Toorained:

Kas Uus Supertsükkel?

Polüuretaan:

75 aastat avastamisestUus auto on valmisUus auto on valmisUus auto on valmis

Formula Student:

TO

OT

MIS

E JA

TE

HN

IKA

AJA

KIR

I MA

I 5/2

01

2 (4

3)

Pa

Re

M s

uu

tÄis

so

ol

as

t.... >> en

eR

Gia

sÄ

Äs

t >> t

tÜ

e­s

Po

Rt

20

12

>> lu

Ge

Jak

Üs

itl

us

>> ku

ida

s M

a l

eiu

tis

e ta

su

st

ilM

a JÄ

in

Tootmise ja tehnika ajakiri

MAI 5/2012 (43)

PAREM SUUTÄIS SOOLAST...

ViČiunai Grupp ja Paljassaare Kalatööstus:

KOLLEEGIUMI LIIKMED

Madis VõõrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HõbemägiEesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@ttu.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

Enno LendTallinna Tehnikakõrgkool, rektorenno@tktk.ee

Priit KuluTTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaMTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorantaleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tööandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Ain VeskiväliEAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juhtain.veskivali@eas.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on foto Paljassaare Kalatööstusest. Esikaane kujundus

Taivo Org.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@directormeedia.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

Mai 5/2012 (43)

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Mäeotsrando.maeots@directormeedia.eeTel. 687 9101

Väljaandja Director Meedia OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ9000

Trükk Reusner

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja

http://inseneeria.eas.ee http://inseneeria.eas.ee

valgel taustal

värvilisel või foto taustal

must: CMYK 70-50-30-100

hall: CMYK 0-0-0-65

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

hall: CMYK 0-0-0-30

juhtkiri

INSENEERIAGA: TÖÖL, KODUS, PUHKEHETKEL

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

Kõigepealt sooviks tänada kõiki lugejaküsitluses osalejaid, keda oli kokku 1179 – rekord! See

tagasiside on meie jaoks äärmiselt väärtuslik. Suur tänu veel neile, kes ei pidanud paljuks lisada vabas vormis kommentaare Inseneeria kohta. Luge-jaküsimuse tulemused on olemas selle Inseneeria vahel.

Tahaksin siiski õiendada ühe küsi-tavuse või kahtepidimõistmise, mis näis mõnel Inseneeria lugejal olevat tekkinud. Nimelt tuli üsna palju vabas vormis ühesuguseid kommentaare a la “Ma endale koju ei hakkaks raha eest Inseneeriat tellima, sest töö juurde see juba niikuinii käib.”

See on praegu nii.Septembriks on vaja Inseneeriat ka

töö juurde raha eest tellida. Ses mõttes on muidugi õigus, et fi rmale tundub tellimiskulu suhteliselt väiksem kui eraisikule pluss veel see asjaolu, et fi r-mas saab ajakirja lugeda tunduvalt rohkem inimesi kui kodus.

Tõenäoliselt siiski jääb üks kate-gooria lugejaid, kes saavad endiselt Inseneeria paberversiooni lugeda tasu-ta – üliõpilased. Üliõpilastel on iga euro arvel ja me loodame, et õppeasu-tustel, kus õpib tehnikaüliõpilasi, on võimalusi oma üliõpilastele ajakirja tellida. Muidugi mitte kõigile .

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Eestist Maailma

06 Parem suutäis soolast...

Insenerikutse

12 Vastne ilmakodanik: Formula Estonia 2012

Energeetika tulevik

16 Kas suurhooneid saab muuta 80% energia-säästlikumaks? TTÜ katsetab!

Huvitav lahendus

18 75 aastat polüuretaa-nide leiutamisest – edulugu jätkub

Huvitav lahendus

22 Puistematerjali käitle-mise optimeerimine plastvooderduse abil

Tootmissisendid

28 Kas alanud on uus supertsükkel?

Energeetika tulevik

30 Tuumkütuse lõpp-hoidla peab elama üle ka võimaliku jääaja

Insenerikutse

34 TTÜ E-Sport 2012

Insenerikutse

36 Kuidas ma leiutise tasust ilma jäin

Analüüs

38 Lugejaküsitlusläks taas korda

Insenerikutse

40 Tallinna Tehnika-kõrgkooli elektri-tehnika uus õppekava

Huvitav lahendus

42 Boeing ehitas oma VIP-kliendile “taeva-juveeli“

Insenerikutse

44 Valmis uus rahvus-vaheline ostujuhi kutsestandard

Konverents/mess

46 Logistikaseminari läbiv teema oli Rail Baltica

Huvitav lahendus

48 Venemaa toob turule viienda põlv-konna Kalašnikovi

Energeetika tulevik

50 Schneider Electricu tehas säästab 30% elektrienergiat

Inseneri töövahendid

51 Kaks uutraamatut

52 Summary

53 Ristsõna

54 Nuputamist

SISUKORD / JUHTKIRI 3

Foto: ÄRiPÄev

uudised / kRoonika4

5/2012 (43)

