erovnuli saswavlo gegma - ncp.gencp.ge/files/esg/2010 wlamde/esg_2007.pdf · lebis sedegebze...
TRANSCRIPT
erovnuli saswavlo gegma
zogadsaganmanaTleblo skolebisTvis
2007 weli
batoni aleqsandre lomaia saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis ministri
avtorebi
saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministro
qalbatoni bela wifuriasaqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebisministris moadgile
batoni daviT lorTqifaniZe qalbatoni naira bepievibatoni aleqsandre milnikovibatoni rostom xomerikibatoni zurab kiknaZe
mama zaza TevzaZebatoni vili grigoriani qalbatoni TinaTin boWoriSvilibatoni nodar ladaria qalbatoni nino beselia
qalbatoni nana iaSvili batoni levan ramiSvilibatoni ivane bokeria qalbatoni giulnaz agaevabatoni gia maCabeli
mrCevelTa sabWo
ilia WavWavaZis universiteti
batoni gigi TevzaZeilia WavWavaZis universitetis reqtori
erovnuli saswavlo gegmebisa da Sefasebis centri
eqspertebi gamocemisas
simon janaSiadodo salayaiaTamar jayeliTaTia paWkoriazaqro giunaSvililaSa kokilaSvilieka korZaZe
giorgi zeginiZenana dalaqiSviliani qitiaSvilikaxa gabunianino doborjginiZebuba oCiaurirusudan TayaiSvili
eka slovinskinaTia saRinaZemarika kapanaZeTea berZeniSviliSorena saZagliSvilimzia wereTeligiorgi gaxelaZe
manana ratianigulnara CxikvaZemarika sixaruliZeana mxeiZeiamze amiriZemariam berZeniSvililevan axvlediani
yofili TanamSromlebi
nino goguaZeavTandil gagniZeavTandil arabuliTamar lomiZemariam metreveliTamar meifarianinino beseliaamiran svimoniSvilivasil kaWaravaTeo jalaRaniagiorgi cagareiSvilinaTia daTuaSvili ivane mindaZe Tea berulava daviT malazonia
eka kaWaravagiorgi kvantalianiirakli lominaZezaal saluqvaZealeqsandre RonRaZeavTandil saginaSvilidaviT natroSviliTengiz buCukurizaza TevdoraZegiorgi lazriSvilidaviT kereseliZenodar elizbaraSvilimaia bliaZenata surmavataras SavSiSvili
nino nakudaSvilinikoloz CubiniZeianina gigiberiagiorgi gegenava besik lorTqifaniZeTea paiWaZenana xecurianivioleta kupreiSvililuba gogiavalamara CinCalaZexaTuna kopaleiSvilinaTia CxenkeliTornike erisTavieka TaflaZemalxaz mayaSvili
irine jalaRaniamaia inasariZedaviT gogeliZegia nozaZemaia kiknaZegiorgi berZeniSvilivasil gabuniamaia gedevaniSviligvanca Cxenkelilana salayaianestan ciciSvilirusudan yifiani
aqve madlobas vuxdiT saqarTvelos yvela maswavlebels, gamomcemels da ganaTlebis sferoSi CarTul yvela adamians, romelmac wina redaqciebis ganxilvaSi miiRo monawileoba da sakuTari azri gagviziara!
�
saqarTvelos maswavleblebs
aleqsandre lomaiasaqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis ministri
2006 wlis seqtemberSi daiwyo axali erovnuli saswavlo gegmis danergva Cveni qveynis sajaro skolebSi. axali saqmis dawyebas zogjer mogzaurobas adareben. Tu am Sedarebas Cvens SemTxvevas mivusadagebT, sworedac rom xangrZlivi mogzauroba gvelis.
am mogzaurobisas bevri sakuTar Zalebs gamocdis, kolegebs ukeT gaicnobs, winaaRmdegoba da sirTulec mravali Segvxvdeba. am sirTuleebs aucileblad davZlevT _ amis Tqmis safuZvels maZlevs is warmatebebi, rac saqarTvelos maswavleblebs SarSan hqondaT, rodesac TavianT gakveTilebze axal saswavlo gegmas nergavdnen. is maswavleblebi, romlebic aqtiurad zrunaven sakuTari SesaZleblobebis ganviTarebas, eswrebian treningebs, dakvirvebiT ecnobian saswavlo gegmas da, rac Zalian mniSvnelovania zrunaven TavianTi kolegebis warmatebaze, TviTonac aucileblad warmatebulebi arian da sayovelTao dafasebasac imsaxureben.
yvelaze ukeT swored Tqven mogexsenebaT, rom erovnuli saswavlo gegma sruliad axal principebs daefuZna: orientacia TiToeuli moswavlis interesebsa da SesaZleblobebze, swavlebis Sedegebze orientireba, codnis xarisxze da ara odenobaze meti aqcentis gakeTeba da informaciasTan erTad unarCvevebisa da damokidebulebis gamomuSaveba romelTa gamoyenebac moswavles cxovrebisas SeuZlia. axali principebi vaxseneT, magram, sinamdvileSi am principebs Cveni saukeTeso maswavleblebi _ bevri Tqvengani, wlebis ganmavlobaSi iyenebdnen. Cven, ubralod maT erTad mouyareT Tavi, gadavamuSaveT da Tanamedrove saerTaSoriso praqtikas SeufardeT.
erovnuli saswavlo gegmis axali redaqcia, romelsac amjerad warmogidgenT, Tqven gTavazobT ukve eqvsi klasis sagnobriv programebs da swavlisa da swavlebis ganaxlebul principebs. gaizarda skolebis Tavisuflebis xarisxi mravalferovani programa SesTavazos sakuTar moswavleebs. amave dros Semodis axali Sefasebis principebi, romlebic metad daexmareba moswavleebs sakuTari SesaZleblobebis ganviTarebaSi. am saswavlo gegmis mravali komponenti TqvenTvis, rogorc misi Seqmnis TanamonawileTaTvis, nacnobia. ZiriTadi principebis gaziarebisa da danergvis etapi, praqtikulad, dasrulebulia. axal, 2007/2008 saswavlo wels mniSvnelovania, rom saswavlo gegmis danergvas stabiluri xasiaTi mivceT, da kidev ufro metad vifiqroT im pirobebze, romlebic unda SevuqmnaT Cvens moswavleebs zogadi ganaTlebis erovnuli miznebis misaRwevad.
minda, rom yvelas kargad gvaxsovdes, rom akademiuri warmateba warmoudgenelia pirovnuli aRzrdis gareSe. amitom, mniSvnelovania, rom yovelTvis pativi vceT moswavleebSi pirovnebebs, maT azrebsa da Sexedulebebs, yvelanairad xels uwyobdeT maTSi damoukidebeli da kritikuli azrovnebis ganviTarebas. cnobilia, rom saqarTvelos moqalaqeebis ideuri, eTnikuri, enobrivi Tu religiuri mravalferovneba istoriulad Cveni samSoblos siZlieris mniSvnelovan masazrdoebel wyaros warmoadgenda.
modiT, erTad veZeboT Cvens moswavleebSi saukeTeso, gansxvavebuli da saintereso, rac, uklebliv yvela adamians aqvs. albaT, swored aseTi adamianebis aRzrda warmoadgens Cveni xangrZlivi, magram Zalian saintereso mogzaurobis mizans.
gisurvebT warmatebebs
23 ivlisi, 2007 weliTbilisi
�
sarCevi
Sesavali .............................................................................................................................5
Tavi 1. swavlisa da swavlebis ZiriTadi principebi .................................................... 6
saganmanaTleblo procesis organizeba .............................................................. 6
saskolo saswavlo gegma ....................................................................................... 9
Sefasebis principebi .............................................................................................11
meTodikis ZiriTadi orientirebi ....................................................................... 16
savaldebulo da arCeviTi sagnebi ...................................................................... 19
savaldebulo sagnebis swavleba safexurebis mixedviT ..................................22
sagnebis saaTobrivi ganawilebis ZiriTadi principebi ...................................25
Tavi 2. 2007-08 saswavlo wels moqmedi saaTobrivi bade ..........................................27
Tavi 3. sagnobrivi programebi ......................................................................................37
qarTuli ena da literatura ..............................................................................37
qarTuli, rogorc meore ena ...............................................................................89
sazogadoebrivi mecnierebebi .............................................................................101
saxviTi da gamoyenebiTi xelovneba, SromiTi swavleba ..................................161
musika ....................................................................................................................209
fizikuri aRzrda ................................................................................................ 241
maTematika ............................................................................................................257
sabunebismetyvelo mecnierebebi ....................................................................... 301
informaciuli da sakomunikacio teqnologiebi ............................................ 361
Tavi 4. xSirad dasmuli kiTxvebi ...............................................................................373
�
winamdebare gamocema moicavs 200708 wlisTvis damtkicebul erovnul saswavlo gegmas, I,II,VII,VIII, X, XI klasebis sagnobrivi programebiT. maswavleblebis, skolis direqciebisa Tu sxva dainteresebuli pirebisTvis damtkicebul nawils Tan erTvis komentarebi da SesaZlo problemebis gadaWris gzebi.
erovnuli saswavlo gegma 2004 wlis zogadi ganaTlebis erovnuli miznebis dokumentis safuZvelzea Sedgenili. misi danergva saqarTvelos 200607 saswavlo wlidan daiwyo. am wels saswavlo gegma, pirvel, meSvide da meaTe klasebSi yvela qarTulenovan skolaSi Sevida. 200708 wlidan ki saqarTvelos yvela skola axali saswavlo gegmiT swavlobs. danergvas misi 100 qarTulenovan da 30 araqarTulenovan skolaSi safuZvliani Seswavla da gamocda uZRvis win. amave dros saxelmZRvaneloebis SemuSavebis procesi mimdinareobs. am gamocemisTvis ukve daaxloebiT 150mde axali saxelmZRvaneloa mzad. es saxelmZRvaneloebi, rogorc erTerTi mniSvnelovani resursi, maswavlebels axali saswavlo gegmiT swavlebaSi daexmareba.
axali saswavlo gegmis gamoyenebis areali izrdeba. am saswavlo gegmas maswavleblebis sasertifikacio moTxovnebi da abiturientebisTvis umaRles saswavleblebis gamocdebis programebi daefuZneba. skolebis akreditaciis umniSvnelovanesi kriteriumic swored erovnuli saswavlo gegmis moTxovnebis xarisxiani Sesrulebaa.
axali erovnuli saswavlo gegmis gamocdisa da danergvis ganrigi
sayuradRebo cvlilebebi wina redaqciebTan mimarTebaSi:
Sefasebis komponentebi - ganisazRvra aucilebeli komponentebis CamonaTvali
Sefasebis ori tipi skolebi valdebulebi arian isargeblon ganmsazRvreli da ganmaviTarebeli SefasebiT
maqsimaluri datvirTva gauqmda SezRudva maqsimalur datvirTvaze
dawyebiTi sabazo saSualo
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
2005-2006 A1/X X X X X X B1/X X X C1/X X
2006-2007 A/Y1 A1/X X X X X B/Y1 B1/X X C/Y1 C1/X
2007-2008 Y A/Y1 A1/X X X X Y B/Y1 B1 Y C/Y1
2008-2009 Y A/Y1 A1/X X X Y B/Y1 B1/C Y C/Y1
2009-2010 Y A/Y1 A1/X X Y B/Y1 B1/C Y
2010-2011 a Y A/Y1 A1/X Y B/Y1 B1/C
2011-2012 a Y A/Y1 A1/B Y B/Y1
2012-2013 a Y A/Y1 A1/B Y
2013-2014 a Y A/Y1 A1/B
2014-2015 a Y A/Y1 A1/B
2015-2016 a Y A/Y1 A1/B
2016-2017 a Y A/Y1 A1/B
2017-2018 a Y Y1
2018-2019 a Y
X arsebuli, Zveli saswavlo gegmaA1, B1, C1 axali erovnuli saswavlo gegmis gamocda qarTulenovan skolebSiY1 axali erovnuli saswavlo gegmis gamocda araqarTulenovan skolebSiA, B, C axali erovnuli saswavlo gegmis danergva qarTulenovan skolebSiY axali erovnuli saswavlo gegmis danergva araqarTulenovan skolebSia modificirebuli A varianti
Sesavali
�
zogadi ganaTleba skolebSi iyofa sam safexurad: dawyebiT, sabazo da saSualo safexurebad. dawyebiTi safexuri gulisxmobs IVI klasebs, sabazo – VIIIX, xolo saSualo XXII klasebs. savaldebulo swavleba saqarTveloSi moicavs IIX klasebs.
dawyebiTi safexuris ZiriTadi amocanebia:
Camoayalibebinos moswavles safuZvlebi Semdgom, sabazo safexurze efeqturad swavlisTvis;
Seuqmnas moswavles pirobebi sakuTari inteleqtualuri, fizikuri Tu sulieri Tvisebebisa Tu midrekilebebis gamosavlenad da gasaviTareblad;
Seuqmnas moswavles pirobebi informaciis mopovebisa da im unarCvevebisa da damokidebulebebis gasaviTareblad, romlebic mTeli cxovrebis ganmavlobaSi dasWirdeba.
sabazo safexuris ZiriTadi amocanebia:
miaRwevinos moswavleebs zogadi ganaTlebis erovnuli miznebis dokumentSi aRweril saganmanaTleblo idealebs;
Camoayalibos winapirobebi moswavleebis momavali arCevanisTvis, apirebs Tu ara swavlis gagrZelebas momavalSi da Tu apirebs – ra saxiT;
Seuqmnas moswavles pirobebi informaciis, unarCvevebisa da damokidebulebebis gasaviTareblad mTeli cxovrebis ganmavlobaSi.
saSualo safexuris ZiriTadi amocanebia:
Seuqmnas moswavles zogadi ganaTlebis erovnuli miznebis dokumentSi aRwerili idealebis daxvewis pirobebi;
Seuqmnas moswavles pirobebi saerTaSoriso standartis mqone ganaTlebis misaRebad; Seuqmnas moswavles pirobebi, raTa man sworad airCios Tavisi momavali ganviTarebis
gza (gaagrZelos swavla umaRles saswavlebelSi, an Caebas SromiT saqmianobaSi).
saswavlo weli iTvaliswinebs sam mesameds, anu sam trimestrs. es met saSualebas iZleva Sualeduri SefasebebisaTvis, rac xels Seuwyobs swavlis xarisxis amaRlebas. saswavlo weli minimum 180 saswavlo dRes (daaxloebiT 36 kviras) grZeldeba. trimestri grZeldeba 12 kviras. saWiroebis SemTxvevaSi dasaSvebia kviraSi 6 dRe swavleba, magram zogadad igulisxmeba xuTdRiani saswavlo kvira.
rekomendebulia, rom moswavleebis raodenoba gakveTilze ar aRematebodes 25s, xolo maswavlebels saerTo jamSi 125 moswavleze meti ar hyavdes. moswavleebis maqsimaluri
Tavi 1. swavlisa da swavlebis ZiriTadi principebi
saganmanaTleblo procesis organizeba
dasaSvebi raodenoba klasebSi aris 30. es ormxrivad daicavs rogorc moswavles, ise maswavlebels. moswavleebs eqnebaT saSualeba, ukeT iswavlon SezRuduli zomis klasebSi. maswavlebels ki am sistemiT eyoleba moswavleebis iseTi maqsimaluri raodenoba, romelic saswavlo procesis jerovnad dagegmvisa da ganxorcielebis saSualebas miscems.
moswavleebis maqsimaluri raodenobis ganmsazRvreli wesi exeba mxolod 200506 saswavlo wels skolaSi mosuli pirvelklaselebis organizebas da yovel Semdgom Taobas (anu 200708 saswavlo wels exeba pirvel, meore da mesame klaselebs da a.S.). ufro maRal klasebSi skolebma SeiZleba SemoiRon es wesi mxolod im SemTxvevaSi, Tu am moqmedebiT ar gamoiwvevs moswavleebis an maswavleblebis skolidan daTxovas.
zogadsaganmanaTleblo skolis safexurebi
kalendari
moswavleebis raodenoba
xuTi ZiriTadi siaxle erovnul saswavlo gegmaSi:
• saganmanaTleblo procesis centrSi dgas TiToeuli moswavle da miRweuli Sedegi;
• gaTvaliswinebulia moswavlis fizikuri da fsiqikuri SesaZleblobebi da asakTan Sesaferisi interesebi;
• swavla niSnavs informaciis, unarCvevebisa da damokidebulebebis ganviTarebas;
• swavlebaSi moiazreba ara erTi konkretuli gzis gavla, aramed maswavleblis da moswavlis mier erToblivad SerCeuli optimaluri variantis Zieba.
• mTavari orientiri xdeba ara codnis odenoba, aramed xarisxi.
�
dauSvebelia moswavleebis ganawileba klasebSi siZlieris mixedviT, iseve, rogorc dauSvebelia, rom sajaro skolam niWis an codnis mqone romelime moswavle miiRos da sxvebs uari uTxras swavlaze. sxvadasxva niWisa da codnis moswavleebi erTmaneTs avseben gakveTilebze, erTmaneTs exmarebian axali gamocdilebis SeZenaSi da, Sesabamisad, ara marto ufro mcodneebi xdebian, aramed ukeTes moqalaqeebadac yalibdebian.
imisTvis, rom TiToeul moswavles hqondes Sansi, ukeT gaicnos yvela Tanatoli, sasurvelia wlis bolos paraleluri klasebis moswavleebis erTmaneTSi Sereva. es xels Seuwyobs imas, rom ar Camoyalibdes moswavleTa patarpatara jgufebi, romlebic erTad yofnis SemTxvevaSi xSirad aferxeben gakveTilis msvlelobas. aranakleb mniSvnelovania isic, rom am sistemaSi moswavle maswavlebels icvlis. es ki mis sxvadasxva stilis swavlebasTan ziarebas uwyobs xels. es wesi ar aris savaldebulo, magram rekomendebulia, gansakuTrebiT ki sabazo da saSualo safexurebze.
imisaTvis, rom moswavleebs hqondeT saSualeba, ukeT gaicnon sakuTari Tanatolebi, romlebic sxva jgufebSi swavloben, sasurvelia, rom skolam xeli Seuwyos sportul, saxelovnebo an saklubo aqtivobebs, sadac sxvadasxva ganayofebis moswavleebi iqnebian gaerTianebulni.
dawyebiT safexurze yvela klass Tavisi damrigebeli hyavs. Tu klasSi dawyebiT safexurze 20 moswavleze meti swavlobs, sasurvelia, klass ori damrigebeli hyavdes. sabazo da saSualo safexurebidan dasaSvebia, rom damrigebeli hyavdes ara
klass, aramed moswavleebis garkveul jgufs. sabazo da saSualo safexurebze damrigebeli, ukeTes SemTxvevaSi, maqsimum 15 moswavles adevnebs Tvalyurs. ar aris aucilebeli, rom damrigebeli aswavlides am moswavleebs.
damrigebels evaleba:
• moswavlis daxmareba akademiuri Tu sxva problemis gadaWraSi; • moswavles, mSoblebsa da maswavleblebs Soris Suamavloba problemebis warmo
qmnis SemTxvevaSi;• mSoblebisTvis Svilis miRwevebis gacnoba minimum yoveli trimestris bolos.
damrigebeli individualuri Sexvedrebis dros unda acnobdes mSoblebs Svilis moswrebis sakiTxebs. dauSvebelia erTi moswavlis yofaqcevisa da akademiuri moswrebis Sesaxeb meoris mSobelTan an mis TandaswrebiT saubari. Tu moswavle skolas acdens, damrigebeli valdebulia gaigos gacdenis mizezi yoveli aseTi SemTxvevisas. yovelive amis misaRwevad aucilebelia, rom damrigebeli periodulad ekiTxebodes sagnebis maswavleblebs misi sadamrigeblo klasis moswavleebis akademiuri moswrebis, pirovnuli problemebisa Tu zogadi warmatebebis Sesaxeb. damrigebeli aseve pasuxismgebelia yoveli trimestris da wlis bolos Ta
visi sadamrigeblo klasis moswavleebis niSnebis droulad da zustad Setanaze saskolo niSnebis furcelSi, sadac xdeba am niSnebis aRricxva.
damrigebeli moiazreba moswavlis mrCevlad, romelic exmareba mas skolaSi ukeT moRvaweobaSi, xels uwyobs mas sakuTari midrekilebebis klubebsa an wreebSi ganviTarebaSi, exmareba momavali profesiebis arCevaSi, konfliqtebis mSvidobianad mogvarebaSi da sxva. ZiriTadad damrigebeli awesrigebs Tavisi sadamrigeblo klasis moswavleebis dokumentacias. Tumca, patara skolaSi SeiZleba es funqcia direqtoris moadgilemac (saswavlo nawilmac) SeiTavsos.
moswavleebis dayofa siZlieris mixedviT
saerTo kulturis Camoyalibebis xelSewyoba
sadamrigeblo programa
�
yvela skolaSi (sadac erTze meti sagnis maswavlebelia) sasurvelia arsebobdes sagnobrivi jgufebis maswavlebelTa kaTedrebi, romlebic sagnobrivi jgufis yvela maswavlebels gaaerTianebs. kaTedra sagnobrivi jgufis yvela maswavleblis erTobliobis pirobiTi saxelia. kaTedrebis muSaobis funqciebi SeiZleba iyos:
sagnobrivi jgufis sagnis/sagnebis swavlebis koordinacia; erTmaneTis gamocdilebis gaziareba, warmatebebis winapirobebis gansazRvra da
problemebis gadaWris gzebis Zieba; saxelmZRvaneloebis SerCeva; Sefasebis komponentebis SemuSaveba da aRwera; sxva sagnobrivi jgufebis maswavleblebTan koordinirebuli muSaobis warmoeba
(mag. istoriasa da qarTulSi saerTo Tematikis SeTanxmeba, eqskursiebze saerTo davalebebis mofiqreba da sxva.);
profesiuli ganviTarebis gzebis dasaxva; rekomendaciebis SemuSaveba damxmare saswavlo masalebisa da biblioTekisTvis
saWiro wignebis Sesaxeb; rekomendaciebis SemuSaveba axali meTodologiebisa da midgomebis Sesaxeb.
kaTedris efeqturi muSaobisTvis sasurvelia Tavmjdomaris arCeva erTi wlis vadiT. sasurvelia Tavmjdomared igive maswavlebeli airCes mxolod imis Semdeg, rac sagnobrivi jgufis yvela wevri erTxel mainc iqneba Tavmjdomare. Tavmjdomaris funqciebia:
regularuli Sexvedrebis organizeba (dRis wesrigis momzadeba, saWiroebis SemTxvevaSi oqmebisa da sabuTebis warmoeba);
sagnobrivi jgufis sabWoebis gadawyvetilebebis miwodeba skolis marTvis organoebisaTvis (mag. wignebis arCevis Taobaze);
profesiuli ganviTarebisTvis sasargeblo RonisZiebebis organizeba (treningebis, konferenciebis da sxv. mowyoba).
SesaZlebelia kaTedrebma SemoiRon TiToeul sagnobriv jgufSi saukeTeso moswavlis (safexuris an klasis mixedviT) prizi, romelic yovel wels skolis damTavrebisas saerTo Sekrebaze gadaecema.
kaTedris muSaoba efeqtiani iqneba, Tu misi wevrebi regularulad Seikribebian (erTxel mainc TiTo trimestrSi). sasurvelia kaTedris Sekreba wlis dasawyisSi. am Sekrebebze sasurvelia moxdes erovnuli saswavlo gegmis sagnobrivi programebisa da, Sesabamisad, arCeuli saxelmZRvaneloebis ganxilva. winas
war unda moxdes imis ganxilva: Tu ra saWiroebebi eqnebaT maswavleblebs wlis ganmavlobaSi; ra problemebis gadaWra iqneba aucilebeli; ra resursebis gamoyeneba iqneba saWiro efeqturad swavlebisas da a.S. trimestrebis bolos kaTedris Sexvedrisas aseve unda gadaixedos saganmanaTleblo standartis Sesrulebis mimdinareoba. am droisTvis unda moxdes problemebis gamovlena da Sefaseba, Tu ra xarisxiT iqneba SesaZlebeli yvela moswavlisTvis sagnobriv programebSi aRwerili Sedegebis miRweva.
maswavleblis mier saswavlo procesis dagegmva
�
saskolo saswavlo gegma
saskolo saaTobrivi bade; erovnuli saswavlo gegmiT gauT
valiswinebeli saganmanaTleblo da saaRmzrdelo momsaxureba;
saxelmZRvaneloebis CamonaTvali; inkluziuri ganaTleba;
kanoni ̀ zogadi ganaTlebis Sesaxeb~ ganmartavs, rom saskolo saswavlo gegma aris – „saswavlo gegma, romelic konkretuli zogadsaganmanaTleblo dawesebulebisTvis azustebs erovnul saswavlo gegmaSi mocemul datvirTvas aucilebeli da maqsimaluri datvirTvis farglebSi; gansazRvravs erovnuli saswavlo gegmiT gaTvaliswinebul damatebiT saganmanaTleblo momsaxurebas da gauTvaliswinebel damatebiT saganmanaTleblo da saaRmzrdelo momsaxurebas, agreTve skolaSi mimdinare saganmanaTleblo RonisZiebebs~;
amave kanoniT, TiToeuli skola erovnuli saswavlo gegmis gaTvaliswinebiT valdebulia SeimuSavos sakuTari, saskolo saswavlo gegma. saskolo saswavlo gegmas SeimuSavebs (SesaZlebelia kaTedrebis muSaobis safuZvelze) pedagogiuri sabWo direqtoris monawileobiT. pedagogiuri sabWo amtkicebs saskolo saswavlo gegmas sameurveo sabWosTan SeTanxmebiT. saskolo saswavlo gegma unda ganaxldes yovelwliurad.
saskolo saswavlo gegmis aucilebel nawilebs Seadgens:
Sefasebis principebi (sagnebis da klasebis mixedviT Sefasebis komponentebi, aucilebeli minimumi, romelic moswavlem unda daZlios klasidan klasSi gadasayvanad, Sida saskolo testirebebi Tu sxv.);
sadamrigeblo programa.
saskolo saaTobrivi bade moicavs TiToeuli klasis mixedviT dazustebul gakveTilebis ganrigs, romelic azustebs, Tu kviris romel dRes da drois ra monakveTSi romeli sagani iswavleba. aqve miTiTebuli unda iyos, vin aswavlis am sagnebs. amave badeSi unda iyos aRniSnuli yvela damatebiTi saganmanaTleblo da saaRmzrdelo momsaxureba, aseve drois da pedagogis/wris xelmZRvanelis Tu sxv. miTiTebiT.
yvela skolas SeuZlia, sakuTari survilisa da SesaZleblobebis farglebSi, SesTavazos damatebiTi saganmanaTleblo da saaRmzrdelo momsaxureba. es SeiZleba iyos damatebiTi sagani an wre. damatebiTi sagani SeiZleba iswavlebodes fakultaturi an savaldebulo saxiT.
fakultatur saganze daswreba xdeba moswavleebis survilis mixedviT. savaldebulo damatebiT saganze daswreba aucilebelia yvela moswavlisTvis. (mag. SeiZleba sagani ekonomika meSvide klasSi iswavlebodes fakultatur sagnad. am SemTxvevaSi am sagans eswrebian mxolod is moswavleebi, romlebic survils gamoTqvamen. SeiZleba igive sagani skolam SemoiRos savaldebulo sagnad. am SemTxvevaSi yvela meSvide klaseli valdebulia, iaros am saganze).
imisTvis, rom skolam SesTavazos Tavis moswavleebs erovnuli saswavlo gegmiT gauTvaliswinebeli an gaTvaliswinebuli damatebiTi saganmanaTleblo da saaRmzrdelo momsaxureba, aucilebelia, rom skolam saswavlo wlis dawyebamde werilobiT ganmartos:
erovnuli saswavlo gegmasaskolo
saswavlo gegma
damatebiTi sagnebi
savaldebulo sagnebi
savaldebulodamatebiTi sagnebi fakultaturi
sagnebi
saskolo saaTobrivi bade
10
aucilebelia, rom yoveli sajaro skolis pedagogiurma sabWom daamtkicos im saxelmZRvaneloebis an sxva raime wignebis nusxa, romlebsac maswavleblebi regularulad iyeneben saswavlo procesSi. saxelmZRvaneloebis SerCeva sasurvelia moxdes sagnobrivi kaTedris Sexvedraze. TiToeul klasSi unda iyos SerCeuli maqsimum erTi saxelmZRvanelo (ganayofebis CaTvliT, anu mag. mesame klasis maTematikis saxelmZRvanelo erTia mTeli skolisTvis), minimum 3 wliT (arCevanis ZalaSi yofnis xangrZlivobasTan dakavSirebiT gamonaklisi daiSveba mxolod im SemTxvevaSi, rodesac axali saswavlo gegmis danergvasTan erTad saxelmZRvaneloebic icvleba).
saxelmZRvaneloebis arCeva da gamoyeneba TiToeuli sagnisTvis saWiroebs seriozul dafiqrebas da Semdegi wesebis srul dacvas: TiToeuli klasis yvela ganayofSi unda iswavlebodes erTi da imave saxelmZRvaneloTi; TiToeuli saxelmZRvanelo xmarebaSi unda iyos minimum 3 wliT. (Sesabamisad, wlis
ganmavlobaSic saxelmZRvanelos Secvla dauSvebelia); saxelmZRvaneloebis arCeva unda moxdes kaTedris mier; saxelmZRvaneloebis arCeva unda moxdes saswavlo wlis dawyebamde minimum erTi kviriT
adre; maswavlebels aqvs ufleba swavlebisas gamoiyenos erovnuli saswavlo gegmebisa da
Sefasebis centris mier rekomendebuli saxelmZRvaneloebis siaSi arSesuli wignebi an sxva saswavlo masalebi, Tu is Tvlis, rom es wigni mas gamoadgeba erovnuli saswavlo gegmaSi asaxuli miznebis miRwevaSi;
arCeuli saxelmZRvaneloebis sia gamokruli unda iyos mSoblebisTvis TvalsaCino adgilas.
saxelmZRvaneloebiT sargeblobisas maswavleblebs unda axsovdeT, rom saxelmZRvanelo aris erTerTi saSualeba da ara erTaderTi, romelic emsaxureba erovnuli saswavlo gegmis sagnobriv programebSi mocemuli Sedegebis miRwevas. aseve unda gvaxsovdes, rom saxelmZRvanelo ar aris TavisTavad programa _ Sesabamisad maswavlebeli ar unda iyos saxelmZRvaneloSi mocemuli `masalis gavlaze~ orientirebuli, aramed aqcenti gaakeTos saxelmZRvaneloebSi mocemuli teqstebis, savarjiSoebisa Tu ilustraciebis gamoyenebaze sagnobrivi standartebis Sedegebis misaRwevad. maswavlebeli argebs saxelmZRvanelos moswavleebis saWiroebebs da ara piriqiT, rodesac maswavlebeli cdilobs moergos saxelmZRvanelos. maswavlebels SeuZlia swavlebis process miudges SemoqmedebiTad, ar gamoiyenos romelime teqsti an aqtivoba, Secvalos drois xangrZlivoba, romelic romelime konkretul Temas eTmoba, gadaanacvlos paragrafebis Tanamimdevroba, daamatos sakuTari aqtivobebi da sxv.
marTalia, skolas ufleba aqvs, gamoiyenos nebismieri wigni swavlebisas, magram maTi arCevisas aucileblad unda gaviTvaliswinoT is, rom Tu aragrifirebul wigns virCevT, ramdenad iqneba: a) misi gamoyeneba SesaZlebeli Semdegi sami wlis ganmavlobaSi, b) miRwevadi is Sedegebi, romlebsac erovnuli saswavlo gegma iTvaliswinebs da g) ramdenad iqneba es wigni xelmisawvdomi moswavleebisTvis.
a) aseTi saxis momsaxurebis CamonaTvali;
b) unda dazustdes Tu ra saxiT iswavleba es sagnebi. aq unda ganimartos isic, Tu ramdenad aris es sagani savaldebulo an fakultaturi moswavleebisTvis;
g) damatebiTi sagnebisTvis skolam unda SeimuSaos TiToeuli sagnis saswavlo gegma (Tu aseTi gegma ukve ar aris mocemuli erovnuli saswavlo gegmis sagnobriv programebSi) ro
melic unda moicavdes TiToeuli sagnis Seswavlis miznebs (sadac Camoyalibebuli iqneba, Tu ra informacias, unarebis da damokidebulebebis ganviTarebasa da Seswavlas iTvaliswinebs es kursi), Sefasebis principebs (iqneba Tu ara am saganSi swavla Sefasebuli Cveulebrivi niSnebiT an CaTvlebis sistemiT) da saWiro saswavlo masalis CamonaTvals (saxelmZRvaneloebi, sxva raime wignebi an rveulebi).
saxelmZRvaneloebis xelmisawvdomobis gazrdis mizniT sasurvelia skolam SeimuSavos meoradi saxelmZRvaneloebis bazrobebis an gaqiravebis sistema. aseve, mniSvnelovania, rom skolam gamonaxos saxsrebi biblioTekisTvis damatebiTi calebis sayidlad _ rac daexmareba socialurad daucvel bavSvebs im SemTxvevaSi, Tu wignis SeZena uWirT.
saswavlo masala
11
Sefasebis principebi
skolam unda daadginos zogadi Sefasebis principebi, romliTac misi yvela maswavlebeli ixelmZRvanelebs. sxva sakiTxebTan erTad unda ganisazRvros:
a) ra aris is minimaluri barieri, romelic moeTxoveba moswavles imisTvis, rom klasidan klasSi gadavides?
b) ra aris is minimaluri barieri, romlis daZlevac moeTxoveba moswavles imisTvis, rom sagnis daZleva damakmayofileblad CaeTvalos. aqve unda iyos ganmartebuli, ra alternativebs sTavazobs skola imaT, vinc wlis damTavrebisTvis ver SeZlebs am barieris daZlevas. Tu arsebobs e.w. „saSemodgomo“ ra igulisxmeba mis farglebSi? (mag. aZlevs Tu ara maswavlebeli konkretul davalebas moswavles, icis
Tu ara am ukanasknelma, Tu ris mixedviT Sefasdeba, aqvs Tu ara mas gamocda, Tu moeTxoveba garkveuli naSromis warmodgena da sxv.);
g) rogor xdeba im moswavleebis Sefaseba, romlebic xSirad acdenen skolas sapatio mizezebis gamo? skolam unda SeimuSaos sakuTari wesi, romelic ganmartavs, ramdenia gacdenebis dasaSvebi zRvari da rogor unda moiqces moswavle, romelsac am zRvarze meti gacdena aqvs? (mag. rogor unda aRidginos gacdenili masala, daWirdeba mas Tu ara damatebiTi gakveTilebi da sxv.);
d) ra komponentebiT fasdeba moswavleebi konkretul saganSi da TiToeuli komponentis aRwera
akademiuri moswrebis Sefaseba unda iyos xSiri da mravalmxrivi. unda Sefasdes ara marto informaciis floba, aramed SeZenili unarCvevebi, azrovnebis demonstrirebis formebi da sxva. saswavlo procesis warmatebiT warmarTvisaTvis ar aris sakmarisi, moswavle mxolod sakontroloebis da testebis Sedegebis safuZvelze Sefasdes. maswavlebeli unda afasebdes moswavles dakvirvebis Sedegad dagrovebuli monacemebis, namuSevrebis krebulebis, prezentaciebis, moswavlisave TviTSefasebis, jgufuri muSaobis Tu sxva tipis aqtivobebis mixedviT. maswavlebelma Sefasebisas unda gaiTvaliswinos moswavlis saganmanaTleblo procesSi CarTulobis xarisxi (saxlSi micemuli davalebis Sesrulebis xarisxi, gakveTilze aqtiuroba, SemoqmedebiToba da sxva). aucilebelia moswavlem winaswar icodes, Tu ra kriteriumebiT fasdeba misi saswavlo aqtivoba.
dabali niSniT Sefaseba disciplinuri sasjelis motiviT ar aris gamarTlebuli. sagnis niSani gamoxatavs moswavlis akademiur moswrebas. moswavle arasaTanado saqcielisTvis (romelic pirdapir ar aris dakavSirebuli saswavlo procesTan) sagnis niSniT ar unda daisajos. Tu moswavle gakveTilebze arasaTanadod iqceva, es avtomaturad imoqmedebs mis akademiur moswrebaze, rac Sesabamisad niSnavs, rom moswavlis akademiuri moswreba mis SesaZleblobebTan SedarebiT dabali iqneba.
niSnebi doneebi
10
maRali���
saSualo��
damakmayofilebeli��
susti21
saskolo Sefasebis sistemis SemuSavebisas gasaTvaliswinebeli aucilebeli midgomebi
12
niSnebis weris sistema
skolaSi ZiriTadad misaRebia ori tipis Sefaseba: ganmsazRvreli da ganmaviTarebeli. rodesac maswavlebeli niSans uwers moswavles da mxolod amiT Semoifargleba, es niSani gansazRvravs moswavlis miRwevis dones dasaxul miznebTan mimarTebiT. maSin, rodesac maswavlebeli Sefasebis iseT formas iyenebs, romelic moswavles ara mxolod sakuTari miRwevis donis gansazRvraSi exmareba, aramed ganviTarebaSic – es ganmaviTarebeli Sefasebaa. ganmaviTarebeli Sefasebis tipuri formaa komentarebi, romelic trimestris ganmavlobaSi an bolos, an romelime davalebis Sesrulebis Semdeg iwereba da romelic aRwers namuSevris Zlier da sust mxareebs da amavdroulad Seicavs rekomendaciebs miRwevebis gaumjobesebis Taobaze. ganmaviTarebeli Sefasebis erTerTi gavrcelebuli xerxia Sefasebis cxrilebis (rubrikebis) gamoyeneba.
Sefasebis sistema aTquliania. 10 saukeTeso niSania, 1 ki – yvelaze dabali. aTquliani sistema met saSualebas aZlevs maswavlebels, rom akademiur moswrebaSi progresi da regresi daanaxos moswavles. dawyebiT safexurze (IVI klasebi) moqmedebs niSnebis daweris specialuri sqema. IIV klasebSi wliuri Sefaseba niSnebiT ar xdeba. am klasebSi trimestris bolosa da wlis bolos klasis damrigebel
ma TiToeul moswavles unda dauweros mokled Semajamebeli komentari teqstis saxiT, sadac daaxasiaTebs moswavlis warmatebebs da miscems rCevebs sakuTari SesaZleblobebis ukeT gamovlenisTvis. VVI klasebSi xdeba ukve niSnebis dawera 10 quliani sistemiT. VVI klasebsa da sabazo da saSualo safexurebze fizikur aRzrdaSi moswavle fasdeba sistemiT: ar CaeTvala, CaeTvala, warCinebiT CaeTvala.
sagnis trimestruli niSani – saganSi miRebuli Sefaseba TiToeul trimestrSi;
sagnis wliuri niSani – trimestruli niSnebidan gamomdinare Sefaseba saganSi;
saerTo wliuri niSani – niSani, romelic gamoxatavs yvela sagnis Sefasebis erTobliobas;
saerTo safexuris niSani – dawyebiT, sabazo da saSualo safexurebis saerTo Sefaseba.
oficialuri statusi aqvs Semdeg niSnebs:
radgan oficialuri statusi ar aqvs mimdinare, yoveldRiur niSnebs, Sesabamisad, ar aris aucilebeli, rom skolaSi yvela maswavleblisTvis arsebobdes erTi da imave tipis Jurnali, romelSic is awarmoebs yoveldRiur Sefasebas. dasaSvebia isic, rom maswavleblebma yoveldRiuri niSnebi, Sefasebebi Tu komentarebi Caiweron sakuTar ubis wignakebSi. Tu mSobels ainteresebs
Tavisi Svilis moswreba, is pirvel rigSi unda daukavSirdes damrigebels da sTxovos mas informaciis Segroveba misi Svilis warmatebisa Tu warumateblobis Sesaxeb. damrigebeli valdebulia, sxvadasxva maswavlebels daekiTxos am moswavlis Sesaxeb, ris Semdegac is mSobels xvdeba da gaacnobs informacias Svilis swavlisa Tu qcevis Sesaxeb.
Sefasebis ori ZiriTadi tipi
1�
mniSvnelovania ganmsazRvreli da ganmaviTarebeli Sefasebis mudmivad gamoyeneba swavlis procesSi. rekomendebulia, rom ganmaviTarebeli Sefasebis wili saswavlo procesisas ufro meti iyos, vidre ganmsazRvrelis.
Sefasebis tipebi da maTi gamoyeneba drois mixedviT
ganmsazRvreli ganmaviTarebeli
mimdinare yovldRiuri davale bebis Sesruleba, gakve Til ze CarTuloba, pro eqtis romelime etapi an sxv. romelSic niSani iwereba.
yovldRiuri davalebebis Sesruleba, gakveTilze CarTu loba, proeqtis romelime etapi an sxv. romelSic vuxsniT moswavles, rogor gaaumjo besos Sedegebi.
Semajamebeli raime Temis, drois monakveTis, proeqtis bolos miRebuli niSani.
raime Temis, drois monakveTis, proeqtis bolos miRebuli sityvieri Sefaseba, komentari, rubrikiT Sefaseba da sxv.
moswavlis niSani unda gamomdinareobdes mis mier sagnis Seswavlis sxvadasxva komponentisgan. moswavleebi SesaZlebelia Sefasdes Semdegi komponentebis mixedviT:
a) gakveTilze CarTuloba;b) saSinao davalebebi;g) mimdinare saklaso davalebebi;d) Semajamebeli davalebebi (sakontrolo/gamocda/testireba da sxv.);e) proeqtebi;v) damatebiTi komponenti, romelic araumetes saerTo Sefasebis 10%ia da ro
melic moswavleebis mier dgindeba (mag. organizebuloba, SemoqmedebiToba, jgufSi efeqturi muSaoba da sxv.).
TiToeuli sagnis swavlebisas, skola kaTedrebis meSveobiT adgens minimum sam komponents pirveli xuTidan, romelsac aniWebs procentul wonebs 90%is farglebSi. danarCeni 10 procentis ganawileba xdeba maswavleblis mier ukve moswavleebTan SeTanxmebiT. pirvelad maswavleblebi acnoben moswavleebs kaTedris mier SemuSavebul komponentebs da uxsnian, Tu ras moelian TiToeuli komponentis Sefasebisas. amis Semdeg moswavleebTan erTad eZeben im kriteriums, romelic, maTi azriT, kargi iqneboda, rom damatebiT aTi procentis farglebSi yofiliyo gamoyenebuli. maswavlebeli SesaZlebelia exmarebodes moswavleebs am komponentis gaazrebaSi, magram mniSvnelovania, rom moswavleebma TviTon gadawyviton am komponentis raoba da Sefasebis doneebi.
TiToeuli komponentis mixedviT dgeba Sefasebis doneebi erTidan aTamde, romelic ganmartavs, Tu ra qulebi iwereba sxvadasxva donis mixedviT. rekomendebulia, trimestruli Sefaseba ganmaviTarebeli formiT iyos Sedgenili. rekomendebulia komentarebis dawera trimestris bolos yvelasTvis da trimestris SuaSi imaTTvis, vinc aucileblad unda gamoasworos sakuTari swavla, raTa trimestruli Sefaseba dadebiTi hqondes. trimestris SuaSi aseve SeiZleba daiweros komentari, Tu moswavlem wina trimestrTan SedarebiT mniSvnelovnad gaaumjobesa Tavisi moswreba. amis aRniSvna mniSvnelovan stimuls miscems moswavles imisTvis, rom swavlis xarisxi trimestris bolomde SeinarCunos.
trimestruli niSnis Semadgeneli nawilebi
1�
sagnis wliuri niSani
moswavle TiToeuli trimestris bolos iRebs trimestrul Sefasebas. wlis bolos maswavlebeli am sami trimestruli Sefasebis safuZvelze saganSi saboloo niSans wers. ar aris aucilebeli, rom sagnis wliuri niSani trimestruli niSnebis zusti saSualo ariTmetikuli iyos. dasaSvebia minimaluri gadaxra saSualo ariTmetikulis Sedegis damrgvalebisas,
moswavlis progresisa Tu regresis gaTvaliswinebiT. dauSvebelia mxolod gamocdis (xSirad es damamTavrebeli testirebis saxiT xdeba xolme skolaSi) Sedegebis mixedviT moswavleebis Sefaseba konkretul saganSi. saerTo wliuri niSani SesaZlebelia iTvaliswinebdes aseTi testirebis niSansac trimestrul niSnebTan erTad
saerTo wliuri niSani
saerTo wliuri niSani aris is niSani, romelic moswavlis akademiur moswrebas gamoxatavs yvela saganSi. saerTo wliuri niSani erTi niSniT unda gamoixatebodes. am niSnis gamoTvla xdeba Semdegi formuliT: viRebT yvela sagnis samive trimestrisa da wlis saboloo niSans, vajamebT da vyofT niSnebis saerTo raodenobaze. (SesaZlebelia sxvagvari gamoTvlac _
TiToeuli maswavlebeli gamoiTvlis sakuTar saganSi moswavlis saSualo niSans samive trimestrisa da saboloo niSnis gaTvaliswinebiT da ukve aqedan gamoiTvleba saerTo wliuri niSani)saerTo wliuri niSani mrgvaldeba Semdegi principiT: 0.5dan 1,4mde= 1; xolo 1.5dan 2.4–mde=2 da a.S.
safexuris saerTo niSani
safexuris saerTo niSani gamoiTvleba imave principiT, rogorc saerTo wliuri niSani, anu vajamebT saerTo wliur niSnebs da vyofT wlebis raodenobaze, gamovTvliT saSualo ariTmetikuls. safexuris saerTo niSanic mrgvaldeba imave principiT, rogorc wlis saerTo niSani.
safexuris saerTo niSnis gamoTvlas skolebi iwyeben im moswavleebisaTvis da Semdgomi TaobebisTvis, romlebic 20062007 saswavlo wels me5, me7 da me10 klasebSi swavlobdnen.
TiToeuli safexuris warmatebiT dasruleba aucilebelia imisaTvis, rom moswavles Semdeg safexurze swavlis gagrZelebis ufleba hqondes. warmatebulad CaiTvleba is moswavle, romelsac safexuris saboloo niSani 5ze meti eqneba.
wliuri an safexuris saerTo niSani 8, 9 da 10 gulisxmobs wlis an safexuris warCinebiT damTavrebas. 10 niSnavs pirveli xarisxis warCinebas, 9 meore xarisxis, xolo 8 mesame xarisxis warCinebas. yoveli wlis bolos TiToeuli safexurisTvis unda moewyos saerTo Sekreba, sadac warCinebul moswavleebs warudgenen skolas warCinebis xarisxis mixedviT. SesaZleblobebis mixedviT skolam SeiZleba gadawyvitos aseTi moswavleebis dajildoebac. aseTi RonisZiebebi mniSvnelovnad zrdis akademiuri moswrebisadmi pativiscemis grZnobas moswavleebSi da skolaSi zogadad.
moswavleebis akademiuri miRwevebis aRiareba
1�
sadamrigeblo programa
inkluziuri ganaTleba
inkluziuri ganaTleba gulisxmobs yvela tipis specialuri saganmanaTleblo saWiroebebis moswavleebis maqsimalurad CarTvas saswavlo procesSi. skolam unda daadginos Tu vin aris pasuxismgebeli am sakiTxebis koordinirebaze (es pirovneba SeiZleba iyos direqciis wevri, momsaxure personali, maswavlebeli an mSobelic ki). am pirovnebasTan unda iyos daniSnuli Sexvedrebis dro, rodesac specialuri saWiroebebis mqone moswavleebis mSoblebi SeZleben gasaubrebas SesaZlo problemebze da maTi gadaWris gzebze.Tu skolas hyavs specialuri saWiroebebis mqone moswavle, skolam aucileblad unda gansazRvros Tu ras akeTebs imisTvis, rom am moswavlis ganaTlebisTvis adekva
turi pirobebi Seqmnas (mag. mas SeiZleba hqondes gansakuTrebuli sagakveTilo ganrigi, an specialuri sivrce sadac SeZlebs dasvenebas da sxv.) xSir SemTxvevaSi mniSvnelovania, rom skolam aseT moswavles Seudginos individualuri saswavlo gegma. Tu moswavles swavlis Seferxebebi aqvs, misi Sefasebis kriteriumebi unda Sedges misi individualuri gegmidan da misi SesaZleblobebidan gamomdinare. maswavlebels ar unda moeridos ori absoluturad sxvadasxva SesaZleblobebis mqone moswavlisTvis erTi da imave qulis dawera, radgan SesaZlebelia es qula am ori moswavlis SesaZleblobebis realizebis dones gamoxatavdes. erTi moswavlis qulebi yovelTvis ar aris Sedarebadi meore moswavlis qulebTan.
TiToeul moswavles unda hyavdes skolaSi damrigebeli. sadamrigeblo programaSi, romelic saskolo saswavlo gegmis nawilia, ganmartebuli unda iyos Tu ra principiT xdeba moswavleebis jgufebis ganawileba e.w. sadamrigebloebad. aseve unda iyos ganmartebuli principi, Tu ra periodiT aris konkretuli damrigebeli moswavleebze pasuxismgebeli da ras moicavs es pasuxismgeblobebi garda imisa, rac erovnuli saswavlo gegmebis moTxovnebia. (mag. arsebobs Tu ara skolaSi dawesebuli specialuri dro, rodesac damrigebeli xvdeba sakuTar
sadamrigeblos moswavles).sadamrigeblo programa unda ganmartavdes imas, Tu ra RonisZiebebs atarebs damrigebeli imisaTvis, rom mis sadamrigeblos moswavleebs gauwios saTanado daxmareba warmatebebis miRwevaSi (mag. aqvs Tu ara gamoyofili dro moswavleebTan Sesaxvedrad, xvdeba Tu ara is mSoblebs regularulad imisTvis rom problemebze an miRwevebze esaubros, agrovebs Tu ara is sagnis maswavleblebisgan informacias misi sadamrigeblo jgufis moswrebisa Tu qcevis Sesaxeb da sxv.).
dauSvebelia yvela moswavlis qulebis sajarod gamocxadeba. skolam wlis bolos sajarod unda gamoacxados mxolod warCinebulebis vinaoba. naklebad warmatebulebis aRniSvnam saskolo masStabiT SeiZleba mniSvnelovnad daTrgunos aseTi moswavleebi da uaryofiTad imoqmedos maTs momaval warmatebebze.
1�
swori leqsikis gamoyeneba
sagnebis integrirebuli swavleba
aqcenti mravalmxriv perspeqtivaze
disciplina
meTodikis ZiriTadi orientirebi
mniSvnelovania swavlebis prioritetuli mxareebis saskolo leqsikaSi gaTvaliswineba. gakveTilze swori leqsikis gamoyeneba xels uwyobs moswavleebSi am prioritetebis gaTavisebas. amitom maswavlebeli xSirad unda iyenebdes iseT frazebs, romlebic Seicaven sityvebs azrovnebis Sesaxeb: „movifiqroT, amovicnoT, gaviazroT, davaxarisxoT, SevafasoT“. swavlebis procesSi xSirad unda
ismebodes iseTi kiTxvebi, romelic xels uwyobs da stimuls aZlevs azrovnebas.skolam unda Camoayalibos fiqris kultura da fiqris garemo. maswavlebeli amas davalebebsa da gakveTilze gamoyenebuli leqsikiT unda uwyobdes xels. moswavles ar unda eSinodes sakuTari azris gamoTqmis, rac unda sulelurad eCvenebodes mas is an mis garSemo myofebs.
skolaSi miRebuli gamocdileba, codna da unarCvevebi adamians unda aZlevdes SesaZleblobas, samyaro mTlianobaSi aRiqvas. Sesabamisad, sagnebi, romlebic skolaSi iswavleba, unda iTvaliswinebdes erTmaneTTan mWidro kavSirs. unar
Cvevebi da sabazo codna, romelTac Cven vuviTarebT skolaSi, unda iyos imdenad farTo profilis, rom daexmaros adamians warmatebis miRwevaSi ara erT romelime, aramed nebismier sferoSi, romelSic is moRvaweobs.
movlenebis Sefaseba, iqneba es istoriuli, fizikuri Tu esTetikuri, unda moxdes mravali kuTxiT. saswavlo masalis mravali kuTxiT Sefaseba xels uwyobs moswavleebSi kritikuli azrovnebis Camoyalibebas, rac aucilebelia stereotipebis daZlevisTvis. saazrovno kiTxvas mravali swori pasuxi aqvs. skolis movaleobaa, daexmaros moswavleebs am swori pasuxebis aRmoCenaSi problemis sxvadasxva kuTxiT Sefasebis swavlebiT. skolam aucileblad unda Seuwyos xeli saswavlo dawesebulebaSi mravalferovnebis arsebobas, ara marto moswavleebis interesebis, enobrivi, religiuri Tu eTnikuri kuTvnilebis pativiscemis gziT, aramed sxvadasxva ideisa da aRmoCenis dafasebiT.
skolam unda ganuviTaros moswavleebs sakuTari movaleobebis gaazrebis da sazogadoebrivi wesrigis dacvis unarCvevebi. maswavleblebis magaliTi gadamwyvetia skolaSi mSvidi da saqmiani garemos Sesaqmnelad. skolaSi normaluri atmosferos dasanergad aseve gadam
wyvetia moswavleebisaTvis imis Canergvac, rom skola maTia da maT ekuTvniT. mxolod amis dajerebiT SeiZleba moswavleebma uari Tqvan saskolo inventarisa Tu Senobis ganzrax dazianebaze, skolebSi uxeSi konfliqtebis wamowyebaze da sxva.
1�
administraciuli zomebi romlebsac skola iyenebs moswavleebis dasasjelad, unda iyos organizebuli mxolod ise, rom maTi Rirseba ar Seilaxos. skolaSi disciplinis mxriv mniSvnelovan saxelmZRvanelos unda warmoadgendes skolis Sinaganawesi da qcevis kodeqsi, romelsac yvela moswavle unda icnobdes.
emociuri da qceviTi problemebis mqone moswavleebis saswavlo programa da swavlis meTodebi ar unda iyos gansxvavebuli sxva moswavleebisaTvis gankuTvnili programisagan. aseT moswavleebs socialuri qcevis specifikuri instruqciebi sWirdebaT. socialur unarCvevaTa swavleba niSnavs moswavlisaTvis adeqvaturi sakomunikacio Cvevis gamomuSavebas, TviTdisciplinasa da problemaTa gadawyvetis unaris Camoyalibebas. moswavlis unari urTierToba damyaros TanatolebTan, maswavlebelTan, ojaxTan dakavSirebulia misi socialuri qcevis ganviTarebasTan da regulaciasTan. socialuri unarCvevebs moswavle sxvadasxva socialur konteqstSi iTvisebs – saxli, skola, Temi. skola umniSvnelovanes gavlenas axdens bavSvis emociur, socialur da qceviT ganviTarebaze.
emociuri da qceviTi problemebis mqone moswavleebs naklebad mkacri garemo unda SevuqmnaT da gaviTvaliwinoT, rom yuradRebis gafantuloba, impulsuri qceva, hiperaqtiuroba sakmaod farTodaa gavrcelebuli bavSvebSi. zogierT moswavles ar SeuZlia didi dro dauTmos erTi saqmis keTebas, ar aqvs sxvebis mosmenis unari da gakveTilis mimdinareobis dros gamudmebiT saubrobs.
qceviTi da emociuri problemebis mqone moswavleebTan urTierTobis dros maswavlebelma unda gaiTvaliswinos: Tu mo
swavle uars ambobs maswavleblis miTiTebebis Sesrulebaze da agresiulad iqceva, ar iqneba kargi, rom is maSinve klasidan gavagdoT an garkveuli periodiT calke movaTavsoT. pedagogi unda Seecados gamoavlinos da gaiTvaliswinos moswavlis interesebi, SeinarCunos mis mimarT keTilganwyoba. sasurvelia mTeli klasi CaerTos am procesSi;
Tu moswavle TanatolebTan xSirad Cxubobs da agresiulia, pedagogma sasurvelia ar akrZalos sxva moswavleebis aseT bavSvTan urTierToba, aramed misces mas damSvidebis dro da Seecados aswavlos mas TanatolebTan urTierTobebis damyarebis wesebi. sasurvelia mTeli klasi CavrToT am procesSi;
Tu moswavlem xSirad ar icis gakveTili da swavlis unaris daqveiTebasTan gvaqvs saqme, pedagogi sasurvelia mudmivad cud niSans ar uwerdes moswavles an davalebis aucileblad Sesrulebas ar Txovdes mas, aramed moswavlis interesebze dayrdnobiT adgendes davalebas. sasurvelia maswavlebelma aseTi moswavlis akademiuri miRwevebis Sefasebis individualur meTodi SeimuSaos.
Tu moswavle depresiulia gakveTilze, Sesvenebaze TanatolebTan urTierTobas ar amyarebs, pedagogma mas xSiri SeniSvnebi ar unda misces, aramed Seecados TanatolebTan daamegobros is. xSirad gadamwyveti mniSvneloba skolaSi Tanatolis mier Tanatolis daxmarebas eniWeba. im SemTxvevaSi, Tu moswavles seriozuli emociuri da qceviTi darRvevebi aReniSneba, maSin aseTi moswavlisaTvis individualuri saswavlo gegmis SemuSaveba da saTanado samedicino daxmarebaa saWiro.
1�
skolam gansakuTrebulad unda miaqcios yuradReba iseTi Rirebulebebis ganviTarebas, rogoricaa Rirseba, samarTlianoba, urTierTpativiscema, sxvisi azris mosmena da aRiareba. mniSvnelovania, rom skolaSi didi yuradReba eqceodes iseTi gavrcelebuli senis aRmofxvras, rogoricaa plagiatoba (anu sxvisi azrebis miTviseba). skola unda qmnides iseT atmosferos, sadac sxvisi azrebis, moswavlisa Tu maswavleblis, mecnierisa Tu mwerlis azrebis sakuTrad gasaReba sircxvilad iTvleba. moswavlem unda gaiazros, rom sxvisi naSromis miTviseba da sakuTar miRwevad gamocxadeba iseTive qurdobaa, rogorc sxvisi nivTis miTviseba. mniSvnelovania, rom maswavlebeli pirad magaliTze aCvenebdes moswavles, ras niSnavs samarTlianoba da urTierTpativiscema.
skola da maswavlebeli unda ecados, rom nebismieri midrekilebis, SesaZleblobis Tu interesis mqone moswavle maqsimalurad CarTos saswavlo procesSi. amisTvis mniSvnelovania, rom gaTvaliswinebuli iqnes mravali Tavisebureba, rac moswavleebSi gvxvdeba. zogierT moswavles, uWirs mkafiod metyveleba. am SemTxvevaSi pedagogi didi yuradRebiT unda moepyras moswavles, agrZnobinos, rom ainteresebs misi saubari, daukvirdes mis naaazrevs; ar Seawyvetinos metyvelebis problemis mqone moswavles saubari; aqtiurad CarTos aseTi moswavle saklaso diskusiebSi, yuradRebiT unda mousmi
nos mas da waaxalisos; metyvelebis problemis mqone moswavles maswavlebelma sasurvelia ar dausvas bevri SekiTxva erTdroulad, raTa mas grZeli pasuxi ar moyves.
skolis asakis bavSvebs Soris caciebis raodenoba meyeobs 15dan 29%mde. es niSnavs, rom skolis100 mowafidan 15 mainc caciaa. cacia moswavleebTan urTierTobisas maswavlebelma unda gaiTvaliswinos rom: dawyebiTi safexuris klasebis moswavleebma, maT Soris caciebma, Tavad unda airCion, Tu romeli xeliT urCevniaT wera, xatva da sxva davalebebis Sesruleba. cacia bavSvisaTvis marjvena xeliT
weris, xatvis da sxva socialurad mniSvnelovani moqmedebebis Sesrulebis daZalebam SeiZleba cudad imoqmedos bavSvis fsiqikur ganviTarebaze; bavSvis cacioba ar unda gaxdes arajansaRi yuradRebisa da dacinvis sagani. cacias cudi kaligrafia, weris neli tempi ar unda iyos misi akademiuri moswrebis uaryofiTad Sefasebis kriteriumi.
SezRuduli SesaZleblobis mqone moswavlis Sefasebisas xdeba individualuri saswavlo gegmis gaTvaliswineba, sadac Sefaseba xdeba im sistemiT, romelic am moswavlis SesaZleblobebzea morgebuli.
gansxvavebuli SesaZleblobebisa da unarebis mqone moswavleebis maqsimaluri CarTva saswavlo procesSi
aqcenti pirovnuli Rirsebis ganviTarebaze
1�
savaldebulo da arCeviTi sagnebi
qarTuli saganmanaTleblo tradiciisa da ganaTlebis mecnierebis Tanamedrove moTxovnebis gaTvaliswinebiT, IXII klasebSi calkeuli sagnebis swavla–swavleba Semdeg ZiriTad principebs efuZneba:
a. saswavlo sagnebSi gamoiyofa eqvsi ZiriTadi jgufi:
1. qarTuli ena da literatura (afxazeTis avtonomiur respublikaSi afxazuri da qarTuli);
2. maTematika;3. sabunebismetyvelo mecnierebebi;
4. saqarTvelos istoria, saqarTvelos geografia da sxva sazogadoebrivi mecnierebebi;
5. ucxo enebi;6. fizikuri, SromiTi da esTetikuri
aRzrda.
saswavlo sagnebis jgufebad gaerTianebis mTavari mizania mravalferovani sagnobrivi programis sistematizacia. sagnobrivi jgufebi Seicavs msgavsi miznebisa da Seswavlis sferoebis mqone sagnebs. sagnobriv jgufebad sagnebis dalageba saSualebas gvaZlevs ganvsazRvroT saaTebis danawilebis principi.
b. TiToeuli sagnobrivi jgufi iswavleba skolis samive safexurze moswavlis mra-valmxrivi ganviTarebis uzrunvelsayofad
Tanamedrove msoflioSi warmatebis misaRwevad adamians mravalmxrivi ganviTareba esaWiroeba, rac saskolo gegmasa da sagnobrivi jgufebis saaTobriv ganawilebaze unda aisaxos.
g. dawyebiT safexurze sagnobriv jgufebSi Semavali sagnebis swavleba ufro integ-rirebulia, vidre sabazo da saSualo safexurebze.
azrovnebis ganviTarebis kvaldakval moswavleebs saSualeba eZlevaT, ufro dawvrilebiT gaecnon da Seiswavlon samyaroSi mimdinare movlenebi, Rrmad gaiazron da aqtiurad Caeban sazogadoebriv cxovrebaSi. amitom dawyebiT safexurze sagnebi metad integrirebulad iswavleba, sabazo da saSualo safexurebze ki – ufro specializebulad. saswavlo procesSi am sagnebis Seswavlis Sedegad miRebul codnasTan erTad didi yuradReba eqceva
unarCvevebis da damokidebulebebis gamomuSavebas da ganviTarebas.
XXII klasebSi moswavleTa mier sakuTari inteleqtualuri midrekilebebis gansazRvra da gaRviveba xdeba. am klasebSi moswavleebs saSualeba eqnebaT aucilebel sagnebTan erTad (qarTuli ena da literatura, saqarTvelos istoria, maTematika) airCion sabunebismetyvelo, sazogadoebaTmcodneobiTi an esTetikur–SromiTi mimarTulebis sagnebi.
sagnebisa jgufebis mTavari principebi
20
sagnobrivi jgufebi
qarTuli enisa da literaturis Seswavlam unda ganuviTaros mozards ZiriTadi sakomunikacio unarebi (wera, kiTxva, mosmena, saubari) saqarTvelos saxelmwifo enaze. am sagnobrivi jgufis erTerTi mTavari mizania, gamoumuSavos mozards literaturuli memkvidreobisadmi pativiscema, Seayvaros kiTxva, xeli Seuwyos mxatvruli nawarmoebis esTetikuri aRqmis da Sefasebis unaris Camoyalibebas. am amocanis gadaWraSi dagvexmareba qarTuli literaturis swavlebis procesSi Tematurad da Sinaarsobrivad msgavsi ucxouri literaturis gacnoba da maT Soris paralelebis Zieba. sagnobrivi jgufis erTerTi mTavari prioritetia weriTi da zepiri metyvelebis kulturis ganviTareba. moswavles unda gamoumuSavdes sakuTari azris logikuri Tana
mimdevrobiT gamoTqmisa da sxvadasxva Sinaarsisa da daniSnulebis teqstebis weris unari.
qarTuli enisa da literaturis sagnobrivi jgufi aerTianebs qarTulis, rogorc mSobliuris da qarTulis, rogorc meore enis saswavlo gegmebs. qarTuli, rogorc meore ena iswavleba ZiriTadad im moswavleebis mier, romlebisTvisac qarTuli ar aris mSobliuri ena, an romlebisTvisac qarTulenovani garemoa SezRuduli da saswavlo ena ar aris qarTuli. Tumca aqve unda gvaxsovdes, rom im moswavleebis mier, romlebic araqarTulenovan ojaxebSi izrdebian, magram romlebic qarTulenovan skolebSi swavloben, SesaZlebelia orive saswavlo gegma iyos daZlevadi.
maTematika
sabunebismetyvelo mecnierebebi
maTematikuri sagnebis swavlebis ZiriTadi mizania mozardSi kvlevis Cvevis, agreTve analitikuri, logikuri, sistemuri da simboluri azrovnebis gamo
muSaveba. maTematikis swavlam moswavles unda SesZinos is unarCvevebi, romelic mas daexmareba cxovrebiseuli, praqtikuli problemebis gadasaWrelad.
qarTuli ena da literaturaafxazeTis avtonomiuri respublikaSi _ afxazuri da qarTuli
sabunebismetyvelo mecnierebebma mozards unda gamoumuSavos kvlevis, samyarosa da garemos Seswavlis, misi dacvisa da SenarCunebis unarCvevebi. moswavle gaecnoba samecniero meTodebs da Seiswavlis maTi gamoyenebis xerxebs samyaros aRqmisa da gaazrebisaTvis, agreTve, gaecnoba mecnierebaTa miRwevebs da maT kavSirs yoveledRiur cxovrebasTan. sabunebismetyvelo sagnebis swavlebis erTerTi
mTavari mizania im unarebis gamomuSaveba, romelic exmareba adamians, gansazRvros Tavisi adgili bunebriv garemoSi da daakvirdes mimdinare bunebriv procesebs. am sagnobriv jgufSi Sedis Semdegi sagnebi: qimia, fizika, biologia da dawyebiT klasebSi bunebismetyvelebis kursi. am sagnobriv jgufTan erTad iswavleba fizikuri geografiis sakiTxebic.
21
ucxo enebi
saqarTvelos istoria, saqarTvelos geografia da sazogadoebrivi mecnierebebi
am sagnobrivi jgufis mTavari mizania, gamoumuSavos mozards, rogorc saqarTvelos moqalaqes, unari, gansazRvros Tavisi adgili msoflioSi geografiuli, istoriuli, religiuri, politikuri, kulturuli Tu eTnikuri realobebis gaTvaliswinebiT. codnisa da informaciis miwodebasTan erTad am sagnobrivi jgufis mizania, iseTi unarCvevebis gamomuSaveba, romelic moamzadebs moswavles aqtiuri da pasuxismgebeli moqalaqeobisTvis da safuZvlad daedeba sakuTari da sazogadoebrivi interesebis Secnobas, sakuTari da sxva kulturebis da maTi warmomadgenlebis mimarT pativiscemas da Semwynareblobas.
am sagnobriv jgufs Seadgens: savaldebulo sagnebi – saqarTvelos istoria, saqarTvelos geografia, samoqalaqo aRzrda, arCeviTi kursebi – ekonomika, saxelmwifo da moqalaqeoba, samarTali, religiebis istoria.
ucxo enebis sagnobrivma jgufma saqarTvelos moqalaqes unda ganuviTaros saxelmwifo enasTan erTad kidev minimum or enaze komunikaciis unari. am sagnobrivi jgufis erTerTi mTavari amocanaa, sxva enobrivi jgufebis warmomadgenlebTan werilobiT da zepirad urTierTobis unaris ganviTareba. ZiriTadi yuradReba, iseve, rogorc yvela sxva sagnobriv
jgufSi, aqac SeZenili codnis praqtikulad gamoyenebis unars eqceva.
erovnuli saswavlo gegma iTvaliswinebs rusulis, inglisuris, germanulis da frangulis saswavlo programas, Tumca skolebs eZlevaT ufleba, am enebis magivrad an damatebiT romelime sxva ena aswavlon.
am sagnobrivi jgufis miznebia jansaRi cxovrebis wesis damkvidreba, jgufuri muSaobis, urTierTdaxmarebisa da TanamSromlobis unarebis gamomuSaveba, SromiTi, praqtikuli da saxelobo unarCvevebis ganviTareba, am sagnobrivma jgufma unda ganuviTaros mozardebs xelovnebis nimuSebis Seqmnisa da maTi Sefasebis, Secnobis unari.
am sagnobriv jgufSi Sedis musika, integrirebuli saxviTi da gamoyenebiTi xelovneba – Sromis kursi da fizikuri aRzrda. amasTan erTad, arCeviTi sagnebis saxiT saSualo safexurze am sagnobrivi jgufis nawilia agreTve Semdegi sagnebi: Teatraluri xelovneba, xelovnebis Teoriuli da praqtikuli kursebi, musika da xazva.
skolebis kompiuterizaciis programis fonze sul ufro SesaZlebeli xdeba sainformacio da sakomunikacio teqnologiebis CarTva saswavlo procesSi. sainformacio da sakomunikacio teqnologiebis swavlebis prioritetia am teqnologiebis gamoyenebisTvis aucilebeli unarCvevebis ganviTareba moswavleebSi, sxvadasxva sagnebis swavlebisas integrirebis gziT. amitom sainformacio da sakomunikacio teqnologiebi ar aris gamoyofili calke sagnobriv jgufad da miekuTvneba egreT wodebul gamWol saswavlo prioritetebs.
fizikuri, SromiTi da esTetikuri aRzrda
informaciuli da sakomunikacio teqnologiebi
22
sagn
obr
ivi
jgu
feb
isa
gani
daw
yebi
Ti
saba
zosa
Sual
o
12
34
56
78
910
1112
qarTu
li
ena
da
lit
erat
ura
qarTul
i en
a da
lit
erat
ura
maTe
mat
ika
maTem
atik
a
saqa
rTve
los
ist
oria
, sa
qarTve
los
georga
fia
da
sazo
gadoeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
saqa
rTve
losa
da
msofl
ios
ist
oria
samo
qal
aqo g
anaT
leb
ax
x
saqa
rTve
losa
da
msofl
ios
geogr
afia
x
sabu
nebi
smet
yvel
o
mecni
ereb
ebi
bune
bism
etyv
eleb
a
qimi
ax
x
fiz
ika
xx
biol
ogi
ax
x
ucxo
en
ebi
pirve
li
ucxo
en
a
meore
ucxo
ena
esTe
tik
uri,
Sr
omi
Ti
da
fiz
ikuri
aRzr
da
xel
ovn
eba
da
Sroma
xx
musi
kax
x
fiz
ikuri
aRzr
da
– sa
gnis
sav
aldeb
ul
o s
wavl
eba
х -
arCe
viTi
sagn
ebi
savaldebulo sagnebis swavleba safexurebis mixedviT
2�
sqemis ganmartebebi
qarTuli ena daliteratura
qarTuli enisa da literaturis, maTematikisa da fizikuri aRzrdis swavla savaldebuloa IXII klasebis ganmavlobaSi.
saqarTvelosa da msoflios istoria savaldebulod iswavleba V–XII klasebSi;
saqarTvelosa da msoflios geografia savaldebulod iswavleba VXII klasebSi;
samoqalaqo ganaTleba savaldebulod iswavleba VXII klasebSi;
saqarTvelos geografiisa da samoqalaqo ganaTlebis sakiTxebi IVI klasebSi; integrirebulia bunebis
saqarTvelos istoria, saqarTvelos geografia, da sazogadoebrivi mecnierebebi
metyvelebis kursSi; saqarTvelos istoria, samoqalaqo
ganaTleba da saqarTvelos geografia V, VI, VII da VIII klasebSi iswavleba integrirebulad, erT sagnad;
IXX klasebSi samoqalaqo ganaTleba iswavleba calke sagnad;
IX, X da XI klasebSi saqarTvelosa da msoflios geografia calke sagnad iswavleba.
ucxo enebi
pirveli ucxo enis swavlas moswavle iwyebs III klasSi, meorisas ki _ VII klasSi. meaTe klasidan nebadarTulia pirveli ucxo enis swavlisaTvis Tavis danebeba da mesame ucxo enis swavlis dawyeba (XXII klasebSi). es ar gamoricxavs imas, rom mesame klasamde daiwyon skolebma ucxo enis swavleba, an meSvide klasamde aswavlon ori ucxo ena Tu skola gadawyvets, rom mas aqvs amis saSualeba da xedavs am sagnebis SeTavazebis mniSvnelobas. Tumca pirvel or klasSi ucxo enis swavleba ar aris rekomendebuli. aseve skolas aqvs ufleba or ucxo enaze meti aswavlos Tavis moswavleebs.
sabunebismetyvelo sagnebi
bunebismetyvelebis integrirebuli kursi savaldebuloa IVI klasebSi. sabunebismetyvelo sagnebis (qimia, fizika, biologiis) swavla savaldebuloa
VIIX klasebSi. VIIX klasebSi skola irCevs ori SesaZleblobidan erTs: a) TiToeuli sabunebismetyvelo sagani TiTo trimestris ganmavlobaSi iswavleba
(magram ara erTdroulad. mag. meSvide klasSi SeiZleba iswavlebodes: I mesamedi qimia, II mesamedi fizika, III mesamedi biologia).
b) sabunebismetyvelo sagnebi iswavleba integrirebuli kursiT samive erTad – erT sagnad.
sabunebismetyvelo sagnebi, qimia fizika, biologia savaldebulod, trimestruli saxiT iswavleba X klasSi. XIXII klasebSi sabunebismetyvelo sagnebidan moswavle irCevs minimum erT sagans.
2�
saSualo safexuris sqema (X-XII klasebSi)
savaldebuloa XXII klasebSi qarTuli enisa da literaturis, istoriis, maTematikis, ori ucxo enis da fizikuri aRzrdis sagnebis Seswavla.
X klasSi TiTo trimestri savaldebulod iswavleba: O istoriis, geografiis da samoqalaqo ganaTlebis intensiuri kursi;O sabunebismetyvelo mecnierebebis sagnobriv jgufSi: qimia, fizika, biologiis intensiuri kursi.
XI klasSi geografia savaldebulo sagania.XIXII klasebSi moswavles eZleva saSualeba, savaldebulo sagnebis swavlis
garda, airCios misTvis sasurveli sagnebi sami sagnobrivi jgufidan: sabunebismetyvelo mecnierebebi, saqarTvelos istoria da sazogadoebrivi mecnierebebi da esTetikuri SromiTi da fizikuri aRzrda.
TiToeul arCeviT blokSi skolam unda uzrunvelyos moswavlebisTvis minimum ori sagnis SeTavazeba. mcirekontigentian skolebs, romlebsac SeiZleba ar hqondeT saSualeba, SesTavazon moswavleebs XIXII klasSi arCvvanis farTo Tavisufleba, aqvT ufleba TviTon gansazRvron zemoTCamoTvlili arCeviTi sagnebidan romeli oTxi SeTavazon TavianT moswavleebs. saukeTeso SemTxvevaSi, es moxdeba moswavleebis interesebis maqsimaluri gaTvaliswinebiT.
arCeviTi sagnebi sagnobrivi jgufebis mixedviT
saqarTvelos istoria, saqarTvelos geografia da sazogadoebrivi mecnierebebi
sabunebismetyvelo mecnierebebi
esTetikuri, SromiTi da fizikuri aRzrda
1. ekonomika2. saxelmwifo da moqalaqeoba3. samarTali
1. qimia2. fizika3. biologia
1. musika2. saxviTi da gamoyenebiTi xelovneba
(praqtikuli kursi)3. xelovnebis istoria (Teoriuli
kursi)4. xazva5. Teatraluri xelovneba
4. globaluri problemebis geografia (XII klasSi mxolod)
TiToeuli zemoTmoyvanili sagani warmoadgens erTwlian an 2 trimestrian intensiur kurss. meTerTmete da meTormete klasebSi, TiToeul weliwads moswavlem unda airCios ori sagani sxvadasxva sagnobrivi jgufidan. saerTo jamSi XIXII klasebSi moswavlem unda iswavlos minimum erTi sagani TiToeuli sagnobrivi jgufidan da maqsimum ori.
meTormete klasis bolo trimestri unda daeTmos mxolod savaldebulo sagnebs da umaRlesi saswavleblebisaTvis misaRebi gamocdebisaTvis momzadebas.
globaluri problemebis geografia meTormete klasSi arCeviTi kursia da SesaZlebelia rogorc sabunebismetyvelo ise sazogadoebrivi mecnierebebis blokis farglebSi iswavlebodes.
erovnul saswavlo gegmaSi gauTvaliswinebeli fakultaturi sagnebi
skolas aqvs ufleba SesTavazos moswavleebs erovnuli saswavlo gegmiT gauTvaliswinebeli sagnebi. (mag. cekva, fotografia, astronomia da sxva.) am sagnebis swavleba wlis dasawyisSive unda iyos SeTanxmebuli sameurveo sabWosTan. saswavlo gegma unda moicavdes Semdeg aucilebel komponentebs:1. sagnis miznebi da amocanebi da dasabuTeba, Tu ramdenad emsaxureba es miznebi da amocanebi zogadi ganaTlebis erovnul miznebSi mocemul idealebs.2. sagnis organizebis formebi (sagnis maswavleblis vinaoba, sagakveTilo datvirTva, davalebebis xasiaTi da sixSire, Sefasebis kriteriumebi)
2�
sagnebis saaTobrivi ganawilebis ZiriTadi principebi
saaTobrivi bade
saaTobrivi bade gansazRvravs moswavleTa savaldebulo da maqsimaluri datvirTvis odenobas. saaTobrivi bade gansazRvravs erovnul saswavlo gegmaSi mocemul savaldebulo sagnebis swavlebis savaldebulo xangrZlivobas.
saswavlo dRis da gakveTilis xangrZlivoba
mozardis fizikuri da fsiqologiuri SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT sarekomendacio datvirTvis (gakveTilebze gatarebuli astronomiuli saaTebis) maqsimaluri raodenoba
klasi 1 2 3 4–5 6–7 8 9 10–11
maqsimaluri dasaSvebi saaTebi (astronomiuli) 3 4 4 4 5 5 5–6 5–6
gakveTilebis raodenoba mozardis ganviTarebis kvaldakval izrdeba. gakveTilebis xangrZlivobaa 45 wuTi. gamonakliss warmoadgens pirveli klasi, sadac gakveTili grZeldeba 35 wuTi. Sesvenebebi grZeldeba minimum 10 wuTi.
gamonaklisi SesaZlebelia daSvebul iqnes eqstremaluri pirobebis dros (yinva, gansakuTrebuli sicxeebi da a.S.) rodesac skolam SesaZloa xanmokle vadiT Secvalos gakveTilebis xangrZlivobebi saswavlo dRis Semcirebis mizniT.
skolebis Tavisufleba saaTebis ganawilebisas (fakultaturi saaTebi)
TiToeul klasSi skolas eZleva ufleba, savaldebulo saaTebis garda, daamatos garkveuli raodenobis saaTebi, romelsac iyenebs moswavleebis interesebidan gamomdinare fakultaturi kursebisa Tu damatebiTi gakveTilebis Casatareblad. aseTi sagnebi tradiciulad skolaSi iyo religiebis istoria, cekva, fotografia da sxv.
200708 saswavlo wlamde fakultaturi saaTebis raodenoba saaTobriv badeSi iyo xolme Cawerili rogorc maqsimalur da savaldeblo saaTebs Soris sxvaoba. axal saaTobriv badeSi am saaTebze konkretuli SezRudva aRar arsebobs. skolam sakuTari SesaZleblobebis farglebSi unda daamatos saaTebi fakultaturi sagnebisTvis an savaldebulo sagnebis swavlebis gasaZliereblad. saaTebis damatebisas skolam unda gaiTvaliswinos saswavlo dRis da gakveTilis rekomendebuli xangrZlivoba da ecados, rom saaTebis damatebisas miaqcios yuradReba
imas, rom moswavleebs hqondeT saSualeba SualedebSi saTanadod daisvenon.
skolas aseve aqvs ufleba, saministros mier miwodebuli rekomendebuli saaTobrivi badis farglebSi saaTebis 25% sakuTari mosazrebebiT gadaanawilos sagnebs Soris. saaTebis gadanawilebisas SesaZlebelia aseve jamuri saaTebiT manipulireba. mag. erTerT sagans eTmoba rekomendebul saaTobriv badeSi 4 saaTi kviraSi. es niSnavs rom jamurad weliwadSi es sagani iswavleba 4*36 (kvirebis raodenoba)=144 saaTis ganmavlobaSi. skolas SeuZlia Secvalos am sagnis saaTobrivi datvirTva ise, rom vTqvaT gazardos 150 saaTamde, an Seamciros mag. 120 saaTamde da sxv... sakuTari saWiroebebidan gamomdinare. es niSnavs imas, rom skolam kargad unda dagegmos sakuTari sagakveTilo cxrili, radgan zogierT trimestrSi SeiZleba am sagans kviraSi 4 saaTi daeTmos da zogierTSi ki 5, an 3 da a.S.
iseve, rogorc adre skolas aqvs ufleba damatebiTi, fakultaturi saxiT aswavlos religiebis istoria, cekva, fotografia da a.S. konkretuli saaTobrivi SezRudva am mxriv aRar arsebobs.
2�
informaciuli da sakomunikacio teqnologiebi
im skolebSi, sadac arsebobs Sesabamisi kompiuteruli teqnika, TiToeul moswavles damamTavrebeli klasisTvis kompiuterebis gamoyenebis sabaziso unarCvevebis Sesaswavlad minimum 36 saaTiani kursi unda hqondes gavlili. Tu skolas aqvs SesaZlebloba, rom wina klasSi myof moswavleebsac gaataros msgavsi kursi, maSin maTac msgavsi wesi exebaT da a.S. (rac ufro meti SesaZlebloba aqvs skolas, miT ufro meti klasi unda moicvas)
rac Seexeba am 36 saaTis gadanawilebas, aq skolas eZleva sruli Tavisufleba TviTon gadawyvitos ra sqemiT aswavlis moswavleebs. mniSvnelovania, rom moswavleebs hqondeT saSualeba garkveuli dro individualurad imuSavon kompiuterTan. amisTvis, SesaZlebelia, rom saklaso ganayofebi daiyos kidev ufro mcire jgufebad. aseve SesaZlebelia, rom moswavleebis erTma nawilma, vTqvaT, intensiurad imuSavos erTi trimestris ganmavlobaSi, momdevno trimestrSi ki moswavleebis sxva nawilma Caanacvlos. anu 36 saaTi ar aris aucilebeli, rom TiToeuli moswavlisTvis mTels weliwadze, kviraSi TiTo saaTis saxiT iyos gadanawilebuli. aseve dasaSvebia da rekomendebulic aris, rom informaciuli da komunikaciuli teqnologiebis swavleba ara calke sagnad, aramed sxva sagnebis farglebSi iswavlebodes.
sabiblioTeko da sxva individualuri samuSao dro
sasurvelia, rom moswavleebi mivaCvioT individualur muSaobas biblioTekaSi Tu sxvagan. amisTvis sasurvelia, rom skolam, romelsac amis saSualeba aqvs, specialuri dro gamoyos moswavleebis biblioTekaSi muSaobisTvis. aseve, mniSvnelovania, rom maswavleblebma miscen moswavleebs davalebebi, romlebic biblioTekebis gamoyenebas gulisxmobs. miuxedavad imisa, Tu ra raodenobis wignia saskolo biblioTekaSi, misi saganmanaTleblo mizniT gamoyeneba yovelTvis SesaZlebelia.
aseve mniSvnelovania, rom skolam Seqmnas pirobebi imisTvis, rom moswavleebs SeeZloT gakveTilebis Semdeg darCena da garkveuli saaTebis ganmavlobaSi iq mecadineoba im SemTxvevaSi, Tu es maTTvis ufro mosaxerxebelia, vidre saxlSi mecadineoba. es SesaZlebelia moxdes saklaso oTaxebsa Tu raime saerTo darbazebSi.
2�
Tavi 2. 2007-08 saswavlo wels moqmedi saaTobrivi bade
axali saswavlo gegmis Sesabamisi saaTobrivi bade nebismieri profilis (qarTuli da araqarTulenovani) zogadsaganmanaTleblo sajaro skolebisTvis
sagani/klasi I II VII VIII X XIqarTuli (qarTuli ena da literatura)
7 (252)
7 (252)
5 (180)
5 (180)
5 (180)
5 (180)
qarTuli rogorc meore ena (mxolod araqarTulenovani seqtorebisTvis)
3 3 3
mSobliuri ena (mxolod araqarTulenovanis seqtorebisTvis)
5-8 (180-288)
5-6 (180-216)
4-5 (144-180)
maTematika 5 (180) 5 (180) 4 (144) 4 (144) 5 (180) 5 (180)
ucxo enebi
pirveli ucxo ena 3 (108) 3 (108) 2 (72) 2 (72) meore ucxo ena 4 (144) 4 (144) 3 (108) 3 (108)saqarTvelos istoria, saqarTvelos geografia da sxva sazogadoebrivi mecnierebebi
saqarTvelos da msoflio istoria
5 (180) 5 (180) 5 (180) 3 (108)
geografia 3 (108)
samoqalaqo ganaTleba
sabunebismetyvelo mecnierebebi
biologia | qimia | fizika
4 (144) 4 (144) 4 (144) 4 (144) 4 (144)
fizikuri, SromiTi da esTetikuri aRzrda
fizikuri aRzrda 3 3 2 2 2 2
xelovneba – Sroma 2 (72) 2 (72) 2 (72) 2 (72) 2 (72)
musika 2 (72) 2 (72) 2 (72) 2 (72) 2 (72)
arCeviTi sagani 1 3 (108)
arCeviTi sagani 2 3 (108)
savaldebulo saaTebis raodenoba (qarTulenovan seqtorisTvis)
23 23 31 31 30 29
savaldebulo saaTebis raodenoba (araqarTulenovan seqtorisTvis)
24-27 34-35 32-33
* frCxilebSi miTiTebulia wlis ganmavlobaSi savaldebulo jamuri saaaTebi** biologia, qimia da fizika iswavleba meSvide da meaTe klasebSi TiTo trimestris ganmavlobaSi. TiToeuli sagnis saerTo jamuri saaTebis raodenoba trimestris ganmavlobaSi aris 48 saaTi.*** istoria, geografia da samoqalaqo ganaTleba meSvide da merve klasebSi iswavleba erT sagnad saerTo jamuri saaTebi wlis ganmavlobaSi aris 180 saaTi.**** istoria geografia da samoqalaqo ganaTleba meaTe klasSi iswavleba TiTo trimestris ganmavlobaSi. TiToeuli sagnis saerTo jamuri saaTebis raodenoba trimestris ganmavlobaSi aris 60 saaTi.***** araqarTulenovan seqtorebs 200708 saswavlo wels exeba mxolod I, VII, X klasebi. iq sadac miTiTebulia ori ricxvi mag. 58 igulisxmeba, rom skola irCevs misTvis sasurvel saaTebis raodenobas am zRvrebSi wina wlebis gamocdilebis gaTvaliswinebiT.
2�
III-VI da IX klasebisaTvis saaTobrivi bade qarTulenovani skolebisTvis,da I-XI klasebis saaTobrivi bade araqarTulenovani skolebisTvis
klasi 3 4 5 6 9
1 mSobliuri ena 7 7 4 3 2
2mSobliuri literatura
3 3 2
3 ucxo ena (rusuli) 2 3 3 3 2
4ucxo ena (inglisuri, germanuli, franguli, sxv.)
3 3 2
5 msoflio istoria 2 2
6 saqarTvelos istoria 2 2
7 sazogadoebaTmcodneoba
8saqarTvelos saxelmwifosa da samarTlis safuZvlebi
1
9informatika da gamoTvliTi teqnika
10 maTematika 5 5 4 4 4
11 fizika 2
12 qimia 2
13 astronomia
14 biologia 1 2
15 geografia 1
16 saqarTvelos geografia 2
17 bunebismcodneoba 1 1 1
18xelovneba (saxviTi xelovneba)
1 1 1 1
19 xelovneba (musika) 1 1 1 1
20 xazva 1
21 SromiTi swavleba 1 1 1 1 1
22 ekonomika
23dawyebiTi samxedro momzadeba
24 fizikuri aRzrda 2 2 2 2 2
savaldebulo datvirTva 20 21 25 25 29
saaTobrivi bade qarTul enaze swavlebis zogadsaganmanaTleblo skolebisTvis
2�
saaTobrivi bade rusul enaze swavlebis zogadsaganmanaTleblo skolisTvis
klasi
2 3 4 5 6 8 9 11
1 qarTuli ena 3 3 3 3 3 3 3 3
2mSobliuri ena da literatura
7 10 10 8 6 6 5 4
3ucxo ena (inglisuri, geranul, franguli, sxv.)
3 3 2 2 3
4 msoflio istoria 2 2 2 2
5 saqarTvelos istoria 2 2 2 1
6 sazogadoebaTmcodneoba 1
7saqarTvelos saxelmwifosa da samarTlis safuZvlebi
1
8informatika da gamoTvliTi teqnika
1
9 maTematika 5 5 5 4 4 4 4 4
10 fizika 2 2 3
11 qimia 2 2 2
12 astronomia 1
13 biologia 1 2 2 2
14 geografia 1
15 saqarTvelos geografia 2 2
16 bunebismcodneoba 1 1 1 1
17xelovneba (saxviTi xelovneba)
1 1 1 1 1
18 xelovneba (musika) 1 1 1 1 1
19 xazva 1 1
20 SromiTi swavleba 1 1 1 1 1 1 1 1
21 ekonomika 1
22dawyebiTi samxedro momzadeba
1
23 fizikuri aRzrda 2 2 2 2 2 2 2 1
savaldebulo datvirTva 21 24 24 26 25 31 31 31
�0
saaTobrivi bade azerbaijanul da somxur enebze swavlebis zogadsaganmanaTleblo skolebisTvis
klasi
2 3 4 5 6 8 9 11
1 qarTuli ena 3 3 3 3 3 3 3 3
2mSobliuri ena da literatura
9 8 8 7 6 4 5 5
3 ucxo ena (rusuli) 2 2 2 2 2 2 2
4ucxo ena (inglisuri, geranul, franguli, sxv.)
3 3 2 2 3
5 msoflio istoria 2 2 2 2
6 saqarTvelos istoria 2 2 2 1
7 sazogadoebaTmcodneoba 1
8saqarTvelos saxelmwifosa da samarTlis safuZvlebi
1
9informatika da gamoTvliTi teqnika
1
10 maTematika 5 5 5 4 4 4 4 3
11 fizika 2 2 3
12 qimia 2 2 2
13 astronomia 1
14 biologia 1 2 2 2
15 geografia 1
16 saqarTvelos geografia 2 2
17 bunebismcodneoba 1 1 1 1
18xelovneba (saxviTi xelovneba)
1 1 1 1 1
19 xelovneba (musika) 1 1 1 1 1
20 xazva 1 1
21 SromiTi swavleba 1 1 1 1 1 1 1 1
22 ekonomika 1
23dawyebiTi samxedro momzadeba
1
24 fizikuri aRzrda 2 2 2 2 2 2 2 1
savaldebulo datvirTva 23 24 24 27 27 31 33 33
�1
saaTobrivi bade ucxo enebis garRmavebuli swavlebis zogadsaganmanaTleblo skolebisTvis
klasi
2 3 4 5 6 8 9 11
1 mSobliuri ena 8 7 7 4 3 2 2 1
2 mSobliuri literatura 3 3 2 2 3
3 ucxo ena (rusuli) 2 3 3 3 2 2 2
4ucxo ena (inglisuri, geranul, franguli, sxv.)
2 2 2 3 3 4 4 4
5 msoflio istoria 2 2 2 2
6 saqarTvelos istoria 2 2 2 1
7 sazogadoebaTmcodneoba 1
8saqarTvelos saxelmwifosa da samarTlis safuZvlebi
1
9informatika da gamoTvliTi teqnika
1
10 maTematika 4 4 4 4 4 4 4 4
11 fizika 2 2 3
12 qimia 2 2 2
13 astronomia 1
14 biologia 1 2 2 2
15 geografia 1
16 saqarTvelos geografia 2 2
17 bunebismcodneoba 1 1 1 1
18xelovneba (saxviTi xelovneba)
1 1 1 1 1
19 xelovneba (musika) 2 1 1 1 1
20 xazva 1 1
21 SromiTi swavleba 1 1 1 1 1 1 1 1
22 ekonomika 1
23dawyebiTi samxedro momzadeba
1
24 fizikuri aRzrda 2 2 2 2 2 2 2 1
savaldebulo datvirTva 21 21 22 25 25 30 31 31
* meore, merve da meTerTmete klasis saaTebi ar exeba qarTulenovan skolebs
�2
saaTobrivi bade zogadsaganmanaTleblo skolis humanitaruli profilis klasebisTvis
* ar exeba qarTulenovan skolebs
klasi
11
1 mSobliuri ena 2
2 mSobliuri literatura 5
3 ucxo ena (rusuli) 3
4 ucxo ena (inglisuri, geranul, franguli, sxv.) 3
5 msoflio istoria 3
6 saqarTvelos istoria 2
7 sazogadoebaTmcodneoba 1
8 informatika da gamoTvliTi teqnika 1
9 maTematika 2
10 fizika da astronomia 1
11 qimia
12 biologia
13 geografia
14 ekonomika 1
15 dawyebiTi samxedro momzadeba 1
16 fizikuri aRzrda 1
17specialuri kursi (mSobliuri enis stilistika, xelovnebis istoria, qarTuli folklori, msoflio literaturis Sedevrebi
5
savaldebulo datvirTva 31
��
saaTobrivi bade zogadsaganmanaTleblo skolis fizikamaTematikuri profilis klasebisTvis
klasi
11
1 mSobliuri ena 1
2 mSobliuri literatura 4
3 ucxo ena (rusuli) 2
4 ucxo ena (inglisuri, geranul, franguli, sxv.) 2
5 msoflio istoria 2
6 saqarTvelos istoria 1
7 sazogadoebaTmcodneoba 1
8 informatika da gamoTvliTi teqnika 2
9 maTematika 7
10 astronomia 1
11 fizika 5
12 qimia
13 biologia
14 geografia
15 ekonomika 1
16 dawyebiTi samxedro momzadeba 1
17 fizikuri aRzrda 1
savaldebulo datvirTva 31
* ar exeba qarTulenovan skolebs
��
saaTobrivi bade zogadsaganmanaTleblo skolis qimiabiologiuri profilis klasebisTvis
klasi
11
1 mSobliuri ena 1
2 mSobliuri literatura 4
3 ucxo ena (rusuli) 2
4 ucxo ena (inglisuri, geranul, franguli, sxv.) 2
5 msoflio istoria 2
6 saqarTvelos istoria 1
7 sazogadoebaTmcodneoba 1
8 informatika da gamoTvliTi teqnika 1
9 maTematika 4
10 fizika-astronomia 4
11 qimia 4
12 biologia 4
13 geografia
14 ekonomika 1
15 dawyebiTi samxedro momzadeba 1
16 fizikuri aRzrda 1
savaldebulo datvirTva 33
* ar exeba qarTulenovan skolebs
��
saaTobrivi bade zogadsaganmanaTleblo skolis SromiTi profilis klasebisTvis
klasi 11
1 mSobliuri ena 1
2 mSobliuri literatura 4
3 ucxo ena (rusuli) 2
4 ucxo ena (inglisuri, geranul, franguli, sxv.) 2
5 msoflio istoria 2
6 saqarTvelos istoria 1
7 sazogadoebaTmcodneoba 1
8 informatika da gamoTvliTi teqnika 1
9 maTematika 4
10 fizika-astronomia 4
11 qimia 2
12 biologia 1
13 geografia
14 ekonomika 1
15 dawyebiTi samxedro momzadeba 1
16 SromiTi swavleba 4
17 fizikuri aRzrda 1
savaldebulo datvirTva 32
* ar exeba qarTulenovan skolebs
��
saaTobrivi bade rusul enaze swavlebis zogadsaganmanaTleblo skolisTvis,sadac ucxo enebi gaRrmavebulad iswavleba
klasi 2 3 4 5 6 8 9 11
1 qarTuli ena 3 3 3 3 3 3 3 3
2mSobliuri ena da literatura
8 9 9 8 6 5 5 4
3ucxo ena (inglisuri, germanul, franguli, sxv.)
2 2 4 4 4 4 4 4
4 msoflio istoria 2 2 2 3
5saqarTvelos istoria
2 2 2 2
6sazogadoebaTmcodneoba
1
7
saqarTvelos saxelmwifosa da samarTlis safuZvlebi
1
8informatika da gamoTvliTi teqnika
1
9 maTematika 4 4 4 4 4 4 4 2
10 fizika–astronomia 2 2 1
11 qimia 2 2
13 biologia 2 2 2
14 geografia 2 1
15saqarTvelos geografia
2 2
16 bunebismcodneoba 1 1 1 1
17xelovneba (saxviTi xelovneba)
1 1 1 1 1
18 xelovneba (musika) 1 1 1 1 1
19 xazva 1 1
20 SromiTi swavleba 1 1 1 1 1 1 1 1
21 ekonomika 1
22dawyebiTi samxedro momzadeba
1
23damatebiTi saaTebi mSobliur da ucxo enebSi
7
24 fizikuri aRzrda 2 2 2 2 2 2 2 1
savaldebulo datvirTva 23 24 26 27 28 32 34 32
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
qarTuli
ena da literatura
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
1. zogadi nawili saganSi qarTuli ena da literatura
Sesavali
erovnul saswavlo gegmaSi centraluri adgili ukavia qarTul enas, romelic saqarTvelos skolebSi qarTuli enisa da literaturis saxelwodebiT iswavleba.
qarTuli ena mxolod erTerTi saswavlo sagani ki ar aris, aramed, sxva saganTagan gansxvavebiT, swavlis enaa, yvela danarCeni sagnis Seswavlis saSualebaa. qarTuli enisa da literaturis standartis birTvs warmoadgens ena, rogorc pirovnebis TviTgamoxatvis, azris Camoyalibebisa da gadacemis saSualeba. enobrivi unarCvevebi unda warmovidginoT ara rogorc maTi SemTxveviTi nakrebi, aramed rogorc erTi mTliani sistema. man xeli unda Seuwyos pirovnebis piradi, cxovrebiseuli, socialuri Tu profesiuli sirTuleebis damoukideblad daZlevis process. gansakuTrebiT mniSvnelovania is, rom qveda safexurze SeZenili unari Tavadve iqceodes axal unarCvevaTa ganviTarebis wyarod swavlebis momdevno safexurze, vlindebodes kompleqsur pirovnul aqtivobaSi, interaqtiur mimarTebebSi, sakomunikacio iniciativis, damoukidebeli kritikuli analizisa da siaxleTa prezentaciis survilSi.
qarTuli enisa da literaturis swavlebis mizani
qarTuli enisa da literaturis swavleba saSualo safexurze unda warimarTos da swavlebis mizani ganisazRvros imis gaTvaliswinebiT, rom pirovnebis saerTo kultura, sakomunikacio da profesiuli unarCvevebi swored qarTuli enis safuZvelze yalibdeba, is qmnis im ZiriTad baziss, romelsac efuZneba adamianis Tavisufali ganviTarebis mTeli Semdgomi procesi.
qarTuli enisa da literaturis swavlebis prioritetul miznebs warmoadgens:
•� ganuviTaros mozards ZiriTadi sametyvelo unarebi (wera, kiTxva, mosmena, saubari);
•� gamoumuSaos weriTi da zepiri metyvelebis kultura; •� ganuviTaros sakuTari azris logikuri TanamimdevrobiT gamoTqmisa da
sxvadasxva daniSnulebis werilobiTi teqstis Seqmnis unari;•� Camouyalibos damoukidebeli, SemoqmedebiTi da refleqsuri azrovnebis
unari; •� Seayvaros kiTxva; gamoumuSaos literaturis, rogorc sityvis xelovnebisa
da kulturis faqtis, aRqmisa da gacnobierebis unari; •� gaacnobierebinos erovnuli da zogadsakacobrio kultura, rogorc
cvlilebisa da ganviTarebis mudmivmoqmedi procesi.
qarTuli enisa da literaturis swavlebis ZiriTadi amocanebiamocanebi
saganmanaTleblo miznebidan gamomdinare, qarTuli enisa da literaturis swavleba skolaSi iTvaliswinebs konkretuli amocanebis gadaWras. amgvar amocanebs warmoadgens:
�0
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
•� kaligrafiuli kulturis gamomuSaveba;•� leqsikuri maragis Sevsebagamdidreba;•� azris cxadad, lakonurad, mkafiod da mwyobrad gamoxatvis unaris
Camoyalibeba; •� msjelobis unaris ganviTareba;•� saazrovno moqmedebaTa (analizi, Sedareba, ganzogadeba) ganviTareba enobriv
(teqstobriv) monacemTa safuZvelze;•� funqciurad da Sinaarsobrivad mravalferovani teqstebis Seswavlisa da
gaazrebis unaris Camoyalibeba;•� teqstebTan SemoqmedebiTi (Tavisufali) damokidebulebis gamomuSaveba;•� diskusiebSi monawileoba, monologuri da dialoguri metyvelebis unar
CvevaTa Camoyalibeba;•� teqstis analizis unaris ganviTareba;•� sxvadasxva saxis leqsikonebiT, xelT arsebuli sxvadasxva saSualebiT
(biblioTeka, interneti da sxv.) sargeblobis Cvevis Camoyalibeba;•� sametyvelo etiketis normebis dacva; •� teqstis agebis kanonzomierebis gaTvaliswinebiT teqstis Seqmna;•� miznobrivi amocanis Sesatyvisi stiliT wera da metyveleba;•� orTografiuli da punqtuaciuri normebis saTanadod gamoyeneba;•� sxvadasxva tipis, stilisa da Janris teqstebis analizis da Seqmnis unaris
gamomuSaveba;•� mwerlis Semoqmedebis gaazreba subieqturi (mwerlis cxovrebis mniSvnelovani
faqtebi da momentebi) da obieqturi (epoqis zogadi konteqsti) faqtorebis gaTvaliswinebiT;
•� literaturul nawarmoebSi asaxuli problematikis mimarT sakuTari damokidebulebis gamoxatva, pirovnuli poziciis Camoyalibeba da misi argumentireba;
•� literaturul nawarmoebebSi asaxuli faseulobebis gamovlena da maT mimarT sakuTari damokidebulebis gamoxatva;
•� qarTuli da msoflio literaturuli procesebisa da universaluri literaturuli Temebis urTierTkavSiris gaazreba.
qarTuli enisa da literaturis swavlebis mimarTulebebi
qarTuli enisa da literaturis swavlebis ZiriTad mimarTulebebs warmoadgens zepirmetyvelebis, mosmenis, kiTxvisa da weris unarCvevebis ganviTareba. es mimarTulebebi sam ZiriTad sferoSi hpovebs realizebas. esenia: ena, ritorika da literatura .
a. unar-Cvevebis ganviTarebaze orientirebuli mimarTulebebi:
1. zepirmetyveleba. es mimarTuleba or erTmaneTTan mWidrod dakavSirebul sametyvelo qcevas aerTianebs. esenia: mosmena da laparaki. am sametyvelo qcevebTan dakavSirebuli unarCvevebis Tanamimdevruli ganviTareba miznad isaxavs Tavisufali, Tanamedrove komunikaciisaTvis mzadmyofi pirovnebis Camoyalibebas. es gulisxmobs zepiri metyvelebis, azris gamoxatvis unarCvevebis, mosmenis kulturisa da interaqtiuri unarebis ganviTarebas. maTi ganviTareba safuZvels uyris humanuri, tolerantuli, sxvaTa azris damfasebeli pirovnebis aRzrdas.
�1
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
2. kiTxva _ aris safuZveli wignierebisa, romelic srulfasovani pirovnebis Camoyalibebis aucilebel pirobas warmoadgens. es mimarTuleba emsaxureba nairgvari werilobiTi informaciis wakiTxvisa da gamoyenebis unarCvevebis gamomuSavebas; mSobliur da msoflio literaturasTan ziarebas. moswavlem unda gamoiyenos kiTxvis ZiriTadi strategiebi, raTa SeeZlos teqstis SerCeva, masSi sasurveli informaciis damoukideblad moZieba, kritikuli kiTxva, gramatikuli, statikuri da konteqsturi monacemebis gamoyeneba teqstis Rrmad wvdomis mizniT, specialuri saZieblebisa da leqsikonebis gamoyeneba, teqstebis swrafi da diferencirebuli kiTxva, miRebuli informaciis damuSaveba, monacemTa analizi da daskvnebis gamotana.
3. wera _ informaciisa da sakuTari azris werilobiTi gadmocema, weris kulturis Camoyalibeba _ pirovnebis inteleqtualuri SesaZleblobebis realizaciis aucilebeli pirobaa. moswavlem unda SeZlos individualuri SemoqmedebiTi unaris gamovlena da ganviTareba, azrebisa da damokidebulebebis gamoxatvis enobrivstilisturi saSualebebis daufleba, sxvadasxva tipis teqstebis Sesaqmnelad Sesatyvisi stilis SerCeva, winaswari gegmis Sedgena, sakvanZo sityvebis SerCeva, `Savi~ xelnaweris gasworebaredaqtireba; igi unda daeuflos azris werilobiT Camoyalibebis unarCvevebs, agreTve mkafio xelweras, marTlwerisa da punqtuaciis savaldebulo normebs.
b. sagnobrivi mimarTulebebi
ena azrovnebisa da komunikaciis saSualebaa. Sesabamisad, enis swavleba enis am ori umTavresi funqciis win wamowevasa da prioritetul miznad dasaxvas unda emsaxurebodes. 1. informaciis gageba, analizi da Sefaseba, rogorc azrovnebis saSualeba, upirvelesad gulisxmobs adamianis TviTgamoxatvis enobrivi saSualebebis flobas, enis semantikuri da struqturuli kanonzomierebebis codnas; moswavleebi euflebian mSobliuri enis marTlwerisa da marTlmetyvelebis ZiriTad normebs. mSobliuri enis swavlebis ZiriTad princips warmoadgens enis aqtiuri gamoyenebis unarCvevebis daufleba; ara gramatikuli codnis TviTmiznuri dagroveba, aramed moswavleTa srulyofili enobrivi ganviTareba. aqedan gamomdinare, aqcentebi gakeTdeba gramatikis ara Teoriuli kursis miwodebaze, aramed praqtikuli gramatikis kursis SemuSavebaze. standartSi mocemuli sakiTxebi, romlebic leqsikologiamorfologiasintaqsis sakiTxebs moicavs, moswavles unda miewodebodes teqstTan mimarTebaSi, teqstidan gamomdinare. 2. enis swavlebis am komponentTan mWidrodaa dakavSirebuli enis komunikaciuri aspeqtebi; misi mizania, gamoumuSavos moswavles is unarCvevebi, romlebic aucilebelia ama Tu im sametyvelo situaciis marTebulad Sefasebisa da sametyvelo qcevis adekvaturad warmarTvisaTvis, nebismier socialur garemoSi warmatebuli komunikaciis dasamyareblad, komunikaciis ZiriTadi xerxebisa da strategiebis dasaufleblad. enis swavlebis es komponenti socialuri interaqciisaTvis saWiro unarCvevebis ganviTarebas isaxavs miznad. 3. mxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatva, rogorc sityvis xelovneba, aireklavs cxovrebas Tavisi winaaRmdegobebiTa da sirTuleebiT, gamoirCeva ideaTa, msoflmxedvelobaTa da esTetikur gancdaTa mravalferovnebiT; swored amitom, mxatvruli teqstebis gacnobisas da literaturis fenomenis Taviseburebidan gamomdinare, moswavleTa winaSe bunebrivad Cndeba sakuTari Tavisa da samyaros Secnobis individualuri perspeqtiva.
�2
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
literaturis swavlebis procesma xeli unda Seuwyos da erTgvari biZgi misces TiToeul moswavleSi arsebuli unikaluri _ individualuri da SemoqmedebiTi potencialis gamovlenas. pirovnebaze orientirebul saganmanaTleblo procesSi literaturis swavlebis mizania ara ideologizebuli cnobierebis mqone adamianis Camoyalibeba, aramed sazogadod iseTi saswavlo situaciis Seqmna, sadac individs saSualeba eqneba, pirovnuli gamocdilebis safuZvelze gaiazros da Seafasos mxatvrul teqstebSi asaxuli siRrmiseuli da cxovrebiseuli problemebi.
literaturasTan urTierTobam unda ganuviTaros moswavles mxatvruli da esTetikuri gemovneba, gauRviZos Sinagani atiurobisa da TviTSemecnebis survili.
standartis struqturastandarti moicavs TiToeuli klasis bolos misaRwev Sedegebsa da am Sedegebis
Sesamowmebel indikatorebs. Sedegebi da indikatorebi dalagebulia sami ZiriTadi mimarTulebis (zepirmetyveleba, kiTxva, wera) mixedviT; es aris unarCvevebis ganviTarebaze orientirebuli mimarTulebebi (standartis struqturis garTulebis Tavidan acilebis mizniT, moixsna ganawileba sagnobrivi mimarTulebebis mixedviT, rac pirvel redaqciaSi iyo mocemuli da rasac Semosuli SeniSvnebis didi nawili exmaureboda). TiToeul mimarTulebaSi 3dan 6mde Sedegia. indikatorTa raodenoba ar aris SezRuduli: meryeobs 2dan 10mde. Sedegis misaRwevad ar aris aucilebeli, moswavle asrulebdes yvela indikators; es exeba gansakuTrebiT maRal klasebs. aseT standarts axlavs programis Sinaarsi, romelze dayrdnobiTac standartSi mocemuli Sedegebis miRwevaa SesaZlebeli. programis SinaarsSi gawerilia konkretuli sakiTxebi (masala) sagnobrivi mimarTulebebis mixedviT enis (informaciis gageba, analizi da Sefaseba), ritorikisa (socialuri interaqcia) da literaturis (mxatvruli teqstismxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatva) sferoebidan. saxelmZRvanelos avtori ar aris valdebuli,) sferoebidan. saxelmZRvanelos avtori ar aris valdebuli, zedmiwevniT misdios programis Sinaarss mas sarekomendacio xasiaTi aqvs; aseve, rekomendaciis saxiT standarts erTvis qarTvel mweralTa CamonaTvali, romelTa nawarmoebebze dayrdnobiT SesaZlebelia standartSi mocemuli savaldebulo Sedegebis miRweva.
swavlebis safexurebis daxasiaTeba
a. dawyebiTi safexuri (I-VI klasebi)
dawyebiTi swavleba moicavs eqvswlian cikls; skolis es periodi moiTxovs swavlebis amocanebis warmodgenas integrirebuli, koordinirebuli saxiT. amdenad, am SemTxvevaSi wamyvani principia sagnis (enisa da literaturis) Sinaarsobrivi erTianoba. dawyebiTi safexuris dasrulebis Semdeg moswavles unda SeeZlos:
a. informaciis gageba, analizi da Sefaseba.a. informaciis gageba, analizi da Sefaseba.•� sxvadasxva tipis teqstebis mosmena da gadmocema; •� wakiTxuli winadadebebisa da teqstis konstruireba (enobrivi analizi da
sinTezi); •� sxvadasxva saxis teqstebis Segnebulad da gaazrebulad kiTxva;•� teqstebSi mocemuli gramatikuli konstruqciebis gamoyofa da saTanado
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
interpretaciiT warmodgena; •� misTvis nacnob Temebze sxvadasxva xasiaTis teqstebis gamarTulad wera; •� gramatikis, orTografiis, punqtuaciis praqtikulad aucilebeli minimumis
Segnebulad gamoyeneba.•�
b. enis komunikaciuri aspeqtebi.enis komunikaciuri aspeqtebi.•� sxvadasxva sametyvelo situaciaSi adekvaturad reagireba;•� kamaTis, diskusiisa da msjelobis strategiebis gamoyeneba;•� sakomunikacio unarCvevebis koreqcia da daxvewa komunikaciis etiketuri
normebis mixedviT;•� kiTxvis ZiriTadi strategiebis daufleba;•� sxvadasxva xasiaTis, miznisa da daniSnulebis werilobiTi teqstebis
SeTxzva.
g. mxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatva.•� sxvadasxva literaturuli Janris teqstis mosmena, wakiTxva da sakuTari
emociebisa da azris gamoxatva;•� mosmenili an wakiTxuli mxatvruli nawarmoebis dakavSireba pirad
gamocdilebasTan;•� teqstis epizodebis erTamaneTTan dakavSireba da mTavari Temis gansazRvra;•� gmiris saqcielis zneobrivi Sefaseba;•� mxatvrulgamomsaxvelobiTi xerxebis amocnoba da maTi funqciis axsna;•� mxatvruli teqstebis Seqmna;•� sakuTari interesebis mixedviT sakiTxavi literaturis SerCeva
programis ZiriTadi Sinaarsi dawyebiT safexurze
mSobliuri enis swavleba dawyebiT safexurze emsaxureba TviTgamoxatvisaTvismSobliuri enis swavleba dawyebiT safexurze emsaxureba TviTgamoxatvisaTvis aucilebeli enobrivi unarCvevebis Camoyalibebas swavlebis yvela ZiriTadi _ mosmenis, metyvelebis, kiTxvisa da weris _ mimarTulebiT. amave dros, es procesi gulisxmobs im minimaluri lingvisturi kompetenciis formirebas, rac enis praqtikuli gamoyenebis TvalsazrisiT aris aqtualuri da rac bavSvis inteleqtualur SesaZleblobebsa da interesebs Seesabameba.
ZiriTadi resursebi (teqstebi), romelTa safuZvelzec xdeba mSobliuri enisa da literaturis saswavlo amocanebis gadawyveta, SeiZleba or tipad daiyos: mxatvrul-SemoqmedebiTi da oficialur-saqmiani. amave dros, am teqstebis ufro konkretuli dasaxeleba SesaZleblobas iZleva, isini sam ZiriTad kategoriad (saxed) dajgufdes SemoqmedebiTi, SemecnebiTi da pragmatuli xasiaTis teqstebad (Sesabamisi ganawileba da CamonaTvali qvemoT sqemis saxiT aris warmodgenili).
aseve SesaZlebeli xdeba im ZiriTadi Tematikis moniSvna, romelic miTiTebul teqstTa tipebma da saxeebma unda aRbeWdos da moicvas, raTa adamianis kulturuli da socialuri garemos mTeli mravalferovneba aisaxos.
teqstTa sxvadasxva tipebi qmnis im aucilebel Tematur garemos, romlis gacnobamac moswavle unda moamzados nairgvari cxovrebiseuli da profesiuli urTierTobisaTvis. moswavleebi unda daeuflon mxatvruli, SemecnebiTi da yofiTi teqstebis Seqmnis, aRqmisa da interpretaciis unarCvevebs. maT unda iswavlon teqstebis damoukideblad Sedgena, teqstebSi mocemuli sakiTxebis Sesaxeb informaciis mopoveba, maTi analizi da SeZlon damokidebulebebis (poziciisa da Sefasebebis) Tavisufali gamoxatva.
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
teqstis tipebi
Mmxatvruli oficialur-saqmiani
TxrobiTi, lirikuli, aRweriTi, Canaxati, mimoxilviTi, monologuri, dialoguri
sainformacio, yofiT-aRweriTi, procedurul-aRweriTi, sadiskusio, axsna-ganmartebiTi, samecniero-popularuli
teqstis saxeebi
SemoqmedebiTi SemecnebiTi pragmatuli
leqsi; moTxroba; igavi; piesa; legenda Canaxati; eskizi; portreti; zRapari; miTi; balada; gadmocema; gamocana; andaza; enis gasatexi.
analizi; msjeloba; moxseneba; diskusia; daskvna; reziume; anotacia; mimoxilva; sagazeTo statia; istoriuli informacia; enciklopediuri statia; ganxilva; dok. filmi; telegadacema; amocana.
yofiTi aRwera; angariSi; avtobiografia; axsna-ganmarteba; gancxadeba; oqmi; sareklamo teqsti; piradi werili; moxsenebiTi baraTi.
Tematika:
buneba, mogzauroba, Tavgadasavali, fantastika, ojaxi, Tanatolebis cxovreba, Sromaswavla, humanizmi, samSoblo, istoria, religia, zneobrivi magaliTebi, adamianuri urTierTobebi.
b. sabazo safexuri (VII-IX klasebi)
is unarCvevebi, romlebic moswavlem SeiZina dawyebiT safexurze, viTardeba sabazo safexurze. swavlebis am etapze moswavle avlens midrekilebas filosofiuri da fsiqologiuri azrovnebisadmi, amitom qarTuli enisa da literaturis swavlebaSi aqcentebi keTdeba iseT masalaze, romelic Seicavs problemas (problemebs), gansxvavebul Tvalsazrisebs da moiTxovs am problemebis gadaWris alternatiuli gzebis Ziebas, Tvalsazrisebis Sejerebasa da sakuTari damokidebulebis gamoxatvas.
sabazo swavleba moicavs samwlian cikls. sabazo safexuris dasrulebis Semdegabazo swavleba moicavs samwlian cikls. sabazo safexuris dasrulebis Semdeg moswavles unda SeeZlos:
a. informaciis gageba, analizi da Sefasebainformaciis gageba, analizi da Sefaseba
•� sxvadasxva saxis teqstebis mosmena da aRqma; •� teqstis nawilebis erTmaneTTan logikurad dakavSireba da am logikuri
kavSirebis amsaxveli sintaqsurstilisturi xerxebis saTanadod gamoyeneba.•� azris gamoTqmisTvis Sesaferisi emociuri elferis mqone sityvebisa da
frazebis SerCeva da maTi konteqstSi Casma; •� sxvadasxva saxis (rogorc literaturuli, aseve samecnieropopularuli,
publicisturi, saqmiani), stilisa da Janris wakiTxuli teqstebis Tavisuflad gageba, maTi enobrivi analizi da sinTezi;
•� teqstis struqturaSi garkveva da teqstis nawilebs Soris kavSiris gaazreba;
•� sxvadasxva sirTulis da sxvadasxva saxis (literaturuli, samecniero
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
popularuli, publicisturi, saqmiani) teqstis gamarTulad wera gansxvavebul Temebze; gramatikis, orTografiis, punqtuaciis codna da am codnis Segnebulad gamoyeneba teqstis asagebad da dasaxvewad.
b. enis komunikaciuri aspeqtebi
•� sakuTari komunikaciuri qcevebis adekvaturad Sefaseba da saTanadod warmarTva;
•� im unarCvevebisa da strategiebis daufleba, romlebic miRebulia mocemul kulturul garemoSi kamaTis, diskusiis, debatebisa da sakuTari azris gamoTqmisas;
•� teqstis wasakiTxad, dasamuSaveblad da gasaanalizeblad aucilebeli kiTxvis strategiebis daufleba;
•� sxvadasxva xasiaTis zepiri da werilobiTi teqstebis sakomunikacio mizanis amocnoba da am kuTxiT teqstis efeqturobis Sefaseba;
•� weris dros sakomunikacio miznis gaTvaliswinebiT funqciuri stilis marTebulad SerCeva; sakuTari naweris redaqtireba da koreqtireba.
g. mxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatva
•� mxatvrul teqstSi gamomsaxvelobiTi xerxebis amocnoba da maTi efeqturobis Sefaseba;
•� literaturul nawarmoebSi asaxuli movlenebisa da problemebis dakavSireba subieqtur gamocdilebasTan;
•� sxvadasxva literaturul nawarmoebebSi gamokveTili problematikis erTmaneTTan dakavSireba, Sedareba da Sepirispireba;
•� nawarmoebSi arsebuli problemuri sakiTxebis araerTmniSvnelovani da arasworxazovani interpretacia;
•� sociokulturuli konteqstis gavlenis aRmoCena literaturul nawarmoebebSi;
•� literaturis mniSvnelobis gaazreba adamianuri gamocdilebis sxvadasxvagvari gamovlenis (SemecnebiTi, SemoqmedebiTi da eTikuri) ganviTarebisaTvis;
•� sxvadasxva Janrisa da saxis teqstebis werilobiT struqturireba da organizeba, sadac mJRavndeba misi literaturuli gemovneba, SemecnebiTi interesebi, SemoqmedebiTi moTxovnilebebi.
g. saSualo safexuri (X-XII klasebi)
zogadsaganmanaTleblo skola saqarTveloSi swavlebis samwlian cikls iTvaliswinebs (XXII klasebi). zogadi ganaTlebis saSualo safexuri savaldebulo ar aris da, faqtobrivad, moswavlis umaRlesi saganmanaTleblo dawesebulebisaTvis momzadebas emsaxureba.
XI_XII klasebSi humanitaruli da arahumanitaruli profiluri jgufebis standartebi qarTul enasa da literaturaSi gansxvavebulia; bunebrivia, humanitaruli klasebisTvis specialur sagnebSi meti droa gamoyofili da am mimarTulebiT mozardis unarCvevebis ganviTarebas meti yuradReba eqceva; Tumca, sruli zogadi ganaTlebis mqone axalgazrda garkveul moTxovnebs (profiluri orientaciis miuxedavad) mainc unda akmayofilebdes. igi unda avlendes kvleviT unarCvevebs da, saerTod, im zogad da specifikur unarebs, romlebic mas momavalSi arCeuli profesiis dauflebaSi daexmareba.
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
saSualo safexuris dasrulebis Sedegad, moswavles unda SeeZlos:
a. informaciis gageba, analizi da Sefaseba
•� sxvadasxva saxis zepiri teqstebis analizi tonalobis, enobrivgramatikuli struqturisa da efeqturobis TvalsazrisiT;
•� adekvaturad, gamarTulad da damarwmuneblad metyveleba;•� wakiTxuli teqstis konstruireba (enobrivi analizi da sinTezi); •� teqstebis tipebis amocnoba da ganmarteba maTs struqturulgramatikul Tu
stilistur Taviseburebebze dayrdnobiT; •� teqstebSi mocemuli gramatikuli konstruqciebis gamoyofa da maTi saTanado
interpretaciiT warmodgena. •� sxvadasxva tipisa da stilis teqstebis gamarTulad wera; gramatikis,
orTografiis, punqtuaciis wesebis Segnebulad gamoyeneba teqstis asagebad da dasaxvewad.
b. enis komunikaciuri aspeqtebienis komunikaciuri aspeqtebi
•� sakomunikacio unarCvevebisa da strategiebis ganviTareba, romlebic uzrunvelyofs socialur garemoSi pirovnebis adekvatur TviTgamoxatvas; saubris, diskusiis, debatebis, sxvadasxva Temebze kamaTis warmarTvas;
•� sxvadasxva tipis zepiri da werilobiTi teqstebis Sefaseba maTi sakomunikacio amocanis gaTvaliswinebiT;
•� wakiTxulis gadamowmeba da Sefaseba sandoobis, aqtualurobis, popularobisa da sxva kriteriumebis mixedviT;
•� konkretuli sakiTxis Sesaswavlad informaciis moZieba, kritikulad gadamowmeba da monacemTa bankis Sedgena;
•� sxvadasxva mizniT, sxvadasxva auditoriisaTvis nebismieri tipis werilobiTi teqstis SeTxzva.
g. mxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatva
•� argumentirebuli msjeloba sxvadasxva Janris mxatvrul teqstebSi gamovlenili msoflmxedvelobrivi sakiTxebisa da literaturuli Taviseburebebis Sesaxeb;
•� literaturul nawarmoebze subieqturi mosazrebis Camoyalibeba da warmoCena;
•� literaturul nawarmoebebSi mxatvruli azrovnebis formebis identificireba, Sedareba, Sepirispireba, dakavSireba da analizi;
•� sxvadasxva epoqis literaturul teqstebSi asaxul kulturul faseulobaTa gaazreba da maT mimarT sakuTari damokidebulebis gamoxatva;
•� sxvadasxva Janris literaturuli teqstis Seqmnis procesSi cxovrebiseuli da SemoqmedebiTi gamocdilebis realizeba;
•� werilobiT teqstebSi sakuTari poziciisa da RirebulebiTi damokidebulebebis sxvadasxva literaturuli formiT warmoCena;
•� qarTuli da msoflio literaturuli procesebisa da universaluri literaturuli Temebis urTierTkavSiris aRmoCena.
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
specialuri nawili saganSi qarTuli ena da literatura
I klasiwlis bolos misaRwevi Sedegebi
zezepirmetyveleba kiTxva wera
1. moswavle ismens da adekvaturad aRiqvams martiv informacias; sworad reagirebs nacnob sametyvelo situaciebSi 2. moswavle gadmoscems martiv informacias misTvis nacnob Temebze
3. moswavle icavs marTlmetyvelebis elementarul wesebs 4. moswavle ismens da igebs nacnob Tematikaze Seqmnil mcire zomis teqstebs da gamoxatavs Tavis damokidebulebas
5. moswavle saTanadod aRiqvams wakiTxuli martivi teqstis Sinaarss 6. moswavle amoicnobs teqstSi martiv enobriv erTeulebs 7. moswavles gamomuSavebuli aqvs wignTan muSaobis sawyisi Cvevebi 8. moswavle gamoxatavs Tavis damokidebulebas wakiTxuli teqstis mimarT
9. moswavle wers karnaxiT da nabeWdi teqstidan / dafidan gadawers martiv winadadebebs
10. moswavle adgens martiv winadadebebs nacnob Temebze
11. moswavle icnobs da marTebulad iyenebs werilobiTi teqstis grafikul struqturas
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
qarT. I. 1. moswavle ismens da adekvaturad aRiqvams martiv informacias; sworad reagirebs nacnob sametyvelo situaciebSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asrulebs maswavleblis martiv zepir instruqciebs;•� ucnobi sityvebis mniSvnelobis dasazusteblad svams SekiTxvebs;•� monawileobs situaciur TamaSebSi, jgufur aqtivobebSi da saWiroebis
mixedviT adekvaturad cvlis sametyvelo rolebs (usmens sxvebs, svams/pasuxobs SekiTxvebs);
•� amoicnobs da iyenebs sametyvelo etiketis enobriv formulebs (misalmeba, damSvidobeba, bodiSis moxda, madlobis gadaxda da a. S.).
qarT. I. 2. moswavle gadmoscems martiv informacias misTvis nacnob Temebze.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� miniSnebebze, ilustraciebze da a. S. dayrdnobiT gadmoscems mosmenili teqstis Sinaarss;
•� aRwers ilustracias (aRwers moqmedebas, asaxelebs sagnebs, sworad aRwers
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
saganTa ganlagebas: win, ukan, zeviT, qveviT, marjvniv, marcxniv);•� metyvelebisas iyenebs winadadebis modalobebs (Txroba, SekiTxva, Txovna,
brZaneba) da Sesabamis intonacias;•� winaswar micemuli gegmis / instruqciis mixedviT Tanamimdevrulad gadmoscems
faqtebs.
qarT. I. 3. moswavle icavs marTlmetyvelebis elementarul wesebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mkafiod gamoTqvams bgeras sityvaSi;•� pauziT gamoyofs sityvebs erTmaneTisagan;•� saTanadod iyenebs sakavSirebel sityvebs (da, rom, magram...);•� winadadebis dasrulebas gamoxatavs pauziT da Sesabamisi intonaciiT;•� Tavs aridebs paraziti CanarTebis gamoyenebas sametyvelo pauzebis dros (ese
igi, diax, mnamna...).
qarT. I. 4. moswavle ismens da igebs nacnob Tematikaze Seqmnil mcire zomis teqstebs da gamoxatavs Tavis damokidebulebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs da ganarCevs erTmaneTisagan leqss, gamocanas, enis gasatexs;•� amoicnobs zRapars dasawyisisa da dasasrulis formulebis mixedviT (iyo da
ara iyo ra;… Wiri iqa, lxini aqa...).•� svams / pasuxobs SekiTxvebs mosmenil teqstTan dakavSirebiT;•� amoicnobs personaJis emociur mdgomareobas (mxiaruli, mowyenili,
gakvirvebuli da a. S.);•� monawileobs personaJis jgufur daxasiaTebaSi;•� monawileobs teqstis saxeldaxelo inscenirebaSi, irCevs rolis Sesatyvis
intonaciasa da Jestmimikas.
mimarTuleba: kiTxva
qarT. I. 5. moswavle saTanadod aRiqvams wakiTxuli martivi teqstis Sinaarss.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� kiTxulobs xmamaRla, mTliani sityvebiT (an damarcvliT) martivi winadadebebiT Sedgenil mcire moculobis teqstebs (sabavSvo leqsebs, gamocanebs, andazebs, enis gasatexebs, fragmentebs moTxrobidan da sxv.);
•� akavSirebs ilustracias wakiTxul teqstTan (mag. teqstis romeli epizodia gamoxatuli ama Tu im ilustraciaze);
•� qmnis teqstis an misi calkeuli epizodis Sesatyvis ilustraciebs;•� cdilobs daicvas pauza sasven niSnebTan da kiTxulobs saTanado intonaciT;•� winadadebis sazRvrebis Sesabamisad akeTebs pauzas;•� agrZelebs sxvis mier dawyebul kiTxvas;•� poulobs da kiTxulobs teqstSi maswavleblis mier miTiTiTebul adgilebs;•� svams kiTxvebs wakiTxulTan dakavSirebiT da pasuxobs maswavleblis mier
dasmul SekiTxvebs.
