Tegija:

insener Luige paraboloid

75 a tagasi:

ilmus Tehnika Kõigile

Tooraine:

tulekul neljas naftašokk?

TO

OT

MIS

E JA

TE

HN

IKA

AJA

KIR

I AP

RIL

L 4

/20

11

(32

)e

es

ti r

Ät

se

P v

olv

oD

el

e, B

mW

-De

le

Ja v

W-D

el

e >> v

or

me

la

ut

o F

es

t1

1 v

al

mim

ine

>> to

ot

eD

isa

in >> v

ÄiK

el

ae

va

eh

itu

s

Tootmise ja tehnika ajakiri

APRILL 4/2011 (32)

Mistra-Autex:

EESTI RÄTSEPVOLVODELE JA BMW-DELE

KOLLEEGIUMI LIIKMED

Madis VõõrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HõbemägiEesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@gaas.ee

Enno LendTallinna Tehnikakõrgkool, rektorenno@tktk.ee

Priit KuluTTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaTallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liigealeksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tööandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Almar ProosAS Favor, nõukogu esimeesAlmar.Proos@favor.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on Mistra-Autexi mõõtelabori seade, mis võimaldab täppismõõtmisi

nii enda tarbeks kui teistele tööstustele. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@inseneeria.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

Aprill 4/2011 (32)

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Mäeotsrando.maeots@inseneeria.eeTel. 687 9101

Väljaandja Director ja Partnerid OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ9000

Trükk Printon

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

FotoD: mistra-auteX

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja

http://inseneeria.eas.ee http://inseneeria.eas.ee

JuhtKiri 3

4/2011 (32)

JUHTKIRI 3

juhtkiri

EESTI VAJAKS SÜSTEEMSEMAT LÄHENEMIST TOOTLIKKUSE TEEMALE

Tõenäoliselt ei pane väga mööda, kui öelda, et Eesti tööstuse tootlikkus võiks olla parem. Hargneme siit mõt-

tes kolmeks. On palju üksiknäiteid tööstusettevõtetest,

kel läheb silmapaistvalt hästi, masu üle ela-tud, 95–100 protsenti toodangust saadetakse eksporti. Seega leib on laual. Inseneeria on teinud ja teeb edaspidigi lugusid nendest positiivsetest näidetest.

Selles Inseneerias on ka negatiivse koge-muse lugu: üks kõrgtehnoloogiline fi rma pühib maarjamaa tol-mu jalgelt ja siirdub tegutsema Hiinasse. Väidetavalt ei ole ta Eestis piisavalt mõistmist leidnud. Igal juhul kahju – mida roh-kem kõrgtehnoloogilisi fi rmasid siin tegutseb, seda kõrgtehnoloo-gilisem on Eesti tervikuna.

Nende kahe äärmuse vahele jääb palju ettevõtteid, kes mää-ravad meie tootlikkuse keskmise taseme – ja see tase võiks olla kõrgem. Et määrida leiva peale ka võid.

On huvipakkuv märkida, et kõigis Euroopa Liidu riikides on omad tootlikkuse keskused olemas, välja arvatud Eestis. Näiteks Lätis on tehnoloogiainstituut sealse EAS-tüüpi sihtasutuse juures, see instituut on ka konkreetsete projektide realiseerija. Samamoo-di toimib asi Leedus. Ehk peaks meilgi olema niisugune tootlik-kuse keskus – süsteemseks lähenemiseks sellele olulisele küsimu-sele.

Ei saa öelda, et meil midagi poleks. EASis jookseb programm, mis võimaldab tasuta diagnostikat konkreetse fi rma tootlikkuse hindamiseks. Leitakse konsultant, kes tuleb fi rmasse ja vaatab, kas fi rma tegevust saaks tootlikumaks muuta. Inseneeria hakkab järgmisest numbrist alates niisuguste fi rmade käekäiku jälgima.

Paradoksaalsel kombel aga ei tundnud 10 fi rmat 30 hulgast tootlikkuse teema vastu mingit huvi. Nojah, ega vägisi kedagi õnnelikuks ei tee.

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

Foto: ÄriPÄev

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

sisuKorD4

4/2011 (32)

sisuKorD4

sisukord

05 Uudised

Tööjoonis

06 Seletuskiri insenerikutsete struktuuriskeemi juurde

Eestist Maailma

08 Mistra-Autex: eesti rätsep Volvodele, BMW-dele ja Volkswagenitele

Energeetika tulevik

14 Eesti elektrimajanduse arengustsenaariumid

Huvitav lahendus

18 Unikaalsete lõike-instrumentide välja-töötaja siirdub Hiinasse

Insenerikutse

20 Suveks valmib uus vormelauto FEST11

Kommentaar

24 Teadusesse panustada on mõtet vaid siis, kui seda raha mõistlikult kasutatakse

Tootmissisendid

28 Kas neljas nafta-šokk on tulemas?

Tegija

30 Süsteemiinsener ja edukas ärimees Rein Luik

Insenerikutse

34 75 aastat tagasi hakkas ilmuma kuukiri Tehnika Kõigile

Doktoritöö

36 Väljakutsed küber-füüsiliste süsteemide loomisel

Inseneri töövahendid

38 XEROX kui oma ajastu tehnikaime

Huvitav lahendus

40 Hea disain loob esteetilisi ja funktsionaalseid äriobjekte

Huvitav lahendus

42 Jahi- ja kaatrikeremudelite valmistamine 5-teljelise programmjuhtimispingi abil

Huvitav lahendus

46 Venemaa ehitab tuuma energial töötavat rongi

Huvitav lahendus

48 Tartu vanalinna ehitati puitvundamentidele

Insenerikutse

50 Insener August Velner

52 Summary / Краткий обзор статeй

54 Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Sisukord4

uuDiseD / KrooniKa 5

4/2011 (32)PilDiD: vstone, mati FelDmann

uuDiseD / KrooniKa 5

euroopa leiutaja 2011 nominent on mart min

nominatsiooni eurooPa leiutaJa

auhinnale teaDusliKu uurimistöö

valDKonnas PÄlvis ttÜ eleKtrooni-

KaProFessor mart min eleKtrilise

BioimPeDantsi mÕÕtmise uuDsete

meetoDite loomise ninG raKenDami-

seGa meDitsiinis Ja tehniKas.

Prof Mart Min ja tema kolleegid – TTÜ teadlased-elektroonikud Toomas Parve, Raul Land, Olev

Märtens ja Paul Annus ning arstidiplomiga doktorant Andres Kink – lõid leiutised, mille peale on välja antud neli Euroopa patenti.

Leiutised on kasutusele võetud süda-mestimulaatoreid tootvas meditsiinitehno-loogia korporatsioonis St. Jude Medical (USA/Rootsi), TTÜs ja selle teadusmahukas ettevõttes Smartimplant ning tehnoloogia arenduskeskuses ELIKO. Leiutiste baasil on väljatöötamisel aparatuur euromüntide ning nende valmistamiseks kasutatavate metal-lide ehtsuse kiireks tuvastamiseks lihtsal viisil.

Lisaks metallisulamite vastavuse kiirele tuvastamisele sobib see meetod suurepära-selt ka elektripatareide vastupidavuse diag-noosimiseks, samuti ka mobiilsete tervise-diagnostika vahendite ja inimkehasse siirda-tavate tillukeste meditsiiniseadmete välja-töötamiseks bio-MEMS (bio-mikro-elektro-mehaanilised süsteemid) tehnoloogia baasil. Peale südamerütmurite võib siin näiteks tuua monitorid südamelihase isheemia varajaseks avastamiseks ja selle raskusastme hindami-seks ning infarkti ennetamiseks, samuti seadmed siirdamisele kuuluvate või juba siirdatud kudede ja organite kohanemis- ja eluvõime jälgimiseks.

Jaapanis toimus esimene robotite maraton

ratoonarid pidid end iseseisvalt püsti aja-ma. Küll aga oli taustajõududel lubatud vajadusel võistlejate akusid laadida.

Välisajakirjanduse põhjal

JaaPanis osaKas saaDi haKKama

maailma esimese roBotite

maratoni JooKsuGa, teatas

tehno BloGi CrunChGear.

Erinevalt inimeste osavõtul joosta-vatest maratonidest võttis roboti-te maratonist osa küll vaid viis

jooksjat. Võitjal, Robovie-PC-l, kulus 42 kilomeetri ja 195 meetri pikkuse distantsi läbimiseks ca 55 tundi. Androidi keskmine kiirus distantsil oli umbes 770 meetrit tunnis.

Robovie-PC on 40 sentimeetrit pikk ja kaalub 2,4 kg. BBC Newsi andmeil suutis võitja edestada teiseks jäänud Robovie-PC-Lite’i distantsi viimastel ringidel, kuna konkurendil tühjenesid patareid.

Robotmaratoonarid läbisid kokku peaaegu 422 sajameetrist ringi kaetud jooksurajal. Vastavalt võistluste reeglitele oli robotite väljatöötajatel keelatud võist-lejaile kukkumise puhul abi osutada – ma-

9. mÄrtsil toimus ttÜ nÕuKoGu saalis eesti inseneriDe liiDu aastaKoos-

oleK. KoosoleK Kinnitas liiDu eelmise aasta maJanDustulemuseD Ja selle

aasta eelarve. Kinnitati liiDu Juhatuse uus liiGe eesti maaÜliKoolist.

inseneride liidu aastakoos olekul vaagiti insenerikutset

Inseneeria jätkab insenerikutse andmi-se temaatikat.

ttÜ nÕuKoGu saalis

Enim diskussiooni tekitas inseneri-kutse andmine. Koosolek oli ühel meelel selles, et insenerikutse

andmisel eksisteerib kaks plokki: haridus ja töökogemus. Vastuväiteid polnud ka inseneri esmakutse andmisele rakendus-kõrgkooli lõpetanutele. Eri meelt oldi sel-les, kas inseneri esmakutse võiks anda ka ülikooli kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpetanutele. Üks võimalikke lahendusva-riante oleks see, et anda ka bakalaureus-tele inseneri esmakutse ja järgmiste kut-sete andmisel nõuda juba pikemat tööko-gemust ja enesetäiendamist.

roBovie-PC

tööJoonis6

4/2011 (32)

tööjoonis6

konkretiseerime kutsete andmist:

seletuskiri insenerikutsete struktuuriskeemi juurde

ALDER GRÜNSTAM, ESIS

a. Ülikooli või kõrgkooli poolt väljastatavad esmakutsed1. INSENERI ESMAKUTSE omistatakse kooli lõpetajale vastava õppeasutuse poolt, kui see omab vastava eriala kutse-standardis esitatud nõuetele vastavat akrediteeritud õppekava, mille lõpetaja on täitnud vastavalt ettenähtud tingimus-tele. Inseneri esmakutse omistatakse bakalaureuseõppe ja rakendusliku kõrg-kooli õppe lõpetatajale eespool nimetatud tingimustel.

Kuna bakalaureuse ja rakendusliku kõrgkooli lõpetajatel on õppekavades erinevused, mis on tingitud eesmärgist anda rakenduslikus kõrgkoolis ka praktili-si tehnikaalaseid oskusi, siis on vaja tuua ära ka nende oskuste omandamiseks ku-lunud aeg või maht praktilise õppe punk-tides nende akadeemilisel lõputunnistusel või õiendil.

Seda saab arvestada nende esmakut-sete omanike poolt kulutatud aja arvesta-misel, mis on vajalik tulevases töökohas ameti õppimiseks ettenähtud ajamahu täpsustamisel. Kuna rakenduskõrgkooli lõpetaja on küllalt suure tõenäosusega sellega valinud ka oma tulevase ametiala, siis kulub tal ka vähem aega, et omandada sama eriala amet ja pärast seda taotleda insenerikutse saamist erialaühenduste kaudu (vt skeemi osa B). Need tingimused vormistatakse ettevõtjate poolt kooskõ-lastatud vastavate erialade kutsestandar-dites.

2. Et hiljem tööelus ei tekiks arusaamatusi kutsete kasutamisel, on oluline, et ülikooli või kõrgkooli lõpetaja akadeemilisel õien-dil (või diplomis) oleks sõnaselgelt kirjuta-tud lisaks muule ettenähtule ka see, et vastava tehnikaala bakalaureuse või ra-kenduskõrgkooli lõpetajale on omistatud inseneri esmakutse. Rakendusliku kõrg-kooli lõpetaja õiendis peaks olema toodud ka praktilise töö (või praktikumi) maht.

3. DIPLOMEERITUD INSENERI ESMA-KUTSE omistatakse kooli lõpetajale vas-tava õppeasutuse poolt, kui see omab vastava eriala kutsestandardis esitatud nõuetele vastavat akrediteeritud õppeka-va, mille lõpetaja on täitnud vastavalt et-tenähtud tingimustele.

Diplomeeritud inseneri esmakutse omistatakse magistriõppe ja doktoriõppe lõpetajale eespool nimetatud tingimustel.

Kuna magistriõpe on põhiline õppe-vorm Tallinna Tehnikaülikoolis ja osaline rakenduslikes kõrgkoolides, siis sellest

tulenevad õppekavade erinevused. Need eri-nevused sõltuvad erialade eripärast, kooli soovist valmistada esmatasemel ette tuleva-seks tööks erinevate ametioskustega insenere. Need nõuded peavad kajastuma vastavate erialade kutsestandardites, mille alusel on koostatud vastavad akrediteeritud õppeka-vad.

Tehnikaülikooli 5-aastase ja 300 EAP-ga õppekava läbinud MAGISTRILE saab omistada diplomeeritud inseneri esmakutse, mis tuleb sisse kanda ka kooli lõpetaja akadeemilisele õiendile (või diplomisse) selles sõnastuses.

Pärast magistriõppe läbimist on kooli lõ-petajal võimalik astuda samm edasi ja hakata vastavate eelduste ja tingimuste olemasolul doktorandiks. Selle sammu tegemisel valitakse välja ka vastav tegevusala eriala piirides. Dok-toritöö tegemisel viiakse läbi hulk praktilisi uurimistöid. Kuna doktorant on läbinud ma-gistriõppe ja saanud diplomeeritud inseneri esmakutse, siis doktoriõppe läbimisel lisatakse doktori akadeemilisele õiendile lisaks diplo-meeritud inseneri esmakutsele (kinnitamisele) ka uurimistööde maht, mida saab arvestada doktori sisenemisel kutseliste inseneride töö-turule.

Seega kui doktor on otsustanud panustada inseneri töökarjäärile, siis tema ametialase töökogemuse omandamine vastutava juhen-daja juhtimisel on lühem kui magistriõppe lä-binud diplomeeritud inseneri esmakutset omaval ülikooli lõpetajal (vt analoogiat p.1 kä-sitletud bakalaureuse ja rakenduskõrgkooli lõpetaja tööturule sisenemise võimaluste va-hel).

Kui aga värske doktor on otsustanud pa-nustada teaduslikule ja õppetööle, siis ta jääbki diplomeeritud inseneri esmakutsega ja tal polegi vaja saada kutseliseks inseneriks.

ALDER GRÜNSTAM, ESIS

a. Ülikooli või kõrgkooli

Kuna bakalaureuse ja

rakendusliku kõrgkooli

õppekavad erinevad,

on vaja tuua ära ka

oskuste omandamiseks

kulunud aeg või maht.

tööJoonis 7

4/2011 (32)

Kui aga hiljem on vaja saada ka inseneri kut-set, peab ta läbima diplomeeritud inseneri esmakutset omaja tee sisenemisel inseneride tööturule.

4. Kõik INSENERIDE ESMAKUTSED on täht-ajatud (eluaegsed). Need näitavad isiku teh-nikaalase kõrghariduse omamist ja võimalust siseneda inseneride tööturule, kuid ei võimal-da vastutavat inseneritööd. Selleks peab ole-ma KUTSELINE INSENER.

B. erialaühenduste poolt väljastatavad inseneri kutsed

Kõigi erialaühenduste (seltsid, liidud) poolt väljastatavad inseneride kutsed on vastutavad kutsed, mis võimaldavad teha inseneritööd. Nendeks on INSENER, DIPLOMEERITUD INSE-NER JA VOLITATUD INSENER. Need kutsed on tähtajalised (näiteks 5 a), mille möödumisel tuleb kutset pikendada (taastõendada). Nende kutsete taotlemise tingimused määratletakse vastavate kutsestandarditega.

Kutsetunnistusi väljastab erialaühenduse

KOO ettepanekul sihtasutus Kutsekoda. Inseneride esmakutset omavad koolilõpe-tajad sisenevad inseneride tööturule min-gis konkreetses inseneritööd tegevas asutuses.Vastavalt selle asutuse töö spet-siifikale hakkavad nad õppima mingit konkreetset inseneriametit. Seega hakkab värske töölevõetu ennast insenerikutseks koolitama kellegi vastutava juhendaja ju-hendamisel (nt automaatikainseneri kutse saamist taotlev isik soovib kvalifi tseeruda ehitusautomaatika projekteerijaks vastu-tava projektbüroo grupijuhi juhtimisel).

Kui õpiaeg täis saab, võib ta taotleda ja esitada tema poolt tehtud inseneritööd vastava erialaühenduse kutsekomisjonile insenerikutse saamiseks. Loogiline oleks, et neid töid iseloomustaks ka juhendaja ja soovitaks omalt poolt anda taotlejale inse-neri kutse. Kui kiiresti kutse ametiõppe perioodid läbitakse, sõltub eriala kutse-standardis toodud nõuetest ja isiku võime-test, kuid palju sõltub esmakutse saamisel akadeemilisel õiendil registreeritud infost.

Nii saavad ameti õpiaega lühendada nii rakenduskõrgkooli inseneri esmakutset omavad ja doktori diplomeeritud inseneri esmakutset omavad isikud, sest nende koolis omandatud erialalised oskused lä-hevad arvesse. (Kui palju ja mismoodi, on arutluste teema.)

Kui INSENERI kutset omavad insenerid soovivad teha kajääri ja taotleda tulevikus DIPLOMEERITUD INSENERI kutset, pea-vad nad läbima täiendava akadeemilise õppe tehnikaülikooli/kõrgkooli juures ja tegema ettenähtud aja iseseisvat insene-ritööd, mille tulemused tuleb esitada dip-lomeeritud inseneri kutse taotlemisel.

Diplomeeritud inseneri kutset omavad insenerid võivad kutsestandardis toodud tingimuste täitumisel esitada ettenähtud inseneritöö olemasolul taotluse VOLITA-TUD INSENERI kutse saamiseks. See kutse võimaldab täisvastutusel ineneritööd juhi või eksperdina. Volitatud inseneri kutset omavaid insenere võiks olla kuni kolman-dik kõigist kutselistest inseneridest.

