kOllEEgiuMi liikMEd

Madis VõõrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HõbemägiEesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@ttu.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

Enno LendTallinna Tehnikakõrgkool, rektorenno@tktk.ee

Priit KuluTTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaMTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorantaleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tööandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Ain VeskiväliEAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juhtain.veskivali@eas.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on kollaaž Inseneeria enim loetud artiklitest. Esikaane kujundus

Taivo Org.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@directormeedia.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

Juuni 6/2012 (44)

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria lugemine ja kuu-lamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Mäeotsrando.maeots@directormeedia.eeTel. 687 9101

Väljaandja Director Meedia OÜNiine 11, 10414 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ9000

Trükk Reusner

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja

http://inseneeria.eas.ee http://inseneeria.eas.ee

valgel taustal

värvilisel või foto taustal

must: CMYK 70-50-30-100

hall: CMYK 0-0-0-65

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

hall: CMYK 0-0-0-30

juhtkiri

kõik ON kuNAgi, MiSki POlE AlAti

MAti FEldMANN,Inseneeria peatoimetaja

See mõttekild on pärit Murphy Sea-duste meta-peatükist, võttes küllalt-ki tabavalt kokku ka ajakirja Inse-

neeria väljaandmise alates ajakirja loomi-sest kuni tänase päevani. Ja eelkõige selles mõttes, et Inseneeria tasuta väljaandmine saab selle, juuni numbriga, läbi.

Kui vaadata lühidalt tagasi viiele aastale, siis ajakiri sündis EASi fi nantseerimise abiga innovatsiooniteadlikkuse programmi raames. Sel ajal valitses seisukoht, et tegemist oli tu-rutõrkega: niisugust ajakirja, mis edendaks inseneriasjandust, oli kindlasti vaja – samas poleks ta nullist alustades suutnud vabaturul ellu jääda. Täna, viis aastat hiljem, on situat-sioon tunduvalt parem: lugeja on Inseneeria omaks võtnud, koos on ühist asja aetud, paljudes valdkondades edu saavutatud.

Üks teema, mida Inseneeria on järje-kindlalt kajastanud, on tootlikkuse teema – kuidas tootlikkust tõsta, kuidas anda suu-remat lisandväärtust, kuidas liikuda väär-tusketis ülespoole. Teine laiemat käsitlemist leidnud teema on tootmiskorraldus: timmi-tud tootmine, kuus sigmat, 20 võtit jne. Ka kolmas, rohkem prestiiži-teema on veel pooleli – insenerikutsete omistamise süs-teem. Regulaarselt oleme kajastanud For-mula Student Tallinn tiimi tegemisi. Neid ja paljusid muid teemasid tahab Inseneeria ka tulevikus käsitleda.

Kogume siis suvel kapsavagu rohides ra-ha, et sügisel Inseneeriat edasi tellida .

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Fookuses

08 Inseneeria senise viie aasta kolm parimat lugu

Eesti Firma

12 Eesti sai uue tunnusta-tud loodusliku mine-raalvee tootja

Insenerikutse

16 Õppimisvõima-lused Tallinna Tehnikakõrgkooli APJ kompetentsuskeskuses

KOnverents/Mess

18 Hannover Messe: Rohelised tehnoloogiad on kasvumootorid

Eesti Firma

20 “Roheline” pak -kimisliin Tech Groupilt

Insenerikutse

22 TTÜ alustab sügisest tootmisjuhtimise akadeemiaga

Konverents/Mess

24 FinnTec keskendus seekord õhukesele lehtmetallile

Insenerikutse

26 Disain ja funktsionaal-sus: mis on otstarbekas, see on ka enamasti ilus

SiSUKoRD / JUhTKiRi 3

Foto: äriPäev

KoHt1.

KoHt2.

KoHt3.

Roheline IKT

29 Rohe-IT erinevad toonid

31 Roheline IKT kui keskkonnasäästu ja kulude kokkuhoiu võimaldaja

33 Arukas ja säästlik elu: adekvaatne pilt turvalises keskkonnas

35 Yoga targa maja lahendused

37 EDI: rõhk põhitegevu-sel, mitte paberimajan-dusel

40 Norra raha Eesti rohelisse IKTsse

Insenerikutse

42 Mehaanik versus automaatik

Uus raamat

47 Omaaegse suur-ettevõtte lugu

Insenerikutse

48 Ehitusinsener Ferdinand Peterson

52 Summary

53 Ristsõna

54 Nuputamist

RohelineiKT

turvalises keskkonnas

Ferdinand Peterson

uudised / KrooniKa4

6/2012 (44)

noor eesti leiutaja võitis rahvus-vahelisel konkursil hõbemedali

27.–29. aPrillini toiMus

tBilisis 6. raHvusvaHeline

noorte leiutaJate KonKurss,

Kus tartu taMMe GÜMnaasiuMi

ÕPilane tanel turu vÕitis

HÕBeMedali.

Noore edu on seda rõõmusta-vam, et noor Eesti leiutaja osales rahvusvahelisel kon-

kursil esmakordselt. Tanel osales tehnikavaldkonna projektiga “LEDi-dega (valgusdioodidega) autonum-ber”. Projekti eesmärk on muuta auto numbrimärk nähtavaks ka rasketes ilmastikutingimustes – selleks tuleb numbritesse installeerida kolmevärvi-lised valgusdioodid. Valged dioodid valgustavad lihtsalt numbrimärki pa-remini, punased dioodid indikeerivad, et autojuht on võõras linnas ega pruu-gi tunda teed, rohelised, et tegu on noore autojuhiga.

Tanel valiti välja Eestit esindama kui 2011. aasta õpilasleiutajate riikliku konkursi vanema vanuseastme pree-miasaaja. Tema juhendajaks oli Tam-me Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Ta-nel Liira.

Gruusias toimunud konkursil osa-lesid 31 riigi 250 õpilast üle 100 erine-va projektiga. Projektid jagunesid keemia, füüsika, bioloogia, informaa-tika, matemaatika ja tehnika vahel. Tehnika valdkonnas osales üle 20 projekti, mille hulgas Tanel Turu võitis hõbemedali.

uudised / KrooniKa4

strateegilise tootmise auhinnad on tagasi

auHindade ÜleandMine toiMuB

30. oKtooBril 2012 dÜsseldorFi

sWissÔtelis. oMa Kandidatuuri

ÜlesseadMine lÕPeB 20. auGustil

2012.

Kandideerida saab järgmistes auhinna-kategooriates:

Innovatsioon ja muutused »Väljapaistev saavutus ja pidev »parendamine (kaizen)Roheline ja jätkusuutlik tootmine »Globaalne maailmaklassi tootmine »

Strateegiline koostöö ja partnerlus »Tulevikutehas (Factory of the »Future)Euroopa selle aasta tootja. »

Registreeruda ja avaldust esitada saab http://www.manufacturing-awards.com/reqent.asp

Seega, kui teie ettevõttel on projekt, mis demonstreerib teie ekspertiisi eel-pool loetletud valdkondades, saatke oma avaldus ära võimalikult vara.

Klaasitööstuse maailma suurim kaksikmess düsseldorfi s

23.–26. oKtooBrini 2012 toiMuvad dÜsseldorFis GlassteC 2012 Ja

solarPeQ 2012 (international trade Fair For solar ProduCtion

eQuiPMent) KlaasiMessid.

Kahte messi korraldatakse paral-leelselt teist korda. 2012. aasta messi motoks on “Klaasi uuen-

duslikud funktsioonid”. Näitusel osalevad eksponendid sellistelt aladelt nagu fas-saad ja disain, päikeseenergia kasutami-ne ja hoonesse integreeritud fotogalvaa-nika, uuenduslike klaastoodete tootmine, painutatud klaas, sisustus ja sisekujun-dus ning disaini esteetika. Messil on kü-lastajatele põhjalik toetusprogramm ar-hitektuuri, ehituse, akende/fassaadide ja päikeseenergia kasutamise alalt. Messil toimub kahe sektori vahel interaktiivne üritus “Päike kohtub klaasiga”.

Kaks aastat tagasi tõi sama mess kohale 1274 eksponenti ning üle 44 000 külastaja.

Huvilised leiavad põhjalikumat tea-vet saitidelt www.glasstec.de ja www.solarpeq.de.

PARKER PNEUMAATIKA TOOTEDSuruõhu ettevalmistusJaotidSilindridLiitmikud ja voolikud

TECH COMPONENTS OÜPeterburi tee 34, 11415 Tallinn+372 60 99 242, tech@tech.ee www.tech.ee

MINITEC PROFIILSÜSTEEMIDKaitsepiirdedTransportööridTöökoha sisseseadeAutomatiseeritud tootmissüsteemid

TECH AUTOMATION OÜPeterburi tee 34, 11415 Tallinn+372 60 99 242, tech@tech.ee www.tech.ee

SAADA PÄRING

KÜSI PAKKUMIST

uudised / KrooniKa6

6/2012 (44)

Blrt Marketex jätkab väike-laevade ehitamist avamere tuule-parkidele

eesti ettevÕte Blrt MarKeteX oÜ,

Mille PeaMine teGevus on suure-

MÕÕtMeliste MetallKonstruKtsioo-

nide tootMine, Ja laevade ProJeKtee-

riMise ettevÕte, Briti BMt niGel Gee

ltd, sÕlMisid lePinGu, Mille alusel

tÖÖtataKse välJa ainulaadne

avaMere tuuleParKide teenindaMi-

seKs MÕeldud väiKelaeva ProJeKt.

Väikelaeva pikkus on 24 meetrit. Neli esimest neist tellib Briti ettevõ-te Sure Wind Marine, mis opereerib

avamere tuuleparke teenindavaid väikelae-vu üle Euroopa. BLRT Grupi juhatuse esi-mehe abi avameretööstuse küsimustes Kristina Arutjunova sõnul võimaldab taoline koostöö arendada Tallinnas alumiiniumist laevade aktiivset ehitust.

“Kaasaegsete katamaraanide tootmise arendamine aitab kindlustada meie kont-serni positsiooni Suurbritannia taastuvener-gia turul. Sealsesse turgu, mis on muutumas maailma avamere tuuleenergia keskuseks, on juba investeeritud 5 miljardit, ning enne 2020. aastat kavatsetakse investeerida veel 50 miljardit naela,” lisas BLRT Grupi juha-tuse esimees Fjodor Berman.

virtuaalne aed toob kodumaise aedvilja lauale ka sellel aastal

eelMisel aastal ettevÕtlus-

KonKursi aJuJaHt vÕitnud

MeesKond virtual Garden avas

HooaJa ninG tooB KÕiKidele

virtuaalaia PidaJatele Ka sellel

aastal KoduMaise värsKe aedvil-

Ja KoJu Kätte.

Virtual Gardeni koduleheküljel saab iga soovija kujundada en-dale virtuaalse aiapeenra, istu-

tades sinna omal valikul sobivas kogu-ses aedvilju. Loodud mudeli järgi istuta-takse reaalsed aedviljad kodumaisesse mulda ning saagi valmides toimetatakse need aiapidajale koju kätte. Aedviljade kasvu saab pidevalt jälgida interaktiivse veebi vahendusel.

Virtual Gardeni kodulehel www.virtualgarden.ee saab 30 m² suurusele aiamaale istutada 12 erinevat aedvilja. Isikupära lisavad aiale erinevad kujun-duselemendid. Peale virtuaalse aiamaa kinnitamist istutavad Virtual Gardeni nobenäpud aedviljad päris peenardele

ja annavad kliendile pidevat ülevaadet kasvu edenemisest.

“Oleme edasi arendanud nii veebi-keskkonda kui reaalset aiapidamist. Meie kliendid saavad sel hooajal parema ülevaate oma aiast tänu piltidele, video-tele ja otsesuhtlusele aednikuga. Laien-datud aiapidamine lubab värsket aed-vilja kasvatada ligi sajal kliendil,” ütles Virtual Gardeni looja Annika Goroško.

Meelelahutuslikkust virtuaalsele aiapidamisele lisab aednike omavaheli-ne suhtlus ning võistlused. “Korraldame aiapidajate vahel kindlasti nunnude konkursi ning teeme koostöös ka teis-tele head. Näiteks võib iga aiapidaja annetada osa saaki heategevuseks või kinkida sõpradele. Soovime, et aiapida-mine oleks sotsiaalne ja vahva ettevõt-mine,” kommenteeris Annika Goroško.

Eelmisel aastal pidas Virtual Garde-ni vahendusel oma aiamaad 15 klienti. Kokku tarniti klientidele üle 0,5 tonni värsket ja mahestandardeid järgides kasvatatud kodumaist aedvilja.

virtuaalse Peenra istutaMine

reaalne Peenar 2011. aastal

Blrt 24M Wsv (välJaarendus BMt niGel Gee)

Pildid: virtual Garden, Blrt, eesti enerGia

uudised / KrooniKa 7

6/2012 (44)

eesti energia pani nurgakivi auvere elektrijaamale

“Eesti on otsustanud minna energeetilise sõltumatuse teed ja katta oma baasvaja-

dused elektri osas kodumaiste tootmis-võimsustega,” sõnas Eesti Energia juhatu-se esimees Sandor Liive pidulikul nurgaki-vi asetamise tseremoonial. Võrreldes se-niste põlevkivielektrijaamadega tuleb Au-vere jaam keskkonnasõbralikum ning efektiivsem. Elektrijaama ehitusel saab tööd kuni 1000 inimest ning jaama valmi-misel tekib 120 uut töökohta.

Auvere elektrijaam hakkab kütusena

4. Mail asetati ida-viruMaal auveres nurGaKivi uuele eleKtriJaaMale.

uus JaaM valMiB 2015. aasta lÕPuKs ninG HaKKaB KandMa auvere

eleKtriJaaMa niMe. auvere eleKtriJaaMa vÕiMsuseKs saaB oleMa 300 MW.

kasutama põlevkivi ning kuni 50% ulatuses on seda võimalik asendada biokütustega. “Auvere elektrijaama konkurentsivõime tõstmiseks karmi kliimapoliitika tingimustes lõime biomassi kasutamise võimaluse. Põ-levkivi asendamine biomassiga viib jaama CO2 heitmed kaasaegsete ja efektiivsete gaasielektrijaamade tasemele, mis maan-dab CO2 hinnariski ja tõstab jaama konku-rentsivõimet kõrge CO2 kvoodi hinna kor-ral,” lisas Liive.

Eesti riik jätkab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga Auvere elektrijaama ehituse

fi nantseerimiseks tasuta CO2 kvoodi kau-du. EL on tunnistanud Eesti vajadust uute elektritootmise võimsuste järele ning ELi seadusandlus lubab anda ettevõtetele tasuta CO2 kvoote, mis investeeritakse uutesse tootmisvõimsustesse. Eesti Ener-gia kuulutas keevkihttehnoloogial elektri-jaama riigihanke välja 2009. aastal. Pari-maks osutus Alstomi konsortsiumi pakku-mine. Auvere elektrijaama maksumus on ligi 640 miljonit eurot.

Uus elektrijaam moodustab koos 2012. aastal valmiva Enefit280 õlitehasega kaasaegse energiakompleksi, kus ühiska-sutuses saavad olema põlevkiviladu, kütu-se etteandesüsteem, tuhakäitlus ja uus 330 kV elektrijaotla.

nurGaKivi asetaMine auvere eleKtriJaaMa eHitus

- Lehe- ja torumaterjali laserlõikus- CNC stantsimine, painutamine- CNC trei- freesimistööd- Robotkeevitus- Kuumtsinkimine

www.tikitreiler.ee/tehnoloogia

Fookuses8

VAHEkOkkuVõtE:

iNSENEERiA SENiSE ViiE AAStA kOlM PARiMAt lugu

Pildid: Mati FeldMann, äriPäev, sCanPiX

Kriteerium “kolm parimat

lugu“ tugineb iga artikli

lugejate arvule inse-

neeria easi-lehekül-

jel http://insenee-

ria.eas.ee. torkab

silma, et lugejaid

huvitab raha

kokkuhoid, mille

aluseks on oma-

korda energia

kokkuhoid. ener-

giakandjate hinna

tõustes muutub see

teema iga päeva, lausa

iga tunniga aktuaalsemaks.

nende artiklite väärtus on prakti-

line rahaline võit. Kolmanda koha

feature’liku loo puhul on lugejad hinnanud eesti

meistrimeeste nutikust, kes ehitavad väikebusse

ümber kiirabiautodeks, mille järele on nõudlust

ümber maakera.

KoHt1.

KoHt2.

KoHt3.

FooKuses 9kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

pikitud tööd, mida võib võtta ka kui kerget, lõõgastava toimega füüsilist koormust. Võtta välja tuhk, tuua puud sisse, laduda need kindla “mustri” järgi ahju, kuni ahi on pilgeni täis, süüdata kindlasti pealtpoolt, oodata, kuni puud kindlalt süttivad. Nüüd on umbes tund aega, mil ahi otsest tähelepanu ei nõua.

Läbi kaminahju klaasist ukse on kogu aeg ülevaade, millises staadiumis põlemine on. Kui leegid muutuvad kollasest sinakaks, hakkab põlemine lõpule jõudma. Tuleb vähendada õhu juurdevoolu aknapilude ja tuhakoopa ukse pilude sulgemisega. Kui-võrd need pole kaugeltki hermeetilised, on tõmme piisav selleks, et tuli saaks õhku ka

Klaasuksega kaminahjul on omaette esteetiline väärtus, kuid see ahi

saab hakkama ka terve eramu kütmisega. Halupuudega küt-mine nõuab üksjagu aega ja vaeva, kuid vastutasuks annab suhteliselt odavat loomulikku ja

süsinikneutraalset soojust. Mul on võrdlusmaterjal paneelmaja

kahetoalise korteri küttearvetest – julgen väita, et ruutmeetri kohta on

halupuudega ahjukütmine kolm kuni neli korda odavam kui kaugküte.

Tõsi, selle soodsuse taga on külmal perioodil iga päev ca 2,5 tundi, pausidega

suletud pilude korral. Süte kohendamisega (kaks-kolm korda) tuleb söed koguda ahju keskele tuharesti peale, kus nad kõige kiire-mini ära põlevad. Kiirus on kütmise kriiti-line tegur – mida kiiremini ahjutäis ära põleb (puude algsele kogusele midagi juur-de ei lisa), seda kõrgem on kasutegur.