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
qarT. I. 6. moswavle amoicnobs teqstSi martiv enobriv erTeulebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ganarCevs Tanxmovan da xmovan asoebs erTmaneTisgan;•� gamoarCevs sityvaSi marcvlebs;•� kiTxvis dasmiT saTanadod aRiqvams moqmedebis, sagnebisa da maTi Tvisebebiss, sagnebisa da maTi Tvisebebis
gamomxatvel sityvebs;•� ganarCevs da amoicnobs winadadebis sazRvrebs teqstSi.
qarT. I. 7. moswavles gamomuSavebuli aqvs wignTan muSaobis sawyisi Cvevebi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ganarCevs wignis garekans, Tavfurcelsa da ZiriTad teqsts; •� kiTxvisas uWiravs / udevs wigni sworad da saTanado distanciaze;•� kiTxvisas iyenebs misTvis xelsayrel xerxs (magaliTad, TiTis gayoleba);•� formaluri niSnebis mixedviT (ilustraciebi, msxvili Srifti da a. S.)
amoicnobs sabavSvo wigns, Jurnals;•� ganarCevs saTaurs, ZiriTad teqsts, avtoris gvars da saxels, teqstis bolos
mocemul kiTxvebs;•� ganarCevs teqstis sityvier da arasityvier (ilustraciebi, pirobiTi niSnebi)
nawilebs;•� kiTxulobs xmamaRla, damarcvliT da mTliani sityvebiT, Tavadve asworebs
kiTxvis dros daSvebul Secdomebs (sityvis arasworad wakiTxvis SemTxvevaSi Tavidan kiTxulobs mas).
qarT. I. 8. moswavle gamoxatavs Tavis damokidebulebas wakiTxuli teqstis mimarT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� afasebs wakiTxuls (momewona / ar momewona);•� afasebs personaJs da mis saqciels (keTilia / borotia; kargad moiqca / cudad
moiqca);•� ixsenebs wakiTxulis msgavs ambavs;•� amoicnobs personaJis emociur mdgomareobas (mxiaruli / mowyenili /
gakvirvebuli).
mimarTuleba: wera
qarT. I. 9. moswavle wers karnaxiT da nabeWdi teqstidan / dafidan gadawers martiv winadadebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� xelis swori moZraobiT wers (gamosaxavs) anbanis yvela asos Sesabamisi mimarTulebiT, icavs proporciebs;
•� icavs manZils asoebs Soris;•� adekvaturad iyenebs bgeris grafikul gamoxatulebas _ asos;•� mocemuli bgerebiTa da asoebiT adgens sityvebs zepirad da Semdeg wers;•� SeuZlia nabeWdi / dafaze naweri teqstis sworad gadawera;•� cdilobs daweros sityvebi asoebis gamorCenisa da zedmeti CanarTebis
gareSe.
�0
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
qarT. I. 10. moswavle adgens martiv winadadebebs nacnob Temebze.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� weris procesSi saTanadod iyenebs sagnebis, maTi Tvisebebisa da moqmedebis gamomxatvel sityvebs;
•� maswavleblis mier mocemuli sityvebis mixedviT agebs martiv winadadebas;•� sityvebis dasakavSireblad marTebulad iyenebs kavSirebs (da, magram...);•� werilobiT pasuxobs martiv kiTxvebs.
qarT. I. 11. moswavle icnobs da marTebulad iyenebs werilobiTi teqstis grafikul struqturas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ganarCevs xelnawer teqsts nabeWdisgan;•� sworad aformebs martiv xelnawer teqsts: gamoyofs saTaurs da teqstissaTaurs da teqstis
ZiriTad nawils.
I klasis programis Sinaarsi
I klasis standartSi mocemuli Sedegebis miRweva SesaZlebelia mocemul Sinaarsze dayrdnobiT
1. informaciis gageba, analizi da Sefasebainformaciis gageba, analizi da Sefaseba
ZiriTadi Tematika: bgera da aso; marcvali. kavSiri da gansxvaveba doneebs Soris: sityva _ winadadeba; martivi winadadebis ageba; TxrobiTi, kiTxviTi da brZanebiTi winadadebebis intonaciis gamoxatva; winadadeba _ dasrulebuli azri.
2. enis komunikaciuri aspeqtebi
ZiriTadi Tematika: mosmenisa da saubris wesebi; Tavaziani metyveleba; metyvelebis etiketuri formebi (misalmeba, damSvidobeba, bodiSis moxda, madlobis gadaxda, Txovna); sityvieri da arasityvieri komunikacia (Jestebi, mimika, xmis doneebi, intonacia); werilobiTi teqstis grafikuli struqtura: gansxvavebuli tipis Sriftebi, ilustraciebi. teqsti, saTauri, avtori.
3. mxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatvamxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatva
ZiriTadi Tematika: mcire zomis leqsebi, moTxrobebi da zRaprebi Tanatolebze, samSobloze, megobrobaze, simarTleze, adamianur urTierTobebze, cxovelebze, sikeTesa da borotebaze, adamianisa da bunebis urTierTobaze.
sakiTxavi masala:literaturuli da xalxuri zRapari; mcire zomis folkloruli teqstebi:
enis gasatexebi, gamocanebi, andazebi, leqsebi. qarTuli da ucxouri sabavSvo klasika da Tanamedrove mwerlebis zRaprebi, moTxrobebi, komiqsebi, qarTuli sabavSvo leqsebi.
�1
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
II klasiwlis bolos misaRwevi Sedegebi
zepirmetyveleba kiTxva wera
1. moswavle adekvaturad reagirebs martiv sametyvelo situaciebSi.
2. moswavle ismens da igebs nacnob Tematikaze Seqmnil mcire zomis teqstebs da gamoxatavs Tavis damokidebulebas.
3. moswavle metyvelebaSimoswavle metyvelebaSi iyenebs aqtiur leqsikasa da ZiriTad enobriv formebs.
4. moswavle iyenebs kiTxvis martiv strategiebs.
5. moswavlemoswavle kiTxulobs da igebs mcire zomis teqstebs.
6. moswavle amoicnobs martivi teqstis arsebiT enobriv-gramatikul niSnebs.
7. moswavle adresatis gaTvaliswinebiT Txzavs martivi saxis sakomunikacio da miznobriv teqstebs.
8. moswavle damoukideblad adgens mcire moculobis teqstebs nacnobi leqsikis gamoyenebiT.
9. mcire moculobis teqstebismcire moculobis teqstebis Seqmnisas moswavle iyenebs ZiriTad gramatikul elementebs.
10. moswavle iyenebs nawerismoswavle iyenebs naweris gasworebis martiv xerxebs.
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
qarT. II. 1. moswavle adekvaturad reagirebs martiv sametyvelo situaciebSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs sametyvelo situaciis adresants (vin laparakobs), adresats (vis elaparakebian) da saubris Temas;
•� sametyvelo situaciisa da adresatis gaTvaliswinebiT SearCevs marTebul gamonaTqvams (rogor xar? / brZandebiT?);
•� adresatis gaTvaliswinebiT warmarTavs etiketur dialogebs nacnob Temebze (mipatiJeba, Tavaziani Txovna an uari da a. S.).
qarT. II. 2. moswavle ismens da igebs nacnob Tematikaze Seqmnil mcire zomis teqstebs da gamoxatavs Tavis damokidebulebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gadmoscems mosmenili teqstis Sinaarss;•� asaTaurebs teqsts;•� agrZelebs sxvis mier dawyebul Txrobas;•� gamoxatavs sakuTar damokidebulebas personaJisa da misi moqmedebis mimarT
(momwons / ar momwons, kargad moiqca / cudad moiqca; keTilia, gonieria da a. S.);
•� ismens teqsts da asaxelebs Sesabamis multfilms, sabavSvo films. ixsenebs msgavssa da gansxvavebul adgilebs.
•� akavSirebs mosmenil teqstSi asaxul ambavs pirad gamocdilebasTan;•� gamoxatavs konkretuli personaJis qmedebiT aRZrul emociebs (mag., gamakvirva,
Semecoda da a. S.);•� monawileobs personaJis, obieqtis an movlenis jgufur daxasiaTebaSi.
�2
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
qarT. II. 3. moswavle metyvelebaSi iyenebs aqtiur leqsikasa da ZiriTad enobriv formebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aRwers da axasiaTebs nacnob sagans TvalsaCino niSnebis mixedviT;•� ganarCevs winadadebis modalobebs (Txroba, kiTxva, natvra, brZaneba) da
warmoTqvams maT Sesabamisi intonaciiT;•� ambis gadmocemisas iyenebs misTvis nacnob da bunebriv sityvaformebsa da
martiv winadadebebs;•� saTanadod iyenebs kavSirebs (an, magram...); •� sworad xmarobs kiTxviT sityvebs (vin?, ra?), uaryofiT nawilakebsa (ar, ver)
da nacvalsaxelebs (piris, kuTvnilebis) saTanado konteqstSi;•� ganasxvavebs Cveulebriv (rogor xar? wamodi, gTxov...) da Tavazianobis
gamomxatvel (rogor xarT? / brZandebiT? wamobrZandiT..., gTxovT...) enobriv formebs.
mimarTuleba: kiTxva
qarT. II. 4. moswavle iyenebs kiTxvis martiv strategiebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� yuradRebas aqcevs da iyenebs saxelmZRvaneloSi mocemul pirobiT niSnebs;
•� cdilobs ganmartos ucnobi sityvebi konteqstis mixedviT an mimarTavs maswavlebels / mSobels;
•� iyenebs wignis sarCevs, teqstis Semdeg mocemul sityvaTa ganmartebebs;•� gamoyofs miTiTebul an saWiro abzacs, teqstis dasawyissa da
dasasruls;•� icnobs wignis martiv struqturas: wignis yda, Tavfurceli avtorisa
da saTauris miTiTebiT, teqsti, sarCevi; •� ilustraciebis mixedviT amoicnobs teqstis an wignis SesaZlo
Sinaarss;•� SemuSavebuli aqvs martivi wesi, romlis mixedviT wignSi iolad
CainiSnavs an moZebnis konkretul adgils.
qarT. II. 5. moswavle kiTxulobs da igebs mcire zomis teqstebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� xmamaRla (mTliani sityvebiT) kiTxulobs sabavSvo leqsebs, gamocanebs, andazebs, enis gasatexebs, igavarakebs, mcire zomis moTxrobebs;
•� gamoarCevs axal sityvebsa da frazebs winadadebaSi, azustebs maTs mniSvnelobas kiTxvebis saSualebiT;
•� adekvaturad pasuxobs wakiTxuli teqstis irgvliv dasmul kiTxvebs;•� gadmoscems wakiTxuli teqstis Sinaarss axlad Seswavlili leqsikuri
erTeulebis gamoyenebiT;•� akavSirebs ilustracias wakiTxul teqstTan, moZebnis da kiTxulobs teqstSi
ilustraciis Sesabamis epizods;•� ilustraciebis mixedviT gamoTqvams varauds teqstis SesaZlo Sinaarsis
Sesaxeb;•� qmnis teqstis ilustraciebs;•� kiTxulobs gamometyvelebiT da saTanado intonaciiT, icavs winadadebebs
Soris pauzebs.
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
qarT. II. 6. moswavle amoicnobs martivi teqstis arsebiT enobriv-gramatikul niSnebs.niSnebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� xmamaRali kiTxvisas sworad gansazRvravs winadadebis sazRvrebs teqstSi; icavs pauzas;
•� cdilobs konteqstis gaTvaliswinebiT axsnas ucnobi sityvebi; •� ganarCevs da asaxelebs personaJis / obieqtis damaxasiaTebel sityvebs
Sinaarsobrivi TvalsazrisiT (sagnis, pirovnebis aRmniSvneli sityvebi, moqmedebamdgomareobis aRmniSvneli leqsika...);
•� adarebs da kiTxvis dasmis saSualebiT ajgufebs sityvebs (saxelebi da moqmedebis aRmniSvneli sityvebi, dajgufeba vin? da ra?... ras akeTebs?).ras akeTebs?).
mimarTuleba: wera
qarT. II. 7. moswavle adresatis gaTvaliswinebiT Txzavs martivi saxis sakomunikacio da miznobriv teqstebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� swers werils megobrebs da warmosaxviT personaJebs;•� adresatis mixedviT (mag., werili maswavlebels, werili megobars) SearCevs
sakomunikacio etikets (misalmebis, gamomSvidobebis, mokiTxvis, keTili survilebis da a. S. aRmniSvneli Cveulebrivi da Tavaziani formebi);
•� Seadgens gamafrTxilebel warwerebs da gancxadebebs (mag., nu SeexebiT; daikarga ZaRli da a. S.).
qarT.. II. 8. moswavle damoukideblad adgens mcire moculobis teqstebs nacnobi leqsikis gamoyenebiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� wers da asaTaurebs mcire zomis martiv teqsts;•� mokled wers piradi gamocdilebis Sesaxeb (zafxulis ardadegebi, Cemi megobari,
Sinauri cxovelebi da a. S.);•� pasuxobs kiTxvebs zepirad da Semdeg werilobiT;•� wers karnaxiT;•� swers werils megobrebs da warmosaxviT personaJebs; •� Seadgens gamafrTxilebel warwerebs da gancxadebebs (mag., frTxilad, ezoSi
ZaRlia, nu SeexebiT; daikarga ZaRli da a. S.);•� axasiaTebs misTvis nacnob sagnebs da adamianebs.
qarT. II. 9. mcire moculobis teqstebis Seqmnisas moswavle iyenebs ZiriTad gramatikul elementebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saxelebsa da moqmedebis aRmniSvnel sityvebs sworad aTanxmebs ricxvSi;edebis aRmniSvnel sityvebs sworad aTanxmebs ricxvSi;•� konteqstis mixedviT marTebulad iyenebs zmnis droebs (warsuli, awmyo,
momavali dRes modis; guSin movida, xval mova...);•� iyenebs maerTebel kavSirebs sityvaTa da sityvaTa jgufebis dasakavSireblad
winadadebaSi;•� marTebulad xmarobs TxrobiT, brZanebiT da kiTxviT winadadebebs (sworad
iyenebs zmnur formebs) da winadadebebis bolos svams saTanado sasven niSnebs.
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
qarT. II. 10. moswavle iyenebs naweris gasworebis martiv xerxebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� kiTxulobs sakuTar nawers xmamaRla da asworebs SemCneul Secdomebs;•� amoiwers maswavleblis mier Casworebul formebs an mTlian winadadebas
(Secdomebis gasworeba).
II klasis programis Sinaarsi
II klasis standartSi mocemuli Sedegebis miRweva SesaZlebelia mocemul
Sinaarsze dayrdnobiT
1. informaciis gageba, analizi da Sefaseba
ZiriTadi Tematika:
leqsikologiuri aspeqti: sityvebi gamoxataven nairgvar semantikas: sagans, Tvisebas, moqmedebas da sxv.; SeiZleba erTsa da imave sityvas sxvadasxva mniSvneloba hqondes; sityvis SerCeva SesaZlebelia (da aucilebeli) Sinaarsis mixedviT, raTa azri ukeT gadmoices.
gramatikuli aspeqti: xmovani da Tanxmovani; sityvis bgeriTi analizi da sinTezi. sityvis formobrivi analizis sawyisi Cvevebis gamomuSaveba; kavSiri da gansxvaveba doneebs Soris: sityva _ winadadeba _ teqsti; martivi winadadebis ageba da ZiriTadi sasveni niSnebis gamoyeneba; warmoTqmuli winadadebis intonaciis gamoxatva werisas da dawerilisa _ piriqiT, warmoTqmisas; sityvaTa Sinaarsobrivi kavSiri winadadebaSi; winadadeba _ dasrulebuli azri; mocemuli sityvebiT winadadebis konstruireba; TxrobiTi, kiTxviTi da Zaxilis winadadebebi.
2. enis komunikaciuri aspeqtebi
ZiriTadi Tematika: saubris Tema, adresanti da adresati; etiketuri dialogebi. mosmenis strategiebi (Tema, saTauri da sakvanZo sityvebi). SeswavliTi kiTxva (saswavlo teqstis kiTxvis strategiebi: saTaurisa da abzacebis mixedviT kiTxvebis dasma, sakvanZo sityvebis gamoyofa); teqstis koreqtirebis martivi xerxebi (Camateba, amoReba). teqsti, rogorc Tematuri da azrobrivi erTianoba. saTauris tipebi. teqstis struqturulazrobrivi nawilebi: dasawyisi, ZiriTadi nawili, dasasruli. aRwera da msjeloba. miznobrivi da zepiri komunikaciis martivi teqstebi (werili, dialogi, gancxadeba, gamafrTxilebeli warwerebi).
3. mxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatva
ZiriTadi Tematika: leqsebi, moTxrobebi da zRaprebi Tanatolebze, samSobloze, megobrobaze, simarTleze, adamianur urTierTobebze, adamianisa da bunebis urTierTobaze, sikeTesa da borotebaze.
ZiriTadi Tematika: literaturuli da xalxuri zRaprebi, igavarakebi; mcire folkloruli Janrebi: enis gasatexebi, gamocanebi, andazebi, leqsebi. qarTuli da ucxouri sabavSvo klasika, moTxrobebi, komiqsebi, qarTuli sabavSvo leqsebi.
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
VII klasiVII klasiwlis bolos misaRwevi Sedegebi
zepirmetyveleba kiTxva wera1. moswavle ismens ucnobi informaciis Semcvel teqstebs da warmoadgens zepir informacias auditoriis winaSe
2. moswavle ismens da afasebsmoswavle ismens da afasebs sxvaTa metyvelebas maTi sakomunikacio amocanis gaTvaliswinebiT
3. moswavle cvlis sametyvelo qcevas sakomunikacio amocanisa da auditoriis gaTvaliswinebiT
4. moswavle monawileobs saklaso da saskolo diskusiebSi
5. moswavle amoicnobs da iyenebs zepirmetyvelebis ZiriTad enobriv maxasiaTeblebs
6. amoicnobs da Sesabamisad iyenebs zepiri komunikaciis strategiebs
7. moswavle kiTxulobs sxvadasxva tipis teqstebs. gamoxatavs da xsnis sakuTar damokidebulebas maT mimarT
8. moswavle amoicnobs teqstis Sesabamisobas konkretul mizansa dada auditoriasTan
9. moswavle aanalizebs teqsts struqturuli da enobrivi maxasiaTeblebis mixedviT
10. iyenebs kiTxvis miznis Sesabamis strategiebs
11. moswavle qmnis werilobiT teqstebs sxvadasxva mizniT
12. moswavle irCevs werilobiTi teqstis formasa da stils miznisa da auditoriis gaTvaliswinebiT
13. moswavle icavs werilobiTi teqstis organizaciis wesebsa da enobriv normebs
14. moswavle mimarTavs weris strategiebs naweris efeqturi organizebisaTvis
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
qarT. VII. 1. moswavle ismens ucnobi informaciis Semcvel teqstebs da warmoadgens zepir informacias auditoriis winaSe.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ismens Cumad, CainiSnavs ZiriTad faqtebsa da debulebebs, sakuTar damokidebulebas gamoxatavs araverbaluri xerxebiT: yuradRebiani mzeriT, Tavis daqneviT, RimiliT da sxv.;
•� sasaubro situaciaSi iTxovs Tanamosaubrisagan informaciis dazustebas (ver gagige / gagigeT; xom ar gaimeoreb? / gaimeorebT? ras gulisxmob? / gulisxmobT?);
•� azris dasazusteblad imeorebs Tanamosaubris naTqvams (rogorc gavige, Seni / Tqveni azriT, Sen / Tqven Tvli / TvliT...);
•� mosmenis Semdeg svams adekvatur kiTxvebs;•� mosmenil informaciaSi ganasxvavebs faqtebs damokidebulebebisagan
(Sefasebebisgan), amoicnobs mTavar azrs da reziumes saxiT warmoadgens auditoriis winaSe;
•� warmoadgens informacias jgufSi miRebuli gadawyvetilebis Sesaxeb konkretul sakiTxTan dakavSirebiT da ganmartavs, ra procesebi uZRoda win am gadawyvetilebis miRebas;
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
•� SearCevs Temas zepiri gamosvlisaTvis, amzadebs moxsenebas da warmoadgens auditoriis winaSe;
•� aqcents akeTebs (intonaciiT, perifraziT, ganmartebebiT...) zepiri gamosvlis arsebiT sakiTxebze;
•� moiZiebs an sagangebod qmnis Sesaferis vizualur masalas (plakats, sqemas an raime sxva TvalsaCinoebas).
qarT. VII. 2. moswavle ismens da afasebs sxvaTa metyvelebas maTi sakomunikacio amocanis gaTvaliswinebiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs mosaubris sakomunikacio amocanas (ismens skolaSi mowveuli stumris, tele da radiogadacemebis wamyvanTa da monawileTa saubars da gansazRvravs, ra mizans isaxaven isini: msmenelis informirebas, darwmunebas Tu garTobas);
•� msjelobs imis Sesaxeb, ramdenad gaarTva Tavi mosaubrem sakomunikacio amocanas (anu gasagebad miawoda Tu ara msmenels informacia, SeZlo Tu ara misi darwmuneba, garToba...);
•� aanalizebs satelevizio intervius an diskusias (ra iyo gadacemis Tema; ratom moiwvia wamyvanma maincdamainc es adamianebi; iyo Tu ara wamyvani koreqtuli; usmenda Tu ara stumars; iyo Tu ara raime gamaRizianebeli wamyvanis metyvelebaSi; ramdenad efeqturad iyenebdnen mosaubreebi Jestmimikis enas da sxva);
•� msjelobs imis Sesaxeb, moewona Tu ara (da ratom) Tanaklaselis mier wakiTxuli leqsi, igavaraki, prozauli teqstis fragmentebi, zepirad gadmocemuli ambavi an warmodgenili informacia.
qarT. VII. 3. moswavle cvlis sametyvelo qcevas sakomunikacio amocanisa da auditoriis gaTvaliswinebiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� reagirebs msmenelTa verbalur da araverbalur reaqciebze (imeorebs naTqvams ufro xmamaRla da garkveviT, anelebs an aCqarebs metyvelebis temps);
•� leqsis an mxatvruli prozis fragmentebis zepirad kiTxvis dros intonaciis saSualebiT gadmoscems nawarmoebSi asaxul ganwyobas da teqstis Sinaarsis Sesabamisad cvlis metyvelebis temps, xmis tembrs da simaRles;
•� ama Tu im situaciis gaTamaSebisas warmoTqvams erTsa da imave replikas sxvadasxva (sixarulis, gabrazebis, siamayis, mowyenilobis) gancdis gamomxatveli intonaciiT;
•� warmoadgens zepiri informaciis sxvadasxva versias auditoriis gaTvaliswinebiT (magaliTad, rogor mouyveboda erTsa da imave ambavs skolis direqtors da megobars, patara daZmas).
qarT. VII. 4. moswavle monawileobs saklaso da saskolo diskusiebSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� jgufTan erTad amzadebs sadiskusio gamosvlas: damoukideblad daamuSavebs sakiTxs, moiZiebs informacias, SeimuSavebs Tvalsazriss, romelsac gaacnobs
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
da SeuTanxmebs jgufis wevrebs; •� gamodis wyvilis, jgufisa Tu klasis momxseneblis rolSi da iTvaliswinebs
da gamoxatavs maTs saerTo azrs;•� saubrisas Semoifargleba konkretuli TemiT da Tavs aridebs zogad sakiTxebze
msjelobas;•� ismens da eTanxmeba an koreqtulad uaryofs Tanamosaubris azrs;•� damajereblad icavs sakuTar azrs, magram ar cdilobs diskusiaSi dominanturi
poziciis dakavebas;•� saTanado wesisa da etiketis dacviT uZRveba minidiskusias (im SemTxvevaSi,
Tu wamyvania da ara rigiTi monawile).
qarT. VII. 5. moswavle amoicnobs da iyenebs zepirmetyvelebis ZiriTadVII. 5. moswavle amoicnobs da iyenebs zepirmetyvelebis ZiriTad enobriv maxasiaTeblebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs da iyenebs zepiri Txrobis damaxasiaTebel niSnebs (magaliTad, sasveni niSnebis funqciiT iyenebs intonacias, mimarTavs Jestebisa da mimikis enas da sxva);
•� ganasxvavebs da marTebulad iyenebs sxvadasxva funqciuri (sasaubro, mxatvruli, oficialursaqmiani, publicisturi) stilisaTvis damaxasiaTebel sintaqsur konstruqciebs;
•� amoicnobs da axasiaTebs poetur nawarmoebSi bgerweriTi efeqtis Semqmnel elementebs (riTma, ritmi, aliteracia);
•� intonaciasa da sityvier signalebze dayrdnobiT amoicnobs mosaubris sakomunikacio amocanas (magaliTad, intonaciis mixedviT ganarCevs SekiTxvas Txovnisagan; Sefasebis gamomxatvel sityvebze dayrdnobiT amoicnobs mosaubris damokidebulebas saubris Temis mimarT da a. S.);
•� amoicnobs da iyenebs Sefasebis (damokidebulebis) gamomxatvel sityvebs (gankerZoebul sityvebsa da gamoTqmebs; garkveuli modalobebis gamomxatvel martivsa da Sedgenil Semasmenels: ̀ ara mgonia~..., ̀ vfiqrob~..., ̀ dasaSvebia~..., `savaraudoa~..., `samwuxaroa~... da sxva);
•� Txrobisas saTanadod iyenebs iribi naTqvamis gamomxatvel formebs; gadahyavs pirvel pirSi monaTxrobi mesame pirSi;
•� marTebulad iyenebs movlenaTa Tanmimdevrobis gamomxatvel sityvebs (pirvelad, jer, Semdeg, da bolos, dasasruls da sxva).
qarT. VII. 6. amoicnobs da Sesabamisad iyenebs zepiri komunikaciis strategiebs.strategiebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs auditoriaze zemoqmedebis araverbalur xerxebs (mxedvelobiTi kontaqti, xmis awevdaweva, saubris tempis Secvla, Jestikulacia) zepiri gamosvlebis dros msmenelTa interesis gasaRviveblad;
•� amoicnobs msmenelis reaqciis da iyenebs sapasuxo strategiebs; magaliTad: azris perifrazireba, mokle ganmartebebis CarTva, cxovrebiseuli magaliTebis damowmeba da a. S.;
•� auditoriis winaSe gamosvlamde gadis repeticias;•� aanalizebs im faqtorebs, ramac xeli Seuwyo warmatebas an gamoiwvia
warumatebloba zepiri gamosvlis dros da maswavlebelTan erTad isaxavs xarvezebis gamosworebis gegmas.
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
mimarTuleba: kiTxva
qarT. VII. 7. moswavle kiTxulobs sxvadasxva tipis teqstebs. gamoxatavs daVII. 7. moswavle kiTxulobs sxvadasxva tipis teqstebs. gamoxatavs da xsnis sakuTar damokidebulebas maT mimarT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sxvadasxva mizniT (Seswavla, siamovnebis miReba, garkveuli informaciis moZieba, gamoxmaureba, Sefaseba) kiTxulobs gansxvavebuli Janris mxatvrul da aramxatvrul teqstebs (leqsebs, igavarakebs, novelebs, patara moTxrobebs, gamoCenili adamianebis biografiebs, sagazeTo qronikas, gancxadebebs, reklamas, sainformacio da misTvis saintereso Tematikis Semcvel statiebs, saTavgadasavlo literaturas da sxva);
•� amoicnobs teqstis mizans (risTvis aris dawerili teqsti: mkiTxvelis informirebis, garTobis Tu darwmunebisaTvis) da auditorias (visTvis aris gankuTvnili);
•� afasebs teqsts miznisa da auditoriis gaTvaliswinebiT (magaliTad, aris Tu ara saxelmZRvaneloSi mocemuli instruqciebi gasagebi; SeZlo Tu ara reklamam misi darwmuneba; isiamovna Tu ara mxatvruli nawarmoebis kiTxviT; miiqcia Tu ara sagazeTo statiis saTaurma misi yuradReba da sxva);
•� saubrobs imis Sesaxeb, raze daafiqra wakiTxulma; ra iyo teqstSi misTvis nacnobi da gasagebi; ra _ ucnobi da gaugebari;
•� amoicnobs wakiTxul informaciaSi mTavar azrs (ideas), ganasxvavebs faqtebs damokidebulebebisgan (Sefasebebisgan) da ajamebs maT reziumes saxiT (zepirad an werilobiT);
•� afasebs personaJebis moqmedebas: axasiaTebs maT saqcielisa da metyvelebis mixedviT;
•� afasebs mTxrobelis (an sxva personaJebis) damokidebulebas konkretuli gmiris mimarT;
•� ganmartavs personaJTa qcevis motivs, ukavSirebs sakuTar gamocdilebas (`me rogor moviqceodi~...) da cdilobs maTi qcevis prognozirebas gansxvavebul situaciaSi (`ra iqneboda, rom~...);
•� asaxelebs sayvarel wigns, mwerals, personaJs da xsnis Tavis arCevans.
qarT. VII. 8. moswavle amoicnobs teqstis Sesabamisobas konkretul mizansa da auditoriasTan.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs saTaurisa da teqstis urTierTmimarTebaze (magaliTad, daexmara Tu ara saTauri siuJetis amocnobaSi);
•� akeTebs komentars mxatvrul nawarmoebSi dialogis funqciis (ratom iyenebs mwerali teqstSi dialogebs), xedvis kuTxis (visi TvaliT aris aRqmuli movlenebi; vin aris mTxrobeli; Seicvleboda Tu ara raime sxva personaJs rom moeTxro igive ambavi), siuJetis (gamoyofs TxrobaSi moqmedebis ganviTarebis safexurebs) da ganwyobis (ganmartavs, rogor ukavSirdeba erTmaneTs ganwyoba da siuJetis ganviTareba: ra molodins gviqmnis nawarmoebis dasawyisi; marTldeba Tu ara es molodini) Sesaxeb;
•� amoicnobs da ganmartavs, rogor qmnis avtori ganwyobas nawarmoebSi: adarebs erTmaneTs sxvadasxva Janris nawarmoebis (magaliTad, deteqtivi, istoriuli
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
moTxroba, igavaraki...) dasawyiss; ganmartavs, ra iqcevs mkiTxvelis yuradRebas;
•� amoicnobs da ganmartavs personaJTa saxeebis Seqmnis zogierT xerxs (magaliTad, avtoriseuli daxasiaTeba, metyveleba, portreti, interieri da sxva).
•� amoicnobs da ganmartavs auditoriaze zemoqmedebis xerxebs iseT teqstebSi, rogoricaa reklama;
•� ganmartavs, ra xerxebs iyenebs gazeTi mkiTxvelis yuradRebis misapyrobad (masalis ganlageba, sad aris moTavsebuli axali ambebi, reklama, statia; rubrikebi, saTaurebi, Srifti);
•� gamoyofs sainformacio statiaSi wamyvan abzacs da damatebiT abzacebs;•� gansazRvravs ZiriTad ideas da ganmartavs, rogor uwyobs xels sxvadasxva
mxatvruli detali ZiriTadi ideis warmoCenas (ra efeqts axdens saTauri, rogor moipova Jurnalistma informacia, faqtebs efuZneba misi monaTxrobi Tu mosazrebebs da sxva).
qarT. VII. 9. moswavle aanalizebs teqsts struqturuli da enobrivi maxasiaTeblebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs da axasiaTebs sxvadasxva funqciur stils (sasaubro, mxatvruli, publicisturi, saqmiani);
•� gamoyofs teqstis funqciur tipebs (Txroba, aRwera, msjeloba) erTi TxrobiTi teqstis farglebSi da ganmartavs maTs daniSnulebas;
•� amoicnobs da ganmartavs sxvadasxva Janris teqstebis mniSvnelovani elementebis daniSnulebas (magaliTad, strofebad dayofis an ritmis, riTmis da sxva bgerweriTi efeqtebis daniSnulebas leqsSi; abzacis daniSnulebas prozaul teqstebSi);
•� amoicnobs da ganmartavs frazebsa da sityvebs (gankerZoebuli sityvebi da gamoTqmebi, sxvadasxva modalobis gamomxatveli zmnebi), romlebic exmarebian mkiTxvels, gamijnos faqti mosazrebisagan (Tvalsazrisisagan);
•� amoicnobs da ganmartavs zogierT stilistur efeqts (magaliTad, ganmeoreba, paralelizmi);
•� amoicnobs sityvebsa da frazebs, romlebic qmnis ganwyobas nawarmoebSi;•� amoicnobs mxatvrul saxeebs (gapirovneba, Sedareba, metafora), maTs enobriv
Taviseburebebs da ganmartavs maTs funqcias teqstSi;•� ganmartavs, sad iwyeba da sad mTavrdeba siuJetis ganviTarebis safexurebi
da ra markerebi gamoiyeneba amisaTvis (magaliTad, drois aRniSvna: maSin, rodesac, didi xnis winaT da a. S.; adgilis aRniSvna: Sors, cxra mTas iqiT, patara sofelSi da a. S.; movlenaTa Tanmimdevrobis aRniSvna: maSin, Semdeg da bolos);
•� ganmartavs, ratom aris Txroba I an III pirSi; atarebs eqsperiments, gadahyavs I pirSi monaTxrobi III pirSi an piriqiT da aRwers miRebul efeqts. msjelobs imis Sesaxeb, ratom iwereba ase cota istoria II pirSi;
•� atarebs eqsperiments zmnis droebTan dakavSirebiT: iRebs TxrobiTi xasiaTis teqsts, gadayavs zmnebi warsuli drois formidan awmyoSi da msjelobs miRebul efeqtze;
•� amoicnobs da ganmartavs auditoriaze zemoqmedebis enobriv saSualebebs teqstSi (sintaqsuri konstruqciebi, specifikuri leqsika, frazeologizmebi, myari Sesityvebebi);
•� ganmartavs enis arakonvenciuli gamoyenebis mizezebs teqstSi (Jargoni, dialeqtizmi, arasaliteraturo forma, neologizmi).
�0
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
qarT. VII. 10. iyenebs kiTxvis miznis Sesabamis strategiebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� wignis gacnobis mizniT iyenebs gacnobiTi kiTxvis xerxebs (cnoba avtors, wignis saTaurs, anotacias, epigrafs, Tavebis saxelwodebebs, aTvalierebs ilustraciebs, sqemebs, tabulebs);
•� konkretuli informaciis moZiebis mizniT swrafad CaikiTxavs teqsts, eZebs sayrdenebs: sakvanZo sityvebs, Tavebis, paragrafebis saTaurebs, kiTxulobs abzacebis pirvel winadadebas;
•� Seswavlis mizniT nela kiTxulobs teqsts, xelaxla gadaikiTxavs nawilebs, akeTebs Canawerebs da sxva);
•� msmenelTa winaSeE gamosvlisas kiTxulobs xmamaRla, warmoaCens masalis codnas da iTvaliswinebs auditoriis ganwyobas;
•� iyenebs sxvadasxva strategias SeswavliTi kiTxvis dros ucnobi sityvis mniSvnelobis gasagebad (konteqsti, sityvaTa agebulebis codna, leqsikoni);
•� qmnis leqsikons sityvaTa maragis gasamdidreblad;•� moiZiebs saWiro informacias misTvis saintereso Temebze sxvadasxva wyaroebSi
(enciklopediebi, leqsikonebi, wignebi, interneti).
mimarTuleba: wera
qarT. VII. 11. moswavle qmnis werilobiT teqstebs sxvadasxva mizniT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� wers gamoxmaurebas wakiTxul wignze, nanax speqtaklze (aRniSnavs, ra moewona, ram daainteresa, ra ar moewona da ratom);
•� uaryofs an eTanxmeba sagazeTo publikaciaSi gamoTqmul mosazrebas da asabuTebs sakuTar pozicias;
•� wers sainformacio statias skolis gazeTisaTvis, icavs am tipis teqstisaTvis damaxasiaTebel stilsa da formas;
•� wers sareklamo teqsts (reklamas ukeTebs Tanaklaselebis mier Seqmnil saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis nimuSebs, saskolo RonisZiebas);
•� wers saqmian teqsts (magaliTad, gancxadebas an Txovnas);•� wers instruqcias an aRwers proceduras, sadac TanamimdevrobiT iZleva zust
miTiTebebs;•� wers TxrobiTi xasiaTis teqstebs (magaliTad, sakuTar an sxvis biografias;
realur an gamogonil istorias misTvis saintereso Temebze, literaturuli nawarmoebis an mis mier gamogonili personaJis Tavgadasavals);
•� Txzavs TxrobiTi teqstis dasawyisis ramdenime versias (iyenebs dasawyisis cnobil modelebs: mimarTva mkiTxvelisadmi; aforizmi an sayovelTaod aRiarebuli WeSmariteba; moqmedebis droisa da adgilis aRniSvna da sxva).
qarT. VII. 12. moswavle irCevs werilobiTi teqstis formasa da stils? miznisa da auditoriis gaTvaliswinebiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� wers sayvareli wignis Sesavals, sadac urCevs Tanatolebs, rom aucileblad waikiTxon es wigni;
�1
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
•� wers wakiTxuli wignis anotacias sxvadasxva (avtoris, gamomcemlis, mkiTxvelis) poziciidan;
•� wers misaloc an mosawvev baraTs sxvadasxva adresatisaTvis (megobris, Soreuli nacnobis, asakiT ufrosi adamianisaTvis), Tavs aridebs kliSeebsa da Stampebs;
•� wers sareklamo teqsts sxvadasxva auditoriisaTvis (magaliTad, bavSvebisa da didebisaTvis);
•� wers erTsa da imave istorias bavSvebisa da ufrosebisaTvis;•� swers werils megobars, wignis avtors, personaJs, gamoCenil adamians,
Sesabamisad cvlis weris stils.
qarT. VII. 13. moswavle icavs werilobiTi teqstis organizaciis wesebsa da enobriv normebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sworad iyenebs abzacs da sxva struqturul maxasiaTeblebs (saTaurs, qvesaTaurs da a. S.);
•� Tanamimdevrulad agebs Txrobas, sworad iyenebs erTi nawilidan meoreze gadasvlis aRmniSvnel sityvebs (jer, Semdeg, bolos...);
•� iyenebs sxvadasxva tipis (TxrobiT, kiTxviT, Zaxilis), struqturis (martivi, Tanwyobili, qvewyobili) da sigrZis (gavrcobili, gauvrcobeli) winadadebebs;
•� marTebulad iyenebs sasven niSnebs citirebisa da dialogis gadmocemis dros;•� marTebulad iyenebs da aformebs pirdapir da irib naTqvams;•� icavs marTlwerisa da punqtuaciis wesebs.
qarT. VII. 14. moswavle mimarTavs weris strategiebs naweris efeqturi organizebisaTvis.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� weris dawyebamde gansazRvravs mizans da auditorias; agrovebs masalas;•� adgens teqstis gegmas;•� wers teqstis pirvel variants;•� iyenebs sxvadasxva resurss (leqsikoni, biblioTeka da sxva);•� gadaamuSavebs da gadaaTeTrebs nawers, yuradRebas amaxvilebs rogorc
Sinaarsze, ise stilis elementebze;•� daamuSavebs saboloo redaqcias damoukideblad an sxvebis (Tanaklaselis,
maswavleblis) daxmarebiT (asworebs punqtuaciur, stilistur da orTografiul Secdomebs);
•� maswavlebelTan erTad saxavs xarvezebis gamosworebis gzebs.
�2
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
VII klasis programis Sinaarsi
VII klasis standartSi mocemuli Sedegebis miRweva SesaZlebelia mocemul Sinaarsze dayrdnobiT
1. informaciis gageba, analizi da Sefaseba
enisa da teqstis urTierTmimarTeba. gramatikis swavlebaSifunqciursemantikurigramatikis swavlebaSi funqciursemantikuri midgomis upiratesoba, rac enobrivi movlenebis Rrma da mravalmxriv Seswavlas gulisxmobs maTi funqcionirebis TvalsazrisiT; enis gakveTilebze yuradReba unda daeTmos ara mxolod enis sistemis aRweraklasifikacias, aramed sametyvelo amocanis Sesatyvisi swori, azrobrivad zusti, stilisturad da situaciurad marTebuli enobrivgamomsaxvelobiTi xerxebis Ziebas. Sesabamisad, gramatikuli masala SerCeuli unda iqnas im sametyvelo amocanebis gaTvaliswinebiT, rac miTiTebulia standartSi da, bunebrivia, unda iswavlebodes ara izolirebulad, aramed Sesaswavli teqstebis stilur da Sinaarsobriv maxasiaTeblebTan erTad.
Tematika:
zogadi cnobebi qarTuli enis Sesaxeb. qarTuli enis buneba. qarTuli enis adgili msoflio enaTa Soris.
qarTuli enis bgeriTi Sedgeniloba. bgera. mxatvruli teqstis bgeriTi organizacia: aliteracia, asonansi, riTma. riTmis saxeebi, gariTmvis xerxebi. bgera da azri. bgerweris azrobrivi funqcia.
intonacia. intonaciis ZiriTadi elementebi: logikuri maxvili, pauza, melodika, metyvelebis tempi, xmis tembri; tipobrivi sintaqsuri konstruqciebis (kiTxviTi, TxrobiTi da sxva winadadebebis) intonaciuri naxazi. mxatvruli nawarmoebis intonaciuri analizi da gamometyvelebiTi kiTxva.
logikuri maxvili. logikuri maxvili, rogorc sityvis gamoyofisa da xazgasmis saSualeba winadadebaSi, mniSvnelovani adgilebisa teqstSi.
pauza. pauza da misi azrobrivi datvirTva. logikuri (azrobrivi) da fsiqologiuri pauzebi (gaxsenebis, gaCumebis, daZabulobis pauzebi). pauzis aRniSvna werilobiT teqstSi.
werilobiTi teqstis grafikul-gamomsaxvelobiTi saSualebebi. werilobiTi teqstis struqtura. sityvaTa da striqonTa ganlageba. sasveni niSnebi. vizualuri efeqtebi: teqstis figuruli ganlageba, Sriftis Secvla, sakvanZo sityvebis gamoyofa.
orTografia. orTografiis dacva _ werilobiTi teqstis aucilebeli maxasiaTebeli. orTografiuli leqsikoni. orTografiis darRveva, rogorc mxatvrulgamomsaxvelobiTi xerxi.
punqtuacia. punqtuacia da azri. punqtuacia da intonacia. punqtuaciis niSnebis stilisturi SesaZleblobebi. punqtuaciis niSnebze uaris Tqma, rogorc mxatvruli xerxi.
leqsikologia. sityvaTwarmoebis Taviseburebani qarTul enaSi. sityvaTwarmoebis modeli, rogorc enis leqsikuri maragis gamdidrebis saSualeba. sityva mxatvrul teqstSi. sityvis gadataniTi mniSvneloba. sinonimebi, omonimebi, antonimebi, dialeqtizmebi, Jargoni, arqaizmebi, neologizmebi, profesiuli leqsika da maTi gamoyeneba mxatvrul teqstSi.
* * *
Sesabamisad, VIII klasSi yuradReba daeTmoba morfologiis sakiTxebs, arsebiTi saxelis, zedsarTavi saxelis, zmnis da sxva metyvelebis nawilebis gamomsaxvelobiT
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
SesaZleblobebs, IX klasSi ki _ sintaqsuri konstruqciebis gamomsaxvelobiT SesaZleblobebs (detalurad ixileT Sesabamisi klasebis standartebTan).
2. enis komunikaciuri aspeqtebi
ZiriTadi cnebebi: zepiri da werilobiTi komunikacia. sakomunikacio situacia (vin, vis, ras, sad, rodis, ratom, risTvis). sakomunikacio amocana. komunikaciis adresati (auditoria). komunikaciis saxeebi: araoficialuri, oficialuri. sametyvelo qceva. zepiri metyveleba: xma, intonacia, Jesti, mimika. mosmenis ori ZiriTadi xerxi. zepiri metyvelebis strategiebi. kiTxva: gacnobiTi, ZiebiTi da SeswavliTi kiTxvis xerxebi.
3. teqsti, rogorc enobrivi erTeuli
ZiriTadi cnebebi. teqsti. teqstis Tema, saTauri, sakvanZo sityvebi, mTavari azri (idea), intonacia, dialogi, monologi, Janri, stili, metyvelebis tipebi. teqstis gadmocema (mokled, vrclad), Txroba.
metyvelebis funqciuri tipebi. aRwera, Txroba, msjeloba.teqstis funqciuri tipebi. sasaubro (megobruli werili, saubari, diskusia);
samecniero (saxelmZRvaneloebSi warmodgenili saswavlo teqstebi, enciklopediebis da cnobarebis statiebi); oficialursaqmiani (gancxadeba, reklama, axsnaganmarteba, reziume, anotacia, instruqcia, oficialuri werili); mxatvruli (miTi, zRapari, legenda, leqsi, igavi, moTxroba, novela); publicisturi (sainformacio qronika, sagazeTo statia, biografia, gamoxmaureba).
4. mxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatva
iseve, rogorc enobrivi, literaturuli masalac unda SeirCes standartSi dasmuli amocanebis gaTvaliswinebiT. kerZod, imisaTvis, rom literaturulma nawarmoebma miizidos mozardi, aRuZras wakiTxulis irgvliv msjelobisa da kamaTis survili, pirvel rigSi, is misTvis gasagebi eniT unda iyos dawerili; Semdeg misTvis saintereso Temas unda exebodes da, bolos gamokveTili da naTeli struqturiT unda gamoirCeodes. es ukanaskneli maxasiaTebeli mniSvnelovania imdenad, ramdenadac moswavlem unda gaacnobieros, rogor `igeba~ teqsti. magaliTad, standartSi dasmuli erTerTi amocanis mixedviT, moswavle TxrobiTi teqstis struqturaSi unda erkveodes (unda amoicnos TxrobiTi teqstis struqtura, unda SeeZlos zepiri da werilobiTi Txroba), amitom sasurvelia SeirCes gamokveTili struqturis mqone TxrobiTi teqstebi, gamokveTili SesavliT, Sua nawiliT da dasasruliT.
poeturi nawarmoebebidan unda SeirCes gamokveTili bgerweruli efeqtebis mqone teqstebi, rac xels Seuwyobs enobrivgamomsaxvelobiTi saSualebebis: riTmis, asonansis, aliteraciis Seswavlas.
Janrobrivi maxasiaTeblebis mixedviT VII klasSi rekomendebulia miTebis, zRaprebi, legendebis, moTxrobebis, novelebis, igavebisa da leqsebis Seswavla.
programis sayrdens, bunebrivia, qarTuli klasikuri da Tanamedrove literatura warmoadgens, magram dasaSvebia ucxouri literaturis saukeTeso Targmanebis gamoyenebac.
litmcodneobiTi aspeqtebi: riTma, ritmi, aliteracia, gapirovneba, Sedareba, metafora, sxvadasxva funqciur stili (sasaubro, mxatvruli, publicisturi, saqmiani); teqstis funqciuri tipebi (Txroba, aRwera, msjeloba); aforizmi; abzacis daniSnulebas prozaul teqstebSi; stilisturi efeqtebis Semqmneli mxatvruli saSualebani (ganmeoreba, paralelizmi...).
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
VIII klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
zepirmetyveleba kiTxva wera
1. moswavle ismens msjelobas konkretul sakiTxebze da warmoadgens sakuTar Tvalsazriss auditoriis winaSe.
2. moswavle ismens da afasebs oratoris gamosvlas sakomunikacio amocanisa da auditoriis gaTvaliswinebiT.
3. moswavle amoicnobs da iyenebs msjelobis ZiriTad enobriv maxasiaTeblebs.
4. moswavle irCevs da iyenebs zepiri gamosvlis momzadebis strategiebs.
5. moswavle kiTxulobs teqstebs (mxatvruls da aramxatvruls), romlebic Seicaven garkveul Tvalsazriss an msjelobas konkretul sakiTxebze da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas wakiTxulis mimarT.
6. moswavle aanalizebs teqstis Sesabamisobas konkretul mizansa da auditoriasTan.
7. moswavle aanalizebs nawarmoebis funqcionirebis mniSvnelovan aspeqtebs.
8. moswavleiyenebs enobrivi maxasiaTeblebis codnas teqstebis struqturis asaxsnelad.
9. moswavle iyenebs kiTxvis miznis Sesabamis strategiebs (gacnobiTi, SeswavliTi, ZiebiTi kiTxva).
10. werilobiT gadmoscemswerilobiT gadmoscems sakuTar Tvalsazriss, msjelobs konkretul sakiTxze saTanado argumentebis moxmobiT.
11. moswavle irCevs werilobiTi teqstis formasa da stils miznisa da auditoriis gaTvaliswinebiT.
12. sxvadasxva tipis teqstebis Sesaqmnelad moswavle marTebulad iyenebs enobriv-gramatikul struqturebsa da xerxebs.
13. moswavle mimarTavs weris strategiebs naweris efeqturi organizebisaTvis.
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
qarT. VIII. 1. moswavle ismens msjelobas konkretul sakiTxebze da warmoadgens sakuTar Tvalsazriss auditoriis winaSe.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� svams konkretul sakiTxs (konkretuli sakiTxi literaturuli nawarmoebidan, raime mniSvnelovani realuri yofiTi faqtis ganxilva, istoriuli movlenis Sefaseba da a. S.) da ismens sxvebis azrs am sakiTxTan dakavSirebiT;
•� msjelobs saTanado argumentaciis moxmobiT da Tanamimdevrulad aviTarebs Tavis mosazrebas;
•� msjelobidan gamoaqvs adekvaturi daskvna;
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
•� sakuTari mosazrebis gasamyareblad iyenebs citatebs sainformacio wyaroebidan, sxvadasxva faqts, statistikur monacemebs, fragmentebs interviudan da a. S.;
•� teqstSi dasmul problemur sakiTxs imitirebuli situaciis (minispeqtakli, roluri TamaSebi, `literaturuli sasamarTlo~ da a. S.) saSualebiT warudgens auditorias (klass);
•� konkretuli auditoriisaTvis SearCevs teqstis Sesabamis tips (mag. roluri teqsti, Txroba, kamaTi);
•� ismens an Tavad gamoTqvams sakiTxis gadaWris alternatiul variantebs; gamokveTs sakuTar Tvalsazrissa da argumentebs.
qarT. VIII. 2. moswavle ismens da afasebs oratoris gamosvlas sakomunikacio amocanisa da auditoriis gaTvaliswinebiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ismens da kritikulad afasebs, ramdenad Seesabameba sxvebis mier gamoyenebuli enobrivstiluri saSualebebi msjelobisas gadmocemul Sefasebebs, damokidebulebebsa da daskvnebs;
•� leqsikis, frazeologizmebis, sintaqsuri konstruqciisa Tu sxva enobrivi niSnebis mixedviT amoicnobs, Tu romeli auditoriisaTvis aris gamosvla gamiznuli;
•� afasebs, ramdenad Seesabameba mosaubris mier gamoyenebuli enobrivi saSualebebi saubris Temas, mizansa da auditorias;
•� asaxelebs gamoxatvis TvalsazrisiT yvelaze efeqtur da sust adgilebs saubridan (sad iyo Txroba saintereso, STambeWdavi, monotonuri, mosawyeni, ra verbaluri Tu araverbaluri saSualebebiT miiRweoda efeqti).
qarT. VIII. 3. moswavle amoicnobs da iyenebs msjelobis ZiriTad enobriv maxasiaTeblebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs da iyenebs zepiri msjelobisTvis damaxasiaTebel ZiriTad enobriv saSualebebs (magaliTad: Tvalsazrisisa da argumentis gamosakveTad iyenebs araverbalur saSualebebs: intervals saubarSi, intonacias, xmis sxvadasxva doneebs, Jestikulacias da a. S.);
•� mosmeniT ganasxvavebs da adekvaturad iyenebs zepiri msjelobisTvis damaxasiaTebel enobrivgramatikul formebs (subieqturi damokidebulebis gamomxatveli enobrivgramatikuli saSualebebi: CarTuli, danarTi, gankerZoebuli sityvebi da gamoTqmebi da sxva);
•� amoicnobs da iyenebs msjelobisTvis damaxasiaTebel funqciuri stilis enobriv maxasiaTeblebs (nominaluri winadadebebi, pirobiTSedegobiTi konstruqciebi da a. S.);
•� amoicnobs ritorikul figurebs, romlebic efeqturad gamoxataven msjelobis mizans (argumentebis gamoyenebiT ama Tu im pirovnebis Seqeba / gakicxva, konkretuli movlenis gamarTleba / uaryofiTad Sefaseba da a. S.);
•� ganarCevs da saTanadod iyenebs sakuTar metyvelebaSi gamoTqmebs, romelTac gansakuTrebuli damarwmunebeli Zala aqvs (mag. figuraluri gamonaTqvamebi, saxesimboloebi da a. S.).
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
qarT. VIII. 4. moswavle irCevs da iyenebs zepiri gamosvlis momzadebis strategiebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ismens sasaubro teqstebs (magaliTad, mowveuli pirovnebebis metyvelebas, sainformacio Tu sareklamo teqsts) da amoicnobs im damarwmunebel saSualebebs (magaliTad, argumentaciis siZliere, saTanado magaliTebi, lirikuli gadaxveva, figuraluri gamonaTqvamebi, emociuri foni da sxva), romlebic gansakuTrebul zemoqmedebas axdens auditoriaze;
•� amoicnobs da metyvelebisas iyenebs imgvar miniSnebebs, rogoricaa tonis cvalebadoba, xmis simaRle (xmis awevdaweva), an saubris siCqare, raTa moamzados auditoria axali da mniSvnelovani azris gasacnobad;
•� auditoriis winaSe gamosvlamde winaswar amzadebs da saTanado situaciebSi iyenebs damxmare (vizualur, eleqtronul, musikalur da a. S.) masalas;
•� auditoriis gaTvaliswinebiT moamzadebs konkretul teqsts da msmenelTa yuradRebis misapyrobad iyenebs sxvadasxva xerxs (mag. iumori, anekdotebi, statistikuri monacemebis gamoyeneba, emociuri metyveleba da sxva).
mimarTuleba: kiTxva
qarT. VIII. 5. moswavle kiTxulobs teqstebs (mxatvruls da aramxatvruls), romlebic Seicaven garkveul Tvalsazriss an msjelobas konkretul sakiTxebze da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas wakiTxulis mimarT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs da gansazRvravs problemur sakiTxebs wakiTxul teqstSi; •� sakuTar gamocdilebaze dayrdnobiT (adarebs da magaliTebi mohyavs adre
wakiTxuli teqstebidan, filmebidan da a. S.) ganixilavs teqstSi wamoWril sakvanZo sakiTxs;
•� arkvevs teqstSi dasmuli problemis gamomwvev mizezebs;•� poulobs sadiskusio problemis gadaWris alternatiul variantebs; •� moiZiebs argumentebs sadavo sakiTxis gadawyvetis TiToeuli variantis
mxardasaWerad;•� poulobs msgavsebebsa da gansxvavebebs sxvadasxva avtoris mier Seqmnil iseT
teqstebSi, romlebic Seicavs erTsa da imave an msgavs problemas;•� ixsenebs da sakuTari poziciis gasamyareblad iyenebs teqstSi wamoWrili
problemis Taobaze gamoTqmul gansxvavebul mosazrebebs;•� gamoxatavs sakuTar damokidebulebas teqstSi asaxuli zneobriveTikuri
problemebis mimarT.
qarT. VIII. 6. moswavle aanalizebs teqstis Sesabamisobas konkretul mizansa da auditoriasTan.da auditoriasTan.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs, ramdenad Seesabameba teqstis struqtura mizans; •� msjelobs, ra saSualebebiT axdens gavlenas avtori konkretul auditoriaze
da rogor qmnis ganwyobas;•� avtoriseuli miznis gaTvaliswinebiT msjelobs personaJTa daxasiaTebis
xerxebze;•� msjelobs, ramdenad Seesabameba teqstis dizaini mizansa da auditoras
(ilustraciisa da teqstis mimarTeba, Sriftis zoma da saxesxvaoba da sxva); •� msjelobs imaze, Tu ramdenad uwyobs xels sxvadasxva mxatvruli detali
ZiriTadi ideis warmoCenas.
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
qarT. VIII. 7. moswavle aanalizebs nawarmoebis funqcionirebis mniSvnelovan aspeqtebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mimoixilavs nawarmoebSi aRweril adgils, dros, axasiaTebs kulturulsocialur garemos;
•� akavSirebs am faqtorebs nawarmoebis SinaarsTan;•� saubrobs, Tu rogor SeiZleba Secvalos nawarmoebis Sinaarsi konteqsturi
faqtorebis cvlilebam; •� xsnis, Tu rogor SeiZleba Secvalos mkiTxvelis interpretacia konteqsturi
faqtorebis cvlilebam;•� saubrobs imaze, Tu rogor moqmedebs konteqsturi faqtorebi problemis arsis
gagebasa da misi gadaWris gzebze.
qarT. VIII. 8. moswavle iyenebs enobrivi maxasiaTeblebis codnas teqstebis struqturis asaxsnelad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs mxatvrul xerxebs, romlebic teqsts efeqturs da sasiamovnos xdis (mag. hiperbolizacia, saxesimboloebi, alegoria, metafora da sxva) da xsnis maTs daniSnulebas;
•� afasebs mxatvrul saxeebs da gaiazrebs maTs rols nawarmoebis SesaZlo interpretaciaSi;
•� amoicnobs da aRwers zogierT teqnikur xerxs, romelic gamoyenebulia garkveuli ganwyobis Sesaqmnelad (magaliTad, teqstis dizaini: dialogebisa da monologebis monacvleoba, teqstis Tavebad da abzacebad dayofa; nawilebis dasaTaureba da a. S.);
•� amoicnobs avtoris mier miznobrivad gamoyenebul leqsikas (arqaizmebi, dialeqturi formebi, Jargoni, neologizmebi, barbarizmebi da sxva) da saubrobs maTs daniSnulebaze;
•� xsnis, Tu rogor moqmedebs teqstis mkiTxveliseul interpretaciaze enobrivgramatikuli formebi da wyoba (magaliTad, monologuri da dinamiuri metyvelebisTvis damaxasiaTebeli gramatikuli wyoba; danarTis, CarTulis da sxva gankerZoebuli sityvebisa da gamonaTqvamebis roli da a. S.).
qarT. VIII. 9. moswavle iyenebs kiTxvis miznis Sesabamis strategiebs (gacnobiTi, SeswavliTi, ZiebiTi kiTxva).
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� xelaxla ubrundeba teqstSi gaugebar adgilebs;•� moniSnavs teqstSi interpretaciisTvis mniSvnelovan adgilebs;•� iyenebs markirebis sakuTar sistemas (magaliTad, teqstis arSiaze pirobiT
niSnebs, iyenebs markers);•� azustebs teqstebSi mowodebuli informaciis sandoobas (gadaamowmebs
informacias enciklopediaSi, leqsikonebSi);•� iyenebs sakiTxebis CamonaTvalis formiT Sedgenil reziumeebsa da grafikul
cxrilebs teqstSi mniSvnelovani informaciisa da ideebis gamosakveTad.
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
mimarTuleba: wera
qarT. VIII. 10. werilobiT gadmoscems sakuTar Tvalsazriss, msjelobs konkretul sakiTxze saTanado argumentebis moxmobiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� problemuri sakiTxis Sesaxeb wers narkvevs, sagazeTo statias, martiv proeqts, axsnaganmartebiTi xasiaTis teqstebsa da angariSebs;
•� faqtebze, statistikur monacemebze, sxvadasxva wyaroebze (enciklopedia, leqsikonebi, interneti, televizia, presa) dayrdnobiT gansazRvravs problemas, werilobiT ayalibebs mosazrebas, SearCevs am mosazrebis ganmamtkicebel argumentebs;
•� problemuri Temis Sesaxeb Txzavs mxatvrul teqstebs: Canaxats, scenars roluri TamaSebisaTvis, mcire zomis moTxrobebs;
•� gamoxatavs da werilobiT ayalibebs pirad gancdebsa da ganwyobaze damyarebul STabeWdilebas;
•� cxovrebiseul da literaturul gamocdilebaze dayrdnobiT ayalibebs sakuTar Sexedulebas konkretul problemur sakiTxTan dakavSirebiT.
qarT. VIII. 11. moswavle irCevs werilobiTi teqstis formasa da stils miznisa da auditoriis gaTvaliswinebiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs da Tavadac iyenebs iseT saSualebebs (magaliTad, mwerlis, sazogado moRvawis gamonaTqvamebis / mosazrebebis damowmeba, mimarTvis an emociis gamoxatvis formebi da sxva), rac Seesabameba sxvadasxvagvar auditoriasa da miznebs;
•� auditoriis asakisa da codnis donis gaTvaliswinebiT aformebs teqsts;•� wers konkretul problemaze sxvadasxva poziciidan da sxvadasxva
auditoriisaTvis (magaliTad, skolaSi arsebuli problemuri situaciis Sesaxeb wers mSoblis, Tavad moswavlis, direqtoris da a. S. poziciidan);
•� warmoadgens problemuri sakiTxis Sesaxeb informacias sxvadasxva mizniT (darwmunebis, TanagrZnobis gamowvevis motiviT da sxva).
qarT. VIII. 12. sxvadasxva tipis teqstebis Sesaqmnelad moswavle marTebulad iyenebs enobriv-gramatikul struqturebsa da xerxebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sworad xmarobs zmnis drokiloTa da qcevis formebs;•� icavs punqtuaciisa da marTlweris saliteraturo normebs; •� marTebulad Caanacvlebs damokidebul winadadebebs informaciis damazustebeli
gankerZoebuli sityvebiTa da gamoTqmebiT (magaliTad, Cemi Zma, romelic Tormeti wlisaa... Cemi Zma, Tormeti wlis biWi...);Cemi Zma, Tormeti wlis biWi...);
•� marTebulad iyenebs msjelobisa da argumentaciisTvis Sesaferis leqsikasa da sintaqsur konstruqciebs (Tu... maSin; aqedan gamomdinare...; amrigad...; maSasadame...; rasac adasturebs...);
•� mimoxilviTi xasiaTis teqstis Seqmnisas iyenebs Sesabamis enobrivgramatikul struqturebsa da xerxebs.
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
qarT. VIII. 13. moswavle mimarTavs weris strategiebs naweris efeqturi organizebisaTvis.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs teqstis tips, Tematikas da Seadgens gegmas specifikuri miznebisa da auditoriis moTxovnebis gaTvaliswinebiT;
•� SearCevs masalas da ajgufebs gegmis Sesabamisad;•� Seaqvs teqstSi Sinaarsobrivi da struqturuli xasiaTis Sesworebebi, raTa
igi iyos mkafio, logikuri da Tanamimdevruli;•� asworebs nawerSi marTlweris, punqtuaciisa da gramatikul Secdomebs; iyenebs
orTografiul da ucxo sityvaTa leqsikonebs;•� msjelobisas sakuTari Tvalsazrisis dasasabuTeblad iyenebs iseT masalas,
rogoricaa citatebi sxvadasxva wyarodan, cxrilebi, fotoebi da xelovnebis nimuSebis suraTebi;
•� iyenebs kompiuterul teqnologias teqstebis Sesadgenad, dakabadonebisa da prezentaciis mosamzadeblad.
VIII klasis programis Sinaarsi
VIII klasis standartSi mocemuli Sedegebis miRweva SesaZlebelia mocemul Sinaarsze dayrdnobiT
1. informaciis gageba, analizi da Sefaseba
zogadi cnobebi qarTuli enis Sesaxeb. enis raoba da funqciebi; enaenis raoba da funqciebi; ena da azrovneba; ena da metyveleba; enaTa ojaxebi; qarTuli da misi monaTesave enebi; qarTuli saliteraturo ena da kiloebi.
leqsikologiuri aspeqtebi: specifikuri leqsika, sityvis pirdapiri da gadataniTi mniSvnelobiT xmareba; erT da mravalmniSvnelobiani sityvebi; sityvis mniSvnelobis gafarToebadaviwroeba, sityvis konteqsturi mniSvneloba;sityvis konteqsturi mniSvneloba; frazeologizmebi, myari Sesityvebebi; arasaliteraturo formebis, Jargonisa da barbarizmebis arakonvencionaluri gamoyenebis aspeqtebi; leqsikonebze muSaoba.leqsikonebze muSaoba.
gramatikuli aspeqtebi: brunvis formaTa gamoyeneba zmnuri konstruqciebis konteqstSi: saxelobiTi, moTxrobiTi, micemiTi brunvebis funqcionireba; zedsarTavi saxeli da arsebiTi saxelis naTesaobiTi brunva msazRvreli (msazRvrelis gamoyeneba sxvadasxva datvirTviT informaciul teqstSi, mxatvrul teqstSi (epiTeti, metafora); ricxvSi SeTanxmebis sakiTxebi (ricxviTi saxeli arsebiTi saxeli; saxeli zmna); wodebiTi brunvis sakiTxi (sakuTar da sazogado saxelebTan); CvenebiTi nacvalsaxeli (es eg is, aseTi maseTi iseTi; ase egre ise dapirispireba), metyvelebis procesSi am erTeulTa gamoyenebis aspeqtebi; kumSvakvecis sakiTxebi mxolobiTimravlobiTis konteqstSi; zmnis droiTi da sivrculi parametrebi (zmnizeda zmniswini) da brunvis formebi (moqmedebiTi, viTarebiTi brunvebi, Tandebuliani formebi zmnizedur konstruqciebSi); droisa da movlenaTa Tanmimdevrobis aRmniSvneli enobrivgramatikuli erTeulebi (pirvelad, jer, Semdeg, bolos, dasasruls; maSin, rodesac, didi xnis winaT da a. S.); zmnis droebi (warsulis,
�0
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
awmyosa da momavlis gamomxatveli zmnuri formebi); garkveuli modalobebis gamomxatveli zmnuri formebi; zmnis pirebi da nacvalsaxelTa sistemasTan mimarTeba;zmnis pirebi da nacvalsaxelTa sistemasTan mimarTeba; zmnis piris niSnebTan dakavSirebuli marTlweris sakiTxebi; qcevis arsi (obieqtebTan mimarTebiT). qcevis funqciebi (rogor Caenacvleba Tandebuliani saxeli: aSenebs TavisTvis iSenebs; aSenebs sxvisTvis uSenebs); kontaqti da masTan dakavSirebuli marTlweris wesebi (ratom gaakeTebina, daawerina da ara gaakeTebia, daaweria); gvari (konversiis arsis gaazreba da funqciebi teqstSi); zmnis dro da Sida kilouraspeqturi diferenciacia (sruli, usruli, kilouri sxvaoba: vkece, vkece, ver davkece tipisa da sxva.).
2. enis komunikaciuri aspeqtebi
ZiriTadi cnebebi: zepiri da werilobiTi komunikaciis calmxrivi (zepiri gamosvla auditoriis winaSe) da mravalmxrivi (kamaTi, diskusia) formebi; sakomunikacio situaciis elementebi (adresati, adresanti) da maTi funqciuri mimarTeba; sakomunikacio amocana, misi gavlena teqstis formaze; zepiri komunikaciis araverbaluri xerxebi (intonacia, Jesti, mimika, xmis sxvadasxva done, pauza metyvelebaSi, metyvelebis siCqare); komunikaciis saxeebi: araoficialuri, oficialuri.
metyvelebis tipebi. msjeloba, diskusia,teqstis saxeebi. mimoxilviTi xasiaTis teqstebi; narkvevi, sagazeTo statia,
martivi proeqti, axsnaganmartebiTi xasiaTis teqstebi, angariSi, Canaxati, scenari roluri TamaSebisaTvis, mcire zomis moTxrobebi.
strategiebi. mosmenisa da metyvelebis strategiebi (problemis gansazRvra, mosazrebis Camoyalibeba, argumentis dasaxeleba); kiTxvis strategiebi (markirebis sistema, informaciis gadamowmeba, enciklopediebiTa da l;eqsikonebiT sagebloba reziumisa da cxrilebis Sedgena), weris strategiebi (dagegmva, masalis Segroveba, naweris gadamuSaveba, redaqtireba, koreqtireba).
3. mxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatva
standartSi asaxuli amocanebis gaTvaliswinebiT sasurvelia SeirCes imgvari literaturuli nawarmoebebi, romlebSic gamokveTili Tematika Seesatyviseba moswavleTa Sinagan samyaros, maT moTxovnilebebsa da interesTa sferos. teqstebma da maTSi asaxul sakvanZo, sadavo sakiTxebze msjelobam xeli unda Seuwyos mozardSi refleqsuri azrovnebis Cvevebis gamomuSavebas; mxatvruli azrovnebis unaris ganviTarebas, TviTSemecnebis surviliს gaRvivebas.
iseve, rogorc VII klasSi, programis sayrdens am etapzec warmoadgens qarTuli klasikuri da Tanamedrove mwerloba, ucxouri literaturis saukeTeso nimuშებთან erTad.
�1
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
X klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
zepirmetyveleba kiTxva wera
1. moswavle monawileobs saklaso da saskolo diskusiebSi
2. kamaTis dros moswavle mimarTavs Sesabamis taqtikas da icavs sametyvelo qcevis eTikur normebs
3. auditoriis winaSe moxsenebiT gamosvlisas moswavle iyenebs zepiri komunikaciis efeqtianobis gasaZlierebel xerxebs
4 moswavle aanalizebs da afasebs Tanaklaselebis zepir moxsenebebs
5. moswavle amoicnobs da Sesabamisad iyenebs zepiri komunikaciis strategiebs
6. moswavle kiTxulobs da aanalizebs sxvadasxva tipis teqstebs funqcionirebisa da organizebis TvalsazrisiT.
7. moswavle ganasxvavebs teqstSi faqtobriv, konceptualur da qveteqstur informacias
8. moswavle kiTxulobs sxvadasxva Janris mxatvrul nawarmoebebs, publicistur Txzulebebs da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas.
9. moswavle kiTxulobs, aanalizebs sxvadasxva Janris mxatvrul nawarmoebs
10. moswavle iyenebs kiTxvis miznis Sesabamis strategiebs
11. moswavle wers Txzulebas sxvadasxva mizniT da sxvadasxva auditoriisaTvis
12. moswavle qmnis mxatvrul teqsts mocemuli pirobis an modelis mixedviT
13. moswavle wers saswavlo referats erTi an ramdenime wyaros mixedviT.
14. moswavle adgens teqstis konspeqts Sesabamisi wesebis dacviT.
15. moswavle wers gamoxmaurebas wakiTxul wignze an mxatvrul nawarmoebze
16. moswavle mimarTavs weris strategiebs naweris efeqturi organizebisaTvis
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
qarT. X. 1. moswavle monawileobs saklaso da saskolo diskusiebSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� diskusiis dros warmoadgens sakuTar an jgufis saerTo pozicias;•� mkafiod da gasagebad ayalibebs azrs;•� msjelobs argumentirebulad, gamoaqvs adekvaturi daskvna;•� iyenebs faqtebs (mag., statistikur monacemebs) da citatebs sxvadasxva
wyarodan sakuTari mosazrebis gasamyareblad;
�2
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
•� saubrisas Semoifargleba konkretuli TemiT da Tavs aridebs zogad sakiTxebze msjelobas;
•� damajereblad icavs sakuTar mosazrebas, magram ar cdilobs diskusiaSi dominanturi poziciis dakavebas;
•� saTanado wesisa da etiketis dacviT uZRveba minidiskusias (im SemTxvevaSi, Tu wamyvania).
qarT. X. 2. kamaTis dros moswavle mimarTavs Sesabamis taqtikas da icavs sametyvelo qcevis eTikur normebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� Tu TviTon ayenebs Teziss, mimarTavs ̀ Tavdasxmis~ taqtikas (pirdapiri mimarTva adresatisadmi; oponentis kiTxvebiT `dabombva~);
•� Tu oponentia, iyenebs `diax, magram...…~; `nawilebad dayofis~ da `Sejamebis~ meTodebs (Tavidan TiTqos eTanxmeba mowinaaRmdeges, Semdeg misi Tezisis uaryofaze gadadis: mowinaaRmdegis argumentacias nawilnawil ganixilavs; ajamebs mowinaaRmdegis pozicias da gadadis mis uaryofaze);
•� akontrolebs sakuTar xmas, mimikas da Jestikulacias;•� ar aris zedmetad kategoriuli;•� ar aris zedmetad seriozuli (ganmuxtavs situacias xumrobiT, iumoriT).•� koreqtulia oponentebis mimarT, ismens da konstruqciulad pasuxobs
gansxvavebul azrs.
qarT. X. 3. auditoriis winaSe moxsenebiT gamosvlisas moswavle iyenebs zepiri komunikaciis efeqtianobis gasaZlierebel xerxebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amyarebs kontaqts msmenelebTan (iyenebs ritorikul SekiTxvebs, mimarTvas, erToblivi moqmedebis amsaxvel ganmazogadebel formebs. mag., `Cveni mizania...~... `mivaqcioT yuradReba~... `rogorc viciT~.... da sxva);`mivaqcioT yuradReba~... `rogorc viciT~.... da sxva);
•� uiolebs auditorias informaciis aRqmas (specialurad gamoyofs informaciis nawilebs; imeorebs; mohyavs magaliTebi; mkveTrad aRniSnavs erTi Temidan meoreze gadasvlas: mag.: `upirveles yovlisa~..., `Semdeg~..., `dabolos~..., `moviyvan mxolod erT magaliTs~..., `mivaqcioT yuradReba~..., `vimeoreb~..., `axla ganvixiloT~..., `gadavideT momdevno sakiTxze~... da sxva);
•� miipyrobs msmenelis yuradRebas (gamoyofs moxsenebis saintereso nawils specialuri leqsikis, CanarTebis, ritorikuli SekiTxvebis, SeZaxilebis saSualebiT; mag.: `aRmoCnda, rom es ase ar aris~...., `es xom Zalian iolia~..., `ra aris aq araCveulebrivi?~... `evrika!~ da sxva);
•� gamoyofs mTavars, arsebiTs (iyenebs mizezSedegobriv konstruqciebs; msmenelisadmi pirdapir mimarTvas. mag., `Sesabamisad~..., `SevajamoT~..., `SeiZleba davaskvnaT~..., `miaqcieT yuradReba~... da sxva);
•� gamoxatavs Tavis damokidebulebas informaciis Sinaarsisadmi (Txrobisas iyenebs pirvel pirs, damokidebulebis gamomxatvel CanarTebs. mag., `minda giamboT~..., `Cemi azriT~..., `mTlianad viziareb azrs~..., `aqedan gamomdinare, mimaCnia~... da sxva).
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
qarT. X. 4. moswavle aanalizebs da afasebs Tanaklaselebis zepir moxsenebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs imis Sesaxeb, Tu ramdenad efeqturi iyo moxsenebis Sesavali nawili (SeZlo Tu ara momxsenebelma msmenelebTan kontaqtis damyareba; saubris Temis gamokveTa; moaxerxa Tu vera msmenelis daintereseba da ra xerxebi gamoiyena amisaTvis);
•� ganmartavs, ramdenad efeqturad iyo warmodgenili moxsenebis ZiriTadi nawili (iyo Tu ara informacia dayofili azrobriv monakveTebad; damajerebeli iyo Tu ara momxseneblis msjeloba, moyvanili magaliTebi, faqtebi, citatebi; iyo Tu ara mkveTrad gamoyofili erTi nawilidan meoreze gadasvla);
•� msjelobs imis Sesaxeb, ramdenad efeqturi iyo moxsenebis daskvniTi nawili (ramdenad kargad SeZlo momxsenebelma ganmazogadebeli Tezisebis an moxsenebis ZiriTadi azris Camoyalibeba da ra xerxebi gamoiyena man amisaTvis).
qarT. X. 5. moswavle amoicnobs da Sesabamisad iyenebs zepiri komunikaciis strategiebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs auditoriaze zemoqmedebis araverbalur xerxebs (mxedvelobiTi kontaqti, xmis awevdaweva, saubris tempis Secvla, Jestikulacia) da Sesabamisad iyenebs maT zepiri gamosvlebis dros msmenelTa interesis gasaRviveblad;
•� amoicnobs msmenelis reaqcias da iyenebs sapasuxo strategiebs, rogoricaa azris perifrazireba sicxadisaTvis an momzadebuli teqstidan gadaxveva azris ukeT ganmartebisaTvis;
•� amzadebs teqsts da vizualur masalas auditoriis winaSe gamosvlamde, gadis repeticias;
•� aanalizebs faqtorebs, ramac xeli Seuwyo warmatebas an gamoiwvia warumatebloba zepiri gamosvlis dros da maswavlebelTan erTad saxavs xarvezebis gamosworebis gegmas.
mimarTuleba: kiTxva
qarT. X. 6. moswavle kiTxulobs da aanalizebs sxvadasxva tipis teqstebs funqcionirebisa da organizebis TvalsazrisiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aRwers teqstis kompozicias. aRniSnavs, ras warmoadgens teqsti: dasrulebul nawarmoebs, winadadebas, prozaul strofs Tu fragments; rogor aris igi dayofili abzacebad (abzaci udris fragments, strofs; abzaci naklebia strofze, winadadebaze);
•� aRniSnavs, romeli piria (I Tu III) teqstis avtori da ra Taviseburebas aniWebs es teqsts;
•� miuTiTebs, gvxvdeba Tu ara teqstSi avtoriseuli metyveleba da movlenebis avtoriseuli Sefaseba;
•� gansazRvravs, ra formiT aris gadmocemuli sxvisi metyveleba (pirdapiri / iribi naTqvami) da msjelobs SerCeuli formis efeqturobaze;
•� axasiaTebs teqsts metyvelebis procesSi monawile pirebis raodenobis mixedviT (monologi, dialogi, polilogi);
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
•� gansazRvravs metyvelebis tips (aRwera, Txroba, msjeloba);•� axasiaTebs teqstSi arsebul kavSirebs (jaWvuri, paraleluri);•� gansazRvravs funqciur stils (sasaubro Tu mwignobruli; samecniero,
oficialursaqmiani, publicisturi, mxatvruli);•� aRniSnavs, ra mxatvrulgamomsaxvelobiTi xerxebi (epiTeti, Sedareba,
metafora, alegoria, gapirovneba, paralelizmi, gradacia, inversia da sxva) gamoiyeneba teqstSi da ra mizniT.
qarT. X. 7. moswavle ganasxvavebs teqstSi faqtobriv, konceptualur da qveteqstur informacias.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amokrebs teqstidan faqtobriv informacias (anu informacias moqmedebis adgilis, drois, monawileebis Sesaxeb; saqmis viTarebis, movlenaTa Tanamimdevrobis, personaJTa qcevis Sesaxeb);
•� mimarTavs gansxvavebul strategiebs konceptualuri informaciis amosakrebad mxatvrul da aramxatvrul teqstebSi (mxatvrul teqstebSi akvirdeba avtoriseul plans: lirikul gadaxvevebs, movlenaTa da personaJTa avtoriseul Sefasebebs; aramxatvrul teqstebs yofs abzacebad, gacxrilavs TiToeul abzacs detalebis, magaliTebis, avtoriseuli Sefasebebisagan da am gziT ayalibebs Tezisebs teqstis TiToeuli abzacidan);
•� amoicnobs qvetestur informacias da aqvs qveteqstebis axsnis sakuTari versia.
qarT. X. 8. moswavle kiTxulobs sxvadasxva Janris mxatvrul nawarmoebebs, publicistur Txzulebebs da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs imis Sesaxeb, Tu raze daafiqra nawarmoebma (publicisturma Txzulebam);
•� akritikebs an iziarebs nawarmoebis personaJis an avtoris Sexedulebebs (mohyavs citatebi teqstidan sakuTari azris naTelsayofad);
•� msjelobs problemaze, romelic dainaxa nawarmoebSi (publicistur TxzulebaSi);
•� ganmartavs, ratom isiamovna / ver isiamovna nawarmoebis (publicisturi Txzulebis) kiTxviT;
•� saubrobs imis Sesaxeb, ramdenad Seesabameba / ar Seesabameba is, rac nawarmoebSia (publicistur TxzulebaSia) asaxuli, mis pirad cxovrebiseul gamocdilebas an Sexedulebebs.
qarT. X. 9. moswavle kiTxulobs, aanalizebs sxvadasxva Janris mxatvrul nawarmoebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gansazRvravs nawarmoebis centralur ideas / problematikas;oblematikas;•� ajgufebs personaJebs konfliqtTan mimarTebaSi;•� msjelobs nawarmoebis kompoziciur Taviseburebaze; sakvanZo epizodebis
(scenebis) urTierTkavSirze; misi struqturuli elementebis (eqspozicia, prologi, epilogi...) daniSnulebaze;
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
•� TxrobiTi xasiaTis nawarmoebebSi gamoyofs siuJetis ganviTarebis safexurebs (kvanZis Sekvra, moqmedebis ganviTareba, kulminacia, kvanZis gaxsna);
•� saubrobs personaJis xatvis xerxebze nawarmoebSi (portreti, peizaJi, interieri, avtoriseuli daxasiaTeba, personaJis metyveleba);
•� msjelobs avtoris metyvelebis Taviseburebaze: mxatvrulgamomsaxvelobiT xerxebsa da maTs funqciaze nawarmoebSi;
•� gansazRvravs avtoris, mTxrobelis, personaJis pozicias an xedvis kuTxes, rac ganapirobebs nawarmoebSi warmodgenili ambis / konfliqtis / problemis interpretacias;
•� afasebs lirikul nawarmoebs subieqtur aRqmasa da / an mxatvruli faseulobebis gaazrebaze dayrdnobiT;
•� akavSirebs mxatvrul nawarmoebs istoriul konteqstTan da TanamedroveobasTan (msjelobs imis Sesaxeb, Tu rogor aisaxa istoriuli viTareba, epoqis kulturuli da literaturuli tradiciebi ama Tu im nawarmoebSi).
qarT. X. 10. moswavle iyenebs kiTxvis miznis Sesabamis strategiebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs kiTxvis sxvadasxva xerxs: gacnobiTi kiTxva, SeswavliTi kiTxva, kiTxvava, kiTxva ZiriTadi informaciis amokrebisaTvis;
•� iyenebs markirebis sxvadasxva xerxs (miniSnebebi teqstis arSiaze, sakvanZo sityvebis an saintereso adgilebis xazgasma, sxvadasxva feris markeris gamoyeneba da sxva);
•� iyenebs sxvadasxva saSualebas ucnobi sityvis mniSvnelobis dasadgenad (konteqsti, sityvaTa agebulebis codna, leqsikoni);
•� qmnis leqsikons sityvaTa maragis gasamdidreblad;•� moniSnavs da amoiwers teqstidan konceptualuri Tu faqtobrivi TvalsazrisiT
mniSvnelovan citatebs da urTavs komentarebs.
mimarTuleba: wera
qarT. X. 11. moswavle wers Txzulebas sxvadasxva mizniT da sxvadasxva auditoriisaTvis.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� weris dawyebamde azustebs mizans da auditorias (risTvis wers: TviTgamoxatvis, mkiTxvelis informirebis, darwmunebis Tu mxatvruli nawarmoebis Seqmnis mizniT; vin iqneba misi naweris potenciuri mkiTxveli: maswavlebeli, sxva ufrosebi, Tanatolebi Tu masze umcrosebi);
•� irCevs miznisa da auditoriis Sesaferis stils (mag., Tu naweri misi Tanatolebis an masze umcrosebisTvisaa gankuTvnili, irCevs familarul tons da mis Sesatyvis leqsikas; sakonferencio TemisaTvis akademiur stils da sxva);
•� arCevs da iyenebs wyaroebs miznisa da auditoriis gaTvaliswinebiT;•� Savad Sesrulebis Semdeg gadaamuSavebs nawers (gadaxedavs kritikuli TvaliT;
amoiRebs, Caamatebs, gadaaadgilebs imis mixedviT, aris Tu ara saTqmeli logikurad dalagebuli, gasagebia Tu ara auditoriisaTvis, aris Tu ara Sesavali da daskvna efeqturi; aris Tu ara kavSiri winadadebebsa da abzacebs, teqstis calkeul nawilebs Soris; miesadageba Tu ara mizansa da saTaurs).
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
qarT. X. 12. moswavle qmnis mxatvrul teqsts mocemuli pirobis an modelis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� wers igavs mocemuli moraluri sentenciis sailustraciod;•� mocemuli dasawyisis mixedviT agrZelebs nawarmoebs (moTxrobas, novelas,
zRapars, igavs, leqss, piesas) Janris specifikis gaTvaliswinebiT;•� aqvs nawarmoebis dasasrulis sakuTari versia / versiebi;•� wers moTxrobas mocemuli winadadebis mixedviT (Sifravs winadadebaSi Cadebul
faqtobriv da qveteqstur informacias da ayalibebs logikurad gamarTuli teqstis saxiT);
•� qmnis mxatvrul teqsts mocemuli saTauris, Temis, ideis an fabulis mixedviT;
•� wers parodias romelime cnobil nawarmoebze;•� gadmoaqvs warsul epoqebSi Sqmnili cnobili nawarmoebis fabula Tanamedrove
epoqaSi da Txzavs siuJets axali socialuri da istoriuli konteqstis gaTvaliswinebiT (mag., `Tanamedrove mgzavris werilebi~);
•� Txzavs poetur nawarmoebs mocemuli sariTmo sityvebis gamoyenebiT.
qarT. X. 13. moswavle wers saswavlo referats erTi an ramdenime wyaros mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs Temas;•� moiZiebs da daamuSavebs wyaroebs;•� adgens referatis gegmas;•� wers referats Sesabamisi standartis dacviT (zustad pasuxobs Temas,
miznobrivad iyenebs wyaroebs, aformebs Sesabamisad);•� Tu referati erTi statiis mixedviT iwereba, icavs Sesabamis sqemas: Sesavali
(statiis dasaxeleba, sad da rodis gamoqveynda; cnobebi avtoris Sesaxeb; statiis Tema; avtoris mier arCeuli kvlevis, argumentaciis meTodi); statiaSi gaSuqebuli ZiriTadi sakiTxebis, problemebis, debulebebis CamonaTvali; amaTgan yvelaze mniSvnelovanTa analizi; Sefaseba.
qarT. X. 14. moswavle adgens teqstis konspeqts Sesabamisi wesebis dacviT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iwers dasakonspeqtebeli teqstis monacemebs (avtori, saTauri, gamocemis weli);
•� dakonspeqtebamde, Sinaarsis kargad gasaazreblad yuradRebiT gadaikiTxavs teqsts;
•� adgens gegmas _ konspeqtis sayrdens;•� dakonspeqtebis dros furcelze tovebs vrcel mindvrebs Semdgomi damatebebis,
SeniSvnebis, ucnobi sityvebisa da terminebis axsnaganmartebebisaTvis;•� mimarTavs teqstis perifrazirebas anu wers sakuTari sityvebiT (rac xels
uwyobs informaciis gaazrebas da, Sesabamisad, damaxsovrebas).
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
qarT. X. 15. moswavle wers gamoxmaurebas wakiTxul wignze an mxatvrul nawarmoebze.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gadmoscems wakiTxuliT aRZrul STabeWdilebebs;•� warmoadgens problemas, romelic dainaxa nawarmoebSi; akritikebs an iziarebs
avtoris Tvalsazriss;•� gamoxatavs personaJTa mimarT sakuTar damokidebulebas;•� msjelobs imis Sesaxeb, ra iyo konkretul nawarmoebSi misTvis misaRebi da ra
miuRebeli;•� misTvis yvelaze STambeWdav adgilebs ukeTebs komentarebs;•� moixmobs adgilebs teqstidan sakuTari azris dasasabuTeblad.
qarT. X. 16. moswavle mimarTavs weris strategiebs naweris efeqturi organizebisaTvis.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� Tavs uyris ideebs (iyenebs ideebis generirebis sxvadasxva teqnikas: wyaroebis kiTxva, `gonebrivi ieriSi~, Jurnalisturi kiTxvebi da sxva);
•� winaswar agrovebs masalas (citatebi nawarmoebebidan, sxvadasxva mkvlevarTa mosazrebebi, istoriuli faqtebi da da sxva);
•� irCevs da kritikulad afasebs wyaroebs. gamoyenebis SemTxvevaSi aucileblad miuTiTebs da icavs masalis damowmebis wesebs: citireba, perifrazireba, reziumireba;
•� kiTxulobs nawers sakoreqturod, asworebs Secdomebs, leqsikonebis mixedviT amowmebs formebs;
•� xmamaRla ukiTxavs nawers Tanaklasels (maswavlebels, mSobels) da maTi SeniSvnebis gaTvaliswinebiT Caasworebs mas;
•� saboloo variantis redaqtirebis dros gadaikiTxavs nawers imis gadasamowmeblad, Tu ramdenad logikurad da gamarTulad aris gadmocemuli azri da Caanacvlebs ukeTesi variantiT / Seucvlis adgils;
•� icavs citirebis wesebs (citatas svams brWyalebSi, miuTiTebs avtors, gverds).
X klasis programis Sinaarsi
X klasis standartSi mocemuli Sedegebis miRweva SesaZlebelia mocemul
Sinaarsze dayrdnobiT
1. teqstis funqciuri analizi; teqstis stilistika
teqstis gansazRvreba. enisa da teqstis urTierTmimarTeba. ena da metyveleba. teqsti da metyveleba. winadadebaTa azrobrivi gadabmis tipebi: jaWvuri da paraleluri kavSirebi. winadadebaTa SekavSirebis xerxebi metyvelebaSi: leqsikuri ganmeoreba, nacvalsaxelebi, sinonimuri leqsika.
teqstis erTeulebi: winadadeba, rTuli sintaqsuri erTeuli (prozauli strofi). prozauli strofis kompozicia (dasawyisi, Sua nawili, dasasruli).
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
fragmenti da misi saxeebi. Tavi, rogorc teqstis struqturuli nawili. abzaci, rogorc teqstis kompoziciuri erTeuli. abzacis tipebi.
metyvelebis tipebis klasifikacia agebulebis mixedviT: pirveli piris metyveleba, misi Taviseburebani metyvelebis funqciuri stilebis mixedviT. meore piris metyveleba, misi gamoyenebis sferoebi da Tavisebureba. mesame piris metyveleba, misi gamoyeneba sxvadasxva funqciur stilSi.
teqstebis klasifikacia sxvisi naTqvamis gadmocemis mixedviT: Ppirdapiri naTqvami, iribi naTqvami, arasakuTaripirdapiri naTqvami. maTi funqcia, stilisturi Taviseburebani da gamoyenebis sferoebi.
teqstebis klasifikacia metyvelebis monawileTa raodenobis mixedviT: monologi, misi struqturuli da stilisturi Taviseburebani. monologis saxeebi. dialogi; misi struqturuli da stilisturi Taviseburebani, gamoyenebis sferoebi. polilogi.
metyvelebis funqciuri tipebi. aRwera, misi struqturuli da stilisturi Taviseburebani. Txroba da misi stilisturi funqciebi. msjeloba, misi stilisturi Tavisebureba, daniSnuleba. metyvelebis funqciuri tipebis Sereva mxatvrul da publicistur TxzulebebSi.
teqstebis klasifikacia winadadebaTa Soris kavSirebis mixedviT. teqstebi jaWvuri, paraleluri da Sereuli kavSirebiT.
teqstebis funqciur-stiluri tipologia. sasaubro, samecniero, oficialursaqmiani, mxatvruli, publicisturi metyveleba.
individualuri stili. zogierTi individualuri stilis daxasiaTeba (SerCeviT). abzaci da individualuri stili.
2. mxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatva
mxatvruli nawarmoebebi unda SeirCes standartSi dasmuli amocanebis gaTvaliswinebiT. vinaidan aqcenti keTdeba mxatvruli nawarmoebis zepir da werilobiT analizze, sasurvelia gamokveTili struqturisa da mcire moculobis teqstebis arCeva, raTa SesaZlebeli iyos maTi detaluri analizi. am TvalsazrisiT, sruliad SesaZlebelia daveyrdnoT, rogorc XIX saukunis qarTul literaturas, romelic tradiciulad iswavleboda X klasSi; Tumca, aucilebeli iqneba imis gaTvaliswineba, rogor gagrZeldeba swavleba XI da XII klasebSi; SesaZlebelia, standartSi dasmuli amocanebis gaTvaliswinebiT SeirCes sxvadasxva periodis literatura Tematuri, Janrobrivi an raime sxva principis mixedviT.
3. teqstis tipebi
sasaubro (diskusia, zepiri moxseneba); samecniero (samecniero da samecnieropopularuli statiebi, referati); publicisturi (ese, sagazeTo statiebi, sxvadasxva periodis publicistika; biografia) teqstebi; mxatvruli nawarmoebebi (leqsi, moTxroba, novela, poema).
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
XI klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
zepirmetyveleba kiTxva wera
1. moswavle warmoadgens sajaro moxsenebas (zepiri gamosvla) konkretuli mizniT konkretuli auditoriis winaSe.
2. moswavle ismens da kritikulad afasebs sajaro gamosvlebs.
3. moswavle amoicnobs da iyenebs sajaro gamosvlis efeqtianobis gasaZlierebel saSualebebs.
4. moswavle iyenebs zepiri komunikaciis strategiebs sajaro gamosvlismomzadebis dros.
5. moswavle kiTxulobsmoswavle kiTxulobskiTxulobs da aanalizebs sxvadasxva periodis teqstebs maTSi asaxuli informaciis, Temebis, ideebis da problematikis TvalsazrisiT.
6. aanalizebs, rogor gamoiyeneba mxatvruli / aramxatvruli teqstis elementebi misi interpretaciis dros.
7. aanalizebs mxatvruli nawarmoebis enobriv saSualebebs funqcionirebis TvalsazrisiT.
8. moswavle irCevs da iyenebs kiTxvis efeqtur strategiebs.
9. moswavle wers mxatvruli nawarmoebis analizs.
10. moswavle wers sxvadasxva saxis eses.
11. moswavle wers recenzias wakiTxul wignze an mxatvrul nawarmoebze.
12. moswavle wers sxvadasxva xasiaTis aramxatvrul teqstebs.
13. sxvadasxva tipis teqstebis Sesaqmnelad moswavle adekvaturad iyenebs saTanado enobriv-gramatikul saSualebebs.
14. moswavle iyenebs weris strategiebs naweris efeqturi organizebisaTvis.
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
qarT. XI. 1. moswavle warmoadgens sajaro moxsenebas (zepiri gamosvla) konkretuli mizniT konkretuli auditoriis winaSe.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� winaswar gansazRvravs sajaro gamosvlis mizans (auditoriis informireba / daintereseba / gadarwmuneba / provocireba...), arCevs teqstis tips, enas da agebs zepiri gamosvlis teqsts konkretuli amocanis mixedviT;
•� iTvaliswinebs auditorias (vin iqneba msmeneli, ra socialurkulturuli interesebi da codnis done gaaCnia auditorias, ramdenad icnobs igi gansaxilvel sakiTxs da da a.S.);
•� winaswar mofiqrebuli gegmis mixedviT (Sesavali, ZiriTadi nawili, daskvnebi) gadmoscems saTqmels;
•� mkafiod, cxadad da gasagebad ayalibebs gansaxilveli sakiTxis arss, problemis ganmsazRvrel aspeqtebs da sakuTar mosazrebas;
•� saubrobs konkretuli Temis specifikis Sesabamisi cnebebiT, terminebiT, frazebiT, romlebic Tavadac kargad aqvs gaazrebuli da sxvebsac agebinebs (azustebs, ganmartavs, paralels avlebs da a. S.);
�0
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
•� sakuTari mosazrebis gasamyareblad iyenebs citatebs mxatvruli nawarmoebebidan, samecniero literaturidan, literaturuli kritikidan da sxvadasxva sainformacio resurss (faqtebi, fragmentebi interviudan, statistikuri monacemebi, biblioTeka, interneti, audio da vizualuri masala... a. S.), riTac xels uwyobs mTavari ideis gamokveTas;
•� iyenebs sxvadasxva saxis saorganizacio modelebs (Sedareba Sepirispireba; qronologiuri Tanamimdevroba; sivrculi ganlageba; mizezi Sedegi; gansazRvreba; mniSvnelobis xarisxi; problema gadawyveta);
•� monawileobs imitaciur situaciebSi (saskolo parlamentis sxdomebi, literaturuli sasamarTloebi da a. S.).
qarT. XI. 2. moswavle ismens da kritikulad afasebs sajaro gamosvlebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ismens gamosvlebs, maTSi gamoTqmul mosazrebebs, axal informacias, dokumentur masalas da gamoTqvams sakuTar Sexedulebas, Tu ramdenad damajerebelia maTSi gamoTqmuli hipoTezebi da varaudebi;
•� gamoaqvs daskvna rogorc sakuTari, ise sxvebis msjelobidan da SeniSnavs msgavsebagansxvavebas;
•� msjelobs imaze, ramdenad lakoniurad, mkafiod da efeqturad aris gamokveTili Sesaval nawilSi teqstis ZiriTadi idea, gansaxilveli sakiTxebi, problematika;
•� saubrobs imis Sesaxeb, ramdenad `amarTlebs~ teqstis ZiriTadi nawili im molodins, rac msmenels uCndeba Sesavali nawilis mixedviT (mag. SesavalSi dasmuli romeli sakiTxi ganixila mosaubrem srulad, ra iyo bundovani da fragmentuli, ra sakiTxi darCa mosaubris yuradRebis miRma da a.S);
•� aanalizebs zepir teqstSi warmodgenil daskvnebs teqstis ZiriTad nawilTan Sesabamisobis TvalsazrisiT (mag. ramdenad logikuri Cans daskvnebi moxsenebis ZiriTad nawilSi moyvanili faqtebis, magaliTebis, citatebis, mosazrebebis fonze).
qarT. XI. 3. moswavle amoicnobs da iyenebs sajaro gamosvlis efeqtianobis gasaZlierebel saSualebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs da iyenebs zepiri enis ritorikul saSualebebs: ama Tu im pirovnebis an faqtis STambeWdavad daxasiaTeba, damajerebeli argumentaciiT msmenelis darwmuneba, konkretuli movlenis an pirovnebis gansja (gamarTleba / gamtyuneba, gamamarTlebeli / gamamtyunebeli argumentis an sabuTis moZieba da warmodgena, mosmenili teqstis farglebSi tyuilis dadgena da gamoaSkaraveba);
•� msmenelis dainteresebisa da procesSi CarTvis mizniT mimarTavs dialogur metyvelebas (rTavs msmenels msjelobis procesSi, mimarTavs auditorias SekiTxvebiT, maT Soris ritorikuliT, auditorias gamoiwvevs SekiTxvebis dasasmelad da a. S.;
•� amoicnobs da marTebulad iyenebs auditoriaze zemoqmedebis sxvadasxva xerxs: gulwrfelobisa da pirdapirobis efeqtis Seqmna (`me Tu mkiTxavT...~, `simarTle rom Tqvas kacma...~, `rac marTalia, marTalia...~), faqtebiTa da argumentebiT ieriSi, faqtebiT manipulacia da a. S.
�1
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
•� ar aris zedmetad kategoriuli da sakuTari mosazrebebis gamoxatvisas iyenebs iseT frazebs, romlebic mravalmxrivi interpretaciis SesaZleblobaze mianiSnebs: `meore mxriv...~, `TumcaRa...~, `SesaZloa...~, `dameTanxmebiT, magram...~, `miuxedavad amisa~...
•� auditoriaze zemoqmedebisa da damajereblobis misaRwevad cdilobs Tavisi gamosvlis bolos kidev erTxel xatovnad da efeqturad gaimeoros mTavari saTqmeli.
qarT. XI. 4. moswavle iyenebs zepiri komunikaciis strategiebs sajaro gamosvlis momzadebis dros.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adarebs erTmaneTs gamoyenebuli sainformacio wyaroebis tipebs, mag. CD-ROM, interneti, saenciklopedio statia da sagazeTo werili, afasebs TiToeuls mocemuli miznis, sandoobis da a. S. TvalsazrisiT;
•� amzadebs teqsts winaswar, auditoriis winaSe gamosvlamde, gadis repeticias da moipovebs damxmare (magaliTad, vizualur) masalas saprezentaciod;
•� sxvadasxva saSualebis (mag. Tvalis gadavleba, xelaxali wakiTxva, amonawerebis da SeniSvnebis amokreba da sxva) gamoyenebiT ZiriTadi ideisa Tu informaciis analizisTvis saWiro masalis mopoveba;
•� zepiri gamosvlis mosmenisas iyenebs sxvadasxva strategias (mag. sayrdeni sityvebisa da frazebis CaniSvna, gamosvlis mokle gegmis Sedgena da sxva) mtkicebulebaTa bunebis gansazRvrisa da msjelobis Tanamimdevrulobis Sefasebis mizniT;
•� iyenebs Canawerebs (anotaciebs) ZiriTadi da periferiuli ideebisa da informaciebis sxvadasxva kriteriumis mixedviT dasaxarisxeblad da TanamimdevrobiT dasalageblad;
•� auditoriis yuradRebis misapyrobad saWiroebis SemTxvevaSi Caanacvlebs winaswar momzadebul teqsts improvizebuliT.
mimarTuleba: kiTxva
qarT. XI. 5. moswavle kiTxulobs da aanalizebs sxvadasxva periodis teqstebs maTSimoswavle kiTxulobs da aanalizebs sxvadasxva periodis teqstebs maTSikiTxulobs da aanalizebs sxvadasxva periodis teqstebs maTSi asaxuli informaciis, Temebis, ideebis da problematikis TvalsazrisiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs imaze, Tu rogor gansazRvravs konkretuli epoqa literaturul Temebs, ideebs, problematikas da informaciis specifikurobas;
•� aanalizebs konkretuli epoqis damaxasiaTebel niSnebs da maTs gavlenas literaturul nawarmoebSi asaxuli problemis gadaWris gzaze;
•� aanalizebs erTi periodis teqstebSi asaxul problemebs, Temebs, ideebs msgavsebagansxvavebis TvalsazrisiT;
•� adarebs erTi da imave Temebis, ideebis, problemebis interpretacias sxvadasxva epoqis teqstebSi da msjelobs msgavsebagansxvavebaze;
•� afasebs epoqisTvis damaxasiaTebel Temebs, ideebsa da problemebs am epoqisave kulturuli konteqstis mixedviT;
•� amoicnobs konkretuli epoqisTvis damaxasiaTebel Temebs, ideebsa da problemebs sxvadasxva nawarmoebebSi da afasebs ara im epoqisTvis damaxasiaTebeli Rirebulebebisa da faseulobebis konteqstSi, aramed neitraluri poziciidan.
�2
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
qarT. XI. 6. aanalizebs, rogor gamoiyeneba mxatvruli / aramxatvruli teqstis elementebi misi interpretaciis dros.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs teqstis organizaciis Taviseburebebze;seburebebze;•� literaturuli Janrebis specifikuri niSnebis amocnobis safuZvelze
gansazRvravs nawarmoebis Janrs;•� poliJanrul nawarmoebSi amoicnobs sxvadasxva Janris niSnebs;•� ganasxvavebs epikur da scenur Txrobas, msjelobs maT Taviseburebebze;•� gamoyofs teqstSi mxatvruli konfliqtis ganviTarebis safexurebs (kvanZis
Sekvra, moqmedebis ganviTareba, kulminacia, kvanZis gaxsna);•� msjelobs nawarmoebis struqturuli elementebis (eqspozicia, prologi,
epilogi, retrospeqcia) daniSnulebaze.
qarT. XI. 7. aanalizebs mxatvruli nawarmoebis enobriv saSualebebs funqcionirebis TvalsazrisiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs mxatvruli nawarmoebis stilis ganmsazRvreli enobrivi figurebis funqciis Sesaxeb: fonologiuri figurebi (aliteracia, asonansi), semantikuri figurebi (metafora, evfemizmi, metanomia), sintaqsuri figurebi;
•� akavSirebs leqsis ritmul formas emociur intonaciasTan;•� amoicnobs riTmisa da ritmis funqcias bgerweriTi efeqtisa da leqsis
ganwyobis Sesaqmnelad;•� poulobs da miuTiTebs leqsSi evfoniis Seqmnis saSualebebze;•� xsnis (ganmartavs) mwerliseul metaforas;•� msjelobs mxatvrul teqstSi enobrivi da mxatvruli Sinaarsis gadmocemis
gansxvavebul saSualebebze; •� aanalizebs mxatvruli Sinaarsis mqone frazebs, romlebic enobrivad gaugebaria
da `gaSinaarseba~ xdeba im asociaciebiTa Tu reminiscenciebiT, romelTac leqsis bgerweriTi da sxva efeqtebi qmnis (mag. am tipisa: ̀ mieTovos, moeTovos kedlebs farSavangebi~...);
•� msjelobs mxatvruli Sinaarsis im formaze, romelic enobrivi nonsensis meSveobiT miiReba: mag. am tipisa: ̀ disaganca ufro desi”, ̀ da ocneba mogonebas iiT moaiavebs~ da a. S.
qarT. XI. 8. moswavle irCevs da iyenebs kiTxvis efeqtur strategiebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gansazRvravs kiTxvis mizans da iyenebs Sesabamis strategias (mag., wigniswignis gacnobis mizniT iyenebs gacnobiTi kiTxvis xerxebs anu kiTxulobs wignis avtoris saxels, wignis saTaurs, anotacias, epigrafs, Tavebis saxelwodebebs, aTvalierebs ilustraciebs, sqemebs, tabulebs; konkretuli informaciis moZiebis mizniT swrafad CaikiTxavs teqsts, eZebs sayrdenebs: sakvanZo sityvebs, Tavebis, paragrafebis saTaurebs, kiTxulobs abzacebis pirvel winadadebas; Seswavlis mizniT nela kiTxulobs teqsts, xelaxla gadaikiTxavs nawilebs, akeTebs Canawerebs da sxva);
•� ganixilavs epoqis Sesaxeb misTvis nacnob informacias amave epoqis nawarmoebTan mimarTebiT da Camowers sakiTxebs, romelTa dazustebas, ukeT gacnobas isurvebda momavalSi;
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
•� moniSnavs nawarmoebSi epoqisaTvis damaxasiaTebel leqsikas da istoriuleTnografiuli yofisTvis damaxasiaTebel pasaJebs;
•� iyenebs sxvadasxva strategias SeswavliTi kiTxvis dros ucnobi sityvis mniSvnelobis gasagebad (konteqsti, sityvaTa agebulebis codna, leqsikoni);
•� qmnis leqsikons sityvaTa maragis gasamdidreblad.
mimarTuleba: wera
qarT. XI. 9. moswavle wers mxatvruli nawarmoebis analizs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gansazRvravs nawarmoebis Temas da ideas;•� msjelobs mis kompoziciur Taviseburebaze da struqturuli elementebis
(eqspozicia, prologi, epilogi) daniSnulebaze; saTanadod iyenebs weris procesSi Tavis codnas;
•� aanalizebs personaJTa saxeebs, ajgufebs konfliqtTan mimarTebaSi da gansazRvravs maT rols siuJetis ganviTarebaSi;
•� msjelobs avtoris poziciisa da imis Sesaxeb, rogor gamoixateba es pozicia nawarmoebSi;
•� aanalizebs teqsts mxatvrulgamomsaxvelobiTi TvalsazrisiT (rogor qmnis avtori TxrobaSi ganwyobas, personaJTa saxeebs; ramdenad efeqturia nawarmoebis stili da ena; msjelobis leqsis ritmis, riTmis da sxva bgerweruli efeqtebis Sesaxeb);
•� akavSirebs mxatvrul nawarmoebs istoriul konteqstTan.
qarT. XI. 10. moswavle wers sxvadasxva saxis eses.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� wers eses, romelSic pirad an literaturul gamocdilebaze dayrdnobiT msjelobs mocemuli Temis problemebis Sesaxeb (amtkicebs / uaryofs, gamoTqvams varauds, adarebs, avlebs paralelebs);
•� werisas iyenebs mxatvrulgamomsaxvelobiT xerxebs, romelTa saSualebiTac ukeT warmoaCens Tavis SemoqmedebiT, esTetikur damokidebulebas teqstisadmi;
•� mocemuli Temis irgvliv moiZiebs, afasebs da SearCevs Sesabamis wyaroebs, literaturul paralelebs, ixsenebs cxovrebiseul faqtebs da sxva;
•� wers literaturul eses, romelSic axasiaTebs personaJs (fsiqologiuri portreti) an ganixilavs nawarmoebSi asaxul problemas;
•� ganixilavs personaJis xasiaTs, qcevis motivs, Rirebulebebsa da faseulobebs;
•� ganixilavs nawarmoebSi asaxul problemas, risTvisac iyenebs literaturul an cxovrebiseul paralelebs;
•� wers eses SemoqmedebiTi TviTgamoxatvisTvis, ganwyobilebebis, STabeWdilebebis, emociebis da a. S. gadmosacemad.
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
qarT. XI. 11. moswavle wers recenzias wakiTxul wignze an mxatvrul nawarmoebze.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ganixilavs wakiTxul teqsts piradi da literaturuli gamocdilebis konteqstSi;
•� warmoadgens nawarmoebSi asaxul problemas da ayalibebs problemis gadaWris avtoriseul variantze sakuTar Sexedulebebs;
•� akritikebs an iziarebs avtoris Tvalsazriss saTanado argumentebis moSveliebiT;
•� kritikulad afasebs imas, Tu ra iyo misTvis nacnobi da gasagebi, ra ucnobi da gaugebari;
•� aanalizebs misTvis mniSvnelovan da saintereso sakiTxebs, risTvisac iyenebs sxvadasxva resurss: amonaridebs literaturuli kritikidan, epizodebs erTnairi an msgavsi problemis Semcveli nawarmoebidan da sxva.
qarT. XI. 12. moswavle wers sxvadasxva xasiaTis aramxatvrul teqstebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� wers pirad da oficialur werilebs saTanado modelebis gamoyenebiT da iyenebs saTanado dargis profesiul terminologias;
•� wers mimdinare saskolo, saraiono, respublikuri RonisZiebebis angariSs;•� wers saswavlo RonisZiebebis oqmebs saTanado sqemisa da standartis
gamoyenebiT;•� wers sainformacio xasiaTis mimoxilvas sxvadasxva asakis, interesebis, codnis
donis da a. S. auditoriisaTvis; •� wers e. w. CVs.
qarT. XI. 13. sxvadasxva tipis teqstebis Sesaqmnelad moswavle adekvaturad iyenebs saTanado enobriv-gramatikul saSualebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adekvaturad iyenebs TxrobiTi, msjelobiTi da aRweriTi xasiaTis teqstisTvis damaxasiaTebel zmnaSemasmenlis formebs, avtoriseuli poziciis gamomxatvel damxmare zmnebs, gaiazrebs da agebs TxrobiTi (aRweriTi, msjelobiTi) xasiaTis teqstisTvis damaxasiaTebel sintaqsur konstruqciebs da am konstruqciebis kavSirebs, zmnaSemasmenlis drokiloTa formebs, CarTul sityvebsa da gamonaTqvamebs, anaforul nacvalsaxelebsa da zmnizedebs, sityvis leqsikur da semantikur ganmeorebebs, sinonimur da antonimur Canacvlebebs;
•� saTanadod iyenebs funqciur stilTa SesaZlo monacvleobas kontaminaciuri teqstis farglebSi, roca erTmaneTs enacvleba Txroba, msjeloba, aRwera;
•� enobrivi da stiluri saSualebebis gaTvaliswinebiT, gansxvavebuli formiT gadmoscems mTavar saTqmels (mag. roluri teqstis saxiT Cawers TxrobiT teqsts an piriqiT, rolur teqsts gadaakeTebs TxrobiT teqstad);
•� ganarCevs da Sesabamisi enobrivgramatikuli saSualebebis gamoyenebiT werilobiT teqstSi warmoadgens sxvadasxva xasiaTis masalas: informacia, komentari, prognozi, varaudi, eWvi.
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
qarT. XI. 14. moswavle iyenebs weris strategiebs naweris efeqturi organizebisaTvis.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gansazRvravs mizans, auditorias da amis Sesabamisad irCevs strategias; •� gegmavs da wers Sav variants;•� werilobiTi teqstis Sesaqmnelad winaswar moipovebs damxmare masalas;•� ayalibebs saTqmels TanamimdevrobiT;•� iyenebs Canawerebs ZiriTadi da periferiuli ideebisa da informaciebis
sxvadasxva kriteriumis mixedviT dasaxarisxeblad da TanamimdevrobiT dasalageblad;
•� Savad Sesrulebis Semdeg gadaamuSavebs nawers (gadaxedavs kritikuli TvaliT; amoiRebs, Caamatebs, gadaaadgilebs imis mixedviT: aris Tu ara saTqmeli logikurad dalagebuli, aris Tu ara Sesavali da daskvna efeqturi; aris Tu ara kavSiri winadadebebsa da abzacebs, teqstis calkeul nawilebs Soris; miesadageba Tu ara saTaurs);
•� saboloo variantis redaqtirebis dros asworebs gramatikul, punqtuaciur da orTografiul Secdomebs.
��
qar
Tu
li
ena
da
lit
erat
ur
a
XI klasis programis Sinaarsi
XI klasis standartSi mocemuli Sedegebis miRweva SesaZlebelia mocemul Sinaarsze dayrdnobiT:
1. informaciis gageba, analizi da Sefaseba
leqsikologiuri aspeqtebi: profesiuli da dargobrivi leqsika; dialeqtizmebis, arqaizmebis, neologizmebis gamoyeneba
gramatikuli aspeqtebi: droSi Tanamimdevrobisa (Semdeg, mere, manam...sanam, mas Semdeg, rac...) da sivrculi ganlagebis gamomxatveli zmnizedebi, sityvaTSexamebani da sityvakavSirebi; mizezSedegobrivi urTierTobis amsaxveli enobrivgramatikuli (leqsikuri, morfologiuri, sintaqsuri) saSualebani; mravalmxrivi interpretaciis SesaZleblobis gamomxatveli modaluri sityvebi, kavSirebi da winadadebis wyoba; epikuri da scenuri TxrobisTvis damaxasiaTebeli sintaqsuri konstruqciebi; mxatvruli nawarmoebis stilis ganmsazRvreli fonologiuri (aliteracia, asonansi), da semantikuri figurebi (metafora, evfemizmi, metanomia), sintaqsuri figurebi; TxrobiTi, msjelobiTi da aRweriTi xasiaTis teqstisTvis damaxasiaTebeli sintaqsuri konstruqciebi da am konstruqciebis kavSirebi, zmnaSemasmenlis drokiloTa formebi, CarTuli sityvebi da gamonaTqvamebi, anaforuli nacvalsaxelebi da zmnizedebi, sityvis leqsikuri da semantikuri ganmeorebebi, sinonimuri da antonimuri Canacvlebebi, avtoriseuli poziciis gamomxatvel damxmare zmnebis struqtura da funqciebi;
2. enis komunikaciuri aspeqtebi
zepiri moxseneba (sajaro gamosvla). moxsenebis mizani, moxsenebis dagegmva da momzadeba. ZiriTadi Tvalsazrisebi, argumentebi, daskvnebi. zepiri gamosvlis auditoria, misi codnis done da interesebi. zepiri gamosvlis efeqtis gamaZlierebeli strategiebi.
teqstis tipebi. sxvadasxva xasiaTis recenzia, piradi da oficialuri werilebi, oqmi, sainformacio angariSi.
3. mxatvruli teqstis gageba da TviTgamoxatva
swavlebis am etapze SeirCeva sxvadasxva periodis SedarebiT rTuli da mravalferovani literaturuli masala, raTa moswavlem SeZlos sxvadasxva peri
��
qarTu
li ena d
a lit
erat
ur
a
odis teqstebis analizi da Sedareba maTSi asaxuli informaciis, Temebis, ideebisa da problematikis TvalsazrisiT. gaacnobieros, Tu ra Temebi, ideebi da problemebia damaxasiaTebeli ama Tu im epoqisaTvis, ra gavlenas axdens konkretuli epoqa literaturul nawarmoebSi asaxuli problemis gadaWris gzebze, ra Rirebulebebisa da faseulobebis konteqstSi unda ganixilebodes es problemebi. SerCeuli teqstebi Janrobrivadac mravalferovani unda iyos: poeziis saukeTeso nimuSebTan erTad unda iswavlebodes epikuri da dramatuli Janris nawarmoebebi, publicistika, memuaruli da avtobiografiuli Txzulebebi, literaturuli eseebi, SesaZlebelia poliJanruli nawarmoebebis Setanac. qarTuli literaturis nimuSebTan erTad sasurvelia ucxouri literaturis (rogorc poeturi, ise prozauli teqstebi) im nimuSebis warmodgenac, romlebic imave epoqaSia Seqmnili da tipologiisa da problematikis TvalsazrisiT axlos dganan swavlebis am etapisaTvis SerCeul mxatvrul nawarmoebebTan.
��
iakob xucesiiovane sabanisZegiorgi merCule daviT aRmaSenebeliSoTa rusTavelisulxan-saba orbelianidaviT guramiSvilibesik gabaSvili aleqsandre WavWavaZegrigol orbelianinikoloz baraTaSviligiorgi erisTaviilia WavWavaZeakaki wereTelialeqsandre yazbegi vaJa-fSavela daviT kldiaSvilivasil barnoviniko lorTqifaniZeleo qiaCelikonstantine gamsaxurdiamixeil javaxiSviligrigol robaqiZegeronti qiqoZedemna Sengelaiagalaktion tabiZetician tabiZepaolo iaSvilikolau nadiraZeterenti granelivalerian gafrindaSvilipolikarpe kakabaZegiorgi leoniZe
rekomendebul mweralTa CamonaTvali:
ioseb griSaSvilisimon Ciqovaniniko samadaSvililado asaTianilevan goTuamirza gelovanigiorgi SatberaSvilioTar CxeiZeguram rCeuliSviliWabua amirejibiarCil sulakauriana kalandaZegivi gegeWkori rezo inaniSvilirezo WeiSvilinaira gelaSvilimurman lebaniZenodar wuleiskiri muxran maWavarianinodar dumbaZeoTar WilaZe jemal qarCxaZeguram gegeSiZebesik xaranaulilia sturuaguram asaTianiTamaz bibilurivladimer sixaruliZeguram doCanaSviliSoTa CantlaZejemal TofuriZenugzar SataiZeaka morCilaZe
��
qarTuli,
rogorc meore ena
�0
qar
Tu
li,
ro
go
rc
meo
re
ena
�1
qarTu
li, r
ogo
rc
meor
e ena
Sesavali
qarTulis, rogorc meore enis saswavlo programa gankuTvnilia im moswavleebisaTvis, vinc qarTuls swavlobs, rogorc saxelmwifo enas. eseni arian sxvadasxva eTnikuri jgufis warmomadgenlebi, romlebic ZiriTadad kompaqturad saxloben sxvadasxva regionSi. skolaSi isini mSobliur enaze swavloben da swavlis dawyebis periodisaTvis qarTuli ar ician. gansxvavebuli viTarebaa did qalaqebSi, sadac qarTulis rogorc meore enis Semswavlelebs skolaSi Sesvlis dros qarTuli enis garkveuli codna aqvT. miuxedavad gansxvavebuli eTnikuri warmomavlobisa da enis codnisa, es moswavleebi erT asakobriv jgufs warmoadgenen, iwyeben qarTulis Seswavlas I klasidan, 67 wlis asakidan, da swavloben mas saSualo skolis damTavrebamde (12 wlis ganmavlobaSi). saswavlo programam unda uzrunvelyos is, rom saSualo skolis damTavrebis Semdeg moswavleebs sakmarisad hqondeT ganviTarebuli enobrivi da sakomunikacio unarebi imisaTvis, rom SeeZloT warmatebuli socialuri da personaluri urTierToba qarTul enaze. amisaTvis maT unda iswavlon enis efeqturi gamoyeneba da vinaidan qarTuli maTTvis meore enaa, am miznis misaRwevad, bunebrivia, ufro meti dro sWirdebaT, vidre qarTvel moswavleebs.
meore enis Semswavlelebi
maT Soris gamoiyofa ori ZiriTadi jgufi:•� isini, vinc kompaqturad saxloben regionebSi da skolaSi qarTulis swavlas
iwyeben yovelgvari sawyisi codnis gareSe da
•� isini, vinc did qalaqebSi (qarTulenovan komunikaciur garemoSi) cxovroben da qarTulis swavlas iwyeben mcire an elementaruli codniT.
erovnuli saswavlo gegma iTvaliswinebs am gansxvavebas.
Ksaswavlo programis mizani
qarTulis rogorc meore enis saswavlo programis mizania, xeli Seuwyos srulfasovani moqalaqis aRzrdas, romelic SeZlebs samoqalaqo sazogadoebaSi integracias da sakuTari wvlilis Setanas mis ganviTarebaSi. ufro konkretulad ki qarTulis rogorc meore enis saswavlo programam unda uzrunvelyos qarTuli enis imgvari codna, rom moswavlem SeZlos:
•� warmatebuli komunikacia qarTul enaze;•� sxvadasxva tipis teqstebis gageba da Seqmna;•� qarTuli enobrivkulturuli TviTmyofadobisa da Rirebulebebis gacnoba,
dafaseba da pativiscema;•� qarTuli enis codnis Semdgomi gaRrmaveba da gamdidreba damoukideblad.
�2
qar
Tu
li,
ro
go
rc
meo
re
ena
saswavlo programis struqtura
dawyebiTi skolis, I-VI klasebis, saswavlo programa warmodgenilia yoveli klasis bolos misaRwevi Sedegebis saxiT, romelTac Tan axlavs Sedegis miRwevis indikatorebi. e. i. programa Sedgeba ori urTierTdakavSirebuli elementisagan:
•� saswavlo Sedegebi•� indikatorebi
saswavlo Sedegebi asaxavs im codnisa da unarCvevebis erTianobas, romlis demonstrirebac unda moaxdinos moswavlem ama Tu im klasis bolos. saswavlo SedegSi gamoiyeneba aqtiuri moqmedebis amsaxveli zmnebi, rac xels uwyobs Sedegis TvalsaCinoebas. Sedegebs Tan axlavs indikatorebi, romlebic uioleben maswavlebels imis Semowmebas, miaRwia Tu ara moswavlem Sedegs. zogierT indikators meti sicxadisaTvis Tan erTvis magaliTebi, romlebic Seicaven tipobriv leqsikas da gramatikul struqturebs. programis Sinaarsi Seicavs sarekomendacio miTiTebebs, enobriv da gramatikul masalas, romelze dayrdnobiTac SesaZlebelia yoveli klasis bolos gansazRvruli Sedegebis miRweva.
sagnis struqtura
saswavlo gegmis mixedviT, enis swavlebaSi gamoiyofa sami ZiriTadi mimarTuleba: zepirmetyveleba, kiTxva da wera da qvemimarTulebebi: komunikacia, enobrivi (gramatikuli) aspeqtebi, ena konteqstSi da swavlis strategiebi (qvemimarTulebebi, struqtura rom ar gagverTulebina, programaSi ar gamogviyvia, Tumca samuSao sqemaSi igulisxmeba).
��
qarTu
li, r
ogo
rc
meor
e ena
dawyebiTi skola
I klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
zepirmetyveleba kiTxva wera
1. moswavle axerxebs komunikacias saklaso oTaxSi. iyenebs Seswavlil enobriv formulebs da martiv gamonaTqvamebs.
2. irCevs konteqstis Sesatyvis sakomunikacio saSualebebs.
3. igebs nacnobi leqsikis Semcveli leqsebis, simRerebis, dialogebis da
ilustrirebuli mcire moculobis TxrobiTi teqstebis Sinaarss.
4. sworad warmoTqvams qarTuli enisaTvis damaxasiaTebel specifikur bgerebs.
5. iyenebs komunikaciisa da swavlis elementarul strategiebs.
6. warmoaCens imis codnas, rom xelnawer da nabeWd teqstSi azri gamoxatulia simboloebis meSveobiT.
7. gamoxatavs Canafiqrs, gadmoscems ambavs da sakuTar gancdebs xatvis, gadmoxatvis (gadmoweris) saSualebiT.
Sedegebi da indikatorebi
zepirmetyveleba
q. m. I. 1. 1. moswavle axerxebs komunikacias saklaso oTaxSi. iyenebs Seswavlil enobriv formulebs da martiv gamonaTqvamebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asrulebs maswavleblis miTiTebebsa da martiv instruqciebs;•� saWiroebis SemTxvevaSi kiTxvis saSualebiT gadaamowmebs, ramdenad sworad
gaigo miTiTeba; •� pasuxobs situaciasTan dakavSirebul kiTxvebs (daamTavre? diax/ara; gaige?
diax / ver gavige);•� martivi frazebiT gamoxatavs Txovnas an iTxovs nebarTvas (SeiZleba gavide?
SeiZleba davjde?);•� adekvaturad iyenebs komunikaciis araverbalur saSualebebs (iRimeba
misalmebisas, Jestebisa da mimikis saSualebiT gamoxatavs Tanxmobas an uars, mowonebas an armowonebas);
•� pasuxobs martiv kiTxvebs nacnob Temaze;•� saubrobs sakuTari Tavis Sesaxeb (vin aris, ramdeni wlisaa, sad cxovrobs, vin
hyavs, ra uyvars / ar uyvars).
q. m. I. 1. 2. irCevs konteqstis Sesatyvis sakomunikacio saSualebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� qarTul enaze dasmul kiTxvas pasuxobs qarTulad;•� iyenebs konteqstis Sesatyvis enobriv formulebs (mag. misalmebisa da
damSvidobebis formulebs); •� imeorebs sityvebsa da gamonaTqvamebs, roca xedavs, rom Tanamosaubres ver
gaagebina saTqmeli.
��
qar
Tu
li,
ro
go
rc
meo
re
ena
q. m. I. 1. 3. igebs nacnobi leqsikis Semcveli leqsebis, simRerebis, dialogebis da ilustrirebuli mcire moculobis TxrobiTi teqstebis Sinaarss.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mosmenisas amoicnobs nacnob sityvebsa da frazebs da imeorebs maT;•� mimikiT, JestikulaciiT ganasaxierebs mosmenilis Sinaarss;•� xmis tembriT, intonaciiT amoicnobs personaJebs;•� amoicnobs mosmenili teqstis Sinaarss nacnob sityvebsa da vizualur masalaze
dayrdnobiT.
q. m. I. 1. 4. sworad warmoTqvams qarTuli enisaTvis damaxasiaTebel specifikur bgerebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� zepirad kiTxulobs leqsebs, sworad gamoTqvams sityvebs da icavs saleqso ritms;
•� garkveviT gamoTqvams sityvebs simReris dros;•� sworad da garkveviT gamoTqvams nacnob frazebs, warmoTqmisas icavs Sesabamis
intonacias.
q. m. I. 1. 5. iyenebs komunikaciisa da swavlis elementarul strategiebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mSobliur enaze gadaamowmebs TanaklaselTan, ramdenad sworad gaigo maswavleblis instruqcia Tu saklaso saubari;
•� iTxovs yuradRebas, daxmarebas maswavleblis an Tanaklaselisagan;•� iyenebs komunikaciis araverbalur saSualebebs (Jestebs, mimikas).
kiTxva
q. m. I. 2. 1. warmoaCens imis codnas, rom xelnawer da nabeWd teqstSi azri gamoxatulia simboloebis meSveobiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� erTmaneTTan akavSirebs bgerasa da asos;•� amoicnobs qarTuli anbanis zogierT asos;•� amoicnobs calkeul sityvebs ilustraciebis meSveobiT;•� amoicnobs cifrebis amsaxvel sityvebs maTi cifruli gamosaxulebis
meSveobiT.
wera
q. m. I. 3. 1. gamoxatavs Canafiqrs, gadmoscems ambavs da sakuTar gancdebs xatvis gadmoxatvis (gadmoweris) saSualebiT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gadmowers maswavleblis mier daweril sityvas an winadadebas dafidan da miuxatavs Sesabamis ilustracias;
•� xatavs raime sagans, nivTs, scenas an personaJs. asaTaurebs naxats da sTxovs maswavlebels, dafaze dauweros Sesabamisi sityva, romelsac Semdeg akuratulad iwers (ixatavs) dafidan (magaliTad, xatavs misaloc baraTs dedisadmi da miawers `dedas~).