üks kutsete andmise skeeme

Insenerikutsete struktuur

Eestist maailma8

FotoD: mistra-auteX, PressiFoto, mati FelDmann

tehas raasikul:

MISTRA-AUTEX: EESTI RÄTSEP VOLVODELE, BMW-DELE JA VOLKSWAGENITELE

Inseneeria toimetus külastas aktsiaseltsi Mistra-Autex, mis teeb pagasiruumi ja

salongi polsterdust, istmekatteid ja -seljatugesid, põrandamatte ja palju muud auto-

tootjatele Volvo, Volkswagen ja BMW ning varsti ka Mercedesele. Kuivõrd iga rätsep

peab ka mõõtu võtma, oli külaskäigu teine põhjus tutvumine tehase rekonstrueeritud

labori ja juurde ehitatud mõõtelaboriga, eriti selle uusima ja kalleima seadmega

Carl Zeiss CMM ACCURA II Active 1200x2400x1000.

mistra-auteXi tootmistsehhis

eestist maailma 9kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

“Mistra-Autex AS on selle loomisest peale ehk ala-tes aastast 1986 tootnud

autotööstusele tekstiilmaterjale,” tutvus-tab Mistra-Autexi juhataja Priit Tamm. “Toodangu üks segment, mis moodus-tab käibest 35%, on rullmaterjal, millest ostja lõikab vajalikke tükke ise ja vor-mib neist autos nähtaval kohal oleva detaili. Meie toodangut võib näha suu-rema osa Volvode ja mõnede BMW mudelite pagasiruume avades või Volkswagen Golfi ja Golf Plusi põhjas ning varsti ka Mercedeses. Seda materja-li kasutab ka Usbekistanis asuv General Motorsi Daewoo tehas, kust tuleb idatu-rule aastas 250 000 sõidukit. Eestis võib selliseid mudeleid näha Chevrolet’ nime all.”

Mistra-Autexi teine tootmisharu on vormitud vaip, mille koostööpartnerid liidavad vajaliku detailiga, näiteks Volvo istmetagusega. Samad tooted lähevad ka näiteks Ühendkuningriiki Range Roveri sisepolstriks. Kolmas haru on automatid Volvo ja VW mudelitele ning tinglikult neljas haru detailide tootmine mööbli-tööstusele.

tootmine autotööstusele nõuab oma katselaborit

“Et aga neid materjale ja tooteid val-mistada, eriti nõudliku autotööstuse tar-

MISTRA-AUTEX: EESTI RÄTSEP VOLVODELE, BMW-DELE JA VOLKSWAGENITELE

beks, vajame laborit, kus kontrollida val-mistoodete vastavust kliendi poolt ette antud nõuetega. Samas kasutatakse labo-

rit uute materjalide ja toodete arendami-sel,” räägib Priit. “Labor on ettevõttes ol-nud juba aastast 1986, aga eelmisel aastal

Mistra-Autex AS

Käive 2010: 11,0 mln eurot »(173 mln kr)

Ekspordi osakaal: 95% »

Töötajate arv: 155 »

Kapital: 100% Eesti »

JuhataJa Priit tamm: “autotootJaD ei tunne niisuGust sÕna naGu hinnatÕus”

eestist maailma10

KATSESEADE MATERJALIDE TULEPÜSIVUSE KINDLAKSTEGEMISEKSer

i ka

tset

e v

õim

alu

sed

MATERJALI LÕIKAMINE VESILÕIKUSEGA

asuti seda rekonstrueerima ning täiusta-ma ning tänaseks on 95% töödest lõpule viidud. Projekti maksumus on 365 000 eurot (5,7 mln kr) ning seda toetas EAS laborite toetamise programmi raames 137 000 euroga (2,15 mln krooniga).

Astume mõõtelaborisse, kus esmalt hakkab silma Carl Zeiss CMM (Coordi-nate Measuring Machine) Accura II mõõteseade – see on tõesti suur! Midagi taolist nägi Inseneeria toimetaja TOS Varnsdorfi tööpingitehases Tšehhis.

“Seadme töömõõdud on 2400 x 1200 x 1000 mm,” tutvustab mõõtelabo-ri insener Koit Kangur. “Töölaua kande-võime on 5 tonni.”

“Sellel Carl Zeissi mõõteseadmel, mis on suurim Eestis, on põhiliselt kaks funktsiooni,” selgitab Koit. “Üks on de-taili, koostu, sõlme täpne ülemõõtmine selleks, et veenduda, kas mõõdetav ese vastab tööjoonisele. Seda on vaja kvali-teedi tagamiseks igasuguses tootmises. Seadme teine funktsioon on eseme digi-taliseerimine: on füüsikaline ese ja seade teeb sellest 3D-joonise, mudeli. Seadme

teeb aga unikaalseks võimalus objekti mõõta pidevalt, mitte eset punktide kaupa üles võttes. See tähendab, et mõõ-tepea libiseb automaatselt mööda mõõ-detavat objekti ja salvestab andmeid pi-devalt,” tutvustab Koit seadet.

KLIIMAKAPP VÕIMALDAB MATERJALE TESTIDA KÕRGETE PLUSS- JA MIINUS-TEMPERATUURIDE JUURES

mÕÕtePea Detaili Kontuure mÕÕDistamas

seadme teeb aga

unikaalseks võimalus

objekti mõõta pidevalt,

mitte eset punktide

kaupa üles võttes.

eestist maailma 11

TEKSTIILMATERJALI TÕMBETU-GEVUSE MÄÄRAMISE SEADE

MÕÕTELABORI ÜLDVAADE

seade liigub absoluutselt hõõrdevabalt

“Mõõteseadme konsool liigub õhk-padjal, seepärast on liikumine absoluut-selt hõõrdevaba,” lisab insener Edvin Kangro. “Igasugused laagrid kuluksid, mis avaldab mõju mõõtmise täpsusele.”

Mõõteseade on oma suurusele vaa-tamata ülimalt suure täpsusega. “Sead-me täpsus on 0,5 meetri peale 4 µm, väiksematel mõõtudel isegi kuni 2 µm,” selgitab Koit. “See jääb juba materjalide soojuspaisumise piiridesse.”

“Seepärast on ka mõõtelaboris sta-biilne temperatuur. Lisaks on mõõtesea-de varustatud temperatuurianduritega, mis kinnitatakse mõõdetava detaili kül-ge ning selle tulemuse järgi on võimalik kompenseerida võimalik termopaisumi-se või -kahanemise viga.

Lisaks on teise, tekstiililaborisse, paigaldatud täisautomaatne kliimasea-de, sest kõik tekstiilikatsed tuleb teha kindlates temperatuuri- ja niiskustingi-mustes,” lisab Priit.

“Tarkvaraga saab anda mõõdetavale kontuurile vastavad tolerantsid ja jälgi-da, kas tegelikud mõõdud jäävad ettean-tud piiridesse.

Kasutame Calypso 5.0 ja Catia 5 R 20 tarkvara, mis on autotööstuses stan-dard,” räägib Koit.

Aga kas vaipade mõõtmisel endal on ka mingi standard? Selgub, et sellist standardit siiski pole. “Meie tooted on

karvased. Tuleb leida optimaalse suuru-sega mõõtepea ja kontaktjõud, näiteks liiga väike mõõtepea võib liiga sügavale pinna sisse tungida ja siis ei saa õiget mõõtetulemust,” tutvustab Koit vaipade mõõtmise spetsiifi kat.

tekstiililaboris saab teha kõiki tekstiilitööstuse standardkatseid

Rekonstrueerimise käigus uuendati olemasolev 70-ruutmeetrine tekstiilila-bor ning suurendati seda 96 ruutmeetri võrra. Lisaks ehitati juurde 225 ruut-meetrit uut laboripinda mõõtelaboriks. Suurematest seadmetest osteti olemas-olevatele lisaks kliimakapp ning eel-pool kirjeldatud mõõteseade Carl Zeiss CMM ACCURA II Active.

Tekstiililabori seadmetega tehakse tekstiilitööstuse standardkatseid nagu tõmbetugevuse, venivuse, hõõrdekind-luse, põlemiskindluse/kiiruse, lõnga ja kiu spetsifi katsioonile vastavuse määra-mine, samuti materjali värvi vastavuse määramine etteantud näidisele jpm. Kliimakapis saab aga testida materjali-de ja toodete vastavust etteantud klii-maoludele, st nende vastupidavust ja

insener Koit KanGur Ja mÕÕteseaDe Carl Zeiss Cmm aCCura ii aCtive

eestist maailma12

stabiilsust pluss- ja miinuskraadidele ning niiskusele.

mõõtmisvõimalused on ka teistele eesti tootjatele

Kogu selle projekti eesmärk on pare-mate laborikatsete tingimuste loomine Eesti tootjatele, kes vajavad tekstiilma-terjalide katsetusi. Samuti luua võima-lused teistele Eesti tootjatele, kes peavad oma muid tooteid mõõtma. Tähtis ees-märk on paremate õppetingimuste loomine Eesti kõrg- ja ülikoolidele. Tä-naseks päevaks on TTÜ Polümeermater-jalide instituudi tekstiilitehnoloogia õppetool juba viinud siin läbi nii teoree-tilist kui ka praktilist koolitust.

Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskond on aga tutvunud meie tootmiskorralduse ja labori võima-lustega ning kavas on seda koostööd arendada. Eesti Kunstiakadeemia tekstii-lidisaini osakonna üliõpilased on aga uurinud meie toodete akustilisi omadu-si ning nende rakendusvõimalusi heli-tööstuses ja mujal. TTÜ üliõpilane Koit Kangur teeb siin mõõtelaboris oma ba-kalaureuse lõputööd professor Lembit Roosimölderi juhendamisel.

“Loomulikult annab selline labor nüüd ka meie ettevõttele parema võima-luse olla esindatud maailma autotööstu-

ses, seda parema ja kiirema arendustöö kaudu,” põhjendab Priit. “Kuna sellisel kujul valmis labor alles eelmise aasta lõpus, ehk nagu mainisin, on 95% töö-dest lõpetatud, siis tänaseks päevaks pole veel väga suurt koostööd Eesti tootjate-ga. Mainida võiks Talent Plastics Tallinn ASi (endine Bladhs Eesti).

“Kuid küsimusi ja koostöösoove on palju: tõmblukkude põlemiskindluse alal Coats Eesti, üks fi rma soovib nahka-de külmakindluse katseid, paar Soome ettevõtet on soovinud meie mõõtesead-me teenuseid jne. Labori laiem tutvusta-mine just Eesti tekstiilitööstusele ongi järgmisena plaanis koostöös Eesti Rõiva- ja Tekstiililiiduga,” tutvustab Priit.

mistra-autex müüb toodan-gut auto tööstustele otse

Räägime Priiduga veel Mistra-Aute-xist ja üldisemalt tekstiili- ning auto-tööstuse seisust. “Meil on tootmise täistsükkel: ostame tooraine, teeme oma toote valmis, viimistleme ja müüme otse autotööstustele,” iseloomustab Priit.

“Peame ise projekti välja võitlema, suhtleme autotööstustega otse. Poolteist aastat enne uue automudeli väljatulekut räägitakse meiega hindadest, kusjuures autotööstuse sõnavaras pole sellist sõna nagu hinnatõus. Neid ei huvita, et meie jaoks tooraine nagu kiud, lõngad, polü-meerid kallinevad.

Täna on turul situatsioon siiski mõ-nevõrra muutunud. Et toorainete hin-nad kasvavad igas kvartalis, on autotöös-tused ka nõus hindade üle rääkima. Aga need läbirääkimised on väga rasked.

Ning ka tooraine müüjatega on tek-kinud äraspidine tendents: suurema koguse ostmine ei anna odavamat hinda – vastupidi, väiksem kogus tuleb kätte odavamalt. Hulgimüüja ütleb, et sa oled seda suurem sõber, mida vähem sa mi-nult ostad, sest mul on võimalik kogu tooraine palju kallimalt Hiinasse müüa. Hinnatõusu põhjus ei ole nafta hinna-tõus ega dollari kurss, vaid Hiina, mis võtab tooraine ära ükskõik millise hin-naga,” iseloomustab Priit praegust olu-korda. “Samas pole enam ka odavat Hiinat.”

95% Mistra-Autexi toodangust läheb ekspordiks. Lisaks seni loetletule on tehtud IKEA&Martelale toolide istme-katteid, laudadele vaheseinu, spordisaa-lidele matte, Rootsi trammidele toolide istmekatteid. Ka 2009. a võimlemise MM Londonis toimus Mistra vaipadel.

“5% – peamiselt autode põrandama-tid – jääb Eesti turule. Oleme teinud Eesti Näitustele punase ja sinise vaiba, samuti vaipu hotellidele. Meie käive on suhteliselt stabiilselt 11–12,5 mln eurot (180–190 mln kr) aastas,” võtab Priit meie jutuajamise kokku.

Inseneeria toimetuse poolt usinatele autorätsepatele jõudu!

mÕÕteseaDme töö ÜKs vÄlJunDeiD on Detaili DiGitaalne 3D KuJutis

hulgimüüja ütleb, et sa

oled seda suurem sõber,

mida vähem sa minult

ostad, sest mul on või-

malik kogu tooraine palju

kallimalt hiinasse müüa.

stabiilsust pluss- ja miinuskraadidele ning niiskusele.

Pilt: istoCKPhoto

enerGeetiKa tuleviK14

4/2011 (32)

enerGeetiKa tuleviK14

energiasalv oÜ analüüs:

EESTI ELEKTRIMAJANDUSE ARENGUSTSENAARIUMID

eesti elektrimajanduse arengukava, mis võeti

vastu 2009. aastal, on ajale jalgu jäämas ning

majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on

algatanud selle reformimise, küsides elektrituru

osalistelt ettepanekuid vajalikeks

muudatusteks.

mad lahendused baaskoormuse ja tipu-koormuse katmiseks, ning reguleerivate jaamade ehitamist. Eesmärk on vältida ebamõistlikke otsuseid, mis tõstaksid liig-selt elektri hinda. Järgnevalt on toodud Energiasalv OÜ poolt koostatud analüüsi tulemused eesmärgiga kutsuda kaasa mõt-lema ja ärgitada diskussiooni.

Vastavalt mullu novembris vastu võe-tud ELi tööstusheitmete direktiivile tuleb eriheitmete normidele mittevastavad elekt-rijaamad hiljemalt aastaks 2023 sulgeda või renoveerida. Põhivõrgu ettevõtte AS Arengukava uuendamine eeldab

erinevate elektritootmise stsenaa-riumite analüüsi, kus leitakse pari-

LEMBIT VALI, Energiasalv OÜ

enerGeetiKa tuleviK 15

4/2011 (32)

suurendada ainult tuule kasutamist, mis nõuab reguleerivate (salvestavate) elektri-jaamade ehitamist. Tootmisvõimsuste ra-jamise vajalikkust tuleb aga vaadelda eel-kõige läbi energiajulgeoleku prisma. Elektrienergia julgeolek tähendab väliste-guritest sõltumatut võimet tagada igal ajahetkel Eestis asuvate tarbijate elektriga varustatust. Julgeoleku tagamiseks peab riigis asuma piisaval hulgal tootmisvõim-susi, need peaksid aga olema ühiskonnale majanduslikult soodsaimad ning mini-maalse keskkonnamõjuga.

Tagatud peab olema primaarenergia allikate mitmekesisus, eelistades taastuvaid allikaid ammenduvatele kütustele. Pidades silmas poliitilist eesmärki lahutada ennast Venemaa elektrisüsteemist, peab meie elekt-risüsteem olema võimeline töötama pika-ajaliselt isoleeritult. Oleme ehitanud ning ehitame veelgi elektrilisi ühendusi Soomega ning käivitunud on elektriturg, kuid need ei lahenda kõiki elektrisüsteemi kitsaskohti. Arvestama peab ühenduste katkemise või-

malustega ehk N-1 kriteeriumiga. Samuti on tipukoormuste ajal naabersüsteemides endas tootmisvõimsuste defi tsiit ning elekt-ri import seetõttu raskendatud.

tipukoormuse katmise võimalused

Eesti koormuskestvuse kõveral (joonis 1) on näha, et tipu ajaline kestvus on ainult

Elering prognoosi kohaselt on aastaks 2020 Eestis oodata tootmisvõimsuste defi tsiiti 364 MW. Samas on Eestil kohustus suuren-dada taastuvenergia osakaalu ning kui vaadata ELi poole, siis käsitletakse seal taastuvenergiat pikaajalises plaanis palju radikaalsemalt kui meil.

Kui rääkida elektritootmisest, siis on meil taastuvenergeetikas võimalik oluliselt

elering prognoosib aastaks

2020 tootmisvõimsuste

defi tsiiti 364 mW. samas

on eestil kohustus

suurendada taastuv-

energia osakaalu.

Analüüsis vaadeldi kahte tipu koormuse katmiseks

vajalike tootmisvõimsuste stsenaariumi

Pumphüdroakumulatsiooni »elektrijaam (PHAJ) ja gaasi-turbiinidPõlevkiviplokk ja tuulepargid »koos PHAJ-ga.

alternatiivid

enerGeetiKa tuleviK16

4/2011 (32)

1600 tundi aastas. Järelikult tuleb valida selline tootmisviis, kus investeering on kõige väiksem. Tänast gaasimajanduse olu-korda arvestades ei ole gaasiturbiin mõistlik lahendus, sest tiputarbimise ajal gaasi liht-salt ei jätku. Näitena võib tuua 2005. aasta jaanuarikuud, mil kehtestati gaasitarbijate-le piirangud. Samuti ei ole mõistlik tugine-da ainult ühele kütuse tarnijale.

Oleme teinud pumphüdroakumulat-siooni elektrijaama (PHAJ) ja gaasiturbiini (koos LNG-terminali rajamisega) stsenaa-riumite võrdluse, mis näitab PHAJ suurt eelist, arvestades tema töötamise eripära. PHAJ pumpab vett madala tarbimise ehk odava elektri ajal reservuaaridesse ning toodab ise elektrit siis, kui nõudlus on kõrgem. Öösel tarbides on võimalik tagada tipuaegne valmisolek.

Baaskoormuse katmise võimalused

Baaskoormuse katmiseks on võrreldud uut põlevkiviplokki ja tuuleparke koos PHAJ-ga. Analüüsis on arvesse võetud

põlevkivi piisavuse küsimus ning ka selle maksimaalne väärtustamine, seda konk-reetselt Eesti Energia põlevkiviõli tootmis-

plaane arvestades. On toodud põlevkivist toodetud elektri ja õli kasumlikkuse võrd-lus, millest on selgelt näha, et majandusli-kult on elektrijaamades põletamise asemel põlevkivist mõttekam toota õli. Kahe stse-naariumi kulude võrdlusest järeldub, et tuuleparkide kasutamine koos PHAJ ja

gaasimootoriga on uuest põlevkiviplokist efektiivsem. Tuulestsenaariumi rakenda-miseks on vaja gaasimootori paigaldust, kuna 400 tundi aastas tuulevaikuse korral ei suuda PHAJ kompenseerida 270 MW netobaasvõimsust.

Analüüsist selgub, et Eesti koormusti-pu ja ka baaskoormuse katmiseks on ma-janduslikult mõistlik rakendada tuulepar-ke ja pumphüdroakumulatsiooni elektri-jaama koos gaasimootoriga.

