusega <80%*

9 557 9 420 5 320 -43,5

Õlu 28 157 29 746 34 340 15,4

Lahjad alkohoolsed joogid 21 514 20 829 19 074 -8,4

Etüülalkohol kangusega üle 80% 4 364 4 876 3 166 -35,1

Viinamarjavein 22 973 25 225 24 460 -3,0

Vermut 559 626 644 2,8

andmed korrigeeritud

100%-lises alkoholis Allikas: Eurostat, EKI arvutused

Koguseliselt viidi 2017. aastal kangeid alkohoolseid jooke Eestist välja 3,9 mln liitrit (100%-lise alkoho-

lina), seda oli 41% vähem kui eelmisel aastal. Välisturule müüdud kogustest suurema osa (33%) moo-

dustas viin, muud kanged joogid (arrak, tequila jne) andsid 22% kangete jookide ekspordist. Viski ja

likööri väljamüüdud kogused oli peaaegu võrdsed, hõlmates vastavalt 17% ja 16% kangete jookide

mahulisest ekspordist. Oluliselt väiksem oli konjaki(brändi), rummi ja džinni eksport, mis moodustasid

vastavalt 5%, 4% ja 3% antud toote gruppi müügist välisturule. Eestis toodetud kangete alkohoolsete

jookide eksport vähenes aastaga 13% ning moodustas 56% koguekspordist (2016. aastal täpsustatud

andmetel 38%). Välisturule viidud koguste vähenemise põhjuseks on transiitvedude kahanemine Ve-

nemaale. Eestis valmistatud kangetest alkohoolsetest jookidest müüdi välisturule jätkuvalt kõige roh-

kem viina ja likööre (mõlemad joogid moodustasid 82% vastava toote koguekspordist). Konjaki(brändi)

ja viski osas, moodustas transiitvedu valdava osa toote koguekspordist, vastavalt 87% ja 72%. Õlut

müüdi välisturule 2017. aastal 64,9 mln liitrit, ehk ligi kolmandiku enam kui eelneval aastal. Lahjade

alkohoolsete jookide koguseline eksport oli 23,3 mln liitrit, mis on rohkem kui neljandiku võrra suurem

2016. aastaga võrreldes. Tootjate andmetel oli välisturule müüdud kogustest 11,4 mln liitrit, ehk 49%

Eesti ettevõtete toodang. Analoogselt ekspordi käibega suurenes viinamarjaveinide mahuline eksport

2016. aastaga võrreldes ligi kolmandiku võrra (29%) ning ulatus 6,4 mln liitrini (2016. a 5,0 mln l), mis

näitab veinide transiitveo kasvu. Tänu madalamatele hindadele vähenes vermuti ekspordi käive 26%.

Koguselise ekspordi kahanemine oli oluliselt väiksem (-2,1%) ning tervikuna olid kogused jätkuvalt

9

marginaalsed (2017. a 88 tuh liitrit; 2016. a 89 tuh liitrit). Etüülalkoholi (piirituse) müük välisturule

suurenes 4,4%, mille põhjuseks oli 18%-ne tootmise kasv Eestis. Aastate jooksul on lähiriigid, eriti Läti

ja Soome, olnud tähtsamateks Eestis toodetud alkohoolsete jookide eksporditurgudeks. Lätti ekspor-

diti 51% (2016. a 57%) välisturule müüdud õllekogusest, sealjuures väljaveetud mahud kasvasid aas-

taga neljandiku võrra. Sellise kasvu põhjuseks on nii aktiivne piirikaubandus kui ka kontsernisisene

tootmine. Soome osakaal õlleekspordis suurenes 15%-nii (2016. a 13%) ning kogused olid 2% võrra

suuremad kui 2016. aastal. Märkimisväärselt (5 korda) suurenesid Leetu väljamüüdud kogused, mis

hõlmasid 9% õlle koguekspordist (2016. a 2%). Läti on suurimaks välisturuks ka lahjade kääritatud

jookide osas, sinna müüdi 29% nende toodete koguekspordist ning kogused suurenesid aastaga 19%.

Soome müüdud kääritatud jookide kogused moodustasid 13% selle toote koguekspordist (2016. a

17%), samas kogused kasvasid 3% aastatagusega võrreldes. Rohkem kui poole võrra (53%) suurenesid

Leetu eksporditud kääritatud jookide kogused, hõlmates 10% nende toodete koguekspordist. Lätti

toimus ka kõige suurem viinamarjaveinide transiitvedu, mis kasvas aastaga 15%. Mitme aasta jooksul

oli Venemaa transiitvedude sihtriikide hulgas esikohal, sinna läks valdav osa kallimat viskit ja konjakit.

2017. aastal muutus nende jookide transiitvedu Venemaale peaaegu olematuks, samal ajal neljakor-

distus viinamarjaveinide väljamüük.

Eurostat-i ja EKI andmetel oli alkohoolsete jookide impordi käive 2017. aastal 184,0 mln eurot, millest

kõige suurema osakaaluuga (41%) oli viinamarjaveinide rahaline import, teisel kohal olid kanged alko-

hoolsed joogid, mille käive moodustas 36% alkohoolsete jookide väliskaubanduse käibest. Õlu hõlmas

12% ja lahjad alkohoolsed joogid 8% alkohoolsete jookide rahalisest impordist. Andmete analüüs näi-

tab, et impordi käibes vähenes Eestit läbiva viski ja konjaki transiidi osakaal. Kangete alkohoolsete

jookide koguseline import vähenes aastaga 43,5% ning ulatus 5,3 mln liitrini (100%-lises alkoholis),

sealjuures vähenesid kõikide toodete sisseveetud kogused. Analoogselt varasemaga, analüüsitaval

aastal olid viin ja viski kangete alkohoolsete jookide mahulises impordis esikohal, moodustades vasta-

valt 37% ja 20%. Viina sisseveetud kogused olid 37% väiksemad kui 2016. aastal. USA oli endiselt viina

impordis esikohal – seal toodetud viina osteti sisse 478 tuh liitrit (100%-lise alkoholina), mida oli 38,5%

vähem kui aasta tagasi (2016. a 778 tuh liitrit). Kuna USA viina kasutatakse toorainena, siis üheks im-

pordi vähenemise põhjuseks oli viinatootmise langus rohkem kui kolmandiku võrra. Viski sisse ostetud

kogused vähenesid aastaga oluliselt (2017. a 1,1 mln l, 2016. a 3,2 mln l; vähenemine 66%). Nagu ees-

pool öeldud, seda mõjutas antud joogi hüppeline transiitveo vähenemine Venemaale (-93%).

Konjaki(brändi) kogused vähenesid 36,1% ning hõlmasid kangete jookide impordist 10%. Reeksport

Venemaale, mis muutus olematuks (-99%), mõjutas ka selle toote sisse ostetud koguseid. Likööri siss-

vedu oli kolmandiku võrra väiksem aastatagusega võrreldes ning hõlmas 7% kangete jookide impordist,

sealjuures Venemaale müüdi neid 55% vähem aastatagusega võrreldes. Rummi ja džinni sisseveetud

kogused olid ligilähedased, moodustades vastavalt 6% ja 5% imporditud kangetest jookidest, sealjuu-

res rummi mahud vähenesid aastaga 16% ja džinni kogused olid 30% väiksemad kui 2016. aastal.

10

Joonis 1.1. Kangete alkohoolsete jookide põhiimpordi struktuur riigiti 2017. aastal

(% impordikogusest)

Allikas: Eurostat

2017. aastal oli õlle impordikäive 22,8 mln eurot, mis on 7,3% suurem kui aasta tagasi. Kuna impordi

hinnad olid 7% madalamad eelneva aastaga võrreldes, on käivet mõjutanud suuremad sisseveetud ko-

gused, mis kasvasid 15,4%. 2017. aastal osteti õlut enim sisse Soomest (28% õlle koguimpordist) ning

kogused olid 3,8% suuremad kui eelneval aastal. Leedu oli jätkuvalt importijate pingereas teisel koha

ning sealt sisse ostetud õlle kogused suurenesid aastaga rohkem kui poole võrra (54%), hõlmates 24%

õlle mahulisest impordist (2016. a 18%).

2017. aastal imporditi Eestisse kokku 19,1 mln liitrit lahjasid alkohoolseid jooke, mida oli 8,4% vähem

kui aasta tagasi. Antud jookide rahaline väärtus oli 15,1 mln eurot, vähenedes aastaga 13%. Antud

analüüsis kuuluvad lahjade alkohoolsete jookide hulka kääritatud joogid (siidrid, kääritatud segujoo-

gid), segatud piiritusjoogid (Eurostati väliskaubandus andmetes kuuluvad kangete jookide alla), lisaks

Holland 26%

Iirimaa12%

USA12%

Taani8%

Suurbritannia21%

Viski 1073 tuh l

Teised 21%

Soome23%

Holland 9%

Teised 19%

Liköör 395 tuh l

Tšehhi18%

Saksamaa31%

Moldova8%

Soome8%

Teised15%

Saksamaa5%

Hispaania4%

Konjak-brändi 552 tuh l

Prantsusmaa60%

Venemaa10%

USA25%

Ukraina 15%

Rootsi 5%

Soome 8%

Läti 12%

Teised16%

Viin 1911 tuh l

Leedu 9%

11

ka puuvilja- ja marjaveinid. Sisseostetud lahja alkoholi kogustest 70% moodustasid kääritatud joogid ja

30% segatud piiritusjoogid. Kääritatud jooke imporditi 10,7 mln euro eest, segatud jookide impordi-

käive oli märgatavalt väiksem (4,5 mln eurot). Vaatluse all oleval aastal vähenes kääritatud jookide nii

rahaline kui ka koguseline import, vastavalt 5% ja 3%. Aastatagusega võrreldes veelgi rohkem vähenes

segatud jookide impordikäive (-28%) ja ka sisse toodud kogused (-19%). Põhiliselt imporditi kääritatud

jooke Soomest, kust pärinev toodang kattis 61% antud joogi sisseveost (aasta tagasi 67%) ning kogused

olid 12,5% väiksemad 2016. aastaga võrreldes. Teisele kohale tõusis Leedu, kust imporditud mahud

olid 72% suuremad kui aasta tagasi ning hõlmasid 11% kääritatud jookide koguimpordist. Lätist pärit

sisse ostetud kogused suurenesid 3% ja moodustasid 8% välisturult ostetud kääritatud jookidest (2016.

a 7%). Taani langes impordi pingereas neljandale kohale, sealt sisseveetud kogused suurenesid 7,6%,

moodustades 7% kääritatud jookide impordimahust (sama oli ka aasta tagasi). Segatud piiritusjooke

veeti Statistikaameti andmetel sisse 5,8 mln liitrit 4,5 mln euro eest. Peamiselt pärinesid segatud piiri-

tusjoogid Soomest, kelle toodang moodustas 86% antud jookide impordist, kusjuures kogused olid 22%

väiksemad kui aasta tagasi.

Piiritust imporditi 2017. aastal Eestisse 3,2 mln liitrit 2,4 mln euro eest. Eelneva aastaga võrreldes vä-

henes piirituse nii mahuline kui ka rahaline import võrdselt 35%. Suurem osa piiritust osteti sisse kahest

riigist, nii moodustasid Soomest imporditud kogused 39% toote koguimpordist ja Lätist imporditi 36%

piiritust.

2017. aastal viinamarjaveinide sisseostetud kogused mõnevõrra vähenesid (-3%) võrreldes eelneva

aastaga. Analüüsitaval perioodil toodi Eestisse viinamarjaveine kokku 24,5 mln liitrit, sellest viidi reeks-

pordina välja 6,4 mln liitrit (2016. a 5,0 mln l). Viinamarjaveinide import rahalises väärtuses suurenes

4,3% ning ulatus 75,6 mln euroni (2016. a 72,5 mln eurot). 2017. aastal oli Hispaania viinamarjaveinide

impordis esikohal, kust sisse toodud kogused olid 8% suuremad kui 2016. aastal ning hõlmasid 24%

veini koguimpordist. Itaalias toodetud venide import suurenes 23% 2016. aastaga võrreldes ning hõl-

mas 15% veinide koguimpordist. Saksamaalt ja Prantsusmaalt pärinevate veinide kogused olid ligilähe-

dased, moodustades 12% toote koguimpordist, kusjuures Saksamaalt sisse veetud kogused olid 9%

väiksemad ja Prantsusmaa kogused olid 3% suuremad kui aasta tagasi. Tšiili veinide osatähtsus ulatus

8%-ni ja ülejäänud riikide osakaalud jäid alla 5% veini koguimpordist.

1.3. Müük siseturul

Kangeid alkohoolseid jooke müüdi Eestis 2017. aastal 13,4 mln liitrit1, seda oli 22,7% vähem kui aasta

tagasi ja viina kogumüük, mis oli 7,8 mln liitrit, kahanes veelgi kiiremini (-27,4%). Sellise olukorra pea-

miseks põhjuseks on aktiivne Eesti-Läti piirikaubandus. Viimasega seoses vähenesid tootjate ja kau-

banduskettide varud. Analüüsitaval aastal müüdi õlut Eestis 103,3 mln liitrit, mida oli 14,6% vähem kui

aasta tagasi. 2017. aastal moodustas lahjade alkohoolsete jookide kogumüük 27,9 mln liitrit, langedes

rohkem kui viiendiku võrra 2016. aasta korrigeeritud müügiga võrreldes. Seejuures toimus müügi

1 Bilansimeetodil arvutatult.

12

langus kõigis lahjade alkohoolsete jookide gruppides, nii müüdi kääritatud jooke (siider ja longdringid)

2017. aastal 18,2% vähem kui 2016. aastal. Lahjade segujookide müük langes 5,5 mln liitrilt 2016. aastal

kuni 4,3 mln liitrini 2017. aastal. Vähesel määral müüdi siseturule ka puuvilja-marjaveine, nende müü-

gimaht vähenes 2,9%. Viinamarjaveini ja vermuti müük Eesti turule vähenes kõige vähem (8,4%).

Tabel 1.5. Alkohoolsete jookide müük Eestis 2013-2017* (sh kõik turistide ostud)

2013 2014 2015 2016** 2017

2017/2016,

+/- %

Kogumaht (mln liitrit)

Kanged alkohoolsed joogid 20,8 19,7 18,8 17,3 13,4 -22,7

Õlu 131,5 130,3 126,0 120,9 103,3 -14,6

Lahjad alkohoolsed joogid 43,8 42,8 37,7 35,3 27,9 -21,1

Viinamarjaveinid ja vermut 19,9 19,8 20,3 21,3 19,5 -8,4

* arvutatud bilansimeetodil (müük = tootmine + import - eksport), tootel märgitud kangusega ** andmed korrigeeritud Allikas: EKI

1.4. Jaehinnad

Kaupade ja teenuste hinnad tõusid Eesti tarbijate jaoks 2017. aastal 3,4%. Aktsiisi tõusu tõttu kallinesid

alkohoolsed joogid 8,4%.

2017. aastal tõusid kõikide alkohoolsete jookide gruppide jaehinnad. Kangetest alkohooletest jooki-

dest viinad ja džinnid kallinesid rohkem kui alkohoolsed joogid keskmiselt – nii tõusid viinade hinnad

9,6%, džinnide hinnad tõusid 10%, liköörid kallinesid vähem (7%). Madalama hinnaklassi viinade jae-

hind tõusis 2017. aastal 9,8%. Valdav osa sellest hinnatõusust (75%) on seotud kõrgema aktsiisimää-

raga ja sellest tingitud kõrgema käibemaksuga ning 25% andis viina enda kallinemine koos käibemak-

suga. Keskmise hinnaklassi viinad kallinesid kauplustes 2017. aastal 8,6%. Üle poole (62%) sellest hin-

natõusust oli seotud kõrgema aktsiisimääraga ja seetõttu suurenenud käibemaksu summaga ning üle-

jäänud 38% hinnatõusust andis viina enda kallinemine koos käibemaksuga.

13

4,8

14,2

5,5

4,3

3,4

4,3 4,5

3,1

6,16,7

8,4

6,6

10,4

-0,1

3,0

5,0

3,9

2,8

-0,1 -0,50,1

3,4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

alkohoolsete jookide THI

kokku THI

Joonis 1.2. Tarbijahinnaindeks (% võrreldes aastatagusega)

Allikas: Statistikaamet

Tabel 1.6. Eesti kangete alkohoolsete jookide keskmised jaehinnad kauplustes (0,5-liitrise klaaspudeli hind eurodes koos käibemaksuga)

2013 2014 2015 2016 2017 Muutus

2017/2016, %

Eestis keskmiselt

Viinad (maitsestamata) 6.35 6.45 7.10 8.07 8.84 9,6

Madalama hinnaklassi viinad 5.41 5.51 5.85 6.72 7.38 9,8

Keskmise hinnaklassi viinad 7.29 7.57 8.33 9.39 10.19 8,6

Liköörid 6.59 6.75 7.81 8.42 8.97 6,6

Marjaliköörid 21% 4.68 4.91 5.37 5.78 6.17 6,7

Kanged liköörid 40-45% 8.89 9.14 10.91 11.86 12.58 6,1

Kreemliköörid 16-17% 6.45 6.64 7.41 8.00 8.40 5,0

Džinnid 7.41 7.92 8.71 9.57 10.53 10,1

Tallinnas keskmiselt

Viinad (maitsestamata) 6.36 6.31 6.90 8.02 8.63 7,6

Madalama hinnaklassi viinad 5.38 5.46 5.77 6.64 7.34 10,5

Keskmise hinnaklassi viinad 7.12 7.38 8.11 9.61 9.92 3,2

Liköörid 6.56 6.79 7.77 8.38 8.98 7,2

Marjaliköörid 21% 4.68 4.90 5.41 5.74 6.15 7,1

Kanged liköörid 40-45% 8.70 9.12 10.60 11.94 12.77 7,0

Kreemliköörid 16-17% 6.46 6.63 7.33 7.99 8.32 4,1

Džinnid 7.39 7.79 8.59 9.32 10.32 10,7

Allikas: EKI

14

Marjalikööride jaehind tõusis 2017. aastal 6,7%. Antud hinnatõusu põhjuseks oli kõrgem aktsiisimäär,

mida likööride enda hinna alanemine pehmendas. Kõrgema aktsiisi tõttu oleks nende toodete jaehind

pidanud tõusma 8,4%. Kanged liköörid kallinesid 2017. aastal 6,1%, kusjuures 68% jaehinna tõusust

tuli kõrgemast aktsiisimäärast ja sellest tingitud suuremas käibemaksusummast ning ülejäänud 32%

andis toote kallinemine koos käibemaksuga. Kreemlikööride hinnad tõusid 5% eelneva aastaga võrrel-

des, seoses kõrgema aktsiisi ja käibemaksuga oleks hinnad pidanud tõusma 6,2%, mis näitab, et alan-

dati toodete enda hinda või vähenes kaubanduse juurdehindlus. Džinnid kallinesid 2017. aastal 10%,

sellest 75% tõi kaasa aktsiisitõus ja sellest tingitud kõrgem käibemaks ning ülejäänud oli džinni enda

kallinemine koos käibemaksuga.

Joonis 1.3. Kangete alkohoolsete jookide jaehinnad Eestis (eur 0,5 l klaaspudel km-ga)

Allikas EKI

Tabel 1.7. Eesti õlle keskmised jaehinnad kauplustes (0.5-liitrise klaaspudeli hind eurodes koos pandipakendi maksumuse ja käibemaksuga)

2013 2014 2015 2016 2017 Muutus

2016/2015, %

Eestis keskmiselt 0.97 0.99 1.08 1.15 1.35 17,4

Lahja õlu <6% 0.93 0.96 1.05 1.10 1.27 15,8

Kange õlu >6% 1.00 1.04 1.12 1.21 1.45 20,5

Tallinnas keskmiselt 0.97 1.00 1.08 1.14 1.35 18,4

Lahja õlu <6% 0.95 0.96 1.05 1.08 1.27 17,6

Kange õlu >6% 1.01 1.04 1.13 1.22 1.45 18,9

Allikas: EKI

Õlu kallines Eesti kauplustes 2017. aastal 17,4%, kusjuures lahja õlle hind tõusis 15,8% ja kange õlle

hind tõusis 20,5%. Lähtudes kõrgemast aktsiisimäärast lahja õlle hind oleks pidanud tõusma 19,6%,

mis näitab, et alandati toote enda hinda või kaubanduse juurdehindlust. Kange õlle hinnatõusust on

90% kõrgema aktsiisimäära ja käibemaksu tulemus ja 10% on toodete kallinemine koos sellest tuleneva

suurema käibemaksusummaga.

1

3

5

7

9

11

13

15

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Kange liköör

Dzhinn 38-40%

Keskmise hinnaklassiviin 40%

Kreemliköör

Madalama hinnaklassiviin 40%

Marjaliköör

15

Joonis 1.4. Õlle jaehinnad Eestis (eur 0,5 l klaaspudel km-ga)

Allikas: EKI

Kodumaise siidri hind tõusis 2017. aastal 12,1% ning hinnatõusust 43% andis kõrgem aktsiis koos käi-

bemaksuga, 57% tuli toote kallinemisest.

Marjaveinid kallinesid 2017. aastal 2,5%, mille põhjuseks oli kõrgem aktsiisimäär, mis andis 65% hin-

natõusust ja 35% andis toote kallinemine.

Tabel 1.8. Siidri ja marjaveinide keskmised jaehinnad kauplustes (eurodes koos käibemaksuga)

2013 2014 2015 2016 2017 Muutus

2017/2016,%

Siider*


Tallinnas keskmiselt 2.84 2.92 3.07 3.28 3,54 7,9

Marjaveinid**


Tallinnas keskmiselt 3.33 3.61 3.74 3.85 3.96 2,9

* 1.5-liitrise plastpudeli hind eurodes koos pandipakendi maksumuse ja käibemaksuga

** 0.5-liitrise klaaspudeli hind eurodes koos käibemaksuga, marja- ja õunaveinid Allikas: EKI

0,40

0,60

0,80

1,00

1,20

1,40

1,60

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

kange õlu

lahja õlu

16

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

+20% +10% +5% +15%+5% +5% +15%+10% +10%

1. juulist tõusis õlle aktsiis 70%ja kääritatud jookide aktsiis 45%

aktsiisimäära kasv

1,50

2,00

2,50

3,00

3,50

4,00

4,50

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

marja- jaõunaveinid

siider

Joonis 1.5. Siidri ning kodumaiste marja- ja õunaveinide jaehinnad Eestis (eur 0,5 l klaaspudel km-ga)

Allikas: EKI

1.5. Alkoholiaktsiis Alkoholiaktsiisi laekus Eestis 2017. aastal 222 mln eurot, mis oli 29 mln eurot, ehk 11,6% vähem kui aasta tagasi. Algselt oli eelarvesse planeeritud 276 milj eurot, kuid kiiresti kasvanud Läti piirikauban-dusega seoses ja turistide ostumahu vähenemise tõttu Eestist laekus maksuraha ligi 55 miljonit eurot planeeritust vähem. Eesti alkoholi aktsiisimaksud kuuluvad Euroopa Liidus kõrgemate hulka ja arves-tades elanike ostuvõimet, on kõige kõrgemad (tabel 1.9).

Joonis 1.6. Alkoholiaktsiisi laekumine Eestis (mln €, kvartalis)

Allikas: Rahandusministeerium

17

108124 134 148 156 160 165 179

195 209 220240

222248 251

276

222

0

50

100

150

200

250

300

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2015 2016* 2016 2017* 2017

Joonis 1.7. Aktsiisimaksu laekumine (mln €)

* Eelarveaastasse planeeritud maksulaekumine

Tabel 1.9 Õlle ja kange alkoholi aktsiimäärad Euroopa Liidus (seisuga 1. jaanuar 2018)

Õlle aktsiis ühe liitri absoluutalkoholi kohta, eurot (1. jaanuar 2018)

Kange alkoholi aktsiis ühe liitri ab-soluutalkoholi kohta, eurot

Soome 35,55 Rootsi 53,78

Iirimaa 22,55 Soome 47,85

Suurbritannia 21,58 Iirimaa 42,57

Rootsi 21,03 Suurbritannia 32,50

Eesti* 16,92 Belgia 29,93

Kreeka 12,50 Eesti* 25,08

Sloveenia 12,10 Kreeka 24,50

Holland 7,90 Taani 20,16

Itaalia 7,55 Prantsusmaa 17,41

Taani 7,53 Holland 16,86

Prantsusmaa 7,42 Läti** 16,70

Leedu 7,11 Leedu 16,65

Läti** 6,80 Portugal 13,87

Küpros 6,00 Malta 13,60

Horvaatia 5,34 Poola 13,22

Ungari 5,20 Sloveenia 13,20

Belgia 5,01 Saksamaa 13,03

Austria 5,00 Austria 12,00

Malta 4,83 Tšehhi 10,96

Portugal 4,64 Slovakkia 10,80

Poola 4,52 Ungari 10,70

Slovakkia 3,59 Luxemburg 10,41

Tšehhi 3,08 Itaalia 10,36

Luxemburg 1,98 Hispaania 9,59

Saksamaa 1,97 Küpros 9,57

Bulgaaria 1,92 Rumeenia 7,21

Rumeenia 1,80 Horvaatia 7,07

Hispaania 1,70 Bulgaaria 5,62

* alates 1. veebr 2018; ** alates 1. märts 2018

18

2. TARBIMINE 2017. aastal vähenes Eestis kangete alkohoolsete jookide legaalne tarbimine tervikuna 2,5%, sealjuu-

res langes viina legaalne tarbimine veelgi enam (5,4%). Siinkohal peab arvestama, et tarbimist mõjuta-

sid välismaalt (põhiliselt Lätist) ostetud varasemast märgatavalt suuremad alkohoolsete jookide kogu-

sed. Kangete jookide (sh ka viina) Lätist ostetud kogused aastaga kolmekordistusid. Võttes arvestades

kangete jookide illegaalset tarbimist, mis oli 2017. aastal aastatagusest 5% väiksem (1,33 mln liitrit),

oli kogutarbimine 10,3 mln liitrit (pudelil märgitud kanguses) ning aastane langus ulatus 2,8%-ni.

Õlle tarbimine oli ligi 2% suurem 2016. aastaga võrreldes.