Lõpuks siibri sulgemise ajastus. Kui kolle mustaks põletada, olete väga suure hulga soojust korstnasse kirjutanud. Mida-gi ei juhtu, kui sulgete siibri siis, kui näh-tavaid tulekeeli kokkukogutud süte kohal enam pole – põlemine on juba praktiliselt lõppenud.

Küta ahju targalt: halupuudega ahi on ökonoomseim

Üks üle kahetonnine

tellis test kaminahi

(ühe või kahe

tulekindlast

klaasist uksega)

suudab vabalt ära

kütta kahe-

korruselise, ca

130-ruutmeetrise

maja – tuleb ainult

õigesti toimida.

MAti FEldMANN,Inseneeria peatoimetaja

pikitud tööd, mida võib võtta ka kui kerget, lõõgastava toimega

KoHt1.

FooKuses10

unikaalne seade: elektritarbimise sääst puust ette ja punaseks

Seadet saab kasutada majapida-mistes ja kontorites, kus voolutuge-vus ühe faasi kohta ei ületa 50 amp-rit. Seadme kasutaja näeb reaalajas infot oma elektritarbimise kohta nii vattides kui ka kroonides, viimast kuvab seade aastase elektrikuluna. Seadmel on hästi loetav ekraan, millel majapidamise elektritarbi-mise infot uuendatakse iga kolme sekundi järel. Seega on võimalik näha tarbimise või rahakulu tõusu või langust kohe, kui elektriseade on sisse või välja lülitatud. Watt-soni abil on võimalik tuvastada kogemata sisseununenud radiaa-torit garaažis, triikrauda elutoas, elektripliiti köögis, elektrisead-mete fantoomtarbimist, samuti elektri vargusi.

Kui kodus on diiselgeneraa-tor, väike tuulegeneraator või päikesepaneel, näitab seade ka toodetud võimsust. Seadme

jälgimine võimaldab mõista erinevate elektriseadmete võimsust ja õppida välti-ma raiskavat käitumist. Iga kasutaja on hästi kursis oma majapidamise elektritar-bimise hingeeluga.

ris oleks püsikulude vähendamiseks mõttekas kaardistada näiteks arvutipargi ja kontoriseadmete nn fantoomtarbimi-ne, mis hoiab salaja iga-aastased elektri-arved suuremad, kui need olla võiks.

Üheks selliseks elektrienergia moni-toorimise seadmeks on Wattson koos oma tarkvarast paarimehe Holmes’iga, mis üheskoos mõõdavad, salvestavad ja näita-vad nelja nädala elektritarbimist visuaal-selt graafi kutena. Seade on ainulaadne ja nüüd ka Eestis saadaval.

Palju räägitakse sellest, et elektritootmine ja üks või teine

elektriseade on energiat raiskav. tegelikkuses aga taandub lugu

inimesele, kes energiat tarbib.

mistes ja kontorites, kus voolutuge-vus ühe faasi kohta ei ületa 50 amp-rit. Seadme kasutaja näeb reaalajas infot oma elektritarbimise kohta nii vattides kui ka kroonides, viimast kuvab seade aastase elektrikuluna. Seadmel on hästi loetav ekraan, millel majapidamise elektritarbi-mise infot uuendatakse iga kolme sekundi järel. Seega on võimalik

jälgimine võimaldab mõista erinevate elektriseadmete võimsust ja õppida välti-

KoHt2.

elektrienergia

monitoo rimise seadmeks

on Wattson koos oma

tarkvarast paarimehe

Holmes’iga.

RANdO PikNER,kirjutamise ajal TTÜ energiatehnika doktorant

Oleks hea, kui majapidamise elektritarbimist mõõdaks kogu aeg üks seade, mis pidevalt näi-

taks elektritarbimise võimsust vattides ning kulu elektrile kroonides, näha, kui palju langeb igakuine elektrikulu garaa-žis tule kustutamisel või hõõgpirnide vahetamisel säästupirnide vastu. Konto-

FooKuses 11

Raul Adlas, Tallinna Kiirabi peaarst: Miks olete otsustanud autode ümberehi-tuse tellida Eesti auto¬ehitajatelt?

“Nii nagu kõik riigieelarvelised asutu-sed, teeme ka meie kiirabiauto ostuks rii-gihanke. Kõik kiirabiautod, mis on meil täna operatiivtarbes, on ehitatud Eestis. Eesti puhul on mugav jälgida iga auto ehitusprotsessi ja teha vajalikke muudatu-si. Samuti on lahendatud garantiiremondi küsimused.”

eestis ehitatud kiirabiautod sõidavad lisaks eesti teedele ringi ka Kuveidis, iraagis, saudi-

araabias jm. eestis autosid ümber ehitavad fi rmad on võistlemas ameeriklastega, tõrjudes

nende autosid oma kvaliteetsema tootega.

tANEl RAig,ajakirjanik

Tabasalu külje all on endises ka-nalas ennast sisse seadnud Eesti üks suuremaid kaubikute üm-

berehitajaid OÜ Profi le Vehicles Bal-tic, kus valmib aastas ligukaudu sada ümberehitatud kaubikut. Neist ainult 15–16 jäävad kiirabiautodena Eestis-se. Eksootilisematest maadest jõua-vad aga Tabasalus tehtud kiirabiau-tod Hiinasse, Taiwani, Koreasse ja Pärsia lahe äärsetesse riikidesse. Et-tevõtte juhataja Sven Kabuni väitel on Saudi-Araabia ja Kuveit paljuski üles ehitatud Ameerikale. Nüüd on nad aga hakanud vaatama ka Eu-roopa poole. “Sest Euroopa kvali-teet on parem,” kinnitab Kabun ja räägib, kuidas Ameerika autode siseehitustes on veel palju kasutu-sel vineeri, samas kui Euroopa autode ehitajad kasutavad ABS-plastikut.

Väikebusside ümberehitusele spetsia-liseerunud ASi Avestark toodangust läheb välismaale ligi pool. Ettevõtte juhataja Ivar Sergo ütlusel pidid nad end 3–4 aastat tõestama, enne kui välismaalt hakkasid tulema esimesed tõsisemad tellimused.

Oma toodangust ligi 70% eksportivas ASis Silwi Autoehitus öeldakse, et neid hinnatakse eelkõige innovaatiliste ja per-sonaalsete lahenduste tõttu. Ettevõtte ümberehituste maht sõltubki otseselt erilahenduste omapärast. Aastamahud on ulatunud ligikaudu 100 sõidukini.

eestlased ehitavad kiirabi-autosid ümber naftaseikidele

abasalu külje all on endises ka-

KoHt3.

raul adlas, tallinna

Kiirabi peaarst: “Kõik

kiirabiautod, mis on meil

täna operatiivtarbes,

on ehitatud eestis.“

Pildid: versKa Mineraalvee oÜ

eesti FirMa12

6/2012 (44)

Eesti Firma12

verska mineraalvee OÜ:

EESti SAi uuE tuNNuStAtud lOOduSliku MiNERAAlVEE tOOtJA

setumaal värskas tegutsevale ettevõttele

verska Mineraalvee oÜ on omistatud loodusliku

mineraalvee tootja tunnistus ning koostöös

a. le Coqiga alustatakse loodusliku mineraalvee

tootmist ja müüki.

Ettevõtte omanikud on Toomas Sein (80%) ja A. Le Coq (20%). Ettevõte investeeris uuenenud tootmisesse

ja veetöötlusse ligi 600 000 eurot.Ettevõtte juht Toomas Sein: “Ostsin

100% ettevõttest endistelt omanikelt 2010. a novembris. Kohe pärast ettevõtte omandamist esitasin taotluse Tervise-

uus tootMisliin

eesti FirMa 13

6/2012 (44)

uus tootmisüksus annab tööd ligi 20 inimesele

A. Le Coqi juht Tarmo Noop põhjen-das osaluse omandamist sooviga siseneda loodusliku mineraalvee segmenti, kus seni kohalike tootjate vahel konkurents puudus. “Aitasime 20%-se osaluse ostuga tootmist kaasajastada, et saada õigus toota looduslikku mineraalvett, mis vastaks ELi nõuetele,” ütles Noop. Ta lisas, et A. Le Coq aitab uut vett turustada ja müüa, sa-muti aitas A. Le Coq oma know-how’ga

uuendamisesse, samuti tootmishoones-se, ning alustasime konkurentsi pakku-mist Värska Originaalile.” Sein lisas, et välismaistest brändidest on suurimaks konkurendiks Gruusia Borjom. Verska Mineraalvee tehases hakatakse villima 1-liitrises pudelis Värska Mineral Waterit ning 1,9-liitrises pudelis Värskat. Uue Värska vee mineralisatsioon on 2000 mg/l (alates 1500 mg/l loetakse minera-lisatsiooni kõrgeks). Liini maksimaalne tootlikkus on 6000 liitrit tunnis.

ametile “Loodusliku Mineraalvee” tun-nustuse saamiseks. Minu meelest polnud mõistlik toota head mineraalvett lauavee nime all. Kuni tunnustuse saamiseni tootsime “Värska Mahe” nime all vett edasi. Niipalju küll muutus, et tegime uue etiketi ja lauavee nimetasime ümber looduslike mineraalidega veeks. Loodus-lik mineraalvesi moodustab 20% Eesti veeturust, uuenenud ettevõte kavatseb sellest võtta neljandiku. lnvesteerisime 600 000 eurot kaevu- ja tehaseseadmete

PuurKaevu nr 5, Mille teGeliK PuuriMisaasta on 1983, sisseÕnnistaMine

MulliGa variant

eesti FirMa14

6/2012 (44)

välja töötada pakendeid. Tarmo Noop ütles, et uuel tasemel tootmise käivitami-ne on oluline kohalik majandussündmus, mis tugevdab Värska kui tervisliku regioo-ni mainet ning elavdab piirkonna ettevõt-lust. Verska Mineraalvee OÜ annab tööd ligi 20 inimesele. Investeeringut toetas PRIA meetme 3.1. alusel 281 680 euro-ga.

Looduslik mineraalvesi pärineb Värska kaevust nr 5, ligi 500 meetri sü-gavuselt ordoviitsium-kambriumi veeki-hist. Mineraalveekaev nr 5 on olnud kasutusel alates 1983. aastast. Ettevõttele omistati 20. detsembril 2011 ELi normi-dele vastav loodusliku mineraalvee tunnustus.

Taustainfo Verska Mineraalvee OÜ ja veetootmise kohta

jooge terviseks!

tootmine. Verska Mineraalvee OÜ tootmise renoveerimine ja seadmete vahe-tamine algas umbes aasta tagasi. Tänaseks on korrastatud kaev, tootmishoone ning välja vahetatud villimisliin. Ettevõtte tootmisvõimsus on hetkel umbes 1 miljon liitrit looduslikku mineraalvett kuus. Ettevõte hakkab tootma uues paken-dis mineraalvett 1- ja 1,9-Iiitristes pudelites. Liini maksimaalne tootlikkus on 6000 liitrit tunnis.

investeeringud. Investeeringute käigus uuendati kõik tootmisruumid, lisati oluliselt elektrivõimsust, osteti uus PET-pudelite liin, uued veetöötlusseadmed, uus pesukeskus ja uus villimismasin.

Vee töötlemisest Verska Mineraalvee OÜs. Vee jõudmisel veetöötlusesse vesi aereeritakse ning fi ltreerimise teel eemaldatakse raud. Looduslikust mineraal-veest, mis on saadud otse allikast, tohib eraldada ebastabiilsed elemendid nagu raud ning väävelvesinik, midagi muud pole loodusliku mineraalvee tootmisel lubatud lisada ega eemaldada. Seejärel vesi karboniseeritakse (lisatakse süsihappegaas), vesi suunatakse villijasse, kus vesi villitakse, korgitakse ja märgistatakse.

Veeturg. Ettevõte peab põhikonkurentideks Värska Originaali ja Borjomi.

käive. 2011. aastal oli ettevõtte käive 145 000 eurot. Ettevõte plaanibkasvatada tootmismahtu kuni 8 miljoni liitrini aastas.

versKa Mineraalvee oÜ JuHt tooMas sein

villiMisseade

Pilt: ttK

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinseneriKutse16

6/2012 (44)

INSENERIKUTSE16

MAREk PAkkiN,ttK MeHaaniKateadusKonna leKtor, ProJeKtiJuHt

Sihtasutuse Archimedes poolt toe-tatud ja Leonardo da Vinci nime kandev elukestva õppe innovatiiv-

ne rahvusvaheline projekt, mille algatas TTK mehaanikateaduskonna dotsent Val-dur Veski, sündis 2009. aastal. Projektis osalesid Vilniuse Tehnika ja Disaini Kol-ledž, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tal-linna Tehnikakõrgkool (TTK) ning metal-litööstusele orienteeritud tarkvarafi rma R. & S. Keller GmbH Saksamaalt. TTK täitis kahe aasta vältel projekti koordinaatori rolli.

SYMplus tarkvaral põhinev õpikesk-kond on arendatud treimise ja freesimise tehnoloogiale ning kujutab endast süm-bioosi tarkvaramoodulist ja enimlevinud tootjate (Siemens, Fanuc jt) juhtimissüs-teemide simulaatorist.

Cad/CaM/CnC-õpikeskkond koos virtuaaltarkvaraga

Õppeprotsess toimub siin virtuaalses tootmiskeskkonnas, töötlemisprogrammid on koostatavad kuvaril. Jälgitavad on de-taili paigaldus, kinnitus, tööriista ja detaili liikumised jms. Nii õppuril kui ka õppe-jõul on võimalus programme kontrollida ning korrigeerida – õppeklassis asuvalt töökohalt virtuaalselt. Kogu protsessi toe-tab mehaanikateaduskonna APJ-tööpinki-de ja simulaatoritega varustatud õppeklass

uuendussiirde projekt:

õPPiMiSVõiMAluSEd tAlliNNA tEHNikAkõRgkOOli APJ kOMPEtENtSuSkESkuSES

nii võiks kokku võtta hiljuti fi nišeerinud uuendussiirde

projekti “virtuaaltarkvaraga arvjuhtimise

kompetentsuskeskus“ tulemused.

lähiperspektiivis on

kompetentsuskeskuse

tunnustamine

arvjuhtimisega metalli-

lõikepinkide operaatori

kutseeksamikeskusena.

ning tõsise uuenduskuuri läbi teinud töö-pingilabor.

Projekti tulemusena on välja arenda-tud arvjuhtimisseadmete kasutamisele orienteeritud, tootearendust ja tootmist toetav CAD/CAM/CNC-õpikeskkond vir-tuaaltarkvara kasutamisega. Meeskonna-tööna valmisid eestikeelsed tarkvarapake-tid ning töövihikud SYMplus Treimine ja SYMplus Freesimine, mis on juba teist se-mestrit õppurite käsutuses. Neid töövihi-kuid võivad soovijad endale soetada mõõduka tasu eest erinevate kursuste läbi-miseks.

sYMplus tarkvara on edukalt kasutatav

Kompetentsuskeskust saavad kasutada TTK masinaehituse eriala üliõpilased, kutsekoolide õppejõud ja õpilased koolitu-sel ning ettevõtete töötajad täiendus- ja ümberõppe korraldamisel.

Lähiperspektiivis on kompetentsuskes-kuse tunnustamine arvjuhtimisega metal-lilõikepinkide operaatori kutseeksamikes-kusena.

Projekti meeskond veendus projekti kontseptsiooni toimimises ja tõsiasjas, et ligi 80% masinaehituses valmistatavate de-tailide puhul on SYMplus tarkvara edukalt kasutatav kui võrrelda erinevate tipptehno-loogiliste programmide võimalustega.

Siinkohal mõned väljavõtted SA Archi-medes ekspertide hinnangust: “Projektil on mõju kogu Eestis pakutavale insenertehnili-sele haridusele... Projektil on laialdane mõ-ju, kuna ...materjale saab tulevikus kasutada erinevates kutsekoolides ning kõrgharidus-asutustes üle Eesti. Projekt on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas edukalt siirdada ühest riigist teise innovaatilist ja äärmiselt vajalik-ku õpetamismetodoloogiat...”

ProJeKti välJundid

Pildid: Hannover Messe

Konverents / Mess18

6/2012 (44)

Konverents/Mess18

tööstus ja tehnoloogia:

HANNOVER MESSE 2012: ROHEliSEd tEHNOlOOgiAd ON kASVuMOOtORid

Kõik kulges suurepäraselt: “Õiged teemad, kasvanud rahvusvahelisus, ülimalt rahul eksponendid – sellel

HANNOVER MESSE-l klappis lihtsalt kõik,” ütles dr Wolfram von Fritsch, Deut-sche Messe AG juhatuse esimees, ürituse lõpetuseks Hannoveris. “Tööstus sai HAN-NOVER MESSE-l märgatava tõuke. 5000 eksponendi jaoks läheb töö nüüd alles lahti.”

eesti oli Hannoveri messil easi ühisstendiga

Wolfram von Fritschi sõnul edastas HANNOVER MESSE 2012 peamisi sõnu-

meid lähtuvalt oma peateemast, “greentelli-gence”: “Rohelised tehnoloogiad on kogu maailmas ärimudeliks ning kasvumootoriks. Tööstus esitles siin turuküpseid lahendusi jätkusuutlikuks tootmiseks ja teenib sellega kasumit.” Seda tõestas ka IndustrialGreen-Tec. Iga neljas külastaja tundis selle vastu huvi.

Mess kinnitas ürituse edasiarenemist vastavalt globaalsetele megatrendidele – energia- ja keskkonnatehnoloogiad, mobiil-sus ja linnastumine. Mess näitas, et tööstus tundis ära taastuvenergia suure šansi. “Oma lahenduste kompetentsiga on tööstus taas-tuvenergia jaoks valmis, nüüd hakatakse

seda ellu viima,” ütles von Fritsch. “Messi külastas umbes 190 000 inimest. Polnud küsimustki, et me vulkaani-aasta (2010) külastajate arvu ületasime.”

Messil oli esindatud ka Eesti – EASi poolt organiseeritud ühisstendiga.

