ettevÕtluse arendamise sihtasutuse (eas) 2009 …...väärtusahela aruandeaasta tegevuste,...

1

ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE

SIHTASUTUSE (EAS)

2009 KOONDARUANNE

2

SISUKORD 1. JUHATUSE KOKKUVÕTE ARUANDLUSPERIOODI TEGEVUSELE .................................................... 5

2. MÕJU EESMÄRK 1: „ROHKEM JÄTKUSUUTLIKKE JA KIIRESTI KASVAVAID ETTEVÕTJAID“ 8

2.1. ALUSTAVATE ETTEVÕTJATE ARENDAMINE ........................................................................................................ 8

2.1.1. Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm: Ettevõtlusteadlikkus ................................................. 8

2.1.2. Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm: www.aktiva.ee .......................................................... 9

2.1.3. Teadmiste ja oskuste arenguprogramm: Alustavate ettevõtjate baaskoolitused ........................................ 9

2.1.4. Baasnõustamine maakondlikes arenduskeskustes ................................................................................... 10

2.1.5. Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus ................................................................................................. 10

2.1.6. Alustava ettevõtja stardilaen ................................................................................................................... 11

2.1.7. Teadmiste ja oskuste arenguprogramm: Mentorprogramm .................................................................... 11

2.1.8. Ettevõtlusinkubatsiooni programm .......................................................................................................... 12

2.1.9. Väärtusahela kliendihaldus ..................................................................................................................... 12

2.1.10. Väärtusahela aruandeaasta tegevuste, eesmärkide ja indikaatorite saavutamine ................................ 12

2.2. LOOMEMAJANDUSE ARENDAMINE ................................................................................................................... 14

2.2.1. Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm: Loomemajandusalane teadlikkus ........................... 14

2.2.2. Loomemajanduse tugistruktuuride toetus ................................................................................................ 16

2.2.3. Väärtusahela aruandeaasta tegevuste, eesmärkide ja indikaatorite saavutamine .................................. 16

3. MÕJU EESMÄRK 2: „EESTI ETTEVÕTETE SUUREM EKSPORDIVÕIMEKUS JA

RAHVUSVAHELISTUMINE“ ........................................................................................................................ 18

3.1. EKSPORDIVÕIMEKUSE SUURENDAMINE JA RAHVUSVAHELISTUMINE................................................................ 18

3.1.1. Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm: Eksporditeadlikkus ................................................. 18

3.1.2. Ekspordi-info: Teavitamine ja valdkondlikud uuringud .......................................................................... 19

3.1.3. Teadmiste ja oskuste arenguprogramm: Ekspordi valdkonna koolitused ............................................... 19

3.1.4. Arendustöötajate kaasamise toetus: Rahvusvaheline turundus ............................................................... 20

3.1.5. Välismessitoetus ....................................................................................................................................... 21

3.1.6. Riiklikult toetatavad ühisstendid välismessidel........................................................................................ 21

3.1.7. Ühisturunduse toetus ............................................................................................................................... 22

3.1.8. Eksporditurunduse toetus ........................................................................................................................ 22

3.1.9. Militaarhangete vastuostud ..................................................................................................................... 23

3.1.10. Laevandustoetus Eesti lipu all sõitvatele kaubalaevadele ..................................................................... 23

3.1.11. Väärtusahela kliendihaldus ja diagnostika ............................................................................................ 23


3.2. VÄLISINVESTEERINGUTE KAASAMINE .............................................................................................................. 25

3.2.1. Investorite järelteenindus ........................................................................................................................ 26

3.2.2. Kontaktvõrgustiku arendamine ................................................................................................................ 26

3.2.3. Mainekujundus ......................................................................................................................................... 26

3.2.4. Ekspordi- ja investeerimisinformatsioon ................................................................................................. 27

3.2.5. EXPO 2010 ettevalmistustööd ................................................................................................................. 27

3.2.6. Väärtusahela arendustegevused .............................................................................................................. 28


4. MÕJU EESMÄRK 3: „ETTEVÕTETE SUUREM TOOTEARENDUS- JA TEHNOLOOGILINE

VÕIMEKUS“ .................................................................................................................................................... 32

4.1. ETTEVÕTETE TOOTEARENDUSE JA TEHNOLOOGILISE VÕIMEKUSE ARENDAMINE .............................................. 32

4.1.1. Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm: Innovatsiooniteadlikkus ......................................... 32

4.1.2. Arendustöötajate kaasamise toetus: Tootearendus.................................................................................. 33

4.1.3. Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise toetamine (Spinno+) ............................................ 33

3

4.1.4. Innovatsiooniosakute toetusmeede .......................................................................................................... 33

4.1.5. Teadus- ja arendustegevuse projektide toetus ......................................................................................... 34

4.1.6. Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine ................................................................................................. 34

4.1.7. Rahvusvahelised koostöövõrgud .............................................................................................................. 34

4.1.8. Teadmiste- ja oskuste arenguprogramm: Kosmose valdkonna koolitused .............................................. 35

4.1.9. Riiklike TA programmide juhtimine: energiatehnoloogia ja biotehnoloogia programm ........................ 35


4.2. ETTEVÕTETE VÕIMEKUSE ARENDAMINE .......................................................................................................... 37

4.2.1. Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm: Juhtimisteadlikkus .................................................. 37

4.2.2. Teadmiste ja oskuste arendamise toetus .................................................................................................. 38

4.2.3. Teadmiste ja oskuste arenguprogramm: Kesksed koolitushanked ........................................................... 39

4.2.4. Klastrite arendamise toetus ..................................................................................................................... 39

4.2.5. Arendustöötajate kaasamise toetus: tootedisain ja protsessid ................................................................. 40

4.2.6. Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus ................................................................................... 40

4.2.7. Väärtusahela kliendihaldus ..................................................................................................................... 40


5. MÕJU EESMÄRK 4: „SUUREMAD TURISMITULUD“ .......................................................................... 43

5.1. TURISMI ARENDAMINE ..................................................................................................................................... 43

5.1.1. Turismialased uuringud ........................................................................................................................... 43

5.1.2. Turismi teadlikkus- ja koolitusprogramm ................................................................................................ 44

5.1.3. Turismiinfosüsteemi arendamise programm ............................................................................................ 44

5.1.4. TIS jaotuskanalite arendamine (turismiinfokeskused) ............................................................................. 45

5.1.5. Turismiinfo jaotuskanalite toetamine ...................................................................................................... 45

5.1.6. Kvaliteediprogrammid ............................................................................................................................. 45

5.1.7. Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm ................................................................................ 46

5.1.8. Turismi turundustoetus avalikule ja kolmandale sektorile ...................................................................... 47

5.1.9. Turismi turundustoetus ettevõtjale ........................................................................................................... 47

5.1.10. Turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamine ......................................................................... 47

5.1.11. Turismitoodete arendamise toetamine ................................................................................................... 48

5.1.12. Regionaalsed turismiorganisatsioonid .................................................................................................. 48

5.1.13. Turismi uuendaja 2009 / EDEN 2009 .................................................................................................... 48


6. MÕJU EESMÄRK 5: „PIIRKONDADE TERVIKLIK JA TASAKAALUSTATUD ARENG“ ................ 51

6.1. KODANIKUÜHISKONNA ARENDAMINE .............................................................................................................. 51

6.1.1. MTÜ maakondlike tugistruktuuride toetamine ........................................................................................ 51

6.1.2. Kohaliku omaalgatuse programm ........................................................................................................... 52


6.2. KOHALIKU ELUKESKKONNA PARENDAMINE ..................................................................................................... 53

6.2.1. Koostöö MAKidega .................................................................................................................................. 53

6.2.2. Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm ..................................... 53

6.2.3. Kihnu regionaalarengu programm: elukeskkond .................................................................................... 54

6.2.4. Peipsiveere programm: elukeskkond ....................................................................................................... 54

6.2.5. Hajaasustuse veeprogramm ..................................................................................................................... 54

6.2.6. Hajaasustuse elektriprogramm ................................................................................................................ 55

6.2.7. Norra-EMP regionaalarengu toetusskeem: elukeskkond ........................................................................ 55

6.2.8. Kohalike avalike teenuste arendamine .................................................................................................... 55

6.2.9. Linnaliste piirkondade arendamine ......................................................................................................... 55


6.3. KÜLASTUSKESKKONNA ARENDAMINE ............................................................................................................. 57

4


6.3.2. Piirkondliku arengu kavandamise programm: külastuskeskkond ............................................................ 58

6.3.3. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmed ............................................................................ 58

6.3.4. Väikesadamate toetamise toetusskeem .................................................................................................... 60

6.3.5. Setomaa arengu programm: külastuskeskkond ....................................................................................... 60

6.3.6. Kihnu regionaalarengu programm: külastuskeskkond ............................................................................ 61

6.3.7. Peipsiveere programm: külastuskeskkond ............................................................................................... 61

6.3.8. Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine ................................................... 62


6.4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENDAMINE .......................................................................................................... 65


6.4.2. Piirkondliku arengu kavandamise programm: ettevõtluskeskkond ......................................................... 66

6.4.3. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine: ettevõtluskeskkond ........................................................... 66

6.4.4. Regionaalsete kolledžite kui piirkondlike kompetentsikeskuste arendamise programm .......................... 67

6.4.5. Kompetentsikeskuste arendamise toetusskeem ........................................................................................ 68

6.4.6. Norra-EMP regionaalarengu toetusskeem: ettevõtluskeskkond .............................................................. 68

6.4.7. Setomaa arengu programm: ettevõtluskeskkond ..................................................................................... 69

6.4.8. Kihnu regionaalarengu programm: ettevõtluskeskkond .......................................................................... 69


6.5. TERRITORIAALNE KOOSTÖÖ ............................................................................................................................. 72

6.5.1. Eesti-Läti programm ................................................................................................................................ 72

6.5.2. Kesk-Läänemere programmi Eesti-Soome alamprogramm ..................................................................... 72

7. ARENGUEESMÄRK: „PERSONAL JA ARENG“ ..................................................................................... 73

8. ARENGUEESMÄRK: „KLIENDID JA PARTNERID“ ............................................................................. 74

9. ARENGUEESMÄRK: „FINANTSID“ ......................................................................................................... 75

10. ARENGUEESMÄRK: „SISEMISED PROTSESSID“ .............................................................................. 77

LISAD ............................................................................................................................................................... 79

5

1. JUHATUSE KOKKUVÕTE ARUANDLUS-

PERIOODI TEGEVUSELE 2009. aastal mõjutas EASi kui organisatsiooni eesmärkide saavutamist olulisel määral

väliskeskkonnas toimunu. Majanduslangus, nõudluse vähenemine välisturgudel ja siseturul,

kasvav tööpuudus, vähenenud käibed ja tulud mõjutasid paljude EASi klientide tegevust uute

arendusprojektide algatamisel ja elluviimisel. Eelnimetatud asjaolud tõid kaasa vajaduse kiiresti

ja paindlikult reageerida muutunud oludele nii projektide rahastaja (EASi) kui ka klientide poolt.