Kasvas viinamarjaveinide tarbimine (+4%). Lahjade alkohoolsete jookide tarbimine püsis eelmise aasta

tasemel ja seda nii kääritatud (siidriid, longdringid) kui ka segujookide osas. Puuvilja-marjaveinide tar-

bimine, mis omakorda kuulub lahjade alkohoolsete jookide hulka, vähenes 23%. Siinkohal peab mär-

kima, et 2016. aasta kääritatud jookide müügimahtu on korrigeeritud vastavalt täpsustatud statistikale

(selle tulemusena muutus 2016. aastal esitatud tarbimine mõnevõrra suuremaks).

Tabel 2.1. Eesti elanike legaalsete alkohoolsete jookide* tarbimine (turistide kaasaostud ja kohapeal tarbimine maha arvestatud)

2013 2014 2015 2016** 2017

2017/2016,

+/- %



Õlu 101,6 93,1 90,1 88,9 90,5 1,9

Lahjad alkohoolsed joogid 20,0 18,7 14,5 12,0 12,1 0,50

Viinamarjaveinid ja vermut 14,4 14,0 14,3 15,9 16,5 4,0

Täiskasvanud elaniku kohta (liitrit )


Õlu 91,3 84,0 81,6 80,5 82,2 2,1

Lahjad alkohoolsed joogid 18,0 16,9 13,2 10,9 11,0 0,6

Viinamarjaveinid ja vermut 12,9 12,6 12,9 14,4 15,0 4,2

* tootel märgitud kangusega **andmed korrigeeritud Allikas: EKI

Absoluutalkoholi arvestatult müüdi 2017. aastal Eestis 12,9 liitrit legaalset alkoholi ühe täiskasvanud

(15+) elaniku kohta (tabel 2.2). Kui sellest kogustest maha arvutada turistide alkoholi kaasaostud ja

nende poolt kohapeal tarbitud hinnangulised kogused, mis vaadeldaval aastal olid absoluutalkoholis

kokku 5,8 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta, siis müüdi 2017. aastal Eestis legaalselt 7,2 liitrit abso-

luutalkoholi ühe täiskasvanud elaniku kohta. Lisades sellele juurde välismaalt (enamasti Lätist) ostetud

kogused, mis EKI arvutuste alusel olid 2017. aastal 2,6 liitrit (2016. aastal 0,8 liitrit) ühe täiskasvanud

elaniku kohta absoluutalkoholis ja ka illegaalse alkoholi tarbimise, mis hinnanguliselt oli 2017. aastal 0,5

19

liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta absoluutalkoholis, tarbiti Eestis 2017. aastal 10,3 liitrit absoluutal-

koholi ühe täiskasvanud elaniku kohta, ehk 8,6 liitrit ühe elaniku kohta.

Tabel 2.2. Alkohoolsete jookide tarbimine Eestis absoluutalkoholis (100%-lises alkoholis)

2013 2014 2015 2016* 2017

2017/2016,

+/-%


Legaalne müük 19,76 19,16 18,46 17,25 14,27 -17,3

Välismaalt ostetud … ... … 0,85 2,89 240,0

Turistide kaasaostud 6,28 6,21 6,10 6,12 5,10 -16,7

Turistide tarbimine Eestis 1,20 1,30 1,24 1,27 1,24 -2,4

Illegaalne müük 0,92 0,63 0,53 0,53 0,51 -5,0

Kokku tarbimine 13,20 12,28 11,64 11,24 11,33 0,8

Ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta (liitrit)

Legaalne müük 17,8 17,3 16,7 15,6 12,9 -17,1

Välismaalt ostetud … ... … 0,8 2,6 240,1

Turistide kaasaostud 5,6 5,6 5,5 5,5 4,6 -16,5

Turistide tarbimine Eestis 1,08 1,17 1,12 1,15 1,13 -2,2

Illegaalne müük 0,8 0,6 0,5 0,5 0,5 -3,6

Kokku tarbimine 11,86 11,09 10,55 10,21 10,29 0,7

kanged alkohoolsed joogid 4,5 4,0 3,8 3,7 3,6 -2,7

sh viin 3,0 2,7 2,6 2,3 2,2 -5,0

õlu 4,6 4,4 4,3 4,2 4,3 2,4

viinamarjaveinid 1,6 1,5 1,6 1,7 1,8 4,6

lahjad alkohoolsed joogid 1,2 1,2 0,9 0,6 0,6 0,4

Ühe elaniku kohta (liitrit)

Kokku tarbimine 10,00 9,33 8,88 8,56 8,62 0,7

* andmed korrigeeritud

Turistide poolt kaasaostetud ja kohapeal tarbitud alkoholi kogused on aastaga vähenenud ning moo-

dustasid 45% Eesti legaalse alkoholi müügikogusest. Teist aastat järjest on eestimaalaste tarbimisnäi-

tajasse sisse arvestatud välismaalt oma tarbeks või müügiks (enamasti Lätist) sisseveetud alkohoolsete

jookide kogused, mis hinnanguliselt moodustasid 20% Eesti legaalse alkoholi müügikogusest absoluu-

talkoholina (aasta tagasi 5%).

20

Joonis 2.1. Alkohoolsete jookide tarbimine Eestis (100%-lises alkoholis)

Allikas: EKI

2.1. Illegaalse alkoholi tarbimine

Salaalkoholina käsitletakse alkoholi, mis on kas ebaseaduslikult valmistatud või siis toodud riiki ja müü-

dud edasi ilma riigile ettenähtud makse tasumata. Eestis on alkoholi salakaubandus üsnagi levinud,

kuigi praegune salaalkoholi tarbimine ei ole enam nii suur kui paarkümmend aastat tagasi. Kui tavaliselt

on salaalkoholi tarbimine olnud kõrgem majanduse languse ajal, siis tänasel päeval on probleemiks

saanud massiline alkoholikaubandus Läti piiril, mis mõjutab salaturgu omal moel. Nimelt ostetakse Lä-

tist kaasa alkoholi ka teistele edasimüümiseks, mis ei ole aga tegelikult seadaslik, sest riigile jäetakse

aktsiis tasumata. Nii selgus 2017. aasta lõpus elanike hulgas läbiviidud küsitlusega, et Lätist alkoholi

ostnud inimestest 24% ostis alkoholi kaasa kellegi tellimuse täitmiseks ning 1% oli toonud Lätist alko-

holi edasimüümise eesmärgil. Võrreldes 2016. aastaga on alkoholi tellimise peale kaasaostjate osakaal

suurenenud 7%-punkti võrra (2016. aastal oli see 17%). Ning kuigi traditsioonilises mõistes salaalkoho-

liga kauplemine võib näidata kahanemise märke, siis Läti piirikaubandusest tulenev ning sisuliselt sa-

muti ebaseaduslik alkohoolsete jookide levitamine ei kinnita kokkuvõttes illegaalse alkoholikauban-

duse hääbumist.

Illegaalse alkoholi leviku ja tarbimise uurimiseks kasutab Eesti Konjunktuuriinstituut elanikkonna kü-

sitlust ning viimane sellealane küsitlus toimus 2017. aasta detsembris, millele vastas kokku 1074 EKI

tarbijapaneeli koosseisu kuuluvat Eesti elanikku vanuses 18-74 aastat. Elanikel paluti anda hinnanguid

salaalkoholi leviku kohta üldisemalt ning iseloomustada selle isiklikku tarbimist. Küsitlusest selgus, et

illegaalset alkoholi oli 2017. aastal ostnud 5% kõigist alkoholitarbijatest (2016. aastal 3%). Kasvanud on

eelkõige nende tarbijate osakaal, kes ostsid salaalkoholi vahetevahel – nende osatähtsus kasvas ühelt

12,612,1

10,1 9,7 10,2 10,3 10,09,3 8,9 8,6 8,6

14,8 14,2

11,9 11,4 12,0 12,1 11,911,1 10,6 10,2 10,2

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

ühe elaniku kohta

ühe täiskasvanud (15+)elaniku kohta

21

protsendilt 2016. aastal kolmele protsendile 2017. aastal. Samas jäi väga harva ostnute osakaal samale

tasemele (2%) ning pidevaid tarbijaid küsitluse põhjal ei olnud (vt. joonis 2.1.1.). Eelnevatel aastatel on

illegaalse alkoholi ostjate osakaal püsinud stabiilsena 3-4% kõigist alkoholitarbijatest, mis aga paraku

pööras 2017. aastal tõusule. Nagu eelpool mainitud, on seda põhjustanud Lätist toodud ja edasi müü-

dud alkohol. Hinnanguliselt moodustasid Lätist pärit jookide ebaseaduslikud ostjad kõigist salaalkoholi

ostjatest 2017. aastal 40% (2% alkoholitarbijatest).

Üldiselt motiveerib tarbijaid salaalkoholi ostma madalam hind võrreldes legaalse alkoholiga ja 2017.

aastal kasvas hinnafaktorit väga oluliseks pidavate salaalkoholi ostjate osakaal 94%-ni (2016. aastal oli

see 54%). Märgatavalt on kasvanud ka nende tarbijate osatähtsus, kes pidasid illegaalse alkoholi ost-

misel väga oluliseks müüja usaldusväärsust (60% 2016. aastal; 77% 2017. aastal), aga ka legaalse alko-

holiga võrdväärset kvaliteeti 52% 2016. aastal; 71% 2017. aastal).

Joonis 2.1.1. Illegaalse alkoholi ostmine (% alkoholi tarbijatest)

Kuna seni on illegaalne alkohol olnud määratletud kange alkoholina (sest ei eksisteerinud salaõlut või

siidit), esitati elanikele ka küsimus, millise osa moodustas illegaalne kange alkohol kogu nende kange

alkoholi tarbimisest. Selgus, et kange salaalkoholi tarbimise määr on oluliselt kasvanud – kui 2016.

aastal moodustas kogu salaalkohol veel keskmiselt 27% illegaalse alkoholitarbijate kange alkoholi tar-

bimisest, siis 2017. aastal juba 48% (vt joonis 2.1.2.). Ka siin võib põhjuseid otsida Lätist pärit kange

alkoholi tarbimise olulises suurenemises. Samal ajal on oluliselt vähenenud kange legaalse alkoholi

müük, mis samuti mõjutab oluliselt suhtarvu suurenemist.

22

Joonis 2.1.2. Illegaalse alkoholi tarbimise osakaal kangete alkohoolsete jookide kogutarbimises (illegaalse alkoholi tarbijate hinnangute keskmine)

Illegaalse kange alkoholi ostudest moodustab kõige suurema osa viin. Salaviin moodustas 2017. aastal

73%, puskar 19% ja salapiiritus 8% kõigist illegaalse kange alkoholi ostudest (vt. joonis 2.1.3.). Võrreldes

eelnenud aastaga, on salaviina ostmine kasvanud, kuid puskari ning salapiirituse ostmine vähenenud

(2016. aastal moodustas puskar 25% ja salapiiritus 10% kogu kange salaalkoholi ostudest).

Joonis 2.1.3. Illegaalse alkoholi ostude jaotus jookide lõikes (% illegaalse alkoholi ostjatest)

23

Alkohol ei ole tervisele ohutu ja seetõttu tuleb tema tarbimist piirata. Riik reguleerib alkoholi kättesaa-

davust aktsiisimaksude kaudu. Aktsiisimaks tõstab alkohoolsete jookide müügihindu ning piirab seeläbi

nende liigset tarbimist. Lisaks aktsiisile, sisaldab legaalse alkoholi hind ka käibemaksu. Salaalkoholi

müüjad neid makse aga ei maksa ning saavad seetõttu oma kaupa realiseerida madalama hinnaga.

Alkoholiaktsiisi on Eestis tõstetud regulaarselt, kuid 2015. ja 2016. aastal kasvasid need eriti kiiresti

(15% aastas). Maksutõusud liiguvad edasi ka alkohoolsete jookide hindadesse ja koos sellega suureneb

alkoholiaktsiisi osakaal jookide hinnastruktuuris. Tulenevalt aktsiisimäärade kiirest kasvust, tõusid

poes müüdavate viinade hinnad nii 2015. ja 2016. aastal varasematest aastatest kiiremini. Ka 2017.

aastal hinnakasv jätkus, kuna alkoholi aktsiisimäär kasvas kangel alkoholil 10%. Nii suurenes keskmise

hinnaklassi viina hind 9% ja madalama hinnaklassi viina hind 10% (2016. aastal vastavalt +13% ja +15%,

vt joonis 2.1.4). Seevastu tegi aga salaviin läbi märgatava hinnalanguse (-16%) ning muutus 2017. aastal

isegi odavamaks kui 2015. aastal.

Joonis 2.1.4. Alkohoolsete jookide keskmised hinnad (eurot liitri eest)

Legaalse viina jaehinna kasv ja salaviina keskmise hinna langus on oluliselt suurendanud nende oma-

vahelist hinnaerinevust. Nii kasvas madalama hinnaklassi legaalse viina hinnaerinevus salaviinaga võr-

reldes 2017. aastal keskmiselt 67%-ni (2016. aastal oli legaalne viin salaviinast 27% kallim).

Ostetud ja tarbitud illegaalse alkoholi mahtusid on keeruline hinnata, eriti nüüd, kui väga palju alkoholi

tuuakse Lätist ning piir lubatu ja lubamatu vahel on hägune. Kuigi küsitluse järgi tõi 2017. aastal alko-

holi Lätist edasimüümise eesmärgil alla ühe protsendi vastajatest, siis sõpradele ja tuttavatele tõi raha

eest alkoholi tervelt 24% Lätist alkoholi ostnud elanikest, mis kindlasti mõjutab salaalkoholi koguseid

24

turul. Et traditsiooniliselt on salaturgu võrreldud viinaturuga, siis keskenduti ka käesolevas uuringus

illegaalse alkoholi hindamisel eelkõige kangele alkoholile. Lisaks elanike teadlikult tehtud salaalkoholi

ostudele on arvesse võetud ka need kange alkoholi kogused, mida soetati mitteteadlikult (vastaja mär-

kis ankeedis, et ei ole ostnud salaalkoholi, kuid olid ostnud välismaalt toodud alkoholi teise isiku käest).

Küsitlustulemuste alusel koostatud hinnangu põhjal tarbisid Eesti elanikud 2017. aastal 2,2 miljonit

liitrit illegaalset kanget alkoholi. See kogus sisaldab ka Lätist teiste käest ostetud kange alkoholi kogu-

seid, mis moodustasid 0,9 miljonit liitrit. Arvestades kange alkoholi siseturumüügi kahanemist Eestis

23% võrra ja salaalkoholi tarbimise kasvu, suurenes Eesti elanike poolt tarbitud kange salaalkohol (sh

Lätist) kogu elanike poolt tarbitud viinast (nii legaalsest kui illegaalsest kokku) 29-34%-ni.

2.2. Turistide alkoholi kaasaostud ja tarbimine Eestis Eesti alkoholiturgu mõjutavad oluliselt välisturistide külastused ja nende alkoholitarbimine. Riiki külas-

tavad igal aastal miljonid välisturisid, kelle alkoholiostud ja kohapealne tarbimine moodustavad olulise

osa alkohoolsete jookide kogumüügist. Kõige enam saabub Eestisse välisturiste Soomest ning soom-

lastest külastajate arvele langeb ka suur osa välismaalaste poolt tarbitud alkoholist.

Põhjus, miks soomlased Eestist palju alkoholi ostavad, tuleneb suurest hinnaerinevusest Eestis ja Soo-

mes müüdava alkoholi vahel. Kuigi Eestis on viimastel aastatel alkoholiaktsiisid väga kiiresti kasvanud,

on vahed ikka veel piisavalt suured ning kange alkoholi aktsiis on Soomes näiteks 1,9 korda ja õlle akt-

siis 2,1 korda kõrgem kui Eestis. Soomes on ka kaupade käibemaks kõrgem kui Eestis (24%) ning see

mõjutab otseselt alkohoolsete jookide jaehindu. Enamik ostudest teevad soomlased sadama piirkonna

kauplustest ja laevadelt ning kaasaostetavad kogused võivad kohati olla väga suured. Seetõttu on sa-

damapiirkonda rajatud mitmeid alkoholikauplusi ja -ladusid, kust turist saab mugavalt alkoholi kaasa

osta. Viimasel ajal on siiski ka soomlased Eesti tarbijate eeskujul avastamas Läti alkoholi piirikauban-

duse hinnaeeliseid ja seetõttu on hulgimüügile spetsialiseerunud sadama kaupluslaod on pidanud tun-

nistama teatud ostuaktiivsuse langust. Kaasaostmisele lisaks, tarbivad turistid alkoholi ka Eestis koha-

peal olles.

Et Eestis käib välisturiste elanikega võrreldes suhteliselt palju, siis on turistide panus alkoholi müügi-

numbrite kujunemisele küllalt suur. Seepärast on oluline hinnata välisturistide alkoholi kaasaostusid ja

kohapealset tarbimist, et saada õige ülevaade Eesti elanike tegelikust alkoholitarbimisest, kuna turis-

tide osa tuleb alkohoolsete jookide sisemüügist maha arvestada.

Et turistide tarbimise maht sõltub turistide arvust, siis on vajalik saada ülevaade turismisektori olukor-

rast. Viimastel aastatel on Eestis käinud välisturistide üldarv kasvanud ja nii külastas 2017. aastal Eesti

Panga mobiilpositsioneerimise andmete järgi Eestit 6,13 miljonit välisturisti (2016. aastal 5,94 miljonit).

Võrreldes eelnenud aastaga, kasvas välisturistide külastuste koguarv 2017. aastal 3,1%. Välisturiste

saabus varasemast rohkem kõigist Eesti naaberriikidest, välja arvatud Soomest, kus saabus varasemast

5% vähem külastajaid (vt. tabel 2.2.1.). Soome järel teine suurem välisturistide päritoluriik on Vene-

maa, kust 2017. aastal saabus välisturiste ligi 5% rohkem kui eelnenud aastal. Kokku külastas Eestit

2017. 2,17 miljonit välisturisti Soomest ning 0,89 miljonit välisturisti Venemaalt. Tabelis on lisaks piiri

ületanud välismaalastele ära näidatud ka Statistikaameti andmed majutatud välisturistide kohta. Selle

alusel majutati Eestis 2017. aastal kokku 2,16 miljonit väliskülastajat, ehk 4,9% enam kui aasta varem

(2016. aastal oli kasv 3,7%). Turistide alkoholitarbimise hindamisel on arvesse võetud kauplustest ja

25

laevadelt kaasaostetud kogused ning toitlustusasutustes tarbitud alkohol. Kaasaostetud alkohoolsete

jookide mahu hindamisel on kasutatud laevandusettevõtete ning suuremate alkoholitootjate ja maa-

letoojate andmeid ning turismistatistikat. Ülevaade turistide poolt kauplustest ja laevadest ostetud

alkohoolsete jookide mahtudest on toodud tabelis 2.2.2.

Tabel 2.2.1. Eestit külastanud välisriikide kodanike arv (tuhat inimest)

2014 2015 2016 2017

Muutus

2017/2016,

+,- %

Piiri ületanud väliskülastajaid kokku 6192 5729 5942 6125 3,1

Soomest 2433 2242 2272 2165 -4,7

Venemaalt 1136 815 849 888 4,6

Lätist 522 545 579 641 10,7

Rootsist 237 211 224 230 2,7

Leedust 148 141 152 153 0,7

Muu riik 1716 1775 1866 2048 9,8

Majutatud väliskülastajate arv kokku 1983 1929 2056 2156 4,9

sh Soomest 916 907 951 916 -3,7

Venemaalt 275 186 201 239 18,9

Lätist 113 128 142 161 13,4

Saksamaalt 113 116 126 126 0,0

Rootsist 72 71 74 73 -1,4

Leedust 53 55 61 64 4,9

Suurbritanniast 46 48 49 58 18,4

USA-st 32 44 38 38 0,0

Norrast 36 37 38 36 -5,3

Hispaania 26 28 32 36 12,5

Itaaliast 27 30 34 35 2,9

Prantsusmaalt 24 25 29 34 17,2

Poolast 26 23 27 30 11,1

Allikas: SA, Eesti Pank, OÜ Positium LBS

Absoluutalkoholiks ümberarvestatuna ostsid välisturistid 2017. aastal Eestist kaasa 5,14 miljonit liitrit

alkohoolseid jooke (vt. tabel 2.2.2). Kauplustest osteti alkohoolseid jooke hinnanguliselt kaasa 3,14

miljonit liitrit ja laevadelt 2 miljonit liitrit. Alkoholi kaasamüük välisturistidele vähenes absoluutalkoho-

lina 16,8%, sealhulgas kaupluste müük -23% ning müük laevadelt -4,8%. Müük vähenes kõikide joo-

gigruppide osas, kuid kõige enam kahanes lahjade alkohoolsete jookide ostmine (-23,8%) ja õlle ost-

mine (-19%). Kõige vähem on langenud veini ostmine (-2,9%).

26

Tabel 2.2.2. Välisturistide poolt kauplustest ja laevadelt kaasaostetud alkohoolsete jookide kogused

(miljon liitrit)

2013 2014 2015 2016 2017 ‘17/’16

+/- %

Õlu 24,3 26,9 26,0 26,4 21,4 -18,9

Kange alkohol

sellest viin

konjak, viski jt

liköörid

8,1

5,4

0,78

1,5

8,0

5,3

0,82

1,5

7,9

5,2

0,82

1,4

8,0

5,3

0,82

1,3

6,7

4,4

0,73

1,1

-16,3

-17,0

-11,0

-15,4

Vein 5,2 5,5 5,7 5,9 5,7 -3,4

Lahjad alkohoolsed joogid 20,6 20,6 19,9 20,6 15,7 -23,8

Kokku 100%-lises alkoholis 6,28 6,21 6,10 6,18 5,14 -16,8

Välisturistid ostsid absoluutalkoholina Eestist kaasa 5,14 miljonit liitrit alkohoolseid jooke ja võrreldes

2016. aastaga on turistide ostud vähenenud 17%(vt tabel 2.2.3.).

Tabel 2.2.3. Välisturistide kaasaostetud alkoholikogused aastas absoluutalkoholis 2013-2017 (kauplustest ja laevadelt kokku)

2013 2014 2015 2016 2017

Kokku mln liitrit 6,28 6,21 6,10 6,18 5,14

Liitrit ühe elaniku kohta 4,76 4,72 4,64 4,70 3,91

Liitrit täiskasvanud (15+) elaniku kohta 5,64 5,61 5,52 5,59 4,66

Välisturistide alkoholitarbimist Eestis kohapeal otseselt ei uuritud, kuid allpool toodud hinnangu alu-

seks on möödunud aastal toimunud muutused turismisektoris (turistide arv, kohalviibitud aeg, päri-

toluriikide struktuur). Sellest tulenev arvestuslik välisturistide alkoholitarbimise maht Eestis viibides on

ära toodud tabelis 2.2.4.

Tabel 2.2.4. Välisturistide poolt Eestis kohapeal tarbitud alkohoolsete jookide kogused aastas abso-luutalkoholis 2013-2017

2013 2014 2015 2016 2017


Liitrit ühe elaniku kohta 0,91 0,99 0,95 0,97 0,95

Liitrit täiskasvanud (15+) elaniku kohta 1,08 1,17 1,12 1,15 1,13

27

Eesti elanike poolt tarbitud alkoholikoguste saamiseks tuleb alkoholi siseturu müügi numbritest maha

arvestada nii turistide alkoholi kaasaostud kui kohapealne tarbimine. Seega vähendati Eestis müüdud

alkoholikogustest turistide osa, mis oli 6,39 liitrit absoluutalkoholis. Eestis müüdavast legaalsest alko-

holist (absoluutalkoholina). Eestis müüdavast legaalsest alkoholist moodustasid välisturistide kaasaos-

tud ja tarbimine kohapeal kokku ligikaudu 45% (absoluutalkoholina).

Tabel 2.2.5. Välisturistide poolt kauplustest ja laevadelt kaasa ostetud ja toitlustusettevõtetes tarbi-tud alkoholikogused aastas kokku 100%-lises alkoholis 2013-2017

2013 2014 2015 2016 2017


28

3. ELANIKE HINNANGUD ALKOHOLITARBIMISELE

JA ALKOHOLIPOLIITIKALE

3.1. Alkoholi kättesaadavus

Eestis on alkohoolsed joogid on olnud elanikele kättesaadavad ja alkoholiäri ei näidanud 2017. aastal

kahanemise märke, vaid suundus üha suuremal määral Lätti. Alkoholi tootmine ja turustamine on olu-

lised ettevõtluse ja maksulaekumiste seisukohalt, samas on ühiskonna huvides alkoholitarbimisest tin-

gitud kahjude vähendamine, rahva tervise kaitse, ühiskonna heaolu ja turvalisuse suurendamine. Al-

koholi kättesaadavus ja hind on aga tarbimise olulised mõjutajad. Võimaliku muutuse hindamiseks al-

koholi kättesaadavuses tugineti kehtivate alkoholimüügilubade arvu statistikale ja elanike hinnangu-

tele, kui kiiresti on võimalik jõuda elukohast lähima alkoholi müügikohani.

3.1.1. Kehtivate alkoholimüügilubade arv

Alkoholi kättesaadavust hinnati kehtivate alkoholimüügilubade arvu põhjal Eesti maakondades ja suu-

remates linnades ning tegevusalade lõikes jaemüügi-, toitlustus- ja hulgimüügi ettevõtetes2. Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi registri andmebaasis ei võrdu kehtivate müügilubade arv müügi-

kohtade arvuga, sest enne 1.07.2014 oli vajalik taotleda luba igale tegevuskohale, peale 1.07.2014 võib

aga ühe loa alusel tegutseda mitmes kohas.

Joonis 3.1.1. Kehtivate alkoholimüügilubade arv 10 km2 kohta 2018

2 Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse register, seisuga 27.04.2018

29

Majandustegevuse registri andmetel alkoholi kättesaadavus kehtivate müügilubade näitaja põhjal

veidi suurenes, v.a Ida-Virumaal, Läänemaal ja Põlvamaal, kus müügilubade arv vähenes võrreldes olu-

korraga aasta tagasi. Alkohol on linnades kättesaadavam võrreldes maakohtadega, suuremad võima-

lused alkoholi osta on suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Alkoholi jaemüügilube oli 10

km² kohta kõige rohkem Pärnus - 59, Tallinnas 48, Tartus 43 ja Viljandis 34 luba 10 km² kohta. Maa-

kondades oli kehtivaid jaemüügilube oluliselt vähem: Läänemaal 0,2 luba 10 km² kohta, Hiiu-, Jõgeva-

, Järva-, Põlva- ja Raplamaal 0,3 luba 10 km² kohta kuni 0,9 loani 10 km² kohta Tartumaal ja Ida-Viru-

maal. Kõige rohkem oli kehtivaid alkoholimüügilube 10 km² kohta Harjumaal - 3 luba. Koos toitlustusa-

sutustega oli alkoholi müügilube 10 km² kohta enim Tallinnas, Pärnus ja Tartus, vastavalt 148, 147 ja 118

luba, kusjuures lubade arv on aastaga suurenenud enim Pärnus +10,5% (joonis 3.1.1 ja tabel 3.1.1).