��
qarTu
li, r
ogo
rc
meor
e ena
programis Sinaarsi
sametyvelo funqciebi
rubrika I klasi
1.1. socialuri urTierTobebi
misalmebagamarjoba! / gamarjoba(T)! dila _ mSvidobisa! / gamarjoba(T)!
mokiTxva rogor xar? / rogor xarT? _ kargad.
damSvidobeba naxvamdis!
madlobis gadaxda gmadlobT!
mobodiSeba bodiSi!
Tavaziani mimarTva Tqven... (rogor xarT?)
wardgena, gacnoba me var... / es aris...
milocva gilocav dabadebis dRes! / gilocav axal wels!
daTanxmeba, uari diax / ara
waxaliseba yoCaR! / kargia!
interaqcia sufrasTan miirTviT! _ didi madloba! / gmadlobT!
TxovnaSeiZleba wavide? SeiZleba movide?SeiZleba gavide?
damSvideba
gafrTxileba
telefoniT saubari
1.2.informaciis gacvla
piradi monacemebi: saxeli, gvari, asaki, misamarTi
ra gqvia Sen? _ me mqvia... ra gvari xar? _ mera gvari xar? _ me_ me var... ramdeni wlis xar? _ me var 7 wlis... sad_ me var 7 wlis... sad cxovrob? _ me vcxovrob...
erovnebis da warmomavlobis Sesaxeb
telefonis nomeri
dabadebis dRe
ojaxi
saqmianoba
identificireba pirovnebis / sagnisvin aris is? _ is aris biWi, / gogona ra aris es? _ es aris kata..._ es aris kata...
janmrTelobis Sesaxeb rogor xar? _ kargad / cudad
TariRi
drois aRricxva
saqmianobis, aqtivobis Sesaxebras akeTeb? _ me vxatav. ras akeTebs gogona? __ gogona xatavs, wers...
��
qar
Tu
li,
ro
go
rc
meo
re
ena
amindis Sesaxebrogori amindia dRes? _ dRes kargi/cudi amindia... civa? _ civa/ ar civa cxela? cxela/ar cxela
survilis Sesaxeb wyali ginda? _ minda/ ar minda
TviTgamoxatva me momwons ? me ar momwons
sayidlebze yofnisas
Tavisufali drois Sesaxeb
1.3. aRwera, daxasiaTeba
adamianis garegnoba rogoria is? _ is maRalia,/dabalia./lamazia
adamianis Cacmuloba
adamianis xasiaTirogoria is? _ is keTilia,/Wkviania,/kargia, cudia,/sulelia...
sagnis aRwera rogoria is? is aris didi,/patara,/mokle/grZeli
cxovelis aRwera / ras Sveba cxoveli / frinveli?
ZaRli, kata... lomi, mgeli... cxovelia... qaTami, bati... beRura, bulbuli... frinvelia...
1.4. gemovnebis gamoxatva
1.5. Sefaseba, damokidebuleba
mowoneba, armowoneba mogwons? _ diax, momwons,/ara, ar momwons
dadebiTi, uaryofiTi Sefaseba sworia! ar aris swori!
sakuTari poziciis gamoxatva rogoria? _ kargia/cudia...
grZnobebis, emociis gamoxatva
1.6. SegrZnebebis gamoxatva gciva(T)? _mciva,/ar mciva gcxela(T)? _ mcxela,/_ mcxela,/ar mcxela
1.7. saWiroebis, survilis gamoxatva
saWiroeba me minda/ar minda
1.8. emociis gamoxatva
sixaruli ra kargia!
sinanuli ra cudia!
brazi
eWvi, varaudi
gakvirveba
SiSi
interesi
indiferentuloba
1.9. droSi orientireba
droSi ganTavseba dRes, / axla
qronologia
sixSire
��
qarTu
li, r
ogo
rc
meor
e ena
xangrZlivoba
1.10.sivrceSi orientireba
adgilmdebareobasad aris is?_is aris oTaxSi.sad aris wigni?_wigni aris magidaze
mimarTuleba
1.11. logikuri kavSiris gamoxatva
mizezi, Sedegi, opozicia
1.12. nebarTva, valdebuleba, akrZalva Tu SeiZleba? _ SeiZleba, / ar SeiZleba
1.13. interaqcia saklaso oTaxSi
maswavleblis miTiTebebi
adeqi(T)! dajeqi!/dasxediT! gadaSale(T) wign(eb)i! gamodi(T) dafasTan! waSale(T) dafa! siCume! Cumad! iTamaSe(T)! Sexede(T)! momismine(T)! gavimeoroT erTad! daxate(T)! vin aris dRes?/vin ar aris dRes?
mimarTvebi, SekiTxvebi maswavleblisadmi
leqsika
rubrika I klasi
2.1. individi
sxeuliTavi, tani, Tma, saxe, Tval(eb)i, yur(eb)i, cxviri, piri, xel(eb)i, fex(eb)i,
garegnobalamazi, uSno, grZeli, mokle, didi, patara, maRali, dabali, axalgazrda, moxuci
daxasiaTebakargi, cudi, keTili, boroti, Wkviani, suleli, Zlieri, susti
tansacmlis aqsesuarebikaba, Sarvali, fexsacmeli, winda/windebi, qvedakaba, zedatani, perangi, palto, qudi, CanTa
higiena savarcxeli pirsaxoci, saponi, jagrisi
janmrTeloba/avadmyofoba eqimi, kargad var,/ cudad var/ avad var
Sefaseba da emociuri reaqciebi kargad, cudad
2.2 individis garemocva
adamianebikaci, qali, bavSv(eb)i, xalxi, amxanagi, biWi, gogo(na), cxoveli, lekvi, knuti.
ojaxi / naTesavebi ojaxi, deda, mama, Svili, da, Zma, bebia, babua...
cxovelTa samyarocxovelebia: ZaRli, , kata, , cxvari, Rori, Txa, cxeni, Zroxa; mela, daTvi, mgeli, spilo, iremi, kurdReli... Tagvi, frinvelebia: qaTami, mamali, bati, ixvi. Citi...
zRapris samyaromefe, dedofali, ufliswuli, sasaxle, jadoqari... princi., princesa
bunebamze, ca, mTvare, dedamiwa, varskvlav(eb)i, mdinare, qva, xe, yvavili, foToli, mze anaTebs...
bunebis movlenebi sicxe, sicive, wvima, Tovli, qari
��
qar
Tu
li,
ro
go
rc
meo
re
ena
geografiuli dasaxelebebi saqarTvelo, qalaqi, sofeli
saxelmwifos atributebi
qalaqi qalaqi, quCa, maRazia, manqana, gza, Senoba.
sofeli mindori, yvavili, balaxi, ezo
sacxovrebeli adgili saxli, oTaxi, kedeli, fanjara, kari
aveji, sayofacxovrebo nivTebi. magida, skami, savarZeli, taxti, sawoli, karada, Taro. televizori, kompiuteri, suraTi.
aqsesuarebi, WurWeli TefSi, Wiqa, dana, Cangali, kovzi, finjani, lambaqi.
skola, personaliskola, klasi, moswavle. zari, gakveTili, dasveneba. maswavlebeli, wera, kiTxva, xatva, mosmena.
saswavlo nivTebi CanTa, wigni, rveuli, kalami, fanqari,
saswavlo sagnebi
momsaxurebis obieqtebi maRazia, bazari, gamyidveli.
sursaTi nayini, kanfeti, namcxvari, torti
kveba, kvebis produqtebi rZe,
transporti, personali avtobusi, taqsi, velosipedi.
kulturuli obieqtebi, personali Teatri, kino, cirki, zooparki, simRera, cekva.
fosta, personali
dResaswaulebi, zeimebidabadebis dRe, axali weli, saCuqari, naZvis xe, gilocav dabadebis dRes!/axal wels!
gasarTobi, Tavisufali dro,saTamaSoebi, TamaSebi
saTamaSo, Tojina, manqana, doli, burTi, feradi fanqrebi, naxati.
2.3. aqtivobebi
Sinaris, dgeba, wveba, Wams, svams, xedavs, laparakobs, usmens, ibans, icvams, Tmas ivarcxnis,
skolaSixatavs, wers, kiTxulobs, adeqi! dajeqi! ekiTxeba, pasuxobs, iTvlis.
sporti TamaSobs, curavs, varjiSobs...
dasveneba, garToba TamaSobs, xatavs, aferadebs, seirnobs
momsaxureba yidulobs
mgzavroba, gadaadgileba midis, mgzavrobs.
2.4. individis orientirebi
dro
sezonebi
kviris dReebi
Tveebi
��
qarTu
li, r
ogo
rc
meor
e ena
dRe/Rame dila, saRamo, dRe, Rame
drois gansazRvra
sivrce
adgilmdebareoba
maxasiaTeblebi
feri TeTri, Savi, wiTeli, mwvane, lurji, yviTeli.
zoma didi, patara
forma
wona
raodenoba bevri, cota
temperatura
Semadgenloba
ricxvebi 1_20
100
qar
Tu
li,
ro
go
rc
meo
re
ena
gramatika
metyvelebis nawilebi I klasi
arsebiTi saxelisaxelobiTi brunva. mravlobiTi ricxvi (ebiani mravlobiTi)
zedsarTavi saxeli dadebiTi xarisxis forma
ricxviTi saxeli raodenobiTi ricxviTi saxeli 1_20
nacvalsaxelipiris nacvalsaxelebi (me, Sen, is, Cven, Tqven, isini)
zmnaaxlandeli drois forma; aris zmnis Sekvecili forma. momwons...
zmnizedadrois zmnizeda (axla) adgilis zmnizeda (aq, iq)
Tandebuli Si, ze
nawilaki ara, diax, ar
kavSiri da
Sorisdebuli
winadadeba
winadadebis tipebi Sedgenilobis mixedviT
martivi winadadeba
winadadebis tipebi modalobis mixedviT
mtkicebiTi da kiTxviTi winadadebebi
fonetika da orToepia
zepiri metyvelebis dros yuradReba unda mieqces qarTuli specifikuri Tanxmovnebis sworad warmoTqmas, mJReri, yru mkveTri da yru fSvinvieri Tanxmovnebis opozicias (T _ t, d _ T, p _ f, q _ k, s _ z, y, W, w, C, c, Z, j, h...)
101
sazogadoebrivi
mecnierebebi
102
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
10�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
sazogadoebrivi mecnierebebi skolaSi
miznebi da amocanebisazogadoebrivi mecnierebebis sagnobriv jgufSi gaerTianebulia msgavsi
miznebis, Sinaarsisa da Seswavlis meTodebis mqone disciplinebi _ istoria, geografia da samoqalaqo ganaTleba. zogadi ganaTlebis samive safexurze (dawyebiTi, sabazo da saSualo skola) es sagnebi iswavleba koordinirebulad moswavlis asakobrivi Taviseburebebisa da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT. saswavlo procesi agebulia memkvidreobiTobisa da uwyvetobis principze.
sazogadoebrivi mecnierebebis swavlebis mizania:•� moswavles gamoumuSaos istoriisa da geografiis codna.1 •� daexmaros moswavles aRiqvas samyaro mTlianobaSi da gansazRvros saqarTvelos
adgili msoflio procesebSi.•� xeli Seuwyos moswavlis patriotad da pasuxismgeblobis mqone moqalaqed
Camoyalibebas.•� daexmaros moswavles kulturuli, esTetikuri da sulieri msoflmxedvelobis
CamoyalibebaSi.mSobliuri qveynisa da msoflios mniSvnelovani istoriulgeografiuli
movlenebis Seswavlis procesSi moswavles unda ganuviTardes Semdegi unarebi:
specifikuri unarebi•�drosa da sivrceSi orientacia •�istoriuli interpretacia•�istoriulgeografiuli saSualebebis gamoyeneba da Seqmna•�drosa da sivrceSi ganawileba •�poziciis SemuSaveba, kritika da dacva
zogadi unarebi•�problemis gaazreba da kavSirebis dadgena•�informaciis mopoveba da organizeba•�SemoqmedebiTi unari•�komunikacia•�kvleva•�problemis gadaWra •�modelireba•�swavlis unari•�TanamSromloba
moswavle unda aRizardos maRalzneobriv Rirebulebebze:•�adamianis Rirsebisa da uflebebis pativiscema•�TanagrZnoba da mzrunveloba •�samSoblos siyvaruli•�principuloba da moqalaqeobrivi simamace •�keTilsindisiereba da Sromismoyvareoba•�Tanasworoba •�tolerantoba•�samarTlianoba da kanonis pativiscema
1 codnis gamomuSavebaSi vgulisxmobT, rom moswavles informaciis dauflebis paralelurad uviTardeba specifikuri da zogadi unarCvevebi, uyalibdeba maRalzneobrivi Rirebulebebi.
10�
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
dawyebiTi skola
dawyebiTi skolis dasrulebis Semdeg moswavle unda erkveodes saqarTvelosa da msoflios mniSvnelovan istoriul da geografiul movlenebSi; icnobdes Tavis sacxovrebel garemos, saqarTvelos RirsSesaniSnav adgilebs, mis mravalferovan kulturas, bunebriv resursebsa da ekonomikuri saqmianobis gavrcelebul dargebs.
am safexurze moswavles unda vaswavloT martivi istoriuli da geografiuli kvleva: sxvadasxva istoriulgeografiuli saSualebebis (ruka, globusi, cxrili, diagrama, grafiki, foto, sqematuri naxati da sxva) gamoyeneba da zogierTi maTganis martivi analogis Sedgena; adaptirebul werilobiT wyaroebze muSaoba (teqstidan Sinaarsis gamotana, istoriuli faqtebis SedarebaSepirispireba).
moswavles unda esmodes, rom istoriuli warsulis asaxva da misi interpretacia sxvadasxva saSualebebiT aris SesaZlebeli. aseTi saSualebebia, mag: naratiuli wyaroebi, mxatvruli literatura, zepirsityviereba, fotoebi, kinofilmebi, samuzeumo eqspoziciebi da a.S. moswavles unda ganuviTardes komunikaciis unari. mas unda SeeZlos argumentirebuli msjeloba, sakuTari azris lakoniurad gadmocema, saklaso diskusiaSi monawileoba, istoriul da geografiul sakiTxebze aRweriTi Temis dawera.
mozards gacnobierebuli unda hqondes sakuTari uflebamovaleobebi ojaxisa da misTvis nacnobi socialuri jgufebis (skola, samezoblo, megobrebi da a.S.) winaSe. igi unda flobdes martiv samomxmareblo da janmrTelobis usafrTxoebisTvis saWiro unarCvevebs; icodes sxvadasxva socialur garemoSi qcevis eTikuri normebi. mniSvnelovania, rom mas ganviTarebuli hqondes sxvisi mosmenis unari da pativs scemdes gansxvavebul azrs.
* * *saqarTvelos istoria, saqarTvelos geografia da samoqalaqo ganaTleba
savaldebulo sagnebia zogadi ganaTlebis samive safexurze.2 VVI klasebSi saqarTvelos da msoflio istoria da geografia da samoqalaqo
ganaTleba iswavleba integrirebuli saxiT.I, II, III da IV klasebSi saqarTvelos istoriis, geografiisa da samoqalaqo
ganaTlebis elementebi Sedis sxva saswavlo sagnebSi (qarTuli ena da literatura, bunebismetyveleba, esTetikuri da SromiTi aRzrda, maTematika).
sabazo skola
sabazo skolaSi istoriis, geografiis, samoqalaqo ganaTlebisa da religia da sazogadoebis swavlebam moswavles unda daanaxos adamianis gamocdilebis mravalferovneba uZvelesi droidan dRemde da agreTve Tavisi qveynis miRwevebi kacobriobis monapovarTa fonze. moswavles unda miewodos informacia rogorc saqarTvelos, aseve msoflios politikur, socialur, kulturul, religiur da eTnikur mravalferovnebaze. am informaciaze dayrdnobiT man unda SeZlos gaaanalizos warsulisa da Tanamedroveobis umniSvnelovanesi istoriuli Tu geografiuli movlenebi da sxvadasxva epoqebisa da sazogadoebebis ganviTarebis msgavsebagansxvavebebi. am safexurze moswavles unda Camouyalibdes istoriuli azrovnebis unari: istoriuli movlenis mizezebis damoukideblad axsna da misi Sedegebis gaanalizeba;
2 samive safexurze saqarTvelos istoriisa da politikuri, socialuri da ekonomikuri geosaqarTvelos istoriisa da politikuri, socialuri da ekonomikuri geografiis kursSi integrirebulia msoflio istoriisa da geografiis mniSvnelovani sakiTxebi.
10�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
istoriuli procesis sxvadasxva kuTxiT (politikuri, socialuri, ekonomikuri, kulturuli, religiuri) danaxva; istoriul movlenaze da pirovnebaze gansxvavebuli interpretaciebis arsebobis mizezebis axsna, gansxvavebuli interpretaciebis Sedareba da Sefaseba. istoriuli wyaroebis moZieba da maTi kritikulad Sefaseba;3 istoriuli masalis (istoriuli werilobiTi wyaroebi, arqeologiuri Tu eTnografiuli masala, istoriul Temaze Seqmnili mxatvruli nawarmoebebi, fotosuraTebi da a.S.) Sedareba da analizi; istoriuli Temis dawera;4 istoriul Temaze gamarTul debatebSi monawileoba.
sabazo skolis dasrulebisaTvis moswavlem unda icodes zogadi geografiuli cnebebi; lokalur, regionul da globalur doneebze mimdinare bunebrivi, socialurekonomikuri Tu politikuri procesebis sivrcobrivi aspeqtebi; teritoriebis gamoyofis principebi; mosaxleobis, sawarmoo da arasawarmoo dargebis sivrcobrivi ganawileba. mas aseve unda SeeZlos saqarTvelos geografiuli maCveneblebis (bunebrivi pirobebis, resursebis, gansaxlebebis, meurneobis dargebis) sxva qveynis geografiul maCveneblebTan Sedareba da amis safuZvelze msgavsebagansxvavebebisa da kavSirebis dadgena; rukebidan da sxva geografiuli saSualebebidan miRebuli informaciis Sejereba da analizi; martivi Tematuri rukebis Sedgena; geografiuli Temis dawera; geografiul problemebTan dakavSirebul debatebSi monawileoba. yovelive zemoTqmulis Seswavla unda daexmaros moswavles garemos dacviTi cnobierebis CamoyalibebaSi.
liberalurdemokratiul Rirebulebebze dafuZnebuli samoqalaqo ganaTleba moswavles unda daexmaros sazogadoebisa da saxelmwifos winaSe Tavisi uflebamovaleobebis gacnobierebaSi da adamianis uflebebis, mmarTvelobisa da ekonomikis ganviTarebis Sesaxeb miRebuli Teoriuli codnis yoveldRiur cxovrebasTan misadagebaSi; ganuviTaros mniSvnelovani samoqalaqo unarCvevebi: sakuTari poziciis Camoyalibeba da dacva, sakuTari saqcielis kritikulad Sefaseba, gansxvavebuli azris, erovnebis, sarwmunoebisa da kulturis mqone adamianebis pativiscema.
* * *VIIVIII klasSi istoriis, geografiis da samoqalaqo ganaTlebis swavleba kvlav
erTi integrirebuli sagnis _ `saqarTvelos da msoflios istoria da geografia~ _ saxiT grZeldeba.
IX klasSi calke sagnebad iswavleba saqarTvelos istoria, saqarTvelos geografia da samoqalaqo ganaTleba.
saSualo skola
istoriis, geografiisa da samoqalaqo ganaTlebis swavleba zogadi ganaTlebis mesame safexurze efuZneba savaldebulo skolaSi moswavlis mier miRebul codnas da saSualebas aZlevs mozards ufro Rrmad Seiswavlos mis mier arCeuli sagnebi. am safexurze samive klasSi istoria rCeba savaldebulo sagnad.5 aseTi
� sasurvelia, rom istoriuli Tu geografiuli masalis mopovebisa da damuSavebisas moswavlem gamoiyenos sainformacio teqnologiebi (internetisa da sidiromis saSualebiT informaciis moZieba, kompiuteruli programebis daxmarebiT masalis damuSaveba da eleqtronuli fostiT informaciis gacvla).
� am safexurze moswavles unda vaswavloT mis mier Catarebuli istoriuli kvlevis safuZvelze argumentirebuli Temis dawera, rac gulisxmobs: SesavalSi Temis mTavari problemis moklerac gulisxmobs: SesavalSi Temis mTavari problemis mokle mimoxilvas da am problemisadmi sakuTari poziciis gamoxatvas; ZiriTad nawilSi sakuTari poziciis dasamtkiceblad argumentebisa da magaliTebis moyvanas; daskvnaSi ki – Temis ZiriTad nawilSi gamoTqmuli argumentebisa da mosazrebebis Sejamebas.
� X klasSi erTi trimestri iswavleba istoriis Sesavali kursi, XI klasSi _ saqarTvelosXI klasSi _ saqarTvelos istoria uZvelesi droidan XIX saukunis CaTvliT, xolo XII klasi mTlianad eTmoba XX saukunis istorias.
10�
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
gadawyvetilebis miRebis erTerTi mTavari mizezi is aris, rom saqarTvelosa da msoflio istoriis codna aris winapiroba moswavlis patriotad da politikurad ganaTlebul moqalaqed CamoyalibebisaTvis. istoriis swavlebam moswavles unda daanaxvos, rom istoria aris uwyveti procesi, rom Tanamedrove sazogadoebisaTvis umniSvnelovanesi politikuri, socialuri da moraluri problemebi metwilad ganpirobebulia saukuneebisa da aTaswleulebis ganmavlobaSi momxdari cvlilebebiT. gansxvavebul istoriul epoqaSi sxvadasxva pirovnebisa da sazogadoebis winaSe arsebul problemaTa alternatiuli gzebis, maT mier arCeuli konkretuli gadawyvetilebisa da am gadawyvetilebis Sedegebis CvenebiT istoriis swavlebam moswavles aseve unda ganuviTaros problemis gadaWris unari.
am amocanebis Sesruleba moiTxovs, rom moswavles maRal doneze hqondes ganviTarebuli istoriuli azrovneba: mas unda SeeZlos istoriuli epoqis gancda (istoriuli epoqis aRwerisas movlenebis danaxva im periodSi mcxovrebi adamianebis TvaliT; warsulSi momxdari movlenebis Sefaseba ara mxolod dRevandeli gadasaxedidan, aramed im epoqis faseulobebisa da Sexedulebebis gaTvaliswinebiT);6 istoriul movlenebs Soris rTuli mizezSedegobrivi kavSirebis dadgena da analizi; istoriuli movlenis mizezebisa da Sedegebis gansxvavebuli Sefasebebis (interpretaciebis) Sedareba da analizi;7 istoriis gardauvalobisa da SemTxveviTobis koncefciebze msjeloba;8 istoriuli kvleva (istoriuli kvlevaZiebis miznis gansazRvra da dagegmva; werilobiTi, vizualuri, literaturuli da musikaluri wyaroebis moZieba; istoriuli dokumentis kritikuli analizi; istorikosTa gansxvavebuli Sexedulebebis Sedareba; Catarebuli kvlevis safuZvelze istoriuli Temis dawera).
XXI klasebSi geografia aris savaldebulo, xolo XII klasSi _ arCeviTi sagani _ globaluri problemebis geografia. am safexurze moswavle Seiswavlis msoflios qveynebis ZiriTad maxasiaTeblebs, maTSi mimdinare sxvadasxva procesebsa da movlenebs; ganixilavs da gaanalizebs bunebis dacvisa da zogadad mdgradi ganviTarebis problemebs, am sakiTxebisadmi alternatiul midgomebs, maTi gadawyvetis SesaZlo gzebs, globaluri problemebis geografiul Taviseburebebs; gaacnobierebs, Tu ra didi wvlilis Setana SeuZlia TiToeul codniTa da gamocdilebiT aRWurvil adamiansa da sazogadoebas garemos gajansaRebaSi, misi mdgradobis SenarCunebaSi.
saSualo safexuris damTavrebis Semdeg moswavles unda SeeZlos garemoSi mimdinare movlenebis dakvirvebis safuZvelze gansazRvros mosaxleobis ZiriTadi moTxovnebi da problemebi, gamoikvlios da dagegmos maTi gadaWris gzebi. SeZlos geografiuli kvlevis dagegmva, Catareba da kvlevis Sedegis rogorc werilobiT, aseve zepirad wardgena; kvlevis procesSi vizualuri masalis (ruka da sxva geografiuli saSualebebi) Seqmna.
am safexurze istoriis, geografiisa da sazogadoebrivi mecnierebebis sagnobrivi jgufi X klasSi moswavles sTavazobs moqalaqeobis savaldebulo kurss, xolo XIXII klasebSi ki _ oTx arCeviT sagans: saxelmwifo, globalizacia, globaluri problemebis geografia, moqalaqeoba (gamoyenebiTi samarTali) da ekonomika. am sagnebis Seswavla moswavles saSualebas miscems daeuflos politikuri, iuridiuli da ekonomikuri mecnierebebis safuZvlebs; daexmareba mas socialuri Tu moraluri pasuxismgeblobis gacnobierebasa da sazogadoebriv cxovrebaSi monawileobis survilis ganmtkicebaSi.
� aucilebelia, rom istoriuli epoqis gancdis unaris Camoyalibeba dawyebiTi da sabazo skolis safexurze daiwyos.
� am miznis misaRwevad aucilebelia saxelmZRvanelos garda moswavles xeli miuwvdebodes sxvadasxva istoriul dokumentebze da warsulisa da Tanamedrove istorikosebis Txzulebebze.
� moswavles unda esmodes, rom pirovnebas aqvs Tavisufali neba da arCevanis gakeTebis unari. mas gaazrebuli unda hqondes, rom istoria sxva gziT SeiZleba ganviTarebuliyo. am SemTvevaSi mas ar Seeqmneba STabeWdileba, rom momavali winaswar aris gansazRvruli da rom pirovnebis qmedebas da mis mier gakeTebul arCevans ara aqvs azri.
10�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
mimarTulebebi
erovnul saswavlo gegmaSi gansazRvrulia yoveli klasis an safexuris bolos saswavlo procesis Sedegebi da moswavlis mier maTi miRwevis indikatorebi. Sedegebi dajgufebulia mimarTulebebis mixedviT. TiToeuli mimarTuleba asaxavs sagnis ZiriTad Sinaarss da efuZneba erT an ramdenime disciplinas. istoriisa da geografiis X klasis standartis mimarTulebebi gansazRvrulia kvleviTi da sakomunikacio unarCvevebis Sesabamisad.
swavlebis mimarTulebebi sagnebisa da klasebis mixedviT
mimarTulebebi
saqarTvelosa da msoflios istoria da geografia
istoria geografiasamoqalaqo ganaTleba
dro da sivrce 58 9, 11, 12
garemo da ekonomika 58 9, 11, 12
saxelmwifo mmarTveloba da politika
58 9, 11, 12 9, 11, 12
kultura da religia 58 9, 11, 12
adamiani da sazogadoeba 58 9, 11, 12 10
pirovnuli ganviTareba 10
moqalaqe da saxelmwifo 10
moqalaqeoba 9, 1112
mmarTveloba 9, 1112
ekonomika 9, 1112
istoriuli interpretacia da kvleva
10
komunikacia 10 10
geografiuli kvleva 10
garemo da socialuri sistemebi
9, 11, 12
10�
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
saqarTvelosa da msoflios istoria da geografia
VII klasi
Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
ist. geo. VII mimarTulebebi
dro da sivrcegaremo da ekonomika
saxelmwifo mmarTveloba da
politika
adamiani da sazogadoeba
kultura da religia
1.esmis welTaRricxvis sistema; akavSirebs movlenebsa da faqtebs istoriul epoqasTan.
2. informaciis mosapoveblad kiTxulobs sxvadasxva istoriulgeografiul saSualebebs.
3. gansazRvravs geografiuli obieqtebis da teritoriebis adgilmdebareobas rukaze.
4. xsnis, Tu ra gavlenas axdens bunebrivi pirobebi dasaxlebis tipebsa da meurneobis ganviTarebaze.
5. msjelobs bunebrivi resursebis racionalur da mravalmxriv gamoyenebaze.
6. aanalizebs ekonomikasa da bunebaSi mecnierulteqnikuri progresiT gamowveul cvlilebebs.
7. axasiaTebs da adarebs erTmaneTs gansxvavebul saxelmwifo mmarTvelobis formebs socialur struqturebs.
8. msjelobs politikuri moRvawis mniSvnelobaze qveynis istoriaSi.
9. axasiaTebs da adarebs erTmaneTs gansxvavebul socialur struqturebs.
10. msjelobs gansxvavebul kulturebsa da epoqebSi damkvidrebul wesebze, normebsa da kanonebze.
11. ikvlevs, Tu ra gavlenas axdens bunebrivi pirobebi, socialuri garemo da ekonomikuri urTierTobebi adamianis yofaze.
12. aanalizebs, Tu ra mniSvneloba aqvs religias sazogadoebis cxovrebaSi.
Sedegebi da indikatorebi
dro da sivrce
ist. geo. VII 1. esmis welTaRricxvis sistema; akavSirebs istoriul movlenebsa da faqtebs Sesabamis istoriul epoqebTan.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� istoriul movlenebs gadmoscems qronologiuri TanmimdevrobiT;•� ufardebs drois erTeulebs erTmaneTs (mag. aTaswleuli _ 10 saukune;
saukune _ 100 weli da a. S.);•� sworad iyenebs terminebs _ `Zveli era~, `Cven welTaRricxvamde~, `Zveli
welTaRricxviT~, ̀ qristes dabadebamde~, ̀ axali era~, ̀ Cveni welTaRricxviT~, `axali welTaRricxviT~;
•� klasSi jgufuri muSaobisas an individualurad drois xazze (skalaze) aRniSnavs istoriul TariRebs an istoriul periodebs;
10�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
•� gamoTqvams varauds dedamiwis ganviTarebis manZilze momxdari mniSvnelovani movlenebis Tanmimdevrobis (mag. hidrosferos, atmosferos, kontinentebisa da sicocxlis warmoSoba) Sesaxeb da adarebs mas geoqronologiur sqemas.
•� asaxelebs im saukunesa da aTaswleuls, romelsac miekuTvneba konkretuli TariRi;
•� adgens cxrils, romelSic saxelmZRvaneloSi arsebul TemebTan dakavSirebul mniSvnelovan TariRebs alagebs qronologiuri TanamimdevrobiT da miakuTvnebs Sesabamis epoqas (winaagraruli, agraruli, industriuli da postindustriuli) mag:
Tema epoqaTema epoqa Tema I (Sroma da teqnologiebi)
Tema II (yofa da dasaxlebis tipebi)
Tema III (martivi socialuri jgufebidan Tanamedrove saxelmwifomde)
Tema IV
winaagraruli paleoliTi gamoiyenes cecxli
zeda paleoliTi _adamiani cxovrobs gamoqvabulSi
40000 wlis win _ gvarovnuli Temis Camoyalibeba
agraruli
neoliTi _ miwaTmoqmedebis da mesaqonleobis warmoSoba
Zv. w. I aTaswleuli daarsda pirveli qalaqi
Zv. w. me3 sis dasawyisi _ qarTlis samefos Seqmna
industriuli
postindustriuli
ist. geo. VII 2. informaciis mosapoveblad kiTxulobs sxvadasxva istoriul-geografiul saSualebebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� geografiuli da istoriuli informaciis interpretacias axdens fotoebis, cxrilebis da rukebis gamoyenebiT;
•� saerTaSoriso simbolikis saSualebiT ganaTavsebs informacias konturul rukebze da sxvadasxva damxmare istoriulgeografiul saSualebebze;
•� iyenebs dedamiwis saaTobrivi sartylebis rukas da adarebs sakuTari qveynis dros sxva sartylebSi arsebul qveynis dros;
•� warmosaxviT mogzaurobs dedamiwis garSemo aRmosavleTidan dasavleTisken an dasavleTidan aRmosavleTisken; msjelobs TariRTa cvlis xazis daniSnulebasa da ganlagebis principebze; aseve mogzaurobisas Seqmnil uxerxulobebze da maTi daZlevis saSualebebze.
•� erTi tipis geografiul saSualebaze mocemul informacias gamoxatavs sxva saxiT (mag.: msoflio rukidan mniSvnelovan mdinareebs ajgufebs cxrilSi kontinentebis mixedviT).
110
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
ist. geo. VII 3. gansazRvravs geografiuli obieqtebis da teritoriebis adgilmdebareobas rukaze.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� rukis gamoyenebiT gansazRvravs msoflios da saqarTvelos mniSvnelovani geografiuli obieqtebis koordinatebs;
•� iyenebs politikur rukas da aRwers pirobiT niSnebs (ferebi, sazRvrebi), romliTac xdeba teritoriebis (saxelmwifofoebi, administraciuli erTeulebi, dedaqalaqebi) aRniSvna politikur rukaze;
•� rukisa da statistikuri informaciis gamoyenebiT adgens cxrils, sadac ganaTavsebs kontinentebis mixedviT sami yvelaze didi da sami yvelaze mcire qveynis (farTobisa da mosaxleobis mixedviT) maxasiaTeblebs;
•� iyenebs saqarTvelos atlass da axasiaTebs erTerT samxareo erTeuls (mdebareoba, sazRvrebi, reliefi, hidrografiuli qseli, administraciuli centrebi);
•� rukis gamoyenebiT gansazRvravs saqarTvelos zogadgeografiul mdebareobas; adarebs msgavsi da gansxvavebuli mdebareobis qveynebs, ajgufebs maT cxrilSi;
•� atlasis gamoyenebiT avsebs saqarTvelos sxvadasxva epoqis (Sua saukuneebi, sabWoTa periodi, dRevandeli) politikuradministraciuli dayofis rukas da adarebs erTmaneTs.
garemo da ekonomika
ist. geo. VII 4. xsnis, Tu ra gavlenas axdens bunebrivi pirobebi dasaxlebis tipebsa da meurneobis ganviTarebaze.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� klasSi jgufuri muSaobisas akvirdeba arqeologiur da eTnografiul (saxelmZRvaneloSi mocemul an moZiebul) masalas da pasuxobs SekiTxvas _ ra saqmianobas eweoda xalxi, romelsac es nivTebi (samosaxlo) ekuTvnoda;
•� saqarTvelos konturul rukaze aRniSnavs sxvadasxva tipis dasaxlebebs da msjelobs konkretul geografiul garemoSi maTi gaCenis mizezebze (mag. ratom aarseben qalaqebs mdinareebis napirebze); msjelobs sxavdasxva garemoSi mosaxleobis gansaxlebis Taviseburebebis Sesaxeb (mdinaris xeobebis gaswvriv, zRvis napirebze, udabnoebSi, mTebSi, industriul da agrarul regionebSi); adarebs (ecnoba da aanalizebs dasaxlebuli punqtebis fotosuraTebsa da adgilis gegmebs) maT sakuTar dasaxlebul punqts;
•� fotosuraTis an rukis gamoyenebiT aRwers sxvadasxva teritoriebisTvis damaxasiaTebel peizaJs (mag. tropikuli tyeebi, udabno, stepi da sxva) da akavSirebs mas am qveynis (regionis) sameurneo saqmianobasTan;
•� klasSi jgufuri muSaobisas fotosuraTebis saSualebiT adarebs sxvadasxva geografiul garemoSi arsebul or samosaxlos da adgens maT Soris gansxvavebas (masala, arqiteqtura);
•� moipovebs informacias bunebrivkatastrofuli movlenebis (Rvarcofi, zvavi, mewyeri, wyaldidoba da sxva) geografiis Sesaxeb da ajgufebs maT(mag. cxrilis saSualebiT);
111
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
•� statistikuri masalis safuZvelze axasiaTebs msgavsi balianobis or miwisZvras (mag.: spitakis da raWis), msjelobs gansxvavebuli Sedegebis (msxverpli, zarali, bunebis transformacia) mizezebze da ajgufebs cxrilis saSualebiT;
•� gamoTqvams varauds bunebrivkatastrofuli movlenebisgan SesaZlo Tavdacvis RonisZiebebis Sesaxeb, adarebs mas saqarTveloSi da sxva qveynebSi damkvidrebul Tavdacvis saSualebebs (mag.: svanuri arqiteqturis Sesabamisoba zvavebTan);
•� ikvlevs sasoflosameurneo bazris asortiments, ajgufebs maT (mag. cxrilis saSualebiT) saqarTvelos kuTxeebis mixedviT, gansazRvravs sasoflosameurneo tipebs da Sedegebs warmoadgens misTvis sasurveli formiT.
ist. geo. VII 5. msjelobs bunebrivi resursebis racionalur da mravalmxriv gamoyenebaze.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� ajgufebs (baraTebis an cxrilis gamoyenebiT) erTi masalisgan damzadebul sxvadasxva arqeologiur nivTebs (mag. Tixisgan mzaddeboda qoTanic da aguric);
•� ajgufebs (baraTebis an cxrilis gamoyenebiT) bunebriv resursebsa da Sesabamis ekonomikis dargebs;
•� akavSirebs sayofacxovrebo moxmarebis sagnebs resursis tipTan; •� sqemis saSualebiT gamosaxavs resursebis saxecvlilebas mopovebidan
moxmarebamde (navTobi _ sawvavi _ eleqtroenergia); •�werilobiT gadmoscems, Tu rogor moawyobda misi ojaxi sameurneo cxovrebas
adreul epoqaSi mxolod im periodSi arsebuli resursebis gamoyenebiT;•� bunebriv resursebs ganasxvavebs sxvadasxva maxasiaTeblebis mixedviT
da ajgufebs maT cxrilSi (amouwuravi da amowurvadi (aRdgenadi, aRudgenadi);
•� adgens im bunebrivi resursebis nusxas, romlebsac gamoiyenebs misi ojaxi, qalaqi/sofeli, qveyana; Sesabamisi simbolikis gamoyenebiT mopovebis adgilebi daaqvs konturul rukaze;
•�klasSi jgufuri muSaobis dros axdens CamoTvlili resursebis klasifikacias sxvadasxva niSniT: maTi gamoyenebis mniSvnelobis (pirveladi, meoradi, naklebad mniSvnelovani, mniSvnelovani) da aTvisebis drois (uZvelesi, Zveli, axali, perspeqtiuli) mixedviT;
•� klasSi jgufuri muSaobis dros msjelobs CamoTvlili resursebis gamoyenebiT gamowveuli dabinZurebis (Zlier abinZurebs, abinZurebs, naklebad abinZurebs) Sesaxeb;
•�jgufSi muSaobisas msjelobs meurneobis sxvadasxva dargis mier zogierTi resursis moxmarebis aucileblobis da intensivobis Sesaxeb da gansazRvravs maTi dazogvis gzebs (mag. wyali da eleqtroenergia).
112
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
ist. geo. VII 6. aanalizebs ekonomikasa da bunebaSi mecnierul-teqnikuri progresiT gamowveul cvlilebebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� klasSi jgufuri an individualuri muSaobisas drois skalaze aRniSnavs sam an oTx ideas (aRmoCenas), romlebmac, misi azriT, gamoiwvies yvelaze mniSvnelovani cvlilebebi ekonomikaSi uZvelesi droidan dRemde da klasis winaSe asabuTebs jgufis arCevans;
•� wers Temas, romelSic konkretuli magaliTis ganxilvis safuZvelze msjelobs mecnierulteqnikuri progresis rogorc dadebiT, aseve uaryofiT mxareebze (mag. atomuri energiis gamoyeneba);
•� Tanaklaselebis jgufTan erTad irCevs romelime mniSvnelovan aRmoCenas an gamogonebas da misi popularizaciisTvis amzadebs im epoqisTvis efeqtur reklamas (abra, firniSi, broSura, plakati, xmovani Setyobineba an audiorgoli, klipi da a.S.).
saxelmwifo mmarTveloba da politika
ist. geo. VII 7. axasiaTebs da adarebs erTmaneTs gansxvavebul saxelmwifo mmarTvelobis formebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� axasiaTebs saxelmwifos mmarTvelobis formas, teritoriul mowyobasa da politikur reJims; irCevs romelime qveyanas da mis magaliTze CamoTvlis mizezebs, romlebic zegavlenas axdens saxelmwifo mmarTvelobis cvlilebebze;
•� adarebs saxelmwifo mmarTvelobis sxvadasxva formebs erT epoqaSi da adgens cxrils, romelSic aRniSnavs maT dadebiT da uaryofiT mxareebs; mag.:
saxelmwifo mmarTvelobis forma dadebiTi uaryofiTi
aTenis demokratia
spartis oligarqia
iranis aqemenianTa monarqia
•� jgufTan erTad msjelobs, rogor gaaumjobesebda ojaxis, klasis, skolis
Tu dasaxlebis cxovrebas mmarTvelobaSi sakuTari monawileobiT;
11�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
ist. geo. VII 8. msjelobs politikuri moRvawis mniSvnelobaze qveynis istoriaSi.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� klasSi jgufuri muSaobisas an individualurad drois skalaze aRniSnavs, misi azriT, yvelaze mniSvnelovan oTx (an xuT) politikur moRvawes uZvelesi droidan dRemde da klasis winaSe saubrobs arCevanis mizezebze;
•� moipovebs informacias (saxelmZRvanelosa da damatebiTi literaturis saSualebiT) erTerTi qarTveli mefis Sesaxeb da wers Temas, romelSic saubrobs mis mier Catarebuli reformebis mizezebsa da Sedegebze;
•� cxrilis saSualebiT ajgufebs ori erTmaneTTan dapirispirebuli politikuri moRvawis motivacias da miznebs;
•� adarebs or wyaros, romlebic gansxvavebulad afaseben erTi da imave istoriuli pirovnebis moRvaweobas; xsnis gansxvavbuli interpretaciis mizezebs;
•� maswavleblis daxmarebiT TanaklaselebTan erTad dgams speqtakls politikur moRvaweze; msjelobs speqtaklSi gadmocemuli istoriuli faqtebis Sesaxeb (mag.: `patara kaxi~).
adamiani da sazogadoeba
ist. geo. VII 9. axasiaTebs da adarebs erTmaneTs gansxvavebul socialur struqturebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� arqeologiuri da eTnografiuli (saxelmZRvaneloSi mocemuli da moZiebuli) masalidan gamoyofs im nivTebs, romlebic mowmoben socialur diferenciaciaze; asabuTebs mis arCevans;
•� klasSi jgufuri an individualuri muSaobisas adgens cxrils, romlSic ajgufebs sazogadoebebs da maT mier gamoyenebuli iZulebiTi Sromis sxvadasxva formas; msjelobs rogorc warsulSi, aseve Tanamedrove msoflioSi iZulebiTi Sromis arsebobis mizezebze;
•� irCevs warsulis romelime sazogadoebis erTerT socialur fenas da werilobiT aRwers am fenis warmomadgenlis yoveldRiur cxovrebas (mag. glexi _ Sua saukunis evropaSi an mona romis respublikaSi);
•� maswavleblis mier SeTavazebuli epoqidan asaxelebs warmatebul istoriul pirebs, gansazRvravs maT socialur statuss (mag: mefe, vaWari, monadire, bankiri, miwaTmflobeli, prezidenti, mecnieri da a.S.) da ayalibebs maTi warmatebulobis mizezebs;
•� TanaklaselebTan erTad monawileobs simulaciur TamaSSi, romelic warmoadgens ekonomikuri urTierTobis erTerT models (mag: ferma, saxelosno, saamqro, maRazia, banki da a.S.).
ist. geo. VII 10. msjelobs gansxvavebul kulturebsa da epoqebSi damkvidrebul wesebze, normebsa da kanonebze.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� klasSi jgufuri muSaobisas erTmaneTs adarebs sxvadasxva epoqis ori qveynis sakononmdeblo principebs da msjelobs, Tu romeli maTgania misTvis misaRebi (mag. hamurabis kanonebi da romauli kanonmdebloba, SariaTi da Tanamedrove qarTuli kanonmdebloba);
11�
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
•� TanaklaselebTan erTad warmoadgens situaciur modelebs, romelTa moraluri da samarTlebrivi Sefasebebi xSirad erTmaneTs ar emTxveva (mag: tyuilis Tqma, mSieri, usaxlkaro bavSvis mier puris moparva, sikvdiliT dasja da a.S.);
•� sakuTari dakvirvebebidan gamomdinare msjelobs, Tu ra safrTxes uqmnis sazogadoebasa da pirovnebas dausjeloba kanonis darRvevis SemTxvevaSi;
•� sxva klasebis gamocdilebis gaTvaliswinebiT TanaklaselebTan erTad SeimuSavebs sakuTari `klasis konstitucias~, adarebs mas maswavleblis mier SemoTavazebul wesebs.
kultura da religia
ist. geo. VII 11. ikvlevs, Tu ra gavlenas axdens bunebrivi pirobebi, socialuri garemo da ekonomikuri urTierTobebi adamianis yofaze.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� klasSi jgufuri an individualuri muSaobisas irCevs ori gansxvavebuli socialuri struqturis sazogadoebas da adarebs maT zneCveulebebsa da tradiciebs (mag. momTabare da agraruli sazogadoeba);
•� klasSi jgufuri an individualuri muSaobisas ajgufebs soflisa da qalaqis mosaxleobis yofasTan dakavSirebul arqeologiur da eTnografiul sagnebs; asabuTebs Tavis azrs am dajgufebasTan dakavSirebiT;
•� wers Temas, romelSic adarebs erTsa da imave socialuri fenis warmomadgenlis yofas or sxvadasxva epoqaSi (mag. muSa _ XIX da XX saukuneebSi);
•� ufrosebis gamokiTxvis safuZvelze sakuTari ojaxis yofas adarebs Tavisi winaprebis (papa, bebia) cxovrebis wess da adgens cxrils, romelSic CamoTvlis msgavsebasa da gansxvavebas; mag.:
m s g a v s e b a g a n s x v a v e b a
Cemi ojaxi winaprebi Cemi ojaxi winaprebi
•� mxatvruli literaturidan, an folkloridan, an kinematografiidan, an masmediidan, an yoveldRiuri cxovrebidan moiZiebs informacias saqarTvelos sxvadasxva bunebriv pirobebSi mcxovrebTa yofis Sesaxeb da adarebs erTmaneTs;
•� maswavleblis daxmarebiT, TanaklaselebTan erTad gegmavs da axorcielebs Tavis mSobliur kuTxeSi martiv eTnografiul eqspedicias bunebrivi pirobebisa da mcxovrebTa tradiciebis Sesaswavlad;
11�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
ist. geo. VII 12. aanalizebs, Tu ra mniSvneloba aqvs religias sazogadoebis cxovrebaSi.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� arqeologiur da eTnografiul (saxelmZRvaneloSi mocemuli da moZiebuli) masalaze dakvirvebis safuZvelze saubrobs sazogadoebis religiur warmodgenebze;
•� jgufuri muSaobisas romelime qveynis magaliTze msjelobs religiuri tolerantobis Sesaxeb rogorc warsulSi, aseve dRes;
•� klasSi diskusiis dros msjelobs, Tu ra gavlenas axdenda religia ojaxur yofaze adre da ra gavlenas axdens igi dRes;
•� rukaze uCvenebs misTvis cnobili religiebis warmoSobis adgilebs, gavrcelebis dRevandel arealebs da CamoTvlis maTTan dakavSirebul mniSvnelovan sakulto Zeglebs, simboloebsa Tu tradiciebs;
•� romelime qveynis religiisa da kulturis Sesaxeb mopovebuli informaciis safuZvelze msjelobs, Tu rogor daexmareboda es informacia am qveyanaSi mogzaurobis dros;
•� TanaklaselebTan erTad mopovebuli eTnografiuli masalis (saxelmZRvanelo, literatura, filmebi, ilustraciebi, sakuTari samgzavro Canawerebi, interviuebi da sxva) safuZvelze saubrobs saqarTveloSi mcxovrebi erovnebebis saojaxo Tu religiuri dResaswaulebis Sesaxeb da avlebs maT Soris paralelebs;
•� iyenebs statistikur informacias da adgens saqarTvelos mosaxleobis ZiriTadi religiebis amsaxvel rukas; msjelobs saqarTveloSi religiis geografiis ganmsazRvrel istoriul faqtorebze.
rekomendebuli Sinaarsi
1. dro da kalendari2. istoriuli da geografiuli garemo3. Sroma da teqnologiebi4. dasaxlebis tipebi da yofa _ gamoqvabulidan caTambjenamde5. martivi socialuri jgufebidan Tanamedrove saxelmwifomde6. wesebi, kanonebi da marTlmsajuleba7. mravalRmerTianobidan _ erTRmerTianobamde
11�
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
saqarTvelosa da msoflios istoria da geografia
VIII klasi
Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
ist. geo. VIII mimarTulebebi
dro da
sivrce
garemo da ekonomika
saxelmwifo mmarTveloba da
politika
adamiani da sazogadoeba
kultura da religia
1.aanalizebs rukebs da sxva istoriulgeografiul saSualebebs (fotoebi, grafikebi, cxrilebi, diagramebi); adgens martiv rukebs
2.geografiuli saSualebebis gamoyenebiT Seiswavlis teritoriebis mdebareobas
3.Seiswavlis mosaxleobis demografiul maxasiaTeblebs, gansaxlebis Taviseburebebs, migraciul procesebs da ukavSirebs maT ekonomikur ganviTarebas
4. axasiaTebs urbanizaciis process
5. msjelobs komunikaciebis ganviTarebaze uZvelesi droidan dRemde
6. ikvlevss vaWrobis rolss ekonomikis ganviTarebaSi
7. Seiswavlis konfliqtebis mizezebs, ganviTarebasa da Sedegebss
8. axasiaTebs. axasiaTebsaxasiaTebs samxreT kavkasias msoflio regionebis gamoyofis principze dayrdnobiT.
9. msjelobs saxelmwifoSi mmarTvelobis formisa da politkuri reJimis urTierTkavSiris Sesaxeb
10. axasiaTebs saerTaSoriso organizaciebis mniSvnelobas
11. msjelobsmsjelobs saxelmwifosTvisxelmwifosTvisis kanonis uzenaesobis mniSvnelobaze
12. aanalizebs adamianis uflebebis safuZvlebs da maTi ganviTarebis istoriul pirobebs
13. axasiaTebs sazogadoebaSi mSvidobiani TanaarsebobisTvis saWiro pirobebs
14. Seiswavlis xelovnebisa da ganaTlebis ganviTarebis safuZvlebs
15. ikvlevs sazogadoebis ganviTarebis kulturul safuZvlebs
Sedegebi da indikatorebidro da sivrce
ist. geo. VIII 1. aanalizebs rukebs da sxva geografiul saSualebebs (fotoebi, grafikebi, cxrilebi, diagramebi); adgens martiv rukebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� ganmartavs fotoebis, grafikebis, cxrilebis, diagramebis da rukebis saxiT warmodgenil istoriul da geografiul informacias;
•� legendis saSualebiT kiTxulobs rukebis Sinaarss da masze mocemul informacias gamoxatavs sxvadasxva formiT (mag.: werilobiT an cxrilis saxiT);
•� saerTaSoriso simbolikis gamoyenebiT qmnis legendas da xatavs mSobliuri mxaris martiv rukas;
11�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
•� adgens wina epoqis lokaluri garemos (mcire dasaxlebuli punqti: sofeli, ubani da a.S.) mentalur gegmas da adarebs amave adgilis Tanamedrove gegmas; msjelobs, Tu ra cvlilebebi ganicada garemom am or epoqas Soris;
•� mosaxleobis aRwerebis masalebze dayrdnobiT adgens sxvadasxva tipis grafikebs da diagramebs;
•� moipovebs informacias (istoriuli rukebis, saxelmZRvanelosa da damatebiTi literaturis saSualebiT) sxvadasxva cnobili migraciuli nakadebis Sesaxeb da klasSi jgufuri muSaobisas konturul rukaze aRniSnavs am migraciebis marSrutebs;
•� moipovebs informacias (saxelmZRvanelosa da damatebiTi literaturis saSualebiT) didi mogzaurebis Sesaxeb da konturul rukaze aRniSnavs am mogzaurobebis marSruts;
•� Tanamedrove da warsuli epoqis rukebis Sedarebis safuZvelze adgens im qveynebis sias, romlebic ar arian aRniSnuli warsuli epoqis rukaze (mag. Tanamedrove da XV saukunis pirveli naxevris rukebs);
•� konturul rukaze daaqvs is saxmeleTo da sazRvao marSrutebi, romlebiTac saqarTvelo ukavSirdeba mezobel saxelmwifoebs.
ist. geo. VIII 2. geografiuli saSualebebis gamoyenebiT Seiswavlis teritoriebis mdebareobas.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� sakoordinato badis gamoyenebiT gansazRvravs sxvadasxva adgilis mdebareobas, maT Soris manZilebsa da mimarTulebebs (msoflios mniSvnelovani qveynebi da dedaqalaqebi, saqarTvelos regionebi da administraciuli centrebi);
•� jgufuri muSaobisas TiToeuli jgufi irCevs mkveTrad gansxvavebuli geografiuli mdebareobis qveyanas eqspediciis Casatareblad da klasi winaSi warmoadgens misi ganxorcielebisaTvis martiv gegmas (mizani, marSruti, dro, gadaadgilebis saSualeba, arCeuli marSrutis upiratesoba sxvebTan SedarebiT, wasaRebi nivTebis sia da a.S.);
•� moswavle iyenebs Sesabamis Tematur rukebs da aanalizebs evropaazias Soris sazRvris gatarebis problemurobas (ganixilavs da ganazogadebs sazRvris gatarebis alternatiul variantebs, asabuTebs misTvis misaRebi variantis), marTebulebas da daaqvs igi konturul rukaze;
•� politikuri da fizikuri rukebis gamoyenebiT ajgufebs qveynebs mdebareobis mixedviT; saubrobs kavkasiis da masSi Semavali qveynebis mdebareobaze.
garemo da ekonomika
ist. geo. VIII 3. Seiswavlis mosaxleobis demografiul maxasiaTeblebs,VIII 3. Seiswavlis mosaxleobis demografiul maxasiaTeblebs, gansaxlebis Taviseburebebs, migraciul procesebs da ukavSirebs maT ekonomikur ganviTarebas.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� statistikur monacemebze dayrdnobiT msjelobs msoflio mosaxleobis dinamikis Sesaxeb da xsnis cvlilebis mizezebs;
11�
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
•� axasiaTebs ZiriTad demografiul maCveneblebs (Sobadoba, mokvdaoba, bunebrivi mateba), sqesobrivasakobriv struqturas da msoflioSi gavrcelebul aRwarmoebis tipebs; kiTxulobs Sesabamis grafikebs da diagramebs;
•� adgens kavSirs konkretuli ekonomikuri urTierTobebis tipis ganviTarebasa da demografiul cvlilebebs Soris (mag. Zv. w. IVI aTaswleulebSi evraziasa da afrikaSi miwaTmoqmedebis ganviTarebasa da msoflio mosaxleobis zrdas Soris).
•� Sesabamisi Tematuri rukis gamoyenebiT aanalizebs mosaxleobis simWidroves msoflios sxvadasxva regionebSi; gamoyofs yvelaze mWidrod da yvelaze meCxrad dasaxlebul regionebs da cxrilSi ajgufebs maT;
•� ganasxvavebs migraciis tipebs (gare, Sida, qanqarisebri da sxva) mimarTulebisa da drois mixedviT; msjelobs adamianis migraciis SesaZlo mizezebze da mohyavs Sesabamisi magaliTebi; varaudobs migraciis SesaZlo Sedegebze individisa (romelic CarTulia am procesSi) da qveynebisaTvis (saidan da saiT aris mimarTuli konkretuli migracia);
•� wers Temas, romelSic aRwers ucxo qveyanaSi axalmosaxleTa gadasaxlebis mizezebs (nebayoflobiTi da iZulebiTi _ monobidan trefikingamde), maT mogzaurobas da axal dasaxlebaSi maT yoveldRiur yofas.
ist. geo. VIII 4. axasiaTebs urbanizaciis process.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� adarebs sasoflo da saqalaqo dasaxlebebis fotoebs; ganmasxvavebel niSnebs upirispirebs sakuTar dasaxlebul punqts;
•� agrovebs informacias (literatura, fotoebi, rukebi) da aRwers Tanamedrove qalaqs (aglomeracia, megapolisi, konurbacia); misTvis damaxasiaTebel niSnebs warmoadgens sqemis saxiT;
•� ecnoba saqarTveloSi da sxva qveynebSi dasaxlebuli punqtebis statusis miniWebis kriteriumebs, pirobiTi niSnebis daxmarebiT rukaze aRniSnavs SerCeuli qveynebis sxvadasxva dasaxlebis xalxmravlobas da funqciebs;
•� interesis mixedviT agrovebs informacias (gegma, ruka, fotosuraTi, statistikuri informacia da sxva) kontinentebis udides qalaqebze da adarebs maT sxvadasxva niSnis mixedviT (dagegmareba, funqcionaluri raionireba, infrastruqtura, mosaxleoba da sxva). Sedegebs warmoadgens misTvis sasurveli formiT (cxrili, sqema, Canaxati, Tema da sxva);
•� individualurad an jgufuri muSaobisas cxrilis saSualebiT ajgufebs sxvadasxva epoqebSi saqarTvelosa da dasavleT evropaSi soflis mosaxleobis qalaqSi gadasaxlebis mizezebsa da Sedegebs (mag.: XIX saukunis meore naxevris saqarTvelo, XVIIXVIII saukunis dasavleT evropa).
ist. geo. VIII 5. msjelobs komunikaciebis ganviTarebaze uZvelesi droidan dRemde.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� irCevs erTerT did mogzaurs, ikvlevs mogzaurobis mizezebs da Sedegebs. misTvis sasurveli formiT Tanaklaselebs warudgens mopovebul informacias. klasSi muSaobisas adgenen drois skalas;
•� klasSi jgufuri muSaobisas adgens sxvadasxva tipis damwerlobis sias; saubrobs maT warmoSobasa da ganviTarebaze;
11�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
•� irCevs erTerT umniSvnelovanes savaWrosaxmeleTo gzas da werilobiT aRwers mogzaurTa sakomunikacio sirTuleebsa da am gzis socialurekonomikur mniSvnelobas;
•� asaxelebs satransporto saSualebebs; drois skalaze aRniSnavs im adamianebis saxelebsa da mSobliur qveynebs, romlebmac mniSvnelovani wvlili Seitanes transportis ganviTarebaSi;
•� drois skalaze aRniSnavs im teqnologiur aRmoCenebs, romlebmac xeli Seuwyes komunikaciebis ganviTarebas (mag.: beWdvis, kompiuteris da sxva);
•� asaxelebs misTvis cnobil sakomunikacio saSualebebs da msjelobs maTi gamoyenebis efeqtianobaze sxvadasxva daniSnulebiT an pirobebSi (mag.: informaciis gadacemis da tvirTis gadazidvis saSualebebi sxvadasxva epoqebSi);
•� msjelobs sxvadasxva tipis satransporto saSualebebis ganviTarebisa da gamoyenebis perspeqtivebze gansxvavebul bunebriv garemoSi; ecnoba mecnierebis miRwevebs ekologiurad usafrTxo Tanamedrove transportis SeqmnaSi.
ist. geo. VIII 6. ikvlevs vaWrobis rols ekonomikis ganviTarebaSi.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� irCevs erTerT mniSvnelovan savaWro centrs da msjelobs ekonomikis ganviTarebaSi mis saerTaSoriso da adgilobriv mniSvnelobaze; aRniSnavs mas konturul rukaze;
•� sakuTari dasaxlebis magaliTze asaxelebs im resursebs, saqonelsa Tu momsaxurebas, romelzedac moTxovnileba aris, magram srulad ver kmayofildeba; TanaklaselebTan erTad msjelobs mdgomareobis gamosworebis saSualebebze;
•� statistikuri masalis analizis safuZvelze ajgufebs sxvadasxva produqciis importior da eqsportior qveynebs;
•� ikvlevs sasursaTo maRaziis an sasoflosameurneo bazris asortiments, saqonels ajgufebs adgilze warmoebul da Semotanil produqciad; msjelobs saqarTvelos kvebis produqciaSi importis rolze da importiori qveynebi daaqvs konturul rukaze;
•� saqarTvelos an sxva qveynis istoriidan mohyavs magaliTebi, romelTa safuZvelze adarebs ganviTarebis sxvadasxva donis pirobebSi vaWrobis mniSvnelobaze iq mcxovrebi adamianebisTvis;
•� Tanaklaselebis jgufTan erTad Tavisi skolis an dasaxlebis moTxovnilebebis gaTvaliswinebiT irCevs kanoniT daSvebul saqonels an momsaxurebas, romlis warmoebasac Tavad SeZlebda sxvadasxva resursebis mcire danaxarjebiT; maTTan erTad adgens am saqonlis an momsaxurebis SeZenis msurvelTa raodenobas da SesaZlo fass.
saxelmwifo mmarTveloba da politika
ist. geo. VIII 7. Seiswavlis konfliqtebis mizezebs, ganviTarebasa da Sedegebs.s.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� klasSi jgufuri muSaobisas an individualurad cxrilis saSualebiT ajgufebs sxvadasxva omis (konfliqtis) dawyebis mizezebsa da sababs; mag.:
120
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
o m io m i m i z e z i s a b a b i
bizantiairanis omi VII saukunis dasawyisSi
bizantiis mimarT iranis teritoriuli pretenziebi
bizantiis imperatoris mavrikes mkvleloba 602 wels
didgoris brZola daviT IV aRmaSeneblis mier TurqselCukTa gandevna saqarTvelodan
Tbiliseli vaWrebis saCivari sulTanTan daviT aRmaSeneblis TviTnebobis Sesaxeb
I msoflio omiI msoflio omidapirispireba `antantasa~ da `samTa kavSirs~ Soris
mkvleloba saraevoSi
•�ikvlevs sxvadasxva periodSi saomari saSualebebis ganviTarebas da msjelobs, Tu ra gavlenas axdens es procesi omebis warmarTvaze;
•�klasSi jgufuri muSaobis dros adgens misTvis nacnobi omebis sias da ajgufebs maT masStaburobis mixedviT. mag;
Sinaomi lokaluri regionuli msoflio
bagrat IVsa da liparit baRuaSs Soris omi
omi Tamar mefesa da ruqnadins Soris
ocdaaT wliani omi evropaSi
I msoflio omi
•� irCevs erTerT brZolas (an saomar kampanias) da werilobiT msjelobs masSi mxedarTmTavris rolze;
•�klasSi jgufuri muSaobisas adarebs erTi da igive epoqis sxvadasxva qveynis saomar kulturas (damokidebuleba tyveTa, daWrilTa, daRuplTa mimarT);
•� CamoTvlis omis msxverplTa kategoriebs; Tanaklaselebis jgufTan erTad omis msxverplTa kategoriebs; Tanaklaselebis jgufTan erTadomis msxverplTa kategoriebs; Tanaklaselebis jgufTan erTad msxverplTa kategoriebs; Tanaklaselebis jgufTan erTadmsxverplTa kategoriebs; Tanaklaselebis jgufTan erTad kategoriebs; Tanaklaselebis jgufTan erTadkategoriebs; Tanaklaselebis jgufTan erTad; Tanaklaselebis jgufTan erTadTanaklaselebis jgufTan erTad jgufTan erTadjgufTan erTad erTaderTad ganixilavs erTerTi kategoriis uflebebis ganmsazRvrel normebs da maTi erTerTi kategoriis uflebebis ganmsazRvrel normebs da maTierTerTi kategoriis uflebebis ganmsazRvrel normebs da maTierTi kategoriis uflebebis ganmsazRvrel normebs da maTierTi kategoriis uflebebis ganmsazRvrel normebs da maTi kategoriis uflebebis ganmsazRvrel normebs da maTikategoriis uflebebis ganmsazRvrel normebs da maTi uflebebis ganmsazRvrel normebs da maTiuflebebis ganmsazRvrel normebs da maTi ganmsazRvrel normebs da maTiganmsazRvrel normebs da maTi normebs da maTinormebs da maTi da maTida maTi maTimaTi dacvis meqanizmebs; adarebs arCeuli kategoriisadmi mopyrobis konkretul meqanizmebs; adarebs arCeuli kategoriisadmi mopyrobis konkretulmeqanizmebs; adarebs arCeuli kategoriisadmi mopyrobis konkretul; adarebs arCeuli kategoriisadmi mopyrobis konkretuladarebs arCeuli kategoriisadmi mopyrobis konkretul arCeuli kategoriisadmi mopyrobis konkretularCeuli kategoriisadmi mopyrobis konkretul kategoriisadmi mopyrobis konkretulkategoriisadmi mopyrobis konkretul mopyrobis konkretulmopyrobis konkretul konkretulkonkretul magaliTebs saerTaSoriso humanitaruli samarTlis normebis SemuSavebamde saerTaSoriso humanitaruli samarTlis normebis SemuSavebamdesaerTaSoriso humanitaruli samarTlis normebis SemuSavebamde humanitaruli samarTlis normebis SemuSavebamdehumanitaruli samarTlis normebis SemuSavebamde samarTlis normebis SemuSavebamdesamarTlis normebis SemuSavebamde normebis SemuSavebamdenormebis SemuSavebamde SemuSavebamdeSemuSavebamde da Semdgom; Semdgom;Semdgom;;
•� saqarTvelos konturul rukaze aRniSnavs im teritoriul cvlilebebs, romlebic gamoiwvia ama Tu im omma (mag. ruseTTurqeTis 18281829 ww. omma);
•� cxrilis saSualebiT ajgufebs sxvadasxva konfliqtebsa (mag: glexTa ajanyeba, revolucia, omi) da maTTan dakavSirebul socialur cvlilebebs (mag: batonymobis gauqmeba, xelosanTa da vaWarTa organizaciebis momZlavreba, socialuri Tu rasobrivi diskriminaciis aRkveTa da a.S.); Tanaklaselebis jgufTan erTad gansazRvravs maT Soris mizezSedegobriv kavSirs.
•� TanaklaselebTan erTad moipovebs informacias bunebaSi omiT gamwveul cvlilebebze (wyali, haeri, niadagi, tye); cvlilebebis Sedegebs warmoadgens cxrilis an naxatis (plakatis) saxiT;
•� moipovebs informacias im teqnogenuri katastrofebis Sesaxeb, romlebic warmoiqmna saomari moqmedebebis arealSi (mag. a.S.S. _ erayis pirveli omiT gamowveuli ekologiuri katastrofa sparseTis yureSi) da msjelobs maT uaryofiT Sedegebze.
121
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
ist. geo. VIII 8. axasiaTebs samxreT kavkasias msoflio regionebis gamoyofis principze dayrdnobiT.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� iyenebs rukas da gansazRvravs fizikuri, istoriulkulturuli, ekonomikuri da politikuri niSniT msoflioSi regionebis gamoyofis Taviseburebebs;
•� iyenebs saswavlo rukas da gansazRvravs strategiuli resursebiT (mag.: saTbobenergetikuli) mdidar regionebs; avsebs Sesabamis konturul rukas;
•� iyenebs rukas da axasiaTebs Savi da kaspiis zRvebis fizikur geografiul maxasiaTeblebs, mniSvnelovan resursebs (mineraluri, biologiuri, rekreaciuli) da garemosdacviT problemebs; gamoTqvams mosazrebebs maT rolsa da perspeqtivebze;
•� iyenebs Sesabamis Tematur rukebs, statistikur informacias da msjelobs kavkasiis mosaxleobis rig maxasiaTeblebze (mag.: demografiuli, eTnikuri, religiuri mravalferovneba); avsebs Sesabamis konturul rukebs;
•� rukasa da teqstSi moZiebuli informaciis gamoyenebiT aRwers kavkasiisaTvis damaxasiaTebel mniSvnelovan resursebs (navTobi, gazi, mineraluri wylebi da sxva), bunebriv Taviseburebebs; akavSirebs mosaxleobis tradiciul sameurneo saqmianobasTan (mag.: zonaluroba da soflis meurneobis specializacia);
•� agrovebs informacias, msjelobs kavkasiis bunebrivkatastroful movlenebze (miwisZvra, mewyeri, Rvarcofi da sxva), garemosdacviT problemebze da maTi gadaWris SesaZlo gzebze;
•� kavkasiis regions adarebs msoflios sxva regions TvalsaCino niSnebis mixedviT (mdebareobis, bunebrivi pirobebis, mosaxleobis da sxva); msgavsebagansxvavebebs gamosaxavs misTvis misaRebi formiT;
•� kavkasiis konturul rukaze aRniSnavs mniSvnelovan qalaqebs da msjelobs maTi daarsebis mizezebze;
•� adgens didi saxelmwifoebis sias, romlebic cdilobdnen gabatonebas an gabatondnen samxreT kavkasiaSi sxvadasxva istoriul epoqebSi da adarebs maTi batonobis Sedegebs.
ist. geo. VIII 9. msjelobs saxelmwifoSi mmarTvelobis formisa da politkuri reJimis urTierTkavSiris Sesaxeb.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� CamoTvlis sxvadasxva saxis (demokratiuli, avtoritaruli, totalitaruli Tu sxva) saxelmwifoebs; adarebs erTmaneTs sxvadasxva politikur reJims da irCevs, misi azriT saqarTvelosTvis efeqturs;
•� CamoTvlis im sazogadoebriv interesebs, romelTa ugulvebelyofa saxelmwifo mmarTvelobas ar SeuZlia, Tavis mosazrebas asabuTebs magaliTebiT istoriidan;
•� saqarTvelos konstituciaSi moiZiebs da aanalizebs im debulebebs, romlebic dakavSirebulia demokratiis uzrunvelyofasTan (mag: xelisuflebis ganawileba da arCeviToba, mravalpartiuloba, adamianis politikuri uflebebi da a.S.); gamoTqvams sakuTar mosazrebas demokratiis gasaZliereblad mimarTuli cvlilebebis Sesaxeb.
122
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
ist. geo. VIII 10. ikvlevs saerTaSoriso organizaciebis mniSvnelobas.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� gamoTqvams sakuTar mosazrebas saerTaSoriso organizaciebis (mag.: gaero, nato, evrokavSiri, evrosabWo) warmoqmnis da ganviTarebis Sesaxeb, ajgufebs maT saqmianobis mixedviT (samxedropolitikuri, ekonomikuri, garemosdacviTi, sportuli da sxva);
•� agrovebs informacias da msjelobs saqarTvelosa da kavkasiisTvis mniSvnelovani saerTaSoriso organizaciebis saqmianobis Sesaxeb; gansazRvravs maT rols qveynebis integraciis sakiTxSi;
ist. geo. VIII 11. msjelobs saxelmwifosTvis kanonis uzenaesobis mniSvnelobaze.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� msjelobs kanonis uzenaesobis mniSvnelobaze TiToeuli moqalaqis interesebisTvis (mag: wesrigi, patiosani urTierToba, adamianis uflebaTa dacva, samarTlianoba da sxva) da mohyavs Sesabamisi magaliTebi sakuTari dakvirvebebidan da istoriidan;
•� msjelobs saxelmwifosaTvis konstituciis arsebobis mniSvnelobasa da misi damaxasiaTebeli niSnebis Sesaxeb;
•� TanaklaselTa jgufTan erTad adgens sakiTxTa sias, romlebic, maTi azriT unda aisaxos qveynis ZiriTad kanonSi, jgufis azrs acnobs sxva jgufebs, ismens maTi warmomadgenlis prezentacias, monawileobs kamaTSi da saerTo gadawyvetilebis miRebaSi.
adamiani da sazogadoeba
ist. geo. VIII 12. aanalizebs adamianis uflebebis safuZvlebs da maTi ganviTarebis istoriul pirobebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� sakuTari uflebebidan gamoyofs Tandayolil da SeZenil uflebebs; asaxelebs im Rirebulebebs, romlebic daedo safuZvlad aRniSnul uflebebs;
•� TanaklaselTa jgufTan erTad irCevs romelime istoriul epoqasa da saxelmwifos, romlis magaliTze aRwers yvelaze uuflebo adamianis mdgomareobas; asaxelebs im Rirebulebebs (mag: Rirseba, Tanasworoba, Tavisufleba....), romelTa ugulvebelyofac xdeboda aRweril SemTxvevaSi da uflebebs, romlebic am adamians mainc hqonda;
•� sxvadasxva sagnidan miRebuli codnis safuZvelze adarebs adamianis uflebaTa sxvadasxva kategorias (mag: piradi, politikuri, ekonomikuri da a.S.) da msjelobs msgavsebasa Tu gansxvavebaze; aanalizebs adamianis uflebaTa ganviTarebis process (winapirobebs, moTxovnebsa da Sedegebs.);
•� monawileobs saklaso diskusiaSi da pasuxobs Semdeg SekiTxvebs: ra aris Tavisufleba? var Tu ara me Tavisufali? yvela adamiani Tavisufalia dRes msoflioSi?
12�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
ist. geo. VIII 13. axasiaTebs sazogadoebaSi mSvidobiani TanaarsebobisTvis saWiro pirobebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� ixsenebs SemTxvevas, rodesac man an misma nacnobma Seasrula mediatoris (Suamavlis/momrigebelis) roli konfliqtur situaciaSi; TanaklaselebTa erTad gaiTamaSebs am situacias da afasebs Seqmnil viTarebas (mag: garemoebebi, safrTxeebi, mxareTa SesaZleblobebi da miznebi da a.S.) da mediatoris saqciels (mag: motivacia, Tvisebebi, codna, moqmedebebi da a.S.);
•� mohyavs magaliTebi saqarTvelosa Tu sxva qveynebis istoriidan, an mxatvruli literaturidan, rodesac konfliqturi situaciis gadasaWrelad ar iyo gamoyenebuli Zala;
•� CamoTvlis protestis gamoxatvis mSvidobian formebs; asaxelebs magaliTebs saqarTvelosa Tu sxva qveynebis istoriidan da konkretul SemTxvevaSi afasebs protestis Sedegebs;
•� CamoTvlis im Rirebulebebs, romelTa pativiscema aucilebelia adamianTa mSvidobiani TanaarsebobisaTvis; dasabuTebisas iyenebs adamianebis mSvidobiani Tanacxovrebis (mag: gansxvavebuli rasis, erovnebis an sarwmunoebis) misTvis cnobil magaliTebs.
kultura da religia
ist. geo. VIII 14. Seiswavlis xelovnebisa da ganaTlebis ganviTarebis safuZvlebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� qmnis sakuTar simbolikas da konturul rukaze aRniSnavs saqarTvelos bunebriv da xuroTmoZRvrebis (sxvadasxva epoqis) Zeglebs;
•� ilustraciebis gamoyenebiT cxrilSi ajgufebs da ganasxvavebs sxvadasxva stiliT nageb arqiteqturis Zeglebs;
•� aRwers mSobliur kuTxeSi mdebare bunebriv an/da xuroTmoZRvrul Zegls (Zeglebs) da moipovebs maTze informacias (legenda, Tqmuleba da a.S.);
•� maswavleblis daxmarebiT TanaklaselebTan erTad dgams istoriuli xasiaTis speqtakls da msjelobs masSi gadmocemuli faqtebis Sesaxeb;
•� ecnoba UNESCO-s bunebrivi da kulturuli Zeglebis nusxaSi Setanil kavkasiaSi arsebul dacul obieqtebs da gamoTqvams mosazrebas, ra obieqtebs daumatebda am nusxas da ratom;
•� axasiaTebs saganmanaTleblo dawesebulebebis ganawilebas saqarTvelos regionebis mixedviT; msjelobs maT rolze mxaris ganviTarebaSi;
•� konturul rukaze aRniSnavs misTvis cnobil Zveli msoflios, Sua saukuneebisa da Tanamedrove qarTul da ucxour saganmanaTleblo centrebs;
•� erTmaneTs adarebs, Tu rogor swavlobdnen bavSvebi gansxvavebul epoqebsa da qveynebSi (mag: aTensa da spartaSi);
•� axasiaTebs erTerTi epoqis sauniversiteto sistemas (mag. Sua saukuneebis evropis universitetis struqtura, leqtortTa da studentTa yofa, saganTa nusxa da sxva);
•� msjelobs ganaTlebis miRebis uTanabrobaze sxvadasxva epoqebsa da qveynebSi; miuTiTebs am uTanabrobis mizezebs;
•� wers Temas gogonebisa da biWebis ganaTlebis miRebis uTanabrobaze sxvadasxva epoqebsa da qveynebSi.
12�
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
ist. geo. VIII 15. ikvlevs sazogadoebis ganviTarebis kulturul safuZvlebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� klasSi jgufuri an individualurad muSaobisas ajgufebs kavkasiis xalxebis yofasa da adaTwesebSi arsebul msgavsebebsa da gansxvavebebs (mag.: qarTvelebis da CrdiloeT kavkasieli xalxebis, qarTvelebis da somxebis da a. S.);
•� misTvis nacnobi socialuri garemos magaliTze (mag: ojaxi, samezoblo, klasi, megobrebi, dasaxleba da a.S.) gamoyofs im faqtorebs (mag: saerTo zneobrivi Rirebulebebi, garemoebebi da a.S.), romlebic maT erTmaneTze damokidebuls xdis; mohyavs magaliTebi mxatvruli literaturidan da istoriuli wyaroebidan;
•� ecnoba sxvadasxva kulturaSi damkvidrebul etiketis normebs da TanaklaselTa jgufTan erTad irCevs yvelaze misaRebs da jgufis wevrebTan erTad gaiTamaSebs konkretul situacias am normebis warmosadgenad;
•� adarebs sxvadasxva religiuri normebisa da kanonmdeblobis gavlenas sazogadoebis ganviTarebaze (mag: irani – islami);
•� CamoTvlis sazogadoebaSi moqmed "dauwerel kanonebsa" da wesebs; moiZiebs msgavs normebs mezobeli xalxebis kulturaSi; adarebs erTmaneTs da afasebs, ramdenad misaRebia isini misTvis;
•� piradi gamocdilebis safuZvelze gamoTqvams sakuTar mosazrebas kulturulobis damaxasiaTebeli niSnebis Sesaxeb; ismens Tanaklaselebis mosazrebebs da ganxilvis Sedegad, maTTan erTad, ayalibebs kulturuli adamianisa da sazogadoebis portrets;
•� TanaklaselebTan erTad SeimuSavebs klasSi samarTliani urTierTobebis/qcevis wesebs da icavs maT.
•� maswavleblis daxmarebiT TanaklaselebTan erTad gegmavs da axorcielebs Tavis mSobliur kuTxeSi martiv eTnografiul eqspedicias bunebrivi pirobebisa da adgilobrivi mosaxleobis cxovrebis TaviseburebaTa (mag: rewva, xalxuri Semoqmedeba, TamaSobebi) Sesaswavlad;
•� TanaklaselebTan erTad irCevs sportis erTerT gavrcelebul (msoflioSi an regionSi) saxeobas da ganixilavs misi ganviTarebis pirobebs (mag: warmoSoba, gavrcelebis dinamika, efeqtianoba da a.S.); konturul rukaze aRniSnavs sportis am saxeobis istoriul ganviTarebas da jgufSi ganxilvis SedegebTan erTad acnobs Tanaklaselebs;
•� msjelobs saerTaSoriso sportuli organizaciebisa da moZraobebis mniSvnelobaze sazogadoebisTvis; adarebs sportis saerTaSoriso da erovnul saxeobebs maTi popularobis mizezebis mixedviT.
rekomendebuli Sinaarsi1. regionalizmiregionalizmi
a. mdidari da Raribi qveynebi b. kavkasia _ mdebareoba, Savi da kaspiis zRvebi, bunebrivi pirobebi,
mosaxleoba da meurneobag. kavkasia da sxva regioni ( mag.: balkaneTi )
d. saerTaSoriso organizaciebi
2. konfliqtebi da maTi mogvarebakonfliqtebi da maTi mogvareba
a. konfliqtebis mizezebib. omebis warmoeba da xasiaTi; omebi da sabrZolo iaraRi uZvelesi
droidan dRemdeg. terorizmi
12�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
d. konfliqtebis mogvarebae. konfliqtebis politikuri (sazRvrebis cvlileba), ekonomikuri
(omis Semdgomi gaWirveba), demografiuli (msxverpli) da ekologiuri Sedegebi
3. komunikacia, vaWroba, mogzauroba, migracia a. k����ika�i��is �a��i�a���ak����ika�i��is �a��i�a���a
•� damwerlobis warmoSoba da misi tipebi (ieroglifuri, lursmuli, anbanuri)•� damwerloba saqarTveloSi•� wignis beWdva msofliosa da saqarTveloSi•� satransporto komunikaciebis ganviTareba uZvelesi droidan dRemde (saxmeleTo,
wylis da sahaero)•� berZnuli kolonizaciidan trasekamde•� sainformacio teqnologiebi (fosta, telegrafi, masmedia, interneti)
b. vaWroba
•� naturaluri gacvla•� vaWroba saqarTvelosa da msoflioSi uZvelesi droidan dRemde•� kolxuri TeTridan laramde•� Sida da gare vaWroba
g. mogzauroba da didi geografiuli aRmoCenebi
•� Zveli samyaros mogzaurebi•� didi gegrafiuli aRmoCenebi•� mogzauroba dRes (turizmis nairsaxeobani)
4. mosaxleoba, gansaxleba, migracia, urbanizacia
•� mosaxleobis teritoriuli ganawileba da simWidrove•� mosaxleobis demografiuli maxasiaTeblebi (Sobadoba, mokvdaoba, bunebrivi
mateba, sqesobrivasakobrivi struqtura, aRwarmoebis tipebi)•� migraciis cneba, gamomwvevi mizezebi da faqtorebi•� xalxTa didi gadasaxlebebi Zvel aRmosavleTSi, antikur samyaroSi, Sua
saukuneebis evropasa da amerikaSi•� migraciuli procesebi saqarTveloSi uZvelesi droidan dRemde•� urbanizacia
5. xelovneba
a. mxatvroba, qandakeba, literatura, musika, Teatri da kino saqarTvelosa da
msoflioSi uZvelesi droidan dRemdeb. arqiteqtura; geografiuli faqtorebis gavlenag. msoflios kulturuli da bunebrivi memkvidreobis dacva. _ iunesko
6. ganaTleba
a. saganmanaTleblo centrebi saqarTvelosa da msoflioSi. uZvelesi droidan dRemde
b. ganaTlebis mniSvneloba dRes
12�
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
istoris SesavaliX klasi
Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
ist. X mimarTulebebi
istoriuli interpretacia da kvleva komunikacia
1. moswavle aanalizebs da afasebs erTi damoswavle aanalizebs da afasebs erTi da aanalizebs da afasebs erTi daaanalizebs da afasebs erTi da da afasebs erTi dada afasebs erTi da afasebs erTi daafasebs erTi da erTi daerTi da dada imave istoriuli movlenis gansxvavebul istoriuli movlenis gansxvavebulistoriuli movlenis gansxvavebul movlenis gansxvavebulmovlenis gansxvavebul gansxvavebulgansxvavebul interpretaciebs..
2. moswavle aanalizebs pirvelad da meorad wyaroebs.
3. moswavle gegmavs da atarebs istoriul kvlevas.
4. moswavle wers istoriul Temas.
Sedegebi da indikatorebi
istoriuli interpretacia da kvleva
ist. X 1. aanalizebs da afasebs erTi da imave istoriuli movlenis gansxvavebul interpretaciebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� adarebs or wyaros, romlebic konkretul istoriul movlenaze (pirovnebaze) gvawvdis gansxvavebul informacias (an gvaZlevs erTi da imave istoriuli movlenis an pirovnebis gansxvavebul Sefasebas); msjelobs im faqtorebze, romlebmac ganapiroba konkretuli movlenis gansxvavebuli interpretaciebis arseboba (mag.: istoriuli wyaros Seqmnis epoqa da garemo, avtoris erovneba, misi politikuri Tu religiuri orientacia, socialuri statusi da sxv.);
•� adarebs konkretul istoriul movlenaze (pirovnebaze) arsebul ori (an sami) istorikosis gansxvavebul Tvalsazriss, afasebs mas da ayalibebs sakuTar Sexedulebas am istoriuli movlenis (pirovnebis) Sesaxeb;
•� msjelobs sxvadasxva istoriuli interpretaciis hipoTetur xasiaTze da acnobierebs, rom nebismieri interpretacia SeiZleba gadafasdes axali istoriuli masalis moZiebis (gamoqveynebis) SemTxvevaSi;
•� asxvavebs istoriul faqts istoriuli interpretaciisagan; msjelobs, ramdenad aris dakavSirebuli isini erTmaneTTan (mag. mematianeebi Tavad arCeven faqtebs, romlebsac isini utoveben momaval Taobebs, amitomac matiane ar aris mxolod istoriuli faqtebis Semcveli dokumenti, igi amavdroulad aris interpretaciac _ Cvenamde moRweuli istoriuli faqtebi gvamcnobs mematianeTa Sefasebas maTi mniSvnelobis Sesaxeb);
•� asxvavebs istoriul faqtebis analizze dafuZnebul hipoTezas da istorikosis mier gamoTqmul mosazrebas (varauds), romelic ar eyrdnoba istoriul faqtebs; gamoTqvams mosazrebas (varauds) da wyaroebis Seswavlis safuZvelze amowmebs mis siswores.
12�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
ist. X 2. aanalizebs pirvelad da meorad wyaroebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� gamoTqvams sakuTar mosazrebas istoriuli wyaros avtoris Sesaxeb da kritikulad afasebs, Tu ramdenad sandoa igi (mag.: ikvlevs iyo Tu ara avtori movlenis TviTmxilveli, Tu sargeblobda sxvaTa informaciiT; moqmedebda Tu ara cenzura wyaros avtorze);
•� gamoTqvams sakuTar mosazrebas istoriuli dokumentis Seqmnis TariRis da adgilis Sesaxeb; wyaros Sefasebisas mxedvelobaSi iRebs, Tu ramdenad aris daSorebuli igi droisa da adgilis TvalsazrisiT masSi gadmocemuli istoriuli movlenisgan;
•� istoriuli wyarodan zusti Sinaarsis gamotanis mizniT adgens istoriuli movlenis monawileebs, misi ganviTarebis adgilsa da dros, gamomwvev faqtorebsa da Sedegebs;
•� adgens istoriuli wyaros mTavar sakiTxs; •� adgens istoriuli wyaros Seqmnis mizans _ avtoris motivacias (mag.:
mxedvelobaSi iRebs wyaros avtoris pirad urTierTobas istoriuli pirTan; mis damokidebulebas ucxoelTa mimarT; misi epoqis sazogadoebriv garemos, faseulobebsa da mentalitets);
•� ganasxvavebs informacias, romlis mowodeba aris wyaros avtoris mizani, wyaroSi arsebuli yvela sxva informaciisagan (mag. iakob xucesis "SuSanikis wamebaSi" avtoris mizania qristianobisaTvis Tavdadebuli dedoflis cxovrebis aRwera, magram amave dros am nawarmoebSi Cven movipovebT cnobebs V saukunis II naxevris qarTlis politikuri, socialuri da kulturuli viTarebis Sesaxeb);
•� wyaroebze muSaobisas mxedvelobaSi iRebs istoriuli movlenis monawileebis gansxvavebul faseulobebs, interesebs, Sexedulebebs, motivebsa da sxva adamianur mxareebs;
•� istoriul wyaroebze muSaobisas adgens mizezSedegobriv kavSirebs; msjelobs pirovnebis rolze istoriaSi, ideebis gavlenasa da SemTxveviTobis faqtorze;
•� istoriuli wyarodan gamotanil informacias ajgufebs sazogadoebrivi cxovrebis sxvadasxva sferos (politika, ekonomika, kultura, religia, socialuri urTierTobebi) mixedviT;
•� kiTxulobs istoriul rukas istoriuli movlenis ganviTarebis adgilze geografiuli informaciis mopovebis mizniT;
•� ganicdis istoriul epoqas: a) wyaroebis Seswavlis safuZvelze ayalibebs im epoqaSi arsebul faseulobebs, Sexedulebebsa da SesaZleblobebs; aRwers, Tu rogor aRiqvamdnen im periodis adamianebi TavianT epoqas b) cdilobs Tavidan aicilos warsuli epoqis Sefaseba mxolod dRevandeli gadasaxedidan.
ist. X 3. gegmavs da atarebs istoriul kvlevas.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� damoukideblad an maswavleblis daxmarebiT irCevs sakvlevad misTvis saintereso istoriul sakiTxs (moswavlis arCevani SeiZleba ganapirobos istoriuli naSromis, istoriul Tematikaze Seqmnili mxatvruli literaturis, kinofilmebis, arqiteqturuli Zeglebis, samuzeumo eqspoziciebis gacnobam an romelime Tanamedrove politikuri movleniT dainteresebam);
•� momavali gamokvlevis Temis dakonkretebis mizniT arCeul istoriul sakiTxze ecnoba erT an or zogadi xasiaTis statias (mag.: statia qarTul sabWoTa enciklopediaSi);
12�
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
•� gansazRvravs, Tu ra tipis kvlevis Catarebas apirebs: daeyrdnoba misi gamokvleva mxolod meorad wyaroebs, Tu mas dasWirdeba rogorc pirveladi, aseve meoradi wyaroebis gamoyeneba;
•� adgens `samuSao~ bibliografias (mag.: a) enciklopediis statiis bolos miTiTebuli wignebis mixedviT; b) maswavleblis mier dasaxelebuli wignis sqolioebSi an gamoyenebul literaturis siaSi moiZiebs da SearCevs or an sam gamokvlevas);
•� moswavle biblioTekaSi katalogis saSualebiT moiZiebs saWiro literaturas;•� drois mokle monakveTSi gansazRvravs, gamoadgeba Tu ara esa Tu is wigni an statia
momavali kvlevisaTvis (mag. wignis Sesavlis, winasityvaobis, sarCevis Tavebisa da qveTavebis, statiis SesavalSi avtoris hipoTezis gacnobis saSualebiT);
•� kvlevis interesebidan gamomdinare, maswavleblis daxmarebiT moiZiebs, ecnoba da afasebs pirvelad wyaroebs;
•� saWiroebis SemTxvevaSi moiZiebs da iyenebs informacias vizualuri, literaturuli da musikaluri wyaroebidan (fotoebi, naxatebi, freskebi, arqiteqturuli nagebobebi, romanebi, poeturi da dramaturgiuli nawarmoebebi, folkloruli, popularuli Tu klasikuri musika);
•� kvlevis procesSi iyenebs sxvadasxva tipis diagramebs istoriuli wyarodan mopovebuli informaciis ganmartebisa Tu ilustraciis mizniT;
•� kvlevis Sedegebs regularulad acnobs maswavlebels da iTvaliswinebs mis SeniSvnebs;
•� maswavleblis daxmarebiT irCevs saxviTi xelovnebis nawarmoebs, vizualurad swavlobs mas da wers mokle Temas, romelSic gadmogvcems, Tu ras gveubneba nawarmoebi Tavisi epoqis Sesaxeb da ratom fiqrobs igi ase.
komunikacia
ist. X 4. wers istoriul Temas.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� istoriuli Temis daweris mizniT irCevs misTvis saintereso sakiTxs da TandaTan akonkretebs mas. mag.:
istoriuli sakiTxi
SedarebiT viwro istoriuli sakiTxebi
SedarebiT viwro istoriuli sakiTxebi
SedarebiT viwro istoriuli sakiTxebi
romis imperia •� romis arqiteqtura•� religia
winaqristianul romSi
•� iulius keisari•� imperatori
klaudiusi
•� pirveli triumvirati
•� galiis omebi•� samoqalaqo omebi•� iulius keisari
_ diqtatori
•� britaneTis dapyroba
•� arCeul sakiTxze winaswari kvlevis Catarebis Semdeg gansazRvravs Temis mTavar ideas _ Teziss da ayalibebs mas winadadebis saxiT.9
� sasurvelia Tezisis gansazRvra da winadadebad Camoyalibeba kvlevis adreul etapze, e.w. `samuSao~ Tezisis gansazRvra; samuSao Tezisi SeiZleba kvlevis Semdegom etapze daixvewos.
12�
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
•� gansazRvravs Temis daweris mizans, rac gulisxmobs, ra daniSnuleba aqvs Temas _ mkiTxvelis informireba istoriul sakiTxTan dakavSirebiT (anu istoriuli sakiTxis ganmarteba, axsna), Tu mkiTxvelis darwmuneba istoriuli problemis sakuTari xedvis (argumentis) sisworeSi;
•� weris procesSi iTvaliswinebs sakuTar tendenciurobas; •� gansazRvravs, Tu vin iqneba mis mier dawerili Temis mkiTxveli (mag.:
Tanaklaselebi, maswavlebeli Tu olimpiadis Jiuri); am mizniT pasuxobs Semdeg SekiTxvebs: ra icis winaswar momavalma mkiTxvelma TemaSi ganxiluli istoriuli sakiTxis Sesaxeb? ra codna unda misces mkiTxvels Cemma Temam? ra minda, rom mkiTxvelma dainaxos axleburad? rogor unda avago Tema, rom Cemi ideebi gasagebi gaxdes konkretuli mkiTxvelisTvis?
•� adgens Temis daweris gegmas, rac gulisxmobs: a) gegmis Sedgenis dros ufro mniSvnelovani ideebis erT jgufSi ganTavsebas, SedarebiT naklebad mniSvnelovnisas ki _ meoreSi da a.S.; b) Semdegi tipis sqemis Sedgenas:
Temis Tezisi (winadadebis saxiT) mag. 192021 wlebSi amierkavkasiis qveynebis damoukideblobis dakargva ganapiroba sagareo politikurma faqtorebma.
I. pirveli mTavari ideapirveli mTavari idea
a) pirvel mTavar ideasTanpirvel mTavar ideasTan dakavSirebuli pirveli damxmare idea
1. mizezi an magaliTi 2. mizezi an magaliTi
b) pirvel mTavar ideasTan dakavSirebuli meore damxmare idea
1. mizezi an magaliTi2. mizezi an magaliTi
mag. ruseTis revolucia
bolSevikebis xelisuflebaSi mosvla
II. meore mTavari ideapirveli msoflio omi da parizis samSvidobo konferencia
•� maswavlebels (xelmZRvanels, Tanaklaselebs) warudgens Temis Sav variants.10 •� istoriuli Temis weris procesSi gansazRvravs enis formalurobis dones;11
Tavs aridebas profesiuli Jargonebis uadgilod gamoyenebasa da kliSeebis xmarebas, iRebs gadawyvetilebas imis Taobaze, Tu ramdenad xatovani unda iyos ena;
•� citatis motanisas, parafrazirebisas an sxvisi mosazrebis gamoyenebisas aucileblad uTiTebs wyaros;
10 Temas unda hqondes Semdegi struqtura: Sesavali _ Temis mTavari problemis mokle mimoxilva da am problemisadmi sakuTari poziciis gamoxatva Tezisis saxiT; ZiriTad nawili _ sakuTari poziciis asaxsnelad an dasamtkiceblad argumentebisa da magaliTebis moyvana; daskvna – Temis ZiriTad nawilSi gamoTqmuli argumentebisa da mosazrebebis Sejameba.
11 enis formalurobis done ganisazRvrba imis mixedviT, Tu ra tipis mkiTxvelisaTvis (megobari, Tanaklaselebi, maswavlebeli, olimpiadis Jiuri) iwereba naSromi.
1�0
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
•� iyenebs da Tanmimdevrulad icavs miTiTebis stils;•� Temas daurTavs gamoyenebuli literaturis sias;•� axdens gverdebis danomvras;•� Savi variantis dasrulebidan garkveuli drois gasvlis Semdeg ubrundeba mas
gadamuSavebis mizniT: a) Temis xelmeored wakiTxvisas cdilobs Sexedos Tavis naSroms momavali mkiTxvelis TvaliT; b) xelmeored wakiTxvis dros amowmebs: ramdenad kargad aris agebuli naSromi, emTxveva Tu ara Savi varianti winaswar Sedgenil gegmas, kargad aris Sekruli Tema Tu ara, logikur kavSirSia Tu ara Temis yvela nawili TezisTan, aris Tu ara xarvezebi argumentis sxvadasxva nawils Soris, aqvs Tu ara adgili Sinaarsis an frazebis gameorebas;
•� meore (an mesame variantis) daweris Semdeg axdens Temis redaqtirebas;•� Temis saboloo variantis wardgenis win kidev erTxel kiTxulobs redaqtirebul
variants.
rekomendebuli Sinaarsi1. SesavaliSesavali•� ra aris istoria?•� istoriis damxmare disciplinebi•� istoriuli wyaroebis mokle mimoxilva: werilobiTi, nivTieri, eTnografiuli,
zepiri, lingvisturi, kino, foto, fonodokumentebi•� msofliosa da saqarTveloSi istoriuli azris ganviTarebis mokle mimoxilva
(Zveli samyarosa da Sua saukuneebis mematianeebi, axali epoqis istorikosebi, XIXXX saukuneebis istorikosebi).
2. rogor vimuSaoT wignze (sqolios, saZieblebis, sarCevis gamoyeneba)rogor vimuSaoT wignze (sqolios, saZieblebis, sarCevis gamoyeneba)3. rogor vimuSaoT arqivebSi, biblioTekebSi, muzeumebSirogor vimuSaoT arqivebSi, biblioTekebSi, muzeumebSi4. rogor ikvleven istorikosebi da rogor iwereba istoriuli Tema•� pirvelad da meorad wyaroebze muSaoba•� kvlevis dagegmva da organizeba•� istoriuli Temis dawera
1�1
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
geografiis mecnierebis Sesavali da geografiuli kvleva
X klasiSesavali:
aRniSnuli kursis mizania, gavacnoT moswavles geografiis mecnierebis safuZvlebi da kvlevis meTodebi. kursi agebulia imgvarad, rom moswavlem SeZlos, sakuTari interesebis da asakobrivi SesaZleblobebis Sesabamisad geografiuli sakiTxis damoukidebeli kvleva da sakuTari namuSevris prezentacia (auditoriis winaSe advilad aRsaqmeli formiT warmoCena). SeZlos momavalSi geografiuli codnisa da unarCvevebis gamoyeneba.
geografiis aRniSnul kursSi gamoiyofa ori ZiriTadi mimarTuleba: geografiuli kvleva da komunikacia;
mimarTulebebis daxasiaTeba:
1. geografiuli kvleva. am mimarTulebis mTavari mizania, mozardma gaacnobieros geografiisa da geografiuli codnis mniSvneloba adamianis saqmianobis sxvadsxva sferoebisaTvis. gaecnos geografiuli kvlevebis tradiciul (aRweriTi, SedarebiTgeografiuli, kartografiuli) da uaxles (maTematikuri, aerokosmosuri, geoinformaciuli) meTodebs. Seiswavlos geografiuli prognozirebis da modelirebis sakiTxebi. SeZlos Sesabamis problemasTan dakavSirebuli Teoriuli masalis da wyaroebis moZieba; savele pirobebSi informaciis Segroveba, masalis organizacia, analizi da geografiuli Temis struqturis SemuSaveba.
2. komunikacia. am mimarTulebis mizania moswavlem SeZlos rukebisa da sxva geografiuli saSualebebis analizi da maTi analogebis Seqmna; SeiZinos geografiuli kvlevis individualuri da jgufuri (samuSaos ganawileba, jgufuri ganxilva da sxv.) muSaobis unarCvevebi; individualuri muSaobis procesSi warmoqmnili problemebis dasaZlevad mimarTos sakiTxiT dainteresebul Tanatolebs; kvlevis procesSi daamyaros urTierTobebi im pirebTan da organizaciebTan, romelTaganac SesaZlebelia sasurveli informaciis miReba. SeZlos sxvadasxva tipis auditoriisTvis prezentaciis momzadeba.
1�2
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
geo. X mimarTuleba:
geografiuli kvleva komunikacia
1. gansazRvravs problemas, geografiuligansazRvravs problemas, geografiuli kvlevis mizans, misi gadaWris gzebs da mimarTulebas.
2. agrovebs geografiuli kvlevisTvis saWiro informacias.
3. geografiuli kvlevis gansaxorcieleblad aanalizebs da amuSavebs mopovebul informacias.
4. iyenebs rukebs da sxva geografiul saSualebebs informaciis mosaZieblad da sakuTari mosazrebebis gamosaxatavad.
5. avlens geografiuli kvlevis Sedegebis warmoCenisaTvis aucilebel unarCvevebs.
Sedegebi da indikatorebi
geografiuli kvleva
geo. X 1. gansazRvravs problemas, geografiuli kvlevis mizans, misi gadaWris gzebs da mimarTulebas.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� geografiuli kvlevisas gansazRvravs adgils, movlenebsa da procesebs Soris kavSirurTierTobebs (lokalur, regionalur da globalur doneze bunebriv pirobebs, resursebs, mosaxleobas, meurneobas da ekologiur viTarebas Soris mizezSedegobriv kavSirebs);
•� akvirdeba da swavlobs lokalur garemos, raTa gansazRvros aq arsebuli geografiuli problemebi;
•� svams SekiTxvebs (geografiul), afasebs movlenas, gamoTqvams varauds da jgufTan Sejerebis Sedegad gansazRvravs misTvis aqtualur problemas (mag.: teritoriis aTvisebis problema _ ratom icvleba teritoria, ra aris amis mizezi da Sedegi?);
•� ganixilavs dakvirvebis Sedegebs, msjelobs dasmuli problemis garSemo da gamoTqvams misi gadaWris savaraudo gzebs, gamoTqvams hipoTezebs, romelTagan sakvlevad irCevs saukeTesos;
•� SerCeuli hipoTezis safuZvelze gansazRvravs geografiuli kvlevis mimarTulebas da SeimuSavebs Temis struqturas.
geo. X 2. agrovebs geografiuli kvlevisTvis saWiro informacias.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� adgens Sesasrulebeli samuSaoebis grafiks da icavs Tanmimdevrobas;•� sakvlevi miznidan gamomdinare Sesabamisi samecniero, samTavrobo da
arasamTavrobo organizaciebidan moipovebs sasurvel informacias;•� geografiuli kvlevis miznebidan gamomdinare SearCevs da swavlobs
Sesabamis Teoriul da vizualur masalas;
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
•� flobs savele kvlevisaTvis saWiro zogierT teqnologias da saWiroebis SemTxvevaSi Sesabamisad iyenebs xelsawyoebs;
•� Sesabamisi meTodologiis safuZvelze gegmavs savele samuSaoebs; •� dasaxuli problemis gadaWris mizniT lokalur garemoSi moiZiebs
faqtobriv masalas; •� Temis irgvliv mopovebuli informaciis safuZvelze qmnis geografiul
monacemTa banks (Teoriuli masalebi, rukebi, savele samuSaoebis dros mopovebuli masalebi, statistikuri monacemebi, cxrilebi, diagramebi, grafikebi. Sesabamisi materialurteqnikuri bazis arsebobis SemTxvevaSi atarebs gis (GIS) analizs).
geo. X 3. geografiuli kvlevis gansaxorcieleblad aanalizebs da amuSavebs mopovebul informacias.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� mecnierul wyaroebze dayrdnobiT kritikulad afasebs sakvlev problematikasTan dakavSirebul mosazrebebs;
•� iyenebs kvlevisaTvis saWiro meTods (kartografiuli, sociologiuri, maTematikuri, statistikuri, SedarebiTi...), amuSavebs da aanalizebs informacias;
•� damoukideblad agrovebs da amuSavebs informacias, risTvisac saWiroebis SemTxvevaSi monawileobs debatebsa da konsultaciebSi;
•� miRebuli Sedegebis analizis safuZvelze axdens problemis ganzogadebas da amowmebs mis mier SerCeuli hipoTezis siswores;
•� ecnoba da qmnis martiv geografiul modelebs (mag. geourbanistikis problemebi, savaWro da sawarmoo obieqtebis adgilmdebareobis dagegmva da sxv.);
•� informaciis analizis safuZvelze SeimuSavebs geografiuli problemis gadaWris gzebs da iZleva prognozebs.
komunikacia
geo. X 4. iyenebs rukebs da sxva geografiul saSualebebs informaciisiyenebs rukebs da sxva geografiul saSualebebs informaciisrukebs da sxva geografiul saSualebebs informaciis informaciis mosaZieblad da sakuTari mosazrebebis gamosaxatavad..
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� fotoebis, ilustraciebis, grafikebis, cxrilebis, diagramebis da rukebis gamoyenebiT axdens geografiuli informaciis interpretacias (mag.: klimaturi pirobebis Taviseburebebis gansazRvra);
•� erTi tipis geografiul saSualebaze mocemul informacias gamoxatavs sxvadasxva saxiT (mag.: rukaze arsebul informacias gamoxatavs cxrilis saxiT);
•� iyenebs geografiis saerTaSoriso enas _ rukas _ informaciis mosaZieblad da Tavisi mosazrebebis gamosaxatad;
•� sakvlevi miznis mixedviT sxvadasxva Tematuri rukis Sejerebis safuZvelze atarebs kompleqsur analizs (mag. klimaturi, mosaxleobis, fizikurgeografiuli rukebis Sejerebis safuZvelze msjelobs mxaris sakurorto meurneobaze);
•� savele pirobebSi mopovebuli masalebis da arsebuli statistikuri informaciis damuSavebis safuZvelze moswavle adgens grafikebs, diagramebs, cxrilebs, rukebs; daurTavs Tavis naSroms masalis ukeT aRsaqmelad.
1��
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
geo. X 5. avlens geografiuli kvlevis Sedegebis warmoCenisaTvis aucilebel unar-Cvevebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� kvlevis procesSi literaturul wyaroebSi moiZiebs geografiuli terminebis da koncefciebis ganmartebebs da Sesabamisad iyenebs maT;
•� kvlevis Sedegad miRebul daskvnebs da sakuTar Tvalsazriss gadmoscems sxvadasxva formiT (zepiri, werilobiTi, grafikuli da sxva);
•� damuSavebuli informaciis (moZiebuli samecniero wyaroebis da sakuTari kvlevis) safuZvelze wers geografiul Temas;
•� kvlevis sxvadasxva etapze uziarebs Tanaklaselebs Tavis varaudebs, Seqmnil problemebs da msjelobs SesaZlo gamosavalze;
•� kvlevis sxvadasxva etapze monawileobs (aZlevs saqmian SeniSvnebsa da konstruqciul winadadebebs) Tanaklaselebis mier samsjavroze gamotanili problemebis ganxilvaSi;
•� geografiuli Temis daweris Semdeg acnobs mas xelmZRvanels da dainteresebul Tanatolebs; maTi SeniSvnebis gaTvaliswinebiT axdens Temis redaqtirebas;
•� axdens sakuTari kvlevis prezentacias sxvadasxva dainteresebuli sazogadoebrivi jgufebis (klasi, Temi, olimpiada, konferencia da sxv.) winaSe.
rekomendebuli Sinaarsi:
1. Sesavali•� geografiis Seswavlis obieqti da miznebi. •� Tanamedrove geografiuli mecnierebis sistema.•� geografiis adgili mecnierebaTa sistemaSi. •� geografiuli ideebis Camoyalibebis (formirebis) istoria. •� geografiis da geografiuli codnis mniSvneloba
2. geografiuli kvleva da misi organizacia. damoukidebeli geografiuli kvlevis unar-Cvevebis daufleba.
•� geografiuli kvlevis meTodebi: tradiciuli (aRwerilobiTi, SedarebiTgeografiuli, kartografiuli) da Tanamedrove (maTematikuri, aerokosmosuri, geoinformaciuli, modelireba)
•� geografiuli prognozireba •� problemis aRqma da SerCeva•� dakvirveba•� hipoTezebis wamoyeneba•� geografiuli Temis struturuli organizacia•� monacemTa organizacia da analizi•� problemis gadaWra
3. komunikacia•� ruka da geografiuli saSualebebi•� Temis damuSavebis procesSi jgufuri muSaobis unarCvevebis daufleba
(samuSaos danawileba, individualuri Sesruleba, jgufuri ganxilva da sxv.).
•� geografiuli Temis dawera.•� damuSavebuli geografiuli Temis prezentaciis momzadeba da wardgena.
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
samoqalaqo ganaTleba
X klasi
Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
moq.X mimarTulebebi
pirovnuli ganviTareba adamiani da sazogadoeba moqalaqe da saxelmwifo1. aanalizebs sakuTar pirovnul Tvisebebs.
2. gansazRvravs sakuTar adgilsa da mniSvnelobas sazogadoebaSi.
3. gegmavs Tavis momavals.
4. Seiswavlis da aanalizebs Tanamedrove sazogadoebisTvis mniSvnelovan movlenebsa da procesebs.
5. sazogadoebisTvis mniSvnelovan sakiTxebTan dakavSirebiT gamoimuSavebs da icavs sakuTar pozicias, afasebs sxva poziciebs.
6. TanamSromlobsTanamSromlobs TanatolebTan da mozrdilebTan saerTo interesebis gansaxorcieleblad.
7. aanalizebsaanalizebs demokratiuli sazogadoebisTvis damaxasiaTebeli institutebis funqciebs.
8. monawileobsmonawileobs sazogadoebis keTildReobis xelSemwyob saqmianobaSi.
Sedegebi da indikatorebi
pirovnuli ganviTareba
moq.X 1. aanalizebs sakuTar pirovnul Tvisebebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� jgufTan erTad adgens misTvis misaRebi pirovnuli Tvisebebis CamonaTvals da gamoTqvams mosazrebebs am Tvisebebis ganviTarebis SesaZleblobaze;
•� adgens da avsebs kiTxvars sakuTari dadebiTi da uaryofiTi Tvisebebis gasamijnad; adarebs mas sxva Tanaklaselebis CamonaTvals da gamoaqvs daskvnebi;
•� msjelobs im Tandayolili da SeZenili Tvisebebis Sesaxeb, romlebic aucilebelia sazogadoebaSi srulfasovani cxovrebisTvis.
moq.X 2. gansazRvravs sakuTar adgilsa da mniSvnelobas sazogadoebaSi.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� gansazRvravs socialur jgufs (mag: ojaxi, moswavleebi, ubani, mozardebi, sportsmenebi, mxatvrebi, mecnierebi da a.S), romelsac miakuTvnebs Tavs da afasebs, ramdenad Seesabameba misi miswrafebebi jgufis interesebs;
•� konkretuli funqciidan gamomdinare, moqmedebs rogorc jgufis arCeuli lideri an misi wevri;
•� adgens da klass warudgens drois xazs – `Cemi cxovrebis gza~, romelzedac aRniSnavs mis cxovrebaSi _ warsulSi momxdar da awmyoSi mimdinare mniSvnelovan movlenebs; akavSirebs maT erTmaneTTan, aanalizebs, ramdenad moqmedebs warsulSi miRweuli warmateba Tu gancdili marcxi awmyoSi miRweul Sedegebze da afasebs sakuTar rols am movlenebSi.
1��
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
moq.X 3. gegmavs Tavis momavals.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� ganagrZobs drois xazze muSaobas da momavlis monakveTze aRniSnavs im savaraudo moqmedebebs, romelTa ganxorcielebasac Tavad gegmavs; axarisxebs maT mniSvnelobis mixedviT da mizezSedegobriv kavSirs amyarebs warsulis, awmyosa da momavlis movlenebs Soris;
•� monawileobs Tanaklaselebis namuSevrebis "Cemi cxovrebis gza" gamofenaganxilvaSi; gamoxatavs mosazrebebs sxvebis namuSevrebis Sesaxeb; iTvaliswinebs TanaklaselTa SeniSvnebs da, Tu saWirod miiCnevs, cvlilebebi Seaqvs Tavis naSromSi;
•� TanaklaselebTan erTad, Camowers saerTo samomavlo miznebs da cxrilis saSualebiT axarisxebs maT gansaxorcielebeli vadis mixedviT, mag:
miznebi vadayoveldRiuri _ 23 dRemoklevadiani – ramdenime kvirasaSualovadiani – ramdenime TvegrZelvadiani ramdenime weli
•� msjelobs maT realurobasa da miRwevis gzebze;•� sakuTari SesaZleblobebisa da miznebis analizis safuZvelze asaxelebs
sazogadoebrivi cxovrebis im sferos12, romelsac savaraudod ukavSirebs sakuTar momaval moRvaweobas; klasSi gamoavlens Tanamoazreebs, romlebTan erTadac agrovebs informacias am sferos Sesaxeb da misi mimoxilvis Semdeg akeTebs ganacxads miniproeqtisTvis `Cemi momavali profesia~;
•� maswavleblis daxmarebiT, TanaklaselTa jgufTan erTad gegmavs im gzebs, romlebic daexmareba mas arCeuli profesiis SeswavlaSi, rac gulisxmobs: informaciis moZiebisa da analizis etapebs, vadebs, gamosayenebli meTodebis (mag: gamokiTxva, interviu, adgilze gacnoba da a.S.) gansazRvras;
•� TanaklaselebTan aTanxmebs proeqtis _ `Cemi momavali profesia~ _ gansaxorcieleblad dasaxul konkretul samoqmedo gegmas, funqciebisa da resursebis ganawilebas da asrulebs misTvis gankuTvnil rols;
•� proeqtis _ `Cemi momavali profesia~ _ farglebSi Catarebuli samuSaos Sedegebs acnobs Tanaklaselebsa da maswavlebels; maTTan erTad afasebs sakuTar da sxvaTa monawileobas, adarebs dagegmil da realurad miRweul Sedegebs, aRmoaCens xarvezebs da aanalizebs mizezebs;
•� Catarebuli samuSaos Semdeg, sakuTari SesaZleblobebisa da miswrafebebis analizis safuZvelze wers Txzulebas `rogor mesaxeba Cemi momavali~ (dasaxuli miznebi da maTi miRwevis gzebi, sasurveli da gardauvali movlenebi, misi Canafiqris Sesabamisoba sazogadoebriv interesebTan), romelsac warudgens Tanaklaselebs;
•� maswavlebelTan erTad ganixilavs me11 da me12 klasSi Sesaswavli disciplinebis nusxas; eswreba sxvadasxva sagnebis pedagogebis saubrebs Sesatyvisi disciplinebis Sesaxeb da arkvevs maT mniSvnelobas Tavis momaval karierasTan mimarTebaSi; arCeviTi sagnebidan irCevs sasurvels da asabuTebs sakuTar arCevans.
12 pirovnuli da sazogadoebrivi cxovrebis sferoebi: socialuri usafrTxoeba, ekonomika, saxelmwifo mmarTveloba da kultura.
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
adamiani da sazogadoeba
moq.X 4. Seiswavlis da aanalizebs Tanamedrove sazogadoebisTvis mniSvnelovan movlenebsa da procesebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� mis mier arCeuli romelime socialuri garemos (mag: ojaxi, skola, samezoblo, dasaxleba, qveyana) cxovrebaSi gamoyofs gansakuTrebiT mniSvnelovan movlenebs; ismens Tanaklaselebis analogiur mosazrebebs; eZebs saerTo tendenciebs da ganazogadebs maT;
•� asaxelebs Tvis yvelaze mniSvnelovan sazogadoebriv movlenas saqarTveloSi, ecnoba masTan dakavSirebul gamoqveynebul masalebs masmediis saSualebebSi; ganasxvavebs faqtebs, interpretaciebsa da mosazrebebs; moZiebuli informaciis safuZvelze wers referats da am movlenis Sedegebs akavSirebs sxvadasxva socialur jgufebTan;
•� atarebs martiv sociologiur gamokiTxvas saskolo cxovrebasTan dakavSirebul sakiTxebze (mag: skolis popularoba dasaxlebaSi an regionSi, swavlebis xarisxi, sxva skolebisgan gamorCeuli Taviseburebebi, skolis biujeti, konkursebsa da SejibrebebSi monawileobis Sedegebi da a.S.); miRebul Sedegebs adarebs skolaSi arsebul oficialur informacias da aanalizebs; Sedegebs acnobs klasis an skolis mmarTvelobis warmomadgenlebs.
moq.X 5. sazogadoebisTvis mniSvnelovan sakiTxebTan dakavSirebiT gamoimuSavebs da icavs sakuTar pozicias, afasebs sxva poziciebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� irCevs romelime bolodroindel konfliqts (mag: sakuTari gamocdilebidan, masmediis saSualebebiT gaxmaurebuls an sxva); Tanaklaselebis jgufTan erTad ganixilavs mas da gamoyofs kriteriumebs, romelTa mixedviTac afasebs konfliqtSi monawile mxareebis moqmedebas;
•� Tanakleselebis jgufTan erTad irCevs maTTvis aqtualur problemas da Seiswavlis, ramdenad aris asaxuli es sakiTxi masmediis saSualebebSi; asaxelebs argumentebs sazogadoebrivi azris CamoyalibebaSi informaciis masobrivi saSualebebis mniSvnelobis warmosaCenad;
•� misTvis nacnobi magaliTebis gaTvaliswinebiT msjelobs TanatolebisTvis aqtualur sakiTxebze (mag: megobroba, mSoblebTan urTierToba, profesiis arCeva an sxva); gamijnavs mocemul sakiTxTan dakavSirebuli sxvadasxva poziciebis Zlier da sust mxareebs;
•� gogonaTa an vaJTa interesebis gamomxatvel jgufSi gadanawilebis Semdeg individualurad avsebs cxrils `molodini qorwinebisgan~:
survilebi uflebebi movaleobebi
sakuTar CamonaTvals adarebs TanajgufelTa namuSevrebs; maswavlebelTan erTad monawileobs orive jgufis namuSevrebis Sedarebasa da saerTo daskvniTi dokumentis SeqmnaSi, romelSic maqsimalurad iqneba gaTvaliswinebuli gognebisa da vaJebis interesebi;
1��
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
•� monawileobs skolis ganviTarebasTan (mag: swavlis xarisxi, teqnikuri aRWurviloba, monawileoba erovnul Tu saerTaSoriso proeqtebSi, Semosavlebis zrda da a.S.) dakavSirebul saklaso diskusiaSi; koreqtulad gamoTqvams da icavs sakuTar pozicias; gamoTqmuli poziciebis Sefasebisas xelmZRvanelobs sazogadoebrivi interesebiT da ara ideis avtorTan misi piradi damokidebulebiT.
moq.X 6. TanamSromlobs TanatolebTan da mozrdilebTan saerTo interesebis gansaxorcieleblad;
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� irCevs naklebad dacul socialur jgufs, Seiswavlis maT saWiroebebs da gamoavlens am problemebis mogvarebaSi dainteresbul mxareebs; adgens maTi momavali TanamSromlobis gegmas da SesaZlo konstruqciul RonisZiebebs sakuTari monawileobis gaTvaliswinebiT;
•� TanaklaselebTan erTad CamoTvlis skolis mdgomareobis gasaumjobeseblad mimarTul qmedebebs, irCevs konkretul RonisZiebas da ikrebs Tanamoazreebs mis gansaxorcieleblad; jgufis wevrebTan erTad ganixilavs maT mier warmodgenil sxvadasxva informaciasa da Tvalsazriss; werilobiT ayalibebs da skolis mmarTvelobas warudgens samoqmedo gegmas;
•� skolis ganviTarebasTan dakavSirebul saerTo ganxilvasa Tu diskusiaSi monawileobisas gansxvavebul poziciebs Soris eZebs saerTo interesebs da yvela mxarisaTvis misaReb argumentebs; iTvaliswinebs gamoTqmul argumentebsa da poziciebs dasaxuli gegmis dasaxvewad; adgens mis TanamoazreTa da oponentTa TanamSromlobis gegmas.
moqalaqe da saxelmwifo
moq.X 7. aanalizebs demokratiuli sazogadoebisTvis damaxasiaTebeli institutebis funqciebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� TanaklaselTa jgufTan erTad irCevs sazogadoebrivi cxovrebis romelime sferos da moiZiebs (mag: sakuTari dasaxlebis magaliTze) informacias masSi monawile mxareebis (pirovnebebi, saxelmwifo da sazogadoebrivi organizaciebi) Sesaxeb; axasiaTebs am mxareebis funqciebs mocemuli sferos ganviTarebaSi;
•� Tanaklaselebis jgufTan erTad amuSavebs informacias skolisa Tu qveynis mmarTvelobis romelime arCeviTi Tanamdebobis an organos (mag: skolis direqtori, deputati, meri an sxva) Sesaxeb da simulaciur arCevnebSi asrulebs misTvis gankuTvnil rols (mag: amomrCeveli, kandidati, mxardamWeri, damkvirvebeli, Jurnalisti, samarTaldamcavi an sxva); erTmaneTs adarebs navaraudeb da miRebul Sedegebs, ris safuZvelzec TanaklaselebTan erTad afasebs TiToeuli monawilis rols/funqcias;
•� irCevs adamianis uflebebis darRvevis (mag: Zaladoba, korufcia, diskriminacia, uflebamosilebis gadameteba da sxva) romelime konkretul faqts da simulaciur sasamarTlo ganxilvaSi asrulebs mis mier arCeul rols (mag: mosarCele, mopasuxe, advokati, mosamarTle, msajuli an sxva); aanalizebs ganxilvis processa da Sedegebs, ris safuZvelzec misi rolidan gamomdinare adgens procesis gasagrZeleblad an dasasruleblad saWiro `dokuments~ (mag: sasamarTlos daskvna, apelacia, Suamdgomloba, oqmi, angariSi klients an sxva).
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
moq.X 8. monawileobs sazogadoebis keTildReobis xelSemwyob saqmianobaSi.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� sakuTari miswrafebebisa da SesaZleblobebis mixedviT skolaSi erTiandeba sxvadasxva sazogadoebriv jgufebSi (mag: samecnieroteqnikur, SemoqmedebiT an sportul klubebSi, uflebaTa damcav jgufebSi da sxva) da monawileobs maT saqmianobaSi;
•� iyenebs sxvadasxva saSualebebs sazogadoebriv sakiTxebze sakuTari (an jgufis) Tvalsazrisis gamosaxatavad (mag: gancxadebebi, mimarTvebi, sagazeTo Tu saJurnalo statiebis wera, teleradio interaqtiur gamokiTxvebSi monawileoba, internetforumebSi monawileoba da sxva);
•� romelime socialurad daucveli jgufis dasaxmareblad dasaxuli qmedebis ideas uziarebs Tanaklaselebs da ikrebs Tanamoazreebs; gegmavs sazogadoebrivi mxardaWeris mosapovebel kampanias, risTvisac mimarTavs kanonier formebs (mag: gancxadeba, peticia, SekiTxva, xelmowerebis Segroveba da sxva); TanaklaselebTan erTad afasebs dagegmil da realurad miRweul Sedegebs.
rekomendebuli Sinaarsi:
1. adamiani sxvadasxva socialur jgufebSi 2. TviTSefaseba da mizandasaxuloba 3. samagaliTo pirovnebebi 4. Sromis bazari da tendenciebi5. ganaTlebis miRebisa da profesiuli momzadebis SesaZleblobebi6. Sromis uflebebi sakuTar qveyanaSi da sazRvargareT7. srulwlovaneba da qorwineba 8. ojaxi da sxva socialuri jgufebi9. socialurad daucvelebi 10. TanamSromlebi da liderebi 11. konfliqtebi da maTi mogvareba 12. SeuzRudavi da SezRuduli urTierTobebi13. Tanatolebisa da ufrosebis sazogadoeba14. demokratiuli mmarTvelobis modeli15. sinamdvile da misi Sefaseba 16. sazogadoebrivi azri da gadawyvetilebebi 17. Tanasworoba umravlesoba da umciresoba18. monawileobis kultura 19. korufcia da gulgriloba 20. sasamarTlo da samarTaldamcavebi – adamianis uflebebis dacvis
saSualebebi21. sazogadoebrivi dakveTa da saxelmwifo valdebulebebi22. moqalaqe da moxele pasuxismgeblobaTa ganawileba
1�0
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
saqarTvelosa da msoflios istoria
XI klasi
Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
ist. XI mimarTulebebi
garemo da ekonomika
saxelmwifo mmarTveloba da
politika
adamiani da sazogadoeba
religia da kultura
1. aanalizebs saqarTvelosa da msoflioSi mniSvnelovan ekonomikur cvlilebebs
2. moswavle aanalizebs resursebis da ekonomikis urTierTgavlenas
3 moswavle aanalizebs mmarTvelobiTi struqturebis Camoyalibebasa da cvlilebebs.
4. moswavle ikvlevs saqarTvelosa da msoflioSi saSinao da sagareo politikur procesebs.
5. moswavle ikvlevs socialuri struqturebis urTierTmimarTebebs.
6.moswavle aanalizebs religiis gavlenas materialur da sulier kulturaze.7.moswavle ikvlevs sxvadasxva kulturis urTierTobasa da urTierTgavlenas.
Sedegebi da indikatorebi
garemo da ekonomika
ist. XI 1. aanalizebs saqarTvelosa da msoflioSi mniSvnelovan ekonomikur cvlilebebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� irCevs ori gansxvavebuli ekonomikuri urTierTobebis formas da adarebs maT erTmaneTs (mag. saxelosno Sua saukuneebSi da qarxana XIX saukuneSi);
•� irCevs erTerT ekonomikuri urTierTobebis formas da adarebs saqarTvelosa da sxva romelime qveyanaSi (regionSi) mis Camoyalibebasa da ganviTarebas (mag.: feodaluri meurneoba saqarTvelosa da dasavleT evropaSi);
•� sxvadasxva epoqebisa da qveynebis magaliTze msjelobs gansxvavebuli ekonomikuri urTierTobebis pirobebSi Sromis danawilebis Sesaxeb;
•� irCevs erTerT epoqas da msjelobs teqnologiuri cvlilebebisa da ekonomikis ganviTarebis urTierTgavlenaze;
•� irCevs sxvadasxva epoqaSi momxdar or migraciul process da adarebs maT mizezebsa da Sedegebs;
•� wers Temas, romelSic msjelobs romelime konfliqtis (omis) ekonomikur winapirobebsa da Sedegebze;
•� cxrilSi ajgufebs aRmosavluri da dasavluri ekonomikuri urTierTobebisTvis damaxasiaTebel niSnebs da msjelobs maT Soris arsebul msgavsebebsa da gansxvavebebze;
•� erTi qveynis magaliTze werilobiT msjelobs, Tu rogor icvleboda sxvadasxva epoqaSi saxelmwifos roli qveynebis ekonomikuri urTierTobebis ganviTarebaSi;
•� irCevs or imperias da erTmaneTs adarebs maT ekonomikur politikas periferiebsa da koloniebSi (mag. inglisisa da espaneTis politika maT koloniebSi);
•� irCevs erTerT ekonomikur Teorias da msjelobs, Tu ra gavlena moaxdina man ama Tu im qveynis (regionis) ekonomikur ganviTarebaze;
1�1
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
ist. XI 2. moswavle aanalizebs resursebis da ekonomikis urTierTgavlenas.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� msjelobs, Tu ra gavlenas axdens bunebrivi da anTropogenuli cvlilebebi ekonomikur ganviTarebaze (mag. gamyinvareba, niderlandebSi dambebis mSenebloba);
•� adarebs erT epoqaSi Ria da Caketil (izolirebul) geografiul garemoSi ekonomikuri ganviTarebis Taviseburebebs (mag. saqarTvelo, Zveli saberZneTi);
•� msjelobs, Tu ra gavlenas axdens mosaxleobis raodenoba da simWidrove qveynis ekonomikur ganviTarebaze;
•� irCevs erTerT saxelmwifos da msjelobs, Tu ra gavlenas axdens am qveynis ekonomikur prioritetebze is nedleuli, romelic mis teritoriaze moipoveba.
saxelmwifo mmarTveloba da politika
ist. XI 3. aanalizebs mmarTvelobiTi struqturebis Camoyalibebasa da cvlilebebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� jgufuri diskusiis dros msjelobs konkretul epoqaSi saxelmwifos mmarTvelobiT struqturebSi cvlilebebis Sesaxeb;
•� adarebs centrisa da regionebis urTierTmimarTebebs sxvadasxva epoqebSi; •� irCevs or revolucias da adarebs maT gamomwvev mizezebs, mimdinareobis
processa da Sedegebs; am analizis safuZvelze klasSi jgufuri muSaobisas qmnis revoluciis zogad models.
ist. XI 4. ikvlevs saqarTvelosa da msoflioSi saSinao da sagareo politikur procesebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� irCevs erTerT epoqas da adarebs sxvadasxva saxelmwifos interesebs saqarTvelos mimarT (mag.: bizantiis da iranis interesebi IVVII ssSi);
•� irCevs erTerT saxelmwifos da ajgufebs romelime epoqaSi misi gaerTianebis an daSlis sagareo da saSinao faqtorebs.
