Kommentaar:

tootmis-sisendite hinnad tõusevad

huvitav lahendus:

USA päritolu lumeroobid

edukuse valem:

hakkajad naised Lõuna-Koreas

TO

OT

MIS

E JA

TE

HN

IKA

AJA

KIR

I MÄ

RT

S 3

/20

11

(31

)k

On

Es

kO

tu

ul

EG

En

ER

aa

tO

Rid

kO

du

ma

jaP

ida

mis

tE

lE

>> Pa

ad

imE

ss

HE

ls

ink

is >> H

iina

HÄ

vita

ja >> R

OB

Ot

kE

Ev

itu

s

Tootmise ja tehnika ajakiri

MÄRTS 3/2011 (31)

TUGE 10 ja TUGE 20:

TUULE GENERAATORID KODUMAJA PIDAMISTELE

KOLLEEGIUMI LIIKMED

Madis VõõrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HõbemägiEesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@gaas.ee

Enno LendTallinna Tehnikakõrgkool, rektorenno@tktk.ee

Priit KuluTTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaTallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liigealeksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tööandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Almar ProosAS Favor, nõukogu esimeesAlmar.Proos@favor.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on pilt töösoleva tuule-generaatori disainilahendusest.

Esikaane kujundus: Taivo Org.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@inseneeria.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

Märts 3/2011 (31)

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Mäeotsrando.maeots@inseneeria.eeTel. 687 9101

Väljaandja Director ja Partnerid OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ9000

Trükk Printon

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

EsikaanE FOtO: kOnEskO

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja

http://inseneeria.eas.ee http://inseneeria.eas.ee

juHtkiRi 3

3/2011 (31)

JUHTKIRI 3

Soomes koondas TEKES, mida võib võrrel-da meie Ettevõtluse Arendamise Sihtasu-tusega, 300 metallitööstuse ettevõtet

metallitööstuse klastrisse. Mõte oli selles, et nii-suguse võimsa koosseisuga saavad Soome metal-litööstuse ettevõtted võtta vastu igasuguse telli-muse – see tähendab kuitahes suure. Soome toodab näiteks 40% maailma metsatööstuse ma-sinatest.

Eesti tööstus vast nii suuri mastaape välja ei kannata. Inseneeria kolleegiumi ja toimetuse ar-

vates sobiksid Eestile väikeklastrid, mille eesotsas peavad olema hea inseneriharidusega inimesed.

Eesti edukalt toimivatest klastritest on tegelikult näited olemas. Tuuleenergia tootjad on koondunud oma klastrisse, puitmajade toot-jad omasse. (Käesolev Inseneeria kirjutab kodumaiste tuulegeneraato-rite tootmisest Koerus, ASis Konesko – tuule püüdmises on Eesti hoolimata oma väiksusest vägagi tubli riik.)

Hiiumaale on tekkinud asjaolude kokkulangemisel plastiklaster, ehkki plastitootmine võiks põhimõtteliselt paikneda kus iganes. Aga kõige elujõulisemad ongi ise tekkinud, see tähendab praktilisest vaja-dusest tekkinud klastrid.

Eesti eraldiseisvad ettevõtted ei saa kunagi suurt tellimust, kuna tellija ei saa olla kindel tellimuse täitmises. Tõrge ükskõik kus tootmi-sahelas võib seisata tellimuse täitmise. See vähendab meie usaldusväär-sust tellija silmis. Eestimaised tootjad on nagu Mäe Andres ja Oru Pearu, kes omavahel koostööd ei tee. Kui mina mingil põhjusel telli-musega hakkama ei saa, ei vahenda ma tellimust ka naabrile. Ehkki võiks, saades teinekord naabri poolt vahendatud tellimuse. Või võtaks tellimuse täitmise kahe peale. Klaster peabki enda peale võtma selliste suuremate tellimuste haldamise.

Klaster ei saa ega tohi olla projekt – klaster on kestev tootmise korraldus ja mõtteviis. Seepärast ei tohi klastri eesotsas olla lihtsalt suvalise haridusega projekti- või haldusjuhid. Korralik inseneriharidus on vähim, mida niisugune töö nõuab.

juhtkiri

EESTILE SOBIKSID VÄIKEKLASTRID

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

FOtO: ÄRiPÄEv

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

sisukORd4

3/2011 (31)

sisukORd4

sisukord

05 Uudised

Eestist Maailma

08 Konesko tuule generaatorid kodumaja pidamistele

Huvitav lahendus

14 Hiina katsetab viienda põlvkonna hävitajat

Huvitav lahendus

16 MIG/MAG CMT-protsess – hea lahendus õhukese metalli robotkeevituseks

Edukuse valem

20 Hakkajad naised ehk innovatsioonist Lõuna-Korea moodi

Riik ja ettevõtja

24 Tööturva seis vähemalt paberil paraneb

Tootmissisendid

28 Toormehindade tõus paneb üha rohkem päid valutama

Riik ja ettevõtja

30 Ainuõiguspõhine tootmine ja turustamine

Konverents / MEss

34 Helsinki Rahvusvaheline Paadimess 2011

Edukuse valem

36 Tootlikkuse suurendamise sõlm-küsimused ettevõttes

Edukuse valem

38 Hiiglaslikud detaili alused ja ülim täpsus

Huvitav lahendus

40 Vene tootjate leidlikkus – kui 100 ei tohi, teeme 95

Huvitav lahendus

42 Ruumiline foto on ikka etem kui tasapinnaline

Insenerikutse

44 Tootearendusalase hariduse tekkelugu Eestis

Edukuse valem

46 Morfoloogiline analüüs: lahenduste süstemaatiline otsing

Huvitav lahendus

48 Kas voolava veega torusse võib puurida augu?

Insenerikutse

50 Tihenevad inseneride read lisasid Eestile elujõudu

52 Summary / Краткий обзор статeй

54 Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Sisukord4

tootmine ja turustamine

uudisEd / kROOnika 5

2/2011 (30)Pildid: GROHE, Eastman, intERPaCk

uudisEd / kROOnika 5

Pudeli asemel mulliga vesi otse kraanist

12.–18. maini tOimuB dÜssEldORFis juHtiv PakEndamisalanE mEss

intERPaCk 2011. kÜlastajaid OOtavad nÄitus “ElukvalitEEt“, EsmakORdsElt

avatud nÄitus “mEtallPakEndamisE vÄljak“, sPEtsiaalnE nÄitus-

kOnvEREnts “sÄÄsta tOitu“ ja Paljud muud vÄljaPanEkud.

tulekul on mess interpack 2011

nendib, et ilma pakendamata oleks toiduai-nete kadu 40%, samuti poleks meil super-marketeid.

Interpack 2011 tutvustab pakendamis- ja töötluslahendusi toidu-, joogi-, kondiitri-, farmaatsia-, kosmeetika-, toiduks mitteka-sutatavate tarbekaupade ja tööstuskaupade sektoris. Sel aastal oodatakse ligikaudu 2700 eksponenti pea 60 riigist.

Näitus “Elukvaliteet” on sündinud Euroopa jaemüügi instituudi, üle-euroopalise brändikujunduse

ühingu ja Zukunftsinstituti (Tulevikuinsti-tuudi) koostöös. “Elukvaliteet” käsitleb niisuguseid olulisi alateemasid nagu ots-tarve, tervis, identiteet, lihtsus ja esteetika, inimkäitumine ja tarbimisharjumused.

“Metallpakendamise väljak” võimaldab fi rmadel esitleda uuenduslikke metallpaken-damise lahendusi ja näitus pakub ka tausta-infot hetke kaubandustrendidest.

“Säästa toitu” keskendub sellele, kuidas pakendamisahela kõik lülid (tootmine, trans-port, logistika, jaemüük) saavad aidata kaasa ülemaailmse toidujäätmete probleemi lahen-damisele. Näitus on avatud koostöös ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO). FAO valmistab ette ka kolme uuri-must, mida esitletakse messi tippkonverent-sil 16. ja 17. mail.

Bernd Jablonowski, korraldava organi-satsiooni Messe Düsseldorf projektidirektor,

Eastman CHEmiCals – kEmikaalE,

PlastE ja sÜntEEtilisi kiudE tOOtEv

EttEvõtE, millE PEakOntOR asuB

usas, On tEatanud, Et laiEndaB Oma

“BEnZOFlEX“-PlastiFikaatORitE

tOOtmisE Äsja EEstis kOHtla-jÄRvEl

Omandatud tEHasEssE.

Eastman omandas selle tootmisük-suse aasta alguses, kui ostis ära Genovique Specialities Corporatio-

ni – maailmamainega plastifikaatorite, bensoehappe ja naatriumbensoaadi tootja. Ettevõtte avaldatud teabe järgi suurenda-takse tootmismahte 11 000 tonni võrra

Eastman Chemicals laieneb Eestisse

aastas. See võimaldab rahuldada tarbijate järjest kasvavat vajadust ftalaatplastifi -kaatoritega samaväärselt kasutatavate plastifi kaatorite järele.

“European Plastics News“, 01/2011

GROHE tOOB tuRulE sEGisti,

mis annaB mulliGa vEtt.

Grohe panustab oma tootearendu-ses kokkuhoiule, mida annab suhteliselt kalli pudelivee asen-

damine kvaliteetseks töödeldud kraani-veega. Eestis tarbitakse 30 liitrit pudelivett inimese kohta aastas, mis teeb 42 miljonit liitrist pudelit aastas.

Kvaliteetseks töödeldud ja gaseeritud kraanivett hakkab tulema Grohe Blue segis-tisüsteemist. Segisti tootearenduse esimese etapi juurde kuulub fi ltriplokk, milles on neli fi ltrit ja millest esimene, fi ltreerimiseelne kangas, peab kinni jämedamad osakesed; ioonvaheti vähendab karbonaatset karedust ja seob raskeid ioone nagu pliid ja vaske; aktiivsöefi lter eemaldab kloori ja orgaanilise mustuse; ning peenfi lter peab kinni isegi 10 µm suurused osakesed. Üks fi ltriplokk peab vastu 600 liitrit puhastatud vett või kuus kuud alates paigaldamisest. Niiviisi kvaliteet-seks töödeldud kraanivesi on saanud tarbi-jate pimetestides kõrgeid tulemusi. Ent kui piisab kraanivee kvaliteedist – nt nõudepesul – saab veevärgivee fi ltritest mööda juhtida.

Tootearenduse teise etapi eesmärk on kvaliteetseks töödeldud kraanivee gaseeri-mine süsihappegaasiga. Selleks lisandub segistile süsihappegaasi balloon.

uudisEd / kROOnika6

2/2011 (30)

Prantsuse tudengid Eestisse puitmaja-tootmist õppima

EEsti Puitmajaliit (EPml) kÄivitas

kOOstÖÖs PRantsusE suuRsaatkOn-

naGa PROjEkti, millE kÄiGus tulEvad

PRantsusmaa kOOlidE tudEnGid juBa

alatEs sEllEst kEvadEst Puitmaju

tOOtvatEssE EEsti EttEvõtEtEssE

PRaktikalE.

Eesti puitmajaklastri juhi Elari Kivisoo sõnul on tegemist nii Prantsuse tuden-gitele kui ka Eesti ettevõtetele kasuli-

ku koostööprojektiga, mille idee sai alguse EPML-ilt ja puitmajaklastrisse kuuluvalt ette-võttelt Nordic Houses OÜ. Praktikantide kaasamine võimaldab ettevõtetel luua pika-ajalised ja vastastikku kasulikud koostööside-med tegutsemiseks Prantsuse turul. Samuti on väärtuslik praktikantidelt saadav sisend too-tearendusse, viimaks tooteid paremini vasta-vusse Prantsuse turu nõuetega. “Kuna tuden-gid on mitmekülgse taustaga – praktikat soovitakse teha nii puidutehnoloogia, projek-tijuhtimise kui turunduse vallas –, leiab huvi korral kandidaatide erinevatest vajadustest lähtuvalt täienduse enda meeskonda liidu iga ettevõtja,” rääkis Kivisoo.

EPMLi andmetel on praeguseks Prantsuse suursaatkonnale praktika sooviavaldusi laeku-nud kokku 37 Prantsusmaa õpilaselt viiest eri-nevast koolist. Praktikasoovijate hulgas leidub kutsetaseme ja inseneriõppe üliõpilasi nii esi-meselt kui viimaselt õppeaastalt.

Praktikaperioodid on erinevad, jäädes siiski 6–8 nädala pikkuseks. Praktikataotlus-te seas leidub aga üks inseneritudeng, kes soovib Eestis läbida koguni viis kuud kestva praktika.

PROjEktEERimisFiRma sWECO PROjEkt tEEB nORdkalk asilE kuuluva RakkE

luBjatEHasE kaHE luBjaaHju ja tÄidismatERjali liini REkOnstRuEERimisPRO-

jEkti. nORdkalk On sõlminud lEPinGu lÄti mEtalluRGiaEttEvõttEGa liEPa-

jas mEtalluRGs ja 2012. aastal kasvatataksE luBjatOOtmisE maHt tÄnasElt

40 000 tOnnilt 100 000 tOnnini aastas.

Rakke lubjatehas kahekordistab toodangu 2012. aastal

rimiseks, samuti projekteerime uue killus-tiku purustamise ja täidismaterjali toot-misliini. Pakkusime komplekslahenduse koos tehnoloogiaga. See projekt on meile sissejuhatus edasisteks kuivainetermina-lide projektideks.” Tööprojekt valmib augustis, projekteerimis- ja ehitustöid tehakse ehitajaga käsikäes.

Andres Rammul, Nordkalk ASi tegevjuht: “Alates 2012. aastast on Nordkalkil 15-aastane lubja

müügileping Läti metallurgiaettevõttega Liepajas Metallurgs. Kustutamata lupja kasutatakse metallurgias räbusti moo-dustamiseks. See on võti lubjatootmise jätkamiseks Eestis. Meie eesmärk on re-noveerida vanad lubjaahjud, mis seni on seisnud. Investeering projekti on 8,1 mil-jonit eurot, millest 1,1 miljonit läheb tol-mufi ltrite soetamiseks, samuti teeme in-vesteeringu ka Liepaja raudteeterminali, et seal saaks meie kaupa vastu võtta.” Eestis on suurim Nordkalki kustutamata lubja tarbija Kehra tselluloosi- ja paberi-vabrik.

Priit Lepmets, Sweco Projekti teh-noloogiaosakonna juhataja: “Teeme pro-jekti kahe 100-tonnise ahju rekonstruee-

nORdkalk as-i mOBiilnE PuRustusliin

ttÜ kuRatOORium aRutas aRHitEktuuRiERiala õPEtamisE võimalusi

tEHnikaÜlikOOlis, tOEtadEs aRHitEktuuRiõPEt ttÜs RakEnduskõRG-

HaRidusõPPE tasEmEl ninG aRHitEktuuRi ERiala maGistRiPROGRammi

vÄljatÖÖtamist.

arhitektuur tehnikaülikooli

TTÜ rektori Andres Keevalliku kin-nitusel suudab TTÜ pakkuda kva-liteetset arhitektiõpet. “Tehnika-

ülikoolil on arhitektiõppe kogemus olemas – siin on koolitatud arhitekte alates ülikoo-li loomisest. Viimased arhitektid võeti vastu 1949. aastal ja nad lõpetasid 1954. aastal. Kokku sai Tehnikaülikoolist diplomi 113 arhitekti,” ütles rektor Keevallik.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit on kordu-valt juhtinud tähelepanu probleemidele Eesti arhitektiõppe koolituses.

tallinna tEHnikaÜlikOOl

Pildid: ttÜ, nORdkalk

8

Pildid: kOnEskO, mati FEldmann

Inseneeria külastas Koerus paiknevat AS Konesko

elektrimootoritetehast, mis hakkab esimeses järgus

valmistama 10- ja 20-kilovatiseid tuulegeneraatoreid

kodumaja pidamistele.

Eestist maailma

tuge 10 ja tuge 20:

KONESKO TUULE GENERAATORID KODUMAJA PIDAMISTELE

EEstist maailma 9

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

“Niinimetatud masuperioo-dil jäi meil tootmisvõim-susi üle, seepärast mõtle-

sime kodumaiste tuulegeneraatorite tootmise peale,” räägib Konesko projek-tijuht Alvar Hirtentreu. “Meie ettevõttel on tugev elektrimootorite tootmise alane know how – me oleme Eesti suu-rim elektrimootorite tootja –, samas on elektrituulikute vastu huvi äärmiselt suur. Teistest riikidest, näiteks Hiinast, küll imporditakse Eestisse tuulegeneraa-toreid, kuid tuginedes oma kompetent-sile suudame me neist toota odava-malt.”

kui palju üks elektrituulik maksma hakkaks?

“20-kilovatise tuulegeneraatori võimsuse üks kilovatt tuleks umbes 1280 eurot (20 000 krooni), seega tuule-generaatori täiskomplekt hakkaks maks-ma 25 600 eurot (400 000 krooni),” sel-gitab Alvar Hirtentreu. “10-kilovatise tuuliku üks kilovatt on veidi kallim. Maailmaturul on saada elektrituulikuid hinnaga 1600–1920 eurot (25 000–30 000 krooni) üks kilovatt. Tõime endale ka ühe 10-kilovatise elektrituuliku Hii-nast – katsetamiseks.”

kui kiiresti elektrituulik ennast ära tasub?

“Seitsme-kaheksa aastaga,” vastab Alvar Hirtentreu kiiresti ja veendunult. “Tuulegeneraatori tööaeg on umbes 20–25 aastat, seega ülejäänud aastad too-dab tuulik selle omanikule kasumit. On võimalik variant, et kodumajapidamise eletrituulik annab võimsuse ülejäägi elektrivõrku – selleks on vaja eraldi sea-det, inverterit. TTÜs said välja töötatud liitumistingimused elektrivõrguga. Kui aga jäädakse ainult oma vajaduste juurde

– tarbevee soojendamine, põrandaküte jne –, pole inverterit, mis maksab terve komplekti hinnast umbes veerandi, vaja ja tuulegeneraator on selle võrra taskuko-hasem. Näiteks 10-kilovatine tuulik võiks olla n-ö oma tarbeks.”

millal konesko elektri-tuulikud valmis saavad?

“Peame jõudma sel aastal valmis ja samuti turule ka. Projekti, mida toetas ka EAS, esimene etapp lõpeb sel aastal. Panime oma tuulegeneraatoritele ka nimed TUGE 10 ja TUGE 20 – TUGE tuleb tuulegeneraatori esitähtedest, ehk läheb see väljend käibele. TUGE 10 ja TUGE 20 on esimesed n-ö meie oma brändi tooted ja tulevad ühtse disainila-hendusega. Varem meil oma brändi tooteid polnud, Konesko osanik Kone-cranes on aidanud meil toodangut tu-rustada. Praegu läheb Konesko toodan-gust ekspordiks 98%. Aga elektrituuli-kud aitavad kodumaale jäävat osa suu-rendada,” muigab Alvar Hirtentreu.