Varasemast rohkem tähtsustus EASi roll ja võimekus lahenduste otsimisel ja pakkumisel.

EASi mõjueesmärgi „Rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtjaid“ osas oli oodatust

suurem alustavate elustiiliettevõtjate arv. Kasvuettevõtjaid toetasime kavandatust vähem.

Augustis jõustusid stardi- ja kasvutoetuse toetusskeemi muudatused, mis laiendasid osalejate

ringi, suurendasid toetuste mahtusid ja lihtsustasid taotlemis- ja otsustamisprotseduure. Kogu

aasta ulatuses jäid kõrgeks maakondlike arenduskeskuste poolsed nõustamismahud alustavate

ettevõtjate osas ja seda eriti suuremates Eesti maakondades. Inkubatsiooniprogramm sai ette

valmistatud ja rakendatud uuendatud (hankepõhiselt) kujul. Teadlikkuse tõstmise programmi

osas rakendasime väike- ja suurprojektide konkursid.

Loomemajanduse väärtusahela tegevused keskendusid I poolaastal teadlikkuse ja koolituse

tegevuste rakendamisele. Ilmumist alustas Loov eesti uudiskiri ja aasta lõpus avanes

www.looveesti.ee infoportaal. Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja

Kultuuriministeeriumiga valmistasime ette ja avasime Loomemajanduse tugistruktuuride

toetusskeemi, mille raames eelnõustamise läbinud projektitaotlused esitati aasta lõpuks.

Mõjueesmärgi „Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine“ alleesmärgi

Ekspordivõimekuse suurendamise osas suurendasime võrreldes varasemaga omategevuste

mahtu nii teadlikkuse tõstmise, koolituste ja ühisväljapanekute osas. Toetusskeemidest oli

oodatust väiksem nõudlus eksporditurunduse, ühisturunduse ja laevandustoetuse toetusskeemide

osas. Oodatust aktiivsem oli taotlemine välismessitoetuse osas. Tulenevalt keerulisest

väliskeskkonnast on väga sagedased ettevõtjate poolsed projektide muudatustaotlused.

Aruandeaasta jooksul kujundasime koostöös ministeeriumiga oluliselt ümber arendustöötaja

kaasamise ja eksporditurunduse toetusskeemid.

Alleesmärgi „Suurem välisinvesteeringute maht“ osas olid aasta olulisemateks saavutusteks

välja töötatud Eesti majanduskeskkonna müügiargumendid ja Eestit tutvustavad materjalid.

EASi välisesinduste töö tulemuslikumaks koordineerimiseks rakendasime välisesinduste

koordinaatori. Välisinvestori teeninduse tulemusena jõudis aasta jooksul investeerimisotsuseni

20 projekti.

EXPO 2010 maailmanäituse eeltööde tulemusena võtsime üle ja asusime aasta lõpus kujundama

Eestit tutvustavat paviljoni lähtudes konkursi tulemusena väljavalitud kujundusest.

EASi mõjueesmärgi „Ettevõtete suurem tootearendus- ja tehnoloogiline võimekus“ osas viisime

ellu kõik peamised kavandatud tegevused. Olulisemateks tulemusteks loeme tehnoloogia

arenduskeskuste (TAK) taotlusvooru investeerimisotsuste langetamist, Innovatsiooniaasta 2009

läbiviimist, oluliste koostööpartnerite (kõrgkoolide tippjuhtkondade) õppereisi Inglismaale ja

Eesti – Euroopa Kosmoseagentuuri vahel sõlmitud koostööpartnerluse lepingut.

Toetusskeemidest oli ootuspärane tootearendusprojektide ja innovatsiooniosakute esitamise

aktiivsus. Tagasihoidlikuks osutus arendustöötajate projektide taotlemine.

Ettevõtete võimekuse arendamise tegevuskava osas toimusid tööstusettevõtjate

tehnoloogiainvesteeringute toetusskeemi I vooru järeltegevused ja II taotlusvooru läbiviimine.

Kokku investeerisime 114sse tööstusettevõtjate projekti.

http://www.looveesti.ee/

6

Väga suur nõudlus oli kogu aasta vältel teadmiste ja oskuste toetusskeemi osas. Koostöös

Koolitusfirmade Liidu ja majandusministeeriumiga töötasime välja ja rakendasime

koolitusosakute võimaluse mikro- ja väikeettevõtetele. Klastrite arendamise toetusskeemis

viisime läbi esimese täistaotluste vooru.

EASi mõjueesmärgi „Suuremad turismitulud“ osas kujunesid aruandeaastal kavakohaseks

tegevused Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisel, kvaliteedi-, koolitusprogrammi ja peamiste

toetusskeemide ning turismiinfokeskuste korraldusmudeli muutmise osas.

Aasta teises pooles avasime www.visitestonia.com uue versiooni.

Aasta jooksul arendasime edasi Eesti turunduskontseptsiooni. Selle raames valmis

turismialamstrateegia, Eestit tutvustavate „tööriistade komplekt“ ja koostöös Välisministeeriumi

ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega Eestit väljapoole tutvustav veebileht „estonia.eu“.

EASi mõjueesmärgi „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ alaeesmärgi „Aktiivsem

kodanikuühiskond“ osas rakendasime kavandatud tegevused. Uue tegevusena valmistasime ette

ja rakendasime mittetulundusorganisatsioonide mentorprogrammi.

EASi mõjueesmärgi „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ alaeesmärgi „Parem

kohalik elukeskkond“ osas olid aasta kõige olulisemateks tegevusteks kohalike avalike teenuste

arendamise meetmest rahastatava investeeringutoetuskava aastateks 2009-2012 ettevalmistamise

kaasaaitamine ja reservnimekirja kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt. Esitatud ja rahastatud

projektide maht oli ootuspärane. Oluliseks arenduseks oli II poolaastal suuremas mahus

eelnõustamise funktsiooni väljaarendamine ja rakendamine.

EASi mõjueesmärgi „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ alaeesmärkide „Parem

külastuskeskkond“ ja „Parem ettevõtluskeskkond“ osas iseloomustas aastat taotlejate väga suur

aktiivsus Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist ja Piirkondade

konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmist projektidele toetuse taotlemisel.

Mõlemas programmis ja lisaks piirkondliku arengu kavandamise meetmes olime eelarveliste

vahendite lõppemise tõttu sunnitud peatama taotluste vastuvõtmise. Oluliseks peame ka

Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise programmi raames 3

rahastamisotsuse tegemist.

Ettevõtluskeskkonna arendamise väärtusahela peamisteks tegevusteks olid Kompetentsikeskuste

arendamise programmi ettevalmistamine ja rakendamine ning Piirkondade konkurentsivõime

tugevdamise programmi tingimuste muutmise järel suurenes oluliselt ettevõtluskeskkonda

arendavate projektide esitamise aktiivsus.

Territoriaalse koostöö programmi „Eesti-Läti programm“ kujunes aasta nõudlus ja

finantseerimisotsuste maht suuremaks kavandatud aastaeelarvest. „Kesk-Läänemere programmi

Eesti-Soome programmi“ rakendamine toimus kavakohaselt.

Aruandlusperioodil pakkusime klientidele erinevaid võimalusi nii toetusskeemide (45) kui ka

EASi oma tegevuste (40) näol.

Kokku registreerisime aruandlusperioodil 3 681 taotlust, millest otsuse tegime 3 237 taotlusele

(sh positiivseid otsuseid 2 333). Esitatud taotluste kogumaht oli aruandlusperioodil 7,38

miljardit krooni (sh positiivsete otsuste maht 4,11 miljardit krooni) ning menetluses olevate

taotluste kogumaht aruandeperioodi lõpuseisuga 1,47 miljardit krooni. Kõige rohkem

rahastamisotsuseid tegime struktuurifondidest rahastatavatest programmidest Harjumaa

taotlejatele (56,3% kõikidest rahastatud taotlustest), millele järgnesid Tartumaa (15,4%) ja Ida-

Virumaa (4,89%). Tegevusvaldkondadest rahastasime kõige rohkem töötleva tööstuse (27,4%),

kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (16,0%) projekte. Aruandlusperioodil tegime

struktuurifondide programmidest väljamakseid 1 566 miljoni krooni ulatuses. Lisaks taotluste

http://www.visitestonia.com/

7

menetlemisele ja rahastamisele viisime ellu ka projektilisi tegevusi kogumahus ca 238 miljonit

krooni.

Aruandeaastal registreerisime toetuse saajate poolseid normide rikkumisi 41 korral, millest

enamus olid seotud kas toetuse saajate pankrottidega, hankereeglite rikkumisega või toetuse eest

soetatud vara mittesäilimisega.

Organisatsiooni sisemiste arengute osas olid peamisteks tähelepanuvaldkondadeks

kompetentsisüsteemi ettevalmistamine, arenguvestluste läbiviimine rõhuasetusega töötajate

arengule, iseteeninduskeskkonna ettevalmistamine, Tallinna kontori uude asukohta kolimine,

infotehnoloogia üksuse juhtimise tugevdamine, muudatuste ettevalmistamine arendusüksuse

funktsioonide muutmiseks. Lõpule jõudis kavandatud EASi töötajate üleandmine maakondlikele

partnerorganisatsioonidele turismiinfokeskuste korraldusmudeli muutmise raames. Tulenevalt

ümbritsevast majanduskeskkonnast muutsime töötajate motivatsioonisüsteemi, loobudes

tulemustasude komponendist.

Olulise muudatusena rakendasime aasta algusest senise hankekomitee asemel omategevuste

lähteülesannete kvaliteedi parandamisele ja ühtlustamisele keskenduva lähteülesannete komitee

tegevuse.

2009. aasta kujunes EASi jaoks seni suurima tegevusmahuga aastaks, mida iseloomustab 4,5

miljardi kroonises mahus eelarve täitmine. Tulenevalt keerulisest majandusolukorrast vaatasime

koostöös ministeeriumitega läbi ja muutsime paljude toetusskeemide ja programmide tingimusi

ning protseduure.

Juhatuse hinnangul saime 2009. aasta väljakutsetega hästi hakkama.

Ülari Alamets Tarmo Leppoja Maria Alajõe Kristjan Kitvel

juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige

16.03.2010

8

2. MÕJU EESMÄRK 1: „Rohkem jätkusuutlikke ja

kiiresti kasvavaid ettevõtjaid“ Eesmärgi saavutamine toimub peamiselt „Alustavate ettevõtjate arendamise“ väärtusahela ja

„Loomemajanduse arendamise“ väärtusahela tegevuste kaudu.