PhaJ ehitamine võimaldab:• langetada elektri hinda, tõrjudes turult

välja kõige kallimad tootjad, kes mää-ravad turuhinna

• suurendada energiajulgeolekut• tõsta elektrivarustuse kvaliteeti regu-

leerteenuse pakkumise kaudu• positiivset sotsiaalmajanduslikku

efekti.PHAJ projekti materjalidega ja erine-

vate sellekohaste uurimustega on võimalik tutvuda OÜ Energiasalv kodulehel www.energiasalv.ee.

majanduslikult on

elekt rijaamades

põletamise asemel

põlevkivist mõttekam

toota õli.

elektritarbimise katmise graafi k 2023. a

joonis 1

TIPUJAAM

~1600 tundi

Baaskoormus 1320 MW

SEJ 100 MW

UUS 270 MW

Koostootmine 300 MW

UUS 270 MW

Olemasolevad põlevkiviplokid 380 MW

TUNNID

MW Variant A

PilDiD: Feanor

huvitav lahenDus18

4/2011 (32)

huvitav lahenDus18

kogemus:

UNIKAALSETE LÕIKE INSTRUMENTIDE VÄLJATÖÖTAJA SIIRDUB HIINASSE

eesti fi rma Feanor on töötanud välja originaalsed

metallilõikeinstrumendid – kõvasulamist (solid carbide)

jahutussoonega hõõritsad –, mis võimaldab vähendada

töötlemisoperatsioonide arvu viielt kahele.

Feanori Poolt vÄlJa töötatuD uniKaalseD KÕvasulamist Ja eriterasest (ees) hÕÕritsaD

Tavapärased viis operatsiooni oleks esmalt ruudukujulise ristlõike sis-sefreesimine, siis selle laiendamine

trapetsiks, kolmandaks ringikujulise soone lisamine, neljandaks profi ili esmatöötlus (roughing) ja viiendaks viimistlemine (fi -nishing). Feanori hõõritsatega töödeldes saab piirduda kahe tööoperatsiooniga – esmatöötlus ja viimistlemine.

Kõvasulamist koonusekujulistel hõõ-ritsatel on kolm või neli püstist rivi lõike-servi, mille vahel on jahutussooned. Mööda jahutussooni jookseb surve all ja-hutusvesi, mis uhab ühtlasi minema laas-tud.

Kõvasulamist hõõritsaid kasutatakse näiteks lennukite gaasiturbiinide ja tuu-maelektrijaamade auruturbiinide töötle-misel. Neid hõõritsaid ei leia kataloogidest, kuivõrd tegu on ainueksemplaridega

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

huvitav lahenDus 19

4/2011 (32)

taks sisse antud taotlused jättis EAS aktsep-teerimata, põhjendades seda taotluste väiksusega ja väidetavalt vähese ambitsioo-nikusega. Ent Eesti ongi väikefi rmade maa. Augustis alustab Feanor Hiinas Pekingis uue üksusega tööd, viies järk-järgult kogu uurimistöö ja patendid sinna.

“Viimase viie aasta jooksul oleme taotlenud üle 30 erineva toetuse osalemi-seks näitustel, ekspordi- ja arengutoetuse saamisel, mis kõik on lükatud tagasi. Het-kel on ainus võimalus jätkata tegevust in-novatiivsete lõiketerade, metroloogia ja tarkvara arendamisel, kui viia ettevõte üle

Hiinasse. Hiina on näidanud üles suurt strateegilist huvi meie uuringute vastu, eriti kosmosetehnoloogias (laserinterfero-meeter) ja kaitsetööstuses ning energia-tootmises (lõiketerad). Feanori koolituste-gevus on leidnud Hiinas palju toetust, kui aastal 2010 liitusime Hiina haridusminis-teeriumi kutseõppeprogrammiga, mis hõlmab 12 000 kutsekeskkooli, instituuti ning ülikooli – hea väljund kuue sigma koolitusele. Meie järgmine R&D-peakorter saab suure tõenäosusega olema just Pekin-gi Tehnoloogiainstituudi juures,” räägib Luca Bochese.

konkreetse tootmise jaoks. Nendele hõõ-ritsatele on välja antud Soome Vabariigi kvaliteediauhind.

toetussoovi tagasilükkami-se üks põhjus: selle väiksus

Feanori prioriteedid on kiirlõiketeras-test ja kõvasulamitest lõiketöötlusriistade projekteerimine ja tarnimine, metroloogi-lised süsteemid ning kvaliteedikontroll. 2010. aastast on Feanor vähendanud oma aktiivsust Eestis, kuna kõik ei ole sujunud nii, nagu planeeritud, ja siirdub Hiinasse, lähemale oma praegustele klientidele.

Feanori juht Luca Bochese toob näite projektist, kus elliptiliste hammasrataste mõõtmistehnoloogia väljatöötamisse laser-interferomeetriga olid partneritena kaasa-tud nelja Euroopa Liidu riigi – Suurbritan-nia, Itaalia, Rumeenia ja Eesti – insenerid. Feanor oli selle projekti koordinaator. Kõik neli partnerit tegid taotluse oma rii-kide EAS-tüüpi sihtasutustele. Ülejäänud kolm said projektile fi nantseeringu peale, mis kattis poole kuludest, kuid mitte Fea-nor. Tõsi, see projekt poleks loonud Eestis töökohti, tehnoloogiline lahendus poleks jäänud kasutusele otseselt Eestisse, samuti oli taotluse summa väiksem kui EASi poolt kehtestatud investeeringu miini-mummäär.

raha oleks tulnud manuneti kaudu otse elist

Kuna Feanori osalus 3D-mõõtetehnika jaoks väljaarendatava mõõtetehnoloogia, matemaatika ja 3D-tarkvara vallas on fun-damentaalne, sai ettevõte siiski alltöövõtu-lepingu teistelt partneritelt, Eesti jäi riigi-na aga välja. Eelpool mainitu on hea näide siinsest ebaefektiivsusest, mis puudutab kõrgtehnoloogiliste ideede hindamist mõõtmisteaduse vallas. Sellelaadseid näi-teid on aga veelgi, ütleb Luca Bochese.

Me asume ühises Euroopa Liidus, mis-tõttu riikide piire poleks ehk põhjust üle-tähtsustada. Tegemist on kõrgtehnoloogi-lise arendusega, mille fi nantseering oleks tulnud Luca Bochese sõnul Manuneti kaudu otse Euroopa Liidust. Tarkvaraaren-dusele ja biotehnoloogiale ollakse raha andmisel heldemad, leiab Luca Bochese.

Luca Bochese nendib, et ka 2010. aas-

hÕÕritsaGa tööDelDaKse turBiini

PilDiD: Fs team tallinn, alDis toome

inseneriKutse20

4/2011 (32)

inseneriKutse20

väsimatud konstruktorid:

SUVEKS VALMIB UUS VORMELAUTO FEST11

tudengivormeli meeskond Fs team tallinn on võtnud ette täiesti uue vormelauto Fest11

loomise. et kõiki huvilisi selle siiani väga edukaks kujunenud projektiga kursis hoida, otsusta-

sime koostöös ajakirjaga inseneeria oma tegevusest pajatavat kuukirja välja andma hakata.

iga kuu toome teieni tähtsamad sündmused, mis meid sel hooajal saadavad – alates uue

vormeli projekteerimisest ja ehitamisest kuni suvel toimuvate testimiste ja võistlusteni.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite vorme-limeeskond tegutseb juba viiendat aastat. Ühistegevuse eesmärgiks on

osalemine rahvusvahelisel tootearendusvõistlusel Formula Student ning üle-sandeks kompaktse vormelauto projekteerimine ja valmisehitamine. Aastase töö vilju hinnatakse igasuvistel populaarsetel võistlustel, kus lisaks ringrajal võistlemisele jagatakse punkte ka läbimõeldud tehniliste lahenduste, madalate tootmiskulude ja äriidee esitlemise eest.

Fs team tallinn

löö kaasa!WELIX KLAAS, FS Team Tallinn

Et aga kõik algusest peale ära rääki-da, tuleb ajas pool aastat tagasi minna. Uus hooaeg läks lahti kohe

pärast kodumaa pinnal korraldatud ning särava kaksikvõiduga lõppenud võistlust Baltic Open. Esimeseks ülesandeks oli uute liikmete leidmiseks konkursi korraldami-ne, mille tulemusel ka siinkirjutaja tuden-givormeli tegusa grupiga liitus, ning meeskonna komplekteerimine. Konkurss oli seekord tihe, kuna aktiivseid tudengeid, kes oma inseneriharidust väärt praktilise kogemusega rikastada soovisid, oli oluliselt rohkem, kui meeskond vastu suutis võtta. Sellest ajast on 28 vabatahtlikust koosnev

meeskond töötanud uue vormeli loomise kallal iga päev.

Sarnaselt reaalse tootmisettevõttega

on ülesanded liikmete vahel ära jaotatud ning tegevus koordineeritud – koostöö analüüsi, projekteerimise, disaini, hanke

inseneriKutse 21

4/2011 (32)

linna Veemotoklubist ning Andres Uibo-mäelt Renard Motorcycle OÜst. Samal eesmärgil võtsime ette ka külaskäigu Soo-me, kohtudes Helsingi ja Tampere Formu-la Studenti meeskondade ning Sarlin Racing Teamiga. Sellised üritused on meel-divaks vahelduseks.

Sügissemester möödus peamiselt ideid analüüsides ja vormeli detaillahendusi luues, praeguseks on projekteerimise faas suuresti lõppenud ning vajalike kompo-nentide hankimine ja valmistamine täies hoos. Nagu alati, ei ole ka seekord ajaga priisata – tänaseks on valmis vormeli raam ning esimesed veermiku detailid, ent vaid napi kuu möödudes peab auto juba omal jõul liikuma.

välisvõistlustele pääseb viktoriini lahendades

Vormeli valmimisele järgneb testpe-riood ning käesoleva hooaja kulminatsioo-niks on planeeritud neli suuremat võist-lust: Austrias, Saksamaal, Ungaris ning

ning tootmise vahel peab sujuma ideaal-selt.

Formula tiim oli väljas paljudel messidel

Sügisel toimus terve hulk avalikke

ülesastumisi, sh messidel Instrutec, Teeviit ja Robotex ning Ida-Virumaa noortele et-tevõtlikkust propageerival üritusel Ent-rum. Samas ammutasime ka ise nõu ja kogemusi kahelt väga huvitavalt tehni-kainimeselt – Ahto Aaslav-Kaasikult Tal-

TUDENGIMEESKOND ON LEIDNUD ENDALE OLULISE PARTNERI EESTI KUNSTIAKADEEMIA NÄOL, MILLE ÜLIÕPILASED LOOVAD JÄRJE-KORRAS JUBA TEISE VORMELI KEREDISAINI. FEST11 DISAINERID ON MIHKEL MÄLL, RAGNAR PLINKER JA MEELIS UNT, KEDA JUHENDAS KA EESTI TUNTUIM AUTODISAI-NER BJÖRN KOOP.

inseneriKutse22

4/2011 (32)

ENNE KOKKUPANEMISE ALGUST VALMIS VORMELI VIRTUAALNE MUDEL PROJEKTEERI-MISKESKKONNAS CATIAV5.

UUEL VORMELIL KATSETATAKSE ESMA-KORDSELT KA AERODÜNAAMILISTE ELEMENTIDE MÕJU. SURVEJÕU ANALÜÜS PEAB VÄLJA SELGITAMA OPTIMAALSE KUJUGA TIIVAD NING DIFUUSORID.

MEHAANILISTE KOMPONENTIDE KONST-RUKTSIOONI OPTIMEERITAKSE VASTAVALT TUGEVUSANALÜÜSI TULEMUSTELE.

MOOTORI PARIMA TÖÖ TAGAMISEKS LÄHTUTAKSE SISSELASKE PROJEKTEERI-MISEL VOOLAVUSANALÜÜSIST.

MEESKONDLIK TEGEVUS TÄHENDAB KA ÜRITUSTEL OSALEMIST. SÜGISEL VÕETI OSA TERVEST HULGAST ÜRITUSTEST, MUUHULGAS VIIDI VORMELID NULLAUTODENA RAPLA RAHVASPRINDI STARTI.

KORDSELT KA AERODÜNAAMILISTE ELEMENTIDE MÕJU. SURVEJÕU ANALÜÜS PEAB VÄLJA SELGITAMA OPTIMAALSE KUJUGA TIIVAD NING DIFUUSORID. DISAINERI POOLT TEHTUD

VORMELI KERE RENDERDUS

Rootsis. Formula Studenti võistlused on ääretult populaarsed ning registreerumine nõuab kiirust ja teadmisi. Näiteks Saksa-maa Hockenheimi võistluse stardinimekir-ja pääsemiseks tuli aja peale lahendada reeglite peensusi puudutav viktoriin, 78 kohta täitusid imekiiresti ning umbes 40 meeskonda jäi ukse taha.

Formula Studenti meeskond toimib nagu väikeettevõte, mille tegevust peab juhtima ja planeerima. Igal liikmel on oma kindlad ülesanded, kuid üheskoos liigutakse ühise eesmärgi poole. Noored insenerid käivad koolis ja mõned isegi tööl ning jõuavad vabal ajal tegeleda Formula Studenti projektiga. Samas on maailma-

praktikast teada ka tudengivormeli mees-kondi, mille liikmed saavad projektis osa-lemiseks koolist stipendiumiga tasustatud vaba aasta.

Nagu igale ettevõtmisele kohane, tuleb muude ülesannete kõrvalt lahendada ka rahaküsimus.

FS Team Tallinn saab eksisteerida pea-miselt tänu Tallinna Tehnikaülikoolile ja Tallinna Tehnikakõrgkoolile, kuid mees-kond on võtnud endale sihiks kaasata projekti ka rohkem eraettevõtteid, et soo-dustada tudengite otsekontakti ettevõtjate-ga ja pakkuda fi rmadele võimalust oma tooteid reklaamida ning testida.

Kuulmiseni...

Kuidas ühendada kergus, vastupidavus ja suurepärane väljanägemine? Kuidas

saavutada väiksem kütusekulu ja suurem kandevõime? Kuidas olla üheaegselt nii

säästlik kui ka keskkonnasõbralik? Meie teame. Kasutades Ruukki asjatundlikkust

ning kulumiskindlat Raex ja kõrgtugevat Optim terast. www.ruukki.ee/raex

Tee terasest mida iganes. Koos Ruukkiga õnnestub see paremini.

KÕRG- TUGEVTERASOptim®Optim®

KULUMIS- KINDELTERAS

Optim®Raex®

Pilt: autor

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeKommentaar24

4/2011 (32)

Kommentaar24

Meie ei saa siin eriti loota väliskapitalil põhinevate tütarettevõtete emafi rmadele, sest kõik riigid on huvitatud teadustegevu-se kui kõige suurema lisandväärtuse allika hoidmisest oma kontrolli all. Seega peab omamaisesse tööstusesse paratamatult panustama ka Eesti riik.

investorid ei usu pikas pers-pektiivis eesti erilisust

Kui meie tööstus ei suuda luua ja eks-portida kõrge lisandväärtusega tooteid ja selle pealt teenitut oma riigi ja selle elani-ke hüveks kasutada, siis pole me karmis kliimas ja globaliseerumise laines püsima-jäämiseks jätkusuutlikud. Hiljutine vali-miskampaania näitas, et kahjuks pole see tõdemus jõudnud veel meie poliitikuteni. Meil ei ole võimalik (kuigi jätkuvalt ürita-me) ligi meelitada maksimaalse kasumi väljapumpamisele orienteeritud investo-reid ei madalate tööjõumaksude, tööand-jale soodsa seadusandluse, ametiühingute nõrkusega jms.

Investorid lihtsalt ei usu, et taoline olukord saaks ühes ELi riigis pikemas

debatt jätkub:

TEADUSESSE PANUSTADA ON MÕTET VAID SIIS, KUI SEDA RAHA KASUTATAKSE MÕISTLIKULT

meedias on üha teravamalt hakanud vastanduma poliitikute ja tehnokraatide ehk

spetsialistidest visionääride seisukohad riigi arengut puudutavates küsimustes.

tehnokraate kujutatakse ette mingi ususektina, kes võitleb püha tõe eest vaenlastega,

s.o lollide poliitikute ja ametnikega. tehnokraate kahtlustatakse isegi sekkumises

põhiseaduslikku võimukorraldusse, poliitilisse valikusse ning otsustusprotsessi.

Mõned äärmuslased on kuuluta-nud tehnokraatia ja teadmuste-põhise maailmavaate isegi de-

mokraatia ja põhiseadusega vastuolus olevaks. Selle kõige tulemusena tekib pa-ratamatult mulje, et riigi juhtimiseks teadmustepõhisust ja mõistuse rakenda-mist nagu polekski tarvis. Kuigi ambit-sioonikaid inimesi on teadlaste hulgas kahtlemata keskmisest enam, on tehno-kraadid siiski üpris rahumeelne seltskond. Nende enamiku maailmapildi aluseks on demokraatlikud väärtused ja kodanikena on nad reeglina huvitatud riigi konku-rentsivõime tugevdamisest ja rahva mak-simaalsest heaolust. Ilmselt on vastuolude põhjused kinni poliitilises kultuuris ene-ses ja kuna see on meie kõigi jaoks nii-võrd oluline valdkond, siis väärib nende vastuolude selgitamine põhjalikumat analüüsi.

Kõigepealt tuleks teadvustada teaduse rolli kaasaegses ühiskonnas. Täna on tea-dusuuringud ja tootmine juba sedavõrd kokku kasvanud, et piiri nende vahele pole enam võimalik tõmmata. Kõrgtehno-

VELLO REEDIK,TTÜ emeriitprofessor

loogiline ja innovaatiline tootmine pole võimalik ilma sihipärase teadustööta. Ainult suured korporatsioonid suudavad ise oma teadustegevust finantseerida.

Kommentaar 25

4/2011 (32)

perspektiivis toimida, sest varem või hil-jem ollakse sunnitud ELi sisekonkurentsi ohjeldamiseks maksupoliitikat ühtlusta-ma. Paraku ei usu seda ka eestimaised in-vestorid, kes eelistavad oma raha pigem välismaalaste arvel kasvatada. Seni oleme logistiliste eeliste tõttu küll saanud toimi-da kui Põhjamaade külje all olev maksu-paradiis ja peatuspaik tootmise liikumisel Aasia suunas.

meile jääb madala palgaga töö ja rõõm sellest

Välisinvestoritega on ka see probleem, et kogu nende maksuvabalt teenitud ka-sum kipub ikkagi laenuintresside, liisingu-tasude ja kavalate laenuskeemidega liiku-ma välismaale. Kuna siin valmistatud tooteid turustab emafirma hoopis kõrge-ma hinnaga välismaal, rändab sinna ka suurem osa eestlaste töö tootlikkusest. Meile jääb vaid madala palgaga töö ja rõõm sellest (tööpuuduse ajal tuleb rõõmu tunda sellestki).

Kommentaar26

4/2011 (32)

Peamine mure on aga selles, et tänu ELi avatusele kipub aktiivsem ja võime-kam pool meie riigi alamatest leidma tasu-va töö ja parema elukeskkonna välismaal. Ja meid kummitab hoopis saamatute ini-mestega asustatud ja madala arengutase-mega maa staatus, mis kunagi ei saagi jõuda rikaste riikide hulka. Meie ainuke võimalus siin maailmas rahvusriigina ellu-jäämiseks on mitte meelitada, vaid sundida investoreid otsima siit sobilikku taristut ja ainulaadset kõrgelt haritud usaldusväärset tööjõudu.

See ainulaadne keskkond peab võimal-dama toota siin niivõrd kõrge lisandväär-tusega tooteid, et investoreil oleks otstar-bekas taolise tänuväärse olukorra säilita-miseks/arendamiseks panustada ka omalt poolt midagi. Ainult siis saaks riik kopsa-kamaid makse koguda ja praeguses majan-duskriisis räsitud seisus veidi “paksemaks” muutuda, oma kodanike elatustaset ja sotsiaalset turvalisust tõstes. Küllap siis “kadunud” pojad ja tütred jälle koduase-me üles leiavad.