“Teises etapis tahame teha 2-, 5- ja 10-kilovatiseid vertikaalse teljega tuuli-kuid, mille labad pöörlevad horisontaal-ses tasapinnas. Need tuulikud on müra-vabad ja neid saab paigutada kas või

maja katusele või õuele,” räägib Alvar Hirtentreu järgmistest plaanidest.

Inseneeria külaskäigu päeval tehase õuel paiknev prototüüp-tuulik ei pöörle. Valitseb arktiline kõrgrõhkkond, päike paistab, on külm ning võrdlemisi tuule-vaikne. Spetsifi katsiooni järgi hakkavad Konesko TUGE 10 ja TUGE 20 elektrituu-likud pöörlema siis, kui tuule kiirus on suurem kui 3 m/s. “Eesti tuuleatlase järgi on tuule keskmine kiirus Türil 2,7 m/s, Jõgeval 3,1 m/s, aga Sõrves Nasvas 6,3 m/s. Oma kolmanda testtuuliku panemegi üles Nasvasse,” räägib Alvar Hirtentreu. “Siin Koerus, tehase õuel, ei ole tuul eriti tugev, paikneme kergelt nõos.”

nÄidisEksEmPlaR kOnEskO kOERu tEHasE õuEl

AS KoneskoPõhitoodang: elektrimootorid, »elektrikilbid, juhtautomaatika, inverterid, metallkonstruktsioo-nid, elektrituulikute generaatorid ja mastid

Ekspordi osakaal toodangust: »98%

Põhikliendid: Konecranes, KONE, »Metso, HST, VR, Meteco, Sicor

Töötajate arv: 370 »

Kapital: 81% Eesti, 19% Soome »

EEstist maailma10

kOnEskO On EEsti suuRim ElEktRi-mOOtORitE tOOtja ja EksPORtija

ko

nes

ko

ts

ehh

ides

nEEd tORud juPitataksE ElEktRi-mOOtORitE kORPustEks

Osa staatORitE mÄHkiminE kÄiB kÄsitsi, vÄiksEmatE mOOtORitE PuHul aGa masinaGa

TUGE 10 ja TUGE 20 põhiparameetrid

TUGE 10 TUGE 20

Generaator Püsimagnetiga sünkroongeneraator Püsimagnetiga sünkroongeneraator

Generaatori väljundpinge 180–400 VAC 160–400 VAC

Turbiini maksimumpöörete arv minutis

160 136

Võimalikud funktsioonid Elekter endale, küttevee soojendamine, salvestamine akudesse

Elekter endale ja võrku, küttevee soojendamine, salvestamine akudesse

Vajalik minimaalne tuule-kiirus m/s

3 3

Tuulekiirus nimivõimsuse saavutamiseks m/s

10 10

Efektiivsus tuulega 5 m/s 20% 20%

Vajalik tuulekiirus m/s 40-protsendise efektiivsu-se saavutamiseks

7,5 7,5

Masti tüüp ja kõrgus Iseseisev, 12, 18 ja 22 m Iseseisev, 12, 18 ja 22 m

Prognoositav omahind masti ja inverteriga kr

280 000 340 000

Prognoositav müügihind mastiga kr

350 000 425 000

Potentsiaalne tarbija Väiksemad ja keskmised majapidamised maapiirkonnas ning piirkonnas, kus liitumine elektrivõrguga osutub majan-duslikult ebaotstarbekaks, samuti väiksemad ettevõtted maapiirkonnas

Suuremad majapidamised maapiirkonnas, väiksemad ettevõtted maapiirkonnas ning piirkonnas, kus liitumine elektrivõr-guga osutub majanduslikult ebaotstarbe-kaks

pane tähele

EEstist maailma 11

Osa staatORitE mÄHkiminE kÄiB kÄsitsi, vÄiksEmatE mOOtORitE PuHul aGa masinaGa

ri tootmises juhtiv riik. Teisel kohal on Hiina, kolmandal Saksamaa. Eesti paik-neb maailmas Soome järel 34. kohal, tahapoole jäävad Läti-Leedu ja ka Vene-

maa. Arvestades Eesti väiksust, oleme tuuleenergia tootmises päris tublid,“ leiab Alvar Hirtentreu. “Ei lase tuult niisama tuulde minna.”

tuuliku gabariitmõõdud

“tuGE 10 ja tuGE 20

on esimesed n-ö meie

oma brändi tooted ja

tulevad ühtse disaini-

lahendusega.”

Mis juhtub siis, kui tuul tugevneb – ega tuulik ju kiiremini pöörlema hakka? “Ei hakka, sest generaatori poolt gene-reeritav sagedus, mis peab olema 50 Hz, sõltub otseselt tuulikulabade pöörlemi-se kiirusest. Juhtautomaatika suurendab siis koormust. Nimivõimsuse, 10 või 20 kilovatti saavutavad TUGE 10 ja TUGE 20 umbes 10–12-meetrise tuulega. Aga päris tormis (tuule kiirus üle 16 m/s) keerab tuulik end tuulega risti ja paneb elektrilised ja mehaanilised pidurid peale.”

Räägime lõpuks tuuleenergeetikast üldisemalt. “Aastal 2008 oli väiketuuli-kute summaarse toodetud energia juur-dekasv maailmas 53%. Eriti kiire kasv toimus USAs, mis on praegu tuuleelekt-

tÖÖs OlEva tuulEGEnERaatORi ROOtOR ja staatOR

Y soon

V soon

Nurk-sirge-nurk

X soon

Erinevate paksuste ühendamine

Pilt: BlOG.sina.COm.Cn/BaiRainBOWBEaR

Huvitav laHEndus14

3/2011 (31)

Huvitav laHEndus14

sõjatehnika areng:

HIINA KATSETAB VIIENDA PÕLVKONNA HÄVITAJAT

Hiinast sai kolmas riik maailmas usa ja venemaa järel, mis suutis õhku tõsta viienda

põlvkonna hävitaja protüübi j-20. Riigile, kes ei omanud seni enamikku võtme-

tehnoloogiaist, on uue lahingulennuki katsetuste algus vaieldamatult suur samm edasi,

olgugi et j-20 relvastusse võtmiseni läheb Hiinal veel vähemalt aastakümme.

Esimesed Hiina uue hävitaja fotod ilmusid internetti 2010. a detsemb-ri lõpus. Neil kujutatud lennuk lä-

bis maapealseid katsetusi lennurajal. Fotod tekitasid algselt suuri kahtlusi lennumasi-na ehtsuses. Nii näiteks teatas sõjanduseks-pert, väljaande Aviation Week toimetaja Bill Sweetman, et ülesvõtted on tõenäoli-selt võltsingud – Hiina tehnoloogiline mahajäämus on uue põlvkonna lahinglen-nukite loomiseks liiga suur.

USA luureorganid seevastu leidsid fo-tosid lähemalt uurides, et need on pigem ehtsad. USA kaitseminister Robert Gates teatas jaanuaris, et ameerika luure on ala-hinnanud Hiina kaitsetööstuse arengutem-pot. Gatesi sõnul tekitab erilist muret ballistiliste rakettide DF-21D ja hävitaja J-20 loomine Hiinas.

kahtlused ja katsetusedHiina uue hävitaja täpne nimetus pole

tegelikult selge. Internetis tähistatakse seda

lennukit indeksitega J-14, J-20, J-X, J-XX ja XXJ. Kolme viimase indeksiga tähistasid Hiina hävitajat Lääne eriteenistused. Teada on, et lennuki loomise taga on Chengdu Aircraft Corporation ja Shenyang Aircraft Corporation. Seni, kuni netis käis vaidlus fotode ehtsuse üle, selgus, et 11. jaanuaril tegi Hiina hävitaja oma esimese lennu Chengdu lennuväljalt Sìchuāni.

Esimese õhulennu video jõudis samuti internetti, mis õhutas veelgi vaidlusi len-nuki reaalse eksisteerimise üle. Tähelepa-nuväärne on see, et lennuk tõusus õhku Gatesi Hiina-visiidi teisel päeval. Ühest küljest tõlgendati seda “kokkusattumist” kui Hiina vastust Washingtoni üleskutsele olla sõjalis-tehnilises sfääris läbipaistvam. Teisalt ei tasu unustada USA koostööd Taiwaniga, millele Hiina sugugi hästi ei vaata.

Igatahes oli pärast Gatesi Hiina-visiiti uue hävitaja katsetustes kahtlejaid tundu-valt vähem. Nagu kirjutas The Guardian,

kinnitas lennuki maapealseid katsetusi ja esimest lendu USA kaitseministrile ka Hiina president Hu Jintao.

tehnilised karakteristikudHiina hävitaja tehnilistest andmetest

ei ole palju teada. Arvestades, et Hiina on seni üsna kiivalt varjanud andmeid oma tehnilistest lahendustest, on üsna üllatav juba see fakt, et J-20 katsetuste erinevad etapid on fotode ja videode kujul interne-tis üleval (ametlik Hiina eitab oma seotust nende üllitistega).

Fotode järgi otsustades on tegu väga voolujoonelise kerega lennukiga, sellega on tõenäoliselt püütud saavutada õhuma-sina märkamatust. J-20 ninaosa meenutab väliselt ameeriklaste F-22. Sabaosa suhtes lähevad ekspertide arvamused lahku. Ühed väidavad, et see meenutab T-50 sabaosa. Teised, nt Venemaa strateegiate ja tehno-loogiate analüüsikeskuse peadirektor Konstantin Makijenko, on idanaabrite

j-20

Huvitav laHEndus 15

3/2011 (31)

lahingumasinal ebapiisava ressursi ja võimsuse tõttu.

j-20 niipea relvastusse ei võeta

Hongkongis tegutseva analüüsiagen-tuuri Kanwa Asian Defence hinnangul on Hiina lennukiehitajad suutnud lühikese ajaga saavutada märkimisväärset edu. Küll aga ei kannata nende hävitaja oma näitaja-te poolest veel lähimate aastate jooksul võrdlust ameeriklaste F-22 või venelaste T-50ga. Agentuuri hinnangul on J-20 puhul parimal juhul tegu n-ö 4+ põlvkonna hävi-tajaga, mida tehnoloogia arenedes järjest moderniseeritakse ja alles seejärel saab millalgi viienda põlvkonna hävitajaks.

Muuseas, Hiinas kehtiva lahinglennu-kite klassifikatsiooni järgi liigitatakse ameeriklaste F-22, Lockheed Martin-35 Lightning II ja venelaste PAK FA neljanda põlvkonna lahinglennukiteks. Milliseks klassifi tseerivad hiinlased oma J-20, pole teada. Teatatud on varem vaid sellest, et

Hiina lennuk tuleb tehnilistelt näitajatelt sarnane Raptori ja PAK FAga.

2010. aasta mais ütles USA kosmose- ja õhuluure rahvusliku keskuse NASIC esin-daja Wayne Ulman USA kongressis esine-des, et Hiina töötab välja kodumaist hävi-tajat, millest võib kujuneda konkurent F-22-le. Ulman teatas ka, et relvastusse võidakse Hiina lennuk võtta juba 2018. aastal. USA kaitseministeeriumi hinnangul ei saa aga Hiinal oma viienda põlvkonna hävitajat olema mitte enne 2020. aastat. Ja 2025. aastaks suudetakse relvastusse võtta vaid mõned eksemplarid.

Hiina uue hävitaja katsetused on and-nud alust spekulatsioonideks uue võidu-relvastumise algusest USA ja Hiina vahel. Vähemasti olla USA kaitseministeerium otsustanud käivitada taas mõned 2009. a külmutatud programmid. Muuhulgas äratatakse ellu uue põlvkonna kaugpom-mitaja projekt.

Välisajakirjanduse põhjal

portaali Lenta.ru väitel seisukohal, et J-20 tagapool meenutab pigem MiG 1.44. See Venemaa projekt suleti 2000. aastate algul pärast masina esimest lendu.

Hävitaja pikkus on ligikaudu 23 meet-rit, tiibade ulatus 14 meetrit, lennuki mass 34–36 tonni.

Ka ei ole kuskil avaldatud, milliseid mootoreid J-20 kasutab. Varem on agen-tuur Jane’s teatanud, et kinnitamata and-meil on lennukile paigaldatud vene moo-torid AL-41F1S (“Izdelije 117”), mis on töös lennukitel Su-35S. Teistel andmetel võis Hiina J-20-le paigaldada kodumaist päritolu jõuallikad WS-15. Sweetmani andmeil pole need mootorid aga seni pii-savalt vastupidavad, kasutamaks neid Hii-na hävitaja prototüübil.

Enamik eksperte on siiski veendunud, et kõige tõenäolisemalt on J-20-le paigal-datud Hiina päritolu moderniseeritud mootorid WS-10G (a’ 155 kilonjuutonit). Need on igati kõlblikud katsetusteks, kuid ebatõhusad rakendamiseks täisväärtuslikul

sõjatehnika areng:

HIINA KATSETAB VIIENDA PÕLVKONNA HÄVITAJAT

PARIM TARKVARA PROFESSIONAALILECADS PLANNER ELECTRIC

Tutvu ja telli demonstratsioon.www.cads.ee

Kymdata Oy | Jõe 5, 10151 Tallinn | Tel. 682 8574 | estonia@cadsplanner.com

CADS Planner Electric on Eestis kõige kasutatavam CAD-tarkvara elektri- ja tööstusautomaatika projekteerimisel. Võrdle oma projekteerimisprogrammi CADS Planner Electric tarkvaraga ja VALI PARIM.

ELECTR IC

Pildid: FavOR

Huvitav laHEndus16

3/2011 (31)

Huvitav laHEndus16

inseneeria tutvustab:

MIG/MAG CMT-PROTSESS – HEA LAHENDUS ÕHUKESE METALLI ROBOTKEEVITUSEKS

tööstusprotsesside automatiseerimine on lähiaastatel kujunemas konkurentsis püsimise

võtmeülesandeks nii suur- kui väiketootjatele. On öeldud, et kui sa ei soovi õppida hiina

keelt, siis tuleb õppida protsesse automatiseerima.

TOOMAS REHA, Favor AS keevitusinsener

Õhukesest lehtmetallist (paksus 0,5–3 mm) toodete valmistajale või tootmisteenuse pakkujale on

kaarkeevitusprotsess lihtne ja vähekulukas võimalus tõsta pakutava tehnoloogiaahela pikkust ja väärtust ning laiendada erineva-te toodete valmistamise tehnoloogilist suutlikkust. Keevitustööde mahu kasvades ja/või tootenõuete muutudes võib aga tekkida vajadus keevitusprotsessi roboti-

seerimiseks. Peamised robotkeevitusega kaasnevad ootused on tootmise kvaliteedi-kindluse ja tootlikkuse kasv ning tootmis-kulude alanemine.

õhukese metalli keevitamise iseärasused

Õhukese lehtmetalltoote või koostu kaarkeevitus ei erine tehnoloogiliselt pak-semate materjalide keevitusest, kuid on siiski teatud erinevusi, mida tuleb arvesta-da. Suurim iseärasus õhukesest metallist toodete keevitamisel on keevitamisega

FOTO 2: tOOtE dEFORmatsiOOnid On Cmt-kEEvitusEl minimaalsEd

FOTO 1: õmBlusE kvalitEEt alumiiniumi Cmt-kEEvitusEl

õhukesest metallist

toodete keevitamise

iseärasus on soojusest

põhjustatud keevitus-

pinged ja deformatsioon.

Huvitav laHEndus 17

3/2011 (31)

neb see roostevabast ja alumiiniumist toodete keevitamisel, mille puhul tekkivad sisepinged ilmnevad eriti nähtavalt ning isegi rakistus ei pruugi soovitud lõpptule-must tagada. Tekkivate pingete suurus on otseselt seotud soojushulga ehk soojussi-sestusega – mida suurem on sisestatud

soojus, seda suuremad on pinged. Teiseks oluliseks väljakutseks on lisa- ja

täiendavate operatsioonide arvu ja mahu vähendamine keevitusprotsessis, kuna nende osakaal toote omahinnas võib kuju-neda märkimisväärseks. Rakistamise ja sobituse lihtsustamine, õmbluste ja toote

kaasnevast soojusest põhjustatud keevitus-pinged ja sellest tingitud toodete defor-matsioon ehk kujumuutus. Eelkõige esi-

FOTO 3: Cmt-kEEvitusE tulEmusEks On PRitsmEvaBa õmBlus

traadiga manipuleerimise hetkel katkestatakse keevituspinge, mistõttu »metalli siire keevisvanni toimub sisuliselt ilma lühisvoolu tekkimiseta (vä-heneb soojussisestus)traadiga manipuleerimine tagab stabiilse ja pritsmevaba keeviskaare »(traati tõmmatakse tagasi sagedusega ~70 Hz )summaarne soojussisestus on oluliselt väiksem võrreldes tavalise MIG/ »MAG-protsessigaminimaalsete deformatsioonidega õhukese lehtmetalli keevitamise või- »malusvõimalus keevitada tsingitud terast alumiiniumiga (jootliide) »

Fakte CMT-protsessi kohta

pane tähele

Huvitav laHEndus18

3/2011 (31)

visuaalsete pindade järeltöötluse vähenda-mine ja vältimine võimaldab alandada toote omahinda.

Lehtmetalltoodete keevitamise prob-leemide üheks lahenduseks on protsessi robotiseerimine, kuid keevisõmbluste väike arv toodetel ning madal tootmis-maht võivad muuta keevitusroboti soeta-mise otsuse tegemise ettevõttele keeruli-seks ja raskesti põhjendatavaks.

Otsus robot Favorisse juurutada põhi-neski eeldusel, et kaasaegne robotkeevitus-tehnoloogia aitab vähendada lehtmetall-toodete keevitamisega kaasnevaid problee-me ning võimaldab tõsta ettevõtte tehno-loogilist konkurentsieelist. Lisaks vajas la-hendust olukord, kus kasutada olev keevi-tusressurss oli maksimaalselt hõivatud. Seetõttu tuli valida, kas suurendada keevi-tajate arvu või soetada keevitusrobot.

keevitusroboti valik Sarnaste robotkeevitusseadmete hulgast

sobiliku lahenduse leidmist abistas testkee-vituste läbiviimine, mis andsid ülevaate keevisprotsesside erinevustest. Näiteks liited ja õmblused, mis tavakeevitusprotsessis ebaõnnestusid või ei andnud loodetud tu-lemust, õnnestusid edukalt poolautomaat (MIG/MAG) CMT (ColdMetalTransfer) protsessis. Protsess tagas keevisõmbluse hea kvaliteedi, eriti alumiinumi keevitusel (vt foto 1), ja vähendas suurel määral testliide-te deformatsioone. Seetõttu otsustatigi soetada CMT-protsess.

