Humanistlikud pedagoogilised süsteemid IV

Tulevikud ja haridusEne-Silvia Sarv

Kursus Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofiaKasvatusteaduste Instituut

2009

Humanismi käsitusi

–filosoofia, kultuur–psühholoogia teooria,–kasvatuslik/hariduslik lähenemine,

“mänguväli”, kus filosoofia ja psühholoogia oma rakenduse leiavad (Brockett 1997)

E-S Sarv 2009 2

Kasvamine ilu ja õilsate kunstide eeskujus

E-S Sarv 2009 3

Iidsust murendab aeg ja tõusev maailmameri ... Aga Inimest?

E-S Sarv 2009 4

Õpetus-kasvatusparadigmad 20/21.s vahetusel I

• Veel sada aastat tagasi – ca 90% elanikkonnast tegeles põllumajandusega

• 20/21 saj vahetus – põllumajanduses on tegev alla 10%(arenenud maades ca 3%) elanikkonnast, üle 50% - teenindus, IT, jmt

• 20 saj alguse haridusparadigmad ja haridustegelikkus – agraar- ja industriaalmaailma paradigmad (suvevaheaeg põllutöödeks, konveierilaadne koolitus, tunniplaan jm)

E-S Sarv 2009 5

Õpetus-kasvatusparadigmad 20/21.s vahetusel II

Paradigmad – – Biheiviorism– Kognitivism

• Konstruktivism jm– Humanism– Postmodernism– Holism, süsteemilähenemine

“Värvingud” – nt feministlik

E-S Sarv 2009 6

E-S Sarv 2009 7

Humanistliku paradigma panus I

Humanistliku paradigma panus 20. sajandi keskel:

• Inimõiguste ja lapse õiguste deklareerimine ning rakendamine

• Multikultuurilise ja kaasava hariduse deklareerimine ja rakendumine

E-S Sarv 2009 8

Humanistliku paradigma panus IIHumanistliku paradigma panus 1900ndate lõpus:

• Inimpotentsiaali rõhutamine – võrdse kohtlemise, võrdsuse atmosfääri loomine – kõiki õppijaid koheldakse võrdse lugupidamisega, väärikalt, sest igaühel on võime edeneda.

• Mitmekesiste mõjude, tundemaailma arvestamine – holistliku lähenemise praktiseerimine õppe-kasvatusprotsessis, sageli täiustades ka kognitivistlikku ja biheivioristlikku praktikat.

• Inimese elukestva arengu rõhutamine – inimese, õppija vajaduste arvestamine elukaare erinevatele punktidele vastavalt.

E-S Sarv 2009 9

Tulevikuarengud: … külge

• Looduskeskkond – kliimamuutused, liikide kadumine

• Tehnoloogia ja energia - IT, ….• Inimkond – arvukus, toit, kvaliteet• Ühiskond ja majandus – sotsiaalse ja

majanduskorra muutused

IT areng• Erinevad uued tehnoloogiad

– Kõigile või valitutele?– Lugemisvõimelistele või vaid 3D

dünaamika sõltlastele?– IT ja kaugõpe – individualiseeritud või

standardiseeritud õppimis-õpetamisdisain? Aktiivne (virtuaal)osalus ja õpikogukonnad või mina-masin personaalne suhe?

E-S Sarv 2009 10

2010 sündinu

omandab keskhariduse ~ 2028, on lapsevanem ~ 2040, on küpses keskeas ~ 2060 ….

Millist kasvatust ja haridust ta võib vajada?

E-S Sarv 2009 11

E-S Sarv 2009 12

Humanistliku hariduse tulevikke I

• Sulandumine tavaharidusega (virtuaalne + silmast-silma + standardiseeritud)

• Absoluutne sekulariseerumine – trantsedentaalsete ja religioossete suundade kadumine (keelustamine)

• Levimine holistliku hariduskäsituse ja -praktika osana

Humanistliku hariduse tulevikke I• Erinevate pedagoogiliste süsteemide areng

– fundamentalistlike suletud süsteemidena, – nende lõimingutena ja – uute suundade tekkimine.

• Post-modernistlikus paljususes lahustumine-killustumine

• Süvahumanismi kujunemine ja levik (fundamentaalsed ühisväärtused, transnatsionaalne kirjaoskus e pädevus) kui üksteisest ikka enam erinevate ühiskondade jätkusuutliku kooseksisteerimise kindlustaja. (vt nt Dhillon jt 160-161)