Kõik see looks omakorda eeldused hariduse ja teaduse edasiseks arendamiseks ja meie majanduskeskkonna veelgi atrak-tiivsemaks muutmiseks. Nobelist Paul Krugman väidab, et riigi võime tõsta ela-tustaset sõltub peamiselt selle võimest tõsta oma töötegijate tootmisväljundit ja seda on tõestanud teaduslikud uuringud maailma rikkuse geograafilises jaotuses. Ja eks see ole ka tehnokraatliku maailmavaa-te üks nurgakividest.

raha pole kunagi suudetud õiglaselt jagada

Teadustegevus on väga kallis ja sellesse panustatud raha peab olema nii eraettevõ-tete kui riikliku tasandi efektiivne investee-ring. See ei tähenda sugugi, et kõik teadla-sed tuleks “atradeks taguda”, vaid see raha tuleb jaotada targalt alusuuringute, raken-dusuuringute ja reaalsete projektide toeta-mise vahel.

Raha jagamist, olgu see suur või väike, pole teadaolevalt kusagil ega kunagi suude-tud teha õiglaselt. Kas see jaotus peab olema projekti- või programmipõhine, on selleks vaja luua eraldi teadusasutusi või piisab üli-kooliteadusest, on juba järgmise loo teema.

Kogu selle problemaatika teeb eriti keeru-kaks asjaolu, et teadustöö tulemustele kui toodete lisandväärtuse allikatele toimub maailmas halastamatu konkurents. Kes kii-remini turule jõuab, saab koorida suurema kasumi.

Selle taustal on seisukoht, et kõik avali-ku raha eest tehtavad teadusuuringud pea-vad olema avalikult kättesaadavad ehk publitseeritud, kas mõnele huvigrupile ka-sulik või äärmiselt naiivne, kus pole veel suudetud aru saada kapitalismi olemusest. Nii anname võimsamatele riikidele tasuta ära oma teadustulemused ja ostame siis need juba importtootes pakendatuna hin-gehinna eest tagasi. Selline äri meenutab

rohkem kilplaste toimetamisi. Kõrgtehno-loogilise riigi korral peaks panustamine teadusesse aga olema üle 3% eelarvest, kuid selle poole on mõtet pürgida vaid siis, kui õpitakse seda raha mõistliku investeeringu-na kasutama.

Kas teadus suudab üldse pakkuda mingeid lahendusi

Aga sellega oleme jõudnud artikli võtmeprobleemini: kas teadus suudab ka sellise kõrgtehnoloogilise riigi ülesehitami-seks pakkuda mingeid lahendusi? Süner-geeti kast ja süsteemiteooriast lähtudes on riik üks ülimalt keerukas, kodanikest ja nendevahelistest sidemetest koosnev mit-telineaarne süsteem, mida hoolimata kõi-gest on võimalik modelleerida ja seda ka teatud eesmärkide saavutamiseks soovita-vas suunas optimeerida.

On võimalik uurida, millistel tingi-mustel on see süsteem kõige tugevam/konkurentsivõimelisem ja milliste kodani-kevaheliste sidemete korral kõige jätku-suutlikum. Kuid selline süsteem toimib reeglina efektiivselt ainult siis, kui selle kodanike võimed on maksimaalselt välja arendatud ja nende suhted põhinevad sü-nergial ehk koostööl. Samas pole teada ühtki riiki, kus taoline tehnokraatlik ideaalse riigi mudel toimiks, sest põhjused on kinni inimloomuses eneses, mitte tea-duses.

Igivanadest aegadest alates on riigid toiminud rikaste võimu põhimõttel, kus orjadele, hiljem pärisorjadele ja tänapäeval palgaorjadele on jäetud elamiseks just se-davõrd elatusvahendeid, et nad välja ei sureks. Suure mõra sellesse süsteemi lõi Prantsuse revolutsioon, mille ideaalideks olid vabaduse, võrdsuse ja vendluse idee. Hoolimata ajaloo keerdkäikudest on Prantsuse revolutsiooni ideedest arenenud välja euroopalik demokraatliku ühiskonna mudel, mis kõige mõistlikumal kujul toi-mib Põhjamaades.

elatustaseme tõstmiseks ei peagi pingutama?

Valimiseelsed debatid näitasid kahjuks, et Eesti juhtivpoliitikud ei ole veel jõud-nud arusaamale, et vana, ühiskonna kihis-tumisel toimiv riigimudel pole kiire teh-noloogilise arengu juures enam jätkusuut-lik. Täna võidavad paraku need, kes suuda-vad oma kodanike ajupotentsiaali raken-dada kõige otstarbekamalt ehk oma riigi haridus- ja teaduspoliitika oskuslikult üles ehitada.

Kahjuks on poliitilistes ringkondades tekkinud vaikiv ootus, et oma kodanike elatustaseme tõstmiseks me ei peagi pingu-tama, sest tõenäoselt langevad nn heaolu-riigid meile lähemale. Tõepoolest on Eu-roopa võlakriis tõestanud, et Euroopa rii-kidel on oma elukorralduse ja heaoluriigi maine säilitamisega tänapäevase globali-seerumise käigus tõsiseid probleeme. Kõi-gis ELi liikmesriikides liigub töö riigist välja ja ülemaailmset majandust toitev vereringe – finantsturud – on hakanud Euroopast mööda vaatama ja rohkem kii-kama Aasia poole.

majandust toitev vere-

ringe – finantsturud –

on hakanud euroopast

mööda vaatama ja rohkem

aasia poole kiikama.

tootmissisenDiD28

4/2011 (32)

TÕNIS OJA,investeerimisnõustaja

Igakuine toorainekommentaar:

KAS MEID OOTAB EES NELJAS NAFTAŠOKK?

tootmissisenDiD28

mad, sest nende toodangu energiakulu ühiku kohta on suurem kui arenenud rii-kidel. USA majandus on Hiina omast kolm korda suurem, aga kasutab vaid kaks korda rohkem naftat kui Hiina.

Arenenud tööstusriikidest on aga just

USA see, kelle majandus on nafta äkilise hinnatõusu tõttu kõige haavatavam. Seal-ne majandus on energiamahukas ning naftasaadustele kehtestatud madalate maksude tõttu muutuvad kütuste hinnad samas suurusjärgus nafta hinnaga. Euroo-pas (ka meil) moodustavad aktsiis ja käibe-maks 50^60% kütuse jaehinnast, mis on samas ka kütuste hinnaliikumisele oma-moodi puhvriks.

Nafta kõrge hind soodustab ka nn mit-tekonventsionaalsete kütuste kasutamist. Tänu kildagaasi üha kasvavale kasutamisele on maagaasi hind langenud mõne aasta taguse ajaga võrreldes üle kolme korra.

Pole välistatud, et analoogilise efekti

Foto: ÄriPÄev

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tuneesiast alanud ning järjest kaugemale arenenud võimude vastased rahutused lähis-

idas panid veebruari keskel nafta hinna kiiresti tõusma. ainult erakordne sündmus, maa-

värin Jaapanis ning tuumakatastroofi oht, pani musta kulla hinnatõusu korraks peatuma.

aga ainult korraks, sest niipea, kui sai selgeks, et lääneriigid võivad liibüa vastu jõudu

rakendada, hakkas nafta hind taas tõusma.

Kõige suurem lootus, aga

ka kõige suurem mure,

on saudi araabia, kel on

ainsana vabu tootmis-

võimsusi.

mini valmis kui varasemate kriiside ajal. Maailma suurim nafta- ja naftasaaduste tarbija on USA.

Ühendriikide majandus on üle kahe korra suurem kui 1980. a, aga nafta tarbi-mine on selle aja jooksul kasvanud 17,4 miljonilt barrelilt 17,9-le. Euroopa kasutas 2009. aastal naftat isegi vähem kui 1980. aastal, kirjutab The Economist.

Arenevad riigid on nafta hinna järsu tõusu suhtes arenenud riikidest haavatava-

Lähis-Ida on väga oluline naftapiir-kond. Kolm eelmist naftakriisi, mille põhjustasid 1972. aasta Araa-

biamaade naftaembargo, 1978. aastal toi-munud Iraani revolutsioon ning 1990. aasta Lahesõda, said alguse kõik sellest piirkonnast. Neist esimene kergitas nafta hinna varasemalt stabiilselt kahelt dollarilt barrel 13ni. See tõi endaga kaasa stagfl at-siooni (aeglase majanduskasvu kiire hin-natõusu tingimustes), mis kestis kuni ka-heksakümnendate aastate teise pooleni.

Kas midagi taolist võib meid oodata ka nüüd? Täiesti võimalik.

Põhja-Aafrika annab viis protsenti maailma naftatoodangust, Lähis-Ida piir-kond 30%. Kõige suurem lootus, aga ka kõige suurem mure, on Saudi Araabia. Venemaa järel suuruselt teine naftatootja on ainus, kellel on vabu tootmisvõimsusi. Eelmise hinnatõusu ajal, 2008. aastal, kin-nitasid saudid, et neil on piisavalt võimsu-si, aga turg kahtles selles ning nafta hind kerkis 145,7 dollarini barrel. Praegu hinna-takse, et vabad võimsused jäävad vahemik-ku 6 miljonit barrelit ööpäevas (OPECi hinnang) ja 4^5 miljonit barrelit (nafta-tööstuse analüütikud), kirjutab ajakiri The Economist. Saudi Araabia on investeeri-nud ja investeerib naftatööstusesse kõvasti, kavatsedes kulutada uutele puuraukudele ja taristule kuni 100 miljardit dollarit aas-taks 2015. Praegu on analüütikuid, kes kahtlevad Saudi Araabia poolt esitatud numbrite tõepärasuses.

Õnneks oleme šokiks mõnevõrra pare-

tootmissisenDiD 29

4/2011 (32)

GraaFiK 1.

nafta hind, usD/barrel (nYmeX)GraaFiK 2.

maagaasi hind, usD/mmBtu (iCe, london)

GraaFiK 3.

vase hind, usD/t (londoni metallibörs)GraaFiK 4.

terase hind, usD/t (londoni metallibörs)

24.09.1

0

8.10.1

0

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

18.03.1

1

GraaFiK 5.

Kulla hind, usD/tr.oz (london)

GraaFiK 7.

Puuvilla hind, usD/nael (nuBot, Chicago)

GraaFiK 6.

nisu hind, eur/t (euronext/matif, Pariis)

GraaFiK 8.

tselluloosi hind, usD/t (Foex, soome)

alliKaD: nYmeX, nYBot, iCe, lme, euroneXt, FoeX ltD

nafta hinnale annab õli tootmine põlevki-vist. Maailma põlevkiviõli varude suuruseks

hinnatakse 2,8 triljonit barrelit. Ainuüksi USA põlevkivivarude suurus, 1,5 triljonit

barrelit, on suurem kui maailma naftava-rud kokku (1,3 triljonit barrelit).

24.09.1

0

8.10.1

0

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

18.03.1

1

24.09.1

0

8.10.1

0

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

18.03.1

1

24.09.1

0

8.10.1

0

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

18.03.1

1

24.09.1

0

8.10.1

0

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

18.03.1

1

24.09.1

0

8.10.1

0

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

18.03.1

1

24.09.1

0

8.10.1

0

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

18.03.1

1

24.09.1

0

8.10.1

0

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

18.03.1

1

60

80

100

120

3,0

4,5

6,0

6000

8000

10000

400

500

600

1200

1500

200

250

300

50

100

150

200

250

800

1000

PilDiD: autor

teGiJa30

4/2011 (32)

teGiJa30

ajaloo ilu:

SÜSTEEMIINSENER JA EDUKAS ÄRIMEES REIN LUIK

aasta algul lahkus 75. eluaastal meie hulgast välis-

eestlasest ettevõtja ja tehnikateadlane rein luik.

ta oli silmapaistvamaid kaasaegse kosmoseside-

tehnika arendajaid maapealsete satelliitsideantennide

teoreetilise uurimise ja konstrueerimise alal. temas

olid ühendatud kaks, mitte just sageli kooseksisteerivat

poolt – süsteemiinsener, kes tundis oma valdkonda

peensusteni, ja ärimees, kes oskas oma teadmust

uute lahendustena müüa.

ÜLO AMBOS,ASi Vertex Estonia tegevjuht 1981–2005, Aasta Insener 2002

Rein Luik oli 8-aastane, kui tema pere 1944. a sügisel koos paljude teiste saatusekaaslastega lahkus

Eestist Nõukogude vägede okupatsiooni eest. Järgnesid rasked aastad pagulaslaagri-tes liitlasvägede kontrolli all olevas tsoonis. Hiljem õnnestus perekonnal emigreeruda USAsse. Elu ei olnud kerge Uues Maail-mas, leida sobivat elukohta ja teenistust. Noor Rein Luik leidis, et kõige otstarbe-kam on omandada haridus ja amet tehni-kavaldkonnas. Sellise valiku tegid ka paljud teised eesti soost eakaaslased ja hilisem elu näitas, et kõik nad tulid edukalt toime.

Tingituna majanduslikust olukorrast möödus Reinu haridustee katkendlikult, sest vahepeal tuli elatusraha teenida. Õpin-guid alustas ta Seattle’i Washingtoni Üli-koolis elektrotehnika erialal. Õpingute ajal liitus ta kohaliku eesti üliõpilaste klubiga. Aktiivselt esines ta Eesti Seltsi juhatuse liikmena. Samuti liitus ta üliõpilaskorpo-ratsiooniga Fraternitas Estica, mille 95. ja 100. aastapäeva tähistamisest ta ka veel osa võttis.

Õpingute vaheajal hakkas Rein Luik tööle Boeingu lennukikompanii tehases inseneri abina, täites mitmesuguseid joo-nestusalaseid ülesandeid. Pärast sõjaväetee-nistuse läbimist jätkusid õpingud sama ülikooli mehaanikateaduskonnas. Samal ajal töötas ta osalise töökoormusega Boeingu kompanii joonestusbüroos.

töömeheaastad kosmoseside alal Philcos

Pärast inseneridiplomi ja mehaanika-teaduste bakalaureusekraadi saamist asus ta elama Californiasse San Francisco lähe-dale. Üks elukohavaliku põhjus oli soodne kliima. Jätkusid töömeheaastad kosmose-side alal korporatsiooni Philco allüksuses

ÜLO AMBOS,ASi Vertex Estonia tegevjuht 1981–2005, Aasta Insener 2002

R

REIN LUIK,üks kuulsamaid eesti soost insenere

teGiJa 31

4/2011 (32)

Western Devolopment Laboratories. See saigi määravaks tema edaspidise karjääri kujunemisel.

Philcos konstrueeriti üks esimestest sidesatelliitidest. Tolleaegsed mandriteva-helised sidekaablid olid võrdlemisi piira-tud infoedastuse mahuga. Juba esimene, signaali võimendav, alla kahemeetrise lä-bimõõduga seniolematus mahus infovoo-gu edastav Telstari-tüüpi satelliit lubas 1962. aastal Ameerika ja Euroopa vahel korraldada võrdlemisi kvaliteetse televi-siooniülekande. USA valitsus leidis juba samal aastal, et satelliitside tehnoloogial on tulevikku ja püstitas ülesande globaal-side arendamiseks.

luike paelus antennide konstrueerimine ja ehitus

Moodustati Comsat Corporation, mil-le ülesandeks oli valmistada kommertsots-tarbega satelliite Intelsat ja hakata arenda-ma rahvusvahelist satelliitside võrku, kuhu kuulusid 11 riiki. Selleks tarnis Philco-Ford Comsatile mitu jaama. Lisaks satelliitside

ajaloo ilu:

SÜSTEEMIINSENER JA EDUKAS ÄRIMEES REIN LUIK

artiKli autor (Paremal) Koos investor helDur tÕnissoni (KesKel) Ja rein luiGeGa

teGiJa32

4/2011 (32)

vajadustele projekteeriti seal mitmeotstar-belisi antenne. Suurte antennide konst-rueerimisele lisandub veel refl ektori kan-desõrestiku, mehaaniliste ajamite, samuti elektri- ja mitmesuguste abisüsteemide väljatöötamine. Aga just sellistest projekti-dest võttis osa Rein Luik.

Philco antennisüsteemide ja maapeal-sete kosmoseside jaamade projekteerimise grupis arendati edasi antennide konstruee-rimise tehnoloogiat ja analüüsiti nende toimimist. Sinna olid koondunud eriliselt helged pead. Olulist tähelepanu pöörati antenni metallkonstruktsioonide lihtsus-tamisele ja sõrestike stabiilsuse tõstmisele. Samuti oli tähtis küsimus tagada peegli-pindade ülikõrget täpsust.

Kraadi kaitsmisel aitasid praktilised kogemused

Töötades Philcos koos paljude doktori-kraadi omavate tippspetsialistidega, leidis Rein Luik, et kõrgema teaduskraadi oma-mine on vajalik, ning seda just mehaanika alal. Algasid õpingud Stanfordi Ülikooli

insenerehituse teaduskonnas. Seal olid koos maailmakuulsad teadlased ja oivali-sed õppejõud. Pingeliste õppeaastate järel sai dissertatsiooni teemaks NASA poolt tellitud ja täidetud konstrueerimisülesan-de edasiarendamine. Väitekiri saigi valmis ja kaitsmisel oli Rein Luik soodusolukor-ras, kuna professoritest oponentidel olid ainult teoreetilised teadmised, temal aga lisaks veel praktiline kogemus.

Mäletan kunagistest vestlustest Rein Luigega, et ta rõhutas korduvalt Ameerika suurte korporatsioonide juhtimissüsteemi-de bürokraatiat. Sellega ta nagu tahtis meid lohutada, kui läks jutuks meil kuna-gi kehtinud plaanimajanduse pidurdavast mõjust. Oligi nii, et suures korporatsioonis Philco-Ford ja hilisemas Ford-Aerospacis hakkas bürokraatlik juhtimissüsteem nor-maalset töötegemist pärssima. Bürokraatia vohas ja taastootis iseennast. Probleem oli selles, et Ford proovis rakendada suurele seeriatootmisele sobivat jäika juhtimisme-toodikat ka ainulaadsete antennisüsteemi-de ehitamisele. Tekkisid veel mingid lahk-arvamused ebakompetentsete kõrgemal-seisvate ülemustega ja hakkas küpsema plaan saavutatud kogemuste baasil midagi ise käsile võtta. Samad mõtted olid ka ühel kauaaegsel kaastöötajal.

investoriks leiti riigivanema poeg heldur tõnisson

Tekkisid kontaktid ja ühised huvid ühe Kanadas asuva suure fi rmaga. Pärast pikki läbirääkimisi moodustati äriettevõte, kus otsustusõigus oli igati emafi rma käes, kuid jäi võimalus ennast nende käest kunagi välja osta. Järgnes päris edukas äritegevus, kuid lõppes see ikkagi iseseisva oma fi rma moodustamisega. Selleks tuli appi kunagi-se riigivanema poeg Heldur Tõnisson, kes oli Eestist lahkunud juba 1943. aastal ja vahepeal edukalt äri ajanud. Temast sai fi rma suuromanik ja investor.