Cmt-protsessi erinevus tavaprotsessist

CMT on Froniuse poolt patenteeritud poolautomaatne keevitusprotsess, mida

tinglikult nimetatakse “külmaks protsessiks” ja mille põhiline erinevus tavalisest MIG/MAG-protsessist on keevituselektroodi ette-ande muutmine keevitamise ajal. Kui tava-protsessides toimub elektroodi etteanne ühtlasel kiirusel, siis CMT-protsessis toimub see edasi-tagasi liikumise teel (vt joonis 1). Selline tehniline lahendus võimaldab hin-

nanguliselt vähendada sisestatud soojushul-ka kuni 20–30%, mistõttu väheneb sisepin-getest tekkiv toote kõverdumine. Teise eeli-sena võimaldab CMT sisuliselt pritsmevaba keevitust, seega ka vältida keevitusjärgset lisatöötlust (vt foto 3). Näiteks roostevabast terasest toote ühe lõiguna keevitatud pikk õmblus (ca 1,6 m) (vt foto 2) ei vajanud keevitusjärgset pritsme-eemaldust, õmblus-te tasalihvi ega deformatsioonide sirgestust. Sellist tulemust käsikeevituse ega ka teiste poolautomaatsete tavaprotsessidega võima-lik saavutada ei ole.

Loetletud eeliste juures tuleb aga MIG/MAG CMT-seadme soetamisel arvestada, et see on tavalistest MIG/MAG-seadmetest oluliselt kallim. Lisaks nõuab seadme ja protsessi juhtimine heade keevitusalaste teadmistega personali. Näiteks ilmnes keevitamisel, et soojussisestuse vähenda-misel on oht minna keevituskiirusega üle piiri, mis võib põhjustada defektset õmb-lust, kuigi esialgsel visuaalsel kontrollil võib kvaliteet tunduda aktsepteeritav.

Cmt-robotkeevitusprotses-sis saavutatud tulemused

Keevitusrobot on võimaldanud valmis-tada tooteid, mille kvaliteedinõudeid ja soovitavat omahinda ei oleks olnud võima-lik tagada käsitsi keevitades. Näiteks toode, mille käsitsi keevitamine võtab aega üle 4 tunni, keevitatakse robotil 20 minutiga.

Favoril on MIG/MAG CMT-robotkee-vitus võimaldanud pakkuda tootmistee-nust kõrgendatud tootenõuetega valdkon-dadesse nagu meditsiini-, telekommunikat-siooni- ja autotööstus, mis varem ei olnud tehnoloogilist suutlikkust arvestades ma-janduslikult tasuv ega ka mõttekas.

toode, mille käsitsi

keevitamine võtab

aega üle nelja tunni,

keevitatakse robotil

20 minutiga.

JOONIS 1: kEEvitusElEktROOdi Edasi-taGasi liikuminE Cmt-PROtsEssis

Tüüpiline CMT-keevituskomplekt koosneb:

270-, 400- või 500-amprine sü- »nergiline CMT-vooluallikas

CMT-söötja »

CMT push-pull põleti koos traadi- »puhvriga

jahutuselement »

kaabeldused »

YOU SIMPLY CAN’T GO WRONG WITH DOUBLE OCTOMILL.

TÄPSUS Unikaalne lahendus: Komplekt HSS juhikuid igas plaaditaskus garanteerivad plaadi istutäpsuse ning puudub aksiaalse eelhäälestuse vajadus. HSS juhiku asukoht klapib lihvitud soonega plaadil. Te lausa tunnete kuidas plaat istub paigale.

KÕRGTEHNOLOOGILISED PLAADID Otsepressimistehnoloogiaga valmistatud plaadid võimaldavad töödelda kõiki enim levi-nud materjale. Plaadi mõõdud kindlustavad kõrge vastupida-vuse ja protsessikindluse, millega kaasneb madal plaadipu-runemise risk.

MITMEKÜLGSUS Double Octomilli plaat on projekteeritud selliselt, et võimaldab jäme ja peentöötlust ühe plaadiga, tänu Wiper tasapinnale ( 2mm).

ÖKONOOMSUS Doubel Octomilli plaat on projekteeritud kuueteist-servalisena, tänu millele on saavutatud hea hinna ja tootlikuse suhe. Kasutades seda freesi, saate madalama hinna oma tootele.

PIKK FREESI TÖÖIGA Eelkarastatus ja unikaalne pinnakate ( HV 700 ) tagab freesile erakordselt pika tööea. Pinnakate kaitseb instrumenti kulumise ja laastude kinnipõlemise eest.

www.secotools.com

YOU SIMPLY CAN’T GO WRONG WITH DOUBLE OCTOMILL.

TÄPSUS Unikaalne lahendus: Komplekt HSS juhikuid igas plaaditaskus garanteerivad plaadi istutäpsuse ning puudub aksiaalse eelhäälestuse vajadus. HSS juhiku asukoht klapib lihvitud soonega plaadil. Te lausa tunnete kuidas plaat istub paigale.

KÕRGTEHNOLOOGILISED PLAADID Otsepressimistehnoloogiaga valmistatud plaadid võimaldavad töödelda kõiki enim levi-nud materjale. Plaadi mõõdud kindlustavad kõrge vastupida-vuse ja protsessikindluse, millega kaasneb madal plaadipu-runemise risk.

MITMEKÜLGSUS Double Octomilli plaat on projekteeritud selliselt, et võimaldab jäme ja peentöötlust ühe plaadiga, tänu Wiper tasapinnale ( 2mm).

ÖKONOOMSUS Doubel Octomilli plaat on projekteeritud kuueteist-servalisena, tänu millele on saavutatud hea hinna ja tootlikuse suhe. Kasutades seda freesi, saate madalama hinna oma tootele.

PIKK FREESI TÖÖIGA Eelkarastatus ja unikaalne pinnakate ( HV 700 ) tagab freesile erakordselt pika tööea. Pinnakate kaitseb instrumenti kulumise ja laastude kinnipõlemise eest.

www.secotools.com

Pildid: autOR, kiWiE

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeEdukusE valEm20

3/2011 (31)

EdukusE valEm20

soolise võrdõiguslikkuse edendamine:

HAKKAJAD NAISED EHK INNOVATSIOONIST LÕUNA-KOREA MOODI

innovaatiliste naiste ühenduse Quin-Estonia esindajana olen alates 2008. aastast osa

võtnud kolmest lõuna-koreas toimunud Rahvusvahelisest naisleiutiste näitusest kiWiE

(korean international Women inventions Exposition), ettevõtjate ja innovaatiliste naiste

foorumitest ja välisosavõtjatele korraldatud koolitustest Ewha naisteülikoolis.

ANNE-MARI RANNAMÄE,MTÜ QUIN-Estonia

Esinejate ja koolitajate loengud on andnud suurepärase võimaluse tutvuda innovatsioonipoliitika ja

-meetmetega sellel maal. Meile on antud võimalus nendelt õppida.

Sissejuhatuseks pisut faktilisi andmeid. L-Korea oma 50 miljoni inimesega on su-rutud eduka Jaapani ja kiires tempos are-

ANNE-MARI RANNAMÄE,MTÜ QUIN-Estonia

neva Hiina vahele. Konkurentsivõime võtmefaktorid on tänaseks oluliselt teise-nenud. Materiaalsed väärtused nagu kapi-tal, tööjõud, seadmed jne moodustavad vaid 20% ettevõtete väärtusest, võrreldes mittemateriaalsete väärtustega nagu tead-mised, oskused, disain, bränd, tugev ja mitmekülgne juhtimissüsteem jne.

L-Korea tööstusvedurid on suundunud tekstiili- ja autotööstusest IKT-valdkonda, mis moodustas 2007. a ekspordist 34%. L-

Korea SKP oli 2006. aastal 18 392 $ per capita. Keskmine tunnitasu töötlevas töös-tuses on 13,56$. Töö tootlikkus L-Koreas on aga siiski vaid 25% võrreldes Jaapani või USAga.

lõuna-korea tooted liiga alla hinnatud?

L-Korea arvates on nende toodete väärtus võrreldes edukate maadega alahin-natud. Kui võrrelda erinevate maade üht

Pildid 2010. aasta RaHvusvaHElisE naislEiutistE nÄitusE avamis-tsEREmOOnialt

EdukusE valEm 21

3/2011 (31)

laevaehituses, kus tänu uute meetodite ja tehnoloogiate rakendamisele on suurene-nud jäälõhkujate, tankerite jms eksport. Kui 1985. a oli maailma tekstiilitööstusest L-Ko-

rea käes 7% ja Hiinal 6%, siis 2003. a oli seis: L-Korea 3,5% ja Hiina 18%. Täna erinevad need arvud veel rohkem.

Hiinast on saamas Aasia majanduslik võimsus nr 1. Oletatavasti 21. sajandi kes-kel võib Hiina juba viis korda ületada Jaapani praegust majandust. Praegune L-Korea kõrgtehnoloogiline tase võrreldes Hiinaga on kiiresti kadumas. Hiina ja In-

samaväärset toodet, saame, et L-Korea toode maksab 100$, Jaapani ja USA omad 149$ ja Saksamaa toode 155$.

L-Korea osatähtsus on tublisti kasvanud

KIWIE 2008 kuldmedal: probiootiline bakter Lactobacillus fermentum ME-3. »Tartu Ülikool, professor Marika Mikelsaar ja tema teadlasgrupp

KIWIE 2008 hõbemedal: uudne metallehete valmistamise tehnoloogia, Viljan- »di Kultuuriakadeemia vanemteadur ja ehtekunstnik Kärt Summatavet

Näitusel oli väljapanek EVIKA teadlaste Viive Rosenbergi ja Katrin Kotkase »leiutistest

KIWIE 2009 kuldmedal: probiootiline bakter Lactobacillus plantarum TENSIA »(DSM 21380), Tartu Ülikooli teadlasgrupp Marika Mikelsaar, Epp Songisepp, Merle Rätsep, Mihkel Zilmer, Pirje Hütt, Meeme Utt, Kersti Zilmer, Janne Üks-ti, Siiri Kõljalg

KIWIE 2010 hõbemedal: reguleeritav kangasuga, tekstiilidisainer Kadi Pajupuu »

Eesti leiutajate saavutused KIWIE näitustel Soulis

pane tähele

Heaolu 21. sajandil

kuulub sellistele

rahvastele, kes peavad

esmatähtsaks oskusi, mis

aitavad luua klientide

jaoks lisaväärtusi.

EdukusE valEm22

3/2011 (31)

diaga tööjõukonkurentsis püsimiseks on hädavajalik arendada loovust. (Lee Kuan Yew, endine Singapuri peaminister, loen-gust L-Korea Ülikoolis; 2006, mai.)

Heaolu 21. sajandil kuulub sellistele indiviididele, fi rmadele ja rahvastele, kes peavad esmatähtsaks oskusi, mis aitavad luua klientide jaoks lisaväärtusi. (Alvin Toffl er, Ameerika ärikonsultant, kirjanik, tuntumad teosed Future Shock, The Third Wave.)

Üks 21. sajandi lahendus –naiste kaasamine

Üks olukorrast väljapääs on lisada kõrgtehnoloogiale “pehmed väärtused” nagu disain, bränd ja uuenduslikud ideed.

Teiseks: intellektuaalomandi (edaspidi IO) tähtsuse mõistmine ja rakendamine. Pa-tenteeritud uued tooted loovad uut turu-nõudlust ja -väärtust. IO õigustest tulene-valt on võimalik kasvatada tulu rojaltite näol. Leiutispatente on võimalik müüa, nendega kaitstud leiutisi ainuõiguspõhiselt kasutada ja teenida kasumit 20 aasta jook-sul. Patendiomanikud saavad kontrollida ja tõrjuda turult patendiga kaitstud lahen-duste kopeerijaid, imiteerijaid ja matki-jaid.

Kolmandaks: naiste kaasamine majan-dusellu. Naiste osalus Korea majanduselus on suhteliselt madal, OECD andmetel 53,1%. Sündivus on L-Koreas üks maailma madalamaid ja ühiskond vananeb kiiresti. 20–29aastaste elanike hulgas on kõrghari-dusega naiste protsent tunduvalt kõrgem meeste omast, kuid naisleiutajaid on vähe. Kõigist patenditaotlejatest on naisi vaid 6,2%. See on samas suurusjärgus võrreldes Rootsi ja Soomega.

Tänu L-Korea Intellektuaalomandi Organisatsiooni (KIPO) poolt ellurakenda-tud toetusmeetmetele on kasvanud naiste leiutiste kaubastamine. Kuni 20% naiste leiutistest on jõudnud toodete või teenus-tena turule. KIPO on mõistnud, et naiste toomiseks leiutamise juurde on vaja luua neile soodne keskkond. Avalikkuse huvi ja mõistva suhtumisega naiste leiutistesse on antud naistele julgustav signaal ja see ei

Foorum väljendas veen-

dumust, et naised oma

loovuse ja leidlikkusega

on võimelised esindama

palju suuremat rolli

loovuse tõstmisel.

autOR kOOs tõlkidE-aBilistEGa nÄitusEl kiWiE 2009

KIWIE korraldajad ja toetajadPeakorraldaja ja vastutaja:

Korea Naisleiutajate Assotsiatsioon »(KWIA)

Toetajad:Korea Intellektuaalomandi Organisat- »sioon Korea Teadus- ja Tehnoloogiaministee- »rium Majandusministeerium »Võrdõiguslikkuse Ministeerium »Väikese ja keskmise suurusega ettevõte- »te administratsioonid Souli Linnavalitsus »Korea Tööstus- ja Kaubandus koda »Korea Rahvusvahelise Kaubanduse As- »sotsiatsioon Korea Kaubandusinvesteeringute Paren- »damise Agentuur Korea Leiutusliit »Korea Patendivolinike Ühendus »Korea Patendiinformatsiooni Instituut »Korea Leiutiste Parendamise Ühendus »Maailma Intellektuaalomandi Organisat- »sioon (WIPO)

ole jäänud tähelepanuta. Korea on seadnud en-dale ülesandeks tõsta naisleiutajate rahvusvahe-list staatust.

EdukusE valEm 23

3/2011 (31)

uue rahvusvahelise naisfoorumi asutamine

9. mail 2008 sai esimesest Korea Rah-vusvahelisest Naisleiutajate Foorumist osavõtvate riikide (27) naisleiutajate, -ette-võtjate, VKE-omanike, -juhtide ja -investo-rite esindajate poolt asutatud juriidiline keha: Rahvusvaheline Naisleiutajate ja -Ettevõtjate Assotsiatsioon (IWIEA). Selle eesmärgid on:

rakendada praktilisi meetmeid naisleiu-tajate rahvusvaheliste võrgustike, nais-leiutajate ja naisomanikega väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvus-vahelise koostöö arendamisel;

luua süstemaatiliselt toimiv organisat-sioon, mis korraldaks kohtumisi koge-muste ja teabe levitamiseks;

teha võimalikuks Intellektuaalomandi meetmete efektiivne rakendamine naiste poolt;

toetada naiste kui võrdväärsete partne-rite rolli inimkonna jätkusuutliku ja eduka arengu protsessis.

Foorum väljendas veendumust, et naised oma loovuse ja leidlikkusega on võimelised esindama palju suuremat rolli loovuse tõstmiseks töökohtadel, tegema kasulikke investeeringuid ja genereerima konkurentsivõimelist eksporti. L-Korea võttis seega kogu maailma naisleiutajate koostöö, rahastamise ja juhtimise oma egiidi alla.

KIPO ja KIPA (Korean Inventions Promotion Association) koostasid ko-realaste IO-teadlikkuse kiireks ja tõhusaks tõstmiseks kaasaegse e-õppematerjali IP PANORAMA. See on 12osaline animavi-deo stiilis IO-teadmisi pakkuv õppemater-jal. WIPO (World Intellectual Property Organisation) soovitusel on IP PANORA-MA täna ingliskeelsena kättesaadav IO-teadlikkuse tõstmise õppematerjalina kõigile. Tutvuda saab sellega veebilehe www.quinest.ee kaudu.

See on hea õppematerjal, mille abiga saaksime ka meie oma seni üsna puudulik-ku IO-teadmiste taset parandada. Ingliskeel-

se õppematerjali järgi suudaksid teadmisi omandada siiski vaid hea keeleoskusega inimesed. IO-terminoloogias orienteerumi-ne võib aga tekitada raskusi ka neile.

WIPO ja MTÜ QUIN-Estonia vahel on sõlmitud leping, millega antakse õigus IP PANORAMA eestistada. Leping ei anna õigusi selle materjaliga teha äri. Eestistatud materjal peab olema kõigile tasuta kätte-saadav ja teenima kõiki eesti keelt valda-vaid inimesi. Koos majanduslangusega on kõik QUIN-Estonia taotlused IP PANORA-MA eestistamiseks seni jäänud rahuldama-ta. Küll on heakskiitva hinnangu IP PA-NORAMALE andnud haridusminister T. Lukas, kulturiminister L. Jänes ja ka ma-jandusministeerium tundub olevat toeta-val seisukohal. Kutsume kõiki lugejaid tutvuma IP PANORAMAga ja oleme tänu-likud tagasiside eest. Minu osalemine Souli sündmustes ja tegevustes sai võima-likuks tänu L-Korea osalisele toetusele vä-liskülaliste reisi ja kohalviibimisega seotud kulude katmisel.

Pildid: autOR, istOCkPHOtO

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeRiik ja EttEvõtja24

3/2011 (31)

TÕNU VARE,Eesti Metsa-töötajate Ameti-ühingu esimees

Eestis tervikuna juhtus möödunud aastal 3144 tööõnnetust. Kui täpne olla, siis nii palju on neid inspekt-

sioonis registreeritud. Spetsialistid kinnita-vad aga, et tööõnnetuste tegelik arv on vähemalt neli korda suurem.

See muudab statistilised näitajad ilu-saks, kuid sisuliselt ebausaldusväärseteks ja teiste riikide omaga võrreldamatuks. Pal-jusid tööõnnetusi varjatakse ja reeglina registreeritakse meil ainult raskemat sorti tööõnnetused.

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO hinnang on veelgi karmim: Eestis toimub koguni 13 (!) korda rohkem töö-õnnetusi, kui läheb kirja.