HANNOVER MESSE 2013 toimub 8. aprillist 12. aprillini.

Messi külastas umbes

190 000 inimest. Polnud

küsimustki, et vulkaani-

aasta (2010) külastajate

arv sai ületatud.

saksamaal Hannoveris toimus 23.–27. aprillini

maailma suurim tööstus- ja tehnoloogiamess

Hannover Messe 2012.

Pildid: Mati FeldMann, teCH GrouP

eesti FirMa20

6/2012 (44)

EestiEestiFiFirmarmaEesti Firma20

eksport lätti:

“ROHEliNE“ PAkkiMiSliiN tECH gROuPilt

tootmise automa-

tiseerimise, insener-

lahenduste ja metalli-

toodete fi rma tech

Group as tutvustas

24. aprillil huvilistele

avatud uste päeva

raames järjekordset

valminud automa-

tiseeritud palletiseeri-

mis- ja pakkimisliini.

“Antud liin läheb Lätti ja hakkab pakendama kuuseistikuid. Kliendi kogu investeering nul-

list võtmed kätte lahenduseni jääb suurus-järku paarsada tuhat eurot,” tutvustas Tech Groupi juhataja Martin Sutrop. “Operaato-reid pole liinile vaja rohkem kui üht, samas pole vaja enam mitut inimest, kes tegelesid enne mitmete füüsiliselt koormavate ja vähe lisandväärtust andvate ülesannetega nagu kastide tõstmine ja kiletamine.”

Liini sisend on pappkastidesse paken-datud kuuseistikud, väljund kiletatud euroalus. Sinna vahele jääb 30 meetrit erinevaid konveiereid, kasti pööraja, alus-te söötja, kiletaja, turvaaiad ja robot. Kas-tide tõstmist euroalusele toimetab maail-ma ühe juhtiva, Saksa päritolu tööstusro-botitootja KUKA palletiseerimisrobot. Kõik see on konstrueeritud ning integree-ritud Tech Groupis.

ladumise parameetrid: pakend, ladumismuster jt

Robotiseeritud palletiseerimisliini tootlikkus sõltub paljudest parameetritest nagu toote pakend, ladumismuster, sel-lest, mitu toodet saab korraga alusele asetada jne. Tootlikkus ulatub kuni 1500 tooteni tunnis. Robotliini eeliseks muude palletiseerimisseadmete ees on paindlik-kus, näiteks võib tooteid vastu võtta mit-melt liinilt ja laduda mitmele alusele. Toodangu muutumisel on süsteemi üm-berkohandamine lihtne.

Tech Groupis töötab üle 70 inimese.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

liini sisend, Kastid KuuseistiKuteGa

Teie partner tootmises aastast 1992

CNC töötlemine

Hanval Metall OÜ

Tel: +372 51 41 100www.hanval.ee

Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

eesti FirMa 21

6/2012 (44)

PaKKiMisliin terviKuna

tele inseneridele võimalust ise rohkem protsessides kaasa rääkida, otsustada ja näha oma töö vilju. Meie juures saab kindlasti laiapõhjalised teadmised, kokkupuude ei ole vaid ühe kitsa vald-konnaga.”

Kas oskustööjõudu ikka leiab? “Tech Groupil on suurte rahvusvahelis-te kontsernidega raske konkureerida – ABB, Ericsson jt panevad juba esimese kursuse üliõpilastele käpa peale,” räägib Martin. “Aga me saame pakkuda noor-

“10 on konstruktorid-insenerid, kümme-kond muud valgekraed ja umbes 50 ini-mest töötab tootmises,” räägib Martin. “Meie fi rma töövaldkond on tootmise automatiseerimine laiemalt: pakume klientidele tootmisseadmeid ja -liine, sa-muti testseadmeid peamiselt elektrooni-katööstusele, tegeleme ka erinevate proto-masinate väljatöötamisega. Klientideks on tootmisettevõtted erinevatest valdkonda-dest, kes soovivad oma tegevust tõhustada. Pole vahet, kas kliendi toodang on pudelis, purgis, kotis või muus vormis, sarnaseid pakendamisliine oleme teinud erinevate valdkondade tootjatele. Viimase aja trend on ka robotiseeritud koostamis- ja toot-misliinid. Meie tugevus on kindlasti see, et meie majas on teadmised ja inimesed olemas: konstrueerimisosakonnas nii mehaanika, elektri kui automaatika ja tarkvara projekteerijad, lisaks järelhooldus. 90% fi rma toodangust läheb lõpuks Eestist välja. 2011. aasta müügikäive oli 6,7 mln eurot, ettevõte on Eesti kapitalil.”

Teie partner tootmises aastast 1992

CNC töötlemine

Hanval Metall OÜ

Tel: +372 51 41 100www.hanval.ee

Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

Pildid: sarMite livdane

inseneriKutse22

6/2012 (44)

Insenerikutse22

JAAk lAViN, tRiiN PlOOMPuu, ttÜ MaJandusteadusKonna KoolitusKesKus

2011. aastal viidi EASi tellimusel läbi “Tootmisjuhtimise operatiiv-tasandi uuring”, millest selgub, et

valdkonna teadlikkuse tase on keskpärane ning esineb märkimisväärseid puudusi tootmisprotsessi jälgimise ja toomissead-mete ressursi efektiivse kasutamisega. Põhjustena toodi välja puudused erihari-duse, täiendkoolituse ja erialase kirjandu-se vallas. Lisaks viidi läbi INNOREG-raa-mistikus uuring “Mehhatroonika vald-konna suutlikkus ja konverentsivõime Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome piirkonnas”. Mõlemad uuringud jõudsid praktiliselt samade tulemusteni: tänases majandus-

uus õppevõimalus:

ttÜ AluStAB SÜgiSESt tOOtMiSJuHtiMiSE AkAdEEMiAgA

ttÜ alustab sügisest

värske tootmisjuhtimi-

se alase arenguprog-

rammiga tootmisjuh-

timise akadeemia, mis

keskendub tootmis-

spetsialistide kompe-

tentside arendamisele

ning mille eesmärgiks

on tõsta tootmisette-

võtete võimekust ja

konkurentsivõimet. Hannoveri Messil 2012

ruumis on konkurentsieeliste tagamiseks äärmiselt oluline omada kaasaegseid teadmisi tootmissüsteemidest, -tehnoloo-giatest ning -vahenditest, mistõttu toot-

misettevõtete tänane potentsiaal ei ole piisav.

arenguprogramm koosneb kaheksast moodulist

Uuringu tulemused andsid ainest aru-teludeks ja üheskoos jõuti mõtteni alusta-da TTÜs spetsiaalse täiendõppeprogram-miga, mille käigus saadakse nii akadeemi-lisi teadmisi, kui omandatakse praktilisi kogemusi aktiivõppemeetoditest ning et-tevõtete külastustest. Arenguprogrammi väljatöötamine toimus koostöös ettevõtete ja erialaliitude esindajatest moodustatud fookusgrupiga, kellelt saadi uuringu käi-gus tagasisidet, mis aluseks lõpliku lahen-duse väljatöötamisel.

Selgus, et programm peaks olema paindlik ja praktiline ning katma kogu

e-õppe keskkonda

pannakse üles iseseisva

töö tulemused ja iga

mooduli läbimisega

tekkinud väärt mõtted.

inseneriKutse 23

6/2012 (44)

maks sidumiseks praktikaga külastatakse ka kohalikke tootmisettevõtteid. Kõik arenguprogrammi õppematerjalid on saadaval e-õppe keskkonnas, kus osalejad saavad juba eelnevalt nendega tutvuda. E-õppe keskkonda pannakse üles iseseisva töö tulemused ja iga mooduli läbimisega tekkinud väärt mõtted, mis formeeruvad programmi lõpuks oma ettevõtte arenda-mise lõputööks.

Nii saab ettevõte lisaks teadmistele ja kogemustele, mida tema töötajad arengu-programmi käigus omandavad, ka uusi praktilisi ideid, kuidas ettevõtte tootmiste-gevust efektiivsemaks muuta. Koolitus-programm avatakse seminariga, kus käsit-letakse üldisi tootmisjuhtimise tulevikuga seotud teemasid ning kuhu oodatakse kõiki huvilisi.

Tootmisjuhtimise Akadeemia näol on tegemist innovaatilise ja interaktiivse koo-litusprogrammiga, kus rõhuasetus on tootmisettevõtte kui terviku kompetentsi

tõstmisel tootmise juhtimise erinevates valdkondades ning mis pakub lisaks aka-deemilistele teadmistele aktiivset koge-muste vahetamist aktiivõppe kaudu. Arenguprogrammi kaasatud lektorid on lisaks headele akadeemilistele teadmistele ka tugevad praktikud nagu lektorid Jüri Riives, Marko Kokla, Jaak Lavin, Kristo Karjust, Martin Eerme, Anu Virovere jt.

Programm loob aluse uue põlvkonna tootmisjuhtide arenguks, kelle teadmised, oskused ja kogemused ning senisest “laiem vaade” loovad eeldused oluliselt kasvatada oma ettevõtte efektiivsust ja konkurentsiee-list. Tootmisettevõtted saavad võimaluse oma talente arendada ja tõsta tootmise planeerimise ja juhtimise taset, sest sellisele tasemele vastav arenguprogramm täna Eestis puudub. Kindlasti on tegu hea või-malusega ettevõtete ja ülikooli koostööks ja arenguks. Kohtumiseni juba sügisel 2012!

Rohkem infot leiab: www.ttu.ee/ma-jandusteaduskonna-koolituskeskus

tootmisjuhtimisega seotud temaatikat. Arenguprogramm koosneb kaheksast moo-dulist, mis käsitlevad järgmisi teemavald-kondi: tootmisettevõtte organisatsiooni arendus ja protsessikeskne juhtimine; toote-arendus ja innovatsioon; tootmise juhtimi-ne ja planeerimine; tootmissüsteemide arendus ja kasutamine; metroloogia ja mõõtmine; tootedisain ja konstrueerimine; kvaliteedijuhtimine ja kvaliteedikontroll; tootmisprotsesside juhtimine ja optimeeri-mine; muudatuste juhtimine ettevõttes ning inimeste juhtimine tootmisettevõttes.

Materjalid lähevad üles e-õppe keskkonda

Programmi ilmestavad välislektorid tootmise juhtimise arengutrende käsitleta-vate teemadega, tootmismäng ja iseseisev töö TTÜ laborites. Enamik mooduleid toimub TTÜs Tallinnas. Kolm moodulit oleme otsustanud läbi viia Tartus, Pärnus ja Kuressaares, kus koolitusteemade pare-

CNC treimine alates Ø3 kuni Ø250 mm. Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.

Pildid: autor

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeKonverents/Mess24

6/2012 (44)

Konverents/mess24

VEiJO kAuPPiNEN, aalto ÜliKooli teHniKaProFessor

Soome metalli- ja masinaehitustöös-tuse ettevõtted rakendavad klien-dile suunatud toodete ja tootmis-

protsesside puhul varmalt uut tehnoloo-giat. Samuti pakutakse üha sagedamini eri ettevõtetest koosnevate koostöövõrgustike abil konkreetse kliendi vajadustest lähtu-vaid kõikehõlmavaid lahendusi. Need võrgustikud moodustavad väärtusahela, mille iga lüli saab võimaluse oma oskuste väljaarendamiseks.

Soomes baseeruvad metalli- ja masina-ehitustööstuse fi rmad annavad tööd umbes 125 000 inimesele. Selle mõõdupuu järgi on tegemist tehnoloogiatööstuse suurima haruga. Tööstusharu ettevõtete käive Soo-mes on kokku 24,4 miljardit eurot.

amada püstitas lehtmetalli töötlemise tehase

Silmapaistvatel Soome tööpinkide müüjatel olid messil oma boksid. Fastems Oy Ab osales messil “Kliendi huvidest lähtuva koostöö ja partnerluse” teema raames. Esitleti Robo-FMSi, mis on varus-tatud uue FMS-juhtimisüsteemiga ja või-maldab kasutada nullpunktkinnitust.

Prima Industrie lõi 2008. aastal ette-võtte Finn-Power omandamisega lehtme-talli töötlemise tehnoloogiagrupi, mis pa-kub selles valdkonnas kõige laiemat toote-valikut. Loomulikult esitles Prima Power Helsingis paljusid masinaid. Amada oli püstitanud suure lehtmetalli töötlemise tehase. Amada messipinnal esitleti seninä-gematuid uuendusi, mis on rahvusvaheli-ses plaanis märkimisväärsed.

Messil esitleti ka Plootu Fennica 2012. aasta lehtmetallitoodete auhinnavõistluse võitjat. Selle võistluse eesmärk on leida juba olemasolevaid ning innustada looma uut tüüpi tooteid ja komponente, mille toot-mistehnoloogias, struktuuris või innovaati-lisuses mängib tähtsat rolli lehtmetall.

metalli- ja masinatööstus:

FiNNtEC kESkENduS SEEkORd õHukESElE lEHtMEtAllilE

Kaubandusmess Finntec 2012 toimus 17.–19. aprillil

2012 Helsingi messikeskuses. tegemist on tähtsaima

üritusega soome metalli- ja masinaehitustööstuse

saavutuste esitlemiseks, kus pakutakse lahendusi

mõnele metalli- ja masinaehitustööstuse tootlikkusega

seotud probleemile. sel aastal olid messi põhiteemad

tootlikkus ja õhukese metall-lehe tootmise tehnoloogiad.

sooMlaste uus PinK KoliBri

Konverents/Mess 25

6/2012 (44)

Seadme hind on kolmandal-neljandal kohal

Aprillis toimus Soome suurim me-tallitöötlusseadmeid tutvustav

mess Finntec 2012. Eesti esindajatena osalesid messil Nordcity Center OÜ ja Knuth Baltic OÜ, samas tuntud kau-bamärkide esindajaid, kes tegutsevad nii Eestis kui Soomes, oli teisigi. Kuigi messi külastajate ja osalejate arv oli väiksem kui varasematel aastatel, võib siiski rõõmu tunda selle üle, et lan-genud ei ole külastajate erialaste teadmiste tase. Meeldiv oli kohata mitmeid esmaesitlusi nagu 3D-peaga DURMA plasmalõikemasin, AJANi plas-malõikepink COMBI ja muid tööstuse robotiseerimise-automatiseerimise lahendusi. Töötleva tööstuse nõud-mised ja soovid on ilmselgelt suundu-mas automatiseeritumate ja tehniliselt võimekamate seadmete ning täistee-nuse suunas. Seadme hind, mis mõned aastad tagasi oli ainus otsustav faktor, on täna jäänud kolmandale-neljandale kohale. Rohkelt oli messil näha ka esin-dajate panustamist järelteenindusse ning tõusnud on esindajate tehnilise personali suurus.

eesti firmad messil

metalli- ja masinatööstus:

FiNNtEC kESkENduS SEEkORd õHukESElE lEHtMEtAllilE

eestist Knuth Baltic ja nordcity Center

Oulus tegutseval Soome ettevõttel GINtec on seninägematu töötlemiskeskus Kolibri, mille kavandas Wegera Oy. Tege-mist on viieteljelise freespingiga, mis on mõeldud väikeste ja keerukate komponen-tide töötlemiseks. Kolibri on mitmekülgne seade ning on oma konkurentsivõimelise hinna tõttu investeering, mida saavad en-dale lubada ka väikesed ettevõtted ja orga-nisatsioonid. Samuti sobib masin koolitu-se otstarbeks. Kolibri on modulaarse ehi-tusega ja selle kokkuseadmisel saab kasu-

tada erinevaid eelkavandatud variante. Tööpingi efektiivsuse tagavad suurel kiiru-sel töötavad võllid, mille pöörlemiskiirus on vahemikus 24 000 kuni 50 000 p/min.

Helsingis olid kohal ka kaks Eesti ette-võtet: Knuth Baltic ja Nordcity Center. Mõlemad fi rmad osalesid Helsingi messil ka kaks aastat tagasi. FinnTecile tuleku eesmärk on läbimurre Soome turule, kus tegutseb palju metallitöötlemisettevõtteid. Nordcity Centeril on Soomes ka oma müügiagent. Nii Arno Viirok Knuthist kui ka Timo Pärn Nordcity Centerist jäid 2012. aasta messiga rahule.

tiMO PÄRN, Nordcity Center OÜ juhatuse liige

KoliBri tÖÖtleMisKesKus on MÕeldud väiKeste Keeruliste KoMPonentide tÖÖtleMiseKs

Pildid: autor

inseneriKutse26

6/2012 (44)

INSENERIKUTSE26

tiit tiidEMANN,MeHaaniKainsener, KoolitaJa

Kuidas siis rakendatakse tööstusdi-saini? Taani disainikeskuse disaini-redel oleks järgmine (Geroli Pee-

du, HEI apr 2011).1. Disaini mittekasutajad. Disain moodus-

tab väikese mitteteadliku osa arendus-tegevusest ja luuakse teiste erialade inimeste poolt.

2. Disain kui kujundus. Stilistid kasutavad disaini toote/teenuse lõpliku välimuse kujundamiseks.

3. Disain kui protsess. Strateegiline raken-damine koostöös teiste osapooltega.

4. Disain kui innovatsion. Disainer on kaasatud visioonide, strateegiate ja te-gevuste väljatöötamisse algusest lõpu-ni.Eesti olevat disaini redelil 1,6–1,7 tase-

mel. Paistab, et peategelaseks on siiski konstruktor.

varane disain lisas detaile ja kaunistusi

Kujustus peab käima funktsiooniga käsikäes, lähtumagi funktsiooni rõhutami-sest. Disaini ajaloo alguses piirduti sageli masinate ilustamisega lisadetailide ja liial-datud kaunistustega – lillede, hobusepea-de, viisnurkade ja Lenini portreega (nt veduri ninal). Colt andis välja oma fi losoo-

loovustehnikate ülevaade:

diSAiN JA FuNktSiONAAlSuS: MiS ON OtStARBEkAS, SEE ON kA ENAMASti iluS

Kunsti ülesanne on loodust paremaks muuta – on öelnud voltaire. disaini ülesanne on

tööstust paremaks muuta, on kirjutanud Bayley ja Conran [1]. nende autorite sõnutsi on

disain kuju saanud mõte. disain on meie ümber kõikjal – kirjaklambrist ja mööblist iPod’i

ja kleidimoeni. laiatarbekaubas on disain vaieldamatu liider asjadele otstarbekuse ja

kuju andjana. Järgnevalt käsitleme disaini kui kujustust seoses masinate loomisega.

fi liste vaadete traktaadi „Masinate kasutu-selevõtust pöörleva trumliga tulirelvade tootmisel ja nende relvade eriomadused” (sele 1).