2.1. Alustavate ettevõtjate arendamine

Alustavate ettevõtete arendamise väärtusahela eesmärgiks on suurendada ettevõtlusaktiivsust

läbi uute ettevõtete tekke soodustamise ja nende jätkusuutlikkuse suurendamise. 2009.a. loodi

Eestis ca 11 300 uut äriühingut, mis on parem tulemus, kui varasematel aastatel. Uute ettevõtete

teket mõjutasid peamiselt FIE-de kohustuslik arvelevõtmine Äriregistris ja töötuse oluline kasv.

Loodud ettevõtetest ca 65% registreeriti Tallinnas ning 53% puhul oli tegemist ettevõtja jaoks

tema esimese ettevõttega. Kõige populaarsemaks tegevusvaldkonnaks oli hulgi- ja

jaekaubandus, mis on tavapäraselt alati esikohal. 2009. aasta jooksul lisandus töötute sekka palju

keskmisest kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi, kelle hulgas on märgata aktiivsust alustada oma

ettevõtet.

Aasta alguses oli märgata alustava ettevõtja baaskoolituse populaarsuse olulist kasvu. Sellega

koos kasvasid ka maakondlikes arenduskeskustes (MAK) ettevõtjate nõustamise mahud. Peale

stardi- ja kasvutoetuse programmi tingimuste muutmist 2009.a. augustis kasvas toetuse

taotlejate arv hüppeliselt, seda eriti peale Tallinna Ettevõtlusameti starditoetuse viimase vooru

lõppemist.

Alustavate ettevõtete arendamise väärtusahela peamisteks prioriteetideks 2009.a. olid oluliste

arendustegevuste lõpetamine (nt. Ettevõtlusinkubatsiooni programmi uuel kujul käivitamine,

ettevõtlusteadlikkuse väike- ja suurprojektide konkursside ettevalmistamine ja

väljakuulutamine, stardi- ja kasvutoetuse programmi tingimuste muutmine) ja kohandumine

muutunud olukorraga, kus huvi alustavatele ettevõtjatele suunatud programmide vastu kasvas

oodatust palju suuremaks. Samuti väärib märkimist varasemaga võrreldes aktiivsem suhtlemine

meediaga ja interaktiivne veebiseminar, mis võimaldasid meil senisest efektiivsemalt tutvustada

oma võimalusi.

2.1.1. Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm: Ettevõtlusteadlikkus

Aruandeaasta peamisteks programmi märksõnadeks olid ettevõtlikkus hariduses,

ettevõtluspäevad ja tugi mõjusate ideede elluviimisel.

Ettevõtliku hariduse osas jätkasime nii Ettevõtliku kooli kui Ettevõtliku hariduse mõttekoja

projektidega. Programm „Ettevõtlik kool” on uus hariduslik programm Ida-Virumaal, mis on

suunatud ettevõtlikkuse integreerimisele koolisüsteemi, muutes koolid enam

õppimissõbralikumaks keskkonnaks, kus toimub õpetaja rolli muutus juhendajaks ning lapsed

omavad suuremat õigust otsuseid teha, samuti ka vastutada. Ettevõtlikus koolis ei keskenduta

niivõrd õpetamisele, vaid pigem õppimisele, kasutades võimalikult laialdasi

aktiivõppemeetodeid jms. Ettevõtlikkus ei ole ainekeskne, vaid on läbiva teemana sees kõikides

õppeainetes.

Vaatamata mõningatele tagasilöökidele võime väita, et mõlemad protsessid on käivitunud ning

tänase seisuga pöördumatud. Võrreldes aastataguse olukorraga, kus ilma meiepoolse

eestvedamiseta ei oleks projektid olnud jätkusuutlikud, toimivad täna protsessid praktiliselt

iseseisvalt (ilma meie aktiivse sekkumiseta) ning on tekkinud kindlus, et ettevõtlikkus ja

ettevõtlus jõuavad Eesti haridusse oodatust kiiremini.

9

Ettevõtluspäevade raames suutsime korraga kahekordistada nii toimuvate ettevõtluspäevade

arvu, kui ka kasvatada nende kvaliteeti. Ettevõtluspäevade korraldamise koostöömudel osutus

töötavaks. Täpsustasime ettevõtluspäevade seost ettevõtlusnädalaga.

Mõjusate ideede toetamise valdkonnas valmistasime ette ja kuulutasime välja

ettevõtlusteadlikkuse projektikonkursid, millede täielik käivitumine toimub 2010.a. Esimesele

konkursile ootame ettevõtlikkuse arendamisele ja ettevõtlusteadlikkuse tõstmisele suunatud

projekte, mis viiakse ellu 1 aasta jooksul ja mille maksumus on vahemikus 25 000 - 150 000

krooni. Konkursi raames moodustub projektide pingerida, mille alusel sõlmime esitajatega

lepingud projekti elluviimiseks. Teisele konkursile ootame ettevõtlikkuse ja ettevõtluse hoiakute

positiivses suunas ja olulises mahus mõjutamisele suunatud projekte, mis viiakse ellu 1-3 aasta

jooksul ja mille kogumaksumus on vahemikus 450 000 – 1 500 000 krooni (150 000 – 500 000

krooni aastas).

Aasta tegevuskavaga võrreldes oli peamiseks muutuseks noortele suunatud ettevõtlikkusportaali

käivitamise ärajäämine. Selle põhjuseks oli ajaline ressursinappus, tegevuse kvaliteetseks

ettevalmistamiseks.

2.1.2. Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm: www.aktiva.ee

Aktiva portaalis hakkasime kasutama pikaajalisi lepinguid sisumaterjalide tootjatega (esimeseks

osutus Labour Consulting ja nendega sõlmitud leping „personali“ teemal). Tänu sellele on

valdkonda puudutavate materjalide muutmine palju kiirem. Sarnast operatiivsust tahame tagada

ka tulevikus.

Kulude kokkuhoiu aspektist lähtudes asendasime õigusaktide linke Riigi Teataja tasuta

dünaamiliste linkidega, mis andis võimaluse jätkata tööd kvaliteedis järgi andmata ilma senise

partnerita (kokkuhoid ligi 90 000 krooni aastas).

Portaali erirubriikide alla koondasime erinevaid dokumendi- ja lepingunäidiseid, millest on

tänaseks saanud tõenäoliselt parim vastavasisuline tasuta kogumik Eestis.

„Küsi spetsialistilt“ rubriigis taaskäivitasime koostööd majaväliste spetsialistidega, kes

nõustavad hetkel teemadel „Äri planeerimine ja äri alustamine“ ja „Raamatupidamine ja

maksud“.

Liitusime esmakordselt sotsiaalsete võrgustikega, kus lõime pilootprojektina Aktiva grupi

Facebookis.

Koostöös kolleegidega teistest struktuuriüksustest viisime läbi esimese interaktiivse

veebiseminari, mille kogemuse vastu on tundnud huvi teiste hulgas ka Riigikantselei.

Aktiva portaali on aruandeaasta jooksul külastanud ca 125 000 unikaalset külastajat, kellest

igaüks külastus keskeltläbi 8,6 lehte. Keskmiselt külastab iga unikaalne külastaja Aktivat liigi 3

korda.

2.1.3. Teadmiste ja oskuste arenguprogramm: Alustavate ettevõtjate baaskoolitused

Alustava ettevõtja kompetentsi tõstmiseks korraldasime

koostöös MAKidega 51 baaskoolitust, eesmärgiga õpetada

alustada soovivatele või äsja alustanud ettevõtjatele

ettevõtluse ja äritegevuse aluseid. Huvi koolituste vastu oli

suurenenud tööpuuduse tingimustes kõrge ja pidevalt

kasvav, mistõttu pidasime vajalikuks koolitustsüklite arvu

olulist suurendamist aruandeaasta teises pooles.

Baaskoolitustel osales 1 200 inimest, mida on ca 2 korda

rohkem kui varasematel aastatel. Majandusoludest tingituna muutus mõnevõrra ka

http://www.aktiva.ee/

10

baaskoolitustel osalejate kontingent, kellest paljud olid pigem spetsialisti taustaga töötud.

2009.a. viisime läbi baaskoolitustel osalenute tagasiside uuringu, mille tulemused andsid head

sisendit 2010.a. baaskoolituste planeerimisel.

2.1.4. Baasnõustamine maakondlikes arenduskeskustes

Aruandlusperioodi iseloomustab ettevõtluspoole nõustamismahtude kiire kasv, seda eelkõige

suuremates maakondades (Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa). Nõustamismahtude kiire kasvu

peamiseks põhjuseks võib pidada töötute senisest aktiivsemat pöördumist MAKidesse. Kui

varasemalt tegeles töötute esmase ettevõtlusnõustamisega Töötukassa (endise Tööturuameti

kohalikud esindused maakondades), siis nüüd suunatakse üha enam kliente nõustamisele

MAKidesse. Planeeritust oluliselt suuremad nõustamismahud tingisid osaliselt ka MAKide töö

ümberkorraldamist (nt kvaliteedinõuete sätestamine paljudes MAKides, kus esmalt oodatakse

äriplaani ja alles siis toimub nõustamine, aga ka rühmanõustamise läbiviimine Tartus jms),

samuti vajaduse täiendava tööjõu palkamiseks. Aruandlusperioodil said MAK võrgustiku abil

nõustamist 8 340 potentsiaalset, alustavat ja tegutsevat ettevõtjat. MAK nõustamise abil asutati

525 uut ettevõtet ning valmis 1 092 tegevusplaani (sh äri-, turundus-ja finantsplaanid).

Koostöös MAKidega käivitasime maakonna kaardistamise projekti, mille käigus MAK

konsultandid võtavad ühendust iga oma maakonnas asutatud ettevõttega (v.a. Tallinn),

eesmärgiga tutvustada MAKi ja alustavate ettevõtjate toetamise tugisüsteemi ning koguda

taustinformatsiooni alustavate ettevõtete kohta. Kogutud informatsioon on oluliseks sisendiks

meetmete planeerimisel, kasvupotentsiaaliga ettevõtete kaardistamisel, ekspordipotentsiaaliga

ettevõtete kaardistamisel ja tagasiside saamisel reaalse olukorra kohta. Maakonna kaardistamise

käigus kaardistati ca 3 000 ettevõtet, mis said asutatud II, III ja IV kvartalis. Kaardistamata jäid

ca 65% loodud ettevõtetest (Tallinna ettevõtted), milliste kaardistamine ei ole võimalik ilma

MAK võrgustiku ressursi olulise suurendamiseta.