Hoopis teise pildi saame, kui vaatame tööõnnetusjuhtumite arvu suhtes töötajate arvuga. Soomes ja Saksas suhestatakse õn-netusjuhtumid töötatud tundidesse, mis annab veelgi täpsema ülevaate, kuna kõik töötajad ei ole ametis täistööajaga.

Eestis registreeritakse tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta aastas (2009. a 491, 2008. a 620, mis oli viimase 15 aasta kõr-geim). ELi keskmine näitaja on 3300 ehk peaaegu kuus korda suurem.

Leedu ja Läti statistika on Eesti omast veelgi roosilisem või otsesõnu öeldes – var-jatum: vastavalt 230 ja 140 õnnetust 100 000 töötaja kohta.

töötervishoid ja tööohutus:

TÖÖTURVA SEIS VÄHEMALT PABERIL PARANEB

Riik ja ettevõtja24

kõik erakonnad on põhimõt-teliselt kindlustuse poolt

Nii tööinspektsiooni kui aü hinnangul aitaks olukorda normaliseerida kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtes-tamine. Sellele on aga vastu tööandjad, kelle taskust peaks kindlustusmaksed tulema.

Poliitikute arvates kehtestab järgmine parlament tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlus-tuse. 26. jaanuaril Ametiühingute Keskliidu eestvedamisel korraldatud erakondade sotsiaa-ldebatil “Metsik ida või kuldne lääs?” kinnita-sid kõik osalenud erakonnad, et toetavad tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loo-mist. Samas ei täpsustanud poliitikud, millisel kujul nad kindlustust ja selle rahastamist näe-vad.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor märkis debatil, et tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kulud on täna suur koorem nii pensio-ni- kui ravikindlustusele. Tegelikult on tema sõnul selge, et see valdkond vajab omaette kindlustussüsteemi, mis motiveeriks tööand-jaid looma tervislikke töötingimusi. “Tööõn-netus- ja kutsehaiguskindlustust on arutatud varsti juba 20 aastat ja alati on jäänud asi seis-ma, kuna tööandjad pole nõus selle eest maksma. Tänaseks on aga üsna selge, et ilma selleta kindlustus tööle ei hakka,” tõdes Nestor.

Keskerakondlase Peeter Laasiku arvates peavad tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusse olema sisse kavandatud mehhanismid, mis muudavad investeeringud töökeskkonna pa-randamisse tööandjale kasulikuks. Tuleb mõelda sellele, kuidas motiveerida tööandjaid investeerima töökeskkonna arendamisse, aga

Puidu-, mööbli-, paberitööstus ja ehitus on tegevusalad,

mille töötajad kuuluvad Eesti metsatööstuse ameti-

ühingusse. seepärast uurisin huvi ja põhjalikkusega

tööinspektsiooni kokkuvõtet 2010. aasta tööõnnetustest.

Riik ja EttEvõtja 25

3/2011 (31)

ka tööõnnetusi ja kutsehaigusi registreerima.Reformierakondlane Taavi Rõivas kinni-

tas samuti erakonna plaani kehtestada tööõn-netus- ja kutsehaiguskindlustus, aga tõdes, et lõpliku lahenduseni jõudmine nõuab ilmselt valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel pikki ja tuliseid vaidlusi.

Nagu ikka, peitub saatan ilmselt siingi de-tailides, mistõttu on täna raske öelda, milliseks uus kindlustusskeem täpselt kujuneb. See on valdkond, kus tuleb olla üle emotsionaalsetest loosungitest ning teha otsuseid, lähtudes põh-jalikest analüüsidest. Hetkel viibki poliitikauu-ringute keskus Praxis rahandusministeeriumi tellimusel läbi uuringut selle kohta, millised oleksid tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse erinevate rahastamisskeemide võimalikud mõjud.

kopast kukkus pinnase-kamakas töölisele selga

2010. aasta tööõnnetustest olid 2426 ker-gete ja 701 raskete tagajärgedega. Siinkohal ühe raske tööõnnetuse kirjeldus juba tänavu-sest aastast. 17. jaanuaril juhtus Valgas raske

koguni 15 aastat. Kõige rohkem hukkus taasiseseisvunud Eesti ajaloos tööõnnetustes inimesi 1991. a: 73 töölist. Aasta varem ulatus see arv lausa 96 inimeseni.

Mõned näited eriti drastilistest tööõn-netustest, milles on elu jätnud mitu tööta-jat. Raske tööõnnetus juhtus Lääne-Viru-maal Vihula mõisas 2008. aasta oktoobris. Mõisakompleksi kuuluvas ühekorruselises hoones varises ehitustöödel kokku paekivist vahesein ning selle alla jäid kolm meest. Politsei tuvastas, et varingu tõttu hukkusid 18-aastane Joonas, 25-aastane Sergei ja 26-aastane Vadim.

Kolm inimelu nõudnud tööõnnetus juhtus 2002. aasta augustis Balti Laevare-monditehases, kui kolm töötajat läksid reoveepuhastusjaama keldrisse torustiku-ruumi puhastama ja jäid mürgiste roisku-misgaaside kätte. Kui koos kiirabiga sünd-muskohale sõitnud tuletõrjujad sisenesid hingamisaparaate kasutades keldrisse, olid laevaremonditehase 59-, 63- ja 65-aastased töötajad juba surnud. Õnnetuses hukkunud mehed olid tehase staažikad töötajad.

tööõnnetus, kui ekskavaatori kopast kukkus külmunud pinnasetükk töötajale selga. Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitu-sega tegeleva ettevõtte töötajad paigaldasid linnas kanalisatsioonitoru. Teiste mehhanis-mide kõrval töötas ka 850 liitrit mahutav kopp. Ekskavaatori koppa oli varasemate tööde käigus kogunenud väljakaevatud pinnasejääke, mida pärast tööde lõppu välja ei raiutud ning mis kopa põhja kinni külmusid. Saabunud plusskraadid ja vihm sulatasid pinnase kopas lahti.

Õnnetuse hetkel töötas kaevandis abi-tööline. Umbes viiekümnekilone lahtisula-nud pinnasekamakas kukkus ülestõstetud kopast 1,9 m sügavuses kaevandis töötanud mehele selga ning põhjustas viimasele raske seljavigastuse.

surmajuhtumeid oli mullu 17

Võrreldes liiklus-, uppumis-, tulesurma-de ja tapmistega on see arv väike. Võime tõdeda, et töö ei tapa! Oluline on ehk see, et nii vähe töösurmasid ei ole meil olnud

Bomar lintsae-

masinad

Bomar

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60º-0º-60º keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

tOOtmissisEndid28

3/2011 (31)

TÕNIS OJA,investeerimisnõustaja

igakuine toorainekommentaar:

TOORMEHINDADE TÕUS PANEB ÜHA ROHKEM PÄID VALUTAMA

tOOtmissisEndid28

gema,” selgitas ettevõtte omanik. Eelmisel aastal kerkis puuvilla hind 92% ning selle aasta esimese pooleteist kuuga oli see kal-linenud veel 36%.

Ajal, mil toorainete hinnad tõusevad kui üks mees, näib laovarude suurendami-

ne olevat üsna mõistlik, kuid samas tuleks olla ettevaatlik. Infl atsioon on saamas globaalseks probleemiks ning varem või hiljem reageerivad suurriikide keskpangad (Euroopa Keskpank ja USA Föderaalre-serv) sellele intresside tõstmisega. Kui hinnatõusu spiraal ükskord lõpeb, võivad hinnad üsna kiiresti kukkuda.

Tähelepanu tuleks pöörata ka asjaolu-le, et hinnatõus toob reeglina peatselt kaasa ka pakkumise kasvamise. Nii ennus-tatakse USAs selle aasta kevadeks puuvilla kasvupindade kasvu tervelt 14% võrra.

Nafta hinna kümnekordne tõus viima-se 10 aasta jooksul on suurendanud nn mittekonventsionaalse nafta (eelkõige

FOtO: ÄRiPÄEv

kui veel mõned kuud tagasi muretsesid toorainehindade tõusu pärast makromajanduse

analüütikud ning fi nantsturud pigem rõõmustasid, siis viimastel kuudel ilmub

majandusajakirjanduses üha rohkem artikleid selle kohta, et hinnatõus hakkab

mõjuma negatiivselt ettevõtete marginaalidele. Ettevõtted on mures, sest

toorainete hinnad kasvavad kiiremini kui nende käibed.

nafta hinna 10kordne

tõus viimase 10 aasta

jooksul on suurendanud

nn mittekonventsio-

naalse nafta tootmist.

maid tooraineid, vaid ka maitseaineid ja muid eksootilisemaid kaupu. Nii on küüs-laugupulbri hind kerkinud alates 2009. aasta märtsist üle kolme ning must pipar kallinenud üle kahe korra.

Ajaleht kirjutab ühest spordiriiete müüjast, kes otsustas puuvilla hinna tõusu ennetada ning osta korraga 2500 kasti T-särke tavapärase 30 asemel. “Kui ma saan laenu 2,45 protsendiga, aga puuvilla hind tõuseb 10^12%, miks ma ei peaks seda te-

Jaanuari keskel alustasid börsifi rmad eelmise aasta neljanda kvartali ma-jandustulemuste avaldamisega ning

maailma suuremate ettevõtete hulgas oli tosinkond neid, kes teatasid toormehinda-de tõusust tingitud marginaalide kahane-misest, kirjutas The Wall Street Journal veebruari keskel.

Nii teatas maailma üks suuremaid toiduainete tootjaid Kraft Foods käibe 30protsendilisest kasvust, aga möönis, et kulud lihale, pakkimismaterjalile ning teistele toormaterjalidele kahandasid pu-haskasumit 500 miljoni dollari ehk peaae-gu poole võrra. Krafti puhaskasum oli eelmises kvartalis 540 miljonit dollarit. Maailma suurim tarbekaupade tootja Procter & Gamble hoiatas, et neil sööb toorainehindade tõus ära miljardi dollari jagu puhaskasumit. Viimasel kahel aastal fenomenaalseid majandustulemusi näida-nud autotootja Ford teatas samuti, et toorainete, eelkõige terase ja nafta hinna tõus kärbib ettevõtte kasumimarginaali (naftat kasutatakse sõidukite plastmassosa-de tootmiseks).

Sama majandusleht kirjutas veebruari alguses, et paljud ettevõtted on hakanud toorainete laovaru suurendama.

Maitseainete tootja McCormick ostis eelmise aasta neljandas kvartalis 10 miljo-ni dollari eest toorainet, mida ta muidu oleks teinud sel aastal. Ettevõte loodab ennetada kolmeprotsendilist hinnatõusu, mida nad ise eeldavad, sest üleüldine hin-natõus ei ole tabanud mitte ainult levinu-

tOOtmissisEndid 29

3/2011 (31)

GRaaFik 1.

nafta hind, usd/barrel (nYmEX)GRaaFik 2.

maagaasi hind, usd/mmBtu (iCE, london)

GRaaFik 3.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs)GRaaFik 4.

terase hind, usd/t (londoni metallibörs)

20.08.1

0

3.09.1

0

17.09.1

0

1.10.1

0

15.10.1

0

29.10.1

0

12.11.1

0

26.11.1

0

10.12.1

0

24.12.1

0

7.01.1

1

21.01.1

1

4.02.1

1

18.02.1

1

GRaaFik 5.

kulla hind, usd/tr.oz (london)

GRaaFik 7.

Puuvilla hind, usd/nael (nuBOt, Chicago)

GRaaFik 6.

nisu hind, EuR/t (Euronext/matif, Pariis)

GRaaFik 8.

tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

allikad: nYmEX, nYBOt, iCE, lmE, EuROnEXt, FOEX ltd

Kanada naftaliivadest) tootmist. Kildagaa-si tootmise järsk kasv on viinud selleni, et

maagaasi hind pole toorainete üldise hin-naralliga kaasa läinud. Võrreldes 2008.

aasta keskpaigaga on maagaasi hind hoo-pis kolm korda odavam.

20.08.1

0

3.09.1

0

17.09.1

0

1.10.1

0

15.10.1

0

29.10.1

0

12.11.1

0

26.11.1

0

10.12.1

0

24.12.1

0

7.01.1

1

21.01.1

1

4.02.1

1

18.02.1

1

20.08.1

0

3.09.1

0

17.09.1

0

1.10.1

0

15.10.1

0

29.10.1

0

12.11.1

0

26.11.1

0

10.12.1

0

24.12.1

0

7.01.1

1

21.01.1

1

4.02.1

1

18.02.1

1

20.08.1

0

3.09.1

0

17.09.1

0

1.10.1

0

15.10.1

0

29.10.1

0

12.11.1

0

26.11.1

0

10.12.1

0

24.12.1

0

7.01.1

1

21.01.1

1

4.02.1

1

18.02.1

1

20.08.1

0

3.09.1

0

17.09.1

0

1.10.1

0

15.10.1

0

29.10.1

0

12.11.1

0

26.11.1

0

10.12.1

0

24.12.1

0

7.01.1

1

21.01.1

1

4.02.1

1

18.02.1

1

20.08.1

0

3.09.1

0

17.09.1

0

1.10.1

0

15.10.1

0

29.10.1

0

12.11.1

0

26.11.1

0

10.12.1

0

24.12.1

0

7.01.1

1

21.01.1

1

4.02.1

1

18.02.1

1

20.08.1

0

3.09.1

0

17.09.1

0

1.10.1

0

15.10.1

0

29.10.1

0

12.11.1

0

26.11.1

0

10.12.1

0

24.12.1

0

7.01.1

1

21.01.1

1

4.02.1

1

18.02.1

1

20.08.1

0

3.09.1

0

17.09.1

0

1.10.1

0

15.10.1

0

29.10.1

0

12.11.1

0

26.11.1

0

10.12.1

0

24.12.1

0

7.01.1

1

21.01.1

1

4.02.1

1

18.02.1

1

60

80

100

3,0

4,5

6,0

6000

8000

10000

400

500

600

1200

1500

200

250

300

50

100

150

200

800

1000

FOtO: autOR

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeRiik ja EttEvõtja30

3/2011 (31)

Riik ja EttEvõtja30

patendinduse alast infot:

AINUÕIGUSPÕHINE TOOTMINE JA TURUSTAMINE

Eesti on vähese loodus- ja inimressursiga, elamiseks

ning tootmiseks suhteliselt energiakulukas maa.

Olelusvõitlus ja eluga toimetulek Põhjalas on vorminud

eestlase töökaks ja nutikaks, kuid tagasihoidlikuks ning

vähenõudlikuks. kui viimaste all mõista vähest

ambitsioonikust või leppimist vähesega, siis mõjutavad

need isikuomadused ka ühiskonna arengut ja selle

majanduse konkurentsivõimet.

“Capital Economicsi” analüütiku Neil Shearingi arvates on kõige hullem finantskriis

Baltimaades möödas, kuid leiab, et: “…sellel piirkonnal puudub ekspordivõimsus, millega majandust eelolevatel aastatel edasi viia”1.

Tänaseks on Eesti majandus pööranud tõusuteele. Euro käibeletulek tõstvat Eesti usaldusväärsust. Kui see tõeks osutub, siis me seisaksime nagu “kahe tõusva päikese kiirtes”: ühelt poolt majanduskasv ja tei-selt euro. Mida teha senisest paremini või teisiti, et meil oleks ekspordivõimsust, millega majandust eelolevatel aastatel edasi viia?

toimetulek konkurentsigaEuroopa Liidu liikmesriigina on Eesti

siseturg Euroopa Liidu siseturu osa. Eestiga piirduvat kaubaturgu võime pidada kodu-turuks. Teaduse ja tehnika, IKT, transpordi-vahendite jne arengud maailmas on või-maldanud kiirendada ärisuhtlust isikute vahel ja kaubavooge turgude vahel. Need on märgid üleilmastumisest. Koos euro kasutuselevõtuga saabub emotsionaalses

mõttes meile sobivaim aeg, mil anda hin-nang oma tagasihoidlikkusele ja vähenõud-likkusele, asendades need ambitsioonikuse-ga äris ja majandustegevuses. Juba täna ei tasu enam arendada tooteid ainult kodutu-ru tarbijanõudeid silmas pidades. Kui ühis-raha tõstab Eesti usaldusväärsust, on see Eestile ressursiks ja võimaluseks, mida peaksime oma äritegevuses kohe ka kasuta-ma hakkama. Miks mitte tõsta meie ettevõt-luse ekspordiambitsioonikust ja seda kon-kurentsivõimeliste, kõrge lisandväärtusega

meie ettevõtluse ees

on väljakutse – pak-

kuda omatoodetega

konkurentsi väljaspool

oma koduturgu.

HARRI-KOIT LAHEK,patendiinfo keskuse direktor

Riik ja EttEvõtja 31

3/2011 (31)

na toodetele anda ning neid edasimüüjate võrgustike kaudu maksimaalselt suurema-le hulgale tarbijatele realiseerida. Mida rohkem me suudame toodetele omahin-naeeliseid (kui lisandväärtust) võimalda-vaid tootmistehnoloogiaid luua ja kasuta-da, seda tootlikumad on meie investeerin-gud tehnoloogiaarendusse. Mõlemal juhul tähendavad kvaliteedi- ja omahinnaeelised koos konkurentsieeliseid. Kui paljud ette-võtted ei suuda veel täna omatoodetega üksi maailmale konkurentsi pakkuda, siis tuleks seda teha koostöös teistega – oma võimekusi ühendades.

Ebaaus konkurentsVälisturgudel on turuosalisi ja võimalu-

si rohkem kui koduturul. Turuosaliste suurem hulk tähendab reeglina enamat hulka kasumitaotlejaid, sh nende vastandli-kest huvidest tulenevat tugevamat konku-rentsisurvet ja ebaausat konkurentsi, nagu näiteks toodete, tehniliste ja kujunduslike

lahenduste kopeerimine, matkimine, imi-teerimine. Loetletu tõstatab vajaduse tegut-seda välisturgudel ainuõiguspõhiselt, s.o oma patentseid leiutisi, sh tooteid, tehnilisi ja/või kujunduslikke lahendusi ning toot-mistehnoloogiaid ettevõtte turu(eksport)riikides kaitsta ehk patenteerida.