Ettevõtte nimeks sai TIW Systems Inc. Asukohaks valiti Palo Alto San Francisco lahe piirkonnas ja renditi umbes 60 m2 bürooruumi. Esialgu oli raskusi tootmise käivitamise ja arendusprojektide jaoks fi -nantseerimisallikate leidmisega, kuid lõ-puks leidsid kõik probleemid lahenduse. Iseseisva tegutsemise alustamisel tulid ka-suks kõik varasematel töökohtadel oman-

datud projekteerimis- ja tootmiskogemu-sed, müügitöö oskused ning ärikontaktid. Et mitte olla sõltuvuses allhankijatest, os-teti New Mexico osariigis asuv metall-konstruktsioonide töökoda, mis aga pol-nud parimas seisukorras.

Tõsine arendustöö käivitati antennide juhtimis- ja kontrollsüsteemide, mikrolai-nekiirgurite (fi idid) ning teiste aparaatide ja elektrooniliste komponentide konst-rueerimisel ning valmistamisel. Võeti tööle kogemustega spetsialistid ja arendati välja oma tootmisliinid. Vaja oli kiiresti arendada tehnoloogiat, et toota ja müüa keerulisemaid ja kallimaid antennisüstee-me.

luige klientideks tulid intelsat, nasa, Comsat

Uus iseseisev fi rma alustas tööd suurte antennidega, sest nende turunišš oli para-jasti soodne. Pärast esimesi edukalt täide-tud lepinguid hakkas äri arenema ja ma-hud kasvama. Üks esimesi suuremaid kliente oli Intelsat. Järgnesid NASA, Com-sat ja teised. Kasvasid oskused ja tuldi toi-me järjest keerulisemate projektidega. Võideti lepinguid, mis olid tehniliselt la-henduselt keerukad ja teostuselt ainukord-sed, sealhulgas mitmesugused eriotstarbe-lised antennid. Hakati projekteerima ja ehitama terviklikke maapealseid satelliit-sidejaamade komplekte, kuhu juurde kuulusid vundamendid, hooned, elektri-toide, kontroll- ja tugisüsteemid – kuni teedevõrguni välja.

Äriedu kindlustas ka see, et Rein Luik omas edukaks müügitööks vajalikke põh-jalikke konstrueerimis- ja tootmiskogemu-si. Läbirääkimistel tuli klienti veenda kõi-kide esitatavate nõuete täitmises, samas tuli kohe otsustada, mis ei ole täidetav. Igale tellijale esitati sadade lehekülgede mahus toote tehniline spetsifi katsioon, modifi tseerides individuaalset sobivust. Sellega kaasnes pidev tootearendus, et täita klientide kõiki nõudeid.

Majandusliku stabiilsuse ja oma turu-nišis maailmamastaabis juhtpositsiooni saavutamise järel hakkas Rein Luik aren-dama ärisidemeid taasiseseisvunud Eestiga. Esimene koostöö tekkis selleaegse Küber-neetika Instituudiga, kus arendati välja satelliitside väikeettevõte Intex, mille olu-

13 Fma antenn, PaiGalDatuD lÕuna-aaFriKas

teGiJa 33

4/2011 (32)

lisemad projektid olid autonoomse side-süsteemi loomine Siberi naftaväljade ja USA vahel ning satelliidipõhine interneti-kanal Eesti ja USA vahel. Praegu tundub see kõik igapäevane, aga sellel ajal olid need siiski meie oludes uudsed lahendu-sed.

luik asus antennide toot-mist eestisse üle tooma

Seejärel hakkas Rein Luik otsima või-malusi antennide tootmise ületoomiseks Eestisse. Ühest küljest oli see tingitud pat-riootlikust soovist võtta osa Eesti riigi majanduslikust arengust, kuid teisalt oli ka ahvatluseks odav tööjõud ja hea hinnaga ning nõuetele vastavad nõukogude pärit-olu materjalid. Eesmärgiks oli Eesti ette-võttes töö kvaliteedi viimine maailmatase-mele ja lõppkokkuvõttes muidugi oma toodangu konkurentsivõime tõstmine.

Põhjalike otsingute tulemusena jäi valik peatuma Kommunaalmasinate Eks-perimentaalsel Remonditehasel (pärast erastamist AS Tarberaud ja praegu AS Vertex Estonia), sest sealsed tootmisvõim-sused ja töökogemus osutusid kõige sobi-vamaks. Järgnesid vajalikud investeeringud ja personali koolitus. Erilist rõhku pandi keevituse ja pinnakatete kvaliteedile.

Tähtsamaid ülesandeid oli refl ektorpa-

neelide pinna geomeetrilise konfi gurat-siooni tagamine. Esimeste 13-meetriste refl ektoritega antennide paneelide täpsuse nõue ruutkeskmisena (nn RMS – mõõde-tuna ühel paneelil ca 100 mõõtepunktis) oli 0,13 mm. Selle ülesandega saadi edu-kalt hakkama ja praegu on normaalselt saavutatav täpsus 0,08 mm ja vajadusel isegi täpsem. Selle garanteerisid fi rma oma spetsialistide poolt konstrueeritud ja val-mistatud eriotstarbelised pressvormid, aga samuti väljaõppinud töötegijad.

Üsna alguses moodustasime töövõime-lise konstruktorite kollektiivi, sest puudu-sid meetermõõdustikus tööjoonised, ka tuli soetada vajalik arvutipark ja tarkvara. Järgmine vajalik investeering oli suurte detailide pindade töötlemiseks horisontaal-ne sisetreipink, sest allhankijad ei kindlus-tanud vajalikku kvaliteeti ega pidanud kinni kokkulepitud tähtaegadest. Samuti tõsteti iga aasta põhjendamatult hinda. Tootmismahtude tõstmiseks ja töötingi-muste parandamiseks aitas kaasa uus tootmishoone pinnaga 2000 m2. Eeliseks kujunes ka oma meeskonna poolt anten-nikomplektide paigaldamine mitmetes riikides.

Vaatamata vahepealsetele rasketele aastatele töötab AS Vertex Estonia praegu edukalt, jätkab pidevat tootearendust ja

8 m antenni sÕlmeDe Kontroll-montaaŽ 1996. aastal

toodang on kasutusel ca 35 riigis. 2006. aastal hinnati tehase kauaaegseid töötule-musi Ettevõtluse Auhinna vääriliseks. Hiljutises ETV Kapitali saates mainiti, et Vertex Estonia on Eesti kosmosetehnoloo-gia valdkonna üks edukamaid ettevõtteid. Tehasele on omistatud kvaliteedi-, kesk-konna- ning töötervishoiu ja tööohutuse süsteemide juhtimissertifi kaadid. Keevitus-protsessid vastavad DIN 18 800-7 nõuetele. Kõigele sellele aitas panna aluse umbes 18 aastat tagasi Rein Luik ja fi rma meeskond on seda hoidnud ja edasi arendanud.

Meil oli õnne, et Eesti jaoks pöördelis-tel aastatel hakkas siin aktiivselt tegutsema Rein Luik, olles meile kõigile, kes me alles alustasime äritegevust kõrgtehnoloogia valdkonnas, suureks eeskujuks. Andeka, mitmekülgsete teadmistega ja avatud mee-lelaadiga inimesena andis ta meie insene-ridele uue kvaliteedi, tõi meie ellu kaas-aegse tehnoloogilise kultuuri. Rein Luige tegevus näitas, et äritegevus ei põhine ai-nult oma valdkonna põhjalikus tundmi-ses. Vaja on veel armastada ja tahta “oma asja” arendada, tunda uue loomisest rõõ-mu ja jagada seda kolleegidega.

Artikli koostamisel on kasutatud allikana REIN LUIK “Insener Luige paraboloid“, Kirjastus Koolibri, 2007, ja akadeemik Ülo Jaaksoo mälestusi.

inseneriKutse34

4/2011 (32)

inseneriKutse34

sõsarväljaanne:

75 AASTAT TAGASI HAKKAS ILMUMA KUUKIRI “TEHNIKA KÕIGILE”

“eestis on praegu käimas suur riiklik ümber-

korraldamise ja ülesehitamise töö. Ühes sellega

on teoksil ka ühis konna organiseerimine uutel

alustel – kutsealade järele,“ kirjutas esimese

numbri avaartiklis insenerikoja esimees a. uesson. “Vastavalt sellele on Inseneriko-da oma ülesandeks seadnud kaasa aidata tehniliste tead-

miste levitamisele laiemates rahvakihtides. Selle ülesande teostamiseks otsustas Inse-nerikoda hakata välja andma populaar-teaduslikku tehnilist ajakirja “Tehnika Kõigile” ühes lisadega – tehniliste õppe- ja käsiraamatutega. [...] Käesoleva kuukirja väljaandmisel Insenerikoda kannab hoolt, et kuukiri suudaks täita kõiki neid ülesan-deid, mis lugejaskond nõuab populaar-tehniliselt ajakirjalt,” kirjutas A. Uesson.

Esimeses numbris oli juttu ehitusest, aurukatelde kütteainetest, halupuude hindadest, autoasjandusest (Ameerika sõiduautod aastal 1936), tehnilistest näi-tustest Euroopas.

Kuukirja redaktsioon-kolleegiumisse kuulusid ins. E. Avik, ins. P. Etruk, dr.-ins. H. Freymuth, dr.-phil. J. Hüsse, prof. L. Jürgenson, ins. E. Kimber, prof. P. Koger-mann, arh. A. Kotli, dr.-ins. A. Laur, prof. O. Maddisson, ins. H. Perna, ins. F. Peter-son, arh. A. Volberg, ins. K. Zeren.

Kuukirja kaastoimetaja oli ins. A. Velner (kellest on juttu ka selles Insenee-rias).

Kuukirja tellimishind oli aasta lõpuni 3 kr, üksiknumber maksis 40 senti. Kui-võrd ajakiri pidi ennast ise majandama, siis oli selles kuukirjas päris ohtrasti rek-laami.

4/2011 (32)

Pilt: BalteCo

huvitav lahenDus 35

4/2011 (32)

Maailma tugevaim robot

Fastems presenteeris Tamperes maailma tugevaimat tööstus-

robotit FANUC M2000-iA/1200. Sellele kuuetelje-lisele robotile, mis teisal-dab raskeid ja suuri detaile, on antud nimi “Gozilla” ja see on esimene taoline maailmas. Roboti haarde-ulatus on ligi neli meetrit ja maksimaalne tõstejõud kas 1200 või 1350 kg. Ro-boti liikumistäpsus on 0,3 mm.

”GoZilla” suuDaB Ühest Kohast teise tÕsta oma vÄiKse-maiD ametivenDi Ja KoostööPartnereiD Ja Panna maha alla millimeetrise tÄPsuseGa

Pilt: autor

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeDoKtoritöö36

4/2011 (32)

DoKtoritöö36

autonoomse energiaallikaga), mida nimeta-takse ka MANET- (ingl k Mobile Multi-hop Ad-hoc NETwork) tüüpi võrkudeks.

Arupuru kübe on väike arvuti, mis on varustatud autonoomse energiaallika ning traadita andmesideliidesega, mis võimaldab antud seadmel suhelda teiste omasugustega ning töötada iseseisvalt. Arupuru kübeme-test (ingl k smart dust mote) on võimalik koostatada sensorvõrke (ingl k sensor ne-tworks), kus hulk keskkonda paigutatud mi-niatuurseid arvuteid, arupuru kübemeid, jälgivad keskkonda ning töötlevad kogutud andmeid. Arupuru kontseptsiooni lõi Cali-fornia Ülikoolis Berkeley’s prof Kristofer Pister aastal 2001 Ameerika Ühendriikide DARPA (Defence Advanced Research Project Agency) projekti raames.

Hoolimata sellest, et riistvara näol on olemas tehnoloogia, mis võimaldab koosta-da tajumatu arvutuse süsteeme, ei ole selliste töökindlate süsteemide loomine veel meile jõukohane. Tajumatute arvutisüsteemide põhiomadustest – suur ühenduste arv, kee-rukus, komponentide proaktiivus – lähtudes ei ole selliste süsteemide formaalne kirjelda-mine võimalik konventsionaalsete algoritmi-liste meetoditega, mis olid piisavad klassika-liste süsteemide puhul.

Realiseerimaks edukalt tajumatu arvutuse rakendusi, mis käituvad meile sobival viisil ning on ka töökindlad, peavad sellise süstee-

Arvutisüsteemide situatsiooniteadlikkus:

VÄLJAKUTSED KÜBER-FÜÜSILISTE SÜSTEEMIDE LOOMISEL

Küber-füüsilised süsteemid on juba aastakümneid olnud kasutusel sardsüsteemide (ingl k

embedded system) loomuliku edasiarendusena. sardsüsteemid, mille puhul oli tegemist

ühele rakendusele pühendatud suletud süsteemidega, on muutumas avatud süsteemideks,

mis on omavahel võrguga ühendatud. Küber-füüsilised süsteemid seovad füüsilises

maailmas toimuvaid protsesse võrku ühendatud arvutisüsteemidega, moodustades

terviksüsteemi, mis ulatub üle erinevate maailmade piiride.

JÜRGO PREDEN, TTÜ proaktiivsete tehnoloogiate uurimislabor

Küber-füüsiliste süsteemide raken-damine eeldab mitmete teoreeti-liste ning praktiliste probleemide,

mida ei esinenud klassikaliste sardsüstee-mide loomisel, lahendamist. Küber-füüsi-lise süsteemi omaduste kirjeldamise mee-todid peavad lisaks arvutisüsteemi oma-dustele võimaldama ka maailma füüsika-liste ja virtuaalsete omaduste kirjeldamist ühtsel viisil, mis võimaldab seda tüüpi andmete vahetust süsteemide ja nende komponentide vahel.

Küber-füüsilise süsteemi kontsept-sioon võimaldab luua uut tüüpi arvuti-süsteeme, mida nimetatakse ka tajumatu arvutuse (ingl k ubiquitous computing / pervasive computing) süsteemideks. Taju-matu arvutuse süsteemid toimivad tava-pärastest arvutisüsteemidest erinevalt, kuna arvuti on inimese jaoks enamasti tajutav ning arvutusprotsess käivitatakse inimese poolt. Tajumatu arvutuse süstee-mide puhul töötlevad keskkonnas olevad arvutid andmeid, ilma et inimene peaks selleks käsklust andma. Samuti muuda-vad sellised süsteemid oma käitumist lähtuvalt töödeldud infost. Tajumatutelt seadmetelt eeldatakse proaktiivsust – sel-

lised seadmed ei reageeri üksnes inimese poolt antud käskudele, vaid täidavad mitmeid ülesandeid iseseisvalt, lähtudes oma arusaamast maailma kohta ning oma sihifunktsioonist.

arupuru kübemetest saab koostada sensorvõrke

Liialdamata võib väita, et täna võib selliseid omadusi omavaid süsteeme luua teatud määral sensorvõrkude baasil. Sensorvõrkude puhul on tegemist tarka-de kübemete ehk targa tolmu võrkudega (ingl k smart dust – miniatuursed arvu-tusseadmed koos raadioside võimaluse ja

smart Dust mote miCaZ (CrossBoW teChnoloGY)

DoKtoritöö 37

4/2011 (32)

algoritmide mõju on sarnane – sõltuvalt algoritmist võib situatsiooniparameetrite kehtivus olla erinev.

Situatsiooniparameetrid, mis iseloo-mustavad elementaarsituatsioone, võivad olla arvutatud sensorlugemitest, inimeste poolt sooritatud vaatluste tulemustest või elementaarsetest andmetöötlusope-ratsioonidest. Elementaarsituatsioonide (st nende parameetrite) hulk moodustab aluse abstraktsemate situatsioonide loo-misele, mille kehtivus sõltub baassituat-sioonide kehtivusest.

Artikkel andis lühikese ülevaate kü-berfüüsilistest süsteemidest ning nende loomisega seotud väljakutsetest. Selliste süsteemide autonoomia ning potentsiaal-selt suur interaktsioonide hulk süsteemis, samuti süsteemilt oodatav proaktiivne käitumine seavad selliste süsteemide loomisele omad väljakutsed. Küber-füü-siliste süsteemide loomist hõlbustab si-tuatsiooniteadlikkuse kontseptsiooni kasutamine juba süsteemi loomisel. Si-tuatsiooniteadlikkuse kontseptsioon võimaldab esitada süsteemi teadmisi maailma kohta süstematiseeritult ning koherentselt üle kogu süsteemi. Hierar-hiline situatsioonide kompositsioon si-tuatsiooniparameetritest võimaldab kogu situatsioonide järeldusprotsessi muuta jälgitavaks ning korratavaks. Loodetavasti saame tänu situatsiooniteadlikkuse ra-kendamisele luua tulevikus ohutuid ning töökindlaid küber-füüsilisi süsteeme.

mi kompomendid olema teadlikud neid ümbritsevast; samuti peab see teadlikkus olema ühtne üle kogu süsteemi. Üheks viisiks, kuidas tehissüsteemide teadlikkust parandada ning süsteemi-ülest ühtset arusaama maail-mast tagada, on kasutada situatsiooniteadlik-kuse kontseptsiooni. Situatsiooniinfo ilmuta-tult kasutamine ning selle sidumine kehtivu-se infoga, alates ajaintervallist ja piirkonnast, kus situatsiooniinfo kehtib, võimaldab hõlp-samini saada hakkama küber-füüsilisele süs-teemile omaste tundmatute omadustega.

inimese situatsiooniteadlik-kus kantakse üle masinale

Tehisagentide situatsiooniteadlikkuse kontseptsiooni arendamiseks saab edukalt kasutada inimfaktorite uuringutes välja töötatud situatsiooniteadlikkuse kontsept-sioone. Situatsiooni töödeldes hindavad inimesed paralleelseid sisendandmete vooge, mida toodab sensoorika. Andmeid töödel-dakse, kasutades teadmisi ning algoritme, mis arenevad aja jooksul. Tehisagentide pu-hul saab situatsiooni hindamiseks rakendada samu printsiipe.

Situatsiooniparameetrite väärtused saab leida situatsiooniparameetrite hierarhilise struktuuri abil, kusjuures madalama taseme situatsiooniparameetrite väärtused leitakse otseselt sensorandmete tõlgendusest. Situat-siooniparameeter peegeldab reaalse või vir-tuaalse maailma huvipakkuvaid omadusi, selliste parameetrite kompositsioon võimal-dab kõrgema taseme parameetrite leidmist

madalama taseme parameetri väärtus-test.

Tehisagendi puhul hinnatakse situat-siooniparameetrite väärtusi, käivitades sobivaid algoritme sisendandmete tööt-luseks. Garanteerimaks situatsiooni hin-nangu kehtivust, määratakse sisendand-metele piirangud, mis garanteerivad alg-andmete koherentsuse ja kehtivuse.

Riistvara ning meetodid, mida kasuta-takse situatsiooniparameetrite väärtuste arvutamiseks vajalike algandmete kogu-miseks, samuti algoritmid, mida kasuta-takse situatsiooniparameetrite väärtuste arvutamiseks, omavad mõlemad mõju si-tuatsiooniparameetrite kehtivuspiirkon-dadele. Kasutatavate sensorite omadused määravad mõõtetulemuste täpsuse ning usaldatavuse, avaldades mõju ka nende andmete alusel arvutatavate situatsiooni-parameetrite omadustele. Kasutatavate

Küber-füüsilise süsteemi

kontseptsioon võimaldab

luua uut tüüpi, tajumatu

arvutuse süsteeme.