E-S Sarv 2009 13

E-S Sarv 2009 14

OECD Haridusuuringute ja Innovatsiooni Keskus: koolistsenaariumid – 2020 I

A. Status quo – jätkub-tugevneb bürokraatlik koolisüsteem, muutumisvõime

praktiliselt puudub, – õpetajate „äraminemine“ - madal moraal ja võimalused

atraktiivsemaks tööks mujal - õpetajatepuuduse kriis

B. Taas-koolistumine (re-schooling) - hea rahastamine, tunnustus kvaliteedi, õigluse, võrdsete võimaluste eest • Kool - ühiskonna, kogukonna sotsiaalne tuum, õpetaja kõrge

professionaalsus,• Kool – sihikindel teadmustjuhtiv, õppiv organisatsioon,

võimaluste võrdsus on normiks, teadmistekesksus on ülekaalus kooli sotsiaalse rolli ees

E-S Sarv 2009 15

OECD Haridusuuringute ja Innovatsiooni Keskus: koolistsenaariumid – 2020 II

C. Lahti-koolistamine (de-schooling) - koolisüsteemi demonteer(i)(u)mine• Õpivõrgustikud ja võrgustiku-ühiskond - rahulolematus

institutsionaliseeritud õpivõimalustega - koolide hülgamine mitmesuguste õpivõrgustike kasuks, koolide ”demonteerimine”kultuuri-, kogukonna-, religioossete jt kohalike ning piiriülestevõimaluste kasuks,

• Turumudeli laienemine - konkureerivate mehhanismide domineerimine valitsuse julgustusel. Põhjus - ”strateegiliste klientide” rahulolematus neis kultuurides, kus haridust nähakse nii era- kui ühiskondliku varana. Uusi pakkujaid julgustavad lõputud rahastus-, struktuuri-, ergutusviiside ja regulatsioonide muutused. Ülikülluses on innovatsioone, aga ka valulisi üleminekuid ja ebavõrdust.

E-S Sarv 2009 16

Mõtisklemiseks

Kasutage selleks ka Eesti tulevikustsenaariume (nt Eesti haridus – 2015) ja OECD haridustsenaariume (vt eelmised slaidid).Vt nt videoloeng “Eesti üldhariduse arengust demokratiseerumise ja õpiühiskonna vaates” http://www.htk.tlu.ee/video/opmat/sarv/Eesti_hariduse_arengust/

E-S Sarv 2009 17

Humanism

on ikka ja jälle rõhutanud inimese ja inimlikkuse neid aspekte, mida erinevad kasvatus-õpetus-haridusvaated kipuvad kahe silma vahele jätma.Vaevalt, et selles humanismi rollis midagi muutub.

E-S Sarv 2009 18

Kasutatud kirjandus jm allikad• Amsterdami deklaratsioon (2002) - http://en.wikipedia.org/wiki/Amsterdam_Declaration_2002• Apple, M. W. 2001. Educating the “right” way: markets, standards, god and inequality. New York:

RoutlegeFalmer.• Brockett, R. G. 1997. Humanism as an Instructional Paradigm. In: Instructional Development Paradigms. Ed C.

R. Dills, A. J. Romiszowsky. New Jersey: Engelwood Cliffs, Educational Technology Publications• Calgren, F. 1992. Vabaduskasvatus. Tallinn:Eesti õppekirjanduse keskus• Dhillon, P. A., Halstead, J. M. 2003. Multicultural Education. In: The Blackwell Guide to the Philosophy of

Education. Ed. N. Blake, P. Smeyers, R. Smith, P. Standish. • Foucault, M. 2005. Diskursuse kord. Järelsõna M Lotman. Tallinn: Varrak.• Freinet, C.: Education through work: A model for child centered learning. Edwin Mellen Press, New York 1993. • http://www.freinet.org/icem/history.htm• GidleyJennifer M. 2008. Turning Tides: Creating Dialogue between Rudolf Steiner and21st Century Academic

Discourses. - http://www.steineroz.com/sites/default/files/pdf/Gidley_Steiner_Project_Report_20080608.pdf• Greenberg, D. 1987. Free at Last. Massachusset: The Sudbury Valley School.• Haines, A., Baker, K., Kahn, D. Optimal Developmental Outcomes: The Social, Moral, Cognitive, and

Emotional Dimensions of a Montessori Education. - http://www.montessori-namta.org/NAMTA/PDF%20files/Outcomes.pdf

• International Humanist and Ethical Union - http://www.iheu.org/world (25.06.2009)• Lillard, Angeline. 2005. Montessori: The Science behind the Genius. Oxford University Press. • Sarv, Ene-Silvia. 2009. Alternatiivpedagoogikatest ja kaasajast. IVA. Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia.

Raamaturiiul.• Stevenson, L., Haberman, D. L. 1998. Ten theories of human nature. New York: Oxford University Press. • Tilk, M. 2006, 2007, 2008. Kasvatus eri kultuurides I, II, III.• Võõrsõnastik. 2005. Tallinn: TEA• Wilenius, R. 1992. Kasvatuse eeldused: visan kasvatusfilosoofiast. Tallinn: TPÜ.

Videofilmid: Candle on the Hill; Time to Learn jt (laenutatavad E-S Sarvelt, M-436, enesilvia.sarv@mail.ee)