orto aastad 1932. a 1. Juunil vÕeti tallinna

Ühise haiGekassa alla kolM

eesti taRvitaJate keskÜhisuse

keeMiatehase tÖÖlist.

ORTO nime kannab ettevõte 1937. aastast pärast ühine-mist tööstuskaubanduse

osaühinguga Estonafta. Esimesed tooted olid pesuseep, pesusooda, vankrimääre ja saapakreem. 1936. a sügisel hakkas tööle kosmeetikaosa-kond, kus alguses toodeti hambapas-tat, kölnivett, lõhnaõli ja kreeme. 1939. a oli Ortos 60–70 töölist ja too-deti veel määrdeõlisid, vesivärve, taskulambi patareisid, värvimulda, tinti, paberiliimi, riidevärvi, kärbsepa-berit, rohelist seepi, majapidamis- ja tualett seepi. 1940. aastate lõpul alus-tati sünteetilise ookri, sahhariini, Es-tolaki, tallõli värnitsa tootmist. 1960. aastatel hakati kreeme pakkima alu-miiniumtuubidesse. Pärast vabariigi taaskehtestamist kadus NLi turg ja tootmine vähenes. Jätkus kosmeetika (kreemid, šampoonid, soengugeelid) ning kodukeemia tootmine (puhas-tus- ja pesemisvahendid, kingakree-mid). Lõppes pesupulbri, kuid alusta-ti sääsetõrjevahendite tootmist.

2003. a liitus Orto “Hoolime ja Vastutame” (Responsible Care) liikumi-sega. Orto 2011. a tooted on sarja Pu-has Loodus vananemisvastased kreemid ja uued šampoonid.

uudised / kRoonika4

Rahvusvaheline konverents elektritoite kvaliteedist ja elektri varustuskindlusest – PQ2012

11.–13. Juunini 2012 toiMuB taRtu hotellis london ttÜ elektRotehnika

aluste Ja elektRiMasinate instituudi Poolt koRRaldatav, JÄRJekoRRas

kaheksas konveRents “eleCtRiC PoWeR QualitY and suPPlY ReliaBilitY“

(elektRitoite kvaliteet Ja elektRi vaRustuskindlus).

Konverentsi ajalugu ulatub aas-tasse 1996 ning konverentsi on korraldatud reeglina üle aasta.

Eelmine sama nime kandev konverents leidis aset 2010. aastal Kuressaares. Antud konverentsil on IEEE (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut) tehni-line tugi, mis on tunnustuseks konve-rentsi kõrgest tasemest ja positsioonist maailmas, olles samal ajal ka ainus elektrikvaliteedi ja varustuskindluse probleeme käsitlev konverents meie regioonis.

Sel aastal on konverentsi lisateema elektrimasinad, kus muuhulgas käsitle-takse uudsete tuulikugeneraatorite ja teiste elektrimasinate töökindluse küsi-

musi. Ootame konverentsile ligi 60 kõrgtasemel spetsialisti kogu maail-mast. Konverentsist osavõtjad saavad hea võimaluse hankida kogemusi ja teavet otsekontaktide kaudu mitmete riikide tippteadlaste ja ettevõtete esin-dajatega.

Peale ettekannetega esinejate oo-tame konverentsi külastama ka antud valdkonna vastu huvi tundvaid spetsia-liste, kes soovivad olla kursis temaatika uusimate arengutega. Täpsem info konverentsi kodulehelt http://pq2012.ttu.ee, e-posti aadressilt pq2012@ttu.ee ja telefonilt 620 3800.

TTÜ elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut

iso sertifi kaadid technobaltile det noRske veRitas (dnv) seRtiFitseeRis Balti Riikide Ühe suuReMa

konveieRite Ja soRteeRiMissÜsteeMide tootJa teChnoBalt GRuPi ette­

vÕtted.