Nutika ja eheda disaini näide on kir-jaklamber: vajalik ese, imelihtne toota, mis olevat ammu olemas olnud, kui Norra patendiametnik Johan Vaaler selle 1899. a patenteeris (sele 2). On näha, et isegi liht-ne konstruktsioon nõudis arenemist kaasaegseks ja käepäraseks. Kirjaklamber

oli muide sõja ajal rahvusliku vastupanu-liikumise sümboliks. Norras Sandvikis on suur kaasaegne kirjaklamber skulptuurina olemas.

Mingi suurema ja asisema masina ku-jundamisel pannakse esialgu kokku funkt-sionaalsed sõlmed ja masin võib üpris kole ja eklektiline välja näha. Seejärel katsutak-se sõlmed ajada proportsiooni ja üksteise suhtes ilusasti ära paigutada, tervikuks kujundada.

revolver navY KuJu Ja PinnaviiMistlus oli MaailManäituse nael 1851. a londonis

Sele 1

inseneriKutse 27

6/2012 (44)

moevoolus kaduma. Vanasti oli iga autofi r-ma autode välimus iseloomulik (sele 3a). Enamasti kasvasid algsed autofi rmad välja jalgrataste valmistajatest. Ajapikku on jalg-ratas kultuurmaastikku tagasi tulemas ja

vaks. Tehniliselt on kõik keskklassi autod paratamatult võimalikult kaasaegsed ja täiuslikud. Mahajäämust tehnilises korras-olekus ostja ei andestaks, pingutatakse nüansside kallal, aga fi rma oma nägu kipub

Ümarate ja kandiliste masinate mood

Valukeresid püütakse üksiktoodetena vältida, sest valutehnoloogia tingib kulu-kate mudelite valmistamist. Näiteks erire-duktorite korral proovitakse keevitatud plekkidest kere valmis saada. Suursaritoot-mises on aga valandid omal kohal, tingides iseloomuliku disaini, kus avalduvad valu-kalded, jäikusribid, poltimiseks iseloomu-likud töödeldud äärikud. Hiljem on loetud soliidseks võimalikult sileda välispinna ja sissepoole kujundatud jäikusribide ja een-ditega valutooteid. Masina kujunemine vastuvõetavaks on seega protsess, välja-arendus, mis oleneb partii suurusest. Aja jooksul on olnud väga kandiliste masinate mood, siis jälle ümarate vormide mood.

Lõpmatu kunsttöö on sõidukite disain, kus kujustus võib läbimüügis saada määra-

Sele 2

norralase vaaleri Patenditud alGne KirJaKlaMBer

Sele 3a

renault 1898 Mudel

Sele 3b

MaJa JalGrattal (CaMPinGCYKel 2010)

Üldjuhul on ikka

konst ruktori silm

ja sisetunne need,

mis kujundavad

masina.

Bomar lintsae-

masinad

Bomar

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60º-0º-60º keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

inseneriKutse28

6/2012 (44)

toonud ka palju huvitavaid lahendusi kaasa (“jalgratta leiutamine”, sele 3b).

terastorudest disain-mööbel tegi algul nalja

Auto alusraam võis olla algselt nii sõidu- kui veoautodel sama. Nii oli Ford A ja selle Venemaale müüdud modifi katsioo-nil GAZ A. Veoauto kandevõime oli 1,5 tonni, aga sõiduauto kere võisid teha ka tõldsepad. Näiteks allakirjutanu taksooma-nikust isa lasi veel 1930. aastail presentka-tusega kabriolettkere teha ümber kinni-seks tõllaks, mis oli taksona otstarbekam. Siis leiutati sõiduautode kandevkered – juba mahulistest stantsitud toorikutest valmistatavad.

Ajaloost on teada, et Fordi üks uus sõiduautomudel ei leidnud ostjaid, kuna keegi avastas, et auto esiots meenutas naise jalgevahet. Ebaõnnestunud disain pani põntsu.

Iga uus materjal on disainis teretulnud ja võimaldab erinevaid funktsionaalseid lahendusi, aga tahab ka harjumist. Terasto-rudest disainmööbel kui modernismi ed-vistus pakkus naljaideid (sele 4).

Torukonstruktsioonidest võib edukalt teha ka masinate keresid, eriti väikesarja-toodangus, pilootprojektide ja eksperimen-taalsete masinate puhul, nagu näiteks vor-melauto tudengiprojektis. Torudest kokku keevitatud raam on kerge. Samas saab toru-

dest läbi viia juhtmeid, trosse ja neisse pai-gutada määrdeseadiseid. Ka kõikvõimalikud karp- ja nurkterased on kasutatavad kogu-kamate katseeksemplaride puhul.

Suurema sarja jaoks kavandatud suu-remad tooted on otstarbekas keevitada kokku juba plekist lõigatud või stantsitud toorikutest. See kõik mõjub välimusele. Nüüd on jõutud lõplike elementide mee-todil masinaosade konstrueerimiseni, kus võrdvastupidavus on tagatud terve masina-osa ulatuses. See arvutus koos koormus-skeemide täpsustamisega tasub end siis, kui valmistatakse masstöö korras väljalas-

keks. Muidu on ikka konstruktori silm ja sisetunne see, mis kujundab masina. Ette tulla võivaid äärmuslikke koormusjuhtu-meid ei osata sageli määratagi, arvestatakse tõenäosuslikega jällegi tunde järgi.

Mis on otstarbekas, see on ka enamasti ilus

Huvitav on muidugi ka harjumuse jõud. Näiteks aurulaevadel olid peal võim-sad korstnad. Tänapäeva laevaprofiilis imiteerivad neid ka torn või tornid, kus diiselmootori peenike suitsutoru ainult väikest osa hõlmab. Traditsiooni ja nostal-giaga peab ka disainis arvestama.

Mis on otstarbekas, see on ka enamasti ilus. See ongi masinaehituses kehtiv disaini reegel, mida konstruktorid alateadlikult jälgivad (vt eelpooltoodud disaini redel). Kaasaegne konstrueerimine on meeskon-natöö ja disainer peaks olema meeskonna keskne liige.

Eesti kunagise eduka masinatehase Talleksi oma konstrueeritud tranšee-ekska-vaatoreid toodeti kuni Eesti iseseisvumise ja idaturu äralangemiseni 11 000 tk (sele 5). Ilusad mehised masinad olid [2].

Kirjandust1. Stephen Bayley, Terence Conran. Kuju

saanud mõte. Varrak, 2008. – 338 lk.2. Ühe masinaehitajate rühma lugu.

Koostanud Arvo Mägi, Tiit Tiidemann, Paul Treier, Enn Tõugu. Tallinn, TTÜ, 2003. – 317 lk.

HealtH-roBinson Ja BroWne: Kuidas elada Korteris, 1936

Sele 4

talleKsi KraavieKsKavaator oli KuJundatud otstarBeKana Ja oli seetÕttu ilus

Sele 5

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee roHeline iKt 29

6/2012 (44)

KRistJan Rebane,infoühiskonna ekspert, eesti arengufond

Kui mingi aeg tundus rohe-IT muu-tuvat moefraasiks, millega üritati müüa kõikvõimalikke teenuseid ja

tooteid, siis on raske seda märki lõpuks tõsiselt võtta, ehkki tõendust on leidnud

RoHe-it eRinevad toonid

tehnoloogiate ja eriti info ja kommunikat-sioonitehnoloogia (IKT) positiivne mõju keskkonnale. See mõju avaldub mitmel moel: kasutusvaldkondade järgi on selgelt eristatavad kolm.

Esmalt tuleb enamusele meelde IT-tööstus ise. Riistvara tootmisprotsessides kasutatavate toksiliste ainete vähendamine või kasvava võrgustumise ja pilvarvutusele kuluva energia kokkuhoid võivad lubada

arvutitootmist ja -kasutust varasemast ro-helisemaks pidada. Samas, teise suure osana leidub kahtlemata tehnoloogiaid, mis on otseselt suunatud näiteks süsinik-dioksiidi (CO2) väljalaske vähendamisele ning nende hulgas leidub palju rohe-IT nime õigustavaid lahendusi. Ja lõpuks, kolmandana, ei saa ära unustada, et pea kõik IT-rakendused on suuremal või vähe-mal määral loodustsäästva mõjuga. Olgu

RohelineiKT

Rohelise IT kontseptsioon on nagu paljud teisedki oma eluea jooksul kogenud üksjagu

ülehaipimist. Ent loodetavasti järgneb sellele Gartneri haibilainet1 järgides rahunemine,

omaksvõtt ja küpsemine.

roHeline iKt30

6/2012 (44)

jõudnud murdepunkti, muutudes problee-mide tagajärgede vähendajast (nagu vanade tööstusmudelite keskkonnasõbralikuks muutmine) aina enam uute lahenduste allikaks (nt nutimajad, elektromobiilsus, uus trüki-, muusika- ja filmitööstus jne).

Arvestades IT-vidinate muutumist ai-na väiksemaks, kiiremaks, mugavamaks ja kõikjaleulatuvamaks, võib ennustada üle-jäänud, väljaspool arvutitööstust asuva osa, kasvamist. Eks märksõnad nagu suu-red andmed (ingl k big data), avaandmed (ingl k open data), asjade internet (ingl k Internet of Things) jne seda markeerigi, et IT muutub aina enam igapäevase argielu nähtamatuks osaks. Sama nähtamatult ai-tab see kaasa keskkonnahoiule – ühelt

poolt raiskamist vähendades ja teisalt mit-meid töid teisiti ja efektiivsemalt (loe: ressursisäästlikumalt) tehes. Kui seda tehes IT väärib rohe-medalit, siis saagu ta selle kogu oma täiuses ja kõikjaleulatuvuses, mitte vaid kleebise näol monitoril.

1 Gartner; Hype Cycle. http://www.gartner.com/technology/research/methodologies/hype-cycle.jsp

2 CNN; The Internet: One big power suck. http://money.cnn.com/2011/05/03/technology/internet_electricity/index.htm

3 Ericsson/WWF; A Five-Step-Plan for a Low Carbon Urban Development. http://www.wwf.se/source.php/1266577/WWF%20Ericsson%20five%20step%20plan_2009.pdf

4 Allikas: Rene Tammist, Taastuvenergia koja juht , 23. nov 2011 Äripäeva seminaril “Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused”

5 Benton Foundation; Deployment of Universal, Robust, Affordable Broadband will Generate Billions in Economic Development and Create Over a Million Jobs. http://www.benton.org/initiatives/broadband_benefits/action_plan/economic _development

6 WWF; Outline for the first global IT startegy for CO2 reductions. http://assets.panda.org/downloads/1bt_printversion_final.pdf

7 OECD; Towards Green ICT Strategies: Assessing Policies and Programs on ICT and the Environ-ment.

8 http://www.oecd.org/dataoecd/47/12/42825130.

pdf

väärse ökoloogilise efekti ootusega targa tarbimise haldamise kaudu.

Kokkuarvamine on informeeritud spekulatsiooni tasemel

“Helerohelisim” on IT läbiv kasutami-ne kõikjal elu- ja ärivaldkondades ning sinna on peidetud revolutsioonilisimad lahendused, mille mõju loodusele polegi tihtipeale otseselt või täielikult mõõdetav. Kuigi väljaprintimata paberit (e-raamatud ja -meedia), reisimata sõitudelt kokkuhoi-tud kütust (telekonverentsid) või lihtsalt mõne töö tehnoloogia abil efektiivselt ärategemise käigus (riigi e-teenused) sääs-

tetud elektrienergiat, materjale või aega võib kokku arvutada, siis kõikidel eluala-del selle kokkuarvutamine jääb siiski in-formeeritud spekulatsiooni tasemele. Sise-tunne ütleb, et ainuüksi kõikehõlmavuse tõttu ja ülevoolamise efekti (ingl k spill over effect) (nt tööhõive kasv lairiba leviku tule-musel) tulemusel on “helerohelise” IT toime kokkuvõttes kõige suurem.

Need lahendused võimaldavad olme-saastamist järk-järgult vähendada umbes kümnendiku võrra, võtta kasutusele täies-ti uusi lahendusi ja vähendada keskkonna-kahjulikke tagajärgi 80 kuni 90% võrra (nt tavaauto vs taastuvenergial toimiv elektri-auto).

Tagajärgede vähendajast uute lahenduste allikaks

Tavaarusaam seostabki rohe-ITd tihti-peale arvutite ja internetiga ning seda silti kasutatakse meelsasti ära nii avalikus polii-tikas kui ka müügitöös. Siiski tuleb märki-da, et suures plaanis moodustab see “tume-roheline” vaid väga väikse osa (2–3%) ITga seotud keskkonnaefektist. Suurem osa tuleb kõikidest muudest valdkondadest väljas-pool arvutitööstust. Rohe-IT on tänaseks

selleks paberi kokkuhoid, ärireisimise va-jaduse vähenemine või lihtsalt säästetud aeg, mille jooksul jõuaks muidu kõikvõi-malikke muid ressursse “raisata”.

Nende IT kasutusvaldkondade kesk-konnasõbralikkust võib markeerida ka tumerohelisest heleroheliseni vahepealsete lugematu hulga pooltoonidega sõltuvalt sellest, kui kontsentreerituna ökoefekt toimib.

Internet tarbib rohkem energiat kui autotööstus

Tumeroheliseks võib pidada IT-tööstu-se endaga seotut. Just see arusaam on kuni selle kümnendini olnud ka valitsuste po-liitikate fookuses rohe-ITga tegeledes. Võttes kogu elutsükli põhise lähenemise (ingl k full life cycle) toote või teenuse ideest selle lõpetamise või utiliseerimiseni, võib arvutitööstuse ja IT-teenuste puhul leida igal sammul parendamiskohti (ja seda on mõistagi ka tehtud). Riistvara tootmises kasutatakse palju väärismetalle ning mürgiseid aineid. Uuema “tegijana” on IT-sektoris (interneti-)teenuste kasuta-mise plahvatusliku kasvuga täiesti uueks nähtuseks muutunud serverifarmide ener-giatarbimine. Kui Eesti sellega veel laiaula-tuslikult kokku puutunud pole (ehkki ka nt EMT/Elion piloteerivad serverikeskus-test eralduva sooja kasutamist lähedalasu-vate kontori- ja elumajade kütmiseks), siis nt USAs kulub internetile juba praegu rohkem elektrienergiat kui kogu autotöös-tusele2 ja nii andmemajutus kui -töötlus on muutunud arvestavaks mängijaks ener-giaturul.

Vahepealseks roheliseks võib pidada otseselt keskkonna säästmisele suunatud tehnoloogia-valdkondi ja hinnatakse, et nende abil on võimalik CO2 emissoone vähendada 15% võrra3. Silmatorkavaim neist on energeetika ainuüksi seetõttu, et vähemalt Eestis on elektri tootmine ja tarbimine enim siinse ökoloogilise jalajäl-je suurusesse panustav tööstusharu (nt põlevkivisektori arvele läheb ligi 80% vee-tarbimisest, 86% CO2 emissioonist ja 90% muust õhusaastest4). Ühe näitena on ilm-selt sel põhjusel ootused nii nutiarvestile (ingl k smart meter) kui nutikale jaotusvõr-gule (ingl k smart grid) seotud märkimis-

“Helerohelisim” on IT läbiv kasutamine kõikjal eluvaldkonda-

des ning sinna on peidetud revolutsioonilisimad lahendused.

roHeline iKt 31

6/2012 (44)

Roheline IKT on 21. sajandi alguses välja kujunenud kontseptsioon, mis ühendab endas IKT-lahendu-

sed ja keskkonnasäästu. Suures plaanis te-geleb roheline IKT kahe põhivaldkonnaga:

IKT-seadmete ja lahenduste keskkonna-säästlikkusega (IKT enda roheliseks muut-mine) ning IKT-lahenduste abil muude eluvaldkondade keskkonnasäästlikkuse tõstmisega (IKT abil roheliseks muutmi-

Eelmise aasta lõpus viis Majandus- ja Kommuni katsiooniministeerium koostöös

Ernst & Youngiga läbi uuringu Eesti ettevõtjate rohelise IKT-alase teadlikkuse ning

selle valdkonna potentsiaali kaardis tamiseks Eestis.

RoHelIne IKT KuI KesKKonnasääsTu ja Kulude KoKKuHoIu võImaldaja

Keiu Rõa,ernst & Young vanemkonsultant

Riivo Lepp,ernst & Young vanemkonsultant

Roheline

iKT

roHeline iKt32

6/2012 (44)

ne). Kui varem peeti keskkonnahoiu te-maatikat vaid rohelise liikumise pärus-maaks, siis koos IKT-lahenduste arenguga on see teema põimumas ettevõtete igapäe-vasesse tegevusse. Selle põhjuseks on asja-olu, et ühelt poolt võimaldab IKT saavuta-da kulude kokkuhoidu tööprotsessides, samas teiselt poolt on see paljudele ettevõ-tetele ärivõimaluseks uute toodete ja tee-nuste arendamisel.

Uuringust “The role of green ICT in enabling smart growth in Estonia” selgub, et Eesti ettevõtted teadvustavad IKT-lahen-duste rolli ja otsivad rohelise IKT abil võimalusi tootmisprotsesside efektiivse-maks ja keskkonnasõbralikumaks muut-miseks. Valdavalt on selliste lahenduste kasutuselevõtt motiveeritud soovist raha kokku hoida, ehkki oluliseks peetakse ka keskkonnasäästlikkust iseenesest.