Maailma Intellektuaalomandi Organi-satsioon (WIPO) defineerib patenti kui dokumenti, mis tõendab ainuõigust leiuti-se kasutamiseks (leiutise ainuõiguspõhi-seks kasutamiseks). Leiutis võib olla nt toode, tehniline lahendus või tootmisteh-noloogia, mis annab uue tee millegi tege-miseks või lahendab tootega seotud prob-leeme, nt kvaliteedi- või omahinnaprob-leemi vms. Ettevõtte tururiikide või regio-naalsete patendiametite poolt välja antud patendid ja teised tööstusomandi õigus-kaitset tõendavad dokumendid annavad võimaluse ja vabaduse ainuõiguspõhiseks äritegevuseks tururiikides. Need annavad kindlustunde nii patendiomanikele, edasi-

omatoodete osakaalu tõstmisega ekspordis? Loomulikult moel, mil meie allhankeeks-port ei kannataks, vaid jätkaks samuti kas-vamist. Kindlasti on see võimalik, kui suu-dame ühendada oma kasutamata ressursse ja paralleelselt allhangete täitmisega tegele-da ka omatoodete arendamise, ainuõigus-põhise tootmise ning ekspordiga. Viimaste-ga kaasneksid ka uued töökohad ja meie elanikkonna suurem tööhõive ning sisetar-bimine. See oleks väljakutse meie ettevõtlu-sele – pakkuda omatoodetega konkurentsi väljaspool oma koduturgu.

konkurentsieelisedTootearenduse ja -parenduse kavanda-

misel ning toodete tehniliste karakteristi-kute prognoosimisel on otstarbekas lähtu-da juba praegu vähemalt ELi liikmesriiki-de ostujõulise keskklassi tarbijanõuetest. Uutesse arendustesse tehtud siseinvestee-ringud on seda tootlikumad, mida enam suudame kvaliteedieeliseid lisandväärtuse-

Kui sul on vähemalt kolm järgnevat omadust: 1. Sul on 2-aastane juhtimiskogemus2. Sul on 3-aastane kogemus tööstusest3. Sul on magistrikraad4. Sul on tööstusnõustamise alased sertifi kaadid, litsentsid ja osaled

koostöövõrgustikes,siis kutsume sind osalema tööstusett evõtete konsultantide koostööprogrammis.Programmis kandideerimiseks pead olema teinud kodutöö, mille kohta saad lisainfot aadressilt www.eas.ee/tootlikkus. Vajalikud materjalid tuleb esitada e-mailile ain.veskivali@eas.eehiljemalt 15. märtsiks 2011.

EAS pakub sulle koolitust ja võimalust osaleda aktiivselt Eesti tööstusett evõtete nõustamisel.

Kindlasti tead, et Eesti tööstusett evõtete tootlikkus jääb kordades alla Euroopa keskmisele. Mitmed uuringud näitavad, et ett evõtete tootlikkust saab tõsta kaasaegsete tootmiskorralduse alaste praktikate kasutamise kaudu.

Tähelepanu, tööstuskogemusega konsultant!

Aita tõsta Eesti ett evõtete tootlikkust!

Riik ja EttEvõtja32

3/2011 (31)

müüjaile kui ka tarbijaile. Eespool öeldu käib ka toodetes kasutatud eristuvate disai-nilahenduste ja uute mikrolülituste topo-loogiate kohta. Loomulikult vajavad õigus-kaitset ka kauba- ja teenindusmärgid ning geograafilised tähised.

Kuid selleks, et ettevõttel oleks võimalik saada patente oma väljatöötatud toote, tehnilise või tehnoloogilise lahenduse ainu-õiguspõhiseks kasutamiseks välisriigis, pea-vad need vastama patentse leiutise kritee-riumitele. Näiteks Eesti patendiseaduse2 kohaselt on leiutis patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasu-tatav. Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne paten-ditaotluse esitamise kuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Sellest tulenevalt: et väljatöötatu täi-daks patentse leiutise kriteeriume ja seda oleks võimalik patenteerida, peaks ettevõtte tööstusomandi õiguskaitse protsess algama reeglina eeluuringutega maailma tehnika taseme kindlaksmääramiseks. Seda juba enne uue toote ja/või tootmistehnoloogia arendamise või parendamise kavandamist, eksportturgude määramist jms.

Patendiinfo: tehnika-, õigus- ja äriinfo

Et saavutada arendustulemuste kõrget tehnilist taset, peaksid eeluuringud olema ettevõttes tehtud just avalikkusele teata-vaks saanud tehnikateabe, sh maailma riikide patendiinfo alusel ning dokumen-teeritud põhjalikkusega, mis võimaldaks hinnata turusituatsiooni välisturgudel, analoogseid konkureerivaid kaupu võrrel-des. Hilisemad, arendustegevuse käigus tehtavad infouuringud peaksid olema ette-võttes samuti tehtud eeluuringute jätkuks ning dokumenteeritud viisil, mis võimal-daksid hinnata väljatöötatud lahenduste patentsust ning toodete patendipuhtust eksportriikide suhtes.

Patendiinfot kui eluliselt vajalikku teadmiste ressurssi kasutatavad iga päev need ettevõtted, kes arendavad ja valmista-vad oma tooteid, sh eksporttooteid, ning kasutavad oma arendatud tootmistehno-

loogiaid ise. Patendiinfol on eriline koht ka nende hulgas, kes täidavad toote- või tehno-loogiaarenduste tellimusi. See on ka mõis-tetav, sest nad peavad üldjuhul garanteeri-ma tellijale arendatud objekti patendipuh-tuse ja arendatavate tehniliste või tehnoloo-giliste või ka kujunduslike võtmelahendus-te patenditavuse, nt tellija traditsioonilistes eksportriikides. See on tellija loogiline ja õigustatud ootus. Toote patendipuhtus tä-hendab lühidalt seda, et tootes pole kasuta-tud ühtki ettevõtte ekspordi sihtriigis kehti-va patendi või mõne muu ainuõigust tõendava dokumendiga kaitstud tehnilist, tehnoloogilist või kujunduslikku lahendust. Eksporttoode peaks olema patendipuhas mingi riigi suhtes nii väliskuju (disain) kui ka tootes kasutatud lahenduste (kehtivate leiutispatentide) poolest.

Tänapäeval on juurdepääs tasuta rah-vuslikele ja rahvusvahelistele patendiinfo-andmebaasidele ülihea. Viimane tähendab ka seda, et meie ettevõtete patendid kui immateriaalne põhivara on interneti va-hendusel igal ajal nähtavad meile endile, aga ka meie konkurentidele kogu maail-mas. Ja vastupidi: meie konkurentide töös-tusomand on ka meile nähtav. Tänapäeval saab igaüks tegeleda “legaalse tööstusspio-naažiga” interneti ja Adobe Readeri võima-lusi kaasates. Põhimõtted, et konkurendid saaksid tutvuda üksteise tööstusomandiga, on kirjas Pariisi konventsioonis3.

Ettevõtte tööstusomand on ettevõtte intellektuaalomandi osa. Tööstusomand ehk riigi nimel välja antud patendid, serti-fikaadid, tunnistused jms kuuluvad ette-

võtte immateriaalse põhivara hulka. Need võimaldavad teistel hinnata kaudselt ette-võtte intellektuaalset kapitali, sh inimka-pitali võimekust arendada oma patentseid leiutisi, tooteid, kujunduslikke ja tehno-loogilisi lahendusi. Kuid peamine, mida meeles tuleb pidada, on see, et riikide ni-mel isikutele välja antud ja kehtivad pa-tendid peegeldavad isikute kehtivaid ainu-õigusi. Ainuõiguste rikkumisega kaasneb vastutus.

toimiv taristuEestil on toote- ja tehnoloogiaarendu-

seks vajalike uuringute, patendikaitse ja arenduskoostöö toimiv taristu olemas. See koosneb patendiasjade ajamiseks loodud Patendiametist, avalikkusele patendiinfot tutvustavast ja mitmesuguseid patendiinfo uuringute tellimusi täitvast Patendiinfo Keskusest ning kümnetest õigusteenust osutavatest patendivolinike büroodest. Veelgi enam, EAS võimaldab ettevõtetele ettevõtlustoetusi ning KredEx tegeleb Ees-ti väikeettevõtete rahastamisvõimalustega, sh ekspordiga seotud krediidiriskide vä-hendamisega.

Eesti on kaetud maakondlike arendus-keskuste ja keskraamatukogudega. Viima-sed kui maakondlikud infoasutused saavad kõige muu kõrval pakkuda kohalikule et-tevõtlusele infotuge ka patendiinfo vald-konnas, nii nagu seda teevad üle 300 pa-tendiinfo keskust4 Euroopas.

Kõike saab senisest teisiti ja paremini teha, ka koostööd toote-, protsessi- ja tu-ruinnovatsioonide valdkonnas5.

kasutatud kirjandus:1 12.11.2010 Postimees.ee “Financical Ti-

mes “Baltimaad pakuvad lootust””, vt http://www.e24.ee/?id=340854;

2 Patendiseadus: vt https://www.riigitea-taja.ee/akt/13249806;

3 Tööstusomandi kaitse Pariisi konvent-sioon, art.12, vt https://www.riigiteata-ja.ee/akt/13088459;

4 Patent information centres vt http://www.epo.org/patents/patent-informa-tion/patlib/directory.html;

5 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13243080.

täna saab igaüks

tegeleda “legaalse

tööstusspionaažiga”

interneti ja adobe

Readeri vahendusel.

FOtOd: autOR, YamaRin

kOnvEREnts / mEss34

3/2011 (31)

kOnvEREnts / mEss34

regiooni esinduslikem:

HELSINKI RAHVUSVAHELINE PAADIMESS 2011

VEIJO KAUPPINEN, Aalto ülikooli tehnikaprofessor

Lisaks paatidele said külastajad põh-jaliku ülevaate ka veesõidukite va-rustusest ja elektroonikast ning

vaadata eraldi näitusi saareelu-, reisi-, su-keldumis- ja kalastamisteemadel. Messi ajal korraldati ka mitmeid Läänemere-tee-malisi üritusi.

Esimesed märgid veesõidukite müügi suurenemisest ilmutasid ennast juba 2010. a. “Usume, et Soomes hakkavad veesõidu-kid jälle hästi müüma ning ootame tänavu 5^7protsendilist müügikasvu selles sektoris,” räägib Soome Meretööstuse Föderatsiooni Finnboat tegevdirektor Jouko Huju.

alumiiniumkerega paatide uus seeria Yamarin Cross

Väga selge trend tundub olevat alumii-niumkerega paatide valmistamine. Soomes on mõned ettevõtted sellega juba ammu tegelnud; pioneeriks võib pidada fi rmat Buster, kellel on rohkem kui 50aastane alumiiniumpaatide tootmise kogemus. Mõned suured fi iberklaasist paate valmista-vad ettevõtted on 2011. hooajaks täienda-nud oma tootevalikut alumiiniumkerega veesõidukitega; näiteks Yamarin tõi välja uue seeria Yamarin Cross.

Reedel, 11. veebruaril 2011 alustas Helsinki messi-

keskuses uut hooaega Helsinki Rahvusvaheline Paadi-

mess. Esindatud on kõik tööstusharu tähtsamad tegi-

jad. välja on pandud umbes 550 paati, nende hulgas ka

muljetavaldav, ligi 30 purjekast koosnev näitus.

VEIJO KAUPPINEN, Aalto ülikooli tehnikaprofessor

pane tähele

>>> LISAINFO WWW.FINNEXPO.FI

Viis tehnoloogia sündmust Helsinki Messikeskuses oktoobris 2011

Soome tööstuse otsustajad ennustavad lähiaastateks investeeringute märgatavat kasvu. 84% investeeringutest on suunatud tootlikkuse tõstmisele. Oktoobris

toimub Helsinkis viis üheaegset tehnikamessi: Automation, Elkom, Eltek, Hydraulics & Pneumatics ning Meca Tec 11. Need leiavad aset Helsinki Messikeskuses 4.^6. oktoobrini. Näitused ja nende programmid pakuvad suurepärast võimalust sidemete loomiseks ja oma erialase kompetentsi värskendamiseks.

andRY PROdEl

kOnvEREnts / mEss 35

3/2011 (31)

jaile valmistab fi rma spetsiaalseid tooteid – hüdraulilise kõrgusreguleerimisega treile-reid, mis on varustatud spetsiaalselt kohan-datud pukkidega. Siiani on ettevõte turus-tanud oma tooteid peamiselt Soome jaeket-tides ning müünud otse jahtide ja paatidega tegelevatele ettevõtjatele. Kalle Saar räägib, et Werfest OÜ on Helsinki messil teist kor-da. Lisainfo Soome meretööstusest: Soome Mere -tööstuse Föderatsioon Finnboat, www.FInnboat.Fi

Ettevõte Fiskars Boats tõi 2011. hooajaks välja rekordarvu uusi Buster-mudeleid. Uued Drive-mudelid disainis rootslane Ocke Mannerfelt. Need paadid on kombinatsioon vastupidavast alumiiniumkerest ja funktsio-naalsest GRP-tekist.

Alumiiniumi taaskasutus on lihtne ja nutikas. Buster teatab, et 95% Buster-paatide alumiiniummaterjalidest on taaskasutatav. Alumiiniumi ümbertöötlemine annab 95% energiasäästu võrreldes uue alumiiniumi kasutamisega. Buster on nüüd algatanud uue taaskasutust soodustava tegevuse: fi rma võtab kliendilt vana alumiiniumkere tasuta tagasi ning uue Buster-paadi võib seesama klient osta märksa odavamalt.

Eesti fi rmad olid messil samuti esindatud

Eesti ei kuulu Soome paadiekspordi sihtriikide tippkümnesse, kuid Eesti on Soome jaoks arenev turg. Jouko Huju sõnul eksporditi eelmisel aastal Eestisse 335 paati 1,31 mln euro eest. Paadimessil osalesid ka mitmed Eesti eksponendid. Ettevõte Top Marine toodab ja müüb merendustooteid nagu pontoonsillad, poid, poomid, ankrud, toodrid. Andry Prodel räägib, et nad on eksponentidena Helsinkis juba neljandat korda. Nende fi rma on tarninud tooteid ka Eesti sadamatele. Ning nüüd on neil ka

YamaRin On 2011. HOOajaks vaRustatud uuE alumiinium-kEREGa PaadiGa sEERiast YamaRin CROss

kallE saaR

Bureau Veritase ISO 9001 sertifi kaat.Werfest OÜ alustas väikse fi rmana aas-

tal 1996. Ettevõte on spetsialiseerunud väi-kelaevade jaoks roostevaba ning mustast metallist tarvikute tootmisele – st kõik va-jalik, mis jääb paadi ja maa vahele. Kuum-tsingitud mustast metallist toodetakse pea-miselt purjekate ja mootorpaatide pukke ja tugesid. Elektropleeriga viimistletud roos-tevaba terast kasutatakse poikonksude, vööriredelite ja voolikuliidete valmistami-seks. Väikelaevade remontijaile ja hoolda-

Pilt: autOR

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeEdukusE valEm36

3/2011 (31)

Tootlikkuse tõstmine Inseneeria seire

EdukusE valEm36

mas pidada kahte tootlikkuse suurenda-mise kuldreeglit:

tootlikkuse suurendamiseks tuleb ole-masolevate üldtingimuste (makrokesk-konna tegurite) juures määratleda tootlikkuse mikrotegurid (ettevõtte raamides) ja otsida nende reserve, mida oleks otstarbekas kasutusele võtta;

teeme paremini, odavamalt, kiiremini õiget toodet, õigesti ja õigel ajal, õiges kohas ja koguses ning turustame sood-salt.

millised on põhilised tegurid, mis viivad tööjõu tootlikkust alla ja kuidas seda vältida?

Ettevõtte tööjõu tootlikkusena tuleks üldiselt mõista toodangu mahu ja tööta-jate arvu suhet, kuid on ka palju spetsii-fi lisi ja individuaalseid tööviljakuse näi-tajaid. Jättes kõrvale väljundi tegurid (millest oli juttu eelmises küsimuses), tuleb öelda, et tööviljakuse kasvu takista-vad sageli nõrk tehnilis-tehnoloogiline tase, vajakajäämised juhtimises, tootmis- ja töökorralduses. See kõik suurendab töömahukust ja vähendab tööviljakust.

Töötajate tasandil mõjuvad tootlik-kusele negatiivselt ebapiisav kvalifi kat-sioon (teadmised, oskused, vilumus) ja täiendõppe puudumine, nõrk motivat-sioon tootlikkuse suurendamiseks ja muutusteks. Sellest tuleneb halb tööaja kasutamine ja nõrk vastutus, sageli ka halb töö kvaliteet, -kultuur ja -eetika.

debatt jätkub:

TOOTLIKKUSE SUURENDAMISE SÕLMKÜSIMUSED ETTEVÕTTES

Eesti majanduse edasise arengu võtmetegur on tootlikkuse kiire kasv ja kõrge tase.

seda on teadvustatud ja tunnustatud kõikjal. kuid tootlikkuse probleemistik on keerukas

ja paljuaspektiline ning tootlikkuse suurendamise raskuskese asub ettevõtte tasandil.

artiklis püütakse anda lühivastused tüüpilistele sõlmküsimustele seoses tootlikkuse

suurendamisega ettevõttes.

EEDO KALLE,Tallinna Tehnika-ülikooli dotsent, majanduskandidaat (PhD)

millist suunda peaksid Eesti tööstusettevõtted hoidma ning milliseid muutusi läbi viima, et tootlikkust suurendada?

Ideaalis on lihtne: tuleb suurendada toodangut ja vähendada tootmiskulusid. Praktikas on sellise suundumuse saavuta-mine ja pidev hoidmine muidugi keeru-kas ja vaevanõudev. See tähendab lisand-väärtuse suurendamist väiksema ressur-simahukuse juures, mis sisuliselt on opti-meerimine. Väljundi poole pealt käsitle-tuna on vajalik turgude (eriti välisturu) ja müügivõime analüüs ning samuti tootearendus (uute ekspordisuutlike toodete kiire väljaarendamine). Tuleb leida kompromiss tootmise paindlikkuse ja spetsialiseerimise vahel.

Tootmissisendite poole pealt vaada-tuna on probleemiks ressursside erikulu vähendamine ja säästlik kasutamine, s.o kuluefektiivsus ja kulude juhtimine. Igas ettevõttes peaks toimima ressursside ka-sutamise tulemuslikkuse regulaarne seire ja analüüs. Seega on vajalik nii väljundite kui sisendite kompleksne innovatsioon (tootearendus koos tehnoloogiaga), mil-lega peab muidugi kaasnema tootmis-korralduse ja juhtimise täiustamine. Siia

juurde kuuluvad veel sellised olulised tegvused nagu töötajate tootlikkusealane (laiemalt tootmise ja juhtimisealane) koolitus, teadus- ja arendustegevus ning selle kaudu teadusmahukuse suurenda-mine, kvaliteedi ja töökeskkonna paren-damine, sotsiaalpartnerlus ja koostöö (sh huvipoolte ja ettevõtete vahel).