Tabel 3.1.1. Kehtivate alkoholimüügilubade arv 10 km2 kohta maakondades ja suuremates linnades 2018

Maakond/linn Jaemüük Toitlustus Kokku sh hulgimüük

Harju 2,5 4,4 8,2

Tallinn 48,2 100,2 171,9

Hiiu 0,3 0,6 1,0

Ida-Viru 0,9 0,8 1,9

Narva 17,5 15,3 35,5

Kohtla-Järve 15,1 9,1 25,8

Jõgeva 0,3 0,2 0,6

Järva 0,3 0,3 0,6

Lääne 0,2 0,4 0,7

Lääne-Viru 0,4 0,4 0,9

Põlva 0,3 0,2 0,6

Pärnu 0,6 0,8 1,5

Pärnu 59,4 87,8 155,4

Rapla 0,3 0,2 0,6

Saare 0,4 0,5 1,0

Tartu 0,9 1,3 2,3

Tartu 42,6 75,4 128,8

Valga 0,5 0,4 1,0

Viljandi 0,4 0,3 0,7

Viljandi 34,1 45,7 85,2

Võru 0,6 0,4 1,0

Kokku 0,7 0,9 1,8

Maakonniti oli elanike arvu suhtes kõige rohkem alkoholi jaemüügilube jätkuvalt Saaremaal, Pärnu- ja Võ-

rumaal (vastavalt 3,9; 3,6 ja 3,5 luba 1000 elaniku kohta), kus see on veidi tõusnud. Kõige vähem alkoholi

müügilube oli antud välja Tartu- ja Harjumaa ettevõtetele ja aasta jooksul on need näitajad püsinud samal

tasemel (1,8 ja 1,9 luba 1000 elaniku kohta, joonis 3.1.2).

30

Joonis 3.1.2. Alkoholi jaemüügilubade arv maakondades 1000 elaniku kohta

Joonis 3.1.3. Alkoholimüügilubade arv toitlustusasutustes maakondades 1000 elaniku kohta

Toitlustusasutustes oli kehtivaid alkoholimüügilube 1000 elaniku kohta kõige rohkem Hiiumaal (6,9), Lää-

nemaal (5,1), Saaremaal (mõlemad 4,7) ja Pärnumaal (4,4) ehk samades maakondades, kus aasta tagasi ja

müügilubade arv tõusis taas neis kõigis. Maakondadest kõige vähem oli kehtivaid müügilubasid 1000

elaniku kohta Põlva- ja Ida-Virumaal (mõlemad 2,0) ning Rapla- ja Järvamaal (mõlemad 2,1) (joonis 3.1.3).

31

Majandustegevuse registri andmed viitavad alkoholiäri tasuvusele vaatamata aktsiisitõusudele ja üha

enam levinud alkoholiostmisele Lätist, sest kehtivate alkoholimüügilubade arv on suurenenud aastaga

+1% (eelmisel aastal +8%). Müügilubade kasv on siiski aeglustunud võrreldes 2017. aastaga: 2018.

aasta aprilli lõpu seisuga oli Eestis 7917 kehtivat alkoholimüügiluba, 2017. aasta mai alguse seisuga aga

7850 müügiluba. Müügilubade kasv on võrreldes 2017. aastaga olnud tagasihoidlik hulgimüügi (+2%)

ja toitlustuse valdkonnas (+1%) ning on peatunud jaemüügiettevõtetel (tabel 3.1.2).

Tabel 3.1.2. Kehtivate alkoholimüügilubade arv jae-, hulgimüüjatel ja toitlustusasutustel 2018 (27.04.2018 seisuga)

Maakond/ linn Müügilube

kokku Müügilube jae-

müüjatel Müügilube hulgi-

müüjatel Müügilube toit-lustusasutustel

2017 2018 2017 2018 2017 2018 2017 2018

Harju 3513 3554 1075 1083 551 563 1887 1908

Tallinn 2694 2739 748 768 366 374 1580 1597

Hiiu 97 101 26 28 9 9 62 64

Ida-Viru 657 621 321 301 38 38 298 282

Narva 237 244 123 120 20 19 94 105

Kohtla-Järve 109 108 64 63 6 7 39 38

Jõgeva 160 162 92 90 6 8 62 64

Järva 149 157 76 83 8 8 65 66

Lääne 200 166 77 56 4 4 119 106

Lääne-Viru 311 331 143 155 26 26 142 150

Põlva 141 123 78 63 10 8 53 52

Pärnu 671 723 280 309 30 31 361 383

Pärnu 449 515 159 197 23 27 267 291

Rapla 177 178 100 98 9 9 68 71

Saare 287 305 127 129 16 18 144 158

Tartu 685 699 268 263 55 56 362 380

Tartu 497 502 170 166 43 42 284 294

Valga 196 196 97 98 6 7 93 91

Viljandi 244 252 125 126 14 17 105 109

Viljandi 120 125 49 50 6 8 65 67

Võru 214 238 112 129 12 14 90 95

Kokku 7850 7917 2983 2980 982 1001 3885 3936

32

3.1.2. Alkoholi müügikoha kaugus elukohast elanike hinnangute alusel

Alkoholi kättesaadavust näitab ka see, kui kiiresti on võimalik elanikel soovi korral alkoholi hankida.

Uuringus osalejatel paluti määratleda, kui kaugel nende elukohast asub lähim alkoholimüügi elukoht,

kas müügikohta jõudmiseks kulub kuni 10 minutit, kuni 30 minutit või rohkem kui 30 minutit.

Valdavale osale elanikest on alkohol vägagi kättesaadav – 83% vastanute hinnangul jääb lähim alkoholi

ostukoht kuni 10-minutilise teekonna kaugusele, 13% vajaks müügikohta jõudmiseks kuni pool tundi

ja 4% vastanutest enam kui pool tundi. Vastajate arv, kelle hinnangul kulub lähimasse alkoholi müügi-

kohta jõudmiseks kuni 10 minutit, on võrreldes 2016. aastaga (87%) vähenenud. Ülaltoodust järeldub,

et alkohol on elanikele pea endisel määral kättesaadav, kusjuures 18% vastanutest ei pidanud paljuks

võtta ette spetsiaalset alkoholi ostureisi Lätti. Elanikele on alkohol kättesaadavam Põhja- ja Kirde-Ees-

tis. Enim aega kulub müügikohani jõudmiseks maa-asulate elanikel, kellest 66% jõuab müügikohani

kuni 10 minutiga, 23% poole tunni jooksul ja 11% veelgi pikema aja jooksul (tabel 3.1.3, lisa 2.5)

Muutused turu olukorras peegelduvad alkoholimüügilubade statistikas, kus lubade kasv jaemüügiette-

võtetes on peatunud ja väike kasv esineb tänu hulgimüüjate ja toitlustusettevõtetele.

Tabel 3.1.3. Alkoholi lähima müügikoha kaugus elukohast 2017 (% vastanutest)

Aega kulub kuni 10 min

Aega kulub kuni 30 min

Aega kulub üle 30 min

2016 2017 2016 2017 2016 2017

keskmiselt 87 83 11 13 2 4

regioon Põhja-Eesti 91 86 8 13 1 1

Kesk-Eesti 84 82 12 12 4 6

Kirde-Eesti 91 85 7 14 2 1

Lääne-Eesti 82 87 15 8 3 5

Lõuna-Eesti 82 75 15 16 3 9

33

3.2. Elanike hinnangud alkoholi ostmisele, ostukohtadele ja ostuka-

vatsused lähitulevikuks

Alkoholi ostukoguseid ja -kohti (nii Eestis kui välismaal) on vaja teada elanike alkoholitarbimise harju-

muste muutuste väljaselgitamiseks. Sellest tulenevalt uuriti elanike alkoholiostude sagedust üldse, sh

Lätist, välismaalt kaasaostetud alkoholi liike, ostukoguseid ja ostudeks kulutatud rahasummasid. Kuna

2015. ja 2016. aastal tõsteti alkoholiaktsiisi eelnevalt plaanitud 5% asemel 15%, kaasnes alkohoolsete

jookide jaehindade kiire tõus ning jaehindade erinevus Lätiga muutus oluliseks. Seda kasutasid ära et-

tevõtjad, kes hakkasid Läti piiri äärde rajama alkoholikauplusi ja alkoholi ostmine Lätist muutus Eestis

massiliseks. Alljärgneva peatüki Lätist alkoholi ostmise ülevaade tugineb Eesti Konjunktuuriinstituudi

2018. aasta märtsis valminud uuringule: „Eesti elanike piiriülesed ostud Lätist 2017. aastal”. Muuhul-

gas selgitati elanike hinnangute alusel ka seda, kas alkoholi osteti varuks ja kas varude olemasolu mõ-

jutas alkoholi tarbimist ning milline on piiriüleste alkoholiostude tulevikuprognoos.

3.2.1. Elanike hinnangud alkohoolsete jookide ostmisele Eestis ja välismaalt

2017. aastal ostis alkohoolseid jooke 79% vastanutest, neist 43% nii Eestist kui välismaalt, 30% ainult

Eestist, 6% ainult välismaalt ja 21% ei ostnud alkoholi (joonis 3.2.1). Alkoholi tarbijaid oli 2017. aastal

rohkem kui ostjaid (83% vastanutest, vt ptk 3.3.1). Eesti eri piirkondades elavate vastanute hinnangud

oma ostukäitumisele olid sarnased - enamasti osteti alkoholi nii Eestist kui välismaalt, kuid Kesk- ja

Kirde-Eestis olid ülekaalus ainult Eestist alkoholi ostjad. Sarnane ostukäitumise muster esines ka maa-

asulate ja väikelinnade elanikel, väikese sissetulekuga elanikel ja naistel. Jõukamad elanikud, mehed

ning Põhja- ja Lõuna-Eesti elanikud seevastu eelistasid alkoholi osta nii kodu- kui välismaalt. Ainult

välismaalt alkoholi ostjad elasid valdavalt kas Põhja- või Lõuna-Eestis (70% vastajarühmast), olid eest-

lased (78%) ja pigem meessoost (60%) (vt lisa 2.3). Ostjad ei pruugi ise olla tarbijad ega tarbijad auto-

maatselt ostjad. 2017. aasta jooksul ostis alkohoolseid jooke 14% alkoholi mittetarbijatest, 88% alko-

holi vähestest tarbijatest, 99% alkoholi mõõdukatest tarbijatest.

Joonis 3.2.1. Elanike hinnang enda alkoholi ostmisele 2017 (% vastanutest)

Alkohol on kaup, mida valdav osa elanikest ostab vahetevahel, mitte sagedasti. Eestis ostsid elanikud

2017. aastal alkohoolseid jooke enamasti supermarketitest (87% alkoholi ostnud vastanutest),

34

lähikauplustest (79%) või spetsiaalsetest alkoholipoodidest (56%). Sõpradelt, müüjate kodudest ehk

teiste inimeste käest ja bensiinijaamadest alkoholi ostjaid oli suhteliselt vähe (15%-16%). Alkoholi ost-

mine interneti kaudu Eesti või välismaa e-poodidest ei ole levinud, seda kasutab vahetevahel vaid 1-2%

alkoholi ostjatest. Tulenevalt alkoholiseadusest on Eestis alkoholimüük e-poes lubatud vaid siis, kui et-

tevõttel on olemas ka tavakauplus, müügisaal või toitlustuskoht ja see on lubatud vaid kellaaegadel,

mis tavakaubanduseski. Eestis ei ole lubatud müüa alkoholi ainult e-kaubanduse korras ja müüjal peab

olema luba alkoholi käitlemiseks3.

Joonis 3.2.2. Elanike hinnang alkoholi ostmisele 2017 (% alkoholi ostnud vastanutest)

Elanike hinnanguid oma alkoholitarbimisele on kajastatud peatükis 3.3, kuid siinkohal olgu märgitud,

et tarbijaskond oli 2017. aastal kõige ulatuslikum veinil (sh vahuvein) ja õllel (tarbis aasta jooksul vas-

tavalt 72% ja 54% vastanutest).

3.2.2. Elanike alkohoolsete jookide ostmine Lätist

Küsitluses uuriti ka seda, kui sageli käidi Lätist alkoholi ostmas, millist alkoholi kaasa osteti, kui palju

ostudeks raha kulutati, kas alkoholi osteti ka varuks ning kuidas varude olemasolu mõjutas tarbimist.

Kuna Lätis tehtud alkoholiostude kohta küsiti esmakordselt 2016. aasta lõpus, siis on käesolevaid tule-

musi võrreldud 2016. aasta uuringu tulemustega.

Lätist alkoholi ostmine oli 2017. aastal ulatuslik, mida näitavad vastused alkoholiostmise eesmärgil teh-

tud reiside kohta vastanute tutvusringkonnas. Kokku 64% vastanutest teadis oma tutvusringkonnas ke-

dagi, kes käis Lätis alkoholi ostmas, kusjuures 33% teadis paljusid ja 31% teadis mõnda inimest, 28% ei

teadnud kedagi ja 8% ei osanud küsimusele vastata. Alkoholi ostmise eesmärgil tehtud reisid olid levi-

numad Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Eesti elanike hulgas (sh Pärnumaa), 30-49-aastaste vanuserühmas,

meeste ja kõrgema sissetulekuga elanike hulgas, kus netosissetulek pereliikme kohta ületas 601 € kuus

(joonis 3.2.3, lisa 2.8).

3 Tarbijakaitseamet, https://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/veebihaldus/artikkel/files/suunanaitaja_2012_e-kaubandus.pdf, 17.05.2018

https://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/veebihaldus/artikkel/files/suunanaitaja_2012_e-kaubandus.pdf

https://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/veebihaldus/artikkel/files/suunanaitaja_2012_e-kaubandus.pdf

35

Joonis 3.2.3. Hinnang Lätis alkoholi ostmise ulatuslikkusele tutvusringkonna põhjal 2017 (% kõigist vastanutest)

Ise käis Lätis 2017. aastal spetsiaalselt alkoholi ostmas 18% vastanutest, läbisõidul või Lätis reisil ostes

ostis alkoholi kaasa 21% vastanutest. Seega 2017. aastal ostis Lätist alkoholi 34% vastanutest ja 66% ei

ostnud. Alkoholi ostmine Lätist hoogustus aastaga märkimisväärselt (joonis 3.2.4 – 3.2.5, lisa 2.9).

Joonis 3.2.4. Hinnang Lätist alkoholi ostmisele 2016-2017 (% kõigist vastanutest)

Joonis 3.2.5. Hinnang Lätist alkoholi ostmisele 2016-2017 (% kõigist vastanutest)

Spetsiaalselt Lätis alkoholi järel käinud elanikud (18% kõigist vastanutest) eristusid Eesti elanike üldisest

profiilist ja nende osakaal oli suurem Lääne- ja Lõuna-Eesti elanike, eestlaste, alla 50-aastaste elanike

meeste ja kõrgema sissetulekuga elanike rühmades, kus pereliikme kuu netosissetulek oli suurem kui

600 € (joonis 3.2.6). Lätist alkoholi ostnud vastanutest 91% olid eestlased ja 9% muust rahvusest, 79%

mehed ja 21% naised, 75% alla 50-aastased ja 66% oli pereliikme netosissetulek üle 600€ (joonis 3.2.7).

36

Joonis 3.2.6. Lätis spetsiaalselt alkoholi ostnute osakaal tausttunnuste rühmades (% vastajarühmast)

Karsklased ei käinud spetsiaalsel alkoholi ostureisil Lätis, küll aga muud tarbijarühmad, eriti mõõdukad

alkoholitarbijad. Kui vähesteks alkoholitarbijateks luges end 52% vastanutest, siis Lätis alkoholi osturei-

sil käinutest moodustas väheste tarbijate osakaal 24%, mõõdukate 58% ja rohkete tarbijate osakaal

18%, samas kui mõõdukaks alkoholitarbijaks luges end 26% ja rohkeks alkoholitarbijaks 5% kõigist vas-

tanutest (joonis 3.2.8).

37

Joonis 3.2.7. Lätis spetsiaalselt alkoholi ostnute profiil tausttunnuste lõikes (% vastajarühmast)

38

Joonis 3.2.8. Lätis spetsiaalselt alkoholi ostnute profiil tarbijatüüpide lõikes (% spetsiaalselt Lätis alko-

holi ostmas käinutest ja % kõigist vastanutest)

Vaadeldes alkoholi ostmist 2017. aastal joogi liikide lõikes (joonis 3.2.9) võib tõdeda, et aasta jooksul

ostis ise või teiste kaudu välismaalt alkoholi 9% (long drink, kokteilid) - 29% (õlu ja muu kange alkohol)

kõigist vastanutest, st 28%-59% vastava joogi tarbijatest, sh Lätist 12%-36% vastava joogi tarbijatest.

Lätist oli populaarne osta õlut, viina ja muud kanget alkoholi - 36% õlle, 31% viina, 29% muu kange

alkoholi tarbijatest ostis seda aasta jooksul kas ise või teiste kaudu Lätist. 20% veini ja/või vahuveini

tarbijatest ostis veini aasta jooksul Lätist, siidri tarbijatest vastavalt 15% ja long drinkide tarbijatest 12%.

Koguseliselt osteti Lätist enim õlut, long drinke ja viina, keskmiselt 93 liitrit, 25 liitrit ja 18 liitrit joogi

ostja kohta (joonis 3.2.10). Ostjate endi või teiste poolt välismaalt ostetud alkohoolsed joogid moodus-

tasid vastanute hinnangute kohaselt keskmiselt poole nende 2017. aastal tarbitud alkoholi kogusest.

Kogu 2017. aastal ostetud alkoholist moodustas ostjate hinnangul Lätist ostetud viin ja muud kanged

alkohoolsed joogid 49%, õlu 53% ning lahjad alkohoolsed joogid ja veinid 41%.

Joonis 3.2.9. Välismaalt alkoholi ostnute osakaal joogi liigiti (% kõigist vastanutest, alkoholi ostnud vas-

tanutest ja konkreetset jooki tarbinud vastanutest, sh Lätist)

39

Joonis 3.2.10. Keskmised alkoholi ostukogused Lätist 2016-2017 (liitrit antud joogi ostja kohta aastas)

Lätist alkoholi ostnutest pooled (52%) kulutasid ühe reisi jooksul alkoholile keskmiselt 10 - 100 €, 24%

101 - 500 €, 7% kulutas üle 500 € ja 13% alla 13 €. Spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinud elanike

kulutused alkoholile olid märgatavalt suuremad. 40% spetsiaalsel ostureisil käinutest kulutas ühe reisi

jooksul alkoholile 10 – 100 €, 46% kulutas 101 – 500 €, 12% kulutas üle 500 € ja 2% ostis alkoholi alla

10 € eest (joonis 3.2.11).

Joonis 3.2.11. Lätist alkoholi ostnute ühe reisi keskmine alkoholiostu summa (% vastajarühmast)

Enamasti osteti Lätist alkoholi enda tarbeks sõltumata sellest, kas käidi spetsiaalsel ostureisil või läbi-

sõidul, seda märkis 82% Lätist alkoholi ostnutest ja 80% spetsiaalsel ostureisil käinutest. Eraldi alkoho-

liostmiseks ettevõetud reisi käigus ostsid pooled vastanutest (50%) alkoholi ka sõpradele ja tuttavatele

kingituseks ning üle kolmandiku (37%) tõi alkoholi sõpradele ja tuttavatele raha eest. Turismireisil või

läbisõidul oli teistele ostetud alkoholi ostjaid vähem (vastavalt 39% ja 24%). Edasimüügi eesmärgil te-

gutsesid küsitluse andmetel vaid üksikud Lätist alkoholi ostnud eraisikud (1%) (joonis 3.2.12), kuid kuna

tegemist on keelatud tegevusega, siis ilmselt seda tunnistada ei soovita.

40

Joonis 3.2.12. Lätist alkoholi ostnute alkoholiostude eesmärk (% vastajarühmast)

Lätist alkoholi ostmise sagedus on võrreldes 2016. aastaga tõusnud (joonis 3.2.13). Kui 2016. aastal

ostis alkoholi korra 49% Lätist alkoholi ostnutest, siis aasta möödudes oli ühekordseid ostureisil käijaid

vaid 32%. Samas 6 või enam korda ostis alkoholi 18% varasema 10% asemel. Lätis spetsiaalselt alkoholi

ostmas käinutest oli aastaga alkoholi ostnud 6 korda või sagedamini 35% (2016. a 19%) ja vaid korra

24% (2016. a 38%). Spetsiaalne ostureis võeti selle vastajarühma hinnangul ette keskmiselt 7,1 korral,

läbisõidul või turismireisi käigus osteti alkoholi keskmiselt 2,8 korral.

Joonis 3.2.13. Lätist alkoholiostmise sagedus 2016-2017 (% vastajarühmast)

Lätist alkoholi ostnud elanikud ostsid seda ka varuks ja vastajate hinnangutele tuginedes suurendavad

kodused varud alkoholitarbimist, mis ilmnes eriti spetsiaalsetel alkoholi ostureisidel käinute puhul. Al-

koholivaru oli küsitluse hetkel ehk 2017. aasta detsembrikuus sõltuvalt joogi liigist olemas 28%-51%

Lätist alkoholi ostnutel ja 33-59% spetsiaalsel alkoholi ostureisil käinutest. Populaarsemateks varutud

joogi liikideks olid muu kange alkohol (konjak, viski, liköör jne), õlu, viin ning veinid ja vahuveinid, kus

varu omas ligikaudu iga teine ostja. Koguseliselt oli Lätist ostetust varuks enim õlut, vastavalt 28 liitrit

Lätist alkoholi ostja kohta või 38 liitrit spetsiaalsel ostureisil käinu kohta (joonis 3.2.14).

Tüüpiliselt hindasid Lätist alkoholi ostnud, et koduse alkoholivaru olemasolul tarbivad nad ikka sama

palju (57%), kuid kolmandik (34%) tõdes, et tarbivad rohkem ja kümnendik (9%) vähem. Spetsiaalsel

alkoholi ostureisil käinute hinnangud olid teistsugused - 51% märkis end tarbivat alkoholi rohkem, 46%

jäi tarbimine samasuguseks ja 3% tarbimine vähenes (joonis 3.2.15).

41

Joonis 3.2.14. Lätist ostetud alkohoolsete jookide varu 2017. aasta detsembris (% vastajarühmast, va-

rutud alkoholi kogus liitrites)

Joonis 3.2.15. Hinnangud alkoholi koduse varu mõju kohta isiklikule alkoholitarbimisele (% vastajarüh-

mast)

Lisaks alkoholiostudele küsiti ka teiste kaupade ostmise kohta Lätist ning seda, kas elanikel on plaanis

Lätti alkoholi ostma minna ka käesoleval aastal. Enim ostsid Lätist spetsiaalselt alkoholi ostnud elani-

kud kaasa toiduaineid, mootorikütust, ehituskaupu ja tubakatooteid (joonis 3.2.16).

Valdav osa elanikest ei plaaninud 2017. aasta detsembris minna 2018. aastal alkoholi ostma Lätti, kuid

kolmandik pidas seda suuremal või väiksemal määral tõenäoliseks. 33% vastanutest plaanis 2018. aas-

tal minna Lätti alkoholi ostma, neist 19% oli selles kindel ja 54% ostuplaane ei pidanud. Aasta varem

kavatses Lätist alkoholi ostma minna 21% vastanutest, neist 10% kindlasti ja 11% juhul, kui hind on

odavam ning 63% ei plaaninud ostureisi. Kui on olemas ostukogemus, siis mõjutab see edasist ostukäi-

tumist. Kõigist 2017. aastal Lätist alkoholi ostnutest plaanis 2018. aastal alkoholi ostma minna 78% ja

spetsiaalse alkoholi ostureisi teinud vastanutest 96%, kusjuures puudusid need, kellel sellise tegevuse

välistasid (joonis 3.2.17).

42

Suurem huvi 2018. aastal Lätist alkoholi osta oli Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti elanikel, mees-

tel, eestlastel, alla 50-aastastel ja jõukamatel vastanutel (joonis 3.2.18, lisa 2.15).

Joonis 3.2.16. Muude kaupade kaasaostmine Lätist lisaks alkoholile (% vastajatest, kes käisid spetsiaal-

selt Lätist alkoholi ostmas)

Joonis 3.2.17. Elanike plaanid minna Lätti alkoholi ostma aastal 2017 ja 2018 (% vastajarühmast)

43

Joonis 3.2.18. Elanike plaanid minna Lätti alkoholi ostma aastal 2018 tausttunnuste rühmades (% vas-

tajarühmast)

44

3.3. Elanike hinnangud alkoholitarbimisele

Järgnevalt ülevaade elanike hinnangutest isiklikule alkoholitarbimisele, võimalikest muutustest tarbi-

mises ja erinevate alkohoolsete jookide tarbimissagedustest. Antakse ülevaade ka erinevatest alko-

hoolsete jookide tarbimismustritest ja elanike eksperthinnangutest kaasmaalaste alkoholitarbimisele

ning alkoholitarbimisega kaasnevate probleemide tõsidusele.

3.3.1. Elanike hinnangud isiklikule alkoholitarbimisele

Isiklik alkoholitarbimise sagedus

Elanikel paluti anda hinnang oma isiklikule alkoholitarbimisele arvestades nii kangeid kui lahjasid alko-

hoolseid jooke valides ühe järgnevast neljast vastusvariandist: ei joo üldse, joon vähe, joon mõõdukalt

või joon palju.

Elanike üldhinnang oma alkoholitarbimisele ei ole aastaga oluliselt muutunud, nii 2017. kui 2016. aastal

tarbis alkohoolseid jooke 83% vastanutest, neist 52% vähe, 26% mõõdukalt ja 5% palju ning mittetar-

bijate osakaal oli 17%. Iga teine vastanu pidas oma isiklikku alkoholitarbimist väheseks ja iga neljas

mõõdukaks, liigset alkoholitarbimist tunnistasid vähesed. Mittetarbijate osakaal on püsinud kaks aas-

tat samal tasemel, veidi on vähenenud väheste alkoholitarbijate ning suurenenud mõõdukate ja roh-

kete alkoholitarbijate osakaal, kuid need muutused ei ole statistiliselt märkimisväärsed. Mõõdukalt

alkoholi tarbivate vastajate osakaal suurenes kolmandat aastat järjest, kusjuures viimase aasta jooksul

24%-lt 26%-ni, samas kui väheste alkoholitarbijate osakaal vähenes kolmandat aastat järjest - 55%-lt

2016. aastal 52%-ni 2017. aastal. Rohkelt alkoholi tarbivate vastanute osakaal on küsitluse andmetel

tagasihoidlik, kuid kasvusuunaline alates 2014. aastast (joonis 3.3.1).