•� wers Temas msoflioSi ganviTarebuli mniSvnelovani istoriuli movlenis Sesaxeb, romelmac gavlena moaxdina qarTul saxelmwifos (saxelmwifoebis) Semdgom ganviTarebaze (mag.: I jvarosnuli laSqrobis an bizantiis imperiis dacemis gavlena saqarTveloze);
•� Tanaklaselebis jgufTan erTad irCevs politikur moRvawes da msjelobs mis mier arCeuli sagareo Tu saSinao politikuri kursis Sedegebze (mag.: erekle IIis mier georgievskis traqtatis dadeba an napoleonis laSqroba ruseTSi);
•� irCevs romelime konkretul epoqas, gamohyofs qarTuli saxelmwifos (saxelmwifoebis) interesebs da msjelobs gadadgmuli politikur nabijebis Sesaxeb.
adamiani da sazgadoeba
ist. XI 5. ikvlevs socialuri struqturebis urTierTmimarTebebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� gamoTqvams sakuTar mosazrebas pirovnebis qonebriv da socialur mdgomareobas Soris urTierTmimarTebis Sesaxeb;
1�2
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
•� adarebs erTi da igive epoqis ori an sami qveynis socialur struqturebs da miuTiTebs gansxvavebebsa da msgavsebebze;
•� ajgufebs sxvadasxva sazogadoebebSi gansxvavebuli socialuri fenebis warmomadgenlebs da msjelobs maT uflebebsa da movaleobebze;
•� adarebs mTisa da baris socialur struqturebs da poulobs msgavsebebsa da gansxvavebebs.
religia da kultura
ist. XI 6. moswavle aanalizebs religiis gavlenas materialur da sulier kulturaze.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� adarebs saqarTvelosa da sxva qveynebis winaqristianul religiur warmodgenebs da maT gavlenas xelovnebasa da yofaze;
•� saklaso diskusiisas msjelobs, Tu ra gavlena moaxdina qristianobam qarTveli xalxis xelovnebasa da yofaze; avlebs paralelebs sxva romelime qristianul qveyanasTan;
•� msjelobs, Tu rogor icvleboda urTierTdamokidebuleba saero da sasuliero xelisuflebas Soris sxvadasxva epoqebsa da qveynebSi da ra gavlenas axdenda es cvlilebebi qveynis kulturul ganviTarebaze.
ist. XI 7. ikvlevs sxvadasxva kulturis urTierTobasa da urTierTgavlenas.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� jgufuri an individualuri muSaobisas asaxelebs qarTuli xelovnebis im Zeglebs (mag.: literatura, saxviTi xelovneba), romlebzec gavlena moaxdina sxva kulturam; asabuTebs Tavis arCevans;
•� irCevs qarTul sakulto Tu saero daniSnulebis Zeglebs da avlebs paralelebs analogiuri daniSnulebis mqone sxva qveynebis Zeglebis arqiteqturasTan;
•� adarebs saqarTvelos erTerT qalaqs romelime aRmosavlur da evropul qalaqs da msjelobs sxvadasxva kulturebis gavlenaze mis arqiteqturasa da yofaze;
•� saklaso diskusiisas msjelobs evropuli da aRmosavluri kulturebis urTierTmimarTebaze da TiToeulis gavlenaze qarTveli xalxis xelovnebasa da yofaze;
rekomendirebuli Sinaarsi
1. preistoriuli epoqa2. Zveli aRmosavleTi da saqarTvelo3. saqarTvelo da msoflio antikur epoqaSi4. saqarTvelo da misi mezoblebi IVVII ssSi 5. arabebi; arabTa batonoba saqarTveloSi6. saqarTvelo, maxlobeli aRmosavleTi da evropa XXVssSi7. XVXVIII saukuneebi
a) saqarTvelo da mezoblebi (irani, TurqeTi, ruseTi)b) bizantiis dacema, das. evropa da aSSs Seqmna
9. XIX saukunea) saqarTvelo ruseTis imperiis SemadgenlobaSi b) evropa da aSS
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
msoflios geografia
XI klasi
Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
geo. XI mimarTulebebi
dro da sivrce saxelmwifo mmarTveloba da politika
garemo da socialuri sistemebi
1.akavSirebs politikuri rukis formirebas msoflioSi mimdinare mniSvnelovan procesebTan.
2.aanalizebs qveynebis adgils msoflioSi rigi socialuri da ekonomikuri parametrebis mixedviT
3. aanalizebs teritoriuli da geopolitikuri faqtorebis gavlenas sazogadoebis ganviTarebaze
4. ikvlevs msofliosikvlevs msoflios mosaxleobis gansaxlebisis gansaxlebis Taviseburebebs da aanalizebs da aanalizebsaanalizebs demografiul viTarebas
5. qveynebis klasifikaciisqveynebis klasifikaciis safuZvelze aanalizebs maT ganviTarebis perspeqtivebs
6. adarebs qveynebs sxvadasxva maxasiaTeblebis mixedviT da msjelobs msgavsebagansxvavebis mizezebze
Sedegebi da indikatorebi
dro da sivrce
geo. XI 1. akavSirebs politikuri rukis formirebas msoflioSi mimdinare mniSvnelovan procesebTan.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� gamoyofs msoflios politikuri rukis Camoyalibebis ZiriTad etapebs, msjelobs politikur rukaze asaxul raodenobriv da Tvisobriv cvlilebebze; Sedegebs gamosaxavs misTvis sasurveli formiT;
•� jgufuri muSaobisas aanalizebs moZiebul informacias msoflioSi XX saukunis 90ian wlebSi mimdinare procesebis Sesaxeb da ukavSirebs maT Tanamedrove politikuri rukis formirebas; mizezSedegobriv kavSirebs gamoxatavs sasurveli formiT;
•� epoqebis mixedviT msoflios politikuri rukis cvlilebebi daaqvs konturul rukebze da qmnis Tematur atlass;
saxelmwifo mmarTveloba da politika
geo. XI 2. aanalizebs qveynebis adgils msoflioSi rigi socialuri da ekonomikuri parametrebis mixedviT.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� CamoTvlis da ajgufebs qveynebis ganviTarebis xelSemSlel da xelSemwyob (geografiuli mdebareoba, socialur, ekonomikur da politikur) faqtorebs; aanalizebs aRniSnuli faqtorebis gavlenas qveynebis ganviTarebaze da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas;
1��
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
•� SeimuSavebs qveynis ganviTarebis donis maCvenebel sakuTar kriteriumebs (samuSao adgilebi, savaWro obieqtebi, saSualo xelfasi, transporti, sacxovrebeli) da asabuTebs sakuTar mosazrebebs;
•� akvirdeba qveynebis CrdiloeTsamxreTad dayofis (ekonomikuri ganviTarebis donis maCvenebel) rukas da ajgufebs cxrilSi qveynebs kontinentebis da ganviTarebis donis mixedviT;
•� adgens da adarebs im resursebis (saSeni masala, gasaTbobi saSualebebi, transporti da gzebi, eleqtroenergiis warmoebamoxmareba da sxva) nusxas, romlebic gamoiyeneba mdidari da Raribi qveynebis meurneobaSi; msjelobs resursebsa da ekonomikur ganviTarebis dones Soris arsebul kavSirebze;
•� adarebs ekonomikuri parametrebis (mep da mSp) da humanuri ganviTarebis indeqsis mixedviT qveynebis maCveneblebs; gamoTqvams sakuTar mosazrebebs TiToeuli maTganis srulyofileba Tu xarvezebze..
geo. XI 3. aanalizebs teritoriuli da geopolitikuri faqtorebis gavlenas sazogadoebis ganviTarebaze.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� axasiaTebs geografiuli mdebareobis doneebs (regionaluri, kontinenturi, zRvispira, zonaluri, mezobloba da urTierToba ganviTarebul da ganviTarebad qveynebTan); aRniSnuli maCveneblebis mixedviT sxvadasxva qveynebs ajgufebs cxrilSi;
•� mohyavs magaliTebi da adarebs sxvadasxva qveynebs mmarTvelobis formis, teritoriuli mowyobis, saerTaSoriso statusis da sagareo politikuri kursis mixedviT;
•� msjelobs msoflios regionalur diferenciaciaze da adarebs regionebs istoriulkulturuli da geopolitikuri niSnis mixedviT;
•� jgufuri muSaobisas aanalizebs geopolitikis Semadgenel mniSvnelovan komponentebs (ekonomikur, demografiul, socialur da samxedro politikas) da aRniSnuli kriteriumebis mixedviT ajgufebs qveynebs geopolitikuri kursis mixedviT;
•� Sesabamisi terminebis da cnebebis gamoyenebiT msjelobs saqarTvelos geopolitikur problemebze da erTiani evropuli saxlis (evrokavSiri) koncefciaze; aRniSnul sakiTxTan dakavSirebiT ayalibebs sakuTar Sexedulebebs;
•� msjelobs sxvadasxva sferoebSi saqarTvelos strategiul partnior qveynebTan urTierTobis perspeqtivebis Sesaxeb da Sedegebs gamoxatavs sasurveli formiT;
•� aanalizebs mniSvnelovani saerTaSoriso samxedropolitikuri, safinanso da ekonomikuri organizaciebis rols maTSi gawevrianebuli qveynebis ganviTarebisaTvis. qveynebs miakuTvnebs ZiriTad organizaciebs; msjelobs maTi gafarToebis perspeqtivebze da qmnis Sesabamis rukebs.
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
garemo da socialuri sistemebi
geo. XI 4. ikvlevs msoflios mosaxleobis gansaxlebis Taviseburebebs da aanalizebs demografiul viTarebas.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� msoflios mosaxleobis rasobrivi da eTnikuri struqturis geografiuli Taviseburebebis safuZvelze qmnis Sesabamis rukas;
•� statistikuri informaciis safuZvelze ajgufebs ZiriTad religiebs warmoSobis drois, erTmorwmune qveynebis ricxvis da mosaxleobis raodenobis (xalxmravlobis) mixedviT; Sedegebs gamoxatavs sasurveli formiT (cxrili, ruka da sxva);
•� mopovebuli informaciis safuZvelze msjelobs msoflios enobrivi ojaxebis da jgufebis geografiis Sesaxeb; Sedegebs gamoxatavs gansxvavebul formatSi (teqsturi masalis transformacia rukaze, cxrilSi, sqemaze);
•� statistikuri informaciis analizis safuZvelze ajgufebs qveynebs sxvadasxva socialurdemografiuli kategoriebis (sicocxlis xangrZlivoba, Sobadoba, jandacvis da ganaTlebis done) mixedviT; Sedegebs gamoxatavs misTvis sasurveli formiT;
•� statistikuri informaciis da Sesabamisi demografiuli kategoriebis analizis safuZvelze adarebs demografiuli gadasvlis fazebs; cxrilSi ajgufebs sxvadasxva fazaSi myof qveynebs;
•� msjelobs demografiuli politikis mniSvnelobis Sesaxeb; jgufuri muSaobisas SeimuSavebs demografiuli politikis Sefasebis kriteriumebs, adarebs da aanalizebs sxvadasxva qveyanaSi ganxorcielebuli demografiuli politikis Sedegebs (warmatebuli da warumatebeli);
•� aanalizebs msoflios mosaxleobis zrdis prognozebs da mis regionalur Taviseburebebs; adarebs msoflios mosaxleobis momavlis scenarebs da Sedegebs gamoxatavs misTvis sasurveli formiT.
geo. XI 5. qveynebis klasifikaciis safuZvelze aanalizebs maT ganviTarebis perspeqtivebs
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� gaeros (humanuri ganviTarebis indeqsi) klasifikaciis mixedviT TiToeul jgufSi gaerTianebul qveynebs adarebs maTTvis damaxasiaTebeli bunebrivi pirobebis (saxasiaTo landSaftebi: tropikuli tyeebi, ariduli landSaftebi da sxva) mixedviT; sakuTar mosazrebebs gamoxatavs sxvadasxva formiT;
•� rukebsa da sxva geografiul saSualebebSi mocemuli informaciis safuZvelze axasiaTebs da adarebs gaeros klasifikaciis mixedviT TiToeul jgufSi gaerTianebuli qveynebis meurneobis wamyvan dargebs; msjelobs warmoqmnil problemebze da ganviTarebis perspeqtivebze;
•� gamoTqvams mosazrebebs da jgufuri muSaobisas asabuTebs sxvadasxva qveynebis mdgradi ganviTarebisaTvis mosaxleobis, resursebisa da tradiciebis gonivruli gamoyenebis mniSvnelobas;
•� adarebs gaeros klasifikaciis qveyanaTa jgufebs bunebrivi pirobebis, meurneobis dargebis, mosaxleobis da ganviTarebis perspeqtivebis mixedviT; gamoTqvams sakuTar mosazrebebs am jgufebs Soris SesaZlo kavSirebze.
1��
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
geo. XI 6. adarebs qveynebs sxvadasxva maxasiaTeblebis mixedviT da msjelobsadarebs qveynebs sxvadasxva maxasiaTeblebis mixedviT da msjelobs msgavseba-gansxvavebis mizezebze.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� rukisa da sxva geografiuli saSualebebis daxmarebiT ikvlevs qveynebis bunebriv pirobebs; mohyavs analogebi sxva qveynebidan (mag. tropikuli tyeebi, udabno, taiga da sxva);
•� aanalizebs mosaxleobis statistikur monacemebs (rukebi, cxrilebi, grafikebi, diagramebi da sxva), msjelobs mosaxleobis simWidrovis, gansaxlebis Taviseburebebis da demografiuli viTarebis Sesaxeb; adarebs sxva qveynebis analogiur monacemebs da Sedegebs gamoxatavs gansxvavebul formatSi;
•� ikvlevs Sesaswavli qveynis tradiciebis warmoSobis geografiul da istoriulkulturul Taviseburebebs; adarebs sxva qveynebs da varaudobs, rogor SeiZleba gamoyenebul iqnas tradiciebis mravalferovneba qveyanis ganviTarebisaTvis;
•� ekonomikuri saqmianobis dargobrivi struqturis safuZvelze cxrilSi ajgufebs qveynebs ganviTarebis stadiebis mixedviT (agraruli, industriuli, postindustriuli):
agraruli industriuli postindustriuli
#
qvey
ana dasaqmebis
struqtura %Si
wili mSpSi %Si
dasaqmebis struqtura
%Si
wili mSpSi %Si
dasaqmebis struqtura
%Si
wili mSpSi %Si
sofl
is m
eurne
oba
mrew
vel
oba
moms
axureb
a
sofl
is m
eurne
oba
mrew
vel
oba
moms
axureb
a
sofl
is m
eurne
oba
mrew
vel
oba
moms
axureb
a
sofl
is m
eurne
oba
mrew
vel
oba
moms
axureb
a
sofl
is m
eurne
oba
mrew
vel
oba
moms
axureb
a
sofl
is m
eurne
oba
mrew
vel
oba
moms
axureb
a
1aSS X X X X X X
2iaponia X X X X X X
3bangladeSi X X X X X X
4CineTi
X X X X X X
5 brazilia X X X X X X
•� eqsportimportis monacemebze dayrdnobiT msjelobs qveynis resursebisa da meurneobis specializaciis dargebis Sesaxeb; adarebs qveynebs aRniSnuli maCveneblebis mixedviT;
•� aanalizebs qveyanaSi arsebul problemebs (resursebi, socialurekonomikuri, politikuri da ekologiuri); gamoTqvams varauds arsebuli problemebis warmatebiT gadaWris Sesaxeb;
•� aanalizebs teqstur informacias da sxvadasxva tipis geografiul saSualebebs da gansazRvravs rogor icvleboda SerCeuli qveynis roli msoflios fonze; gamoTqvams varauds qveynis samomavlo perspeqtivebze (socialurekonomikuri da samxedropolitikuri potenciali).
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
rekomendebuli Sinaarsi:
1. politikuri rukis formirebis etapebi
•� I etapi _ Zveli (uZvelesi droidan V smde)•� II etapi _ Sua saukuneebis (V sdan XV smde)•� III etapi _ axali (XVI sdan XX sis dasawyisamde)•� IV etapi _ uaxlesi (I msoflio omidan 90ian wwmde) a) Tanamedrove etapi (XXsis 90iani wwdan dRemde)
2. msoflios demografiuli viTareba (istoriuli warsulidan dRemde)msoflios demografiuli viTareba (istoriuli warsulidan dRemde)
•� rasebi, eTnikuri da religiuri struqtura (gavrceleba) •� regionebis da qveynebis socialurdemografiuli klasifikacia (sicocxlis
xangrZlivoba, Sobadoba, mokvdaoba, jandacvis da ganaTlebis done)•� demografiuli gadasvla•� demografiuli politika
3. politikuri geografia da geopolitika
•� qveynebi mmarTvelobis formis da teritoriuladministraciuli mowyobis mixedviT
•� qveynebi saerTaSoriso statusis da sagareo politikuri kursis mixedviT•� mniSvnelovani saerTaSoriso samxedropolitikuri da ekonomikuri
organizaciebi (gaerTianebebi)•� qveynebi socialurekonomikuri ganviTarebis donis mixedviT (humanuri
ganviTarebis indeqsi)
4. qveynebis tipologia:qveynebis tipologia:
1. Svideulis qveynebiSvideulis qveynebi2. dasavleT evropis sxva ganviTarebuli qveynebi, israeli, sari, avstralia dadasavleT evropis sxva ganviTarebuli qveynebi, israeli, sari, avstralia da
axali zelandia3. axali industriis qveynebiaxali industriis qveynebi4. aRmosavleT evropis qveynebiaRmosavleT evropis qveynebi5. ruseTi da yofili ssrks qveynebi (baltiispireTis garda)6. CineTiCineTi7. didi farTobis da Warbi mosaxleobis ganviTarebadi qveynebi (indoeTi,
pakistani, indonezia)8. navTobeqsportiori qveynebi, ganviTarebuli turizmis, tranzitis da
plantatoruli meurneobis mcire qveynebi9. ganviTarebadi qveynebi (1000 aSS dolari erT sul mosaxleze)10. uRaribesi qveynebi (saSualod 100 aSS dolari erT sul mosaxleze)
1��
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
sazogadoebrivi mecnierebebi
arCeviTi kursebi
XI-XII klasebi
XI_XII klasebSi arCeviTi saswavlo kursebis (kviraSi 3 sT) bolo trimestri eTmoba moswavleTa praqtikul muSaobas sxvadasxva saxis proeqtebze, romlebsac isini pedagogTan da TanaklaselebTan erTad irCeven. proeqtze muSaoba moicavs dagegmvis, kvlevis, praqtikuli aqtivobisa da Sedegebis warmodgenis etapebs arCeuli sakiTxis Sesabamisad. proeqti ganxorcielebulad CaiTvleba, Tuki misi Sedegebi TvalsaCinod da damajereblad, koreqtuli formiT aris warmodgenili (mag: werilobiTi dokumenti, maketi, inscenireba, debatebi, aqcia, Tanmimdevruli RonisZiebebi da a.S.). standartSi gansxvavebuli simboloTi _ aRniSnulia moswavleTa aqtivobebi, romlebic bolo trimestrSi SesaZlebelia ganxorcieldes proeqtis saxiT.
ekonomika
mimarTuleba _ ekonomika
1. aanalizebs sxvadasxva bazrebis urTieTkavSirsa da moTxovna-miwodebis wonasworobis pirobebs.
2. asabuTebs vaWrobis mniSvnelobas keTildReobis gaumjobesebisTvis.3. Seiswavlis konkurenciis warmoSobis mizezebs da msjelobs misi xelisSemSleli Tu konkurenciis warmoSobis mizezebs da msjelobs misi xelisSemSleli Tu
xelisSemwyobi faqtorebis Sesaxeb.4. aanalizebs saqarTveloSi ekonomikuri saqmianobis SesaZleblobebs. 5. afasebs saerTaSoriso urTierTobebis mniSvnelobas qveynis ekonomikis ganviTare-
bisTvis.
Sedegebi da indikatorebi
ekon.XI-XII 1. aanalizebs sxvadasxva bazrebis urTieTkavSirsa da moTxovna-miwodebis wonasworobis pirobebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•�CamoTvlis sakuTar moTxovnilebebs sxvadasxva saqonelsa da momsaxurebaze; msjelobs maTi miwodebis droulobaze, xarisxsa da xelmisawvdomobaze;
•�sakuTari ojaxis (an dasaxlebis, qveynis) magaliTze ganixilavs arsebul moTxovnebs; ajgufebs maT bazrebis tipis (mag: sasursaTo, samrewvelo, ganaTlebis, momsaxurebis, Sromis, fulis da a.S.) mixedviT da axarisxebs intensivobis, fasis, sasicocxlo saWiroebisa Tu sxva kriteriumebis mixedviT;
•�asaxelebs erTi da igive Rirebulebis saqonelsa da momsaxurebas. msjelobs maT ganmasxvavebel niSnebze da asabuTebs, Tu ratom aqvT maT erTnairi Rirebuleba;
•�irCevs saqonlis an momsaxurebis romelime bazars (mag: saqonlis, fulis, Sromis, ganaTlebis, momsaxurebis da a.S.) saqarTveloSi da ganixilavs moTxovnamiwodebis fardobas/balanss; afasebs mis mdgomareobas (mag: wonasworoba, ukmarisoba an siWarbe);
•�romelime bazris magaliTze msjelobs, Tu ra gavlenas axdens fasebze mwarmoebelTa da momxmarebelTa raodenoba.
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
•�sakuTari dasaxlebis (an qveynis) magaliTze msjelobs ekonomikuri saqmianobis sxvadasxva sferos urTierTdamokidebulebaze da asaxelebs urTierTkavSiris mizezebs (mag: specializacia, gadatana, gacvla da a.S.);
•�fulis, produqciisa da resursebis wrebrunvis ganxilvisas asaxelebs Sesabamis bazrebs (mag: yanebi, glexebi, sacxobebi, maRaziebi da a.S.) sakuTari dasaxlebis an qveynis magaliTze;
ekon.XI-XII 2. asabuTebs vaWrobis mniSvnelobas keTildReobis gaumjobesebisTvis.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•�irCevs romelime saqonels an momsaxurebas, romelsac moixmars da asaxelebs mis Rirebulebas; moZiebuli informaciis safuZvelze gaiangariSebs am saqonlis an momsaxurebis Rirebulebas im SemTxvevaSi, Tuki mas Tavad awarmoebda da adarebs SeZenis Rirebulebas; am analizis safuZvelze msjelobs adamianebisTvis vaWrobis mniSvnelobaze;
•�moipovebs informacias sakuTar dasaxlebaSi arsebuli sxvadasxva resursebis Sesaxeb, aanalizebs mas da adgens iq warmoebuli an sawarmoebeli saqonlisa Tu momsaxurebis nusxas; Tanaklaselebs uziarebs sakuTar mosazrebas maTi adgilze an sxvagan gacvlis gzebze da asabuTebs am moqmedebebis xelsayrelobas; ismens TanaklaselTa SeniSvnebs da iTvaliswinebs maTi dasaxlebis eqsportimportis cxrilis Sedgenisas;
•�CamoTvlis fulis Tvisebebsa da funqciebs; akavSirebs maT ekonomikuri saqmianobis sxvadasxva saxeebTan;
•�ganixilavs da adarebs or SemTxvevas – rodesac fuli brunvaSia da rodesac fuli saerTod ar arsebobda; msjelobs, romeli SemTxveva iqneboda misTvis ufro sarfiani.
ekon.XI-XII 3. Seiswavlis konkurenciis warmoSobis mizezebs da msjelobs misi xelisSemSleli Tu xelisSemwyobi faqtorebis Sesaxeb.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•�sakuTari gamocdilebis an moZiebuli informaciis safuZvelze aRwers SemTxvevebs, rodesac adamianebs maTTvis aucilebeli saqonlis SeZenis mxolod erTi an ramdenime wyaro aqvT; adarebs am or mdgomareobas da msjelobs erTerTis upiratesobaze;
•�asaxelebs misTvis cnobil ramdenime kompanias/firmas, romlebic erTsa da igive saxis saqonels awarmoeben an ewevian momsaxurebas; sakuTari gamocdilebis safuZvelze irCevs saukeTeso mwarmoeblis gamosavlen kriteriumebs da asabuTebs Tavis mosazrebas; msjelobs, ramdenad Tanabar pirobebSi moqmedeben es kompaniebi;
•�konkretuli samewarmeo saqmianobis ganxilvis safuZvelze gamoyofs mogebis gazrdisa da xarjebis Semcirebis faqtorebs; msjelobs am saqmianobaSi CarTuli adamianebis SesaZleblobebze warmoebis efeqtianobis gasazrdelad;
•�masmediidan miRebuli informaciis safuZvelze aRwers SemTxvevas, rodesac kanonieri warmoeba SeizRuda da asaxelebs am movlenis gamomwvev mizezebs (mag: xelisuflebis mier akrZalva, moTxovnilebis Semcireba, sxva mwarmoeblis gaZliereba da a.S.); gamoTqvams mosazrebas arsebul an SesaZlo Sedegebze rogorc mwarmoeblisTvis, ise momxmareblisTvis.
•�msjelobs adamianis ekonomikuri uflebebis mniSvnelobaze Tanasworobisa da Tavisuflebis TvalsazrisiT.
1�0
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
ekon. XI-XII 4. aanalizebs saqarTveloSi ekonomikuri saqmianobis SesaZleblobebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•�CamoTvlis saqarTveloSi yvelaze gavrcelebul ekonomikur aqtivobebs da gamoyofs iseTebs, sadac saxelmwifo mmarTvelobis organoebis gadawyvetilebebs yvelaze naklebi mniSvneloba eniWeba;
•�CamoTvlis ekonomikur sistemebs (mag: mbrZanebluri, Tavisufali, Sereuli) da msjelobs TiToeulis Sesabamisobaze adamianis ekonomikur uflebebTan; irCevs, misi azriT, yvelaze misaRebs da asabuTebs arCevans;
•�axasiaTebs sabazro ekonomikis ZiriTad principebs (mag: kerZo sakuTreba, piradi motivacia, arCevanisa da saqmianobis Tavisufleba, bazrebisa da fasebis sistema da a.S.); msjelobs saqarTvelos konstituciisa da sxva kanonebis Sesabamisobaze sabazro ekonomikis principebTan;
•�msjelobs saqarTvelos ekonomikaSi saxelmwifos rolis Sesaxeb.•�Tanaklaselebis jgufTan erTad, sakuTar dasaxlebaSi atarebs mcire
gamokiTxvas gadasaxadebis mimarT mosaxleobis damokidebulebis gamosavlenad (mag: ramdenad aucilebelia, realuria, miznobrivad da efeqturad gamoiyeneba da a.S.); miRebuli Sedegebisa da skolaSi miRebuli informaciis analizis safuZvelze wers Temas – "gadasaxadebis roli qveynis ganviTarebaSi";
•�asaxelebs saqarTvelos ekonomikuri ganviTarebis ZiriTad maCveneblebs (mag: mTliani erovnuli da Sida produqti, ekonomikis zrdis tempi, samomxmareblo kalaTis odenoba, siRaribis da umuSevrobis done, humanuri ganviTarebis indeqsi); adarebs sxva msgavsi (mosaxleobis raodenobis mxriv) qveynebis monacemebs;
•�CamoTvlis siRaribis mizezebs saqarTvelosa da sxva qveynebSi; adarebs maT da ayalibebs mosazrebas misi daZlevis Sesaxeb;
•�irCevs romelime saqmianobas da TanaklaselebTan erTad moiZiebs informacias misi warmatebiT ganxorcielebis ekonomikur pirobebze (mag: samarTlebrivi valdebulebebi, bazris mdgomareoba, resursebi da a.S.); analizis safuZvelze adgens martiv samoqmedo gegmas da warudgens Tanaklaselebs.
ekon.XI-XII 5. afasebs saerTaSoriso urTierTobebis mniSvnelobas qveynis ekonomikis ganviTarebisTvis.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•�ganixilavs mezobeli qveynebis ekonomikuri ganviTarebis maCveneblebs da afasebs Sesabamisi saxelmwifoebis gavlenas saqarTvelosa da am qveynebis ekonomikur urTierTobaze;
•�irCevs saqarTvelos moqalaqeTa ekonomikuri saqmianobis romelime sferos da msjelobs misi ganviTarebisaTvis saerTaSoriso urTierTobebis mniSvnelobaze; CamoTvlis am mxriv prioritetul saxelmwifoebs, regionebsa Tu saerTaSoriso organizaciebs da asabuTebs sakuTar mosazrebas;
•�aRwers Tanamedrove msoflioSi saxelmwifos Zlierebis kriteriumebs da maT Sesabamisad afasebs saqarTvelos mdgomareobas; TanaklaaselebTan erTad ganixilavs miRebul Sedegebs da maTi Sefasebebis gaTvaliswinebiT wers eses saqarTvelosa da garesamyaros urTierTdamokidebulebis Sesaxeb.
1�1
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
bolo trimestrSi gansaxorcielebeli proeqtebis sarekomendacio variantebi:
TanaklaselTa jgufTan erTad irCevs romelime saqonlis an momsaxurebis saxes, warmoidgens rogor awarmoebda da gacvlida mas damoukideblad sakuTari moTxovnilebebis dasakmayofileblad;
TanaklaselTa jgufTan erTad irCevs im socialur jgufs, romelsac, misi azriT, sazogadoebis Tanadgoma sWirdeba; gamoavlens am jgufis saerTo miznebsa da amocanebs; TanaklaselebTan erTad gegmavs am socialuri jgufis (an konkretuli warmomadgenlebis) dasaxmarebel RonisZiebebs;
monawileobs saklaso diskusiaSi "ra SegviZlia SevmatoT skolas?", romlis mizania skolis saWiroebebisa da TanaklaselTa Sesabamisi SesaZleblobebis dazusteba; iTvaliswinebs wina wels mier gaweuli analogiuri samuSaos Sedegebs da SeimuSavebs sakuTar samoqmedo gegmas, romelsac SeaTanxmebs TanaklaselebTan; dagegmil aqtivobebSi (mag: skolis biblioTekis an sportuli darbazis Sevseba, umcrosklaselTa eqskursiebSi maswavlebelTa daxmareba, skolisa Tu misi garemos keTilmowyoba da a.S.). asrulebs misTvis gamoyofil rols;
irCevs misTvis an romelime socialuri jgufisTvis aqtualur konkretul problemas (mag: ganaTlebis miReba, dasaqmeba, sagadasaxado konfliqti, bazris Semcireba, optimizacia, fasebis zrda an kleba, mZlavri konkurentebis gamoCena da a.S.); moipovebs informacias, romlis analizis safuZvelze wers konkretuli problemis gadaWris gegmas (SesaZloa ramdenime variants) mxareTa uflebebis dacvisa da kanonieri moqmedebebis gaTvaliswinebiT; gansazRvravs sakuTar rols problemis mogvarebaSi, ikrebs Tanamoazreebs da moqmedebs gegmis Sesabamisad; afasebs sakuTari monawileobis efeqtianobas da Sedegebs uziarebs Tanaklaselebs.
sakuTari miznebidan gamomdinare irCevs Tavis momaval saqmianobas saSualo skolis dasrulebis Semdeg; moiZiebs sajaro informacias Tavisi arCevanis ganxorcielebis gzebis Sesaxeb; am informaciis analizis safuZvelze SeimuSavebs samoqmedo gegmas xelSemwyobi da xelisSemSleli faqtorebis gaTvaliswinebiT, romelsac acnobs Tanaklaselebs; afasebs sakuTar SesaZleblobebs da TanaklaselebTan erTad msjelobs, ramdenad realuria misi miswrafebebis ganxorcieleba arsebul viTarebaSi.
irCevs romelime mezobel an ganviTarebul qveyanas da ganixilavs saqarTvelosTan urTierTobis Taviseburebebs; afasebs TiToeuli saxelmwifos politikur, ekonomikur da socialur maxasiaTeblebs; gansazRvravs maT saerTo interesebs da wers statias ori qveynis TanamSromlobis ganviTarebis perspeqtivebis Sesaxeb, sadac asabuTebs sakuTar mosazrebebs.
Catarebuli gamokiTxvisa Tu piradi dakvirvebis safuZvelze gamoyofs sakuTari dasaxlebis moqalaqeTa saWiroebebs saerTaSoriso urTierTobebSi (mag: ganaTleba, dasaqmeba, vaWroba, mogzauroba, TanamSromloba da a.S.); aanalizebs am urTierTobaTa mizezebsa da Sedegebs.
1�2
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
moqalaqeoba (praqtikuli samarTali)
mimarTuleba _ moqalaqeoba
1. aanalizebs moqalaqeobis socialur safuZvlebs.2. SeimuSavebs da icavs sakuTar pozicias kanonierebis kulturis ganviTarebis
Sesaxeb.3. ikvlevs moqalaqis SesaZleblobebs samarTlebriv saxelmwifoSi. 4. TanamSromlobs mozrdilebTan da TanatolebTan sazogadoebisTvis
sasargeblo saqmianobaSi. 5. Seiswavlis demokratiis, kanonis uzenaesobisa da saxelmwifo
mmarTvelobis urTierTkavSirs.
Sedegebi da indikatorebi
moq.XI-XII 1. aanalizebs moqalaqeobis socialur safuZvlebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� Tavisi klasis magaliTze (sakuTari da Tanaklaselebis interesebis gaanalizebis Semdeg) msjelobs adamianis pirovnul da sazogadoebriv interesebze; gamoyofs im saerTo interesebs, romelTa gaTvaliswineba aucilebelia sazogadoebrivi TanxmobisTvis;
•� istoriuli warsulidan an Tanamedrove sinamdvilidan irCevs romelime qveyanas da aRwers mis socialur struqturas; ganixilavs sxvadasxva socialuri jgufis uflebriv mdgomareobas, urTierTobasa da TiToeulis rols sazogadoebrivpolitikur cxovrebaSi; analizis Sedegebs acnobs Tanaklaselebs;
•� TanaklaselTa jgufTan erTad irCevs im socialur jgufs, romelsac, misi azriT, sazogadoebis Tanadgoma sWirdeba; gamoavlens am jgufis saerTo miznebsa da amocanebs; TanaklaselebTan erTad gegmavs am socialuri jgufis (an konkretuli warmomadgenlebis) dasaxmarebel RonisZiebebs;
•� gegmavs debatebs Temaze `aris Tu ara Cveni sazogadoeba samoqalaqo?~; irCevs erTerT rols (mag: mediatori, meTvalyure an mokamaTe mxare); monawileobisas gamoTqvams da asabuTebs sakuTar pozicias (Teoriuli debulebebiTa da konkretuli magaliTebiT); iTvaliswinebs oponentebis SeniSvnebs da ayalibebs debatebis saboloo Sedegebs.
moq. XI-XII 2 . SeimuSavebs da icavs sakuTar pozicias kanonierebis kulturis ganviTarebis Sesaxeb.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� monawileobs diskusiaSi `ratom arRveven bavSvebi kanons?~; msjelobs arasrulwlovan damnaSaveTa uflebebsa da maTi dacvis sakanonmdeblo garantiebze; wers Temas `ras vurCevdi Tanatols~;
•� msjelobs sxvadasxva tipis (mag: qurdoba, mkvleloba, korufcia, diskriminacia, TaRliToba, Zaladoba da sxva) danaSaulis gamomwvev mizezebsa da maTi Semcirebis gzebze;
•� monawileobs jgufur samuSaoSi `erTi dRe ukanonod~; aRwers ra Sedegebi SeiZleba mohyves pirovnebisTvis da sazogadoebisTvis kanonis uqonlobas; sakuTar mosazrebas aTanxmebs jgufis sxva wevrebTan; saerTo daskvnas warudgens Tanaklaselebs;
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
•� monawileobs saklaso diskusiaSi `aqvs Tu ara Cvens sazogadoebas kanonierebis kultura?~; afasebs sazogadoebis damokidebulebas am sakiTxisadmi sakuTar dasaxlebaSi (an qveyanaSi); msjelobs moqalaqeebis, sakanonmdeblo da samarTaldamcavi organoebis urTierTkavSirze; wers klasSi gamarTuli diskusiis oqms an angariSs;
moq.XI-XII 3. ikvlevs moqalaqis SesaZleblobebs samarTlebriv saxelmwifoSi.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� msjelobs kanonis miRebisa Tu Secvlis wesebze; ganixilavs adaTsa Tu kanonze sazogadoebrivi kontrolis meqanizmebs da adarebs erTmaneTs.
•� monawileobs debatebSi `romeli wesebia ufro Zlieri _ dawerili Tu dauwereli?~; sakuTar pozicias asabuTebs konkretuli magaliTebis (Tanamedrove sinamdvilidan, mxatvruli literaturidan an istoriidan) ganxilviT da Sefasebisas gamoyofs kriteriumebs, romlebsac is eyrdnoba;
•� msjelobs, rogor moiqceva misi uflebebis darRvevis SemTxvevaSi da xsnis, ratom unda gauwios angariSi sxvis Tavisuflebebs sakuTari uflebebis dacvisas;
•� ganixilavs saqarTvelos moqalaqis konstituciur uflebebsa da Tavisuflebebs; gamoyofs Sesabamis samoqalaqo movaleobebs; msjelobs uflebamovaleobebis ganxorcielebis konstituciur saSualebebze;
•� drois xazze aRniSnavs im etapebs, rodesac moipova misTvis mniSvnelovani ufleba da gauCnda gansakuTrebuli movaleoba; imave xazze aRniSnavs etapebs, rodesac mas gansxvavebuli (damatebiTi an gafarToebuli) uflebamovaleobebi gauCndeba (mag: marTvis, arCevnebSi monawileobis, daojaxebis, samxedro samsaxuri da a.S.); wers esses `Cemi uflebebi da movaleobebi~.
•� saqarTvelos konstituciaSi moiZiebs da ajgufebs im debulebebs, romlebic uzrunvelyofs misi – moqalaqis piradi, socialekonomikuri da politikuri uflebebisa da Tavisuflebebis dacvas; TanaklaselTa jgufTan erTad am sakiTxis ganxilvisas msjelobs moqalaqis konstituciur movaleobebsa da maTgan Tavis aridebis mosalodnel Sedegebze.
•� CamoTvlis adamianis uflebebis damcvel saerTaSoriso Tu erovnul dokumentebsa da organizaciebs; saqarTvelosa da sxva qveynebis magaliTze msjelobs aseTi organizaciebis efeqtianobis Sesaxeb.
moq.XI-XII 4. TanamSromlobs mozrdilebTan da TanatolebTan sazogadoebisTvis sasargeblo saqmianobaSi.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� monawileobs saklaso diskusiaSi `ra SegviZlia SevmatoT skolas?~, romlis mizania skolis saWiroebebisa da TanaklaselTa Sesabamisi SesaZleblobebis dazusteba; iTvaliswinebs wina wels mier gaweuli analogiuri samuSaos Sedegebs da SeimuSavebs sakuTar samoqmedo gegmas, romelsac SeaTanxmebs TanaklaselebTan; dagegmil aqtivobebSi (mag: skolis biblioTekis an sportuli darbazis Sevseba, umcrosklaselTa eqskursiebSi maswavlebelTa daxmareba, skolisa Tu misi garemos keTilmowyoba da a.S.). asrulebs misTvis gamoyofil rols;
•� Tanaklaselebis jgufTan erTad ganixilavs skolis TviTmmarTvelobis organoebis saqmianobasa da maT Sedegebs; aanalizebs ganxilvis Sedegebs da wers rekomendaciebs saskolo cxovrebis gaumjobesebis Sesaxeb, romlebsac saTanado formiT warudgens Sesabamis kompetentur pirs an organos.
1��
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
moq.XI-XII 5. Seiswavlis demokratiis, kanonis uzenaesobisa da saxelmwifo mmarTvelobis urTierTkavSirs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� asaxelebs qarTuli samarTlis Zeglebs (an konkretul debulebebs), romlebic dResac aqtualuria sakonstitucio, sisxlis, administraciuli Tu samoqalaqo samarTlis TvalsazrisiT;
•� romelime samarTaldamcavi saxelmwifo organos (mag: policia, sasamarTlo, saxalxo damcveli an sxva) an sazogadoebrivi organizaciis magaliTze ganixilavs maT uflebamosilebas, daniSnulebas (an miznebs) da saqmianobas marTlwesrigis dacvaSi; afasebs arsebuli praqtikis naklovan da warmatebul mxareebs.
•� TanaklaselTa jgufTan erTad SearCevs da Camowers ramdenime kanonsa da sakonstitucio debulebas, romelTa dacvac uzrunvelyofs sazogadoebriv wesrigsa da usafrTxo cxovrebis pirobebs sazogadoebisTvis (mag: skola, ojaxi, ubani, qalaqi da a.S.); monawileobs diskusiaSi kanonis uzenaesobis aucileblobisa da kanonierebis uzrunvelyofis Sesaxeb.
•� irCevs adamianis uflebebis darRvevis romelime konkretul faqts da simulaciur sasamarTlo ganxilvaSi asrulebs garkveul rols (mag: mosarCele, mopasuxe, advokati, mosamarTle, msajuli an sxva); aanalizebs ganxilvis processa da Sedegebs, ris safuZvelzec misi rolidan gamomdinare adgens daskvniT dokuments procesis gasagrZeleblad an dasasruleblad (mag: sasamarTlos daskvna, apelacia, Suamdgomloba, oqmi, angariSi klients an sxva).
bolo trimestrSi gansaxorcielebeli proeqtebis sarekomendacio variantebi:
moipovebs da aanalizebs informacias adamianis e.w. bunebrivi mdgomareobis Sesaxeb; mxatvruli literaturis an istoriuli wyaroebis magaliTze aRwers iseTi sazogadoebis models, sadac "adamiani adamianisTvis mgelia" da adarebs romelime biosociumis cxovrebis wess; analizis safuZvelze gansazRvravs da asabuTebs romelime sazogadoebaSi (mag: skola, samezoblo, sofeli, sawarmo, qveyana da a.S.) Tanxmobis miRwevis pirobebs;
Tanaklaselebis jgufTan erTad warmoidgens situacias, rodesac moralurad gamarTlebuli saqcieli SeiZleba samarTlebrivad dasjadi iyos, an piriqiT – samarTlebrivad mizanSewonili saqcieli moralurad gaumarTlebeli iyos; maTTan erTad wers scenars da monawileobs mis dadgmaSi; TanaklaselebTan erTad ganixilavs da gaiTamaSebs am ambis ganviTarebis sxva SesaZlo (umjobes) versias `albaT, ase ajobebda~.
sxvadasxva socialur jgufSi atarebs gamokiTxvas, romelmac unda gamoavlinos monawileTa damokidebuleba kanonierebis mimarT (mag: arRveven Tu ara kanonebs? ZiriTadad, romlebs? ra sixSiriT? aris Tu ara, maTi azriT es mniSvnelovani problema? Tu ar arRveven, ra uSliT xels _ SiSi kanonis winaSe Tu samarTlebrivi Rirebulebebis gaziareba?); gamokiTxvis Sedegebis gaanalizebis safuZvelze msjelobs am sazogadoebis samarTlebrivi cnobierebis Sesaxeb.
ecnoba da megobrebTan erTad ganixilavs skolis samurveo sabWosa da administraciis gadawyvetilebebs saswavlo procesTan dakavSirebiT; aanalizebs, ramdenad aris gaTvaliswinebuli maT skolaSi sazogadoebrivi (mag: moswavleTa TviTmmarTvelobis, pedagogebis, mSoblebis, mezobeli mosaxleobis da a.S.) interesebi da Tanaklaselebis jgufTan erTad wers wliuri angariSis proeqts skolis ganviTarebaSi sazogadoebis monawileobis Sesaxeb.
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
TanaklaselTa jgufTan erTad irCevs samarTlebrivi saxelmwifos erTerT ZiriTad damaxisiaTebel niSans (mag: kanonis uzenaseoba, kanonebis samarTlianoba, xelisuflebis danawileba, adamianis uflebaTa dacva), romlis mixedviT SearCevs da aanalizebs masmediiT gamoqveynebul bolodroindel masalebs; afasebs saqarTveloSi arsebul viTarebas; miRebul daskvnebs amzadebs saklaso ganxilvaze warsadgenad; monawileobs ganxilvis Sedegebis SejamebaSi;
irCevs misTvis an romelime socialuri jgufisTvis aqtualur konkretul problemas (mag: ganaTlebis miReba, dasaqmeba, adamianis uflebis darRveva, samoqalaqo dava, sagadasaxado konfliqti, socialuri usafrTxoeba, janmrTelobisa da garemos dacva, politikuri an religiuri diskriminacia da a.S.); moipovebs informacias, romlis analizis safuZvelze wers konkretuli problemis gadaWris gegmas (SesaZloa ramdenime variants) mxareTa uflebebis dacvisa da kanonieri moqmedebebis gaTvaliswinebiT; gansazRvravs sakuTar rols problemis mogvarebaSi, ikrebs Tanamoazreebs da moqmedebs gegmis Sesabamisad; afasebs sakuTari monawileobis efeqtianobas da Sedegebs uziarebs Tanaklaselebs.
SearCevs romelime konkretul konfliqtur situacias moqalaqeTa cxovrebidan (socialuri, ekonomikuri an politikuri); Seiswavlis Seqmnil viTarebasa da mxareTa interesebs; TanaklaselebTan erTad gaiTamaSebs aRniSnul situacias da misi gadaWris alternatiul variantebs; msjelobs am gzebis avkargianobaze da megobrebTan erTad saxavs konfliqtis samarTlebrivi gadaWris gegmas;
sakuTari miznebidan gamomdinare irCevs Tavis momaval saqmianobas saSualo skolis dasrulebis Semdeg; moiZiebs sajaro informacias Tavisi arCevanis ganxorcielebis gzebis Sesaxeb; am informaciis analizis safuZvelze SeimuSavebs samoqmedo gegmas xelSemwyobi da xelisSemSleli faqtorebis gaTvaliswinebiT, romelsac acnobs Tanaklaselebs; afasebs sakuTar SesaZleblobebs da TanaklaselebTan erTad msjelobs, ramdenad realuria misi – moqalaqis miswrafebebis ganxorcieleba arsebul viTarebaSi.
pedagogebTan da skolis administraciasTan SeTanxmebiT, monawileobs skolis arasagakveTilo SemecnebiTaRmzrdelobiT programaSi "daexmare Tanatols" (mag: unarSezRudul moswavleTa mimarT tolerantobis aRzrda, socialuri daavadebebis [mag: tuberkulozi, alkoholizmi, narkomania da a.S.] mqone adamianebisadmi adekvaturi damokidebulebis gamomuSaveba, cxovrebis jansaRi wesis damkvidrebisaTvis xelSewyoba, janmrTelobisaTvis mavne Cvevebze uaris Tqmis swavleba da a.S.).
Tanaklaselebis jgufTan erTad irCevs maTTvis aqtualur sakiTs, romlis gadawyvetac mmarTvelobiTi organos prerogativaa; ganixilavs am sakiTxis gadasawyvetad saWiro resusrebs da gansazRvravs sakuTari monawileobis SesaZleblobebs; SemuSavebul rekomendaciebs aTanxmebs jgufTan da acnobebs Sesabamis mmarTvelobiT organos.
1��
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
saxelmwifo
mimarTuleba _ mmarTveloba1. aanalizebs politikuri ideebisa da saxelmwifo mmarTvelobis
urTierTkavSirs.2. ganixilavs saqarTvelos socialuri da politikuri sistemis ZiriTad
Taviseburebebsa da urTierTkavSirs.3. afasebs saqarTveloSi saxelmwifoebriobis ganviTarebis mniSvnelovan
etapebs.4. ikvlevs demokratiis, kanonis uzenaesobisa da saxelmwifo mmarTvelobis
urTierTkavSirs.5. afasebs saerTaSoriso urTierTobebis mniSvnelobas saxelmwifos
ganviTarebisTvis.
Sedegebi da indikatorebi
sax.XI-XII 1. aanalizebs politikuri ideebisa da saxelmwifo mmarTvelobis urTierTkavSirs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� ganixilavs samarTlis cnebis sxvadasxva interpretaciebs, samarTlis warmoSobisa da ganviTarebis gavrcelebuli Teoriebs; aanalizebs ganxilvis Sedegebs da wers Txzulebas sazogadoebriv urTierTobebSi samarTlis mniSvnelobis Sesaxeb;
•� msjelobs politikis mniSvnelobaze adamianis, sazogadoebis, eris cxovrebaSi; amzadebs sajaro gamosvlas qveyanaSi arsebul viTarebaSi politikis rolis Sesaxeb;
•� irCevs romelime qveyanas da msjelobs mosaxleobaSi umravlesobisa da umciresobis gamoyofis principebze saxvadasxva niSnis mixedviT (mag: eTnikuri, politikuri, religiuri, ekonomikuri, socialuri) konkretul istoriul epoqaSi;
•� Tanaklaselebis jgufTan erTad irCevs msoflio istoriaSi yvelaze gavrcelebul ramdenime politikur Teorias da ecnoba Sesabamis wyaroebs; mohyavs aRniSnuli politikuri ideebis saxelmwifo mmarTvelobaSi ganxorcielebis konkretuli magaliTebi da asabuTebs sakuTar pozicias;
•� saxelmwifo mowyobis sxvadasxva formebze (unitaruli, federaciuli, konfederaciuli da sxva) msjelobisas axasiaTebs maT ZiriTad niSnebs; asabuTebs sakuTar mosazrebas saqarTvelosTvis saxelmwifo mowyobis Sesaxeb.
•� qronologiurad asaxelebs damoukidebli saqarTvelos mmarTvel politikur partiebs (an blokebs) da msjelobs, Tu ram gamoiwvia am partiebis warmateba da marcxi; adarebs maTi xelisuflebaSi mosvlis gzebs; afasebs maTi mmarTvelobaSi mosvlis gzebs kanonierebisa da sazogadoebrivi saWiroebebis TvalsazrisiT;
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
sax.XI-XII 2. ganixilavs saqarTvelos socialuri da politikuri sistemis ZiriTad Taviseburebebsa da urTierTkavSirs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� msjelobs sxvadasxva socialuri garemos (mag: samegobro, samezoblo, profesiuli da sazogadoebrivi gaerTianebebi) Camoyalibebisa da mdgradobis ganmsazRvrel faqtorebze (mag: saerTo Rirebulebebi, interesebi, Tvisebebi, pirobebi, miswrafebebi da a.S.); msjelobs im niSanTvisebebze, romelic damaxasiaTebelia saqarTvelosTvis; avlebs paralelebs sxva qveynebTan;
•� sakuTari dasaxlebaSi gamoyofs sxvadasxva socialur umciresobebs (mag:, martoxela moxucebi, invalidebi, miusafari bavSvebi, imigrantebi da a.S.); msjelobs am adamianebisadmi sazogadoebis urTierTobis Taviseburebebze;
•� gamoyofs saqarTveloSi, misi azriT, yvelaze daucvel socialur jgufebs da msjelobs sazogadoebis mxridan maTi daxmarebis SesaZleblobebze; asabuTebs sakuTar mosazrebas;
•� asaxelebs romelime politikur partias da msjelobs misi popularobis (an arapopularobis) mizezebze;
•� qronologiurad asaxelebs damoukidebli saqarTvelos mmarTvel politikur partiebs (an blokebs) da msjelobs, Tu ram gamoiwvia am partiebis warmateba da marcxi;
•� monawileobs diskusiaSi Temaze ”rogori unda iyos politikosi da ra sWirdeba mas warmatebisTvis demokratiul qveyanaSi?”; dasabuTebisas avlebs paralelebs saqarTvelosa da sxva qveynebs Soris.
sax. XI-XII 3. afasebs saqarTveloSi saxelmwifoebriobis ganviTarebis mniSvnelovan etapebs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� drois skalaze aRniSnavs saqarTvelos saxelmwifo mmarTvelobis ganviTarebisTvis ramdenime (35) mniSvnelovan movlenas; msjelobs TiToeuli movleniT gamowveul Sedegebze; avlebs paralelebs imave periodis sxva saxelmwifoebTan (mag: mezobeli qveynebi, evropa, axlo aRmosavleTi, aRmosavleT azia an amerika);
•� msjelobs saqarTvelos demokratiuli respublikisa da I konstituciis mniSvnelobaze Tanamedrove qarTuli saxelmwifosTvis; asaxelebs memkvidreobiTobis damadasturebel faqtebs da aanalizebs cvlilebebs (mag: saxelmwifo mowyoba, mmarTveloba, saarCevno sistema da a.S.); avlens sakuTar damokidebulebas momxdari cvlilebebis mimarT;
•� saqarTvelos moqmedi konstituciis ganxilvisas msjelobs misi miRebis winapirobebsa da Sedegebze; sakuTar mosazrebebs Camowers cxrilis saxiT;
•� gamoTqvams sakuTar azrs saxelmwifos demokratiulobisa da suverenulobis Sesaxeb; irCevs saqarTvelos msgavs (mosaxleobis raodenobis mixedviT) romelime saxelmwifos da adarebs mas saqarTvelos, aRniSnuli ori niSnis mixedviT; gamoyofs msgavsebasa da gansxvavevebs.
•� saqarTvelos an sxva qveynis istoriidan asaxelebs movlenebs, rodesac saxelmwifo mmarTvelobaSi cvlilebebi moxda sazogadoebis zegavleniT; afasebs am movlenebis Sedegebs demokratiis mSeneblobaSi winsvlis (an ukusvlis) TvalsazrisiT.
1��
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
sax.XI-XII 4. ikvlevs demokratiis, kanonis uzenaesobisa da saxelmwifo mmarTvelobis urTierTkavSirs.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� asaxelebs qarTuli samarTlis Zeglebs (an konkretul debulebebs), romlebic dResac aqtualuria sakonstitucio, sisxlisa Tu samoqalaqo samarTlis TvalsazrisiT;
•� damoukidebeli saqarTvelos konstituciebs adarebs sabWoTa periodis saqarTvelos konstituciebs; aRniSnavs arsebiT gansxvavebas maT Soris; afasebs ramdenad aris gaTvaliswinebuli moqalaqeebis (xalxis) roli am konstituciebSi da ramdenad sruldeboda deklarirebuli debulebebi;
•� axasiaTebs demokratiis ZiriTad principebs da ukavSirebs maT adamianis uflebebsa da movaleobebs; sakuTar mosazrebas asabuTebs misTvis cnobili saerTaSoriso dokumentebis debulebebis meSveobiT (mag: adamianis uflebaTa sayovelTao deklaracia, adamianis uflebaTa evropuli konvencia, bavSvTa uflebebis dacvis konvencia da sxva);
•� monawileobs saklaso diskusiaSi `aqvs Tu ara Cvens sazogadoebas kanonierebis kultura?~; afasebs sazogadoebis damokidebulebas am sakiTxisadmi sakuTar dasaxlebaSi (an qveyanaSi); msjelobs moqalaqeebis, sakanonmdeblo da samarTaldamcavi organoebis urTierTkavSirze;
•� TanaklaselTa jgufTan erTad SearCevs da Camowers ramdenime kanonsa da sakonstitucio debulebas, romelTa dacvac uzrunvelyofs sazogadoebriv wesrigsa da usafrTxo cxovrebis pirobebs sazogadoebisTvis (mag: skola, ojaxi, ubani, qalaqi da a.S.); monawileobs diskusiaSi kanonis uzenaesobis aucileblobisa da kanonierebis uzrunvelyofis Sesaxeb.
•� irCevs adamianis uflebebis darRvevis romelime konkretul faqts da simulaciur sasamarTlo ganxilvaSi asrulebs garkveul rols (mag: mosarCele, mopasuxe, advokati, mosamarTle, msajuli an sxva); aanalizebs ganxilvis processa da Sedegebs, ris safuZvelzec misi rolidan gamomdinare adgens daskvniT dokuments procesis gasagrZeleblad an dasasruleblad (mag: sasamarTlos daskvna, apelacia, Suamdgomloba, oqmi, angariSi klients an sxva).
sax.XI-XII 5. afasebs saerTaSoriso urTierTobebis mniSvnelobas saxelmwifo ganviTarebisTvis.
Sedegi miRweulia, Tu moswavle:
•� ganixilavs mezobeli qveynebis mmarTvelobebs da msjelobs maTi demokratiulobis xarisxze; afasebs saxelmwifo mmarTvelobis sistemis gavlenas saqarTvelosa da am qveynebis urTierTobaze;
•� irCevs saqarTvelos moqalaqeTa sazogadoebrivpolitikuri cxovrebis an ekonomikuri saqmianobis romelime sferos da msjelobs misi ganviTarebisaTvis saerTaSoriso urTierTobebis mniSvnelobaze; CamoTvlis am mxriv prioritetul saxelmwifoebs, regionebsa Tu saerTaSoriso organizaciebs da asabuTebs sakuTar mosazrebas;
•� TanaklaselTa jgufTan erTad ganixilavs saerTaSoriso samarTlis efeqtianobas saqarTvelos da romelime saxelmwifos magaliTze; gamoyofs adamianebsa Tu saxelmwifoebs Soris urTierTobaTa im sferoebs, sadac aseTi normebis moqmedeba, misi azriT, aucilebelia.
•� aRwers Tanamedrove msoflioSi saxelmwifos Zlierebis kriteriumebs da maT Sesabamisad afasebs saqarTvelos mdgomareobas; TanaklaaselebTan erTad ganixilavs miRebul Sedegebs da maTi Sefasebebis gaTvaliswinebiT wers eses saqarTvelosa da garesamyaros urTierTdamokidebulebis Sesaxeb.
1��
sazo
gado
ebrivi mec
nierebebi
bolo trimestrSi gansaxorcielebeli proeqtebis sarekomendacio variantebi:
saqarTvelos konstituciaSi moiZiebs muxlebs, romlebic saqarTvelos moqalaqeTa saarCevno uflebebs exeba; maTi gaanalizebis safuZvelze msjelobs maT Sesabamisobaze demokratiuli da samarTliani arCevnebis principebTan (mag: sayovelTaoba, pirdapiroba, kenWisyris faruloba, Tanasworoba); sakuTari skolis, dasaxlebis an regionis magaliTze afasebs sxvadasxva saarCevno (mag: maJoritaruli, proporciuli da a.S.) sistemebs moqalaqis uflebebis dacvis pozciidan.
irCevs mniSvnelovan movlenas sazogadoebrivpolitikuri cxovrebidan da Tanaklaselebis jgufTan erTad ganixilavs am movlenaSi adamianTa monawileobis motivacias, SesaZleblobebsa da xarisxs; Sesabamisi samarTlebrivi dokumentebis analizis safuZvelze wers rekomendaciebs sazogadoebrivi Tanamonawileobis wasaxaliseblad.
Seiswavlis qarTuli samarTlis (sasuliero Tu saero) Zeglebis Seqmnis safuZvlebs; afasebs maT aqtualobasa da humanurobas rogorc Sesabamisi epoqisTvis, ise TanamedroveobisTvis; wers Temas saqarTveloSi samarTlebrivi wesrigis ganviTarebis Sesaxeb;
Tanaklaselebis jgufTan erTad irCevs aqtualur sakiTs, romlis gadawyvetac mmarTvelobiTi organos prerogativaa; ganixilavs am sakiTxis gadasawyvetad saWiro resusrebs da gansazRvravs sakuTari monawileobis SesaZleblobebs; SemuSavebul rekomendaciebs aTanxmebs jgufTan da acnobebs Sesabamis mmarTvelobiT organos.
adgens saqrTvelos saxelmwifoebriobasTan da mmarTvelobasTan dakavSirebuli terminebisa da toponimebis leqsikons (mag: hereTi, SavSeTi, darbazi, savaziro, Zeglisdeba, meWurWleTuxucesi, mamasaxlisi, saerisTavo, mazra, erovnuli sabWo, cixegoji, gamgebeli); ajgufebs maT epoqebis mixedviT da TanaklaselebTan erTad amzadebs TiToeuli epoqis Sesabamis TavlsaCino masalas (mag: ruka, plakati, sqema, stendi da a.S.) prezentaciisaTvis; msjelobs qarTuli saxelmwifoebis ganviTarebaze uZvelesi droidan dRemde.
TanaklaselTa jgufTan erTad irCevs samarTlebrivi saxelmwifos erTerT ZiriTad damaxisiaTebel niSans (mag: kanonis uzenaseoba, kanonebis samarTlianoba, xelisuflebis danawileba, adamianis uflebaTa dacva), romlis mixedviT SearCevs da aanalizebs masmediiT gamoqveynebul bolodroindel masalebs; afasebs saqarTveloSi arsebul viTarebas; miRebul daskvnebs amzadebs saklaso ganxilvaze warsadgenad; monawileobs ganxilvis Sedegebis SejamebaSi;
Seiswavlis SeuzRudavi da SezRuduli mmarTvelobis politikur safuZvlebs; monawileobs saklaso debatebSi `rogori mmarTveloba umjobesia saqarTvelosTvis?~; ajamebs Sedegebs da wers statias.
irCevs romelime epoqis saxelmwifos da mis mmarTvelobas akavSirebs Sesabamis politikur TeoriasTan; ganixilavs am Teoriis religiur Tu istoriulkulturul safuZvlebs; eZebs analogebs Tanamedrove msoflioSi da aanalizebs aRniSnuli politikuri Teoriis gavrcelebis mizezebs.
saxelmwifo mmarTvelobis sxvadasxva formas akavSirebs im ideasTan an ideebTan, romlebic safuZvlad daedo ama Tu im mmarTvelobas; afasebs maT samarTlianobisa da adamianTa Tanasworobis TvalsazrisiT; wers eses saukeTeso mmarTvelobis Sesaxeb.
TanaklaselTa jgufTan erTad irCevs saqarTveloSi moqmed romelime sazogadoebrivpolitikuri institutebis (mag: politikuri partiebs, arasamTavrobo organizaciebs an masmediis saSualebebs) konkretul
1�0
sazo
gad
oeb
riv
i me
cni
ereb
ebi
warmomadgenels; ikvlevs da afasebs (mag: jgufTan erTad Catarebuli gamokiTxvis, mediaSi gamoqveynebuli masalebis analizis an sxva statistikuri meTodis safuZvelze) am organizaciisadmi sazogadoebis damokidebulebas;
Seiswavlis saqarTvelos saxelmwifo mmarTvelobis Tanamedrove sistemas (struqturas, misi nawilebis funqciebsa da urTierTkavSirs); adarebs saqarTvelos warsulSi arsebul mmarTvelobis sistemebs demokratiulobisa da kanonis uzenaesobis TvalsazrisiT; muSaobis Sedgebs warudgens Tanaklaselebs gansaxilvelad.
adarebs 1921 da 1995 wlebis saqarTvelos konstituciebs umciresobaTa uflebebis dacvis TvalsazrisiT; msjelobs umravlesobisa da umciresobis gamijvnis kriteriumebze (mag: eTnikuri, qonebrivi, religiuri, kulturuli da a.S.) da maT Sesabamisad aRwers saqarTvelos mosaxleobis struqturas; afasebs demokratiis mniSvnelobas samoqalaqo integraciis procesSi.
irCevs romelime mezobel an ganviTarebul qveyanas da ganixilavs saqarTvelosTan urTierTobis Taviseburebebs; afasebs TiToeuli saxelmwifos politikur, ekonomikur da socialur maxasiaTeblebs; gansazRvravs maT saerTo interesebs da wers statias ori qveynis TanamSromlobis ganviTarebis perspeqtivebis Sesaxeb, sadac asabuTebs sakuTar mosazrebebs.
Catarebuli gamokiTxvisa Tu piradi dakvirvebis safuZvelze gamoyofs sakuTari dasaxlebis moqalaqeTa saWiroebebs saerTaSoriso urTierTobebSi (mag: ganaTleba, dasaqmeba, vaWroba, mogzauroba, TanamSromloba da a.S.); aanalizebs am urTierTobaTa mizezebsa da Sedegebs.
monawileobs saklaso diskusiaSi globalur problemebis warmoCenisa da maTi mogvarebis gzebis Sesaxeb; irCevs erTerT problemas da moiZiebs damatebiT informacias mis gasaanalizeblad; saxavs gzebs mis gadasaWrelad.
1�1
saxviTi da gamoyenebiTi
xelovneba///SromiTi
swavleba
1�2
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
pirovnebis aRzrda da harmoniuli ganviTareba, rac saskolo ganaTlebis ZiriTad mizans warmoadgens, SeuZlebelia xelovnebasTan misi ziarebis gareSe. xelovnebis sxvadasxva dargis Seswavla aRqmasa da grZnobas afaqizebs, warmosaxvis unars, SemoqmedebiT midgomas da kritikul azrovnebas aviTarebs, ris gareSec warmoudgenelia adamianis nebismieri saqmianoba.
pirovnebis aRzrdaganviTarebisTvis aucilebeli SromiTi saqmianoba axali saswavlo gegmis mixedviT xelovnebis swavlebasTan aris integrirebuli. am integrirebis safuZvels saxviTi xelovnebis swavlebaSi gamoyenebiTdekoratiuli xelovnebis elementebis CarTva warmoadgens.
xelovnebis swavleba SromiT saqmianobasTan erTad zogadsaganmanaTleblo skolis samive safexurzea gaTvaliswinebuli: dawyebiT da sabazo skolaSi savaldebulo (IIX klasebi), xolo saSualo skolaSi savaldebulo (X klasi) da arCeviTi (XI, XII klasebi) sagnebis saxiT. standartSi warmodgenili arCeviTi kursebidan moswavles SeuZlia erTerTis arCeva Sesaswavlad XI an XII klasSi.
swavlebisas yuradReba maxvildeba ganwyobadamokidebulebebis, praqtikuli, SemoqmedebiTi da kvlevaZiebis unarCvevebis ganviTarebaze, codnis gamoyenebaze.
saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis/SromiTi swavlebis mizania:saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis/SromiTi swavlebis mizania:
•� moswavlis Cabma SemoqmedebiT da sainterpretacio saqmianobaSi da am gziT misTvis mSvenierebis gancdis da warmosaxvis unaris ganviTareba
•� xelovnebis nimuSebis aRqmis unaris Camoyalibeba da am niadagze mudmivi interesisa da siyvarulis gaRviveba xelovnebisadmi
•� xelovnebis universaluri enis Seswavla da misi saSualebiT erovnul da msoflio kulturul faseulobebTan ziareba, samyaros erTianobis gancdis Camoyalibeba
•� SemoqmedebiTi saqmianobis teqnikur saSualebaTa daufleba da Sromis unarCvevis Camoyalibeba
saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis/SromiTi swavlebis amocanebia:
Sesabamisi faseulobebisa da damokidebulebebis Camoyalibeba, xelovnebasTan da SromiT saqmianobasTan dakavSirebuli unarCvevebis ganviTareba da aucilebeli codnis micema moswavleebisaTvis; kerZod:
faseulobebi da
damokidebulebebiunar-Cvevebi codna
pativiscemis grZnobis ganviTareba erovnuli da zogadsakacobrio kulturis, adamianis Sromis mimarT; Tanagancdisa da TanagrZnobisunaris ganviTareba; Semwynarebluri damokidebulebisCamoyalibeba sxva adamianebis,gansxvavebuli azrisa da msoflmxedvelobisadmi
SemoqmedebiTi azrovnebisa da gagebis unaris ganviTareba; emociuri sferos ganviTareba; warmosaxvis, gemovnebisa da kritikuli azrovnebis ganviTareba; xedvis, sivrciTi warmodgenebis, dakvirvebis unaris, mxedvelobiTi mexsierebis da xelis motorikis ganviTareba;SromiTi unarCvevebis Camoyalibeba; sakomunikacio unarebis ganviTareba; saxviT da gamoyenebiT xelovnebaSi praqtikuli unarCvevebis SeZena
samyaros Sesaxeb warmodgenis Camoyalibeba; sakuTari da sxvaTa kulturuli memkvidreobis gacnoba; saxviTi xelovnebis enis Seswavla
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
dawyebiT skolaSi xelovnebis, rogorc saswavloaRmzrdelobiTi dargis, pedagogiur potencials misi TvalsaCinosaxeobrivi buneba gansazRvravs. umcrosklaselebSi, maTi asakobrivi Taviseburebidan gamomdinare, TvalsaCino_praqtikuli azrovneba da samyaros emociuri aRqma sWarbobs, amitom maTTvis mniSvnelovania TamaSze dafuZnebuli aqtivoba, rasac SesaniSnavad miesadageba xelovnebis sxvadasxva dargis (xatva, musika) Seswavlis specifika.
dawyebiT skolaSi xelovnebis swavleba ZiriTadad bavSvis emociuri da gonebrivi sferos, SromiTi da sakomunikacio unarebis ganviTarebas emsaxureba.
sabazo skolaSi xelovnebis dargebSi SeZenili praqtikuli unar_Cvevebi mozards sakuTari Tavis Ziebisa da TviTdamkvidrebis process uadvilebs. amave dros, mniSvnelovnad arbilebs im gamZafrebul kritikul damokidebulebas samyaros mimarT, romelic niSandoblivia am asakisaTvis, vinaidan xelovnebis nawarmoebis gagebis unari gansxvavebuli azrisa da msoflmxedvelobis mimarT Semwynareblobasac gulisxmobs.
saSualo skola pirobiTad or etapad iyofa: gardamavali X klasi da XIXII klasebi, rodesac moswavle mzad aris gacnobierebuli arCevanisaTvis. am dros mas saSualeba eZleva, sakuTari interesebis mixedviT airCios da Seiswavlos sxvadasxva sagnobriv jgufTan dakavSirebuli erTerTi sagani.
praqtikuli unarCvevebis dauflebaganviTareba X klasSi emsaxureba xelovnebis nimuSis analizisas masSi gamoyenebuli mxatvruli xerxebis, avtoris Canafiqris ukeT gagebas. moswavleebi axorcieleben agreTve sxvadasxva saxis proeqts. yovelive es exmareba mas arCevanis gakeTebaSi esTetikuri sagnebis jgufidan (im SesaZleblobis farglebSi, rasac skola SesTavazebs.), raTa XI an XII klasebSi moxdes SeZenili unarCvevebis da codnis Semdgomi gaRrmaveba da profesiuli safuZvlebis Cayra.
sagnis roli
saskolo ganaTlebis erovnuli
miznis ganxorcielebaSi
Tanamedrove skola miznad isaxavs iseTi pirovnebis formirebas, romelic mzad iqneba mTeli sicocxlis manZilze izrunos sakuTari ganviTarebisaTvis. amgvar adamians unda axasiaTebdes:
1. kritikuli azrovneba;kritikuli azrovneba;2. problemaTa gadaWris unari;problemaTa gadaWris unari;3. SemoqmedebiTi azrovneba;SemoqmedebiTi azrovneba;4. samoqalaqo cnobiereba;samoqalaqo cnobiereba;5. komunikaciis unari;komunikaciis unari;6. kvleva-Ziebis unari;kvleva-Ziebis unari;7. TviTSefasebisa da sakuTari saswavlo saqmianobis warmarTvis unari.
saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis/SromiT swavlebas Tavisi wvlili Seaqvs amgvari pirovnebis CamoyalibebaSi.
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
1. kritikuli azrovnebakritikuli azrovnebaxelovnebis Seswavlis procesSi movlenaTa gaazrebisa da problemaTa wvdomis
unaris Camoyalibebas, kritikuli da SemoqmedebiTi azrovnebis ganviTarebas xels uwyobs: a) moswavleTa mier mxatvruli idebis producireba, b) sakuTari da sxvebis Semoqmedebis daxasiaTeba, Sefaseba da analizi; g) im rolis gaazreba, romelsac asrulebs erovnuli da msoflio kulturebis memkvidreoba sxvadasxva konteqstSi.
2. problemaTa gadaWris unariproblemaTa gadaWris unarixelovnebis swavlebisas problemaTa gadaWris unaris ganviTarebas xels uwyobs:
a) swavlis procesSi warmoSobili ideebis realizaciis praqtika, b) saukeTeso Sedegis misaRwevad saWiro masalis, iaraRis, gamomsaxvelobiTi xerxebis Tu teqnikis SerCeva da efeqtiani gamoyeneba, g) dasaxuli amocanis gadaWrisaTvis aucilebeli iniciativis da pasuxismgeblobis gamovlena; g) stresis, imedgacruebisa da marcxis daZleva da dasaxuli miznisaken mtkiced swrafva.
3. SemoqmedebiTi azrovnebaSemoqmedebiTi azrovnebaxelovnebis swavlebisas movlenebis mimarT SemoqmedebiTi midgomis unaris
ganviTarebas xels uwyobs: originaluri mxatvruli ideebis generireba da maTi ganxorcielebisaTvis arastandartuli gzebis Zieba.
4. samoqalaqo cnobierebasamoqalaqo cnobierebaxelovnebis swavlebisas sazogadoebriv cxovrebaSi monawileobis survilisa da
unaris, erovnuli TviTSegnebis grZnobis ganviTarebas xels uwyobs: klasis, skolis da sazogadoebis kulturul cxovrebasa da keTildReobaSi sakuTari wvlilis Setana; kulturuli memkvidreobis da sazogadoebis winaSe sakuTari movaleobebisa da pasuxismgeblobis gacnobiereba.
5. komunikaciis unari komunikaciis unari xelovnebis swavlebisas komunikaciis unaris ganviTarebas xels uwyobs: a)
sakuTari da sxvisi nawarmoebebis Sesaxeb msjeloba, kamaTi da poziciis dasabuTeba, b) sxvadasxva saSualebebiT (xatva, wera, msjeloba) sakuTari azrisa da grZnobebis gamoxatva; g) jgufuri muSaobisas sxvebTan urTierToba, TanamSromloba da problemur sakiTxebze SeTanxmeba; d) kritikuli Tvalsazrisis gamoTqma da dasabuTeba.
6. kvleva-Ziebis unarikvleva-Ziebis unarixelovnebis swavlebisas informaciis mopovebisa da gaanalizebis unaris
ganviTarebas xels uwyobs: a) informaciis mravalferovani wyaroebis gamoyeneba, b) informaciis Sejereba, kritikuli Sefaseba da efeqturi organizacia; g) informaciis gamoyeneba sakuTari SemoqmedebisaTvis, kvlevisaTvis, damoukidebeli azris CamoyalibebisaTvis da samoqmedo gegmis gansazRvrisTvis.
7. TviTSefasebisa da sakuTari saswavlo saqmianobis warmarTvis unarixelovnebis swavlebisas TviTSefasebisa da sakuTari saswavlo saqmianobis
warmarTvis unaris ganviTarebas xels uwyobs: a) sakuTari SesaZleblobebisa da miRwevebis swori Sefaseba; b) sakuTari emociebis gacnobiereba da maTi marTva; g) uwyveti (mTeli sicocxlis manZilze) swavlis Cvevis gamomuSaveba; d) saqmianobis sworad da efeqturad dagegmvis unari; e) ganaTlebisa da profesiuli zrdisaTvis xelsayreli pirobebis gamoyeneba.
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
swavlebis mimarTulebebi
xelovnebis/Sromis swavleba saswavlo gegmis mixedviT sami mimarTulebiT iSleba:
1. praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva xelovnebaSi;2. komunikacia da interpretacia;komunikacia da interpretacia;3. xelovnebis aRqma konteqstSi;xelovnebis aRqma konteqstSi;
swavleba yvela mimarTulebis farglebSi mimdinareobs paralelurad da erTmaneTTan mWidro urTierTkavSirSi.
1. praqtikuli unar-Cvevebis ganviTareba da ideebis gamoxatva xelovnebaSi praqtikuli unar-Cvevebis ganviTareba da ideebis gamoxatva xelovnebaSiam mimarTulebis farglebSi moswavleebi iZenen praqtikul unarCvevebs;
ecnobian da euflebian saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis elementebs, principebs, gamomsaxvelobiT xerxebs, sxvadasxva teqnikas, masalas, iaraRsa da procedurebs.
moswavleebi aviTareben sxvadasxva motivis zegavleniT warmoSobili ideebisa da Canafiqrebis xorcSesxmis unars, risTvisac iyeneben warmosaxvas, emociebs, dakvirvebis unars, masalisadmi SemoqmedebiT midgomas da swavlis procesSi miRebul codnas.
2. komunikacia da interpretacia am mimarTulebis farglebSi moswavleebi swavloben xelovnebis nawarmoebis
gagebas da Sefasebas, mis Sesaxeb azris Camoyalibebas, eCvevian sakuTari Canafiqris naTel da mkafio ganmartebas da sxvisi azris gulisyuriT mosmenas, euflebian koleqtiuri muSaobis da msjelobis meTodebs.
3. xelovnebis aRqma konteqstSiam mimarTulebis farglebSi moswavleebi ecnobian qarTuli da msoflio, Zveli
da axali xelovnebis cnobil nimuSebs da xalxuri Semoqmedebis zogierT dargs, arkveven maT Sinaarssa da daniSnulebas, akavSireben maT yoveldRiur realobasTan da sakuTar gamocdilebasTan; ecnobian maTi Seqmnisa da Sefasebis gansxvavebul istoriul, kulturul, socialur da sxva konteqstebs.
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
dawyebiTi skola sabazo skola
praq
tik
ul
i una
r-C
veve
bi d
a id
eebi
s ga
moxa
tva
eqvswledis bolos moswavle:
mizanmimarTulad irCevs da SemoqmedebiTad iyenebs xelovnebis elementebsa da principebs, sxvadasxva masalas, teqnikasa da proceduras konkretuli problemis gadasaWrelad namuSevris Seqmnisas;
TanamSromlobs sxvebTan, rogorc piradi, ise saerTo miznis misaRwevad;
cxrawledis bolos moswavle:
ikvlevs da SemoqmedebiTad iyenebs xelovnebis elementebs, principebs, sxvadasxva masalas, teqnikasa da proceduras TviTgamoxatvisTvis;
mimarTavs individualuri da jgufuri muSaobis sxvadasxva strategias;
komu
nika
cia
da
int
erpr
etac
ia
warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs da miRebul codnaze dayrdnobiT gamoTqvams da asabuTebs sakuTar azrs xelovnebis nawarmoebis Sesaxeb;
esmis da warmoaCens, rom xelovneba aris kulturis TviTgamoxatvis saSualeba;
warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs, miRebul codnaze dayrdnobiT aanalizebs xelovnebis nimuSs da ganmartavs, ra mizniT aris masSi gamoyenebuli konkretuli xerxi an masala;
acnobierebs xelovnebas, rogorc msoflmxedvelobis gamoxatvis da komunikaciis saSualebas;
xel
ovne
bis
aRqm
a ko
nteq
stSi amoicnobs da adarebs erTmaneTs
sxvadasxva epoqisa da kulturis xelovnebis nimuSebs da ikvlevs xelovnebis rols lokalur da msoflio sazogadoebis cxovrebaSi;
ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs.
amoicnobs da adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqisa da stilis namuSevrebs ikvlevs da ganmartavs konteqstis gavlenas konkretul nawarmoebsa da xelovanis Semoqmedebaze;
ikvlevs saqarTvelos sxvadaxva kuTxis xelovnebis nimuSebs da msjelobs maT Sesaxeb.
saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis/SromiTi swavlebis saswavlo kursis Semajamebeli Sedegebi skolis dawyebiT da sabazo safexurze
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
I klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da
ideebis gamoxatva
komunikacia daa da interpretacia
xelovnebis aRqma konteqstSi
moswavles.g.I.1 iyenebs saxviTi xelovnebis erT an ramdenime ZiriTad elementsa da princips namuSevris Seqmnisas
moswavles.g.I.7 warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs, gamoTqvams azrs sakuTar da TanaklaselTa naSromebze
moswavles.g.I.11 ganasxvavebs erTmaneTisagan xelovnebis dargebs, zogierT Janrs da akavSirebs maT yoveldRiur cxovrebasTan
s.g.I.2 mimarTavs sxvadasxva masalas, teqnikas da proceduras namuSevris Seqmnisas
s.g.I.8 pativs scems sakuTar da sxvis namuSevars
s.g.I.12 akavSirebs nawarmoebis Sinaarss sakuTar gamocdilebasTan
s.g.I.3 akvirdeba garemoSi sxvadasxva fers da formas da asaxavs maT namuSevarSi
s.g.I.9 monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi
s.g.I.4 gamosaxavs sxvadasxva motivis safuZvelze warmoSobil ideebs
s.g.I.10 icnobs da iyenebs elementarul terminologias
s.g.I.5 amJRavnebs martivi SromiTi saqmianobis elementarul unarCvevebs
s.g.I.6 muSaobs individualurad da sxvebTan erTad
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva xelovnebaSi
s.g.I.1 moswavle iyenebs saxviTi xelovnebis erT an ramdenime ZiriTad elementsa da princips namuSevris Seqmnisas.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:Tu moswavle: moswavle:
•� namuSevarSi xmarobs sqel da wvril konturs, swor, talRovan, texil, wyvetil xazebs
•� CamoTvlis ZiriTad ferebs da maTi SezavebiT iRebs damatebiT ferebs •� irCevs vertikalur an horizontalur formats mocemulobis moTxovnis
Sesabamisad•� gamosaxulebas Tanabrad anawilebs formatze•� qmnis martiv ornamentebs, ganmeorebadi xazebis, ferebisa da geometriuli
figurebisagan
s.g.I.2 moswavle mimarTavs sxvadasxva masalas, teqnikas da procedurasmoswavle mimarTavs sxvadasxva masalas, teqnikas da proceduras mimarTavs sxvadasxva masalas, teqnikas da proceduras namuSevris Seqmnisas.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs fanqrebs, pastelebs, flomasterebs, guaSis saRebavebs ferweruli da grafikuli namuSevris Sesaqmnelad
•� feradi qaRaldebiT, muyaoTi, bunebrivi masaliT qmnis aplikacias, kolaJs
•� awyobs mozaikas sxvadasxva masaliT (Wris, xevs, awepebs, qaRaldebs, foTlebs da a.S.)
•� qmnis plastilinisgan martiv formebs (mag. geometriul figurebs)
s.g.I.3 moswavle akvirdeba garemoSi sxvadasxva fers da formas damoswavle akvirdeba garemoSi sxvadasxva fers da formas da akvirdeba garemoSi sxvadasxva fers da formas da asaxavs maT namuSevarSi.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:Tu moswavle: moswavle:
•� amoicnobs, asaxelebs da asaxavs namuSevrebSi martiv geometriul formebs (samkuTxedi, oTxkuTxedi, wre) da iyenebs namuSevarSi
•� amoicnobs, asaxelebs da asaxavs namuSevarSi bunebaSi arsebul ferebs
s.g.I.4 moswavle gamosaxavs sxvadasxva motivis safuZvelze warmoSobilmoswavle gamosaxavs sxvadasxva motivis safuZvelze warmoSobil gamosaxavs sxvadasxva motivis safuZvelze warmoSobil ideebs namuSevarSi.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� namuSevarSi asaxavs dakvirvebis Sedegad miRebul STabeWdilebebs•� gamosaxavs warmosaxviT Seqmnil personaJebs•� gadmoscems literaturuli nawaromoebis Sinaarss martiv
ilustraciebSi
s.g.I.5 moswavle amJRavnebs martivi SromiTi saqmianobis elementarulmoswavle amJRavnebs martivi SromiTi saqmianobis elementarul amJRavnebs martivi SromiTi saqmianobis elementarul unar-Cvevebs.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gakveTilze moaqvs saWiro aRWurviloba
1�0
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
•� alagebs samuSao adgils, recxavs da inaxavs samuSao iaraRebsa da masalas
•� icavs usafrTxoebis wesebs •� icavs drois limits yvela tipis aqtivobis Sesrulebisas
s.g.I.6 moswavle muSaobs individualurad da sxvebTan erTad.moswavle muSaobs individualurad da sxvebTan erTad. muSaobs individualurad da sxvebTan erTad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle: •� monawileobs gundur samuSaoSi•� cdilobs dasmuli amocanis gadaWras damoukideblad da mewyvilesTan
erTad
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia s.g.I.7 moswavle warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs, gamoTqvams azrs sakuTar da TanaklaselTa naSromebze. Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sakuTari da/an erToblivi namuSevris wardgenisas ganmartavs, risi gadmocema undoda namuSevarSi
•� wardgenisas usvams Tanaklasels kiTxvebs misi namuSevris Sesaxeb•� uziarebs Tanaklaselebs STabeWdilebebs warmodgenili namuSevris
Sesaxeb (momwons, ar momwons) •� usmens Tanaklaselebs, maswavlebels•� acdis sxvebs pasuxis dasrulebas•� warsdgeba auditoriis winaSe, rogorc avtori
s.g.I.8 moswavle pativs scems sakuTar da sxvis namuSevars.moswavle pativs scems sakuTar da sxvis namuSevars. pativs scems sakuTar da sxvis namuSevars.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mxars uWers Tanaklaselebs, uwonebs namuSevars, amxnevebs muSaobis dros
•� ufrTxildeba (ar azianebs) sxvis da sakuTar namuSevrebs
s.g.I.9 moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi. monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.Sedegi TvalsaCinoa Tu moswavle:
•� monawileobs saklaso zeimSi•� monawileobs saklaso gamofenaSi•� dadis muzeumebSi da gamofenebze•� dadis eqskursiebze da ecnoba kultrul memkvidreobas
s.g.I.10 moswavle icnobs da iyenebs elementarul terminologias.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs namuSevarSi da asaxelebs saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis misTvis nacnob elementebs
•� CamoTvlis masalas da iaraRebs, romelic gamoiyena namuSevarSi•� saubrisas sworad iyenebs elementarul terminebs •� saTanadod reagirebs maswavleblis komentarze (esmis da asrulebs
miTiTebas, mag., daxatos peizaJi an portreti, gaamuqos konturi)
1�1
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
mimarTuleba xelovnebis aRqma konteqstSi
s.g.I.11 moswavle ganasxvavebs erTmaneTisgan xelovnebis dargebs, zogierT Janrs da akavSirebs maT yoveldRiur cxovrebasTan.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� CamoTvlis xelovnebis dargebs (mxatvroba, musika, kino, Teatri da sxv.) da gamoyofs am dargisTvis damaxasiaTebel mTavar niSans (feri, bgera, moZraoba)
•� asaxelebs xelovnebis calkul dargTan dakavSirebul profesiebs•� CamoTvlis saopero, sabaleto, Teatralur warmodgenebs, romelsac
daswrebia da saubrobs miRebul STabeWdilebaze•� CamoTvlis xelovnebis ZiriTad Janrebs (naturmorti, portreti,
peizaJi) da gamoyofs am JanrisTvis damaxasiaTebel mTavar niSnebs •� saubrobs sayvarel ilustrirebul wignebze•� saubrobs arqiteqturul Zeglebsa da qandakebebze, romlebic unaxavs
s.g.I.12 moswavle akavSirebs nawarmoebis Sinaarss sakuTar gamocdilebasTan.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aTvalierebs nawarmoebebs, saubrobs maT Sinaarsze da maTgan miRebul STabeWdilebaze
•� asaxelebs cxovelebs, mcenareebs, sagnebs, romelic asaxulia xelovnebis konkretul nawarmoebSi
•� xelovnebis nimuSebSi amoicnobs siuJetebs, scenebs, movlenebs •� amoicnobs xelovnebis nawarmoebSi asaxul weliwadis droebs
I klasis saswavlo programis Sinaarsi
saxviTi xelovnebis ZiriTadi elementebi da principebi:xazi (wvrili, sqeli konturi, swori, talRovani, texili, wyvetili xazi),
feri (ZiriTadi, Sedgenili); kompoziciuri ganwilebis safuZveli _vertikaluri an horizontaluri formatis SerCeva, formatze gamosaxulebis ganawileba.
masala da iaraRi: fanqari (feradi, ubralo), pasteli, flomasteri, guaSi, feradi qaRaldi,
muyao, plastilini, bunebrivi masala (foToli, girCa, marcvleuli da sxv.); funji, makrateli, webo.
teqnika da procedura: ferweris, grafikis sxvadasxva teqnika, Zerwva, aplikacia, kolaJi, qaRaldis
plastika, mozaika, konstruqcia; daxeva, daWra, dawebeba.
dakvirveba garemoze: formis, feris, xazebis amocnoba.
ideebis wyaroebi: garemoze dakvirvebis Sedegad miRebuli STabeWdilebebi, warmosaxva, mxatvruli
literatura, mxatvruli, animaciuri filmi, sakoncerto, Teatraluri, sacirko warmodgena.
1�2
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
savaraudo Temebi: `pirveli seqtemberi~, `ferTa samefo~, `Semodgoma~, `mxiaruli matarebeli~,
`axali weli~, `wyalqveSa samyaro~, `Cemi qalaqi/sofeli~ da sxv.savarjiSoebi ferebis Sezavebaze axali feris misaRebad; paraleluri,
vertikaluri, horizontaluri, daxrili xazebiT, gamosaxulebis miReba wertilebis SeerTebiT, Wiqis Ziris, xelis mtevnis Semoxazva, gaferadeba, geometriul formebiT arsebebis Seqmnadaxatva.
SromiTi saqmianoba: aRWurvilobis motanamowesrigeba, samuSao adgilis dalageba, drois limitisa
da usafrTxoebis wesebis dacva.
muSaobis strategia: muSaoba damoukideblad, mewyvilesTan, gundurad.
RonisZiebebi: saklaso gamofena, zeimi, eqskursiebi muzeumSi, galereebSi, qalaqgareT
kulturuli memkvidreobis gacnobis mizniT.
wardgineba: nacnobi auditoriis winaSe namuSevris wardgena (saubari namuSevarze), kiTxvebis
dasma, pasuxis gacema, STabeWdilebebis gaziareba (Sefasebis mcdeloba), sxvisi azris yuradRebiT mosmena, pativiscemis gamomJRavneba sxvisi namuSevris da azris mimarT, elementaruli terminologiis gamoyeneba.
xelovnebis aRqma konteqstSi:xelovnebis dargebis gacnoba (mxatvroba, musika, kino, Teatri sxv.), xelovnebis
sayvarel dargebze da nacnob nimuSebze saubari; saxviTi xelovnebis ramdenime ZiriTadi Janris gacnoba, realisturi namuSevrebis daTvaliereba (peizaJi, naturmorti, portreti, yofiTi Janri, wignis ilustraciebi), saubari STabeWdilebebze, Sinaarsze, misi dakavSireba sakuTar gamocdilebasTan.
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
II klasi wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da
ideebis gamoxatva
komunikacia daa da interpretacia
xelovnebis aRqma konteqstSi
moswavles.g.II.1 iyenebs saxviTi xelovnebis ramdenime ZiriTad elementsa da princips namuSevris Seqmnisas
moswavles.g.II.7 warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs, gamoTqvams azrs sakuTar da TanaklaselTa naSromebze
moswavles.g.II.12 ganasxvavebs erTmaneTisagan saxviTi xelovnebis dargebs, zogierT Janrs da akavSirebs maT yoveldRiur cxovrebasTan
s.g.II.2 mimarTavs sxvadasxva masalas, teqnikas da proceduras namuSevris Seqmnisas
s.g.II.8 moswavles esmis da warmoaCens, rom xelovneba aris ideaTa gamoxatvis saSualeba
s.g.II.13 akavSirebs nawarmoebis Sinaarss yoveldRiur cxovrebasa da sakuTar gamocdilebasTan
s.g.II.3 akvirdeba garemoSi sxvadasxva fers, formas da asaxavs maT namuSevarSi
s.g.II.9 pativs scems sakuTar da sxvis namuSevars
s.g.II.4 gamosaxavs sxvadasxva motivis safuZvelze warmoSobil ideebs
s.g.II.10 monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi
s.g.II.5 amJRavnebs martivi SromiTi saqmianobis elementarul unarCvevebs
s.g.II.11 icnobs da iyenebs elementarul terminologias
s.g.II.6 muSaobs individualurad da sxvebTan erTad
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva xelovnebaSi
s.g.II.1 moswavle iyenebs saxviTi xelovnebis ramdenime ZiriTad elementsa da princips namuSevris Seqmnisas.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs sxvadasxva tipis xazs (texili, wyvetili, talRovani, swori da a.S.) namuSevarSi ganwyobilebis gadmosacemad
•� qmnis martiv ornamentebs xazebis, laqebis, formebis, figurebis saSualebiT
•� sworad irCevs gamosaxulebis zomas furclis zomis Sesabamisad•� gamoyofs naxatSi ZiriTads (mTavari, furclis SuaSi)•� CamoTvlis cisartyelas ferebs, ganarCevs civ da Tbil ferebs da
iyenebs maT namuSevarSi•� gamosaxavs simetriul da asimetriul formebs
s.g.II.2 moswavle mimarTavs sxvadasxva masalas, teqnikas da proceduras moswavle mimarTavs sxvadasxva masalas, teqnikas da procedurasmimarTavs sxvadasxva masalas, teqnikas da proceduras namuSevris Seqmnisas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� Sereuli masaliTa da sxvadasxva teqnikiT qmnis Ria baraTebs, wignis saniSneebs, naZvis xis saTamaSoebs da sxv.
•� muyaoTi, daWmuWnuli qaRaldiT, liTonis, plastmasis kolofebiT qmnis martiv konstruqciebs
•� Zerwavs martiv geometriul formebs•� bunebrivi da xelovnuri masaliT qmnis aplikacias da kolaJs •� bunebrivi da xelovnuri masalis (girCa, toti, mZivi, foToli,
marcvleuli, plastelini, xis qerqi, fuCeCi da sxv.) gamoyenebiT qmnis Tojinebs
s.g.II.3 moswavle akvirdeba garemoSi sxvadasxva fers, formas da asaxavsmoswavle akvirdeba garemoSi sxvadasxva fers, formas da asaxavs akvirdeba garemoSi sxvadasxva fers, formas da asaxavs maT namuSevarSi.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sqematurad (konturiT) asaxavs obieqtis formas namuSevarSi•� adekvaturad SearCevs obieqtis fers•� xatavs naturidan (mag. martiv naturmorts)•� xatavs mexsierebiT•� gamoxatavs Sesabamisi feriT dRe_Ramis sxvadasxva monakveTs,
weliwadis dros
s.g.II.4 moswavle gamosaxavs sxvadasxva motivis safuZvelze warmoSobil ideebs. moswavle gamosaxavs sxvadasxva motivis safuZvelze warmoSobil ideebs. gamosaxavs sxvadasxva motivis safuZvelze warmoSobil ideebs. Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asaxavs dakvirvebis Sedegad miRebul STabeWdilebebs (mag. weliwadis droebi)
•� xatavs warmosaxviT (mag. `kosmosi~, `milioni wlis win~)
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
s.g.II.5 moswavle amJRavnebs martivi SromiTi saqmianobis elementarulmoswavle amJRavnebs martivi SromiTi saqmianobis elementarul amJRavnebs martivi SromiTi saqmianobis elementarul unar-Cvevebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gakveTilebze modis saWiro aRWurvilobiT•� iwers davalebebs•� alagebs samuSao adgils, recxavs da inaxavs samuSao iaraRebsa da
masalas •� icavs usafrTxoebis wesebs •� icavs drois limits yvela tipis aqtivobis Sesrulebisas
s.g.II.6 moswavle muSaobs individualurad da sxvebTan erTad.moswavle muSaobs individualurad da sxvebTan erTad. muSaobs individualurad da sxvebTan erTad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs gundur samuSaoSi (asrulebs misTvis dakisrebul funqcias)
•� cdilobs dasmuli amocanis gadaWras damoukideblad da mewyvilesTan erTad
mimarTuleba komunikacia da interpretacia
s.g.II.7 moswavle warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs, gamoTqvamsmoswavle warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs, gamoTqvams warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs, gamoTqvams azrs sakuTar da TanaklaselTa naSromebze.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ganmartavs, risi asaxva undoda namuSevarSi•� uziarebs Tanaklaselebs STabeWdilebebs warmodgenil namuSevarze
(momwons, ar momwons)•� usmens Tanaklaselebs, maswavlebels•� svams kiTxvebs warmodgenil namuSevarTan dakavSirebiT•� acdis sxvebs saubris dasrulebas•� warsdgeba auditoriis winaSe, rogorc avtori
s.g.II.8 moswavles esmis da warmoaCens, rom xelovneba aris ideaTa gamoxatvis saSualeba.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs sakuTar Canafiqrze, namuSevarSi gadmocemul ideebze•� saubrobs ideebze da STabeWdilebebze, romelic miiRo sxvisi
namuSevridan•� svams kiTxvebs namuSevris SinaarsTan dakavSirebiT•� asaxelebs ramdenime mizezs, ris gamoc Seqmna esa Tu is namuSevari•� gamoTqvams varauds xelovnebis konkretuli nimuSebis Seqmnis SesaZlo
mizezebis Sesaxeb
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
s.g.II.9 moswavle pativs scems sakuTar da sxvis namuSevars.moswavle pativs scems sakuTar da sxvis namuSevars. pativs scems sakuTar da sxvis namuSevars.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mxars uWers Tanaklaselebs, uwonebs namuSevars, amxnevebs muSaobismxars uWers Tanaklaselebs, uwonebs namuSevars, amxnevebs muSaobis dros
•� ufrTxildeba (ar azianebs) sakuTar da sxvis namuSevrebs
s.g.II.10 moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi..
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs saklaso/saskolo zeimSi•� monawileobs saklaso gamofenaSi•� dadis muzeumebSi da gamofenebze•� eqskursiebze ecnoba kultrul memkvidreobas
s.g.II.11 moswavle icnobs da iyenebs elementarul terminologias.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs da asaxelebs saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis nimuSebSi misTvis nacnob elementebs
•� CamoTvlis masalas da instrumentebs, romelic gamoiyena namuSevarSi•� ganmartavs mis mier gamoyenebul terminis Sinaarss
mimarTuleba xelovnebis aRqma konteqstSi
s.g.II.12 moswavle ganasxvavebs erTmaneTisgan saxviTi da gamoyenebiTimoswavle ganasxvavebs erTmaneTisgan saxviTi da gamoyenebiTi ganasxvavebs erTmaneTisgan saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis dargebs, zogierT Janrs da akavSirebs maT yoveldRiur cxovrebasTan.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� CamoTvlis saxviTi xelovnebis dargebs (ferwera, grafika, qandakeba da sxv.) da gamoyofs TiToeulis mTavar elements (feri, xazi, forma)
•� amoicnobs nawarmoebis Janris (peizaJi, naturmorti, portreti) da axasiaTebs mas
•� saubrobs sayvarel ilustrirebul wignebze; ganmartavs, ratom moswons esa Tu is ilustracia
•� saubrobs xelovnebis nimuSebze, romelic yoveldRiur cxovrebaSi xvdeba da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas (romeli moswons da ratom)
s.g.II.13 moswavle akavSirebs nawarmoebis Sinaarss yoveldRiur cxovrebasa damoswavle akavSirebs nawarmoebis Sinaarss yoveldRiur cxovrebasa da akavSirebs nawarmoebis Sinaarss yoveldRiur cxovrebasa da sakuTar gamocdilebasTan.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs namuSevris Sinaarsze da masSi gamoxatul ganwyobilebaze•� amoicnobs xelovnebis nimuSebSi nacnob siuJetebs, scenebs, sagnebs,
movlenebs •� moiZiebs da asaxelebs xelovnebis nimuSebs, romelSic asaxulia misTvis
nacnobi satransporto saSualebebi, cxovelebi da mcenareebi•� amoicnobs peizaJSi geografiul landSafts (mTas, qeds, zRvas, dablobs,
udabnos da sxv.)•� svams kiTxvebs namuSevarSi asaxuli sagnebisa da movlenebis Sesaxeb
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
II klasis saswavlo programis Sinaarsi
saxviTi xelovnebis ZiriTadi elementebi da principebi: xazi, feri (civi, Tbili); forma (organzomilebiani (sibrtyeze); simetriuli,
asimetriuli), martivi ornamentis Seqmna nimuSis (elementis, detalis) ganmeorebiT, ( ganwyobilebis gadmocema xaziT, feriT). kompoziciuri ganawilebis safuZvlebi (vertikaluri an horizontaluri formatis SerCeva, gamosaxulebis zomis SerCeva furclis zomis Sesabamisad, ZiriTadis gamoyofa naxatSi, formatze gamosaxulebebis Tanabarad ganawileba), simetria.
masala da iaraRi: fanqari, pasteli, flomasteri, guaSi, feradi qaRaldi, muyao, plastilini,
liTonis, plastmasis kolofebi, bunebrivi da xelovnuri masala (niJara, xis qerqi, xavsi, feradi kenWebi, mZivebi, Rilebi da sxv.); funji, makrateli, webo.
teqnika da procedura: ferweris, grafikis sxvadasxva teqnika, Zerwva, aplikacia, qaRaldis plastika,
mozaika, kolaJi, konstruqcia; daxeva, daWra, dawebeba.
dakvirveba garemoze: formis, feris, xazebis, amocnoba.
ideebis wyaroebi: garemoze dakvirvebis Sedegad miRebuli STabeWdilebebi (xatva naturidan da
mexsierebiT),fantazia, mxatvruli literatura, mxatvruli da animaciuri filmi,sakoncerto, Teatraluri, sacirko warmodgena.
savaraudo Temebi: `zafxulis ardadegebi~, `megobroba~, `sofeli Semodgomaze~, `Semodgomis
naturmorti~, `cirkSi~, `zooparkSi~, `axali wlis Rame~, `zamTris peizaJi~, `fantastikuri qalaqi~, `sayvareli zRapris gmiri~ da sxv.
SromiTi saqmianoba: aRWurvilobis motanamowesrigeba, davalebis CaniSvna, samuSao adgilis dala
geba, drois limitisa da usafrTxoebis wesebis dacva.
muSaobis strategia: muSaoba damoukideblad, mewyvilesTan, gundurad.
RonisZiebebi: saklaso gamofena, zeimi, eqskursiebi muzeumSi, galereebSi, qalaqgareT
kulturuli memkvidreobis gacnobis mizniT.
wardgineba: nacnobi auditoriis winaSe namuSevris wardgena (saubari namuSevarze), kiTxvebis
dasma, pasuxis gacema, STabeWdilebebis gaziareba (Sefasebis mcdeloba), pativiscemis gamomJRavneba sxvisi namuSevris da azris mimarT, sxvisi azris yuradRebiT mosmena, elementaruli terminologiis gamoyeneba.
xelovnebis aRqma konteqstSi:saxviTi xelovnebis dargebis (ferwera, grafika, qandakeba da sxv.) da Janrebis
(peizaJi, naturmorti, portreti, yofiTi Janri) gacnoba; namuSevrebis daTvaliereba; saubari STabeWdilebebze, Sinaarsze; ganwyobilebis amocnoba, realisturi da pirobiTi namuSevrebis garCeva.
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
VII klasi (gardamavali)
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da
ideebis gamoxatva
komunikacia daa da interpretacia
xelovnebis aRqma konteqstSi
moswavles.g.VII.1 SemoqmedebiTad iyenebs saxviTi xelovnebis elementebsa da principebs namuSevris Seqmnisas
moswavles.g.VII.7 warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs da sxva sagnebSi miRebuli codnis safuZvelze msjelobs mxatvruli nawarmoebis Sesaxeb
moswavles.g.VII.11 akavSirebs saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis sxvadsxva dargis nimuSebs istoriul, religiur da socialur konteqstTan
s.g.VII.2 iCens iniciativas da aviTarebs sxvadasxva masalis, teqnikis da proceduris gamoyenebis unars namuSevris Seqmnisas
s.g.VII.8 esmis da warmoaCens, rom xelovneba aris TviTgamoxatvis saSualeba
s.g.VII.12 akavSirebs nawarmoebis Sinarss istoriasTan da kulturasTan
s.g.VII.3 akvirdeba garemoSi obieqtebs Soris kavSirebs da asaxavs namuSevarSi
s.g.VII.9 kritikis dros pativiscemiT ekideba sxvis namuSevars da azrs
s.g.VII.13 ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs
s.g.VII.4 gamosaxavs sakuTar grZnobebs, ganwyobilebebs da ideebs namuSevarSi
s.g.VII.10 monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi
s.g.VII.14 ikvlevs, ra rols asrulebs xelovneba sazogadoebis cxovrebaSi
s.g.VII.5 gegmavs da asrulebs sxvadasxva saxis samuSaos
s.g.VII.6 TanamSromlobs sxvebTan, rogorc sakuTari, ise saerTo miznis misaRwevad
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva xelovnebaSi
s.g.VII.1 moswavle SemoqmedebiTad iyenebs saxviTi xelovnebis elementebsa da principebs namuSevris Seqmnisas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sxvadasxvagvari monasmebiT da efeqtebiT gadmoscems ganwyobilebas da qmnis faqturebs
•� SuqCrdilis, blikis da dacemuli Crdilis saSualebiT gamosaxavs saganTa moculobas
•� peizaJis, quCis (landSaftis) gamosaxvisas iyenebs horizontis xazsa da TavSeyris wertils
•� namuSevris Seqmnisas iyenebs kompoziciuri ganawilebis ZiriTad xerxebs mag., xedvis wertils (mogzauroba sahaero buStiT), wonasworobas
•� iyenebs erTi feris gradacias•� gamosaxavs mravalfigurian kompoziciebs•� gamosaxavs adamianis figuras ZiriTadi proporciebis
gaTvaliswinebiT•� sxvadasxva mxatvruli xerxiT gadmoscems dinamikas namuSevrSi
(figurebis moZraoba, qari)•� aqcevs Secdomas SemoqmedebiT mignebad
s.g.VII.2 moswavle iCens iniciativas da aviTarebs sxvadasxva masalis, teqnikis moswavle iCens iniciativas da aviTarebs sxvadasxva masalis, teqnikis da proceduris gamoyenebis unars namuSevris Seqmnisas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� atarebs eqsperiments nacnobi masaliT (sxvadasxva gamosaxulebas, ornaments qmnis minaze, liTonze, xeze, qsovilze saRebaviT da iRebs anabeWdebs)
•� kompiuteris saSualebiT qmnis martiv gamosaxulebebs, ornamentebs, efeqtebs
•� Tavad irCevs masalas da teqnikas (mag. qsovils, moxatavs mas guaSis da temperis saRebavebiT)
s.g.VII.3 moswavle akvirdeba garemoSi obieqtebs Soris kavSirebs da asaxavs3 moswavle akvirdeba garemoSi obieqtebs Soris kavSirebs da asaxavs namuSevarSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� xatavs yofiT scenebs (mag. rTveli, dila ojaxSi, zooparkSi)•� akvirdeba, rogor icvleba sagnis gamosaxuleba damkvirveblisgan
daSorebis mixedviT da asaxavs namuSevarSi•� asaxavs namuSevarSi bunebaze da masSi mimdinare movlenebze dakvirvebis
Sedegebs (mag. gamoxatavs Sesabamisi feriT dReRamis sxvadasxva monakveTs, weliwadis dros da aminds)
1�0
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
s.g.VII.4 moswavle gamosaxavs sakuTar grZnobebs, ganwyobilebebs da ideebs namuSevarSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs gamomsaxvelobiT xerxebs sakuTari Canafiqris ukeT gadmosacemad namuSevarSi
•� qmnis warmosaxviT saxeebs•� gadmoscems cxovrebaSi nanax saintereso scenebs, asaxavs mniSvnelovan
detalebs •� gamosaxavs axlobel adamianebs (ojaxis wevrebi, megobrebi da sxv.) da
cdilobs, maT mimarT sakuTari damokidebulebis gadmocemas
s.g.VII.5 moswavle gegmavs da asrulebs sxvadasxva saxis samuSaosmoswavle gegmavs da asrulebs sxvadasxva saxis samuSaos
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gegmavs Sesasrulebeli samuSaos Tanmimdevrobas da samuSao grafiks, anawilebs funqciebs, akontrolebs samuSaos mimdinareobas, problemis SemTxvevaSi cvlis strategias
•� ganixilavs gegmis ramdenime variants da SearCevs erTerTs•� irCevs samuSao iaraRebs, masalas•� aRadgens dazianebul nivTebs da saskolo inventars (merxi, ruka)•� aformebs sxvadasxva saklaso Tu saskolo RonisZiebas, qmnis misaloc
da mosawvev baraTebs, CarCoebs, qoTnebs, kedlis gazeTs, afiSas zeimisaTvis
•� akeTebs saklaso oTaxis interieris eskizs•� dekoratiulad aformebs skolis ezos kuTxes•� kinZavs da aaxlebs saskolo an saklaso biblioTekis wignebs•� xatavs da amzadebs Teatraluri kostumis da dekoraciis detalebs
(qudi, niRabi, farda, Taiguli)
s.g.VII.6 moswavle TanamSromlobs sxvebTan, rogorc sakuTari, ise saerTo miznis misaRwevad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iCens sxvebTan TanamSromlobis iniciativas da xalisiT exmareba Tanaklaselebs
•� asrulebs sxvadasxva funqcias (lideri, jgufis wevri) •� monawileobs erTobliv gadawyvetilebis miRebaSi•� anawilebs funqciebs Sesasrulebeli amocanis miznidan gamomdinare•� gansazRvravs samuSaos Sesrulebis savaraudo dros da icavs drois
limits yvela tipis aqtivobis Sesrulebisas•� iTxovs daxmarebas sakuTari ideis gansaxorcieleblad •� iTxovs daxmarebas da TanamSromlobs sxvebTan konkretuli problemis
gadaWrisas
1�1
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia
s.g.VII.7 moswavle warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs da moswavle warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs da sxva sagnebSi miRebuli codnis safuZvelze msjelobs mxatvruli nawarmoebis Sesaxeb.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs sakuTar an sxvis namuSevrebze da asabuTebs, ratom moswons an ar moswons romelime maTgani
•� saubrisas iyenebs Sesabamis terminebs•� pasuxobs auditoriis mier dasmul SekiTxvebs•� msjelobs sakuTar arCevanze da Canafiqrze, romelic SeiZleba
efuZnebodes sxva sagnebSi ganvlil masalas •� amoicnobs istoriaSi da literaturaSi gavlil Temebs da personaJebs •� saubrobs nawarmoebis Sinaarsze•� msjelobs namuSevarSi gamoyenebul mxatvrul xerxebsa da elementebze
(Janri, teqnika, masala, koloriti, kompoziciuri ganawilebis pricipi da sxv.)
•� saubrobs namuSevarSi gadmocemul ganwyobilebaze
s.g.VII.8 moswavles esmis da warmoaCens, rom xelovneba aris TviTgamoxatvis moswavles esmis da warmoaCens, rom xelovneba aris TviTgamoxatvis saSualeba.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� CamoTvlis da aanalizebs ramdenime mizezs, ratom qmnian adamianebi xelovnebis nawarmoebebs
•� saubrobs, risi gadmocema surda namuSevarSi (ocneba, emocia, azri, STabeWdileba)
•� msjelobs xelovnebaze, rogorc gatacebaze da profesiaze
s.g.VII.9 moswavle kritikis dros pativiscemiT ekideba sxvis namuSevars da moswavle kritikis dros pativiscemiT ekideba sxvis namuSevars da azrs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� koreqtulia sxvis Secdomebze saubrisas•� tolerantulia gansxvavebuli ideebis, stilis, midgomebis mimarT•� acdis sxvas saubars kamaTis dros
s.g.VII.10 moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi. moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs gamofenaSi•� monawileobs speqtaklis dadgmaSi•� xvdeba xelovnebis gamoCenil moRvaweebs
1�2
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
mimarTuleba: xelovnebis aRqma konteqstSi
s.g.VII.11 moswavle akavSirebs saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis sxvadsxva dargis nimuSebs istoriul, religiur da socialur konteqstTan.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gamoTqvams mosazrebas, romeli socialuri fenisTvis iyo gankuTvnili xelovnebis esa Tu is nimuSi
•� asaxelebs cnobili arqiteqturuli Zeglebis Seqmnis ramdenime mizezs (piramidebi, CineTis kedeli, caTambjenebi da sxv.)
•� saubrobs dekoratiulgamoyenebiTi xelovnebis nimuSebis daniSnulebaze
•� msjelobs, ra gavlenas axdens socialuri da religiuri konteqsti xelovnebis nimuSis garegnul mxareze
s.g.VII.12 moswavle akavSirebs nawarmoebis Sinarss istoriasTan da2 moswavle akavSirebs nawarmoebis Sinarss istoriasTan damoswavle akavSirebs nawarmoebis Sinarss istoriasTan da akavSirebs nawarmoebis Sinarss istoriasTan da kulturasTan.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs istoriul da literaturul personaJebs xelovnebis nimuSebSi
•� ikvlevs romelime istoriul movlenasTan dakavSirebul xelovnebis nimuSebs
•� moiZiebs erTi da imave Temaze Seqmnil namuSevrebs sxvadasxva kulturaSi da adarebs erTmaneTs
•� amoicnobs xelovnebis nimuSs, rogorc ama Tu im kulturis kuTvnilebas vizualuri detalebis (samosi, aveji, WurWeli da sxv.) da stilis niSnebis mixedviT
•� amoicnobs istoriul movlenas, romelmac STaagona konkretuli nawarmoebi Semoqmeds
s.g.VII.13. moswavle ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs.3. moswavle ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs.moswavle ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs. ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs materialuri kulturis Zeglebze, romelic unaxavs da gamoxatavs Tavis damokidebulebas
•� adarebs erTmaneTs saeklesio arqiteqturis cnobil Zeglebs •� ganixilavs ramdenime cnobili qarTveli mxatvaris, moqandakis
namuSevrebs
s.g.VII.14. moswavle ikvlevs, ra rols asrulebs xelovneba sazogadoebis4. moswavle ikvlevs, ra rols asrulebs xelovneba sazogadoebismoswavle ikvlevs, ra rols asrulebs xelovneba sazogadoebis ikvlevs, ra rols asrulebs xelovneba sazogadoebis cxovrebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asaxelebs mis qalaqSi/raionSi/qveyanaSi arsebul kulturul dawesebulebebs (muzeumi, galerea, kinoTeatri) da msjelobs maT daniSnulebaze
•� agrovebs informacias da aanalizebs, xelovnebis sferoSi vin da riT gauTqva saxeli mis qalaqs/sofels/qveyanas
•� msjelobs xelovnebis calkeuli nimuSis (qandakeba, plakati, afiSa, reklama) daniSnulebaze sazogadoebriv adgilebSi
•� swavlobs msoflio mniSvnelobis mqone ramdenime xelovanis Semoqmedebas da maT wvlils kulturis ganviTarebaSi
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
VII klasis saswavlo programis Sinaarsisaswavlo programis Sinaarsi
saxviTi xelovnebis ZiriTadi elementebi da principebi: xazi (wvrili, sqeli konturi, texili, wyvetili, talRovani) feri (ZiriTadi, Sedgenili, civi, Tbili, intensiuri, naxevartoni, kontrastuli) forma (organzomilebiani (sibrtyeze), simetriuli, asimetriuli); SuqCrdili, faqtura, moculoba; mTlianoba, prorporciebi; sivrce (horizontis xazi, perspeqtiva, TavSeyris wertili); xedvis wertili; simetria, ritmi, wonasworoba, kontrasti, dinamika, ganwyobilebis gadmocema xazis, feris, sxvadsxvagvari monasmis saSualebiT.
masala da iaraRi tuSi, fanqari, pasteli, guaSi, akvareli, tempera, naxSiri, muyao, Tixa, qsovili,
Zafi, Toki, mavTuli, liToni, bunebrivi da xelovnuri masala; eqsperimenti sxvadasxva masaliT; saqsovi, samkervalo, sameTuneo, sadurglo iaraRi.
teqnika, procedura, procesi, teqnologiebi: ferweris, grafikis sxvadasxva teqnika, anabeWdi, Zerwva, aplikacia, qaRaldis plastika, kolaJi, konstruqcia, kompiuteruli teqnologiebi; amokawvra, Runva, grexva, dawvna, qargva, qsova, kerva, xeze kveTa.
ideebis gamoxatva: sagnebsa da maT funqciebs Soris kavSirebis, asociaciebis gadmocema, detalebis
amocnoba da asaxva; ideebis wyaroebi: cnobili mxatvrebis namuSevrebi, bunebis movlenebi, cxovrebaSi nanaxi scenebi, warmosaxva, mxatvruli literatura, filmi, koncerti, warmodgena, sainformacio saSualebebi.
savaraudo Temebi: `weliwadis oTxi dro~, `sayvareli literaturuli gmiri~, `miTologiuri
motivebi~, `legendebis samyaro~, `mSobliuri kuTxe~, `gmiroba~ da sxv.
SromiTi saqmianoba: dekoratiuli da gamoyenebiTi sagnebis, Teatraluri rekvizitis (kostumisa
da dekoraciis detalebi); interieris eskizebis, misaloci da mosawvevi baraTebis, zeimebis da Teatraluri warmodgenebis afiSis Seqmna, wignebis akinZva, inventaris SekeTeba; muSaoba damoukideblad, mewyvilesTan, gundurad.
komunikacia:namuSevris wardgena farTo auditoriis winaSe (msjeloba Canafiqrze, emociaze,
miznebze, amocanebze), STabeWdilebebis, dakvirvebis, gamocdilebis gaziareba, Sefaseba da misi dasabuTeba, saTanado terminologiis gamoyeneba;
saubari konkretuli kulturis maxasiaTeblebze, namuSevridan miRebul informaciaze;
saklaso da saskolo gamofena, speqtakli, aqcia, Sexvedrebi xelovnebis moRvaweebTan, eqskursiebi muzeumSi, galereebSi, qalaqgareT.
xelovnebis aRqma konteqstSi:saxviTi xelovnebis cnobili namuSevrebis (an maTi reproduqciebis) daTvaliereba,
amocnoba da dakavSireba epoqasTan da kulturasTan; istoriulreligiurkulturuli konteqstis gavlena mxatvrul gadawyvetaze; informaciis Segroveba xelovnebis adgilobriv moRvaweebze da maTi Semoqmedebis analizi; kulturasTan dakavSirebuli dawesebulebebi (muzeumi, galerea, sakoncerto darbazi, kinoTeatri);
saxviTi xelovnebis roli sinTezur xelovnebaSi;xelovnebasTan dakavSirebuli profesiebi.
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
VIII klasiwlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da
ideebis gamoxatva
komunikacia daa da interpretacia
xelovnebis aRqma konteqstSi
moswavles.g.VIII.1 SemoqmedebiTad iyenebs saxviTi xelovnebis elementebisa da principebis codnas konkretuli problemis gadasaWrelad namuSevris Seqmnisas
moswavles.g.VIII.7 warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs da miRebul codnaze dayrdnobiT gamoTqvams da asabuTebs sakuTar azrs xelovnebis nawarmoebis Sesaxeb
moswavles.g.VIII.10 amoicnobs da adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqisa da kulturis xelovnebis nimuSebs
s.g.VIII.2 mizanmimarTulad irCevs da SemoqmedebiTad iyenebs sxvadasxva masalas, teqnikas da proceduras namuSevris Seqmnisas
s.g.VIII.8 esmis da warmoaCens, rom xelovneba aris kulturiskulturis TviTgamoxatvis da komunikaciis saSualeba
s.g.VIII.11 amoicnobs gansxvavebul konteqsts, romelSic iqmneboda xelovnebis nawarmoebi
s.g.VIII.3 afarToebs garemoSi obieqtebs Soris arsebuli kavSirebis asaxvis gzebs namuSevarSi
s.g.VIII.9 gegmavs da monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi
s.g.VIII.12 ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs
s.g.VIII.4 afarToebs sakuTari grZnobebis, ganwyobilebebis da ideebis gamosaxvis gzebs namuSevarSi
s.g.VIII.13 ikvlevs, ra rols asrulebs xelovneba sazogadoebis cxovrebaSi
s.g.VIII.5 gegmavs da asrulebs sxvadasxva saxis samuSaos
s.g.VIII.6 mimarTavs individualuri da jgufuri muSaobis sxvadasxva strategias
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva xelovnebaSi
s.g.VIII.1 moswavle SemoqmedebiTad iyenebs saxviTi xelovnebis elementebisa da principebis codnas konkretuli problemis gadasaWrelad namuSevris Seqmnisas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs feris gradacias, sxvadasxva tonalobas namuSevarSi moculobis, sivrcis gadmosacemad
•� qmnis dekoratiul namuSevars grafikuli xerxebiT (mag. konturiT, xaziT, StrixiT)
•� qmnis stilizebul mxatvrul saxeebs •� funjis sxvadasxvagvari (wriuli, vertikaluri, horizontaluri,
diagonalze) monasmebiT qmnis masStabur namuSevrebs•� qmnis rTul ornaments formebis, ferebis, xazebis, monasmebis
gameorebiT•� qmnis dekoratiul, ritmul kompozicias qarTuli da sxva kulturebis
ornamentis da simboloebis gamoyenebiT•� mizanmimarTulad iyenebs kontrastul ferebs•� iyenebs efeqtebs (SuqCrdili, kontrasti, kompoziciuri ganawileba,
monasmi, faqtura, koloriti) asociaciebis, emociebis gadmosacemad
s.g.VIII.2 moswavle mizanmimarTulad irCevs da SemoqmedebiTad iyenebs sxvadasxva2 moswavle mizanmimarTulad irCevs da SemoqmedebiTad iyenebs sxvadasxvamoswavle mizanmimarTulad irCevs da SemoqmedebiTad iyenebs sxvadasxva mizanmimarTulad irCevs da SemoqmedebiTad iyenebs sxvadasxva masalas, teqnikas da proceduras namuSevris Seqmnisas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� qmnis mcire formebs Tixis, mavTulis da sxva masalisagan •� tuSiT da melniT, sxvadasxva zomis da formis funjebis, kalmisa da
mcenaris Reroebis saSualebiT sxvadasxva maneriT (xazi, Strixi, monasmi) asrulebs grafikul namuSevrebs
•� amzadebs dekoratiulgamoyenebiT sagnebs Tixis, xis, liTonis da sxva masalis Tvisebebis gaTvaliswinebiT
•� irCevs Tematikas, teqnikas, Sesabamis gamomsaxvelobiT xerxebs, masalas ganwyobilebis gadmosacemad
•� kompiuteris gamoyenebiT qmnis gamosaxulebebs, efeqtebs, sxvadasxva sagnis dizains, wignis makets
s.g.VIII.3 moswavle afarToebs garemoSi obieqtebs Soris arsebuli kavSirebis3 moswavle afarToebs garemoSi obieqtebs Soris arsebuli kavSirebismoswavle afarToebs garemoSi obieqtebs Soris arsebuli kavSirebis afarToebs garemoSi obieqtebs Soris arsebuli kavSirebis asaxvis gzebs namuSevarSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� xatavs portretebs, naturmortsa da peizaJs naturidan da mexsierebiT mravali detalis gamoyenebiT da inarCunebs namuSevris mTlianobas
•� gamosaxavs sakuTar Tavsa da sxvebs sxvadasxva realur da gamogonil situaciaSi saxasiaTo detalis gamoyenebiT
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
s.g.VIII.4 moswavle afarToebs sakuTari grZnobebis, ganwyobilebebis da ideebis gamosaxvis gzebs namuSevarSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gadmoscems emociebiT gamowveul asociaciebs, STabeWdilebebs da ideebs namuSevarSi
•� iyenebs sxva sagnebSi ganvlil masalas namuSevrebis siuJetisaTvis•� iyenebs monasmebs, kontrastebs, aqcentebs, detalebs, faqturas, Sereul
masalas namuSevarSi ganwyobilebis Sesaqmnelad•� iyenebs mimikas portretSi xasiaTis gadmosacemad•� iyenebs sxvadasxva mxatvris, kulturis, periodis namuSevrebs, rogorc
wyaros sakuTari namuSevris Sesaqmnelad
s.g.VIII.5 moswavle gegmavs da asrulebs sxvadasxva saxis samuSaos.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� konkretuli amocanis gadasaWrelad gegmavs Sesasrulebeli samuSaos Tanamimdevrobas
•� gansazRvravs im moqmedebebs, romlebic aucilebelia dasaxuli miznis misaRwevad
•� qmnis saxelmwifo gerbs, droSas, geografiul, istoriul rukas, CarCos
•� akeTebs saskolo stendebs •� akeTebs saklaso oTaxis interieris eskizs•� dekoratiulad aformebs skolis ezos kuTxes•� aRadgens saskolo biblioTekis dazianebul wignebs•� xatavs da amzadebs Teatralur kostumis da dekoraciis detalebs
(qudi, niRabi)•� rgavs da uvlis xeebs da yvavilebs
s.g.VIII.6 moswavle mimarTavs individualuri da jgufuri muSaobis sxvadasxva6 moswavle mimarTavs individualuri da jgufuri muSaobis sxvadasxvamoswavle mimarTavs individualuri da jgufuri muSaobis sxvadasxva mimarTavs individualuri da jgufuri muSaobis sxvadasxva strategias.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� moiZiebs da azustebs informacias momavali proeqtis dasagegmad•� anawilebs gundSi samuSaos/funqciebs/movaleobebs•� iTvaliswinebs da iyenebs gundelis/ebis SesaZleblobebs (potencials)•� exmareba sxvebs konkretuli amocanis SesrulebaSi da saWiroebis
SemTxvevaSi maTgan iTxovs daxmarebas
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia
s.g.VIII.7 moswavle warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs da warmoadgens individualur da jgufur namuSevrebs da miRebul codnaze dayrdnobiT gamoTqvams da asabuTebs sakuTar azrs xelovnebis nawarmoebis Sesaxeb.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� waradgens namuSevars farTo auditoriis winaSe
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
•� koreqtulia sxvis namuSevarze saubrisas•� namuSevarze msjelobisas iyenebs Sesabamis terminologias•� sakuTari namuSevris wardgenisas saubrobs Canfiqrze, emociebze, risi
asaxvac surda•� jgufuri namuSevrebis wardgenisas saubrobs im miznebze da amocanebze,
romelic jgufs hqonda dasaxuli•� saubrobs namuSevris Seqmnis motivebze•� afasebs namuSevars masSi gamoyenebuli mxatvruli xerxebis mixedviT
s.g.VIII.8 moswavles esmis da warmoaCens, rom xelovneba aris kulturis moswavles esmis da warmoaCens, rom xelovneba aris kulturismoswavles esmis da warmoaCens, rom xelovneba aris kulturiskulturis TviTgamoxatvis da komunikaciis saSualeba.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adarebs erTmaneTs erTi periodis ori sxvadasxva kulturis xelovnebis nimuSebs stilis, koloritis, Tematikis, kompoziciuri wyobis mixedviT
•� asaxelebs konkretuli kulturis ramdenime maxasiaTebels, romelic asaxulia namuSevarSi (samosi, arqiteqtura, WurWeli, aveji da sxv.)