2.1.5. Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus

2009.a. esimese poolaasta suuremaks tegevuseks peame toetusskeemi kohandamist vastavalt

muutunud majandussituatsioonile, eesmärgiga tõsta toetuskeemi atraktiivsust klientide jaoks.

Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) vaatasime läbi meetme

määruse tingimused, et hinnata võimalusi määruse lihtsustamiseks ja atraktiivsuse tõstmiseks.

Muudetud tingimustega määrus jõustus 16.08.2009, millega laiendasime oluliselt sihtrühma

(toetavate tegevuste ja abikõlblike kulude laiendamine, samuti toetame ka Tallinna linnas

tegutsevaid ettevõtjaid), suurendasime toetuse summasid ning vähendasime ettevõtjapoolse

omafinantseeringu nõuet. Samuti on võrreldes varasemaga oluliselt lühenenud taotluste

menetlemise tähtajad (starditoetuse puhul 10 ja kasvutoetuse puhul 20 tööpäeva), mis kõik

kokku on muutnud meetme klientide jaoks oluliselt populaarsemaks kui varem.

2009.a. teisel poolaastal viisime ellu turundustegevusi: interaktiivne veebiseminar (koostöös

Aktiva portaaliga), mida jälgis ca tuhatkond vaatajat. Maakondade kaardistamise tulemusena

potentsiaalsetele kasvuettevõtetele seminar-koolituse läbiviimine, eesmärgiga tõsta kasvutoetuse

atraktiivsust potentsiaalse sihtrühma (kasvuettevõtete) seas.

Aruandeaastal esitati meetmes kokku 481 toetuse taotlust (sh 382 starditoetuse ja 99

kasvutoetuse taotlust), millest otsuseni jõudis 412 taotlust, neist positiivselt 226 taotlust

(aastaeesmärk oli saavutada tase, kus kliendid esitavad vähemalt 300 taotlust, millest rahastame

vähemalt 210). Lõpparuandeni jõudis 82 projekti.

Meetmest enim toetust saanud maakonnad olid Harju (sh Tallinn) ja Tartu maakond,

tegevusvaldkondadest rahastasime kõige rohkem töötleva tööstuse ja muu ühiskonna-, sotsiaal-

ja isikuteeninduse projekte.

11

Meetme raames viisime koostöös MAK võrgustikuga läbi 2004-2006 aastatel toetust saanud

projektide seas järelseire, kokku 614 ettevõttes. Järelseire tulemuste kokkuvõttena selgus, et

aastatel 2005-2007 tegevust alustanud ettevõtete ellujäämismäär on kõrge, vastavalt 82%

(2005), 84% (2006) ja 95% (2007). 29% toetust saanud ettevõtetest olid täitnud lubatud

käibeprognoosid ja 13% ettevõtetest kasumiprognoosid, 62% ettevõtetest tootsid kasumit.

Eesmärkide mittetäitmist põhjendasid ettevõtjad tellimuste vähesusega ja üldise majandusliku

olukorraga, kvalifitseeritud tööjõu puudusega.

Lisaks järelseirele viisime 30 ettevõttes läbi ka diagnostilised auditid, kasutades selleks meie

enda klientide andmebaasi, Äriregistri andmeid TOP100 ettevõtete kohta ning Ettevõtluse

Auhinna konkursile esitatud taotluseid. Tegemist oli ennekõike Aasta Areneja kategooriasse

nominentide otsimisega, kus muuhulgas andsime ka tagasisidet ja soovitusi edaspidisteks

parendusteks. Auditite tulemusena said ettevõtjad oma ettevõtte põhivaldkondade kohta

mitmekülgse hinnangu koos mõõdetavate näitajatega.

2.1.6. Alustava ettevõtja stardilaen

KredExiga koostöös pakutava alustava ettevõtja stardilaenu meetmesse esitati aruandeaastal 150

taotlust, millest 95 läbisid EAS hindamiskomisjoni ning 43 taotluse puhul tegi meetme

hindamiskomisjon KredExile ettepaneku anda taotlusele laenugarantii.

2.1.7. Teadmiste ja oskuste arenguprogramm: Mentorprogramm

Aruandeaastal keskendusime lisaks kasvupotentsiaaliga mentiide

põhjalikule valikule esmakordselt ka mentorite põhjalikumale

valikule ja hindamisele. Mentorite hindamine on taganud

programmi parema kvaliteedi - oluliselt ühtlasema taseme ja

üheselt mõistetavad programmi väärtused ja eesmärgid.

Programmis osales aruandeaastal 40 koostööpaari. Samuti

korraldasime mentoraasta jooksul 20 koolitust erinevatel

ettevõtlusteemadel ning viisime ellu kõik muud tegevused vastavalt

algselt planeeritule.

Programmis osalejad on saavutanud oma eesmärgid - projektis

osalenud ettevõtjad tegutsevad edukalt, ettevõtted on

jätkusuutlikud, majandustulemused on paranenud (kasvav käive ja

kasum). Samuti olid programmis osalenud mentiid nii koolitustega kui mentori töö ja

panustamisega väga rahul ning neid peeti ettevõtjatele väga vajalikeks.

Aruandlusperioodil käivitasime koostöös MAKidega 6 mentorklubi tegevust ning jätkasime

koostööd 1 juba tegutseva klubiga. Seega on aruandlusperioodil tegutsevaid mentorklubisid

kokku 7: Tartu, Saare, Lääne, Harju, Rapla, Pärnu ja Lääne-Viru mentorklubi. Mentorklubide

tegevusi finantseerisime 70% ulatuses. Kõik mentorklubides käsitlusel olevad teemad on seotud

otseselt ettevõtlusega: läbirääkimised, äriõigus, turundus, müük, maksundus, finantsanalüüs

väikeettevõttes, meeskonna juhtimine jne.

Mentorklubide arv jäi planeeritust väiksemaks MAKide oodatust väiksema huvi tõttu. Võime

väita, et negatiivset mõju programmile on avaldanud tavapärasest suurem klientide arv

MAKides, mistõttu ei jätkunud MAKides piisavalt ressursi mentorklubidega tegelemiseks.

2009.a. lõpus alustasime uue mentoraastaga tegevustega, mida viime ellu 2010.a. ning milles

osaleb 30 koostööpaari.

12

2.1.8. Ettevõtlusinkubatsiooni programm

Avasime uue hankemenetlusega ettevõtlusinkubatsiooni programmi aruandeaasta I poolaasta

lõpus. Programm on orienteeritud ettevõtlusinkubaatorite poolt osutatava teenuse

tulemuspõhisele rahastamisele.

Koostöös väliseksperdiga oleme koostanud inkubaatorite võimekuse ja pakutava

inkubatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise ning edasiste inkubaatorite arengule suunatud ja

toetavate tegevuste kava aastateks 2010-2011.

Ettevõtlusinkubatsioonialase teadlikkuse tõstmiseks valmis potentsiaalsetele inkubantidele

suunatud ning ettevõtlusinkubatsiooni tutvustav infovoldik.

Aruandeaasta I poolaastal avasime täiendavalt 2004-2006 programmeerimisperioodi

ettevõtlusinkubatsiooni programmi lisavooru, mille eelarvelistest vahenditest toetasime kuut

toetusprojekti kogusummas 1,82 miljonit krooni. Programmist rahastame Tehnopoli, Tallinna

Inkubaatorid (ESA), Tartu Teaduspargi Inkubaatori ning Narva Äriinkubaatori tegevusi, mille

raames ostame A1, A2, B ja C kategooria inkubantide teenindamist ja nende poolt kokkulepitud

tulemuste saavutamist.

Inkubatsiooniteenuse hanke aruandluse ühtlustamiseks, võrdleva analüüsi teostamiseks ning

programmi tulemuste hindamiseks kuulutasime aruandeaasta II poolaastal välja hange

veebipõhise infosüsteemi tellimiseks, mille I etapp rakendub 2010.a. I kvartalis ning projekt

valmib lõplikult 2010.a. lõpuks.

2.1.9. Väärtusahela kliendihaldus

Aruandeaasta peamiseks märksõnaks on olnud senisesse sihtrühma mittekuuluvate ettevõtete

suur arv. Tulenevalt muutunud majandusolukorrast on meie poole otse või läbi partnerite

pöördunud tavapärasest rohkem kliente, kellest vaid osa on meie poolt eelistatud sihtrühma

esindajad.

Aruandeaastal nõustatud klientidest kuulub meie sihtrühma ca ainult 1/5, mis peegeldub ka

kliendihalduri praeguses kliendiportfellis, kuhu kuulub 27 ettevõtet.1 Lisaks teeb kliendihaldur

proaktiivset tööd läbi esinemiste, koostöö inkubaatoritega, baaskoolituste kui ka EASile esitatud

päringute. Pärast esimest kliendikontakti toimub diagnostika, mis vastab küsimustele: kas

kliendiga jätkata või mitte, ja kuidas saame klinti aidata. Diagnostika elemente kasutatakse

igapäevaselt klientidega kohtudes ja nende probleeme/muresid lahendades.

2.1.10. Väärtusahela aruandeaasta tegevuste, eesmärkide ja indikaatorite saavutamine

Väärtusahela peamised tegevused viisime olulises osas ellu ning saavutasime eesmärgid ja

indikaatorite sihtväärtused olulises osas.

Tabel 1. Väärtusahela eesmärkide ja indikaatorite saavutamine

Makrotasandi

mõjueesmärk

Makrotasandi

mõjuindikaator Sihtväärtus Selgitused

1. Rohkem jätkusuutlikke

ja kiiresti kasvavaid

ettevõtjaid

Ettevõtlusaktiivsuse

kasv (ettevõtete arv 1

000 elaniku kohta)

2009 planeeritud: 39

2009 saavutatud: ca 42

Väärtusahela tulemusindikaatorid

1.1.1. Rohkem alustavaid ettevõtjaid (toetatud) 2009 planeeritud: 310 Sihtvääruse siseselt oli alatäitmine

kasvutoetuse programmis, mille 2009 saavutatud: 316

1 Võrdluseks, maakonna kaardistamise tulemusena saadud empiiriline tulemus näitab, et kasvupotentsiaaliga ettevõtteid, mis

vastaksid meie tingimustele, on asutatud ettevõtete üldarvus alla 5%, seega kliendihalduri juurde satuvad keskmisest parema

kvaliteediga ettevõtjad.