Joonis 3.3.1. Elanike hinnang alkoholi isiklikule tarbimisele 2007 - 2017 (% vastanutest)

45

Isikliku alkoholitarbimise hinnangute alusel moodustatud tarbijatüüpide iseloomustus tausttunnuste

rühmades on toodud tabelis 3.3.1. Mittetarbijad (17% vastanutest) eristuvad teistest sellega, et elavad

suuremates Eesti linnades (Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve jt) ja vähem väikestes linnades ning suhteliselt

suur on naiste, muust rahvusest elanike, üle 64-aastaste ja madalapalgaliste elanike osakaal. Vähesed

tarbijaid (52% vastanutest) jaotuvad üle Eesti ühtlaselt, kuid nende osakaal on suhteliselt väiksem

Põhja-Eestis, suurem aga Kirde-Eestis ning enam leidub tüübis naisi, muust rahvusest elanikke ja vä-

hem põhiharidusega elanikke. Mõõdukad tarbijad (26% vastanutest) on koondunud Põhja-Eestisse ja

Tallinna, vähem leidub neid Kirde-Eestis, väikelinnades ja maal, pigem nooremad kui 50-aastased ja

suhteliselt suur meeste ning eestlaste osakaal, võrreldes teiste tüüpidega kõige jõukamad.

Tabel 3.3.1. Alkohoolsete jookide tarbijatüüpide iseloomustus (vastanute jaotus tausttunnuste rüh-mades, %)

KÕIK

Mitte-

tarbijad

Vähesed

tarbijad

Mõõdu-

kad

tarbijad

Rohked

tarbijad

100% 17% 52% 26% 5%

100 100 100 100 100

Regioon Põhja-Eesti 44 43 38 56 50

Kesk-Eesti 9 6 11 7 4

Kirde-Eesti 12 10 17 5 2

Lääne-Eesti 11 19 9 12 15

Lõuna-Eesti 24 22 25 20 29

Elukoht Tallinn 36 34 31 47 39

suur linn 20 24 20 22 4

väike linn 17 11 22 13 5

maa 27 31 27 18 52

Vanus 18 - 29-aastased 20 23 19 23 11

30 - 49-aastased 39 26 39 42 54

50 - 64-aastased 27 28 27 27 31

65 ja vanemad 14 23 15 8 4

Sugu naised 52 59 64 30 22

mehed 48 41 36 70 78

Rahvus eestlased 68 61 62 78 94

muu rahvus 32 39 38 22 6

Haridus I taseme haridus 17 18 12 19 51

II taseme haridus 47 46 50 47 25

III taseme haridus 36 36 38 34 24

Netosissetulek kuni 300 € 14 24 16 8 0

pereliikme 301 - 600 € 37 42 41 25 42

kohta kuus 601 - 900 € 22 9 21 32 20

üle 900 € 22 17 18 30 36

ei avalda 5 8 4 5 2

46

Rohkeid tarbijaid (5% vastanutest), kes ise tunnistavad, et joovad palju, leidub samuti suhteliselt roh-

kem Põhja-Eestis ja ka Lõuna-Eestis ning iseloomulik on maaelanike suur osakaal, suur meeste ja eest-

laste ülekaal, haridustasemelt tüüpidest kõige madalama haridusega, samas sissetulekutelt jõukad.

Alkohoolsete jookide tarbimisharjumusi, st tarbimise sagedust ja jookide eelistusi, mõjutasid sotsiaal-

setest tunnustest enim sugu, vanus ja sissetuleku suurus.

2017. aastal tarbis alkohoolseid jooke 85% meestest ja 81% naistest (2016. a 89% meestest ja 78%

naistest). Meeste hulgas alkoholi tarvitamine veidi langes, alkoholitarbijate osakaal vähenes aastaga -

4%-punkti (osa väheseid tarbijaid loobus tarvitamisest ja osa hakkas tarbima mõõdukalt), naiste alko-

holitarbimine aga veidi tõusis (+3%-punkti väheste tarbijate osakaalu tõusu arvelt). Meeste hulgas oli

alkoholitarbijaid rohkem kui naiste hulgas (joonis 3.3.2). Naised hindasid oma alkoholitarbimist 2017.

aastal väheseks, meeste hulgas oli aga väheseid ja mõõdukaid alkoholitarbijaid võrdselt. Kui naistest

jõi 2017. aastal vähe 64%, mõõdukalt 15% ja palju 2%, siis meestest vastavalt 39%, 38% ja 8%. Võrrel-

des 2016. aastaga on naiste alkoholitarbimise sagedus veidi tõusnud väheste tarbijate arvelt (2016. a

jõi 61% naistest vähe, 15% mõõdukalt ja 2% palju). Meeste alkoholitarbimist iseloomustab aga nii

karsklaste osakaalu suurenemine (+4%-punkti) kui mõõdukalt alkoholi tarbinute osakaalu suurene-

mine (+5%-punkti) (2016. a jõi 49% meestest vähe, 33% mõõdukalt ja 7% palju) (lisa 2.7).

Joonis 3.3.2. Alkoholitarbijate osakaal meeste ja naiste hulgas 2004 - 2017 (% vastanutest)

Kuigi kõigis vanuserühmades tarbitakse enesehinnangu alusel tüüpiliselt vähe alkoholi, eristuvad üldi-

sest alkoholitarbimisest noored ja eakad - iga viies noor ja enam kui kolmandik eakatest ei tarbi üldse

alkoholi ning see trend püsib neljandat aastat järjest, kusjuures eakatest alkoholitarbijaid on jäänud

vähemaks (-7%-punkti) (joonis 3.3.3). Alkoholitarbijate osakaal on endiselt suurim keskealiste hulgas,

30-49-aastastest tarbis alkoholi 88% ja 50-64-aastastest 83%.

47

Joonis 3.3.3. Alkoholitarbijate osakaal vanuserühmades 2004 – 2017 (% vastanutest)

Alkoholitarbimine sõltub sissetulekute suurusest, suurema sissetuleku korral tarvitatakse alkoholi sa-

gedamini. Kuigi kõikides sissetuleku rühmades märkisid vastajad sagedamini, et nad tarbivad alkoholi

vähe, kasvab sissetuleku suurenedes oluliselt mõõdukas alkoholitarbimine ja mittetarbijaid jääb vähe-

maks. Suurima sissetulekuga elanike rühmast (vastaja kuu netosissetulek pereliikme kohta ületas 900

€) tarbis alkoholi 87%, neist 44% vähe, 35% mõõdukalt ja 8% palju. Tarbimise sagedus on aastaga suu-

renenud, mõõdukalt ja rohkelt alkoholi tarbivaid vastanuid oli selles sissetulekurühmas 35% ja 8%

(2016. a 30% ja 8%). Sarnaselt varasemate uuringute tulemustele tarbivad väiksema sissetulekuga ela-

nikud (kuu netosissetulek pereliikme kohta kuni 300 €) alkoholi vähem ja harvemini (72%, neist 58%

vähe ja 14% mõõdukalt, rohkelt alkoholi tarbivaid vastanuid polnud). Alkoholi tarbimine jõukamates

peredes ei ole vähenenud ja mõõdukas tarbimine suureneb hüppeliselt juba peredes, kus kuu netosis-

setulek pereliikme kohta ületab 600 €. Noorte alkoholivaba elustiil ei ole populaarsust võitnud jõuka-

mate elanike hulgas, kus vähese tarbimise kõrval suureneb mõõdukas alkoholi tarvitamine.

Väheste, mõõdukate ja rohkete alkoholitarbijate alkoholi tarbimissagedused

Järgnevalt sellest, kas ja kuidas on muutunud elanike alkohoolsete jookide eelistuste ja tarbimise sa-

gedused. Alkoholitarbijad, keda oli sarnaselt 2016. aastale 83% kõigist vastanutest, jaotati traditsioo-

niliselt tarbimissageduse järgi kolme rühma: kes enda hinnangul joovad vähe (52% vastanutest), joo-

vad mõõdukalt (26%) ja joovad palju (5%). Tabelis 3.3.2 on 2017. aasta novembri seisuga isiklikult vähe,

mõõdukalt või palju alkoholi tarbivate vastanute veinide ja vahuveinide, õlle, viina, muu kange alkoholi,

siidri ja long drinkide tarbimissagedused. Alkohoolsete jookide liigid on iga kolmes alkoholitarbijate

rühmas järjestatud alates suurema tarbijaskonnaga joogist kuni väikseima tarbijaskonnaga joogini.

48

Seega väheste alkoholitarbijate puhul veinist ja vahuveinist long drinkide ja kokteilijookideni, mõõdu-

kate alkoholitarbijate puhul õllest siidrini ja rohkete alkoholitarbijate puhul veinist siidrini.

Vähesed alkoholitarbijad (52% kõigist vastanutest) joovad jätkuvalt kõige enam veine ja vahuveine

(87%), kuid iga teine tarbib õlut (51%), muud kanget alkoholi (50%), siidreid (40%), viina (36%), long

drinke ja kokteile (34%), kusjuures kõikide joogi liikide osas on tarbijaid vähemaks jäänud, v.a veinidel.

Vähesed alkoholitarbijad on võrreldes mõõdukate ja rohkete tarbijatega tagasihoidlikud ja tarbivad

valdavalt veine, vahuveine, õlut või muud kanget alkoholi mõned korrad aastas, igapäevaseid tarbijaid

ei ole ja 1-2 korda nädalas alkoholi tarbimine on väga erandlik. Sagedamini joodi veine – 68% mõned

korrad aastas, 17% 1-3 korda kuus ja 2% sagedamini.

Tabel 3.3.2. Alkohoolsete jookide tarbimissagedused tarbijatüüpide lõikes (alkoholitarbijate hinnan-gud oma tarbimise kohta, %)

Ei joo seda üldse

Mõned kor-rad aastas

Jõi 1-3 korda kuus

Jõi 1-2 korda nädalas

Jõi peaaegu iga päev

% tarbijatest, kes joovad enda hinnangul alkoholi VÄHE (52% kõigist vastanutest)

Vein, vahuvein 13 68 17 2 0

Õlu 49 31 16 4 0

Muu kange alkohol 50 42 7 1 0

Siider 60 30 9 1 0

Viin 64 32 3 1 0

Long drink, kokteil 66 30 4 0 0

% tarbijatest, kes joovad enda hinnangul alkoholi MÕÕDUKALT (26% kõigist vastanutest)

Õlu 13 9 29 32 17



Viin 20 51 24 4 1


Siider 53 33 11 3 0

% tarbijatest, kes joovad enda hinnangul alkoholi PALJU (5% kõigist vastanutest)


Viin 9 27 31 29 4


Õlu 15 5 10 22 48


Siider 37 42 19 1 1

Mõõdukate tarbijate (26% kõigist vastanutest) eelistused on veelgi enam liikunud õlle suunas (tarbis

87% tarbijarühmast, +5%-punkti) ja sama ulatuslikult eelistatakse ka veine ja vahuveine ning teisi kan-

geid alkohoolseid jooke (mõlema puhul tarbis 87% tarbijarühmast, tarbijate osakaal suurenes aastaga

49

+8%-punkti ja +14%-punkti). Viina tarbis 80% tarbijarühmast, mis ole oluliselt suurenenud (+2%-

punkti), long drinke ja kokteile (59%, +10%-punkti) ning siidreid (47%, +2%-punkti). Mõõdukad tarbijad

on aasta jooksul oluliselt suurendanud õlle, veinide, muu kange alkoholi, long drinkide ja kokteilijoo-

kide tarbimist. Tarbimine on sagedasem võrreldes väheste alkoholitarbijatega, kuid igapäevased tarbi-

jad peaaegu puuduvad, va õlu, mida tarbis kord nädalas või sagedamini 49% tarbijarühmast (2016. a

39%). Iganädalane õllejoomine on muutunud veelgi populaarsemaks. Mõõdukate tarbijate eelistatuim

jook on endiselt õlu, mida 32% tarbijarühmast jõi 1-2 korda nädalas, 29% 1-3 korda kuus, 17% peaaegu

iga päev, 9% mõned korrad aastas ja 13% eelistas õllele teisi alkohoolseid jooke. Õlle kõrvale on popu-

laarsuselt tõusnud veinid, kuid veini joodi võrreldes õllega harvemini. Veini jõi 24% mõõdukatest tar-

bijatest 1-3 korda kuus, 12% kord nädalas või sagedamini, 51% mõni kord aastas ja 13% eelistas veinile

teisi alkohoolseid jooke.

Palju alkoholi joovad vastanud (5% kõigist vastanutest) tarvitasid alkoholi sagedamini teistest tarbi-

jarühmadest. Rohkete tarbijate nn lemmikjoogiks on õlu, mida tarbis 85% tarbijarühmast, neist 70%

iganädalaselt. Populaarsed on veinid, viin ja muu kange alkohol, mida tarbis vastavalt 94%, 91% ja 91%

vastajarühmast, sh iganädalaselt 22%, 33% ja 11%. Nimetatud kolme joogi liiki eelistas 2017. aastal

varasemast enam siia tarbijatüüpi kuulunuid, veini ja vahuveini (+7%-punkti), viina (+9%-punkti), muud

kanget alkoholi (+11%-punkti). Long drinke ja kokteile tarbis 69% (-5%-punkti) ja siidrit 63% (-7%-

punkti) tarbijarühmast.

Lahjade ja kangete alkohoolsete jookide tarbimissagedused

2017. aastal eelistasid uuringus osalenud alkohoolsetest jookidest tarbida sagedamini veine ja vahu-

veine, mis on olnud aastaid elanike lemmikuteks. 2017. aasta novembris tarbis veine (koos vahuveini-

dega) 72% vastanutest (2016. a 71%). Õlut tarbis 54% (2016. a 55%) ja muud kanget alkoholi (v.a viin)

53% vastanutest (2016. a 51%). Muu kange alkoholi joojaid on veidi juurde tulnud (osakaal suurenes

+2%-punkti). Viina tarbis 44% vastanutest (2016. a 44%), siidreid ja long drinke 36% (2016. a vastavalt

39% ja 36%). Siidrite tarbijaid on varasemast vähem.

Alkoholitarbijate valikud jookide vahel ei ole aastaga samuti oluliselt muutunud – sagedamini tarbiti

lahjasid alkohoolseid jooke, veini ja õlut (joonis 3.3.4).

50

Joonis 3.3.4. Alkohoolsete jookide tarbimine 2017 (tarbijate ja mittetarbijate osakaal, %)

ÕLU on endiselt alkohoolne jook, mida juuakse kõige sagedamini: iga päev joob õlut 9%, paar korda

nädalas 15%, 1-3 korda kuus 20% alkoholitarbijatest (2016. a 5%, 13%, 23%). Soolised erinevused õlle

tarbimises olid ilmselged ka 2017. aastal. Õlu on jäänud meeste joogiks, seda tarbib 83% mees- ja 47%

naissoost alkoholitarbijatest ning tarbijate osakaal ei ole aasta jooksul muutunud. Mehed joovad õlut

ka naistega võrreldes sagedamini: 13% meessoost alkoholitarbijatest joob õlut iga päev, 27% paar

korda nädalas ja 25% 1-3 korda kuus (naissoost alkoholitarbijatest vastavalt 4%, 2% ja 14%). Õlut ei

joonud 2017. aastal üldse 53% nais- ja 17% meessoost alkoholitarbijatest. Vähemalt kord kuus või sage-

damini õlut joovatest tarbijatest olid 76% mehed ja 24% naised ning selles proportsioonis ei ole toimunud

aasta jooksul olulisi muutusi. Tarbijaskonna osakaal kõigist vastanutest püsis 2017. aastal samal tasemel

2016. aastaga ning õllejoojate osakaal ei ole alkoholi tarbivate meeste ja naiste hulgas oluliselt muu-

tunud (joonis 3.3.5).

51

Joonis 3.3.5. Õlletarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes 2008-2017 (%)

VEIN oli ka 2017. aastal kõige suurema tarbijaskonnaga alkohoolne jook ja seda kõigis elanike rühma-

des. Õlut juuakse endiselt alkohoolsetest jookidest kõige sagedamini, kuid seejärel tulevad veinid ja

vahuveinid. Tavapäraselt joovad elanikud veini mõned korrad aastas, kuid 1-3 korda kuus või sageda-

mini joob veine 26% alkoholitarbijatest, sh 1-2 korda nädalas 5% ja igapäevaselt 1%. Veinide tarbijas-

kond on alates 2014. aastast suurenenud ja trend on tõusev, tarbijaid on juurde tulnud ja nii meeste

kui naiste hulgas on veinijoomine populaarne. Kuus vähemalt korra veini või vahuveini joovatest tarbi-

jatest 56% olid naised ja 44% mehed ning see proportsioon on täpselt sama, mis aasta tagasi. Vein on

üha enam keskealiste meelisjook – 81% igakuistest tarbijatest oli vanuses 30-64 aastat (2016. a 72%).

Noorte hulgas on igakuine veinitarbimine vähenenud ja keskealiste hulgas suurenenud. Igakuistest vei-

nitarbijatest 12% olid 18-29-aastased, 48% 30-49-aastased, 33% 50-64-aastased ja 7% üle 64-aastased

(2016. a vastavalt 18%, 45%, 27% ja 10%) (joonis 3.3.6).

Joonis 3.3.6. Veinide ja vahuveinide tarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes

2008-2017 (%)

52

LONG DRINKIDE ja KOKTEILIJOOKIDE tarbimine püsib paar viimast aastat stabiilsena. 2017. aastal jõi

neid jooke 44% alkoholitarbijatest (2016. a 43%), kellest igakuiseid tarbijaid oli 10%. Long drink-id ja

kokteilid on endiselt pigem noorte joogid. Meeste ja naiste tarbimisharjumused on jäänud sarnasteks,

mehed tarbivad veidi sagedamini võrreldes naistega, kuid iganädalasi tarbijaid on mõlemas tarbijarüh-

mas väga vähe. Long drinkide ja kokteilijookide tarbimine püsib naistel paar viimast aastat stabiilne,

kuid meessoost tarbijaid on aasta jooksul veidi juurde tulnud (joonis 3.3.7).

SIIDRITE tarbijaid on aasta jooksul vähemaks jäänuid, tarbimise trend on languses alates 2015. aastast.

Ka alkoholitarbijate hulgas ei ole siidrid populaarsemaks saanud. 2017. aastal jõi siidreid 44% alkoho-

litarbijatest (2016. a 47%), kusjuures igakuiselt 12% (2016. a samuti 12%). Siidrid on jätkuvalt noorte

jook (joonis 3.3.8).

VIINA ja muud kanget alkoholi juuakse endiselt harvemini kui veini ja õlut, kuid sagedamini kui siidrit

ja teisi lahjasid alkohoolseid jooke. Viin on jäänud meeste joogiks, seda tarbis 2017. aastal 54% kõigist

alkoholitarbijatest, 76% meessoost ja 29% naissoost alkoholitarbijatest (2016. a vastavalt 53%, 72% ja

33%). Siit nähtub, et alkoholi tarvitavate meeste hulgas on viinavõtmine muutunud populaarsemaks,

naiste hulgas aga vähenenud. Igakuiseid viinajoojaid oli 16% alkoholitarbijatest. Igakuised tarbijad olid

eelkõige keskealised - 72% neist olid 30-64-aastased. Tarbijate osakaal on püsinud kaks viimast aastat

stabiilne, kuid alkoholi tarbivad naised eelistavad üha enam viinale teisi alkohoolseid jooke (joonis

3.3.9, tabel 3.3.3).

Joonis 3.3.7. Long drinkide, kokteilide tarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas

soo lõikes 2008-2017 (%)

53

Joonis 3.3.8. Siidri tarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes 2008-2017 (%)

Joonis 3.3.9. Viinatarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes 2008-2017 (%)

MUU KANGE ALKOHOLI (konjak, viski, brändi jms) tarvitamise sagedus ei ole muutunud, seda juuakse

tüüpiliselt mõned korrad aastas. Kangeid alkohoolseid jooke (v.a viin) tarbis 2017. aastal 64% alkoho-

litarbijatest (53% kõigist vastanutest), kusjuures igakuiste tarbijate osakaal oli 19%. Tarbimise trend on

tõusev alates 2014. aastast ja viimase aasta jooksul on muu kange alkohol muutunud populaarsemaks

alkoholi tarvitavate meeste hulgas (joonis 3.3.10). Igapäevast kange alkoholi tarvitamist uuringule vas-

tanud elanikud ei tunnistanud, seda märkis viina puhul 1% vastanutest ja kange alkoholi puhul vaid

üksikud vastajad, kuid tervisekahjude statistika eeldaks suuremat osakaalu. Sarnaselt varasemate aas-

tate uuringutele võivad tarbitud alkoholikogused olla seega elanike poolt alahinnatud.

54

Joonis 3.3.10. Muu kange alkoholi tarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes

2008-2017 (%)

Tabel 3.3.3. Alkohoolsete jookide tarbimissagedused (% vastanutest)

Ei joo seda üldse


Jõi 1–3 korda kuus

Jõi 1–2 korda nädalas

Jõi peaaegu iga päev

Viin 56 31 10 3 0

Muu kange alkohol (viski, brändi, liköör jne)

47 38 13 2 0


Õlu 46 19 16 12 7

Siider 64 26 9 1 0

Long drink, kokteilid 64 28 7 1 0

Alkohoolsete jookide valmistamine kodudes

Kodudes oma tarbeks alkohoolsete jookide valmistamine oli 2017. aastal vähene ja see tegevus ei ole

aasta jooksul muutunud populaarsemaks. 2017. aastal valmistati peredes kõige sagedamini koduveini

ja koduõlut (10% ja 7% vastanutest, 2016. a 9% ja 5%). Siidri ja puskari valmistamine on veelgi vähem

levinud (2% ja 3% vastanutest, 2016. a 4% ja 2%).

55

3.3.2. Elanike hinnangud alkoholitarbimisele Eestis ja seonduvad probleemid

Alates 2001. aastast on elanikud avaldanud ekspertidena arvamust kaasmaalaste alkoholitarbimise

kohta ja nii ka 2017. aastal. Vastajatel paluti hinnata eestimaalaste praegust alkoholitarbimist valides

ühe vastusvariandi neljast (juuakse vähe, juuakse mõõdukalt, juuakse palju4 või ei oska öelda). Joonisel

3.2.11 on kokku liidetud variantide juuakse vähe ja juuakse mõõdukalt vastuste osakaalud (3% + 31%).

Vastanuid, kelle hinnangul joovad kaasmaalased vähe alkoholi, oli nii 2017. kui 2016. aastal 3%.

Hinnang eestimaalaste alkoholitarbimine on üha mõõdukam, kuid ikkagi on veel valdav seisukoht, et

kaasmaalased joovad palju. 2017. aastal hindas 59% vastanutest, et juuakse palju, 31% - juuakse mõõ-

dukalt ja 3% - juuakse vähe ja 7 % ei osanud öelda (2016. a vastavalt 62%, 28%, 3% ja 7%). Viimase

kümne aastaga on elanike hinnangud kaasmaalaste rohkele alkoholitarbimisele oluliselt vähenenud ja

langenud 84%-lt 59%-le ning elanike üldine alkoholitarbimine on liikunud mõõdukuse suunas. Elanike

eksperthinnang eestimaalaste alkoholitarbimise kohta oli 2017. aastal kogu uuringuperioodi (2001-

2017) madalaimal tasemel.

Joonis 3.3.11. Elanike hinnangud kaasmaalaste alkoholitarbimisele 2001–2017 (% vastanutest)

Püsivad vastuolud vastanute enesehinnangute ja eksperthinnangute vahel, kaasmaalaste alkoholitar-

bimist hinnati tavapäraselt kriitilisemalt võrreldes isikliku tarbimisega ehk teised joovad palju rohkem

kui vastaja ise. Selline vastuolu on mõistetav, kuna väike hulk suurtarbijaid suurendab oma tarbimis-

kogustega märgatavalt tarbimise üldnumbrit ja liigtarbijad paistavad inimeste hulgast rohkem välja.

Kui teiste inimeste liigset alkoholitarbimist märkis 59% vastanutest, siis isiklikult tunnistas oma rohket

alkoholitarbimist 5% vastanutest. 31% vastanutest hindas eestimaalaste alkoholitarbimist mõõdukaks,

4 Alates 2015. aastast sisaldub vastusvariant juuakse liiga palju vastusvariandis juuakse palju.

56

kuid iseennast liigitas mõõdukate alkoholitarbijate hulka 26%. Elanike üldist alkoholitarbimist hindas

3% väheseks, aga isiklikule tarbimisele hinnangut andes märkis 52% vastanutest, et nad joovad vähe.

Kõigis elanike rühmades osutus valdavaks hinnang, et kaasmaalased joovad liiga palju, v.a mõõdukad

alkoholitarbijad, kelle hinnangul juuakse mõõdukalt. Hinnanguid mõjutas enim vastaja isiklik suhe al-

koholiga ja sugu (joonis 3.3.12, lisa 2.1). Varasematest uuringutest selgunud elanike kalduvus hinnata

kaasmaalaste alkoholitarbimist kriitilisemalt mida vähem isiklikult alkoholi tarbiti, kehtis ka 2017. aas-

tal.

Joonis 3.3.12. Elanike rühmade hinnangud kaasmaalaste alkoholitarbimisele 2017 (% vastanutest)

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tekivad olulised kahjud rahva tervisele, kui alkoholi tarbi-

takse riigis täiskasvanu kohta üle 6 liitri. Tervisekahjud on kumulatiivsed ja seotud tarbitud kogustega

– mida rohkem ja sagedamini alkoholi tarbitakse, seda suurem on risk tervisehäireks või haigestumi-

seks. Peale tervisehädade kaasnevad ülemäärase alkoholitarbimisega mitmed muud sotsiaalsed prob-

leemid nii tarvitajale endale, tema lähedastele kui ühiskonnale tervikuna, nt joobes sõidukijuhtimine,

kodune vägivald, isikuvastased kuriteod, avaliku korra rikkumised, probleemid tööd jm. Elanike hin-

nangute aegread alkoholitarbimisest tulenevate probleemide tõsiduse kohta Eestis võimaldavad jäl-

gida, milline on olnud rakendatud meetmete mõju ja millised valupunktid vajavad edasist tähelepanu.