•� msjelobs sxvadasxva kulturis gansxvavebulobaze (TavisTavadobaze) konkretuli nimuSebis Sedarebis magaliTze
•� moiZiebs masalas romelime misTvis saintereso qveynis kulturis Zeglebze, da warudgens Tanaklaselebs moxsenebis, TvalsaCino masalis saxiT
•� msjelobs, ra gaigo ama Tu im eris Sesaxeb misi xelovnebis nimuSebis gacnobiT
•� gamoTqvams azrs avtoris Canafiqris Sesaxeb•� saubrobs nawarmoebis Sinaarsze •� saubrobs informaciaze, romelic miiRo speqtaklidan, filmidan,
ferweruli/grafikuli namuSevridan, wignis ilustraciebidan
s.g.VIII.9 moswavle gegmavs da monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gansazRvravs sxvadasxva RonisZiebis Temas da mizans •� awyobs gamofenas (Tavad SearCevs namuSevrebs, awyobs eqspozicias)•� monawileobs speqtaklis dadgmaSi•� awyobs da monawileobs sxvadasxva saxis aqciaSi (mag. garemos dacva)•� awyobs Sexvedrebs xelovnebis gamoCenil moRvaweebTan
mimarTuleba: xelovnebis aRqma konteqstSixelovnebis aRqma konteqstSi
s.g.VIII.10 moswavle amoicnobs da adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqisa da10 moswavle amoicnobs da adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqisa damoswavle amoicnobs da adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqisa da amoicnobs da adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqisa da kulturis xelovnebis nimuSebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs ama Tu im epoqisa da kulturis xelovnebis nimuSebis damaxasiaTebel zogierT niSans
•� msjelobs, Tu rogor icvleboda saxviTi xelovneba (Tematika, stili, teqnologia, procedura) drosTan erTad
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
•� adarebs erTmaneTs realistur da pirobiT namuSevrebs•� adarebs garkveuli kulturis da/an epoqis cnobil Zeglebs•� adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqisa da kulturis saxviTi xelovnebis
nimuSebs da msjelobs, ra aqvT maT saerTo da ra ganasxvavebT erTmaneTisagan
•� adarebs erTmaneTs Tanamedrove da Zveli drois qandakebebs •� adarebs dasavluri da aRmosavluri kulturis Zeglebs
s.g.VIII.11 moswavle amoicnobs gansxvavebul konteqsts, romelSic iqmneboda amoicnobs gansxvavebul konteqsts, romelSic iqmneboda xelovnebis nawarmoebi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� akavSirebs xelovnebis nimuSs garkveul epoqasTan da/an kulturasTan; msjelobs imaze, rom mxatvruli nawarmoebi aireklavs dros, romelSic Seiqmna
•� irCevs xelovnebis nimuSs, Seiswavlis da ganixilavs religiur, socialur, ekonomikur, politikur aspeqtSi
•� msjelobs imis Sesaxeb, Tu ra gavlena iqonia istoriulma da kulturulma konteqstma namuSevris mxatvrul gadawyvetaze
•� sxvadasxva saSualebebiT ("cocxal suraTebi", Canaxatebi, zepiri aRwera) warmoadgens, Tu rogor iqneboda gadmocemuli erTi da igive siuJeti sxvadasxva epoqaSi
s.g.VIII.12 moswavle ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs. moswavle ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs.moswavle ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs. ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� agrovebs informacias misTvis saintereso istoriuli periodis qarTuli xelovnebis Zeglebze da acnobs Tanaklaselebs moxsenebis, TvalsaCino masalis saxiT
•� msjelobs qarTuli kedlis mxatvrobis ramdenime cnobil nimuSze•� ikvlevs qarTuli xelovnebis sxvadasxva dargis (minanqari,
oqromWedloba, Weduroba da sxv.) ramdenime nimuSs•� amoicnobs ramdenime qarTveli mxatvris namuSevars da adarebs erTmaneTs
Sesrulebis maneris mixedviT
s.g.VIII.13 moswavle ikvlevs, ra rols asrulebs xelovneba sazogadoebis moswavle ikvlevs, ra rols asrulebs xelovneba sazogadoebismoswavle ikvlevs, ra rols asrulebs xelovneba sazogadoebis ikvlevs, ra rols asrulebs xelovneba sazogadoebis cxovrebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs xelovnebaze, rogorc gatacebaze da profesiaze•� moiZiebs informacias ramdenime cnobil kulturul Zeglze da msjelobs
maTi gavlenis Sesaxeb sazogadoebriv cxovrebaze (mag. eifelis koSki, nuiiorkis savaWro centri, Tavisuflebis qandakeba da a.S.)
•� moiZiebs masalas romelime cnobili Semoqmedis cxovrebasTan an mis konkretul nawarmoebebTan dakavSirebiT da msjelobs, ra gavlena iqonia sazogadoebis cxovrebaze
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
VIII klasis saswavlo programis Sinaarsisaswavlo programis Sinaarsi
saxviTi xelovnebis ZiriTadi elementebi da principebi:sxvadasxva tipis xazi, monasmi; feri, forma; SuqCrdili, faqtura, moculoba;
mTlianoba, prorporciebi; sivrce; simetria, ritmi, wonasworoba, kontrasti, dinamika (ganwyobilebis, asociaciebis, emociebis gadmocema sxvadasxvagvari efeqtebis saSualebiT).
masala da iaraRi: tuSi, melani, fanqari, pasteli, guaSi, akvareli, tempera, naxSiri, muyao,
Tixa, xe, qsovili, liToni, mavTuli, bunebrivi da xelovnuri masala; eqsperimenti sxvadasxva masaliT;
teqnika da procedura: ferweris, grafikis sxvadasxva teqnika, anabeWdi, Zerwva, qaRaldis plastika,
kolaJi, konstruqcia, kompiuteruli teqnologiebi;
ideebis gamoxatva: sagnebsa da maT funqciebs Soris kavSirebis, asociaciebis gadmocema, mravali
detalis amocnoba da asaxva; ideebis wyaroebi: sxvadasxva kulturis, periodis xelovnebis nimuSebi, cnobili mxatvrebis namuSevrebi, bunebis movlenebi, cxovrebaSi nanaxi scenebi, warmosaxva, istoriuli faqtebi, mxatvruli literatura, filmi, warmodgena (Teatraluri, sabaleto, saopero dadgma, koncerti da sxv.), sainformacio saSualebebi.
savaraudo Temebi: `dila/saRamo qalaqSi/sofelSi~, `wvimiani dRe tyeSi, qalaqSi, sofelSi~,
`pirveli Tovli~, religiuri dResaswaulebi, `siyvaruli~, `sayvareli miTologiuri personaJi~, `gmiroba~ da sxv.
SromiTi saqmianoba: dekoratiuli da gamoyenebiTi sagnebi, wignebis (akinZva, maketis Seqmna),
Teatraluri rekviziti (kostumisa da dekoraciis detalebi); interieris eskizebi, inventaris SekeTeba, skolis ezos dekoratiuli gaformeba, mcenareebis dargvamovla.
muSaobis strategia: muSaoba damoukideblad, mewyvilesTan, gundurad.
komunikacia:namuSevris wardgena farTo auditoriis winaSe, (msjeloba Canafiqrze, emociaze,
miznebze, amocanebze), STabeWdilebebis, dakvirvebis, gamocdilebis gaziareba, Sefaseba da misi dasabuTeba, saTanado terminologiis gamoyeneba;
saubari namuSevris Seqmnis motivebze, jgufis mier dasaxul miznebze; namuSevris Sefaseba mxatvruli xerxebis mixedviT; saubari sxvadasxva kulturis damaxasiaTebel niSnebze, namuSvridan miRebul informaciaze;
gamofena, speqtakli, aqcia, Sexvedrebi xelovnebis moRvaweebTan, eqskursiebi.
xelovnebis aRqma konteqstSi:saxviTi xelovnebis cnobili namuSevrebis daTvaliereba, amocnoba da dakavSireba
epoqasTan da kulturasTan; pirobiTi da realisturi namuSevrebis Sedareba; xelovnebis nimuSis kvleva religiur, socialur, ekonomikur da politikur aspeqtSi;
informacia xelovnebis qarTvel moRvaweebze da maT Semoqmedebaze; qarTuli xelovnebis dargebi: kedlis mxatvroba, arqiteqtura, minanqari, oqromWedloba, Weduroba da sxv.
1�0
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
X klasi
(gardamavali)
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da
ideebis gamoxatva
komunikacia daa da interpretacia
xelovnebis aRqma konteqstSi
moswavles.g.X.1 ecnoba saxviTi xelovnebis elementebsa da principebs namuSevris Seqmnisas
moswavles.g.X.3 iyenebs saxviTi xelovnebis elementebisa da principebis codnas xelovnebis konkretuli nimuSis analizis dros
moswavles.g.X.5 adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqaSi Seqmnil nawarmoebebs da msjelobs maT Soris arsebul msgavsebagansxvavebebze
s.g.X.2 monawileobs proeqtebSi
s.g.X.4 saubrobs xelovnebis nawarmoebiT gamowveul emociaze da msjelobs imis Sesaxeb, Tu ram aRZra masSi es emocia
s.g.X.6 ikvlevs, ra gavlenas axdens istoriuli da socialuri konteqsti konkretuli xelovanis Semoqmedebaze
s.g.X.7 ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva xelovnebaSi
s.g.X.1 moswavle ecnoba saxviTi xelovnebis elementebsa da principebs namuSevris Seqmnisas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs civ da Tbil ferebs namuSevarSi•� ferebis SezavebiT iRebs damatebiTi feris sasurvel naxevartonebs (mag.
moyviTalo mwvane, molurjo mwvane)•� TeTris an Savi feris damatebiT cvlis feris siZlieres, tonalobas•� iyenebs sxvadasxva tipis Strixs da xazs•� sxvadasxvagvari monasmebiT da efeqtebiT gadmoscems ganwyobas da qmnis
sxvadasxva faqturas•� SuqCrdilis, blikis da dacemuli Crdilis saSualebiT gamosaxavs
saganTa moculobas•� landSaftis (bunebis, qalaqis, soflis peizaJi da sxv.) gamosaxatavad
iyenebs horizontis xazsa da TavSeyris wertils•� namuSevris Seqmnisas iyenebs kompoziciuri ganawilebis ZiriTad xerxebs
(mag. xedvis wertils, wonasworobas)
1�1
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
•� naxatze muSaobisas gadmoscems sagnis mTlianobas da mis saerTo proporcias
•� martivad gamosaxavs sivrcis elementebs namuSevarSi (axlo sagnebi ufro didi zomisaa, muq tonebSia Sesrulebuli da qvemoT gamoisaxeba, Soreuli sagnebi ufro mcire zomisaa, Ria tonebSia da sibrtyeze zemoTaa moTavsebuli)
•� axdens martivi perspeqtivis codnis demonstrirebas wina, ukana, Sua planisa, TavSeyris wertilisa da horizontis xazis gamoyenebiT
•� akeTebs xelovnebis romelime cnobili nimuSis asls
s.g.X.2 moswavle monawileobs proeqtebSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� TanagundelebTan erTad gansazRvravs proeqtis ideas (mag. telegadacemis, radiogadacemis, speqtaklis dadgma, gazeTis, Jurnalis wignis maketis damzadeba, skveris keTilmowyoba, skolis, saklaso oTaxis interieris dizainis Seqmna da sxv.)
•� monawileobas iRebs proeqtis dagegmvasa da funqciebis ganawilebaSi•� gegmavs da axorcielebs im samuSaos, romelic TviTon unda
Seasrulos•� monawileobas iRebs proeqtis wardginebasa da SefasebaSi
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia
s.g.X.3 moswavle iyenebs saxviTi xelovnebis elementebisa da principebis codnas xelovnebis konkretuli nimuSis analizis dros.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs naxatSi gamosaxuli obieqtebis kompoziciur ganawilebaze•� msjelobs imis Sesaxeb, Tu ra efeqts aRwevs mxatvari feris saSualebiT
(mag. iwvevs garkveul emocias, qmnis ganwyobilebas, gamokveTs mTavars, aZlierebs JReradobas)
•� ganmartavs, rogor iyenebs mxatvari xazs ritmis, dinamikis, plastikis, ganwyobilebis, formis Sesaqmnelad
•� ganmartavs, rogor aRwevs mxatvari sivrcul efeqts namuSevarSi•� saubrobs, ra xerxebiT gadmoscems mxatvari ganaTebas namuSevarSi (Suq
Crdili, feri) •� msjelobs, ra efeqts aRwevs mxatvari SuqCrdilis gamoyenebiT•� msjelobs, ra xerxiT gadmoscems mxatvari adamianis xasiaTs
portretSi
s.g.X.4 moswavle saubrobs xelovnebis nawarmoebiT gamowveul emociaze da msjelobs imis Sesaxeb, Tu ram aRZra masSi es emocia.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs nawarmoebiT aRZrul pirvel STabeWdilebaze da ganmartavs, ram gamoiwvia es emocia (siuJetma, kompoziciam, ferma, figuraTa eqspresiulobam da sxv.)
•� saubrobs, nawarmoebSi gadmocemul ganwyobilebaze da imaze, Tu risi Tqma undoda, misi azriT, xelovans
•� afasebs xelovnebis nawarmoebs (sakuTar gamocdilebaze dayrdnobiT)
1�2
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
mimarTuleba: xelovnebis aRqma konteqstSi
s.g.X.5 moswavle adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqaSi Seqmnil nawarmoebebs da msjelobs maT Soris arsebul msgavseba-gansxvavebaze.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs realisturi da pirobiTi xelovnebis nimuSebze (mag. ticiani, miqelanjelo _ bizantiuri freskebi, mozaika) da adarebs erTmaneTs stilisTvis damaxasiaTebeli niSnebis mixedviT (forma – moculobiTi/brtyeli, feri _ ferweruli/lokaluri, garemo _ realuri/irealuri, proporciebi, maStabi _ realuri/utrirebuli, darRveuli, detali _ yofiTi/simboluri da sxv.)
•� adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqis erT Temaze Seqmnil nawarmoebebs: aRwers kompozicias _ sad xdeba moqmedeba (quCaSi, tyeSi, SenobaSi), ramdeni figuraa gamosaxuli, rogoria foni, (neitraluri, arqiteqturuli elementebiT danawevrebuli, dekoratiuli da a.S.)
•� ramdenime cnobili namuSevris magaliTze gansazRvravs, ras eZleoda upiratesoba sxvadasxva epoqaSi: siuJets, personaJTa xasiaTebis gadmocemas, emociur fons, anturaJs da a.S.
•� adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqaSi Seqmnil xelovnebis nimuSebs da msjelobs imis Sesaxeb, ra damokidebuleba Cans adamianis mimarT
s.g.X.6 moswavle ikvlevs, ra gavlenas axdens istoriuli da socialuri konteqsti konkretuli xelovanis Semoqmedebaze.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs da swavlobs erTi konkretuli xelovanis Semoqmedebas, msjelobs mis individualobaze (mxatvruli stili, xedva, Sesrulebis manera, Tematika da sxv.)
•� akeTebs moxsenebas arCeuli xlovanis Semoqmedebaze•� saubrobs, rogor aisaxa epoqisTvis damaxasiaTebeli msoflxedva,
religiuri da esTetikuri idealebi, mis mier arCeuli Semoqmedis konkretul nawarmoebSi
•� amoicnobs konkretul nawarmoebSi misi Seqmnis garemoebebs, Semoqmedis biografiis da sulieri ganwyobis mxatvrul anarekls
s.g.X.7 moswavle ecnoba qarTul xelovnebas da xelovnebis moRvaweebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs qarTuli kulturis TavisTavadobaze sxvadasxva dargis Zeglebis konkretuli nimuSebis magaliTze
•� agrovebs informacias misTvis saintereso istoriuli periodis qarTuli xelovnebis Zeglebze da acnobs Tanaklaselebs moxsenebis, TvalsaCino masalis saxiT
•� ganixilavs ramdenime cnobili qarTveli mxatvaris, moqandakis namuSevrebs
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
X klasis saswavlo programis Sinaarsisaswavlo programis Sinaarsi
saxviTi xelovnebis ZiriTadi elementebi: xazi (wvrili, sqeli konturi, texili, wyvetili, talRovani) feri
(ZiriTadi, Sedgenili, civi, Tbili, intensiuri, naxevartoni, kontrastuli), forma (organzomilebiani, simetriuli, asimetriuli), moculoba, SuqCrdili, ganwyobilebis gadmocema xaziT, feriT.
saxviTi xelovnebis ZiriTadi principebi: kompoziciuri ganawilebis safuZvlebi: gamosaxulebis zomis SerCeva furclis
zomis Sesabamisad, ZiriTadis gamoyofa naxatSi, formatze gamosaxulebebis Tanabrad ganawileba, simetria, ritmi, wonasworoba, kontrasti; sivrce (horizontis xazi, perspeqtiva, TavSeyris wertili, wina da ukana planis garCeva gamosaxulebis maStabisa da tonalobis saSualebiT); mTlianobis da saerTo proporciebis gadmocema.
masala: tuSi, pasteli, akvareli, guaSi, tempera, naxSiri;
teqnika da procedura: ferwera, grafika; kompiuteruli teqnologiebi;xelovnebis cnobili nimuSebis aslebis gakeTeba.
integracia sxva sagnebTan: saxviTi da gamoyenebiTi xelovneba _ musika _ literatura;
monawileoba proeqtebSi: proeqtis ideis gansazRvra (telegadacema, radiogadacema, speqtakli; gazeTis, Jurnalis, wignis maketis damzadeba; skveris keTilmowyoba, skolis, saklaso oTaxis, interieris dizainis Seqmna da sxva); proeqtis dagegmva, funqciebis ganawileba: organizeba, finansuri gaTvla, sponsoris moZieba, sazogadoebasTan urTierToba, masaliT momarageba, musikaluri gaformeba, reJisura, scenografia, mxatvaroba, dizaini: kostumi, dekoracia, grimi; resursis Seqmna, warmodgenaSi monawileoba (msaxiobi, wamyvani, gamnaTebeli da a.S.), wardgena da sxva;
komunikacia da interpretacia: xelovnebis nimuSis analizi da Sefaseba saxviTi xelovnebis elementebisa da
principebis codnaze dayrdnobiT; namuSevriT gamowveul emociebze da STabeWdilebebze msjeloba, nawarmoebis Sinaarsis dakavSireba sakuTar gamocdilebasTan; saubari mxatvruli detalis funqciaze nawarmoebSi;
xelovnebis aRqma konteqstSi:sxvadasxva epoqaSi Seqmnili nawarmoebebis (qandakeba, arqiteqturuli nageboba,
ferwara, grafika, dekoratiulgamoyenebiTi xelovneba da a.S.) Sedareba da analizi: kompoziciuri ganawileba, siuJeti, personaJTa xasiaTi, anturaJi, detali da sxva. sxvadasxva epoqis xelovnebis nimuSebSi adamianis mimarT damokidebulebaze msjeloba; istoriuli da socialuri konteqstis kvleva konkretuli xelovanis SemoqmedebaSi (stili, msoflxedva, religiuri da esTetikuri idealebi, nawarmoebis Seqmnis garemoeba); sxvadasxva epoqis erT Temaze Seqmnili nawarmoebebis ganxilva da analizi.
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
arCeviTi kursebi
aq warmodgenili arCeviTi kursebidan moswavles SeuZlia airCios erT-erTi XI an XII klasSi Sesaswavlad
saxviTi da gamoyenebiTi xelovneba(praqtikuli kursi)
saswavlo wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da
ideebis gamoxatva
komunikacia daa da interpretacia
xelovnebis aRqma konteqstSi
x.p.XI,XII.1 atarebs eqsperiments xelovnebis elementebis, principebis, sxvadasxva masalis, teqnikisa da proceduris gamoyenebiT namuSevris Seqmnisas
x.p.XI,XII.5 aRwers da aanalizebs xelovnebis nimuSs
x.p.XI,XII.7 amoicnobs da adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqisa da stilis namuSevrebs
x.p.XI,XII.2 asaxavs namuSevarSi garemoze dakvirvebis Sedegebs, aviTarebs gamomsaxvelobiT xerxebs
x.p.XI,XII.6 waradgens sakuTar da sxvis namuSevars auditoriis winaSe
x.p.XI,XII.8 ikvlevs saqarTvelos sxvadaxva kuTxis xelovnebis nimuSebs da msjelobs maT Sesaxeb
x.p.XI,XII.3 iyenebs STagonebis sxvadasxva wyaros ideebis generirebisaTvis
x.p.XI,XII.9 aanalizebs Tanamedrove xelovnebas
x.p.XI,XII.4 monawileobs proeqtebSi
x.p.XI,XII.10 ikvlevs da aanalizebs xelovnebis rols sakuTar da sazogadoebis cxovrebaSi
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva xelovnebaSi
x.p.XI.XII.1 moswavle atarebs eqsperiments xelovnebis elementebis, principebis,moswavle atarebs eqsperiments xelovnebis elementebis, principebis,atarebs eqsperiments xelovnebis elementebis, principebis, sxvadasxva masalis, teqnikisa da proceduris gamoyenebiT namuSevris Seqmnisas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� qmnis mravalfigurian, dekoratiul, ritmul kompoziciebs mis mier arCeul Temebze asociaciebis, emociebis gadmosacemad sxvadasxvagvari efeqtebis gamoyenebiT
•� SuqCrdilis, blikis da dacemuli Crdilis saSualebiT gamosaxavs saganTa moculobas
•� akeTebs xelovnebis romelime cnobili nimuSis asls da miRebul gamocdilebas iyenebs namuSevris Seqmnisas…
•� koloritis saSualebiT gadmoscems ganwyobilebas•� iyenebs kontrastul ferebs feris JReradobis gasaZliereblad,
emociebis gadmosacemad•� konkretuli amocanis Sesasruleblad atarebs eqsperiments ferebiT
(Seurevs sxvadasxva masalas_ akvarels, guaSs, pastels) SearCevs ferTa gamas
•� ferweruli namuSevris Seqmnisas iyenebs tradiciul da aratradiciul iaraRebs da teqnikas, masalas
•� kompoziciuri ganawilebis sxvadasxva xerxs da perspeqtivis kanonebs iyenebs konkretuli amocanis gadasaWrelad namuSevarSi
•� qmnis mxatvrul saxeebs mimikis, Jestikulaciis, sxvadasxva detalis meSveobiT, kontrastis, faqturis, SuqCrdilis, sxvadasxvagvari monasmis gamoyenebiT
•� qmnis stilizebul namuSevars•� agrovebs informacias misTvis saintereso qveynis ikonografiul
simboloebze da iyenebs namuSevarSi ideis gamosaxatavad (Tixa, fardagi, Teqa, gobeleni, qargva, qsova, xeze Wra) da qmnis dekoratiulgamoyenebiT sagnebs masalaTa Tvisebebis gaTvaliswinebiT
•� agrovebs informacias Tanamedrove xelovnebis uaxles formebze (teqnologia, Teoriebi, gamomsaxvelobiTi xerxebi, masala) atarebs eqsperiments, SeimuSavebs sakuTar koncefcias da iyenebs TviTgamoxatvisaTvis SerCeul sferoSi (mxatvroba, dizaini, fotografia da a. S.) namuSevris Sesaqmnelad
•� sxvadasxvagvari monasmebiT, SeTavazebuli da moZiebuli masaliT (tuSiT da melniT, sxvadasxvagvari funjebiT, mcenaris ReroebiT da sxv.) asrulebs grafikul namuSevrebs
•� garkveuli ideis gamosaxatavad atarebs eqsperiments Tanamedrove teqnologiebis (instalacia, videoarti, fotografia) da masalis (liToni,…qaRaldis plastika, qsovili, plastikati da sxv.) gamoyenebiT
•� qmnis gazeTis, Jurnalis makets, risTvisac iyenebs Tanamedrove midgomebs da teqnikas beWdviT teqnologiebSi
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
x.p.XI.XII.2 moswavle asaxavs namuSevarSi garemoze dakvirvebis Sedegebs, aviTarebs2 moswavle asaxavs namuSevarSi garemoze dakvirvebis Sedegebs, aviTarebs gamomsaxvelobiT xerxebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� xatavs naturidan da mexsierebiT adamianebs, frinvelebs, cxovelebs, qalaqis an soflis landSafts
•� gamosaxavs vizualur detalebs peizaJis, portretis da naturmortis xatvis dros da axerxebs detalebiT organuli mTlianobis Seqmnas
•� mis mier SerCeuli Temis irgvliv moiZiebs masalas, akvirdeba vizualur detalebs garemoSi da maTi gamoyenebiT qmnis erTian kompoziciur mTlianobas
x.p.XI.XII.3 moswavle iyenebs STagonebis sxvadasxva wyaros ideebis generirebisaTvis.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs misTvis saintereso movlenas da asaxavs namuSevarSi •� iRebs ideebs sxva sagnebSi ganvlili masalidan da gamosaxavs maT
namuSevarSi•� irCevs Temas sakuTari emociebisa da STabeWdilebebis safuZvelze da
asaxavs namuSevarSi•� namuSevarSi gadmoscems bunebis movlenebze dakvirvebis Sedegebs•� asaxavs msoflioSi momxdar uaxles mniSvnelovan movlenas•� irCevs Temebs ideebis da ganwyobilebebis gamosaxatavad•� momxdari faqtis safuZvelze (raime mniSvnelovani movlena msoflioSi,
pirad cxovrebaSi...) qmnis koncefcias da warmoadgens mis mier SerCeuli formiT (performensi, hefiningi da a.S.)
x.p.XI.XII.4 moswavle monawileobs proeqtebSi.moswavle monawileobs proeqtebSi.monawileobs proeqtebSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� TanagundelebTan erTad gansazRvravs proeqtis ideas•� gegmavs proeqtis Sesrulebis optimalur dros da SemsrulebelTa
raodenobas•� amocanis specifikidan gamomdinare gansazRvravs samuSaos Tanmim
devrobas/funqciebs/movaleobebs•� gegmavs, ra materialuri resursebi dasWirdeba Sesasrulebel samuSaos
da rogor moiZiebs am resursebs•� gegmavs da axorcielebs im samuSaos, romelic TviTon unda Seasrulos•� SearCevs samuSao jgufs, (Tanaklaselebi, pedagogebi, mSoblebi da
a.S.)•� moiZiebs proeqtis ganxorcielebisaTvis saWiro masalas, amuSavebs
damoukideblad da TanagundelebTan erTad•� organizebas ukeTebs da awyobs gamofenas, aqcias, xelovnebis festivals,
viqtorinas•� gegmavs da awyobs eqspedicias, eqskursias saqarTvelos romelime
kuTxeSi arqiteqturuli Zeglebisa da im kuTxis xalxuri Semoqmedebis gasacnobad
•� awarmoebs vizualur dRiurs (fotomasala, Canaxati, Canaweri)•� monawileobas iRebs proeqtis wardginebasa da SefasebaSi
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia
x.p.XI,XII.5 moswavle aRwers da aanalizebs xelovnebis nimuSs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aanalizebs, rogor aris gamoyenebuli xelovnebis elementebi da principebi namuSevarSi ideis, Sinaarsis, xasiaTis, ganwyobilebis, gadmosacemad (kompoziciuri ganawileba, feri, koloriti, faqtura, Sesrulebis manera: monasmi, xazi, forma detali: poza, gamometyveleba, aqsesuarebi da a.S.)
•� afasebs namuSevars (gamoTqvams subieqtur damokidebulebas namuSevris mimarT) da ganumartavs Tanaklaselebs, ra kriteriumebiT ixelmZRvanela (emocia, namuSevris esTetikuri da materialuri Rirebuleba)
•� iyenebs Sesabamis terminologias xelovnebis nimuSis aRwerisa da analizis dros, rogorc zepirad msjelobisas, ise werilobiT naSromSi
x.p.XI,XII.6 moswavle waradgens sakuTar da sxvis namuSevars auditoriis winaSe.moswavle waradgens sakuTar da sxvis namuSevars auditoriis winaSe.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs, Tu risi gadmocema surda namuSevarSi da ra mxatvruli xerxebi gamoiyena Sedegis misaRwevad
•� afasebs konkretul namuSevars masSi warmoCenili profesionalizmisa da SemoqmedebiTi midgomis mixedviT
•� msjelobs msgavsebebze da gansxvavebebze sakuTar da sxvebis namuSevrebSi da masSi gamoyenebul mxatvrul xerxebze
•� saubrobs sakuTar da/an sxvis namuSevarze da asabuTebs, ratom aZlevs upiratesobas romelime maTgans
•� SerCeuli kriteriumebis mixedviT afasebs namuSevars
mimarTuleba: xelovnebis aRqma konteqstSi
x.p.XI,XII.7 moswavle amoicnobs da adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqisa damoswavle amoicnobs da adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqisa da stilis namuSevrebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asaxelebs sxvadasxva epoqisa da stilis namuSevrebis msgavs da gansxvavebul niSnebs ramdenime nimuSis magaliTze
•� adarebs erTmaneTs sxvadasxva istoriuli periodis xelovnebas ramdenime maxasiaTeblis (stili, Tema, Janri) mixedviT
•� konkretuli nimuSebis magaliTze msjelobs msgavsebagansxvavebaze, romelic arsebobs Tanamedrove da Zveli xelovnebis nimuSebs Soris
•� amoicnobs da msjelobs romelime mxatvris individualur maneraze
1��
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
x.p.XI,XII.8 moswavle ikvlevs saqarTvelos sxvadaxva kuTxis xelovnebis nimuSebs moswavle ikvlevs saqarTvelos sxvadaxva kuTxis xelovnebis nimuSebs da msjelobs maT Sesaxeb.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ikvlevs da msjelobs, ra xerxebiT aris SenarCunebuli da daculi qarTul xelovnebaSi xalxuri Semoqmedebis tradiciebi
•� ikvlevs, ra msgavseba da gansxvavebaa saqarTvelos sxvadasxva kuTxis xelovnebis nimuSebs Soris
x.p.XI,XII.9 moswavle aanalizebs Tanamedrove xelovnebas. moswavle aanalizebs Tanamedrove xelovnebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� axasiaTebs Tanamedrove xelovnebis ramdenime mimdinareobis cnobil nimuSebs
•� msjelobs saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis uaxles koncefciebze da formebze (teqnologia, Teoriebi, gamomsaxvelobiT xerxebi, masala) konkretuli nimuSebis Sedarebis gziT
x.p.XI,XII.10 moswavle ikvlevs da aanalizebs xelovnebis rols sakuTar da moswavle ikvlevs da aanalizebs xelovnebis rols sakuTar da sazogadoebis cxovrebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs xelovnebis rolze mis cxovrebaSi•� ganmartavs, xelovnebis SeswavliT miRebuli codna da unarebi rogor
SeuZlia gamoiyenos sxvadasxva profesiaSi•� msjelobs umaRlesi ganaTlebis da karieris SesaZleblobebze
xelovnebaSi•� ikvlevs, ra niSniT iyo SerCeuli namuSevrebi konkretuli eqspoziciis
mosawyobad muzeumSi an galereaSi da saubrobs savaraudo gavlenaze, romelsac iqoniebs gamofena damTvalierebelze da sazogadoebaze
•� ikvlevs, ra saxiT gvxvdeba xelovneba yoveldRiur cxovrebaSi (televizia, gazeTi, Jurnali, plakati, afiSa, dizaini) da afasebs mis mniSvnelobas
•� adarebs profesionalisa da moyvarulis mier Seqmnil xelovnebis nimuSebs, romelic cxovrebaSi Sexvedria da msjelobs maT Sesaxeb
saswavlo programis Sinaarsi
saxviTi xelovnebis ZiriTadi elementebi da principebi: xazi, feri, SuqCrdili, faqtura, forma, moculoba; prorporciebi; kompoziciurikompoziciuri
ganawilebis safuZvlebi: mTlianoba, sivrce (xedvis wertili, horizontis xazi,mTlianoba, sivrce (xedvis wertili, horizontis xazi, horizontis xazi, perspeqtiva, TavSeyris wertili, wina da ukana plani) simetria, ritmi, wonasworoba, simetria, ritmi, wonasworoba, kontrasti, (ganwyobilebis, emociebis gadmocema sxvadasxvagvari efeqtebis da mxatvruli xerxebis saSualebiT).
1��
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
masala da iaraRi:tuSi, fanqari, pasteli, guaSi, akvareli, tempera, naxSiri, Tixa, qsovili, Zafi,
Toki, mavTuli, liToni, bunebrivi da xelovnuri masala; eqsperimenti sxvadasxva masaliT; sadurglo, sameTuneo, saqsovi, samkervalo iaraRi.
teqnika da procedura anabeWdi, Zerwva, kolaJi, fardagi, Teqa, gobeleni, naqargoba, qargva, qsova, qargva, qsova,
kerva, xeze kveTa, kompiuteruli teqnologiebi; xelovnebis cnobili nimuSebiskompiuteruli teqnologiebi; xelovnebis cnobili nimuSebisxelovnebis cnobili nimuSebis aslebis gakeTeba; eqsperimenti SerCeul sferoSi (mxatvroba, dizaini, fotografia);eqsperimenti SerCeul sferoSi (mxatvroba, dizaini, fotografia); eqsperimenti masaliT, teqnikiT.
integracia sxva sagnebTan: saxviTi da gamoyenebiTi xelovneba _ musika _ literatura _ istoria_
sabunebismetyvelo sagnebi.
monawileoba proeqtebSi: proeqtis ideis gansazRvra (gamofena, aqcia, xelovnebis festivali, viqtorina,
eqspedicia, eqskursia saqarTvelos romelime kuTxeSi); proeqtis dagegmva, funqciebis ganawileba: organizeba, finansuri gaTvla, sponsoris moZieba, sazogadoebasTan urTierToba, masaliT momarageba; vizualuri dRiuris warmoeba; proeqtis wardgena, Sefaseba.
komunikacia da interpretacia: xelovnebis nimuSis aRwera, analizi da Sefaseba saxviTi xelovnebis elementebisa
da principebis codnaze dayrdnobiT; namuSevriT gamowveul emociebze da STabeWdilebebze msjeloba, kriteriumebis gansazRvra, Sesabamisi terminologiis gamoyeneba; namuSevris wardgena auditoriis winaSe, SerCeuli kriteriumebiT namuSevris Sefaseba.
xelovnebis aRqma konteqstSi:sxvadasxva epoqis da stilis namuSevrebis Sedareba da analizi; (stili, Tema,
Janri da sxv.) mxatvris individualuri manera; saqarTvelos sxvadasxva kuTxis xelovneba, xalxuri Semoqmedeba; xelovnebis rolis analizi sakuTar da sazogadoebis cxovrebSi.
200
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
xelovnebis istoria
(Teoriuli kursi)
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
komunikacia da interpretaciaa da interpretacia xelovnebis aRqma konteqstSi
moswavlex.T.XI,XII.1 aRwers da aanalizebs xelovnebis nimuSs
moswavlex.T.XI,XII.2 irCevs da ikvlevs romelime epoqis xelovnebas
x.T.XI,XII.3 irCevs da ikvlevs qarTuli xelovnebis romelime periods/dargs/Semoqmeds
x.T.XI,XII.4 ikvlevs Tanamedrove xelovnebas
x.T.XI,XII.5 ikvlevs da aanalizebs xelovnebis rols sakuTar da sazogadoebis cxovrebaSi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia
x.T.XI,XII.1 moswavle aRwers da aanalizebs xelovnebis nimuSs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aRwers namuSevars da akavSirebs Sinaarss istoriul, politikur socialur da religiur konteqstTan (mag. delakruas `Tavisufleba barikadebze~)
•� aanlizebs, rogor aris gamoyenebuli xelovnebis elementebi da principebi namuSevarSi ideis, Sinaarsis, xasiaTis, ganwyobilebis, gadmosacemad (kompoziciuri ganawileba, feri, koloriti, faqtura, Sesrulebis manera: monasmi, xazi, forma detali: poza, gamometyveleba, aqsesuarebi da a.S.)
•� afasebs namuSevars (gamoTqvams subieqtur damokidebulebas namuSevris mimarT) da ganumartavs Tanaklaselebs, ra kriteriumebiT ixelmZRvanela (emocia, namuSevris esTetikuri da materialuri Rirebuleba)
•� ikvlevs da aRwers, ra gavlenas axdens xelovnebis nawarmoebze sxvadasxva faqtori (mag. dro, Senaxvis pirobebi, klimati, istoriuli movlenebi) da msjelobs konkretuli namuSevris Rirebulebaze (avtori, epoqa, masala, dazianebulia Tu ara)
•� iyenebs Sesabamis terminologias xelovnebis nimuSis aRwerisa da analizis dros, rogorc zepirad msjelobisas, ise werilobiT naSromSi
201
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
mimarTuleba: xelovnebis aRqma konteqstSi
x.T.XI,XII.2 moswavle irCevs da ikvlevs romelime epoqis xelovnebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asabuTebs, ra niSniT mianiWa upiratesoba SerCeul periods•� sxva sagnebSi ganvlil da moiZiebul masalaze dayrdnobiT saubrobs,
ra xdeboda Tanadroulad saxviT, musikalur, Teatralur xelovnebaSi, mecnierebasa da filosofiaSi SerCeuli epoqis romelime konkretul periodSi
•� msjelobs, rogor aisaxeba epoqa (ideuri da stilisturi epoqaluri niSnebi) xelovanis Semoqmedebaze ramdenime konkretuli nawarmoebis magaliTze
•� msjelobs, rogor aisaxeba mxatvris individualoba konkretul namuSevarSi (erTi da imave epoqis ori Semoqmedis namuSevrebis Sedarebis magaliTze)
•� agrovebs informacias mis mier arCeuli periodis cnobil warmomadgenlebze, maT Semoqmedebaze da acnobs Tanaklaselebs
•� ikvlevs SerCeuli epoqis xelovnebis (Zveli aRmosavleTi, antikuri xana, Suasaukuneebi, XVXIX saukuneebis dasavleT evropa) istoriul, socialur, religiur, politikur konteqsts
•� ikvlevs, SerCeuli epoqis nimuSebSi Cans Tu ara Semoqmedis pirovneba da ratom (adarebs am kuTxiT egviptur, antikur, Sua saukuneebis, renesansis da sxva epoqebis xelovnebas)
•� aanalizebs, ra gavlena iqonia SerCeuli epoqis xelovnebam momdevno periodis xelovnebaze ramdenime nimuSis magaliTze
•� msjelobs im epoqisTvis damaxasiaTebel stilistur niSnebze, (kompoziciuri ganawileba, koloriti, xazi, forma, Sesrulebis manera) Tematikaze, ramdenime nimuSis magaliTze
•� msjelobs, ratom iyo ganviTarebuli esa Tu is dargi ama Tu im epoqaSi (mag. qandakebaSi_mrgvali qandakeba, bareliefi, horeliefi, CakveTili reliefi) romels eniWeboda upiratesoba arCeul epoqaSi da ratom
x.T.XI,XII.3 moswavle irCevs da ikvlevs qarTuli xelovnebis romelime periods/ moswavle irCevs da ikvlevs qarTuli xelovnebis romelime periods/moswavle irCevs da ikvlevs qarTuli xelovnebis romelime periods/ irCevs da ikvlevs qarTuli xelovnebis romelime periods/dargs/Semoqmeds.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adarebs erTmaneTs SerCeuli sferos (saeklesio arqiteqtura, kedlis mxatvroba, dazguri ferwera da a.S) ramdenime nimuSs da msjelobs TiToeulis damaxasiaTebel niSnebze
•� adarebs SerCeuli periodis/dargis nimuSebs sxva kulturis im nimuSebs, romlebsac msgavsi stilisturi maxasiaTeblebi gaaCniaT
•� moiZiebs masalas romelime cnobili Semoqmedis cxovrebis an misi konkretuli nawarmoebis Sesaxeb da msjelobs, ra gavlena iqonia am xelovanis Semoqmedebam sazogadoebis cxovrebaze
•� axasiaTebs romelime xelovanis Semoqmedebas stilisturi niSnebis mixedviT
•� adarebs SerCeuli periodis nimuSebs sxva periodis qarTuli xelovnebis nimuSebs
202
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
•� moiZiebs masalas im organizaciebis (mag. UNESCO, `ZeglTa dacva~), proeqtebis Sesaxeb, romlebic axorcielebenkulturuli memkvidreobis dacvarestavracias saqarTveloSi, asaxelebs im Zeglebs, romlebsac misi azriT daumatebda nusxas da asabuTebs sakuTar arCevans
x.T.XI,XII.4 moswavle ikvlevs Tanamedrove xelovnebas. moswavle ikvlevs Tanamedrove xelovnebas.moswavle ikvlevs Tanamedrove xelovnebas. ikvlevs Tanamedrove xelovnebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs dRes moRvawe xelovans agrovebs masze informacias da aanalizebs mis Semoqmedebas
•� ikvlevs, ra cvlilebebi xdeboda xelovnebaSi (ferwera, qandakeba, grafika, arqiteqtura, dizaini da a.S.) da romeli mimdinareobebi cvlida erTmaneTs me20 saukunis dasawyisidan dRemde
•� msjelobs, rogor imoqmeda xelovnebaze teqnikurma progresma •� irCevs me20 saukunis dasawyisis xelovans da adarebs mis Semoqmedebas
imave dargSi moRvawe Tanamedrove (me20 saukunis bolos) xelovanis Semoqmedebas
•� msjelobs saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis uaxles koncefciebze da formebze (teqnologia, Teoriebi, gamomsaxvelobiT xerxebi, masala) konkretuli nimuSebis Sedarebis gziT
x.T.XI,XII.5 moswavle ikvlevs da aanalizebs xelovnebis rols ikvlevs da aanalizebs xelovnebis rols sakuTar da sazogadoebis cxovrebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs xelovnebis rolze mis cxovrebaSi•� ganmartavs, xelovnebis SeswavliT miRebuli codna da unarebi rogor
SeuZlia gamoiyenos sxvadasxva profesiaSi•� msjelobs umaRlesi ganaTlebis da karieris SesaZleblobebze
xelovnebaSi•� ikvlevs, ra niSniT iyo SerCeuli namuSevrebi konkretuli eqspoziciis
mosawyobad muzeumSi an galereaSi da saubrobs savaraudo gavlenaze, romelsac iqoniebs gamofena damTvalierebelze da sazogadoebaze
•� ikvlevs, ra saxiT gvxvdeba xelovneba yoveldRiur cxovrebaSi (televizia, gazeTi, Jurnali, plakati, afiSa, dizaini) da afasebs mis mniSvnelobas
•� moiZiebs informacias romelime cnobil arqiteqturul Zeglze (mag.filarmonia, parlamentis Senoba) an monumenturi xelovnebis nimuSze (mag. griboedovis Teatris mozaikuri pano) da mis magaliTze msjelobs xelovnebis rolze sazogadoebis cxovrebaSi
•� msjelobs farTo moxmarebis sagnebsa da xelovnebis nimuSebs Soris sxvaobaze konkretuli nimuSebis magaliTze
•� adarebs profesionalisa da moyvarulis mier Seqmnil xelovnebis nimuSebs, romelic cxovrebaSi Sexvedria da msjelobs maT Sesaxeb
20�
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
saswavlo programis Sinaarsi
komunikacia da interpretacia: xelovnebis nimuSis aRwera, analizi da ideis amokiTxva xelovnebis elementebisa da principebis codnaze dayrdnobiT; sxvadasxva faqtoris (dro, klimati, Senaxvis pirobebi, istoriuli movlenebi) zegavlenis kvleva xelovnebis nawarmoebze. xelovnebis nimuSis Sefaseba SerCeuli kriteriumebiTxelovnebis nimuSis Sefaseba SerCeuli kriteriumebiT (emocia, esTetikuri da materialuri Rirebuleba); Sesabamisi terminologiis gamoyeneba;
xelovnebis aRqma konteqstSi: epoqis (mag. Zveli aRmosavleTi, antikuri xana, Suasaukuneebi, XVXIX saukuneebis
dasavleT evropa) arCeva da kvleva (stilisturi niSnebi, Tematika, romeli dargi iyo ganviTarebuli da ratom); arCeuli epoqis istoriuli, socialuri, religiuri da politikuri konteqstis kvleva da misi gavlenis analizi momdevno periodis xelovnebaze; xelovnebis dargebSi (ferwera, grafika, qandakeba, arqiteqtura, dizaini) momxdari cvlilebebis analizi (me20 saukunis dasawyisidan dRemde) cnobili nimuSebis magaliTze; am periodSi moRvawe xelovnebis cnobili warmomadgenlebis Semoqmedebis kvleva Tanamedrove xelovnebis koncefciebis, mimdinareobebi da formebis (teqnologiebi, Teoriebi, gamomsaxvelobiTi xerxebi, masala) Seswavla; xelovnebis rolis kvleva da analizi sakuTar da sazogadoebis cxovrebaSi.
20�
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
XI an XII klasi
Teatraluri xelovneba
(arCeviTi kursi)Teatraluri xelovnebis Seswavla, warmosaxviTi samyaros Seqmna da cxovreba
am samyaroSi (rolebis gaTamaSeba) sakuTari Tavisa da irgvliv arsebuli garemos Semecnebis unikaluri gzaa. Teatraluri xelovnebis Seswavlis dros SeZenili unarCvevebi daexmareba moswavles rogorc adamianebTan urTierTobaSi, kerZod, sakuTari da sxvisi gancdebis, Sexedulebebis, damokidebulebebis gagebaSi, ise samyaros Sesaxeb miRebuli codnis gaRrmavebasa da Semdgomi profesiuli unarCvevebis ganviTarebaSi. garda amisa, speqtaklis Seqmna, warmodgena da analizi gunduri saqmianobaa. aqedan gamomdinare, realur da warmosaxviT samyaroSi komunikaciis meSveobiT moswavles uviTardeba mosmenis, saubris, adamianebTan urTierTobis, gansxvavebuli azrisa da msoflmxedvelobis mimarT Semwynarebluri damokidebulebis da sxvis mimarT TanagrZnobis unars.
warmodgenil kursSi dramatuli xelovnebis Seswavla sami mimarTulebiT iSleba. esenia:
praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva. am mimarTulebis farglebSi moswavleebi qmnian da warmoadgenen dramatul namuSevrebs. ikvleven xasiaTebsa da movlenebs teqstsa da sakuTar gamocdilebaze dayrdnobiT.
komunikacia da interpretacia. moswavleebi aanalizeben dramatul namuSevrebs, afaseben sakuTar da sxvebis samsaxiobo arCevans.
Teatraluri xelovneba konteqstSi. moswavleebi Seiswavlian Teatraluri xelovnebis Teoriul da istoriul aspeqtebs, dramis warmoSobas da mis rols sazogadoebis cxovrebaSi.
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da
ideebis gamoxatva
komunikacia daa da interpretacia
Teatraluri xelovnebis aRqma konteqstSi
moswavleT.x.XI,XII.1iyenebs Teatraluri xelovnebis elementebs da principebs SemoqmedebiTi aqtivobisas
moswavleT.x.XI,XII.3 aanalizebs etiuds, scenas, speqtakls
moswavleT.x.XI,XII.5 ikvlevs qarTuli Teatris istoriis ZiriTad etapebs
T.x.XI,XII.2 monawileobs speqtaklSi
T.x.XI,XII.4 monawileobs Teatralur cxovrebaSi
T.x.XI,XII.6 ikvlevs da aanalizebs Teatralur xelovnebas
T.x..XI,XII.7 ikvlevs Teatraluri xelovnebis rols sakuTar da sazogadoebis cxovrebaSi
20�
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
swavlis Sedegebi da indikatorebi
praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
T.x.XI,XII.1 moswavle iyenebs Teatraluri xelovnebis elementebs da პrincipebs SemoqmedebiTi aqtivobisas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� SearCevs ritms, dinamikas, iyenebs Sesabamis intonacias, tonalobas, mimikas, Jestebs, icavs logikur maxvilebs, pauzas sxvadasxva tipis literaturuli teqstis kiTxvisas
•� ganasaxierebs mxatvrul saxes (mag. konkretul sagans, personaJs) da gadmoscems ganwyobilebas, emocias, qmedebas mimikis, Jestis, moZraobis saSualebiT
•� asaxierebs ramdenime moqmed pirs literaturuli teqstis Sinaarsidan gamomdinare (avtori, personaJi)
•� iyenebs vokalur monacemebs, mimikas, Jestebs, sxeulis plastikas simReris, musikaluri fragmentis Sesrulebisas
•� cekviT, moZraobiT ayveba sxvadasxva stilis musikas da sxeulis eniT gadmoscems ganwyobilebas
•� gaiTamaSebs scenas, epizods sakuTari cxovrebidan, mimarTavs improvizacias
T.x.XI,XII.2 moswavle monawileobs speqtaklSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� wamoWris problemas da mis mixedviT SearCevs speqtaklis Temas•� TanaklaselebTan erTad ganixilavs da SearCevs literaturul masalas
warmodgenisaTvis•� warmoadgens SerCeul masalas / Temas piesis formiT •� TanaklaselebTan erTad anawilebs rolebs •� TanamSroblobs mxatvarTan, musikalur gamformebelTan •� ar ibneva mayureblis winaSe da mimarTavs improvizacias gauTvaliswinebel
situaciaSi •� warmodgenis msvlelobisas asrulebs simReras, cekvas•� iyenebs sivrceSi orientaciis unars speqtaklis dros•� ar arRvevs msaxiobTa ansambls•� qmnis pirobiT samyaros xmiT, mxatvruli, musikaluri gaformebiT,
gaxmovanebiT
komunikacia da interpretacia
T.x.XI,XII.3 moswavle aanalizebs etiuds, scenas, speqtakls.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs speqtakliT / etiudiT / sceniT gamowveul STabeWdilebazespeqtakliT / etiudiT / sceniT gamowveul STabeWdilebaze•� msjelobs, ra aris speqtaklis idea, Tema, problema da ra Teatraluri xerxebia
gamoyenebuli maT gadmosacemad (sityva, msaxiobis ostatoba, scenografia, musikaluri gaformeba...)
20�
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
•� aanalizebs speqtaklis, rogorc droSi mimdinare nawarmoebis kompoziciur wyobas (gamWoli moqmedeba, kvanZis Sekvra, kulminacia, kvanZis gaxsna, finali)
•� ganixilavs da afasebs msaxiobis ostatobas (mag. rolis Sesrulebis manera, scenuri saxis gadawyveta, metyvelebis kultura, sasceno moZraoba...)
•� saubrobs, rogor aris gamoyenebuli mxatvruli saxis ganviTarebisaTvis Teatraluri xelovnebis elementebi (kostumi, grimi, ganaTeba, dekoracia, musikaluri gaformeba, scena)
•� msjelobs rolis funqciaze speqtaklSi (magaliTad, rodrigos funqcia Seqspiris tragediaSi "otelo")
•� saubris dros iyenebs Sesabamis terminebs
T.x.XI.x.XIx.XI.XIXI,XII.4 moswavle monawileobs Teatralur cxovrebaSi.moswavle monawileobs Teatralur cxovrebaSi. monawileobs Teatralur cxovrebaSi.monawileobs Teatralur cxovrebaSi. Teatralur cxovrebaSi.Teatralur cxovrebaSi. cxovrebaSi.cxovrebaSi..
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� eswreba speqtaklebs, repeticiebs speqtaklebs, repeticiebsspeqtaklebs, repeticiebs, repeticiebsrepeticiebs•� xvdeba Teatraluri xelovnebis moRvaweebs / muSakebs profesiuli rCevebis Teatraluri xelovnebis moRvaweebs / muSakebs profesiuli rCevebisTeatraluri xelovnebis moRvaweebs / muSakebs profesiuli rCevebis xelovnebis moRvaweebs / muSakebs profesiuli rCevebisxelovnebis moRvaweebs / muSakebs profesiuli rCevebis moRvaweebs / muSakebs profesiuli rCevebismoRvaweebs / muSakebs profesiuli rCevebis / muSakebs profesiuli rCevebismuSakebs profesiuli rCevebis profesiuli rCevebisprofesiuli rCevebis
miRebis mizniT•� awyobs speqtaklis ganxilvas (msjeloba, azris gamoTqma, kamaTi, kritika)•� wers recenzias speqtaklze daswrebis Semdeg da acnobs Tanaklaselebs
Teatraluri xelovnebis aRqma konteqstSi
T.x.XI,XII.5 moswavle ikvlevs qarTuli Teatris istoriis ZiriTad etapebs.etapebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs qarTuli Teatris istoriis romelime periods da aanalizebs istoriuli, socialuri da politikuri viTarebis gavlenas Teatrzeiuli, socialuri da politikuri viTarebis gavlenas Teatrze
•� msjelobs arCeuli periodis qarTuli Teatris moRvaweebis Semoqmedebaze (dramaturgebi, reJisorebi, msaxiobebi, kompozitorebi, mxatvrebi da a.S.)
•� moiZiebs masalas romelime cnobil speqtaklze da acnobs Tanaklaselebs
T.x.XI,XII.6 moswavle ikvlevs da aanalizebs Teatralur xelovnebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ikvlevs dramaturgiis specifikas cnobili qarTuli da ucxouripiesebis magaliTze
•� msjelobs Teatrsa da kinos Soris arsebul msgavsebagansxvavebaze•� msjelobs Teatraluri xelovnebis gansxvavebul formebze (Tojinuri,
Crdilebis, niRbebis Teatri, pantomima, balagani...) da mimdinareobebze (absurdis Teatri, klasikuri Teatri...)
•� konkretuli speqtaklis magaliTze msjelobs, rogor aireklavs Teatri qveynis kulturas, sazogadoebriv urTierTobebs, politikur, istoriul viTarebas
•� axasiaTebs sxvadasxva dramatul Janrebs (tragedia, komedia, melodrama, vodevili)
•� msjelobs imis Sesaxeb, rogor erwymis erTmaneTs xelovnebis sxvadasxva dargi TeatrSi da ganixilavs TeatrTan dakavSirebul profesiebs
20�
saxviT
i da gamo
yenebiTi xel
ovneba
Sr
omiT
i swavleba
•� msjelobs Teatris im muSakebze da maT rolze TeatrSi romlebic Tavad ar Canan scenaze (dekoratori, rekvizitori, grimiori, mkeravi, Camcmeli...)
•� Seiswavlis Tanamedrove teqnologiebis SesaZleblobebs Teatralur xelovnebaSi (ganaTeba, musikaluri gaformeba, scenis teqnikuri mowyoba...)
T.x.XI,XII.7 moswavle ikvlevs Teatraluri xelovnebis rols sakuTar da
sazogadoebis cxovrebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs Teatris rolze mis cxovrebaSi •� saubrobs Teatralur dasze/ speqtaklze/ reJisorze/ msaxiobze/ rolze,
romelic gansakuTrebiT moswons da asabuTebs Tavis damokidebulebas•� ganmartavs, rogor SeuZlia gamoiyenos Teatraluri xelovnebis SeswavliT
miRebuli codna da unarebi sxvadasxva profesiaSi •� msjelobs Tanamedrove qarTuli Teatris rolze •� saubrobs umaRlesi ganaTlebis da karieris SesaZleblobaze Teatralur
xelovnebasa da mis momijnave dargebSi (kino, televizia)•� gamoTqvams varauds, ra problemaze / Temaze iqneba aqtualuri speqtaklis
dadgma mocemul momentSi da mayureblis SesaZlo reaqciaze •� msjelobs Teatris rolis Sesaxeb sazogadoebis cxovrebaSi konkretuli
nimuSebis magaliTze (magaliTad, T. CxeiZis `jayos xiznebi~, m.TumaniSvilis `antigone~)
20�
saxvi
Ti
da
gamo
yene
biT
i xe
lovn
eba
Sr
omi
Ti
swav
leb
a
programis Sinaarsi
Teatraluri xelovnebis elementebi da principebi: intonacia, ritmi, dinamika, mimika, Jesti, logikuri maxvili, pauza, sxeulis plastika, vokaluri monacemebi (literaturuli teqstis kiTxva; emociebis, ganwyobilebis gadmocema; mxatvruli saxis gansaxiereba; scenis gaTamaSeba; improvizacia, simReris, cekvis Sesruleba)
speqtaklSi monawileoba: problemis dasma, Temis SerCeva, piesis Seqmna, rolebis ganawileba, pirobiTi samyaros Seqmna (mxatvarTan, musikalur gamformebelTan TanamSromloba)
komunikacia da interpretacia: daswreba Teatralur warmodgenebze, repeticiebze; Teatraluri warmodgenis, misi fragmentis analizi Sesaferisi terminologiis gamoyenebiT zepirad da werilobiT; speqtaklis ideis, Temis, problemis, kompoziciuri wyobis da gamoyenebuli Teatraluri xerxebis ganxilva; msaxiobis ostatobiT da Teatraluri xelovnebis sxvadasxva elementebiT Seqmnili mxatvruli saxis analizi; Sexvedra Teatraluri xelovnebis moRvaweebTan
Teatraluri xelovneba konteqstSi: istoriuli, socialuri da politikuri viTarebis gavlenis kvleva Teatrze qarTuli Teatris istoriis SerCeuli periodis magaliTze; qarTuli Teatris moRvaweebis Semoqmedebis ganxilva; msjeloba Teatraluri xelovnebis gansxvavebul formebsa da mimdinareobebze, Teatrsa da kinos Soris arsebul msgavsebagansxvavebebze, Teatris muSakebis rolze TeatrSi; saubari TeatrTan dakavSirebul profesiebze, Tanamedrove teqnologiebis gavlenaze; Teatraluir Janrebis daxasiaTeba, Zveli da axali Teatraluri formebis Sedareba; Teatris rolis analizs sakuTar da sazogadoebis cxovrebaSi
20�
m u s i k a
210
musi
ka
211
musika
S e s a v a l i
musikas esTetikuri aRzrdis sagnebs Soris gansakuTrebuli adgili uWiravs mas yvelaze Zlieri gavlenis moxdena SeuZlia adamianze. musikis zegavleniT adamianis emociuri sfero mdidrdeba, mas sakuTari damokidebuleba uyalibdeba sxvadasxva faseulobebis sikeTis, silamazis mimarT, uviTardeba erovnuli TviTSegnebis grZnoba... musikis emociuri zegavlena imdenad aSkaraa, rom iCrdileba misi sxva funqcia. rogorc uaxlesma samecniero gamokvlevebma aCvena, musikas kognituri xasiaTi aqvs da misi Seswavla mniSvnelovan zegavlenas axdens moswavleTa saerTo akademiur moswrebaze.
musikis gakveTilebze bavSvi uaxlovdeba, eCveva musikas. am SemTxvevaSi mTavaria interesis da SemoqmedebiTi sawyisis gaRviZeba, raTa musikasTan urTierToba mas siamovnebad eqces. ra Tqma unda, skola ar iTvaliswinebs musikosisaTvis aucilebeli profesiuli Cvevebis aRzrdas. miT umetes, rom yvela bavSvs gansxvavebuli bunebrivi monacemebi aqvs.
interesis gaRviZebas sagnis mimarT didad Seuwyobs xels integrirebuli swavleba. integrireba SeiZleba vizualur xelovnebasTan (kompozitoris portreti, saqarTvelos romelime kuTxis xedi, musikiT miRebuli STabeWdilebis daxatva...,), Teatralur xelovnebasTan (etiudi, musikaluri speqtakli, warmodgenis musikaluri gaformeba...), cekvasTan (musikiT gamowveuli emociis gadmocema sxeulis moZraobiT, cekvis ileTebis Seswavla), poeziasTan, literaturis nimuSebTan (musikaluri nawarmoebebis literaturuli pirvelwyaro, vokaluri nawarmoebebis teqstebi), istoriasTan (epoqa, istoriuli movlenebi...), maTematikasTan (notebis grZliobebi, simetriis principebi...), informatikasTan (musikaluri kompiuteruli programebi), fizikasTan (bgera, rogorc rxevebis erToblioba, musikaluri sakravebis Taviseburebebi akustikis principebidan gamomdinare...) da a.S.
musikis swavlebis mizania:
•� moswavlis Cabma SemoqmedebiT da sainterpretacio saqmianobaSi da amisTvis aucilebeli unarCvevebis SeZena da ganviTareba
•� misi „msmenelad“ aRzrda xalxuri da klasikuri musikis maRalmxatvruli nimuSebis gacnobis gziT
•� codnis miReba musikis sferoSi, rac xels Seuwyobs mas ganaTlebul, kulturul ganaTlebul, kulturul adamianad CamoyalibebaSi
musikis swavlebis amocanebia:
•� musikaluri smenis ganviTareba•� ritmis grZnobis ganviTareba•� musikaluri mexsierebis ganviTareba•� mosmenis Cvevis Camoyalibeba
axali saswavlo gegmis mixedviT, musikis swavleba gaTvaliswinebulia zogadsaganmanaTleblo skolis samive safexurze: dawyebiT da sabazo skolaSi savaldebulo, xolo saSualo skolaSi savaldebulo da arCeviTi sagnebis saxiT.
212
musi
ka
dawyebiT safexurze gansakuTrebiT didia musikis sagnis mniSvneloba, rodesac bavSvis Tandayolili, bunebrivi unarebi, midrekilebebi mTlianad ar gamomJRavnebula da maT gaxsna, warmarTva sWirdeba. bavSvisTvis axlobeli sxvadasxva aqtivobiT (TamaSi, improvizacia...) xdeba misi mizidva da daintereseba musikiT. am safexurze musikis sagani iTvaliswinebs moswavleTa SemoqmedebiTi unarebis amoqmedebas, erTobliv SemoqmedebiT procesebSi maT CarTvas...
sabazo skolaSi musikis gakveTilebze SeZenili codna da praqtikuli unar_Cvevebi mozards sakuTari Tavis Ziebisa da TviTdamkvidrebis process uadvilebs. igi saukeTeso saSualebaa bavSvis ganviTarebis da interesebis sworad wasamarTad. igi mniSvnelovnad Searbilebs im kritikul damokidebulebas garemos mimarT, romelic niSandoblivia am asakisaTvis, vinaidan xelovnebis nawarmoebis gagebis unari gansxvavebuli azrisa da msoflmxedvelobis mimarT Semwynareblobasac gulisxmobs.
saSualo skola pirobiTad or etapad iyofa: gardamavali X klasi da XIXII klasebi.
X klasis musikis kursi saSualebas miscems moswavles, rom man praqtikuli SemoqmedebiTi saqmianobis garda, gaacnobieros da gaiazros musikaluri kulturis ganviTarebis Taviseburebebi da istoriul WrilSi aRiqvas isini.
me1112 klasSi, rodesac moswavle mzad aris gacnobierebuli arCevanisaTvis, mas saSualeba eZleva, esTetikuri aRzrdis sagnebis blokidan sakuTari interesebis mixedviT airCios da Seiswavlos erTerTi, maT Soris, musikis saswavlo kursic.
aRsaniSnavia, rom zogadsaganmanaTleblo reformis mixedviT axali saswavlo gegma Sedis sam I, VII da X klasSi. meSvide da meaTeklaseli moswavleebi garkveuli intervalis Semdeg ubrundebian musikis Seswavlas, rasac warmodgenil standartSi gaTvaliswinebulia.
swavlis mimarTulebebi
musikis swavleba sami mimarTulebiT iSleba:
1. praqtikuli unarCvevebi da ideebis gamoxatva musikaSi;2. komunikacia da interpretacia;3. musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi;
swavleba yvela mimarTulebis farglebSi mimdinareobs paralelurad da erTmaneTTan mWidro urTierTkavSirSi.
1. praqtikuli unar-Cvevebis ganviTareba da ideebis gamoxatva
am mimarTulebis farglebSi moswavleebs gamoumuSavdebaT da CamouyalibdebaT praqtikuli Cvevebi, romlebic maTi SemoqmedebiTi unarebis gaxsnas da amoqmedebas emsaxureba – simRera, musikaluri Tu Teatraluri improvizacia, cekva... moswavleebi Seiswavlian musikalur elementebs, notebis, ritmis Caweras da wakiTxvas, musikalur kompiuterul programebs...
21�
musika
moswavleebi gamoxataven gansxvavebul ganwyobilebebs, emociebs, siuJetebs, Temebs, ideebs, romelsac isini musikalur nawarmoebebSi, an Tavis garemoSi xvdebian. amisaTvis isini SearCeven da iyeneben gamoxatvis Sesaferis formebs da gamomsaxvelobiT xerxebs, romlebsac musikis gakveTilze gaecnen. garda amisa, musikis gakveTilze moswavleebi euflebian iseT zogadpraqtikul Cvevebs, rogoricaa dagegmvis, organizebis, jgufuri muSaobis Cvevebi.
2. komunikacia da interpretacia
am mimarTulebis farglebSi moswavleebi eCvevian musikis mosmenas, Sefasebas, azris naTlad gamoTqmas, sakuTari Sexedulebis dasabuTebas kamaTis, msjelobis dros Sesaferisi wignieri eniTa da qcevis normebis dacviT, euflebian aseve koleqtiuri muSaobis meTodebs, uviTardebaT Sefasebis da TviTSefasebis unari.
moswavleebi eswrebian da monawileoben sxvadasxva RonisZiebebSi. swavloben, rom xelovnebis (musikaluri) nawarmoebi yovelTvis garkveul ideas gamoxatavs.
3. musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi
am mimarTulebis farglebSi moswavleebi ecnobian informacias mosmenili nawarmoebebis qarTuli (xalxuri da profesiuli) da msoflio musikaluri kulturis cnobili nimuSebis Sesaxeb da akavSireben maT kulturul da istoriul konteqstTan.
es informacia sxvadasxva xerxiT ukavSirdeba yoveldRiur movlenebs, maT gamocdilebas, riTac ufro misaRebi da saintereso xdeba. isini ecnobian qarTuli da msoflio musikaluri kulturis warmomadgenlebs – kompozitorebsa da Semsruleblebs.
moswavleebi ecnobian agreTve musikalur sakravebs, msgavsebasa da gansxvavebas maT Soris da sxvadasxva musikalur koleqtivebs.
21�
musi
ka
musikis saswavlo kursis Semajamebeli Sedegebiskolis dawyebiT da sabazo safexurze
dawyebiTi skola sabazo skola
praq
tik
ul
i una
r-C
veve
bi d
a id
eebi
s ga
moxa
tva
eqvswledis bolos moswavle:
iyenebs xmas, musikalur sakravebs, musikis, cekvis, dramis elementebs TviTgamoxatvisTvis;
TanamSromlobs sxvebTan rogorc sakuTari, ise saerTo miznis misaRwevad;
cxrawledis bolos moswavle:
ikvlevs da SemoqmedebiTad iyenebs xmas, musikalur sakravebs, musikaluri, qoreografiuli da dramatuli xelovnebis zogierT princips da gamomsaxvelobiT xerxebs TviTgamoxatvisTvis;
mimarTavs individualuri da jgufuri muSaobis sxvadasxva strategias;
komu
nika
cia
da
int
erpr
etac
ia
miRebul codnaze dayrdnobiT gamoTqvams da asabuTebs sakuTar azrs musikaluri nawarmoebis Sesaxeb;
esmis da warmoaCens, rom musika kulturis TviTgamoxatvis saSualebaa;
miRebul codnaze dayrdnobiT aanalizebs musikaluri xelovnebis nimuSs, ganmartavs, ra mizniT aris gamoyenebuli konkretuli gamomsaxvelobiTi xerxi;
acnobierebs xelovnebas, rogorc msofmxedvelobis gamoxatvis da komunikaciis saSualebas;
musi
kis
aRqm
a ko
nteq
stSi
amoicnobs da ganixilavs qarTuli da msoflio musikaluri xelovnebis cnobil nawarmoebebs;
ecnoba da Seiswavlis xelovnebis sxvadasxva dargebs, maT kavSirebs da musikaluri xelovnebis sxvadasxva warmomadgenlebs.
adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqis da Janris namuSevrebs da msjelobs maT Soris arsebul msgavseba_gansxvavebebze,
Seiswavlis da ikvlevs musikalur ikvlevs musikalur kulturas da mis warmomadgenlebs, adarebs da msjelobs gansxvavebul stilebze, mimdinareobebze, Sesrulebis maneraze.
21�
musika
I klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da ideebisgamoxatva
komunikacia, interpretacia musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi
moswavle
mus.I.p.i.1. amoicnobs da iyenebs zogierT musikalur elements ritmul intonaciuri savarjiSoebis dros
moswavle
mus.I.k.i.5.us.I.k.i.5..I.k.i.5.I.k.i.5..k.i.5.5.. usmens da damokidebulebas gamoxatavs musikaluri nawarmoebis mimarT
moswavle
mus.I.kon.9.9.. akavSirebs yoveldRiurobasTan mosmenil nawarmoebs
mus.I.p.i.2.mReris marto da sxvebTan erTad
mus.I.k.i.6.us.I.k.i.6..I.k.i.6.I.k.i.6..k.i.6.6.. icnobs da iyenebs elementarul musikalur terminebs
mus.I.kon.10.us.I.kon.10..I.kon.10. icnobs zogierT musikalur sakravs
mus.I.p.i.3. mimarTavs gamoxatvis sxvadasxva formebs garkveuli ganwyobilebis gadmosacemad
mus.I.k.i.7. monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi
mus.I.kon.11.us.I.kon.11..I.kon.11. usmens da asxvavebs xmebs garemoSi
mus.I.p.i.4.I.p.i.4..p.i.4. imeorebs erTi an ramdenime cekvis umartives ileTebs
mus.I.k.i.8..I.k.i.8. pativiscemiT ekideba sxvis Semoqmedebas da azrs
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
mus.I.1. moswavle amoicnobs da iyenebs zogierT musikalur elements ritmul-intonaciuri savarjiSoebis dros.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs garemoSi musikalur da aramusikalur bgerebs•� ganasxvavebs ritmul da araritmul kakuns•� amoicnobs xmamaRal da xmadabal xmovanebas•� aJRerebs xmas, instruments xmamaRla da xmadabla•� aJRerebs xmas, instruments xangrZlivad da wyvetilad, mokled•� taSiT, kakuniT imeorebs martiv ritmebs•� erT tonze simReriT imeorebs martiv ritmebs, cvlis bgeraTsimaRles
21�
musi
ka
mus.I.2. moswavle mReris marto da sxvebTan erTad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� simReriT imeorebs bgerebs, musikalur frazebs•� mosmenisas taSiT, simReriT ahyveba musikas•� xmas ayolebs maswavleblis simReras, akompanements•� mReris martiv erTxmian simRerebs akompanementiT an unisonSi maswav
lebelTan•� xmas ayolebs gundis xmovanebas•� mReris gundSi martiv erTxmian simRerebs •� sworad reagirebs gundis xelmZRvanelis miniSnebebze (Cumad, xmamaRla...)
mus.I.3. moswavle mimarTavs gamoxatvis sxvadasxva formebs garkveuli ganwyobilebis gadmosacemad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mimikis, Jestis, xmis, moZraobis, cekvis elementebis saSualebiT gamoxatavs ama Tu im ganwyobilebas
•� gamoxatavs amave ganwyobilebas instrumentTan Sexebis, xmauris, taSis saSualebiT
•� gaiTamaSebs sxvebTan erTad Teatralur etiudebs
mus.I.4. moswavle imeorebs erTi an ramdenime cekvis umartives ileTebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sxeulis moZraobiT gadmoscems musikiT gamowveul emocias •� sawyisi poziciidan imeorebs erT an met ileTsileTs•� icavs sxeulis koordinacias (ar borZikobs)•� taSiT, fexis dartymiT gamohyofs Zlier dross dartymiT gamohyofs Zlier dros
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia
mus.I.5. moswavle usmens da damokidebulebas gamoxatavs musikaluri nawarmoebis mimarT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gamoxatavs dadebiT an uaryofiT damokidebulebas mosmenili nawarmoebis mimarT
•� ganarCevs erTmaneTisgan nacnob da ucnob melodias•� ganmeorebiTi mosmenisas taSiT, simReriT, cekviT ahyveba musikas•� musikiT gamowveul ganwyobilebas, emocias gadmoscems naxatSi
mus.I.6.us.I.6. moswavle icnobs da iyenebs elementarul musikalur terminebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sworad warmoTqvams naswavl terminebs saubris dros •� saWiroebis SemTxvevaSi elementarulad ganmartavs maT•� ucnobi terminis, sityvis gagebisas svams kiTxvebs maTi mniSvnelobis dazustebis
mizniT
21�
musika
mus.I.7. moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs klasis zeimSi, Tematur RonisZiebebSi _ axali weli, gazafxuli, Semodgoma
•� dadis Tojinebis TeatrSi, eqskursiebze
mus.I.8. moswavle pativiscemiT ekideba sxvis Semoqmedebas da azrs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� icavs qcevis normebs sxvisi simReris, saubris dros (ar xmaurobs)•� ufrTxildeba sxvis mier Seqmnil naxats (ar azianebs)
mimarTuleba: musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSialuri nawarmoebis aRqma konteqstSi
mus.I.9. moswavle akavSirebs yoveldRiurobasTan mosmenil nawarmoebs.9. moswavle akavSirebs yoveldRiurobasTan mosmenil nawarmoebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs sabavSvo simRerebs •� ixsenebs sad, ra garemoSi mousmenia Tavisi sayvareli musikaluri nawarmoebebi
(simRerebi) •� svams kiTxvebs musikaluri nawarmoebis Sesaxeb mosmenil zRaparTan,
TqmulebasTan dakavSirebiT da ixsenebs msgavs siuJets, personaJs•� icnobs musikalur nawarmoebTan dakavSirebul vizualur masalas da ixsenebs
sakuTar STabeWdilebebs (foto, videoCanaweri...)
mus.I.10. moswavle icnobs zogierT musikalur sakravs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� CamoTvlis nacnob musikalur sakravebs•� amoicnobs maT formis mixedviT•� asxvavebs sakravebis JReradobas
mus.I.11. moswavle usmens da asxvavebs xmebs garemoSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� arkvevs xmis warmoqmnis wyaros (telefonis zari, manqanis muxruWi..., Citis WikWiki, foTlebis Sriali...)
•� gansazRvravs xmis JReradobis xangrZlivobas (xangrZlivi, xanmokle) da baZavs mas
•� gamoxatavs damokidebulebas xmis mimarT (moswons, ar moswons)
I klasis saswavlo programis Sinaarsi
ritmul-intonaciuri savarjiSoebi:
musikaluri elementebis gamoxatva
•� bgera (xanmokle – xangrZlivi, musikaluri aramusikaluri...), xmovanebis siZliere (xmamaRali xmadabali), ritmi (martivi ritmuli naxazi, romelic Sedgeba naxevari da meoTxedi grZliobebisagan)...
21�
musi
ka
simRera:
•� martivi erTxmiani simRerebi sabavSvo da xalxuri repertuaridan•� simRera musikaluri TanxlebiT
cekva:
•� qarTuli da istoriul yofiTi cekvebi •� erTi an meti martivi elementis ganmeoreba
ganwyobilebis gadmocema:
•� sixaruli, mwuxareba, SiSi, gabrazeba da a. S. mimikiT, JestiT, moZraobiT, xmiT...
mosasmeni masala:
•� xalxuri simRerebi •� fragmentebi klasikuri nawarmoebebidan •� sabavSvo programuli piesebi
xmis warmoqmnis wyaros garkveva:
•� saxli, buneba, quCa...
RonisZiebebi:•� klasis zeimi Temaze axali weli, gazafxuli, Semodgoma..
musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi:•� informacia: simReris teqsti, siuJeti...
sakravebi:
•� xalxuri da klasikuri instrumentebis amocnoba (fortepiano, gitara, sayviri, doli, salamuri...) vizualurad da JReradobiT
21�
musika
II klasiwlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
komunikacia, interpretacia musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi
moswavle
mus.II.1. amoicnobs da iyenebs zogierT musikalur elements ritmul intonaciuri savarjiSoebis dros
moswavle
mus.II.5.us.II.5..II.5.I.5..5.5.. usmens da damokidebulebas gamoxatavs musikaluri nawarmoebis mimarT
moswavle
mus.II.100. icnobs sxvadasxva SemoqmedebiT profesiebs da ukavSirebs maT xelovnebis konkretul nimuSebs
mus.II.2.mReris marto da sxvebTan erTad
mus.II.6.us.II.6..II.6.I.6.. icnobs da iyenebs martiv musikalur terminebs
mus.II.11. akavSirebs yoveldRiurobasTan mosmenil nawarmoebebs
mus.II.3.us.II.3..II.3. mimarTavs gamoxatvis sxvadasxva formebs garkveuli ganwyobilebis gadmosacemad
mus.II.7..7.7.. monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSiaSiSi
mus.II.12.us.II.12..II.12. icnobs zogierT musikalur sakravs
mus.II.4.us.II.4..II.4. imeorebs zogierTi cekvis martiv ileTebs
mus.II.8..8.. pativiscemiT ekideba sxvis Semoqmedebas da azrs
mus.II.13.us.II.13..II.13. usmens da asxvavebs xmebs garemoSi
mus.II.k.i.99. esmis da warmoaCens, rom da warmoaCens, rom, rom musika grZnobebis da ganwyobilebebis gamoxatvis saSualebaa
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
mus.II.1. moswavle amoicnobs da iyenebs zogierT musikalur elements ritmul-intonaciuri savarjiSoebis dros.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ganasxvavebs nel da Cqar temps•� taSiT, kakuniT imeorebs martiv ritmebs•� erT tonze simReriT imeorebs martiv ritmebs, cvlis bgeraTsimaRles, temps
(nela, Cqara)•� axasiaTebs konkretul musikalur fragments tempis, xmovanebis siZlieris
mixedviT•� TanaklaselebTan erTad ahyveba musikas, ukravs ritmebs saTamaSo
instrumentebisa da sxvadasxva sagnebisgan Semdgar “ansamblSi”, “orkestrSi”
220
musi
ka
mus.II.2. moswavle mReris marto da sxvebTan erTad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� simReriT imeorebs musikalur frazebs•� mosmenisas taSiT, simReriT ahyveba musikas•� xmas ayolebs maswavleblis simReras, musikalur Tanxlebas •� xmas ayolebs gundis xmovanebas•� enacvleba Tanaklaselebs simReris calkeul frazebad Sesrulebisas•� mReris gundSi popularul melodiebs da erTxmian simRerebs, mravalxmiani
simReris erTerT xmas•� reagirebs gundis xelmZRvanelis miniSnebebze (Cumad, xmamaRla, nela, Cqara,
erTad, Tavidan...)
mus.II.3. moswavle mimarTavs gamoxatvis sxvadasxva formebs garkveuli ganwyobilebis gadmosacemad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mimikis, Jestis, xmis, moZraobis, cekvis saSualebiT gamoxatavs ama Tu im ganwyobilebas
•� gamoxatavs amave ganwyobilebas instrumentTan Sexebis, xmauris, taSis, naxatis saSualebiT
•� gaiTamaSebs sxvebTan erTad mcire Teatralur etiudebs konkretul ganwyobilebasTan, siuJetTan kavSirSi
mus.II.4. moswavle imeorebs zogierTi cekvis martiv ileTebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sawyisi poziciidan imeorebs erTor elementarul ileTs•� icavs sxeulis koordinacias •� sxeulis moZraobiT gadmoscems musikiT gamowveul emocias •� gamoxatavs musikis metrs fexis dartymiT, taSiT•� musikis mosmenisas amoicnobs cekvebs
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia
mus.II.5. moswavle usmens da damokidebulebas gamoxatavs musikaluri nawarmoebis mimarT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gamoxatavs dadebiT an uaryofiT damokidebulebas mosmenili nawarmoebis mimarT
•� imeorebs musikalur saqcevs, martiv ritmul naxazs•� ganarCevs erTmaneTisgan nacnob da ucnob melodias, nacnob da ucnob Temas•� ganmeorebiTi mosmenisas taSiT, simReriT, cekviT ahyveba musikas, ̀ diriJorobs~
mosmenisas•� axasiaTebs konkretul musikalur fragments tempis, xmovanebis siZlieris
mixedviT•� musikiT gamowveul ganwyobilebas, emocias gadmoscems naxatSi
221
musika
mus.II.6. moswavle icnobs da iyenebs martiv musikalur terminebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sworad warmoTqvams naswavl terminebs saubris dros •� saWiroebis SemTxvevaSi ganmartavs maT•� svams kiTxvebs misTvis ucnobi musikaluri sakravis, cnebis saxelwodebis
dazustebis mizniT
mus.II.7. moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs klasis zeimSi, Tematur RonisZiebebSi axali weli, gazafxuli, Semodgoma..
•� eswreba skolis saangariSo koncerts
mus.II.8. moswavle pativiscemiT ekideba sxvis Semoqmedebas da azrs.moswavle pativiscemiT ekideba sxvis Semoqmedebas da azrs.pativiscemiT ekideba sxvis Semoqmedebas da azrs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� icavs qcevis normebs sxvisi simReris, saubris dros (ar xmaurobs, ar dascinis)
•� ufrTxildeba sxvis mier Seqmnil naxats (ar azianebs) •� iTvaliswinebs gansxvavebul azrs
mus.II.9. moswavles esmis da warmoaCens, rom musika grZnobebis da9. moswavles esmis da warmoaCens, rom musika grZnobebis da. moswavles esmis da warmoaCens, rom musika grZnobebis da da warmoaCens, rom musika grZnobebis da ganwyobilebebis gamoxatvis saSualebaa.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs musikis mosmeniT aRZrul STabeWdilebebze•� musikaluri fragmentis temps, ritms ukavSirebs konkretul ganwyobilebas•� simReriT, RiRiniT gamoxatavs Tavis grZnobebs, damokidebulebas raime
movlenis mimarT •� amoicnobs Tanaklaselebis mier simReriT, RiRiniT gadmocemul ganwyobilebas,
grZnobas
mimarTuleba: musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi
mus.II.10. moswavle icnobs sxvadasxva SemoqmedebiT profesiebs da ukavSirebs maT xelovnebis konkretul nimuSebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asxvavebs kompozitoris, mxatvris, moqandakis, poetis, mwerlis profesiebs da asaxelebs maTTan dakavSirebul erT an met nawarmoebs
•� amoicnobs xelovnebis nawarmoebebs Tavis garemocvaSi•� xelovnebis nimuSis naxvis, mosmenis Semdeg asaxelebs avtoris profesias
mus.II.11. moswavle akavSirebs yoveldRiurobasTan mosmenil nawarmoebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ixsenebs sad, ra garemoSi mousmenia Tavisi sayvareli musikaluri nawarmoebebi (simRerebi) da pasuxobs kiTxvebs maT teqstTan dakavSirebiT
•� yveba musikalur nawarmoebTan dakavSirebul Tqmulebas, istorias da pasuxobs kiTxvebs amis garSemo
•� ixsenebs, romel gmirs agonebs musikaluri nawarmoebis personaJi•� icnobs am nawarmoebTan dakavSirebul vizualur masalas (foto, video) da
ixsenebs sakuTar STabeWdilebebs
222
musi
ka
mus.II.12. icnobs zogierT musikalur sakravs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs formis mixedviT•� amoicnobs solo JReradobis dros•� moZraobiT axdens maTze dakvris imitacias
mus.II.13. usmens da asxvavebs xmebs garemoSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asxvavebs bunebriv da xelovnur xmebs•� sworad gansazRvravs TiToeul xmas (WikWiki, stvena, RrWiali...)
II klasis saswavlo programis Sinaarsi
ritmul-intonaciuri savarjiSoebi:•� musikaluri elementebis gamoxatva•� bgera, xmovanebis siZliere, ritmi (ritmuli naxazi, romelic Sedgeba mTeli,
naxevari, meoTxedi grZliobebisagan), tempi (neli Cqari)...
simRera:•� erTxmiani simRerebi sabavSvo da xalxuri repertuaridan•� simRera TanxlebiT da mis gareSe
cekva:•� qarTuli da istoriulyofiTi cekvebi•� ramdenime martivi ileTis ganmeoreba
ganwyobilebis gadmocema:•� mimikiT, JestiT, moZraobiT•� etiudebis Sesruleba
mosasmeni masala:•� xalxuri simRerebi•� fragmentebi klasicizmis epoqis, qarTuli klasikuri nawarmoebebidan•� sabavSvo musikaluri programuli piesebi, saxasiaTo fragmentebi cnobili
musikaluri nawarmoebebidan
muSaobis formebi:•� individualuri da jgufuri
xmis warmoqmnis wyaros garkveva:•� saxli, buneba, quCa, sakoncerto darbazi...
RonisZiebebi:•� klasis zeimi Temaze axali weli, gazafxuli, Semodgoma..•� skolis saangariSo koncerti
musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi:•� informacia: teqsti, siuJeti •� ganwyobilebis amocnoba •� SemoqmedebiTi profesiebis gacnoba (mxatvari, kompozitori, poeti,...) da maTi
konkretul adamianebTan dakavSireba
sakravebi:•� xalxuri da klasikuri instrumentebis amocnoba (violino, qsilofoni,
fanduri...) fotoze da klasSi
22�
musika
VII klasi(gardamavali)
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
komunikacia, interpretacia
musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi
moswavle
mus.VII.1. iyenebs musikalur elementebs da sakravebs improvizaciuli savarjiSoebis dros
moswavle
mus.VII.8.8.. usmens musikalur nawarmoebs da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas
moswavle
mus.VII.12. ganixilavs xelovnebis dargebs da maT kavSirebs sinTezurxelovnebaSi
mus. VII.2. mReris marto da sxvebTan erTad
mus.VII.9.9.. esmis da warmoaCens, rom musika TviTgamoxatvis saSualebaa
mus.VII.13.13.. ganixilavs da adarebs erTmaneTs mosmenil nawarmoebebs
mus. VII.3. mimarTavs gamoxatvis sxvadasxva formebs garkveuli ganwyobilebis gadmosacemad
mus.VII.10.10.. monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSiaSiSi
mus.VII.14.14.. asxvavebs musikalur sakravebs
mus.VII.4. asrulebs zogierTi cekviszogierTi cekvis cekvis ileTebs
mus.VII.11.11..kulturul RonisZiebebze daswrebisas icavs qcevis normebs
mus.VII.5. amoicnobs da Cawers sanoto sistemis niSnebs
mus.VII.6. avlens jgufSi muSaobis unarCvevas
mus.VII.7.7.. awyobs klasis RonisZiebebs
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
mus.VII.1. moswavle iyenebs musikalur elementebs da sakravebs improvizaciuli savarjiSoebis dros.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� erT tonze simReriT imeorebs martiv ritmebs, cvlis bgeraTsimaRles, temps, registrs, tembrs...
•� aqcentebiT gamoxatavs metrs musikis mosmenis, simReris dros
22�
musi
ka
•� ganasxvavebs or da samwilad ritmebs cekvis, moZraobis saSualebiT (valsi, polka)
•� gamoxatavs musikalur elementebs kontrastulad: nacnob melodias mReris nela _ Cqara (tempi), xmamaRla xmadabla (xmovaneba), sxvadasxva tonalobaSi
•� Tanaklaselis (Tanaklaselebis) mier gabmulad Sesrulebul ritmul figuras, fnoze Sesrulebul akordul Tanmimdevrobas (ostinato) simReriT, dakvriT uxamebs sxvadasxva melodiur xmebs, ritmul figurebs
•� xelT arsebuli musikaluri instrumentebis da sxvadasxva sagnebis meSveobiT TanaklaselebTan erTad Seqmnil `ansambliT~, `orkestriT~ ayveba musikas, imeorebs ritmebs
mus.VII.2. moswavle mReris marto da sxvebTan erTad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� simReriT imeorebs musikalur frazebs, melodiebs•� xmas ayolebs gundis xmovanebas•� mReris gundSi popularul melodiebs, erTxmian an martiv orxmian simRerebs•� sworad reagirebs gundis xelmZRvanelis miniSnebebze•� mReris im ucxo enebze, romelsac swavlobs•� gaazrebuli aqvs simReris teqsti
mus.VII.3. moswavle mimarTavs gamoxatvis sxvadasxva formebs garkveuli ganwyobilebis gadmosacemad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� pantomimiT gamoxatavs garkveul ganwyobilebas •� gaiTamaSebs sxvebTan erTad Teatralur etiudebs konkretuli ganwyobilebis,
siuJetis an personaJis gansaxierebis mizniT•� gaiTamaSebs mcire scenebs musikaluri fragmentiT miRebuli STabeWdilebiT
mus.VII.4. moswavle asrulebs zogierTi cekvis ileTebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sxeulis moZraobiT gadmoscems musikiT gamowveul emocias•� sawyisi poziciidan imeorebs ramdenime ileTs•� imeorebs cekvis zogad naxazs an mis fragments•� cekvavs wyvilSi, ansamblSi•� icavs manZils wyvilSi cekvis dros
mus.VII.5. moswavle amoicnobs da Cawers sanoto sistemis niSnebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� kiTxulobs da wers notebs violinos gasaRebSi •� asxvavebs da Cawers grZliobebs, pauzebs (mTeli, naxevari, meoTxedi), taSiT gamoxatavs maT•� amoicnobs notebs da maT grZliobebs sanoto CanawerSi
22�
musika
mus.VII.6. moswavle avlens jgufSi muSaobis unar-Cvevas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� muSaobs individualurad da sxvebTan erTad•� exmareba Tanaklaselebs•� yurs ugdebs gansxvavebul azrs
mus.VII.7. moswavle awyobs klasis RonisZiebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs RonisZiebebis dagegmvaSi•� moiZiebs warmodgenisaTvis saWiro rekvizits •� reklamas uwevs RonisZiebas
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia
mus.VII.8. moswavle usmens musikalur nawarmoebs da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gadmoscems STabeWdilebas sityvierad, naxatiT •� musikis mosmenis, simReris dros gamoarCevs nacnob musikalur elementebs da
axasiaTebs maT (xmamaRali, xmadabali xmovaneba; Cqari, neli tempi; orwiladi, samwiladi metri...)
•� musikis mosmenis dros mianiSnebs nacnobi sakravis, vokalis Semosvlas •� axasiaTebs konkretul musikalur fragments tempis, metris mixedviT•� SeTavazebuli saTaurebidan SearCevs erTerTs
mus.VII.9. moswavles esmis da warmoaCens, rom musika TviTgamoxatvis saSualebaa..9. moswavles esmis da warmoaCens, rom musika TviTgamoxatvis saSualebaa.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs imis Sesaxeb, vis ra ganwyobilebas uqmnis esa Tu is musikaluri nawarmoebi
•� musikaluri nawarmoebis temps ukavSirebs konkretul ganwyobilebas •� saubrobs imis Sesaxeb, Tu risi gamoxatva SeiZleba melodiis, tembris,
sxvadasxva gamomsaxvelobiTi xerxebis saSualebiT •� saubrobs imis Sesaxeb, Tu rogor SeiZleba konkretuli musikaluri
ganwyobilebis, kompozitoris Canafiqris gamoxatva melodiis, tembris, sxvadasxva gamomsaxvelobiTi xerxebis saSualebiT
mus.VII.10. moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs klasis speqtaklSi, karnavalSi•� monawileobs da eswreba skolis saangariSo koncerts•� monawileobs viqtorinaSi•� warsdgeba auditoriis winaSe Semsruleblis, Semoqmedis an konferansies
rolSi
22�
musi
ka
mus.VII.11. moswavle kulturul RonisZiebebze daswrebisas icavs qcevis normebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ar xmaurobs warmodgenis, koncertis, kinofilmis msvlelobis dros, gamofenaze, muzeumSi
•� miRebuli wesebis Tanaxmad gamoxatavs damokidebulebas nawarmoebis dasrulebis Semdeg
•� acdis Tanamosaubres gansxvavebuli azris miuxedavad
mimarTuleba: musikaluri nawarmoebis aRqma konteqsti
mus.VII.12. moswavle ganixilavs xelovnebis dargebs da maT kavSirebs sinTezur xelovnebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs xelovnebis sinTezur dargebs; asaxelebs maTTan dakavSirebul profesiebs da am profesiebis cnobil warmomadgenlebs
•� aRwers xelovanTa saqmianobas, gamomsaxvelobiT xerxebs, saSualebebs da masalas
•� ixsenebs sinTezuri xelovnebis im nimuSebs, romlebic unaxavs da daswrebia
mus.VII.13. moswavle ganixilavs da adarebs erTmaneTs mosmenil nawarmoebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� axasiaTebs mosmenil nawarmoebebs ganwyobilebis mixedviT•� adarebs erTi da igive Janris sxvadasxva nawarmoebebs da saubrobs maT
damaxasiaTebel niSnebze (savaraudo Semadgenloba, solo sakravi...)•� adarebs erTmaneTs naswavl nawarmoebebTan dakavSirebul informacias – Janri,
epoqa, avtori...
mus.VII.14. moswavle asxvavebs musikalur sakravebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs sakravebs formisa da JReradobis mixedviT•� cnobs da asaxelebs sakravis calkeul nawilebs (xemi, joraki, klaviSi..)•� asabuTebs Tavis damokidebulebas im instrumentis mimarT, romlebic gamoarCia
sxva instrumentebisagan (moswons masze Sesrulebis manera, tembri, forma...)
22�
musika
VII klasis saswavlo programis Sinaarsi
improvizaciuli savarjiSoebi:•� musikaluri elementebis da sakravebis gamoyenebiT
simRera:•� erTxmiani da martivi orxmiani simRerebis Sesruleba gundSi•� TanxlebiT da Tanxlebis gareSe•� individualurad da ansamblSi•� simRera ucxo enebze
cekva:•� qarTuli, saxasiaTo da istoriulyofiTi cekvebis ileTebi•� cekva partniorTan da wyvilSi
kompozicia:•� ganwyobilebis gadmocema•� scenebis gaTamaSeba
musikaluri nawarmoebebi:•� fragmentebi barokos, klasicizmis, romantizmis epoqis popularuli
nawarmoebebidan •� qarTuli xalxuri da profesiuli nawarmoebebis mosmena, amocnoba•� kompozitorTa popularuli nawarmoebebidan •� qarTuli xalxuri da profesiuli nawarmoebebis mosmena, amocnoba
sanoto sistema:•� violinos gasaRebi•� notebis, martivi melodiis wakiTxva, Cawera violinos gasaRebSi•� mTeli, naxevari, meoTxedi grZliobebi•� martivi ritmis wakiTxva
RonisZiebebi:•� skolis saangariSo koncerti•� klasis speqtakli•� viqtorina•� resursebis Seqmna
muSaobis formebi:•� individualuri da jgufuri
musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi:•� xelovnebis sinTezuri dargebi / profesiebi / gamomsaxvelobiTi saSualebebi•� ganwyobilebis amocnoba, saubari STabeWdilebebze•� informacia nawarmoebis da avtoris Sesaxeb – programa (siuJeti, libreto),
Janri, biografiuli cnobebi...
22�
musi
ka
VIII klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
komunikacia, interpretaciamusikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi
moswavle
mus.VIII.1. iyenebs musikalur elementebs da sakravebs improvizaciuli savarjiSoebis dros
moswavle
mus.VIII.8.II.8.. usmens musikalur nawarmoebs da saubrobs mis Sesaxeb
moswavle
mus.VIII.11.ganixilavs musikasTan dakavSirebul profesiebs
mus.VIII.2. mReris marto da sxvebTan SeTanxmebulad
mus.VIII.9.9.. esmis da warmoaCens, rom musika ideaTa gamoxatvis da komunikaciis saSualebaa
mus.VIII.12.12.2. Seiswavlis qarTuli da msoflio musikaluri xelovnebiscnobil nimuSebs da maT avtorebs
mus.VIII.3. gansazRvravs da gadmoscems ganwyobilebas, siuJets, Temas
mus.VIII.10.10.. monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSiaSiSi
mus.VIII.13133. asxvavebs musikalur sakravebs
mus.VIII.4. asrulebs gansxvavebuli stilis cekvebis ileTebs
mus.VIII.5. amoicnobs da Cawers sanoto sistemis niSnebs
mus.VIII.6. TanamSromlobs sxvebTan
mus.VIII.7.7. awyobs RonisZiebebs
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
mus.VIII.1. moswavle iyenebs musikalur elementebs da sakravebs improvizaciuli savarjiSoebis dros.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� Tanaklaselis (Tanaklaselebis) mier gabmulad Sesrulebul ritmul figuras, akordul Tanmimdevrobas (ostinato) simReriT, dakvriT uxamebs sxvadasxva melodiur xmebs, ritmul figurebs
•� mReris melodiur saqcevs sekvenciuri gadaadgilebiTsaqcevs sekvenciuri gadaadgilebiT
22�
musika
•� warmoadgens ritmul naxazs garTulebuli saxiT (simReriT, kakuniT)•� xelT arsebuli musikaluri (saTamaSo) instrumentebiT TanaklaselebTan
erTad asrulebs sxvadasxva ritmebs, melodiebs, musikalur fragmentebs
mus.VIII.2. moswavle mReris marto da sxvebTan SeTanxmebulad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mReris wyvilSi da gundSi erT da orxmian simRerebs•� mReris intervalebs TanaklaselebTan erTad•� mReris kanonis tipis melodiebs•� ar arRvevs gundis mTlianobas •� TanaklaselebTan erTad musikalurad aformebs Teatralur warmodgenebs
mus.VIII.3. moswavle gansazRvravs da gadmoscems ganwyobilebas, siuJets, Temas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gamoTqvams varauds Tanaklaselis mier simReriT, dakvriT, moZraobiT gamoxatuli ganwyobilebis Sesaxeb
•� Txzavs scenis, personaJis Sesaferis teqsts •� personaJis xasiTs gadmoscems xmis tembriT, mimikiT, moZraobiT, replikiT,
fraziT, musikaluri TemiT, musikaluri TemiT•� scenis Sesabamisad icvlis garegnul iersaxes, irgebs kostums
mus.VIII.4. moswavle asrulebs gansxvavebuli stilis cekvebis ileTebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� imeorebs cekvis zogad naxazs •� SemoqmedebiTad iyenebs naswavl ileTebs sxvadasxva musikis TanxlebiT cekvis
dros •� damoukideblad iTvlis cekvis dros•� amoicnobs naswavli cekvebis musikas da ileTebs
mus.VIII.5. moswavle amoicnobs da Cawers sanoto sistemis niSnebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� kiTxulobs da wers notebs violinos, banis gasaRebSi•� asaxelebs oqtavebs, registrebs•� gansazRvravs diapazons•� iyenebs sanoto sistemis codnas nawarmoebis daswavlis dros •� nawarmoebis, misi fragmentis gadaweris dros ar uSvebs Secdomebs•� mcire formis safortepiano nawarmoebis / fragmentis mosmenisas Tvals
adevnebs sanoto Canawers
mus.VIII.6. moswavle TanamSromlobs sxvebTan.moswavle TanamSromlobs sxvebTan.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� yurs ugdebs gansxvavebul azrs
2�0
musi
ka
•� muSaobs sxvebTan erTad problemis gadasaWrelad•� saWiroebis SemTxvevaSi iTxovs daxmarebas da exmareba sxvebs•� monawileobs samuSao funqciebis da movaleobebis ganawilebaSi•� afasebs sakuTar da sxvis mier gaweul samuSaos
mus.VIII.7. moswavle awyobs RonisZiebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� exmareba umcrosklaselebs zeimis musikalur gaformebaSi•� moiZiebs warmodgenisaTvis rekvizits •� SearCevs da moiZiebs warmodgenisaTvis saWiro musikalur, literaturul
masalas•� monawileobs afiSis, mosawvevis, kostumis SeqmnaSi•� reklamas uwevs RonisZiebas (arigebs mosawvevebs, akravs afiSebs...)
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia
mus.VIII.8. moswavle usmens musikalur nawarmoebs da saubrobs mis Sesaxeb.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gadmoscems Tavis STabeWdilebas zepirad, Canaweris saxiT•� axasiaTebs konkretul musikalur fragments tempis, metris, mixedviT•� zogadad axasiaTebs SemsrulebelTa Semadgenlobas•� axasiaTebs musikaluri nawarmoebis formas•� iyenebs saubris dros naswavl terminebs
mus.VIII.9. moswavles esmis da warmoaCens, rom musika ideaTa gamoxatvis da komunikaciis saSualebaa.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs, ra ganwyobilebas uqmnis esa Tu is nawarmoebi•� cvlis gamomsaxvelobiT xerxebs ganwyobilebis Sesabamisad nacnobi
melodiis, simReris Sesrulebisas•� CamoTvlis ramdenime mizezs, risTvisac qmnian adamianebi xelovnebis
nawarmoebebs•� msjelobs, rogor gamoiyeneba musika sxva sferoebSi (Teatri, kino,
sainformacio saSualebebi...)
mus.VIII.10. moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.10. moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs da eswreba skolis saangariSo koncerts•� TanaklaselebTan erTad eswreba sajaro koncerts, speqtakls•� dadis eqskursiebze xelovanTa saxlmuzeumSi •� monawileobs musikalur viqtorinaSiviqtorinaSi•� amzadebs moxsenebas da warudgens mas auditorias
2�1
musika
mimarTuleba: musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi
mus.VIII.11. moswavle ganixilavs musikasTan dakavSirebul profesiebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adarebs musikasTan dakavSirebul tradiciul da Tanamedrove profesiebs – kompozitori, Semsrulebeli, kapelmaisteri, regenti, diriJori, prodiuseri, qoreografi, mocekvave, antrepreniori, reJisori, dijei, xmis operatori...
•� saubrobs gansxvavebaze kompozitorsa da musikosSemsrulebels Soris
mus.VIII.12. moswavle Seiswavlis qarTuli da msoflio musikaluri xelovnebis cnobil nimuSebs da maT avtorebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� axasiaTebs musikalur nawarmoebebs ganwyobilebebis mixedviT•� adarebs naswavl nawarmoebebs erTmaneTs – Janri, programa...•� svams da pasuxobs SekiTxvebs nawarmoebis SinaarsTan, avtorTan, JanrTan
dakavSirebiT •� ganasxvavebs xalxuri musikis popularul nimuSebs saqarTvelos kuTxeebis da
Janrebis mixedviT•� saubrobs im maxasiaTeblebis Sesaxeb, romlis mixedviTac moswons esa Tu is
nawarmoebi
mus.VIII.13. moswavle asxvavebs musikalur sakravebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ajgufebs sakravebs masalisa da Sesrulebis maneris mixedviT •� asxvavebs sakravebs solo da erToblivi JReradobis dros/ mianiSnebs •� saubrobs ama Tu im sakravze Sesrulebis maneraze
VIII klasis saswavlo programis Sinaarsi
improvizaciuli savarjiSoebi:•� musikaluri elementebis gamoxatva dakvriT, simReriT•� melodiebis, ritmebis Sesruleba ,,instrumentul’’ ansamblSi
simRera:•� erTxmiani da martivi orxmiani simRerebis, kanonis tipis melodiebis Sesruleba
gundSi•� wyvilSi da ansamblSi•� Teatraluri warmodgenebis musikaluri gaformeba
cekva:•� qarTuli, saxasiaTo da istoriulyofiTi cekvebi•� cekvis naxazis Seswavla, Sesruleba•� cekva partniorTan da wyvilSi
2�2
musi
ka
kompozicia:•� ganwyobilebis gadmocema•� scenebis gaTamaSeba
musikaluri nawarmoebebi:•� fragmentebi sxvadasxva epoqis kompozitorTa cnobili nawarmoebebidan •� qarTuli xalxuri da profesiuli nawarmoebebis mosmena, amocnoba
sanoto sistema:•� banis gasaRebi•� notebis, melodiis wakiTxva mcire, I, II oqtavaSi •� mTeli, naxevari, meoTxedi, mervedi grZliobis notebi, pauzebi•� martivi ritmis wakiTxva
RonisZiebebi:•� skolis saangariSo koncerti•� klasis speqtakli•� viqtorina•� sajaro koncerti, speqtakli •� resursebis Seqmna
muSaobis formebi:•� individualuri da jgufuri
musikaluri formebi:•� ornawiliani, kupleturi, martivi samnawiliani...
musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi:•� musikasTan dakavSirebuli profesiebi•� ganwyobilebis amocnoba, saubari STabeWdilebebze•� informacia nawarmoebis da avtoris Sesaxeb – programa, Janri, biografiuli
cnobebi...
2��
musika
X klasis standarti musikaSi (gardamavali)
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
komunikacia, interpretacia musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi
moswavle
mus.X.1. Cabmulia SemoqmedebiT saqmianobaSi
moswavle
mus.X.3.X.3..3.3. usmens da aanalizebs musikalur nawarmoebs
moswavle
mus.X.6.icnobs da axasiaTebs qarTuli da msoflio musikaluri xelovnebis cnobil nimuSebs
mus.X.2. monawileobs proeqtebSi
mus.X.4..4. acnobs Tanaklaselebs musikaluri xelovnebis nimuSs an musikosis Semoqmedebas
mus.X.7. ikvlevs musikisa da musikosis rolze sxvadasxva qveyanasa daepoqaSi
mus.X.5.5. ganixilavs sakuTar da sxvis Semoqmedebas
mus.X.8.8.. ganarCevs sxvadasxva saxis musikalur koleqtivebs
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
mus.X.1. moswavle Cabmulia SemoqmedebiT saqmianobaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� qmnis musikalur kompoziciebs kompiuteruli programebis gamoyenebiT da aJRerebs maT sxvadasxva instrumentul tembrSi
•� qmnis musikalurdramatul kompoziciebs xmis, instrumentis, moZraobis saSualebiT
•� simReriT da dakvriT uxamebs sxvadasxva melodiur xmebs, ritmul figurebs Tanaklaselis (Tanaklaselebis) mier gabmulad Sesrulebul ritmul figuras, akordul Tanmimdevrobas (ostinato)
•� asrulebs TanaklaselebTan erTad popularuli musikaluri nawarmoebebis fragmentebs / simRerebs da eyrdnoba sanoto Canawers
•� simReriT, dakvriT aboloebs maswavleblis an Tanaklaselis mier dawyebul melodias, pasuxobs musikalur frazas
•� ucvlis teqsts nacnob simReras •� uxamebs teqsts nacnob melodias•� SeurCevs leqss musikas•� sxeulis moZraobiT gadmoscems musikiT gamowveul ganwyobilebas•� ama Tu im musikaze cekvis dros SemoqmedebiTad iyenebs nacnob ileTebs
2��
musi
ka
mus.X.2. moswavle monawileobs proeqtebSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gansazRvravs mizans (koncertis organizeba, speqtaklis, tele/radio gadacemis dadgma, wignirveulis, Jurnalis momzadeba...)
•� moiZiebs Teoriul masalas, (qmnis) resurss•� gegmavs da monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebebSi•� anawilebs funqciebs•� monawileobs proeqtis wardgenasa da SefasebaSi
mimarTuleba: komunikacia, interpretacia mus.X.3. moswavle usmens da aanalizebs musikalur nawarmoebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs musikaluri nawarmoebis mosmeniT gamowveul STabeWdilebaze•� gansazRvravs musikaluri nawarmoebis Janrs (opera, baleti, simfonia,
instrumentuli koncerti...) stils (klasikuri, xalxuri, Tanamedrove...) •� musikis mosmenis dros gamoarCevs gamomsaxvelobiT saSualebebs da axasiaTebs
maT (ritmi, metri, tembri, kilo...)•� axasiaTebs SemsrulebelTa Semadgenlobas (instrumentuli, vokaluri
tembrebi...)•� iyenebs saubris dros musikalur terminebs
mus.X.4. moswavle acnobs Tanaklaselebs musikaluri xelovnebis nimuSs an musikosis Semoqmedebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� SearCevs misTvis saintereso musikalur nawarmoebs / Semsrulebels /kompozitors
•� moiZiebs da amuSavebs informacias musikaluri nawarmoebis, kompozitoris, Semsruleblis Sesaxeb
•� moxsenebis / statiis saxiT warmoadgens moZiebul informacias, sakuTar/ statiis saxiT warmoadgens moZiebul informacias, sakuTar STabeWdilebas musikaluri nawarmoebis, ama Tu im musikosis Sesaxeb
•� moiZiebs musikalur (audiovideo) masalas, saWiro aparaturas da iyenebs mas prezentaciis dros
•�warmarTavs diskusias, svams da pasuxobs kiTxvebs •� avrcelebs moZiebul masalas; qmnis arqivs skolelebTan erTad
mus.X.5. moswavle ganixilavs sakuTar da sxvis Semoqmedebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs gakveTilze Sesrulebuli SemoqmedebiTi davalebis, sajaro, skolis koncertis ganxilvaSi
•� wers recenzias sajaro, skolis koncertze•� koreqtulia azris gamoTqmis dros
2��
musika
mimarTuleba: musikis aRqma konteqstSi
mus.X.6. moswavle icnobs da axasiaTebs qarTuli da msoflio musikaluri xelovnebis cnobil nimuSebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sxvadasxva xerxiT gadmoscems cnobili musikaluri nawarmoebis melodias, Temas, ritmul suraTs (simReriT, instrumentze dakvriT...); amoicnobs nawarmoebs mosmenisas
•� adarebs erTi da igive Janris sxvadasxva nawarmoebebs da saubrobs maT damaxasiaTebel niSnebze (savaraudo Semadgenloba, solo sakravi...)
•� adarebs erTi da igive Janris xalxur simRerebs (Tematika, wyoba, regioni, SemsrulebelTa Semadgenloba...)
•� adarebs erTmaneTs erTi da igive avtoris / epoqis nawarmoebebs (damaxasiaTebeli Janrebi, Tematika, xelwera...)
mus.X.7. moswavle ikvlevs musikisa da musikosis rols sxvadasxva qveyanasa da epoqaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs musikis rolze adamianis cxovrebaSi (sagalobeli, nana, mwyemsis salamuri, mravalJamieri...)
•� saubrobs imis Sesaxeb, Tu rogor SeiZleba konkretuli musikaluri ganwyobilebis, kompozitoris Canafiqris gamoxatva melodiis, tembris, sxvadasxva gamomsaxvelobiTi xerxebis saSualebiT
•� ganixilavs musikis rols xelovnebis sxva dargebisTvis •� pasuxobs cnobili kompozitoris, Semsruleblis biografiasTan, Semoqme
debasTan dakavSirebul SekiTxvebs •� adarebs musikasTan dakavSirebul tradiciul da Tanamedrove profesiebs –
prodiuseri, reJisori, dijei, xmis operatori... •� axasiaTebs Tanamedrove teqnologiur SesaZleblobebs da maT zegavlenas
musikalur xelovnebaze
mus.X.8. moswavle ganarCevs sxvadasxva saxis musikalur8. moswavle ganarCevs sxvadasxva saxis musikalur koleqtivebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asxvavebs formiT, JReradobiT xalxur, klasikur da Tanamedrove musikalur instrumentebs
•� asxvavebs da ajgufebs sakravebs bgeris miRebis wesis, masalis mixedviT •� adarebs erTmaneTs vokalur tembrebs•� musikalur koleqtivs ukavSirebs nawarmoebis Janrs (saopero, sabaleto dasi,
simfoniuri orkestri...)•� axasiaTebs ansambls raodenobisa da Semadgenlobis mixedviT (vokaluri
dueti, simebiani kvarteti...)•� ganasxvavebs simfoniuri, kameruli, sasule, simebiani orkestris
Semadgenlobebs•� amoicnobs popularul musikalur koleqtivebs / musikosebs
2��
musi
ka
X klasis saswavlo programis Sinaarsi musikaSi
simRera:•� simRerebi Tanamedrove, qarTuli xalxuri da qalaquri repertuaridan•� fragmentebi qarTvel da ucxoel kompozitorTa cnobili nawarmoebebidan
kompiuteruli programebi:•� Cakewalk•� Finale•� Sibelius•� Voyetra
improvizacia:•� xelT arsebuli instrumentebis, sagnebis saSualebiT, vokaluri xmis, sxeulis
moZraobis gamoyenebiT SemoqmedebiT procesSi CarTva
cekva:•� qarTuli, istoriulyofiTi, Tanamedrove cekvebi
proeqtebi: •� koncertis organizeba•� speqtaklis, tele / radio gadacemis dadgma•� wignirveulis, Jurnalis momzadeba
mosmena: •� sxvadasxva epoqebis cnobili nawarmoebebis mosmena, amocnoba•� qarTuli xalxuri da profesiuli musikis cnobili nimuSebis mosmena,
amocnoba •� ganwyobilebis amocnoba, STabeWdilebis gaziareba, sakuTar Sexedulebebze
saubari
muSaobis formebi: •� jgufuri •� individualuri
musikis aRqma konteqstSi:•� informacia nawarmoebis da avtoris Sesaxeb _ programa, epoqa, stili, Janri,
forma, biografiuli cnobebi...•� moxsenebis momzadeba ama Tu im nawarmoebis an musikosis Sesaxeb•� musikisa da musikosis roli
informacia musikaluri xelovnebis Sesaxeb: •� musikaluri terminebi•� xalxuri da klasikuri sakravebi •� vokaluri tembrebi•� sxvadasxva saxis musikaluri koleqtivebi •� cnobili musikaluri koleqtivebis, cnobili kompozitorebis da
Semsruleblebis gacnoba
2��
musika
XI an XII klasis arCeviTi kursi musikaSi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
komunikacia, interpretacia musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi
moswavle
mus.XI, XII.1.1. Cabmulia SemoqmedebiT saqmianobaSi
moswavle
mus.XI, XII.2.2..usmens da aanalizebs musikalur nawarmoebs
moswavle
mus.XI, XII.5..5. ikvlevs garkveul epoqas / mimdinareobas
mus.XI, XII.3.3. monawileobs musikalur RonisZiebaSi
mus.XI, XII.6..6. ikvlevs qarTuli musikaluri xelovnebis romelime sferos
mus.XI, XII.4. ganixilavs sakuTar da sxvis Semoqmedebas.
mus.XI, XII.7..7.. ikvlevs da aanalizebs da aanalizebsda aanalizebs aanalizebsaanalizebs musikis rolsis rols rolsrols sazogadoebis cxovrebaSi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
mus.XI, XII.1. moswavle Cabmulia SemoqmedebiT saqmianobaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ukravs skolis instrumentul ansamblSi, orkestrSi skolis instrumentul ansamblSi, orkestrSiskolis instrumentul ansamblSi, orkestrSi instrumentul ansamblSi, orkestrSiinstrumentul ansamblSi, orkestrSi •� mReris marto, gundSi, ansamblSi sakuTari / sxvisi akompanementiT
akompanementis gareSe•� akompanements ukeTebs momRerals, solists, ansambls •� cekvavs marto, ansamblSi •� qmnis da xelmZRvanelobs ansambls / gunds / orkestrs•� qmnis musikalur kompoziciebs xmis, instrumentebisa da kompiuteruli
programebis gamoyenebiT•� qmnis musikalurdramatul kompoziciebs xmis, instrumentis, moZraobis
saSualebiT •� Seaswavlis klaselebs, umcrosklaselebs romelime epoqis cekvas, musikaluri
nawarmoebis fragments da waradgens mas mayureblis winaSe
2��
musi
ka
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia
mus.XI, XII.2. moswavle usmens da aanalizebs musikalur nawarmoebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� saubrobs musikaluri nawarmoebis mosmeniT gamowveul STabeWdilebaze•� gansazRvravs musikaluri nawarmoebis Janrs (opera, baleti, simfonia,
instrumentuli koncerti, vokaluri cikli...), stils, epoqas... •� musikis mosmenis dros gamoarCevs gamomsaxvelobiT saSualebebs da axasiaTebs
maT (melodia, harmonia, ritmi, dinamika, metri, tembri, kilo, struqtura, forma...)
•� axasiaTebs SemsrulebelTa Semadgenlobas (ansambli, orkestri; instrumentuli, vokaluri tembrebi...)
•� sanoto Canaweris mixedviT adgens nawarmoebis tonalur gegmas, gansazRvravs formas...
•� saubrobs musikaluri nawarmoebis Sesrulebis Taviseburebebze da adarebs musikaluri nawarmoebis sxvadasxvagvar interpretacias
•� musikaluri nawarmoebis mosmenisas Tvals adevnebs klavirs•� iyenebs saubris dros musikalur terminebs
mus.XI, XII.3. moswavle monawileobs musikalur RonisZiebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gegmavs da organizebas uwevs Tematur koncerts (epoqa, kompozitori, mimdinareoba...) / Tematur konferencias / leqciakoncerts
•� SearCevs repertuars / moiZiebs sanoto masalas •� gegmavs repeticiebs da sajaro gamosvlebs•� monawileobs koncertSi•� gamodis moxsenebiT •� warmarTavs koncerts, RonisZiebas•� gamoTqvams varauds, ra niSniT SeiZleba SeirCes programa, Semsrulebeli
koncertisaTvis, festivalisTvis
mus.XI, XII.4. moswavle ganixilavs sakuTar da sxvis Semoqmedebas. moswavle ganixilavs sakuTar da sxvis Semoqmedebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs gakveTilze Sesrulebuli SemoqmedebiTi davalebis, sajaro, skolis koncertis ganxilvaSi
•� wers recenzias sajaro, skolis koncertze•� koreqtulia azris gamoTqmis dros
mimarTuleba: musikis aRqma konteqstSi
mus.XI, XII.5. moswavle ikvlevs garkveul epoqas / mimdinareobas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� zogadad axasiaTebs epoqebs da maT musikalur xelovnebas (mimdinareoba, warmomadgenlebi, cnobili nimuSebi...)
2��
musika
•� asabuTebs, ra niSniT mianiWa upiratesoba SerCeul periods (moswons konkretuli mimdinareoba, avtori, nawarmoebi, Sesrulebis manera...)
•� ganixilavs epoqis ZiriTad maxasiaTeblebs konkretuli avtoris / nawarmoebis / Semsruleblis magaliTze
•� ganixilavs epoqis istoriul mdgomareobas•� saubrobs / (avlebs paralels) am epoqaSi / mimdinareobaSi xelovnebis sxva
dargebis, literaturis cnobili warmomadgenlebis da nimuSebis Sesaxeb •� ganixilavs musikisa da musikosis rols mocemul epoqaSi
mus.XI, XII.6. moswavle ikvlevs qarTuli musikaluri xelovnebis romelime sferos.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs qarTuli musikaluri xelovnebis konkretul sferos (xalxuri musika, saeklesio galoba, profesiuli musika, qalaquri simRera, estrada...)
•� Seiswavlis arCeuli sferos zogad damaxasiaTebel niSnebs, daniSnulebas…(Janri, kilo, akordika, periodi...) konkretuli musikaluri nawarmoebis / nawarmoebebis jgufis / avtoris / Semsruleblis magaliTze
•� ikvlevs SerCeul sferoSi moRvawe qarTvel musikosTa Semoqmedebas •� moiZiebs da agrovebs informacias mocemuli sferos cnobili musikaluri
nimuSebis Sesaxeb •� agrovebs informacias ucxoeTSi moRvawe qarTvel musikosTa Sesaxeb da acnobs
maT Semoqmedebas Tanaklaselebs•� ikvlevs musikaluri nawarmoebis teqsts, literaturul pirvelwyaros •� Seiswavlis musikalur nawarmoebTan dakavSirebul qarTul cekvebs
mus.XI, XII.7. moswavle ikvlevs da aanalizebs musikis rols sazogadoebis cxovrebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs musikis rolze mis cxovrebaSi•� ikvlevs, ra saxiT JRers musika yoveldRiur cxovrebaSi (televizia, radio,
mobiluri telefoni, kompiuteri...) •� ganmartavs, rogor SeuZlia gamoiyenos musikis SeswavliT miRebuli codna da
unarebi sxvadasxva profesiaSi•� saubrobs umaRlesi ganaTlebis formebze da karieris SesaZleblobaze musikis
sferoSi saqarTveloSi da mis farglebs gareT •� adarebs musikaluri nawarmoebis cocxali Sesrulebis da Canaweris zegavlenas
msmenelze•� ikvlevs musikis gavrcelebis / gadacemis saSualebebs (momReralTa ojaxebi,
mgalobelTa skolebi... sanoto damwerlobis sxvadasxva sistemebi, magaliTad, qarTuli nevmuri damwerloba...) sxvadasxva istoriul periodSi
•� msjelobs sazogadoebis cxovrebaSi musikis rolis Sesaxeb konkretuli nimuSebis magaliTze (himnis roli da mniSvneloba erisaTvis; SostakoviCis VII simfonia leningradis blokadis dros; `marselieza~ safrangeTis revoluciis dros; `Savlego~, `Cemo kargo qveyanav~ 80iani wlebis erovnuli moZraobis dros...)
•� Seiswavlis Tanamedrove teqnologiebis zegavlenas musikalur xelovnebaze
2�0
musi
ka
XI / XII klasis saswavlo programis Sinaarsi
simRera:•� qarTuli, xalxuri, qalaquri da Tanamedrove repertuari•� fragmentebi qarTvel da ucxoel kompozitorTa cnobili nawarmoebebidan•� akompanementiT da mis gareSe
dakvra:•� qarTvel da ucxoel kompozitorTa nawarmoebebis Sesruleba: solo,
instrumentul ansamblSi, orkestrSi•� akompanementi xmisa an solo sakravisaTvis
cekva:•� qarTuli, istoriulyofiTi, Tanamedrove cekvebi
kompozicia:•� garkveuli ideis gamosaxatad
kompiuteruli programebi: •�Finale•�Sibelius
muSaobis formebi: •� jgufuri •� individualuri
RonisZiebebi: •� koncertis, mejlisis organizeba•� cekvis dadgma
mosmena da analizi:•� msjeloba gamomsaxvelobiT saSualebebze da xerxebze melodia, ritmi,
dinamika, metri, tembri, kilo, forma...•� sakuTari STabeWdilebis gaziareba•� saubari Sesrulebis Taviseburebebze
epoqis kvleva:•� epoqebis / mimdinareobebis – baroko, klasicizmi, romantizmi, impresionizmi,
modernizmi... da maTi musikaluri xelovnebis daxasiaTeba•� garkveuli epoqis SerCeva da sakuTari arCevanis dasabuTeba•� istoriuli mdgomareobis daxasiaTeba da am epoqaSi xelovnebis sxva dargebis
mimoxilva
qarTuli musikaluri xelovnebis kvleva:•� qarTuli musikaluri xelovnebis konkretuli sferos SerCeva – xalxuri
musika, saeklesio galoba, profesiuli musika, qalaquri simRera, estrada da misi zogadi daxasiaTeba
•� arCeuli sferos cnobili nimuSebis da moRvaweebis Sesaxeb informaciis moZieba
•� literaturuli teqstis kvleva•� paralelebi Tanamedrove literaturis da xelovnebis, aseve sxva epoqebis da
qveynebis musikalur nawarmoebebTan
musikis rolis da mniSvnelobis kvleva:•� saubari yoveldRiur / sazogadoebis cxovrebaSi musikis zegavlenaze•� musikosis ganaTlebis SesaZleblobebi, Tanamedrove teqnologiebis zegavlena
musikaze.
2�1
fizikuri aRzrda
2�2
fiz
iku
ri
aRzr
da
2��
fiz
ikur
i aRzr
da
fizikuri aRzrda aucilebeli pirobaa pirovnebis harmoniuli ganviTarebisa, rac dawyebiTi da sabazo ganaTlebis ZiriTad mizans warmoadgens. mozards dawyebiTi klasebidanve unda CavunergoT fizikuri aqtivobis aucileblobis Segneba. man unda gaacnobieros, rom janmrTeloba raime daavadebis arqona ki ara, am daavadebis Tavidan acilebaa, rac jansaRi cxovrebis wesis dacviT aris SesaZlebeli. mas unda esmodes, rom fizikuri aqtivoba sicocxlis gaxangrZlivebis, socialuri da materialuri keTildReobis sawindaria.
dRevandel pirobebSi, rodesac sruliad ganadgurebulia fizikuri aRzrdisaTvis aucilebeli infrastruqtura, praqtikulad ar arsebobs inventari da sportuli darbazebi, maswavleblebma unda gamoZebnon yvela saSualeba minimaluri materialuri uzrunvelyofis pirobebSi maqsimalurad ganaviTaron fizikuri aRzrdis saSualebebi, CarTon bavSvebi sportul TamaSobebSi.
maT unda SeZlon agreTve SezRuduli fizikuri SesaZleblobebis mqone bavSvebis daintereseba sportiT, mSoblebTan da eqimTan konsultaciis Semdeg maTi Cabma gundur TamaSebSi.
fizikuri aRzrdis ZiriTadi mizania, mozardma gaacnobieros, rom jansaRi cxovrebis wesis aucilebel faqtorebs warmoadgens:
•� fizikuri kultura da sporti;•� aqtiuri Sroma da dasveneba;•� racionaluri kveba;•� piradi da sazogadoebrivi higiena;•� mavne Cvevebze uaris Tqma;•� adamianebTan urTierToba, Tanacxovrebis principebis dacva, umweoTa mimarT
TanagrZnoba.
fizikur aRzrdas, rogorc saswavlo disciplinas skolis samive (dawyebiT, sabazo da saSualo) safexurze Tavisi specifika gaaCnia:
2��
fiz
iku
ri
aRzr
da
dawyebiTi skola _ I-VI - klasebi
damoukidebeli motoruli qmedebebis formireba
mizani: - damoukideblobis stimulireba da xelSewyoba. motoruli funqciebis gaazreba.
skolis dawyebiT safexurze moswavle eCveva damoukideblobas. amisaTvis saWiroa man icodes:
a) ama Tu im varjiSis an moZraobis praqtikuli mniSvneloba da fizikuriama Tu im varjiSis an moZraobis praqtikuli mniSvneloba da fizikuri ganviTarebisaTvis misi aucilebloba. amiT unda iwyebodes gakveTili, anu moswavle unda davarwmunoT, rom mocemuli varjiSi mniSvnelovania. mag., Tu saubaria moqnilobaze, unda visaubroT moqnilobis praqtikul mniSvnelobaze. e.i. wina planze unda wamovwioT ama Tu im varjiSis mniSvnelobis gaazrebuli motivacia – dawyebuli ubralo savarjiSodan, cxovrebis wesiT damTavrebuli;
b) moZraobis azri.moZraobis azri. mag., Tu saubaria moqnilobaze an siswrafeze, moswavlem unda SeZlos varjiSebis kompleqsebSi garkveuli kanonzomierebis danaxva da Tu saWiroa, damoukideblad SeZlos axali varjiSis gamogoneba an arsebulis garTuleba.
g) varjiSebis Sesrulebis rigiTobis kanonzomiereba gakveTilze. moswavleebs unda avuxsnaT, Tu ratom aris moTelviTi varjiSi rigiT pirveli, xolo ZiriTadi _ bolo. isini unda xvdebodnen, rom sivrceSi orientaciis gasaviTarebeli moTelviTi varjiSi (mag. dabrkolebebs Soris sirbili) win unda uswrebdes vTqvaT, kalaTburTis TamaSs, adgilze sirbili _ `or droSas~ da a.S.
dawyebiT safexurze muSaobis meTodebi
IVI klasebSi SemoqmedebiTi da fizikuri aqtivobis ganviTareba moswavleebSi warmoudgenelia, Tu swavlebis process aklia emociuroba. amitom, gakveTilze upiratesoba TamaSobebsa da jgufebs Soris Sejibrebebs unda mieces. xalisiani Sejibreba, Tundac martivi waxalisebis TanxlebiT, kargi stimulia yvela moswavlis procesSi Casabmelad.
moswavleebTan muSaoba mimarTuli unda iyos maTi fizikuri maCveneblebisa da janmrTelobis gaumjobesebisken. moswavles, romelmac aiTvisa fizikuri aRzrdis kursi, unda SeeZlos gamomuSavebuli motoruli unarCvevebis damoukideblad gamoyeneba.
sabazo skola _ VII-IX klasebi
damoukideblobis gamovlenis pirobebis xelSewyoba da organizeba
me79 klasebSi damoukideblobis gamosavlenad da gasamtkiceblad, saWiroa
2��
fiz
ikur
i aRzr
da
moswavleebTan Semdegi Temebis damuSaveba:
1. moZraobis safuZvlebi;2. sayrdenmamoZravebeli sistemis anatomiurfiziologiuri agebuleba;3. fizikuri aRzrdis higiena da travmatizmis profilaqtika;4. fizikuri ganviTarebis xarisxi;5. TviTkontrolisa da sxvaTa kontrolis safuZvlebi.
mizani: _ TiToeuli moswavlis susti da Zlieri mxareebis gamovlena; fizikuri momzadebis TviTSefaseba;
sabazo safexurze muSaobis meTodebi
am etapze moswavleebs unda mieceT saSualeba gamoavlinon damoukidebeli midgoma varjiSisadmi. upiratesoba unda mieniWos varjiSebis jgufur saxeebs. jgufebis Seqmnis principi sxvadasxva saxeobebSi sxvadasxva unda iyos. yvelaze martivia aprobirebuli forma – jgufebSi Zlieri mozardebis Tanabari gadanawileba. swored aq gvadgeba TviTkontrolis ganviTarebis principi – yovel moswavles unda SeeZlos kritikulad da obieqturad Seafasos Tavisi SesaZleblobebi. es Tavidan agvacilebs jgufebis formirebisas konfliqtur situaciebs. amave dros jgufSi yoveli moswavle konkretul, misTvis Sesaferis davalebas iRebs. aseve yvela jgufs Tavisi amocana unda davusaxoT. SesaZlebelia, jgufebma Tavad gansazRvron TavianTi amocanebi – es moswavles arCevanis uflebas aZlevs.
saSualo skola _ X_XII klasebi
damoukidebeli aqtivobisa da SemoqmedebiTi midgomis stimulireba gakveTilze da gakveTilebis Semdeg
mizani: _ fizikuri srulyofilebisaken swrafva, cxovrebis jansaRi wesis stimulireba.
saSualo skolis safexurze muSaobis meTodebi
am etapze, asakidan gamomdinare, mozardebs SeuZliaT da aqvT kidec ufleba gamoavlinon damoukidebloba da airCion sasurveli sporti. kvalificiuri pedagogis arsebobis SemTxvevaSi es ukanaskneli urCevs, Tu romel sportSi SeZlebs axalgazrda Tavisi SesaZleblobebis maqsimalurad gamovlenas. sportis saxeobebSi daxvewa, ra Tqma unda, skolis prerogativa ar aris. sabednierod, did qalaqebSi jer kidev arsebobs sportuli seqciebi, sadac mozardi seriozulad, zog SemTxvevaSi ki profesionalad Camoyalibdeba ama Tu im sportis saxeobaSi. mesame etapze skolaSi f/kis maswavleblis ZiriTadi funqcia ZiriTadi motoruli unarebis kompleqsur ganviTarebaSi unda gamoixatos.