13

kompenseeris ettevõtlus-

inkubatsiooni programmi

ületäitumine

1.2.1. Ellujäämismäär toetatud alustavate ettevõtete

hulgas 3 aasta pärast

2009 planeeritud: 75% Halvenenud majanduslik olukord

mõjutas küll ettevõtete

majandusnäitajaid, kuid ei

avaldanud olulist mõju

jätkusuutlikkusele

2009 saavutatud: 84%

(2005.a. toetatud e/v)

1.3.1. Rohkem kiiresti kasvavaid ettevõtteid

(ettevõtted, kelle aastakäive 3 aasta pärast on 5

MEEK)


avaldas olulist negatiivset mõju

ettevõtete majandusnäitajate

saavutamisele

2009 saavutatud: 14%

(kasvuettevõtete suhe

piirkonnaettevõtetesse,

2005.a. e/v, 2008.a.käive)

1.3.2. Toetatud ettevõtete keskmine lisandväärtus

töötaja kohta (stardi- ja kasvutoetus, inkubaatorid,

mentorprogramm)

2009 planeeritud: 210 000 Sihtväärtus on võrreldes eelmise

aastaga langenud. Halvenenud

majanduslik olukord avaldas olulist

negatiivset mõju ettevõtete

majandusnäitajate saavutamisele

2009 saavutatud: 172 336

(2005-2007.a. toetatud e/v)

1.3.3. Toetatud ettevõtete osakaal, kellel on 3 aasta

pärast ekspordikäive (stardi- ja kasvutoetus,

inkubaatorid, mentorprogramm)


avaldas olulist negatiivset mõju

ettevõtete majandusnäitajate

saavutamisele

2009 saavutatud: 11,9%

(2005.a toetatud e/v)

Väärtusahela väljundindikaatorid

Ettevõtete osakaal, mis leiavad, et ettevõtlusalane

(sh. ettevõtlustoetuseid) info on kergesti leitav

2009 planeeritud: 78% Viimane vastav VKE uuring viidi

läbi 2008.a. 2009 saavutatud: andmed

puuduvad

Tabel 2. Väärtusahela tegevuste elluviimine

Väärtusahela tegevus

2009

planeeritud

tulemus

2009

saavutatud

tulemus

2009

planeeritud

eelarve

2009

eelarve

täitmine

Selgitused

Ettevõtlus- ja

innovatsiooni-

teadlikkuse

programm:

Ettevõtlusteadlikkus

65 000 potentsiaalse

ettevõtja (sh.

õpilaste) teadlikkus

ettevõtlikkusest ja

ettevõtlusest on

tõusnud

Vähemalt 200 000

potentsiaalse

ettevõtja teadlikkus

on tõusnud läbi

ürituste,

vahelehtede ja

meedia

4 834 352 4 200 630

Tegemata jäi

noorte portaal.

Samuti lükkusid

edasi osad

väljamaksed

Ettevõtlus- ja

innovatsiooni-

teadlikkuse

programm: Aktiva.ee

330 000 unikaalset

külastust läbi portaali

(< 10 sek. pikkused)

125 268 unikaalset

külastust 881 613 891 896

Portaal ei

saavutanud

soovitud

populaarsust

Baasnõustamine

maakondlikes

arenduskeskustes,

Baasdiagnostika

3 500 alustavat ja

tegutsevat VKEd on

nõustatud MAKides

8 340 alustavat ja

tegutsevat

väikeettevõtjat on

nõustatud MAKides

Eelarve

planeeritud

VA11

vahendites

Eelarve

täitmine

VA11

vahendites

Mahud osutusid

planeeritust

oluliselt

suuremaks

Teadmiste ja oskuste

arenguprogramm:

Alustavate ettevõtjate

baaskoolitused

Koolitustel ja

seminaridel osalenud

370 ettevõtjat;

koostatud 150

äriplaani

Koolitusel on

osalenud 1 200

ettevõtjat; koostati

720 äriplaani

4 126 930 3 974 278

Mahud osutusid

planeeritust

oluliselt

suuremaks

14

Alustava ettevõtja

stardi- ja

kasvutoetus:

starditoetus

Alustava ettevõtja

stardilaen

125 otsustatud

taotlust, 100 toetatud

ettevõtet

Starditoetus:

382 taotlust

189 positiivset

otsust

Stardilaen:

150 taotlust

43 laenugarantii

ettepanekut

KredExile

6 106 720 13 315 979

Starditoetuse

headele

tulemustele aitas

kaasa meetme

tingimuste

muutmine,

Stardilaenu

populaarsus

osutus oodatust

palju väiksemaks

Ettevõtlus-

inkubatsiooni

programm

Toetatud 105

asukasettevõtet läbi 6

inkubaatori (läbi

hankemenetluse)

Tellitud 105

asukasettevõtte

toetamine läbi 4

inkubaatori

4 667 441 2 529 990

Paljud

väljamaksed

lükkusid edasi2

Alustava ettevõtja

stardi- ja

kasvutoetus:

kasvutoetus

300 otsustatud

taotlust, 210 toetatud

ettevõtet

99 taotlust

37 positiivset otsust 14 065 168 10 221 318


arenguprogramm:

Mentorprogramm

Põhiprogrammis

osaleb 30

koostööpaari,

maakondades

tegutseb 10

mentorklubi

40 koostööpaari, 6

mentorklubi 2 761 541 2 493 690

Mentorklubid ei

käivitunud

planeeritud

mahus. Koolituste

hinnad on

odavnenud.

Aasta areneja

Ettevõtluse Auhinna

raames nominentide

ja kategooria võitja

tunnustamine

Aasta Areneja 2009

Flow Service OÜ 0 0

Konkurss viidi

ellu plaanipäraselt

2.2. Loomemajanduse arendamine

Aruandeaasta oli loomemajanduse valdkonnale tegude ja tulemuste rikas. Väärtusahela

peamised arendustegevused olid seotud kahe alamprogrammiga ja ühe toetusskeemiga ning

suunatud Eesti loomemajandussektori läbimõeldud ja kompleksele arengule. See eeldas

põhjalikemate uuringute olemasolu, mille põhjal oleks võimalik hinnata Eesti loomemajanduse

sotsiaal-majanduslikku potentsiaali ning teha loomemajanduse arendamiseks valitud tasandil

konkreetsed ettepanekud. Vajalikud uuringud valmisid aruandeaasta I kvartalis. Suur osa allpool

väljatoodud tegevustest lähtusid uuringus esitatud soovitustest.

2.2.1. Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm: Loomemajandusalane teadlikkus

Projektide kõige olulisemaks eesmärgiks oli loomemajanduse teadlikkuse tõstmine. Käsikäes

loomemajanduse teadlikkusega oleme suurt rõhku pööranud ka ettevõtlusaktiivsuse

propageerimisele ning julgustamisele.

Aruandeaasta jooksul viisime läbi mitmeid hankeid, millest esimene puudutas Eesti

loomemajanduse uuringuid ning mille eesmärkideks oli koondada olemasolev informatsioon ja

kaardistada Eesti loomemajanduse valdkond 2007.a. seisuga, anda ülevaade 2003–2007.a.

trendidest ja arengupotentsiaalist ning analüüsida loomemajanduse olulisust tööhõives ja

ettevõtluses. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring oli fokusseeritud sotsiaal-majanduslikust

2 Programmi 2009.a. rakendusseelarveks oli planeeritud 9,46 MEEK, millest 7 MEEK oli planeeritud ettevõtlusinkubatsiooni

teenuse hankelepingute järgseteks väljamakseteks. Tegelikult kasutasime aruandeaasta eelarvest 3,3 MEEK, millest 2,58 MEEK

moodustasid hankelepingujärgsed ettemaksed ettevõtlusinkubaatoritele. Esimesed ettevõtlusinkubatsiooniteenuse hanke

väljamaksed olid planeeritud 2009.a. II kvartalisse, kuid programmi avanemise edasilükkumise tõttu kandub reaalsest

väljamaksest suurem osa 2010.a.

15

potentsiaalist lähtuvalt eelisarendatavate loomemajandussektorite selekteerimisele ja sellest

tulenevalt meetmete pakkumisele nende arengu suunamiseks.3

Aprillis tutvustati EASile, MKMile ja Kultuuriministeeriumile loomemajanduse teadlikkuse programmi tegevuskava

koondnimetuse all LOOV EESTI, millele tehti konkurssi korras logo (autor Kristjan Jagomägi)

Uuringute tulemused avaldati kogumikus „Loomemajandus Eestis 2009“, mille sihtrühmaks olid

poliitikakujundajad, riigiametnikud ja kohalike omavalitsuste töötajad ning tänu inglise keelsele

kokkuvõttele ka partnerid välismaal.

Aruandeaasta III kvartalis ilmus ka teine trükis, edulugude kogumik „Loomemajandus Eesti:

jagatud kogemus“, mis räägib 18 ettevõtja ja organisatsiooni lood ettevõtjaks hakkamisest kuni

oma toodetega välismaale minekuni. Raamat osutus sedavõrd populaarseks, et esimesele

tiraažile (3 000 tk) tuli peagi tellida lisa (2 000 tk).4

Loomemajandusalase teadlikkuse projekti peamiseks sihiks oli koos loomemajanduses

tegutsejate ja arvamusliidritega anda mõistele „loomemajandus“ arusaadav sisu ning

teadvustada valdkonna olulisust. Seda aitas saavutada aruandeaastal ca 300 meediakajastust, mis

on võrreldes eelnevate aastatega hüppeliselt enam ning mille tulemusena on diskussioon

muutunud sisukamaks ja analüüsivamaks.

Aruandeaasta III kvartalist jõuab iga kuu üle 1 000 inimese e-posti Loov Eesti uudiskiri ning

sügisel ilmus esimene Loov Eesti ajaleht kogutiraažiga 1 000 eksemplari. Sotsiaalsetes

võrgustikes on Loov Eesti esindatud nii Twitteris kui Facebookis.

Sügisel toimus seitsme maakonna keskustes loomemajanduses tegutsevatele alustavatele

ettevõtjatele seminar „Kuidas targalt turundada?“. Videopildi vahendusel esinesid mitmed

tunnustatud eksperdid ning kohapeal jagasid oma edulugusid loomeettevõtjad. Seminaridel

osales kokku 435 inimest, kes tagasisides rõhutasid head esinejatevalikut ning programmi

huvitavat ülesehitust.

3 Uuringuga saab tutvuda http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/innovatsioon/loomemajanduse-uuring-2009.pdf 4 Trükisega saab tutvuda http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/looveesti/loomemajandus_veebi.pdf

http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/innovatsioon/loomemajanduse-uuring-2009.pdfhttp://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/looveesti/loomemajandus_veebi.pdf

16

Seminaride sari „Kuidas targalt turundada?“

Aruandeaasta IV kvartalis avati ka spetsiaalselt loomemajandusele suunatud portaal

www.looveesti.ee, millest leiab infot ja abimaterjale loomeettevõtlusega alustamiseks, saab

juhiseid ettevõtte arendamiseks ja töö korraldamiseks, on võimalus küsida tasuta nõu

ettevõtluskonsultandilt jpm. Samuti annab portaal tervikliku ülevaate loomemajanduse

valdkonnast, uuringutest ning headest praktikatest, kajastab värskeid valdkonna uudiseid ning

sündmusi. Aasta viimase 1,5 kuuga jõuti portaali külastada 10 000 korral.