Vastajatel paluti hinnata etteantud 12 probleemvaldkonda märkides, kas tegemist oli väga tõsise, tõ-

sise või mitte tõsise probleemiga ning kui hinnangut ei osatud anda, siis võis märkida vastuseks ei oska

öelda.

2017. aastal pidasid elanikud kõige teravamateks alkoholitarbimisega seonduvateks probleemideks

sõidukijuhtimist alkoholijoobes, kodust vägivalda, isikuvastaseid kuritegusid, avaliku korra rikkumisi,

57

terviseprobleeme, alkoholist põhjustatud pereprobleeme ning laste ja noorte alkoholitarbimist, mida

märkis 76%-92% vastanutest ehk kaheksa või enam vastajat kümnest. Viimase aasta jooksul ei ole hin-

nangutes toimunud olulist nihet paremusele ehk probleemid alkoholijoobes sõidukijuhtimise, koduse

vägivalla, isikuvastaste kuritegude, terviseprobleemide ja alkoholist põhjustatud pereprobleemide ja

salaalkoholi ostmise-müümisega on elanike hinnangul sama tõsised kui varem. Positiivse muutusena

võib käsitleda seda, et ükski probleemvaldkond ei ole aasta jooksul muutunud teravamaks ja vaata-

mata probleemide püsimisele, on märgata edasiminekut, st vähem akuutsena tunnetati avaliku korra

rikkumisi, laste ja noorte alkoholitarbimist, alkoholismist põhjustatud töötust ja asotsiaalsust ning vä-

hem tajuti soosivat hoiakut alkoholitarbimisse ja alkoholist põhjustatud probleemide olemasolu töö-

kohal ning teadlikkus alkoholitarbimise kahjulikkusest on tõusnud (joonis 3.3.13, tabel 3.3.4).

Joonis 3.3.13. Elanike hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis 2017

(% vastanutest)

Alkoholijoobes sõidukijuhtimine oli ka 2017. aastal elanike jaoks kõige tõsisem alkoholiga seonduv

probleem, seda märkis 92% vastanutest (2016. a 94%), neist 56% hindas probleemi väga tõsiseks ja

36% tõsiseks, 4% vastanutest ei pidanud probleemi tõsiseks ja 4% ei andnud hinnangut. Seega kõige

teravama probleemi osas pole toimunud positiivset arengut ja probleem püsib aktuaalsena kõigi ela-

nike rühmade hinnangul. Naised, alkoholi mittetarbijad ja vähesed alkoholitarbijad peavad probleemi

teravamaks kui mehed, alkoholi mõõdukalt või palju tarbivad elanikud, kelle käitumises ja suhtumistes

ilmneb üha enam nn meri põlvini - mentaliteet. Hariduse tõustes tajutakse teravamalt alkoholijoobes

sõidukijuhtimisega kaasnevaid riske (lisa 2.11).

58

Alkoholiga seonduv kodune vägivald on samuti elanike hinnangul väga tõsine probleem, mis ei ole aas-

taga vähenenud, seda märkis tõsise või väga tõsise probleemina 84% vastanutest (2016. a 85%). Ela-

nike rühmadest tunnetasid probleemi tõsidust enam naised ja alkoholi mittetarbijad. Kui naised pida-

sid alkoholiga seonduvat kodust vägivalda väga tõsiseks probleemiks (väga tõsine probleem - 54% ja

tõsine probleem - 35% naistest), siis mehed pigem tõsiseks probleemiks (väga tõsine probleem - 35%

ja tõsine probleem - 42% meestest). Ka rohked ja mõõdukad alkoholitarbijad pidasid kodust vägivalda

pigem tõsiseks kui väga tõsiseks alkoholiga seonduvaks probleemiks erinevalt vähestest alkoholitarbi-

jatest ja mittetarbijatest.

Aktuaalsust ei ole kaotanud alkoholiga seonduvad isikuvastased kuriteod, mida märkis 81% vastanu-

test (2016. a 82%). Kaheksa elanikku kümnest märkis probleemina avaliku korra rikkumisi (80%, 2016.

a 86%), terviseprobleeme (80%, 2016. a 83%), alkoholist põhjustatud pereprobleeme (80%, 2016. a

82%) ning laste ja noorte alkoholitarbimist (76%, 2016. a 84%). Elanike hinnangud näitavad muutust

olukorra paranemisele avaliku korra rikkumiste ning laste alkoholitarbimise osas, kuid rahuloluks pole

põhjust, sest vaid üks kümnest vastanust ei pidanud neid ühiskonna valupunktideks. Naised näevad

jätkuvalt laste ja noorte alkoholitarbimises tõsisemat probleemi kui mehed (83% naistest ja 70% mees-

test) ja enim tundsid laste alkoholitarvitamise pärast muret karsklased (84% vastajarühmast).

Alkoholitarbimisega kaasnevaid terviseprobleeme hindas 80% tõsiseks või väga tõsiseks, 10% ei pida-

nud tõsiseks ja 10% ei osanud hinnangut anda. Probleem on endiselt terav, kuid on alates 2013. aastast

igal aastal veidi leevendunud, mis viitab teadlikkuse tõusule. Alates 2015. aastast on naiste ja alkoholi

mittetarbijate hinnangud kriitilisemad võrreldes meeste ja mõõdukate või rohkete alkoholitarbijatega.

Kui kaasnevaid terviseprobleeme pidas tõsiseks 86% naistest ja 87% karsklastest, siis meestest ja roh-

ketest alkoholitarbijatest 74% ja mõõdukatest alkoholitarbijatest 63%.

Üha vähem vastanuid märkis tõsise probleemina alkoholismist põhjustatud töötust ja asotsiaalsust

(67%, 2016. a 72%), üldist soosivat hoiakut alkoholitarbimisse (57%, 2016. a 64%) ja väheseid teadmisi

alkoholitarbimise kahjulikkusest (54%, 2016. a 63%). Soosiv hoiak alkoholitarbimisse on alates 2014.

aastast elanikele järjest vähem tajutav ja teadmised alkoholitarbimise kahjulikkusest suurenenud. Vä-

henenud on ka alkoholitarbimisest põhjustatud probleemid töökohtadel (44%, 2016. a 50%). Salaalko-

holi kaubandus ei ole aasta jooksul aktuaalsust kaotanud, nii 2017. kui 2016. aastal pidas seda tõsiseks

probleemiks 46% vastanutest.

59

Tabel 3.3.4. Elanike hinnangud alkoholiga seonduvate probleemide tõsidusele Eestis aastatel 2009–2017 (% vastanutest)

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

väga

tõ

sin

e

tõsi

ne

väga

tõ

sin

e

tõsi

ne

väga

tõ

sin

e

tõsi

ne

väga

tõ

sin

e

tõsi

ne

väga

tõ

sin

e

tõsi

ne

väga

tõ

sin

e

tõsi

ne

väga

tõ

sin

e

tõsi

ne

väga

tõ

sin

e

tõsi

ne

väga

tõ

sin

e

tõsi

ne

Alkoholijoobes sõi-duki juhtimine

62 33 51 42 58 38 58 35 65 30 58 34 68 26 66 28 56 36

Kodune vägivald 44 45 38 46 37 48 43 45 41 43 38 46 42 41 45 40 45 39

Isikuvastased kuri-teod

45 45 37 48 40 48 41 45 38 46 30 51 35 46 41 41 39 42

Avaliku korra rikkumised

38 51 28 57 31 56 32 56 31 56 25 57 30 51 36 50 32 48

Terviseprobleemid 38 47 34 52 39 50 37 52 38 51 35 52 35 51 39 44 37 43

Alkoholist põhjusta-tud pereproblee-mid

- - - - - - - - - - 38 47 41 44 38 44 35 45

Laste ja noorte alkoholitarbimine

60 34 57 34 55 37 54 36 56 33 48 38 50 36 44 40 40 36

Alkoholismist põhjustatud töötus ja asotsiaal-sus

33 43 33 44 35 46 35 44 35 45 32 45 29 41 30 42 27 40

Üldine soosiv hoiak alkoholi tarbimisse

24 41 26 40 25 42 24 43 28 42 23 43 28 40 26 38 27 30

Vähesed teadmised alkoholi tarbimise kahjulikkusest

- - - - - - - - - - - - - - 24 39 22 32

Salaalkoholi ost-müük

19 31 14 34 14 37 16 36 13 37 13 31 13 24 17 29 21 25

Alkoholist põhjusta-tud probleemid töökohal

13 34 11 31 13 33 14 33 12 36 10 34 12 36 14 36 14 30

Alkoholitarbimisega kaasnevad probleemid püsivad vaatamata mõningatest edusammudest avaliku

korra paranemise osas, üldise tarbimist soosiva hoiaku muutmisel ja elanike teadlikkuse tõstmisel

kaasnevate kahjude kohta. 2017. aastal ei jäänud alkoholitarbijaid vähemaks ja tarbimise vähenemis-

trend peatus. Alkoholitarbimine on koguseliselt veidi suurenenud, seda tänu Lätist ostetud alkoholile

ja lahja alkoholi, eriti veinide, populaarsuse tõusule. Alkoholiaktsiiside ja alkoholi ostmise temaatika

pidev kajastamine avalikkuses on aga esile kutsunud vastureaktsiooni. 2017. aastal leidis 65% vastanu-

test (2016. a 70%), et elanike alkoholitarbimist tuleks vähendada, 17% ei pidanud seda vajalikuks ja

60

18% puudus seisukoht. Valdav enamus vastanutest pidas endiselt vajalikuks elanike alkoholitarbimise

vähendamist, kuid neid inimesi oli varasemast tunduvalt vähem. Muutuse taga on pigem reaktsioon

valitsuse aktsiisipoliitikale kui teadmine, et tarbimine on langenud juba piisavalt (joonis 3.3.14, lisa 2.2).

Elanike alkoholitarbimise vähendamist pidasid vajalikuks kõik vastanute rühmad sõltumata sotsiaalsest

taustast ja suhtest alkoholi. Valdava, tarbimise vähendamisele suunatud hoiaku kõrval näitasid salliva-

mat suhtumist alkoholitarbimisse üles taas mehed ning rohkelt ja mõõdukalt alkoholi tarbivad vasta-

nud. Elanike alkoholitarbimist pidas vajalikuks vähendada 79% mittetarbijatest, 74% vähestest, 41%

mõõdukatest ja 44% rohketest tarbijatest (2016. a vastavalt 85% mittetarbijatest, 74% vähestest, 52%

mõõdukatest ja 65% rohketest tarbijatest), kusjuures kõikides tarbijatüüpides v.a vähesed alkoholitar-

bijad, kaotas muutusevajadus oma teravust. (joonis 3.3.15).

Joonis 3.3.14. Elanike hinnangud alkoholitarbimise vähendamise vajalikkusele Eestis 2007–2017

(%vastanutest)

61

Joonis 3.3.15. Karsklaste ja alkoholitarbijate hinnangud alkoholitarbimise vähendamise vajalikkusele

Eestis 2017 (% vastanutest)

62

3.4. Elanike hinnangud Eesti riigi alkoholipoliitikale ja

suhtumine võimalikesse meetmetesse

2017. aasta detsembris võeti vastu alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise seadus5, millega muudeti al-

koholiseaduses alkoholimüüki, esitlust ning ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid. Reklaa-

mipiiranguid käsitlevad sätted jõustuvad 1. juunist 2018, kauplusi puudutavad sätted aasta hiljem. Sea-

dusega muudeti ka reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendati kohtade loetelu,

kus alkoholireklaam on keelatud ja täpsustati sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa

hinna abil, samuti nõudeid tervisehoiatustele. Muutused viidi seadusesse eesmärgiga kaitsta rahva ter-

vist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevaid sotsiaalseid-, majanduslikke- ja tervisekahjusid ning luua

lastele ja noortele toetav kasvukeskkond. Järgnevalt sellest, kas ja kuidas on muutunud elanike ootused

alkoholipoliitikale, alkoholireklaami piirangutele, alkoholitarbimise vähendamisele suunatud meetme-

tele ning alkoholimüügi kellaajalisele piiramisele toitlustusasutustes.

3.4.1. Hinnangud Eesti riigi alkoholipoliitikale

Elanike ootusi Eesti alkoholipoliitikale on selgitatud aastast 2004. Uuringus osalejatel paluti anda oma

hinnang, milline peaks olema Eesti riigi alkoholipoliitika. Etteantud vastusvariantideks olid: võimalikult

liberaalne (piiranguteta), väheste piirangutega, rangete piirangutega ja ei oska öelda.

2017. aastal pooldas 69% vastanutest piirangutega alkoholipoliitikat (2016. a 73%), sh 39% väheste ja

30% rangete piirangutega. Seega alkoholipoliitika võiks elanike hinnangul olla jätkuvalt piirangutega,

kuid aastaga on süvenenud protestimeelsus ja jäigalt ranged hinnangud on muutunud liberaalsemaks.

Kui 2016. a soovis piiranguteta alkoholipoliitikat 11% vastanutest, siis 2017. aastal 15% vastanutest,

samas rangete piirangutega poliitika toetajaskonna osakaal vähenes 35%-lt 30%-ni.

Alates 2013. aastast on range poliitika toetamise kõrval üha rohkem elanikke hakanud pooldama vä-

heste piirangutega alkoholipoliitikat ja viimased kaks aastat ongi ülekaalus olnud väheste piirangutega

poliitika toetajaid. Väheste piirangute toetus ületas rangete piirangute toetuse ka aastatel 2008–2009,

kuid ootused liberaalsemale alkoholipoliitikale olid 2017. aastal suurimad (15%) alates 2004. aastast.

Seisukohta mitteomavate elanike osakaal ei ole aastaga muutunud. Ootused rangele alkoholipoliitikale

olid perioodi 2004–2017 madalaimal tasemel (30%), toetajate osakaal on märgatavalt langenud alates

2013. aastast, mil ranget lähenemist toetas 51% vastanutest (joonis 3.4.1).

5 Vt. Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/109012018002, 07.05.2018

https://www.riigiteataja.ee/akt/109012018002

63

Joonis 3.4.1. Elanike ootused Eesti riigi alkoholipoliitikale 2004-2017 (% vastanutest)

2017. aastal toetasid piirangutega alkoholipoliitikat kõik elanike rühmad, kuigi piirangute ranguse suhtes

oldi erinevatel seisukohtadel. Toetus rangete piirangutega alkoholipoliitikale vähenes taas ning suuremat

toetus avaldati piiranguvabale poliitikale. Hinnangud olid enim mõjutatud vastaja isiklikust seosest alko-

holiga, vastaja soost, vanusest ja ka keelekeskkonnast. Vähe reguleeritud alkoholipoliitikat ootavad suu-

remad alkoholitarbijad ja end mõõdukate alkoholitarbijate hulka liigitavad elanikud, rangeid piiranguid

peavad vajalikuks eelkõige vähesed alkoholitarbijad ja elanikud, kes alkoholi üldse ei tarbi, samuti naised,

18-29-aastased noored ja muust rahvusest Eesti elanikud. Noorte ootused ei ole muutunud aastaga libe-

raalsemaks, seisukoht on väljakujunenud ja toetus rangete piirangutega alkoholipoliitikale valdav (47%

vastajarühmast). Kui naised ootavad riigilt ranget alkoholipoliitikat, siis meeste hinnangul võiks poliitika

olla väheste piirangutega ja see tendents püsib jätkuvalt (joonis 3.4.2, lisa 2.10).

64

Joonis 3.4.2. Elanike ootused Eesti riigi alkoholipoliitikale soo, vanuse ja alkoholitarbimise lõikes 2017

(% vastanutest)

3.4.2. Hinnangud alkoholireklaami piirangutele

Alkoholireklaami regulatsioon on sätestatud reklaamiseaduses. 2017. aasta lõpus Riigikogus vastuvõe-

tud reklaamiseaduse muutmise seaduse kohaselt keelustati alkoholi välireklaam, pikendati reklaami-

piirangut raadios ja teles kella 21-lt 22-ni, keelati alkoholireklaam ajakirjade lisaväljaannete esi- ja ta-

gakaanel, karmistati müüjatele kehtestatud nõuet tuvastada alkohoolsete jookide ostja vanus jm. Sea-

dusemuudatusega lubati kontrollostud nii alaealistele alkoholimüügi keelu täitmise kontrollimiseks kui

ka salaalkoholi müügi tuvastamiseks. Alkoholireklaami turu üldmaht on olnud viimased aastad langu-

ses ja oli 2016. aastal teles ja raadios kokku 2,4 miljonit eurot6. Kuna seaduse muutmine toimus elanike

tervise kaitse huvides, siis selgitasime, kuivõrd on need muutused kooskõlas elanike huvidega ja kas

elanike hoiakud alkoholi reklaamimise kohta erinevates reklaamikanalites on muutunud. Vastajatel

paluti anda hinnang alkoholireklaamide lubatavusele (mitte enam eraldi kange ja lahja alkoholi) tele-

kanalites, raadios, ajalehtedes ja ajakirjades, tänaval, internetis ja sotsiaalmeedias, müügikohtades

ning degusteerimistel. Etteantud vastusvariantideks olid: võiks lubada, võiks lubada teatud piirangu-

tega, tuleks keelustada ja ei oska öelda. 2017. aasta tulemusi on võrreldud 2016. aasta kange ja lahja

alkoholi hinnangute keskmistega.

Elanike hinnangul tuleks alkoholi välireklaam, reklaamid televisioonis, raadios, internetis ja sotsiaal-

ning trükimeedias pigem keelustada kui lubada (sh lubada piirangutega), keelamise poolt oli 2017.

6 https://www.err.ee/650406/seadusemuudatused-viivad-alkoholireklaami-teleekraanidelt, 8.05.2018

https://www.err.ee/650406/seadusemuudatused-viivad-alkoholireklaami-teleekraanidelt

65

aastal valdav osa vastanutest (53%-73%). Kõige enam tekitas vastuseisu alkoholi välireklaam, mille kee-

laks ära 73% vastanutest (2016. a 74%). Alkoholi reklaamimise raadiokanalites ja trükimeedias keelus-

taks varasemast vähem elanikke, vastavalt 61% ja 53% (2016. a 65% ja 59%). Kõige väiksem vastuseis

oli alkoholi degusteerimistele ja reklaamimisele müügikohtades, mida ei lubaks vastavalt 32% ja 36%

vastanutest (2016. a 34% ja 37%) (joonis 3.4.3, lisa 2.12).

Joonis 3.4.3. Elanike hinnangud alkoholireklaami lubatavusele erinevates meediakanalites 2017

(% vastanutest)

Võrreldes 2016. aastaga on elanike hoiakud muutunud mõnevõrra sallivamaks degusteerimiste, müü-

gikohtades ja trükimeedias alkoholi reklaamimise suhtes. Näiteks lubaks degusteerimisi 26% ja rek-

laame müügikohtades 21% vastanutest, trükimeedias aga 8% vastanutest (2016. a vastavalt 20%, 18%

ja 5%). Alates 2013. aastast ilmnenud tendents keelata eelkõige alkoholi välireklaamid ning reklaamid

tele- ja raadiokanalites püsib ning ebasobivaks liigitavad elanikud ka alkoholireklaamid sotsiaalmeedias

ja internetis.

Hoiakud seostuvad isikliku alkoholitarbimisega. Mida enam alkoholi tarbiti, seda leebemalt suhtuti al-

koholi reklaamimisse erinevates meediakanalites ja müügikohtades. Vähesed alkoholitarbijad ja alko-

holi mittepruukivad elanikud pigem keelustaksid reklaamid, mõõdukad ja sagedased alkoholitarbijad

aga lubaksid reklaamida, enamasti küll piirangutega. Samasuunalised olid ka vastanute hoiakud sõltu-

valt suhtumisest elanike alkoholitarbimise vähendamisse. Kui leiti, et elanike alkoholitarbimist oleks

vaja vähendada, siis pooldati reklaamide keelustamist ning kui alkoholitarbimist pole vaja vähendada,

siis võib ka reklaame lubada.

Aasta jooksul on elanikel oluliselt suurenenud ootused liberaalsemale ja piirangutevabamale riigi alko-

holipoliitikale, kuid liberaalsus ei peegeldu samavõrra hoiakute muutumises alkoholi reklaamimisse,

milles hoitakse jäigemat joont. Võib väita, et liberaalsem alkoholipoliitika ei tähenda elanike jaoks suu-

remat vabadust reklaamida alkoholi meediakanalites, vaid väljendab pigem vastuseisu valitsuse

ebaõnnestunud aktsiisipoliitikale.

66

3.4.3. Ootused alkoholitarbimise vähendamise meetmetele

Kõik uuringus osalejad võisid vaatamata erinevale hoiakule alkoholitarbimise vähendamise suhtes

avaldada arvamust, mida peaks alkoholitarbimise vähendamiseks tegema. Hinnangu võimalike tege-

vuste kohta sai anda kasutades vastusvariante: kindlasti, võib-olla, seda mitte ja ei oska öelda.

Elanike alkoholitarbimise vähendamine on tähtis nii elanikele kui ühiskonnale, 65% vastanute (2016. a

70%) ja 62% alkoholitarbijate (2016. a 67%) hinnangul tuleks tarbimist vähendada. Kuid viimase aasta

jooksul on alkoholi ostmine koos kaasnevate probleemidega olnud avalikkuse teravdatud tähelepanu all

ja osa elanikest on teemast tüdinud, mis kajastub vastustes. Resoluutne toetus erinevatele väljapakutud

tegevusele on vähenenud, st mida kindlasti peaks tegema, ja suurenenud on nn pehmema vastusvariandi

toetajate (võib-olla) ja nende vastanute osakaal, kes ei pea toodud tegevusi vajalikeks. Erandiks oli ran-

gem karistamine alkoholijoobes toimepandud õigusrikkumiste, sh alkoholijoobes sõidukijuhtimise korral,

kus hinnangud ei ole aasta jooksul muutunud leebemaks.

Mõjusaimaks meetodiks alkoholitarbimise vähendamisel on elanikud pidanud alates 2009. aastast isik-

liku suhtumise muutmist alkoholitarbimisse ja teistele paremaks eeskujuks olemist, mida toetas kind-

lalt 82% vastanutest (2016. a 86% (joonis 3.4.4 ja tabel 3.4.1). Meetmete tõhusust hinnates andsid taas

resoluutsemaid hinnanguid need vastajad, kes pidasid vajalikuks elanike alkoholitarbimist vähendada.

Isikliku eeskuju kõrvale on tõusnud töö noortega – 82% vastanutest looks noortele rohkem vaba aja

veetmise võimalusi (2016. a 85%) ning 74% vastanutest peab mõjusaks noortele alkoholitarbimise ne-

gatiivsete tagajärgede näitamist (2016. a 79%). Kindlate meetmetena toetavad elanikud alkoholitarbi-

mise vähendamiseks rangemat karistamist alkoholijoobes toimepandud õigusrikkumiste korral, järele-

valve suurendamist alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle, alkoholi reklaamimise piiramist ning

hoidumist avalikel üritustel ja nende kajastamisel alkoholitarbimise propageerimisest. Ülalmainitud

meetmeid peeti tõhusaimaks alkoholitarbimise vähendamisel ka 2016. aastal.

49% vastanutest pidas vajalikuks suuremat meediakajastust alkoholi kahjulikkuse teemadel ja 44%

täieliku keelu kehtestamist alkoholi reklaamimisele. Kolmandik vastanutest märkis tõhusa meetmena

alkoholi müügikohtade vähendamist ja karskusliikumise edendamist. Kõrgema alkoholiaktsiisi ja sel-

lega kaasneva kõrgema alkoholihinna mõjusse alkoholitarbimise vähendamisel ei usuta (58% vastanu-

test), kuid 19% vastanute hinnangul võib sellel olla mingi mõju, 15% uskus kindlalt mõjusse. Aktsiisi-

tõusu ja seetõttu kallimat alkoholi peeti sarnaselt eelmisele aastale meetmetest kõige vähem tõhu-

saks, kusjuures elanikud on selles üha enam veendunud. Varasemast rohkem ei loodetud ühelegi

uuringus vaadeldud meetmele.

Alkoholireklaami piiramist pidasid elanikud jätkuvalt tõhusamaks selle täielikust keelamisest, vastavalt

63% ja 44% vastanutest (2016. a 72% ja 52%). Toetus nii alkoholireklaami piiramisele kui täielikule

keelustamisele on aasta jooksul oluliselt vähenenud.

67

Joonis 3.4.4. Elanike hinnangud alkoholitarbimise vähendamise meetmetele 2017

(kindlasti vastanute %)

Hinnanguid meetmetele mõjutasid väljakujunenud alkoholitarbimise harjumused (lisa 2.13). Ei ole

muutunud seaduspära, mida vähem alkoholi tarbitakse, seda enam toetatakse meetmeid alkoholitar-

bimise vähendamiseks ja mida sagedamini, seda vähem. Rohkete ja mõõdukate alkoholitarbijate hin-

nangul võiksid meetmed alkoholitarbimise vähendamiseks olla märksa tagasihoidlikumad teiste tarbi-

jatüüpidega võrreldes. Rohked alkoholitarbijaid ei näe pigem probleemi, kui avalikel üritustel kajasta-

takse ka alkoholi tarbimist, samuti ei avaldanud nii rohked kui mõõdukad alkoholitarbijad toetust al-

koholireklaami keelule ja alkoholi müügikohtade vähendamisele. Erinevused, mis puudutasid alkoho-

lireklaami täielikku ära keelamist ja müügikohtade vähendamist, avaldusid ka 2016. aastal.

Vastuseis on tekkinud alkoholiaktsiisi tõstmisele ja alkoholi hinna tõusule, mida ei pidanud meetmena

vajalikuks 58% kõigist vastanutest, 63% kõigist alkoholitarbijatest. Vaid karsklased oleksid meetme

poolt (44% toetaks kindlasti, 14% võib-olla ja 30% ei toetaks).

Kõik vastanute rühmad, olenemata seosest alkoholiga, olid ühel meelel, et tõhusaimaks alkoholitarbi-

mist vähendavaks meetmeks on inimeste endi suhtumise muutmine alkoholitarbimisse. Meetmed,

millel oleks samuti kõikide tarbijatüüpide toetus (küll erineva tugevusega), oleksid alkoholijoobes ini-

meste rangem karistamine õigusrikkumiste korral, järelevalve suurendamine alkoholi müügiga

68

seonduvate õigusrikkumiste korral, noortele vaba aja veetmise võimaluste suurendamine ja tarbimise

negatiivsete tagajärgede näitamine.