Tark maja, smart vormsi, digiteekonnaleht

Rohelise IKT lahendusi võib leida paljudest eluvaldkondadest. Hoonete energiaefektiivsuse valdkonnast võib näi-tena välja tuua Eesti ettevõtte Yoga nn targa maja lahenduse. Ettevõtte enda hin-nangul võimaldab nende lahendus hoone küttekulusid vähendada kuni 30%. Trans-pordivaldkonnas kasutatakse IKT-lahen-dusi veokite marsruutide optimeerimisel. Eesti suuremad telekommunikatsiooniet-tevõtted EMT ja Elion piloteerivad lahen-dusi, millega kasutatakse serveriruumides vabanevat soojusenergiat ümberkaudsete kontori- ja eluhoonete kütmiseks. Aktiiv-ne kogukond veab Smart Vormsi projekti, mille eesmärk on IT-lahenduste abil pa-randada väikesaare elanike elukesk-konda.

Lisaks pakub ressursisäästu tavapäraste paberil dokumentide ja kontorite külasta-mist nõudvate teenuste asendamine e-tee-nuste ja tarkvaralahendustega. Kuigi e-tee-nuste arendamisel on Eestis aktiivne roll olnud riigisektoril (ID-kaart, X-tee, e-tervis, e-kool, e-maksuamet jne), leiab häid näi-teid ka erasektorist – näiteks internetipan-gandus ja mobiilparkimine on rohelise IKT lahendused, mis on Eestis kasutusel juba üle 10 aasta.

Roheline IKT vajab sageli suurt alginvesteeringut

Vaatamata headele näidetele tuleb tõ-deda, et suures osas on rohelise IKT lahen-duste kasutuselevõtt ja väljatöötamine Eestis alles piloteerimisjärgus. Uuringu käigus küsiti Eesti ettevõtetelt, milliseid peamisi takistusi nad rohelise IKT kasutu-selevõtul näevad.

Ootuspäraselt tõid ettevõtted suurima takistusena välja rahalisi piiranguid (ca 85% vastanutest). Seda just põhjusel, et tehno-loogia arendamine ja innovatsioon on ku-lukas. Sageli vajavad intelligentsed rohelise IKT lahendused suurt alginvesteeringut ning pakuvad kokkuhoidu pigem ülalpida-miskuludelt. Olulise puudusena toodi välja, et puudub usaldusväärne metoodika rohe-

lise IKT lahenduste tasuvuse väljaselgitami-seks. Seetõttu jäävad ettevõtted sageli rohe-lise IKT lahenduste osas äraootavale seisu-kohale. Sarnase probleemi ees seisavad ka avaliku sektori asutused, kes riigihangete seadusest tulenevalt on sunnitud hoidma kokku pigem soetuskuludelt.

Ernst & Youngi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuring toob välja poliitikasoovitused rohelise IKT valdkonna arengut takistavate piirangute ületamiseks. Uuringu tulemused on olnud sisendiks ministeeriumi poolt planeerita-vale programmile, mille raames plaanitak-se toetada rohelise IKT lahendusi. Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda Majan-dus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: http://www.mkm.ee/public/Inno_18_GreenICT.pdf.

puudusena toodi välja, et pole usaldusväärset metoodikat rohelise IKT lahenduste tasuvuse väljaselgitamiseks.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee roHeline iKt 33

6/2012 (44)

MaReK stRandbeRG,TTÜ molekulaartehnoloogia õppetooli projektiteadur Tõsi ju on, et autotootja pole huvita-

tud niivõrd kütuse kui autode müü-gist. Nii on ta jaoks ka oluline, et

näidata, palju inimene just selle sõidukiga

raha enesele alles jätab võrreldes konku-rendi omaga. Kilomeetriga tekkinud CO2

grammide hulk ja kütusekulu on saanud autode müügiargumendiks, ja nende argu-

Sedavõrd, kuidas nafta ja autokütuste hinnad on ajalooliselt tõusnud, on

lisandunud auto arma tuurlauale kütusetaseme mõõdikutele ka kõik võimalikud

kütuse hetke- ja keskmise kulu mõõdikud. Ja neid kasutatakse.

aRuKas ja sääsTlIK elu: adeKvaaTne pIlT TuRvalIses KesKKonnas

Roheline

iKT

Täiendav info:Martin Pärn / pankrotihaldur / e-post: martin@in.ee / gsm: +372 5560 8121

Objekt: Spordijookide tootmise seadmed ja kinnistu nende kasutamiseks kohandatud hoonegaObjekti sihtotstarve: Spordijookide tootmineObjekti asukoht: Lääne-Virumaa, Sõmeru vald, Ubja külaLühikirjeldus: FAAB Group OÜ (pankrotis, regkood 11282361) pankrotihaldub müüb avalikul suulisel kordusenampakkumisel kinnistut (registriosa nr 4059031) mis on hoonestatud spordijookide tootmiseks kohandatud hoonega ning selleks vajalike seadmetega

Enampakkumise toimumise aeg: 03.07.2012 kell 11.00Toimumise koht: Juhkentali 52, Tallinn, MTÜ Juhkentali Varahaldus

Müüdava vara pildid ja lisainfo internetis: varad.ee/martinparnEnampakkumisteade:

http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=4339730

ENAMPAKKUMINE

roHeline iKt34

6/2012 (44)

mentide arvväärtused on juhile ka tagasi-sidestatud.

Uuringust “The role of green ICT in enabling smart growth in Estonia” selgub, et Eesti ettevõtted teadvustavad IKT-lahen-duste rolli ja otsivad rohelise IKT abil võimalusi tootmisprotsesside efektiivse-maks ja keskkonnasõbralikumaks muut-miseks. Valdavalt on selliste lahenduste kasutuselevõtt motiveeritud soovist raha kokku hoida, ehkki oluliseks peetakse ka keskkonnasäästlikkust iseenesest.

vanem hoone võtab bensii-nikanistri ruutmeetri peale

Kodude, kontorite ja muude hoonete-ga on lugu samamoodi. Uisapäisa ehitatult on nende enegiakulud üüratud. 220 kWh/m2 aastas soojusenergiakuluga hoone (mi-nevikus tavapärane) tähendab, et iga selle ruutmeetri peale võib panna 20-liitrise vedelkütusekanistri. Ja nii iga aasta. 20 liitrit 100 km läbimiseks kulutav auto aga pole enam väga popp.

Mäletan oma lapsepõlve, kui vanaema-ga tema õe juures küll suvesid, küll talvi Lõuna-Eesti metsatalus veetsin. Sääl oli üsna lihtne mõõdik – see oli puuriit. Vaa-dati hoolikalt, palju halge sauna ja tarre ahjude alla tassiti.

Mõistagi saab täna valmis ehitada üsna energiasäästlikke hooneid. Aastast 2020 on Euroopa Liidu eesmärgiks valmistada soo-tuks vaid nullenergiamaju, kus hoone energiakulutus peab bilansiliselt tasa ole-ma sama hoone poolt toodetud ja võrku antud energiaga. Selleks on vaja juhitavaid energia- ja kliimatehnoloogiaid.

energia kokkuhoid, aga mitte elukvaliteedi arvel

Tulles tagasi autode kui tsivilisatsooni ühe suurema energiakulu juurde, on har-rastajaid, kes suudavad eri nippe kasutades panna ka muidu energiaröövlina käituva sõiduki ülisäästlikult liikuma. Kas või nii, et kohalt lükkavad nad auto ise liikuma. See ei sobi kõigile. Pealegi, ega inimese elu ei pea olema pühendatud ainult ener-giasäästule, kõike muud ohverdades. Info-tehnika ju selleks ongi, et mõnes osas ini-

mese mõttevaeva leevendada. Lisaks kõige-le pole tähtis vaid energiakulutuse madal tase, vaid ka elukeskkond: ruumide mikro-kliima (õhu koostis, niiskus, temperatuur, õhuvahetus, valgus, vähene müra jne) on samavõrd olulised. Kokkuhoiu saavutami-ne elukvaliteedi arvelt pole aga kindlasti eesmärk.

Kas me oskame näiteks öelda, kui pal-ju tühja tööd teevad täna kooliõpilased soojaks akendatud isoleeritud koolihoone-tes, kus ventilatsioon oli ehitades unarusse jäetud ja kus koolitunni esimese kolman-diku järel rühib süsihappegaasi sisaldus tasemele, kus igasugune tähelepanu ja õppimisvõime tegelikult kaovad? Numb-rinäiduga CO2 andur klassiseinal võiks osutuda üsna tõhusaks õpitulemuste pa-randajaks. Kui CO2 sisaldus rühib 1000 ppm-ni, millest edasi on põhjust klassi

õhutada, aga kui neid õhutamisi talvisel ajal liialt sageli teha ja sellega ka sooja kaotsi lasta, on põhjust kavandada paremat ventilatsioonilahendust.

elektrisõiduk kombinatsioonis hoone energiavarustusega

Energiahinnad elavad oma elu ja on pöördumatult tõusuteel – seda ilmselt koos Maa rahvaarvu kasvu ja veel terve portsu kultuuriliste, poliitiliste ja religioos-sete probleemidega. Tänane olukord iga-ühe energiatehnikate vallas meenutab veidi seda, mis oli infotehnoloogia vallas aastakümneid tagasi ehk suurarvutite kal-lidus ja tarkvara spetsiifilisus.

Tänagi on kliima ja energiatehnika seotud reeglina konkreetse tootja salajas peetud protokollide ja programmidega. Vaja on avatud lahendusi, mis sobiksid juhtima mistahes tootjate tehnikaid. Enamgi, esimene asi, mida elanik või muu hoonekasutaja soovib, on tagasiside sellest,

mida, millal ja kui palju ta on kulutanud ja millised olud on see tekitanud.

Homne vajadus, kui räägime null-energiamajadest ja targast elektrivõrgust (smart grid), on kindlasti ka vajadus tarbi-mise juhtimise järele. See on ennekõike seotud võimekusega pidada võimsustarvet alla teatud piiri ja mõistagi ka sellega, et kui energiasalvestamise võimalused para-nevad, siis ise toodetud või ka võrgust odavamalt ostetud elekter tallele panna. Elektrisõiduk hoone energiasalvestuse ja tagavara energiaallika võimaliku lahendu-sena on samuti pikka aega olnud arutluse all. Mingil hetkel muutub see igapäevaseks tegelikkuseks. Hoone seovad sõidukite ja lokaalsete elektritootmislahendustega tervikuks loomulikult aruka tarkvaraga kontrollerid.

Infotehnoloogiliselt ligipääsetav ener-

gia- ja kliimatehnika loob aga terve võima-luste pilve IT-arendajatele, seda nii juhti-mis- kui monitoorimistarkvara jaoks. Ligi-pääs ja teadmine kodutehnika juhtimisest kõigile asjahuvilistele loob võimaluse pakkuda soodsa hinnaga konkureerivat tarkvara.

Paraku on selliselgi lähenemisel, mis koduses enegiavoogude juhtimises ulatus-likku IT-arendust võimaldab, ka tavapära-ne võrgumaailma pahupool, nimelt kü-berkurjamite risk. Energia ja muude res-sursside kasutamisest jooksva ülevaate võrkuvalgumine on hea allikas vastamaks küsimusele, kas keegi on kodus. Või kõik-võimalikke elektritarbijaid distantsilt sisse-välja lülides võib hoone energiasüsteemid lihtsalt untsu keerata või kaitsmed selja taga üle koormata, et kahjutuldki tekitada. Kurjad geeniused on ses vallas kindlasti veelgi leidlikumad.

Aga see on juba aruka IT-arenduse paratamatu argipäev: küberturvalisusega tuleb tegeleda sama hoolsalt, kui mitte hoolsamaltki, kui esmase tootega.

energiahinnad elavad oma elu ja on pöördumatult tõusuteel – seda ilmselt koos maa rahvaarvu kasvuga.

roHeline iKt 35

6/2012 (44)

Mati FeLdMann,Inseneeria peatoimetaja

“Yoga tarkvaralahendus hõlmab peamiselt kolme funktsiooni: hoone energiaefektiivsust, tur-

valahendust ja mugavust,” räägib Yoga ju-hatuse esimees Priit Vimberg. “Esimene neist eeldab efektiivselt soojustatud hoo-nekarpi (seinad jne), alternatiivenergia tootmist, et energiaarve oleks null või

isegi positiivne, ja käigushoidvat automaa-tikat. Turvalahenduse oleme küll ise välja töötanud, kuid seadmeid me ei paigalda. Valvesolek ja alarmi korral väljasõidud jäävad ikkagi turvafirma pädevusse.

Kolmas funktsioon, mugavus, saavuta-takse automaatselt toimivate reeglitega ja sellega, et seadmetega suhelda ja liideseid kasutada saab mobiiltelefoni, arvuti ja tele-ri vahendusel,” iseloomustab Priit. “Meil on välja töötatud kaks paketti: renoveeritud ja

uutesse majadesse ning n-ö tavakoju, massi-lahendusena mõeldud tootena. Seda teist paketti, mis sisaldab lihtsalt paigaldatavaid juhtmevabasid liikumis- ja suitsuandureid, nutipistikuid, videokaameraid jne, toome turule koos Elioniga – automaatika esma-seks tutvustamiseks. See on Yoga massturu esmalansseering. Selle toote üheks sihtgru-piks on ka korteriühistud, kes saavad või-maluse küttekulude mõõtmiseks ja jagami-seks. Paketil on protokollivabadus, integrat-sioon on meie poolt ära tehtud.”

Inteli peakontori demo-ruum münchenis saab Yoga lahenduse

Kas Yoga on teinud midagi ka ekspor-diks? “Elioni kaudu on eesmärk see pakett

Terve Tammsaare Ärimaja kommuni kat-

sioone juhib samas majas resideeriva Yoga

IB poolt välja töötatud tarkvaralahendus.

Yoga TaRga maja laHendused

Roheline

iKT

PULBERVÄRVIMINEKIIRE JA KVALITEETNE TEENUS

• Täisautomaatne värviliin (sh. eeltöötlus)

• Teipimine, maskeerimine, koostamine

FROG INDUSTRIAL DESIGN OÜ

Harku tee 3560, Tabasalu, 76901 Harjumaa

Tel: +372 62 28 016, sales@frog.ee

www.frog.ee

roHeline iKt36

6/2012 (44)

viia seitsmesse riiki – lisaks Balti riikidele veel Norrasse, Taani, Soome ja Rootsi. Mai lõpuks saab eeldatavasti valmis (meie in-tervjuu toimus mai keskel – toim.) ka de-moruum Inteli peakontoris Münchenis, kus Yoga on Inteli energiastrateegia esime-ne väljavalitud tehnoloogia kogu energia-ahela toimima panekuks. Sealsed inimesed on tunnistanud, et analoogilist lahendust pole nad tänaseni näinud,“ tutvustab Priit. “Rääkides Yoga teistest üksustest, on need meil Indias ja Abu Dhabis, kust saime paar-kolm aastat tagasi koostööpartnerid – need üksused toimivad rohkem müügi-organisatsioonidena.” Lisaks on meid mit-messe pakkumisse kaasanud Orange Busi-ness Services sellistes eksootilistes kohtades nagu Egiptus, Jordaania, Saudi-Araabia, jne. Uued aktiivsed kontaktid on saabunud ka Venemaa suunal.

Kus paikneb Yoga väärtusahelas – seadmeid ostab Yoga allhankena sisse, sa-mas lahenduste lõppmüük on näiteks Elioni käes? “Aga kas näiteks Intel ja Microsoft müüvad lõpptarbijale ise mida-gi?” esitab Priit vastuküsimuse. “Ei müü

Yoga Ib

Töötajate arv: 15Käive: 600 000 eurot 2011. aastalKapital: hetkel 100% eesti, otsitakse uusi

investoreid

> sele 1

ise, vaid partnerite kaudu. Yogaga on sa-mamoodi, meie välja töötatud lahendusi müüvad meie koostööpartnerid. Me ei ole otseselt tootmis- ega teenindusettevõte vaid tehnoloogiaettevõte, kes litsenseerib oma tooteid edasimüügiks oma partneri-tele,” selgitab Priit.

1000 ppm süsihappegaasi teeb juba uimaseks

Yoga automaatikaga lahendatakse ka siseõhukvaliteedi probleeme. See aitab oluliselt kaasa elukvaliteedi tõusule. “Sise-ruumis temperatuuri ja niiskuse mõõtmise kõrval on veel üks oluline parameeter – süsihappegaasi tase.

Õues on see umbes 350–400 ppm ja korrektselt ventileeritud siseruumis nor-maalselt 600 ppm. Kui tase on 1000 ppm, käivitub ventilatsioon täie võimsusega, sest selline tase põhjustab uimasust ja pa-neb pea valutama. 2000 ppm on tervisele väga kahjulik ja 5000 ppm on juba eluoht-lik tase,” informeerib Priit.

Palju kodulahendused ka maksavad?

Edasimüüjad otsustavad oma hinnad ise. Meie arvamuse järgi võiks juhtmevaba “tee ise” toote hind alata umbes 200 euro kan-dist, millele saab omal valikul lisatasu eest lisada lisaseadmeid. Kõik oleneb algpaketis olevate seadmete arvust. Juhtmega profi -toote hinnad hakkavad 1500 eurost ja me näeme, et keskmine installatsioon võiks olla 2500–3000 eurot.

Kui suur on selliste seadmete tasuvusaeg?

“Erinevate uuringute põhjal võib öel-da, et kõrgtehnoloogilise automaatikaga on võimalik säästa 25–30% energiast. Tasu-vusaeg sõltub hoone energiatarbest. Lisaks rahalisele väärtusele on vaja mõelda ka automaatika vajalikkusele siseõhukvalitee-di hoidmiseks.

Mida efektiivsem hoone, seda tähtsa-maks muutub automaatika roll. Loomuli-kult lisandub siia ka tehnilise valve, turva-lisuse ja mugavuse aspekt, mida kõike saab teostada parimal moel ühe tervikliku süs-teemiga.”