Sügisel korraldasime Tallinnas ja Tartus ettevõtlusega alustamise põhitõdesid selgitava

konverents-lavastuse „Plahvatus“. Üritusest võttis osa 259 tudengit enamikest Eesti

loomevaldkonna kõrgkoolidest. Lavastus oli rajatud neljale noorele, kes soovisid alustada oma

ettevõtmisega ning kohtusid selleks laval enda eeskujude ja konsultantidega.

Lisaks korraldasime kaks seminari Riigikogus, millest võttis osa 159 inimest, nende hulgas 9

Riigikogu saadikut. Seminaride eesmärgiks oli riigipoolse tähelepanu suurendamine

loomemajandusele.

2.2.2. Loomemajanduse tugistruktuuride toetus

Aruandlusperioodil jätkasime meetme määruse ettevalmistamist, mis valmis koostöös EASi,

MKMi ning Kultuuriministeeriumiga ja jõustus 20.08.2009.a. Meetme I taotlusvooru avasime

15.09.2009.a. Taotlusvooru eelnõustamisele laekus 42 projekti, millest pooltele andsime

positiivse hinnangu ja soovituse esitada toetuse taotlus. Aruandeaasta lõpuks esitati meile 21

taotlust, neist 11 investeeringuteks ning 10 tegevuste elluviimiseks. Taotluste otsused

langetasime 2010.a. alguses.


Väärtusahela peamised tegevused viisime valdavas osas ellu planeeritud ja kinnitatud kava

kohaselt.


Makrotasandi mõjueesmärk Makrotasandi


1. Rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtjaid

Ettevõtlusaktiivsuse

kasv (ettevõtete arv 1

000 elaniku kohta)


2009 saavutatud: ca 42

2. Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja

rahvusvahelistumine

Ekspordikäibe kasv

(%)

2009 planeeritud: 5% Eesmärgi alatäitumise tingis

majanduskasvu järsk

aeglustumine 2009 saavutatud: -30


Loomemajandusinkubaatorites ja arenduskeskustes toetatud

ettevõtete arv

2009 planeeritud: 10 Meetme vooru otsused tegime

2010.a. alguses 2009 saavutatud: 0

Toetatud loomemajanduse ettevõtete toodete ja teenuste

ekspordi kasv

2009 planeeritud: 10% Meetme vooru otsused tegime

2010.a. alguses 2009 saavutatud: 0

Ettevõtlusaktiivsuse kasv loomemajandussektoris 2009 planeeritud: 10% Andmed selguvad 2011.a.


17

2009 saavutatud:

andmed puuduvad


Toetatud inkubaatorite ja arenduskeskuste arv

2009 planeeritud: 5 Meetme vooru otsused teeme

2010.a. alguses 2009 saavutatud:

andmed puuduvad

Koolitusel osalejate ettevõtjate arv

2009 planeeritud: 100 Teadlikkuse tõstmise ja

Teadmiste ja oskuste projekti

raames kokku 2009 saavutatud: 256

Loomemajandust edendavate teadlikkuse tõstmise ürituste

arv

2009 planeeritud: 10 Teadlikkuse tõstmise projekti

raames 2009 saavutatud: 17



2009

planeeritud

tulemus

2009

saavutatud

tulemus

2009

planeeritud

eelarve

2009

eelarve

täitmine

Selgitused

Ettevõtlus- ja

innovatsiooni-

teadlikkuse

programm:

Loomemajandus-

alane teadlikkus

Läbi on viidud

loomemajanduse

kaardistamine;

ajakirjanduses

avaldatud 200 artiklit

ja kajastatud

sündmust; avatud on

loomeettevõtja e-

abimees

www.looveesti.ee ja

aasta lõpuks saada 10

tuh kasutajat;

maakondlike

seminaride

korraldamine; anda

välja

loomeedulugude

trükis

Uuring koos

tulemustega

avaldatud;

avaldatud 289

artiklit; välja on

antud edulugude

trükis ja kajastatud

loomeinimeste

positiivseid

kogemusi

ettevõtluses;

portaali külastajate

arv 9 373;

korraldatud 7

seminari

maakondades

(osavõtjate arv

435); toimus

„Plahvatus“, kus

osales 259 inimest;

trükist tootsime

5 000 eksemplari

4 923 400 3 849 717

Eelarve

alatäitmise tingis

osade tegevuste

läbiviimiseks

ettemaksete

tegemine 2008.a.


arenguprogramm:

Loomemajandus-

alased koolitused

Korraldatud on

edukamate loome-

majandusvald-

kondade ettevõtjatele

koolitused

Disaini valdkonna

11 tippspetsialisti

koolitati Milanos

872 500 371 997

Planeeritud

arhitektuuri-

valdkonna

koolitused

toimuvad 2010.a.

Loomemajanduse

tugistruktuuride

toetus

I taotlusvooru

avamine

Taotlusvooru

teabepäeval osales

98 loomeettevõtjat;

eelnõustamise läbis

42 ja taotlusvoorus

osales 21 projekti

393 800 239 078 Otsused teeme

2010.a. alguses


18

3. MÕJU EESMÄRK 2: „Eesti ettevõtete suurem

ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine“ Eesmärgi saavutamine toimub peamiselt „Ekspordivõimekuse suurendamise ja

rahvusvahelistumise“ ning „Välisinvesteeringute kaasamise“ väärtusahelate tegevuste kaudu.

3.1. Ekspordivõimekuse suurendamine ja rahvusvahelistumine

Väärtusahela aruandeaastat iseloomustab nii eksportööride kui EAS-i poolne kohandumine

muutunud majandusolukorraga. Aasta esimesel poolel olid ettevõtted silmitsi karmi reaalsusega,

kus tuli intensiivselt hakata tegelema efektiivsuse tõstmisega ning samal ajal otsida uusi kliente,

uusi turge ja tihti ka uusi tooteid mida pakkuda. Otseselt väljendus meie jaoks muutunud

majandussituatsiooni mõju ebaproportsionaalselt suures arvus toetatud projektide

muudatustaotlustes ning varasemaga võrreldes väiksemates väljamaksetaotluste rahalistes

mahtudes.

Tagamaks võimalikult tõhusat tuge eksportööridele, viisime aasta algul ekspordi meetmetesse

sisse mitmeid olulisi muudatusi – tõstsime toetussummade maksimaalseid piire

(eksporditurunduse toetus, ühisturunduse toetus, välismessitoetus), muutsime paindlikumaks

toetuste kasutamise tingimusi, töötasime välja uued hindamiskriteeriumid tulenevalt muutunud

majandussituatsioonist.

Lisaks sellele jätkasime tulevikku silmas pidades tööd uute arendustega. Olulisimad märksõnad

meetmete arendustegevustes olid järgmised:

- Uue meetme avamine klientidele – Arendustöötajate kaasamise toetus; - Kliendihalduse praktiline rakendamine väärtusahelas; - Uute tegevuste ettevalmistamine 2010.a. s.h. rahvusvaheliste turundusürituste programm,

väliskonsultantide kaasamise teenus, ekspordivaldkonna koolituste pakett jms.

3.1.1. Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm: Eksporditeadlikkus

Aruandlusperioodil keskendusime eksporditeadlikkuse ja motivatsiooni tõstmise tegevuste

suunamisele potentsiaalsete eksportööride hulgas. Ekspordialase teadlikkuse tõstmiseks

avaldasime eksporditeemalist informatsiooni erinevates meediakanalites (pressikonverents ja

artiklid kõigis suuremates päevalehtedes meie toodete ja teenuste ning võimaluste kohta),

käivitasime alustava eksportööri blogi vene ja eesti keeles ning korraldasime reklaamkampaania

ekspordinõustamisel osalemiseks. Tegemist oli ühekordse ja

pigem vene keelt kõnelevatele klientidele suunatud tegevusega.

Edaspidi on plaanis blogid liita Aktiva.ee koosseisu.

Läbi edulugude tõstsime varasemast rohkem esile ka edukaid

eksportööre, innustamaks potentsiaalseid ning tegutsevaid

eksportööre nende kogemustest õppima.

Uuendusena algatasime aruandeaasta II kvartalis konsultandi

rubriigi ajalehes Äripäev, milles ekspordi kasvatamise teemal

võtsid sõna ja avaldasid arvamust valdkonda tundvad

konsultandid.

Olime esindatud ka oktoobrikuus toimunud teabemessil „Ettevõtja

Eesti 2009“, kus astusime üles töötubades meie tooteid, teenuseid

ning võimalusi tutvustavate ettekannetega. Samuti korraldasime

ekspordi meetmete osas ettevõtete eelnõustamist, milles osales üle 30-ne ettevõtja. Ettevõtjate

poolne vastuvõtt nõustamistegevusele oli väga hea, 4,85 palli vääriline viiest võimalikust.

19

Ettevõtlusnädala raames korraldasime Tartu

Teaduspargis seminari „Ärivõimalused

kuningriikides – Taani, Holland, Suurbritannia“, kus

osales üle 30-ne ettevõtja.

Koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga toimusid

eksportmentorklubi sarja seminarid, mis jätkuvad

edasi ka 2010.a. I poolaastal. Ettevõtete huvi ürituste

vastu oli suur ning tagasiside nii lektorite kui

osalejate poolt positiivne.

Samuti osalesime Ettevõtluse Auhind 2009 konkursi ettevalmistamisel. Aktiivse turundustöö

tulemusena õnnestus Aasta Eksportööri kategooriasse saada rohkem kui kandidaate kui

varasematel aastatel, mis halvast majandusolukorrast vaatamata on märkimisväärne saavutus.

Kategooria kui ka konkursi peaauhinna pälvis VKG Oil AS.

3.1.2. Ekspordi-info: Teavitamine ja valdkondlikud uuringud

Jätkasime 2008.a. alustatud ekspordi statistika koondamist. Koostasime valdkonnapõhise

andmebaasi peamistes töötleva tööstuse sektorites eksportivatest ettevõtetest. Andmebaasi

täiendamine jätkub ka 2010.a.