Tabel 3.4.1. Elanike hinnangud alkoholitarbimise vähendamise meetmetele 2009-2017 (kindlasti vastanute % elanikest, kelle hinnangul tuleks elanike alkoholitarbimist vähendada)

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Inimesed ise peaks muutma oma suhtu-mist alkoholi tarbimisse ja olema teistele (sh lastele) paremaks eeskujuks

88 86 90 94 90 90 91 92 87

Noortele peaks looma rohkem vaba aja veetmise võimalusi

84 79 86 84 88 83 84 88 86

Noortele peaks näitama alkoholi tarbi-mise negatiivseid tagajärgi

82 79 85 84 81 79 85 85 85

Alkoholijoobes inimesi peaks õigusrikku-miste korral rangemalt karistama

79 75 79 83 83 80 79 79 80

Avalikel üritustel ja nende kajastamisel mitte propageerida alkoholi tarbimist

75 76 81 81 79 77 80 78 78

Tuleks suurendada järelevalvet alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle

84 82 89 85 85 83 84 84 77

Alkoholi reklaami peaks piirama 80 79 81 85 82 81 85 82 77

Tuleks teha rohkem saateid ja artikleid al-koholi kahjulikkusest

60 54 61 64 58 53 59 64 60

Alkoholi reklaam tuleks ära keelata - - - - - - 53 61 56

Alkoholi müügikohti peaks vähendama 45 55 52 56 56 50 46 52 44

Tuleks edendada karskusliikumist 39 33 41 43 41 40 40 50 43

Mina ise peaksin vähendama oma alko-holitarbimist

- - - - - 33 34 39 31

Alkoholiaktsiis peaks olema kõrgem ja al-kohol kallim

17 18 21 23 24 22 27 27 21

69

3.4.4. Hinnangud alkoholimüügi lõpetamise kellaaja suhtes toitlustusasutustes

Eestis on alkoholi jaemüük kaasaostmiseks lubatud alates kella 10.00 – 22.00, kuid toitlustusasutustes

võidakse müüa alkoholi kuni asutuse lahtioleku aja lõpuni. Üleriigilist kellaajalist piirangut alkoholi-

müügi lõpetamise kohta toitlustusasutustes ei ole kehtestatud, kuid teema on aktuaalne, sest müü-

giaja piiramine võiks aidata vähendada alkohoolsete jookide kättesaadavust, paremini tagada avalikku

korda ja elanike öörahu ning vähendada öösel külastajate joobe tõttu õnnetustesse sattumist. Alter-

natiividena on arutletud ka alkoholimüügi kellaajaliste piirangute kehtestamise üle nädalavahetustel

ja meelelahutusasutuste lahtiolekuaegade lühendamise võimaluse üle.

Elanike hinnanguid alkoholimüügi lõpetamise kellaaja kehtestamise suhtes toitlustusasutustes on uuri-

tud alates 2014. aastast. Uuringus osalenutel paluti märkida, mis kell võiks nende arvates lõpetada

alkohoolsete jookide müümise restoranides, baarides ja pubides valides viie vastusvariandi vahel (kes-

kööl, kell 01.00, kell 02.00, kell 03.00, mingeid piiranguid pole vaja) või arvamuse puudumisel ei oska

öelda.

Elanikud suhtuvad alkoholimüügi kellaajalisse piiramisse toitlustusasutustes positiivselt ja võimalikest

kellaaegades eelistatakse keskööd. 2017. aastal märkis 53% vastanutest mõnda kellaaega, millal lõpe-

tada alkoholimüük (2016. a 48%), ja neist 37% lõpetaks alkoholimüügi keskööl, 7% kell 01.00 öösel, 5%

kell 02.00 ja 4% kell 03.00 öösel. Piiranguid ei soovinud 29% vastanutest ja 18% ei osanud öelda. Võr-

reldes 2016. aastaga suurenes ajapiirangute sisseseadmise poolehoidjate osakaal (+5%-punkti) ja pii-

rangute sisseseadmist soovis iga teine elanik. Piirangutevaba alkoholimüüki pooldavaid vastanuid oli

veidi vähem võrreldes 2016. aastaga (-3%-punkti), samuti neid, kellel puudus antud küsimuses arva-

mus (-3%-punkti). Kesköö oli elanike hinnangul jätkuvalt sobivaim kellaaeg alkoholimüügi lõpetamiseks

toitlustusasutustes (pooldas 37% vastanutest) ja toetus sellele ettepanekule oli kõrgeim alates 2014.

aastast (joonis 3.4.5).

Joonis 3.4.5. Elanike hinnangud alkoholimüügi lõpetamise kellaajale toitlustusasutustes 2017

(% vastanutest)

Elanike eelistused ei ole aastaga oluliselt muutunud - alkoholimüüki toitlustusasutustes võiks kellaaja-

liselt piirata. Sarnaselt varasemate aastate tarbijauuringute tulemustele, mõjutas hinnanguid vastajate

70

suhe alkoholi ehk alkoholitarbimise sagedus ja suhtumine alkoholitarbimise vähendamisse. Mida sa-

gedamini alkoholi tarbiti, seda enam leiti, et piiranguid toitlustusasutuste alkoholimüügile pole vaja.

Näiteks ei pidanud piiranguid vajalikuks 69% rohketest, 43% mõõdukatest alkoholitarbijatest, seevastu

vähestest tarbijatest 24% ja karsklastest 13%. Vähesed alkoholitarbijad ja karsklased sooviksid toit-

lustusasutustes alkoholimüügi lõpetamist keskööl. Kui elanike üldist alkoholitarbimist ei peetud vajali-

kuks vähendada, siis ei peetud vajalikuks ka kellaajaliste müügipiirangute sisseseadmist (68% vasta-

jarühmast). Peale rohkete ja mõõdukate alkoholitarbijate ning nende vastanute, kelle arvates pole vaja

elanike alkoholitarbimist vähendada, pooldasid piirangutevaba alkoholimüüki suhteliselt rohkem Tal-

linnas ja Põhja-Eestis elavad vastanud (43% ja 39% vastajarühmast), 18-29-aastased (45% vastajarüh-

mast), mehed (39% vastajarühmast) ja jõukamad vastanud, kelle kuu netosissetulek pereliikme kohta

ületas 900 € (47% vastajarühmast) (lisa 2.14).

71

KOKKUVÕTE

• Alkoholitarbimine Eestis ei ole aastaga oluliselt muutunud. 2017. aastal tarbisid Eesti elanikud al-

kohoolseid jooke keskmiselt 10,3 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta absoluutalkoholiks arves-

tatuna (turistide kaasaostud ja turistide Eestis tarbimine on maha arvatud), ehk 8,6 liitrit elaniku

kohta. Vähenes kangete alkohoolsete jookide sh ka viina tarbimine. Kangete alkohoolsete jookide

tarbimine oli 2,4% väiksem kui aasta varem. Õlle tarbimine kasvas aastaga 2,1%. Viinamarjaveini

tarbiti rohkem kui 2016. aastal (+4,2%).

• Statistikaameti andmetel, mida kinnitavad ka tootjate andmed, vähenes 2017. aastal (2016. aas-

taga võrreldes) enamuse jookide toodangu maht, erandiks olid lahjad alkohoolsed joogid. Kangete

alkohoolsete jookide toodangu maht vähenes 28%. sama kehtib ka müügimahtude kohta ning

laovarud olid oluliselt väiksemad kui eelneva aasta lõpus. Õlletootmine vähenes 3%. Lahjad alko-

hoolseid joogid olid ainsateks jookideks, mille tootmine suurenes. Puuvilja- marjaveinide toodangu

maht liikus langustrendil, vähenedes 28%.

• Alkohoolsete jookide väliskaubanduse bilanss püsis negatiivne. Alkohoolseid jooke eksporditi

122,6 mln euro eest ning imporditi 284 mln euro eest. Suurenesid peaaegu kõikide alkohoolsete

jookide ekspordikogused, erandiks olid kanged alkohoolsed joogid, nende müük välisturule näitas

langustrendi, mille põhjuseks oli läbi Eesti toimuvate transiitvedude vähenemine ja seda eriti Ve-

nemaa suunas.

• Alkohoolsete jookide tarbijahinnaindeks tõusis 2017. aastal 8,4% eelmise aastaga võrreldes. Kan-

gete alkohoolsete jookide hindadest tõusis kõige kiiremini džinni hind (10%). Keskmine viinahind

tõusis 9,6%. Tänu aasta jooksu kaks korda tõstetud aktsiisile kallines õlu Eestis 17,4%. Kiiremini

tõusis kange õlle hind. Siider kallines 12,1% ja marjaveinide hinnad tõusid Eestis tervikuna 2,5%.

Alkoholiaktsiisi laekus 2017. aastal riigieelarvesse 229 mln eurot, seda oli 22 mln eurot ehk 8,7%

vähem kui aasta tagasi.

• Kange alkoholi arvestuses tarbisid Eesti elanikud 2017. aastal kokku 2,2 miljonit liitrit illegaalset

alkoholi, mis sisaldab ka Lätist toodud teiste isikute käest ostetud kange alkoholi koguseid (0,9

miljonit liitrit). Arvestades kange alkoholi siseturumüügi kahanemist ning salaalkoholi tarbimise

kasvu, moodustas Eesti elanike poolt tarbitud kange salaalkohol (sh Lätist) kogu elanike poolt tar-

bitud viinast hinnanguliselt 29–34%.

• Viimastel aastatel on Eestis käinud välisturistide üldarv kasvanud ja nii külastas 2017. aastal Eesti

Panga mobiilpositsioneerimise andmete järgi Eestit 6,13 miljonit välisturisti (+3,1%). Kõige arvuka-

malt käib Eestis Soome turiste, kuid 2017. aastal vähenes soomlaste külastuste arv 5%. Soomlased

on välisturistidest ka kõige suuremad alkoholitarbijad ja seepärast mõjutas sealsete turistide kü-

lastuste vähenemine ka Eesti alkoholiturgu. Absoluutalkoholiks ümberarvestatuna ostsid välistu-

ristid 2017. aastal Eestist kaasa 5,14 miljonit liitrit alkohoolseid jooke, millest kaupluste müük moo-

dustas 3,14 miljonit liitrit ja müük laevadelt 2 miljonit liitrit. Alkoholi kaasamüük välisturistidele

vähenes absoluutalkoholina 16,8%. Välisturistide alkoholitarbimine Eestis kohapeal oluliselt ei lan-

genud, moodustades 1,25 miljonit liitrit (2016. aastal 1,27 miljonit liitrit). Kokku ostsid välisturis-

tide kaasa või tarbisid Eestis 6,39 miljonit liitrit alkoholi, mis moodustas ligikaudu 45% kogu Eestis

müüdavast legaalsest alkoholist (absoluutalkoholis).

72

• Majandustegevuse registri andmetel on alkoholi kättesaadavus suurenenud ja kehtivate alkoholi-

müügilubade arv tõusnud, kuid kasv on aasta jooksul aeglustunud. 2018. aasta aprilli lõpu seisuga

oli kehtivaid alkoholimüügilube 7917 (2017. a mai algul 7850), kasv +1%. Aasta möödudes on müü-

gilubade kasv olnud tagasihoidlik nii hulgimüügi (+2%, aasta tagasi +11,6%) kui toitlustuse valdkon-

nas (+1%, aasta tagasi +9,5%) ja peatunud jaemüügi valdkonnas (0%, +4,0%). Alkohol on endiselt

kättesaadavam linnades, eriti suuremates linnades võrreldes maakohtadega. Valdavale osale ela-

nikest on alkohol väga kättesaadav – 83% vastanute hinnangul jääb neile lähim alkoholi ostukoht

kuni 10-minutilise teekonna kaugusele (2016. a 87%). Alkohol on elanikele pea endisel määral kät-

tesaadav, kuid 18% vastanutest ei pidanud paljuks ette võtta spetsiaalset alkoholi ostureisi Lätti.

• Alkohoolseid jooke ostis 2017. aastal 79% vastanutest, neist 43% nii Eestist kui välismaalt, 30%

ainult Eestist, 6% ainult välismaalt ja 21% ei ostnud. Alkoholiostjaid on vähem kui tarbijaid (2017.

a 87% vastanutest). Alkoholi osteti pigem vahetevahel kui sagedasti ja peamiseks ostukohtadeks

olid Eestis supermarketid (87% alkoholi ostnud vastanutest), lähikauplused (79%) ja spetsiaalsed

alkoholipoed (56%).

• Lätist alkoholi ostmine oli 2017. aastal ulatuslik. Kokku 64% vastanutest teadis oma tutvusringkon-

nas kedagi, kes käis Lätis alkoholi ostmas. Ise käis Lätis spetsiaalsel alkoholi ostureisil 18% vastanu-

test, läbisõidul või reisil ostis alkoholi kaasa 21% vastanutest. 2017. aastal ostis Lätist alkoholi 34%

vastanutest ja ostmine hoogustus aasta jooksul märkimisväärselt. Suurenes ka ostmise sagedus.

• Spetsiaalselt Lätis alkoholi järel käisid enam Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, eestlased, alla 50-aas-

tased, mehed ja kõrgema sissetulekuga elanikud. Lätist alkoholi ostnud vastanutest 91% olid eest-

lased ja 9% muust rahvusest, 79% mehed ja 21% naised, 75% alla 50-aastased ja 66% oli pereliikme

netosissetulek üle 600€. Karsklased ei käinud spetsiaalsel alkoholi ostureisil Lätis, küll aga muud

tarbijarühmad, eriti mõõdukad alkoholitarbijad. Lätis alkoholi ostureisil käinutest moodustas vä-

heste tarbijate osakaal 24%, mõõdukate 58% ja rohkete tarbijate osakaal 18%, samas kui vähesteks

alkoholitarbijateks luges end 52% vastanutest, mõõdukaks 26% ja rohkeks alkoholitarbijaks 5% kõi-

gist vastanutest.

• Koguseliselt osteti Lätist enim õlut, long drinke ja viina, keskmiselt 93 liitrit, 25 liitrit ja 18 liitrit joogi

ostja kohta. Enamasti osteti alkoholi enda tarbeks sõltumata, kas käidi spetsiaalsel ostureisil või

osteti alkoholi läbisõidul. Pooled vastanutest (52%) kulutasid ühe reisi jooksul alkoholile keskmiselt

10 - 100 €, 24% 101 - 500 €, 7% kulutas üle 500 € ja 13% alla 13 €. Spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas

käinud elanike kulutused alkoholile olid märgatavalt suuremad: 40% kulutas ühe reisi jooksul 10 –

100 €, 46% kulutas 101 – 500 €, 12% kulutas üle 500 €.

• Lätist alkoholi ostnud elanikud ostsid seda ka varuks ja koduste varude olemasolu suurendab alko-

holitarbimist, eriti spetsiaalsetel alkoholi ostureisidel käinute puhul. Alkoholivaru oli küsitluse het-

kel (2017. a detsembris) sõltuvalt joogi liigist 28%-51% Lätist alkoholi ostnutel ja 33-59% spetsiaal-

sel alkoholi ostureisil käinutest. Populaarsemateks varutud joogi liikideks olid muu kange alkohol,

õlu, viin ning veinid ja vahuveinid, kus varu omas ligikaudu iga teine ostja. Koguseliselt varuti enim

õlut. Tüüpiliselt hindasid Lätist alkoholi ostnud, et koduse alkoholivaru olemasolul tarbivad nad

ikka sama palju (57%), kuid kolmandik tõdes, et tarbivad rohkem ja kümnendik vähem. Spetsiaalsel

alkoholi ostureisil käinute hinnangud olid teistsugused - 51% märkis end tarbivat alkoholi rohkem,

46% jäi tarbimine samasuguseks ja 3% tarbimine vähenes.

73

• 33% vastanutest plaanis ka 2018. aastal minna Lätti alkoholi ostma, neist 19% oli selles kindel ja

54% ostuplaane ei pidanud (2016. a vastavalt 21%, neist 10% kindlasti ja 63% mitte). Varasem

ostukogemus mõjutab edasist käitumist. Kõigist 2017. aastal Lätist alkoholi ostnutest plaanis 2018.

aastal alkoholi ostma minna 78% ja spetsiaalse alkoholi ostureisi teinud vastanutest 96%, kusjuures

puudusid need, kellel sellise tegevuse välistasid. Suurem huvi 2018. aastal Lätist alkoholi osta oli

Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti elanikel, meestel, eestlastel, alla 50-aastastel ja jõukamatel

vastanutel.

• Elanike üldhinnang oma alkoholitarbimisele ei ole aastaga oluliselt muutunud - alkohoolseid jooke

tarbis 83% elanikest (2016. a 83%), neist 52% vähe, 26% mõõdukalt, 5% palju ja mittetarbijaid oli

17%. Valdav osa elanikest peab oma isiklikku alkoholitarbimist väheseks. Meestest tarbis alkohool-

seid jooke 85% ja naistest 81%. Naised hindasid oma alkoholitarbimist väheseks, meeste hulgas oli

aga väheseid ja mõõdukaid alkoholitarbijaid võrdselt.

• Veinid ja vahuveinid on jätkuvalt elanike hulgas kõige sagedamini tarbitavad alkohoolsed joogid.

2017. aasta novembris tarbis veine ja vahuveine 72% vastanutest, õlut 54% ja muud kanget alko-

holi (v.a viin) 53% ja viina 44% vastanutest. Muu kange alkoholi joojaid on veidi lisandunud, siidrite

tarbijaid on varasemast vähem.

• Eesti alkoholitarbijate eelistused on püsinud viis viimast aastat sarnased – eelistatakse lahjasid al-

kohoolseid jooke (vein, vahuvein õlu) kangetele (viin, viski, brändi jms). Veinidel on kõige suurem

tarbijaskond, kuid sagedamini juuakse õlut. Siidreid, long drinke ja kokteile juuakse endiselt võr-

reldes veinide ja õllega väga harva, kusjuures siidrite tarbimine on langustrendis.

• Elanike eksperthinnangute kohaselt on kaasmaalaste alkoholitarbimine muutunud mõõdukamaks,

kuid valdavalt arvati, et kaasmaalased joovad palju. 2017. aastal hindas 59% vastanutest, et

juuakse palju, 31% hindas tarbimist mõõdukaks ja 3% väheseks (2016. a vastavalt 62%, 28% ja 3%)

ning 7% ei osanud hinnangut anda. Liigne ja massiline alkoholitarbimine on elanike hinnangul muu-

tunud viimase kümne aasta jooksul mõõdukamaks (juuakse palju -hinnangu andis 2007. a 84%

vastanutest, 2017. a 59% vastanutest). Mida vähem ise alkoholi tarbiti, seda kriitilisemad oldi kaas-

maalaste alkoholitarbimise suhtes.

• Alkoholitarbimisega seonduvatest probleemidest olid elanike hinnangul 2017. aastal kõige terava-

mad alkoholijoobes sõidukijuhtimine, kodune vägivald, isikuvastased kuriteod, avaliku korra rikku-

mised, terviseprobleemid, alkoholist põhjustatud pereprobleemid ning laste ja noorte alkoholitar-

bimine, mida märkis kaheksa või enam vastajat kümnest. Elanike hinnangutes ei ole aasta jooksul

toimunud olulist muutust ehk ülaltoodud probleemid püsivad ega ole muutunud teravamaks.

• 65% vastanute hinnangul tuleks Eestis vähendada elanike alkoholitarbimist, 17% ei pidanud seda

vajalikuks ja 18% puudus seisukoht (2016. a vastavalt 70%, 14% ja 16%). Kuigi valdav enamus vasta-

nutest pidas endiselt vajalikuks elanike alkoholitarbimise vähendamist, on selliselt vastanute osakaal

märkimisväärselt vähenenud. Muutuse taga võib eeldada reaktsiooni valitsuse aktsiisipoliitikale.

• Alkoholipoliitika peaks olema elanike hinnangul endiselt piirangutega, kuid aastaga süvenenud

protestimeelsus ja ranged hinnangud on muutunud tunduvalt liberaalsemaks. 69% vastanutest

pooldas piirangutega alkoholipoliitikat (2016. a 73%), sh 39% väheste ja 30% rangete piirangutega.

Võimalikult liberaalset alkoholipoliitikat soovis 15% vastanutest ja 16% vastanutest puudus

74

seisukoht. Alates 2013. aastast on range poliitika toetamise kõrval üha rohkem elanikke hakanud

pooldama väheste piirangutega alkoholipoliitikat ja viimased kaks aastat on ülekaalus olnud vä-

heste piirangutega poliitika toetajaid. Vähereguleeritud alkoholipoliitikat ootavad suuremad alko-

holitarbijad ja end mõõdukate alkoholitarbijate hulka liigitavad elanikud, rangeid piiranguid peavad

vajalikuks eelkõige vähesed alkoholitarbijad ja elanikud, kes alkoholi üldse ei tarbi.

• Elanike hinnangul tuleks alkoholi välireklaam, reklaamid televisioonis, raadios, internetis ja sot-

siaal-ning trükimeedias pigem keelustada kui lubada (sh lubada piirangutega), keelamise poolt oli

2017. aastal valdav osa vastanutest (53%-73%). Kõige enam tekitas vastuseisu alkoholi välireklaam,

mille keelaks ära 73% vastanutest. Alkoholi reklaamimise raadiokanalites ja trükimeedias keelus-

taks vastavalt 61% ja 53% vastanutest. Kõige väiksem vastuseis oli alkoholi degusteerimistele ja

reklaamimisele müügikohtades, mida ei lubaks vastavalt 32% ja 36% vastanutest. Mida enam isik-

likult alkoholi tarbiti, seda leebemalt suhtuti alkoholi reklaamimisse erinevates meediakanalites ja

müügikohtades. Püsib tendents keelata eelkõige alkoholi välireklaamid ja reklaamid tele- ja raa-

diokanalites, ebasobivateks liigitati ka alkoholireklaamid sotsiaalmeedias ja internetis. Oluliselt

suurenenud ootused liberaalsemale alkoholipoliitikale ei peegeldu samavõrra hoiakute muutumi-

ses alkoholi reklaamimisse, milles hoitakse jäigemat joont. Liberaalsem alkoholipoliitika ei tähenda

elanike jaoks niivõrd vabadust reklaamida alkoholi meediakanalites, vaid väljendub pigem vastu-

seisuna kehtivale aktsiisipoliitikale.

• Mõjusaimaks meetodiks alkoholitarbimise vähendamiseks pidasid elanikud isikliku suhtumise

muutmist alkoholitarbimisse ja teistele paremaks eeskujuks olemist, mida toetas 82% (2016. a 86%).

Isikliku eeskuju kõrvale on tõusnud töö noortega - looksid noortele rohkem vaba aja veetmise või-

malusi (82%) ja näitaksid neile alkoholitarbimise negatiivseid tagajärgi (74%). Tõhusateks meetme-

teks peeti sarnaselt 2016. aasta uuringu tulemustele rangemat karistamist alkoholijoobes toime-

pandud õigusrikkumiste korral, järelevalve suurendamist alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste

üle, alkoholi reklaamimise piiramist ning hoidumist avalikel üritustel ja nende kajastamisel alkoho-

litarbimise propageerimisest. Aktsiisitõusu ja seetõttu kallimat alkoholi peeti sarnaselt eelmisele

aastale meetmetest kõige vähem tõhusaks, kusjuures elanikud on selles üha enam veendunud.

• Alkoholimüügi kellaajalisse piiramisse toitlustusasutustes suhtuti positiivselt ja võimalikest kel-

laaegadest eelistati keskööd. 2017. aastal märkis 53% vastanutest mõnda kellaaega, millal lõpe-

tada alkoholimüük (2016. a 48%), ja neist 37% lõpetaks alkoholimüügi keskööl, 7% kell 01.00 öösel,

5% kell 02.00 ja 4% kell 03.00 öösel. Piiranguid ei soovinud 29% vastanutest ja 18% ei osanud öelda.

Aastaga on suurenenud ajapiirangute sisseseadmise poolehoidjate osakaal (+5%-punkti) ja piiran-

gute sisseseadmist soovis iga teine elanik. Piirangutevaba alkoholimüüki pooldavaid vastanuid oli

veidi vähem võrreldes 2016. aastaga (-3%-punkti). Kesköö oli elanike hinnangul jätkuvalt sobivaim

kellaaeg alkoholimüügi lõpetamiseks toitlustusasutustes. Mida sagedamini ise alkoholi tarbiti, seda

enam leiti, et piiranguid pole vaja.

75

Lisa 1

KÜSITLUSTULEMUSTE PROTSENTJAOTUSED 1. MILLISEKS HINDATE TE EESTIMAALASTE PRAEGUST ALKOHOLITARBIMIST? (% vastanutest)

Juuakse vähe 3

Juuakse mõõdukalt 31

Juuakse palju 59

Ei oska öelda 7 2. KAS TEIE HINNANGUL TULEKS EESTIS ELANIKE ALKOHOLITARBIMIST VÄHENDADA? (% vastanutest)

Jah 65

Ei 17

Ei oska öelda 18

3. KAS TE OSTSITE 2017. AASTAL ALKOHOOLSEID JOOKE (sh teiste inimeste käest)?

Jah, ainult Eestis 30

Jah, nii Eestis kui välismaal 43

Jah, ainult välismaal 6 → jätkake küsimusest nr. 5

Ei ostnud 21 → jätkake küsimusest nr. 5

4. KUST TE OSTSITE EESTIS 2017. AASTAL ALKOHOOLSEID JOOKE? (% 2017. a Eestis alkoholi ostnud vastanutest) Sageli Vahetevahel Ei ostnud

Supermarketist 25 62 13

Lähikauplusest 21 58 21

Spetsiaalsest alkoholipoest 13 43 44

Bensiinijaamast 4 11 85

Eesti E-poest 0 2 98

Välismaa E-poest 0 1 99

Teiste inimeste käest (sõbrad, müüja kodu, käest kätte jm) 8 8 84

Muudest kohtadest (ehistus-, lillepood, takso jm) märkis 1% vastanutest

5. HINNAKE PALUN OMA ALKOHOOLSETE JOOKIDE TARBIMIST (% vastanutest)

Ei joo üldse 17 Joon vähe 52 Joon mõõdukalt 26 Joon palju 5

6. KUI SAGELI TE JÕITE 2017. AASTAL JÄRGMISI ALKOHOOLSEID JOOKE? (% vastanutest) Ei joo Mõned korrad Jõin 1-3 Jõin 1-2 Jõin peaaegu

seda üldse aastas korda kuus korda nädalas iga päev Viina 56 31 10 3 0

Teisi kangeid jooke (viskit, brändit, likööri jne) 47 38 13 2 0

Veini, vahuveini 28 50 17 4 1

Õlut 46 19 16 12 7 Siidrit 64 26 9 1 0 Long drinke, kokteile 64 28 7 1 0

76

7. KUI KAUGEL ON TEIE ELUKOHAST LÄHIM ALKOHOOLSETE JOOKIDE MÜÜGIKOHT? (% vastanutest)

Müügikohta jõudmiseks kulub kuni 10 min 83

Müügikohta jõudmiseks kulub kuni 30 min 13

Müügikohta jõudmiseks kulub rohkem kui 30 min 4

8. KAS TE OLETE 2017. AASTAL OSTNUD ISE VÕI TEISTE KAUDU VÄLISMAALT ALKOHOOLSEID JOOKE, ET NEID TARBIDA EESTIS? Ostukogused on toodud ostja kohta keskmiselt liitrites.