PilDiD: autor

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinseneri töövahenDiD38

4/2011 (32)

inseneri töövahenDiD38

eelmise sajandi tehnika areng:

XEROX KUI OMA AJASTU TEHNIKAIME

XeroX alustas koopiamasinate tootmist 1955. a (XeroX 660 tuli aastal 1966). teised

tootjad alustasid tootmist hiljem: Canon 1970 (nP-1100), ricoh 1972 (PPC900), Konica

1971 (u-BiX 480). müümiseks n liidus vajasid nad lepinguid impordiametiga soJuZ-

GlavPriBor. seetõttu Canon, Konica, mita, minolta ja ricoh jõudsid eestisse alles

1970. aastate lõpus.

RIHO KRISTJUHAN, AS Kristjuhan

Xeroxit aitas tutvustada Infoinsti-tuudi brošüür ““Rank Xerox” kui tõhus abiline informatsiooni- ja

juhtimistöö mehhaniseerimisel”, Tallinn 1974, autor L. Mosona. Ta oli hiljem, 1982. aastal, üks Teeninduskombinaadi “Eks-press” koopiakeskuse käivitajaid.

Masinad saabusid tollistest laudadest kastides, rippudes vedrude küljes, et ei saaks transpordil viga. ENSV Ülemnõukogu Pre-siidium sai 1971. a ikkagi masina, mida oli nii raputatud, et koopiate arvu valimise nupp oli esipaneelilt ära murdunud. Mur-tud võll tuli Tehnikaülikooli töökojas uus teha. Oli ka praaki. Näiteks esimene Eestisse jõudnud masin ei läinud mul kohe käima, sest eksponeerimis-lampide juhe oli sattu-nud kruvi alla ja oli lühises. Elektriskeem oli neil õnneks lihtne ja loogiline: kõik töösõlmed said voolu läbi oma mikrolüliti, mida lülitasid kas etteantud dokument, koopiapaber või trumliga koos pöörlev nukkidega ketas. Leidsin vea ja kõrvaldasin ilma juhenditeta.

hoolduse koolitus toimus tšehhoslovakkias

Ministrite Nõukogu, saanud ka masi-na, asus kohe kohalikku hooldusteavet soetama ning saatis mind 1972. a väljaõp-pele. Xerox oli asutanud küll esinduse

1980. aastani puudus riiklik varustamine ja hooldus. Siis loodi NSVLi Statistika Keskva-litsuse juurde Üleliiduline Koondis “SO-JUZŠTŠETTEHNIKA” ja Eestisse selle tehas “IMPULS” (asus Kadaka puiesteel), mis alus-tas Eestis hoolduslepingute sõlmimist. ENSV Plaanikomitee moodustas 1982. a ametkon-dade vahelise import-kopeerpaljundustehni-ka probleemide komisjoni, olin selle liige. 1984. a lõpetati ettevõtetelt materjalide ja varuosade tellimuste vastuvõtmine. Xeroxi, Canoni, U-BiXi ja Ricohi omanikud suuna-

ti “Impulsi” juurde. Tugevdati režiiminõudeid. Masinaruumi uks pidi olema plekiga üle löö-dud, uksel pidi olema nimekiri, kes võisid sise-neda. Pühade ajaks ruumid pitseeriti.

Ametkondade vahelist komisjoni kasuta-sin vaidlustes varustajatega Moskvast, kes üri-tasid XEROX 660 tarvis saata mitteoriginaalset, odavamat toonerit. See ei kinnitunud paberile ja määris. Teine ettevõtmine oli koostöö Kohi-la Paberivabrikuga. Nende üks paberisort suutis asendada välismaist koopiapaberit, kuid oli tolmune. Vabrik kõrvaldas selle vea, aitas nii kaasa koopiamasinate levikule.

avaliku koopiateenuse teke ja levik

1982. a said Eesti ettevõtted ja eraisikud võimaluse tellida koopiaid. Xerox tegi neljan-da katse avada avalik koopiakeskus N Liidus, eelmised olid ebaõnnestunud. Teeninduskom-binaat “Ekspress” sai täiskomplekssed koopia-masinad XEROX 3450 (30 koopiat/min), XE-ROX 9400 (120 k/min) ja suurendus/vähendus-võimega jooniste koopiamasina XEROX 2080. Koos kahe kolleegiga paigaldasime seadmed. Keskus avati Teenindusmajas 23.06.1982 kell

Moskvas, kuid väljaõpe toimus Tšehhoslo-vakkias, Brno linnas. Kutsetunnistuse saa-miseks (pilt ülal) tuli läbida teoorialoen-gud, näidata üles oskust masina vigu leida ja kõrvaldada. Brno keskus oli mõeldud hooldusinstruktorite väljaõpetamiseks sotsialismileeris, et nad omakorda õpetaks välja kohalikke hooldustehnikuid.

Tunnistusega kaasnes hindamatu väär-tusega tehnilise hoolduse juhend. Juhend ja saadud teadmised võimaldasid mul uute masinate operaatoritele kasutamist ja hooldust õpetada. Kohaliku operaatori oskus masinat hooldada oli oluline, sest masinate trumli ja ilmutussõlme tööma-terjali eluead olid lühikesed, masinad aga väga koormatud. Mina sain hooldusalu-seid masinaid remontida pärast tööpäeva, pärast kella 18.00. Kui masin oli Tartus, tähendas see magamata ööd. Minu hool-duse all olnud masinad tegid 1983. a kok-ku 3,3 mln koopiat.

autori ranK XeroXi hoolDus-instruKtori Kutsetunnistus

inseneri töövahenDiD 39

4/2011 (32)

eelmise sajandi tehnika areng:

XEROX KUI OMA AJASTU TEHNIKAIME

12.00. Kohal olid ENSV ja NLi varustusko-miteede ja Xeroxi Moskva esinduse juhtivad töötajad: (esireas vasakult) NLi SOJUZ-GLAVPRIBORi peadirektor Šestakov, ENSV Teenindusminister Hallmägi, Xeroxi esindu-se direktori abi Nekrassova, NLi Varustusko-mitee aseesimees Jakovlev, ENSV Varustus-komitee esimees Toots, (teises reas) “Ekspres-si” 2. tsehhi juhataja Ellermaa, ENSV Teenin-dusministeeriumi peaökonomist Truve, Tallinna RSN TK Teenindusvalitsuse juhata-

ja Andrussov, Xeroxi esinduse peadirektor Sutherland, koopiakeskuse töötaja S. Tsa-ro, Xeroxi esinduse tehnikadirektor Cane, NLi SOJUZGLAVPRIBORi osakonnajuha-taja Nikolajev, “Ekspressi” direktor Põldoja, koopiakeskuse töötajad M. Tsaro ja Krist-juhan, “Ekspressi” peainsener Kolektor, koopiakeskuse töötajad Mosona ja Burla-kov.

Samal aastal tulid Eestisse ka esimesed kiired koopiamasinad XEROX 1075, kus

uudne sisemine infovahetus polnud enam juhtmete, vaid koaksiaalkaablitega, ning täiuslik diagnostika võimaldas iga sõlme või funktsiooni seisundit mõõta ja juhtpa-neeli nupustiku kaudu seadistada. Esimese XEROX 1075 (75 k/min) käivitasin ENSV TA Füüsika Instituudis Tartus. Olin läbi-nud temast võimsama XEROX 9400 õppe-kursuse, kuid see mudel oli järgmise põlvkonna seade ja pakkus tõsist rahul-dust, kui käima sain.

120 K/min teGev oPtiline KooPiamasin XeroX 9400

KooPiaKesKuse avamiselt, nimeD all lÕiGus

uue seeria KooPiamasin XeroX 1075 (75K/min)

Bomar lintsae-

masinad

Bomar

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60º-0º-60º keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Pilt: BalteCo

huvitav lahenDus40

4/2011 (32)

huvitav lahenDus40

tulu, mitte kulu:

HEA DISAIN LOOB ESTEETILISI JA FUNKTSIONAALSEID ÄRIOBJEKTE

viimased uudised majandusrindelt on järjest rõõmusta-

vamad ning optimistlikumad – kiire kasv nii käivetes kui

ekspordinumbrites on igati tervitatavad nii iga üksiku

ettevõtte kui kogu eesti majanduse kontekstis.

RUTH-HELENE MELIORANSKI, Eesti Disainikeskuse juht

Taastumine on toimunud peamiselt kulude kokkuhoiu ning ebaefek-tiivsete protsesside ümberkorralda-

mise kaudu. Samas tuleb tõdeda, et tõeline väljakutse oma toote- ja brändiarenduse näol on paljudele ettevõtetele tänaseni siiski vaid unistuseks. Paljuräägitud majan-duse ümberstruktureerimine, mille tule-musena pakuksid ettevõtted kõrgema li-sandväärtusega tooteid ja teenuseid ning oleksid seepärast globaalselt konkurentsi-võimelisemad, on saavutatav peamiselt vaid oma tooteportfelli kaudu. Täna on see ette näidata vaid mõnedel eksportivatel ettevõtetel.

Ettevõtteid on innustatud panustama rohkem tootearendusse – erinevate tead-likkust tõstvate kampaaniate ja koolituste-ga, kuid senine vähene valdkondlik koge-mus, eeskätt kogu tootearendusprotsessi eduka juhtimise kogemuse puudumise tõttu, pole võimaldanud suurt hüpet ette võtta.

Disaini suhtes ollakse veel umbusklikud

Kui insener-tehniliste lahenduste ja turundusstrateegiate väljatöötamise osas

on tööstusettevõtted erinevaid kogemusi omandanud, siis disaini rakendamine on senini küllalt väheldane. Jah, ka siin võib rääkida vähesest disainiteadlikkusest ning kogemuste puudumisest, mis päädib eel-arvamusega disainist kui millestki kallist ja mõttetust kulureast. Samas, vaadeldes disaini olemust süvitsi, näeme, et just selle valdkonna professionaalseid oskusi raken-dades on võimalik ühendada insener-teh-nilised lahendused kasutajasõbralikkuse ning atraktiivsusega. Need omadused aga soodustavad turul eristumist, loovad selge konkurentsieelise ning aitavad tõsta too-dete lisandväärtust.

Disainer ei tegele ainult toodete ilus-tamisega, see on vaid kogu disainiprotsessi üks tahkudest. Disaini efektsiivsus ja kva-liteet väljendub erinevate distsipliinide vahel kõige sobivama kombinatsiooni leidmises ja rakendamises ning selle haa-kumises lõppkasutaja nägemusega.

hea disain: mõõdetav kasu, mitte kulu

Hea disain väljendub objektides, süs-teemides ja teenustes, mis toimivad nii esteetiliselt, funktsionaalselt kui äriliselt; muutes seejuures inimeste elu paremaks ning omades minimaalset võimalikku mõju meie planeedile. Hea disain väljen-dub mõõdetavas kasus, mitte kulus. Kuna

disaini väärtust saab mõõta majandusli-kult, sotsiaalselt ja keskkondlikult, on tege-mist investeeringuga tulevikku, mitte jooksva mõttetu kuluga.

Kokkuvõtvalt on disain süsteemne lä-henemine probleemide kaardistamiseks, defineerimiseks, lahenduste leidmiseks ning nende elluviimiseks. See on protsess, mis ühendab loovuse ja innovatsiooni, si-

huvitav lahenDus 41

4/2011 (32)

jaid 19. aprillil Kaubandus-Tööstuskojaga koostöös korraldatavale tasuta infopäevale “Koostöö disaineriga – luksus või li-sandväärtus?”, kus lähemalt tutvustavad oma tegemisi nii disainerid kui ka ettevõt-jad, kel on disaini rakendamise edukas kogemus.

Ka riiklikul tasandil on disaini raken-damise kasulikkust järjest enam püütud esile tõsta. Üheks innustajaks võib pidada uue “Disaini rakendaja” kategooria lisamist ettevõtlusauhindade konkursile, mille eelmisel aastal võitis süsteemset disainjuh-timist kasutav vanni- ja aurusauna tootja Balteco. Balteco on disainiprotsesside juh-timiseks oma meeskonda kutsunud disai-nijuhi Aivar Habakuke, kelle töö tulemu-sena on kogu ettevõtte tooteportfell omandanud äratuntavalt ühtsed jooned ja tunnused.

Loodame, et sel aastal on austavale “Disaini rakendaja” tiitlile kandideerimi-seks põhjust juba märksa rohkemal hulgal tööstusettevõtetel!

vaid, kui hästi või halvasti sellega hakkama on saadud, kuidas disaini tulemus vastab algsetele eesmärkidele ning ettevõtte vaja-dustele. Seega “disaintoode” kui selline eksisteerib vaid turundusmaterjalides ning lamp on ikka lamp ja vaas on vaas.

Hea disain sünnib vaid koostöös tead-like tellijatega. Kuigi kõik inimese loodu on disain, teostub täna suurem osa sellest ilma professionaalsete disaineriteta. Väärt disain saab teoks tänu professionaalse di-saineri treenitud oskustele ja kogemustele, mida disaineri klient ja koostööpartner osavalt oma organisatsiooni edendamiseks kasutavad. See on põhjus, miks on oluline tõsta disainikompetentsi ka ettevõtte sees.

ettevõtjatele on tulemas tasuta infopäev

Eesti Disainikeskus on oma asutami-sest peale pakkunud ettevõtetele nii erine-vaid konsultatsioone kui koolitusi oma oskuste ja teadmiste tõstmiseks. Hea või-malus on siinkohal kutsuda kõiki ettevõt-

dudes uued ideed turuvajadustega, vormi-des ideedest praktilisi ja atraktiivseid pak-kumisi klientidele ja kasutajatele.

termin “disaintoode“ on vaid turundusmaterjalides

Oluline on märkida, et disain on tegu-, mitte nimisõna. Kogu meid ümbritsev te-hiskeskkond on disainitud, küsimus on

BalteCo uusim tooDe: innovatiiv-ne Ja esteetiline aurusaun tetris. Disainer aivar haBaKuKK.

PilDiD: autor

huvitav lahenDus42

4/2011 (32)

huvitav lahenDus42

väikelaevaehitus:

JAHI- JA KAATRIKEREMUDELITE VALMISTAMINE 5-TELJELISE PROGRAMMJUHTIMISPINGI ABIL

ligi 10 aastat tagasi rakendati eesti ettevõtete tootearenduses uute mudelite valmistami-

sel valdavalt mudelseppade käsitööd. tootearenduse protsess oli pikem, mudeli või proto-

tüübi valmistamisel sõltus kvaliteet paljuski mudelsepa täpsest silmast ja käteosavusest.

JAAN KERS, TTÜ MTI vanemteadur

Disainerite poolt loodavate toodete keerukas kuju, geomeetria ja üle-minekud põhjustasid konstrukto-

ritele palju peavalu, sest 2D-jooniste loo-mine oli keeruline ja aeganõudev protsess ning tihtilugu valmisid mudelid vaid ku-jundusprogrammide visuaalsete piltide abil. Samuti oli protsess ajamahukas toote mudelist esimese prototüübini jõudes, sest nii mudel, master-vormid kui vormid val-mistati käsitsi.

Kaasaegsed tooted peavad aga turule jõudma järjest lühema aja jooksul. Toote-mudelite rohkusega haaratakse turu erine-vaid sihtgruppe. Tooted ise on aga keeruka disainiga, mille valmistamine nõuab suurt

VAHUPLOKIST JAHIKERE KUJU FREESIMINE

töö

pr

ots

ess

FREESI LÄHEDALTVAADE PEENTÖÖDELDUD JAHIKERE MUDEL JÄMETÖÖDELDUD JAHIKERE MUDEL JAHIKERE MUDELI VIIMISTLEMINE PAHTLIGA

JAHIKERE MUDELI PINNATÖÖTLEMINE

täpsust, telg-sümmeetrilisust ja head lõpp-viimistlust. Peamine faktor on siin aeg, sest kes esimesena turule jõuab, riisub koore.

väiksemad detailid 3D-prinditakse, suuremad freesitakse

Eesmärkide saavutamiseks on toote-arendusprotsess muutunud tehnoloogia-mahukaks ja ajaliselt lühikeseks. Protsess algab virtuaalsete 3D CAD-mudelite loo-misega, millest saab esimese käegakatsuta-va tooteprototüübi valmistada juba mõne tunni või päeva jooksul, rakendades väik-semate detailide puhul 3D-printimist ja suurte mõõtmetega detailide puhul freesi-mist CNC-pingis. 3- või 5-teljeliste CNC-freespinkide eeliseks on võimalus valmis-tada suuregabariidilisi tooteid või toote mudeleid pidevprotsessina (24/7) ning kiiresti.

Eesti väikelaevade ehitusettevõtted on

iga uue keremudeli

sõiduomadusi testi-

takse vees. selleks tuleb

valmistada 1:10 mudel,

mille veesõiduomadusi

basseinis katsetatakse.

huvitav lahenDus 43

4/2011 (32)

siiani tellinud mudelite freesimistööd väljastpoolt. Väikelaevaehituses on oluline roll ka iga uue keremudeli puhul tema sõiduomaduste testimisel vees. Selleks aga tuleb valmistada 1:10 mudel, mille veesõi-duomadusi saab katsebasseinis testida. Selle etapi vahelejätmine võib hiljem too-te prototüübi juures kallilt kätte maksta, sest lubatud sõidukiiruse või manööverda-misomaduste saavutamine võib jääda kättesaamatuks. Sama oluline on enne komposiitplastist tooteprototüübi valmis-tamist kontrollida visuaalselt ja ergonoo-miliselt üle 1:1 keremudel, et seda vajadu-sel veel korrigeerida.

vundamendile liimitakse kiht-kihilt vahuplokid

Tootearendusprotsessi väikelaevaehi-tuse ettevõttes võib kirjeldada järgmiselt. Kui väikelaeva disainer on uue jahi või kaatri 3D-mudeli saanud valmis, hakkavad konstruktorid tegelema 3D-mudelist joo-niste loomisega ning selles etapis on oluli-ne analüüsida ergonoomikat, seadmete asupaika ning teenindusest ja hooldusest lähtuvaid aspekte.

Kui laevakere 3D-mudel on valmis, muudetakse see CAM-programmi abil 5-teljelisele CNC-pingile arusaadavaks. Järgnevalt on aga vaja ehitada mudeli vundament, mis koosneb vineerist ja puit-profi ilidest, et tagada vahust mudeli jäi-kus. Seejärel liimitakse vundamendile kiht-kihilt vahuplokid. Kõige soodsam on

VAHUPLOKIST JAHIKERE KUJU FREESIMINE

töö

pr

ots

ess

FREESI LÄHEDALTVAADE PEENTÖÖDELDUD JAHIKERE MUDEL JÄMETÖÖDELDUD JAHIKERE MUDEL JAHIKERE MUDELI VIIMISTLEMINE PAHTLIGA

JAHIKERE MUDELI PINNATÖÖTLEMINE

AS Luksusjaht on innovaatiline ja kiirelt arenev väikelaevade ehitusettevõte, kus valmistatakse nii jahte kui kiirkaatreid nii lõbusõidu kui ka sportimise

tarbeks. Ettevõte asutati 1998. veebruaris. Luksusjahi tootevalik on suur, valmista-takse 29–80-jalase pikkusega veesõidukeid. Aasta-aastalt on kerkinud ka toot-mismahud, mis täna on 8–10 alust kuus. Populaarsemad mudelid on kiired luk-suskaatrid Delta-seeriast, millest näiteks Delta 29 saavutab tippkiiruse, 40 sõlme, ühe mootoriga.