2��
fiz
iku
ri
aRzr
da
fizikuri aRzrdis mimarTulebebi
dawyebiT da sabazo skolaSi fizikuri aRzrda sami mimarTulebiT iSleba:
1. janmrTeloba da usafrTxoeba;janmrTeloba da usafrTxoeba; 2. moZraoba da motoruli unar-Cvevebi;moZraoba da motoruli unar-Cvevebi;3. aqtiuri monawileoba.aqtiuri monawileoba.
swavleba yvela mimarTulebiT paralelurad da erTmaneTTan mWidro kavSirSi mimdinareobs.
1. janmrTeloba da usafrTxoeba.janmrTeloba da usafrTxoeba. am mimarTulebis farglebSi moswavleebi ecnobian, ra kavSiria fizikur
aqtivobasa da janmrTelobas, fizikur ganviTarebas Soris. iTaviseben janmrTeli cxovrebis wess; uviTardebaT usafrTxoebis dacvis unarCvevebi.
2. moZraoba da motoruli unar-Cvevebi.moZraoba da motoruli unar-Cvevebi. am mimarTulebis farglebSi moswavleebi iTviseben sxvadasxva tipis moZraobebs,
iZenen ZiriTad motorul unarCvevebs, TamaSoben sxvadasxva saxis sportul TamaSebs.
3. aqtiuri monawileoba.aqtiuri monawileoba.am mimarTulebis farglebSi moswavleebi eCvevian disciplinas, sxvisi azris
gulisyuriT mosmenas, swavloben sazogadoebis wevrobas. icaven socialur garemoSi warmatebulad arsebobisaTvis aucilebel wesebs.
2��
fiz
ikur
i aRzr
da
I klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
fiz. aRzrda I
mimarTuleba:
janmrTeloba da usafrTxoeba
moZraoba da motoruli unarCvevebi
aqtiuri monawileoba
f.a I.1. moswavle icavs piradi higienisa da usafrTxoebis elementarul wesebs.
f.a I.2. moswavle warmoaCens fizikur aqtivobaSi monawileobisaTvis aucilebel samoZrao unarCvevebs (gadaadgileba _ xtunva, sirbili; manipulireba _ gadagdeba, daWera; wonasworobis SenarCuneba _ gadaxtoma, daxtoma).
f.a I.3. moswavle monawileobs janmrTelobis SenarCunebisa da gakaJebisaTvis aucilebel regularul fizikur aqtivobebSi.
f.a I.4. fizikur aqtovobebSi monawileobisas moswavle iZens e.w. sasicocxlo unarCvevebs (problemis gadaWra, gadawyvetilebis miReba, miznis dasaxva, adamianebTan urTierToba).
Sedegebi da indikatorebi
janmrTeloba da usafrTxoeba
f.a.I.1. moswavle icavs piradi higienisa da usafrTxoebis elementarul wesebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� CamoTvlis janmrTelobisaTvis mavne sakvebs;•� aRwers kbilebisa da sxeulis movlis procedurebs;•� aRwers sayofacxovrebo teqnikis usafrTxo eqsploataciis wesebs;•� saubrobs, ra potenciuri safrTxe SeiZleba elodes saxlSi, skolaSi da
garemoSi (xanZari, sxeulis dazianeba, sakvebiT mowamvla da a.S.);•� CamoTvlis im adamianebs, visac SeuZlia daxmarebis gaweva (mexanZre, eqimi,
policieli) da aRwers, rogor unda daukavSirdes maT (asaxelebs sapatrulo policiis, saxanZros, saswrafo daxmarebis telefonis nomrebs);
•� amoicnobs sayovelTaod gavrcelebul medikamentebs;•� asaxelebs TamaSisaTvis usafrTxo (saxlis, skolis ezo, sportuli darbazi)
da saSiS (mdinare, samanqano gza, nagvis bunkeri) adgilebs;•� aRwers gzas saxlidan skolamde.
moZraoba da motoruli unar-Cvevebi
f.a.I.2. moswavle warmoaCens fizikur aqtivobaSi monawileobisaTvis aucilebel samoZrao unar-Cvevebs (gadaadgileba _ xtunva, sirbili; manipulireba _ gadagdeba, daWera; wonasworobis SenarCuneba _ gadaxtoma, daxtoma).
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iwyebs an wyvets moZraobas (siaruli, sirbili, xtunva) maswavleblis signalze;
2��
fiz
iku
ri
aRzr
da
•� miTiTebis Tanaxmad, moZraobs (midis, mirbis, xtunavs) sxvadasxva mimarTulebiT: marto, sxvebTan erTad da sxvadasxva siCqariT;
•� moZraobs sxvadasxva traeqtoriiT (swor xazze, wriulad, zigzagiseburad);•� erTi an orive xeliT isvris sxvadasxva zomisa da formis sagnebs miTiTebuli
samiznisaken;•� erTi an orive xeliT iWers gadagdebul sagans (burTs);•� adgilze xtunavs cal xelSi burTiT;•� icavs wonasworobas gadaxtomisa da daxtomis dros;•� cal fexze mdgomi icavs wonasworobas raime sayrdenis an aRWurvilobis
gareSe;•� asrulebs ritmul moZraobebs musikis TanxlebiT.
aqtiuri monawileoba
f.a.I.3. moswavle monawileobs janmrTelobis SenarCunebisa da gakaJebisaTvis aucilebel regularul fizikur aqtivobebSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs programiT gaTvaliswinebul yvela saxis fizikur aqtivobaSi (varjiSi, tanvarjiSi, mZleosnoba, cekva, jgufuri TamaSebi da Sejibrebebi);
•� asrulebs maswavleblis instruqciebs, yuradRebiT ekideba da iTvisebs axal aqtivobebs.
f.a.I.4. fizikur aqtovobebSi monawileobisas moswavle iZens e.w. sasicocxlo unar-Cvevebs (problemis gadaWra, gadawyvetilebis miReba, miznis dasaxva, adamianebTan urTierToba).
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� damoukideblad iRebs gadawyvetilebas TamaSis an fizikuri aqtivobis dros (romel moTamaSes gadasces burTi, saidan Semouaros dabrkolebas, romeli aRWurviloba gamoiyenos da a.S.);
•� icavs TamaSis wesebs;•� aris Tavaziani da iTvaliswinebs sxvis interesebs;•� ufrTxildeba sxva moTamaSeebs da sportul inventars.
2��
fiz
ikur
i aRzr
da
II klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
janmrTeloba da usafrTxoeba
moZraoba da motoruli unarCvevebi
aqtiuri monawileoba
f.a II.1. moswavle icavs piradi higienisa da usafrTxoebis elementarul wesebs.
f.a II.2. moswavle warmoaCens fizikur aqtivobaSi monawileobisaTvis aucilebel samoZrao unarCvevebs (gadaadgileba _ xtunva, sirbili, dabali simaRlidan daxtoma; manipulireba _ gadagdeba, daWera, mizanSi srola; wonasworobis SenarCuneba _ erT xazze svla, cal fexze dgoma).
f.a II.3. moswavle monawileobs iseT ZiriTad fizikur aqtivobebSi, romlebic aumjobeseben mis janmrTelobas.
f.a II.4. fizikur aqtivobebSi monawileobisas moswavle iZens e.w. sasicocxlo unarCvevebs (problemis gadaWra, gadawyvetilebis miReba, miznis dasaxva, adamianebTan urTierToba).
Sedegebi da indikatorebi
janmrTeloba da usafrTxoeba
f.a.II.1. moswavle icavs piradi higienisa da usafrTxoebis elementarul wesebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sistematiurad ixexavs kbilebs da ibans xelebs;•� aRwers ama Tu im saxis (tkbili, cximiani, mlaSe...) sakvebis mniSvnelobas
adamianis janmrTelobisaTvis;•� irCevs janmrTelobisaTvis usafrTxo sakvebs;•� aRwers ZiriTadi sayofacxovrebo teqnikis usafrTxo gamoyenebis wesebs;•� icis, ra saxis transporti esaWiroeba•� aRwers quCaSi siarulisa da transportiT sargeblobis wesebs;•� aRwers, Tu romeli medikamentis gamoyeneba SeuZlia damoukideblad saWiroebis
SemTxvevaSi da ra dozebiT;•� saWiroebis SemTxvevaSi telefoniT ukavSirdeba mSoblebs da axloblebs;•� asaxelebs saxlis, skolis, uaxloesi megobris misamarTebsa da telefonis
nomrebs.
moZraoba da motoruli unar-Cvevebi
f.a.II.2. moswavle warmoaCens fizikur aqtivobaSi monawileobisaTvis aucilebel samoZrao unar-Cvevebs (gadaadgileba _ xtunva, sirbili, dabali simaRlidan daxtoma; manipulireba _ gadagdeba, daWera, mizanSi srola; wonasworobis SenarCuneba _ erT xazze svla, cal fexze dgoma).
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� erTmaneTs unacvlebs sxvadasxva moZraobebs (gaqceva da gadaxtoma, sirbilisas
2�0
fiz
iku
ri
aRzr
da
mimarTulebis swrafi Secvla, sxvadasxva mimrTulebiT gadaadgileba maswavleblis niSanze);
•� fexs urtyams gaCerebul an gagorebul burTs, cvlis damrtymel fexs, awodebs burTs sxva moTamaSes an styorcnis samiznisaken mokle an saSualo manZilidan;
•� fexiT atarebs burTs mokle distanciaze;•� moZraobs da burTs xeliT daatarebs (kalaTburTelis mibaZviT);•� xtunavs cal fexze da xtunvisas anacvlebs fexs maswavleblis signalze; •� atarebs orTvlian velosipeds da TviTmgoravs.
aqtiuri monawileoba
f.a.II.3. moswavle monawileobs iseT ZiriTad fizikur aqtivobebSi, romlebic aumjobeseben mis janmrTelobas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aqtiurad monawileobs individualur da jgufur varjiSebSi, cekvebSi;•� TamaSisas icavs miRebul wesebs (saWiroebisamebr moaqvs an gamoyenebis Semdeg
inaxavs inventars, mzad aris CaerTos TamaSSi, icvams Sesabamis sportul tansacmels);
•� asrulebs Sesabamis davalebebs, maswavleblis miTiTebebs da instruqciebs.
f.a.II.4. fizikur aqtivobebSi monawileobisas moswavle iZens e.w. sasicocxlo unar-Cvevebs (problemis gadaWra, gadawyvetilebis miReba, miznis dasaxva, adamianebTan urTierToba).
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� icavs TamaSis wesebs;•� TamaSisas iTvaliswinebs Tanagundelebis, mowinaaRmdegis da maswavleblis
interesebs, saWiroebis SemTxvevaSi exmareba maT;•� TamaSisas ufrTxildeba sxva moTamaSeebs;•� ar azianebs inventars;•� sTavazobs Tanagundelebs wamoWrili problemis gadawyvetis gzebs (rogor
dainawilon TamaSis dros funqciebi, rogor daareguliron moTamaSeebs Soris warmoqmnili konfliqti da sxva).
2�1
fiz
ikur
i aRzr
da
VII - IX klasi
safexuris bolos misaRwevi Sedegebi mimarTulebebis mixedviT fiz. aRzrda
VIIIXmimarTuleba:
janmrTeloba da usafrTxoebamoZraoba da
motoruli unarCvevebi
aqtiuri monawileoba
f.a VII-IX.1. moswavles gaTavisebuli aqvs janmrTeli cxovrebis wesi, rogorc fizikuri da sulieri janmrTelobis da sazogadoebaSi warmatebis miRwevis erTerTi umniSvnelovanesi piroba.
f.a VII-IX.2. moswavle akavSirebs moswavle akavSirebs fizikur aqtivobas sakuTari sxeulis fiziologiur da fsiqologiur ganviTarebasTan.
f.a VII-IX.3. moswavle acnobierebs usafrTxoebis dacvis aucileblobas da flobs kritikuli situaciidan gamosvlis saSualebebs.
f.a VII-IX.4. moswavle fizikuri aqtivobisas warmoaCens yvela ZiriTad da aucilebel samoZrao unarCvevas
f.a VII-IX.5. moswavle monawileobs fizikur aqtivobebSi, romlebic aumjobeseben mis janmrTelobas.
f.a VII-IX.6. fizikur aqtivobebSi monawileobisas moswavle iZens e.w. sasicocxlo unarCvevebs (problemis gadaWra, gadawyvetilebis miReba, miznis dasaxva, adamianebTan urTierToba)
Sedegebi da indikatorebi
janmrTeloba da usafrTxoeba
f.a.VII-IX.1. moswavles gaTavisebuli aqvs janmrTeli cxovrebis wesi, rogorc fizikuri da sulieri janmrTelobis da sazogadoebaSi warmatebis miRwevis erTerTi umniSvnelovanesi piroba.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sportuli da fizikuri formis SenarCunebis mizniT Cabmulia regularul fizikur aqtivobaSi;
•� acnobierebs sakvebis raodenobisa da xarisxis zegavlenas janmrTelobaze da saerTo fizikur mdgomareobaze (sportuli dieta, dabalansebuli kveba, cilebis, cximebisa, naxSirwylebis da vitaminebis racionaluri raodenoba);
•� aRwers, Tu ra zegavlenas axdens narkotikebis, alkoholisa da Tambaqos moxmareba adamianis janmrTelobaze da mis socialur statusze;
f.a.VII-IX.2. moswavle akavSirebs fizikur aqtivobas sakuTari sxeulis fiziologiur da fsiqologiur ganviTarebasTan.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� acnobierebs fizikuri aqtivobisa da cxovrebis janmrTeli wesis kavSirs sxeulisa (sayrdenmamoZravebeli sistemis) da Sinagani organoebis (gulsisxlZarRvTa, sasunTqi gzebis, sakvebis momnelebeli, gamomyofi sistema) normalurad funqcionirebasTan;
2�2
fiz
iku
ri
aRzr
da
•� akavSirebs fizikur janmrTelobas sulier janmrTelobasTan da aRwers kavSirs cxovrebis wessa da centraluri nervuli sistemis mdgomareobas Soris.
•� aRwers sxvadasxva, janmrTelobisaTvis mavne nivTierebebis zegavlenas adamianis xasiaTze (apaTia, agresia, depresia, yuradRebis gafantva, maxsovrobis unaris daqveiTeba da sxva).
•� akvirdeba sxeulis aRnagobis cvlilebas, calkeuli organoTa sistemebis funqcionirebas da akavSirebs am cvlilebebs fizikur aqtivobasTan da cxovrebis janmrTel wesTan.
f.a.VII-IX.3. moswavle acnobierebs usafrTxoebis dacvis aucileblobas da flobs kritikuli situaciidan gamosvlis saSualebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aanalizebs mosalodnel safrTxes da Tavs aridebs potenciurad saSiS adgilebs (kriminaluri elementebis, narkomanebisa da alkoholikebis TavSeyris adgilebi, ukacrieli da bneli teritoriebi);
•� laSqrobebisas icavs rogorc pirad, aseve TanagundelTa usafrTxoebas da iyenebs usafrTxoebis dacvis sayovelTaod miRebul wesebs;
•� icis karvis sworad dadgma, koconis gaCaReba, saWmlis momzadeba;•� icis atmosferuli movlenebisagan Tavis dacva, icnobs sakvebad vargis da
samkurnalo mcenareebs, sokoebs, SeuZlia Tevzaoba;•� erideba travmatizmis mxriv saSiS situaciebs da adgilebs (mTa, klde, yinuli,
mdinare da sxva);•� Tavs aridebs ucnob garemoSi gadaadgilebas Tanmxlebis gareSe;•� icis tyeSi orientirebis meTodebi (kompasis gamoyeneba, azimutisa da
mxareebis gansazRvra), SeuZlia droebiTi TavSesafris moZebna an ageba da sakvebis mopoveba;
•� ar ibneva kritikul situaciebSi da poulobs optimalur gzas problemis gadasawyvetad;
•� SeuZlia pirveladi saswrafo daxmarebis aRmoCena;•� icis sxvadasxva saxis ZiriTadi samkurnalo preparatebis moxmarebis wesi;•� reagirebas axdens skolaSi, quCaSi Tu sxva adgilebSi uecrad warmoqmnil
safrTxesa da kritikul situaciebze (Cxubi, Zaladoba, xanZari, avtoavaria da sxva) da mimarTavs Sesabamis samsaxurebs (policia, saswrafo daxmareba, saxanZro dacva);
•� regularulad gadis samedicino Semowmebas (stomatologi, dietologi, eqoskopia da sxva).
moZraoba da motoruli unar-Cvevebi
f.a.VII-IX.4. moswavle fizikuri aqtivobisas warmoaCens yvela ZiriTad da aucilebel samoZrao unar-Cvevas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aqtiuri varjiSebiT aumjobesebs adre aTvisebul ZiriTad motorul Cvevebs;
•� monawileobs yvelanair gundur TamaSSi, rogorc gundis sruluflebiani wevri;
2��
fiz
ikur
i aRzr
da
•� dauflebulia yvela ZiriTad sportul TamaSs da disciplinas;•� icis sxvadasxva stiliT curva, TxilamuriT, skeitbordiT, gorgolaWebiT
sriali, velosipedis marTva;•� aqtiurad iyenebs musikalur Tanxlebas da cekvis ileTebs varjiSis dros
(aerobika, ritmika, sportuli cekva);•� aqtiuri TamaSis win asrulebs moTelviT varjiSebs.
aqtiuri monawileoba
f.a.VII-IX.5. moswavle monawileobs fizikur aqtivobebSi, romlebic aumjobeseben mis janmrTelobas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs programiT gaTvaliswinebul yvela fizikur aqtivobebSi;•� monawileobs sxvadasxva saxis SejibrebebSi;•� monawileobas iRebs sxvadasxva xangrZlivobisa da sirTulis
laSqrobebSi;•� regularulad asrulebs misi individualuri miznebidan gamomdinare
fizikur aqtivobebs;•� amowmebs sakuTar miRwevebs drois garkveul intervalebSi;•� awarmoebs Canawerebs mimdinare fizikuri aqtivobebis da aqedan gamomdinare
fizikuri mdgomareobis Sesaxeb.
f.a.VII-IX.6. fizikur aqtivobebSi monawileobisas moswavle iZens e.w. sasicocxlo unar-Cvevebs (problemis gadaWra, gadawyvetilebis miReba, miznis dasaxva, adamianebTan urTierToba).
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� xalisiT monawileobs fizikur aqtivobebSi SezRuduli fizikuri unaris mqone TanatolebTan, sxva sqesis, erovnebis, aRmsareblobis ufrosi da umcrosi asakis partniorebTan erTad;
•� gunduri TamaSebisas icavs disciplinas, akontrolebs sakuTar qcevebs da emociebs, ar egeba provokaciaze;
•� adeqvaturad aRiqvams mogebas da wagebas (gawonasworebulad gamoxatavs grZnobebs);
•� moqmedebs sxvebTan SeTanxmebulad saerTo sportuli miznis misaRwevad;•� gagebiT ekideba sxvebis mier SemoTavazebul ideebs, cdilobs gamoTqvas
sakuTari mosazreba;•� isaxavs mizans (Soreuls, axlos) da cdilobs am miznis miRwevas.•� aqtiurad monawileobs saarsebo garemos dacvaSi, uvlis nargavebs, zrunavs
cxovelebze;•� asakiT umcrosebs uxsnis garemoSi qcevis wesebs (nagvis dayra, nargavebis
dazianeba, cxovelebTan sastiki mopyroba);•� sportuli laSqrobebis dros zrunavs sustebze da umcrosebze;•� CarTulia msoflio sportul siaxleebSi aqtiurad ganixilavs da aanalizebs
sportis siaxleebs; •� sistematurad adevnebs Tvalyurs mediis saSualebiT sportis axal ambebs da
informacias uziarebs sxvebs.
2��
fiz
iku
ri
aRzr
da
XXII klasebi
safexuris bolos misaRwevi Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
fiz. aRzrda XXII
mimarTuleba:
janmrTeloba da usafrTxoebamoZraoba da motoruli
unarCvevebiaqtiuri
monawileoba
f.a X-XI.1. moswavles sruliad aqvs gacnobierebuli sportisa da cxovrebis janmrTeli wesis aucilebloba, rogorc fizikuri da sulieri janmrTelobis da, aqedan gamomdinare, sazogadoebaSi warmatebuli integrirebis aucilebeli piroba.
f.a X-XI.2. moswavle srulad acnobierebs im mosalodnel safrTxes, romelic sazogadoebaSi integrirebas axlavs Tan.
f.a X-XI.3. moswavle warmoaCens interess sportis mis mier gamorCeuli saxeobis mimarT.
f.a X-XI.4.moswavle flobs yvela ZiriTad da aucilebel samoZrao unarCvevas.
f.a X-XI.5. moswavle aqtiurad monawileobs sazogadoebrivi cxovrebis yvela sferoSi.
janmrTeloba da usafrTxoeba
f.a.X-XII.1. moswavles sruliad aqvs gacnobierebuli sportisa da cxovrebis janmrTeli wesis aucilebloba, rogorc fizikuri da sulieri janmrTelobis da, aqedan gamomdinare, sazogadoebaSi warmatebuli integrirebis aucilebeli piroba.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� Tavisufali drois did nawils sxeulis fizikur ganviTarebs uTmobs.
f.a.X-XI.1.2. moswavle srulad acnobierebs im mosalodnel safrTxes, romelic sazogadoebaSi integrirebas axlavs Tan.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� moswavle maqsimalurad aridebs Tavs iseT adamianebTan urTierTobas, romlebic SemCneuli hyavs narkotikebis, toqsikuri nivTierebebisa dda alkoholis moxmarebaSi an kanonsawinaaRmdego qmedebebSi;
•� Tavs aridebs konfliqtur situaciebs (Cxubi, saqmis garCeva, ubnebs an samegobroebs Soris konfliqtebi);
•� arasasurveli Sedegebis (veneriuli daavadebebi, Sidsi, arasasurveli orsuloba) Tavidan acilebis mizniT, Tavs ikavebs seqsualuri urTierTobebisagan;
moZraoba da motoruli unar-Cvevebi
f.a.X-XII.3. moswavle warmoaCens interess sportis mis mier gamorCeuli saxeobis mimarT.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aqvs sportis garkveuli saxeobis mimarT gansakuTrebuli interesi;
2��
fiz
ikur
i aRzr
da
•� kvalificiuri mwrTvnelis daxmarebiT da sistematiuri varjiSiT eufleba sportis amorCeul saxeobas da aRwevs garkveul warmatebebs;
•� iRebs monawileobas sportul SejibrebSi;
f.a.X-XII.4. moswavle flobs yvela ZiriTad da aucilebel samoZrao unar-Cvevas.
Sedegi TvalsaCinoa, roca moswavle:
•� aqtiuri varjiSebiT aumjobesebs adre aTvisebul ZiriTad motorul Cvevebs;
•� monawileobs yvelanair gundur TamaSSi, rogorc gundis sruluflebianir gundur TamaSSi, rogorc gundis sruluflebiani wevri;
•� dauflebulia yvela ZiriTad sportul TamaSs da disciplinas;•� icis sxvadasxva stiliT curva, TxilamuriT, skeitbordiT, gorgolaWebiT
sriali, velosipedis marTva;•� aqtiurad iyenebs musikalur Tanxlebas da cekvis ileTebs varjiSis dros
(aerobika, ritmika, sportuli cekva);•� aqtiuri TamaSis win asrulebs moTelviT varjiSebs.
aqtiuri monawileoba
f.a.X-XII.5. moswavle aqtiurad monawileobs sazogadoebrivi cxovrebis yvela sferoSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� CarTulia sxvadasxva sazogadoebriv (garemosdacviTi, bavSvTa uflebebis dacvis, xandazmulebze mzunvelobis, janmrTeli cxovrebis wesis propaganda) gaerTianebebSi;
•� iniciativas iCens saskolo an saubno masStabis sazogadoebrivad sasargeblo RonisZiebebis mowyobaSi;
•� gagebiT ekideba sxvebis mier SemoTavazebul ideebs, cdilobs gamoTqvas sakuTari mosazreba;
•� asakiT umcrosebs uxsnis garemoSi qcevis wesebs (nagvis dayra, nargavebis dazianeba, cxovelebTan sastiki mopyroba);
•� xalisiT monawileobs fizikur aqtivobebSi SezRuduli fizikuri unaris mqone TanatolebTan, sxva sqesis, erovnebis, aRmsareblobis, ufrosi da umcrosi asakis partniorebTan erTad.
2��
fiz
iku
ri
aRzr
da
2��
maTematika
2��
maTem
atik
a
2��
maTemat
ika
Sesavali
(zogadsaganmanaTlebo skolaSi maTematikis swavlebis koncefcia)
saskolo maTematikuri ganaTlebis roli da miznebi
Tanamedrove epoqaSi maTematika farTod gamoiyeneba adamianis saqmianobis yvela sferoSi: mecnierebasa da teqnologiebSi, medicinaSi, ekonomikaSi, garemos dacvasa da aRdgenakeTilmowyobaSi, socialur gadawyvetilebaTa miRebaSi. agreTve aRsaniSnavia maTematikis gansakuTrebuli roli kacobriobis ganviTarebaSi da Tanamedrove civilizaciis CamoyalibebaSi. sainformacio da gamoTvliTi teqnologiebis ganviTareba, sivrcedrois struqturis ukeT gaazreba, bunebaSi arsebuli mravali kanonzomierebis aRmoCena da aRwera naTlad warmoaCens maTematikis samecniero da kulturul Rirebulebas. rac gansakuTrebiT mniSvnelovania, maTematika xels uwyobs adamianis gonebrivi SesaZleblobebis ganviTarebas. igi iZleva efeqtiani, lakoniuri da araorazrovani komunikaciis saSualebas. maTematikis gamoyenebiT SesaZlebelia rTuli situaciis TvalsaCino warmoCena, movlenebis axsna da maTi Sedegebis ganWvreta. maTematikaSi Seqmnili abstraqtuli sistemebi da Teoriuli modelebi gamoiyeneba kanonzomierebebis Sesaswavlad, situaciis gasaanalizeblad da problemebis gadasaWrelad.
problemis gadaWrisas aucilebelia mis arsSi wvdoma, adekvaturi maTematikuri aparatis SerCeva, xolo aseTis ar arsebobis SemTxvevaSi misi SemuSaveba; Sesaswavli procesisa Tu obieqtis gaazrebuli modelis Seqmna, miRebuli modelis saSualebiT saWiro daskvnebis gakeTeba da Semdeg maTi gamoyenebiTi interpretacia. praqtikuli Tu samecniero problemebi, Tavis mxriv maTematikas amaragebs mniSvnelovani da saintereso amocanebiT. Sesabamisad, swavlebisas ZiriTadi yuradReba unda mieqces maTematikuri meTodebis gamoyenebas garemomcveli samyaros Semecnebisas, socialurekonomikuri Tu teqnikuri procesebis marTvisas, sayofacxovrebo Tu mecnieruli problemebis gadaWrisas da maTematikuri codnis, rogorc logikurad gamarTuli sistemis Camoyalibebas da gadacemas. garda amisa, maTematikis swavlebisas, ZiriTadi fokusis gadatana (rogorc praqtikuli aseve mecnieruli xasiaTis) problemebis gadaWraze, aZlierebs moswavleTa enTuziazms da aRZravs interess maTematikisadmi.
aqedan gamomdinare, zogadsaganmanaTleblo skolaSi maTematikis swavlebis miznebia moswavleTaTvis:
•� azrovnebis unaris ganviTareba;•� deduqciuri da induqciuri msjelobis, SexedulebaTa dasabuTebis, movlenebisa
da faqtebis analizis unaris ganviTareba;•� maTematikis, rogorc samyaros aRwerisa da mecnierebis universaluri enis
aTviseba;•� maTematikis, rogorc zogadsakacobrio kulturis Semadgeneli nawilis
gacnobiereba;•� swavlis Semdgomi etapisaTvis an profesiuli saqmianobisaTvis momzadeba.•� cxovrebiseuli amocanebis gadasawyvetad saWiro codnis gadacema da am codnis
gamoyenebis unaris ganviTareba.
2�0
maTem
atik
a
ZiriTadi unar-Cvevebi, romelTa gamomuSavebasac xels uwyobs maTematikis saskolo kursi
maTematikis codna niSnavs maTematikuri cnebebisa da procedurebis flobas, maTi gamoyenebis unars realuri problemebis gadaWrisas; agreTve komunikaciis im saSualebebis flobas, romlebic saWiroa informaciis misaRebad da gadasacemad maTematikuri enisa da saSualebebis gamoyenebiT.
is ZiriTadi unarCvevebi, romelTa Camoyalibebasac emsaxureba problemebis gadaWraze orientirebuli maTematikuri ganaTleba, aseTia:
msjeloba-dasabuTeba•� varaudis gamoTqma da misi kvleva kerZo magaliTebze•� sawyisi monacemebis gadarCeva da organizeba (maT Soris aqsiomebis, ukve cnobili
faqtebis), arsebiTi Tvisebebisa da monacemebis gamoyofa•� damtkicebis, dasabuTebis meTodis SerCeva (mag. sawinaaRmdegos daSvebis meTodis
gamoyeneba, evristikuli meTodis gamoyeneba dasabuTebisas)•� sxvadasxva tipis gamonaTqvamis adekvaturi gamoyeneba; magaliTad: pirobiTi
(`Tu ... maSin~) da raodenobrivi xasiaTis, daSvebis, gansazRvrebis, Teoremis, hipoTezis, SemTxvevaTa CamonaTvalis
•� arCeuli strategiis vargisianobisa da misi gamoyenebis sazRvrebis ganxilva•� msjelobis xazis ganviTareba, alternatiuli gzis moZebna, miRebuli
gadawyvetilebis sisworisa da efeqtianobis dasabuTeba; ganzogadoebiT an deduqciT miRebuli daskvnebis axsna da dasabuTeba
•� Teoremebisdebulebebis daskvnis analizi erTi an ramdenime pirobis, SezRudvis SesutebamoxniT
•� gamonaklisi SemTxvevebis aRniSvna da maTi ganzogadoebis aramarTebulobis dasabuTeba kontrmagaliTis moZebniT
komunikacia•� terminologiis, maTematikuri aRniSvnebisa da simboloebis koreqtuli
gamoyeneba•� informaciis warmodgenis xerxebisa da meTodebis floba, gamoyeneba; sxvadasxva
gziT warmodgenili informaciis interpretacia, masze msjeloba, erTmaneTTan dakavSireba
•� sxvisi naazrevis gageba da gaanalizeba•� informaciis miRebisa da gadacemis Sesaferisi saSualebebis SerCeva auditoriisa
da sakiTxis gaTvaliswinebiT•� informaciis gadacemisas sakiTxis arsis (mag. obieqtis arsebiTi Tvisebebis)
warmoCena
gamoyeneba, modelireba•� figurebis da obieqtebis zomebis, agreTve maT Soris manZilebis, masis,
temperaturis da drois gasazomad gzebisa da meTodebis povna da gamoyeneba; procesis an realuri viTarebis modelirebisaTvis saWiro monacemebis SerCeva da mopoveba
2�1
maTemat
ika
•� Cveul garemoSi (yoveldRiur cxovrebaSi) maTematikuri obieqtebisa da procesebis SemCneva da maTi Tvisebebis gamoyeneba modelis agebisas, praqtikuli (yofiTi) amocanebis gadaWrisas
•� mocemuli modelis elementebis interpretireba, im realobis konteqstSi, romelsac igi aRwers da piriqiT – realuri viTarebis dakvirvebis Sedegad miRebuli monacemebis interpretireba Sesabamisi modelis enaze
•� mocemuli modelis gaanalizeba da Sefaseba, kerZod, misi moqmedebis arealisa da modelis adekvaturobis dadgena; SesaZlo alternativebis ganxilva da Sedareba
problemebis gadaWra •� amocanis Sinaarsis aRqma, amocanis monacemebisa da saZiebeli sidideebis
gaazrebagamijvna•� problemis gansazRvra da misi Camoyalibeba, maT Soris arastandartul
viTarebaSi (mag. rodesac problemis gadasaWrelad saWiro maTematikuri procedura calsaxad araa gansazRvruli)
•� kopleqsuri (rTuli) problemebis safexurebad, martiv amocanebad dayofa da etapobrivad gadaWra (amoxsna), maT Soris standartuli midgomebisa da procedurebis gamoyenebiT
•� problemis gadasaWrelad saWiro strategiebisa da resursebis SerCeva, maTi gamoyeneba da efeqtianobis monitoringi
•� ukve cnobili faqtebisa da strategiebis SerCeva da erTmaTeTTan dakavSireba maRali sirTulis problemebis gadasaWrelad
•� miRebuli Sedegis kritikuli Sefaseba konteqstis gaTvaliswinebiT da zRvruli SemTxvevebis kvleva
•� problemis gadaWrisas adekvaturi damxmare teqnikuri saSualebebisa da teqnologiebis SerCeva da maTi gamoyeneba
damokidebuleba•� TanamSromloba jgufuri samuSaoebis Sesrulebisas; koreqtuloba
maswavlebelTan da megobrebTan mimarTebaSi•� samuSaos organizebisa da dagegmvis xerxebisa da meTodebis floba•� maTematikis adgilisa da mniSvnelobis Sefaseba sxvadasxva disciplinebSi,
biznesSi, xelovnebaSi da adamianis moRvaweobis sxvadasxva sferoebSi•� informaciuli teqnologiebis gamoyenebisas eTikur/socialuri xasiaTis
problemebis gacnobiereba da eTikuri normebis dacva.
maTematikis erovnuli saswavlo gegmis struqtura
CamoTvlili unarCvevebis Camoyalibeba da ganviTareba SesaZlebelia mxolod Sesabamisi Sinaarsis (cnebebis, debulebebisa da procedurebis) gamoyenebiT.
erovnuli saswavlo gegma maTematikaSi pirobiTad dayofilia oTx ZiriTad mimarTulebad: ricxvebi da moqmedebebi; geometria da sivrcis aRqma; monacemTa analizi, statistika da albaToba; kanonzomierebebi da algebra.
es mimarTulebebi mWidro urTierTkavSirSia da moicavs im codnas da unar
2�2
maTem
atik
a
Cvevebs, romelsac moswavle unda daeuflos zogadsaganmanaTleblo skolaSi swavlis ganmavlobaSi. saswavlo gegmis dayofa mimarTulebebad ar niSnavs kursis analogiur dayofas, igi mxolod warmoaCens Sesaswavli masalis speqtrs da saSualebas iZleva mieTiTos, Tu raze unda gamaxvildes meti yuradReba swavlebis ama Tu im safexurze.
1. ricxvebi da moqmedebebi: •� ricxvebi, maTi gamoyenebebi da ricxvis warmodgenis saSualebebi•� moqmedebebi ricxvebze da ricxviTi Tanafardobebi•� raodenobaTa Sefaseba da miaxloeba•� sidideebi, zomis erTeulebi da ricxvebis sxva gamoyenebebi
2. geometria da sivrcis aRqma: •� geometriuli obieqtebi: maTi Tvisebebi, urTierTmimarTeba da konstruireba•� zoma da gazomvis saSualebebi•� gardaqmnebi da figuraTa simetriuloba•� koordinatebi da maTi gamoyeneba geometriaSi
3. monacemTa analizi, albaToba da statistika:•� monacemTa wyaroebi da monacemTa mopovebis saSualebebi•� monacemTa mowesrigebis xerxebi da monacemTa warmodgenis saSualebebi•� monacemTa Semajamebeli ricxviTi maxasiaTeblebi•� albaTuri modelebi•� SerCeviTi meTodi da SerCevis ricxviTi maxasiaTeblebi
4. kanonzomierebebi da algebra:•� simravleebi, asaxvebi, funqciebi da maTi gamoyeneba•� diskretuli maTematikis elementebi da maTi gamoyeneba•� algoriTmebi da rekursia•� algebruli operaciebi da maTi Tvisebebi
mimarTulebebis miznebi swavlebis safexurebis mixedviT
saswavlo kursi zogadsaganmanaTleblo skolaSi dayofilia sam safexurad: dawyebiTi skola (I – VI klasebi), sabazo skola (VII – IX klasebi) da saSualo skola (X – XII klasebi). maTematikis saswavlo kursis agebis principi unda iTvaliswinebdes am dayofas da TiToeul safexurze maTematikis swavlebas unda hqondes mkafiod Camoyalibebuli miznebi.
ricxvebi da moqmedebebiam mimarTulebis ZiriTadi miznebia `ricxvis SegrZnebis~ ganviTareba, Tvlis
principebis aTviseba, ariTmetikuli moqmedebebisa da maTi Tvisebebis Seswavla, gamoTvlis xerxebis aTviseba da Sedegebis Sefaseba; Caweris poziciuri sistemebis Seswavla, maTi urTierTSedareba da gamoyeneba ariTmetikuli moqmedebebis Sesrulebisas da praqtikuli amocanebis gadaWrisas; ricxviTi sistemebis Seswavla.
dawyebiTi skola. am safexurze unda moxdes ricxvebTan dakavSirebuli problemebis gadaWrisas ariTmetikuli moqmedebebis da maTi adekvaturad gamoyenebis unaris Camoyalibeba; ariTmetikuli moqmedebebis Tvisebebisa da maT Soris
2��
maTemat
ika
kavSirebis danaxva; ariTmetikuli moqmedebebis Sedegisa da ricxviTi gamosaxulebis mniSvnelobis Sefasebis unaris ganviTareba.
garda amisa, moswavles unda Camouyalibdes aTobiTi poziciuri sistemis srulyofili gageba da mravalniSna ricxvebze moqmedebebis Sesrulebisas misi gamoyenebis unari; wiladis sxvadasxva aspeqtis (rogorc mTelis nawili, erTobliobis nawili, pozicia ricxviT RerZze da gayofis Sedegi) gageba.
sabazo skola. am safexurze moswavlem unda gaiRrmavos Tavisi codna mTel ricxvebTan, wiladebTan, aTwiladebTan da procentebTan dakavSirebiT ise, rom safexuris dasrulebis Semdeg iyenebdes wiladebis ekvivalentobas, aTwiladebs, proporcias da procentebs amocanebis amoxsnisas da realur viTarebaSi. ricxvis cnebis gageba unda gafarTovdes racionalur ricxvebamde. mas unda SeeZlos ricxviT RerZze racionaluri ricxvis miaxloebiTi poziciis miTiTeba da unda Seeqmnas sawyisi warmodgenebi iracionalur ricxvebze.
saSualo skola. ricxvebze ariTmetikuli moqmedebebis Sesrulebis unari da maTi Tvisebebis codna/gamoyeneba unda gaxdes algebruli struqturebisa da kanonzomierebebis ukeT gaazrebis safuZveli. am safexurze, moswavles unda SeeZlos rogorc ricxviTi sistemis, aseve ariTmetikuli operaciis cnebis gafarToeba, mag. veqtorebsa da matricebze. garda amisa, unda moxdes mTel ricxvTa sistemis ufro Rrmad Seswavla ricxvTa Teoriis elementebis gamoyenebiT.
kanonzomierebebi da algebraam mimarTulebis ZiriTadi mizania moswavles Camouyalibdes kanonzomierebebis,
algebruli mimarTebebisa da funqciuri damokidebulebebis amocnobis; agreTve, maTi saSualebiT movlenebis modelirebisa da problemebis gadaWris unari.
dawyebiTi skola. am safexurze mimarTulebis mizania martivi kanonzomierebebisa da sidideebs Soris damokidebulebis amocnobis unaris ganviTareba, ariTmetikuli operaciebis Tvisebebis da asoiTi aRniSvnebis gamoyenebis Seswavla.
sabazo skola. am safexurze mimarTulebis mizania sidideebs Soris damokidebulebebTan dakavSirebuli cnebebisa da procedurebis Seswavla, agreTve maTi gamosaxvis sxvadasxva xerxis erTmaneTTan dakavSirebisa da Sedarebis unaris ganviTareba; problemis gadaWrisas asoiTi gamosaxulebis gamoyenebis, maT Soris gantolebis Sedgenisa da amoxsnis unaris ganviTareba; sawyisi warmodgenebis Seqmna simravlur cnebebsa da operaciebze.
saSualo skola. am safexuris mizania funqciaTa ojaxebis, maTi Sedarebisa kvlevis meTodebis Seswavla; sxvadasxva konteqstSi arsebuli damokidebulebis gamosaxvisas iteraciuli da rekurentuli formebis gamoyenebis unaris ganviTareba; struqturis aRwerisa da Seswavlisas diskretuli maTematikis aparatis gamoyenebis unaris ganviTareba.
geometria da sivrcis aRqma
am mimarTulebis ZiriTadi mizania geometriuli obieqtebisa da maTi Tvisebebis, gazomvebis, geometriuli gardaqmnebisa da geometriaSi algebruli meTodebis gamoyenebis Seswavla.
dawyebiTi skola. am safexurze mimarTulebis mizania geometriuli obieqtebis urTierTganlagebis aRwerisa da demonstrirebis, geometriul obieqtTa komponentebis amocnobisa da maTi urTierTmimarTebis aRweris, atributebis mixedviT figuraTa dajgufebis, sityvieri aRwerilobis mixedviT figuris amocnobisa da misi modelis Seqmnis unaris ganviTareba.
2��
maTem
atik
a
sabazo skola. am safexurze mimarTulebis mizania geometriul obieqtTa Seswavlisas, geometriul obieqtTa Soris mimarTebebis dadgenisas da geometriul obieqtTa klasifikaciisas, gazomvis, Sedarebisa da geometriuli gardaqmnebis gamoyenebis unaris ganviTareba. garemoSi orientirebisas koordinatebis gamoyenebis da arapirdapiri gziT obieqtTa zomebis dadgenis Seswavla; induqciuri/deduqciuri msjelobisa da varaudis gamoTqmaSemowmebis unaris ganviTareba.
saSualo skola. aRniSnul safexurze unda moxdes deduqciuri/induqciuri msjelobisa da geometriuli kvlevis Sedegebis ganzogadebis unaris ganmtkiceba. koordinatebis, trigonometriis da gardaqmnebis gamoyeneba praqtikuli geometriuli problemebis gadasaWrelad da am xerxebidan yvelaze efeqtianis SerCevis unaris ganviTareba.
monacemTa analizi, albaToba da statistika
zogadsaganmanaTleblo skolaSi statistikuri cnebebisa da aparatis Semotanis mizania moswavleTa intuiciuri warmodgenebis mowesrigeba, struqturebad Camoyalibeba da maTi albaTurstatistikuri intuiciisa da azrovnebis ganviTareba.
dawyebiTi skola. am safexurze mimarTulebis swavlebis mizania moswavleebi gaecnon aRweriTi statistikis elementebs – Tvisebriv da diskretul raodenobriv monacemTa Segrovebis, mowesrigebis, warmodgenisa da interpretaciis saSualebebs.
sabazo skola. am safexurze mimarTulebis swavlebis mizania moswavleebi daeuflon aRweriTi statistikis ZiriTad cnebebsa da meTodebs, raTa maTi saSualebiT gaerkvnen monacemTa TaviseburebebSi da SeZlon varaudis gamoTqma monacemebze dayrdnobiT. garda amisa, swavlebis mizania moswavleebi gaecnon albaTobis Teoriis sawyisebs da gaacnobieron gansxvaveba deterministul da SemTxveviTobis Semcvel viTarebebs Soris.
saSualo skola. am safexurze mimarTulebis swavlebis mizania moswavleebs SeeqmnaT sistematizebuli warmodgenebi albaTobis Teoriisa da statistikis Sesaxeb, raTa gaakeTon an/da Seafason daskvnebi gaurkvevlobis Semcvel viTarebaSi, amoicnon SemTxveviTobis roli ama Tu im wamowyebaSi da moaxdinon misi kvantifikacia gadawyvetilebis misaRebad.
maTematikis saskolo kursis organizacia
zogadsaganmanaTleblo skolaSi swavlis savaldebuli kursi moicavs pirvel cxra klass, xolo mecxre klasis Semdeg moswavleTa nawilma SeiZleba aRar gaagrZelos swavla zogadsaganmanaTleblo skolaSi. zogadsaganmanaTleblo skolis yovel safexurze maTematika Seiswavleba rogorc savaldebulo sagani. meaTe klasSi moswavleebi miiReben iseT ganaTlebas romelic maT xels Seuwyobs ukeT gaerkvnen TavianT midrekilebebsa da interesebSi.
2��
maTemat
ika
erovnuli saswavlo gegmis daniSnuleba da misi struqtura
erovnuli saswavlo gegmis daniSnulebaa daexmaros saskolo ganaTlebis procesis monawileebs (maswavlebelebs, moswavleTa mSoblebs, saxelmZRvaneloebis avtorebs da ganaTlebis procesis marTvis specialistebs), am procesis dagegmvasa da warmarTvaSi.
erovnul saswavlo gegmaSi aRwerilia is savaldebulo moTxovnebi, romelsac unda akmayofilebdes yoveli moswavle TiToeuli klasis dasrulebis Semdeg. es moTxovnebi, TiToeuli mimarTulebisaTvis, Camoyalibebulia Sedegebisa da maTi indikatorebis enaze.
Sedegi aris debuleba imis Sesaxeb Tu ra unda SeeZlos moswavles swavlis mocemuli safexuris dasrulebis Semdeg.
indikatori aris debuleba im codnisa da unarCvevebis demonstrirebis Sesaxeb, romelic Camoyalibebulia Sesabamis SedegSi. indikatoris ZiriTadi daniSnulebaa imis warmoCena, miRweulia Tu ara Sedegi. indikatori orientirebulia unarCvevebze da Camoyalibebulia aqtivobis enaze. SedegTan dakavSirebuli indikatorebis erToblioba faravs Sedegs da amave dros TiToeuli maTgani warmoaCens Sedegs romelime kuTxiT. Tu ramdenadaa esa Tu is Sedegi miRweuli, ganisazRvreba Sesabamisi indikatorebis im raodenobiT, romelsac moswavle akmayofilebs. Sedegi iTvleba miRweulad Tu moswavle akmayofilebs am Sedegis Sesabamisi indikatorebis umetesobas.
TiToeuli safexuris Sesabamisi Sedegebisa da maTi indikatorebis erTobliobas Tan erTvis Sinaarsi, romelic aris saswavlo masalis im sakiTxTa CamonaTvali romlis gamoyenebiTac SesaZlebelia Camoyalibebuli Sedegebis miRweva swavlebis mocemul safexurze. dokumentSi warmodgenili Sinaarsi mxolod sarekomendacio xasiaTisaa da aqedan gamomdinare igi ar ganixileba, rogorc am safexurisaTvis gankuTvnili savaldebulo saswavlo masala. igulisxmeba rom erTi da igive Sedegis miRweva (e.i. im unarebis ganviTareba, romlebis am SedegSia aRwerili) SesaZlebelia gansxvavebul saswavlo masalaze dayrdnobiTac.
2��
maTem
atik
a
I klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi:
maT. I mimarTuleba:
ricxvebi da moqmedebebikanonzomierebebi da
algebrageometria da sivrcis aRqma
1. erTmaneTs usabamebserTmaneTs usabamebs ricxvebs, ricxviT saxelebs da raodenobebs
2. iyenebs rigobriv ricxviTiyenebs rigobriv ricxviT saxelebs da ricxvebs rogorc Wdeebs (`iarliyi~)
3. akavSirebs Tvlas, ricxvebsakavSirebs Tvlas, ricxvebs Soris damokidebulebebs da Sekrebagamoklebis moqmedebebs erTmaneTTan
4. afasebs da adarebsafasebs da adarebs raodenobebs
5. ganavrcobs,ganavrcobs, warmoadgens da adarebs sagnebis periodul ganlagebebs (mimdevrobebs)
6. amoicnobs da aRwersamoicnobs da aRwers brtyel figuras
7. gamosaxavs brtyelgamosaxavs brtyel geometriul figurebs da amoicnobs obieqtTa urTierTmdebareobas
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: ricxvebi da moqmedebebi
maT. I.1. erTmaneTs usabamebs ricxvebs, ricxviT saxelebs da raodenobebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs da qmnis mocemuli ricxvis Sesabamisi raodenobis grovebs da piriqiT, ricxvs usabamebs Sesabamisi raodenobis grovebs.
•� qmnis toli raodenobis saganTa mowesrigebul erTobliobas maTi dawyvilebiT.
•� kiTxulobs da wers ricxvebs; gamosaxavs maT sxvadasxva modelis gamoyenebiT.•� gamoyofs miTiTebuli ricxvebis Sesabamisi raodenobis jgufebs grovaSi (mag.
gamoyofs aTeuls grovaSi).
maT. I.2. iyenebs rigobriv ricxviT saxelebs da ricxvebs rogorc Wdeebs (`iarliyi~)
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iTvlis win/ukan nebismieri ricxvidan, ganmartavs 11dan 20mde ricxvebis saxeldebas; asaxelebs mocemuli ricxvis wina da momdevno ricxvebs.
•� saganTa mowesrigebul erTobliobaSi asaxelebs miTiTebuli sagnis rigs; mocemuli TanmimdevrobiT an/da miTiTebul pozicebze ganaTavsebs sagnebs.
2��
maTemat
ika
•� iyenebs rigobriv ricxviT saxelebs movlenaTa an qmedebaTa Tanmimdevrobis aRwerisas.
•� iyenebs nuls da mis aRmniSvnel simbolos Sesabamis situaciebSi.•� ganasxvavebs da asaxelebs erovnuli fulis niSnebs (monetebs da banknotebs)
20is farglebSi.
maT. I.3. akavSirebs Tvlas, ricxvebs Soris damokidebulebebs da Sekreba-gamoklebis moqmedebebs erTmaneTTan
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sityvierad aRwers Sekrebis/gamoklebis/tolobis da Sedegis cnebebebs sxvadasxva konteqstSi (mag. `davumatoT~, `movakloT~, mimateba - gazrda; gamokleba – Semcireba, gacalkeveba, gansxvaveba).
•� axdens Sekrebagamoklebis TvalsaCinod demonstrirebas, gansazRvravs gansxvavebas (mag., `ramdeniT gaizarda/Semcirda?~) da aRwers ricxvebs Soris damokidebulebebs.
•� zepirad angariSisas iyenebs 1s toli bijiT Tvlas, an sxva xerxs da axdens Sekrebagamoklebis moqmedebaTa urTierTSebrunebulobas demonstrirebas modelis gamoyenebiT.
•� mocemuli grovisaTvis asaxelebs am grovis miTiTebul raodenobamde Sesavsebad saWiro, damatebiT raodenobas; zepirad asrulebs 10is gavliT Sekrebagamoklebas da axdens gamoyenebuli xerxis TvalsaCinod demonstrirebas.
maT. I.4. afasebs da adarebs raodenobebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� dauTvlelad asaxelebs zust raodenobas erTgvarovan, mcire zomis saganTa grovaSi (saganTa raodenoba ar aRemateba 5s) da amowmebs Tavis pasuxs.
•� akavSirebs ~iT~ metoba/naklebobas Sekreba/gamoklebis moqmedebebTan da axdens amis modelze demonstrirebas.
•� saganTa dawyvilebiT adarebs raodenobebs grovebSi, iyenebs Sesabamis terminebsa da aRniSvnebsa ( , ,> < = ) da gansazRvravs gansxvavebas (`ramdeniT meti/naklebi?~).
•� irCevs ori grovidan erTs, romelSic sagnebis raodenoba daaxloebiT mocemuli ricxvis tolia, amowmebs Tavis varauds.
Sinaarsi1. naturaluri ricxvebi 20is farglebSi da 02. ricxvis cnebis sxvadasxva aspeqti3. ricxvebis gamoyeneba
2��
maTem
atik
a
mimarTuleba: kanonzomierebebi da algebra
maT. I.5. ganavrcobs, warmoadgens da adarebs sagnebis periodul ganlagebebs (mimdevrobebs)
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mimdevrobis mocemuli fragmentis mixedviT avsebs am mimdevrobis ramdenime Tanmimdevrul Ria pozicias.
•� adarebs erTnairi sagnebiT warmodgenil or mocemul mimdevrobas (romlebSic saganTa raodenoba tolia) da Sesabamis SemTxvevaSi miuTiTebs im mimdevrobebs, romlebic ganlagebis erTsa da imave wess emorCileba.
•� sityvierad mocemuli wesis mixedviT, mimdevrobiT ganalagebs mxolod erTi atributiT gansxvavebul sagnebs (mag. erTi zomis burTebis aseT mimdevrobas: wiTeli burTi, lurji burTi, wiTeli burTi . . .)
Sinaarsi1. sagnebis saSualebiT warmodgenili perioduli mimdevrobebi.
mimarTuleba: geometria da sivrcis aRqma
maT. I.6. amoicnobs da aRwers brtyel figuras
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� yofiTi daniSnulebis sagnebSi an maT ilustraciebSi uTiTebs dasaxelebul brtyel figurebs.
•� SearCevs miTiTebuli figuris models Sereuli grovidan.•� aRwers miTiTebul geometriuli figuras (mag. asaxelebs mocemuli
mravalkuTxedis wveroebis raodenobas).
maT. I.7. gamosaxavs brtyel geometriul figurebs da amoicnobs obieqtTa urTierTmdebareobas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� romelime xerxiT (mag. aplikaciiT an naxatis saSualebiT) qmnis dasaxelebuli formis brtyeli figuris models an gamosaxulebas.
•� uTavsebs sxvadasxva brtyeli figurebis modelebs erTmaneTs nimuSze mocemuli gamosaxulebis (naxatis) misaRebad.
•� sworad pasuxobs kiTxvebze obieqtTa urTierTmdebareobis (marjvniv/marcxniv, zemoT/qvemoT, win/ukan) Sesaxeb.
•� miTiTebuli wesiT aerTebs ramodenime wertils sibrtyeze an/da moniSnavs gzas miTiTebul obieqtamde martiv sqemaze.
Sinaarsi1. brtyeli figurebi: samkuTxedi, oTxkuTxedi, xuTkuTxedi, eqvskuTxedi, wre.2. martivi sqemebi sibrtyeze (mag. wirebiT SeerTebuli wertilebi).
2��
maTemat
ika
II klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi:
maT. IImimarTuleba:
ricxvebi da moqmedebebikanonzomierebebi da
algebrageometria da sivrcis aRqma
monacemTa analizi, albaToba da statistika
1. erTmaneTs usabamebserTmaneTs usabamebs ricxvebs, ricxviT saxelebs, raodenobebs da rigs.
2. akavSirebs Tvlas,akavSirebs Tvlas, ricxvebs, ricxviT saxelebs Soris damokidebulebebs da Sekrebagamoklebis moqmedebebs erTmaneTTan.
3. asrulebs ganaxevrebaasrulebs ganaxevrebagaormagebis moqmedebebs da akavSirebs maT SekrebagamoklebasTan da erTmaneTTan.
4. afasebs da adarebsafasebs da adarebs raodenobebs 100is farglebSi.
5. iyenebs ricxvebs da maTzeiyenebs ricxvebs da maTze moqmedebebs gamoTvlebze amocanebis amoxsnisas
6. ganavrcobs,ganavrcobs, warmoadgens da adarebs sagnebis an naxatebis/figurebis periodul ganlagebebs (mimdevrobebs)
7. iyenebs Sekrebas daiyenebs Sekrebas da gamoklebas martivi maTematikuri amocanis amoxsnisas.
8. orientirebsorientirebs garemoSi da aRwers obieqtTa urTierTganlagebas
9. iyenebsiyenebs Tvisebriv da raodenobriv niSnebs figurebis aRsawerad
10. adarebsadarebs da adgens figuraTa zomebs
11. agrovebsagrovebs Tvisebriv monacemebs misi uSualo garemocvis Sesaxeb
12. awesrigebsawesrigebs Tvisebriv monacemebs
13. akeTebsakeTebs Tvisebriv monacemTa interpretacias
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: ricxvebi da moqmedebebi
maT. II.1. erTmaneTs usabamebs ricxvebs, ricxviT saxelebs, raodenobebs da rigs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� kiTxulobs `erTniSna~ da `orniSna~ ricxvebs, asaxelebs maT wina da momdevno ricxvebs; nebismieri ricxvidan iTvlis bijiT win/ukan da gamosaxavs ricxvebs sxvadasxva modelis gamoyenebiT. (mag. Cawers maT poziciuri sistemis gamoyenebiT an gamosaxavs ricxvs saganTa Sesabamisi raodenobis groviT).
•� sxvadasxva xerxiT iTvlis grovaSi saganTa raodenobas da adarebs miRebul Sedegebs erTmaneTs; axdens ricxvis aTobiTi poziciuri sistemiT Caweris demonstrirebas saganTa grovaSi aTeulebis jgufebis gamoyofiT.
2�0
maTem
atik
a
•� orniSna ricxvis CanawerSi uTiTebs aTeulisa da erTeulis Tanrigebs, asaxelebs am TanrigebSi mdgomi cifrebis mniSvnelobas da ganmartavs erTeulis TanrigSi 0is gamoyenebis azrs; iyenebs am codnas ricxvebis Sedarebisas.
•� asaxelebs miTiTebuli elementis nomers figurebis/naxatebis mowesrigebul erTobliobaSi; asaxelebs mis Semdgom an winmswreb wevrTa rigs.
maT. II.2. akavSirebs Tvlas, ricxvebs, ricxviT saxelebs Soris damokidebulebebs da Sekreba-gamoklebis moqmedebebs erTmaneTTan
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� axdens Sekrebagamoklebis moqmedebaTa demonstrirebas modelis gamoyenebiT, daadgens moqmedebis Sedegs (`ramdeniT gaizarda, Semcirda?~).
•� zepirad angariSisas iyenebs bijiT Tvlas, an sxva xerxs (mag. Tanrigebis dajgufeba, mTliani aTeuliT `gadaxtoma~); axdens moqmedebaTa urTierTSebrunebulobis demonstrirebas.
•� ganmartavs ricxvebis saxeldebas qarTul enaSi.•� zepirad asrulebs aTeulis gavliT Sekrebagamoklebas da axdens gamoyenebuli
xerxis demostrirebas (mag. ricxviT kibeze an saganTa grovaze).
maT. II.3. asrulebs ganaxevreba-gaormagebis moqmedebebs da akavSirebs maT Sekreba-gamoklebasTan da erTmaneTTan
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� axdens gaormagebis moqmedebis demonstrirebas saganTa mocemuli raodenobis jgufisTvis igive raodenobis jgufis damatebiT.
•� aormagebs ricxvebs 10is farglebSi, agreTve srul 10eulebsa da 20eulebs; akavSirebs am moqmedebas Sesabamisi bijiT TvlasTan (mag. ganmartavs sruli aTeulis Sesabamisi ricxvebis saxeldebas qarTul enaSi).
•� daadgens aris Tu ara miTiTebuli raodenoba sxva miTiTebuli raodenobis naxevari/ormagi konkretuli modelis SemTxvevaSi (mag. saganTa dawyvilebiT).
•� irCevs xerxs (mag. uku Tvla an gamokleba) da anaxevrebs luw ricxvebs; axdens gaormagebaganaxevrebis urTierTSebrunebulobis demonstrirebas.
maT. II.4. afasebs da adarebs raodenobebs 100-is farglebSi
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs xerxs (mag. elementTa urTierTcalsaxa Sesabamisoba _ dawyvileba), afasebs (`daaxlebiT tolia~, `daaxloebiT naxevaria/ormagia~) da adarebs raodenobebs or grovaSi; gansazRvravs maT Soris gansxvavebas (`ramdeniT meti/naklebi?~, `toli~, `orjer meti/naklebi~).
•� erTgvarovan saganTa ori/sami grovidan irCevs erTs, romlSic saganTa raodenoba daaxloebiT mocemuli ricxvis tolia da amowmebs Tavis varauds.
•� asaxelebs ricxvis uaxloes oceuls, aTeuls, an xuTeuls; ganmartavs pasuxs.
2�1
maTemat
ika
maT. II.5. iyenebs ricxvebs da maTze moqmedebebs gamoTvlebze amocanebis amoxsnisasSedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amocanis pirobis mixedviT gansazRvravs Tu ra aris mocemuli da ra aris saZebni.
•� irCevs Sesabamis moqmedebas, misi Sesrulebis xerxs an/da models martivi amocanis amosaxsnelad (mag. Sekreba, gamokleba, gaormageba, an ganaxevreba; erTeulis bijiT win an uku Tvla; saganTa grova an ricxviTi kibe).
•� iyenebs 1is toli bijiT Tvlas da poulobs meore Sesakrebs, Tu cnobilia pirveli Sesakrebi da jami; iyenebs erTeulis bijiT uku Tvlas ucnobi maklebis povnisTvis, mocemuli saklebiTa da sxvaobiT da axdens gamoyenebuli xerxis demonstrirebas (mag. 9 - ? = 6, ricxviT kibeze iTvlis 9-dan ukan 6-mde da axdens nabijebis raodenobis, rogorc maklebis interpretacias; axdens igive proceduris demonstrirebas ricxviT kibeze).
•� ganasxvavebs, asaxelebs da realur/gaTamaSebul viTarebSi iyenebs erovnuli fulis niSnebs (monetebi da banknotebi 100is farglebSi).
Sinaarsi1. 100ze naklebi naturaluri ricxvebi2. aTobiTi poziciuri sistema da misi demonstrireba3. ariTmetikuli moqmedebebi naturalur ricxvebze da maTi demonstrireba4. erovnuli fulis niSnebi
mimarTuleba: kanonzomierebebi da algebra
maT. II.6. ganavrcobs, warmoadgens da adarebs sagnebis an naxatebis/figurebis periodul ganlagebebs (mimdevrobebs)
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mocemul mimdevrobaSi avsebs ramodenime gamotovebul pozicias (mag.
♠ ♦ ♣ ♠ ♦ ♣ ♠ ♣
`ra figurebi iqneba gamotovebul poziciebze ? ~).•� erTmaneTs adarebs ramodenime (araumetes samisa) mimdevrobas da asaxelebs im
mimdevrobebs, romlebic ganlagebis erTsa da imave wess emorCilebian.•� mocemuli wesis mixedviT warmoadgens mimdevrobas mxolod erTi atributiT
gansxvavebuli sagnebis an naxatebis/figurebis saSualebiT.
maT. II.7. iyenebs Sekrebas da gamoklebas martivi maTematikuri amocanis amoxsnisas.Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amowmebs, aris Tu ara dasaxelebuli ricxvi mocemuli tolobis (mag. ♠ + 7 = 10 ) ucnobi komponentis mniSvneloba.
•� Seadgens realuri viTarebis amsaxvel, Sekrebis/gamoklebis erTi operaciis Semcvel, ekvivalentur mTelricxovan gamosaxulebebs. (mag. fuladi monetebis
2�2
maTem
atik
a
ori iseTi erTobliobisaTvis, romelic erTsa imave Tanxas Seadgens).•� iyenebs Sekrebis komutaciurobisa da asociaciurobis Tvisebebs ricxviTi
gamosaxulebis mniSvnelobis gamosaTvlelad.
Sinaarsi1. sagnebis, naxatebis an figurebis saSualebiT warmodegenili perioduli
mimdevrobebi.2. Sekrebis/gamoklebis (araumetes ori moqmedebis) Semcveli mTelricxovani
gamosaxulebebi da maTi ekvivalentoba.3. Sekrebis komutaciuroba da asociaciuroba (araformalurad da Sesabamisi
terminebis gareSe).4. erTi ucnobi komponentisa da Sekrebis/gamoklebis erTi moqmedebis Semcveli
mTelricxovani tolobebi.
mimarTuleba: geometria da sivrcis aRqma
maT. II.8. iyenebs Tvisebriv da raodenobriv niSnebs figurebis aRsawerad
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adarebs da ajgufebs brtyel figurebs geometriuli atributebis (mag. wveroebis/gverdebis raodenobis) mixedviT.
•� ganasxvavebs figuris Siga da gare areebs; uTiTebs figuris SigniT, gareT da sazRvarze mdebare wertilebs.
•� uTiTebs saerTo sazRvris mqone figurebis saerTo gverdebsa da wveroebs.
maT. II.9. orientirebs garemoSi da aRwers obieqtTa urTierTganlagebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ganalagebs obieqtebs miTiTebuli wesis mixedviT.•� aRwers obieqtis mdebareobas meore obieqtis mimarT Sesabamisi terminebis
gamoyenebiT (mag. marjvniv, marcxniv, zemoT, qvemoT).•� gascems da Tavadac asrulebs moZraobis orientaciis Semcvel miTiTebebs.
maT. II.10. adarebs da adgens figuraTa zomebsSedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� urTierTSeTavsebiT adarebs figuraTa wrfiv zomebs da gamoxatavs Sedarebis Sedegs Sesabamisi terminebiT (mag. grZeli, mokle, toli).
•� moiZiebs toli figurebis nimuSebs misTvis Cveul garemoSi; axdens figuraTa tolobis demonstrirebas maTi urTierTSeTavsebiT.
•� poulobs realuri obieqtis (mag. saklaso oTaxis, sportuli darbazis) wrfiv zomas arastandartul zomis erTeulis (mag. nabijis) gamoyenebiT.
Sinaarsi1. brtyeli figurebi: wertili, monakveTi, texili, mrudi wiri.2. figuris Siga da gare areebi, figuris sazRvari.3. saerTo sazRvris mqone figurebi, maTi saerTo gverdebi da wveroebi.4. toli figurebi.5. manZili: adiciuroba monakveTze, sigrZis sazomi arastandartuli erTeulebi.6. sibrtyeze orientacia da obieqtTa urTierTganlageba.
2��
maTemat
ika
mimarTuleba: monacemTa analizi, albaToba da statistika
maT. II.11. agrovebs Tvisebriv monacemebs misi uSualo garemocvis Sesaxeb
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� agrovebs monacemebs realur obieqtebze dakvirvebiT.•� amokrebs ramdenime monacems erTgvarovan monacemTa mokle siidan (araumetes
aTi monacemi).•� amokrebs saWiro monacemebs umartivesi (orsvetiani an orstriqoniani)
cxrilidan
maT. II.12. awesrigebs Tvisebriv monacemebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ganalagebs monacemebs mocemuli TanmimdevrobiT an mocemul poziciebze (mimdevrobiT gamoyofili poziciebis SemTxvevaSi).
•� monacemTa erTobliobis yovel monacems miuCens adgils romelime mocemul jgufSi (monacemTa raodenoba ar aRemateba aTs, xolo jgufebis raodenoba sams).
•� erTi klasis obieqtTa (mag. geometriuli figurebi) Sesaxeb monacemebs alagebs/ajgufebs raime wesiT; ganmartavs dalagebis/dajgufebis wess.
maT. II.13. akeTebs Tvisebriv monacemTa interpretacias
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� zepirsityvierad axasiaTebs monacemTa sias (romelSic gaerTianebulia araumetes 10 monacemisa) monacemTa saerTo raodenobis, ganmeorebis, poziciis, Tanmimdevrobis mixedviT.
•� zepirsityvierad aRwers/ganmartavs piqtogramas, romelSic erTi simbolo Seesabameba erT monacems an monacemTa wyvils.
•� zepirsityvierad aRwers/ganmartavs monacemTa umartives (orsvetian an orstriqonian) cxrils.
Sinaarsi1. Tvisebriv monacemTa Segrovebis saSualebani: dakvirveba, monacemTa amokreba
monacemTa monacemTa siidan an/da cxrilidan.2. Tvisebrivi monacemebis organizacia: monacemTa dajgufeba.3. monacemTa mowesrigebuli erTobliobebis raodenobrivi da Tvisebrivi
niSnebi: monacemTa saerTo raodenoba, ganmeoreba, pozicia da Tanmimdevroba erTobliobaSi.
4. monacemTa warmodgenis saSualebani Tvisebrivi monacemebisTvis: sia, cxrili, piqtograma (romelSic erTi simbolo Seesabameba erT monacems an monacemTa wyvils).
2��
maTem
atik
a
VII klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi:
maT. VIImimarTuleba:
ricxvebi da moqmedebebi
kanonzomierebebi da algebra
geometria da sivrcis aRqma
monacemTa analizi,
albaToba da statistika
1. kiTxulobs,kiTxulobs, gamosaxavs, adarebs da alagebs racionaluri ricxvebs poziciuri sistemis gamoyenebiT
2. sxvadasxvasxvadasxva xerxiT asrulebs moqmedebebs racionalur ricxvebze
3. afasebsafasebs racionalur ricxvebze moqmedebaTa Sedegs
4. erTmaneTTanerTmaneTTan akavSirebs zomis sxvadasxva erTeulebs da iyenebs maT amocanebis amoxsnisas
5. amoicnobsamoicnobs da gamosaxavs sidideebs Soris pirdapirproporciul damokidebulebas
6. amocanis amoxsnisasamocanis amoxsnisas iyenebs simravlur cnebebsa da operaciebs
7. amartivebsamartivebs algebrul gamosaxulebas da xsnis wrfiv gantolebas
8. ganavrcobsganavrcobs da aanalizebs obieqtebis periodul mimdevrobas an/da mudmivi nazrdis mqone ricxviT mimdevrobas
9. amoicnobsamoicnobs geometriul figurebs, adarebs maT saxeobebs da axdens klasificirebas
10. warmoadgenswarmoadgens geometriul obieqtebs amocanis konteqstis Sesabamisad
11. axdens geometriulaxdens geometriul gardaqmnebs da iyenebs maT figuraTa Tvisebebis dasadgenad
12. iyenebsiyenebs koordinatebis meTods orientaciisaTvis
13. xsnis geometriulxsnis geometriul amocanebs samkuTxedebTan dakavSirebuli cnebebisa da faqtebis gamoyenebiT
14. moipovebsmoipovebs dasmuli amocanis amosaxsnelad saWiro Tvisebriv da raodenobriv monacemebs
15. awesrigebsawesrigebs da warmoadgens Tvisebriv da raodenobriv monacemebs dasmuli amocanis amosaxsnelad xelsayreli formiT
16. akeTebsakeTebs Tvisebriv da raodenobriv monacemTa interpretacias da analizs amocanis konteqstis gaTvaliswinebiT
2��
maTemat
ika
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: ricxvebi da moqmedebebi
maT. VII.1. kiTxulobs, gamosaxavs, adarebs da alagebs racionaluri ricxvebs poziciuri sistemis gamoyenebiT
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle: •� aTwiladis CanawerSi uTiTebs Tanrigebs da asaxelebs TanrigebSi mdgom cifrTa
mniSvnelobebs; iyenebs am codnas aTwiladebis Sedarebis an (zrdadobiT/klebadobiT) dalagebisas. (mag. gaSlis sasrul aTwilads saTanrigo Sesakrebebis jamis saxiT, «daalage klebiT 2.9259, 3.1, 2.93, da 2.899»).
•� gamosaxavs da adarebs uaryofiT ricxvebs poziciuri sistemis gamoyenebiT; axdens mopirdapire ricxvis da ricxvis absoluturi mniSvnelobis cnebebis modelze demonstrirebas (maT Soris ricxviT RerZze).
•� ekvivalenturi formiT wers Sereul ricxvebs, aTwiladebsa da wiladebs; adarebs da alagebs sxvadasxva saxiT mocemul ricxvebs (aTwiladi ↔wiladi).
•� poziciuri sistemis gamoyenebiT, konkretul magaliTebze asabuTebs gayofadobis niSnebidan zogierTs (mag. 3-ze da 9-ze gayofadobis niSnebs); poulobs mocemuli ricxvebis umciresi saerTo jeradsa da udides saerTo gamyofs.
maT. VII.2. sxvadasxva xerxiT asrulebs moqmedebebs racionalur ricxvebze
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� axdens mTel ricxvebze ariTmetikuli moqmedebebis modelze demonstrirebas (mag. `dadebiTi~ da `uaryofiTi~ erTeulovani `muxtebiT~, e.i. ori gansxvavebuli feris `nulovani wyvilebiT~).
•� iyenebs ricxvis Caweris ekvivalentur formebs, moqmedebaTa Sesrulebis Tanmimdevrobas, maT Tvisebebsa da dajgufebas gamoTvlebis gasamartiveblad.
•� yofs ricxvs proporciul nawilebad da poulobs ricxvs misi mocemuli nawilis mixedviT.
•� axdens naturalurmaCvenebliani xarisxis Tvisebebis demonstrirebas.•� zepiri angariSisas iyenebs procentis kavSirs ricxvis nawilebTan; poulobs
mocemuli ricxvis procents da xsnis Sebrunebul amocanebs.•� irCevs da iyenebs racionalur ricxvebze ariTmetikuli moqmedebebis Sesrulebis
xerxs; (es xerxebia(es xerxebia: zepiri, teqnologiebis gamoyenebiT, weriTi algoriTmiebi).
maT. VII.3. afasebs racionalur ricxvebze moqmedebaTa Sedegs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gamoTvlebze sayofacxovrebo amocanis amoxsnisas iyenebs zepiri angariSis xerxebs an Sesabamis SemTxvevaSi, moqmedebaTa Sedegis Sefasebas.
•� afasebs racionalur ricxvebze ariTmetikul moqmedebaTa Sedegis mniSvnelobas, asrulebs moqmedebebs da amowmebs Tavis varauds.
•� amrgvalebs racionlur ricxvebs miTiTebuli sizustiT; miaxloebiT poulobs (sizustis miTiTebis gareSe) ariTmetikuli gamosaxulebis mniSvnelobas.
•� iyenebs Sefasebas aTwiladebze (weriTi algoriTmis an kalkulatoris gamoyenebiT) Catarebuli gamoTvlebis Sedegis adekvaturobis Sesamowmeblad.
2��
maTem
atik
a
maT. VII.4. erTmaneTTan akavSirebs zomis sxvadasxva erTeulebs da iyenebs maT amocanebis amoxsnisas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle: •� irCevs da iyenebs Sesaferis erTeulebs sididis cvlilebis, moZraobis siCqaris,
masStabisa da ruqaze manZilis povnasTan dakavSirebul amocanebis amoxsnisas.•� xsnis praqtikul saqmianobasTan dakavSirebul da/an sxva saswavlo
disciplinebidan momdinare amocanebs gamoTvlebze (mag. umartivesi xarjTaRricxva; istoriuli epoqis xangrZlivobis gansazRvra; amocanebi procentebze da proporciaze: xsnarebi, Senadnobebi da sxva).
•� mocemuli wrfivi damokidebulebis gamoyenebiT gamosaxavs erT sistemaSi mocemul erTeuls sxva sistemis erTeuliT.
•� gamosaxavs mocemul erTeuls igive sistemis sxva erTeulis saSualebiT. (mag. km/sT -ebSi mocemul siCqares gamosaxavs m/wm -iT).
Sinaarsi1. mTeli ricxvebi da ariTmetikuli moqmedebebi mTel ricxvebze.2. wiladebi, aTwiladebi da zogierTi kavSiri maT Soris.3. procenti (100ze naklebi an toli da 1ze meti an toli procenti); kavSirebi:
erTidaigive mTelis procenti da nawili.4. ricxvebis Sedareba da ariTmetikuli moqmedebebis Sedegis Sefaseba. 5. ricxvis proporciul nawilebad dayofa (mag. 2 : 3 : 5).6. ricxvebis umciresi saerTo jeradi da udidesi saerTo gamyofi; ricxvis
martiv mamravlebad daSla.7. ricxvis naturalurmaCvenebliani xarisxi8. naSTiT gayofa, naSTi da gayofadobis niSnebidan zogierTi.9. zomis erTeulebi, zomis erTeulebs Soris kavSirebi da zomis erTeulebis
gamoyeneba: masStabi; erTi sistemis erTeulis sxva sistemis Sesabamisi erTeuliT gamosaxva.
10. fasdakleba/fasis gazrda (TanmimdevrobiTi da erTjeradi fasdaklebebis/fasebis zrdis erTmaneTTan Sedareba) da martivi xarjTaRricxva.
mimarTuleba: kanonzomierebebi da algebra
maT. VII.5. amoicnobs da gamosaxavs sidideebs Soris pirdapirproporciul damokidebulebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mocemuli damokidebulebisaTvis Tvisebrivad da raodenobrivad aRwers Tu ra gavlenas axdens erTi sididis cvlileba meoris mniSvnelobaze; moyavs mudmivi da aramudmivi raodenobrivi cvlilebis magaliTebi yoveldRiuri cxovrebidan.
•� sityvierad Camoyalibebul debulebas sidideebs Soris damokidebulebisa da mimarTebis Sesaxeb gamosaxavs grafikulad an/da cxriliT da piriqiT – grafikulad an/da cxriliT gamosaxul damokidebulebas aRwers sityvierad.
•� sxvadasxva xerxiT (grafikulad, cxrilis saxiT, sityvierad, algebrulad) gamosaxul damokidebulebebs Soris miuTiTebs erTsa da imave damokidebulebebs.
2��
maTemat
ika
maT. VII.6. amocanis amoxsnisas iyenebs simravlur cnebebsa da operaciebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� sxvadasxva xerxiT mocemuli simravlisaTvis gansazRvravs mocemuli elementis kuTvnilebas mocemuli simravlisadmi.
•� problemis gadaWrisas, iyenebs zogierT damxmare xerxs simravleTa Soris mimarTebebis dasadgenad da simravluri operaciebis Sesasruleblad.
•� sworad iyenebs simravleTa Teoriis cnebebs da Sesabamis aRniSvnebs sasrul simravleebze operaciebis (ori simravlis TanakveTa da gaerTianeba), sasrul simravleTa Soris mimarTebis, elementsa da simravles Soris mimarTebis gamosaxvisas.
maT. VII.7. amartivebs algebrul gamosaxulebas da xsnis wrfiv gantolebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� teqsturi amocanis amosaxsnelad adgens da xsnis erTucnobian wrfiv gantolebas.
•� iyenebs moqmedebaTa Tvisebebs, maTi Tanmimdevrobas da dajgufebas algebruli (araumetes ori cvladis Semcveli wrfivi an meore xarisxis) gamosaxulebis gasamartiveblad da misi mniSvnelobis gamosaTvlelad cvladebis mocemuli mniSvnelobebisaTvis.
•� algebruli gardaqmnebisa an/da logikuri msjelobis gamoyenebiT asabuTebs an uaryofs ori algebruli (araumetes ori cvladis Semcveli wrfivi an meore xarisxis) gamosaxulebis igivur tolobas.
maT. VII.8. ganavrcobs da aanalizebs obieqtebis periodul mimdevrobas an/da mudmivi nazrdis mqone ricxviT mimdevrobas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� periodul mimdevrobaSi gamoyofs mimdevrobis periods.•� warmoadgens mimdevrobis mocemuli fragmentis gavrcobis or an met variants,
ganmartavs gavrcobis variantebs da adarebs maT.•� dasmuli amocanis konteqstidan gamomdinare irCevs mimdevrobis gavrcobis
variants da asabuTebs Tavis arCevans.•� ganavrcobs mudmivi nazrdis mqone ricxviT mimdevrobas; asaxelebs realur
viTarebaSi iseTi procesis magaliTebs, romlebic aseTi mimdevrobiT aRiwereba.
Sinaarsi1. pirdapirproporciuli damokidebuleba da misi gamosaxva grafikis da cxrilis
saSualebiT.2. simravleTa Teoriis cnebebi, operaciebi da Sesabamisi aRniSvnebi sasruli
simravleebis SemTxvevaSi.3. teqsturi amocanebis amoxsna wrfivi gantolebebis gamoyenebiT.4. araumetes ori cvladis Semcveli wrfivi an meore xarisxis gamosaxulebebis
gamartiveba da mniSvnelobis gamoTvla.5. perioduli mimdevrobebi da mudmivi nazrdis mqone ricxviTi mimdevrobebi.
2��
maTem
atik
a
mimarTuleba: geometria da sivrcis aRqma
maT. VII.9. amoicnobs geometriul figurebs, adarebs maT saxeobebs da axdens klasificirebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� arqiteqturisa da xelovnebis nimuSebSi an maT ilustraciebSi, yofiTi daniSnulebis sagnebSi asaxelebs misTvis nacnob geometriul figurebs an maT nawilebs.
•� ayalibebs mimarTebebs (mag. zogadoba-kerZooba) figuraTa saxeobebs Soris.•� asaxelebs figuras misi niSanTvisebebis mixedviT, msjelobs figuris
amosacnobad maTi sakmarisobis/arasakmarisobis Sesaxeb.
maT. VII.10. warmoadgens geometriul obieqtebs amocanis konteqstis Sesabamisad
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� agebs dasmuli amocanis Sesabamis naxazs da adekvaturad iyenebs asoiT aRniSvnebs.
•� aRwers geometriul obieqtTa mocemul grafikul gamosaxulebebs an obieqtTa urTierTmdebareobas Sesabamisi terminologiis gamoyenebiT. (mag. marTkuTxa paralelepipedis romel waxnagebs ekuTvnis miTiTebuli wvero).
•� gamosaxavs brtyel figurebs ise, rom maTi TanakveTa/gaerTianeba iyos miTiTebuli formis an Tvisebebis mqone figura.
maT. VII.11. axdens geometriul gardaqmnebs da iyenebs maT figuraTa Tvisebebis dasadgenad
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� garemomcvel obieqtebs Soris moiZiebs simetriul obieqtebs.•� xazavs brtyeli figuris (texili, mravalkuTxedi) simetriul figuras
miTiTebuli simetriis RerZis mimarT; axdens brtyeli figuris (texili, mravalkuTxedi) paralelur gadatanas.
•� uTiTebs brtyeli figuris simetriis RerZs/RerZebs; axdens simetriulobis demonstrirebas; iyenebs figuris simetriulobas figuris Tvisebis dasadgenad.
maT. VII.12. iyenebs koordinatebis meTods orientaciisaTvis
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� orientirebs ruqaze an sakoordinato sibrtyeze koordinatebis gamoyenebiT (mag. asaxelebs mocemuli wertilis koordinatebis miaxloebiT an zust mniSvnelobas; poulobs wertils mocemuli mTelricxovani koordinatebis mixedviT).
•� asaxelebs sakoordinato RerZebis mimarT mocemuli wertilis RerZulad simetriuli wertilis koordinatebs.
•� poulobs paraleluri gadataniT miRebuli figuris nebismieri wertilis koordinatebs misi winasaxis koordinatebisa da miTiTebuli paraleluri gadatanis meSveobiT.
2��
maTemat
ika
maT. VII.13. xsnis geometriul amocanebs samkuTxedebTan dakavSirebuli cnebebisa da faqtebis gamoyenebiT
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs samkuTxedebis tolobis niSnebs figuraTa Tvisebebis dasadgenad, figuraTa ucnobi elementebis mosaZebnad an realur viTarebaSi manZilis arapirdapiri gziT dasadgenad.
•� xsnis agebis martiv amocanebs.
•� poulobs mizezSedegobriv kavSirebs samkuTxedTan da mis elementebTan dakavSirebul debulebebs Soris.
Sinaarsi1. wertilebi, wrfeebi da sibrtyeebi: mimarTebebi maT Soris.2. geometriuli figurebi: klasifikacia sxvadasxva niSniT (mag. amozneqili da
araamozneqili, brtyeli da sivrculi).3. kuTxeebi: elementebi, zoma, klasifikacia, Tvisebebi.4. samkuTxedebi: elementebi, klasifikacia, Tvisebebi, tolobis niSnebi.5. geometriuli gardaqmnebi sibrtyeze: paraleluri gadatana, RerZuli simetria,
samkuTxedebi (elementebi, klasifikacia, Tvisebebi, tolobis niSnebi).6. koordinatTa sistema; orientireba sibrtyeze, gardaqmnebis gamosaxva.7. agebis umartivesi amocanebi: mocemuli samkuTxedis toli samkuTxedis, kuTxis
biseqtrisi, monakveTis SuamarTobis ageba.
mimarTuleba: monacemTa analizi, albaToba da statistika
maT. VII.14. moipovebs dasmuli amocanis amosaxsnelad saWiro Tvisebriv da raodenobriv monacemebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ganasxvavebs Tvisebriv da raodenobriv monacemebs, iyenebs monacemTa Segrovebis Sesaferis saSualebas (gazomva, dakvirveba).
•� mocemul TemasTan dakavSirebiT svams kiTxvebs, gansazRvravs respondentebs da moipovebs saWiro monacemebs.
•� mocemuli amocanisTvis damoukideblad gegmavs da atarebs statistikur eqsperiments da agrovebs monacemebs.
maT. VII.15. awesrigebs da warmoadgens Tvisebriv da raodenobriv monacemebs dasmuli amocanis amosaxsnelad xelsayreli formiT
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� axdens Tvisebriv da raodenobriv monacemTa dalagebas/klasifikacias, warmoadgens monacemebs siis/piqtogramis saxiT, msjelobs dalagebis/klasifikaciis principze.
•� qmnis mowesrigebul monacemTa cxrilebs da asabuTebs SerCeuli dizainis mizanSewonilobas.
•� agebs sxvadasxva diagramebs erTi da igive Tvisebrivi an raodenobrivi monacemebisTvis da msjelobs, Tu monacemTa ramdenad mniSvnelovan aspeqtebs warmoaCens TiToeuli da ra upiratesoba gaaCnia TiToeuls.
2�0
maTem
atik
a
maT. VII.16. akeTebs Tvisebriv da raodenobriv monacemTa interpretacias da analizs amocanis konteqstis gaTvaliswinebiT
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� svams kiTxvebs monacemebis Sesaxeb an/da axasiaTebs monacemebs, romlebic warmodgenilia siis, cxrilis, piqtogramis an diagramis saxiT, msjelobs arsebul kanonzomierebebsa da gamorCeul monacemebze.
•� irCevs Sesaferis Semajamebel ricxviT maxasiaTeblebs, asabuTebs Tavis arCevans, iTvlis da iyenebs maT monacemTa jgufis dasaxasiaTeblad.
•� adarebs monacemTa ramdenime jgufs da warmoaCens Tvisebriv da raodenobriv msgavsebasa da gansxvavebas maT Soris (Semajamebeli ricxviTi maxasiaTeblebis gareSe).
Sinaarsi1. monacemTa Segrovebis saSualebani: gazomva da dakvirveba; gamokiTxva;
statistikuri eqsperimenti.2. Tvisebrivi da raodenobrivi monacemebis organizacia: monacemebis klasifikacia
(garda intervalebad dajgufebisa); monacemTa dalageba zrdadobaklebadobiT an leqsikografiuli meTodiT.
3. monacemTa mowesrigebuli erTobliobebis raodenobrivi da Tvisebrivi niSnebi: monacemTa raodenoba, pozicia da Tanmimdevroba erTobliobaSi, monacemTa sixSire; ganmeorebis tipis kanonzomierebani; gamorCeuli (mag., eqstremaluri, iSviaTi) monacemebi.
4. monacemTa warmodgenis saSualebani raodenobrivi da Tvisebrivi monacemebisTvis: sia, cxrili, piqtograma, wertilovani, meseruli, xazovani, svetovani diagramebi.
5. monacemTa Semajamebeli ricxviTi maxasiaTeblebi Tvisebrivi da raodenobrivi monacemebisTvis: centraluri tendenciis sazomebi saSualo, moda; monacemTa gafantulobis sazomi gabnevis diapazoni.
2�1
maTemat
ika
VIII klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi:
maT. VIIImimarTuleba:
ricxvebi da moqmedebebi
kanonzomierebebi da algebra
geometria da sivrcis aRqma
monacemTa analizi, albaToba da statistika
1. iyenebs poziciuriyenebs poziciur sistemas da ricxvis Caweris standartul formas
2. asrulebsasrulebs moqmedebebs racionalur ricxvebze da afasebs moqmedebaTa Sedegs
3. iyenebs msjelobaiyenebs msjelobadasabuTebis zogierT xerxs
4. xsnisxsnis gamoTvlebTan dakavSirebul amocanebs
5. amoicnobs,amoicnobs, aanalizebs da gamosaxavs sidideebs Soris wrfiv damokidebulebas
6. agebs, gamosaxavsagebs, gamosaxavs da ikvlevs Sesabamisobas or simravles Soris
7. iyenebsiyenebs gantolebaTa sistemebs da utolobebs problemis gadaWrisas
8. iyenebs figuraTaiyenebs figuraTa Tvisebebs figuraTa saxeobebis Sedarebisa da klasificirebisTvis
9. poulobs figurispoulobs figuris an/da misi elementebis zomebs
10. asabuTebsasabuTebs geometriuli debulebebis marTebulobas
11. moipovebsmoipovebs monacemebs da warmoadgens maT dasmuli amocanis amosaxsnelad xelsayreli formiT
12. amoicnobsamoicnobs SemTxveviT movlenebs da iTvlis xdomilobaTa albaTobebs
13. fardobiTfardobiT sixSiresa da albaTobas Soris kavSiris gamoyenebiT afasebs xdomilobaTa albaTobebs da msjelobs xdomilobaTa mosalodnelobis Sesaxeb
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: ricxvebi da moqmedebebi
maT. VIII.1. iyenebs poziciur sistemas da ricxvis Caweris standartul formas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mocemuli sizustiT amrgvalebs mTel ricxvebsa da aTwiladebs, ganasxvavebs perioduli aTwiladis SemoklebiT Caweras damrgvalebisgan. (mag. `daamrgvale measedis sizustiT da Seadare 0.7(6) da 0.767~).
•� ganmartavs mTelmaCveneblian xarisxs da axdens misi Tvisebebis demonstrirebas.
2�2
maTem
atik
a
•� poziciuri sistemis gamoyenebiT asabuTebs gayofadobis niSnebs; (erTniSna) ricxvis Tanmimdevruli xarisxebis ganxilvisas msjelobs erTeulebis TanrigebSi mdgom cifrTa perioduli ganmeorebis Sesaxeb (mag. “romeli cifri iqneba erTeulebis TanrigSi, Tu poziciuri sistemiT CavwerT 2 xarisxad 11-s?”).
•� wers ricxvebs standartuli formiT da piriqiT, standartuli formiT mocemul ricxvs wers poziciuri sistemis gamoyenebiT; adarebs ricxvis Caweris sxvadasxva formebs (mag. ra upiratesoba aqvs standartul formas ricxvebze moqmedebebis Sesrulebisas).
maT. VIII.2. asrulebs moqmedebebs racionalur ricxvebze da afasebs moqmedebaTa Sedegs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs Sefasebas racionalur ricxvebze Sesrulebuli gamoTvlebis (maT Soris xarisxi da fesvi) Sedegis adekvaturobis Sesamowmeblad.
•� iyenebs ricxvis Caweris ekvivalentur formebs (mag. standartuli forma) gamoTvlebis Sesrulebis da/an gamoTvlebis Sedegis Sefasebisas.
•� amocanis konteqstis gaTvaliswinebiT irCevs ra ufro mizanSewonilia moqmedebaTa Sedegis Sefaseba Tu misi zusti mniSvnelobis povna.
•� axdens ricxvidan kvadratuli/kuburi fesvis amoRebisa da ricxvis kvadratSi/kubSi ayvanis operaciebis Tvisebebis (maT Soris, am operaciebis urTierTSebrunebulobis) demonstrirebas.
maT. VIII.3. iyenebs msjeloba-dasabuTebis zogierT xerxs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ganasxvavebs debulebis wanamZRvars/wanamZRvrebs da daskvnas; cvlis debulebis wanamZRvars da msjelobs daskvnis marTebulobis Sesaxeb.
•� ayalibebs da asabuTebs martiv debulebas mTeli ricxvebis Tvisebebis an maTze moqmedebebis Sedegis Sesaxeb. (mag. ~Tu kent ricxvs davumatbT kent ricxvs SedegSi miviRebT...~).
•� Sesabamis SemTxvevaSi axdens ricxvebis Tvisebebis Sesaxeb gamonaTqvamis aramarTebulobis dasabuTebas (mag. kontrmagaliTis gamoyenebiT); ayalibebs mocemuli debulebis sawinaaRmdego debulebas.
•� asabuTebs an xsnis amocanis amoxsnisas gamoyenebul xerxs.
maT. VIII.4. xsnis gamoTvlebTan dakavSirebul amocanebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle: •� ori (wrfivi modeliT mocemuli) samomaxmareblo kontraqtidan an momsaxurebis
gegmidan ukeTesis SesarCevad asrulebs gamoTvlebs da iRebs gadawyvetilebas.•� xsnis bunebismetyvelebis dargebidan momdinare amocanebs gamoTvlebze.•� iyenebs gamoricxvis an amowurvis meTods ricxvebze amocanebis amoxnisas da
ganmartavs gamoyenebul xerxs (mag. avsebs ariTmetikuli moqmedebis weriTi algoriTmis nimuSs, sadac zogierTi ricxvi simboloebiT aris Secvlili).
•� irCevs da iyenebs sididis cvlilebis Sesaferis erTeulebs; gamosaxavs mcire erTeuls didi erTeulis gamoyenebiT.
2��
maTemat
ika
Sinaarsi1. racionaluri ricxvebi da maTi ekvivalenturi formebiT Cawera.2. 1ze naklebi / 100ze meti procenti.3. ricxvis Caweris standartuli forma da misi kavSiri poziciur sistemasTan.4. mTelmaCvenebliani xarisxi5. ariTmetikuli fesvi ricxvidan; kuburi fesvi ricxvidan.6. ricxvebisa da ricxviTi gamosaxulebebis (maT Soris xarisxebis an ariTmetikuli
fesvebis Semcveli gamosaxulebebis) Sedareba.7. ariTmetikuli moqmedebebi ricxvebze; moqmedebebis Sedegis Sefaseba.8. naSTiT gayofa; naSTi da gayofadobis niSnebi.9. zomis erTeulebi, maT Soris kavSirebi da gamoyeneba: mimarTeba sigrZisa da
farTobis erTeulebs Soris; erTi sistemis erTeulis sxva sistemis Sesabamisi erTeuliT gamosaxva
10. ~samomxmareblo ariTmetika~: martivad daricxuli saprocento ganakveTi; sxvadasxvagvari fasdakleba; martivi xarjTaRricxva
mimarTuleba: kanonzomierebebi da algebra
maT. VIII.5. amoicnobs, aanalizebs da gamosaxavs sidideebs Soris wrfiv damokidebulebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� misTvis nacnobi sidideebisaTvis asaxelebs sidideebs Soris wrfiv damokidebulebebs (mag. Tanabari moZraobisas ganvlili manZilis damokidebuleba droze).
•� ganasxvavebs wrfiv da arawrfiv damokidebulebebs miuxedavad damokidebulebis gamosaxvis xerxisa; msjelobs wrfiv da arawrfiv damokidebulebebs Soris gansxvavebaze.
•� sityvierad Camoyalibebul debulebas sidideebs Soris damokidebulebisa da mimarTebis Sesaxeb gamosaxavs algebrulad; algebrulad mocemul damokidebulebas gamosaxavs grafikulad, cxriliT an ayalibebs sityvierad.
maT. VIII.6. agebs, gamosaxavs da ikvlevs Sesabamisobas or simravles Soris
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� agebs realuri viTarebis adekvatur Sesabamisobas or mocemul simravles Soris (mag. moswavleebi da merxebi saklaso oTaxSi) da cxrilis an sqemis saSualebiT gamosaxavs mas.
•� asaxelebs erTsa da imave Sesabamisobas Sesabamisobis gamosaxvis xerxisagan damoukideblad.
•� raime xerxiT (sityvierad, cxrilis an sqemis saSualebiT) mocemuli SesabamisobisaTvis poulobs miTiTebuli simravlis anasaxs/winasaxes.
2��
maTem
atik
a
maT. VIII.7. iyenebs gantolebaTa sistemebs da utolobebs problemis gadaWrisas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� teqsturi amocanis amosaxsnelad adgens da xsnis orucnobian wrfiv gantolebaTa sistemas; axdens amonaxsnis interpretacias amocanis konteqstis gaTvaliswinebiT.
•� irCevs xerxs da xsnis orucnobian wrfiv gantolebaTa sistemas; axdens amonaxsnis simravlur da geometriul interpretacias.
•� teqsturi amocanebis amoxsnisas an/da realuri viTarebis modelirebisas adgens da xsnis erTucnobian wrfiv utolobebs; axdens amonaxsnis simravlur interpretacias.
Sinaarsi1. wrfivi damokidebuleba da misi gamosaxva grafikis, cxrilis da gantolebis
saSualebiT.2. Sesabamisobebi sasrul simravleebs Soris da maTi gamosaxvis xerxebi; simravlis
anasaxi da winasaxe.3. orucnobian wrfiv gantolebaTa sistemebi da maTi gamoyeneba teqsturi
amocanebis amoxsnisas.4. erTucnobiani wrfivi utolobebi.
mimarTuleba: geometria da sivrcis aRqma
maT. VIII.8. iyenebs figuraTa Tvisebebs figuraTa saxeobebis Sedarebisa da klasificirebisTvis
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ayalibebs mimarTebebs (mag. zogadoba-kerZooba) figuraTa saxeobebs an Tvisebebs Soris, sqematurad gamosaxavs am mimarTebebs (mag. cxrilis an diagramis saSualebiT).
•� figuris mocemul Tvisebebs (maT Soris simetriuloba) Soris irCevs TvisebaTa im minimalur erTobliobas, romelic calsaxad gansazRvravs am figuras.
•� mocemuli xedebis mixedviT asaxelebs sivrculi figuris SesaZlo saxeobas.
maT. VIII.9. poulobs figuris an/da misi elementebis zomebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs figuraTa Tvisebebs da toli figurebis Sesabamisi elementebis Sedarebis meTods figuris elementis ucnobi zomis mosaZebnad.
•� iyenebs dekartes koordinatebs figuris an misi elementis ucnobi zomis mosaZebnad.
•� poulobs figuris farTobs martiv figurebad dayofis an/da martiv figuramde Sevsebis xerxiT.
2��
maTemat
ika
maT. VIII.10. asabuTebs geometriuli debulebebis marTebulobas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� deduqciuri da induqciuri msjelobis nimuSSi aRadgens gamotovebul safexurs/safexurebs.
•� iyenebs algebrul gardaqmnebs, tolobisa da utolobebis Tvisebebs geometriul debulebaTa dasabuTebisas.
•� iyenebs dekartes koordinatebs geometriuli obieqtis Tvisebebis dasadgenad da dasabuTebisTvis (mag. marTkuTxedis diagonalebis tolobis saCveneblad).
•� iyenebs geometriul gardaqmnebs da maT kompoziciebs sibrtyeze figuraTa Soris mimarTebis (mag. tolobis) dasabuTebisTvis.
Sinaarsi1. oTxkuTxedebi: elementebi, klasifikacia, Tvisebebi.2. marTkuTxedis, paralelogramis, trapeciis, wesieri mravalkuTxedis farTobi,
marTi prizmisa da wesieri piramidis zedapiris farTobi.3. piTagoras Teorema.4. koordinatTa sistema: or wertils Soris manZili sibrtyeze, gamoyeneba
figuraTa Tvisebebis kvlevaSi.5. geometriuli gardaqmnebi sibrtyeze: mobruneba, gardaqmnaTa kompoziciebi, maTi
gamoyeneba figuraTa tolobis dasadgenad.
mimarTuleba: monacemTa analizi, albaToba da statistika
maT. VIII.11. moipovebs monacemebs da warmoadgens maT dasmuli amocanis amosaxsnelad xelsayreli formiT
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� atarebs SemTxveviT eqsperiments SemTxveviTobis warmomqmneli romelime mowyobilobiT, agrovebs monacemebs da wamoadgens maT sixSiruli cxrilis saxiT.
•� qmnis martiv kiTxvars, gansazRvravs respondentebs, agrovebs monacemebs da warmoadgens maT grafikuli formiT.
•� erTi grafikuli formiT warmodgenil monacemebs warmoadgens gansxvavebuli grafikuli formiT da warmoaCens TiToeuli formis xelsayrel da araxelsayrel mxareebs
maT. VIII.12. amoicnobs SemTxveviT movlenebs da iTvlis xdomilobaTa albaTobebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asaxelebs aucilebel da SeuZlebel xdomilobebs, mocemuli xdomilobis sawinaaRmdego xdomilobas, Tanabrad mosalodnel xdomilobebs, mocemul xdomilobaze metad/naklebad mosalodnel xdomilobebs.
•� aRwers SemTxveviTi eqsperimentis xdomilobebis erTobliobas, iyenebs variantebis daTvlis xerxebs xdomilobaTa albaTobebis gamosaTvlelad.
•� iyenebs albaTobis Tvisebebs xdomilobaTa albaTobebis gamosaTvlelad, gamosaxavs xdomilobaTa albaTobebs wiladebis, aTwiladebis da procentebis saSualebiT
2��
maTem
atik
a
maT. VIII.13. fardobiT sixSiresa da albaTobas Soris kavSiris gamoyenebiT afasebs xdomilobaTa albaTobebs da msjelobs xdomilobaTa
mosalodnelobis Sesaxeb
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� akeTebs monacemTa pirvelad damuSavebas da mis safuZvelze gamoTqvams varauds xdomilobis Sesaxeb – aris Tu ara ori an ramdenime xdomiloba Tanabrad mosalodneli, erTi romelime xdomiloba ufro mosalodneli, vidre meore da ramdenjer.
•� atarebs SemTxveviT eqsperiments SemTxveviTobis warmomqmneli mowyobilobiT da afasebs xdomilobis albaTobas fardobiTi sixSiris saSualebiT, msjelobs gansxvavebaze Teoriul (mosalodnel) Sedegebsa da empiriul (eqsperimentul) Sedegebs Soris.
•� qmnis SemTxveviTobis warmomqmnel mowyobilobas fardobiTi sixSiris kerZo mniSvnelobis misaRebad.
Sinaarsi1. monacemTa Segrovebis saSualebani: kiTxvaris/anketis Sedgena da respondentTa
gamokiTxva (warmomadgenlobiTi jgufis SerCevis gareSe); SemTxveviTi eqsperimenti, SemTxveviTobis warmomqmneli mowyobilobebi moneta, urna, kamaTeli, ruleti.
2. monacemTa mowesrigebuli erTobliobebis raodenobrivi da Tvisebrivi niSnebi: monacemTa fardobiTi sixSire monacemTa warmodgenis saSualebani: wriuli diagrama fardobiTi sixSiris diagrama
3. albaToba: aucilebeli da SeuZlebeli xdomilobani, mocemuli xdomilobis sawinaaRmdego xdomiloba; variantebis daTvlis xerxebis gamoyeneba SemTxveviTi eqsperimentis aRsawerad (magaliTad, xisebri diagrama an sxva sqemebi); xdomilobis albaToba, albaTobis Tvisebebi; fardobiT sixSiresa da albaTobas Soris kavSiri da gansxvaveba
2��
maTemat
ika
X klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi:
maT. X mimarTuleba:
ricxvebi da moqmedebebi
kanonzomierebebi da algebra
geometria da sivrcis aRqma
monacemTa analizi, albaToba da statistika
1. ganasxvavebs namdvilganasxvavebs namdvil ricxvTa qvesisistemebs
2. akavSirebsakavSirebs sxvadasxva poziciur sistemebs / namdvil ricxvTa qvesimravleebs erTmaneTTan
3. asrulebsasrulebs moqmedebebs namdvil ricxvebze da afasebs maT Sedegs
4. iyenebs msjeloba iyenebs msjeloba dasabuTebis sxvadasxva xerxs
5. wyvets praqtikuliwyvets praqtikuli saqmianobidan momdinare problemebs
6. ikvlevs funqciisikvlevs funqciis Tvisebebs da iyenebs maT sidideebs Soris damokidebulebis Sesaswavlad
7. iyenebs gantolebaTaiyenebs gantolebaTa da utolobaTa sistemebs modelirebis saSualebiT problemis gadaWrisas
8. iyenebs diskretuliiyenebs diskretuli maTematikis elementebs problemis modelirebisa da analizisTvis.
9. flobs da iyenebsflobs da iyenebs geometriul figuraTa warmodgenisa da debulebaTa formulirebis xerxebs
10.poulobs obieqtTapoulobs obieqtTa zomebsa da obieqtTa Soris manZilebs
11. asabuTebsasabuTebs geometriuli debulebebis marTebulobas
12. ikvlevs figuraTaikvlevs figuraTa geometriul gardaqmnebs sibrtyeze da iyenebs maT geometriuli problemebis gadaWrisas
13. moipovebsmoipovebs dasmuli amocanis amosaxsnelad saWiro Tvisebriv da raodenobriv monacemebs
14. awesrigebsawesrigebs da warmoadgens Tvisebriv da raodenobriv monacemebs dasmuli amocanis amosaxsnelad xelsayreli formiT
15. aRwersaRwers SemTxveviTobas albaTuri modelebis gamoyenebiT
16. iyenebsiyenebs statistikur da albaTur cnebebs / Tvalsazrisebs yoveldRiur viTarebebSi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: ricxvebi da moqmedebebi
maT. X1. ganasxvavebs namdvil ricxvTa qvesisistemebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ganasxvavebs racionalur da iracionalur ricxvebs, rogorc periodul da araperiodul aTwiladebs; asabuTebs ricxvis iracionalurobas / racionalurobas an/da axdens iracionalurobis / racionalurobis demonstrirebas modelis gamoyenebiT; axdens iracionaluri ricxvis racionaluri ricxvebis mimdevrobiT miaxloebis demonstrirebas modelis gamoyenebiT.
•� mocemuli sizustiT amrgvalebs namdvil ricxvebs; ganasxvavebs usasrulo perioduli aTwiladis SemoklebiT Caweras damrgvalebisagan.
•� ori mocemuli namdvili ricxvisaTvis asaxelebs maT Soris moTavsebul racionalur ricxvs. (mag. asaxelebs 0.6(5) –sa da 0.66 –s Soris moTavsebul racionalur ricxvs).
2��
maTem
atik
a
•� axdens namdvili ricxvis aTobiTi poziciuri sistemiT Caweris interpretacias da/an mis demonstrirebas modelis gamoyenebiT (mag. axdens 1-ze naklebi dadebiTi namdvili ricxvis miaxloebas [0, 1] monakveTis Tanmimdevruli danawilebiT).
maT. X.2. akavSirebs sxvadasxva poziciur sistemebs / namdvil ricxvTa qvesimravleebs erTmaneTTan
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adarebs sxvadasxva poziciur sistemebs erTmaneTs; msjelobs TiToeulis upiratesobaze ricxvebis Cawerisas. (mag. aTobiTi poziciuri sistema, romauli, egvipturi – sadac aTis xarisxebisTvis Sesabamisi ricxviTi saxelebi/ieroglifebi arsebobda).
•� akavSirebs namdvil ricxvTa qvesimravleebs erTmaneTTan simravleTa Teoriis enis gamoyenebiT (qvesimravle, simravleTa TanakveTa, gaerTianeba, sxvaoba, damateba; am mimarTebebis gamosaxva sxvadasxva xerxiT, maT Soris diagramebis saSualebiT).
•� sxvadasxva formiT gamosaxavs namdvil ricxvebs (mag. periodul aTwilads Cawers wiladis saxiT); adarebs da alagebs sxvadasxva formiT Caweril namdvil ricxvebs (aTwiladi, wiladi; erTi da igive mTelis nawili da procenti; ricxvis standartuli forma, aTobiTi da orobiTi poziciuri sistema; ricxvis xarisxi da iracionaluri gamosaxuleba).
maT. X.3. asrulebs namdvil ricxvebze moqmedebebs da afasebs maT Sedegs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amartivebs namdvil ricxvebze moqmedebebis (agreTve modulis) Semcvel gamosaxulebas moqmedebaTa Tvisebebis, Tanmimdevrobisa da maT Soris kavSiris gamoyenebiT.
•� axdens wiladi maCveneblis mqone xarisxis interpretacias da misi Tvisebebis demonstrirebas; adarebs da alagebs erTi da igive fuZis mqone xarisxebs.
•� amocanis konteqstis gaTvaliswinebiT irCevs ra ufro mizanSewonilia – moqmedebaTa Sedegis Sefaseba, Tu misi zusti mniSvnelobis povna; iyenebs Sefasebas namdvili ricxvebze Sesrulebuli gamoTvlebis Sedegis adeqvaturobis Sesamowmeblad.
•� erTi ariTmetikuli moqmedebis Semcvel gamosaxulebaSi amrgvalebs wevrebs (namdvili ricxvebs) da poulobs moqmedebebaTa Sedegis miaxloebiT mniSvnelobas; msjelobs damrgvalebiT gamowveul gansxvavebaze.
•� moyavs fardobiTi azriT `Zalian didi~ da `Zalian mcire~ sidideTa magaliTebi (mag. sinaTlis weli, eleqtronis masa);
maT. X.4. iyenebs msjeloba-dasabuTebis sxvadasxva xerxs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asabuTebs martiv debulebas ricxvebis Tvisebebis an ricxviTi kanonzomierebebis Sesaxeb; Sesabamis SemTxvevaSi axdens hipoTezis uaryofas kontrmagaliTiT (mag. WeSmaritia Tu mcdari: nebismieri ori kenti ricxvis namravli kentia; nebismieri luwi da kenti ricxvebis sxvaoba luwia da a.S.).
•� msjelobis nimuSebSi amoicnobs deduqcias, ganzogadebas da analogias; iyenebs
2��
maTemat
ika
maT mTel ricxvebs Soris damokidebulebebis dasadgenad (mag. romeli cifri dgas ricxvis 23455 erTeulebis TanrigSi?).
•� amocanebis amoxsnisas iyenebs ricxviT simravleebs Soris damokidebulebis gamosaxvis zogierT xerxs (mag. venis diagramebs).
•� iyenebs “winaaRmdegis daSvebis” meTods ricxvebis Sesaxeb martivi debulebebis damtkicebisas.
maT. X.5. wyvets praqtikuli saqmianobidan momdinare problemebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asrulebs gamoTvlebs da adarebs or martivad/rTulad daricxul saprocento ganakveTs, sxvadasxvagvar fasdaklebas, dabegvras; msjelobs maT Soris Soris gansxvavebaze.
•� msjelobs teqnologiebis gamoyenebasTan dakavSirebiT wamoWrili eTikuri/socialuri xasiaTis problemebis Sesaxeb (prezentaciis magaliTi: sxvadasxvagvari informacia internetSi; sainformacio teqnologiebis/programuli uzrunvelyofis momxmareblis ufleba/movaleobebi, momsaxure mxaris ufleba/movaleobebi).
•� msjelobs informaciis Teoriisa da ricxvTa Teoriis praqtikul mxareze, maT rolze/gavlenaze Zvel/Tanamedrove sazogadoebaSi (jgufuri samuSaos nimuSi: teqsturi informaciis kodireba / dekodireba romelime xerxiT; prezentaciis magaliTi: oqros kveTa arqiteqturasa da xelvnebaSi; an fibonaCis mimdevroba da bunebrivi procesebis modelireba/simulireba; anbanis wanacvlebiT daSifvris magaliTebi istoriidan - iulius keisaris Sifri: 5-asoTi wanacvlebuli anbani; mag. meore msoflio omis droindeli germanuli daSifvris manqana ~enigma~).
•� iyenebs kuTxis zomis erTeulebs Soris kavSirebs wrewirze mobrunebasTan da/an brunvis Sedegad gadaadgilebasTan dakavSirebuli amocanebis amoxsnisas (mag. lilvTan dakavSirebuli amocanebi).
SeniSvna: me-2 da me-3 indikatorebidan erTi mainc savaldebuloa.
Sinaarsi1. namdvil ricxvTa qvesimravleebi (racionalur da iracionalur ricxvTa
simravleebi): iracionaluri ricxvis miaxloeba racionaluri ricxvebis mimdevrobiT
2. aTobiTisgan gansxvavebuli ricxviTi sistemebi: aTobiTisagan gansxvavebul sistemaSi ricxvebis Caweris praqtikuli magaliTebi (mag. orobiT sistemaSi); kavSirebi sxvadasxva poziciur sistemebs Soris (mag. aTobiTi poziciuri sistemaSi mocemuli ricxvis warmodgena orobiT sistemaSi da piriqiT)
3. aTobiT sistemaSi mocemuli ricxvis Cawera standartuli formiT; standartuli formiT mocemuli ricxvis Cawera aTobiT poziciur sistemaSi
4. sxvadasxva saxiT mocemuli ricxvebis Sedareba/dalageba.5. ariTmetikuli moqmedebebi namdvil ricxvebze6. namdvili ricxvebis damrgvaleba da ariTmetikuli moqmedebebis Sedegis
Sefaseba7. racionalurmaCvenebliani xarisxi da misi Tvisebebi8. naSTebis ariTmetikis elementebi (gacnobis wesiT, ~bolo cifris
ariTmetika~)9. zomis erTeulebi: kuTxis radianuli zoma.
2�0
maTem
atik
a
mimarTuleba: kanonzomierebebi da algebra
maT. X.6. ikvlevs funqciis Tvisebebs da iyenebs maT sidideebs Soris damokidebulebis Sesaswavlad
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle: •� sidideebs Soris damokidebulebis aRmweri funqciisaTvis (maT Soris realur
viTarebaSi) asaxelebs funqciis tips (wrfivi, modulis Semcveli, kvadratuli,
xk)x(f = ) am funqciis gamosaxvis xerxisagan damoukideblad.
•� sidideebs Soris damokidebulebis aRmweri funqciisaTvis, maT Soris realur viTarebaSi, poulobs funqciis nulebs, funqciis maqsimums/minimums, zrdadoba/klebadobisa da niSanmudmivobis Sualedebs; axdens am monacemebis interpretacias realuri viTarebis konteqstSi.
•� cvlis funqciis parametrebs da axdens am cvlilebis Sedegis interpretirebas im procesis konteqstSi, romelic am funqciiT aRiwereba (mag. manZilis droze
damokidebulebis aRmwer funqciaSi - 0
( ) = ⋅ +S t v t S , ra gavlenas axdens siCqaris cvlileba ganvlil manZilze?).
•� adarebs or funqcias, romlebic realur process gamosaxavs (poulobs im simravles sadac erTi funqcia metia/naklebia meore funqciaze, tolia meore funqciis) da axdens Sedarebis Sedegis interpretacias konteqstTan mimarTebaSi.
maT. X.7. iyenebs gantolebaTa da utolobaTa sistemebs modelirebis saSualebiT problemis gadaWrisas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle: •� teqsturi amocanis amosaxsnelad adgens da xsnis orucnobian gantolebaTa
sistemas; axdens amonaxsnis interpretacias amocanis konteqstis gaTvaliswinebiT.
•� irCevs da iyenebs gantolebaTa/utolobaTa sistemis amoxsnis xerxs (mag. Casmis, Sekrebis); grafikulad gamosaxavs amonaxsns da axdens amonaxsnis simravlur interpretacias.
•� wrfivi utolobis an/da ori wrfivi utolobis Semcveli sistemis saSualebiT gamosaxavs amocanis pirobaSi mocemul SezRudvebs (mag. firmam sareklamo kompaniaze unda daxarjos araumetes 2000 larisa. maT dagegmili aqvT gamoaqveynon aranakleb 10 sareklamo gancxadebisa. dasvenebis dReebSi sareklamo gancxadebis Rirebulebaa 20 lari, xolo kviris danarCen dReebSi 10 lari.).
maT. X.8. iyenebs diskretuli maTematikis elementebs problemis modelirebisa da analizisTvis.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs xisebr diagramebs an/da grafebs, variantebis dasaTvlelad, gegmis/ganrigis Sesadgenad, optimizaciis diskretuli amocanebis amosaxsnelad (algoriTmebis gareSe) (mag. or obieqts Soris umciresi manZilis moZebna).
2�1
maTemat
ika
•� mimdevrobis gamosaxvisas iyenebs rekurentul wess (maT Soris realuri procesebis diskretuli modelebiT aRwerisas. mag., mosaxleobis raodenobis yovelwliuri mudmivi procentuli zrda); ganavrcobs rekurentuli wesiT mocemul mimdevrobas.
•� adekvaturad iyenebs simravlur terminebs da cnebebs (mag., funqciis gansazRvris are da mniSvnelobaTa simravle) da operaciebs sasrul simravleebze (TanakveTa, gaerTianeba, sxvaoba, damateba), maT Soris realuri viTarebis modelirebisas an/da aRwerisas.
Sinaarsi1. wrfivi, modulis Semcveli, kvadratuli da
xk)x(f = funqciebi.
2. simravlis cneba; operaciebi sasrul simravleebze: TanakveTa, gaerTianeba, simravlis damateba; venis diagramebi.
3. funqciis gansazRvris are da mniSvnelobaTa simravle.4. funqciis zrdadoba/klebadobisa da niSanmudmivobis Sualedebi.5. funqciis nulebi da maqsimumis/minimumis wertilebi da Sesabamisi
mniSvnelobebi.6. orucnobian gantolebaTa iseTi sistemebi, romelSic erTi gantoleba wrfivia
xolo meoris xarisxi ar aRemateba ors.7. orucnobian wrfiv utolobaTa sistema.8. grafebi (aramkacrad – rogorc wirebiT SeerTebuli wertilebi sibrtyeze), maTi
zogierTi saxeoba da Tviseba gacnobis wesiT: orientirebuli/araorientirebuli, ciklebi, grafis ori wveros SemaerTebeli gzebi.
9. ricxviTi mimdevrobis mocemis rekurentuli xerxi.
mimarTuleba: geometria da sivrcis aRqma
maT. X.9. flobs da iyenebs geometriul figuraTa warmodgenisa da debulebaTa formulirebis xerxebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aRwers geometriul obieqtebs da maT grafikul gamosaxulebebs Sesabamisi terminologiis gamoyenebiT.
•� iyenebs maTematikur simboloebs geometriuli debulebebisa da faqtebis gadmocemisas; sworad iyenebs terminebs: `yvela~, `arcerTi~, `zogierTi~, `yoveli~, `nebismieri~, `arsebobs~ da `TiToeuli~.
•� msjelobadasabuTebisas iyenebs mocemuli pirobiTi winadadebis/debulebis Sebrunebul, mopirdapire da Sebrunebulis mopirdapire winadadebas/debulebebs.
maT. X.10. poulobs obieqtTa zomebsa da obieqtTa Soris manZilebsSedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� obieqtTa zomebisa da obieqtTa Soris manZilebis dasadgenad (maT Soris realur viTarebaSi) iyenebs figuraTa (mravalkuTxedebis, wreebis/wrewirebis) msgavsebas an/da damokidebulebebs figuris elementebis zomebs Soris (magaliTad im sagnis simaRlis gazomva, romlis fuZe miudgomelia, miudgomel wertilamde manZilis gamoTvla).
2�2
maTem
atik
a
•� poulobs brtyeli figuris farTobs da iyenebs mas optimizaciis zogierTi problemis gadasaWrelad (maT Soris realur viTarebaSi).
•� iyenebs koordinatebs sibrtyeze geometriuli figuris zomebis dasadgenad.
maT. X.11. asabuTebs geometriuli debulebebis marTebulobas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� deduqciuri da induqciuri msjelobis nimuSSi aRadgens gamotovebul safexurs/safexurebs.
•� iyenebs algebrul gardaqmnebs, tolobisa da utolobebis Tvisebebs geometriul debulebaTa dasabuTebisas.
•� iyenebs koordinatebs geometriuli obieqtis Tvisebebis dasadgenad da dasabuTebisTvis.
maT. X.12. ikvlevs figuraTa geometriul gardaqmnebs sibrtyeze da iyenebs maT geometriuli problemebis gadaWrisas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� axdens geometriul gardaqmnebs sibrtyeze da martiv SemTxvevebSi iyenebs maT figuraTa tolobis dasadgenad.
•� iyenebs koordinatebs geometriuli gardaqmnebis (paraleluri gadatana, RerZuli/centruli simetria) Sesrulebisa da gamosaxvisaTvis.
•� msjelobs da akeTebs daskvnas erTi da igive tipis geometriuli gardaqmnebis (paraleluri gadatana, mobrunebebi erTi da igive centris garSemo, RerZuli simetriebi paraleluri RerZebis mimarT, saerTo centris mqone homoTetiebi) kompoziciebis Sesaxeb.
•� figuris da/an geometriuli gardaqmnebis Tvisebebis mixedviT msjelobs mocemuli figurebiT sibrtyis dafarvis SesaZleblobis Sesaxeb; Sesabamis SemTxvevaSi axdens sibrtyis (lokalurad) dafarvis demonstrirebas.
Sinaarsi1. figuraTa msgavseba da msgavsebis niSnebi.2. or wertils Soris manZilis formula koordinatebSi.3. geometriuli gardaqmnebi sibrtyeze: RerZuli simetria, mobruneba,
homoTetia, paraleluri gadatana; geometriuli gardaqmnebis kompoziciebi.4. mravalwaxnagebi da maTi niSanTvisebebi.
2��
maTemat
ika
mimarTuleba: monacemTa analizi, albaToba da statistika
maT. X.13. moipovebs dasmuli amocanis amosaxsnelad saWiro Tvisebriv da raodenobriv monacemebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs monacemTa Segrovebis xerxebs (dakvirveba, gazomva, miTiTebul respondentTa jgufis gamokiTxva mza anketiT/kiTxvariT).
•� atarebs statistikur (maT Soris, SemTxveviT) eqsperiments da agrovebs monacemebs.
•� ikvlevs da iyenebs monacemTa sxvadasxva istoriul da Tanamedrove wyaroebs (mag., sainformacio cnobari, interneti, katalogi da sxva).
maT. X.14. awesrigebs da warmoadgens Tvisebriv da raodenobriv monacemebs dasmuli amocanis amosaxsnelad xelsayreli formiT
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs Tvisebriv da raodenobriv (daujgufebel) monacemTa warmodgenis Sesaferis grafikul formas, asabuTebs Tavis arCevans da qmnis cxrils/diagramas.
•� agebs sxvadasxva diagramebs erTi da igive Tvisebrivi an raodenobrivi monacemebisTvis da msjelobs, Tu monacemTa ramdenad mniSvnelovan aspeqtebs warmoaCens TiToeuli da ra upiratesoba gaaCnia TiToeuls.
•� axdens monacemTa dajgufebas/dalagebas, msjelobs dajgufebis/dalagebis principze.
maT. X.15. aRwers SemTxveviTobas albaTuri modelebis saSualebiT
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aRwers SemTxveviTi eqsperimentis elementarul xdomilobaTa sivrces, iTvlis xdomilobaTa albaTobebs variantebis daTvlis xerxebis gamoyenebiT (mag., xisebri diagramis saSualebiT).
•� atarebs eqsperiments SemTxveviTobis warmomqmneli romelime mowyobilobiT da afasebs xdomilobis albaTobas eqsperimentuli monacemebis safuZvelze (fardobiTi sixSiris saSualebiT), msjelobs gansxvavebaze Teoriul (mosalodnel) Sedegsa da empiriul (eqsperimentul) Sedegs Soris.
•� mocemuli sasruli albaTuri sivrcisaTvis aRwers SemTxveviTobis warmomqmnel mowyobilobas, romlis albaTur modelsac warmoadgens es sivrce, asabuTebs mowyobilobis dizains.
maT. X.16. iyenebs statistikur da albaTur cnebebs/Tvalsazrisebs yoveldRiur viTarebebSi
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle: •� ganixilavs im statistikur viTarebebs, romelTa gamocdilebac gaaCnia (mag.
mosaxleobis aRwera, arCevnebi, sazogadoebrivi azris gamokiTxva), iyenebs gamoqveynebul faqtebs/monacemebs da msjelobs mocemuli problemis Sesaxeb (mag. ekologiuri sakiTxebis Sesaxeb).
2��
maTem
atik
a
•� msjelobs albaTuri modelebis gamoyenebis Sesaxeb dazRvevaSi, sociologiur kvlevebSi, demografiaSi.
•� mohyavs albaTurstatistikuri modelebis gamoyenebis magaliTebi bunebismetyvelebaSi da medicinaSi (mag., mikro da makro nawilakebis fizika, genetika), xsnis movlenebs SemTxveviTobis meqanizmis moqmedebis saSualebiT.
Sinaarsi1. monacemTa wyaroebi da monacemTa mopovebis xerxebi mecnierebaSi
(sabunebismetyvelo, humanitaruli, socialuri, teqnikuri mecnierebebi), warmoebaSi, marTvaSi, ekonomikaSi, ganaTlebaSi, sportSi, medicinaSi, momsaxurebasa da soflis meurneobaSi: dakvirveba, eqsperimenti, mza kiTxvariT gamokiTxva
2. monacemTa klasifikacia da organizacia: Tvisebrivi da raodenobrivi monacemebi; monacemTa dalageba zrdadobaklebadobiT an leqsikografiuli meTodiT
3. monacemTa mowesrigebuli erTobliobebis raodenobrivi da Tvisebrivi niSnebi: monacemTa raodenoba, pozicia da Tanmimdevroba erTobliobaSi; monacemTa sixSire da fardobiTi sixSire
4. monacemTa warmodgenis saSualebani Tvisebrivi da raodenobrivi (maT Soris dajgufebuli monacemebisTvis): sia, cxrili, piqtograma; diagramis nairsaxeobani (wertilovani, meseruli, xazovani, svetovani, wriuli)
5. Semajamebeli ricxviTi maxasiaTeblebi Tvisebrivi da daujgufebeli raodenobrivi monacemebisTvis: centraluri tendenciis sazomebi (saSualo, moda, mediana); monacemTa gafantulobis sazomebi (gabnevis diapazoni, saSualo kvadratuli gadaxra)
6. albaToba: SemTxveviTi eqsperimenti, elementarul xdomilobaTa sivrce (sasruli sivrcis SemTxveva); SemTxveviTobis warmomqmneli mowyobilobebi (moneta, kamaTeli, ruleti, urna); xdomilobis albaToba, albaTobebis gamoTvla variantebis daTvlis xerxebis gamoyenebiT
7. fardobiT sixSiresa da albaTobas Soris kavSiri
2��
maTemat
ika
XI klasiwlis bolos misaRwevi Sedegebi:
maT. XImimarTuleba:
ricxvebi da moqmedebebi
kanonzomierebebi da algebra
geometria da sivrcis aRqma
monacemTa analizi, albaToba da statistika
1. akavSirebsakavSirebs ricxvTa poziciur sistemebs / namdvil ricxvTa simravleebs erTmaneTTan
2. sxvadasxvasxvadasxva xerxiT asrulebs moqmedebebs namdvil ricxvebze da afasebs am moqmedebebis Sedegs
3. iyenebs msjelobaiyenebs msjelobadasabuTebis sxvadasxva xerxs
4. wyvetswyvets praqtikuli saqmianobidan momdinare problemebs
5. iyenebs funqciebsaiyenebs funqciebsa da maT Tvisebebs realuri viTarebis modelirebisas da mis Sesaswavlad
6. iyenebs grafikul,iyenebs grafikul, algebrul meTodebs an/da teqnologiebs funqciis / funqciaTa ojaxis Tvisebebis Sesaswavlad
7. iyenebs diskretuliiyenebs diskretuli maTematikis cnebebsa da aparats modelirebisas da problemebis gadaWrisas
8. asrulebs operaciebsasrulebs operaciebs veqtorebze da iyenebs veqtorebs geometriuli da sabunebismetyvelo problemebis gadaWrisas9. iyenebs deduqciur /iyenebs deduqciur / induqciur msjelobas da/an algebrul teqnikas geometriul debulebaTa dasamtkiceblad
10. axasiaTebsaxasiaTebs geometriul gardaqmnebs da iyenebs maT geometriuli problemebis gadaWrisas
11. iyenebs sivrculiiyenebs sivrculi figuris kveTebsa da gegmilebs sivrculi figuris Sesaswavlad
12. moipovebs dasmulimoipovebs dasmuli amocanis amosaxsnelad saWiro monacemebs
13. warmoadgenswarmoadgens monacemebs dasmuli amocanis amosaxsnelad xelsayreli formiT da axdens maT interpretacias
14. aRwersaRwers SemTxveviTobas albaTuri modelebis saSualebiT
15. akeTebs monacemTaakeTebs monacemTa analizs da ayalibebs daskvnebs
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: ricxvebi da moqmedebebi
maT. XI.1. akavSirebs ricxvTa poziciur sistemebs / namdvil ricxvTa simravleebs erTmaneTTan
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� moyavs informaciis cifruli kodirebis/teqnologiebis magaliTebi; akavSirebs ricxvis sxvadasxva poziciur sistemaSi Caweras erTmaneTTan (mag. orobiT poziciur sistemaSi Caweril ricxvs wers aTobiT poziciur sistemaSi).