Nende ülesannete efektiivseks lahen-damiseks on soovitav ettevõtetes evitada tootlikkuse kasvu terviklik juhtimissüs-teem, mis haarab ja seob tootlikkuse ite-ratiivse juhtimistsükli kõik elemendid (mõõtmine, hindamine ja analüüs, prog-noosimine ja plaanimine, tootlikkuse tõstmise programmi evitamine, tootlik-kuse mõõtmine jne).

Igas ettevõttes tuleks järjekindlalt sil-

EdukusE valEm 37

3/2011 (31)

devale parendamisele. Oluline on muidu-gi töötahe (motivatsioon) ja töötingimu-sed (sh ka töökorraldus). Soovitav on ra-kendada töötajate töösoorituse tulemus-likkuse juhtimissüsteemi koos indivi-duaalsete tasakaalus tulemuskaartidega. Sellega koos peaks evitama mitmesugus-te kompensatsioonide (sh mitterahaliste)

süsteemi, mis oleks tugevamini seotud tööpanusega.

kuidas vältida ja/või vähendada ettevõtteväliseid, tootlikkuse kasvu aeglustavaid tegureid?

Ettevõttevälised tegurid on makrote-gurid. Nad on ettevõtte suhtes objektiiv-sed välistingimused, mida ettevõte ei juhi ega reguleeri. Nende mõju tuleks püüda prognoosida ja analüüsida (nt SWOT). See võib olla keerukas, olles seotud mää-ramatuse ja riskidega. Ettevõttes võiks olla nn plaan B, C jne. Ettevõtetel on soovitav koostada oma tulevikustsenaa-riumid, arengukavad, paindlikud ärimu-delid ja ekspordiplaanid. Kõik nad võivad vähendada ettevõttevälistest teguritest johtuvat negatiivset mõju tootlikkusele, kuid selle absoluutne vältimine on ava-tud majanduse tingimustes vägagi küsi-tav. Kindlasti aitaks väliseid negatiivseid mõjusid vähendada ettevõtetevaheline koostöö, mis on Eestis aga veel nõrk.

Negatiivseid mõjusid võib võimendada struktuurne tööjõu defitsiit ja palgasurve. Niisugustes tingimustes vähenevad nõud-mised tööjõu kvaliteedi suhtes ja kaob seos palga ning tööviljakuse vahel.

Kuidas kõike seda vältida? Ega ilm-selt absoluutselt ei õnnestugi. Kindlasti on aga võimalik negatiivseid mõjusid vähendada. Vaja on teguranalüüsi ja vastavate meetmete programmi. See viib meid järgmise küsimuse juurde.

milliseid meetodeid tööjõu tootlikkuse suurendamiseks rakendada?

Kasutada võib kõiki meetodeid, mis vähendavad tööjõukulusid, töömahukust ja parendavad tööaja kasutamist. Sisuli-selt tähendab see eelmises küsimuses mainitud negatiivsete mõjude vähenda-mist, või mis veelgi parem – positiivseks muutmist. Erilist tähelepanu tuleb pöö-rata inimkapitali komponentide (kvalifi-katsioon ja oskused, tervis ja loovus) pi-

Tootlikkuse suurendamise lahendusteedest on põhjali-kumalt kirjutatud artikli autori raamatus “Tootlikkuse kasvu juhtimine ettevõttes“ (Tallinn, Külim, 2007).

Pildid: autOR, FastEms

EdukusE valEm38

3/2011 (31)

EdukusE valEm38

inseneeria tutvustab:

HIIGLASLIKUD DETAILI ALUSED JA ÜLIM TÄPSUS

kümme aastat tagasi ei saanud masinaosi töödeldes

isegi unistada sellisest täpsusest, mida on võimalik

saavutada tänapäevaste seadmetega. loomulikult on

täpne töötlemine seda keerulisem, mida suurem on

töödeldav detail.

VEIJO KAUPPINEN, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

Tampere ettevõte Fastems valmistab hiiglaslikke detailialuseid (1600 x 1600 mm). Need detailialused on

kasutusel töötlemiskeskustes, millega töö-deldakse lennukitööstuse masinaosi. Fas-temsi töötajad on kindlad, et nende masin-töötluse täpsus – 0,02 mm/m – on sellistest mõõtmetest rääkides üks parimaid Soo-mes.

Lennukitööstuse masinaosi töödeldak-se tihti töötlemiskeskustes, milles rakenda-takse ainult üht jäika fi ksaatorit. Seetõttu nõuab töödeldavate detailide joondamine ja fi kseerimine eripäraseid oskusi. Fastem-

VEIJO KAUPPINEN, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

FastEmsi valmistatud HiiGlasliku dEtailialusE ÜlEminE Osa

si kogemus masintöötluse alal pärineb aastatepikkusest tööst selles valdkonnas. Valumalmist detailialuse tooriku mass on 2,6 tonni. Lõikamisprotsess koosneb viiest masintöötluse toimingust, sh kolmest ligi-kaudsest ja kahest ülitäpsest toimingust.

nullpunktiga fi kseerimine on kiire meetod

Töödeldav detail ja detailialus tuleb töötlemiskeskuses alati täpselt positsionee-rida. Töödeldavate detailide joondamine ja täpne fi kseerimine metallilõikemasinates nõuab aga erilisi oskusi. Rakendatakse mitut fi kseerimis- ja mõõtmismeetodit. Mõne meetodi puhul kasutatakse koonilisi karastatud terasest padruneid, mis on fi k-

seerimissüsteemi põhiosaks. Niinimetatud nullpunktiga fi kseerimine on äärmiselt kiire meetod. See võimaldab seada töödel-dava detaili korduvalt soovitud asendisse ning tagada alati vajaliku täpsuse. Sel fi k-seerimismeetodil on mõnegi teise võtte ees palju eeliseid, nt lühem seadistusaeg ka raskete osade puhul.

Nullpunktiga fi kseerimisel peab mui-dugi arvestama mitme geomeetrilise tole-rantsiga. Detailialuse alla on poltidega kinnitatud neli koonilist puksi. Neist ühe abil positsioneeritakse täpselt nullpunkt ning vastaskoonuse abil määratakse detai-lialuse nurgapositsioon. Kahe ülejäänud puksi abil tagatakse õige kõrgus.

Fastemsi tehases on kaks töötlemiskes-

temperatuuri muutus

1 °C võrra tähen dab

töödeldava rauddetaili

pikkuse muutumist

0,01 mm meetri kohta. FastEmsi tEHas

EdukusE valEm 39

3/2011 (31)

keskust Deckel Maho DMU 200 P. Freesimi-sel kasutatakse vertikaalset spindlit, mille

freesimispea on väikese diameetriga. Lõplik freesimine toimub spiraalselt. Detailialuse lõikamiseks kulub umbes 80 tundi.

Täpse tulemuse saavutamiseks on olu-lised töödeldava detaili fi kseerimise mee-todid, töövahendid, lõikamistoimingute järjestus, lõikepea juhtimine ja loomuli-kult ka töötlemiskeskuse operaatori erios-kused. Ühegi töötlusel tekkinud veaga ei lepita.

Tähtis on meeles pidada, et tempera-tuurimuutus ühe Celsiuse kraadi võrra tähendab töödeldava rauddetaili pikkuse muutumist 0,01 mm meetri kohta. Seepä-rast on äärmiselt oluline ohjata ja jälgida täpselt töökoja ning töödeldava detaili temperatuuri.

Lõikamistäpsust mõõdetakse hiiglasli-ku mõõtemasinaga. Tulemused näitavad selgelt, et terve detailialuse täpsus on 0,02 mm/m.

Fastems on oma oskustöötajate üle väga uhke.

kust. Nende konkreetsete detailialuste lõi-kamiseks kasutatakse viieteljelist töötlemis-

nullPunktiGa FiksEERimis-sÜstEEmi nEli Puksi asuvad dEtailialusE PõHja all

FOtO: istOCkPHOtO

Huvitav laHEndus40

3/2011 (31)

Huvitav laHEndus40

hõõgniitpirnide keelustamine:

VENE TOOTJATE LEIDLIKKUS ^ KUI 100 EI TOHI, TEEME 95

1.jaanuarist 2011 hakkas Vene-maal kehtima 100vatiste hõõg-niitpirnide turustamise keeld.

Selle sätestas 2009. aastal president Dmitri Medvedevi korraldusel välja töötatud ener-giasäästu seadus. Paljud venemaalased tormasid keelu eel endale varuma “saja-seid”, nii et Venemaal kadusid sellise võim-susega pirnid enne aastavahetust kõigist suurematest kaubanduskettidest.

Vene ettevõtjad aga leidsid mooduse keelust kõrvalehiilimiseks ja hakkasid tootma 95vatiseid hõõglampe. Ajalehe “Kommersant” andmeil olid selle vald-konna pioneerid Tveri ettevõte “Kalašni-kovo” ja Tomski elektrilampide tehas. 95vatiste pirnide tootmine seadust otseselt ei riku, ehkki sellise lambi võimsus võib isegi ületada 100 vatti (kuivõrd lubatud kõikumine on 10W). Muuseas, seadusega on küll keelatud 100 W pirnide tootmine, sätestamata on jäänud aga vastutus sellise võimsusega pirnide tootmise ja müügi eest.

95vatiste hõõglampide tootmine kes-tab Venemaal vähemalt 2013. aastani. Energiasäästu seadus näeb ette võimaluse

keelustada 2013. aastast üle 75vatiste ja 2014. aastast üle 25vatiste hõõglampide tootmine ja müük. Need tuleb järkjärgult asendada n-ö säästu- ja LED-pirnidega.

Uudisteportaali Lenta.ru andmeil müüdi Venemaal 2010. aastal miljard hõõglampi, neist moodustas sajavatiste osa ligikaudu 20%. Venemaa tehased too-davad ise aastas ligikaugu 700–800 miljo-nit hõõglampi, ülejäänu tuuakse riiki piiri tagant. Säästupirne on Venemaal seni müüdud umbes 40 miljonit tükki, efek-tiivseimaid LED-lampe aga kõigest veidi üle miljoni.

Välisajakirjanduse põhjal

vene Föderatsiooni majandusministeerium tunnistas

seadustega kooskõlas olevaks 95vatiste hõõglampide

tootmise, teatas itaR-tass viitega asemajandusminister

stanislav voskressenskile. viimase sõnul on pärast

100vatiste pirnide keelustamist 95vatiste tootmine

täiesti lubatud, juhul kui need pirnid ka “tegelikkuses

sellist valgust annavad“.

95vatiste pirnide

tootmine seadust

otseselt ei riku, ehkki

sellise lambi võimsus võib

isegi ületada 100 vatti.

Pildid: autOR, REPRO

Huvitav laHEndus42

3/2011 (31)

Huvitav laHEndus42

stereo:

RUUMILINE FOTO ON IKKA ETEM KUITASAPINNALINE miljonid turistid naudivad

iga päev hingematvaid

vaateid ja muud meelikõit-

vat. keegi ei sule selle kõige

vaatamiseks ühte silma.

Paraku koju mälestuseks

viiakse ühe silma koha

pealt tehtud võte – ehk

lame, mitte ruumiline pilt.

On’s tegu saamatusega?

või raskustega teaduse-

tehnika saavutusi igapäe-

vaellu sulandada?

AAVO MURUTALU

Juba 1589 olevat rooma arhitekt Goicomo della Porta tõestanud, et mõlema silma pildid teadvuses liitu-

vad, ja kirjeldanud ka stereopaare. Tänane olukord sarnaneb minu meelest mõneti ajaga, mil fotograafi at veel eriti ei tuntud ja kõike tähelepanuväärset või muidu va-jalikku joonistati või maaliti.

Ehk ollakse liialt mugandunud – näi-teks ei viitsi keegi enam jamada nii, nagu prantslane Niépce seda tegi? Maailma esi-mese foto (1826) autor jändas vase ja tina-plaatidega, kattes need asfaldi, lavendliõli ja petrooleumi seguga ja säritades ühte pilti terve päeva. Omal moel eksitab huvilisi muidugi ka Wiki, väites, justkui peaks võt-teid kummagi silma kohalt sooritama üheaegselt. Sellega mõista andes, et tarvis läheb spetsiaalset tehnikat.

Huvitav laHEndus 43

3/2011 (31)

Huvitav laHEndus 43

Nii on see siiski vaid juhul, kui soovitakse jäädvustada liikumist. 1980. aastate keskel, ühel Venemaa reisil, konfi skeeris miilits mu aparatuuri, arvates, et pildistan topelt, spioneerides neetud kapitalistide huvides. Tollane aeg, õhustik ja võimalused pole aga tänapäevase digimaailmaga võrrel-davad.

Tegelikult on tavalise digifotokaga liht-ne sooritada ka teine võte – teise silma ko-halt. Väikest nihet, mis algajal ikka tekib, pole keeruline arvutis korrigeerida. Edasi, juba pildi sisse minekuks – ruumilise vaate nautimiseks – on mitu võimalust: teha slaidid, kopeerida need kaks võtet paberile või kasutada arvutiekraani. Paberilt võib vastavalt teostusele vaadata kas prillide, peegli või keskendumistehnikaga, kus pil-did ühte sulanduvad.

Rahutusi ignoreerides pakun võimalust Egiptusesse leviteeruda, täiesti tasuta. Kii-reim võimalus selleks on kasutada peeglit, näiteks pildipaari kaudu, millel on näha ühe püramiidi kivimurd.

See justkui mõttetu pilt avaneb õieti alles stereopaarina ruumiliselt. Kahe teine-teise suhtes pööratud foto vahekohta tuleks asetada serviti sobiva suurusega peegel. Viia nina peegli kohale ja vaadata paremale. Parema silma asukohta korrigeerida nii, et see näeks ainult paremat pilti. Seejärel, nä-hes peeglist ka vasakuga tollele määratut, tekibki ruumiline efekt. Aju paneb pildid kokku. Meetodi eeliseks on asjaolu, et võib valmistada erineva suurusega pilte. Kes on tutvunud raamatutega 3M Putukad või 3M Taimed (kirjastus Koolibri, sari Silmaring 1999) – sel on asi selge.

sfi nks on stereogrammVeidi keerulisem ülesanne, vähemalt

algul, vaatab vastu sfi nksi näol. Siin tuleks saavutada olukord, kus kumbki silm vaatab eraldi kujutist, nii et fokuseerimist ei toimu. Kes suudab näha stereogramme (tavaliselt mingid kirjud sigri-migri fotod, neid on avaldanud ka Inseneeria), sel pole problee-mi ka sfi nksi ruumiliselt tajuda. Kahjuks ei saa kasutada laiemaid fotosid kui umbes 65 mm, selle määrab silmade vahekaugus. Et nägema õppimiseks võib leida palju erine-vaid võtteid, siis jätaksin igaühele oma avastamisrõõmu. Pealegi on netis õpetusi üksjagu.

Olles stereopaaride reklaami ja kasutu-selevõtu suhtes tulutult suhelnud mitme reisi- ja teadusajakirja toimetustega, mõis-tan insener Walter Zappi, kel ei õnnestunud oma spioonikaamerat Eestis patenteerida ega toota. Ühest küljest on muidugi tore, kui keegi eestlastest osales lõpuks ka 3D-kaamerate loomises, teisest küljest üsna nutune, et ülejäänud pole suutnud tehnika võidukäigust hoolimata endale mõnd fotot teha.

Ma küsin, miks ei näe me fotomehi meie ajakirjades ruumilisi, stereofotosid avaldamas? Küllap peletab tänapäeva foto-huvilisi laialt levinud arvamus, et vaja on kahte fotokat või kahe objektiiviga riista.

Pildid: autOR, istOCkPHOtO

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinsEnERikutsE44

3/2011 (31)

insEnERikutsE44

tijuhtimise/tootearenduse eriala avamata.Sellest tupikseisust aitas meid välja

mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Esiteks oli Halmstadi Ülikoolis innovat-siooniinsenere koolitamas sõjakeerises Rootsi sattunud eesti mees prof Uno Uudelepp, kes oli nõus meile appi tule-ma. Teiseks oli ka Euroopa Liit jõudnud teha otsuse Kesk- ja Ida-Euroopa kõrgha-riduse ümberkorraldamise toetamiseks ja selleks kutsuti 1990. a ellu TEMPUSe abiprogramm, millega Eesti liitus 1992. a. Nii koostas prof Uudelepp oma mõtte-kaaslaste, Taani Tehnikaülikooli profes-sori Mogens Myrup Andreaseni ja Saksa-maa Braunschveigi Tehnikaülikooli professori Hans Joachim Frankega kol-mest ülikoolist koosneva tugirühma tootearendusalase hariduse sisseviimiseks TTÜ mehaanikateaduskonda. Hiljem li-sandus sellele grupile veel Rootsi Ku-ninglik Tehnikaülikool, kus projekti ko-halikuks koordinaatoriks oli teine Eesti-maalt pärit mees prof Priidu Pukk. Kuna ka TTÜ juhtkond ettevõtmist igati toetas, läks projekti koostamiseks lahti, kusjuu-res TTÜ-poolseks koordinaatoriks mää-rati artikli autor.

juba sel ajal tuli osata projekte “kirjutada”

TEMPUSe abiprogrammi raames Euroopa ühisprojekti taotledes tuli tuge-va konkurentsi tõttu läbida üsna okkali-ne tee. Esimene projektitaotlus 1992. a jäi ülinapi ettevalmistusaja tõttu ebaedu-kaks, kuid teine taotlus aastal 1993 jõudis juba Eesti pingereas paremiku künnisele.

1990. aastad:

TOOTEARENDUSALASE HARIDUSE TEKKELUGU EESTIS

Pärast Eesti taasiseseisvumist hakati kõrgharidust kohe ümber kujundama, ühildamaks

seda läänemaailma haridussüsteemiga. selle tulemusena võeti 1992. a ttÜs kasutusele

uut tüüpi õppekavad, mis tagasiulatuvalt kehtestati ka 1990. ja 1991. a sisseastunuile.