DNV auditeeris märtsis Techno-balt grupi ettevõtteid Techno-balt Eesti OÜ, Metre OÜ ja

Bestway OÜ ja väljastas kõigile kolmele ettevõttele ISO 9001:2008 sertifi kaadi. Metre OÜ-s auditeeriti täiendavalt keevi-tustööde kvaliteedisüsteemi ja DNV väl-jastas ettevõttele ISO 3834-2:2005 serti-fi kaadi. Metre OÜ on nüüd üks vähestest metallitööstustest Eestis, mis omab vas-tavat sertifi kaati. Metre OÜ pakub täis-teenusena teraskonstruktsioonide ja masintöödeldud komponentide tootmist.

Bestway OÜ pakub kõrge lõppviimistluse ja kvaliteediga nii roostevabast kui õhu-kesest lehtmetallist tooteid.

Technobalt grupp pakub tehnoloo-giliste transpordi-, sorteerimis- ja laadi-missüsteemide projekteerimist, tootmist, paigaldamist ja hooldust. Lahendused ulatuvad toiduainetetööstusest kaevan-dusteni, lisaks ollakse Baltimaades juhti-vad jäätmekäitlussüsteemide ja -sortee-rimisjaamade lahenduste pakkujad. Technobalt grupi käive oli 2011. a 9,4 mln eurot, kasvades aastaga 36%.

Eestist Maailma6

HEERINGAS JA LÕHE, KALAPULGAD:

PAREM SUUTÄIS SOOLAST...

Pildid: Mati FeldMann, viČiunai , ÄRiPÄev, sCanPiX

kala on üks tervislikumaid toiduaineid meie söögilaual. teisalt

on eesti mereriik ja kalapüük andnud aastasadade jooksul

põhitoidust. Millised kalatoodete ja maitse­eelistuste muutu­

sed on aga aja jooksul toimunud, käis inseneeria uurimas

vičiunai Grupi eesti ja leedu kalatehastes.

eestist MaailMa 7

“Kalapulgad “leiutati” 1950. aastatel USAs,” tutvustab Paljassaare Kalatööstu-se tootmisdirektor Aarne Paesalu. Pal-jassaare Kalatööstus AS asutati 1990. aastal Eesti ja Soome ühisettevõttena. Alustades kandis ettevõte Esva nime ja oli ainus paneeritud kalatoodete tootja nii Balti riikides kui Soomes. Aastatel 1995–2000 vahetusid ASi Paljassaare Kalatööstus omanikud mitu korda, tehas kuulus nii soomlastele, norrakatele kui ka eestlastele. Alates 2001. aastast kuu-

Vičiunai Eestis

Eestis kuulub Vičiunai Gruppi kaks ettevõtet:

Vi » čiunai Baltic OÜ on Eestis tegutsev jahutatud ja külmutatud toiduainete müüja, kelle sorti-mendis on 18 tootegruppi, neist suurimad on kala ja kalatooted, külmutatud juurviljad, jäätis, mahlad ja taignatooted. Ettevõte on Eesti suurim paneeritud kalatoodete, heeringa ja surimi-toodete müüja, ettevõte turustab grupi tehase toodangut Viči, ESVA, Columbuse ja Makra kaubamärkide all. Lisaks turusta-takse selliste tuntud brändide tooteid nagu Dujardini külmuta-tud köögiviljad, Hortexi mahlad, McCaini kartulid ja Nestlé jäätised.

Paljassaare Kalatööstus AS »peamiseks tegevusvaldkonnaks on paneeritud toodete ja pitsade ning pannkookide tootmine. Ettevõttes töötab ligi 200 inimest.

lühitutvustus

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

Nõuka-ajast on meelde jäänud tünniheeringas, plekk-karbis konservid nagu räim tomatis,

suitsukilu kaalukaubana ja Tallinna ki-lud. Nii kala pakkumine kui nõudlus on viimase 20 aasta jooksul oluliselt muu-tunud. Turu avanemise käigus ja kala-tööstuse aktiivse tootearendusega on oluliselt laienenud pakutav sortiment, sissetulekute ja tootmiskulude kasvades on tõusnud hinnad, suurenenud tarbija-te informeeritus ja selle juures ka nõud-likkus.