•� axdens iracionaluri ricxvis racionaluri ricxvebis mimdevrobiT miaxloebis demonstrirebas praqtikul amocanebTan dakavSirebuli gamoTvlebis konteqstSi (mag. neperis ricxvi e).
•� axdens usasrulod didi da usasrulod mcire sidideebis, maTze moqmedebebisa da moqmedebaTa Sedegis interpretacias.
•� msjelobs racionalur da iracionalur ricxvebs Soris gansxvavebaze maTi poziciuri sistemiT Cawerisas.
2��
maTem
atik
a
maT. XI.2. sxvadasxva xerxiT asrulebs moqmedebebs namdvil ricxvebze da afasebs am moqmedebebis Sedegs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amartivebs namdvil ricxvebze moqmedebebis (maT Soris xarisxisa da logariTmis) Semcvel gamosaxulebas an poulobs mis mniSvnelobas moqmedebaTa Tvisebebis, Tanmimdevrobisa da maT Soris kavSiris gamoyenebiT.
•� poulobs ariTmetikuli moqmedebis Sedegs dasaxelebuli sizustiT; msjelobs Sedegis cvlilebaze an cdomilebis sizusteze, romelic gamowveulia gamosaxulebis wevrebis damrgvalebiT.
•� amocanis konteqstis gaTvaliswinebiT irCevs ra ufro mizanSewonilia moqmedebaTa Sedegis Sefaseba, misi miaxlobiTi, Tu zusti mniSvnelobis povna.
•� iyenebs Sefasebis sxvadasxva xerxs namdvil ricxvebze Sesrulebuli gamoTvlebis (maT Soris fesvi da logariTmi martiv SemTxvevebSi) Sedegis adeqvaturobis Sesamowmeblad.
maT. XI.3. iyenebs msjeloba-dasabuTebis sxvadasxva xerxs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs sawinaaRmdegos daSvebis meTods amocanebis amoxsnisas an ricxvebis Sesaxeb martivi debulebebis damtkicebisas (mag. sawinaaRmdegos daSvebiT
amtkicebs rom 2 iracionaluri ricxvia).•� ayalibebs da gamosaxavs ricxvebis Tvisebebis an ricxviTi kanonzomierebebis
Sesaxeb gamonaTqvamebs Soris kerZo/zogadi tipis mimarTebebs, iyenebs gamosaxvis xerxs gamoTqmuli mosazrebis marTebulobis Semowmebisas/dasabuTebisas.
•� raodenobrivi msjelobis nimuSze axdens msjelobis xazis da daskvniTi nawilis analizs, aRniSnavs mis sust da Zlier mxareebs (mag., mocemuli sabuTebidan romeli Sematebda msjelobas met damajereblobas / an yvelaze ufro romeli daayenebda mas eWvqvS?).
maT. XI.4. wyvets praqtikuli saqmianobidan momdinare problemebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs ricxvis xarisxsa da logariTms, xarisxisa da logariTmis Tvisebebs praqtikuli saqmianobidan an mecnierebis sxvadasxva dargebidan momdire amocanebis amoxsnisas (mag. entropia biologiasa da fizikaSi, radioaqtiuli daSla da daTariRebis meTodebi).
•� gansazRvravs da iyenebs Sesaferis erTeulebs sididis cvlilebis siCqaris aRsawerad; adgens sxvadasxva erTeulebs Soris Tanafardobas.
•� asrulebs informaciis daSifvrasTan dakavSirebul gamoTvlebs da axdens informaciis gaSifvrawakiTxvas romelime misTvis cnobili algoriTmis gamoyenebiT (mag. ( ) (m od )f x a x b n= ⋅ + (modn) gardaqmnis Sebrunebuli gardaqmnis, anu gaSifvris ~gasaRebis~ mosaZebnad iyenebs evklides algoriTms; axdens am proceduris demonstrirebas kalkulatoris an kompiuteris gamoyenebiT).
2��
maTemat
ika
Sinaarsi1. namdvil ricxvTa qvesistemebi (racionalur da iracionalur ricxvTa
simravleebi)2. sxvadasxva poziciuri sistemebi da maT Soris kavSirebi.3. sxvadasxva saxiT mocemuli ricxvebis Sedareba/dalageba.4. algebruli moqmedebebi namdvil ricxvebze5. namdvili ricxvis damrgvaleba da ariTmetikuli moqmedebebis Sedegis Sefaseba,
ariTmetikuli moqmedebebis Sedegis miaxloebiTi mniSvnelobis povna6. ricxvis xarisxi da logariTmi (nebismieri fuZiT)7. naSTebis ariTmetikis elementebi.8. usasrulod didi da usasrulod mcire sidideebi da maTze moqmedebebi
(aramkacrad)9. mimdevrobis zRvari (aramkacrad)
mimarTuleba: kanonzomierebebi da algebra
maT. XI.5 iyenebs funqciebsa da maT Tvisebebs realuri viTarebis modelirebisas da mis Sesaswavlad
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs (trigonometriul, ubanuban wrfiv, safexurebriv, maCveneblian, logariTmul) funqciebs da maT Tvisebebs realuri procesebis modelirebisas.
•� axdens funqciis nulebis, funqciis maqsimumis/minimumis interpretirebas im realuri procesis/viTarebis konteqstSi, romelic am funqciiT aRiwereba.
•� iyenebs sibrtyeze wrfivi optimizaciis meTodebs realur viTarebasTan dakavSirebul amocanebSi (mag. SezRuduli resursebis efeqtianad gamoyenebis amocanebSi) wrfivis funqciis maqsimumis/minimumis moZebnisas.
maT. XI.6 iyenebs grafikul, algebrul meTodebs an/da teqnologiebs funqciis/ funqciaTa ojaxis Tvisebebis Sesaswavlad
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs funqciis grafikis geometriul niSnebs (sakoordinato RerZis paraleluri wrfis mimarT simetriuloba, koordinatTa saTavis mimarT centrulad simetriuloba, paraleluri gadatanis mimarT simetriuloba) funqciis Tvisebebis dasadgenad.
•� iyenebs Sesaferis grafikul, algebrul meTodebs an teqnologiebs (trigonometriuli, ubanuban wrfivi, safexurebrivi, maCvenebliani, logariTmuli) funqciis iseTi Tvisebebis dasadgenad, rogoricaa: zrdadoba/klebadoba, niSanmudmivoba, perioduloba/periodi, fesvebi, eqstremumebi.
•� aRwers Tu ra gavlenas axdens funqciis parametrebis cvlileba funqciis grafikze.
maT. XI.7 iyenebs diskretuli maTematikis cnebebsa da aparats modelirebisas da problemebis gadaWrisas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asaxelebs iseT struqturebs (mag. mimdevrobebs, asaxvebs; maT Soris realur viTarebaSi), romelTa aRwerisas SesaZlebelia rekurentuli wesis gamoyeneba; iyenebs rekurentul wess aseTi struqturis aRsawerad.
2��
maTem
atik
a
•� debulebebis damtkicebisas, Sesabamis SemTxvevebSi, iyenebs maTematikur induqcias (maT Soris ariTmetikul/geometriul progresiasTan dakavSirebuli zogierTi formulis misaRebad).
•� iyenebs xisebr diagramebs an/da grafebs variantebis dasaTvlelad, gegmis/ganrigis Sesadgenad, optimizaciis diskretuli amocanebis amosaxsnelad.
Sinaarsi1. trigonometriuli, ubanuban wrfivi, safexurebrivi, maCvenebliani, logariT
muli funqciebi: gansazRvris are da mniSvnelobaTa simravle; nulebi, maqsimumebi da minimumebi; zrdadobis/klebadobis da niSanmudmivobis Sualedebi.
2. funqciis perioduloba da periodi.3. funqciis grafikis geometriuli Tvisebebi.4. wrfivi programirebis amocanebi sibrtyeze.5. maTematikuri induqcia da misi gamoyeneba rekurentuli wesiT mocemuli
ricxviTi mimdevrobis zogadi wevris formulis misaRebad (mag. ariTmetikuli/geometriuli progresia).
mimarTuleba: geometria da sivrcis aRqma
maT. XI.8 asrulebs operaciebs veqtorebze da iyenebs veqtorebs geometriuli da sabunebismetyvelo problemebis gadaWrisas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� axdens veqtoris sigrZisa da mimarTulebis, veqtorebze operaciebis (Sekreba, skalarze gamravleba, skalaruli/veqtoruli namravli) da maTi Tvisebebis geometriul da fizikur interpretacias.
•� iyenebs veqtorebs geometriuli debulebebis dasamtkiceblad da zomebis dasadgenad sibrtyeze.
•� iyenebs koordinatebs veqtorebisa da veqtorebze operaciebis gamosaxvisas.
maT. XI.9 iyenebs deduqciur/induqciur msjelobas da/an algebrul teqnikas geometriul debulebaTa dasamtkicebladSedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� poulobs logikur kavSirebs (mag. `gamomdinareobs~) mocemul geometriul debulebebs Soris; iyenebs deduqciur da induqciur msjelobas.
•� ganazogadebs calkeul geometriul debulebebs; ayalibebs hipoTezas da asabuTebs/uaryofs mas (maT Soris maTematikuri induqciis gamoyenebiT; mag. eileris formula sibrtyeze da sivrceSi).
•� iyenebs algebrul gardaqmnebs geometriul debulebaTa dasamtkiceblad.
maT. XI.10 axasiaTebs geometriul gardaqmnebs da iyenebs maT geometriuli problemebis gadaWrisas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asaxelebs geometriuli figuris im maxasiaTeblebs, romlebic ar icvleba mocemuli geometriuli gardaqmnisas (gardaqmnis invariantebs).
•� figurebis Sesaxeb sxvadasxva monacemebis (mag. figuraTa zomebi, figuraTa wveroebis koordinatebi, figuraTa elementebs Soris algebruli Tanafardobebi) gamoyenebiT asabuTebs an uaryofs ori geometriuli figuris ekvivalentobas mocemuli gardaqmnis an gardaqmnis tipis mimarT.
2��
maTemat
ika
•� figuris geometriul gardaqmnas (mobrunebis SemTxvevaSi mxolod π/2is jeradi kuTxiT) sibrtyeze gamosaxavs dekartes koordinatebis saSualebiT.
•� asaxelebs koordinatebSi mocemuli geometriuli gardaqmnis SesaZlo tips (paraleluri gadatana, saTavis mimarT centruli simetria, sakoordinato RerZebis mimarT RerZuli simetria).
maT. XI.11 iyenebs sivrculi figuris kveTebsa da gegmilebs sivrculi figuris Sesaswavlad
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� msjelobs sivrculi figuris kveTis SesaZlo formaze da agebs sivrculi figuris miTiTebul kveTas.
•� poulobs figuris gegmils miTiTebuli paraleluri dagegmilebisas.•� msjelobs sivrculi figuris SesaZlo formaze misi kveTis/kveTebis mixedviT.•� msjelobs figuris SesaZlo formaze misi anasaxis mixedviT paraleluri
dagegmilebisas.
Sinaarsi1. wrfeebs Soris, wrfesa da sibrtyes Soris, sibrtyeebs Soris mimarTebebi
sivrceSi.2. veqtorebi da maTze operaciebi (Sekreba, skalarze gamravleba, skalaruli/
veqtoruli namravli).3. veqtorebisa da veqtoruli operaciebis gamosaxva koordinatebSi.4. geometriuli gardaqmnebi sibrtyeze: gadaadgilebebi da msgavsebis gardaqmnebi.5. figuris (mravalkuTxedis, wris) invariantebi geometriuli gardaqmnis mimarT.6. sivrculi figuris kveTebi da gegmilebi.
mimarTuleba: monacemTa analizi, albaToba da statistika
maT. XI.12 moipovebs dasmuli amocanis amosaxsnelad saWiro monacemebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs da iyenebs monacemTa Segrovebis Sesaferis saSualebas (dakvirveba, gazomva, miTiTebul respondentTa jgufis gamokiTxva mza anketiT/kiTxvariT, monacemTa mopoveba monacemTa sxvadasxva wyaroebidan), asabuTebs Tavis arCevans.
•� gansazRvravs respondentebs, irCevs kiTxvebis dasmis Sesaferis formas (Ria kiTxvebi, daxuruli kiTxvebi, ujredis moniSvna, Skalaze moniSvna), qmnis martiv kiTxvars da iyenebs mas monacemTa Sesagroveblad.
•� warmoadgens sakiTxis Sesaswavlad Sesaferisi eqsperimentis gegmas, atarebs eqsperiments da agrovebs monacemebs.
maT. XI.13 warmoadgens monacemebs dasmuli amocanis amosaxsnelad xelsayreli formiT da axdens maT interpretacias
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� irCevs monacemTa warmodgenis Sesaferis grafikul formebs, asabuTebs Tavis arCevans, agebs da ganmartavs cxrilebs/diagramebs (maT Soris intervalTa klasebad dajgufebuli monacemebisaTvis).
�00
maTem
atik
a
•� adgens sixSireTa ganawilebas, warmoadgens mas grafikuli formiT da aRwers mas simetriulobis, modebis raodenobis, gaSlilobis an sxva niSnebis saSualebiT.
•� erTi grafikuli formiT warmodgenil monacemebs warmoadgens gansxvavebuli grafikuli formiT da warmoaCens TiToeuli formis xelsayrel da araxelsayrel mxareebs.
•� amoicnobs diagramis mcdar interpretaciebs an arakoreqtulad agebul/gaformebul diagramebs, ganmartavs da asworebs nakls.
maT. XI.14 aRwers SemTxveviTobas albaTuri modelebis saSualebiT
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aRwers SemTxveviTi eqsperimentis elementarul xdomilobaTa sivrces, iTvlis damoukidebel xdomilobaTa albaTobebs (maT Soris jamis albaTobis formulebis gamoyenebiT).
•� iTvlis rTul xdomilobaTa albaTobebs kombinatoruli analizis gamoyenebiT.
•� SemTxveviTi eqsperimentis Casatareblad erT mowyobilobas cvlis misi ekvivalenturi sxva mowyobilobiT da asabuTebs arCevans.
maT. XI.15 akeTebs monacemTa analizs da ayalibebs daskvnebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iTvlis da iyenebs Semajamebel ricxviT maxasiaTeblebs daujgufebel monacemTa erTobliobebis dasaxasiaTeblad/Sesadareblad da mosazrebaTa/argumentebis Sesafaseblad.
•� gansazRvravs modalur klass da afasebs saSualos, medianas da diapazons dajgufebul monacemTa simravlisTvis, iTvaliswinebs maT realur viTarebaSi gadawyvetilebis miRebisas.
•� gamoTqvams varauds xdomilobis mosalodnelobis Sesaxeb monacemTa safuZvelze (mag. fardobiTi sixSiris mixedviT) da asabuTebs varaudis marTlzomierebas.
Sinaarsi1. monacemTa Segrovebis saSualebani: kiTxvaris/anketis Sedgena da respondentTa
gamokiTxva (warmomadgenlobiTi jgufis SerCevis gareSe)2. monacemTa klasifikacia da organizacia: raodenobriv monacemTa dajgufeba
sasruli raodenobis intervalTa klasebad3. monacemTa mowesrigebuli erTobliobebis raodenobrivi da Tvisebrivi niSnebi:
tipuri da gamorCeuli (mag., eqstremaluri, iSviaTi) monacemebi; sixSireTa ganawileba; dagrovili sixSire, dagrovili fardobiTi sixSire; monacemTa poziciis maxasiaTebeli rangi.
4. monacemTa warmodgenis saSualebani Tvisebrivi da raodenobrivi monacemebisTvis: diagramis nairsaxeobani (foTlebiani Reroebis msgavsi diagramebi, histograma, sixSiruli poligoni, ogiva, dagrovil fardobiT sixSireTa diagrama)
5. Semajamebeli ricxviTi maxasiaTeblebi Tvisebrivi da daujgufebeli raodenobrivi monacemebisTvis: monacemTa gafantulobis sazomebi (standartuli gadaxra)
6. albaToba: operaciebi xdomilobebze (xdomilobaTa gaerTianeba, TanakveTa); damoukidebel xdomilebaTa albaTobebis gamoTvla jamis albaTobisa da kombinatoruli analizis gamoyenebiT; geometriuli albaToba monakveTze da brtyel figuraze
�01
sabunebismetyvelo
mecnierebebi
�02
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
�0�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
1. sabunebismetyvelo ganaTlebis mniSvneloba
Tanamedrove zogadsaganmanaTleblo standarti gulisxmobs moswavlis aRWurvas im codniTa da unarCvevebiT, romlebic saSualebas miscems mas alRo auRos kacobriobis swraf progress, gamoiyenos Tanamedrove mecnierebis miRwevebi, gaxdes sazogadoebis srulfasovani wevri. codnis pasiuri mimRebidan moswavle unda Camoyalibdes aqtiur Semmecneblad, romelic SeZlebs miRebuli codna gamoiyenos, rogorc profesiuli warmatebisaTvis, aseve sazogadoebis sasikeTod.
imisaTvis, rom sabunebismetyvelo mecnierebebis swavlebam daakmayofilos aRniSnuli kriteriumebi, saWiroa moswavles:
•� gauCndes interesi garemomcveli samyaros kvlevis, siaxleTa aRmoCenisa da Secnobis mimarT;
•� ganuviTardes bunebismetyvelisaTvis saWiro elementaruli kvlevaZiebiTi da maTi sxvadasxva situaciaSi gamoyenebis unarCvevebi;
•� gacnobierebuli hqondes samyaroSi mimdinare procesebis erTianoba;•� Camouyalibdes garemomcvel samyaroze zrunvis unarCvevebi;•� gamoumuSavdes damoukidebeli, kritikuli azrovnebis da komunikaciis
unari; •� ganuviTardes TviTSefasebis da TviTkontrolis unari, sxvaTa
azris dafasebis da gaziarebis unari, gansazRvros Tavisi adgili sazogadoebaSi;
•� mieces jansaRi da usafrTxo cxovrebis wesis dauflebis SesaZlebloba;
•� gacnobierebuli hqondes mecnierebis roli da adamianTa TanamSromlobis aucilebloba kacobriobis progresisaTvis.
bunebismetyvelebis swavlebisas yuradRebis gamaxvileba ganwyobadamokidebulebebisa da unarCvevebis ganviTarebaze, kvlevaZiebasa da codnis gamoyenebaze aris rogorc Tanamedrove pedagogiuri meTodikis, ise qarTuli klasikuri didaqtikis moTxovnac. iakob gogebaSvilis Tanaxmad, umTavresi mizani bunebis Seswavlisa aris _ `gauxsnas ymawvils TanagrZnoba bunebisa, Seayvaros misi gamoZieba da misi ganxilva~ (`bunebis kari~, I gamocemis winasityvaoba).
2. sabunebismetyvelo mecnierebebis swavlebis mizani da amocanebi
mizani : sabunebismetyvelo disciplinebis swavlebis mizania aziaros moswavle
mecnierebis safuZvlebs da ganuviTaros kvlevis unar-Cvevebi, rac mas saSualebas miscems Seicnos da gaiTavisos samyaro, CaerTos sazogadoebrivi saqmianobis sxvadasxva sferoSi, igrZnos pasuxismgebloba sakuTari Tavis, sazogadoebisa da garemos mimarT.
amocanebi:codna:
•� cocxali samyaro da sasicocxlo procesebi;•� samyaroSi mimdinare fizikuri da qimiuri procesebi;•� dedamiwa da garesamyaro; •� garemos mdgradi ganviTarebis principebi.
�0�
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
unar-Cvevebi:•� dakvirveba, aRwera•� aRricxva•� klasifikacia•� gazomva/sidideebis gamoyeneba•� komunikacia •� ganWvreta/hipoTezis gamoTqma•� dagegmva•� monacemebis interpretacia•� cdis Catareba•� modelis Seqmna da gamoyeneba
damokidebuleba:•� interesi sabunebismetyvelo disciplinebis mimarT;•� sabunebismetyvelo mecnierebebis mniSvnelobis gaazreba;•� interesi mecnieruli kvlevisa da siaxleebis mimarT;•� TanamSromlobis survili;•� garemoze zrunva da pasuxismgebloba;•� usafrTxo cxovrebis wesis dacvis mniSvnelobis gaazreba.
3. safexurebis aRwera
dawyebiTi safexuri (I VI klasebi)dawyebiT safexurze moswavle iwyebs garemoSi damoukideblad orientirebas da
uCndeba misi kvlevis survili. swavlebis am safexurze safuZveli unda Caeyaros moswavlis mier garemos pasiuri
aRqmidan aqtiur Semecnebaze gadasvlas, SemoqmedebiTi azrovnebisa da garemosadmi swori damokidebulebis Camoyalibebas;
biomravalferovnebis, materiis, energiis da fizikuri Zalebis Secnobas. moswavlem unda SeZlos miRebuli codnisa da SeZenili gamocdilebis yoveldRiur cxovrebaSi gamoyeneba.
dawyebiT safexurze moswavles uviTardeba specifikuri unarCvevebi, romelTagan prioritetulia:
garemoze dakvirveba (rogorc sakuTari grZnobis organoebis, ise martivi xelsawyoebis gamoyenebiT);
bunebrivi movlenebis amocnoba da martivi procesebis aRwera;monacemebis Segroveba dakvirvebis, martivi eqsperimentis, sainformacio
wyaroebis gamoyenebiT;gamosakvlevi sakiTxis Sesaxeb kiTxvebis dasma;obieqtebis klasifikacia maTi maxasiaTeblebis mixedviT;raodenobrivi monacemebis aRricxva, maTi organizeba da prezentaciis
sxvadasxva saSualebiT warmodgena; garemoze zrunva, usafrTxoebis wesebis dacva.
sabazo safexuri (VII IXklasebi)swavlebis am safexurze moswavle iRrmavebs SemecnebisaTvis saWiro unar
Cvevebs. moswavle movlenebis garegnuli aRweridan gadadis movlenaTa arsis wvdomaze ZiriTadi fizikuri da qimiuri kanonebis SecnobiT. moswavle iwyebs empiriuli gziT samyaros aRqmas, SemoqmedebiTad azrovnebas, cdilobs samyaroSi adamianis adgilisa da mniSvnelobis gansazRvras.
�0�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
sabazo safexurze moswavle iviTarebs specifikur unarCvevebs, romelTagan prioritetulia:kvlevis zogierTi Tanamedrove meTodis gamoyeneba;samecniero literaturis moZieba da gamoyeneba;eqsperimentis dagegmva da warmarTva, monacemTa SegrovebadamuSaveba; kritikuli analizi, daskvnebis gamotana;prezentacia (grafikebis, diagramebis, modelis Seqmna).
saSualo safexuri (X XII klasebi)swavlis bolo safexurze xdeba sabunebismetyvelo ganaTlebis Semdgomi
gaRrmaveba, safuZveli eyreba profesiul codnas, raTa saSualo skolis kursamTavrebulma SeZlos swavlis gagrZeleba, srulfasovani ganaTlebis miReba da Tanamedrove sazogadoebaSi integracia. am safexurze moswavles saSualeba eZleva gaiazros sabunebismetyvelo dargSi muSaobis Taviseburebani, daafasos sabunebismetyvelo mecnierebisa da teqnologiebis mniSvneloba progresisaTvis da gaicnobieros is didi pasuxismgebloba, romelic daekisreba mas, rogorc mkvlevars da rogorc moqalaqes.
swavlebis am safexurze moswavle iviTarebs specifikur unarCvevebs, romelTagan prioritetulia:damoukidebeli azrovnebis unaris gaRrmaveba, raTa moswavlem SeZlos sakuTari
an sxvaTa monacemebiT manipulireba, axali an Secvlili situaciis Sedegebis winaswar ganWvreta, hipoTezis gamoTqma, eqsperimentuli modelis Seqmna;
proeqtis Seqmna, warmarTva da dacva farTo auditoriis winaSe.
4. specifikuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba safexurebis mixedviT
nebismieri sagnis aTviseba gacilebiT ufro efeqturad xdeba im SemTxvevaSi, rodesac moswavle aqtiurad aris Cabmuli Sesaswavli sakiTxis kvlevaZiebaSi da cnobismoyvareobas ikmayofilebs ara mxolod mza masalis aTvisebiT, aramed informaciis moZiebis, TvalsaCinoebebze muSaobis da interaqtiuli swavlebis procesSi Cabmis gziT. amitom, sabunebismetyvelo sagnebis swavlebisas gansakuTrebuli yuradReba eqceva specifikuri unar-Cvevebis ganviTarebas.
sabunebismetyvelo mecnierebebi ar aris mxolod aRwerilobiTi xasiaTis, isini aucileblad gulisxmoben sasicocxlo procesebis, fizikuri da qimiuri movlenebis kvlevis gziT Seswavlas. bunebismetyvelebis dauflebisaTvis aucilebelia im specifikuri unarCvevebis gamomuSaveba, romlebic ukavSirdeba garemos kvlevas.
am unarCvevebis CamonaTvali da ganmarteba mocemulia cxrilSi.
�0�
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
kvlevis unar-Cvevebi ganmarteba
1. dakvirveba, aRweradakvirveba, aRweraSegrZnebis organoebis da martivi xelsawyoebis saSualebiT obieqtebis da movlenebis maxasiaTeblebis gansazRvra
2. aRricxvaaRricxva dakvirvebis Sedegis Cawera, Caxatva, sxv.
3. klasifikaciaklasifikaciaobieqtebis da movlenebis dajgufeba maTi maxasiaTeblebis mixedviT
4. gazomva/sidideebisgazomva/sidideebis gamoyeneba
Sesabamisi sazomi erTeulebis gamoyenebiT raodenobrivi aRwerasivrciTi da droiTi urTierTobebis gansazRvracvladi maxasiaTeblebis gamovlena
5. komunikaciakomunikacia
weriTi da zepiri metyvelebis, grafikebis, cxrilebis, diagramebis da prezentaciis sxva saSualebaTa (maT Soris teqnologiaze damyarebuli) gamoyeneba
6. ganWvreta/hipoTezisganWvreta/hipoTezis gamoTqma
mosalodneli Sedegebis Taobaze varaudis gamoTqma
7. dagegmvadagegmva qmedebebis Tanmimdevrobis gansazRvra
8. cdis Catarebacdis CatarebameTodikis SerCeva da eqsperimentuli monacemebis Segroveba
9. monacemebismonacemebis interpretacia
sakuTari an sxvis mier miRebuli monacemebis analizi, ganzogadeba
10. modelis Seqmna damodelis Seqmna da gamoyeneba
movlenis modelireba
zemoT aRniSnuli unarCvevebi etapobrivad viTardeba swavlebis samive safexurze, moswavlis gonebrivi da fizikuri SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT. unarebis safexurebrivi ganviTareba warmodgenilia cxrilSi:
�0�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
dawyebiTi safexuri sabazo safexuri saSualo safexurikv
lev
is u
nar-C
veve
bi
•� svams SekiTxvebs obieqtebis da movlenebis Sesaxeb, da eZebs gzebs maTze pasuxis gasacemad.
•� agrovebs monacemebs uSualo dakvirvebiT an martivi cdebis saSualebiT.
•� iyenebs asakis Sesabamis xelsawyoebs monacemebis mosapoveblad.
•� iyenebs monacemebis/informaciis warmodegnis martiv xerxebs (teqstis, naxatebis, rukebis, cxrilebis)
•� svams SekiTxvebs obieqtebis da movlenebis Sesaxeb maTi gamokvlevis mizniT.
•� agrovebs monacemebs uSualo dakvirvebiT, cdebis saSualebiT, da/an saxvadasxva informaciuli wyaroebidan
•� iyenebs xelsawyoebs monacemebis mosapoveblad da/an dakvirvebis procesis gasaumjobeseblad
•� warmoadgens monacemebs prezentaciis mravalgvari saSualebebiT (cxrilebi, grafikebi, maTematikuri da fizikuri modelebi)
•� gamoTqvams Semowmebad hipoTezas, gegmavs eqsperiments mis Sesamowmeblad.
•� akeTebs arCevans da iyenebs monacemebis mopovebis strategiebs
•� irCevs da iyenebs xelsawyoebs monacemebis mosapoveblad da/an dakvirvebis procesis gasaumjobeseblad
•� irCevs monacemebis warmodgenis formebsa da saSualebebs da waradgens farTo auditoriis winaSe
5. mimarTulebebi da maTi aRwera
bunebismetyvelebis saskolo kursis Sinaarsi dayofilia mimarTulebebad. TiToeuli maTgani warmoaCens, Tu raze unda gamaxvildes yuradReba swavlebis ama Tu im safexurze. mimarTulebebi erTmaneTTan mWidro kavSirSia da emsaxureba samyaros erTianobis Secnobas.
dawyebiT safexurze sagani ,,bunebismetyveleba~ pirobiTad dayofilia 4 mimarTulebad:
1. cocxali samyaro (biologiis elementebi)cocxali samyaro (biologiis elementebi)2. sxeulebi da movlenebi (fizikisa da qimiis elementebi)sxeulebi da movlenebi (fizikisa da qimiis elementebi) 3. dedamiwa da garesamyaro (geografiisa da astronomiis elementebi)dedamiwa da garesamyaro (geografiisa da astronomiis elementebi)4. adamiani da garemo (samoqalaqo aRzrdis elementebi)
mimarTulebebi `adamiani da garemo~ da `dedamiwa da garesamyaro~ mxolod dawyebiT safexurzea integrirebuli bunebis kursSi, xolo mimarTuleba `sxeulebi da movlenebi~ Semdeg safexurze 2 mimarTulebad iyofa: `fizikuri movlenebi~ da `qimiuri movlenebi~.
�0�
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
sabazo safexurze sagani ,,bunebismetyveleba~ dayofilia sam mimarTulebad:1. cocxali samyaro (biologiis safuZvlebi);2. fizikuri movlenebi (fizikis safuZvlebi);3. qimiuri movlenebi (qimiis safuZvlebi).
saSualo safexurze sagnebi ,,biologia~, ,,qimia~, ,,fizika~ iswavleba Semdegi mimarTulebebis saxiT:
1. cocxali samyaro (biologia)cocxali samyaro (biologia)2. fizikuri movlenebi (fizika)fizikuri movlenebi (fizika)3. qimiuri movlenebi (qimia)qimiuri movlenebi (qimia)
cocxali samyaro (dawyebiTi, sabazo da saSualo safexuri)moswavle dawyebiT safexurze ecnoba: cocxali bunebis mravalferovnebas,
organizmebis agebulebisa da cxovrebis Taviseburebebs, organizmebis ZiriTad jgufebs da maT maxasiaTeblebs, ZiriTad sasicocxlo moTxovnilebebs, sasicocxlo ciklebs. moswavle agrovebs informacias im garemo pirobebis Sesaxeb, romlebic xels uwyobs organizmebis zrdasa da ganviTarebas; ecnobian organizmebis garemosTan Seguebis formebs. moswavle acnobierebs, rom garemo mravalferovani da dinamiuria, Sedgeba erTmaneTTan mWidrod dakavSirebuli cocxali da aracocxali komponentebisagan. moswavle garemomcvel samyaros Seicnobs dakvirvebis (martivi xelsawyoebis gamoyenebiT), aRweris da klasifikaciis gziT.
moswavle sabazo safexurze ecnoba: sicocxlis ujreduli organizaciis, nivTierebaTa da energiis cvlis, gamravlebis, memkvidreobiTobis, sicocxlis ganviTarebis zogad principebs; adamianis organizmis cxovelqmedebis (organoTa sistemebis doneze) fizikur da qimiur kanonzomierebebs, homeostazis fenomens; ekosistemebis komponentebs, maT urTierTkavSirs da ekosistemaSi mimdinare procesebs.
moswavle iTvisebs kvlevis zogierT citologiur, genetikur da fiziologiur meTods; eufleba biologiuri eqsperimentis dagegmvasa da warmarTvas, eCveva monacemebis kritikul analizs.
moswavle ecnoba im zogierTi aRmoCenis istorias, romelmac gadamwyveti roli iTamaSa biologiisa da medicinis ganviTarebaSi.
moswavle saSualo safexurze ecnoba sicocxlis fenomens molekulur doneze: matricul reaqciebs, genebis gamovlenis da regulaciis principebs, avtotrofuli da heterotrofuli ujredebis cxovelqmedebas;
moswavle ecnoba adamianis normaluri anatomiis da fiziologiis kerZo sakiTxebs da homeostazis darRvevis zogierT magaliTs.
moswavle ecnoba kvlevis Tanamedrove meTodebs, qmnis konkretuli biologiuri procesis Seswavlis proeqts, asrulebs mas da axdens miRebuli Sedegebis prezentacias farTo auditoriis winaSe;
moswavle ecnoba biologiis sxvadasxva dargis specifikas, konkretuli magaliTebiT acnobierebs mecnieruli muSaobis sirTuleebs, mecnieris pasuxismgeblobas da Tavdadebas.
adamiani da garemo (dawyebiTi safexuri) am mimarTulebis farglebSi moswavle ecnoba adamiansa da garemos Soris
arsebul urTierTdamokidebulebas, agrovebs informacias, Tu rogor moqmedebs garemo adamianTa cxovrebis nirze da piriqiT, rogor icvleba garesamyaro adamianis zemoqmedebis Sedegad; ecnoba bunebrivi simdidreebis mravalferovnebas, maTi racionalurad gamoyenebis gzebs da sayofacxovrebo narCenebis swori utilizaciis meTodebs.
�0�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
moswavles uyalibdeba piradi da jgufuri pasuxismgebloba da aqtiurad erTveba lokaluri garemos dacvis saqmeSi.
moswavle ecnoba janmrTeli da usafrTxo cxovrebis wesebs.
dedamiwa da garesamyaro (dawyebiTi safexuri)moswavle ecnoba Sexedulebebs dedamiwis, mzis sistemisa da samyaros dinamiuri
bunebis Sesaxeb. mas saSualeba eZleva droisa da sivrcis Sesaxeb swori warmodgena ganiviTaros. moswavle Seiswavlis bunebaSi mimdinare ciklur procesebs, dedamiwaze sicocxlis arsebobisaTvis aucilebel resursebs, ikvlevs maTi gamoyenebis gzebs da saSualebebs.
garemos Secnobis meTodebis dasaufleblad gaTvaliswinebulia praqtikuli samuSaoebi, maT Soris, uSualo dakvirveba da saswavlo cdebi, martivi xelsawyoebis gacnoba da gazomvagamoTvliTi samuSaoebis Catareba, adgilze orientireba, rukebis gamoyeneba, obieqtebis da procesebis modelireba da sxv.
sxeulebi da movlenebi (dawyebiTi safexuri) mimarTulebis mizania moswavles daanaxos kavSiri mis irgvliv arsebul sagnebsa
Tu bunebriv movlenebs Soris.moswavle akvirdeba, ikvlevs da svams kiTxvebs nivTieri samyaros da masSi
mimdinare movlenebis Sesaxeb, eufleba jgufuri muSaobis Cvevebs, swavlobs informaciis Segrovebas da cdilobs dasmul kiTxvebze pasuxis gacemas.
martivi eqsperimentebis CatarebiT moswavle eCveva xelsawyoebTan muSaobas, maT sworad, daniSnulebis mixedviT gamoyenebas da usafrTxoebis wesebis dacvas.
dawyebiT safexurze dakvirvebis Sedegebis gadmocema xdeba jer naxatebisa da martivi sqemebis, mogvianebiT ki _ cxrilebis saSualebiT.
moswavle Seiswavlis: moZraobis martiv formebs da maT gamomwvev mizezebs, sxeulTa wonasworobas, energiis ZiriTad formebsa da wyaroebs, masalaTa da nivTierebaTa ZiriTad Tvisebebs. miRebuli codnis safuZvelze is amyarebs kavSirs kvlevis Sedegebsa da mecnierul mosazrebebs Soris, amzadebs martiv modelebs da axdens maT demonstrirebas. am safexuris bolosaTvis dagrovili codnisa da gamomuSavebuli unarCvevebis safuZvelze moswavle cdilobs daadginos movlenebs Soris mizezSedegobrivi kavSirebi, rac gauRrmavebs samyaros kvlevisadmi interess.
fizikuri movlenebi ( sabazo da saSualo safexuri) moswavle sabazo safexurze ecnoba samyaros universalur kanonebs, mecnieruli
ideebis ganviTarebas da sxvadasxva saxis modelebis gamoyenebiT cdilobs movlenaTa axsnas;
mozardi Seiswavlis bunebaSi arsebul ZalTa moqmedebis Sedegebs, siTbur da eleqtromagnitur movlenebs, aRwers maT Tvisebrivad da raodenobrivad, ecnoba yoveldRiur cxovrebaSi maTi gamoyenebis magaliTebs;
gegmavs eqsperimentebs, atarebs maT damoukideblad an TanaklaselebTan erTad, swavlobs Sedegebis sworad formulirebas da Tavisi mosazrebebis cxrilebisa da grafikebis saSualebiT gadmocemas;
iziarebs sxvaTa Sexedulebebs da afasebs maT; moiZiebs informacias mecnieruli kvlevebis Sesaxeb da iazrebs maT mniSvnelobas
Tanamedrove cxovrebisTvis. saSualo safexurze moswavle iRrmavebs sabazo safexurze SeZenil codnas,
Seiswavlis da aanalizebs Tanamedrove fizikis miRwevebs, sabunebismetyvelo mecnierebebis ganviTarebis dadebiT da uaryofiT gavlenas garemoze, iZens mec
�10
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
nieruli kvlevis unarCvevebs da eqmneba myari safuZveli momavali saqmianobisaTvis. am safexuris bolos moswavle damoukideblad gegmavs da warmarTavs martiv eqsperiments, gamoTqvams da amowmebs hipoTezas;
mozardi sxvadasxva wyarodan moiZiebs informacias mecnieruli kvlevebis Sesaxeb, adarebs maT sakuTari kvlevis Sedegebs, irCevs monacemebis warmodgenis formebsa da saSualebebs da akeTebs prezentacias farTo auditoriis winaSe.
qimiuri movlenebi. (sabazo da saSualo safexuri )sabazo safexurze am mimarTulebis swavlebis ZiriTadi mizania: moswavleebi
Caswvdnen qimiis ZiriTadi kanonebis arss, gaerkvnen atomurmolekulur moZRvrebaSi, SeZlon qimiur reaqciaTa Tvisebrivi da raodenobrivi daxasiaTeba, gaecnon elementTa perioduli sistemas, misi Seqmnis istorias, hqondeT warmodgena qimiur bmebze, araorganul da organul naerTebsa da maT praqtikul gamoyenebaze.
am safexurze moswavleebi unda daeuflon kvlevisa da komunikaciis aucilebel unarCvevebs. moswavleebma unda SeZlon Seswavlili Teoriuli sakiTxebis praqtikuli gamoyeneba: eqsperimentis damoukideblad Catareba, monacemebis Segroveba, analizi da saTanado daskvnebis gamotana. maT unda SeZlon TavianTi monacemebisa da daskvnebis sazogadoebisaTvis wardgena prezentaciis sxvadasxva saSualebis gamoyenebiT. moswavleebs TandaTan unda gamoumuSavdeT kritikuli azrovnebis unari.
saSualo safexurze moswavle sabazo safexurze miRebuli informaciisa da gamocdilebis safuZvelze iRrmavebs codnas qimiuri reaqciebis mimdinareobis kanonzomierebaTa Sesaxeb. am Sedegs is aRwevs cdebis dagegmvisa da Catarebis safuZvelze. atomis aRnagobis, qimiuri bmebis bunebisa da periodulobis kanonis Seswavlis safuZvelze is ganWvrets elementTa da maT naerTTa Tvisebebs. moswavles eqmneba srulyofili warmodgena Termoqimiur da eleqtroqimiur procesebze. igi ecnoba qimiuri warmoebis safuZvlebs, aRwers teqnologiur sqemebs naerTTa qimiuri Tvisebebis safuZvelze. moswavle maswavleblis daxmarebiT ikvlevs qimiur warmoebasTan dakavSirebul garemos dacvis problemebs. am safexurze moswavle ecnoba gamoCenil mecnierqimikosTa Semoqmedebis istorias.
6. sabunebismetyvelo sagnebis swavlebis organizacia safexurebis mixedviT
dawyebiT safexurze iswavleba integrirebuli sagani ,,bunebismetyveleba”, romelic aerTianebs codnas geografiis, astronomiis, biologiis, fizikis, qimiis da samoqalaqo aRzrdis sferoebidan.
sabunebismetyvelo disciplinebi xels uwyobs moswavlis mier samyaros adekvaturi aRqmis Camoyalibebas, xolo samoqalaqo ganaTleba uviTarebs moswavles garemosadmi pozitiur damokidebulebas da garemoze pasuxismgeblobis grZnobas.
sabazo safexurze sagani `bunebismetyveleba~ iswavleba ori alternatiuli sqemiT:
a. _ biologiis, fizikis, qimiis safuZvlebis integrirebuli kursi.b. _ trimestruli kursi: TiTo trimestrSi – TiTo disciplina _ biologia,
fizika, qimia.
saSualo safexurze iswavleba sagnebi: `biologia~, `fizika~, `qimia~.X klasSi es sagnebi iswavleba trimestruli principiT (TiTo trimestrSi –
TiTo disciplina).XI da XII klasebSi `biologia~, “fizika”, “qimia” Sedis arCeviTi sagnebis
jgufSi da iswavleba erTwliani intensiuri kursis saxiT.
�11
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
7. saswavlo gegmis struqtura
bunebismetyvelebis sagnobriv programaSi aRwerilia is savaldebulo moTxovnebi, romlebsac unda akmayofilebdes yoveli moswavle TiToeuli klasis dasrulebis Semdeg. es moTxovnebi, TiToeuli mimarTulebisaTvis, Sedegebisa da indikatorebis saxiTaa Camoyalibebuli.
Sedegi gviCvenebs, Tu ra unda SeeZlos moswavles swavlis mocemuli etapis (klasis) dasrulebis Semdeg.
indikatori aris debuleba im codnisa da unarCvevebis demonstrirebis Sesaxeb, romelic Camoyalibebulia Sesabamis SedegSi.
indikatoris ZiriTadi daniSnulebaa gamoavlinos, miRweulia Tu ara Sedegi. indikatori orientirebulia unarCvevebze da Camoyalibebulia aqtivobis enaze. SedegTan dakavSirebuli indikatorebis erToblioba faravs Sedegs da, amave dros, TiToeuli maTgani warmoaCens Sedegs romelime kuTxiT.
dawyebiTi safexuri (I-VI klasebi)
bunebismetyvelebaintegrirebuli kursi
saSualo safexuri (X klasi)
bunebismetyvelebaintegrirebuli an intensiuri trimestruli kursi
saSualo safexuri (X klasi)
biologia _ qimia _ fizikaintensiuri trimestruli kursi
(X/XII klasebiarCeviTi sagnebi)
biologia qimia fizika
erTwliani intensiuri kursi
�12
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
Sedegebi dajgufebulia mimarTulebebis mixedviT.
TiToeuli safexuris Sesabamisi Sedegebisa da maTi indikatorebis erTobliobas Tan erTvis sarekomendacio Sinaarsi, romelic aris saswavlo masalis im sakiTxTa CamonaTvali, romlis gamoyenebiTac SesaZlebelia Camoyalibebuli Sedegebis miRweva swavlebis mocemul klasSi.
stadartis Sedegebs Tan axlavs indeqsi. indeqsi informacias iZleva sagnis, klasis da Sedegis nomris Sesaxeb. mag.:
bun. III. 7. _ bun. _ sagani
III. _ klasi
7. _ Sedegis nomeri.
sabunebismetyvelo sagnebis Semoklebebi indeqsebSi:
bun. _ bunebismetyveleba
qim. _ qimia
fiz. _ fizika
biol. _ biologia
�1�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
I klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
bun. I. mimarTuleba:
cocxali samyarosxeulebi da movlenebi
dedamiwa da garesamyaro
adamiani da garemo
1. moswavlemoswavle acnobierebs SegrZnebis organoebis mniSvnelobas garemos aRqmaSi
2. moswavle aRwersmoswavle aRwers sakuTar Tavs da garemomcvel cocxal obieqtebs
3. moswavle aRwers obieqtebs (movlenebs) Soris msgavsebas da gansxvavebas
4. moswavle orientirebs skolis teritoriaze
5. moswavle axasiaTebs dReRamis monacvleobasTan dakavSirebul movlenebs
6. moswavle aRwers lokalur garemos
7. moswavle axasiaTebsaxasiaTebs sezonur movlenebs
8. moswavle eufleba piradi higienisa da usafrTxo qcevis elementarul wesebs
9. moswavles uyalibdeba damokidebuleba sakuTari garemosadmi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: cocxali samyaro
bun. I. 1. moswavle acnobierebs SegrZnebis organoebis mniSvnelobas garemos aRqmaSi
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� CamoTvlis adamianis SegrZnebebs da ukavSirebs maT Sesabamis organoebs, gamoxatavs kavSirs piqtogramebiT;
•� SegrZnebis organoebis (erTdroulad ori) daxmarebiT aRwers misTvis nacnobi obieqtebis maxasiaTeblebs (mag., limoni yviTeli da mJavea, Tovli TeTri da civia);
•� ukavSirebs obieqtis zogierT maxasiaTebels Sesabamis SegrZnebis organos (mag., wiTeli _ Tvali; mJave _ ena, Tbili _ kani);
•� iyenebs martiv xelsawyoebs (mag., lupa, stetoskopi) SegrZnebis organoebiT garemos aRqmis gasaZliereblad;
•� sakuTar SegrZnebis an dakvirvebis Sedegad miRebul STabeWdilebas gamoxatavs sxvadasxva saSualebebiT (mag., sityvebiT, xatviT, pantomimiT).
bun. I. 2. moswavle aRwers sakuTar Tavs da garemomcvel cocxal obieqtebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aRwers adamians (sakuTar Tavs) TvalsaCino garegnuli niSnebis mixedviT;•� svams kiTxvebs da eZebs pasuxebs cxovelebis da mcenareebis mravalferovnebis
aRsawerad; •� ajgufebs cocxal obieqtebs mcenareebad da cxovelebad da aRwers maT
ganmasxvavebel niSnebs;•� ilustraciaze an bunebaSi arsebul obieqtebs miakuTvnebs cocxals da
aracocxals (martiv TvalnaTliv magaliTebze).
�1�
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
mimarTuleba: sxeulebi da movlenebi
bun. I. 3. moswavle aRwers obieqtebs (movlenebs) Soris msgavsebas da gansxvavebas 3. moswavle aRwers obieqtebs (movlenebs) Soris msgavsebas da gansxvavebasmoswavle aRwers obieqtebs (movlenebs) Soris msgavsebas da gansxvavebas aRwers obieqtebs (movlenebs) Soris msgavsebas da gansxvavebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adarebs da ajgufebs obieqtebs (erTi an ori niSniT) saklaso oTaxSi, saxlSi, bunebaSi, ilustraciebze, msjelobs maT ganmasxvavebel niSnebze;
•� akvirdeba moZrav da uZrav sxeulebs saklaso oTaxSi, skolis ezoSi, quCaSi da ganasxvavebs maT;
•� poulobs msgavsi daniSnulebis sagnebs saxlsa da skolaSi da aRwers maT;•� ilustraciebze amoicnobs bunebriv sxeulebsa (mag., xe, qva) da adamianis mier
damzadebul sagnebs (mag., magida, aguri).
mimarTuleba: dedamiwa da garesamyaro
bun. I. 4. moswavle orientirebs skolis teritoriaze 4. moswavle orientirebs skolis teritoriazemoswavle orientirebs skolis teritoriaze orientirebs skolis teritoriaze
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� afiqsirebs saswavlo garemoSi (mag., saklaso oTaxi, derefani, skolis ezo) obieqtebis daniSnulebasa da ganlagebas (Sors – axlos, zemoT _ qvemoT, marjvniv _ marcxniv, win _ ukan, SigniT _ gareT);
•� skolaSi agnebs misTvis mniSvnelovan adgilebs (mag., saklaso oTaxi, sportuli darbazi, tualeti, bufeti, eqimis kabineti, adgils sadac unda daelodos ufross);
•� xatavs saswavlo garemos Sesabamisi obieqtebiT (mag., skolis Senoba, ezo, saklaso oTaxi).
bun. I. 5. moswavle axasiaTebs dRe-Ramis monacvleobasTan dakavSirebul movlenebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� bunebaSi an ilustraciebze amoicnobs ciur sxeulebs (mze, mTvare, varskvlavebi) da gansazRvravs mzis gamoCenis dros;
•� CamoTvlis kviris dReebs TanmimdevrobiT da ganasxvavebs maT misTvis mniSvnelovani maxasiaTeblebis mixedviT (mag., saswavlo dRe _ uqme dRe);
•� aRwers sakuTar aqtivobas dReRamis monacvleobis mixedviT da ukavSirebs konkretul dros (mag., dilis 9 saaTi _ skolis dawyeba, saRamos 6 saaTi _ sayvareli telegadacema);
•� aRwers cxovelTa qcevas dReRamis mixedviT, gadmoscems misTvis saintereso istorias (mag., bus nadiroba RamiT) da akeTebs Canaxatebs.
bun. I. 6. moswavle aRwers lokalur garemos 6. moswavle aRwers lokalur garemosmoswavle aRwers lokalur garemos aRwers lokalur garemos
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� agrovebs dedamiwis zedapirze arsebul qvis nimuSebs, ajgufebs maT TvalsaCino niSnis mixedviT (feri, forma, zoma, simZime, simagre);
•� qmnis lokaluri garemos naxatebs; •� akvirdeba dRis cas, aRwers da xatavs masze arsebul obieqtebs (mag., Rrublebi,
cisartyelasartyela).
�1�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
bun. I. 7. moswavle axasiaTebs sezonur movlenebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adarebs sezonebs erTmaneTs, saubrobs maT ganmasxvavebel niSnebze, akeTebs kolaJebs an Canaxatebs;
•� aRwers im cvlilebebs, romlebsac ganicdian mcenareebi da cxovelebi sezonebis mixedviT (mag., foTolcvena, yvaviloba, bewvis feris cvla);
•� mohyavs magaliTebi sezonebis mixedviT adamianis saqmianobis da cxovelebis qcevis Sesaxeb (mag., xvna, Tesva, frinvelebis gadafrena);
•� axarisxebs tansacmels sezonebis mixedviT; •� CamoTvlis misTvis mniSvnelovan dResaswaulebs da akavSirebs sezonebTan.
mimarTuleba: adamiani da garemo
bun. I. 8. moswavle eufleba piradi higienisa da usafrTxo qcevis elementarul wesebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs da ganmartavs quCaSi moZraobis wesebis amsaxvel ZiriTad pirobiT niSnebs (araumetes sami sapirispiro wyvilisa), xsnis maTi dacvis aucileblobas;
•� saubrobs sayofacxovrebo nivTebis usafrTxo moxmarebis wesebze;•� saubrobs sakuTar qcevaze cxovelebTan da mcenareebTan urTierTobisas;•� asaxelebs pirad, arasaziaro higienis nivTebs (mag., savarcxeli, kbilis
jagrisi, pirsaxoci) da saubrobs maT daniSnulebaze.
bun. I. 9. moswavles uyalibdeba damokidebuleba sakuTari garemosadmi
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� monawileobs saswavlo garemoSi qcevis elementaruli wesebis SemuSavebaSi da icavs maT;
•� ufrTxildeba da uvlis pirad, Tanaklaselebis nivTebsa da saskolois nivTebsa da saskolo inventars;
•� ganasxvavebs sufTa da danagvianebul garemos, sityvierad an Canaxatebis saxiT gadmocems Tavis ganwyobas konkretuli garemos mimarT;
•� aRwers sakuTar qmedebas garemoSi sisufTavis SesanarCuneblad (mag., sayofacxovrebo narCenebis ganTavseba);
•� uziarebs Tanaklaselebs Tavis damokidebulebas sayvareli nivTebis, mcenareebisa da cxovelebis mimarT da axasiaTebs maT misTvis gamorCeuli niSan TvisebebiT;
•� aRwers da ajgufebs adgilebs adamianis aqtivobebis mixedviT (mag., sacxovrebeli, samuSao, dasasvenebeli, gasarTobi, saswavlo).
programis Sinaarsi
I klasis standartis Sedegebis miRweva SesaZlebelia mocemuli Sinaarsis safuZvelze:
cocxali obieqtebiadamiani (sakuTari Tavi) da misi aRnagoba
�1�
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
mcenareTa mravalferovneba: feri, forma, zoma; xe, buCqi, balaxi; xili, bostneuli
cxovelebis mravalferovneba: feri; zoma; moZraobis saxeebi, Sinauri da gareuli cxovelebi
garemos aRqma:SegrZnebebis organoebi da SegrZnebebi: kani _ Sexeba, Tvali _ mxedveloba, ena – gemo, cxviri – ynosva, yuri _ smenagaremoze dasakvirvebeli xelsawyoebi: lupa, stetoskopi
sxeulTa Sedarebasxeulis Tvisebebi: feri, forma, zoma, sigluve, gamWvirvaloba, suni, gemo;moZravi da uZravi sxeulebi bunebrivi da adamianis mier damzadebuli sxeulebi
mimarTebiTi terminebiSors _ axlos, zeviT _ qveviT, marjvniv _ marcxniv, win _ ukan
ca da dedamiwis zedapiri mze, mTvare, varskvlavebi, Rrubeli, cisartyelaqvebi da miwa
dRe da Ramekviris dReebi dReRamis monacvleoba.
saswavlo garemo skolaSi qcevis wesebisaswavlo garemos obieqtebi: skolis Senoba, saklaso oTaxi, skolis ezo sportuli darbazi, tualeti, bufeti, eqimis kabineti da sxv.saskolo inventari piradi da saerTo sargeblobis nivTebi
sezonuri cvlilebebiweliwadis droebibunebrivi movlenebicocxal samyaroSi mimdinare cvlilebebiaroSi mimdinare cvlilebebiadamianis saqmianoba
usafrTxo qcevis wesebiquCaSi usafrTxo moZraobis ZiriTadi pirobiTi niSnebi: SuqniSani, gadasasvlelisayofacxovrebo nivTebis usafrTxo gamoyenebis elementaruli wesebi:eleqtroxelsawyoebi, gazquracxovelebTan da mcenareebTan usafrTxo urTierTobis wesebi
piradi higienapiradi higienis nivTebi: kbilis jagrisi, savarcxeli, pirsaxoci
�1�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
II klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
bun.II mimarTuleba:
cocxali samyarosxeulebi da movlenebi
dedamiwa da garesamyaro
adamiani da garemo
1. moswavle aRwers mcenaris da cxovelis ZiriTad garegan nawilebsegan nawilebs
2. moswavle amoicnobs da aRwers zrdis process
3. moswavle aRwers advilad dakvirvebad moZraobebs
4. moswavle ganarCevs da aRwers sinaTlis da siTbos bunebriv da xelovnur wyaroebs
5. moswavle orientirebs nacnob garemoSi
6. moswavle axasiaTebs mzes, dedamiwas da mTvares
7. moswavle amoicnobs da ganasxvavebs lokaluri garemos geografiul obieqtebs
8. moswavle akvirdeba, axasiaTebs da aRwers amindis komponentebs
9. moswavle icavs icavs piradi higienisa da usafrTxo qcevis wesebs
10. moswavle aRwers mcenareebisa da cxovelebis mniSvnelobas adamianisaTvis
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: cocxali samyaro
bun. II. 1. moswavle aRwers mcenaris da cxovelis ZiriTad garegan nawilebsmoswavle aRwers mcenaris da cxovelis ZiriTad garegan nawilebs aRwers mcenaris da cxovelis ZiriTad garegan nawilebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� TvalsaCinoebaze amoicnobs organizmis ZiriTad garegan nawilebs, asaxelebs da gamoTqvams azrs maTi funqciis Sesaxeb;
•� TvalsaCinoebaze amoicnobs sxvadasxva organizmis msgavsi funqciis nawilebs (mag., fexi/frTa/farfli _ moZraoba, cxviri/dingi/xorTumi _ ynosva);
•� mcenareebisa da cxovelebis organizmis ZiriTadi nawilebis mravalferovnebis warmosaCenad agrovebs masalas (mag., herbariumi, JurnalgazeTebis, herbariumi, JurnalgazeTebis ilustraciebi) da akeTebs kolaJs;
•� asrulebs martiv instruqciebs da fragmentebisagan qmnis mcenaris, cxovelis, adamianis gamosaxulebas.
�1�
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
bun. II. 2. moswavle amoicnobs da aRwers zrdis process
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� svams kiTxvebs da eZebs pasuxebs organizmis zrdisTvis aucilebeli pirobebis gamosavlenad (mag., sakvebi, sabinadro garemo, sakvebi, sabinadro garemo);
•� moipovebs masalas zrdis procesis sailustraciod (mag., tansacmlis dapataraveba, sxvadasxva asakSi gadaRebuli fotosuraTebi, sarZeve kbilebis mocvla);
•� adarebs naSierebs, zrdasrul cxovelebs da aRwers zrdis periodSi momxdar cvlilebebs (mag., zomis, feris an safarvelis cvlileba).
mimarTuleba: sxeulebi da movlenebi
bun. II. 3. moswavle aRwers advilad dakvirvebad moZraobebsmoswavle aRwers advilad dakvirvebad moZraobebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� akvirdeba da aRwers TamaSis dros Sesrulebul moZraobebs (sriali, triali, qanaoba);
•� akvirdeba moZrav sxeulebs da adarebs maT siswrafis mixedviT;•� yoveldRiuri cxovrebidan mohyavs sxvadasxva obieqtis (mag., adamiani, cxoveli,
manqana, gemi, TviTmfrinavi) moZraobis magaliTebi; •� akvirdeba da asaxelebs moZravi obieqtis nawilebs, romelTa meSveobiTac xdeba
misi (obieqtis) gadaadgileba (mag., borblebi, fexebi, frTebi);•� akvirdeba da miuTiTebs im faqtorebs, romlebic gavlenas axdens sxeulTa
daZvras, moZraobasa da gaCerebaze (mag., zoma, forma, simZime, zedapiris forma).
bun. II. 4. moswavle ganarCevs da aRwers sinaTlis da siTbos bunebriv damoswavle ganarCevs da aRwers sinaTlis da siTbos bunebriv da ganarCevs da aRwers sinaTlis da siTbos bunebriv da xelovnur wyaroebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� akvirdeba da axasiaTebs sinaTlis da siTbos gavrcelebis Taviseburebebs;•� TanaklaselebTan erTad SeimuSavebs yoveldRiur cxovrebaSi siTbos da
sinaTlis wyaroebis usafrTxo gamoyenebis wesebs; •� ilustraciebze da/an bunebaSi amoicnobs sinaTlis da siTbos bunebriv da
xelovnur wyaroebs;•� msjelobs sinaTlisa da siTbos mniSvnelobaze misTvis da misi uSualo
garemosTvis.
mimarTuleba: dedamiwa da garesamyaro
bun. II. 5. moswavle orientirebs nacnob garemoSimoswavle orientirebs nacnob garemoSi orientirebs nacnob garemoSi
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� akvirdeba da aRwers gzas saxlidan skolamde. afiqsirebs gzaze arsebul misTvis mniSvnelovan xelovnur da bunebriv orientirebs (obieqtebs). monacemebs warmoadgens naxatis saxiT;
�1�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
•� asaxelebs nacnob garemos (mag., sakuTar sacxovrebels, skolas, ezos, parki) da misTvis mniSvnelovan orientirebs. aRwers marSrutebs am obieqtebamde;
•� asrulebs da Tavadac gascems martiv instruqciebs (araumetes 34 mimarTulebisa) nacnob teritoriaze (mag., skolis teritoria) orientirebisTvis.
bun. II. 6. moswavle axasiaTebs mzes, dedamiwas da mTvares axasiaTebs mzes, dedamiwas da mTvares
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aRwers dRis ganmavlobaSi mzis mdebareobis cvlilebas erTi da imave obieqtis (mag., oTaxis fanjara) mimarT;
•� mzian amindSi akvirdeba erTi da imave obieqtis Crdilis cvlilebas dRis ganmavlobaSi da akavSirebs mas garkveul drosTan (dila, SuadRe, saRamo);
•� adarebs mzesa da mTvares `naTebis~ (sikaSkaSe, siTbo) mixedviT;•� iyenebs sxvadasxva TvalsaCinoebas (mag., ruka, globusi, kosmosidan gadaRebuli
suraTebi) dedamiwis formis dasaxasiaTeblad.
bun. II. 7. moswavle amoicnobs da ganasxvavebs lokaluri garemos geografiulmoswavle amoicnobs da ganasxvavebs lokaluri garemos geografiul amoicnobs da ganasxvavebs lokaluri garemos geografiul obieqtebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� erTmaneTisagan asxvavebs wyalsa da xmeleTs globussa da rukaze feris mixedviT;
•� mohyavs wylisa (mag., tba, mdinare) da xmeleTis (mag., mTa, vake…) obieqtebis magaliTebi da ganasxvavebs maT;
•� maswavleblis daxmarebiT ikvlevs lokalur garemos, adekvaturad iyenebs geografiuli obieqtebis aRmniSvnel terminebs da qmnis maT martiv modelebs (mag., Zerwavs).
bun. II. 8. moswavle akvirdeba, axasiaTebs da aRwers amindis komponentebsmoswavle akvirdeba, axasiaTebs da aRwers amindis komponentebs akvirdeba, axasiaTebs da aRwers amindis komponentebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� CamoTvlis amindis ganmsazRvrel komponentebs (mag., naleqebi, qari, siTbo, sicive), qmnis am komponentebis aRmniSvnel simbolikas, akeTebs Sesabamis dRiurs;
•� msjelobs TiToeuli sezonisaTvis damaxasiaTebeli amindis Sesaxeb;•� gamoxatavs Tavis ganwyobas sxvadasxva amindis mimarT;•� TanmimdevrobiT CamoTvlis sezonebs da Tveebs;•� akvirdeba cocxali organizmebis qcevas amindis cvlilebasTan dakavSirebiT,
dakvirvebis Sedegebs gadmoscems sityvierad an naxatebiT.
mimarTuleba: adamiani da garemoadamiani da garemo
bun. II. 9. moswavle icavs piradi higienisa da usafrTxo qcevis wesebsmoswavle icavs piradi higienisa da usafrTxo qcevis wesebs icavs piradi higienisa da usafrTxo qcevis wesebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� amoicnobs mosalodnel safrTxes. Sesabamisad gansazRvravs im pirebs (mag., policieli, eqimi, mezobeli), visac daxmarebisTvis konkretul situaciaSi unda mimarTos;
�20
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
•� asaxelebs adgilebs, sadac Tavs daculad grZnobs (mag., saxli, skola);•� icavs piradi higienis wesebs da gamoTqvams sakuTar mosazrebas am wesebis dacvis
mniSvnelobis Sesaxeb; •� adgens mimdinare dRis reJims da icavs mas;•� saubrobs regularuli fizikuri varjiSis mniSvnelobaze. klasis winaSe
warmoadgens varjiSis im saxeobas, romelsac upiratesobas aniWebs; •� adgens sakuTar racionSi Semavali mcenareuli da cxoveluri sakvebis naxatebian
cxrils.
bun. II. 10. moswavle aRwers mcenareebisa da cxovelebis mniSvnelobas adamianisaTvis.moswavle aRwers mcenareebisa da cxovelebis mniSvnelobas adamianisaTvis. aRwers mcenareebisa da cxovelebis mniSvnelobas adamianisaTvis.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� axasiaTebs da ajgufebs mcenareebsa da cxovelebs adamianis mier maTi gamoyenebis sferoebis mixedviT (mag., sakvebi, tansacmeli, transporti, samSeneblo masala);
•� yveba istorias sayvarel cxovelsa Tu mcenareze zrunvis Sesaxeb;•� ojaxsa Tu skolaSi uvlis mcenareebs da/an cxovelebs da Tavis gamocdilebas
uziarebs Tanaklaselebs;•� gamoxatavs sakuTar damokidebulebas cocxali organizmebisTvis miyenebuli
zianis mimarT, mohyavs magaliTebi;•� ikvlevs lokalur garemos, amoicnobs adamianis saqmianobiT gamowveul
dabinZurebis magaliTebs da maT mavne zegavlenas mcenareebsa da cxovelebze.
programis Sinaarsi
II klasis standartis Sedegebis miRweva SesaZlebelia mocemuliSinaarsis safuZvelze:
mcenareebi da cxovelebi sxeulis nawilebi: fesvi, Rero, foToli, yvavili, nayofi; Tavi, tani, moZraobis organoebi, kudi sxeulis nawilebis mravalferovneba: forma, feri, zoma
organizmebis zrdazrdisTvis aucilebeli faqtorebi: haeri, wyali, sakvebi, sinaTle cxovelebis naSierebi.
advilad dakvirvebadi moZraobebisxeulTa moZraobis saxeebimoZraobis siswrafe: swrafi _ nelimoZraobis saSualebebi, mag., borblebi, fexebi, frTebifaqtorebi, romlebic gavlenas axdens sxeulis daZvra, moZraobasa da gaCerebaze
mag.: forma, forma,zoma, simZime, zedapiri
sinaTle da siTbosinaTlisa da siTbos mniSvnelobasinaTlisa da siTbos bunebrivi wyaro _ mzesinaTlisa da siTbos xelovnuri wyaroebi, mag., naTura, gamaTbobeli
�21
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
orientireba nacnob garemoSi gza saxlidan skolamde da nacnob adgilebamde gza saxlidan nacnob adgilebamdeorientirebisaorientacio martivi instruqciebi
mze, dedamiwa, mTvaremzis mdebareoba dRis manZilzemzis da mTvaris ,,naTeba~dedamiwis forma.
geografiuli obieqtebiwyali da xmeleTi globussa da rukazewylis obieqtebi, mag.: tba, zRva, mdinarexmeleTis obieqtebi, mag.: mTa, borcvi, vake
amindi da misi komponentebiamindis komponentebi, mag.: naleqebi, qari, siTbo, siciveamindi sezonebis mixedviTTveebi da sezonebikalendari amindis dRiuriamindi da cocxali organizmebis qceva
usafrTxo qcevis wesebi da piradi higienausafrTxoeba saxlsa da quCaSisinaTlisa da siTbos wyaroebis usafrTxo gamoyenebis wesebi piradi higienis elementaruli wesebimimdinare dRis reJimifizikuri varjiSis mniSvnelobajansaRi kveba da misi mniSvneloba
mcenareebis da cxovelebis mniSvneloba adamianisTvisadamianis mier mcenareebisa da cxovelebis gamoyeneba (mag., sakvebi, tansacmeli,
samSeneblo masala)mcenareebisa da cxovelebis movla
adamianis saqmianoba da garemococxali organizmebis dacvaadamianis saqmianobiT dabinZurebuli garemo (mag.,sayofacxovrebo narCenebi)
�22
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
VII_ IX klasebis bunebismetyvelebis standarti
(gardamavali)
2006-2012 saswavlo wlebisTvis
Sesavali
VII IX klasebis bunebismetyvelebis standarti (gardamavali) gaTvaliswinebulia im moswavleTaTvis, vinc dawyebiT safexurze swavlobda 1997 wlis programis moTxovnebis mixedviT. 1997 wlis programiT III_V klasebSi iswavleba sagani ,,buneba~, xolo VI klasSi sabunebismetyvelo disciplinebi SemoTavazebulia, rogorc integrirebul sagnad ise calke disciplinebad: ,,botanika~ da ,,geografia~.
saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministros informatikis mTavari centris gamokvlevebma gamoavlina, rom me6 klasebSi ZiriTadad iswavleba ,,botanika~ da ,,geografia~
es realoba, saganmanaTleblo procesis uwyvetobis SenarCunebis mizniT, gaTvaliswinebulia Cvens mier warmodgenil standartSi.
warmodgenili standarti saSualebas iZleva sabazo skolaSi sagani “bunebismetyveleba” iswavlebodes ori alternatiuli sqemiT:
a. _ biologiis, fizikis, qimiis safuZvlebis integrirebuli kursi.b. _ trimestruli kursi: TiTo trimestrSi – TiTo disciplina (biologia,
fizika, qimia).
�2�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
VII klasi (gardamavali)wlis bolos misaRwevi Sedegebi
bun VII mimarTuleba:
cocxali samyaro fizikuri movlenebi qimiuri movlenebi
1. moswavle ganarCevsmoswavle ganarCevs sicocxlis ZiriTad formebs da gamovlinebebs
2. moswavle axasiaTebsmoswavle axasiaTebs organizmebis mravalferovnebas
3. moswavle axasiaTebsmoswavle axasiaTebs ekosistemis komponentebs da maT Soris arsebul kavSirebs
4. moswavle msjelobs dedamiwaze sicocxlis ganviTarebis TaviseburebaTa Sesaxeb
5. moswavlemoswavle axasiaTebs sxeulTa sxeulTa moZraobass
6. moswavle aRwersmoswavle aRwersaRwers nivTierebis sam agregatul mdgomareobas
7. moswavle msjelobsmoswavle msjelobsmsjelobs advilad dakvirvebadi Zalebis da maTi moqmedebis Sedegebis Sesaxeb
8. moswavlemoswavle axasiaTebs wnevas wnevaswnevas
9. moswavle aRwersmoswavle aRwers nivTierebaTa Tvisebebs da msjelobs maTi cvlilebebis Sesaxeb
10. moswavle ganasxvavebsmoswavle ganasxvavebs nivTierebas da narevs, flobs narevis komponentebad dayofis meTodebs
11. moswavle ganasxvavebsmoswavle ganasxvavebs fizikur da qimiur movlenebs
12. moswavle axasiaTebsmoswavle axasiaTebs haers
13. moswavle aRwers wylismoswavle aRwers wylis Tvisebebs, msjelobs xsnarebis Taviseburebebis Sesaxeb
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: cocxali samyaro
bun. VII. 1. moswavle ganarCevs sicocxlis ZiriTad formebs da gamovlinenebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� agrovebs informacias ilustraciebis saSualebiT ujredis formebis mravalferovnebis Sesaxeb (erT da mravalujredian organizmebSi) da warmoadgens plakatis saxiT;
•� amzadebs droebiT preparats, ikvlevs sinaTlis mikroskopiT da dakvirvebis Sedegebs warmoadgens naxatis da/an sivrculi modelis saxiT;
•� adarebs cocxal da aracocxal obieqtebs da msjelobs sicocxlisaTvis damaxasiaTebeli Tvisebebis da maTi gamovlinebis mravalferovnebis (mag., sunTqva filtvebiT, layuCebiT, sxeulis zedapiriT; gamravleba kvercxisdebiT, cocxalmSobiarobiT, TesliT) Sesaxeb;
•� agrovebs masalas erT da mravalujrediani organizmebis moZraobis saSualebebis Sesaxeb (mag. Soltebi, crufexi, kidurebi), msjelobs maT Soris gansxvavebaze da monacemebs warmoadgens fotomasalis an Canaxatebis saxiT.
•� instruqciis Tanaxmad atarebs cdebs sicocxlis gamovlinebebze dasakvirveblad (mag., mcenareebisa da cxovelebis moZraoba, aRmonacenis zrda, re
�2�
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
aqcia sxvadasxva gamRizianebelze) da irCevs dakvirvebis Sedegebis warmodgenis formebs (mag., Canaxati, foto);
•� uSualo dakvirvebiT da/an eqsperimentulad swavlobs mikroorganizmebis (mag., virusi, baqteria, safuari soko) cxovelqmedebis Taviseburebebs (mag., produqtis damJaveba, daduReba, comis afueba, zogierTi virusuli daavadeba), ajgufebs maT adamianisTvis sasargeblo an saziano moqmedebis mixedviT da warmoadgens dakvirvebis Sedegebs.
bun. VII. 2. moswavle axasiaTebs organizmebis mravalferovnebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ikvlevs niSanTvisebaTa variaciebs erTi saxeobis farglebSi, qmnis monacemTa bazas (mag. TanaklaselTa simaRle, wona) da warmoadgens grafikulad;
•� adarebs xerxemlianTa klasis warmomadgenlebs ramdenime ZiriTadi niSniT (mag., moZraoba, safarveli, sunTqva, gamravleba) da adgens Sesabamis cxrils;
•� iyenebs Teza antiTezas princips sistematikaSi mocemuli individis adgilis gansazRvrisaTvis (mag., xerxemliani _ uxerxemlo; cocxalmSobiaroba – kvercxisdebiT gamravleba; yvavilis arseboba _ ararseboba; fesvis, Reros, foTlis arseboba – am organoebis ararseboba);
•� axdens organizmebis klasificirebas ramdenime niSanTvisebis mixedviT (mag., ajgufebs skolis ezoSi aRweril mcenareebs mis mier SemuSavebuli kriteriumebis mixedviT) da ganmartavs klasificirebis princips;
•� agrovebs informacias saxeobebis mravalferovnebis da ricxobriobis Sesaxeb (mag., saqarTvelos biomravalferovneba), adarebs adreul da Tanamedrove mdgomareobas da monacemebs warmoadgens cxrilis an diagramis saxiT;
•� iyenebs Sesaferis terminebs lokaluri garemos biomravalferovnebis asaRwerad (mag., `balaxovani mcenare~, `mweri~);
•� ikvlevs lokalur garemos adgilobrivi da introducirebuli saxeobebis (mag., lafniWamia, enotiseburi ZaRli, evkalipti, ambrozia) gamosavlenad, agrovebs informacias maTi mniSvnelobis da garemoze zegavlenis Sesaxeb. warmoadgens namuSevars;
•� moipovebs informacias mcenareTa da cxovelTa adgilobrivi unikaluri jiSebis Sesaxeb da warmoadgens naxatis an kolaJis saxiT.
bun. VII. 3. moswavle axasiaTebs ekosistemis komponentebs da maT Soris arsebul kavSirebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� nacnob garemoSi gamoyofs ekosistemebs da maT calkeul komponentebs;•� bunebaSi da/an ilustraciaze, mcenarisa da cxovelis zogierTi saxeobis
mixedviT, amoicnobs saqarTvelos tipobriv ekosistemebs (mag., tyis/ mdelos/ mTis/ zRvis/ Waobis ekosistemebi);
•� mohyavs magaliTebi da aRwers ekosistemaSi arsebuli urTierTobis formebs (mag., mtacebloba, parazitizmi);
•� gamosaxavs sqematurad ekosistemaSi arsebul kvebiT kavSirebs (kvebiTi jaWvi);
•� adarebs balaxismWamelebis, xorcismWamelebis da nairmWamelebis zogierT anatomiur Taviseburebas (mag., kbilebis forma, brWyali) da akavSirebs kvebis nirTan;
•� mohyavs organizmebis garemosTan Seguebis magaliTebi (mag., eklebi, Seferiloba, cximis maragi, bewvi, frinvelebis gadafrena, jogebad gaerTianeba);
•� qmnis martiv xelovnur ekosistemas (mag., akvariumi), asabuTebs TiToeuli komponentis mniSvnelobas da gegmavs, Tu rogor unda SeinarCunos igi;
�2�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
•� svams kiTxvas, Tu rogor Seicvleba bunebrivi ekosistema misi romelime elementis amovardnis SemTxvevaSi da agrovebs informacias kiTxvaze pasuxis gasacemad;
•� agrovebs informacias lokalur garemoSi ekosistemaze adamianis zemoqmedebis Sesaxeb, msjelobs Sedegebze da gamoTqvams mosazrebas problemis gadaWris gzebis Sesaxeb.
bun. VII. 4. moswavle msjelobs sicocxlis ganviTarebis TaviseburebaTa Sesaxeb
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� agrovebs informacias floris da faunis zogierTi warmomadgenlis (floris da faunis zogierTi warmomadgenlis (mag., uZvelesi qvewarmavlebi, giganturi gvimrebi) gadaSenebis Sesaxeb, aanalizebs da ayalibebs sakuTar pozicias;
•� agrovebs informacias, Tu ra meTodebs (mag., rekonstruqcia) iyeneben mecnierebi namarxi organizmebis Seswavlisas, namuSevars warmoadgens werilobiT da/an axdens erTerTi meTodis demonstrirebas modelis saSualebiT;
•� faqtobriv masalaze dayrdnobiT (mag., saTafliaSi dinozavris nakvalevi, taribanaSi napovni spilos ConCxi) qmnis saqarTvelos cocxali bunebis preistoriuli warsulis models (mag., naxati, kolaJi).
mimarTuleba: fizikuri movlenebi
bun. VII. 5. moswavle axasiaTebs sxeulTa moZraobas VII. 5. moswavle axasiaTebs sxeulTa moZraobas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� akvirdeba da adarebs sxeulTa moZraobis saxeebs, aRwers maT traeqtoriebs da gamosaxavs sqematurad, msjelobs gansxvavebaze gadaadgilebasa da traeqtorias Soris;
•� atarebs gazomvebs sxeulis siCqaris gamosaTvlelad. monacemebs warmoadgens cxrilis saxiT da aRwers kavSirs sidideebs Soris;
•� adeqvaturad iyenebs Sesabamis formulasa da erTeulebs praqtikuli amocanebis gadasaWrelad;
•� agebs siCqarisa da gadaadgilebis droze damokidebulebis grafikebs, poulobs saWiro monacemebs drois nebismieri momentisTvis;
•� adgens laSqrobis marSruts da gamoTqvams varauds saWiro drois Sesaxeb; aanalizebs da iTvlis saSualo siCqares.
bun. VII. 6. moswavle aRwers nivTierebis sam agregatul mdgomareobas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� CamoTvlis nivTierebis agregatuli mdgomareobis magaliTebs yoveldRiuri cxovrebidan, gamosaxavs sqematurad maTi molekulebis ganlagebas;
•� atarebs cdebs, ikvlevs difuziis movlenas da msjelobs mis xelSemwyob da Semaferxebel faqtorebze;
•� akvirdeba da msjelobs difuziis rolis Sesaxeb bunebaSi da yofacxovrebaSi, mohyavs magaliTebi;
•� gamoTqvams varauds bunebaSi nivTierebis erTi agregatuli mdgomareobidan meoreSi gadasvlis mizezebis Sesaxeb da amowmebs cdebiT;
•� gegmavs da atarebs cdebs agregatul mdgomareobaTa cvlilebisas nivTierebis fizikur maxasiaTeblebze dasakvirveblad (masa, forma, moculoba), monacemebs warmoadgens cxrilis saxiT. Sedegebs aanalizebs da akeTebs Sesabamis daskvnebs;Sedegebs aanalizebs da akeTebs Sesabamis daskvnebs;
�2�
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
•� zomavs sxvadasxva nivTierebisagan damzadebul sxeulTa fizikur maxasiaTeblebs (masa, moculoba), monacemebs warmoadgens cxrilis saxiT, aanalizebs, msjelobs nivTierebis gvarobaze da mis praqtikul gamoyenebaze.
bun. VII. 7. moswavle msjelobs advilad dakvirvebadi Zalebis da maTi moqmedebis Sedegebis Sesaxeb
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� moyavs bunebaSi arsebuli Zalebis gamovlinebis magaliTebi yoveldRiuri cxovrebidan da saubrobs maT mniSvnelobaze;
•� atarebs cdebs sxvadasxva sxeulis moZraobaze dasakvirveblad da sqematurad gamosaxavs sxeulebze moqmed Zalebs (simZimis, xaxunis, drekadobis, amomgdebi Zalebi);
•� moyavs moZraobis magaliTebi, romlebic gamowveulia sxeulze uSualo (mag., moqaCva an biZgi) da arauSualo (mag., dedamiwis miziduloba) moqmedebiT;
•� konkretuli amocanis gadasawyvetad (mag., xaxunis Zalis gazrda an Semcireba, amomgdebi Zalis Secvla) qmnis da warmoadgens SesaZlo sqemas an models.
bun. VII. 8. moswavle axasiaTebs wnevas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� maswavleblis daxmarebiT atarebs cdebs sxeulTa mier warmoebul wnevaze dasakvirveblad, monacemebi Seaqvs cxrilSi da aanalizebs;
•� qmnis models da aRwers sxeulis mier warmoebuli wnevis Semcirebis, an gazrdis aucileblobas praqtikuli amocanebis gadasaWrelad, mohyavs magaliTebi cxovrebidan (mag., Txilamuri, Wikarti);
•� atarebs cdebs (qmnis modelebs) da akvirdeba siTxeebsa da gazebSi wnevis ganawilebas. dakvirvebis Sedegebs aanalizebs da gamoaqvs Sesabamisi daskvnebi;
•� mohyavs paskalis kanonis gamoyenebis magaliTebi teqnikidan da yofacxovrebidan (mag., hidravlikuri manqana);
•� amzadebs martivi Sadrevanis models da xsnis ziarWurWlis moqmedebis princips;
•� maswavleblis daxmarebiT atarebs cdebs atmosferuli wnevis moqmedebis gamosavlenad, aanalizebs da akeTebs daskvnebs;
•� gamoTqvams varauds atmosferuli wnevis gazrdiT an SemcirebiT gamowveuli cvlilebebis Sesaxeb.
mimarTuleba: qimiuri movlenebi
bun. VII. 9. moswavle aRwers nivTierebaTa Tvisebebs da msjelobs maTi cvlilebebis Sesaxeb
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asaxelebs yoveldRiuri cxovrebaSi gamoyenebul nivTierebebs da msjelobs maTi Tvisebebis Sesaxeb;
•� akvirdeba da adarebs nivTierebebs Tvisebebis mixedviT (mag., suni, bzinvareba, wva, agregatuli mdgomareoba). Sedegebs warmoadgens cxrilis saxiT, aanalizebs da gamohyofs Tvisebebs, romlebic am nivTierebebis gamoyenebas ganapirobebs;
•� agrovebs informacias organizmebisTvis mniSvnelovani nivTierebebis (mag., Jangbadi, wyali, naxSirorJangi) Sesaxeb da msjelobs maT daniSnulebaze;
�2�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
•� atarebs cdebs nivTierebebis fizikuri da qimiuri cvlilebebis (mag., agregatuli mdgomareobis Secvla, nivTierebis gaxsna, airis gamoyofa, formis Secvla ) gamosakvlevad da msjelobs am cvlilebebis gamomwvev mizezebze (mag., gacxeleba, Sereva, dawva, meqanikuri zemoqmedeba);
•� icavs qimiuri nivTierebebis ganTavsebis, maTTan muSaobis usafrTxoebis wesebs, cnobs gamafrTxilebel niSnebs (mag., advilad aalebadi, feTqebadi) qimiuri reaqtivis WurWlis etiketze.
bun. VII. 10. moswavle ganasxvavebs nivTierebas da narevs, flobs narevis komponentebad dayofis meTodebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� cdebis safuZvelze adarebs nivTierebisa da narevis Tvisebebs, aanalizebs monacemebs da Sedegebs warmoadgens cxrilis saxiT, mohyavs bunebrivi narevebis magaliTebi;
•� amzadebs erTgvarovan da araerTgvarovan narevebs, (mag., sufris marilis wyalxsnari, carcis fxvnilisa da wylis narevi) adarebs maT da msjelobs maT Soris gansxvavebaze;
•� irCevs da iyenebs Sesabamis meTodebs (mag., amoSroba, gacra, gamoxda, gafiltvra, dawdoma) sxvadasxva narevis komponentebad dasayofad;
•� CamoTvlis yoveldRiur cxovrebaSi narevebis gamoyenebis magaliTebs.
bun. VII. 11. moswavle ganasxvavebs fizikur da qimiur movlenebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� cdis procesSi akvirdeba fizikuri da qimiuri movlenebis garegnul niSnebs, monacemebs warmoadgens cxrilis saxiT da msjelobs maT Soris gansxvavebis Sesaxeb;
•� qmnis nivTierebis umciresi nawilakebis /molekula, atomi/ modelebs da iyenebs maT martivi da rTuli nivTierebebis modelebis konstruirebisTvis;
•� CamoTvlis fizikuri da qimiuri movlenebis magaliTebs, maTi aRwerisas iyenebs Sesabamis terminologias, qimiur movlenebs gamosaxavs sqematurad (mag., naxSirbadi + Jangbadi = naxSirorJangi);
•� adeqvaturad iyenebs qimiuri elementebis simboloebs, atomTa valentobas misTvis cnobili martivi da rTuli nivTierebebis formulebis Casawerad, awarmoebs Sesabamis gamoTvlebs;
•� adarebs qimiur elementsa da martiv nivTierebas da msjelobs maT Soris gansxvavebis Sesaxeb;
•� iyenebs nivTierebaTa qimiur formulebs, nivTierebis masis mudmivobis kanons da qimiuri gantolebiT gamosaxavs bunebaSi mimdinare qimiur movlenebs (mag., ozonis daSla, rkinis daJangva).
bun. VII. 12. moswavle axasiaTebs haers
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asaxelebs da Sesabamisi formulebiT gamosaxavs haeris komponentebs, msjelobs organizmebisaTvis haeris zogierTi komponentis (Jangbadi, naxSirorJangi, azoti) mniSvnelobis Sesaxeb;
•� iyenebs Sesabamis meTods da adgens haerSi Jangbadis moculobiT wils;•� CamoTvlis wvisa da Jangvis magaliTebs yoveldRiuri cxovrebidan da msjelobs
maT xelSemwyob faqtorebze;
�2�
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
•� agrovebs informacias haeris dabinZurebis mizezebisa da maTi Tavidan acilebis saSualebebis Sesaxeb, akeTebs prezentacias.
bun. VII. 13. moswavle aRwers wylis Tvisebebs, msjelobs xsnarebis Taviseburebebis Sesaxeb
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� atarebs cdebs wylis fizikuri da qimiuri Tvisebebis gamosakvlevad, monacemebs warmoadgens cxrilis saxiT;
•� agrovebs wylis nimuSebs, iyenebs Sesabamis meTodebs am nimuSebis gasawmendad.•� qmnis wyalsawmend sadgurebSi sasmeli wylis gasufTavebis sqemas;•� CamoTvlis wylis bunebrivi gafiltvris magaliTebs;•� agrovebs informacias bunebrivi wylis dabinZurebis Sedegebis Sesaxeb,
gamoTqvams varauds wylis dabinZurebis Tavidan acilebis gzebze;•� CamoTvlis xsnarebis magaliTebs da msjelobs maTi mniSvnelobis Sesaxeb
bunebasa da adamianis cxovrebaSi;•� gegmavs da atarebs cdas da adgens nivTierebaTa xsnadobaze moqmed faqtorebs
(mag., temperatura, gamxsnelisa da gaxsnili nivTierebis raoba da masa, nawilakTa zoma, moreva). Sedegebs warmoadgens cxrilis saxiT.Sedegebs warmoadgens cxrilis saxiT. warmoadgens cxrilis saxiT.warmoadgens cxrilis saxiT. cxrilis saxiT.cxrilis saxiT. saxiT.saxiT..
programis Sinaarsi
VII klasis standartis Sedegebis miRweva SesaZlebelia mocemuli Sinaarsis safuZvelze:
ujredi (zogadi monacemebi agebulebis Sesaxeb garsi, cotoplazma, birTvi)organizmierTujrediani da mravalujrediani organizmebisicocxlis Tvisebebis gamovlineba (moZraoba, kveba, sunTqva, gamoyofa, zrda,
gamravleba, gaRizianebadoba)
organizmTa mravalferovnebasamefoebis zogadi daxasiaTebasaqarTvelos biomravalferovnebis zogierTi tipobrivi warmomadgeneli saxeoba
ekosistema, Tanasazogadoeba, populacia, individiekosistemis komponentebi _ bioturi da abioturi kvebiTi jaWviproducenti, konsumenti (balaxis mWameli, xorcis mWameli, nairmWameli), reducentiorganizmebis garemosTan Seguebabunebrivi da xelovnuri ekosistemebiadamianis zemoqmedeba bunebriv ekosistemebze
preistoriuli samyaronamarxi organizmebi
�2�
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
moZraobis saxeebi (wrfivi, mrudwiruli, rxeviTi, brunviTi). traeqtoria,, brunviTi). traeqtoria, gadaadgileba, wrfivi Tanabari moZraobis siCqare, saSualo da myisi siCqare, siCqaris erTeulebi
nivTierebis sami agregatuli mdgomareoba. erTi agregatuli mdgomareobidan meoreSi gadasvla. fizikuri maxasiaTeblebis cvlileba nivTierebis agregatuli mdgomareobebis cvlilebis drosmasa, masis erTeulebi nivTierebis simkvrive, simkvrivis erTeuli sxeulTa urTierTqmedeba. simZimis, xaxunis, drekadobis Zalebi, hukis kanonisxeulTa tivtivi, curva, CaZirva. amomgdebi Zala, arqimedes kanoni
wneva. airis wneva. wneva siTxeebSi, misi damokidebuleba siTxis gvarobasa da svetis simaRleze. ziarWurWeli. paskalis kanoni. hidravlikuri manqana. atmosferuli wneva
qimiis sagani nivTiereba da misi Tvisebebi nivTierebis Sedgeniloba – molekula, atomi nivTiereba da narevi, narevis komponentebad dayofa da raodenobrivi Sedgenilobis dadgena.nivTierebaTa cvlilebebi fizikuri da qimiuri movlenebi, gamomwvevi mizezebi, qimiuri reaqcia, qimiuri reaqciis garegnuli niSnebiqimiur laboratoriaSi muSaobis usafrTxoebis wesebi
qimiuri elementi, qimiuri simbolo, valentoba, qimiuri formula martivi da rTuli nivTiereba, nivTierebis masis mudmivobis kanoni, qimiuri gantolebis Sedgena, nivTierebis Sedgenilobis mudmivobis kanoni fardobiTi atomuri masa, fardobiTi molekuluri masa, nivTierebis raodenobis erTeuli – moli, moluri masa, qimiuri gamoTvlebi maTi saSualebiT
haeri da misi komponentebi. maTi Tvisebebi da gamoyenebaJangva da wva, alihaeris dabinZurebis mizezebi da maTi acilebis gzebi
wyali, misi fizikuri da qimiuri Tvisebebi wylis gawmendawyali bunebaSi da misi mniSvnelobaxsnarebi, xsnadoba da xsnadobis pirobebi, gaxsnil nivTierebaTa masuri wili
��0
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
VIII klasi klasi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi mimarTulebebis mixedviT
cocxali samyaro fizikuri movlenebi qimiuri movlenebi
1. moswavle akavSirebs ujredis struqturas funqciasTan
2. moswavle ikvlevs organizmebis ganviTarebis Taviseburebebs
3. moswavle aRwersaRwers ekosistemebSi energiis gadacemasa da nivTierebaTa mimoqcevas
4. organizmebis mravalferovnebas ukavSirebs evoluciis process
5. moswavle aRwers sxeulTa aCqarebul moZraobas
6. moswavle aRwers sxeulTa moZraobas da urTierTqmedebebs
7. moswavle axasiaTebs sxeulTa wonasworobas
8. moswavle axasiaTebsaxasiaTebs damuxtul sxeulTa urTierTqmedebas
9. moswavle aRwersmoswavle aRwersaRwers eleqtruli denis siTbur, qimiur da magnitur moqmedebas
10. moswavle aRwersmoswavle aRwers kavSirs martiv da rTul nivTierebebs Soris
11. moswavle iyenebs periodul sistemas elementTa dasaxasiaTeblad
12. moswavle nivTierebaTa Tvisebebs ukavSirebs atomis eleqtronul aRnagobas da qimiuri bmis xasiaTs
13. moswavle awarmoebs raodenobriv gamoTvlebs qimiuri amocanebis amosaxsnelad
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: cocxali samyaro
bun. VIII. 1. moswavle akavSirebs ujredis struqturas funqciasTan
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ilustraciebis da/an mikroskopis saSualebiT ikvlevs sxvadasxva saxis ujredis (mag., mcenareuli, cxoveluri, sokos) agebulebas, asaxelebs maT msgavs da gansxvavebel struqturebs, Sedegebs gamosaxavs grafikulad (mag., venis diagramis saSualebiT);
•� ilustraciaze amoicnobs ujredis ZiriTad struqturul komponentebs da asaxelebs maT funqcias;
•� ilustraciaze amoicnobs virusebs, prokariotul da eukariotul ujredebs da asaxelebs maT ZiriTad ganmasxvavebel niSnebs;
•� moipovebs masalas ujredis SeswavlaSi sxvadasxva teqnologiis mniSvnelobis Sesaxeb da waradgens namuSevars;
•� sxvadasxva saSualebiT (mag., sqema, aplikacia) gamosaxavs kavSirs _ ujredi, qsovili, organo, organizmi da msjelobs sicocxlis organizaciis doneebis Sesaxeb;
•� instruqciis mixedviT atarebs cdebs ujredSi difuziisa da osmosis procesebis gamosavlenad, qmnis am procesebis modelebs, xsnis maT mniSvnelobas;
��1
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
•� atarebs cdebs adamianis sakveb produqtebSi Semavali mniSvnelovani nivTierebebis gamosavlenad (mag., identificireba TvisebiTi reaqciiT), aformebs cdis oqms da miRebuli Sedegis mixedviT msjelobs ujredis saWiroebebis Sesaxeb;
•� CamoTvlis sakvebi nivTierebebis funqciebs (struqturuli, energetikuli), ganmartavs maT mniSvnelobas da adgens sakuTar dietas.
bun. VIII. 2. moswavle ikvlevs organizmebis ganviTarebis Taviseburebebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� moiyvans magaliTebs da adarebs erTmaneTs gamravlebis formebs, msjelobs maT Soris gansxvavebaze;
•� qmnis mitozis da meiozis martiv sqemebs, adarebs Svileul ujredebSi qromosomebis ganawilebis kanonzomierebas da ganmartavs mis mniSvnelobas;
•� gegmavs da atarebs cdebs organizmebis sasicocxlo ciklze (mag., fqvilis CrCilis ganviTareba, Teslidan mcenaris aRmoceneba) dasakvirveblad. cdis mimdinareobis etapebs da dakvirvebis Sedegebs warmoadgens werilobiT;
•� agrovebs informacias organizmebis sasicocxlo ciklis (mag., sruli da arasruli gardaqceva) Taviseburebebze da msjelobs maTi SeguebiTi rolis Sesaxeb. monacemebs warmoadgens sxvadasxva gamomsaxvelobiTi saSualebiT (mag., cxrili, diagrama).
bun. VIII. 3. moswavle aRwers ekosistemebSi energiis gadacemasa da nivTierebaTa mimoqcevas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� grafikulad gamosaxavs kvebiT qsels konkretuli ekosistemisTvis da varaudobs mis romelime nawilSi momxdari cvlilebis Sedegs;
•� sqematurad gamosaxavs fotosinTezis sawyis da saboloo etapebs (wyali, naxSirorJangi _ mzis energia _ naxSirwyali, Jangbadi) da msjelobs fotosinTezis mniSvnelobaze;
•� adarebs da akavSirebs erTmaneTTan fotosinTezsa da sunTqvas, monacemebs warmoadgens sqemis an cxrilis saxiT;
•� instruqciis mixedviT atarebs cdebs fotosinTezis mimdinareobis pirobebis dasadgenad;
•� moiZiebs informacias lokalur garemoSi arsebuli damabinZurebeli nivTierebebis Sesaxeb da sqematurad gamosaxavs ekosistemaSi am nivTierebebis (mag., metalebi, zogierTi pesticidi) mimoqcevas da dagrovebas;
•� gamoTqvams varauds energiis gadacemasa da nivTierebebis mimoqcevaSi adamianis (sakuTari) adgilis Sesaxeb, agrovebs informacias varaudis Sesamowmeblad.
bun. VIII. 4. moswavle organizmebis mravalferovnebas ukavSirebs evoluciis process
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� moiyvans magaliTebs da adarebs erTmaneTs bunebriv da xelovnur gadarCevas, msjelobs maT Soris msgavsebagansxvavebaze;
•� moipovebs masalas kulturuli mcenareebisa da Sinauri cxovelebis (mag., vazi, xorbali, cxeni) jiSebis warmoSobis kerebis da maTi gavrcelebis Sesaxeb, amzadebs referats;
��2
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
•� adarebs sxvadasxva organizmis gamravlebis intensivobas da msjelobs misi adaptaciuri mniSvnelobis Sesaxeb;
•� agrovebs informacias cxovelTa qcevis mravalferovnebaze (mag., imprintingi, jgufuri nadiroba, socialuri urTierTobebi) da msjelobs misi SeguebiTi rolis Sesaxeb;
•� svams kiTxvas, Tu rogor eguebian (an ra formiT eguebian) organizmebi cvalebad pirobebs, moiZiebs informacias da akeTebs zepir prezentacias.
mimarTuleba: fizikuri movlenebi
bun. VIII. 5. moswavle aRwers sxeulTa aCqarebul moZraobas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gegmavs da atarebs cdebs sxeulTa aCqarebul moZraobaze dasakvirveblad. awarmoebs Sesabamis gazomvebs, monacemebs warmoadgens cxrilis saxiT, aanalizebs da aRwers raodenobriv kavSirebs moZraobis maxasiaTebel sidideebs Soris;
•� agebs siCqarisa da aCqarebis droze damokidebulebis grafikebs da aanalizebs maT;
•� adeqvaturad iyenebs Sesabamis terminologias, formulebs sxvadasxva saxis moZraobis dasaxasiaTeblad da praqtikuli amocanebis gadasaWrelad;
•� moipovebs informacias dedamiwis moZraobis Sesaxeb Tavisi RerZisa da mzis garSemo. amzadebs martiv models da gamohyavs raodenobrivi kavSiri brunvis sixSiresa da periods Soris.
bun. VIII. 6. moswavle aRwers sxeulTa moZraobas da urTierTqmedebebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� aRwers sxeulis moZraobas sxva sxeulTa mimarT, mohyavs moZraobis fardobiTobis magaliTebi yoveldRiuri cxovrebidan da adekvaturad iyenebs siCqareTa Sekrebis kanons konkretuli amocanebis amosaxsnelad;
•� gegmavs da atarebs cdebs niutonis kanonebis marTebulobis Sesamowmeblad, aanalizebs Sedegebs da gamoaqvs Sesabamisi daskvnebi;
•� aRwers niutonis kanonebis praqtikuli gamoyenebis magaliTebs; •� iyenebs niutonis kanonebs sxvadasxva problemis gadasaWrelad;•� akvirdeba da axasiaTebs gravitaciuli Zalis moqmedebas. asaxelebs msoflio
mizidulobis Zalis gamovlinebis magaliTebs;•� gamoTqvams varauds dedamiwis mizidulobis Zalis SemcirebiT gamowveuli
cvlilebebis Sesaxeb da agrovebs informacias varaudis Sesamowmeblad.
bun. VIII. 7. moswavle axasiaTebs sxeulTa wonasworobas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� eqsperimentebis saSualebiT ikvlevs sxeulTa wonasworobis pirobebs, adarebs maT erTmaneTs da aanalizebs. akeTebs sakuTari mosazrebebis prezentacias;
•� amzadebs berketis martiv models, gamoTqvams hipoTezas misi moqmedebis principis Sesaxeb da amowmebs eqsperimentulad;
•� moipovebs informacias da eZebs berketis analogias cocxal organizmebSi (mag., adamianis winamxari, tuCosnebis mtvrianebis anatomiuri agebuleba), warmoadgens sqematurad.
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
bun. VIII. 8. moswavle axasiaTebs damuxtul sxeulTa urTierTqmedebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� cdebis safuZvelze akvirdeba sxeulTa damuxtvas, aanalizebs da aRwers maT urTierTqmedebas. sqematurad gamosaxavs eleqtruli velis Zalwirebs;
•� CamoTvlis damuxtvis magaliTebs yoveldRiuri cxovrebidan da msjelobs praqtikaSi maTi gamoyenebis Sesaxeb (mag., aslis gadamRebi aparati);
•� moipovebs informacias bunebaSi eleqtruli movlenebis Sesaxeb da jgufuri muSaobis Sedegad SeimuSavebs usafrTxo qcevis wesebs Weqaquxilis dros, akeTebs prezentacias.
bun. VIII. 9. moswavle aRwers eleqtruli denis siTbur, qimiur da magnitur moqmedebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adgens martiv wreds, gamoTqvams hipoTezas wredSi denis warmoSobisa da arsebobis Sesaxeb, msjelobs eleqtrogamtareblobis movlenaze;
•� asaxelebs denis wyaros magaliTebs yoveldRiuri cxovrebidan da aRwers maTi moqmedebis princips;
•� cdebis saSualebiT ikvlevs denis siTbur, qimiur da magnitur moqmedebas. aanalizebs da akeTebs Sesabamis daskvnebs, msjelobs maTi dadebiTi da uaryofiTi mxareebis Sesaxeb;
•� moipovebs informacias teqnikaSi da yofacxovrebaSi denis siTburi, qimiuri da magnituri moqmedebis gamoyenebis Sesaxeb, warmoadgens referats.
mimarTuleba: qimiuri movlenebi
bun. VIII. 10. moswavle aRwers kavSirs martiv da rTul nivTierebebs Soris VIII. 10. moswavle aRwers kavSirs martiv da rTul nivTierebebs Soris
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs Sesabamis formulebs martivi (metali, arametali) da rTuli (oqsidi, fuZe, mJava, marili) nivTierebebis gamosasaxavad, adarebs erTmaneTs da msjelobs maT Soris gansxvavebaze;
•� sqematurad gamosaxavs yvela SesaZlo kavSirs martiv da rTul nivTierebebs Soris;;
•� gegmavs cdebs martivi da rTuli nivTierebebis misaRebad, adgens saWiro xelsawyoebis sias, reaqciis mimdinareobis pirobebs, moreagire nivTierebaTa raodenobas, atarebs cdebs, miRebul Sedegebs gamosaxavs qimiuri gantolebis saSualebiT;
•� adgens qimiur gantolebebs martivi da rTuli nivTierebebis miRebis xerxebis sademonstraciod, axasiaTebs reaqciebs da msjelobs reaqciis tipebs Soris arsebul gansxvavebaze;
•� iyenebs Sesabamis indikatorebs mJavebisa da fuZeebis amosacnobad da msjelobs im Tvisebebze, romlebic ganapirobeben maT gamoyenebas;
•� agrovebs informacias misTvis nacnobi martivi da rTuli nivTierebebis gamoyenebis Sesaxeb da asaxelebs am nivTierebaTa Tvisebebs, romlebic safuZvlad daedo maT amgvar gamoyenebas. akeTebs zepir prezentacias;
•� amzadebs atomTa modelebs da iyenebs maT martivi da rTuli niTierebebis molekulebis asawyobad;;
���
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
•� axasiaTebs da adarebs naerTisa da mis Semadgenel elementTa atomebis Tvisebebs, akeTebs Sesabamis daskvnebs;
•� amzadebs mcenareul (mag., mRierebis, yvavilebis) nayenebs da ikvlevs maT SesaZlo indikatorul Tvisebebs. Sedegebs warmoadgens cxrilis saxiT.
bun. VIII. 11. moswavle iyenebs periodul sistemas elementTa dasaxasiaTeblad
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� agrovebs masalas qimiuri elementebis perioduli sistemis Seqmnis saWiroebis Sesaxeb, amzadebs referats, akeTebs prezentacias;
•� iyenebs periodul sistemas nebismieri elementis Sesaxeb informaciis mosapoveblad (mag., rigiTi, nomeri, periodis nomeri, fardobiTi atomuri masa) konkretuli problemis gadaWris mizniT;
•� gamoTqvams varauds ucnobi elementis SesaZlo Tvisebebis Sesaxeb periodul sistemaSi misi mdebareobis mixedviT;
•� perioduli sistemis gamoyenebiT ikvlevs erTi da imave jgufis (periodis) elementebis da Sesabamisi martivi nivTierebebis Tvisebebis cvlilebis kanonzomierebebs, akeTebs Sesabamis daskvnebs;
•� qmnis erTi da imave elementis izotopebis sqemebs, gamoTqvams varauds izotopebis Tvisebebis Sesaxeb.
bun. VIII. 12. moswavle nivTierebaTa Tvisebebs ukavSirebs atomis eleqtronul aRnagobas da qimiuri bmis xasiaTs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adgens sqemas da adarebs erTmaneTs elementis atomsa da ions, msjelobs maT Soris Tvisebriv gansxvavebaze da mohyavs magaliTebi;
•� sqematurad (luisis simboloebiT) gamosaxavs sxvadasxva tipis bmebs, axasiaTebs maT da msjelobs nivTierebaSi arsebuli bmebis tipebsa da am nivTierebaTa Tvisebebs Soris kavSirze, mohyavs Sesabamisi magaliTebi;
•� eleqtronuli formulis safuZvelze poulobs elements periodul sistemaSi, gamoTqvams mosazrebas elementis Tvisebebis Sesaxeb, asabuTebs Tavis varauds;
•� iyenebs periodul sistemas, adgens ucnobi elementis eleqtronul formulas;
•� qmnis sxvadasxva tipis kristaluri mesris modelebs da msjelobs Sesabamisi nivTierebebis Tvisebebsa da gamoyenebas Soris kavSirze. mohyavs magaliTebi.
bun. VIII. 13. moswavle awarmoebs raodenobriv gamoTvlebs qimiuri amocanis gadasaWrelad
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� atarebs eqsperiments, monacemebis safuZvelze adgens qimiuri reaqciis eqsperiments, monacemebis safuZvelze adgens qimiuri reaqciiseqsperiments, monacemebis safuZvelze adgens qimiuri reaqciis, monacemebis safuZvelze adgens qimiuri reaqciismonacemebis safuZvelze adgens qimiuri reaqciis safuZvelze adgens qimiuri reaqciissafuZvelze adgens qimiuri reaqciis adgens qimiuri reaqciisadgens qimiuri reaqciis qimiuri reaqciisqimiuri reaqciis reaqciisreaqciis tolobas, atarebs raodenobriv gamoTvlebs, iyenebs, atarebs raodenobriv gamoTvlebs, iyenebsatarebs raodenobriv gamoTvlebs, iyenebs raodenobriv gamoTvlebs, iyenebsraodenobriv gamoTvlebs, iyenebs gamoTvlebs, iyenebsgamoTvlebs, iyenebs, iyenebsiyenebs SI sistemis erTeulebs,, nivTierebis raodenobis erTeuls _ mols, molur masas; raodenobis erTeuls _ mols, molur masas;raodenobis erTeuls _ mols, molur masas; erTeuls _ mols, molur masas;erTeuls _ mols, molur masas; _ mols, molur masas;mols, molur masas;, molur masas;molur masas; masas;masas;;
•� problemis gadasaWrelad awarmoebs raodenobriv gamoTvlebs gadasaWrelad awarmoebs raodenobriv gamoTvlebsgadasaWrelad awarmoebs raodenobriv gamoTvlebs awarmoebs raodenobriv gamoTvlebsawarmoebs raodenobriv gamoTvlebs raodenobriv gamoTvlebsraodenobriv gamoTvlebs gamoTvlebsgamoTvlebs (mag.,mag.,., awarmoebs gamoTvlebs ucnobi nivTierebis gamosakvlevad, misi formulis gamoTvlebs ucnobi nivTierebis gamosakvlevad, misi formulisgamoTvlebs ucnobi nivTierebis gamosakvlevad, misi formulis ucnobi nivTierebis gamosakvlevad, misi formulisucnobi nivTierebis gamosakvlevad, misi formulis nivTierebis gamosakvlevad, misi formulisnivTierebis gamosakvlevad, misi formulis gamosakvlevad, misi formulisgamosakvlevad, misi formulis, misi formulismisi formulis formulisformulis dasadgenad););
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
•� iyenebs Sesabamis terminologias qimiuri movlenebis aRwerisas;•� atarebs cdas malimitirebeli agentis dasadgenad, Sedegebis safuZvelze
gansazRvravs gamosavlianobas, gamoTqvams varauds am parametris mniSvnelobis Sesaxeb warmoebaSi;
•� amzadebs sxvadasxva koncentraciis xsnarebs, gamosaxavs xsnaris koncentracias dadgenil erTeulebSi;
•� etiketis mixedviT adgens nivTierebis Semcvelobas xsnarSi;•� agrovebs informacias qimiuri sidideebisa da qimiuri gamoTvlebis
gamoyenebis Sesaxeb (mag., warmoebis produqciis kontroli, kulinaruli recepti). akeTebs prezentacias moxsenebis saxiT.
VIII klasis saswavlo programis Sinaarsi
sicocxlis organizaciis doneebi
ujredi _ organizmis struqturuli da funqciuri erTeuli
ujredis ZiriTadi struqturuli komponentebi. virusis, prokariotuli da eukariotuli ujredebis struqturuli erTeulebi
ujredis Semadgeneli organuli da araorganuli nivTierebebi. difuzia, osmosi
mitozi. meiozi. sqesobrivi da usqeso gamravleba. sasicocxlo cikli
kvebiTi kavSirebi. fotosinTezi. avtotrofuli da heterotrofuli organizmebi
wylisa da elementebis mimoqceva ekosistemaSi
bunebrivi gadarCeva. adaptacia. xelovnuri gadarCeva. kulturuli mcenareebi da Sinauri cxovelebi
wrfivi TanabaraCqarebuli moZraoba, siCqare, aCqareba da gadaadgileba TanabaraCqarebuli moZraobis dros, aCqarebis erTeuli. siCqarisa da aCqarebis grafikebi
mrudwiruli moZraoba. siCqare mrudwiruli moZraobisas. brunvis sixSire, periodimoZraobis fardobiToba, siCqareTa Sekreba
sxeulTa inertuloba, masa. aTvlis inerciuli sistemebi, niutonis kanonebi. simZimis Zala. masa da wona. msoflio mizidulobis kanoni. impulsi, impulsis mudmivobis kanoni
simZimis centri, wonasworoba (mdgradi, aramdgradi, ganurCeveli).berketi. meqanikis oqros wesi. Zalis momenti
���
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
orgvari eleqtruli muxti. eleqtruli veli, el. velis Zalwirebi, damuxtuli sxeulebis urTierTqmedeba. el. movlenebi bunebaSi
siTburi da qimiuri moqmedeba
magnituri veli, wrfivi denis magnituri veli, velis Zalwirebi, denis magnituri moqmedeba
martivi da rTuli nivTierebebi: metalebi da arametalebi, oqsidebi, fuZeebi, mJavebi da marilebi, maTi miRebis xerxebi da Tvisebebi. kavSiri sxvadasxva klasis naerTebs Soris qimiuri reaqciis tipebi: SeerTebis, daSlis, Canacvlebis da mimocvlis. nivTierebis raodenoba _ moli, moluri masa
avogadros kanoni.. airis moluri moculoba, airis fardobiTi simkvrive, moculobiTi wili
atomis birTvis Sedgeniloba, atomuri ricxvi da masuri ricxvi, izotopi.
qimiuri elementebis atomebSi eleqtronebis ganawileba, eleqtronuli formulebi (perioduli sistemis pirveli 20 elementi), luisis simboloebi
qimiuri elementebis perioduli sistema da periodulobis kanoni
periodulobis kanonis aRmoCena, misi Tanamedrove formulirebaperioduli sistema da atomis aRnagoba, perioduli sistemis agebuleba: jgufebi da periodebi
eleqtruli deni. eleqtrogamtarebi da izolatorebi. denis wyaroebi. denis
qimiuri bmis tipebi: ionuri da kovalenturi (polaruli da arapolaruli).
maTi warmoqmnis meqanizmebi.
nivTierebis Tvisebebis damokidebuleba nivTierebaTa agebulebaze.
kristaluri mesris tipebi ionuri, atomuri, molekuluri
****qimiuri gamoTvlebi: martivi qimiuri formulis dadgena
gamoTvlebi qimiuri formulebisa da gantolebebis gamoyenebiT
xsnarSi gaxsnili nivTierebebis Semcvelobis gansazRvra
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
X klasi (gardamavali)2006-2009 saswavlo wlebisTvis
Sesavali
X klasis sabunebismetyvelo mecnierebebis standarti (gardamavali) gaTvaliswinebulia im moswavleTaTvis, romlebic sabazo safexurze swavlobdnen 1997 wlis programis moTxovnebis mixedviT. 1997 wlis programiT VII_IX klasebSi iswavleba sagnebi fizika, qimia, biologia/(botanika, zoologia, anatomia).
es realoba, saganmanaTleblo procesis uwyvetobis SenarCunebis mizniT, gaTvaliswinebulia Cvens mier warmodgenil standartSi.
X klasis standartis (biologia, fizika, qimia) mizania gauRvivos moswavles interesi sabunebismetyvelo mecnierebebis mimarT, misces warmodgena mkvlevaris saqmianobis Sesaxeb, ganuviTaros kvlevis dagegmvis, Catarebis, monacemebis analizis da gadmocemis unarCvevebi im faqtobriv codnaze dayrdnobiT, romelic man SeiZina swavlebis wina wlebSi. X klasSi bunebismetyvelebis swavlebam xeli unda Seuwyos moswavlis profesiuli orientaciis Camoyalibebas.
X klasSi sagnebi _ biologia, fizika, qimia iswavleba trimestrulad (TiTo trimestrSi – TiTo sagani). yovel momdevno trimestrSi viTardeba da Rrmavdeba wina trimestrSi SeZenili unarCvevebi. saswavlo wlis bolos moswavlis momzadebis done unda miuaxlovdes axali standartiT gansazRvrul normas.
sagnebis swavlebis Tanmimdevroba ganisazRvreba saxelmZRvanelos struqturiT.
TiToeuli sagnisTvis gansazRvrulia wlis bolos misaRwevi specifikuri da saerTo Sedegebi.
specifikur SedegebSi asaxulia sagnis Tavisebureba da Tematuri kavSirebi. TiToeul sagans aqvs Tavisi specifikuri Sedegebi.
saerTo Sedegebi identuria samive sagnisTvis da emsaxureba kvlevis unaris ganviTarebas. saerTo Sedegebis indikatorebi rTuldeba trimestrebis mixedviT.
meX klasSi SerCeulia saerTo Temebi: sistemebi da struqturebi, nivTiereba danivTiereba da misi gardaqmna, energia da misi gardaqmna.energia da misi gardaqmna.
���
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
bun. X
saerTo Sedegebi
1. moswavle gansazRvravs kvlevis sagans da misi Seswavlis etapebs
2. moswavle obieqtis an movlenis Sesaswavlad moipovebs monacemebs cdis
saSualebiT
3. moswavle obieqtis an movlenis Sesaswavlad moipovebs monacemebs uSualo
dakvirvebiT da sainformacio wyaroebidan
4. moswavle flobs monacemebis warmodgenis saSualebebs
5. moswavle iviTarebs Sefasebis, analizis da problemis gadaWris unars
specifikuri Sedegebi
mimarTuleba : cocxali samyaro
6. moswavle axasiaTebs ujreds, rogorc sicocxlis struqturul da funqciur
erTeuls
7. moswavle ikvlevs ekosistemis komponentebs da maT urTierTkavSirs
8. moswavle aRwers cocxal sistemebSi nivTierebaTa mimoqcevasa da energiis
gadacemas
mimarTuleba: fizikuri movlenebi
9. moswavle aRwers optikur sistemebs
10. moswavle aRwers nivTierebis agregatul mdgomareobebs da gadasvlebs
erTi mdgomareobidan meoreSi
11. moswavle axasiaTebs energias, mis gadacemasa da gardaqmnas
12. moswavle msjelobs yoveldRiur cxovrebaSi energiis gamoyenebis Sesaxeb
da saxavs misi dazogvis gzebs
mimarTuleba: qimiuri movlenebi
13. moswavle aRwers kavSirs nivTierebaTa agebulebasa da Tvisebebs Soris
14. moswavle amoicnobs da aRwers mis garSemo da bunebaSi mimdinare qimiur
gardaqmnebs
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
I trimestri II trimestri III trimestri
bun. X. 1. moswavle gansazRvravs kvlevis sagans da misi Seswavlis etapebsgansazRvravs kvlevis sagans da misi Seswavlis etapebsSedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle: TvalsaCinoa, Tu moswavle:TvalsaCinoa, Tu moswavle:, Tu moswavle:Tu moswavle: moswavle:moswavle::
•� maswavlebeleTan erTad irCevs kvlevisirCevs kvlevis kvleviskvlevis sagans (obieqti, (obieqti,obieqti,, movlena))
•� ayalibebs kiTxvebs sakvlevi sagnis konkretuli mxaris Sesaxeb
•� gamoTqvams Semowmebad varauds kvlevis sagnis Sesaxeb
•� maswavleblis daxmarebiT gegmavs da adgens kvlevis etapebs (mag., informaciis da monacemebis moZieba, eqsperimenti, savele samuSao, Sedegebis analizi)
•� jgufTan erTad gansazRvravs kvlevis sagans
•�ayalibebs kiTxvebs sakvlevi sagnis sxvadasxva mxaris Sesaxeb
•� gamoTqvams Semowmebad varauds kvlevis sagnis Sesaxeb
•� jgufTan erTad gegmavs da adgens kvlevis etapebs (mag., informaciis da monacemebis moZieba, eqsperimenti, savele samuSao, Sedegebis analizi)
•� individualurad irCevs kvlevis sagans (obieqti, movlena)
•� ayalibebs kiTxvebs sakvlevi sagnis mxareebs Soris urTierTkavSiris Sesaxeb
•� gamoTqvams Semowmebad varauds kvlevis sagnis Sesaxeb
•�jgufTan erTad da/an individualurad adgens varaudis Semowmebis gzebs da kvlevis etapebs (mag., informaciis da monacemebis moZieba, eqsperimenti, savele samuSao, Sedegebis analizi)
��0
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
bun. X. 2. moswavle obieqtis an movlenis Sesaswavlad moipovebs monacemebs cdis saSualebiTSedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� maswavleblis daxmarebiT gansazRvravs cdis mizans da Sesaswavl maxasiaTeblebs
•� iyenebs miTiTebul xelsawyoebs raodenobrivi da/an TvisebiTi monacemebis mosapoveblad
•� asrulebs instruqcias da mihyveba dasaxul gegmas cdis dros
•� aRricxul raodenobriv monacemebs gamosaxavs maswavleblis mier miTiTebul erTeulebSi
•� cdis monacemebi Seaqvs gamzadebul formaSi (cxrili an kiTxvari)
•� aRricxavs damoukidebel da damokidebul cvladebs da adgens kavSirs maT Soris
•� Tavis mier Catarebuli cdis monacemebs adarebs Tanaklaselebisas da poulobs msgavsebagansxvavebas
•� cdis msvlelobas aRwers saTanado terminologiiT
•� jgufTan erTad gansazRvravs cdis mizans da Sesaswavl maxasiaTeblebs
•� maswavleblis daxmarebiT irCevs da iyenebs Sesabamis xelsawyoebs raodenobrivi da/an TvisebiTi monacemebis mosapoveblad
•� jgufTan erTad gegmavs da warmarTavs kvlevas
•� aRricxul raodenobriv monacemebs miusadagebs Sesabamis erTeulebs
•� irCevs monacemebis Caweris formas: iwers maT Tanmimdevrulad da zustad, akeTebs sakvlevi obieqtis Canaxats, gamohyofs calkeul nawilebs, akeTebs werilobiT ganmartebebs
•� atarebs sakontrolo cdebs, cvlis cdis pirobebs da adgens kavSirs cvladebs Soris
•� atarebs ganmeorebiT cdebs, adarebs miRebul monacemebs da iTvlis saSualo maCvenebels
•� aRwers cdis Catarebisas gamoyenebul samecniero meTods
•� gansazRvravs da aRwers kvlevis mimdinareobas: mimarTulebis logikurad SerCeva, saTanado masalis da aRWurvilobis gamoyeneba, cvladebiT manipulireba da sxva
•� damoukideblad irCevs da iyenebs xelsawyoebs raodenobrivi da/an TvisebiTi monacemebis mosapoveblad da adarebs Tavis arCevans Tanaklaselebisas
•� jgufTan erTad gegmavs da ikvlevs Sesaswavl maxasiaTeblebs, miRebul monacemebs adarebs sxva jgufebis monacemebs da afasebs maT
•� aRricxul raodenobriv monacemebs miusadagebs Sesabamis erTeulebs, manipulirebs warmoebuli erTeulebiT
•� amzadebs cdis oqms. aRwers monacemebs dawvrilebiT da Tanmimdevrulad
•� atarebs sakontrolo cdebs, cvlis cdis pirobebs da adgens kavSirs cvladebs Soris
•� atarebs ganmeorebiT cdebs, adarebs miRebul monacemebs da iTvlis saSualo maCvenebels
•� cdis Catarebisas irCevs Sesabamisi meTodebidan erTerTs. asabuTebs arCevanis upiratesobas
��1
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
•� cdis Catarebisas icavs usafrTxoebis wesebs da racionalurad iyenebs drosa da resursebs
maswavlebelTan da/an jgufTan erTad SeimuSavebs konkretuli kvlevisaTvis usafrTxoebis zomebs, droisa da resursebis efeqturad gamoyenebis gzebs.
•� jgufTan erTad SeimuSavebs droisa da resursebis efeqturad gamoyenebis gzebs da konkretuli kvlevisaTvis maT mier SemuSavebul usafrTxoebis zomebs adarebs arsebuls
bun. X. 3. moswavle obieqtis an movlenis Sesaswavlad moipovebs monacemebs uSualo dakvirvebiT da sainformacio wyaroebidan
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•�moipovebs monacemebs uSualo dakvirvebiT instruqciis safuZvelze
•� amokrebs sakvlev saganTan dakavSirebul informacias miTiTebuli wyaroebidan (mag.sabavSvo encklopedia, samecniro naSromi, cxrilebi, grafiki)
•� iyenebs maswavleblis mier Sedgenil kiTxvars sakvlevi sagnis irgvliv monacemebis Sesagroveblad
•� qmnis gamoyenebuli literaturis sias saTanado wesiT
•� jgufTan erTad gansazRvravs mosapovebeli monacemebis tips da moipovebs uSualo dakvirvebis safuZvelze
•� obieqtis an movlenis Sesaswavlad gansazRvravs mosapovebeli informaciis tips da wyaros (mag., beWdviTi, audio/vizualuri masalebi, interneti) da moipovebs mas
•� jgufTan erTad adgens kiTxvars sakvlevi sagnis irgvliv monacemebis Sesagroveblad
•� qmnis gamoyenebuli literaturis sias saTanado wesiT
•� gansazRvravs mosapovebeli monacemebis tips, dakvirvirvebis saSualebiT moipovebs maT da adarebs Tanaklaselebis monacemebs
•� moipovebs informacias da adgens informaciis wyaros saimedoobis kriteriumebs
•� damoukideblad adgens kiTxvars sakvlevi sagnis irgvliv monacemebis Sesagroveblad
•� qmnis gamoyenebuli literaturis sias saTanado wesiT
��2
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
bun. X. 4. moswavle flobs monacemebis warmodgenis saSualebebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle: TvalsaCinoa, Tu moswavle:TvalsaCinoa, Tu moswavle:, Tu moswavle:Tu moswavle: moswavle:moswavle::
•� kvlevis Sedegad mopovebul monacemebs warmoadgens zepirad Sesabamisi terminologiis gamoyenebiT
•� kvlevis Sedegad mopovebul monacemebs warmoadgens naxatebis, cxrilis an sqemebis saxiT
•� miRebuli monacemebis gadmosacemad iyenebs Sesabamis terminologias da wers moxsenebas
•� monacemebis warmosadgenad adgens cxrilebs, diagramebs da grafikebs
•� monacemebs warmoadgens farTo auditoriis winaSe samecniero terminologiis gamoyenebiT. irCevs da iyenebs Sesabamis meTods ukeT warmodgenisaTvis
•� miRebuli monacemebis gadmosacemad iyenebs cxrilebs, piqtogramebs, diagramebs, grafikebs an damoukideblad irCevs nebismier saSualebas
bun. X. 5. moswavle iviTarebs Sefasebis, analizis da problemis gadaWris unarsSedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adarebs sakuTar monacemebs literaturaSi arsebuls da akeTebs daskvnebs
•� iyenebs Tavis mier agebul grafikebsa da diagramebs maxasiaTebelTa Sesadareblad, poulobs maT Soris msgavsebas da gansxvavebas
•�axdens obieqtebis/movlenebis klasificirebas miTiTebuli maxasiaTeblebis mixedviT
•� realur movlenas/obieqts (an sakvlev sagans) swavlobs mza modelis daxmarebiT
•� adarebs sakuTar monacemebs literaturaSi arsebuls da akeTebs daskvnebs
•� iyenebs Tavis mier agebul grafikebsa da diagramebs Sedegebis analizisaTvis. cdis Sedegad miRebul monacemebze dayrdnobiT akeTebs daskvnebs
•�asaxelebs ramdenime niSniT (niSanTa erTobliobiT) klasificirebuli obieqtebis/movlenebis dagjufebis kriteriums
•�iyenebs mza models realuri procesis sademonstraciod, axdens mis modificirebas da aanalizebs Sedegebs
•�adarebs mis mier sxvadasxva saSualebiT mopovebul monacemebs Tanaklaselebis monacemebs, aanalizebs da gamoaqvs daskvnebi
•�cdisa da Secdomis meTodiT adgens misTvis manamde ucnobi procesis kanonzomierebas, Sedegs adarebs sayovelTaod miRebuls
•�axdens obieqtebis/movlenebis klasificirebas mis mier SemuSavebuli kriteriumis mixedviT
•�qmnis models realuri movlenis an procesis moqmedebis principis sademonstraciod. modelis komponentebis cvlilebis magaliTze varaudobs realur situaciaSi mosalodnel cvlilebebs
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
mimarTuleba: cocxali samyaro
bun. X. 6. moswavle axasiaTebs ujreds, rogorc sicocxlis struqturul da funqciur erTeuls
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adgens sicocxlis organizaciis donis garTulebis sqemas da miuCens ujreds Sesabamis adgils;
•� amzadebs droebiT preparats, ikvlevs sinaTlis mikroskopiT da dakvirvebis Sedegebs warmoadgens;
•� ilustraciaze amoicnobs ujredis zogierT struqturul komponents (mag., mitoqondriebi, plastidebi, qromosomebi) da asaxelebs maT funqcias;
•� uSualo dakvirvebiT da/an eqsperimentulad swavlobs mikroorganizmebis (mag., virusi, baqteria, safuari soko) cxovelqmedebis gamovlinebebs (mag., produqtis damJaveba, daduReba, comis afueba,zogierTi virusuli daavadeba), ajgufebs maT adamianisTvis sasargeblo an saziano moqmedebis mixedviT da warmoadgens dakvirvebis Sedegebs;
•� mza preparatze an ilustraciaze akvirdeba ujreds da agebulebis Taviseburebis mixedviT (mag., ujredis forma, birTvebis raodenoba, ujreduli kedlis, mitoqondriebis arseboba/ararseboba), varaudobs Tu romel qsovils da/an organos SeiZleba ekuTvnodes igi;
•� iyenebs/adgens sqematur models da msjelobs mitozis rolze Semdgom TaobaSi kariotipis mudmivobis SenarCunebaSi;
•� atarebs cdebs difuziis da osmosis procesebis Sesaswavlad, aanalizebs Sedegebs da akavSirebs ujredis membranaSi mimdinare procesebTan;
•� moipovebs masalas ujredis SeswavlisTvis teqnologiis mniSvnelobisa da misi ganviTarebis istoriis Sesaxeb (mag., lupa _ Tanamedrove mikroskopebi), gegmavs da axdens namuSevris prezentacias.
bun. X. 7. moswavle ikvlevs ekosistemis komponentebs da maT urTierTkavSirs ikvlevs ekosistemis komponentebs da maT urTierTkavSirs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� nacnob garemoSi gamohyofs ekosistemebs da msjelobs calkeuli komponentebis urTierTkavSirze;
•� xelovnuri ekosistemis modelze (mza, an Tavis mier Seqmnili) gamoyofs mis komponentebs da poulobs analogias bunebriv ekosistemebTan;
•� agrovebs informacias, aRwers konkretuli organizmis zogierT niSanTvisebas (mag., feri, forma) da qcevis Taviseburebas (mag., zamTris Zili, migracia), ganmartavs maT mniSvnelobas garemosTan SeguebisaTvis;
•� moipovebs masalas lokalur garemoSi droTa ganmavlobaSi momxdari cvlilebis gamosavlenad, varaudobs cvlilebis mizezebs (mag., introducirebuli saxeobebis, adamianis zegavlena) da axdens namuSevris prezentacias.
bun. X. 8. moswavle aRwers cocxal sistemebSi nivTierebaTa mimoqcevasa da cocxal sistemebSi nivTierebaTa mimoqcevasa daasa dasa da energiis gadacemas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adarebs avtotroful da heterotroful organizmebSi energiis mopovebis da moxmarebis gzebs, msjelobs maT Soris gansxvavebaze;
���
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
•� qmnis fotosinTezis da sunTqvis martiv sqematur gamosaxulebas, adarebs am procesebs sawyisi da saboloo produqtebis mixedviT;
•� atarebs cdebs mcenareebSi fotosinTezis da sunTqvis mimdinareobis pirobebis dasadgenad;
•� sqematurad gamosaxavs energiis gadacemis da transformaciis procesebs kvebiTkvebiT jaWvebsa da qselSi;
•� xelovnuri ekosistemis modelze akvirdeba wylis mimoqcevas, akeTebs analogiebs bunebaSi mimdinare procesebTan da gamosaxavs sqematurad.
mimarTuleba: fizikuri movlenebi
bun. X. 9. moswavle aRwers optikur sistemebsmoswavle aRwers optikur sistemebsaRwers optikur sistemebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� cdebis saSualebiT akvirdeba sinaTlis gavrcelebas sxvadasxva optikur sistemaSi (linzebSi, brtyel da sferul sarkeebSi, prizmaSi), akeTebs analizs. iyenebs sxivis geometriul models, aanalizebs da akavSirebs maxasiaTebel sidideebs;
•� iyenebs Sesabamis terminologias da aRwers Tvals, rogorc optikur sistemas. adarebs adamianis Tvals da avtomatur fotokameras (mag., fokusireba, sikaSkaSesTan adaptacia) . sqematurad warmoadgens mxedvelobis gaumjobesebis modelebs;
•� CamoTvlis misTvis nacnobi optikuri xelsawyoebis gamoyenebis sferoebs (mag., medicinaSi) da aRwers maTi moqmedebis princips. moipovebs informacias sxvadasxva optikuri sistemis (mag., mikroskopi, teleskopi) ganviTarebis Sesaxeb da warmoadgens Sedegebs;
•� iyenebs/SeimuSavebs aparaturis usafrTxod gamoyenebis wesebs (mag., lazeris sxivisagan Tvalis dacva).
bun. X. 10. moswavle aRwers nivTierebis agregatul mdgomareobebs da gadasvlebs erTi mdgomareobidan meoreSi
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs/qmnis models da ganasxvavebs siTxeebs, gazebs, myar sxeulebs; amyarebs kavSirs molekulebis ganlagebasa da agregatul mdgomareobas Soris.