Kaatreid ja jahte toodetakse proportsioonis 60/40. Delta kaatrid valmivad Luksusjahi kaubamärgi all ja Arcona jahid alltöövõtuna Rootsis. Aasta tootearen-dus on 2–3 uut mudelit, millest tavapäraselt on üks jaht ja kaks kaatrid.

Koos omatoodangu mahu kasvu ja väljastpoolt tellitavate tööde tähtaegade pikenemise ning valmisfreesitud mudeli transpordikulude kasvuga otsustati teha fi rma arengus oluline samm ning soetada EASi abiga fi rmasse uus suure-gabariidiliste detailide freesimiseks sobiv 5-teljeline CNC-pink. Sammasportaa-liga freespingi valikul on kaks peamist varianti – liikuva töölauaga või liikuva sammasportaaliga pinkide vahel –, millele on kinnitatud ka spindel koos tööele-mendiga. 5-teljelisel CNC-pingil liigub detaili töötlemisel spindlipea sünkroonselt kõigi telgede suunas, sest juhtarvuti arvutab üheaegselt tööorgani koordinaadid viies suunas.

Leping Itaalia fi rmaga CMS 5-teljelise sammasportaaliga CNC-pingi ostuks sõlmiti juba 2009. aasta lõpus. Pingi tarneaeg oli pool aastat ning lisaks kulus veel paigaldusele ligi kolm kuud. Uue pingiga alustati tööd 2010. aasta septembris.

CNC-pingis freesitava detaili maksimummõõtmed on telgede suunas x=27,8 m; y=7,8 m; z=3,69 m. Pink võimaldab mudeli või vormi materjalina töödelda vahtplasti, puitu, vineeri, MDFi ja ka alumiiniumi. Ettevõte rakendab uut pinki oma igapäevases tootearendusprotsessis ning lisaks müüakse teenust nii Ees-ti kui ka väljaspool asuvatele ettevõtetele.

as luksusjaht hankis easi abiga suuregabariidilise pingi

investeering

huvitav lahenDus44

4/2011 (32)

kasutada EPS-vahtu (vahtpolüsterool) ti-hedusega 200 kg/m3, aga võib kasutada ka suurema tihedusega vahtu, MDFi või pui-tu. Valmisehitatud vahuplokist hakatakse-gi jämetöötlusega välja freesima väikelae-va kere mudelit. Jämetöötlusele järgneb peentöötlus, mille käigus freesitakse välis-pind ühtlaseks. Seejärel järgneb pinna viimistlemine pahtliga, mida doseeritakse poolautomaatse segisti ja pumbaga varus-tatud seadmest läbi otsiku mudeli pinnale, kus see käsitsi ühtlase kihina laiali jaota-takse.

Pinna viimistlemisel kantakse peale 15–20-millimeetrine kiht p2-komponent-set polüuretaanpahtlit, millest hiljem

peentöötlusega freesitakse CNC-pingiga maha ligi10-millimeetrine kiht ning lõpp-tulemusena saadakse ühtlase kvaliteediga pind, mis sobib juba mudelilt vormi võt-miseks.

On-off-meetodil valmistatakse toote vorm kohe

Teine meetod, mida rakendatakse, on nn on-off -meetod, kus toote vorm valmis-tatakse kohe, jättes mudeli etapi vahele. Selleks tuleb valmistada metall- või puit-konstruktsiooniga raamile jäik alus, mille-le liimitakse EPS-vahu kiht – arvestusega 20 mm vähem kui vormi lõppkõrgus. Järg-

nevalt freesitakse CNC-pingiga vahust vormikuju välja. Sellele vajaliku jäikuse andmiseks lamineeritakse freesitud pind üle ning kaetakse hiljem suurema jäikuse ja pinnakõvadusega kahekomponentse polüuretaanpahtliga, millest freesitakse lõplik vormipind.

Valminud vormi saab kohe kasutada jahi kere või mõne muu toote valmista-misel. Selline tehnoloogia ja vormid on kasutatavad suuregabariidiliste väikesear-vuliste tooteseeriate puhul. Suurema tooteseeria puhul (>10 toodet) on juba kasulikum valmistada enne mudel ja siis klaasplastvorm, sest olulisem on vormi pikk tööiga.

Kere muDel Disaineri PilGu lÄBi

illustratsioon: taivo orG

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eehuvitav lahenDus46

4/2011 (32)

huvitav lahenDus46

muutvaid” aatomiprojekte nagu tuuma-tsiklid, -lennukid ja -laevad. Inseneride fantaasia lubas isegi miniatuurseid tuu-maelektrijaamu igasse kodumajapidamis-se. Tegelikkuses leidis tuumaenergia raken-dust siiski vaid suurtes elektrijaamades, laevadel ja allveelaevadel.

Tuumaenergia laiatarbekaubaks muut-mise vaimustus lahtus USAs pärast Three Mile Islandi aatomielektrijaama avariid 1979. a.

aatomivaimustus jahenes pärast tuumakatastroofi

N Liit püüdis läinud sajandi keskel USAst mitte milleski mitte sammugi maha jääda. Kommunismi kantsis tegeldi aktiiv-selt näiteks tuumajõul töötava pommitus-lennuki väljatöötamisega Tupolevi-nime-lises konstrueerimisbüroos. Valmis pidid sellised lennumasinad saama 1980. aastate keskpaigaks. Programmi raames ehitati valmis eksperimentaalne tuumareaktoriga lennuk TU-95LAL (TU-119), mis tegi 34 lendu enne, kui aatomiaviatsiooni prog-

uuesti avastatud vana:

VENEMAA EHITAB TUUMA ENERGIAL TÖÖTAVAT RONGI

venemaa raudteed ja rosatom teatasid, et 2011. aasta juuli lõpus

demonstreerivad nad tuumaenergial töötava rongi maketti.

välja arvatud mõned detailid, ei ole uuest rongist just palju

teada. võimalik, et novaatorid on otsustanud taas ellu äratada

n liidu 1950. aastate projekti. Kindel on see, et tegu ei ole odava

lõbuga, mis tähendab, et praeguseid diisel- ja elektrironge

utiili saatmine ei ähvarda.

Sellest, et Venemaal on plaanis de-monstreerida tuumajõul töötava rongi maketti, teatas Venemaa

Raudteede asepresident Valentin Gapano-vitš tänavu 18. veebruaril. Tema sõnul kuulub uue rongi kosseisu 11 vagunit, mis kujutavad endast teaduslik-näitlikku kompleksi. Gapanovitš täpsustas esialgu vaid niipalju, et veduri reaktor on kiirete neutronitega ja rongi maksumus ei ole veel välja arvutatud.

Seega võib esialgu oletada, et Venemaa Raudteed ja Rosatom on eeskujuks võtnud kunagise N Liidu projekti, mida töötati välja 1950. aastatel. Tuumarongile seati tollal hulgaliselt ülesandeid – alates töö-võimest põhjaregioonide karmides tingi-mustes kuni väiksemate asulate varustami-seni elektrienergiaga. Ja loomulikult tuli tuumarongil tollal kindlustada ennekuul-matute kaubakoguste toimetamine punk-tist A punkti B.

Tollal nähti ette, et nõukogude aato-mirong hakkab sõitma ülisuure rööpalaiu-sega raudteel, mis oli koguni kolm korda laiem kui standardne 1,52 meetrit. Selline laius oli möödapääsmatu tolleaegsete

reaktorite gabariitide tõttu, mis tulid ron-gile paigaldamisel ka täiendavalt ekranee-rida, mis loomulikult tõstis ka veduri massi.

1950. aastate projekt jäi N Liidus rea-liseerimata. Konstruktorid ei jõudnud tuumarongi loomise ideest kaugemale puhtmajanduslikel kaalutlustel –uue ron-gi jaoks vajaliku kogu infrastruktuuri (uus raudtee, raudteejaamad, raudteesõlmed, sillad, tehnilise teeninduse jaamad) loomi-ne osutus liiga kalliks.

Nõukogude aatomirongi loomise idee sattus ajajärku, mil mitmed riigid jutlusta-sid kõige võimaliku “atomiseerimisest”. Näiteks tutvustas Ford 1958. aastal tuuma-jõul töötava mootoriga Ford Nucleon töötava auto kontseptsiooni. Paraku ühte-gi töötavat mudelit ei loodud. 1950. aasta-tel mõtles USA ettevõte Lewit Corp täiesti tõsiselt ulatada koduperenaistele abistav käsi tuumajõul töötava tolmuimeja näol. Ettevõtte looja Alex Lewit arvas, et tehno-loogia areng lubab sellise riistapuu mass-tootmist juba 1960. aastate keskel.

Tuumatolmuimejate ja -autode kõrval oli USAs omal ajal töös ka muid “maailma

huvitav lahenDus 47

4/2011 (32)

Igal juhul, kui Rosatom ja Venemaa Raudteed plaanivad uut rongi ka Venemaa raudteedel sõitmiseks kasutada, tuleb taga-da ka ohutus. Tavalise diiselrongi avarii on tuumarongi avariiga võrreldes kukepea.

Kas tuumarong kunagi ka seeriatoot-misse läheb, on esialgu teadmata. Kui see juhtub, siis tõenäoliselt ei rõõmusta eriti ettevõtted, kes tegelevad Venemaal tuu-maseadmete utiliseerimisega. Praegu sei-savad utiliseerimise järjekorras 34 aatomi-allveelaeva. Utiliseerimine käib Rosatomi kontrolli all ja töö allveelaevade kallal plaanitakse lõpetada 2020. aastaks. Töö on väga aeganõudev ja mahukas ning kõik vastava alaga tegelevad asutused on üle koormatud. Samuti on utiliseerimine väga kallis protsess – ühe tuumaallveelae-va utiliseerimine maksab Venemaal 15 miljonit dollarit.

Tuumarongi vastu võivad kaasajal huvi tunda parimal juhul mõned maavarasid ammutavad ettevõtted, kelle jaoks on liht-sam ja odavam ehitada raudtee maardlast ümbertöötlemistehasesse ilma täiendava teenindava infrastruktuurita. Suudab ju tuumarong vedada pikka aega, vajamata kuigi tihti kütust ja teenindust. Samuti võib kõne alla tulla 1950. aastatel plaanis olnud väiksemate asulate varustamine elektriener-giaga eriolukordades.

Igal juhul tuleb Rosatomil ja Venemaa Raudteedel enne tuumarongi seeriatoot-mise otsustamist teha hulk väga täpseid arvutusi ja hinnata uue transpordiliigi eeli seid aastaid end tõestanud elektri ja diisli jõul töötavate rongide ees.

Välisajakirjanduse põhjal

teada, ent juba praegu võib välja tuua uue tuumarongi mitmeid puudusi. Peamine on selle maksumus. Nagu märkis Gapanovitš, plaanitakse sel kasutada kiirete neutronite-ga reaktorit. Selliste reaktorite ehitus läheb tunduvalt kallimaks tavalistest survevee- või keevreaktoritest, mis on laialdaselt kasu-tuses tuumaelektrijaamades ja -allvee-laevades.

XX sajandi keskel rakendasid mitmed riigid jõupingutusi kiirete neutronitega reaktorite loomisel, paraku suleti enamik neist projektidest kõrge avariilisuse tõttu. Hetkel on Venemaa ainus riik, kus töötab sellise reaktoriga tuumaelektrijaam – Belo-jarski AEJ kolmas blokk (600 MW võimsu-sega reaktor BN-600). Venemaal on loomisel reaktor BN-800, mis paigaldatakse Belojars-kisse 2012. aastal, projekteerimisstaadiumis on uus reaktor BN-1600.

Nii oleks asjatundjate arvates loogili-sem tuumarongile paigaldada ajaproovile vastu pidanud surveveereaktor, nt OK-650V (190 MW) või mõni teine väiksema võim-susega analoog.

ramm N Liidus rahapuudusel kalevi alla pandi.

N Liidus jahenes aatomivaimustus tuntavalt pärast aatomielektrijaama ava-riid Tšernobõlis 26. aprillil 1986.

Tegelikult ju ei ole mingeid põhimõt-telisi takistusi aatomienergia kasutamisel raudteeveeremite käimalükkamisel – nii nagu neid ei olnud ka 60 aastat tagasi. Pealegi on tuumareaktorid muutunud tunduvalt kompaktsemaks, ohutumaks ja ökoloogilisemaks. Seega on ära langenud ka uute ülilaiade raudteede ehitamise va-jadus. Tuumaelekrijaamad ja -allveelaevad on maailmas juba tavaline nähtus – miks ei võiks seda olla ka tuumajõul töötavad rongid.

tuumarongi eelised ja puudused

Millistest argumentidest lähtuvad Ve-nemaa Raudteede ja Rosatomi juhid, ei ole

tuumarongile seati

hulk ülesandeid – alates

töövõimest karmides

tingimustes kuni väik-

semate asulate varus-

tamiseni elektriga.

PilDiD: autor

huvitav lahenDus48

4/2011 (32)

huvitav lahenDus48

sajandite ehituskunst:

TARTU VANALINNA EHITATI PUITVUNDAMENTIDELE

vaaDe tartu linna raamatuKoGule KomPanii tÄnava Poolt. nÄha on 1976. a PaiGalDatuD tÕmBi anKur, reePer selle all Ja vaJumisPraGu.

vaaDe tartu vanalinnale emaJÕelt. KesKel on nÄha Jaani KiriKu torn.

raeKoJa Plats 8 FassaaDi riKKeD

TÕNU KESKKÜLA,EMÜ emeriitprofessor

Tartu tänaseni säilinud vanalinna on alates 13. sajandist ehitatud soisele pinnasele. Hoonete vundamendid

on rajatud puidust parvedele ja vaiadele. Puitvundamendid säilisid hästi seni, kuni nad jäid allapoole põhjavee taset. Nõuko-gude ajal rajati Tartu vanalinna mitu kana-lisatsioonikollektorit risti Emajõega. Mööda neid kollektoreid jooksis põhjavesi Emajõkke. Selle tagajärjel jäid puitvunda-mendid põhjavee tasemest kõrgemale ja hakkasid mädanema. Puitvundamentide mädanemine põhjustas neile rajatud hoo-nete suuri ja ebaühtlaseid vajumisi. Seetõt-tu on paljud Tartu vanalinna hooned suurte pragudega ning pragunemine jät-kub. Ajalooliselt väärtusliku vanalinna säilitamiseks tuleb kiiresti midagi ette võtta.

Üht-teist on juba tehtud. Näiteks on tugevdatud Tartu Ülikooli peahoone ja mõne teise maja vundamente. Tartu linna raamatukogu hoone seintesse paigaldati 1976. aastal terastõmbid, et vajumeid ühtlustada. Tööd selles valdkonnas oleks vaja jätkata.

TÕNU KESKKÜLA,EMÜ emeriitprofessor

T

Kui puitvundamendid

jäid põhjavee tasemest

kõrgemale, hakkasid

need mädanema ja

hooned vajuma.

huvitav lahenDus 49

4/2011 (32)

NIKOLAI OLL KUI TARTU VANALINNA PUIT -VUNDAMENTIDE UURIJA

Lihtsaim parvaluse tüüp

Joonis 1

Ristprussidega tugevdatud parvalus

Joonis 2

TÕNU KESKKÜLA, N. Olli kolleeg

VELLO PALLAV, N. Olli õpilane

Tartu vanalinna puidust parvalused jaotas N. Oll kolme põhitüüpi, neist lihtsaim on esitatud joonisel 1.

Seda tüüpi parvalus koosnes tihedalt kõrvuti palkidest või tahutud prussidest, mis paiknesid hoone kivivundamendi all pikisuunas. Raskemini koormatud seina-osade alla paigaldati pikisuunaliste prussi-de alla täiendavalt ristisuunalised prussid, joonis 2.

Postide alla paigaldati sageli parvedele lisaks veel puidust vaiad.

Uuringute põhitulemusena sai sel-geks, et seni, kuni puitvundamendid asu-vad allpool põhjavee taset, on puidu säi-livus väga hea ja kandevõime tagatud. Kui puit jääb põhjavee tasemest kõrgemale, hakkasid parved ja vaiad mädanema ja hoone kaal põhjustas kohe hoone defor-matsioone.

Puitvundamendi ebaühtlane defor-matsioon (puidu mädanemine) põhjustas hoone seinte intensiivset pragunemist ja kohatist purunemist. Hilisemal ajal on N. Olli tööd jätkanud nii tema kolleegid kui ka õpilased.

nikolai olli elulugu

Nikolai Oll sündis 31.08.1900. a Jõhvi mõisa aedniku peres.

Õppis kohalikus ministeeriumi-koolis. Ehitusinseneri kvalifi kat-siooni omandas Nikolai Peterburis. Ta töötas pikemalt Tartu linna insenerina. 1936. a projekteeris ta Tartu turuhoone puidust vaivun-damendid ja puidust katusesõres-tikud. Samuti juhendas ta Tartu turuhoone ehitustöid. Omaette osa linnainseneri tööst omas sõja-kahjude hindamine – pärast seda, kui rinne käis esi mest korda üle Tartu. Lisaks praktilisele inseneri-tööle hakkas ta uurima Tartu vanalinna hoo neid kandvate pui-dust parvede ja vaiade säilivust.

Pärast II maailmasõda oli Niko-lai Olli üheks tähtsamaks saavutu-seks ehitusmehaanika kateedri loomine EPA juurde. Hüdrotehnika inseneride (maaparandajate) väl-jaõpetamiseks lõi ta kateedri juurde alus te ja vundamentide (praeguses mõistes geotehnika) laboratoo riumi. Sellele laboratoo-riumile vajalikud seadmed hankis ta ise Leningradist, kasutades oma tutvusi.

Uurimistöö valdkonnas jätkas ta enne sõda alustatud Tartu vanalinna puitvundamentide säilivuse uurimist. Lisaks selgitas ta Tartu vanalinna erinevate pin-nasekihtide omadusi, kasutades selleks enda rajatud laboratoo-riumi. Oma uurimistöö tulemuse-na kaitses ta 1957. aastal teh-nikateaduste kandidaadi kraadi Tartu vanalinna puitvundamen-tide säilivuse kohta. Selleks tööks võttis ta sadu proovikehasid ning katsetas neid.

Nikolai Oll suri Tallinnas 23.08.1993. a.