Eramaja Tallinnas

sele 1

roHeline iKt 37

6/2012 (44)

Kati KõRbe,TTÜ doktorant eDI tähendab andmevahetust mingis

kindlas vormingus või on kasutusel üldmõistena tähistamaks elektroo-

niliste dokumentide vahetust. EDI (Electro-

nic Data Interchange) on struktureeritud ehk masinloetavate andmete vahetus ins-titutsioonide vahel. EDI dokumentide liike on sadu nagu tellimused, veoselehed, ar-

Innovaatilised ettevõtted püüavad töötada tõhusalt, et olla jätkusuutlikud ja

vältida vigu. Inimfaktori mõju vähendamine ja dokumentide elektrooniliseks

viimine on aidanud seda eesmärki saavutada. Mitmekordsed maksed, kadunud

arved, raha- ja ajakulu – need kõik on dokumentide manuaalse käsitsemise

probleemid. Mida rohkem dokumente, seda suurem on vajadus elektroonilise

käitluse järele, eriti nt jaekaubanduses.

edI: RõHK põHITegevusel, mITTe pabeRImajandusel

Roheline

iKT

roHeline iKt38

6/2012 (44)

ved, hinnakirjad, tooteinfo, pakkumised, inventuurilehed, maksekorraldused, kulu-aruanded jne. Eelnevat üldistades võib öelda, et elektroonilise dokumendi all peetakse silmas dokumenti, mis:

oma eluea jooksul ei esine kordagi pa-berkandjal;

omab päist ja ridu; on struktureeritud informatsiooniga; on masin- ja inimloetav, kasutades

enimlevinud standardeid (Lääne-Euroo-pas UN/EDIFACT, Põhja-Euroopas UBL2.0/NES, Põhja-Ameerikas ANSI X12, lisaks mitmeid e-arve standardeid, nt Eesti Pangaliidu oma, ja tööstusharu-kohaseid lahendusi). EDI tööprotsess on üsna lihtne: süs-

teem tuletab saatmiseks vajalikud andmed saatja tarkvarast ja saadab need automaat-selt ühelt äripartnerilt teisele. Saatmise protsessis muudab EDI info standardfor-maati, säilitades sisu. Elektrooniline and-mevahetus toimib ka partnerite erinevate tarkvarade kasutamise puhul probleemide-ta, seda tagavad EDI operaatorid. Viimased transpordivad baasteenusena elektroonilisi dokumente ühe osapoole majandustarkva-rast teise äripartneri tarkvarasse viimasele mõistetavas formaadis.

automatiseerimine vähendab kulusid kuni 80%

Lisaks pakuvad need lisandväärtust andvaid teenuseid nagu valideerimine (kontrollides, kas kõik väljad on täidetud ja õigete andmetega), dokumentide koon-damine (koondarvete koostamine), tükel-damine (dokumentide edastamine osakon-dade, tootegruppide jne kaupa), aadresside lisamine ja täiendamine, tootekoodide ühildamine (ostjakoodid GTIN-koodide-ga), ühe dokumendi saatmine mitmele osapoolele (partnerile, panka ja logistika-firmale) jne.

Mitmed uuendusmeelsed logistika-, ostu-, tootmis-, transpordi- ja finantsjuhid on aru saanud, et arvete käsitlemise auto-matiseerimine võimaldab suurendada ülevaadet kuludest, parandada käibekapi-tali juhtimist ja tõhustada koostööd äri-partneritega.

Uurimused näitavad, et ostuarvete käsitsemise automatiseerimine aitab nen-de töötlemise kulusid vähendada enam kui 80%. Euroopa Liidu e-arvete ekspert-komisjoni lõppraporti kohaselt võib efekt üleminekul paberdokumentidelt elektroo-nilistele dokumentidele väljenduda järg-nevas:

käitlemise rahakulu kokkuhoid ca 18 EUR võrreldes paberkandjal dokumen-diga;

käitlemise ja kinnitamise ajakulu kok-kuhoid 20 minutit dokumendi kohta;

CO2 heitmete vähenemine paberdoku-mendi 350 grammilt 6 grammile e-arve korral.

Lisaks ilmnevad muud tulud: info kvaliteedi paranemine (iga andme-

sisestus on potentsiaalne veaallikas, kuid EDI kasutamisel pole vaja and-meid mitu korda sisestada);

tundliku info kaitse (salasõnad, kasuta-jate identifitseerimine ning krüptitud kanalid);

äritsükli kiirenemine.

Kokkuvõttes, ettevõte, kes väljastab ja võtab vastu igal aastal 1000 arvet või muud dokumenti, säästab e-dokumentide kasutuselevõtuga 8000 eurot aastas, lisaks kaudne efekt.

saateleht ja arve-saateleht

Kasutatakse kaupade ostul-müügil. omab juhtivat rolli 3pl-logistikateenuste kasutamisel.

saateleht kirjeldab tarnitavat kaupa, arve rahalist nõuet kauba eest

eestis laialdaselt kasutusel jae- ja hulgikaubanduses

vastab e-dokumendi nõuetele Töödeldakse nii väljastamisel kui

vastuvõtmisel arvutiga valdavalt edastatakse edI teenusepak-

kujate kaudu nagu Telema aastane saatelehtede maht on ca 5

miljonit.

elektrooniline veoseleht ongi sisuliselt saateleht ja selle kohta pole sõnastatud eritunnuseid. veoselehte käsitletakse vahel manifestina.

> sele 1

elektroonilise veoselehe infosüsteem (elvIs)

eesti metsandussektoris täidetakse aastas umbes 350 000 paberkandjal veoselehte kolmes eksemplaris – puidu saatjale, vedajale ning saajale. lisaks tuleb paberkandja andmed kolmes erinevas kohas käsitsi erinevatesse infosüsteemidesse sisestada.

eesti metsatööstuse liidu poolt algatatud projekti tulemusena loodud elektroonilise veoselehe infosüsteem elvIs pakub võimalust asendada senine kohustuslik paberveoseleht metsamaterjali veol elektroonilise veoselehega, parandades sellega oluliselt puidutehingute osapoolte vahel info liikumise kiirust ja kvaliteeti. projekti rahastati eli struktuurifondidest ning mitmete eesti metsandus- ja metsatööstusettevõtete poolt. Infosüs-teem on avatud kasutamiseks.

elvIs võimaldab nii metsaveo tellimist metsamaterjali omaniku (müüja) poolt kui ka selle transpordiks elektroonilise veoselehe koostamist metsamaterjali omaniku või transportija poolt ning koorma vastuvõtmise ja vastu võetud metsamaterjali mõõtmise info kajasta-mist saaja poolt.

2. jaanuariks 2012 oli 75 suurimat metsa- ja puidusektori ettevõtet liitunud e-veoselehe keskkonnaga. e-veoselehe süsteemiga on liitunud ka kõik metsan-dussektori tööga seotud riigiasutused – nii Keskkonnainspektsioon, maksu- ja Tolliamet kui ka politsei- ja piirivalveamet, kelle ülesandeks on metsamaterjali ostu-müügiga seotud tehingute jälgimine. Hinnanguliselt olid 2012. aasta I kvartalis 30% veoselehtedest elektroonilised.

e-veoselehe algatajana on eesti metsa- ja puidutööstuse liit näide suurepärasest hästi toimivast erialaliidust, kes on loonud aluse selleks, et asjaajamine oleks tõhusam ja lihtsam ning rõhk oleks põhitegevusel, mitte paberimajandusel.

> sele 2

Kasutajale, kes hindab töökindlust ja usaldusväärsust mitte alginvesteeringu suurust...

Kasutajale, kes hindab töökindlust ja usaldusväärsust mitte alginvesteeringu Kasutajale, kes hindab töökindlust ja usaldusväärsust mitte alginvesteeringu Kasutajale, kes hindab töökindlust ja

ESINDAJA BALTI RIIKIDES:Naglis & Err SIA Peterburi tee 34/4 11415 TallinnVahur Err vahur@naglis-err.com tel: +372 50 13 171

Miks valida Okuma tööpink:• 100% Jaapani tehnoloogia• rohkem kui 110 aastat

tööpinkide tootmiskogemust• tööpingid, mis on mõeldud

töötama koormusel 24/7• kohapeal rohkem kui

10 aastase kogemusega meeskond

roHeline iKt40

6/2012 (44)

18 2012

The role of green ICT in enabling smart growth in EstoniaI nn o

v at i

o n s

t ud i

e s

KRistiina KitsiK,mKmi peaspetsialist

uuringul oli kolm suuremat eesmär-ki: kaardistada rohelise IKT glo-baalsed trendid, valdkonna potent-

siaal Eestis ning selgitada välja Eesti ette-võtjate rohelise IKT-alase teadlikkuse tase. Samuti uuriti IKT valdkonna arengut ta-kistavaid tegureid ning pakuti välja lahen-dusi kitsaskohtade vähendamiseks ja tehti ettepanekuid poliitikameetmete kujunda-miseks.

Peamised ettepanekud olid järgmised. Riiklikul tasandil tuleks rohkem panusta-da rohelise IKT-alase teadlikkuse tõstmisse. Kuigi Eesti on võrreldes teiste ümberkaud-sete riikidega IKTs eesrindlik ning meil on selles vallas häid näiteid kasutusel oleva-test lahendustest, siis suures plaanis võib väita, et tegelikult ei teadvustata, et uute IKT lahenduste loomise või sisseostmise abil on võimalik säästa mitmeid olulisi ressursse nagu energia, aeg, raha, materja-lid. Võimalikud lahendused, kuidas tead-likkust tõsta:

luua avalikult kasutatav rohelise IKT lahenduste ja toodete andmebaas;

viia läbi (nt EASi ja Arengufondi poolt) rohkem ärikonsultatsioone, eesmärgi-ga selgitada roheliste tehnoloogiate ja rohelise IKT potentsiaali. Seejuures on oluline tuua näited juba praegu prakti-lises kasutuses olevatest lahendustest;

tunnustada mõnel ettevõtluskonkursil ettevõtjaid rohelise IKT eriauhinnaga.

Toetada koostööd erinevate sidusrüh-made ning fookusvaldkondade ettevõtete vahel. Koostöö suurendaks sünergiat ning tugevdaks ettevõtete konkurentsivõimet. Võimalikud lahendused:

viia läbi rohkem era- ja avaliku sektori ühisprojekte;

integreerida rohelise IKT teema klastri-tesse või soodustada rohelise IKT-alase klastri tekkimist;

selgitada välja täpsemad koostöövõima-lused ning võimalik saadav kasu.

”Ökoinnovatsiooni toeta-mine IKT-lahenduste abil”

Rahaline toetus rohelise IKT lahendus-tele kiirendaks nende kasutuselevõttu ette-võtetes ja ühiskonnas. Eelpool nimetatud

probleeme aitab lahendada uus väljatööta-tud/väljatöötamisel olev programm “Ökoinnovatsiooni toetamine IKT-lahen-duste abil”. Programmi rahastatakse Norra finantsmehhanismist 2009–2014 ja tööta-

Eelmise aasta lõpus viis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium koostöös

Ernst & Young Balticuga läbi uuringu, mille

ingliskeelne nimetus on: The role of green ICT

in enabling smart growth in Estonia.1

noRRa RaHa eesTI RoHelIsse IKTsse

Roheline

iKT

takse välja tihedas koostöös programmi partneriga Innovation Norway.

Programmi kujundamisel on lähtutud kahest riikliku tasandi strateegiast: “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovat-siooni strateegiast 2007–2013” ja “Infoühis-konna Arengukava 2013 rakendusplaanist 2012–2013”, kuid samas ka vajadusest ka-sutada ära IKTd ressursisäästuks ja uuteks nutikateks lahendusteks.

Programmi üldiseks eesmärgiks on suurendada Eesti keskkonnaalast, majan-duslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust, optimeerides ja arendades olulise IKT osatähtsusega nutikaid lahendusi. See tä-hendab, et peaksime kõiki olulisi ressursse, mis on inimkonna poolt kasutusel, ent piiratud koguses, hakkama kasutama pare-mini ja efektiivsemalt, et neid jätkuks veel aastasadadeks. Sealjuures võiksid IKT-la-hendused olla heaks abivahendiks selle eesmärgi saavutamisel.

2012^2015 on kogu prog-rammi eelarve 7 mln eurot

Programmi raames toetatakse ettevõt-teid, mittetulundusühingud ja sihtasutusi

peame kõiki olulisi ressursse, mis on inimkonna poolt kasutu-

sel, ent piiratud koguses, hakkama kasutama efektiivsemalt.

roHeline iKt 41

6/2012 (44)

ning pakutakse tuge just keskkonnasääst-like innovaatiliste äriideede arendamiseks ja sisenemiseks rahvusvahelisele turule. Eelkõige on kriteeriumiks organisatsioo-ni soov luua uusi või arendada olemas-olevaid lahendusi, mitte tema juriidiline vorm. Pigem näeme, et IKT-lahenduste abil tuleks ressursisäästu saavutada järg-mistes valdkondades: transport ja logisti-ka; energeetika; tööstus ja tootmine, E-tervis.

Seega peaks programmi tulemusena suurenema uudsete IKT-lahenduste hulk ja kasutuselevõtt ning kasvama ressursi-sääst, arenema ettevõtjate koostöö ning kasvama käive, eriti ekspordikäive. Et olla rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõi-melisem, peavad ettevõtted tegema roh-kem koostööd nii Eesti kui ka teiste riiki-de ettevõtetega. Seetõttu soodustame programmiga ka koostööd Norra ja Eesti vahel. Samuti arvame, et koostöö võimal-dab lüüa läbi kolmandatel turgudel.

Programmi viime ellu koostöös MKMi allasutuse EASiga, kelle peami-seks rolliks jääb toetuste andmine ning ettevõtete konsulteerimine. Programm on jaotatud väiketoetusskeemiks ja põhi-toetusskeemiks. Väiketoetusskeem on suunatud põhitoetusskeemi taotluste ettevalmistamisele. Näiteks toetatakse projektipartnerite otsimist Norrast; kaar-distuste, uuringute, analüüside ja eksper-tiiside tegemist; valdkondlike IKT-lahen-duste kontseptsioonide väljatöötamist, testimist ning arendamist; valdkondlike koostöövõrgustike või muude koostöö-vormide algatamist, samuti konsultanti-de ja ekspertide kaasamist ettevõtete poolt planeeritavate IKT-lahenduste arendamisse.

Väiketoetusskeemist toetuse taotle-mine ei ole eelduseks põhitoetusskeemi taotluse esitamiseks. Põhitoetusskeemi voorus oodatakse aga juba ellu viidavaid suuri projekte. Eelkõige soovime näha projekte, mille raames valmib ressursi-säästlik lahendus, millel on äripotentsiaa-li nii Eestis kui väljaspool. Aastatel 2012–2015 on kogu programmi eelarve ligikaudu 7 miljonit eurot.

1 http://www.mkm.ee/public/Inno_18_GreenICT.pdf

Reklaam

Pildid: autor, viKiPeedia/Morio, u.s. Marine CorPs/lanCe CPl. M. l. Meier

inseneriKutse42

6/2012 (44)

INSENERIKUTSE42

tiit tiidEMANN,MeHaaniKainsener, KoolitaJa

1960. aastatel tuli masinaehituslik hüdraulika, mis tegi terved pere-konnad tõste- ja teisaldusmasinaid

kompaktseks ja käepäraseks. Samas büroos spetsialiseerus hüdraulikat projekteerima Kalju Sipp. Eesti tasemel oli aga kõige kõ-vem mees Eesti Talleksi peakonstruktor Heikki Viirok. Uued majandussuhted kil-lustasid need tootmisharud ja lagundasid bürood. Tulid uudsed elektriajamid, nt tööpinkidesse, mis sujuvalt muudetava kiiruse ja programmeeritava juhtimisauto-maatikaga lihtsustasid oluliselt konstrukt-sioone, avardasid tehnoloogilisi võimalusi. See oli revolutsioon.

Peenmehaanika kellamehhanismidega oli aga nii, et need kadusid turult ja asen-dusid elektroonilistega. Vaid mõni rikas friik harrastab veel mehaanilisi poosekaid kelli, samuti nagu mõni ajab taga lamp-võimendeid muusikakeskustele, mis pida-vat andma seda “õiget saundi”.

kaks inseneriametit:

MEHAANik VERSUS AutOMAAtikvanasti olid mehhanismid peamiselt mehaanilised, kellast tööpingi ja vedurini. näiteks

50-liikmeline büroo, mis konstrueeris seadmeid ehitusmaterjalide tööstusele, sai

hakkama üheainsa tubli elektrikuga, kes projekteeris mehaanilistele seadmetele

elektriajamid ja automaatika. elektrikonstruktor oli vello valm.

Aparaatides läks vägi ja võim automaa-tikute kätte. Mehaanikuharidusega peen-mehaanikuid hakati kutsuma “aparaadi korpustajaiks”. Tekkis mõningane haridus-kriis TTÜ peenmehaanikute seas ja pääsu nähti mehhatroonikas – kus mehaanik on ühtlasi automaatik ja arvutispets. Nii mõ-nigi aga kahtleb, kas üks inimene saab olla hea spetsialist nii mahukatel ja kiirelt are-nevatel aladel korraga. Suuremate masinate ehituses tuleb tõdeda, et masinaehitaja ha-ridus ja kogemus siiski ruulib.

Smart carKaasaegses autos on kümneid arvuteid

ja elektroonikasüsteeme, mis reguleerivad, jälgivad ja hoiatavad sõitjat. Loogikaarendu-si 2012. aasta keskklassi auto Renault Mega-ne Grandtour näitel (sele 1) on tehtud de-viisi all, et mitte inimene ei pea kohandama end autole, vaid auto inimese järgi. Aitavad mitmesugused, sageli teistes valdkondades välja arendatud elektroonikavidinad.

Sisseehitatud satelliit-navigatsioonisüs-teem võimaldab värvilisel ekraanil jäl-gida detailseid kaarte ja liikluspiiran-guid “linnulennult”, pilku teelt oluliselt tõstmata.

Rasketes sõidutingimustes nagu libedal teel aitab elektrooniline stabiilsuskont-roll koos alajuhitavuse kontrolliga masinat teel hoida.

Esituled süttivad automaatselt, kui hä-mardub, on laiema valgusvihuga, pöör-duvad, võimaldades juhil aegsasti “nurga taha piiluda”.

Automaatne variaatorkäigukast lubab ühe puudutusega valida sobiva sõidure-žiimi, mis annab sõidumugavuse, aga aitab kokku hoida ka kütust.

Kui hakkab sadama vihma, lülituvad klaasipuhastid automaatselt sisse ja re-guleerivad ise töökiirust.