Uute õppekavade koostamise käi-gus kerkis mehaanikateaduskon-nas päevakorda välismaal popu-

laarse eriala – tootearenduse – avamine. Kuna sõna tootearendus tuli eesti keeles käibele alles 1992. aasta lõpus, oli selle eriala esialgseks nimetuseks kavandatud projektijuhtimine. Selle hea kavatsuse el-luviimisel selgus aga kurb tõsiasi – me ei suuda seda veel õpetada. Tootearenduse mõiste integreerib endas turunduse, toote-loome, toote valmistamise ja kõige selle fi nantseerimise. Kui seni õpetatud toote-loome ja toote valmistamisega seotud õp-peainetega polnud probleeme, siis turun-duse ja fi nantseerimisega olid lood kehva-võitu. Oli ju kõik turumajandusega seotu olnud ülikoolis seni tabuteema. Kuna vastava koolitusega õppejõude mehaanika-teaduskonnas polnud, jäigi esialgu projek-

VELLO REEDIK,TTÜ emeriitprofessor

insEnERikutsE 45

3/2011 (31)

tootearenduse professoriks valiti artikli autor. 2002 valiti tootearenduse professo-riks Lembit Roosimölder. Projekt osutus sedavõrd edukaks, et õnnestus saada ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu jätku-projekt aastaks 1998, mille eesmärgiks oli

laiendada loodud rahvusvahelist toote-arendusalast koostöövõrku. Selle projek-ti raames korraldati kaks rahvusvahelist konverentsi.

samas oli tunda vastuseisu kaasõppejõudude seas

Projekti kulg ei sujunud aga nii la-dusalt, nagu eespool kirjeldatust võiks järeldada. Töö käigus tuli tunnetada kõige uue evitamisega kaasnevat umb-usku kaasõppejõudude seas. Hoopis

murelikuks tegi aga meie heade väliskol-leegide kasvav skeptitsism Eesti tollase valitsuse innovatsioonipoliitika suhtes. See pani kahtluse alla abistajate siira ja entusiastliku panuse otstarbekuse ja päädis nende poolt avaliku kirja koosta-misega Eesti valitsusele. Selle kirja aval-damine ei osutunud ajakirjanduses võimalikuks ning Äripäevas ilmus sellest vaid aadressita kokkuvõte. Aga aeg oli selline, mil unistati Eesti kujundamisest Ida-Euroopa Šveitsiks ja igasugune töös-tuse arendamine tundus nostalgiana nõukaaegse suurtootmise järele. Ajad on muutunud ja innovatsioon ning seda toetav tehnikaharidus riigi ekspordivõi-me tugisambana on jõudnud ka poliiti-kute huvisfääri. Kahjuks on reaalsed teod seniste vigade parandamiseks hari-duse ja teadustegevuse vallas jäänud seni tagasihoidlikuks.

Kõigele vaatamata on tootearendus-alase hariduse nn maaletoomine tagant-järele vaadates õigeaegne samm. Alaga seotud insenerid on saanud siit vajalikud impulsid mõtestamaks ja rakendamaks tootearenduse põhimõtteid, mis on vaja-likud maailma tasemel konkurentsivõi-meliste toodete loomisel. Ega vist keegi enam ei kahtle, et riigi edendamiseks ja selle kodanike inimväärse elu tagamiseks tuleb vajalikku lisaraha teenida maailma-turult ja seda nutikalt arendatud kõrge lisandväärtusega toodetega.

Kolmanda projekti koostamise käigus 1994. a sai suuremat tähelepanu osutatud projektide koostamise tehnoloogiale ja selle juures kasutatavale keelepruugile ning see projektitaotlus oli edukas. Nii kutsuti aastaiks 1995–1997 ellu projekt “Integreeritud tootearendus – õppesüs-teem toetamaks väikeettevõtlust”, mille kogumaht oli 3,6 mln krooni. Kõige suuremat projektikoormat vedas prof Uudelepp, kes oli projekti peakoordinaa-tor ja lepingu täitja, vastutades nii projek-ti aruandluse kui ka selle eelarve eest.

Projekti missiooniks oli tootearendu-se õppekava koostamine, õppejõudude koolitus ja õppetööks vajalike materjali-de ettevalmistamine. Õpikeskkonna arendamiseks sisustati projekti rahaga õppeklass üheksa tipptasemel arvuti ja moodsa jooniste väljatrükkimise seadme-ga. Sisustati ka konstruktsioonide model-leerimise labor.

Ajalises plaanis kavandati kõigepealt uus tootearenduse õppekava. Edasi koos-tati tootearendusega seotud kaheksale õppeainele ingliskeelsed õppematerjalid. Neist õppeaineist viis olid päris uued, kolm aga moderniseeritud varemõpeta-tud ained. Õppejõudude koolitamiseks korraldati 17 nädalat kestev intensiivse-minar, mis toimus vaheldumisi Tallinnas ja partnerülikoolide juures. Välismaistel koolitustel oli õppejõudude grupi suurus keskmiselt kaheksa, kuid varieerus sõltu-valt sellel käsitletava teema ulatusest. Tallinnas olid kursused avatud kõigile asjast huvitatutele.

tootearendus oli noorte hulgas pop õppekava

Üliõpilaste vastuvõtt tootearenduse õppekavasse avati 1995. a. Uute õppeaine-te lugemist vähendatud mahus vabaaine-tena testiti aga juba varem sisseastunud üliõpilaste peal ja nende õppeainete po-pulaarsus ületas kõik ootused. Integreeri-tud tootearenduse täiskursust lugesime ka Eesti Maaülikoolis ja osalises mahus Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. Paralleelselt sellega sai alustatud insene-ride täienduskoolitusega ettevõtetes. TTÜ mehaanikateaduskonnas avati tootearen-duse õppetool ja professuur. Esimeseks

kõigele vaatamata on

tootearendusalase

hariduse nn maaletoo-

mine tagantjärele vaa-

dates õigeaegne samm.

Pildid: REPRO, autOR

EdukusE valEm46

3/2011 (31)

EdukusE valEm46

selliseid kombinatsioone, mis pole mõistli-kud. Näiteks AT on tuumaenergial sõitev auto. (Muide: tuumaenergia algusaastatel olid isegi sellised projektid, et sõiduauto järelhaagises oli tuumajaam, mis võimal-daks tankimata sõita aastaid.)

Võib tulla üllatavalt uudseid variante, mille rakendatavus tahab uurimist. Näiteks MO – monorelss päikeseenergial, SM – lii-kuvkõnnitee magnetpadjal jne.

loovustehnikate ülevaade:

MORFOLOOGILINE ANALÜÜS: LAHENDUSTE SÜSTEMAATILINE OTSING

Probleemi lahenduse otsing katse-ekse meetodil on kaootiline ja aeganõudev.

intuitsioon ei pruugi peale tulla või mitte tulla õigel ajal. ja midagi olulist võib jääda

kahe silma vahele. süstemaatilisem lahenduse otsing on ka võimalik. näiteks morfoloogi-

line analüüs insenerlikes ülesannetes on variantide süstemaatiline valik, tunnuste järgi

kaardistamine, uurimata “valge laigu” või kombinatsiooni otsimine tabelmeetodil.

TIIT TIIDEMANN, mehaanikainsener, koolitaja

Meetodi arendaja inseneerias on Šveitsi päritolu USA teadur Fritz Zwicky (1898–1974), astronoom,

reaktiivliikurite uurija ja leidur. Morfoloo-gia on kõige üldisemalt vormi või kuju uurimine, vahel ka vorm või kuju ise, ka-sutatud mitmetes teadustes, näiteks keele-teaduseski. Selgitame morfoloogilist ana-lüüsi inseneerias näite varal, mis on võe-tud USA õppematerjalidest. Olgu tarvis

lahendada linnaosa transpordiprobleem. Kirjutame üles kõik kõne alla tulevad transpordiliigid, aga ka võimalikud ener-giaallikad. Koostame morfoloogilise maat-riksi (joonis 1). Iga rea ja veeru ristumis-koht annab mingi erineva iseloomuliku variandi.

Näiteks AE on elektriauto, AO päikese-energial toimiv ja AF kütteelementidel (vesinik-) auto, mis on üldiselt teada lahen-dused. Kui nad kõik meie silme ees on, an-nab kaaluda nende eeliseid ja puudusi. Kuid selle 5*6 = 30 võimaliku variandi sees on ka

TIIT TIIDEMANN, mehaanikainsener, koolitaja

M

“morfoloogiline analüüs

on lihtsalt korrastatud

tee asjadele otsa-

vaatamiseks.”

FRITZ ZWICKY

Kahemõõtmeline valikumaatriks

Joonis 1

EdukusE valEm 47

3/2011 (31)

Analoogselt arendas F. Zwicky, olles siiski erialalt astronoom, välja mitmeid uusi raketimootori konstruktsioone. Ta lähtus seni käsitlemata tunnuste seoste väljaselgitamisest ja jõudis võimalike uud-sete koosluste tuletamiseni. Ka olevat tema-ga praktiliselt seotud olnud esimese keha saatmine Maa orbiidile.

Täheteaduses analüüsis ta seda, mis on teatud tähistaeva osa kohta teada ja mis pole, kaardistades seega “valgeid laike” tead-

loovustehnikate ülevaade:

MORFOLOOGILINE ANALÜÜS: LAHENDUSTE SÜSTEMAATILINE OTSING

mistes. Nii sai ta pühenduda kõige olulise-male, otsida uut. Ta tegi rea avastusi super-noovade ja neutrontähtede osas, kasutades eestlase Bernard Schmidti teleskoopi ja te-ma käest Saksamaalt 1936. aastal saadud käsitsi poleeritud läätsi.

võib leida ootamatu seoseMorfoloogilise analüüsi eeliseks on

kõigi ettevõetud tunnuste variantide ja võimaluste läbikammimine, et midagi olu-list kahe silma vahele ei jääks. See on oluli-ne näiteks iga uue teadusuuringu paikapa-nekul – kaaluda läbi kõik, mis on teada, mis on vasturääkiv ja kust kandist on ooda-ta uusi huvitavaid tulemusi.

Morfoloogilise analüüsi puudus on suur töömaht – 150 varianti eeltoodud kolmemõõtmelises maatriksis nõuavad mõtestamist, segab suur hulk ebaotstarbe-kaid lahendusi. See-eest võib leida ootama-tuid uudseid seoseid, millest võivad kasvada välja kasulikud leiutised.

Morfoloogilist lähenemist (General Morphological Analysis, GMA) kasutas Zwic-ky läbi nelja aastakümne kui suhete prob-leemivõrkude struktureerimise ja uurimise meetodit. Sinna liitusid arvutiinimesed ja matemaatikud, moodustusid seltsid ja ühendused. Meetod laienes sotsiaalpoliiti-liste probleemide lahendamiseks. Geniaalne mõtleja Zwicky olevat öelnud ise: “Morfo-loogiline analüüs on lihtsalt korrastatud tee asjadele otsavaatamiseks”.

astronoom Zwicky arendas ka raketimootoreid

Mõttearenduseks ja võrdluseks on või-malik koostada mitmemõõtmeline maat-riks. Kui võtame juurde veel näiteks fi nants-allika (joonis 2), saame juba morfoloogilise kasti, mis sisaldab 150 varianti.

Iga kuubik tähendab kaalutlemiseks erinevat situatsiooni. Neid läbi mõeldes leiame sobivaimad lahendused, mille kallal edasi töötada.

Olgu järgmiseks näide mehest, kes ta-hab töötada välja uut automootorit. Või-malik on panna kirja kõik tunnused ja kri-teeriumid (joonisel 3 paremal servas). Näi-teks on võimalik valida karburaatori või sissepritsega lahendus, erinev silindrite arv ja asetus jne. Ühendades kõik valitud tun-nused, saab suurest võimalikust hulgast mootoreist pühenduda just sellisele lahen-dusele, mis rahuldab parimal viisil nõudmi-si antud asjaoludel.

Mootori leiutamine valitud tunnuste järgi

Joonis 3

Kolmemõõtmeline morfoloogiline kast

Joonis 2

Pilt: REPRO

Huvitav laHEndus48

3/2011 (31)

kõrguse võrra allpool E-E joont, seega 6,32 m allpool toru telge. See suurus näitab selles ristlõikes vaakuumile vasta-vat veesamba kõrgust hvac= (pa-p2)/ρg.

Kui selles ristlõikes 2 puurida toru seina auk, siis sealt hakkab toru sisse imema õhku.

Venturi toru kasutatakse vedeliku või gaasi voolamiskiiruse ja läbivoolanud vooluhulga määramiseks. Töö seisneb hüdrostaatilise rõhu mõõtmisel toru laias ja kitsas kohas. Selleks on toru sei-nas avad, mille kaudu ta ühendatakse manomeetriga. Toru leiutas itaalia füüsik G. B. Venturi (1746–1822).

silmaringi avardamiseks:

KAS VOOLAVA VEEGA TORUSSE VÕIB PUURIDA AUGU?

ilma, et vesi sellest august välja pritsiks?

võib, kui tegemist on nn venturi toruga, millel on

vahepeal ahenev lõik (vt joonis 1).

UNO LIIV, TTÜ emeriitprofessor

Vaatleme ühtlaselt kitsenevat ja siis uuesti laienevat toru (sel printsiibil põhineb Venturi vooluhulga mõõt-

ja töö), milles voolab vooluhulk Q=10 l/s = 0,01 m3/s. Ristlõikes 1 on toru läbimõõt d1 = 0,1 m ja ristlõikes 2 d2 = 0,03 m. Kiirused V ristlõigetes arvutatakse V = Q/A, milles A on vastava ristlõike pindala. Lihtsuse mõttes vaatleme ideaalvedelikku, milles hüdrauli-lised kaod puuduvad.

Kiirused ristlõigetes 1 ja 2 on eeltoo-du põhjal vastavalt V1 = 1,27 m/s ja V2= 14,15 m/s.

Joonisele 1 on kantud jooned E-E ja P-P, mis väljendavad kiirusele vastava survekõrguse V2/2g ja piesomeetrilise survekõrguse p/ρg muutumist voolamisel piki toru.

Ideaalvedeliku kohta kirjutatud Ber-noulli võrrandi z + p/ρg + V2/2g = const puhul jääb energiajoon E-E horisontaal-seks. Valides võrdlustasapinna niiviisi, et see jookseb piki toru horisontaaltelge, siis z1 = z2 = 0. Seega eelnev võrrand võtab kuju p/ρg + V2/2g = const.

Ristlõikes 1 on V12/2g =0,08 ja p1/ρg =

4 meetrit veesammast (m.v.s.). Toru rist-lõike vähenedes kiirus kasvab ja pieso-meetrilist survekõrgust väljendav joon P-P hakkab järsult muutuma kiirusele vastava survekõrguse V2/2g kasvamisega. Ristlõikes 2 on V2

2/2g = 10,4 m. Sellele vastav piesomeetrilise survekõrguse joon P-P on ristlõikes 2 kiirusele vastava surve-

Bernoulli võrrand Venturi torule

Joonis 1.

( )

kui ristlõikes 2 puurida

toru seina auk, siis ei

hakka sealt vett välja

pritsima, vaid toru

hakkab õhku sisse

imema.

G. B. vEntuRi

Huvitav laHEndus48

INNOVATSIOONI SEMINARID JA ÕPPEREISID 2011

II teema – tootearenduse juhtimine

Innovatsiooni õppereiside kava aastal 2011

TEEMA RIIK TOIMUMISE AEG

Protsessiinnovatsioon – TRIZ Lõuna-Korea nädal 13

Tootearenduse juhtimine Soome nädal 15

Väärtusahela innovatsioon – lisaväärtuse loomine Taani nädal 20

Tootearenduse protsessid Jaapan nädal 33

Tootearenduse mudelid Kanada nädal 42

Ärimudeli innovatsioon – Osterwalderi lõuend Itaalia nädal 44

Pildid: REPRO

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinsEnERikutsE50

3/2011 (31)

VAHUR MÄGI,tehnikaloolane

Ka koolihariduse suhtes läksid vaa-ted lahku. Teataja ilmumine tä-hendas murrangut meie avalikus

elus, põhjustades iseäranis Põhja-Eestis omalaadse ärkamismeeleolu, ja nihutas Tallinna arvestatavaks poliitiliseks kesku-seks siiani trooninud Tartu kõrval. Teataja ringkondade suurim saavutus oli eestlaste võit Tallinna volikogu valimistel 1904. aasta lõpul. Muutused linna juhtkonna rahvuslikus koosseisus ahvatlesid eesti ha-ritlasi aina arvukamalt Tallinna elama asuma, eriti tehnikainimesi. Linna gaasi-vabriku ja veevärgi etteotsa sai Konrad Mauritz, elektrijaama ehituse tehniliseks juhiks Evald Maltenek, Wiegandi masina-tehases asus tööle Aleksander Bürger, hili-sem teenekas Tallinna trammiliikluse arendaja. Nad kõik olid inseneriteadmisi õppinud Riias.

majanduskasv 100 aastat tagasi:

TIHENEVAD INSENERIDE READ LISASID EESTILE ELUJÕUDU

insEnERikutsE50

Varasemast rohkem ilmus eestikeelset teadus- ja tehnikakirjandust. Avati raamatu-poode, eesti raamatuid kogusid Õpetatud Eesti Selts, Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilaste Selts. Kirjameeste Seltsi eestikeel-sete raamatute kogu läks Eesti Üliõpilaste Seltsi kätte, Oskar Kallase ettepanekul võeti sihiks soetada täielik kogu eesti raamatutest. Viimane anti hiljem üle Eesti Rahva muu-seumile ja sellest sai alus rahvuslikule arhiiv-raamatukogule.

Esimene avalik maksuta raamatukogu avati tallinna

Lai valik tehnikakirjandust käsiraamatu-te ja monograafi ate näol arhitektuuri ja ehituse, mäeasjanduse, metallurgia, keemili-se ja mehaanilise tehnoloogia, toiduainete töötlemise, hüdrotehnika, laevasõidu, raud-tee jm kohta leidus Tartu ülikooli raamatu-kogus, samuti käis sinna arvukalt tehnikaaja-kirju. Esimesena avas 1907 maksuta avaliku raamatukogu Tallinna linnavalitsus, kuhu muu kõrval hangiti käsiraamatuid ja üldteo-seid tehnika kõikidelt aladelt. Raamatute esmase valiku tegi Peterburi tehnoloogiains-tituudi haridusega linnapea Voldemar Len-deri palvel keelemees Johannes Voldemar Veski. Eestimaa Rahvahariduse Seltsis asuti viimase eestvõttel koostama eesti raamatute süstemaatilist nimekirja; matemaatikat kä-sitleva kirjanduse läbitöötamise võttis enda peale Jaan Sarv, tehnika ja käsitöö Villem Vaher ja Theodor Ussisoo. Linnavalitsuse kulul asutati raamatukogud veel Pärnus ja Võrus.