Alustasime Eesti ekspordi seisukohast olulisemate ettevõtlussektorite kaardistamist. Eesmärk oli

kaardistada ekspordipotentsiaaliga ettevõtted, et koostöös erialaliitude ja sektoris aktiivselt

tegutsevate klastritega töötada välja sektori ekspordi arendamise tegevuskavad. Viisime läbi

kolm kaardistamishanget:5

- Mööblitööstuse sektori ettevõtete kaardistamine; - IKT sektori ettevõtete kaardistamine; - Projekteerimisfirmade kaardistamine.

Vastavalt eksportivatelt ettevõtetelt saadud sisendile oleme korraldanud sektoripõhiseid sihtturu

uuringuid tutvustavaid seminare IKT,

ehitusmaterjalide, palk- ja moodulmajade,

väikelaevaehitajate, elektroonika-tööstuse,

toiduainetööstuse ning mööblisektori ettevõtetele.

Jätkame sihtturu uuringute tutvustamist ettevõtetele

ka tuleval aastal.

Samuti on ettevõtjatel hea võimalus kasutada EAS

käsutuses olevaid andmebaase välisturgude

võimaluste ja kontaktide leidmiseks.

Mööblitootjate aastakonverentsi paneeldiskussioon

ettevõtjate ja majandusteadlastega sektori ekspordistrateegia koostamiseks

3.1.3. Teadmiste ja oskuste arenguprogramm: Ekspordi valdkonna koolitused

Aruandlusperioodi I poolaastal jätkasime 2008.a. alustatud koolitushanke elluviimist, mille

viimased koolitused toimusid 2009.a. kevadel:

- Messikoolitus, mis aitas kaasa ettevõtjate ekspordimahtude ning konkurentsivõime suurendamisele välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel;

5 Läbiviidud kaardistuste tulemustega saab tutvuda: http://www.eas.ee/index.php/uuringud/eksport

http://www.eas.ee/index.php/uuringud/eksport

20

- Ekspordi ABC, mis oli suunatud ekspordiga alustavatele väikeettevõtetele ning mis andis tulevastele eksportööridele teadmised, kuidas oma toote/teenusega siseneda

välisturule;

- Eksporditurunduse koolitus, mille käigus osalejad käisid läbi kõik ekspordiplaani koostamise seisukohast olulised teemad.

- Sihtturu seminarid, mille käigus tutvustati ettevõtjatele võimalusi siseneda erinevatele välisturgudele (nt Soome, Saksamaa, Läti, Norra, Leedu, Taani ja Rootsi);

- Ekspordi akadeemia seminaride sari (10 seminari) oli suunatud suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele, kus

osalesid eksportivate ettevõtete juhid ja omanikud.

Lisaks eelpool nimetatule korraldasime kevadel 4 turu-uuringu koolitust järgmistele sektoritele:

palk- ja moodulmajade tootmise sektor, jahid ja väikelaevaehituse sektor, mööblitootjate sektor,

uste ja akende tootmise sektor. Turu-uuringu koolituste eesmärgiks oli tutvustada sektori

ettevõtetele potentsiaalsete turgude hetkeolukordi, tulevikutrende ning arengusuundi, et

ettevõtjatel oleks ekspordiplaanide koostamiseks selge nägemus ja võimalikud pidepunktid, et

võimalikult hästi turule sisenemiseks valmistuda.

Osalejate positiivse tagasiside ning jätkuva turunõudluse tõttu hankisime II poolaastal uue seeria

eksporditurunduse- ja messikoolitusi (sh uus praktiline koolitus Messitöötuba).

Lisaks korraldasime IV kvartalis 2 koolitust

teemal maksuküsimused Põhjamaades - mis

andis eksportööridele võimaluse saada vastused

oma küsimustele Norra, Soome ja Rootsi

maksusüsteemidest ning 2 koolitust teemal

rahastamisvõimalused eksportööridele - mis

tutvustas eksportööridele erinevaid ekspordi

finantseerimise võimalusi.6

Kokku korraldasime aruandeaastal 57 koolitust,

kus osales ca 1 100 inimest.

Seminar „Rahastamisvõimalused eksportööridele“

Lisaks oleme eelmisel aastal ette valmistanud uue formaadina väikeettevõtetest eksportööridele

mõeldud sihtturuseminari välisriigis. Tegemist on lühikese ja väga tiheda programmiga

õppereisiga, mille eesmärgiks praktiliste teadmiste, kogemuste ja kontaktide saamine

konkreetsel sihturul. Vajadus taolise koolitusformaadi järgi on selgunud väikeettevõtetelt saadud

tagasisidest, samuti sektorite kaardistamisel selgunud kitsaskohtadest.

Programmi planeeritud tegevustest lükkus järgmisesse aastasse Ekspordi Akadeemia uus hange,

mille ettevalmistamine osutus prognoositust oluliselt pikemaks. Näeme Ekspordi Akadeemia

nime all ellukutsutud koolitusprojekti tulevikus mahuka, kõrgetasemelise ja iseseisvalt toimiva

koolitusprogrammina, mille läbimine annab ekspordijuhtidele arvestatava teadmiste taseme.

Meie hinnangul on ekspordivaldkonna koolituste tulemusena Eesti ettevõtete teadmised ja

oskused kasvanud, luues ettevõtjatele paremad eeldused maailmaturgudel läbi lüüa ning

oskuslikult leida oma toodete ja teenuste konkurentsieeliseid.

3.1.4. Arendustöötajate kaasamise toetus: Rahvusvaheline turundus

Meetmesse esitasid ettevõtjad aruandeaastal kokku 12 taotlust, millega kokku taotleti toetust

14 miljonit krooni (keskmine toetus ühe projekti kohta ca 1,2 miljonit krooni).

6 Läbiviidud koolituste materjalidega saab tutvuda: http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/eksport/ekspordivaldkonna-

koolitused

http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/eksport/ekspordivaldkonna-koolitusedhttp://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/eksport/ekspordivaldkonna-koolitused

21

Esitatud taotlustest tegime positiivsed rahastamisotsused pooltele (6) kogusummas 6 miljonit

krooni. Aruandeaasta lõpus oli elluviimisel 6 projekti.

Arendustöötajate kaasamise toetus on aasta jooksul läbi

teinud olulisi muudatusi - muutunud on riigiabi vorm,

mis tõi kaasa olulisi lihtsustusi ettevõtete poolt

vaadatuna, paindlikumaks on muutunud võimalused

tippspetsialistide värbamiseks ja rakendamiseks.

Kuna tegemist oli esmakordselt rakendatud meetmega,

siis tegime palju tööd teavitamise osas. Perioodiliselt

ilmusid kirjutised meetme võimalustest erinevates

meedia-väljaannetes, samuti levitasime jaotusmaterjali

pea kõigil ettevõtetele suunatud infopäevadel ja

seminaridel.

Tuleb tõdeda, et ettevõtete valmisolek välismaalt

spetsialisti värbamiseks ja efektiivseks rakendamiseks on

siiski tagasihoidlik. Seda eriti ettevõtetes, mille käive jääb alla 100 miljoni krooni.

3.1.5. Välismessitoetus

Meetmesse esitasid ettevõtjad aruandeaastal kokku 145 taotlust, millest positiivse otsuse said ja

on elluviimisel 105 projekti.

Ettevõtete huvi toetuse vastu on püsinud suur ning enamus projektidest puudutab messidel

individuaalset osalemist, enamik ühisprojektidest on seotud messi külastusega. Meetme raames

on võimalik taotleda toetust ka ettevõttel üksinda konkreetse messi külastamiseks.

Meetme tuleviku seisukohalt, kus on taotlejate suur huvi, eelarve piiratus ning asjaolu, et

majandus hakkab elavnema, on üheks võimalikuks lahenduseks jätkata vaid messidel osalemise

toetamist.

3.1.6. Riiklikult toetatavad ühisstendid välismessidel

Aruandeaasta esimeses pooles korraldasime Eesti

ettevõtete osalemise Hannoveri tööstusmessil, mis on

Euroopa masinatööstuse ettevõtete üks olulisemaid aasta

tippsündmusi.

II poolaastal algselt plaanis olnud Valencia logistikamess

lükati korraldajate poolt 2010. aastasse.

Aruandeaasta arendustegevusena töötasime seoses

meetme seniste riigieelarveliste vahendite lõppemisega

välja uue meetme „Riiklike turundusürituste programm“7, mida jätkame 2010.a. nüüd juba

struktuurivahenditest rahastatavana.

Uus meede näeb ette kahe peamise tegevuse läbiviimist - ekspordialaseid turundustegevusi

välisriikides ning investeeringute maaletoomiseks läbiviidavaid tegevusi Eestis ja välisriikides.

7 Programm on oma skoobilt laiem võrreldes tema eelkäijaga, võimaldades ekspordi edendamiseks turundusalaseid tegevusi nii

messidel osalemiste, sektoripõhiste turundusürituste korraldamist, seminaride korraldamise, toodete esitluse, presentatsioonide

jmt ürituste läbiviimisel. Programm lähtub sektorite ning sihtriikide valikul „Made in Estonia“ arengukavast, sektorite

esindajate, k.a. erialaliitude ettepanekutest, ettevõtlusorganisatsioonide ja kogumitega peetud ümarlaudadel otsustatust ning

eksporditurunduse projektides esilekerkinud perspektiivsetest sihtriikidest ning olulisematest messidest.

22

3.1.7. Ühisturunduse toetus

Aruandlusperioodil esitati meile 24 taotlust, millest positiivse otsuse tegime ja on elluviimisel

17 projekti.

Väikeettevõtete huvi toetuse vastu on kujunenud tagasihoidlikuks, mis peamiselt tuleneb

vähesest võimekusest teha omavahel turundusalast koostööd. Suuremat mõju toovad suuremate

ja kogenud ettevõtete poolt algatatud ühisprojektid, kus on selgelt eristuv eestvedaja ja ühiste

huvide alusel moodustunud kasusaajate grupp.

3.1.8. Eksporditurunduse toetus

Aruandeaastal esitasid ettevõtjad meile 155 taotlust

kogumahuga ca 216 miljonit krooni (keskmine toetus

ühe projekti kohta ca 1,4 miljonit krooni). Positiivsed

rahastamisotsused tegime 117 taotlusele kogusummas

153 miljonit krooni (keskmine toetus ühe projekti kohta

1,3 miljonit krooni). Aruandeaasta lõpu seisuga oli

elluviimisel 187 projekti.

Vastavalt meetme tegevuskavale panustasime nii

ettevõtete teavitamisele kui rahastatud ettevõtetele

klienditoe osutamisele. Keskendusime seejuures

segmenteerimise tulemusel välja filtreeritud ettevõtetest

moodustunud fookusgruppidele erinevates sektorites ning kajastasime toetusskeemi võimalusi

meedias.