Ei ostnud Ostsin Ostsin teiste Ostetud ise ega ise toodud alkoholi kogus

teiste kaudu kaasa jooke liitrites aastas

Viina 64 20 2 16 liitrit, 18 Lätist

Teisi kangeid jooke (viski, liköör jne) 60 26 2 6 liitrit, 6 Lätist

Veini, vahuveini 62 22 2 17 liitrit, 13 Lätist

Õlut 60 24 5 92 liitrit, 93 Lätist

Siidrit 73 8 0 31 liitrit, 14 Lätist

Long drinke, kokteile 74 7 0 21 liitrit, 25 Lätist

9. MILLISE OSA MOODUSTASID TEIE ENDA VÕI TEISTE POOLT VÄLISMAALT OSTETUD ALKOHOOLSED JOOGID TEIE ALKOHOLI KOGUTARBIMISEST 2017. AASTAL?

0 10 % 20 % 30 % 40 % 50 % 60 % 70 % 80 % 90 % 100 % Keskmiselt 50%

10. KAS TEIE TUTVUSRINGKONNAS ON INIMESI, KES KÄISID 2017. AASTAL LÄTIS EESMÄRGIGA OSTA SEALT AL-KOHOLI? (% vastanutest)

Jah, tean paljusid 33

Jah, tean mõnda 31

Ei tea kedagi 28

Ei oska öelda 8

11. KAS TEIE ISE KÄISITE 2017. AASTAL LÄTIS ALKOHOLI OSTMAS? (% vastanutest)

Jah, käisin spetsiaalselt alkoholi ostmas 18 keskmiselt 7,08 korda

Jah, ostsin läbisõidul või Lätis reisil olles 21 keskmiselt 2,80 korda

Kokku 34% ostis Lätist alkoholi kas spetsiaalselt või läbisõidul, reisil

Ei käinud 66 → jätkake küsimusest nr. 17

12. KUI SUURE RAHASUMMA EEST TE KESKMISELT 2017. AASTAL LÄTIST ALKOHOLI OSTSITE? Märkige palun ühe reisi keskmine alkoholiostu summa!

Kuni 10 € 13

10–50 € 27

51–100 € 25

101–200 € 14

201–500 € 14

Üle 500 € 7

13. KAS OSTSITE LÄTIST ALKOHOLI …? % Lätist alkoholi ostnud vastanutest, võis märkida mitu vastusvarianti

Ainult enda tarbeks 82

Ka sõpradele ja tuttavatele (kingituseks) 39

Ka sõpradele ja tuttavatele (paluti tuua raha eest) 24

Ka edasimüügiks 1

77

14. KUI SUURE OSA KOGU TEIE 2017. AASTAL OSTETUD ALKOHOLIST MOODUSTASID LÄTIST OSTETUD ALKOHOOLSED JOOGID?

Viin ja muu kange alkohol - keskmiselt 49%

0 10 % 20 % 30 % 40 % 50 % 60 % 70 % 80 % 90 % 100 %

Õlu - keskmiselt 53%

0 10 % 20 % 30 % 40 % 50 % 60 % 70 % 80 % 90 % 100 %

Lahja alkohol ja veinid – keskmiselt 41%

0 10 % 20 % 30 % 40 % 50 % 60 % 70 % 80 % 90 % 100 %

15. PALUME TEIL NÜÜD TEHA VÄIKE INVENTUUR JA MÄRKIDA, KUI SUUR ON HETKEL TEIE 2017. AASTAL LÄTIST OSTE-TUD ALKOHOOLSETE JOOKIDE VARU? % Lätist alkoholi ostnutest, varu on selle joogi ostja kohta

Ei ole varu Varutud alkoholi kogus liitrites

Viin 58 5,54 liitrit

Muu kange alkohol (viski, brändi, liköör jne) 49 3,95 liitrit

Vein, vahuvein 55 5,84 liitrit

Õlu 50 27,60 liitrit

Siider 72 7,40 liitrit

Long drink, kokteilid 72 12,93 liitrit 16. KUIDAS ON ALKOHOLI KODUSE VARU OLEMASOLU MÕJUTANUD TEIE ALKOHOLI TARBIMIST 2017. AASTAL?

Tarbin vähem 11

Tarbin sama palju 56

Tarbin rohkem 33

17. KUI KÄISITE 2017. AASTAL LÄTIS, SIIS MILLISEID KAUPU TE KAASA OSTSITE? % Lätist spetsiaalselt alkoholi ostnud vastanutest, võis märkida mitu vastusvarianti Tubakatooteid 45 Toiduaineid 64 Mootorikütust 60 Ehituskaupu 51 Aianduskaupu (istikud, lilled, seemned jm) 14 Rõivaid, jalatseid 28

Muud kaupa märkis 3% 18. KUI OSTSITE LÄTIST 2017. AASTAL KAUPU, SIIS KOKKU MILLISE SUMMA EEST? Lätist alkoholi ostnud vasta-jate keskmine

Ostsin 2017. aastal Lätist kaupu kokku 725 euro eest 19. KAS PLAANITE MINNA 2018. AASTAL LÄTTI KAUPU OSTMA? Jah, Tõenäoliselt jah, Tõenäoliselt Kindlasti Ei oska

kindlasti kui Lätis hind odavam mitte mitte öelda Alkoholi 19 14 12 42 13 Tubakatooteid 10 8 11 60 11 Toiduaineid 13 15 15 42 15

Mootorikütust 12 14 15 45 14 Ehituskaupu 13 16 13 45 13 Aianduskaupu (istikud, lilled jm) 8 12 15 50 15 Rõivaid, jalatseid 8 18 16 42 16 Muu kaupa märkis 1% vastanutest

78

20. KAS TEIE PERE VALMISTAS 2017. AASTAL ENDALE KODUS ALKOHOOLSEID JOOKE? Palun märkige kõikide jookide kohta. Jah, valmistas Ei valmistanud Koduõlut 7 93 Koduveini 10 90 Puskarit 2 98 Siidrit 3 97 21. MILLINE PEAKS TEIE HINNANGUL OLEMA EESTI RIIGI ALKOHOLIPOLIITIKA? (% vastanutest)

Võimalikult liberaalne (piiranguteta) 15

Väheste piirangutega 39

Rangete piirangutega 30

Ei oska öelda 16

22. KUI TÕSISED ON TEIE HINNANGUL JÄRGMISED ALKOHOLIGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS? (% vastanutest) Väga tõsine Tõsine Ei ole tõsine Ei oska öelda

Terviseprobleemid 37 43 10 10

Kodune vägivald 45 39 6 10

Isikuvastased kuriteod 39 42 9 10

Alkoholijoobes sõiduki juhtimine 56 36 4 4

Avaliku korra rikkumised 32 48 11 9

Salaalkoholi ost-müük 21 25 22 32

Alkoholist põhjustatud probleemid töökohal (töölt puudumine, töökohustuste mittetäitmine jm) 14 30 27 29

Alkoholismist põhjustatud töötus ja asotsiaalsus 27 40 13 20

Alkoholist põhjustatud pereprobleemid 35 45 8 12

Laste ja noorte alkoholi tarbimine 40 36 12 12

Üldine soosiv hoiak alkoholi tarbimisse 27 30 26 17

Vähesed teadmised alkoholi kahjulikkusest 22 32 25 21

20. MIDA TE ARVATE ALKOHOLI REKLAAMIST? (% vastanutest)

Võiks Võiks lubada Tuleks Ei oska lubada teatud piirangutega keelustada öelda

Reklaam televisioonis 7 28 60 5

Reklaam raadios 6 26 61 7

Reklaam ajalehtedes, ajakirjades 8 34 53 5

Reklaam tänaval 6 16 73 5

Reklaam Internetis, sotsiaalmeedias 8 26 60 6

Reklaam müügikohtades 21 37 36 6

Degusteerimised 26 34 32 8

21. MIDA PEAKS TEIE ARVATES ALKOHOLITARBIMISE VÄHENDAMISEKS TEGEMA? (% vastanutest) Kindlasti Võib-olla Seda Ei oska mitte öelda Avalikel üritustel ja nende kajastamisel mitte propageerida

alkoholi tarbimist 62 20 14 4

Tuleks teha rohkem saateid ja artikleid alkoholi kahjulikkusest 49 34 11 6

Tuleks edendada karskusliikumist 33 40 16 11

Alkoholi reklaami peaks piirama 63 25 8 4

Alkoholi reklaam tuleks ära keelata 44 22 27 7

Alkoholi müügikohti peaks vähendama 34 31 28 7

Alkoholiaktsiis peaks olema kõrgem ja alkohol kallim 15 19 58 8

79

Alkoholijoobes inimesi peaks õigusrikkumiste korral rangemalt karistama (nt sõiduki joobes juhtimisel) 70 19 7 4

Tuleks suurendada järelevalvet alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle (nt müük alaealisele, illegaalne müük) 68 25 3 4

Noortele peaks näitama alkoholi tarbimise negatiivseid tagajärgi 74 20 2 4

Noortele peaks looma rohkem vaba aja veetmise võimalusi 82 13 2 3

Inimesed ise peaks muutma oma suhtumist alkoholi tarbimisse ja olema teistele (sh lastele) paremaks eeskujuks 82 13 1 4

Mina ise peaksin vähendama oma alkoholitarbimist 25 26 38 11 24. MIS KELL VÕIKS TEIE ARVATES LÕPETADA ALKOHOOLSETE JOOKIDE MÜÜMISE RESTORANIDES, BAARIDES,

PUBIDES? (% vastanutest)

Keskööl, 00.00 37

Kell 01.00 7

Kell 02.00 5

Kell 03.00 4

Mingeid piiranguid pole vaja 29

Ei oska öelda 18

80

Lisa 2

KÜSITLUSTULEMUSTE PROTSENTJAOTUSED TAUSTTUNNUSTE LÕIKES Lisa 2.1

Hinnang eestimaalaste praegusele alkoholitarbimisele (% vastanutest)

Juuakse

vähe Juuakse mõõ-

dukalt Juuakse

palju Ei oska öelda

Keskmiselt 3 31 59 7

Regioon Põhja-Eesti 4 38 49 9

Kesk-Eesti 1 30 59 10

Kirde-Eesti 0 21 71 8

Lääne-Eesti 0 28 62 10

Lõuna-Eesti 4 25 68 3

Elukoht Tallinn 5 41 46 8

suur linn 2 28 64 6

väike linn 3 27 64 6

maa-asula 1 23 67 9

Rahvus eestlased 2 32 59 7

muu rahvus 5 28 59 8

Vanus 18–29-aastased 1 41 55 3

30–49-aastased 4 26 64 6

50–64-aastased 5 29 56 10

65–74-aastased 0 33 56 11

Sugu naised 2 19 70 9

mehed 4 43 47 6

Haridus I taseme haridus 3 35 57 5

II taseme haridus 3 32 58 7

III taseme haridus 3 27 62 8

Netosissetulek kuni 300 € 7 32 60 1

leibkonnaliikme 301–600 € 2 21 68 9

kohta kuus 601–900 € 1 39 54 6

üle 900 € 2 39 50 9

ei avalda 9 33 45 13

Alkoholi- kõik alkoholitarbijad 3 34 55 8

tarbimine rohked 1 13 65 21

mõõdukad 0 56 39 5

vähesed 5 24 63 8

mittetarbijad 1 18 75 6

81

Lisa 2.2

Hinnang elanike alkoholitarbimise vähendamise vajalikkusele Eestis (% vastanutest)

Jah Ei Ei oska öelda

Keskmiselt 65 17 18

Regioon Põhja-Eesti 57 22 21

Kesk-Eesti 67 8 25

Kirde-Eesti 86 5 9

Lääne-Eesti 66 19 15

Lõuna-Eesti 69 15 16

Elukoht Tallinn 56 25 19

suur linn 75 12 13

väike linn 70 11 19

maa-asula 67 13 20

Rahvus eestlased 60 21 19

muu rahvus 75 7 18

Vanus 18–29 aastased 64 29 7

30–49 aastased 63 16 21

50–64 aastased 64 12 24

65–74 aastased 75 9 16

Sugu naised 75 7 18

mehed 55 27 18

Haridus I taseme haridus 57 26 17

II taseme haridus 66 14 20

III taseme haridus 69 16 15

Netosissetulek kuni 300 € 80 12 8

leibkonnaliikme 301–600 € 72 10 18

kohta kuus 601–900 € 56 21 23

üle 900 € 53 26 21

ei avalda 65 20 15

Alkoholi- kõik alkoholitarbijad 62 20 18

tarbimine rohked 44 33 23

mõõdukad 41 35 24

vähesed 74 11 15

mittetarbijad 79 4 17

82

Lisa 2.3

Hinnang alkohoolsete jookide ostmisele 2017. aastal (sh teiste inimeste käest) (% vastanutest)

Jah, ainult Eestis

Jah, nii Eestis kui välismaal

Jah, ainult välismaal

Ei ostnud








suur linn 23 43 3 31


maa-asula 36 34 8 22




30–49-aastased 31 48 9 12

50–64-aastased 35 40 5 20

65–74-aastased 30 23 9 38


mehed 25 53 8 14






kohta kuus 601–900 € 27 61 4 8

üle 900 € 21 55 11 13





vähesed 42 42 5 11


83

Lisa 2.4

Hinnang alkohoolsete jookide ostmise kohtadele Eestis 2017. aastal - supermarketist (% Eestis 2017. a alkoholi ostnud vastanutest, n=652)

Sageli Vahetevahel Ei ostnud

Keskmiselt 25 62 13


Kesk-Eesti 16 64 20

Kirde-Eesti 18 65 17




suur linn 29 55 16


maa-asula 13 64 23


muu rahvus 29 65 6


30–49 aastased 26 61 13

50–64 aastased 20 62 18

65–74 aastased 8 67 25

Sugu naised 18 68 14

mehed 30 58 12






kohta kuus 601–900 € 34 57 9

üle 900 € 32 64 4

ei avalda 24 67 9



mõõdukad 41 50 9

vähesed 16 71 13


84

Hinnang alkohoolsete jookide ostmise kohtadele Eestis 2017. aastal - lähikauplusest (% Eestis 2017. a alkoholi ostnud vastanutest, n=596)


Keskmiselt 21 58 21


Kesk-Eesti 20 76 4

Kirde-Eesti 16 39 45




suur linn 25 44 31


maa-asula 12 69 19


muu rahvus 27 47 26


30–49 aastased 17 57 26

50–64 aastased 15 67 18

65–74 aastased 6 83 11

Sugu naised 15 62 23

mehed 27 55 18






kohta kuus 601–900 € 22 56 22

üle 900 € 22 54 24

ei avalda 12 69 19



mõõdukad 35 55 10

vähesed 12 60 28


85

Hinnang alkohoolsete jookide ostmise kohtadele Eestis 2017. aastal - spetsiaalsest alkoholipoest (% Eestis 2017. a alkoholi ostnud vastanutest, n=517)


Keskmiselt 13 43 44


Kesk-Eesti 0 38 62

Kirde-Eesti 6 61 33




suur linn 16 55 29

väike linn 3 48 49

maa-asula 6 26 68


muu rahvus 9 61 30


30–49 aastased 6 50 44

50–64 aastased 7 51 42

65–74 aastased 10 42 48

Sugu naised 2 40 58

mehed 23 48 29






kohta kuus 601–900 € 20 48 32

üle 900 € 19 44 37

ei avalda 0 25 75



mõõdukad 22 53 25

vähesed 2 39 59


86

Hinnang alkohoolsete jookide ostmise kohtadele Eestis 2017. aastal - bensiinijaamast (% Eestis 2017. a alkoholi ostnud vastanutest, n=456)


Keskmiselt 4 11 85


Kesk-Eesti 0 15 85

Kirde-Eesti 0 3 97




suur linn 0 18 82

väike linn 1 9 90

maa-asula 0 14 86


muu rahvus 0 1 99


30–49 aastased 0 11 89

50–64 aastased 0 4 96

65–74 aastased 1 0 99

Sugu naised 0 9 91

mehed 8 13 79






kohta kuus 601–900 € 14 5 81

üle 900 € 1 17 82

ei avalda 7 0 93



mõõdukad 10 18 72

vähesed 0 5 95


87

Hinnang alkohoolsete jookide ostmise kohtadele Eestis 2017. aastal - Eesti e-poest (% Eestis 2017. a alkoholi ostnud vastanutest, n=435)


Keskmiselt 0 2 98


Kesk-Eesti 0 3 97

Kirde-Eesti 0 0 100


Lõuna-Eesti 0 1 99


suur linn 0 1 99

väike linn 0 2 98

maa-asula 0 2 98


muu rahvus 0 2 98


30–49 aastased 0 3 97

50–64 aastased 0 1 99

65–74 aastased 0 0 100

Sugu naised 0 3 97

mehed 0 2 98






kohta kuus 601–900 € 0 2 98

üle 900 € 0 4 96

ei avalda 0 0 100



mõõdukad 0 3 97

vähesed 0 1 99


88

Hinnang alkohoolsete jookide ostmise kohtadele Eestis 2017. aastal - välismaa e-poest (% Eestis 2017. a alkoholi ostnud vastanutest, n=429)


Keskmiselt 0 1 99


Kesk-Eesti 0 3 97

Kirde-Eesti 0 0 100




suur linn 0 1 99

väike linn 0 2 98

maa-asula 0 0 100


muu rahvus 0 0 100


30–49 aastased 0 1 99

50–64 aastased 0 0 100

65–74 aastased 0 1 99

Sugu naised 0 0 100

mehed 0 2 98






kohta kuus 601–900 € 0 0 100

üle 900 € 0 1 99

ei avalda 0 0 100



mõõdukad 0 2 98

vähesed 0 0 100


89

Hinnang alkohoolsete jookide ostmise kohtadele Eestis 2017. aastal - teiste inimeste käest (% Eestis 2017. a alkoholi ostnud vastanutest, n=456)


Keskmiselt 8 8 84


Kesk-Eesti 0 9 91

Kirde-Eesti 0 1 99


Lõuna-Eesti 2 3 95


suur linn 17 2 81

väike linn 1 4 95

maa-asula 2 5 93


muu rahvus 0 12 88


30–49 aastased 2 10 88

50–64 aastased 1 3 96

65–74 aastased 2 6 92

Sugu naised 0 4 96

mehed 15 12 73






kohta kuus 601–900 € 16 5 79

üle 900 € 12 14 74

ei avalda 0 3 97



mõõdukad 19 13 68

vähesed 0 4 96


90

Lisa 2.5

Lähima alkohoolsete jookide müügikoha kaugus elukohast

(% vastanutest)

Müügikohta jõudmiseks kulub kuni

10 min

Müügikohta jõudmiseks kulub kuni

30 min

Müügikohta jõudmiseks

kulub rohkem kui 30 min

Keskmiselt 83 13 4


Kesk-Eesti 82 12 6

Kirde-Eesti 85 14 1




suur linn 93 7 0

väike linn 87 11 2

maa-asula 66 23 11


muu rahvus 89 10 1

Vanus 18 – 29-aastased 89 11 0

30 – 49-aastased 86 11 3

50 – 64-aastased 76 18 6

65 – 74-aastased 79 14 7

Sugu naised 84 14 2

mehed 82 13 5






kohta kuus 601–900 € 88 11 1

üle 900 € 88 11 1

ei avalda 74 23 3



mõõdukad 89 9 2

vähesed 84 13 3


91

Lisa 2.6

Alkohoolsete jookide isiklik tarbimine (% vastanutest)

Ei joo üldse Joon vähe Joon mõõdu-

kalt Joon palju










maa-asula 20 53 17 10



Vanus 18 – 29-aastased 19 48 30 3

30 – 49-aastased 12 52 28 8

50 – 64-aastased 17 52 25 6

65 – 74-aastased 28 56 15 1


mehed 15 39 38 8






kohta kuus 601–900 € 7 50 38 5

üle 900 € 13 44 35 8


92

Lisa 2.7

Alkohoolsete jookide tarbimise sagedus 2017. aastal (% alkoholitarbijatest)

V I I N

Ei joo seda üldse


Jõin 1-3 korda kuus

Jõin 1-2 korda näda-

las

Jõin peaaegu iga

päev

Keskmiselt 46 38 12 3 1


Kesk-Eesti 56 35 7 2 0



Lõuna-Eesti 47 35 11 7 0


suur linn 50 31 17 1 1

väike linn 56 37 5 2 0

maa-asula 48 31 13 8 0


muu rahvus 57 31 8 4 0

Vanus 18–29-aastased 54 35 11 0 0

30–49-aastased 47 38 10 4 1

50–64-aastased 43 39 14 3 1

65–74-aastased 43 38 14 5 0

Sugu naised 71 24 4 1 0

mehed 24 51 19 5 1





leibkonnaliikme 301–600 € 55 32 7 6 0

kohta kuus 601–900 € 42 44 9 4 1

üle 900 € 39 39 21 1 0

ei avalda 37 52 8 0 3

Alkoholi- rohked 9 27 31 29 4

tarbimine mõõdukad 20 51 24 4 1

vähesed 64 32 3 1 0

93

Alkohoolsete jookide tarbimise sagedus 2017. aastal (järg) (% alkoholitarbijatest)

V I S K I , B R Ä N D I , L I K Ö Ö R j n e

Ei joo

seda üldse Mõned kor-rad aastas



las

Jõin peaaegu iga

päev



Kesk-Eesti 40 47 13 0 0





suur linn 44 33 20 3 0

väike linn 35 53 11 1 0

maa-asula 47 37 15 1 0


muu rahvus 40 39 18 3 0

Vanus 18–29-aastased 41 38 20 1 0

30–49-aastased 33 50 15 2 0

50–64-aastased 39 42 15 4 0

65–74-aastased 38 47 14 1 0


mehed 20 51 26 3 0






kohta kuus 601–900 € 31 55 11 3 0

üle 900 € 27 42 28 3 0

ei avalda 22 50 19 9 0



vähesed 50 42 7 1 0

94


V E I N , V A H U V E I N

Ei joo seda üldse




las

Jõin peaaegu iga

päev



Kesk-Eesti 11 61 26 2 0





suur linn 13 65 14 8 0


maa-asula 15 59 22 3 1


muu rahvus 13 67 13 7 0

Vanus 18–29-aastased 15 70 9 6 0

30–49-aastased 12 59 23 5 1

50–64-aastased 12 56 25 6 1

65–74-aastased 10 72 16 1 1


mehed 15 62 18 4 1






kohta kuus 601–900 € 12 64 15 7 2

üle 900 € 12 50 26 10 2

ei avalda 28 35 35 1 1



vähesed 13 68 17 2 0

95


Õ L U

Ei joo seda üldse




las

Jõin peaaegu iga

päev



Kesk-Eesti 40 31 14 14 1





suur linn 43 19 21 15 2

väike linn 48 21 18 11 2

maa-asula 40 27 13 12 8


muu rahvus 49 27 12 9 3

Vanus 18–29-aastased 27 20 25 17 11

30–49-aastased 35 23 17 16 9

50–64-aastased 36 25 19 12 8

65–74-aastased 47 20 19 11 3


mehed 17 18 25 27 13






kohta kuus 601–900 € 32 19 17 16 16

üle 900 € 18 25 24 27 6

ei avalda 21 23 33 13 10



vähesed 49 31 16 4 0

96


S I I D E R

Ei joo seda üldse




las

Jõin peaaegu iga

päev



Kesk-Eesti 48 34 16 2 0





suur linn 68 26 6 0 0

väike linn 48 32 15 5 0

maa-asula 61 29 9 1 0



Vanus 18–29-aastased 44 41 14 1 0

30–49-aastased 50 35 13 2 0

50–64-aastased 68 24 6 2 0

65–74-aastased 76 21 0 3 0


mehed 55 34 10 1 0






kohta kuus 601–900 € 66 23 10 1 0

üle 900 € 49 43 7 1 0

ei avalda 47 32 21 0 0



vähesed 60 30 9 1 0

97


L O N G D R I N G I D ,

K O K T E I L I D

Ei joo

seda üldse Mõned kor-rad aastas



las

Jõin peaaegu iga

päev



Kesk-Eesti 67 14 17 2 0





suur linn 55 39 5 1 0

väike linn 66 21 12 1 0

maa-asula 60 33 5 1 1



Vanus 18–29-aastased 35 55 10 0 0

30–49-aastased 56 32 9 3 0

50–64-aastased 64 27 7 1 1

65–74-aastased 78 19 2 1 0


mehed 53 36 10 1 0






kohta kuus 601–900 € 58 31 10 1 0

üle 900 € 46 45 8 1 0

ei avalda 64 21 15 0 0



vähesed 66 30 4 0 0

98

Lisa 2.8

Hinnang tutvusringkonnas inimeste olemasolule, kes käisid 2017. aastal Lätis eesmärgiga osta sealt alkoholi

(% vastanutest)

Jah, tean pal-jusid

Jah, tean mõnda

Ei tea kedagi Ei oska öelda








suur linn 26 19 45 10





Vanus 18 – 29-aastased 35 28 31 6

30 – 49-aastased 42 35 17 6

50 – 64-aastased 23 33 33 11

65 – 74-aastased 20 22 45 13


mehed 44 30 22 4






kohta kuus 601–900 € 45 29 23 3

üle 900 € 39 37 19 5





vähesed 22 36 33 9


99

Lisa 2.9

Alkoholi ostmas käimine Lätist 2017. aastal (% vastanutest)