1910 otsustas Tallinna krediidiühisus rahastada kaht selle aja mahukamat ehitist linnas, milleks olid krediidiühisuse hoone

VAHUR MÄGI,tehnikaloolane

K

Jaani tänav 6 (praegu Pärnu mnt 10) ning Es-tonia teatri- ja kontserdimaja. Kavandatud ehitusmaht kokku moodustas 1,5 mln rubla, kuid palju keerukam kui lahendada rahamu-resid oli murda võimumeeste vastuseisu. Ku-berner Izmail Korostovets ei tahtnud eestlaste-le kuidagi andestada, et mõlema hoone ehitus-kavad telliti Soomest. Tööde korraldamise võttis enda peale Karl Ipsberg. Teda oli võima-tu kõrvale tõrjuda, pikaajaline tegevus kõrge ametnikuna raudteede rajamisel Siberis ja Kesk-Venemaal oli talle andnud suure insene-ritöö, aga ka võimudega suhtlemise kogemuse. Ta rinnal särasid Püha Anna ja Püha Stanislavi ordenid, tähistamaks teeneid Vene riigi asjade edendamisel. Kui kuberner kuulis, et Ipsberg hakkab krediidiühisuse pangamaja ja teatrit ehitama, ei varjanud ta oma pettumust, kuu-lutades, et sedavõrd tühise asja pärast poleks küll tasunud Eestisse tulla. Ehitiste valmides said neist otsemaid Tallinna silmapaistvamad esindushooned. 1919 tuli Estonia kontserdisaa-lis kokku Eesti Asutav Kogu, krediidiühisuse hoone seinte vahel sündis Eesti Pank.

kirjanduse selts edendas eestikeelset oskussõnavara

Kindlasti peegeldub nendes muutustes kõige muu kõrval Eesti ühiskondliku mõtte teisenemine ja küpsemine kõnealusel ajajär-gul. Kaasaaitavalt mõjus rahvuslikule tõusule 1905.^1907. aasta revolutsioon. Silma hakkab mitmesuguste kultuuriühenduste tegevuse hoogustumine vabamas poliitilises õhustikus. Eesti Kirjanduse Seltsi loomine oli määrava tähendusega kogu rahvuskultuuri edasise käekäigu seisukohalt, märkides rahvuse vaim-set iseseisvumist. Usku ettevõtmise õnnestu-misse lisas teadmine, et samal ajal pühitseti

1896 läks Postimees jaan tõnissoni kätte. uus toimetaja hakkas lehe ümber koondama

haritlasi. Peagi alustas Postimees võitlust baltisaksa majandusliku ja eesõigusliku

ülemvõimu vastu, õhutades rahvast ühistegevusele. tallinnas oli uue rahvusliku meele-

laadi kandja konstantin Pätsi toimetatud teataja, kus tartu aatelisusele seati vastu

elulähedasem maailmakäsitlus. kahe lehe vahel käis äge sõnasõda.

1919 tuli Estonia

kontserdisaalis

kokku Eesti asutav

kogu, krediidiühisuse

hoone seinte vahel

sündis Eesti Pank.

insEnERikutsE 51

3/2011 (31)

majanduskasv 100 aastat tagasi:

TIHENEVAD INSENERIDE READ LISASID EESTILE ELUJÕUDU

sisse Vanemuise uus maja. Seltsi asutamiskoos-olekul vastu võetud tegevuskava nägi ette eesti keele teadlikku arendamist. Senise kirjaviisi ülevaatamiseks moodustati komisjon, pannes niiviisi aluse hilisemale keeletoimkonnale.

1917 asutasid muulased end Eestist lahkuma

Õigekeelsuse sõnaraamatu ettevalmistami-seks peeti maha poolteistsada istungit. Käsikiri valmis 1916, raamat ise tuli trükist paar aastat hiljem. Suurt tähelepanu pöörati oskussõnava-ra loomisele, mille tulemusena ilmus rida eri-alakeele sõnaraamatuid – matemaatika sõnas-tik, keemia sõnastik, taimede nimestik. Eesti Kirjanduse Selts osutus õigeaegseks ja kordaläi-nud ettevõtmiseks, tõustes kiiresti eestlaste teaduspürgimusi koondavaks keskuseks.

Järjest rohkem noori püüdis kõrghariduse poole. Läinud sajandi esimese kümnendiga kasvas eesti üliõpilaste arv rohkem kui kolm korda, jõudes 1915. aastaks tuhande piirile. In-seneriharidusega eestlasi oli sadakond, tehnika-üliõpilasi pisut enam. Meie haritlaste tegutse-misvõimalusi jäi aga endistviisi piirama vene koloniaalpoliitika ning balti aadli ja linnako-danluse majanduslik ning poliitiline ülemvõim. Seetõttu pole imestada, et paljud kõrghariduse-

ni jõudnud eestlased olid sunnitud töökoh-ta otsima väljaspool Eestit. Iseäranis puudu-tas see tehnikainimesi. Nii suur- kui ka kesktööstus Eestis oli kas saksa, vene või väliskapitali käes, mistõttu inseneriharidust eeldavad töökohad olid seal täidetud muu-lastega, peaasjalikult sakslaste või venelaste-ga. Siin peitub ka põhjus, miks 1914 teenis 96 eesti soost insenerist leiba tervenisti 58 väljaspool kodumaad. Riia polütehnikumi haridusega Egon Leppik oli tegev liikluse korraldamisel Siberi jõgedel ja Konstantin Zeren relvatööstuse uuendamisel Uuralis, vedurijuhina inseneripraktika sooritanud Villem Reinok kutsuti piirkonnaülema abiks Trans-Baikali raudteele, Peterburi teedeinseneride instituudi lõpetanud Au-gust Velner projekteeris Kaama ja Irtõši, hiljem Läänemere ja Musta mere vahelist veeteed, Ottomar Maddison saavutas tuntu-se sillakonstruktori ja -ehitajana ning kõrg-kooliõppejõuna, mäeinstituudi kasvandik Jaan Kark juhatas geoloogilisi uurimistöid Kaukaasia naftaväljadel, Aleksander Kink suundus Saksamaale end täiendama Berliin-Charlottenburgi tehnikaülikoolis ja fi rmas AEG mäeelektrotehnika alal, elektrotehni-kainstituudi diplomiga August Ratassepp lõi

kaasa Turkestani telegraafi võrgu väljaehita-misel ja oli juhtiv elektromehaanik Kesk-Aasia raudteedel. Nende teadmised ja koge-mused kulusid varsti Eesti riigile asja ette.

Suvel 1917 tuli Tallinnas kokku Ajutine Maavalitsus. Loodava maavalitsuse tehnika-osakonna juhatajaks kutsus kubermanguko-missar Jaan Poska Peterburist Tallinna reaalkooli kasvandiku, ehitusinseneri Ferdi-nand Petersoni. Osakonnale allutati kõik maanteede ja kohalike sidevõrkude rajamise ja korrashoiuga seotud küsimused, samuti järelevalve suuremate ehitustööde ja tööstu-se üle. Raudteed, sadamad ning telegraafi ja telefoni kaugliinid jäid esiotsa keskvalituse pädevusse. Ent sealgi kaldus võim muulas-test ametimeeste paanilise lahkumise tõttu eestlaste kätte. Eesti tehnikapoliitikat pääse-sid esmakordselt mõtestama oma insenerid. Maanteede ja sildade eest vastutas Karl Ips-berg, ehitustegevust juhtis Artur Perna ja projekteerimist Karl Burman, elektri- ja si-devõrkude inspektoriks nimetati Gottfried Hacker, tööstusinspektoriks Villem Reinok. Valusaks küsimuseks tõusis oskustööjõu nappus. Esmast väljapääsu olukorrast nähti kohalikke tehnikainimesi koondava tehni-kaseltsi ellukutsumises.

EstOnia tEatRi- ja kOntsERdimaja EHitamist Pidas kOHalik kuBERnER tÜHisEks EttEvõtmisEks.

KARL IPSBERG,vastutas eesti maanteede ja sildade eest

summaRY52

3/2011 (31)

inventive Russian Producers – 95 instead of Prohibited 100

The Ministry of Economic Affairs of the Russian Federation confi rmed that the production of 95W

fi lament bulbs was in compliance with the law, says ITAR-TASS referring to Deputy Minister Stanislav Voskressenski. According to him, after the ban on 100W bulbs, it is completely allowable to produce 95W lamps on condition that “they really emit that kind of light”.

Beginning from January 1, 2011 the marketing of 100W fi lament bulbs is prohibited in Russia. It is the result of the energy effi ciency act initiated by Pre-sident Medvedev and signed already in 2009. Befo-re the ban many Russian citizens rushed to purcha-se 100W bulbs in stocks, so the major retail chains ran out of the item by the New Year’s Eve already.

Russian entrepreneurs, however, found a way to evade the ban by launching the production of 95W bulbs. According to the business paper Kommersant, the company Kalashnikovo of Tver and the Tomsk electric lamp factory pioneered in this fi eld.

The manufacturing of 95W bulbs does not vio-late the law, despite the possibility that the output of such bulbs may even exceed 100W – since the allowed fl uctuation is 10W.

Enterprising Women – south korean innovation

“Since 2008 I have participated in three KIWIEs (Korean International Women Inventions Ex-

position), forums for entrepreneurs and innovative women and training sessions organized for foreign participants at Ewha Women University,” says Anne-Mari Rannamäe, the head of Quin-Estonia, the asso-ciation of innovative women. On May 9, 2008 the fi rst Korean International Women’s Invention Forum took place with 27 countries participating. The forum expressed a belief that due to their creativity and resourcefulness, women were capable of playing a much bigger role in businesses – promoting creati-vity, making profi table investments, generating competitive export. Hence South Korea has taken the leadership in the management of women inven-tors’ collaboration, networking and funding.

snow off the Roofs safely

The fi rst snow rake introduced by Inseneeria is called the Phillips Snow Cutter. There is a metal

frame on the pole, one side of the frame is the cutting wire. The frame is pulled down through the snow. Next operation – the tool is rotated 180° and the other side of the frame, polypropylene blade, pulls the cut sections of snow off the roof. Working principle: downwards (see http://www.snowcutter.com/).

Another tool is the Roof Razor. Again, there is a metal frame on the pole. The frame is pushed into the snow and the snow slides down the chute – a durable slippery cloth – which is fastened to the lower side of the frame. Working principle: upwards (see http://www.minnsnowta.com/).

The shortcoming of both of the models seems to be their comparatively narrow working range – at best they are suitable for the roofs of garages and auxiliary buildings.

Su

mm

ary

Summary52

summaRY 53

3/2011 (31)

КРАТКИЙ ОБЗОР 53

Резю

ме

Предприимчивые женщины или инновации в Южно-Корейском стиле

«Являясь представительницей объединения предприимчивых женщин QUIN-Estonia, я c 2008 года участвовала в трёх международных выстав-ках открытий, сделанных женщинами, KIWIE (Korean International Women Inventions Exposition), в форумах предпринимателей и инновативных женщин, а также в курсах, организованных жен-ским университетом EWHA для иностранных участников», рассказывает Анне-Мари Раннамяе, глава недоходного объединения QUIN-Estonia. 9 мая 2008 года состоялся первый международный форум женщин-изобретателей в Корее (участво-вали 27 стран). На форуме было выдвинуто убеж-дение, что женщины своими творческими и изо-бретательными способностями могут представ-лять гораздо большую роль в повышении творче-ства на рабочих местах, делать полезные инве-стиции и генерировать конкурентоспособный экспорт. Таким образом, под эгидой Южной Кореи теперь проводится совместная работа, финанси-рование и управление женщин-изобретателей.

Изобретательность российских производителей ^ если 100 нельзя, сделаем 95

Министерство экономики Российской Феде-рации признало не противоречащим закону про-изводство лампочек накаливания мощностью 95 ватт. Об этом сообщило ИТАР-ТАСС со ссылкой на замминистра Станислава Воскресенского. По словам последнего, после запрещения произ-водства 100 ватных лампочек, производство 95 ватных вполне допустимо, если они «действи-тельно выдают заявленную мощность».

С 1 января 2011 года на территории Россий-ской Федерации начал действовать запрет на продажу лампочек накаливания мощностью 100

ватт. Это было установлено еще в 2009 году за-коном об энергосбережении. Многие россияне поспешили запастись «сотками» перед новым годом и таким образом они пропали с прилавков магазином задолго до наступления оного.

В свою очередь, российские предпринимате-ли нашли способ обойти закон и наладили про-изводство 95 ватных лампочек. По данным газе-ты «Коммерсант», пионерами в данном деле являются Тверское предприятие «Калашниково» и Томский завод электроламп. Производство 95 ватных ламп на является нарушением закона, хотя мощность таких ламп может и превышать мощность в 100 ватт – разрешенное колебание мощности 10 ватт.

Как безопасно убрать снег с крышиInseneeria представляет снегоуборочные ло-

паты для крыш. Первый экземпляр - Phillips Snow Cutter. На одной стороне насадки находится пря-моугольный контур, на другой стороне – скребок. Сначала контуром снег вырезается, потом лопа-та поварачивается на 180 градусов и при помощи скребка снег снимается с крыши. Принцип рабо-ты – сверху вниз. Дополнительная информация на http://snowcutter.com/how.php.

Вторым экземпляром является Roof Razor. Здесь также на насадке имеется прямоугольный контур из жести на одной стороне. На другой при-креплена упругая и прочная ткань, по которой разрезанный снег съезжает. Принцип работы – снизу вверх. Дополнительная информация http://www.minnsnowta.com/dynamo.html.

Недостатками обоих экземпляров можно на-звать возможность уборки лишь относительно небольшой поверхности – например крыши гара-жа или вспомогательной постройки.

uudisEd54

3/2011 (31)

hüva nõu on kallis

Esimene lumeroop on Phillips Snow Cutter. Ühel pool varre otsa on ristkülikukujuline kontuur, lõi-kav külg on jämedam traat. Kõigepealt tõmmatak-

se selle kontuuriga läbi lume allapoole. Teiseks operat-siooniks pööratakse roopi 180 kraadi ümber telje ja tõmmatakse teise poolega (roobiga) lahtilõigatud lumi katuselt alla. Tööpõhimõte on ülevalt alla, vt http://snowcutter.com/how.php.

Teise lumeroobi nimetus on Roof Razor. Varre otsas on samuti ristkülikukujuline, paksemast plekist kontuur, mis surutakse lumekihi sisse. Kontuuri alumise külje külge on kinnitatud vastupidav libe kangas, mida mööda sõidab lahtilõigatud lumi alla. Tööpõhimõte on alt ülespoole, vt http://www.minnsnowta.com/dynamo.html.

Mõlema mudeli puuduseks tundub olevat nende suh-teliselt väike tööulatus, maksimaalselt garaaži või abihoo-

ne katus. Kuidas saada hakkama kahekorruselise majaga – pikendada lihtsalt vart? Inseneeria ootab meie nupumeeste ideid meie oma lumeroobiks.

Lumi ohutult katuselt alla

EsimEnE võtE lõikaB laHti jõukOHasE tÜki

tEinE võtE tõmBaB sEllE tÜki katusElt alla

PHilliPs snOW CuttER

ROOF RaZOR

viimanE lEHEkÜlGviimanE lEHEkÜlG54

veid

i nu

puta

mis

t

Pildid: PHiliPs snOW CuttER, ROOF RaZOR

1 Inseneeria võttis selle ülesande küll ette, kuid ei osanud seda lahendada muudmoodi kui praktilise katse abil: pliiatsit teibirulli peal veeretades. Selgus, et teibirull veeres edasi täpselt pliiatsi pikkuse võrra. Seega peab tööline käima lauda lükates rullikuni kaks laua pikkust ehk 10 meetrit. Üks on aga kindel: rulliku läbimõõt ei oma tähtsust.

2 Lihtsaim selgitus on erinevus mahla hinnas ja müntide komplektis. Apelsinimahl maksab 70 senti, aga õunamahl nt 60 senti. Esimene ostja pani letile 50- ja 20-sendise, teine ostja aga 50- ja kaks 10-sendist münti.

3 Tekib täisnurkne kolmnurk: Maa keskpunkt, merehädalise silm ja silmapiiri punkt. cosα = R/(R+2), α on nurk Maa keskpunkti juures. α leidmiseks võib asendada cosα ≈ 1 – α2/2 või leida α koosinuse pöördfunktsioonist.α = 0,000792429 radiaani. Kui kaugele merehädaline näeb, avaldub valemist α*R = 5048 m.

vastusEd

nuputamist (raskusaste *, **, ***)

1 ** Tööline lükkab enda ees 5 m pikkust lauda, mis toetub teisest otsast rullikule läbimõõduga 1 m. Kui pika maa käib tööline maha, kui jõuab niiviisi lauda lükates ise rullikuni?

2 * Baaris on müügil kaht sorti mahla, apelsini- ja õunamahla. Baari astub mees, paneb letile 70 senti ja palub klaasi mahla. “Kas apelsini- või õunamahla?” pärib baarmen. “Apelsinimahla.” Mõne aja pärast astub baari teine mees, kes paneb samuti letile 70 senti ja palub klaasi mahla. Baarmen annab midagi küsimata talle apelsinimahla. Milles peitub loogika?

3 ** Päästeparvel, keset ookeani, on püsti merehädaline. Kui kaugele horisondini ta näeb (kui kaugel on tema silmapiir), kui tema silmade kõrgus veepinnast on 2 m ja vesi peegelsile? Maakera raadius R = 6370 km.

KIIRE TARNE AINULT 5 EURO EEST*

...Tasuta tehniline tugi

...Teeme Sulle kiire pakkumise – e-pakkumised

...Paindlikud pakkelahendused

A Premier Farnell Company

*Ainult tellimustele veebis

> Meie valikus on üle 520 000 toote

> Kõige uuem tehnoloogia 3500 tipptootjalt

> Puudub miinimum ostukogus

www.farnell.com/ee

Telefon: 800 0111 280

E-mail: info-ee@farnell.com

Disaini parimatega! www.element14.com

41831_Q1_EST 200x290 Ad_DualBrand.indd 1 28/01/2011 10:27

Pneumaatika terviklahendused Bosch RexrothiltRexroth pakub erinevaid lahendusi vastavalt Teie vajadustele.ISO/VDMA - silindriseeriad PRA, PRE ja TRB on uuenenud. Saadaval on silindrid läbimõõduga 32-320 mm.Lisaks silindritele on saadaval jaotid, jaotiterminaalid, suruõhuettevalmistusseadmed, voolikud (3-16 mm) ja palju muud. Lahendused, projekteerimine, koostamine, koolitus ja hooldus. Pneumaatika terviklahendused.Üks partner, Bosch Rexroth. The Drive & Control Company

Kõik pneumaatikast

Küsimeilt

info.eesti@boschrexroth.fi tel. 6550213 faks 6550019Bosch Rexroth Oy, Ehitajate tee 116, 13517 Tallinnwww.boschrexroth.fi

TC08 jaoti

AS2 suruõhuettevalmistus

Voolikud