Järelteeninduse osas suunasime peamise tähelepanu sellele, kuidas teha projektide jooksva

aruandluse (vahearuanded ja maksetaotlused) esitamine võimalikult kergeks. Selleks viisime

läbi regulaarseid kliendikoolitusi nii eesti kui vene keeles, kus käisime läbi kõik praktikas

raskusi valmistada võivad küsimused.

Olulise sündmusena tuleb ära märkida esimesel poolaastal jõustunud meetme määruse

muudatus, mis laiendas kasusaajate ringi mitme varem välistatud sektori võrra ja suurendas

toetuse maksimaalset piirsummat.

Sihtturgudest on ekspordiplaanides enim äramainimist leidnud Soome ja Rootsi, aga varasemast

sagedamini ka Saksamaa, Norra ja Taani. Tegevusvaldkondadest on enim esindatud

masinaehituse ja metallidetöödega seotud ettevõtted, tarkvara ja elektroonikaga tegelevad

ettevõtted ning märksõnade „puit“ ja „mööbel“ alla liigituv.

Joonis 1 ja 2. Ekspordiplaanides enim levinud sihtturud ja tegevusvaldkonnad

Oluline on märkida, et tulenevalt muutunud majandusolukorrast soovivad ettevõtjad senisest

rohkem viia sisse projektides muudatusi. Muudatuste tõttu on ka projektide elluviimise maht ja

kiirus väiksem algselt planeeritust.

23

Selleks, et meetme vastu aktiivsus püsiks, oleme aruandeaasta jooksul tõhustanud eelnõustamist

ning tegelenud aktiivselt teavitustööga.

3.1.9. Militaarhangete vastuostud

Aruandeaastal viisime edukalt läbi 2008.a. toimunud tehingute auditid. Jooksvalt toimus kõigi

vastuostupartnerite ning Eesti ettevõtete nõustamine. Vahendasime vastuostupartneritele

huvipakkuvates sektorites tegutsevate Eesti ettevõtete kontakte ning abistasime Eesti ettevõtteid

vastuostupartneritega suhtlemisel. II poolaastal korraldasime info- ja kontaktpäeva osapoolte

kokkuviimise eesmärgil. Kontaktpäeval kohtusid vastuostupartnerid enam kui 40 Eesti

ettevõttega.

3.1.10. Laevandustoetus Eesti lipu all sõitvatele kaubalaevadele

Programmi eesmärk on kaubalaevade arvu kasv Eesti

laevaregistris.

Aruandeaastal esitati meile 1 toetuse taotlus, mille osas

tegime ka positiivse rahastamisotsuse. Huvi toetuse vastu on

tagasihoidlik vaatamata sellele, et meetme aktiivsuse

tõstmiseks teavitasime kõiki potentsiaalseid taotlejaid.

Toetust saanud kaubalaev KALANA

3.1.11. Väärtusahela kliendihaldus ja diagnostika

Aruandeaastal jätkasime kliendihalduse ja kliendihaldurite plaanitud tegevusi. Viisime läbi

regulaarseid kliendikohtumisi, millest suur osa oli korduva iseloomuga. Arengupotentsiaaliga

ettevõtetega toimub 2-5 kliendikohtumist, pärast mida leiab klient reeglina ise oma tee ning

edasised kontaktid toimuvad vastavalt kliendi soovile ja tema algatusel.

Kliendihalduse rakendamise käigus oleme tuvastanud, et paljud ettevõtted vajavad abi

oskusteabe ja kõrvalseisja vaatenurga saamiseks väljastpoolt ettevõtet. Vajatakse abi oma

mõtete, soovide ja visiooni vormimisel süsteemseks tegevuskavaks. Tihti vajatakse pikemat

nõustamisprotsessi kuni ekspordi või äriplaani koostamiseni. Ettevõtjad vajaksid rohkem

juhtimisoskuste (turundus, personal, tootmine jm) täiendamist. Ettevõtetel on soov eksportida,

kuid neil puudub tihti oskus hinnata ja analüüsida olukorda ning selle alusel võtta vastu mitte

emotsioonidel, vaid faktidel põhinevaid ratsionaalseid otsuseid.

Arvestades eelnevat oleme koostamas nõustamisprotsessi kirjeldust EAS-i kliendihalduse tarvis,

et anda ettevõtjatele teada, missuguste ootustega EAS-i nõustaja juurde tulla ning missugune on

ettevõtja ja EAS-i kliendihalduri nõustamisprotsessi sisu ning oodatav tulemus.

Arvame, et uute ettevõtete kliendihalduri portfelli lisandumise kasv hakkab tõenäoliselt

aeglustuma, mille põhjuseks ei ole mitte ettevõtete vähene huvist või aktiivsuse langus, vaid

pigem kliendihaldurite kliendiportfelli kasvamine piirini, kus portfellis olevate ettevõtete

korduvkohtumiste arv ei võimalda võtta juurde täiendavaid uusi kliente. Peamise probleemi

lahendusena näeme täiendavate kliendihaldurite värbamist.



Makrotasandi mõjueesmärk Makrotasandi


2. Eesti ettevõtete suurem

ekspordivõimekus ja

rahvusvahelistumine

Ekspordikäibe kasv

(%)

2009 planeeritud: 5% Eesmärgi alatäitumise tingis

majanduskasvu järsk

aeglustumine 2009 tegelik: -30%

24


2.1.1. Lisandväärtus töötaja kohta toetatud ettevõtete hulgas

(*kuni 49 töötajaga ettevõtte osas)

2009 planeeritud: kasv

20%, Tase 305 000

(240 000)*

Eesmärk tuleneb

majanduskeskkonna

arendamise rakenduskavast.

Tegelikud tulemused selguvad

toetusesaajate poolt

Äriregistrile esitatavatest

majandusaasta aruannetest

2009 saavutatud:

andmed puuduvad

2.1.2. Ekspordikäibe kasv toetatud ettevõtete hulgas

(mõõdetakse 2 aastat peale projekti lõppu)

2009 planeeritud: 10% 2009.a. tegelikud tulemused

selguvad toetusesaajate poolt

Äriregistrile esitatavatest

majandusaasta aruannetest

2009 saavutatud:

andmed puuduvad


Ekspordivaldkonna koolitusel ja seminaridel osalenud

ettevõtete arv

2009 planeeritud: 800 Planeeritust suurem osalejate

huvi 2009 saavutatud: 1 100

Ekspordialast teadlikkust tõstvatel seminaridel ja üritustel

osalevate ettevõtete arv (sh koostöös MAK-idega)

2009 planeeritud: 100 Väljundindikaatorit eraldi ei

mõõdetud, ühendatud eelmise

indikaatoriga 2009 saavutatud: 260

Toetusskeemidest toetatud ettevõtete arv

(*Eksporditurundus 160 ettevõtet, välismessitoetus 110

ettevõtet läbi 15 projekti, ühisturunduse toetus 100 ettevõtet

läbi 15 projekti, arendustöötaja 10 ettevõtet)


ettevõtet*, 200 projekti Planeeritust suurem osalejate

huvi 2009 saavutatud: 320

ettevõtet, 245 projekti



2009

planeeritud

tulemus

2009

saavutatud

tulemus

2009

planeeritud

eelarve

2009

eelarve

täitmine

Selgitused

Ettevõtlus- ja

innovatsiooni-

teadlikkuse

programm:

Eksporditeadlikkus

Info levitamine

10 000 ettevõttele,

2 seminari

korraldamine

1 infoseminari (üle

30 ettevõtte);

meedia-kampaania

läbi viidud;

teabemess

„Ettevõtja Eesti

2009“

1 896 716 1 644 309

Meediakampaan

ia maksumuse

kujunemine

oodatust

odavamaks

Ekspordi-info:

Teavitamine ja

valdkondlikud

uuringud

15 turu-uuringu

hankimine

Viisime läbi 3

sektori

kaardistamise

hanget, hankisime

21 turu-uuringut,

viisime läbi 8

tutvustavat seminari

2 145 642 1 432 963

Lükkusid edasi

kahe sektori

ekspordi

potentsiaaliga

ettevõte

kaardistamised


arenguprogramm:

Ekspordi valdkonna

koolitused

800 ettevõtja

koolitamine

Kokku korraldati 57

koolitust, osales ca

1 100 inimest

4 841 525 3 278 589

Eelarve

alatäitmine

tingitud sellest,

et osade

toimuvate

koolituste eest

toimub tasumine

2010.a.

Välismessitoetus

Toetatud ettevõtete

arv: 110

Esitati 145 taotlust,

Toetasime 105

projekti

16 053 000 17 394 746

Taotluste arv

prognoositust ca

7 korda suurem.

Ühisprojektide

arv palju

väiksem

loodetust. Palju

messikülastuse

projekte

25

Riiklikult toetatavad

ühisstendid

välismessidel

2 ühisstendi

korraldamine

välismessidel

Ühisstend

korraldatud 1

messil

1 737 831 1 326 860

Ühe ühisstendi

korraldamine jäi

ära, kuna messi-

korraldaja

loobus viimasel

hetkel messi

korraldamast

Ühisturunduse toetus


arv 100

Rahastatud

projektide arv 15


Rahastati 17

projekti

7 158 000 5 461 021

Toetatud

ettevõtete arv

kujunes

planeeritust

oluliselt

väiksemaks

Eksporditurunduse

toetus


arv: 160


Rahastasime 117

projekti

156 969 997 151 415 237

Taotluste arv

kuude lõikes jäi

samaks

võrreldes

varasema

aastaga

Arendustöötajate

kaasamise toetus:

rahvusvaheline

turundus


arv: 10


Rahastasime 6

taotlust

5 705 000 6 075 647

Peamiseks

põhjuseks

meetme uudsus

ja nõuded,

ettevõtete poolt

tagasihoidlik

vastuvõtt

Militaarhangete

vastuostud

Seotud ettevõtete

arv: 10

Nõustamis-

tegevused 462 050 388 031

Juriidilise

nõustamise ja

auditeerimise

kulud

prognoositust

madalamad

Laevandustoetus

Eesti lipu all

sõitvatele kauba-

laevadele


arv: 4

Esitati ja

rahastasime 1

taotluse

4 752 008 2 252 008

Eelarve

alatäitmine

seoses reederite

vähese huviga

meetme vastu

Aasta Eksportöör

2009

Ettevõtluse

Auhinna raames

nominentide ja

kategooria võitja

tunnustamine

Aasta Eksportöör

2009

VKG Oil AS

0 0

Konkurss viidi

ellu

plaanipäraselt

3.2. Välisinvesteeringute kaasamine

2009.a. oli välisinvesteeringute mahu osas tagasihoidlik. Mõningane akt

ettevÕtluse arendamise sihtasutuse (eas) 2009 …...väärtusahela aruandeaasta tegevuste,...

Documents