Manööverdamise hõlbustamiseks on esimesed ja tagumised parkimisandu-rid, mis annavad häälega märku, kui

eleKtroonilised näidiKud Ütlevad ette, Kui MisKi on valesti vÕi vaJaB Hooldust

Sele 1

Mõni ajab taga

lamp võimendeid

muusi kakeskustele,

mis pidavat andma

seda “õiget saundi”.

reKlaaMteKst

Ruukki Raex®-seeria terased on valmistatud eriti nõudlike rakenduste tarbeks, näiteks konstruktsioonid, mis puutuvad kokku väga abrasiivsete materjalide-ga ning peavad taluma pidevat survet ja hõõrdumist. Tüüpilised rakendused on ekskavaatorikopad, kalluri-kastid, konteinerid, kaevandusmasinate ja betooni-segistite kuluvosad, puidutöötlusmasinad, platvormi-konstruktsioonid, sööturid ja kolud. Tänu Raex tera-se suurepärasele pinnakvaliteedile, mõõdutäpsusele ja töödeldavusele saavad kliendid valmistada täiesti uudse disainiga tooteid ja tõhustada oma tootmisprotsesse.

Otsekarastamise eelised

Ruukki valmistab Raex seeria tooteid otsekarastamise teel, mille käigus karastatakse tooteid vahetult pärast valtsimist. Võrreldes traditsioonilise karastamisprotsessiga, mille käigus toodet enne karastamist kuumutatakse, võimaldab otsekarastamine saavutada suurepärase pinnakvaliteedi, kuna välditakse pinna oksüdeeru-mist. Protsess on kiire ja paindlik, sest valmistoodang väljub otse valtsimisliinilt. Erinevalt konkurentidest suudab Ruukki karasta-misprotsessi rakendada ka ribaterase valtsimisliinil, mis annab võimaluse klientidele pakkuda hea kulumiskindlusega lehtteras-tooteid.

Ruukki pakub laia mõõtude valikut, alates 2 mm Raex tahvlitest kuni paksude terasplaatideni. Vastavalt kliendi mõõtudele val-mistatavaid otsekarastatud tooteid on võimalik lõigata kuni 13 m pikkusteks lehtedeks. Lisaks pakub Ruukki laiemate plaatide val-mistamiseks laserkeevitust, millega tehtud keevisliited on pea-aegu märkamatud. Seega suudame valmistada õhukesi ja laiu kulumiskindlaid terasplaate, mis on väga hinnatud materjal näi-teks mullatöömasinate valmistamisel. Laserkeevituse abil saab ühendada ka erinevaid terasemarke ja -paksusi.

Saksa konteineritootja Sirch’i uus Lightbox kaalub oma 39 m3 mahu juures kõigest

1 780 kg. Kui tavapäraste konteinerite põhjapaneelid on üldjuhul 5 mm paksused,

siis Lightbox’i puhul on need tänu Raex 400 kasutamisele vaid 2,5 mm paksused.

Tulemuseks on väiksem omakaal, suurem kandevõime ning vähenenud kütuse-

kulu transportimisel ligikaudu 4 liitrit 100 km kohta.

Ruukki kulumiskindel Raex teras kasutamiseks kõige nõudlikumates tingimustes

Materjal innovaatiliseks ja energiatõhusaks projekteerimiseks

Lõppkasutaja jaoks tähendab Raex terase väga hea kulumiskind-lus konstruktsioonielementide väiksemat kulumist ning sellest tulenevalt komponentide ja kogu masina pikemat eluiga. Raex on materjal innovaatilise projekteerimise ning kergekaaluliste energiatõhusate konstruktsioonide jaoks, mis annab projek-teerijatele uutmoodi vabaduse toodete ja lahenduste loomisel. Pakume erineva tugevusklassi ja kõvadusega teraseid Raex 300, Raex 400, Raex 450 ja Raex 500.

Võrreldes traditsiooniliste konstruktsiooniterastega, võimal-dab Raex terase kasutamine vähendada konstruktsiooni paksust 30-50%, tegemata seejuures mingeid järeleandmisi kulumiskind-luse arvelt. Kõige levinum kõvadusklass globaalsel turul on 400, kuid nõudlus 450 järele kasvab pidevalt. Mõlemad terasemargid on lisaks eeskujulikule kulumiskindlusele ka kergelt vormitavad ja keevitatavad.

Tänu Raex 400 kasutamisele vähendas Poola kalluritootja KH-Kipper kasti külg-

seinte ja põhja paksust 1 mm võrra. Tulemusena vähenes kalluri kaal 13% ehk 200

kg. 7 200 kg kaaluva kalluri kandevõime on nüüd 10 800 kg ehk 60% maksimaal-

sest lubatud kogukaalust.

Teeninduskeskused pakuvad valmiskomponente ja töötlemisteenuseid

Raex teraseid on võimalik kombineerida Ruukki teiste teras-toodete ja teenustega. Me tarnime kõrgtugevaid ja ultra kõrg-tugevaid teraseid plaatide, torude ja profiilide kujul ning pai-galdusvalmis komponentidena. Teeninduskeskustes pakume mitmekülgseid eeltöötlemisteenuseid nagu ribastamine, mõõtu- ja kuju lõikamine, haavelpuhastamine, kruntimine, painutamine, laserkeevitamine, mis võimaldavad tarnida juba paigaldusvalmis tooteid. Kõik see aitab kliendil säästa ressursse ning tõhustada tootmisprotsesse.

www.ruukki.ee tasuta infolefon 1914

inseneriKutse44

6/2012 (44)

650 m pikkuse kaabli kaudu. Aga laialdast edu ei täheldatud. Sellest ajast on tehislii-kureid tehtud hoopis kõrgemal tasemel, ka hulganisti roboteid, mida saab kasutada nii hävitamiseks kui muuks otstarbeks. Piir purustamise ja positiivse toestamise vahel on sageli väike, oleneb vaid riistasti-kust.

Laialdasim huvi on olnud huma-noidrobotite vastu (sele3), mis aga on siiski enamasti huvitavad mänguasjad. Algsed tööstusrobotid paigutati töölise asemel tööpingi ette, kus nad võtsid ruumi ja programmi vea puhul võisid ka hääles-tajale vastu pead virutada. Siis leiti, et ro-boti võib pingi juurde riputada ka “jalad ülespidi”. Käsigi võib olla rohkem kui ini-mesel. Nii tekkisid liinide kohale kiired “ämblikrobotid”. Inimtööline võib aga osutuda odavamaks, kuna ta kuuleb, kui pink vale häält teeb, haistab kõrbelõhna ja kontrollib visuaalselt. Tööstusrobot nõuab funktsioneerimiseks instrumente, erihaa-ratseid, rakiseid, etteande- ja ohutusmeh-hanisme, mis annab rakisekonstruktorile hulga tööd.

USA Boston Dynamics tegi kena robo-ti BigDog, kes on pigem tehismuul, tassi-maks seljas paunades 135-kilost koormat. See ronib üle kivide ja kändude, lumehan-gede ja rannaliiva, ka trepist üles (sele 4). Kui ta libedal jääl kukub, ajab ta kõik neli jalga laiali ja tõuseb püsti. Video näitas efektselt, kuidas katsetaja proovis jalahoo-biga teda külje pealt ümber tõugata. See ei

püüavad kinni käsuga seotud biovoolu, auto kiirendab-aeglustab ja pöörab rooli. Rakendus kannab nime BrainDriver.

sõja- ja rahumeelsed robotliikurid

Kui tavamõistus enam ei noki, tuleb oma loovus koos automaatikaga appi kut-suda. Sakslastel oli aastast 1942 kaugjuhi-tav minitank Goliath, mis kandis 60 kg lõhkeainet ja mida sai juhtida vastase ob-jekti, näiteks tanki, juurde ning panna plahvatama. Tanki juhiti järele lohiseva

lähenetakse teisele autole või teisele objektile.

Taskus asuv “käed vabalt” kaart avab juhi lähenedes uksed ja lubab seejärel nupule vajutades käivitada mootori. Koos kaardiga eemaldudes lukustuvad uksed.

Mootori seiskamisel rakendub käsipi-dur automaatselt.

Helisüsteem on digitaalne 3D, kaheksa kõlariga, ja reguleeritav nii, et näiteks juht võib soovi korral kuulata heli, aga kaasreisijad võivad vaikuses puhata.

Lisaks saab tagaistmeid mitmel viisil ma-dalaks lapata, juhi kõrvalistuja istme töö-lauaks kantida – sülearvuti aluseks. Kõrge-ma klassi autod sisaldavad asiseid leiutisi: auto võib sinu sisse istudes sind ära tunda ja reguleerida vastavalt istme, rooli ja peeglid sinu isikupärasesse asendisse.

Keerukas automaatika on võidusõidu-autodes, mis on reeglite kehtestajate pideva tähelepanu all (sele 2), et keegi teist üle ei kavaldaks ega suurendaks ohtu. Niikuinii mõeldakse iga hooaeg välja uusi nippe.

Ajakirjanduses (EE 24.03.11) oli uudis katseautost, mis sõidab mõtte jõul, tehtud Berliini vabaülikooli tehisintellekti töö-grupi poolt. Auto juhtimiseks pole vaja pedaale ega rooli. Juhi mõtete “lugemi-seks” rakendatakse tavalist entsefalogram-mi andurite komplekti. Pärast vastastikust kohanemist seostatakse biovoolud juhti-miskäskudega auto täituritele. Kui andurid

Sele 3

KÕnniroBot PurJus MereMees (drunKen sailor) sai niMe Jalalt Jalale KÕiKuMise JärGi

rasKe on eristada Ja reeGliteGa Piirata, Kus toiMiB autoMaatiKa, Kus sÕitJa osavus

Sele 2

LAI VALIK KVALITEETSEID SEADMEID ÜHEST KOHAST!

Juhtimissüsteemid

Programmeeritavad loogikakontrollerid (PLC)Operaatorpaneelid (HMI)Visualiseerimine (SCADA)

Automaatikakomponendid

Temperatuuri- ja protsessiregulaatoridToiteplokidAegreleed ja töötunniloenduridLoenduridTahhomeetridPositsiooniindikaatoridNumbrilised protsessinäidikud

Ajamid

Liikumise juhtimineServosüsteemidSagedusmuundurid

Nivooandurid ja nivoolülitid

UjuklülitidJuhtivuslikud nivoolülitidVibrokahvliga nivoolülitidVibrovardaga nivoolülitidPöörlevad nivoolülitidUltraheliga nivoolülitidHüdrostaatilised anduridMagnetostriktiivsed anduridMahtuvuslikud anduridUltrahelianduridKontaktivabad radaranduridJuhikuga mikrolaineanduridUjukandurid„Bypass”-tüüpi anduridNäidik-kontrollerid

Lülituskomponendid

Elektromehaanilised releedKäivitid ja mootorikaitselülitidPooljuhtreleedMonitooringureleedSujuvkäivitidKaitsereleedLõpulülitidMasinaohtusseadmed

Andurid

TemperatuurianduridFotoelektrilised valgusanduridInduktiivanduridMahtuvusanduridMõõteanduridImpulssanduridTehisnägemineSignaalimuundurid

Standel AS Kiisa 8, 11313 Tallinn tugi@standel.ee

Tel 6 558 180 Faks 6 558 179 standel@standel.ee www.standel.ee Info e-post Klienditoe e-post

inseneriKutse46

6/2012 (44)

õnnestunud. Tehismuul vaarus, astus sam-mu kõrvale, aga ajas jalad vastu ja jäi püsti. Sobib sõjameestele, aga miks mitte ka asendama eeslit idamaade majanduse tu-levikus?

tulevikumasinad on lõpma-tult automatiseeritavad

Inimene on sada aastat juhtinud autot ka ilma automaatikavahenditeta. Saab ka nüüd hakkama, kui ta pole just puudega. Paljud tõrjuvadki automaatika saavutusi, eelistades näiteks automaatkäigukasti asemel manuaalkasti, mis suurendab juh-timismõnu. Automaatika koos kavala mehaanikaga võib aga puudega inimese

puhul tema võimekust oluliselt suurenda-da.

Tuntud Belgia disaini ja TRIZi-põhise loovusõpetuse fi rma CREAX deviisiks on Loovus Innovatsiooniks (ds@creax.com). Ta tutvustab oma kodulehel (www.creax.com/newsletter.htm) sadu huvitavaid la-hendusi, nagu näiteks robotiseeritud liigu-tusvahend, mis on ette nähtud liikumis-vaegusega inimeste elu kergendamiseks (sele 5).

Vahend haarab oma käsivartega istuva inimese ümbert ja tõstab ta püsti. Püsti-asendis on võimalik selle liikumisvahendi-ga eemalduda ratastoolist, liikuda ringi näiteks ostukeskuses, haarata riiuleilt asju,

seista kassa ees, püstjalabaaris jne. Püsti-seismist stabiliseerib mehhanism, mis on lähedane Segwayle. Kui inimene on ratas-toolis, võib vahend olla ratastooli liikumis-ajam, vedur. Istudes voodil, võib inimene juhtpuldi abil liikumisvahendi enda juur-de kutsuda. Teine arendaja propageerib eemalt juhitavat ratastooli (Robot Assist), mille saab kutsuda käimispuudega inime-se auto juurde ja mis laseri abil paigutub ise õigesse kohta auto suhtes. Siia juurde minu arendusmõte: robottool võiks ju ka auto tagaluugist välja astuda, end töökorda klapitada ja siis külgukse juurde tulla. Seda mõtet ma sealt välja ei lugenud.

tugeva käepigistusega robotkindad

Kui aga soovid väsimatut jõulist käepi-gistust omada, hangi robotkindad. GM ja NASA on sellised välja töötanud. Igal sõr-mel on iseseisev jõuajam. Et aga asju mitte puruks pigistada, on sõrme pind surve-tundlik. Tugeva haardega on hea teha tööd, lihased ei väsi, midagi ei pudene käest. Sama kinnas on kasutatav huma-noidroboti käes kosmoses, sealt ka NASA huvi. Igatahes on tulevik lõpmatus auto-matiseerimises.

Sele 5

roBotliiGutusvaHend tÕstaB iniMese ratastoolist, HoiaB PÜsti ninG sÕidutaB, KuHu vaJa

BiGdoG on väsiMatu Ja läHeneB aruKa KäituMise Poolest looMale

Sele 4

Mess 47

5/2012 (43)

tehnika ajalugu:

OMAAEgSE SuuREttEVõttE lugu

jale ei olnud selle köite koostamise ajaks Linnaarhiivile veel üle antud ja nendele juurde pääseda autoril ei õnnestunud, kuna nende valdaja viitas isikuandmete kaitse seadusele, mis ei luba neid materjale enne 30 aasta möödumist isiku surmast näidata ja avaldada.

Meeldiva heatahtlikkusega aga aitasid endised Talleksi töötajad, endised kolleegid. Ka töötajate abikaasad, lapsed ja sugulased abistasid raamatu I köite valmimisel: kont-rollisid, parandasid ja täiendasid juba kirja-pandut, lisasid elulugusid ning omapool-seid mälestusi. Nende abiga kirjapandu on tõene ja valgustab seda perioodi mitme kandi pealt.

ilmus lembit Juksaare kaheköiteline raamat

ekskavaatoritehas talleksist. raamatu esimene köide

kannab pealkirja “lugu talleksist“ ja teine köide “lugu

talleksi erastamisest“.

Lühiülevaade raamatu sisust. Raamat on lugu ühe ettevõtte algusest, tege-vusest ja lõpust. Jutustuse taustaks

on Eesti maa ja rahva saatus ühel ajaloo-perioodil. Kes olid Ekskavaatoritehase asutajad ja juhid? Eelkõige olid nad kõr-gelt haritud ja võimekad spetsialistid, kes vaatamata raskele sõjajärgsele ajale suutsid anda oma parima. Valdav osa neist oli saanud oma hariduse Eestis. Seega meie väike maa ja rahvas oli ja on võimeline koolitama haritud ja erudeeritud tööstus-ala spetsialiste ning juhte, kes on võimeli-sed edukalt tegutsema rahvusvahelisel ta-semel, olenemata poliitilisest režiimist.

Ettevõtte lõpp ei olnud rõõmustav. Ol-

uus raaMat 47

gu see hoiatus ja soovitus tulevastele põlve-dele – millest tuleks hoiduda ja kuidas asju paremini korraldada.

I köites on kaks peatükki:1. Talleksi ajaloost ja tegevusest;2. Talleksi töötajate meenutusi, elulugu-

sid.II köites on samuti kaks peatükki:

1. Talleksi erastamine ja kohtuvaidlused;2. Kapitali kontsentreerumine suurpanka-

de kätte ja ühe väikefirma lugu. Järelsõna.

Esimeses köites on kasutatud Tallinna Lin-naarhiivi ja muid materjale. Talleksi (Tallin-na Ekskavaatoritehase) kaadrialaseid mater-

Fotod: ttÜ, rePro

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinseneriKutse48

6/2012 (44)

insenerikutse48

VAHuR MÄgi, teHniKaloolane

Petersoni koolitee algas vallakoolis Raasikul, järgnenud Katariina II nimeline linnakool Tallinnas Pi-

kal tänaval oli pigem tühi ajaviitmine. Kutset kool ei andnud, võõrkeeli ei õpeta-tud, vene keeltki nõndapalju, et hädapä-rast kõlvanuks poesellile või vallakirjuta-jale. Gümnaasiumisse pääsu tõkestas va-nusepiir. Jäi üle teha eksternina küpsusek-sam või minna võistluseksamiga reaalkoo-li. Seal valitses kroonugümnaasiumide omast vabam meel, ka vanuse kallal ei noritud. Härra Mauruse “esimese järgu õppeasutusest” Tartus polnud Tallinna poistel aimugi. Ega sel ka tähtsust olnud, Peterson oli tubli töömees, tema tahtis teadmisi.

Peterburi polütehniline instituut oli siis kõva sõna

Tallinna reaalkooli järel läks ta 1909 Peterburi vesiehitust õppima. Sealne po-lütehniline instituut oli eestlaste silmis väga väärt õppeasutus – lai akadeemiline vabadus, targad professorid, hea raamatu-kogu. Erikursusi lugesid suurettevõtete juhid, vahel koguni ministrid. Põhikursus instituudis kestis neli aastat, kui aga ko-hustuslikud asjad korras, võisid väljaspool ametlikku õppekava kuulata mida tahes.