Jah, käisin spetsiaalselt alkoholi ost-

mas

Jah, ostsin lä-bisõidul või

Lätis reisil ol-les

Ostis Lätist al-koholi spet-siaalselt või läbisõidul

Ei käinud








suur linn 17 11 25 75


maa-asula 19 24 36 64



Vanus 18 – 29-aastased 22 15 33 67

30 – 49-aastased 23 28 44 56

50 – 64-aastased 13 20 27 73

65 – 74-aastased 8 11 20 80


mehed 29 27 48 52






kohta kuus 601–900 € 29 21 44 56

üle 900 € 25 32 48 52

ei avalda 20 22 47 53

100

Lisa 2.10

Hinnang, milline peaks olema Eesti riigi alkoholipoliitika (% vastanutest)

Võimalikult li-beraalne

Väheste pii-rangutega

Rangete pii-rangutega

Ei oska öelda








suur linn 12 40 37 11


maa-asula 15 41 25 19



Vanus 18 – 29-aastased 17 33 47 3

30 – 49-aastased 12 43 27 18

50 – 64-aastased 17 39 24 20

65 – 74-aastased 11 37 27 25


mehed 21 48 23 8






kohta kuus 601–900 € 21 43 22 14

üle 900 € 13 51 29 7

ei avalda 12 32 42 14




vähesed 10 37 34 19


101

Lisa 2.11

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Terviseprobleemid

Väga tõsine Tõsine Ei ole tõsine Ei oska öelda








suur linn 36 52 5 7





Vanus 18 – 29-aastased 33 45 16 6

30 – 49-aastased 41 39 11 9

50 – 64-aastased 35 45 6 14

65 – 74-aastased 39 48 5 8


mehed 29 45 17 9






kohta kuus 601–900 € 18 57 14 11

üle 900 € 32 43 13 12





vähesed 41 47 5 7


102

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Kodune vägivald









suur linn 51 43 2 4





Vanus 18 – 29-aastased 46 43 8 3

30 – 49-aastased 51 33 7 9

50 – 64-aastased 41 38 5 16

65 – 74-aastased 35 48 5 12


mehed 35 42 12 11






kohta kuus 601–900 € 34 46 9 11

üle 900 € 44 37 7 12

ei avalda 54 37 4 5




vähesed 49 41 2 8


103

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Isikuvastased kuriteod









suur linn 39 53 4 4





Vanus 18 – 29-aastased 44 35 14 7

30 – 49-aastased 41 41 8 10

50 – 64-aastased 32 46 8 14

65 – 74-aastased 39 43 5 13


mehed 30 46 14 10






kohta kuus 601–900 € 24 48 15 13

üle 900 € 33 46 9 12

ei avalda 51 32 8 9




vähesed 47 40 5 8


104

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Alkoholijoobes sõiduki juhtimine









suur linn 60 38 1 1


maa-asula 58 34 3 5




30 – 49-aastased 57 34 6 3

50 – 64-aastased 58 31 2 9

65 – 74-aastased 58 35 5 2


mehed 45 44 7 4






kohta kuus 601–900 € 46 48 3 3

üle 900 € 49 41 6 4

ei avalda 63 29 4 4




vähesed 61 34 2 3


105

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Avaliku korra rikkumised









suur linn 30 59 6 5


maa-asula 34 46 10 10



Vanus 18 – 29-aastased 37 50 12 1

30 – 49-aastased 34 45 13 8

50 – 64-aastased 27 50 10 13

65 – 74-aastased 31 50 7 12


mehed 25 50 17 8






kohta kuus 601–900 € 19 61 13 7

üle 900 € 30 46 16 8

ei avalda 43 50 0 7




vähesed 32 51 8 9


106

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Salaalkoholi ost-müük









suur linn 22 25 27 26


maa-asula 20 23 17 40



Vanus 18 – 29-aastased 35 19 28 18

30 – 49-aastased 21 22 21 36

50 – 64-aastased 12 29 21 38

65 – 74-aastased 17 33 16 34


mehed 21 22 29 28






kohta kuus 601–900 € 16 26 21 37

üle 900 € 20 26 30 24

ei avalda 37 15 24 24




vähesed 14 29 22 35


107

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Alkoholist põhjustatud probleemid töökohal (töölt puudumine, töökohustuste mittetäitmine jm)









suur linn 12 37 26 25


maa-asula 13 27 26 34



Vanus 18 – 29-aastased 16 31 39 14

30 – 49-aastased 17 29 25 29

50 – 64-aastased 9 32 24 35

65 – 74-aastased 14 29 16 41


mehed 12 26 37 25






kohta kuus 601–900 € 7 34 29 30

üle 900 € 10 25 40 25

ei avalda 38 19 24 19




vähesed 13 38 19 30


108

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Alkoholismist põhjustatud töötus ja asotsiaalsus









suur linn 18 55 10 17


maa-asula 30 42 10 18



Vanus 18 – 29-aastased 28 37 19 16

30 – 49-aastased 31 36 13 20

50 – 64-aastased 22 48 10 20

65 – 74-aastased 21 42 10 27


mehed 21 38 19 22






kohta kuus 601–900 € 16 41 20 23

üle 900 € 16 47 20 17





vähesed 27 45 10 18


109

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Alkoholist põhjustatud pereprobleemid









suur linn 30 60 5 5






30 – 49-aastased 39 38 10 13

50 – 64-aastased 30 51 5 14

65 – 74-aastased 30 51 7 12


mehed 26 49 14 11






kohta kuus 601–900 € 24 53 14 9

üle 900 € 26 49 9 16





vähesed 39 46 5 10


110

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Laste ja noorte alkoholi tarbimine









suur linn 39 52 1 8


maa-asula 36 36 13 15



Vanus 18 – 29-aastased 35 39 18 8

30 – 49-aastased 40 33 14 13

50 – 64-aastased 44 37 6 13

65 – 74-aastased 41 40 6 13


mehed 33 37 17 13






kohta kuus 601–900 € 36 36 15 13

üle 900 € 29 39 19 13

ei avalda 49 23 16 12




vähesed 42 38 9 11


111

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Üldine soosiv hoiak alkoholi tarbimisse









suur linn 29 23 28 20


maa-asula 24 35 22 19



Vanus 18 – 29-aastased 28 20 40 12

30 – 49-aastased 33 30 22 15

50 – 64-aastased 20 34 22 24

65 – 74-aastased 20 40 19 21


mehed 20 27 40 13






kohta kuus 601–900 € 15 36 32 17

üle 900 € 22 23 39 16

ei avalda 43 16 16 25




vähesed 29 33 21 17


112

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Vähesed teadmised alkoholi tarbimise kahjulikkusest









suur linn 22 34 24 20


maa-asula 22 33 21 24



Vanus 18 – 29-aastased 23 22 38 17

30 – 49-aastased 27 31 23 19

50 – 64-aastased 17 38 20 25

65 – 74-aastased 19 39 16 26


mehed 20 30 34 16






kohta kuus 601–900 € 12 32 31 25

üle 900 € 16 28 40 16

ei avalda 42 20 22 16




vähesed 22 36 20 22


113

Lisa 2.12 Elanike hinnangud meetmetele alkoholireklaamide lubatavusele

Reklaam televisioonis (% vastanutest)

Võiks lubada

Lubada pii-rangutega

Tuleks keelus-tada

Ei oska öelda








suur linn 1 29 65 5


maa-asula 5 27 62 6




30–49-aastased 5 34 54 7

50–64-aastased 4 21 71 4

65–74-aastased 5 22 70 3


mehed 9 34 51 6






kohta kuus 601–900 € 10 28 55 7

üle 900 € 9 40 48 3


Suhtumine pooldajad 2 23 72 3

alkoholitarbimise vastased 30 40 26 4

vähendamisse ükskõiksed, kahtlejad 4 34 50 12




vähesed 4 24 68 4


114

Elanike hinnangud meetmetele alkoholireklaamide lubatavusele (järg)

Reklaam raadios (% vastanutest)

Võiks lubada


Tuleks keelus-tada

Ei oska öelda








suur linn 1 30 63 6


maa-asula 3 25 64 8




30–49-aastased 4 32 56 8

50–64-aastased 4 19 71 6

65–74-aastased 5 21 69 5


mehed 9 32 52 7






kohta kuus 601–900 € 9 20 62 9

üle 900 € 8 40 47 5








vähesed 4 23 67 6


115


Reklaam ajalehtedes, ajakirjades (% vastanutest)

Võiks lubada


Tuleks keelus-tada

Ei oska öelda








suur linn 4 36 53 7


maa-asula 6 29 60 5




30–49-aastased 6 38 49 7

50–64-aastased 5 29 59 7

65–74-aastased 5 26 65 4


mehed 11 35 47 7






kohta kuus 601–900 € 10 36 45 9

üle 900 € 10 43 42 5

ei avalda 8 35 53 4







vähesed 5 33 58 4


116


Reklaam tänaval (% vastanutest)

Võiks lubada


Tuleks keelus-tada

Ei oska öelda



Kesk-Eesti 0 7 89 4





suur linn 2 13 80 5


maa-asula 4 13 77 6




30–49-aastased 4 23 65 8

50–64-aastased 4 10 82 4

65–74-aastased 4 10 83 3


mehed 9 20 65 6






kohta kuus 601–900 € 10 21 62 7

üle 900 € 9 21 65 5

ei avalda 4 17 75 4







vähesed 1 14 77 5


117


Reklaam internetis, sotsiaalmeedias (% vastanutest)

Võiks lubada


Tuleks keelus-tada

Ei oska öelda








suur linn 2 24 67 7


maa-asula 4 18 71 7




30–49-aastased 5 31 56 8

50–64-aastased 5 22 68 5

65–74-aastased 5 24 63 8


mehed 11 27 55 7






kohta kuus 601–900 € 11 34 48 7

üle 900 € 11 31 54 4








vähesed 5 26 64 5


118


Reklaam müügikohtades (% vastanutest)

Võiks lubada


Tuleks keelus-tada

Ei oska öelda














30–49-aastased 21 39 32 8

50–64-aastased 20 36 40 4

65–74-aastased 13 38 41 8


mehed 25 34 34 7






kohta kuus 601–900 € 34 35 24 7

üle 900 € 25 44 28 3

ei avalda 19 26 32 23







vähesed 19 37 39 5


119


Degusteerimised (% vastanutest)

Võiks lubada


Tuleks keelus-tada

Ei oska öelda










maa-asula 19 32 39 10




30–49-aastased 25 36 29 10

50–64-aastased 24 37 29 10

65–74-aastased 14 37 41 8


mehed 32 31 30 7






kohta kuus 601–900 € 38 32 22 8

üle 900 € 33 37 25 5

ei avalda 17 43 16 24







vähesed 20 38 33 9


120

Lisa 2.13 Elanike hinnangud meetmetele alkoholitarbimise vähendamiseks

Avalikel üritustel ja nende kajastamisel mitte propageerida alkoholi tarbimist (% vastanutest)

Kindlasti Võib-olla Seda mitte Ei oska öelda














30–49-aastased 62 20 12 6

50–64-aastased 71 19 6 4

65–74-aastased 74 17 5 4


mehed 52 21 21 6






kohta kuus 601–900 € 50 28 13 9

üle 900 € 52 24 21 3








vähesed 70 19 8 3


121

Elanike hinnangud meetmetele alkoholitarbimise vähendamiseks (järg) Tuleks teha rohkem saateid ja artikleid alkoholi kahjulikkusest (% vastanutest)











maa-asula 57 29 7 7




30–49-aastased 50 31 11 8

50–64-aastased 47 39 7 7

65–74-aastased 64 29 3 4


mehed 37 40 15 8






kohta kuus 601–900 € 43 38 10 9

üle 900 € 33 36 23 8








vähesed 53 33 9 5


122

Elanike hinnangud meetmetele alkoholitarbimise vähendamiseks (järg) Tuleks edendada karskusliikumist (% vastanutest)















30–49-aastased 32 38 17 13

50–64-aastased 33 40 13 14

65–74-aastased 48 39 4 9


mehed 27 41 21 11






kohta kuus 601–900 € 15 46 26 13

üle 900 € 28 41 24 7








vähesed 35 43 13 9


123

Elanike hinnangud meetmetele alkoholitarbimise vähendamiseks (järg) Alkoholi reklaami peaks piirama (% vastanutest)









suur linn 64 30 5 1


maa-asula 72 20 5 3




30–49-aastased 61 26 8 5

50–64-aastased 68 25 5 2

65–74-aastased 75 21 2 2


mehed 55 28 12 5






kohta kuus 601–900 € 49 32 12 7

üle 900 € 52 33 12 3

ei avalda 64 8 8 20







vähesed 71 22 5 2


124

Elanike hinnangud meetmetele alkoholitarbimise vähendamiseks (järg) Alkoholi reklaam tuleks ära keelata (% vastanutest)















30–49-aastased 39 23 30 8

50–64-aastased 49 22 22 7

65–74-aastased 58 28 11 3


mehed 41 21 31 7






kohta kuus 601–900 € 31 25 35 9

üle 900 € 33 21 42 4

ei avalda 31 30 18 21







vähesed 48 25 22 5


125

Elanike hinnangud meetmetele alkoholitarbimise vähendamiseks (järg)

Alkoholi müügikohti peaks vähendama (% vastanutest)















30–49-aastased 30 31 30 9

50–64-aastased 29 39 25 7

65–74-aastased 48 34 12 6


mehed 30 24 37 9






kohta kuus 601–900 € 23 34 30 13

üle 900 € 23 30 42 5

ei avalda 34 25 24 17







vähesed 37 36 23 4


126


Alkoholiaktsiis peaks olema kõrgem ja alkohol kallim (% vastanutest)















30–49-aastased 10 19 63 8

50–64-aastased 11 15 66 8

65–74-aastased 14 22 48 16


mehed 11 16 67 6






kohta kuus 601–900 € 6 20 65 9

üle 900 € 15 18 60 7








vähesed 13 26 54 7


127


Alkoholijoobes inimesi peaks õigusrikkumiste korral rangemalt karistama (% vastanutest)









suur linn 75 20 5 0


maa-asula 68 20 6 6




30–49-aastased 65 20 10 5

50–64-aastased 70 23 2 5

65–74-aastased 80 16 2 2


mehed 60 25 10 5






kohta kuus 601–900 € 66 22 6 6

üle 900 € 55 28 12 5

ei avalda 71 21 8 0







vähesed 77 16 4 3


128


Tuleks suurendada järelevalvet alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle (% vastanutest)









suur linn 68 30 0 2


maa-asula 74 19 3 4




30–49-aastased 69 22 4 5

50–64-aastased 69 25 1 5

65–74-aastased 77 22 0 1


mehed 63 30 3 4






kohta kuus 601–900 € 69 24 1 6

üle 900 € 58 32 6 4

ei avalda 70 23 4 3







vähesed 71 24 2 3


129


Noortele peaks näitama alkoholi tarbimise negatiivseid tagajärgi (% vastanutest)









suur linn 77 22 0 1


maa-asula 76 19 2 3




30–49-aastased 72 20 3 5

50–64-aastased 72 24 1 3

65–74-aastased 82 15 0 3


mehed 70 23 3 4






kohta kuus 601–900 € 70 22 1 7

üle 900 € 61 32 4 3

ei avalda 74 21 0 5







vähesed 81 16 1 2


130


Noortele peaks looma rohkem vaba aja veetmise võimalusi (% vastanutest)









suur linn 86 11 1 2


maa-asula 81 15 1 3




30–49-aastased 82 11 3 4

50–64-aastased 83 11 2 4

65–74-aastased 81 17 0 2


mehed 82 12 1 5






kohta kuus 601–900 € 79 13 2 6

üle 900 € 75 17 4 4

ei avalda 75 25 0 0







vähesed 84 13 1 2


131


Inimesed ise peaks muutma oma suhtumist alkoholi tarbimisse ja olema teistele (sh lastele) paremaks eesku-juks

(% vastanutest)









suur linn 88 12 0 0


maa-asula 89 9 0 2




30–49-aastased 84 9 3 4

50–64-aastased 77 19 1 3

65–74-aastased 81 17 0 2


mehed 78 15 0 7






kohta kuus 601–900 € 79 14 1 6

üle 900 € 81 16 1 2

ei avalda 70 30 0 0







vähesed 82 14 0 4


132


Mina ise peaksin vähendama oma alkoholitarbimist (% vastanutest)











maa-asula 26 27 34 13




30–49-aastased 26 27 37 10

50–64-aastased 23 31 29 17

65–74-aastased 28 25 34 13


mehed 30 28 32 10






kohta kuus 601–900 € 28 32 28 12

üle 900 € 24 32 36 8








vähesed 18 25 46 11


133

Lisa 2.14 Alkohoolsete jookide müügi lõpetamise soovitav kellaaeg restoranides, baarides, pubides elanike hinnangul

(% vastanutest)

Kesköö, 00.00

Kell 01.00

Kell 02.00

Kell 03.00

Mingeid piiranguid pole vaja

Ei oska öelda

Keskmiselt 37 7 5 4 29 18

Regioon Põhja-Eesti 32 5 6 3 39 15

Kesk-Eesti 41 11 2 12 13 21

Kirde-Eesti 58 9 2 0 8 23

Lääne-Eesti 33 8 4 8 32 15

Lõuna-Eesti 35 9 5 3 25 23

Elukoht Tallinn 32 4 5 3 43 13

suur linn 46 10 2 3 21 18

väike linn 45 10 2 8 12 23

maa-asula 32 7 6 4 29 22

Rahvus eestlased 30 8 6 5 32 19

muu rahvus 51 6 3 3 19 18

Vanus 18–29-aastased 36 5 5 6 45 3

30–49-aastased 30 8 4 6 31 21

50–64-aastased 42 7 4 2 25 20

65–74-aastased 45 8 6 1 7 33

Sugu naised 45 8 4 3 19 21

mehed 28 7 5 5 39 16

Haridus I taseme haridus 41 1 2 0 33 23

II taseme haridus 38 8 5 6 26 17

III taseme haridus 34 9 6 3 30 18

Netosissetulek kuni 300 € 54 2 3 1 16 24

leibkonna- 301–600 € 41 10 4 3 19 23

liikme kohta 601–900 € 30 7 4 9 32 18

kuus üle 900 € 25 8 9 4 47 7

ei avalda 26 0 1 4 48 21

Suhtumine pooldajad 46 9 6 3 19 17

alkoholitarbimise vastased 15 3 1 6 68 7

vähendamisse ükskõiksed, kahtlejad 23 5 4 8 27 33

Alkoholi- kõik alkoholitarbijad 34 8 5 5 32 16

tarbimine rohked 14 5 5 1 69 6

mõõdukad 21 6 7 9 43 14

vähesed 42 9 4 3 24 18

mittetarbijad 48 5 4 1 13 29

134

Lisa 2.15

Elanike plaanid minna 2018. aastal Lätti kaupu ostma - alkoholi (% vastanutest)

Jah, kind-

lasti

Tõenäoliselt jah, kui Lätis

hind oda-vam

Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte

Ei oska öelda



Kesk-Eesti 7 16 14 45 18


Lääne-Eesti 24 10 14 42 10

Lõuna-Eesti 21 28 10 28 13


suur linn 13 12 3 66 6

väike linn 13 20 8 48 11

maa-asula 17 16 20 32 15



Vanus 18–29-aastased 25 10 13 39 13

30–49-aastased 23 16 14 34 13

50–64-aastased 13 15 11 48 13

65–74-aastased 5 13 7 66 9


mehed 29 19 9 29 14






kohta kuus 601–900 € 27 20 9 33 11

üle 900 € 30 15 15 30 10

ei avalda 36 7 16 14 27

Alkoholi- kõik alkoholitarbijad 23 16 13 35 13

tarbimine rohked 56 18 6 9 11

mõõdukad 41 27 9 12 11

vähesed 10 10 17 49 14

mittetarbijad 0 3 7 80 10

135

Elanike plaanid minna 2018. aastal Lätti kaupu ostma - tubakatooteid (% vastanutest)

Jah, kind-

lasti


hind oda-vam


Kindlasti mitte

Ei oska öelda



Kesk-Eesti 2 11 10 61 16





suur linn 9 7 1 79 4


maa-asula 10 9 19 52 10



Vanus 18–29-aastased 19 3 10 55 13

30–49-aastased 11 12 14 52 11

50–64-aastased 5 7 10 68 10

65–74-aastased 1 5 7 81 6


mehed 17 11 9 50 13






kohta kuus 601–900 € 13 14 9 58 6

üle 900 € 19 4 12 56 9

ei avalda 10 0 23 30 37



mõõdukad 26 15 11 39 9

vähesed 3 3 12 70 12


136

Elanike plaanid minna 2018. aastal Lätti kaupu ostma - toiduaineid (% vastanutest)

Jah, kind-

lasti


hind oda-vam


Kindlasti mitte

Ei oska öelda



Kesk-Eesti 3 19 12 49 17


Lääne-Eesti 15 17 16 34 18

Lõuna-Eesti 17 28 14 24 17


suur linn 10 10 5 65 10

väike linn 12 23 11 43 11

maa-asula 10 21 20 28 21



Vanus 18–29-aastased 21 5 12 49 13

30–49-aastased 14 20 17 30 19

50–64-aastased 7 18 15 46 14

65–74-aastased 7 14 10 59 10


mehed 19 20 14 32 15






kohta kuus 601–900 € 18 22 14 37 9

üle 900 € 17 12 19 41 11

ei avalda 23 7 18 19 33



mõõdukad 26 25 16 22 11

vähesed 7 12 14 48 19


137

Elanike plaanid minna 2018. aastal Lätti kaupu ostma - mootorikütust (% vastanutest)

Jah, kind-

lasti


hind oda-vam


Kindlasti mitte

Ei oska öelda



Kesk-Eesti 2 19 14 52 13


Lääne-Eesti 16 10 20 37 17

Lõuna-Eesti 11 26 20 27 16


suur linn 11 4 6 70 9

väike linn 4 23 10 52 11

maa-asula 10 18 26 30 16



Vanus 18–29-aastased 20 9 9 50 12

30–49-aastased 13 16 19 36 16

50–64-aastased 6 16 15 48 15

65–74-aastased 6 13 9 63 9


mehed 20 20 14 29 17






kohta kuus 601–900 € 16 22 9 42 11

üle 900 € 19 10 21 40 10

ei avalda 26 10 17 18 29



mõõdukad 30 21 13 23 13

vähesed 5 11 15 53 16


138

Elanike plaanid minna 2018. aastal Lätti kaupu ostma - ehituskaupu (% vastanutest)

Jah, kind-

lasti


hind oda-vam


Kindlasti mitte

Ei oska öelda



Kesk-Eesti 3 19 18 47 13


Lääne-Eesti 16 15 14 39 16

Lõuna-Eesti 18 35 11 24 12


suur linn 10 9 5 69 7

väike linn 8 24 11 47 10

maa-asula 12 23 20 28 17



Vanus 18–29-aastased 22 6 11 50 11

30–49-aastased 14 23 14 34 15

50–64-aastased 6 16 15 48 15

65–74-aastased 4 10 10 67 9


mehed 17 21 13 32 17






kohta kuus 601–900 € 15 24 13 40 8

üle 900 € 15 12 16 45 12

ei avalda 18 16 15 19 32



mõõdukad 28 21 12 27 12

vähesed 8 12 15 50 15


139

Elanike plaanid minna 2018. aastal Lätti kaupu ostma - aianduskaupu (% vastanutest)

Jah, kind-

lasti


hind oda-vam


Kindlasti mitte

Ei oska öelda



Kesk-Eesti 3 14 14 55 14



Lõuna-Eesti 13 23 16 32 16


suur linn 2 14 4 72 8

väike linn 5 16 16 51 12

maa-asula 10 14 23 33 20



Vanus 18–29-aastased 13 11 7 56 13

30–49-aastased 7 14 19 44 16

50–64-aastased 6 13 15 49 17

65–74-aastased 3 9 12 62 14


mehed 11 18 15 38 18






kohta kuus 601–900 € 12 17 16 45 10

üle 900 € 7 14 17 49 13

ei avalda 10 11 17 31 31



mõõdukad 15 22 16 34 13

vähesed 5 8 15 55 17


140

Elanike plaanid minna 2018. aastal Lätti kaupu ostma – rõivaid, jalatseid (% vastanutest)

Jah, kind-

lasti


hind oda-vam


Kindlasti mitte

Ei oska öelda



Kesk-Eesti 3 16 18 43 20



Lõuna-Eesti 11 36 14 22 17


suur linn 3 17 5 67 8

väike linn 5 21 17 42 15

maa-asula 9 26 18 27 20



Vanus 18–29-aastased 12 13 14 46 15

30–49-aastased 7 25 18 33 17

50–64-aastased 6 17 15 44 18

65–74-aastased 2 8 14 63 13


mehed 10 23 14 34 19






kohta kuus 601–900 € 12 22 17 36 13

üle 900 € 7 21 18 40 14

ei avalda 10 3 24 20 43



mõõdukad 17 26 17 25 5

vähesed 4 14 18 46 18


141

Lisa 3

Küsitletud kogumi iseloomustus (%, N=1074)

Regiooni järgi7:

Põhja-Eesti 44

Kesk-Eesti 9

Kirde-Eesti 12

Lääne-Eesti 11

Lõuna-Eesti 24

Rahvuse järgi:

eestlased 68

muu rahvus 32

Vanuse järgi:

18–29-aastased 20

30–49-aastased 39

50–64-aastased 27

65 ja enam aastat 14

Soo järgi:

naised 52

mehed 48

Hariduse järgi8:

I taseme haridus 17

II taseme haridus 47

III taseme haridus 36

Netosissetuleku järgi (leibkonnaliikme kohta kuus): kuni 300 € 14

301- 600 € 37

601- 900 € 22

üle 900 € 22

ei avalda 5

7 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. aasta määrusega nr 126 kinnitatud Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori 3. tasemel esitatud maakondade grupid: Põhja-Eesti: Harju maakond (sh Tallinn) Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond Lõuna-Eesti: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond 8 I taseme haridus: alghariduseta, algharidus, põhiharidus, kutseharidus ilma põhihariduseta; II taseme haridus: üldkeskhari-dus, kutseharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus, keskeriharidus põhihariduse baasil; III taseme haridus: keskerihari-dus keskhariduse baasil, kõrgharidus, magistri-, doktorikraad

eesti alkoholiturg, tarbimine ja poliitika 2017. a · turistide alkoholi kaasaostud ja tarbimine...

Documents