PilDiD: rePro

inseneriKutse50

4/2011 (32)

VAHUR MÄGI,tehnikaloolane

Eesti inseneride esimese põlvkonna väljapaistev esindaja August Velner (1884^1952) oli pärit Arula vallast,

tänaste suusatajate meka Kuutsemäe jala-milt. Käis koolis Otepääl ja Pukas, edasi läks Tartusse. Esimene aasta möödus Treff -neris, õppimise seisukohalt oli see mahavi-satud aeg. Kuna kroonugümnaasiumi jaoks peeti poissi liiga nooreks, pani isa ta reaalkooli. Teda loeti seal esmajärguliseks õppijaks, seitsmenda klassi lõpetas puhtalt viitega, mis olnud reaalkooli ajaloos esma-kordne. Sõber ja klassivend Treff nerist Anton Hansen, pärastine kirjanik Tamm-saare, armastas viiulimängu. Reaalkoolis muusika jätkus. Juhan Simmi orkestris, kuhu Velner mängima kutsuti, oli esimene viiul Heino Eller, kontrabassi mängis tule-vane riigivanem Juhan Kukk.

velner andis paberid sisse korraga kolme ülikooli

Hiilgav lõputunnistus andis kätte sel-guse ühes – ta läheb Peterburi tehnikat õppima. Kindlat sihti polnud, ta esitas sis-seastumispaberid korraga kolme kooli – mäeinstituuti, teedeinseneride instituuti ja polütehnilisse laevaehitusse, tagataskus veel neljas võimalus – Riia polütehniline, kuhu oma õpperingkonnast pääses eksa-meid tegemata. Laevaehitajad lükkasid ta palve tagasi, mäeinstituudis poldud rahul tema õigekirjaga. Teedeinstituudis oli täh-

goelro plaani tegelik väljatöötaja:

INSENER AUGUST VELNER

inseneriKutse50

tede seis armulisem, tuhandest võistlejast kuulutati vastuvõetuks sada nutikamat, Velner nende hulgas. Kool oli linna hinna-tumaid, kindla korra ja tublide õppejõu-dudega. Siinse sillaehituse professori Niko-lai Beleljubski käe all sai oma inseneririst-sed ka eesti tehnilise mõtteilma käilakuju Ottomar Maddison.

1911 sai kool seljataha. Teedeinseneri I järgu diplomiga pärjatud Velner astus Siseveeteede ja Maanteede Valitsuse teenis-tusse. Esimeseks töökohaks olid Isseti ja Toboli jõgi, mis edaspidi kavatseti lülitada Kama-Irtõši veeteesse. Seiklusiha ja loosi-õnn olid ta juba üliõpilasena mitut puhku Siberisse praktikale toonud, ta oli tööta-nud raudteel ning võtnud osa uurimistöö-dest Tobolil. 1913 tuli Siberist ära ja läks

VAHUR MÄGI,tehnikaloolane

E

Musta mere – Läänemere veetee uurimis-töödele Daugaval. Sõja puhkemisel pidi minema rindele, ehitas sildu Vilno ja teid Varssavi all, seejärel kamandas V armee teede-ehitusvalitsuses. 1916 pääses sõjast ja sõitis tutvuma Obi-Jenissei veeteega.

Uus Siberi-reis tuli jalge alla võtta juba järgmisel aastal, seekord Angarale. Ta käis jõe läbi Baikalist Jenisseini, suures osas oli tegemist inimtühjade, asustamata aladega. Kirja sai kenake hulk andmeid sealse kan-di looduse, maavarade, majanduse, Angara ja tema lisajõgede kohta. Jõkke kätketud veejõudu hindas ta 4740 MW, sellest pii-saks kümnekonnale elektrijaamale. Anga-ra rakendamisel nägi ta kaht võimalust – kasutada seda üksnes veeteena või korral-dada veetee koos veejõu kasutamisega. 1918–1920 leiame ta juba Volga-Doni ka-nali ehituselt, kus juhatab tehnikaosakon-da. Saatnud 1920. aasta mööda Moskvas vanglamüüride taga, pühib ta sealt pääse-des Venemaa tolmu kärmesti jalgelt.

1921 kujundati Narva hüdroelektrijaa-ma ehituse komisjon ümber hüdroelektri-jaama projekteerimise bürooks. Täpsustamist vajasid andmed Narva jõe hüdroenergeeti-liste võimaluste kohta. Tuli teha geodeetilisi mõõtmisi, uurida jõe ja ümbruskonna alus-põhja, jääkatet ja põhjajääd, korraldada vaatlusi. Projekt valmis kahe aastaga, hüdro-tehnilist poolt juhtis Karl Erich Tiltsen, elektrilist Aleksander Kink. Ettepanek oli jõgi Kulgu sadama kohal tammidega sulgeda ja kanali kaudu allapoole koske juhtida. Kasulik veelangus oleks sel juhul olnud 21,5 m ja saavutatav võimsus 60 000 hj. Eskiisi

eesti riik sündis sügavas energiakitsikuses. inglise kivisöe juurdevedu oli sõja tõttu

katkenud, oma põlevkivi ei osatud veel kasutada. riigi jõumajandusliku ideestiku

loomisel otsiti eeskuju rootsilt ja saksamaalt: esimene oli edukas veejõu, teine turba

rakendamisel. narva kose näol oli eestil olemas võimas looduslik jõuallikas. selle käiku-

võtmiseks loodi 1920 narva kose ja hüdroelektrijaama ehituse komisjon, mille juhtimine

läks tartu rahu järel venemaalt opteerunud teedeinseneri august velneri kätte.

AUGUST VELNER,mitmekülgsete teadmiste ja oskustega insener

inseneriKutse 51

4/2011 (32)

1947. aastal omistati

velnerile tehnikadoktori

kraad varasemate tööde

põhjal ilma väitekirja

kaitsmiseta.

tasemel töötati läbi teine jõujaam Omuti kärestikel. Sisevete Uurimise Büroo juhata-jana võttis ta südameasjaks arendada välja riiki kattev hüdromeetriline vaatlusvõrk. Eesti vanim veemõõtepost oli ülikooli me-teoroloogiaobservatooriumi oma Emajõel Tartus. 1922 töötas siinsetel veekogudel 15 mõõteposti. Kavakindla tegutsemise tulemu-sena oli Eesti 1930. aastate lõpuks oma hüdrovaatlusvõrgu tiheduselt üks eduka-maid Euroopas.

velner oli vastu Peipsi veetaseme tõstmisele

Ta teaduslik tegevus oli läbi põimunud inseneritööga. Peipsi kõrge tase 1924 ja sellega kaasnenud üleujutused, mis Tartus-ki terved linnaosad oma alla neelasid, ajas avalikkuse ärevile. Velner nentis, et ainult nii saabki olla, vesi Peipsis on järjekindlal tõusuteel. Metsade maharaiumine ja maa-de kuivendamine toovad seda aina juurde, Vasknarva liivamadalik ja Omuti jääum-mistused ei lase aga vett järvest välja. 1927 esitas ta Peipsi vee alandustööde projekti. Järv jäi kummitama hiljemgi. Sõja järel tuli kellelgi jälle pähe Narva jõele hüdro-jaamad püsti panna, milleks taheti veetaset järves 2 m võrra tõsta. Toompea-meestele mõte ei istunud. Ettevõtmise majandusli-

ku tasuvuse üle otsustamiseks pandi kokku komisjon eesotsas Velneriga. Komisjon teatas – nad seisavad raudselt vastu järve veetaseme tõstmisele, majanduslik kahju on sedavõrd suur.

1926 peeti Riias Läänemeremaade hüdroloogide I konverents. Teine tuli 1928 kokku Tallinnas, kus selleks ajaks avati ka Eesti esimene veemajandusnäitus. Kokku toimus 1926–1938 kuus konverentsi. Vii-mase korraldasid sakslased, istungid viidi läbi kolmes linnas – Lübeckis, Travemün-des ja Berliinis. Eestlased olid arupidamis-tel alati kohal, kuraatoriks Velner. Vahele ei jäetud ka rahvusvahelisi mereuurimise kongresse. Käed polnud rüpes koduski: Tallinna, Tartu ja Pärnu veevarustuse ka-vad, Pirita-Ülemiste kanal, Härjapea kol-lektor, Emajõe reguleerimine laevasõiduks, Pärnu jõe veejõu kasutamine, veeseadus, kalandusseadus.

velneri soov oli edendada eesti raudteevõrku

Ta oli väleda sulega kirjamees. Tema suureks teeneks võib lugeda jõgede uuri-mis- ja vaatlusandmete läbitöötamist ja avaldamist. Toimetas ajakirja Tee ja Tehni-ka, lõi kaastoimetajana kaasa Tehnika Aja-kirja ja Tehnika Kõigile väljaandmisel. Oli

Põllutööministeeriumi keskveekomisjoni esimees, Eesti Inseneride Ühingu esimees, Eesti Rahvusliku Jõukomitee juhatuse abi-esimees, Loodusvarade Instituudi liige.

Vähem teame tema ideedest Eesti tee-devõrgu arendamisel. Lõuna-Eesti kauba-vahetus käis enamasti Tallinna sadama kaudu, miks mitte kaasata sellesse Pärnu sadam. 1925 tuleb ta välja ettepanekuga ühendada Tartu üle Viljandi Pärnuga laiarööpmelise raudtee kaudu. Eraettevõt-tena raudtee end ära ei tasu, riik võiks siin abikäe ulatada. Majanduselu sisemaal elavdaksid kindlasti raudteeühendused Viljandi-Valga, Rapla-Virtsu, Mustvee-Põlt-samaa-Võhma-Vändra, Tapa–Järva-Jaani, kus piisaks kitsarööpmelisest.

ta koostas esimese eesti-keelse hüdraulikaõpiku

Alates 1922 luges ta Tallinna Tehniku-mis hüdraulika, meteoroloogia ja hüdro-loogia kursusi, korraldas geodeesiaprakti-kume ja juhendas lõpuprojekte. Tehniku-mi üliõpilaskonna edustus andis tema loengute põhjal välja esimese eestikeelse ülevaate hüdraulikast. Ehk küll tagasihoid-likult konspektiks kutsutud, jäi see aasta-kümneteks selle ala põhiõpikuks. Raama-tust ilmus hiljem kaheköiteline uustrükk. 1933 peab ta Tartu Ülikoolis esiloengu hüdroloogilise uurimistöö eesmärkidest ja ülesannetest Eestis, 1944 saab temast TPI vesiehitiste labori juhataja ning 1947 tee-de- ja vesiehituste kateedri juhataja, 1946 kinnitatakse professori kutse ja 1947 tehni-kadoktori kraad varasemate tööde põhjal ilma väitekirja kaitsmiseta.

Pilt 20. saJanDi alGuse tartust

summarY52

4/2011 (32)

mistra-autex: the estonian tailor for volvo, volkswagen and BmW

“Since its founding in 1986 Mistra-Autex has been manufacturing textiles for car industry,”

says Priit Tamm, Manager of the company. “A seg-ment of our product portfolio, accounting for 35% of the sales, is rolled textile material, of which the cus-tomer cuts pieces of desired size and shape for differ-ent car interior details, like trunk fl oors, etc. Our tex-tiles are used in most Volvo models as well as in VW Golf, Golf Plus and some models of BMW; soon Mer-cedes will follow.

Another segment is moulded carpet, also used in the car interior design, like seatback and seat side trimming, etc. The third segment is fl oor mats for Volvo and VW and the fourth segment is details for furniture manufacturers.

In order to make all these materials and pro-ducts, and meet the high requirements of automo-tive industry, we need a lab to test our output aga-inst the quality prescriptions of our customers. Alt-hough the lab exists since 1986 already, we started modernizing it last year. Today 95% of the planned work has been accomplished. The cost of the pro-ject is 365000 Euros, of which 137000 Euros is the EAS support under the Lab Support Scheme.”

rein luik – a system engineer and a successful Businessman

At the beginning of the year, Rein Luik, an entre-preneur and technical researcher, passed away

at the age of 75. He was an outstanding developer of space communications technology, specifi cally in the fi eld of theoretical research and design of earth satel-lite communications antennas. Rein Luik was a unique combination of two sides – a scientist and engineer who excelled in his fi eld, and a businessman who could make money with his know-how.

In Autumn 1944, at the age of 8, Rein Luik left Estonia like many others. As a youngster, Rein Luik decided that an education and career in the fi eld of technology was the most rational option. He atten-

ded Seattle Washington University to study elect-rical engineering. At the same time he kept a part-time job at the drawing offi ce of Boeing. The years of work at Western Development Laboratories, a subunit of Philco Corporation, shaped his further career as a space communications engineer.

After Estonia had regained independence, Rein Luik started developing business links here. One of his fi rst partners was the Institute of Cybernetics. The collaboration resulted in the creation of Intex, a small enterprise whose most signifi cant projects were setting up an autonomous communications system between the Siberian oil fi elds and the USA, and a satellite-based internet link between Estonia and the USA.

Development scenarios for estonian Power industry

Here the analysis made by Energiasalv OÜ is pre-sented. According to the EU directive on indus-

trial waste, adopted in November last year, the power stations not meeting the standards of special waste need to be closed down or renovated by 2023. The transmission service operator Elering OÜ has forecast an output shortage of 364 MW by 2020. Also, Estonia is under the obligation to increase the share of renew-able energy in the energy portfolio. By the way, the EU generally has developed a more radical approach to the application of renewable energy than Estonia.

As far as renewable energy is concerned, Esto-nia is only capable of considerably increasing the use of wind. That, in its turn, requires the construc-tion of regulating (storing) power stations. We have compared the scenarios of a hydro-accumulation station and a gas turbine (incl. the set-up of a LNG terminal). The analysis indicates a great advantage of the hydro-accumulation station, based on its operational peculiarities. When the consumption is low, the hydro-accumulation station is pumping water into the reservoirs. When the demand increa-ses, the station is switching to power generation.

Su

mm

ary

Summary52

summarY 53

4/2011 (32)

КРАТКИЙ ОБЗОР 53

Резю

ме

Системный инженер и удачный бизнесмен Рейн Луйк

В начале года на 75 году жизни ушел от нас живший за границей предприниматель и учёный Рейн Луйк. Он был одним из самых заметных учё-ных, развивающих теоретическое исследование спутниковых антенн и их конструирование в сфере современной техники космической связи. В нём совмещались две часто несовместимые между собой половины — системный инженер, знавший своё дело до тонкостей, и бизнесмен, умевший свой опыт продать в виде новых решений.

Рейну Луйку было 8 лет, когда его семья со многими другими эстонскими семьями покинула Эстонию весной 1944 года. Молодой Рейн решил для себя, что самым целесообразным было бы получить образование и профессию в технической сфере. Обучение начал он в Вашингтонском Уни-верситете в Сиэтле по специальности электро-техника. В то же время работал он с частичной занятостью в чертёжном бюро компании Boeing. Этому последовало место рабочего в сфере кос-мической связи в подразделении Western Devolopment Laboratories корпорации Philco, что и стало решающим в развитии его дальнейшей ка-рьеры.

После восстановления независимости Эсто-нии, Рейн Луйк стал развивать деловые связи и здесь. Первая совместная работа была проведена с тогдашним Институтом Кибернетики, из которого развили малое производство Inteх; самые важные проекты: создание автономной системы связи между сибирскими нефтяными полями и США, а также основанный на сателлите интернет-канал между Эстонией и США.

Mistra-Auteх — эстонский портной для Volvo, Volkswagen и BMW

«АО Mistra-Autex со дня основания в 1986 году занималась поставкой текстильного материала для автомобильной промышленности», представ-ляет нам глава Mistra-Autex Прийт Тамм. «Один из сегментов изделий, который составляет 35% от всего оборота, - рулонный материал, из которого покупатель отрезает необходимые куски и форми-

рует из них видимую деталь автомобиля. Нашу продукцию можно увидеть, открыв большую часть багажных отделений моделей Volvo и некоторых BMW или на дне Volkswagen Golf и Golf Plus, скоро среди них будет и Mercedes. Второй отраслью производства Mistra-Autex является оформленный ковёр, который наши партнёры соединяют с нуж-ной деталью, например, с задней частью сиденья в Volvo. Те же продукты уходят и в Великобрита-нию в качестве внутренней обивки Range Rover. Третья отрасль — автомобильные маты для Volvo и Volkswagen, и косвенно четвёртая отрасль — производство деталей для мебельного производ-ства.

Чтобы эти материалы и продукцию изготовить для особенно требовательного автопроизводите-ля, нам необходима лаборатория, где возможно проверить соответствие продукции всем требова-ниям. Лаборатория на предприятии действовала с 1986 года, но в прошлом году мы начали её со-вершенствовать, и к сегодняшнему дню 95% ра-боты доведено до конца. Стоимость проекта 365 000 евро и 137 000 евро спонсировал ЕАS в рам-ках программы по поддержке лабораторий».

Сценарий развития эстонской электроэкономики

Представляем вам анализ, произведённый Energiasalv OÜ. В соответствии с принятой ЕС в ноябре прошлого года директивой по производ-ственным отходам, следует несоответствующие нормам специальных отходов электростанции к 2023 году закрыть или обновить. По прогнозу, сделанному предприятием главной сети АО Elering, к 2020 году ожидается дефицит произво-дительной мощности в 364 МВт. С другой стороны, у Эстонии есть обязательства увеличить часть восстанавливаемой энергии и, если смотреть на ЕС, вопросы восстанавливаемой энергии в долго-срочной перспективе решаются там более ради-кально, чем у нас.

Если говорить о производстве электричества, то в восстанавливаемой энергетике мы только можем значительно увеличить использование ветра, что в свою очередь требует строительства регулируемых электростанций. Мы провели срав-нение сценариев электростанции с аккумулятор-ным гидронасосом (PHAJ) и газовой турбины (с основанием LNG-терминала), который показал предпочтение PHAJ, учитывая особенности его работы. PHAJ качает воду в резервуары во время низкого использования электричества или во вре-мя льготного режима и сам производит электриче-ство при более высокой потребности.

uuDiseD54

4/2011 (32)

inseneeria eksperiment

handsfree on vajalik

viimane leheKÜlGviimane leheKÜlG54

veid

i nu

puta

mis

t1 Liidetavate viimastest kohtadest selgub, et 5S peab lõppema S-ga, seega S on kas 0 või 5. Kui

S=0, siis peaks K olema paaritu arv ja U=5. Et 4Ü+A+eelmiselt kohalt tulev ülekanne peab andma U ilma järgmisele kohale mineva ülekandeta, siis U=5 korral osutub see ilmselt võimatuks. Järelikult S=5. Nüüd 5K+2 peab lõppema U-ga. Kui K oleks paaris, siis peaks olema U=2 ja isegi Ü=0 korral ei saaks A ja K erinevaid väärtusi nii valida, et A+ülekanne oleks 2. Seega K peab olema paaritu ja U=7. Kui eeldada, et Ü pole 0, siis ilmselt Ü=1 ja (kas või K võimalikke väärtusi 3 ja 9 läbi proovides) saame ainsa lahendi

vastus

nuputamist (raskusaste *, **, ***)

Liitmistehe ** Formaalselt on ka nii õige, aga leidke igale tähele vastav number. Sama number on kõikjal tähistatud sama tähega ja erinevad numbrid erinevate tähtedega.

1 3 5 1 3 5 1 3 5 1 3 5 3 2 3 5 3 7 7 5

Kas nelja üheaegselt heliseva moblaga saab maisist teha

popcorni? Inseneeria ei ole veel seda eksperimenti läbi viinud, ent see videolõik siin väidab küll nii:http://www.dailymotion.com/relevance/search/portable/video/x5odhh_pop-corn-telephone-portab-le-microon_news

Ü K S

Ü K S

Ü K S

Ü K S

K A K S

K U U S

Elektroonika maailma südames

A Premier Farnell Company

Design with the best www.element14.com

Oleme teenindanud kliente Eestis viimased 3 aastat

www.farnell.com/ee

TM

Kuna meie laos on üle 500.000 erineva materjali üle 3.500 tootjalt, meil puudub miinimum ostukogus ja toimetame kaubad kohale 24h jooksul, siis kasutavad meie teenuseid miljonid insenerid ja ostuspetisalistid üle maailma.

ET Ad_210x280.indd 1 23/03/2011 14:43