Et käis sõda, ei rutatud stuudiumi lõ-petama. Peterson sai ajapikendust teise järgu maakaitseväelasena. Diplomitööks

inseneriasjanduse suurmehi:

EHituSiNSENER FERdiNANd PEtERSON

Ferdinand Peterson (1887–1979, aastast 1938 Petersen) sündis Järvamaal Pruuna

mõisa vahtriku metsavahitalus. tänapäeval tunneme seda kanti Koitjärvena,

naabertalus orul pidas metsavahiametit tulevase kirjandusklassiku a.H. tammsaare

vend Jüri Hansen.

anti elektrijaama projekt Imatra kosele koos jõu ülekandega Peterburi. Teema tuli otse elust, valitsus maadles sama küsi-muse kallal. Peterson võttis ülesannet tõsi-

Ferdinand Petersen

detsembris 1918 sai

minis ter Petersonist

tallinna kaitsepataljoni

kooliõpetajate roodu

vabatahtlik reamees.

inseneriKutse 49

6/2012 (44)

selt, jõgedes peituv veejõud oli teda alati huvitanud. Ta sai enda valdusse Rootsi Vattenbyggnads Byrå tehtud Imatra kose uuringute ja kaardistamise andmed. Tema diplomitöö juhendaja oli ühtlasi veejõu-dude kasutuselevõtuks asutatud Prantsuse-Vene sündikaadi tehniline juht.

Sündikaat kavandas parajasti elektri-jaama Volhovi kosele. Ka Petersonile paku-ti seal inseneritööd, tema koostada jäi laevade lüüsimise projekt: 200 m kohta tuli 10 m langust. 1915 kevadel käis ta mõõtmas Rauhiala koske Vuoksil. Täpsus-tamist tahtsid ka Imatral varem tehtud mõõtmised. Kose iseärasused muutsid kü-sitavaks paisu ehituse. Peterson lahendas olukorra sifooni abil. Hüdrotehnikalaboris seati üles seadme 1:20 mudel, professorid kiitsid mõtte heaks. Instituudi lõpetamisel 1916 saadeti ta põllutööministeeriumi käsutusse. Näljastepp Turkestanis janunes vee järele ja ministeerium leidis, et Peter-son on parim mees niisutusprojekti ehitus-osakonna juhataja kohale.

Ilmasõja rindejoon nihkus keisririigi pealinnale aga järjest lähemale ning ta leidis end peagi inseneribüroost, kus ka-vandati Peipsi-taguste maade üleujutamist juhuks, kui sakslased Riia alt läbi murra-vad ja metropoli ähvardama ulatuvad.

tehnikapoliitikat hakkasid suunama eesti insenerid

Suvel 1917 astus Tallinnas kokku Eesti Ajutine Maavalitsus. Kubermangukomis-sar Jaan Poska kutsus Petersoni selle tehni-kaosakonda juhatama. Osakonnale alluta-ti maanteed ja sidevõrgud ning järelevalve suuremate ehitustööde ja tööstuse üle. Peterson kutsus teedel ja sildadel silma peal hoidma Karl Ipsbergi, ehitustegevusel Artur Perna ja projekteerimisel Karl Bur-mani, elektri- ja sidevõrke inspekteeris Gottfried Hacker, tööstust Villem Reinok.

Esimest korda hakkasid Eesti tehnika-poliitikat suunama eestlasest insenerid. Teadjatest meestest valitses suur põud, eriti majanduses ja tehnikas. Peterson al-

gatas tehnikaseltsi loomise mõtte, teda toetasid linnanõunik Anton Uesson ja ar-hitekt Artur Perna. Tallinna Teataja kuu-lutas: “Kõik Eesti tehnikapõllul töötajad tunnistavad, et Eesti tehnikute ühinemine möödapeasemata vajaduseks on saanud.

2001. aastal ilMunud Ferdinand Peterseni MälestusraaMat

inseneriKutse50

6/2012 (44)

Algatajate rühm kutsub kõiki Eesti inshe-nerisid ja tehnikerisid pühapäeval, 8. ok-toobril, kell 11 hom. Toompea lossi Valges-se saali Maapäeva koosolekute ruumidesse ülemaalise Tehnikaseltsi asutavale koosole-kule.”

Eesti Tehnika Selts võttis südameasjaks Eesti tehnikahariduse edendamise ja vä-hem kui aasta pärast võisid esimesed inse-neriks tahtjad koolipinki istuda. Peterson valiti tehniliste erikursuste kuratooriumi esimeheks ja hüdrotehnikaosakonna juha-tajaks. Koos mõttekaaslastega pani ta kirja tehnikumi programmi, koostas hüdroteh-nikute õppekava ning luges 1918–1923 hüdraulikat ja hüdroloogiat.

Iseseisvuse väljakuulutamise järel moodustati maavalitsuse põhjal Eesti esi-mene Ajutine Valitsus, Peterson tõsteti teedeministriks. Novembris 1918 sõlmis ta Riias Saksa riigi peavolinikuga Balti riiki-des August Winnigiga lepingu vara ja või-mu üleandmisest Ajutisele Valitsusele. Ajalukku on see läinud Eesti riigi esimese välislepinguna. Ulmanis imestas, kuidas te ometi nad nii kaugele saite? Vangist pää-sesid Konstantin Päts ja Ado Peet. Det-sembris sai minister Petersonist Tallinna kaitsepataljoni kooliõpetajate roodu vaba-tahtlik reamees. Roodule anti ruumid tü-tarlaste kommertskoolis, õppused algasid aasta viimasel päeval.

lahingute ajal valiti Peter-son asutava Kogu liikmeks

Kahe nädala pärast mindi rindele. Rasked Lõuna-Eesti vabastamislahingud tegi ta kaasa Madsen-kuulipilduja taga. Kõige ägedamate heitluste päevil valiti Peterson Asutava Kogu liikmeks. Märtsis käskis ülemjuhataja ta rindelt tulema saa-ta. Pataljoniülem Sternbeck kirunud val-jult: “Kelle kuradiga ma sõdin, kui mehi järjest ära võetakse!”.

Peterson oli Eesti esimese maaseaduse sõnastajaid, tema toetusel sündis veesea-dus. Uued talud pidid saama põlluharijate perekonna ülalpidamiseks elujõulise suu-ruse. Igast talust pidi hõlpsasti pääsema suurematele teedele ja naaberasulatesse. Talumaadelt pidi olema vee ärajooks ja võimalus võtta joogivett allikast või kae-vust. Põllutööministeeriumi tehnikapea-

valitsuse juhatajana algatas ta avaliku võistluse talukavandite saamiseks. Auhin-natud töödest pani ta kokku raamatu “Ta-luehitused” (1921), mis jäi aastakümneteks mõjutama eesti põllumehe arusaamu ta-lust ja taluelust. Veel tänagi maal ringi liikudes hakkab silma märke nende kauge-te aegade tõekspidamistest.

ta sättis Jägala jõele elektrijaama ja saeveski

1921. a astus Peterson poliitikast välja, Toompea võimumängud nõudnuks rohke-mat auahnust. Ta läks tagasi kodukanti, rajas Jägala jõe äärde talu, sättis jõele üles elektrijaama ja saeveski ning pani Raasikul käima jahu- ja villavabriku. Anija elektrist jagus vabrikule, ümbruskonna majapida-mistele ning Kehra ja Raasiku raudteejaa-male.

Päris rooste ei lasknud ta minna ka insenerimõtet, istus kaubandus-tööstusko-ja, tehnilise järelevalve seltsi ja rahvusliku jõukomitee juhatuses, esindas Eesti riiki rahvusvahelistel arupidamistel. Rahu ei andnud tehnikahariduse käekäik. Tartu ülikooli 300. aastapäeva pidusöögi asemel Vanemuises hulkus Toomel ja heietas koolivenna Paul Kogermanniga mõtteid Eesti tehnikasuurkooli loomisest.

1940 võeti kõik käest, talu jagati uus-maasaajatele. Sakslased andsid tööstuse tagasi, kuid vilja ja villa lubati vastu võtta ainult nendelt, kel normid õiendatud. Pe-

terson keelust ei hoolinud, mis eest saade-ti koos villavabriku juhatajaga okastraadi taha Harku vangilaagrisse.

Pärast sõda leidis püsiva töökoha new Yorgis

Venelaste uuel tulekul 1944 lahkus Eestist. Jäi Dresdenis liitlaste pommisaju alla ja kaotas viimsegi varanatukese. Mem-mingeni põgenikelaagris pani aluse läände pääsenud eesti tehnikaharitlasi ühenda-nud Tehnika Koondisele (1962–1964 selle esimees USAs) ja juhatas inseneripäevi Geislingenis. Immigratsiooniväravate ava-nedes siirdus Suure Lombi taha, kus alus-tas nagu paljud saatusekaaslased New Jer-seys Seabrooki aedviljafarmis koos lääne-rannikult kohale toodud jaapanlastega. Meie inimesi kohtab seal praegugi. Kui keegi sinnapoole satub, käigu ära kohali-kus muuseumis, kogeb palju üllatavat eestlaste jaluletõusmisest võõrsil.

Püsiva tööotsa leidis Peterson joones-tajana kiirteede ja sildade projekteerimisel New Yorgis. Elas samas lähedal Newarkis, seejärel Chapel Hillis. Tema põrm puhkab tütarde kõrval Mount Pleasanti surnuaial Torontos. Poeg Ivar-Heldur Peterseni, täp-se sõnaga matemaatikadotsenti, mäletavad kindlasti paljud viiekümnendatel Koplis hariduse saanud insenerid. Ta oli akadee-mia Küberneetika Instituudi matemaatili-se mõtlemise alustalasid ja teadustöö eestvedajaid.

Ferdinand Petersen (PareMalt teine), ottoMar Maddison Ja eGon lePPiK (PareMalt esiMene) ninG KaKs välisKÜlalist tallinna teHniKuMi tuGevuslaBoris 1933. a

suMMarY52

6/2012 (44)

new Producer of recognized natural Mineral Water

The Verska Mineral Water Company (Verska Mine-raalvee OÜ), operating in Värska, South-Eastern

Estonia, has been awarded the certifi cate of the pro-ducer of natural mineral water. In collaboration with A.Le Coq the company starts producing and market-ing natural mineral water.

The owners of the company are Toomas Sein (80%) and A.Le Coq (20%). The company has inves-ted ca 600 000 EUR into the improved producing and water processing.

Toomas Sein, Manager of the company: “I bought the enterprise in November 2010. Immedia-tely after that I applied to the Health Board for the certifi cate of natural mineral water. In my opinion, it was not reasonable to produce good mineral water under the label of table water. Until receiving recog-nition we continued producing water under the na-me Värska Mild. We re-designed the label and rena-med the table water to the water with natural mine-rals. Natural mineral water constitutes 20% of the Estonian water market, the renewed company aims at taking up one fourth of it. The Värska natural mineral water comes from the Ordovician-Cambrian layers in the depth of 500 meters of well No.5”

“Green“ Packaging line from tech Group

Tech Group AS, a company operating in the fi eld of production automation, technical solutions and

manufacture of metal products, introduced a new automated packaging and palletizing line to the pub-lic.

“The line goes to the Latvian Forest Manage-ment Centre for the packaging of fi r-tree plants. The size of the investment on the part of the custo-mer will be around two hundred thousand euro,”says

Martin Sutrop, Manager of Tech Group. “The line requires the attendance of a single operator, and there is no need any more for several physical and low value adding tasks like box lifting and fi lming.”

The input of the line is cardboard boxes fi lled with fi r-tree plants and the output – a fi lmed Euro pallet. The 30-meter-line is composed of several technical units like the box turner, pallet feeder, fi lmer and robot. The lifting of boxes to the pallet is carried out by the palletizing robot by KUKA, one of the world’s leading manufacturer of industrial ro-bots.

The productivity of the automated palletizing line depends on factors like the kind of the package, the stacking pattern, etc. The maximum output of the line is 1500 products per hour.

smart House solutions by Yoga

The whole communications system in the Tammsaare Business Centre is controlled by a

software solution created by Yoga IB, residing in the same building. “The solution includes the following three functions: the energy effi ciency of the building, security and comfort,” says Priit Vimberg, CEO of Yoga. “The fi rst of these functions provides that the building has been effectively insulated; alternative energy is being produced, so that the energy bill is zero or even positive; and automated controls keep the system running.

Although the security solution has been desig-ned by us, we have not installed the equipment. After all, the security company is in charge of guar-ding and answering calls.

The third function, comfort, is achieved by ena-bling the equipment to be controlled by the cellpho-ne, computer and TV,” Priit explains. “We have de-veloped two packages: one for new/renovated buildings and the other is so-called mass solution. The latter package, involving movement sensors, smoke detectors, camcoders, etc, is being marketed in cooperation with Elion. One of our target markets is residence associations.”

Su

mm

ary

Summary52

veidi nuPutaMist 53

6/2012 (44)

veid

i nu

puta

mis

t

veidi nuPutaMist 5353

uudised54

6/2012 (44)

viiMane leHeKÜlGviiMane leHeKÜlG54

veid

i nal

ja ja

nu

puta

mis

t1 Ühel ajal, sest köite pingsus ehk paadile mõjuv jõud on sama.2 Umbes kolm meetrit, mis tundub vähe. See selgitab aga nähtust, et jõgi hakkab kevadise suurvee ajal

ülemjooksul vastupidi ehk Võrtsjärve tagasi voolama. Nimelt toob Pedja jõgi niipalju vett sisse, et vesi tõuseb üle taseme, mida on vaja voolamiseks allapoole.

vastused

tõestisündinud lood

Nõukaajal seadistasime ühes põllumajandusette-võttes Lääne-Saksa liini ja sellest ajast saadud

õppetund püsib mul meeles siiamaani. Seadmed olid juba paigaldatud ja nende häälestamiseks saabusid ettevõttesse mitu saksa tehnikut. Meie ülesandeks oli raske valuuta eest ostetud seadmete igapäevane hooldus, mille juurde kuulus ka laagrite määrimine. Kuna masinad olid mitmetonnised, olid ka laagrid vastavad ning nõudsid korraga mitme liitri jagu mää-ret. Selle tarvis võtsime plekknõudest puidust labida-tega määret, mida toppisime siis suurtesse määr-depritsidesse. Selle peale, et labidas nõust välja võtta ning kaas sulgeda, ei tulnud meist keegi.

Ühel hommikul rivistati meid määrdenõude kõr-

vale üles ja üks elatanud sakslane hakkas meile õpetust jagama. Tõlgi vahendusel arenes umbes selline monoloog. “Mis see on?” “See on määre!” “Mis siin õhus hõljub?” “See on tolm. Abrasiiv!” “Mis juhtub siis, kui abrasiiv siia määrdesse satub?!!!”

Iga küsimuste-vastuste ringiga tõusis ta hääl kraadi võrra, käed läksid puusa ja jalad harki, nii et olukord hakkas meenutama nõukaaegset sõjafi lmi. Lõpuks virutas ta jalaga vastu määrdetünni ja rööga-tas: “Siis ütlete teie, et sakslased teevad viletsaid kuullaagreid!!!!”

Nii mõnigi mees pidi end tilkuvast määrdest pu-hastades tõdema, et töökultuuri omandamine pole meelakkumine.

nuputamist 1 Kaks kalurit, kes on sama kaalu ja kelle paadid koos saagiga on

ühesugused, lähenevad kaile. Randumise hõlbustamiseks seob sadamavaht ühe visatud köie pollari külge, teise kaluri visatud köiest aga haarab ise. Kumb paat randub kiiremini, kui mõlemad paadid on kaist samal kaugusel, mõlemad kalurid ja sadamavaht alustavad tõmbamist ühel ajal ja tõmbavad köit ühesuguse jõuga?

2 Suur-Emajõgi on veerohke jõgi. Kui suur kõrguste vahe (lähte ehk Võrtsjärve ja suudme ehk Peipsi vahel) paneb Suur-Emajõe voolama? Seda välja arvutada ei saa, aga pakkuge.

Käisime 1990. aastate lõpul ühes Rootsi pumba-tehases töökogemusi omandamas. Kuna nõu-

kaaegne haridus võimaldas umbes samal tasemel inglise keelt, nagu tänased noored oskavad vene keelt, tuli eelnevalt tugevat tööd teha, et end aru-saadavaks muuta. Suur oli rootslaste imestus, kui mitu päeva tehases vaikinud eestlane ühtäkki pika ja keerulise lause konstrueeris ja küsis, millises jär-jekorras tuleks ikkagi need tihendid-laagrid pumba-korpusesse paigaldada või milline peaks olema nendevaheline lõtk.

Tagantjärele jääb vaid loota, et nad ei adunud, et

nende vastused jäid meile suures osas arusaamatuks. Praktilise tööga saime siiski vajalikud teadmised ning kogemused omandatud. Nii lihtsalt ei läinud aga ühe telefoninumbriga, sest numbrite ülesmärkimisel jäi asi toppama siis, kui rootslane püüdis meeleheitlikult üht arusaamatut sõna erinevates variatsioonides mulle selgeks teha. Ta hääldas küll “nil, ou, nought, zero” ja isegi “nothing”, kuid kõik oli asjata.

Suure õhinaga olid eelnevalt selgeks õpitud ja üle korratud kõik numbrid ühest sajani, aga ... null pole ju teadupärast number.

Üles Kirjutanud Hellar Mutle

töökultuur pole meelakkumine

kas null on number

Farnelli element14 täidab kõik protsessijuhtimise ja automatiseerimise vajadused, tööstuslikust andmetöötlusest masinate ohutuseni.

PROJEKTEERIMISLAHENDUSED SAAVAD ALGUSE SIIT

farnell.com/farnellelement14

START

TÖÖSTUSH

AR

U J

UHTIV

AD TARNIJADKOOS

TÖÖ

VEE

BIS

JÄRGMISEL PÄEVAL K

OH

ALETOIMETAMINE

TEHNILINE TU

GI

5000 ERITOODET

MRO AD_A4 ET.indd 1 28/02/2012 10:17