•� atarebs gazomvebs, iTvlis sxvadasxva agregatul mdgomareobaSi muofi nivTierebebis simkvrives da gamoTqvams varauds nivTierebis simkvrivesa da mis praqtikul gamoyenebas Soris kavSirze;
•� atarebs cdebs da ikvlevs difuziis movlenas, mohyavs magaliTebi da msjelobs difuziis rolis Sesaxeb bunebasa da yofacxovrebaSi;
•� moipovebs informacias Senobebisa da xidebis konstruirebisas myari sxeulebis gafarToebisa da SekumSvis gavlenis mniSvnelobaze;
•� atarebs cdebs nivTierebis agregatuli mdgomareobis cvlilebis procesis Sesaswavlad da aRwers am procesebs Tvisebrivad da raodenobrivad;
•� moipovebs informacias nivTierebaTa praqtikul gamoyenebaze mocemul agregatul mdgomareobaSi temperaturuli diapazonis gaTvaliswinebiT. akeTebs prezentacias.
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
bun. X. 11. moswavle axasiaTebs energias, mis gadacemasa da gardaqmnas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� moipovebs informacias da adarebs energiis (bgeriTi, sinaTlis, siTburi, miwisZvris talRebis) gadacemas sxvadasxva garemoSi;
•� atarebs cdebs siTburi energiis gadacemis procesebis Sesaswavlad da aRwers sxvadasxva gzebiT miRebuli siTburi energiis gamoyenebas praqtikuli miznebisaTvis (mag., mzis energiis gamoyeneba);
•� atarebs cdas energiis gardaqmnaze dasakvirveblad (mag., eleqtruli energiis gardaqmna siTburi + sinaTlis energiaSi) da akeTebs analizs;
•� iyenebs/qmnis models energiis gadasvlisa da gardaqmnis sademonstraciod (mag., potenciuri kinetikuri potenciuri ..., an/da potenciuri kinetikuri eleqtruli siTburi + sinaTlis) da akeTebs prezentacias energiis mudmivobis kanonis Sesaxeb;
•� moipovebs informacias cocxal organizmebSi energiis gardaqmnisa (mag., fotosinTezi, sakvebis miReba) da Senaxvis Sesaxeb, warmoadgens monacemebs;
•� asaxelebs magaliTebs, Tu rogor cvlis energiis gardaqmna da gadacema (vulkani, miwisZvra) dedamiwis zedapirs.
bun.X 12. moswavle msjelobs yoveldRiur cxovrebaSi energiis gamoyenebis Sesaxeb da saxavs misi dazogvis gzebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� moipovebs informacias energiis `miRebis~ alternatiuli gzebis Sesaxeb (mag., wiaRiseuli, hidroeleqtrosadguri, qari, geoTermuli, mzis, birTvuli), ganarCevs ganaxlebad da araganaxlebad wyaroebs, afasebs maT (mag., Rirebuleba, garemoze gavlena, sazogadoebrivi prioritetebi) da Sedegebs warmoadgens saqarTvelos magaliTze;
•� iyenebs/qmnis mudmivi denis wyaros models praqtikuli problemis gadasaWrelad. mohyavs misi gamoyenebis magaliTebi teqnikidan da yofacxovrebidan;
•� sqematurad warmoadgens eleqtrosadguridan momxmareblamde eleqtruli energiis gadacemis gzas da msjelobs energiis danakargebis Semcirebis Sesaxeb;
•� ikvlevs da iTvlis ojaxur pirobebSi gaxarjuli sxvadasxva saxis energiis (mag., bunebrivi airi, el. energia) Rirebulebas, adarebs maT. gansazRvravs prioritetuls da msjelobs dazogvis gzebze;
•� mohyavs sxvadasxva praqtikuli mizniT bunebrivi da xelovnuri sinaTlis wyaroebis gamoyenebis magaliTebi da warmoadgens monacemebs.
mimarTuleba: qimiuri movlenebi
bun. X. 13. moswavle aRwers kavSirs nivTierebaTa agebulebasa da Tvisebebs Soris
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs/qmnis nivTierebis umciresi nawilakebis /molekula, atomi, ioni/ modelebs da msjelobs maT Soris Tvisebriv gansxvavebaze;
���
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
•� iyenebs periodul sistemas, moipovebs informacias elementebis Sesaxeb da gamoTqvams varauds misTvis ucnobi elementis da misi Sesabamisi martivi nivTierebis Tvisebebis Sesaxeb;
•� adarebs erTmaneTs martiv nivTierebebs, Sesabamis naerTebs da narevebs, msjelobs maT Soris gansxvavebaze;
•� sqematurad gamosaxavs yvela SesaZlo kavSirs martiv da rTul nivTierebebs Soris (mag., metali _ fuZe oqsidi _ fuZe _ marili);
•� nivTierebaTa identificirebisas irCevs da iyenebs TvisebiTi analizis Sesabamis meTodebs, aanalizebs monacemebs da gamoaqvs Sesabamisi daskvnebi;
•� mohyavs martivi da rTuli nivTierebebis gamoyenebis magaliTebi da asaxelebs am nivTierebaTa Tvisebebs, romlebic safuZvlad daedo maT gamoyenebas. akeTebs zepir prezentacias;
•� uSualo dakvirvebisa da/an cdis Catarebis safuZvelze gansazRvravs nivTierebaTa fizikur da qimiur Tvisebebs da maT cvlilebebs;
•� moipovebs informacias sxvadasxva mineralis (mag., silikatebi, fosfatebi, sulfidebi) Sesaxeb, msjelobs maT Sedgenilobaze, warmoSobasa da gamoyenebis gzebze.
bun. X. 14. moswavle amoicnobs da aRwers mis garSemo da bunebaSi mimdinare qimiur gardaqmnebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� mohyavs yoveldRiur cxovrebaSi mimdinare qimiuri movlenebis magaliTebi (sunTqva, wva, korozia), adarebs erTmaneTs, msjelobs am qimiuri movlenebis mniSvnelobasa da maTze moqmed faqtorebze;
•� sqematurad gamosaxavs zogierTi elementisa (mag., azoti, Jangbadi, naxSirbadi) da wylis wrebrunvas bunebaSi, msjelobs maT xelSemwyob faqtorebsa da am procesebis mniSvnelobaze;
•� ikvlevs masalebs, adarebs erTmaneTs da ajgufebs maT bunebriv (mag., abreSumi, merqani) da xelovnur (mag., kaproni, minaboWko) masalebad, msjelobs TiToeulis upiratesobasa da gamoyenebis sferoze;
•� mopovebuli informaciis safuZvelze sqematurad gamosaxavs zogierTi produqtis miRebis etapebs daumuSavebeli masalidan mza produqciamde da msjelobs maTi damzadebis pirobebze (mag., xorbali_puri, merqani_qaRaldi, yurZeni_Rvino, tyavis damuSaveba);
•� agrovebs informacias xalxur rewvaSi gamoyenebuli bunebrivi saRebavebis komponentebis, maTi damzadebis teqnologiis Sesaxeb, moZiebuli receptis mixedviT qmnis saRebavebs da iyenebs maT;
•� ikvlevs, Tu ra nivTierebebi gamoiyeneba ama Tu im kosmetikur saSualebebSi, sakvebSi, yoveldRiuri moxmarebis sagnebSi, avtomobilebSi, monacemebs ajgufebs, warmoadgens cxrilis saxiT, aanalizebs da adgens, am nivTierebebidan romelia bunebrivi da romeli – sinTezuri;
•� agrovebs informacias toqsikuri nivTierebebis Sesaxeb, msjelobs maTi moqmedebis mosalodnel Sedegebze.
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
programis Sinaarsi
X klasis standartis Sedegebis miRweva SesaZlebelia mocemuli Sinaarsis safuZvelze:
cdadamokidebuli da damoukidebeli cvladebimonacemebisakontrolo cdaganmeorebiTi cdacdis pirobis Secvla cdis oqmikiTxvari
sicocxlis organizaciis doneebi
ujreduli Teoria ujredis ZiriTadi struqturuli komponentebi da maTi funqciebinivTierebaTa da wylis transporti ujredsa da garemos Soriskariotipi mitozi ekosistemaekosistemis komponentebi _ bioturi da abioturi producenti, konsumenti, reducentiadaptacia avtotrofuli da heterotrofuli organizmebikvebiTi kavSirebi, energiis gadacema da nivTierebaTa mimoqcevaadamianis zemoqmedeba bunebriv ekosistemebze
energiis wyaroebi; energiis gadacemis, gamoyenebisa da dazogvis gzebi
sinaTlis sxivis gavrceleba, arekvla, gardatexa, ferebad daSla. optikuri sistemebis muSaobis principi. axlomxedveloba da Sorsmxedveloba, maTi gaumjobesebis gzebi
nivTierebis agebuleba. siTxeebi, airebi, myari sxeulebi. difuzia. agregatuli mdgomareobis maxasiaTebeli fizikuri sidideebi. nivTierebaTa agregatuli mdgomareobis cvlileba – dnobagamyareba, aorTqlebakondensacia
energiis formebi. siTburi energiis gadacemis gzebi (konveqcia, gamosxiveba, gamtarebloba). energiis mudmivobis kanoni. energiis gardaqmnisa da Senaxvis magaliTebi cocxal da aracocxal samyaroSi
nivTierebaTa umciresi nawilakebi – molekula, atomi, ioni. elementi
���
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
nivTierebis fizikuri da qimiuri TvisebebinivTierebaTa cvlilebebi fizikuri da qimiuri movlenebi, maTi gamomwvevi mizezebimartivi da rTuli nivTierebebi: metalebi da arametalebi, oqsidebi, fuZeebi, mJavebi da marilebi. maTi miRebis xerxebi da Tvisebebi, kavSiri sxvadasxva klasis naerTebs Soris. narevebi. mineralebiqimiuri elementebis perioduli sistema da periodulobis kanoniperiodulobis kanonis aRmoCena, misi Tanamedrove formulirebaperioduli sistema da atomis aRnagoba, perioduli sistemis agebuleba: jgufebi da periodebinivTierebaTa TvisebiTi reaqciebiatomis birTvis Sedgeniloba, izotopi. qimiuri elementebis atomebSi eleqtronebis ganawileba, eleqtronuli formulebi /perioduli sistemis pirveli 20 elementi/. eleqtrouaryofiToba
qimiuri reaqciebi: wva, Jangva, koroziabunebrivi da xelovnuri masalebibunebrivi saRebavebi
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
XI/XII klasebi biologia (gardamavali)
2007-2010 saswavlo wlebisTvisarCeviTi kursi
standarti gaTvaliswinebulia im moswavleTaTvis, vinc mecxre klasis CaTvliT swavlobda 1997 wlis standartis Sesabamisad, xolo X klasidan _ axali standartis moTxovnebis mixedviT.
wlis bolos misaRwevi Sedegebi:
biol.XI/XII mimarTuleba: cocxali samyaro
1. moswavle axasiaTebs ekosistemaSi mimdinare nivTierebaTa mimoqcevis da energiis cvlis procesebs
2. moswavle ikvlevs ekologiuri faqtorebis zegavlenas ekosistemebisikvlevs ekologiuri faqtorebis zegavlenas ekosistemebis formirebaze
3. moswavle amyarebs kavSirs ujredis struqturas, qimiur Sedgenilobasa da funqcias Soris
4. moswavle axasiaTebs memkvidreobiTobas da cvalebadobas5. moswavle iyenebs evoluciis koncefcias organul samyaroSi mimdinare
cvlilebebis asaxsnelad
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: cocxali samyaro
biol.XI/XII 1. moswavle axasiaTebs ekosistemaSi mimdinare nivTierebaTa mimoqcevis da energiis cvlis procesebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:edegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•�iyenebs mza monacemebs, agebs Sesabamis energiis, biomasis da ricxvTa ekologiur piramidebs, afasebs Tu romeli maTgania ufro xelsayreli konkretuli ekosistemis dasaxasiaTeblad;
•�CamoTvlis magaliTebs da aRwers, Tu ra gzas, saSualebebs mimarTaven organizmebi energetikuli balansis (sakvebisgan miRebuli da cxovelqmedebisas gaxarjuli energiis) SesanarCuneblad (mag., sezonuri migraciebi, zamTris Zili, gundebad gaerTianeba, mcenareebis baliSebad zrda mTaSi);
•�iyenebs diagramebs da aRwers nivTierebebis (Jangbadis, naxSiroJangis, azotis da wylis) mimoqcevas ekosistemebSi da msjelobs am procesis mniSvnelobaze;
•�moiZiebs informacias lokalur garemoSi arsebuli damabinZurebeli nivTierebebis (mag., metalebi, zogierTi pesticidi, sasuqebi) Sesaxeb da sqematurad gamosaxavs ekosistemaSi am nivTierebebis mimoqcevas da dagrovebas;
•�adamianis organizmSi mimdinare fiziologiuri procesebidan gamomdinare gamoTqvams varauds energiis gadacemasa da nivTierebebis mimoqcevaSi adamianis (sakuTari) adgilis Sesaxeb.
��0
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
biol.XI/XII 2. moswavle ikvlevs ekologiuri faqtorebis zegavlenas ekosistemebis formirebaze
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asaxelebs magaliTebs da aRwers ekosistemaSi organizmebis Tanaarsebobis formebs (mag., Sejibri, parazitizmi) da msjelobs maT Soris gansxvavebaze;
•� atarebs cdebs organizmebis ganviTarebasa da ekologiuri faqtoris intenssivobas Soris damokidebulebis (optimumi, gaZlebis zeda da qveda zRvari) dasadgenad. (mag., xorblis Teslis aRmonacenisa da wylis raodenobebs Sorisa da wylis raodenobebs Soris damokidebulebis dadgena). monacemebs warmoadgens grafikulad;
•� moiZiebs da aanalizebs monacemebs bunebrivi pirobebis mravalferovnebis Sesaxeb da varaudobs Tu rogori sasicocxlo formebi SeiZleba arsebobdes konkretul ekosistemebSi;
•� agrovebs informacias lokalur ekosistemaze antropogenuli faqtoris uaryofiTi zemoqmedebis Sesaxeb, masalas warmoadgens referatis, fotomasalis an Canaxatebis saxiT, gamoTqvams mosazrebas am problemis Tavidan acilebis gzebis Sesaxeb;
•� gegmavs da atarebs kvlevas (mag., interviu, statistikuri monacemebi) Tu rogor icvleboda adamianis populaciebis stuqtura droTa ganmavlobaSi sxvadasxva faqtoris (mag., socialuri, ekologiuri) zegavleniT da Sedegebs warmoadgens grafikulad;
•� afasebs populaciebis mdgomareobas sxvadasxva grafikuli saSualebiT warmodgenili monacemebis safuZvelze (mag., asakisa da sikvdilianobis, droisa da organizmTa raodenobis, simWidrovisa da organizmTa raodenobis urTierTdamokidebulebis grafiki).
biol.XI/XII 3. moswavle amyarebs kavSirs ujredis struqturas, qimiur Sedgenilobasa da funqcias Soris
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� martivi modelis/sqemis gamoyenebiT warmoadgens Tu rogor xdeba membranis saSualebiT ujredis dakavSireba garemosTan (mag., SerCeviTi gamtaroba, aqtiuri transporti, osmosi, Tavisis da ucxos cnoba);
•� amyarebs kavSirs ujredis stuqturul Taviseburebebsa da ZiriTad sasicoxlo procesebs Soris (mag., gazTa cvla filtvebSi, nivTierebebis Sewova nawlavebSi) da qmnis sademonstracio sqemebs (naxatebs);
•� asabuTebs sicocxlisaTvis wylis aucileblobas misi fizikuri da qimiuri Tvisebebidan gamomdinare;
•� atarebs cdebs (mag., identificireba TvisebiTi reaqciiT) sxvadasxva ujredSi cilebis, cximebis da naxSirwylebis arsebobis gamosavlenad, cdis Sedegebs warmoadgens oqmis saxiT;
•� ilustaciisa da/an modelis saSualebiT axdens biopolimerebis agebulebebsebs Soris msgavsebisa da gansxvavebis demonstrirebas da msjelobs maT struqturasa da funqcias Soris kavSirze;
•� gegmavs da atarebs cdebs katalizur procesebze moqmed faqtorebs da katalizatoris aqtivobas Soris damokidebulebis (mag., temperatura da katalazas moqmedebis intensioba) gamosavlenad, monacemebs gamosaxavs grafikulad da aanalizebs Sedegebs;
•� iyenebs da/an qmnis modelebs ujredSi mimdinare matriculi sinTezis reaqciebis sademonstraciod, msjelobs maTi mniSvnelobis Sesaxeb;
��1
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
•� mohyavs ujredebis normalur funqcionirebaze mavne faqtorebis (mag., nikotini, narkotikuli nivTierebebi, alkoholi, medikamentebis gadaWarbebuli doza) zemoqmedebis magaliTebi da argumentirebulad msjelobs jansaRi cxovrebis wesis mniSvnelobaze.
biol.XI/XII 4. moswavle axasiaTebs memkvidreobiTobas da cvalebadobas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� asaxelebs magaliTebs da adarebs memkvidruli informaciis gadacemis xasiaTs usqeso da sqesobrivi gamravlebis dros;
•� qmnis mono da dihibriduli damemkvidrebis sqemebs; •� mohyavs magaliTi da ganmartavs kavSirs: geni – konkretuli cilis sinTezi
– am ciliT ganpirobebuli niSanTviseba;•� moiZiebs informacias da adgens romelime genetikuri daavadebis (mag.,
hemofilia, albinizmi) TaobaSi gadacemis savaraudo sqemas. msjelobs momavali Taobis niSanTvisebaTa winaswari gansazRvris SesaZleblobasa da mniSvnelobaze;
•� biopolimerebis modelebis gamoyenebiT axdens cilis molekulis struqturaze genuri mutaciis zegavlenis demonstrirebas;
•� martivi sqemiT warmoadgens genuri inJineriis eqsperimentul proceduras da msjelobs Tu ra Sedegs iZleva igi, gamoTqvams sakuTar azrs genuri inJineriis dadebiT da uaryofiT mxareebze;
•� irCevs cdis obieqts (mag., erTi da imave mcenaris nayofi, Tesli) da ikvlevs modifikaciuri cvalebadobis statistikur Taviseburebebs. iyenebs saTanado xelsawyoebs, aRricxavs raodenobriv monacemebs (mag., zoma, wona, moculoba), adgens damokidebulebas cvladebs Soris da agebs grafikebs.
biol.XI/XII 5. moswavle iyenebs evoluciis koncefcias organul samyaroSi mimdinare cvlilebebis asaxsnelad
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� iyenebs filogenetikur sqemebs da avlens kavSirebs taqsonomiur erTeulebs Soris;
•� amzadebs da/an iyenebs modelebs mikroevoluciuri procesebis sademonstraciod (mag., populaciaSi alelebis Sedgenilobis cvlileba sxvadasxva faqtoris zemoqmedebiT);
•� agrovebs informacias da akeTebs prezentacias anTropologiuri aRmoCenebis (mag.,, Homo ereqtus) da maTi mniSvnelobis Sesaxeb;
•� svams kiTxvas antropogenezis mamoZravebeli Zalebis Sesaxeb, moiZiebs informacias da warmoadgens namuSevars;
•� moipovebs masalas kulturuli mcenareebisa da Sinauri cxovelebis jiSebis warmoSobis kerebis da maTi gavrcelebis Sesaxeb, amzadebs referats;kerebis da maTi gavrcelebis Sesaxeb, amzadebs referats;
•� asaxelebs evoluciis Teoriis ZiriTad argumentebs da kontrargumentebs.
��2
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
programis Sinaarsi
biosfero. ekosistema. ekologiuri faqtorebi (bioturi, abioturi,. ekosistema. ekologiuri faqtorebi (bioturi, abioturi, antropogenuri). kvebiTi kavSirebi. ekologiuri piramida (ricxvTa, biomasis,ekologiuri piramida (ricxvTa, biomasis, energiis)
populacia. misi maxasiaTeblebi. populacia, rogorc evoluciis erTeuli.. misi maxasiaTeblebi. populacia, rogorc evoluciis erTeuli. saxeoba
ujredi. ujredis qimuri Sedgeniloba (araorganuli da organuli nivTierebebi).ujredis qimuri Sedgeniloba (araorganuli da organuli nivTierebebi). plastikuri da energetikuli cvla. sunTqva/ fotosinTezi. matriculi reaqciebi
zrda da gamravlebis formebi (sqesobrivi da usqeso) mitozi. meiozi. ontogenezi
niSanTvisebebis damemkvidreba. daTiSvis movlena. genTa damoukidebeli ganawileba. genTa SeWiduloba. memkvidruli daavadebebi
niSanTvisebebis cvalebadoba (memkvidruli cvalebadoba, modifikaciuri cvalebadoba)
evolucia. evoluciis procesze moqmedi faqtorebi. bunebrivi gadarCeva. mutaciebi. genebis dreifi. migraciebi evoluciis Sedegebi. organizmebis Seguebuloba. saxeobaTa mravalferovneba.anTropogenezixelovnuri gadarCeva. Tanamedrove bioteqnologiebi. genuri inJineria
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
XI/XII klasebi fizika (gardamavali)
2007-2010 saswavlo wlebisTvisarCeviTi kursi
standarti gaTvaliswinebulia im moswavleTaTvis, vinc mecxre klasis CaTvliT swavlobda 1997 wlis standartis Sesabamisad, xolo X klasi iswavla axali standartis moTxovnebis mixedviT.
wlis bolos misaRwevi Sedegebi:
fiz.XI/XII mimarTuleba: fizikuri movlenebi
1. moswavle akavSirebs teqnologiur procesebs meqanikis ZiriTad kanonebTan2. moswavle ikvlevs meqnikuri talRebis Tvisebebs3. moswavle ikvlevs sinaTlis ormag bunebas 4. moswavle xsnis siTbur procesebs Termodinamikis kanonebis gamoyenebiT5. moswavle ikvlevs eleqtrul da magnitur urTierTqmedebas 6. moswavle aRwers birTvuli energiis miRebisa da gamoyenebis gzebs 7. moswavle afasebs Tanamedrove fizikis ganviTarebis mniSvnelobas
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: fizikuri movlenebi
fiz.XI/XII 1. moswavle akavSirebs teqnologiur procesebs meqanikis ZiriTad kanonebTan
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� moipovebs informacias da gansazRvravs samecniero kvlevebis rols satransporto saSualebebis ganviTarebaSi maTi umartivesi saxeebidan rTul eleqtrul manqanebamde. afasebs maT xarjebs da adarebs ekonomiurobis TvalsazrisiT, akeTebs prezentacias;
•� agrovebs informacias eqsperimentuli da Teoriuli kvlevebis Sesaxeb, analizis safuZvelze aRwers mecnierebis rols teqnologiuri procesebis ganviTarebisa da daxvewisaTvis (mag., xelovnuri Tanamgzavrebi, sisxlis komponentebis centrifugireba, gasarTobi karuselebis modelirebadizaini);
•� adeqvaturad iyenebs meqanikis ZiriTad kanonebs praqtikuli problemebis gadasaWrelad da amocanebis amosaxsnelad.
fiz.XI/XII 2. moswavle ikvlevs meqanikuri talRebis Tvisebebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gegmavs da atarebs cdebs meqanikuri talRebis Tvisebebis gamosavlenad, aanalizebs monacemebs da akeTebs Sesabamis daskvnebs;
���
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
•� moipovebs informacias cocxali organizmebis mier aRqmuli bgeris sxvadasxva sixSiruli diapazonis Sesaxeb da akeTebs prezentacias;
•� asaxelebs dopleris efeqtis magaliTebs da gegmavs cdas dopleris efeqtis Tvisobrivad da raodenobrivad gamosakvlevad, akeTebs Sesabamis daskvnebs;
•� adeqvaturad iyenebs talRis maxasiTebel sidideebs Soris kavSirs amocanebis amosaxsnelad;
•� moipovebs informacias da aanalizebs sxvadasxva garemoSi energiis gadatanas talRebis saSualebiT (mag., miwisZvris Sedegebis analizi); akeTebs prezentacias.
fiz.XI/XII 3. moswavle ikvlevs sinaTlis ormag bunebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� gegmavs da atarebs cdebs sinaTlis talRuri bunebis (mag., difraqcia, dispersia, interferencia, polarizacia) Sesaswavlad. Sedegebs aanalizebs da akeTebs daskvnebs;
•� sqematurad warmoadgens eleqtromagnituri talRebis skalas da ganasxvavebs Tvisobrivad el.magnitur gamosxivebas maTi talRis sigrZis mixedviT, msjelobs maTi praqtikuli gamoyenebis Sesaxeb;
•� moipovebs informacias da xsnis fotoefeqtis movlenas sinaTlis kvanturi Teoriis saSualebiT;
•� aRwers fotoefeqtis praqtikuli gamoyenebis magaliTebs (mag., karebis avtomaturi gamRebi, kvamlis indikatori);
•� moipovebs informacias sinaTleze warmodgenebis Sesaxeb (mag., aristotele, goeTe) da akeTebs prezentacias;
fiz.XI/XII 4. moswavle xsnis siTbur procesebs Termodinamikis kanonebis gamoyenebiT
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� akvirdeba da aanalizebs siTbocvlis procesebs, aRwers kavSirs temperaturas, Sinagan energiasa da molekulebis qaosur moZraobas Soris;
•� martivi cdebis saSualebiT axdens Termodinamikis I kanonis demonstrirebas, msjelobs mis mniSvnelobaze;
•� moipovebs informacias da aRwers siTburi Zravis moqmedebis princips;•� sqematurad warmoadgens damokidebulebas kelvinisa da celsiusis skalebs
Soris, msjelobs absoluturi nulis Sesaxeb; •� adeqvaturad iyenebs Termodinamikis kanonebs praqtikuli problemebis
gadasaWrelad da amocanebis amosaxsnelad.
fiz.XI/XII 5. moswavle ikvlevs eleqtrul da magnitur urTierTqmedebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� qmnis eleqtrul wreds (sxvadasxva kombinaciebs) da ikvlevs kavSirs eleqtruli wredis maxasiaTebel parametrebs Soris;
•� adeqvaturad iyenebs formulebs praqtikuli problemebis gadasaWrelad daformulebs praqtikuli problemebis gadasaWrelad da amocanebis amosaxsnelad;
•� warmoadgens eleqtrul sqemas (mag., cvladi denis generatoris, binis, cvladi denis generatoris, binis eleqtrogayvanilobis sistemis) da xsnis misi moqmedebis princips;
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
•� moiZiebs informacias industriaSi da saojaxo pirobebSi gamoyenebuli teqnologiuri sistemebis ganviTarebis Sesaxeb (mag., eleqtruli motori, generatori, kompiuteri, samedicino aparatura, mikrofoni) da akeTebs prezentacias;
•� jgufuri muSaobis principiT SeimuSavebs martivi modelis konstruqcias (mag.,, eleqtromotoris, eleqtruli zaris), amzadebs nawilebs, awyobs mas da axdens demonstrirebas;
•� cdebis saSualebiT akvirdeba eleqtromagnituri induqciis movlenas da akeTebs analizs;
•� adgens eleqtrul wreds, akvirdeba TviTinduqciis movlenas, aanalizebs da adarebs mas inerciasTan;
•� atarebs cdebs sxvadasxva velis (eleqtruli, magnituri, gravitaciuli) Tvisebrivad Sesaswavlad, aanalizebs da akeTebs daskvnebs.
fiz.XI/XII 6. moswavle aRwers birTvuli energiis miRebisa da gamoyenebis gzebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� warmoadgens sqematurad da aRwers atomis planetarul models; •� moipovebs informacias birTvuli urTierTqmedebis Sesaxeb da adarebs mas
eleqtrulTan da gravitaciulTan;•� gamosaxavs sqematurad jaWvur birTvul reaqcias, akeTebs analizs;•� moipovebs informacias birTvuli energiis gamoyenebis Sesaxeb rogorc
mSvidobiani, aseve samxedro miznebisaTvis, saubrobs mis dadebiT da uaryofiT mxareebze;
•� sxvadasxva mecnierTa eqsperimentuli kvlevebis analizis safuZvelze axasiaTebs α,βda γgamosxivebas, monacemebs warmoadgens cxrilis saxiT, msjelobs maTi gamoyenebis Sesaxeb;
•� moipovebs informacias radioaqtivobis aRmoCenis Sesaxeb, afasebs am aRmoCenis dadebiT da uaryofiT mxareebs;
•� qmnis rukas saqarTveloSi da mis mezobel qveynebSi birTvuli reaqtorebis mdebareobis Sesaxeb, axasiaTebs maTi muSaobis princips;
•� jgufuri muSaobis principiT SeimuSavebs radiaqtiur preparatebTan muSaobis usafrTxo qcevis wesebs da akeTebs prezentacias;
•� adgens kiTxvars da awarmoebs mosaxleobis gamokiTxvas birTvuli iaraRis mimarT maTi damokidebulebis gamosavlenad, Sedegebs warmoadgens diagramis saxiT.
fiz.XI/XII 7. moswavle afasebs Tanamedrove fizikis ganviTarebis mniSvnelobas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� moipovebs informacias im teqnologiuri procesebis Sesaxeb, romlebic gamoiyeneba Tanamedrove sakomunikacio sistemebSi, aRniSnavs maT dadebiT da uaryofiT gavlenas sazogadoebaze (mag., xelovnuri Tanamgzavrebi, mobiluri telefonebi);
•� asaxelebs lazeris gamoyenebis magaliTebs, msjelobs da afasebs lazeris danadgaris mecnierul da praqtikul mniSvnelobas;
•� moipovebs informacias fardobiTobis Teoriis aRmoCenis Sesaxeb da saubrobs am aRmoCenis rolis Sesaxeb Tanamedrove fizikis ganviTarebisaTvis;
•� amzadebs referats samyaros erTiani suraTis Sesaxeb fizikis Tanamedrove miRwevebze dayrdnobiT.
���
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
programis Sinaarsi
meqanikis ZiriTadi kanonebi (niutonis kanonebi, energiis Senaxvis kanoni, msoflio mizidulobis kanoni, impulsis mudmivobis kanoni) teqnologiuri procesebis ganviTareba
talRebis arekvla, gardatexa, interferencia, difraqcia. dopleris efeqti. infrabgera da ultrabgera, rezonansi
sinaTlis gavrcelebis siCqare (sxvadasxva mkvlevarTa mier Catarebuli gazomvebi), sinaTlis talRuri buneba, eleqtromagnituri talRebis skala, fotoefeqti, sinaTlis kvanturi buneba
Sinagani energia, Termodinamikis I da II kanoni, Seqcevadi da Seuqcevadi procesebi, siTburi Zravebi, Zravis mqk., absoluturi temperatura, absoluturi nuli
denis Zala, Zabva, winaRoba; omis kanoni wredis ubnisaTvis; eleqtruli sqemebi; cvladi deni, cvladi denis generatori, el. magnituri induqciis movlena, TviTinduqcia
rezerfordis cda, atomis planetaruli modeli, boris postulatebi. atomis birTvis aRnagoba, birTvuli Zalebi, birTvuli reaqtori, jaWvuri reaqcia, TermobirTvuli reaqciebi. radioaqtivoba, α,βda γgamosxiveba
fardobiTobis Teoriis elementebi. Tanamedrove sakomunikacio sistemebi. lazeris gamoyeneba
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
XI/XII klasebi
qimia (gardamavali)
2007-2010 saswavlo wlebisTvis
arCeviTi kursi
standarti gaTvaliswinebulia im moswavleTaTvis, vinc mecxre klasis CaTvliT swavlobda 1997 wlis standartis Sesabamisad, xolo X klasidan _ axali standartis moTxovnebis mixedviT.
wlis bolos misaRwevi Sedegebi:
qim..XI/XII mimarTuleba: qimiuri movlenebi
1. moswavle aRwers atomis aRnagobas da masSi mimdinare procesebs2. moswavle axasiaTebs JangvaaRdgeniT procesebs3. moswavle nivTierebaTa Tvisebebs ukavSirebs atomis eleqtronul aRnagobas
da qimiuri bmis xasiaTs4. moswavle axasiaTebs qimiur reaqcias kinetikuri maCveneblebis mixedviT,
ganWvrets qimiuri reaqciis wonasworobis gadaxris mimarTulebas 5. moswavle axasiaTebs qimiuri elementebisa da maTi naerTebis Tvisebebs,
msjelobs maTi mniSvnelobis Sesaxeb6. moswavle axasiaTebs organul naerTebs, msjelobs maTi mniSvnelobis
Sesaxeb
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: qimiuri movlenebi
qim.XI/XII 1. moswavle aRwers atomis aRnagobas da masSi mimdinare procesebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� agrovebs informacias atomis aRnagobaze warmodgenebis ganviTarebis Sesaxeb. amzadebs referats;;
•� iyenebs formulebs, gamoiTvlis TiToeul energetikul doneze eleqtronTa maqsimaluri ricxvs da orbitalTa raodenobas eleqtronuli formulebis Casawerad;
•� iyenebs eleqtronebis ganawilebis ZiriTad principebs, atomTa eleqtronuli garsis agebulebas gamosaxavs eleqtronuli formulebiTa da orbitaluri diagramebiT;
•� moipovebs informacias α, β da γ gamosxivebis Taviseburebebis Sesaxeb, monacemebs warmoadgens cxrilis saxiT. msjelobs maTi gamoyenebis Sesaxeb;
•� iyenebs Sesabamis simboloebs da adgens atombirTvuli reaqciebis tolobebs;•� Cawers da ganasxvavebs birTvuli sinTezisa da birTvuli gaxleCis reaqciebs,
mohyavs maTi gamoyenebis magaliTebi, xsnis masis defeqtis movlenas;•� literaturaSi moZiebuli monacemebis safuZvelze ganasxvavebs stabilur da
arastabilur izotopebs, msjelobs maTi mniSvnelobis Sesaxeb bunebasa da adamianis saqmianobaSi.
���
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
qim.XI/XII 2. moswavle axasiaTebs Jangva-aRdgeniT procesebs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adarebs da ganasxvavebs valentobasa da Jangvis xarisxs, eZebs da poulobs kavSirs elementis jgufis nomersa da mis valentobasa da Jangvis xarisxs Soris;
•� atarebs cdebs Jangvisa da aRdgenis procesebis sademonstraciod. mohyavs mJangvelebisa da aRmdgenlebis magaliTebi, msjelobs maT gamoyenebaze;
•� adeqvaturad iyenebs Sesabamis simboloebs Jangva – aRdgeniTi reaqciebis Casawerad;
•� gamosaxavs JangvaaRdgeniT reaqciebs da ajgufebs maT tipebis (molekulaTaSorisi, Sigamolekuluri da TviTJangvaTviTaRdgenis) mixedviT;
•� asaxelebs JangvaaRdgeniTi reaqciebis bunebaSi da yoveldRiur cxovrebaSi mimdinareobis magaliTebs da gamoTqvams mosazrebas maTi dadebiTi da uaryofiTi Sedegebis Sesaxeb;
•� awyobs martiv galvanur elements da xsnis misi funqcionirebis meqanizms; •� xsnis eleqtrolizTan dakavSirebul raodenobriv amocanebs; •� moiZiebs monacemebs da afasebs eleqtrolizuri procesebis rols warmoebaSi
(mag., metalTa da arametalTa warmoeba, galvanostegia).
qim.XI/XII 3. moswavle nivTierebaTa Tvisebebs ukavSirebs atomis eleqtronul aRnagobas da qimiuri bmis xasiaTs
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� adgens sxvadasxva tipis bmebis warmoqmnis sqemebs, adarebs erTmaneTs da msjelobs maT Soris gansxvavebaze, mohyavs magaliTebi;
•� iyenebs elementTa fardobiTi eleqtrouaryofiTobis mniSvnelobaTa cxrils, atarebs Sesabamis gamoTvlebs, msjelobs naerTis bmis xasiaTisa da misi warmoqmnis meqanizmis Sesaxeb;
•� adgens struqturul formulebs da ganasxvavebs nivTierebebs bmis maxasiaTeblebis mixedviT da msjelobs bmebis xasiaTis gavlenis Sesaxeb am nivTierebaTa Tvisebebze;
•� qmnis ionuri, atomuri da molekuluri kristalebis modelebs, adarebs maTmaT erTmaneTs agebulebis mixedviT da msjelobs msgavsi agebulebis mqone naerTTamsgavsi agebulebis mqone naerTTa agebulebis mqone naerTTa Tvisebebisa (lRobis temperatura, wyalSi xsnadoba, aqroladoba) da maTi gamoyenebis Sesaxeb;
•� CamoTvlis bunebaSi arsebul kristaluri agebulebis nivTierebebs, ajgufebs maT kristaluri meseris tipis mixedviT da msjelobs maTi gamoyenebis kristaluri meseris tipis mixedviT da msjelobs maTi gamoyenebis Sesaxeb.
qim.XI/XII 4. moswavle axasiaTebs qimiur reaqcias kinetikuri maCveneblebis mixedviT, ganWvrets qimiuri reaqciis wonasworobis gadaxris mimarTulebas
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� atarebs eqsperiments qimiuri reaqciis siCqaris cvlilebis dasadgenad, monacemebs warmoadgens grafikulad da iTvlis reaqciis myisier siCqares. gamoaqvs Sesabamisi daskvna;
•� awarmoebs gamoTvlebs moqmed masaTa kanonis gamoyenebiT;•� cdebis safuZvelze poulobs gansxvavebas Seqcevad da Seuqcevad reaqciebs
Soris, wers Sesabamis tolobebs;•� iyenebs leSatelies princips, ganWvrets sxvadasxva faqtoris (wneva,
nivTierebaTa koncentracia, temperatura) qimiur wonasworobaze gavlenis xasiaTs, Tavis mosazrebas amowmebs cdis saSualebiT;
•� ganixilavs teqnologiuri procesebis optimizaciis dros wonasworuli principebis gamoyenebis magaliTebs.
���
sabunebismet
yvelo
mecnier
ebebi
qim.XI/XII 5. moswavle axasiaTebs qimiuri elementebisa da maTi naerTebis Tvisebebs, msjelobs maTi mniSvnelobis Sesaxeb.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� ikvlevs periodul sistemas da poulobs elementTa ganlagebis wesis darRvevis SemTxvevebs, xsnis am darRvevis mizezebs;
•� IV – VII jgufis elementebis Jangvis xarisxis mixedviT adgens am elementTa JangbadnaerTebis zogad formulas;
•� adarebs erTi da imave jgufis (periodis) elementebs da xsnis maTi da Sesabamisi martivi nivTierebebis TvisebaTa (mag., ionizaciis energia, eleqtronisadmi swrafva, eleqtrouaryofiToba, atomebisa da ionebis radiusebis sigrZeebi) cvlilebebis kanonzomierebebs;
•� gegmavs da atarebs cdas elementis da misi naerTebis Tvisebebis dasadgenad. akeTebs daskvnebs;
•� gegmavs da atarebs interviuebs elementisa da misi naerTebis miRebisa da gamoyenebis procesebTan dakavSirebuli ekologiuri problemebis Sesaxeb informaciis mosapoveblad, warmoadgens am problemebis gadaWris sakuTar variants;
•� SearCevs da iyenebs Sesabamis grafikebs, simboloebs da terminologias mecnieruli mosazrebebis, gegmebis da eqsperimentis Sedegebis gadmosacemad;
•� agrovebs informacias elementTa aRmoCenis da bunebaSi gavrcelebis Sesaxeb. masalas warmoadgens referatis saxiT;
•� aRwers metalur bmas, gamoTqvams varauds perioduli sistemis jgufebSi da periodebSi metalTa da maT naerTTa fizikuri Tvisebebis cvlilebebis kanonzomierebis Sesaxeb;
•� gegmavs da atarebs eqsperiments metalTa aqtiurobis Sesadareblad (urTierTqmedeba JangbadTan, wyalTan, mJavebTan). Sedegebis siswores amowmebsSedegebis siswores amowmebs metalTa eleqtroqimiuri Zabvis mwkrivis mixedviT;;
•� agrovebs informacias metalTa Senadnobebis Sedgenilobis, Tvisebebisa da gamoyenebis Sesaxeb. masalas warmoadgens moxsenebis saxiT;
•� adarebs da ganasxvavebs erTi da imave jgufis (periodis) arametalTa uJangbado (Jangbadiani) mJavebis siZlieres, xsnis am gansxvavebis mizezs;
•� orbitaluri diagramiT gamosaxavs elementTa eleqtronebis ganawilebas orbitalebze, ganWvrets maTi Jangvis xarisxis SesaZlo mniSvnelobebs, mohyavs am elementTa naerTebis magaliTebi (mag., elementis JangbadSemcveli mJavebis rigi) da adarebs maT Tvisebebs;
•� irCevs da iyenebs analizuri qimiis Sesabamis meTods (Tvisebrivi reaqciebi) ionTa identificirebisas da msjelobs ionTa identificirebis mniSvnelobaze;
•� agrovebs informacias umniSvnelovanes elementTa da maT naerTTa warmoebasa da yofacxovrebaSi gamoyenebis Sesaxeb. akeTebs prezentacias.
qim.XI/XII 6. moswavle axasiaTebs organul naerTebs, msjelobs maTi mniSvnelobis Sesaxeb
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
•� maswavleblis mier micemuli stuqturuli formulis mixedviT miakuTvnebs organul naerTs Sesabamis klass da asaxelebs mas saxelTa saerTaSoriso nomenklaturuli sistemis mixedviT;
•� adgens organuli naerTis yvela SesaZlo izomeris struqturul formulas; •� atarebs cdas naxSirwyalbadTa da maT nawarmTa (spirtebi, aldehidebi,
ketonebi, organuli mJavebi, eTerebi) fizikuri Tvisebebis (mag., wyalSi xsnadoba, simkvrive, lRobisa da duRilis temperatura, wvis unarianoba) gamosakvlevad. Sedegebs warmoadgens cxrilis saxiT da msjelobs aseTi Tvisebebis mqone organul naerTTa gamoyenebis Sesaxeb;
•� qmnis naxSirwyalbadebisa da maTi nawarmebis molekulur modelebs,
��0
sabu
nebi
smet
yvel
o m
ecni
ereb
ebi
iyenebs maT organul naerTTa sxvadasxva klasebs Soris urTierTkavSiris damadasturebeli qimiuri gardaqmnebis demonstrirebisaTvis;
•� atarebs eqsperiments naxSirwyalbadebisa da maTi nawarmebis qimiur Tvisebebs Soris gansxvavebis dasadgenad, monacemebs warmoadgens cxrilis saxiT, maT safuZvelze gansazRvravs am naerTTa specifikur reaqciebs da axdens maT identificirebas;
•� gegmavs da atarebs interviuebs, moipovebs masalas qimiuri warmoebis rolis Sesaxeb aqtualuri problemebis (mag., axali kompoziciuri masalebis, samkurnalo saSualebebis sinTezi, qimiuri boWkosa da laqsaRebavebis miReba) gadawyvetaSi. gamodis moxsenebiT Tanaklaselebis winaSe;
•� moipovebs informacias naxSirwyalbadebis sxvadasxvagvari gamoyenebis Sesaxeb (mag., sawvavad, polimerebis warmoebaSi) da gansazRvravs sazogadoebasa da garemoSi maTi gamoyenebiT gamowveul sargeblobasa da zians;
•� sargeblobs Sesabamisi samecniero terminologiiT (monomeri, polimeri, polimerizaciis xarisxi) da erTmaneTs adarebs bio da sinTezur polimerebs, msjelobs maTi daniSnulebis Sesaxeb.
programis Sinaarsi
mokle cnobebi atomis aRnagobaze mecnierTa Sexedulebebis Sesaxeb qvanturi ricxvebi da orbitalebi. paulis principi, umciresi energiis principi, hundis wesi. eleqtronuli formulebi, orbitaluri diagramebi. s- , p- , d-, f- elementebi radioaqtiuroba. α, β da γ gamosxiveba. atombirTvuli reaqciebi. masis defeqti
stabiluri da arastabiluri izotopebiJangvis ricxvi, JangvaaRdgeniTi reaqciebi, maTi klasifikacia da magaliTebi. JangvaaRdgeniTi reaqciebis tolobebis Sedgena standartuli eleqtronuli potencialebis rigi, galvanuri elementebi. eleqtrolizi, faradeis kanonebi, eleqtrolizis roli warmoebaSi
eleqtronuli orbitalebis hibridizacia. sigma da pi bmebi. kovalenturi bmis warmoqmnis donoraqceptoruli meqanizmi. metaluri bma, wyalbaduri bma bmis maxasiaTeblebi – bmis sigrZe, bmis energia, jeradoba, najeroba, gezuroba
qimiuri reaqciis myisieri siCqare. moqmed masaTa kanoni. Seqcevadi da Seuqcevadi reaqciebiqimiuri wonasworoba, leSatelies principi. qimiur wonasworobaze moqmedi faqtorebi
perioduli sistemis mTavari qvejgufebis zogadi daxasiaTeba elementebi: halogenebi, Jangbadi, gogirdi, azoti, fosfori, naxSirbadi, siliciumi, natriumi, kaliumi, magniumi, kalciumi, alumini, rkina, manganumi da maTi Sesabamisi martivi da rTuli nivTierebebi: gavrceleba, miReba, fizikuri da qimiuri Tvisebebi, gamoyeneba
organuli naerTebis aRnagobis Teoriis ZiriTadi debulebebi. naxSirwyalbadebi (alkanebi, alkenebi, alkinebi, alkadienebi, cikloalkanebi, aromatuli naxSirwyalbadebi), erT da mravalatomiani spirtebi, aldehidebi, ketonebi, karbonmJavebi, aminebi. organul naerTTa klasebs Soris urTierTkavSiri, homologiuri rigi, izomeria, nomenklatura, aRnagoba, fizikuri da qimiuri Tvisebebi, miReba da gamoyeneba, markovnikovis wesi, atomTa urTierTgavlena molekulaSi. cilebi, cximebi, naxSirwylebi, maTi monomerebi, agebuleba, Tvisebebi, roli bunebaSi. sinTezuri maRalmolekuluri naerTebi
��1
informaciuli da
sakomunikacio
teqnologiebi
��2
inf
or
mac
iul
i d
a sa
komu
nika
cio
teq
nol
ogie
bi
���
info
rmac
iul
i da sako
munikac
iot
eqnol
ogiebi
Sesavali
informaciuli da sakomunikacio teqnologiebis (ist) erovnuli saswavlo gegma Seiqmna Cveni saxalmwifosa da sazogadoebis miznebidan, moTxovnebidan da interesebidan gamomdinare. igi efuZneba saswavlo procesSi istis adgilisa da misi gamoyenebis Sesaxeb Tanamedrove da sayovelTaod gaziarebul Sexedulebebs da saukeTeso praqtikas, rogorc Cvens qveyanaSi, aseve mis farglebs gareT. istis saswavlo gegma warmoadgens ra erovnuli saswavlo gegmis ganuyrel nawils, emsaxureba ganaTlebis saministros mier farTo sazogadoebasTan SeTanxmebul zogadsaganmanaTleblo sistemis miznebis ganxorcielebas.
rogorc adamianis aqtivobis, saqmianobis nebismier sxva sferoSi, istis moxmarebisa da gamoyenebis TvalsazrisiT, Cveni sazogadoebisTvis gadamwyveti mniSvneloba aqvs zogadsaganmanaTleblo sistemam Seqmnas xelsayreli pirobebi erovnuli da zogadsakacobrio Rirebulebebis matarebeli, Tavisufali pirovnebis Camosayalibeblad. iseTi pirovnebis, romelic RirsebiT ekideba gansxvavebebs adamianebsa da maT jgufebs Soris; cdilobs gaugos da nayofierad iTanamSromlos maTTan.
ist-is roli da miznebi saswavlo procesSi
Cven yoveldRiurad movixmarT informaciulsakomunikacio teqnologiebs: vsargeblobT mobiluri telefoniT, vukavSirdebiT erTmaneTs eleqtronuli fostis saSualebiT, moviZiebT informacias internetSi, vaxdenT informaciis sxvebTan gacvlasa da gaziarebas. Cveni yoveldRiuri Tu profesiuli saqmianoba sul ufro metad moiTxovs istis codnasa da sistematur gamoyenebas, cifrulteqnologiur ganaTlebas. es ukanaskneli SeiZleba ganszaRvrul iqnas, rogorc cifruli teqnologiebis, sakomunikacio saSualebebis da/an qselebis eTikurad, pasuxismgeblobiT gamoyenebis unari sasurveli informaciis mopovebis, Senaxvis, erTmaneTTan dakavSirebis, Sefasebis, analizis, axlis Seqmnisa da Semdgomi gadacemis SesaZleblobisTvis im mizniT, rom vimoqmedoT, Cveni funqcia SevasruloT Tanamedrove sazogadoebaSi.
Sesabamisad, istis integirebuli kursi emsaxureba eTikuri, informirebuli, kanonmorCili da teqnologiuri miRwevebis efeqtianad gamoyenebis unaris mqone pirovnebis aRzrdas. pirovnebisa, romelic SeZlebs informaciis damoukideblad mopovebas, marTvas, mis damuSavebas, Sefasebas, analizs da masze dayrdnobiT gadawyvetilebis damoukideblad miRebas im mizniT, rom gaacnobieros Tavisi pasuxismgebloba qveynis interesebis, tradiciebisa da Rirebulebebis mimarT; Tavad Seqmnas Rirebulebebi da sakuTari wvlili Seitanos sazogadoebaSi.
msgavsad sxva disciplinebisa, istis integrirebuli kursis erTerTi mizani aris, rom sazogadoebis momaval wevrs ganuviTaros zogadi sakomunikacio unarCvevebi infromaciis Seqmnis, saorganizacio da jgufuri muSaobis mxriv, maT Soris im moswavlesTvis visTvisac saqarTvelos saxelmwifo ena mSobliuri ar aris.
istis integrirebuli kursi miznad isaxavs moswavleTaTvis iseTi pirobebis Seqmnas da saSualebebis gacnobas, romliTac isini gamoavlenen da ganaxorcieleben sakuTar SesaZleblobebsa da interesebs. istis kursma maT unda SesZinoT axali codna da unarCvevebi, romelTa ganviTarebasac momavalSi damoukideblad SeZleben, im
���
inf
or
mac
iul
i d
a sa
komu
nika
cio
teq
nol
ogie
bi
mizniT, rom moswavlem arCevani gaakeTos swavlebis Semdgom safexurze specialobebs an profesiul saqmianobebs Soris; SeZlos sakuTari SesaZleblobebis maqsimalurad realizeba; rogorc qveynis SigniT, ise mis sazRvrebs gareT.
ist kursSi gansakuTrebuli adgili eTmoba teqnologiebis gamoyenebis gavlenas individze, sazogadoebaze da garemomcvel samyaroze. moswavleebi Tavidanve unda gaecnon da informirebuli iyvnen istis pasuxismgeblobiT moxmarebis Sesaxeb. maT Soris, bunebrivi garemo pirobebis SenarCunebisa da dacvis mxriv. mozardma unda icodes, ra bunebriv garemoSi cxovrobs, ra ziani SeiZleba miayenos garemos teqnologiuri narCenebiT danagvianebam, rogor SeinarCunos da daicvas igi.
rogorc saTauridan Cans, ist-is swavleba ar moiazreba saswavlo disciplinebidan damoukideblad, maTi konteqstisgan gancalkevebiT. ist-is saswvlo gegmis realizeba unda moxdes yovel calkeul saswavlo disciplinaSi. ufro metic, am instrumentiT SesaZlebelia ZiriTadi saswavlo disciplinebis erTmaneTTan efeqturi integ-racia.
ZiriTadi unar-Cvevebi ris gamomuSavebasac xels uwyobs ist-is integrirebuli saskolo kursi
erovnul saswavlo gegmaSi sagnobrivi disciplinebis swavleba maT Soris mWidro integraciiT aris moazrebuli, rogorc informaciuli aseve zogadi unarCvevebis TvalsazrisiT. Tu ki TiToeuli sagani specifikur unar–Cvevebsa da damokidebulebas uviTarebs moswavleebs, integraciis daniSnuleba aris im zogadi unar–Cvevebis gamokveTa, romlebic am sagnebs erTmaneTTan aaxlovebs. erovnuli saswavlo gegma gulisxmobs sagakveTilo da klasgareSe saqmianobis erTianobasac.
Sesabamisad, zogadsaganmanaTleblo skolaSi informaciuli da sakonimukacio teqnologiebis sxvadasxva saswavlo disciplinebSi integracia miznad isaxavs moswavleTaTvis Semdegi zogadi unarCevebisa da azrovnebis tipebis ganviTarebas, romelTac Cven istis kuTxiT ganvixilavT.
1. gagebis unari gulisxmobs istis saSualebebis da maTi funqcionirebis Sesaxeb faqtebis, cnebebis da ideebis codnas; maTi daniSnulebis interpretirebas da Sedarebas.
2. komunikaciis unari istis saSulebebis gamoyenebas informaciis miRebis, mopovebisa da gacvlis mizniT.
3. analitikuri azrovnebis unari gulisxmobs istis saSualebaTa Sefasebas, ukve mocemul an mopovebul informaciaze dayrdnobiT; maT Soris kanonzmierebebis dadgenas, Semadgeneli komponentebis amocnobas, fragmentebis organizebas.
4. sinTezuri azrovnebis unari gulisxmobs istis saSualebebiT informaciis didi moculobidan saWiro fragmentebis amorCevis, maTi miznobrivad dakavSirebis unars da Camoyalibebul Cvevebs. ise rom miRebuli Sedegi gamoyenebadi da gasagebi iyos, rogorc Tavad moswavlisTvis, aseve sxvebisTvisac.
5. SemoqmedebiTi azrovneba gulisxmobs istis saSualebebis gamoyenebiT, realobidan momdinare problemebis gadaWris efeqturi gzebis povnas, axali kiTxvebis dasmas da maTze pasuxis Ziebas.
6. kritikuli azrovnebis unari gulisxmobs ukve mocemuli, an mis mier mopovebuli informaciis Sefasebas Sinaarsis, daniSnulebis da xarisxis mixedviT, misi gamoyenebis sazRvrebis dadgenas.
���
info
rmac
iul
i da sako
munikac
iot
eqnol
ogiebi
erovnul saswavlo gegmaSi gansazRvruli ZiriTadi principebi
• saganmanaTleblo procesis centrSi dgas moswavle da miRweuli Sedegi. (mniSvnelovania ara imdenad is, Tu ris swavlebas cdilobs maswavlebeli, aramed is, Tu ra iswavla moswavlem);
• gaTvaliswinebulia moswavlis fizikuri da fsiqikuri SesaZleblobebi da asakis Sesabamisi interesebi;
• swavla niSnavs ara informaciis SeZenas, aramed informaciis, unar–Cvevebisa da damokidebulebebis ganviTarebas;
• swavlebaSi moiazreba ara erTi konkretuli gza, aramed maswavleblis da moswavlis mier erToblivad SerCeuli optimaluri variantis Zieba. skolas aqvs meti uflebebi, SesTavazos gansxvavebuli gzebi sakuTar moswavleebs;
• mTavari orientiri xdeba ara codnis odenoba, aramed xarisxi. mniSvnelovania ara marto ra iswavla moswavlem, aramed rogor iswavla da rogor SeuZlia am codnis gamoyeneba.
ist-is ZiriTadi saSualebebi da misaRwevi Sedegebi
informaciulsakomunikacio teqnologiebis (ist) saswavlo disciplinebSi integrirebis gegmaSi gamoyofilia eqvsi mimarTuleba misaRwevi Sedegebis, teqnologiuri saSualebebis flobisa da gamoyenebis TvalsazrisiT. moswavle unda gaecnos, daeuflos da iyenebdes istis TiToeuli tipis saSualebas. moswavle unda axdendes TiToeuli maTganis moxmarebisa da gamoyenebis demontrirebas im indikatorebze dayrdnobiT, romlebic qvemoT calke aris gamoyofili. am CarCos gamoyenebiT xdeba dasaxul miznebamde (Sedegebamde) gagmazomieri svlis procesis Sefaseba da am miznebis miRwevis Sedegis gazomva (indikatorebi). skolebs da konkretulad maswavlebleblebs, SeuZliaT winamdebare dokumenti gamoiyenon, rogorc megzuri istis saSualebebis saswavlo disciplinebSi dasanergad, am saSualebebiT saswavlo disciplinebis erTmaneTTan integrirebaze orientirebuli aqtivobebis, gakveTilis gegmis da kurikulumis Sesaqmnelad. CarCo miznad isaxavs iseTi Sinaarsisa da masalis Seqnis xelSewyobas, romelic iTvaliswinebs moswavlis moTxovnebs da Seesabameba mis interesebs; romelic moswavles saswavlo precesSi Camouyalibebs da ganuviTarebs sasicoxlo unarebsCvevebs.
qvemoT moyvanilia eqvsi ZiriTadi mimarTuleba da misaRwevi Sedegebi TiToeuli mimarTulebis mixedviT. Sedegebi ar gansaxvavdeba swavlebis pirvel (dawyebiTi), meore (sabazo skola) da mesame (saSualo skola) safexurebze. samagierod, swavlebis sxvadasxva safexurze gansxvavebulia maTi miRwevis xarisxi da siRrme, rasac Sedegebis mixedviT moyvanili indikatorebi asaxaven. indikatorebis didi nawili zomavs ori an meti Sedegis miRwevis xarisxs, Tumca xSirad erT konkretul Sedegzea fokusirebuli. indikatorebis mcire nawili konkretuli Sedegis siRrmiseul dafarvas asaxavs.
���
inf
or
mac
iul
i d
a sa
komu
nika
cio
teq
nol
ogie
bi
misaRwevevi Sedegebi swavlebis yovel safexurze
1 ZiriTadi cnebebi da operaciebi
axdens istis saSualebebis daniSnulebisa da maTi moqmedebis ZiriTadi principebis gagebis demonstrirebas (kompiuteris CarTva, gadatvirTva, gamorTva).
sworad iyenebs istis saSualebebTan urTierTqmedebis, Setanagamotanis mowyobilobebs am saSualebebis warmatebiT funqcionirebisTvis (mausi, klaviatura, monitori, printeri da sxva).
axdens istis saSulebebis marjved moxmarebis demonstrirebas.
2 socialuri, eTikuri, garemos dacvasTan da adamianur faqtorTan dakavSirebuli problemebi
acnobierebs istis saSualebebis gamoyenebis eTikur, kulturul da garemos dacvasTan dakavSirebul problemebs.
eTikisa da arsebuli kanonmdeblobis dacviT iyenebs istis saSualebebs, iformaciasa da programul uzrunvelyofas.
avlens dadebiT damokidebulebas istis saSualebebis, rogorc TanamSromlobis, sakuTari codnis gaRrmavebis, interesebis da miswrafebebis ganxorcielebis, nayofieri Sromis mniSvnelovani instrumentis mimarT.
3 ist produqtis Sesaqmneli teqnologiuri saSualebebi
iyenebs ists swavlis gasaumjobeseblad da SemoqmedebiTi procesis wasaxaliseblad.
iyenebs istis saSualebebs TanaklaselebTan erTad teqnologiuri TvalsazrisiT gaumjobesebuli modelebis Seqmnisas; amzadebs da gamoscems originalur namuSevars eleqtronul formatSi; iyenebs ists sagamomcemlo saqmianobasa da sxva SemoqmedebiT saqmianobaSi (mag. fotografiuli gamofena vebgverdze).
4 komunikaciis teqnologiuri saSualebebi
iyenebs istis saSualebebs sxvadasxva Setyobinebebis, gancxadebebis gamosaqveyneblad TanatolebTan, maswavleblebTan Tu sxvebTan urTierTobisTvis.
iyenebs gansxvavebul formats mis mier Seqmnili informaciis sazogadoebasTan gacvilis mizniT.
5 kvlevis teqnologiuri saSualebebi
iyenebs istis saSulebebs (mag. saZiebo sistema) informaciis sxvadasxva wyaroebidan miRebis, maTi Semdgomi Sefasebisa da analizisTvis.
iyenebs istis saSulebebs informaciis Senaxvis, monacemTa damuSavebisa da analizisTvis, SemdgomSi Sedegis sxvebisTvis miwodebis mizniT.
afasebs da efeqturad iyenebs istis sferoSi arsebul siaxleebs (mag. axali
���
info
rmac
iul
i da sako
munikac
iot
eqnol
ogiebi
programuli uzrunvelyofa) da resursebs mis winaSe dasmuli amocanis Sesabamisad.
6 problemebis gadaWrisa da gadawyvetilebis miRebis teqnologiuri saSualebebi
iyenebs istis saSualebebsa da eleqtronul formatSi arsebul informacias problemebis gadaWrisa da gonivruli gadawvetilebebis miRebisas/arCevanis gakeTebisas.
iyenebs istis saSualebebs sayofacxovrebo amocanebis amoxsnis, realuri situaciis Sesatyvisi problemebis gadaWris gzebis dagegmvisa da ganxorcielebis mizniT.
indikatorebi
dawyebiTi skola (1 - 6 klasebi)
Sedegebi miRweulia, Tu moswavle
• iyenebs istTan urTierTqmedebis mowobilobebs• iyenebs Setanisa (mausi, klaviatura) da gamotanis mowyobilobebs (monitori,
printeri) ist is saSulebebis warmatebiT funqcionirebisTvis (1) • iyenebs istis saSualebebs maswavleblis mier Catarebuli an damoukidebeli
saswavlo aqtivobisas. (1, 3)• amoicnobs da asaxelebs sxvadasxva istsaSualebebs da maTze saubrisas asakis
Sesabamisad iyenebs swor terminologias. (1) • iyenebs internetSi am asakobrivi jgufisTvis Sesabamis arsebul resursebs
(mag. saganmanaTleblo programebi, interaqtiuli wignebi, naxatebi da sxva) swavlebis procesSi. (1)
• istis saSualebebis gamoyenebisas jgufSi TanamSromlobs rogorc TanaklasalebTan, aseve mSoblebTan da maswavleblebTan saklaso oTaxis gareT (el. fosta). (2)
• istis gamoyenebisas axdens dadebiTi socialuri da eTikuri qcevis demonstrirebas, skolis lokaluri qseliT da internetiT sargeblobis dros. (2)
• msjelobs ist is saSualebebisa da programuli uzrunvelyofis eTikurad moxmarebis Sesaxeb. (2)
• qmnis misi asakobrivi jgufisTvis Sesaferis multimediur produqts Tanaklaselebis, maswavleblis an mSoblebis daxmarebiT. (3)
• iyenebs istis informaciul resursebs (mag. vizualuri masala, saganmanaTleblo TamaSebi) amocanebis amoxsnis, cnebebis, ideebisa da istoruli movlenebis TvasaCinod warmodgenis mizniT. (3, 4, 5, 6)
• axdens informaciis mopovebas da mis sxvebTan gacvlas komunikaciis saSualebebis gamoyenebiT, maT Soris Tanaklaselebis, maswavleblis an mSoblis daxmarebiT. (4)
���
inf
or
mac
iul
i d
a sa
komu
nika
cio
teq
nol
ogie
bi
sabazo skola (7-9 klasebi)
Sedegebi miRweulia, Tu moswavle
• iyenebs klaviaturas, Setanisa (Tagvi, distanciuri marTvis pulti da sxva) da gamotanis mowyobilobebs (monitori, printeri), maT Soris sxvadasxva tipis adapterebs (USB) ist is warmatebiT funqcionirebisa da efeqturad moxmarebisTvis. (1)
• mohyavs istis yoveldRiuri gamoyenebis magaliTebi; msjelobs maT upiratesobaze da naklze, gamoyenebis sazRvrebze. (1, 2)
• msjelobs istis saSualebebisa da informaciis eTikurad moxmarebis problemebze da aRniSnavs araeTikurad moxmarebis Sedegebs, piradi an sxvisi gamocdilebis safuZvelze (mag. sainformacio mediiT an skolis qseliT arasanqcirebuli sargebloba). (2)
• iyenebs istis saSualebebsa da globalur qselSi arsebul informacias zogadi unarebis dasaxvewad da ZiriTad saswavlo disciplinebSi sakuTari miRwevebis gasaumjobeseblad. (3)
• iyenebs istis saSualebebs ( multimediis damuSavebis saSualebebi, programuli uzrunvelyofa, saprezentacio da vebgverdebis redaqtorebi, skaneri) individualuri da jgufuri samuSaosTvis, romelic miznad isaxavs eleqtronul formatSi beWdvas, komunikacias, sgamomcemlo da SemoqmedebiT saqminobas, raTa Seiqmnas saganmanaTleblo Rirebulebis mqone produqti auditoriisTvis, rogorc skolis SigniT, aseve mis gareT (literaturuli proeqtebi). (3, 4)
• iyenebs komunikaciis teqnologiur saSualebebs distanciuri informaciis xelmisawvdomad, am informaciis Senaxvis, damuSavebis, analizisa da Semdgomi gadacemis mizniT, raTa pirdapir Tu arapirdapir daexmaros mas saswavlo procesSi, an piradi interesebisa da miswrafebebis ganxorcielebaSi. (4)
• iyenebs istis saSualebebsa da globalur qsels (eleqtronuli fosta, Ria forumebi, interneti) asakobrivi jgufis Sesatyvisi interesebis, miswrafebebis ganxorcielebis, problemebis gadaWris, sxvebTan urTierTobis da TanamSromlobis mizniT; maT Soris farTo auditoriisTvis gankuTvnili namuSevris Seqmnis mizniT. (4, 5)
• iyenebs istis resursebsa da eleqtronul informacias (kalkulatori, monacemTa Segrovebis mowyobilobebi, saganmanaTleblo video da audio masala) amocanebis amoxsnis, problemebis gadaWrisa da sxva saklaso an klasgareSe akademiuri aqtivobebisTvis. (5, 6)
• msjelobs rodis aris istis saSualebebis gamoyeneba efeqturi da mizanSewonili; irCevs Sesabamis saSualebas da iyenebs mas sxvadasxva davalebebis Sesrulebisa da dasaxuli miznebis gansaxorcieleblad. (5, 6)
• afasebs eleqtrunul formatSi arsebuli resursebis, informaciis sizustes, obieqturobas, mis miznobriobas da daniSnulebasTan Sesatyvisobas. (6)
���
info
rmac
iul
i da sako
munikac
iot
eqnol
ogiebi
saSualo skola, me-10, me-11 da me-12 klasebi
Sedegebi miRweulia, Tu moswavle
• iyenebs klaviaturas, Setanisa (Tagvi, distanciuri marTvis pulti da sxva) da gamotanis mowyobilobebs (monitori, printeri), maT Soris sxvadasxva tipis adapterebs (USB) ist is warmatebiT funqcionirebisa da efeqturad moxmarebisTvis. (1)
• amoicnobs da gamohyofs Tanamedrove da mowinave istis SesaZleblobebs, maTi gamoyenebis farglebs, SearCevs istis saSualebebidan Sesabimiss da miznobrivad gamoiyenebs mas piradi an saswavlo procesis moTxovnebidan gamomdinare. (2)
• akeTebs gonivrul arCevans istis resursebsa da momsaxureobis erTi da igive an sxvadasxva saSualebebs Soris. (1, 2)
• aanalizebs da msjelobs istis farTo da mzardi gamoyenebis upirateseobasa da naklze, adamianis saqmianobis sferoebSi da zogadad Tanamedrove sazogadoebaSi (2)
• msjelobs istis saSualebebisa da informaciis eTikurad moxmarebis problemebze da aRniSnavs araeTikurad moxmarebis Sedegebs, piradi an sxvisi gamocdilebis safuZvelze (mag. sainformacio mediiT an skolis qseliT arasanqcirebuli sargebloba). (2)
• iyenebs istis saSualebebs yovedRiur saqmianobaSi, informaciis marTvisa da komunikaciisTvis (finansuri informacia, ganrigi, misamarTebi, elfostiT mimowera da sxva). (3, 4)
• ecnoba da afasebs istze dafuZnebul distanciuri da ganawilebuli swavlebis SesaZleblobebs da iynebes maT swavlebis Semdgomi etapisTvis mzadebis procesSi. (5)
• sistematurad da efeqturad iyenebs eleqtrunul resursebs sxvebTan TanamSormlobisTvis, saganmanaTleblo daniSnulebis masalis kvlevis, gamocemis, komunikaciis da sazogadebaSi sakuTari wvlilis sxva formiT SetanisTvis (mag. literaturuli proeqtebi). (4, 5, 6)
• SearCevs da iyenebs istis saSualebebs saswavlo disciplinebSi kvlevis, informaciis analizis, problemebis gadaWris mizniT. (mag. eleqtronuli cxrilebi). (4, 5)
• ecnoba da afasebs sxvadasxva serverklientis tipis, simulirebis programebs (mag. virtualuri laboratoria, apletebi maTematikasa da sabunebismetyvelo mecnierebebSi); Tavadac moiZiebs da iyenebs maT realur, viTarebis Sesatyvis situaciaSi. (3, 5, 6)
• TanamSromlobs TanaklaselebTan, maswavleblebTan da sxva dainteresebul pirebTan istis saSualebebis gamoyenebiT, SinaarsTan dakavSirebuli erovnuli resursebis moZiebis, maTi eleqtronul formatSi damuSavebis, Seqmnis, gamocemisa da gavrcelebis mizniT. (4, 5, 6)
��0
inf
or
mac
iul
i d
a sa
komu
nika
cio
teq
nol
ogie
bi
CarCos realizaciisTvis gamiznuli programuli uzrunvelyofis arasruli CamonaTvali
operaciuli sistemebi
• Linux (Edu-Buntu, RedHat Linux, Fedora an sxva distributivebi).• MS Windows• Apple OS X
veb-brauzeri, vebgverdebis redaqtirebisTvis gankuTvnili programebi
• FireFox http://aiet.qartuli.net/projects/mozilla_en.php• Bluefish (brauzeri da redaqtori) http://dec.iliauni.edu.ge/MADLInux/• Netscape (brauzeri da redaqtori - Composer)• Internet Explorer da sxva.
teqsturi redaqtorebi
• OpenOffice.orgWriter• KWord, http://dec.iliauni.edu.ge/MADLInux/• Googleis mier axlaxans SeZenili da gaumjobesebuli Writely http://www.writely.com/• TextPad (Windowsis sistemisTvis gankuTvnili ufaso mravaldaniniSnulebiani
redaqtori) http://www.textpad.com/• MS Word da sxva.
saprezentacio redaqtorebi
• KPresent, http://dec.iliauni.edu.ge/MADLInux/• OpenOffice.orgImpress• MS Power Point.
eleqtronuli cxrilebi
• KSpreadsheet, http://dec.iliauni.edu.ge/MADLInux/• OpenOffice.orgCalc• Google.com Spreadsheets http://labs.google.com/• MS Excel da sxva.
monacemTa bazebi (mxolod skolis marTvisTvis procesSi gamosayeneblad)• OpenOffice.orgBase.• MS Access
sazogadoebrivi mecnierebebi (veb-resursebi)
qarTuli literatura, irmis naxtomis proeqtebihttp://www.dlf.ge/ge/projects/http://lib.ge/
��1
info
rmac
iul
i da sako
munikac
iot
eqnol
ogiebi
saqarTvelos istoriahttp://www.matiane.com/
inglisurenovani literaturagutenbergis proeqtis oficialuri veb gverdihttp://promo.net/pg/
rusul enovani literaturahttp://lib.ru/
sxvadasxvavikis dokumentebi qarTuladhttp://ka.wikipedia.org/wiki
damatebiTi edu-paketi Edu-Buntu-s analogiuri
anbani, ena• KMessedWords asoebis mimdevroba • Kletters anbanis saswavli programa• KHangMan TamaSi sityvebis gamocnobaze (”CamoxrCobana” )• KLatin laTinuris gameoreba da sxva.
maTematika• KmPlot funqciis grafikebis vizualizaciis programa• Kbruch- moqmedebebi wiladebze• Kpercentage moqmedebebi procentebze• Kig - (2D) interaqtiuli geometria, planimetria• K�Dsurf - (�D) sivrculi maTematikuri modelebi• sasargeblo veb resursebi
http://soft.dlf.ge
sabunebismetyvelo mecnierebebi• Kalzium qimiuri elementebis perioduli sistema• Kstart virtualuri planetariumi• Kalzium qimiuri elementebis perioduli sistema• sasargeblo veb resursebi
http://soft.dlf.ge
The Iridium Project qimiis virtualuri laboratoria, adre karnegi melounis universtetis proeqtihttp://www.chemcollective.org/vlab/vlab.php
virtualuri eqsperiementebi qimiaSi oqsfordis universtetis vebgverdihttp://www.chem.ox.ac.uk/vrchemistry/
peter falstadis veb gverdi fizikis apletebi http://www.falstad.com/
sxvadasxva
• Ktouch klaviaturaze ”brmad beWdvis” saswavlo programa
��2
���
xSirad dasmuli
kiTxvebi
���
���
ra Seicvala Sefasebis sistemaSi da visTvis aris es cvlileba sasikeTo?erovnuli saswavlo gegmis mixedviT mTavari siaxle, rac moxda SefasebaSi, aris
aTqulian sistemaze gadasvla, rac maswavlebels aZlevs meti varirebis saSualebas. erTidan aTamde dawerili niSnebi wlis ganmavlobaSi iZleva saSualebas dainaxo moswavles saswavlo wlis manZilze akademiuri moswrebaSi regresi hqonda Tu progresi.
raSi gamoixateba Sefasebis mizani moswavlisaTvis:•� misces stimuli;•� daexmaros warmatebis donis gacnobierebaSi;warmatebis donis gacnobierebaSi;is gacnobierebaSi; gacnobierebaSi;ebaSi;; •� daexmaros swavlaSi;•� daexmaros swavlis procesis gaanalizebasa da gaumjobesebaSi;•� daexmaros miznis dasaxvasa da miRwevaSi;•� daexmaros TviTSefasebaSi.raSi gamoixateba Sefasebis mizani maswavleblisaTvis:•� niSnebisa da qulebis miniWeba moswavleebisaTvis; da qulebis miniWeba moswavleebisaTvis;da qulebis miniWeba moswavleebisaTvis; qulebis miniWeba moswavleebisaTvis;qulebis miniWeba moswavleebisaTvis; miniWeba moswavleebisaTvis;miniWeba moswavleebisaTvis; moswavleebisaTvis;moswavleebisaTvis;;•� moswavleebis progresis Sefaseba;•� moswavleebis samomavlo moswrebis prognozireba;•� moswavleebisaTvis rCevebis micema miRwevebis gaumjobesebis mizniT;•� moswavleebisaTvis miznebis ukeT dasaxva warmatebis misaRwevad;•� sakuTari Sromis efeqtianobis Sefaseba;•� saswavlo procesis dagegmva;•� SefasebiT miRebuli informaciis daxmarebiT swavlebis warmarTva; miRebuli informaciis daxmarebiT swavlebis warmarTva;miRebuli informaciis daxmarebiT swavlebis warmarTva; informaciis daxmarebiT swavlebis warmarTva;informaciis daxmarebiT swavlebis warmarTva; daxmarebiT swavlebis warmarTva;daxmarebiT swavlebis warmarTva; swavlebis warmarTva;swavlebis warmarTva; warmarTva;warmarTva;;•� saswavlo gegmebis Sesrulebis Sefaseba im TvalsazrisiT, ras swavloben da ra gegmebis Sesrulebis Sefaseba im TvalsazrisiT, ras swavloben da ragegmebis Sesrulebis Sefaseba im TvalsazrisiT, ras swavloben da ra Sesrulebis Sefaseba im TvalsazrisiT, ras swavloben da raSesrulebis Sefaseba im TvalsazrisiT, ras swavloben da ra Sefaseba im TvalsazrisiT, ras swavloben da raSefaseba im TvalsazrisiT, ras swavloben da ra im TvalsazrisiT, ras swavloben da raim TvalsazrisiT, ras swavloben da ra TvalsazrisiT, ras swavloben da raTvalsazrisiT, ras swavloben da ra, ras swavloben da raras swavloben da ra swavloben da raswavloben da ra da rada ra rara
ician moswavleebma. moswavleebma.moswavleebma..•� moswavleTa miRwevebis Sesaxeb informaciis miwodeba mSoblebisaTvis.•� moswavleTa miRwevebis gaTvaliswineba skolis ganviTarebis gegmis Sesadgenad.
Tu rogor exmareba moswavles da maswavlebels axali Sefasebis sistema SevecdebiT daganaxoT magaliTiT, rac warmoaCens zogierTi zemoT CamoTvlili miznis mniSvnelobas:
vTqvaT erT klasSi mowmdeba kiTxvis teqnika, romlis Sesafaseblad Tuki moswavle wuTSi 30 sityvaze mets ver kiTxulobs, 2iani iwereba. Semowmebisas erTma moswavlem waikiTxa wuTSi mxolod 10 sityva da miiRo Sefaseba 2; ori kviris Semdeg gameorebiTi Semowmebisas igive moswavlem waikiTxa wuTSi 29 sityva da kvlav 2iani miiRo. Tuki mas sxva warmatebul moswavles vadarebT, Sefaseba swored aris dawerili. magram am SemTxvevaSi niSani misTvis uSinaarso xdeba da motivacia aRar eqneba momavalSi Sedegebis gasaumjobeseblad.
axali Sefasebis sistema iTvaliswinebs konkretuli moswavlis moswrebis Sefasebas, am SemTxvevaSi, Tu ra progresi ganicada man or Semowmebas Soris. maswavlebeli axali Sefasebis sistemis miznebis Tanaxmad, aZlevs moswavles stimuls, waaxalisebs mas, exmareba ukeTesi Sedegis dasaxvamiRwevaSi da afasebs mis progress.
ra gansxvavebaa mimdinare da trimestrul niSnebs Soris?oficialuri statusi aqvs sagnis trimestrul, wliur, saerTo wliurs da
saerTo safexuris niSans. mimdinare, yoveldRiur niSnebs oficialuri statusi ar aqvs, aRar aris aucilebloba yvela maswavlebels erTnairi Jurnali hqondes. maswavlebels SeuZlia yoveldRiuri niSnebi, Sefasebebi Tu komentarebi Tavis ubis wignakSi Caiweros. damrigebeli, mSoblis interesis SemTxvevaSi, agrovebs informacias moswavlis moswrebis Sesaxeb.
���
trimestris bolos maswavlebeli TiToeul moswavles uwers mokle Semajamebel komentars teqstis saxiT, sadac aRniSnuli iqneba misi warmatebebi da miscems rCevebs sakuTari codnisa da unarCvevebis ukeT gamovlenisaTvis.
trimestruli niSani Sedgeba sxvadasxva komponentisgan. am komponentebis dadgena maswavleblis prerogativaa. moswavleTa asakis, sagnis Sinaarsis mixedviT maswavleblisaTvis SeiZleba mniSvnelovani iyos kvleva, prezentacia, sagakveTilo procesSi CarTuloba, davalebebis Sesruleba da sxva. TiToeul komponents mieniWeba procentebi, maTi mniSvnelobidan gamomdinare.
maswavleblis mier dawerili niSani 6, TavisTavad arafers eubneba moswavles da mis mSobels, magram komponentebad daSlis SemTxvevaSi kargad Cans, Tu ra aqvs gasaumjobesebeli konkretul bavSvs, an raSia misi misi Zlieri mxare. magaliTad, komponentebidan ukeT arTmevs Tavs kvlevas da prezentacias, xolo davalebebs kargad ar asrulebs, an ar aris CarTuli sagakveTilo msjelobaSi.
ufro detalurad Sefasebis sistemas SegiZliaT gaecnoT `erovnuli saswavlo gegmis~ 2124 gvze. aseve kargi megzuri iqneba maswavleblis wigni, romelic saxelmZRvanelos kompleqtis aucilebeli nawilia. iq asaxulia erovnuli saswavlo gegmebisa da Sefasebis centris sagnobrivi eqspertebis mier Sefasebis sarekomendacio modeli Sesabamis saganSi. maswavlebelma SeiZleba miiRos, an sakuTari Sexedulebisamebr Secvalos iq SemoTavazebuli komponentebi Tu procentebi.
mizanSewonilia Tu ara pirvel klasSi sagnobrivi dayofa maswavleblebis mxriv?
pirveli klasis sagnobrivi standartebidan gamomdinare, misi swavleba TavisTavze SesaZloa aiRos erTma pedagogma.
I klasi garemosTan adptaciis TvalsazrisiT umniSvnelovanesi etapia bavSvis cxovrebaSi. igi sxva reJimiT cxovrobda da cdilobs Tavisi socialuri statusis garkvevas. erTi maswavleblis pirobebSi, es procesebi ufro advildeba da ioli xdeba socialuri garemos ganzogadeba.
maswavlebels, romelic pirvel klasSi Sedis, unda hqondes Sesabamisi sagnobrivi kvalifikacia da icodes am asakis fsiqologia, rom moswavleebs araswored ar Camouyalibos Cvevebi da ar daurRvios cnebaTa sistema. winaaRmdeg SemTxvevaSi, momavalSi sagnobriv specialists dasWirdeba drois dakargva arasworad SemuSavebuli Cvevebis gadasawyobad, raTa es sagnobriv specifikas dauaxlovos.
Tuki I klasSi ori, an meti maswavlebeli Sedis, aucilebelia, maT Soris mWidro TanamSromloba moswavleTa skolasTan adaptaciis gasaioleblad.
pirveli rigis amocana swored axal garemosTan adaptacia da Semdeg sagnobrivi Cvevebis gamomuSavebaa.
maswavleblebs Soris unda iyos xSiri kavSiri, unda daakvirdnen moswavlis qcevas, maT saWiroebis SemTxvevaSi erToblivad unda gamoavlinon saswavlo da pirovnuli problemebi.
es etapi aris momavali swavlebisaTvis umniSvnelovanesi.ukve dawyebiTi skolis maRal klasebSi (VVI klasebi) mizanSewonilia
specializirebuli codnis da gamocdilebis mqone sxvadasxva maswavleblis Sesvla, raTa moswavleebs erovnul saswavlo gegmebSi dasaxuli Sedegebi miaRwevinon. Tumca aRniSnuli sakiTxi jer ganxilvis procesSia.
���
saxelmZRvanelos arCeva visi prerogativaa?saxelmZRvanelo es aris sagnobrivi Sedegebis misaRwevi saSualeba, romliTac
wlis manZilze xelmZRvanelobs maswavlebeli. Sesabamisad, misi SerCeva pirvel rigSi exeba maswavlebels. man unda Seajeros Tavisi arCevani skolaSi Sesabamisi sagnis sxva maswavleblebTan, radgan skolis farglebSi erTi saxelmZRvanelo unda gamoiyenebodes. sxvas _ direqcia iqneba es Tu resurs centri ar aqvs ufleba Tavisi arCevani sagnis maswavlebels moaxvios Tavs.
rogor unda moxdes Sefaseba dawyebiT klasebSi, ris mixedviTirCeva komponentebi?dawyebiT klasebSi trimestris da wlis bolos klasis damrigebelma TiToeul
moswavles unda dauweros Semajamebeli komentari mokle teqstis saxiT, sadac daaxasiaTebs moswavlis warmatebebs da miscems rCevebs sakuTari SesaZleblobebis ukeT gamovlenisTvis. mniSvnelovania, rom komentarebis werisas ar iyos yuradReba gamaxvilebuli moswavlis sisusteebze, aucileblad aRvniSnoT misi Zlieri mxareebi, rom ar davakarginoT sakuTari SesaZleblobebis rwmena. Sefasebis komponentebma unda gaumartivos maswavleblebs komentarebis weris procesi, amitom maTi morgebulad SerCeva Zalian mniSvnelovania. am asakSi mniSvnelovania, yuradReba gamaxvildes moswavleTa organizebulobaze, akuratulobaze, jgufur aqtivobebSi monawileobaze da sxva. ufro dawvrilebiTi rekomendaciebi dawyebiT klasebSi Sefasebaze mogewodebaT mogvianebiT. axla mimdinareobs ganxilvis procesi, romelSic monawileoben erovnuli saswavlo gegmebis da Sefasebis centris eqspertebi, dawyebiTi klasebis trenerebi da maswavleblebi.
Tuki saxelmZRvaneloSi paragrafebis raodenoba naklebia, vidre Casatarebeli gakveTilebi, rogor unda moiqces maswavlebeli?
saxelmZRvanelo aris mxolod erTerTi saSualeba, rom maswavlebelma moswavleebs miaRwevinos Sedegebs. mTavari aris sagnobrivi saswavlo gegma. maswavlebels iq mocemuli Sesabamisi klasis Sedegebze da indikatorebze dayrdnobiT SeuZlia dagegmos damatebiTi gakveTilebi, Caataros sxvadasxva saklaso aqtivobebi. es aris Tavisufali dro maswavleblisaTvis, romelic SeuZlia gamoiyenos sakuTari SemoqmedebiTi potencialis Sesabamisad, klasis individualuri SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT Sedegebis gasamyareblad da masalis gasameoreblad.
ar aris aucilebeli saxelmZRvanelo srulad avsebdes Casatarebeli saaTebis raodenobas, amiT xom SeizRudeba maswavlebelTa Tavisufleba. ufro metic, saxelmZRvaneloebis avtorebma gaazrebulad datoves Tavisufali dro, imisTvis, rom maswavlebels hqondeT saSualeba Semajamebeli gakveTilebi Caataron. SesaZlebelia, mas zogierTi sakiTxis axsnaze dasWirdes ufro meti dro, vidre amas avtorebi iTvaliswinebdnen. amavdroulad, maswavlebels SeuZlia, sakuTari Sexedulebisamebr, gakveTilebis nawili saxelmZRvaneloebidan ar gaataros moswavleebs, CaTvalos, rom konkretuli Sedegi ukve miRweulia, xolo es Tavisufali saaTebi sxva Sedegis misaRwevad gamoiyenos.
kargia Tuki arCeviT sagans moswavle airCevs individualurad, Tavisi interesis gaTvaliswinebiT da ara klasi.
aseTi SesaZlebloba moswavles eqneba, Tuki skolas eyoleba kadrebi da eqneba resursebi moswavleebs SesTavazos sruli arCeviTi paketi. skola valdebulia saSualo skolis moswavleebs SesTavazos sagnobrivi jgufebidan (saqarTvelos istoria da sazogadoebrivi mecnierebebi; sabunebismetyvelo mecnierebebi; esTetikuri, SromiTi da fizikuri aRzrda) aranakleb oTxi arCeviTi kursisa.
���
wels sapilote skolebSi mciredi SezRudvebi hqondaT moswavleebs sagnebis arCevisas, rac ganpirobebuli iyo imiT, rom 12 klasi ar aris da Sesabamisad 4 sagnis swavleba SeuZlebelia, da Tu skolaSi mag. erTi paralleluri klasia, iq yvela survilis dakmayofileba SeuZlebelia. erTi paraleli da skola unda SeTanxmdes, romel or sagans swavlobs meTerTmete an meTormete klasSi.
gTxovT gaiTvaliswinoT, rom yvela maswavlebelma ar icis ucxo ena, rom informacia moiZios internetSi. iqneb SesaZlebeli aris qarTulenovani veb-saitebis gamoqveyneba, romliTac isargeblebs rogorc maswavlebeli, ise moswavle?
CvenTvis gasagebia kiTxvis avtoris wuxili. qarTulenovani informacia internetSi sul ufro xelmisawvdomi xdeba. mag. SegiZliaT ewvioT qarTul sainformacio saZiebo sistemebs http://www.google.ge, http://www.internet.ge, http://www.geres.ge. programa “irmis naxtomis” farglebSi ara mxolod moxdeba skolebis aRWurva kompiuteruli teqnikiT, aramed iTargmneba saintereso informacia maswavleblebisaTvis (programis saitis misamarTia: www.dlf.ge.
TqvenTvis saintereso informacias naxavT vikipediis saitze, es aris Tavisufali mravalenovani enciklopedia (maT Soris qarTulic), sadac ganTavsebulia uaxlesi, mudmivad ganaxlebadi informacia mraval sakiTxze (misamarTia http://ka.wikipedia.org/wiki ).
saqarTvelos Sesaxeb oficialuri statistikuri informaciis miRebas SeZlebT statistikis departamentis saitidan http://www.statistics.ge. es qarTulenovani resursebis mxolod mcire CamonaTvalia.
sxvadasxva sagnis swavlebisas ratom keTdeba meti aqcenti unarebis gamomuSavebaze? nuTu aseTi mcire informacia moswavles ufro ganaviTarebs?
Tuki safuZvlianad ganixilavT sagnobriv erovnul saswavlo gegmebs, naxavT, rom informaciis, codnis moculoba ar aris mcire. Secvlilia am informaciis gadacemis meTodebi. Cven vTvliT, rom mTavari ar aris is, Tu ramdeni informacia daimaxsovra moswavlem, aramed is, Tu rogor iswavla da rogor SeuZlia am codnis moxmareba momavalSi. xSirad, is rTuli wesebi Tu formulebi, romlebic skolaSi viswavleT, cxovrebaSi sruliad gamousadegari xdeba. TiTqosda, naswavli zedmetad “Teoriuli” iyo da mas araferi hqonda saerTo realur cxovrebasTan. konkretuli, erTi SexedviT martivi cxovrebiseuli problemebis winaSe ki xSirad uZlurebi viyaviT.
axal meTodebze gadasvlis saWiroebis magaliTisaTvis SeiZleba movitanoT geografiis sagani. xSirad ufrosebi moviTxovT moswavleTagan icodnen zedmiwevniT zustad everestis simaRle Tu anxelis vardna, avstraliis Tu wynari okeanis farTobi, CrdiloeTi Tu samxreTi amerikis bunebrivi zonebi, ganasxvavos terminebi “absoluturi” da “fardobiTi tenianoba”, “mTliani Sida produqti” da “mTliani erovnuli produqti”, ra Tqma unda, is unda asxvavebdes grZedsa da ganeds, musonebs da pasatebs, atlasis mTebs kavkasionisagan. magram am daswavlis procesSi Cven mxedvelobidan gvrCeba, rom umetesi moswavlisaTvis es warmtaci, mravlismomcveli sagani uintereso xdeba.
ekonomikuri geografiis swavlebisas moswavles uwevda monacemebis damaxsovreba qveynebis mTliani erovnuli, Tu mTliani Sida produqtis Sesaxeb; mosaxleobis raodenobis, simWidrovis, sqesobrivasakobrivi struqturis, Tu sxva demografiuli maCveneblebis Sesaxeb. rogorc mogexsenebaT es maxasiaTeblebi Zalian cvalebadia droSi. Sesabamisad, didi ZalisxmeviT dazepirebuli informacia yoveli axali mosaxleobis aRweris masalebis gamoqveynebis Semdeg xelaxla dasamaxsovrebeli
���
xdeba, aseve yovelwliurad icvleba qveynebis mepis da mSps maCveneblebi. umjobesia, Tuki moswavles ecodineba sad da rogor moiZios misTvis saWiro informacia, rogor moaxdinos misi damuSaveba, maCveneblebis klasifikacia, esmodes qveynebisa da regionebis ganviTarebis tendenciebi, akavSirebdes erTmaneTTan movlenebisa da procesebis mizezebsa da Sedegebs, esmodes geografiuli kanonzomierebebi, SeeZlos axsnas bunebaSi da sazogadoebaSi mimdinare cvlilebebi da SeZlos dagegmos da ganaxorcielos garemosdacviTi RonisZiebebi da sxva.
Tuki geografia ganuviTarebs moswavles am unarebs, ra Tqma unda geografiul informaciaze dayrdnobiT, maSin es mas gamoadgeba ara mxolod konkretul saganSi niSnis misaRebad, aramed sxva sagnebSic da saerTod, warmatebuli cxovrebisaTvis.
axali wignebis avtorebma Tu gaiTvaliswines moswavleTa asakobrivi Taviseburebebi, maT vargisianobas fsiqologiis TvalsazrisiT vin amowmebs (viciT, rom wignebi gamoicada erTi wlis ganmavlobaSi)?
cnobilia, rom moswavlis saazrovno unarebis ganviTareba TandaTanobiT xdeba. yovel mocemul asakSi moswavles mxolod garkveuli tipis saazrovno operaciebis daZleva SeuZlia. amdenad, moswavles swored misi asakisTvis Sesatyvisi saswavlo masalebi unda miewodos. erovnuli saswavlo gegmis erTerTi siaxle swored imaSi mdgomareobs, rom igi moswavlis asakobriv Taviseburebebs iTvaliswinebs. bunebrivia, mxolod im wignis avtorebi monawileoben saxelmZRvaneloebis gamocdaSi (pilotirebaSi), romlebic akmayofileben erovnuli standartebis moTxovnebs. aseve, saxelmZRvaneloebis gamocdis (pilotirebis) procesSi erovnuli saswavlo gegmebis da Sefasebis jgufis fsiqologebi saxelmZRvaneloebis Tvisobrivi kvlevis safuZvelze adgenen saxelmZRvaneloebis moswavlis asakobriv TaviseburebebTan Sesatyvisobas. mocemuli Sedegebis safuZvelze avtorebs mudmivad ewevaT rekomendaciebi, ris safuZvelzec erTi wlis manZilze ixveweba saxelmZRvaneloebi. saboloo jamSi, zogad saganmanaTleblo skolebSi danergili axali saxelmZRvaneloebi SeiZleba CaiTvalos vargisianad asakobrivi Taviseburebebis gaTvaliswinebis kriteriumis mixedviT.
qarTuli rogor iswavleba araqarTulenovan skolebSi?araqarTulenovani skolebis I klaselebisaTvis daiwera ori maswavleblis wigni
qarTulSi, romlebic gamoicdebian SerCeul 30 skolaSi. moswavlis wigni am asakis bavSvebisaTvis gaTvaliswinebuli ar aris, radgan isini werakiTxvas I klasSi ar Seiswavlian. pilotirebisTvis SerCeulia aTi rusulenovani, aTi somxurenovani da aTi azerbaijanulenovani skola. erTi wlis Semdeg ukve grifminiWebuli qarTulis saxelmZRvaneloebiT moxdeba swavleba yvela araqarTulenovani skolis pirvel klasebSi. rac Seexeba VII da X klasebisaTvis cvilebebs qarTulis swavlebaSi, imis gaTvaliswinebiT, rom qarTuli enis codna sxvadasxva regionSi, sxvadasxva asakSi gansxvavebulia, ar moxdeba qarTulis saxelmZRvanelos klasebis mixedviT diferencireba. am klasebSi Seva ganaTlebisa da mecnierebis saministros mier Seqmnili saxelmZRvanelo `TavTavi~, sadac enis codna ganisazRvreba moswavleTa doneebis mixedviT, anu erT skolaSi Tu X klaselebi ukeT floben qarTuls, isini `TavTavis~ ufro maRali safexuris wigniT Seiswavlian, ufro dabali donisaTvis, Sesabamisad, dabali safexuris saxelmZRvaneloebiT moxdeba Seswavla. jerjerobiT gamocemulia `TavTavis~ ori nawili. sul Cafiqrebulia misi xuT nawilad gamoSveba.
qarTuli enis swavleba araqarTulenovan skolebSi axali saswavlo gegmis mixedviT ufro metad aris orientirebuli sakomunikacio SesaZleblobebis ganviTarebaze, vidre es adre iyo.
��0
qarTul literaturaSi Tavebis mixedviT masalis dayofa xom ar gamoiwvevs epoqebis TaviseburebaTa arev-darevas, miCqmalvas, misi mniSvnelobis gaubraloebas?
vfiqrobT, sakiTxis amgvarad dayeneba marTebuli ar aris. jer erTi, erovnul saswavlo gegmaSi (maRal klasebSi) araerTgzis aris yuradReba gamaxvilebuli epoqis rolsa da mniSvnelobaze (ix. mag. qarT. XI. 5; qarT. XII. 6; qarT. XII. 7); Sesabamisad, saxelmZRvanelos avtorebi epoqis Taviseburebebis ganxilvas gverds ver auvlian... garda amisa, gaugebaria, ra kavSirSia masalis Tavebad dayofa (saxelmZRvanelos struqturuli agebuleba) dasmul problemasTan? saxelmZRvanelos avtors, Tuki igi amas saWirod miiCnevs, sruli ufleba aqvs, mTeli Tavi miuZRvnas swored epoqis TaviseburebaTa daxasiaTebas. sxva sakiTxia, rodis, romel etapze, romel klasSia marTebuli am problemaze msjeloba.
geografia ratom moiazreba sazogadoebrivi mecnierebebis jgufSi, is xom orive sferos _ sazogadoebrivs da sabunebismetyvelos moicavs?
geografia ara mxolod sazogadoebrivi mecnierebebis jgufSi moiazreba. misi sakiTxebi Sesulia sabunebismetyvelo sagnobrivi jgufis standartebSi pirvelidan meeqvse klasis CaTvliT da misi Sedegebi calke mimarTulebaSi _ “dedamiwa da garesamyaro” aisaxeba. sazogadoebrivi mecnierebebis sagnobriv jgufSi moazrebuli geografia ar moicavs calsaxad sazogadoebrivi geografiis sakiTxebs. standartis srulad gacnobisas Tqven naxavT, rom mag: IX klasSi “saqarTvelos geografia” erTiani kursia, igive SeiZleba iTqvas “msoflios geografiazec”.
meTerTmete klasSi (skolaSi erTi paralelia) moswavleTa erTma nawilma sazogadoebrivi mecnierebebis blokidan airCia ekonomika, meorem _ samoqalaqo ganaTleba; roca pedagogi erTia, SeiZleba Tu ara, sami saaTidan nawili erT sagans daeTmos, nawili ki _ meores?
rogorc Cans, kiTxva dasmulia sapilote skolidan – me11 klasSi arCeviTi sagnebis SeTavazeba mimdinare saswavlo wels mxolod aseT skolebSi moxda. TiToeuli arCeviTi sagnis aucilebeli saswavlo datvirTva, erovnuli saswavlo gegmisa da sagnobrivi programebis Sesabamisad, Seadgens 108 akademiur saaTs. Sesabamisad, erTi maswavleblis mier orive saswavlo kursis swavleba romelime sagnis datvirTvis Semcirebis xarjze ar unda ganxorcieldes. orive sagnis erTi maswavleblis mier swavleba SesaZlebelia ganxorcieldes Semdegnairad: mocemuli me11 klasis moswavleebisgan dakompleqtdeba ori ganayofi, romlebisTvisac sagakveTilo cxrilSi gansxvavebul dReebsa da gansxvavebul gakveTilebad aRiniSneba “ekonomika” da “saxelmwifo”. magram amis ganxorcieleba SesaZlebelia mxolod maSin, Tuki skolas aqvs SesaZlebloba maswavlebels aunazRauros orive sagnis swavlebis (216 saaTi) safasuri.
igegmeba Tu ara saqarTvelosa da msoflio istoriis integracia V-XII klasebSi? am SekavSirebiT knindeba Tu ra Cveni eris istoriis swavleba?
saqarTvelosa da msoflios istoria integrirebulad iswavleba VII, VIII, XI da XII klasebSi. aseTi midgoma sruliad ar akninebs Cveni samSoblos istoriis swavlebas. Cveni mizania, msoflios mniSvnelovani istoriuli movlenebi da procesebi moswavles davanaxvoT saqarTvelos istoriis konteqstSi. saqarTvelosa da msoflios istoriis integrirebulad swavleba saSualebas miscems mas gaavlos
��1
paralelebi Tavisi qveynisa da sxva qveynebis politikur Tu socialurekonomikur ganviTarebaSi, damoukideblad dainaxos da Seafasos Tavisi qveynis istoriuli ganviTarebis gza.
istoriis axali saxelmZRvaneloebi agebulia ise, rom TiTqmis ar moiTxovs moswavlisgan faqtebis da TariRebis damaxsovrebas. ramdenad marTebulia is, rom moswavlem ar icodes magaliTad didgoris brZolis TariRi?
SekiTxvaSi gamoTqmuli mosazreba, rom axali saxelmZRvaneloebi ar moiTxovs mniSvnelovani faqtebisa da TariRebis damaxsovrebas, ar aris marTebuli. Cveni azriT, axali saxelmZRvaneloebi orientirebulia ara faqtebisa da TariRebis meqanikur daswavlaze, aramed moswavleSi kritikuli da damoukidebeli azrovnebis ganviTarebaze. paragrafebi agebulia ise, rom moswavlem avtoris teqstisa da wyaroebis analizis safuZvelze SeZlos istoriuli movlenis gaazreba (gacnobiereba) da aseve misadmi sakuTar damokidebulebis Camoyalibeba. rodesac moswavles gaazrebuli (gacnobierebuli) aqvs istoriuli movlena, am movlenasTan dakavSirebuli mniSvnelovani faqtebisa da TariRebis damaxsovreba misTvis aRar warmoadgendes sirTules. Sesabamisad ufro mniSvnelovania didgoris brZolis Sedegebi, vidre TariRi.
dasaSvebia Tu ara erovnuli saswavlo gegmiT gaTvaliswinebuli esTetikis sagnebidan erTi weli oTxive saaTi daeTmos musikas, radgan es kadri skolas hyavs da Semdeg wels ki, movnaxoT axali kadri xelovnebaSi, romelic aseve mTeli weli aswavlis Tavis sagans?
ar SeiZleba aseTi cvlilebebis Setana erovnuli saswavlo gegmiT gaTvaliswinebul saaTobriv datvirTvaSi. imis gamo, rom musika da saxviTi da gamoyenebiTi xelovneba/Sroma aTi klasis manZilze orive savaldebulo sagania da maT eTmoba orori kvireuli saaTi, Tqveni skola aucileblad dadgeba kadris moZiebis saWiroebis winaSe. wels problema SegiZliaT moagvaroT skolis Sida resursebidan, arsebuli xatvis maswavleblis datvirTviT, romelic momavalSi SesaZloa, gadamzaddes axali standartebis moTxovnebis Sesabamisad. am etapze, mas muSaobas gauadvilebs axali saxelmZRvaneloebi da kompleqtSi arsebuli maswavleblis wigni.
Tuki skolas kargi kabineti da tradiciebi aqvs Sromis swavlebis, rogor unda moiqces is?
maT aqvT saSualeba erTi trimestris ganmavlobaSi Sroma im saxiT aswavlon rogorc manamde. danarCeni dro unda daeTmos axali standartis Sedegebis miRwevas. Sromis gakveTilebi gardamaval etapze danarCen klasebSi iseve rCeba saswavlo gegmaSi.
I klasSi fizkulturas specialisti unda aswavlides?I klasSi fizkulturas SeiZleba aswavlides rogorc dawyebiTis maswavlebeli,
aseve kerZo specialistic. mTavaria, rom orivem moswavles miaRwevinos Sesabamisi erovnuli saswavlo gegmiT gaTvaliswinebul Sedegebs.
��2
ratom unda daiweros musikaSi an saxviT xelovnebaSi niSani. amiT xom SeiZleba wliuri niSani gaufuWdes maRali moswrebis moswavles, Tuki mas specifikuri niWi ar aqvs? SeiZleba Tu ara esTetikis sagnebSi maswavlebelma daweros CaTvlebi, iseve rogorc es fizkulturaSi xdeba?
ar unda dagvaviwydes, rom musikisa da saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis swavlebis miznebi ar aris mxatvrebisa da musikosebis aRzrda, aramed
•� moswavlis Cabma SemoqmedebiT da sainterpretacio saqmianobaSi da am gziT misTvis mSvenierebis gancdis da warmosaxvis unaris ganviTareba;
•� xelovnebis nimuSis aRqmis unaris Camoyalibeba da am niadagze mudmivi interesisa da siyvarulis gaRviveba xelovnebisadmi;
•� xelovnebis universaluri enis Seswavla da misi saSualebiT erovnuli da msoflio kulturul faseulobebTan ziareba, samyaros erTianobis gancdis Camoyalibeba, da
•� SemoqmedebiTi saqmianobis teqnikur saSualebaTa daufleba da Sromis unar_Cvevebis Camoyalibeba
musikaSi da saxviT da gamoyenebiT xelovnebaSi moswavle ar fasdeba specifikuri niWis mixedviT, am sagnebSi niSani ramdenime komponentisgan Sedgeba, esenia 1. praqtikuli muSaoba (romlis xvedriTi wona saxviT da gamoyenebiT xelovnebaSi Semajamebel SefasebaSi maRal klasebSi klebulobs),
2. msjeloba klasSi da3. prezentacia.es aris aqtivobis formebi, romlis saSualebiTac xdeba imis gansazRvra, Tu
vin ra doneze miaRwia standartiT gaTvaliswinebul, Sesabamisi klasis wlis bolos mosalodnel Sedegebs, risi Sefasebac CaTvlis SemTxvevaSi ver moxerxdeboda.
ramdenad sworia aswavlo moswavleebs X klasis manZilze savaldebulo formiT musika, rodesac igi SeiZleba aranairi niWiT ar gamoirCeva. umjobesi iqneboda, Tuki es dro daeTmoboda pirveladi mniSvnelobis sagnebs.
pirovnebis aRzrda da harmoniuli ganviTareba, rac saskolo ganaTlebis ZiriTad mizans warmoadgens, SeuZlebelia xelovnebasTan misi ziarebis gareSe. xelovnebis sxvadasxva dargis Seswavla aRqmasa da grZnobas afaqizebs, warmosaxvis unars, SemoqmedebiT midgomas da kritikul azrovnebas aviTarebs, ris gareSec warmoudgenelia adamianis nebismieri saqmianoba.
IX klasebSi musika savaldebulo sagania. am sagnis swavlebis mizani ar aris musikosis aRzrda, aramed 1. moswavlis Cabma SemoqmedebiT da sainterpretacio saqmianobaSi da amisTvis saWiro unarCvevebis ganviTareba, 2. misi `msmenelad~ aRzrda xalxuri da klasikuri musikis maRalmxatvruli nimuSebis gacnobis gziT da 3. codnis miReba musikis sferoSi, rac xels Seuwyobs mas ganaTlebul, kulturul adamianad CamoyalibebaSi. aqedan gamomdinare ar aris savaldebulo moswavle musikaluri niWiT iyos dajildovebuli, garda amisa, yvela is sagani, romlebic savaldebulo saganTa nusxaSi Sedis, pirveladi mniSvnelobis aris.
Tuki SekiTxvaSi mocemul rCevas ganvazogadebT, mxatvruli literatura unda waikiTxon mxolod mwerlobis niWiT dajildoebulma adamianebma?!
���
xelovnebis sagani axalia da moswavleebic did interess iCenen mis mimarT. magram seriozuli problemebia sxvadasxva xelovanebis albomebi ZviradRirebulia, skolis biblioTekas aseTi albomebi ar moepoveba. albaT, arsebobs raime gamosavali. xom ver migviTiTebT am mimarTulebiT specialur saitebs?
internetSi ganTavsebulia didZali masala, romelic xels Seuwyobs swavla/swavlebis process. gTavazobT ramdenime mniSvnelovan saits. mocemuli saitebidan Tqven SegiZliaT gadaxvideT sxvadasxva linkebze.
http://www.artcyclopedia.com/ - es aris xelovnebis Tavisufali enciklopedia, sadac SegiZliaT moiZioT informacia xelovnebaSi yvela mimdinareobaze, xelovanebze da msoflios cnobil muzeumebze; aqvea ganTavsebuli saintereso statiebi da sxva aranakleb mniSvnelovani sakiTxebi xelovnebaSi.
aseve Tqven SegiZliaT “estumroT” konkretul muzeumebs:ttp://www.louvre.fr/llv/commun/home_flash.jsp luvris muzeumi, parizi;http://www.nga.gov/collection/index.shtm. - xelovnebis erovnuli galerea
(vaSingtoni);http://www.museupicasso.bcn.es/index.htm. pikasos muzeumi barselona;ttp://museoprado.mcu.es/ihome.html. prados muzeumi, madridi;http://www.museicapitolini.org/ kapitolinis muzeumi, romi;http://www.hermitagemuseum.org/ - ermitaJi, sant peterburgi; http://www.museum.ru/ ruseTis muzeumebi;qarTulenovani saitebidan SeiZleba gamoiyenoT:http://www.internet.ge / xelovneba da kultura. muzeumebi da galereebi.
musikis sagnis X klasis standartSi miTiTebulia oTxi kompiuteruli programa:
•�Cakewalk•�E Jay•�Sibelius•�Voyetra
sad SeiZleba moviZioT es programebi? es programebi SeiZleba SeviZinoT CD-diskebze specializebul maRaziebSi, an,
sakvanZo sityvebis micemis SemTxvevaSi, moviZioT internetSi da CamovtvirToT. ra Tqma unda, gasaTvaliswinebelia, rom yovelive es, sazogadod, garkveul materialur xarjebTanaa dakavSirebuli.
amasTan erTad, es CamonaTvali, garkveulwilad, pirobiTia, vinaidan musikalurkompiuteruli programebi dinamiurad viTardeba da inergeba. Sesabamisad, misaRebiaSesabamisad, misaRebia im programebis aTviseba da gamoyeneba, romlebzec skolas xeli miuwvdeba.
gTxovT mogvawodoT dawvrilebiTi informacia sakontrolo werebis Sesaxeb maTematikaSi. klasebis mixedviT ra intensivobiT unda Catardes da rogori unda iyos Sefaseba?
sakontrolo wera aris Sefasebis mxolod erTerTi forma. amdenad, maTi raodenoba da forma ar aris reglamentirebuli. erTaderTi rekomendacia, romelic SeiZleba maswavlebels mieces isaa, rom sakontrolo weris specifika gansazRvravs mis gamorCeulobas sxva saxis samuSaosagan. kerZod, igi aris Semajamebeli samuSao, romelsac moswavle klasSi asrulebs damoukideblad. aqedan gamomdinare, sakontrolo weris sandoobis xarisxi maRalia (gansxvavebiT saSinao davalebisagan,
���
romlis Sesrulebis drosac moswavles SeiZleba vinme daexmaros). amis gamo, Cven migvaCnia, rom sakontrolo weris (da mTlianobaSi Semajamebeli samuSaoebis) wili Sefasebis erTian maCvenebelSi unda iyos SedarebiT meti. mTlianobaSi, Sefasebis komponentebis procentuli ganawileba maswavleblis kompetenciaa. qvemoT moyvanilia amonaridi erovnuli saswavlo gegmebisa da Sefasebis centris mier SemuSavebuli rekomedaciebidan, romelic dakavSirebulia Semajamebeli weriTi namuSevris SefasebasTan.
iwereba Tu ara gansxvavebuli donis saxelmZRvanelo XI-XII klasis maTematikaSi. ramdenad SeiZleba gansxvavdebodes saxelmZRvaneloebiT SeZenili codna da unarebi, sakmarisi iqneba Tu ara gamartivebuli programiT naswavli masala erTiani erovnuli gamocdebis Casabareblad?
TiToeul klasSi, maTematikaSi gamoyenebuli iqneba mxolod erTi saxelmZRvanelo. avtorTa koleqtivebs eZlevaT rekomendacia, rom erTi saxelmZRvanelos farglebSi erTmaneTisagan gamijnon zogadi da damatebiTi (an gaRrmavebuli kursis) masala. saxelmZRvaneloebiT SeZenili codna da unarebi, ra Tqma unda SeiZleba gansxvavebuli iyos, magram Sefasebisa da gamocdebis centrTan SeTanxmebisa da TanamSromlobis Sedegad erTiani erovnuli gamocdebis sakiTxebis Sedgenisas gaTvaliswinebuli iqneba mxolod is minimaluri codna da unarebi, romlebic gansazRvrulia maTematikis erovnuli saswavlo gegmiT. aqedan gamomdinare, ZiriTadi orientiri iqneba ara damatebiTi masalis Seswavlisas an gaRrmavebuli kursis gavlisas miRebuli codna, aramed mxolod zogadi kursis gavlis Sedegad miRebuli codna.
romeli Temebis ganxilvisas aris mizanSewonili jgufuri muSaobis gamoyeneba maTematikaSi?
jgufuri muSaobisaTvis gankuTvnili davaleba SeiZleba SeirCes nebismieri Tematikidan. mTavaria davalebas gaaCndes is niSanTvisebebi, romlebic unda axasiaTebdes jgufur muSaobas. kerZod, SesaZlebeli unda iyos samuSaos bunebrivi gadanawileba jgufis wevrebs Soris. magaliTad, davaleba, romelic saWiroebs monacemTa Segrovebas, gazomvebs, monacemTa organizebas, gamoTvlebis Sesrulebas.
SeiZleba Tu ara maTematikis maswavlebelma gakveTilis axsnis nacvlad mudmivad erTi tipis meTodi gamoiyenos: X klasel moswavleebi dasvas jgufurad, klasSive waakiTxos gakveTili, adgilze moayolos (rogorc TviTon ambobs _ gaakeTebinos `prezentacia~) da CaTvalos rom maT yvelaferi gaiges? Cemi Svili (misi megobrebic) ver axerxebs masalis gagebas, programa sakmaod rTulia. arada yvelas mSobels ar aqvs SesaZlebloba an moamzados, an TviTon daexmaros mas.
arsebobs swavlebis iseTi forma, rodesac moswavle, maswavleblis daxmarebiT, damoukideblad Rebulobs axal codnas da iviTarebs unarebs. Tumca, es ar daiyvaneba wignSi mocemuli masalis wakiTxvaze da mis moyolaze. interaqtiuli swavlebisas, maswavleblis roli gadamwyvetia. mas kargad unda hqondes gaazrebuli yoveli nabiji (davaleba, SekiTxva) da mudmivi dakvirvebis safuZvelze gansazRvravdes Semdgom nabijs. garda amisa, axladwakiTxuli masalis moyolas ar SeiZleba ewodos prezentacia. prezentaciis erTerTi mniSvnelovani komponentia auditoriis SekiTxvebze pasuxis gacema, es ki am SemTxvevaSi naklebad mosalodnelia. amasTanave amgvari “prezentaciis” saSualeba mxolod 12 moswavles SeiZleba mieces, rac danarCenebs pasiur mdgomareobaSi tovebs.
���
xSirad ismis kiTxva, Semcirda Tu ara sabunebismetyvelo sagnebisaTvis gankuTvnili saaTebi?
sabunebismetyvelo sagnebisTvis Zveli saaTobrivi badiT swavlebis samive safexurze 1332 saaTi iyo gaTvaliswinebuli (ix. saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis ministris brZaneba #158;), xolo axali saswavlo gegmis mixedviT _ 1440 savaldebulo da 216 arCeviTi (sul 1656) saaTi. amrigad, sabunebismetyvelo sagnebis swavlebisTvis gankuTvnili saaTebis saerTo raodenoba 324 saaTiT gaizarda.
Tuki moswavle XI-XII klasebSi moxvda umciresobaSi da ver airCia arCeviTi sabunebismetyvelo sagnebis jgufidan vercerTi, rogor Caabarebs, vTqvaT, samedicino universitetSi, sadac meoTxe gamocda bardeba integrirebuli qimia/biologia/fizika?
sabunebismetyvelo sagnebis programa da testebi momavalSi Sedgeba VIIX klasis savaldebulo sagnebis fizikis, qimiis da biologiis safuZvelze. savaraudod, gamocdis Cabarebisas moswavles aseve eqneba saSualeba, rom im sagnis sakiTxebi Caabaros, romelic meTerTmetemeTormete klasSi aqvs naswavli rogorc arCeviTi sagani. realurad yvela moswavle valdebuli iqneba, rom erTerTi sabunebismetyvelo sagani mainc iswavlos meTerTmetemeTormete klasebSi.
ratom unda vaswavloT trimestrulad sabunebismetyvelo sagnebi 4 saaTi kviraSi da ara ganawilebuli mTeli wlis manZilze?
trimestrul swavlebis aucilebloba ganpirobebulia zogierTi mosazrebiT. 1. moswavleze orientirebuli swavleba, rac am SemTxvevaSi gulisxmobs, rom misi xarisxiani swavlebisTvis umjobesia, magaliTad, sabunebismetyvelo blokis sagnebidan pirvel trimestrSi iswavlos mxolod erTi disciplina; es disciplina unda iswavlebodes intensiurad, am SemTxvevaSi kviraSi oTxi saaTi. meore trimestrSi misi Canacvleba moxdes meore discipliniT, aseve intensiuri SeswavliT da mesameSi _ sxva sagniT. mTeli wlis manZilze sagnebis erTdrouli swavlebis SemTxvevaSi moswavles mravali mimarTulebiT mouwevs azrovnebis mimarTva, Tan es xdeba araintensiuri swavlebiT, kviraSi erTiori saaTi, rac arTulebs erovnuli saswavlo gegmebiT gaTvaliswinebul Sedegebze gasvlas. miRweuli Sedegebi ufro efeqturia, rodesac moswavle koncentrirebulia erTi disciplinis farglebSi da kursic intensiuria.
2. maswavleblis drois efeqturi menejmenti, rac mas saSualebas miscems paralelur Tu sxvadasxva klasSi Tavisi Sexedulebisamebr dagegmos gakveTilebi, gamoiTavisuflos dro romelime trimestrSi, Tuki amisi survili aqvs, erTdroulad ar mouwios bevr moswavlesTan Sesvla. es ki gaaadvilebs individualur midgomebs. mag. maswavlebeli SeiZleba pirvel trimesters erT jgufTan atarebdes mag. biologias, meore trimestrSi meore jgufTan da a.S.
ratom ar SeiZleba fizika da qimia Catardes ganayofebSi, rogorc es xdeba enebSi?
ganayofebSi sabunebismetyvelo sagnebis Catarebas axali sagnobrivi standartebi ar ewinaaRmdegeba, Tuki skolaSi sameurveo sabWosTan erTad miiRebT amgvar gadawyvetilebas da Tuki, ra Tqma unda, skolas gaaCnia saTanado resursebi da baza.
���
ramdenad misaRebia bunebismetyvelebis sagnebSi Sewyvilebuli gakveTilebis Catareba?
Sewyvilebuli gakveTilebi gamarTlebulia, roca saswavlo procesi aRmoCeniT swavlebis principzea dafuZnebuli. gakveTilze kvleviTi tipis davalebebis Sesruleba sakmaod did dros moiTxovs da am SemTxvevaSi moxerxebulia kviraSi erTi Sewyvilebuli gakveTilis arseboba. Tumca yoveldRiuri erT saaTiani gakveTilebic iZleva eqsperimentuli aqtivobebis ganxorcielebis saSualebas. ar girCevT kviris saaTebis ganawilebas 2 2 principiT. aseT SemTxvevaSi, moswavles erTdroulad didi moculobis davalebebis Sesruleba mouwevs gakveTilidan gakveTilamde, rac SesaZlebelia ar iyos gamarTlebuli. aseve, gakveTilebis dagegmvisas Tu maswavlebeli mniSvnelovanwilad eyrdnoba saxelmZRvanelos, SesaZlebelia mas mouwios davalebebis modificireba. saxelmZRvaneloebis umetesoba gakveTilebs ise agebs, rom wina gakveTilze gakeTebul savarjiSoebsac iTvaliswinebs.
xom ar jobia bunebismetyvelebis gakveTilebi sezonebis gaTvaliswinebiT Catardes tyeSi, an sxva garemoSi, sadac saubari iqneba usafrTxoebis wesebis dacvaze (cecxlTan mopyroba, wyalTan sifrTxile, Sxamiani mcenareebis amocnoba da sxva)?
SesaniSnavi ideaa. gasvliTi gakveTilebi igegmeba maswavleblis mier Temis specifikisa da klasis saWiroebebidan gamomdinare. am TvalsazrisiT, maswavleblebi ar arian SezRudulebi Tu rodis da ra sixSiriT unda Caataron aseTi gakveTilebi. mTavaria, maTi dagegmvisas gaTvaliswinebuli iyos, rom aseTi gakveTilebic saswavlo procesis erTerTi mniSvnelovani nawilia. zustad unda iyos gansazRvruli ra mizans emsaxureba, standartis romeli Sedegis miRwevas uwyobs xels, ra tipis aqtivobebiT, ra TanmimdevrobiT da rogor moxdeba am gakveTilis Sejameba.
Cvens skolaSi sabunebismetyvelo blokis sagnebi gaZlierebulad iswavleboda. gvaqvs Tu ara ufleba, profilis mixedviT gavaZlieroT swavleba fakultaturi saaTebis xarjze?
ra Tqma unda, skola Tavisufalia aseT arCevanSi. profilis mixedviT SesaZlebelia gaZlierdes swavleba skolis mimarTulebis mixedviT.
gTxovT mogvawodoT dawvrilebiTi informacia sakontrolo werebis Sesaxeb sabunebismetyvelo sagnebSi.
sakontrolo wera Semajamebeli Sefasebis erTerTi formaa. Semajamebeli samuSaoebis formebi (aqtivobebi) ganisazRvreba sagnis specifikidan gamomdinare. maTi Catarebis sixSire ar aris dadgenili saswavlo gegmiT. am sakiTxs maswavlebeli saswavlo masalis da klasis saWiroebis Sesabamisad wyvets. savaraudod, Semajamebeli gakveTilebi daemTxveva Temis dasrulebas.
sabunebismetyvelo sagnebis blokis Semajamebeli samuSaoebis formebi SeiZleba iyos gansxvavebuli, magaliTad: testuri davaleba, Temis konceptualuri rukis Sedgena, Temis ganxilvisas Catarebuli eqsperimentebis Sefaseba, eqsperimentis dagegmva an misi Catareba, bunebaSi Sesabamisi kvlevebis ganxorcieleba da sxva.
Semajamebeli gakveTilisTvis davalebis SerCevisas mniSvnelovania gaiTvaliswinoT, rom is unda iZleodes ara mxolod faqtobrivi codnis, aramed, unaris flobis Sefasebis saSualebasac. aqedan gamomdinare, Semajamebeli gakveTilisaTvis Sefasebis cxrilSi unda Sevides rogorc faqtobrivi codnis., aseve unaris Sesafasebeli kriteriumic.
���
gvainteresebs rogor unda moxdes eqsperimentis Catareba Sesabamisi reaqtivebis da aRWurvilobis gareSe? aris Tu ara navaraudevi skolebis kabinetebis aRWurva standartis moTxovnebis Sesabamisad?
TviTdafinansebaze gadasvlasTan dakavSirebiT skolebs SeuZliaT Tavad SeiZinon inventari da TandaTanobiT daakompleqton sabunebismetyvelo kabinetebi. amavdroulad, mimdinareobs muSaoba sabunebismetyvelo eqsperimentebisaTvis saWiro aRWurvilobis gaqiravebis sistemis Seqmnaze. yovel resurscentrSi ganTavsdeba standartuli saeqsperimento inventaris kompleqtebi. skolebs SesaZlebloba eqneba, iqiraos aRniSnuli kompleqtebi.
sabunebismetyvelo sagnebis swavlebisas SesaZlebelia Tu ara calkeulma sagnebma Sexedulebis mixedviT airCion seriuli gamomcemlobisa da kompleqturi gamomcemlobis saxelmZRvaneloebi?
saxelmZRvanelos arCevaSi skola sruliad Tavisufalia. saxelmZRvaneloebs irCevs skolis kaTedra maswavleblebTan SeTanxmebiT mas Semdeg, rac moxdeba saxelmZRvaneloebis gacnoba. saxelmZRvanelos arCevisas maT yuradReba unda miaqcion Tu romeli saxelmZRvaneloebis daxmarebiT SeZleben Sedegis ukeT miRwevas. kaTedram SeiZleba airCios sabunebismetyvelo sagnebis seria (erTi gamomcemlobis mier gamocemuli wignebi, sadac sagnebi mocemuli TanmimdevrobiTaa), kompleqti (erTi gamomcemlobis mier gamocemuli wignebi, sadac saganTa Tanmimdevrobas kaTedra irCevs saWiroebisa da moTxovnilebis mixedviT) an calkeuli wignebi, romlebic SeiZleba iyos rogorc erTi, ise sxvadasxva gamomcemlobis. ar SeiZleba, erTi sagnis pedagogma damoukideblad, sxva sabunebismetyvelo sagnebis pedagogebTan SeuTanxmeblad gaakeToT arCevani.
qimia-fizika-biologia iswavleba savaldebulod VII-X klasi, Semdeg am sagnebis swavleba arCeviTia. e.i. skola amzadebs mxolod abiturientebs erovnuli gamocdebisTvis?
sabunebismetyvelo sagnebis swavleba savaldebuloa ara mxolod VIIX klasebSi, rogorc SekiTxvaSia ganmartebuli, aramed IVI klasebSic. aqedan gamomdinare, moswavle 10 wlis ganmavlobaSi savaldebulo wesiT swavlobs sabunebismetyvelo sagnebs. amis garda, saSualo safexuris XI da XII klasebSi moswavlem aucileblad unda airCios erTerTi sabunebismetyvelo sagani. xolo am mimarTulebiT dainteresebul moswavles aqvs saSualeba momdevno wels kidev erTi sabunebismetyvelo sagani iswavlos. Cveni azriT, swavlebis aseTi sistema uzrunvelyofs moswavles ZiriTadi sabunebismetyvelo koncefciebisa da cnebebis gacnobas, sagnobrivi jgufisaTvis specifikuri _ kvleviTi _ unarebis ganviTarebas. rac Seexeba moswavleebis gamocdebis momzadebas, es saSualo safexuris erTerT amocanas warmoadgens da aqedan gamomdinare saswavlo procesic amas unda uwyobdes xels.
���