Täna on heeringas sukeldunud sool-vee asemel õlisse, plekk-karbile lisaks kasutatakse aina enam plastmassist pa-kendeid, räim tomatis on lettidel saanud endale hulgaliselt konkurente, suitsuki-lu ei viitsi enam keegi käsitsi puhastada ja üha rohkem eelistatakse juba tarbimi-seks valmis või väikese vaevaga valmis-tatavaid kalatooteid.

tursast ja kilust tuli kalapulk, surimist makra

“Pärast väikest langust 2009. aastal Eesti soolatud kala turg kasvab. 2011. aastal on võrreldes eelmise perioodiga müügimahud ja müüdud toodete arv veidi langenud, kuid selle kompenseerib suurem müügitulu, mis on mõjutatud infl atsioonist,” selgitab Vičiunai Baltic OÜ müügidirektor Erge Kalbus. Tarbija on heeringatooted õlis hästi vastu võt-nud ja need on leidnud olulise koha meie toidulaual.

Tursast ja kilust tuli kalapulk, surimist aga krabimaitselised pulgad, mida eesti inimene nimetab makraks. Tünniheerin-ga ajal ei teatud midagi kalapulkadest ega makrast, täna ei kujuta ühtegi toidukau-pade kauplust ilma nendeta ette.

lub ettevõte Vičiunai Gruppi, mille peakontor asub Leedus.

eestist ostab Paljassaare kalatööstus kokku kilu

Paljassaare Kalatööstuse nomenkla-tuuris on kolm põhilist tootegruppi: paneeritud kalapulgad (rahalises väärtu-ses veidi alla kolmveerandi), pitsad (veidi alla veerandi) ja pannkoogid (ca 5%). Kalapulkadega (kaubamärgid Viči, ESVA, Columbus) varustab Paljassaare tehas tervet Vičiunai Gruppi. Kogu Paljassaare tehase toodang väljub tehase väravast külmutatud kujul.

viČiunai BaltiC oÜ Juhatuse esiMees uRMas kaRnÖ kontoRis PalJassaaRes

eestist MaailMa8

“Otse klientidele müüme umbes 50% oma toodangust, ja grupisiseselt müüme ülejäänud 50%,” selgitab Paljas-saare Kalatööstuse tarneahela juht Martin Küüsmaa. “90% meie toodan-gust läheb Eestist välja, selles mõttes toetame me positiivselt Eesti maksebi-lansi jooksevkontot. Meie müügikäive ühe töötaja kohta oli 2011. aastal 87 400 eurot.”

Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu kalapulkade tootmiseks ning õli, jahu, juustu ja sinki pitsatootmise tarbeks. “Tooraine sisseost on üle Vičiu-nai Grupi tsentraliseeritud, ostame kala üle maailma, näiteks Peruust, Argenti-nast, Alaskalt, Vladivostokist,” räägib Martin Küüsmaa. “Eestist ostame kilu.”

ritud kalatooteid, müügikäive on 19 mln eurot aastas, sellest omatoodang 17 mln eurot – see nõuab suurt tooraine-mahtu.

“Praegu on meil kalapulkade osas tootmisvõimsust pisut üle, aga pitsade osas ei suuda me alati kõiki tellimusi täita,” iseloomustab Martin Küüsmaa. “Täna on seis kohalikul turul selline, et kalapulgad on ehk oma uudsuse kaota-nud, ehkki meil on Balti riikides suur turuosa. Hetkel on Balti riigid meie jaoks kergelt langev turg, samas on sel-gelt kasvavad turud Kesk- ja Ida-Euroo-pa, ka Skandinaavia ja Lääne-Euroopa. Balti riikides kokku on liiga vähe inime-si, et siin müüki jõuliselt kasvatada,” võtab Martin kokku.

kalapulgad kas kalahakk­lihast või fi leest saetuna

Tehasega tutvudes saame teada, et kalapulki tehakse peamiselt kahel meeto-dil, kalahakklihast kokku pressides ja külmutatud fi leeplokkidest välja saagides. Esimene meetod annab odavama kala-pulga, seal on võimalik kalasisaldust va-rieerida, teise meetodi puhul koosneb kalapulk tervenisti kalafi leest, mida ainult paneeritakse. Esimesel meetodil saab ka-lapulkade ja -burgerite kuju muuta, teha erinevate vigurite kujulisi kalaburgereid, mis mitmekesistab sortimenti.

Viimase kahe aasta jooksul on Paljas-

Baltimaad on liiga väiksed, et siin müüki oluliselt tõsta

Kas Paljassaare Kalatööstus magevee-kalast ka midagi teeb? “Kunagi oleme teinud tooteid kohast ja ahvenast, aga praegu me mageveekalast ei tee,” selgitab Paljassaare Kalatööstuse tootmisdirektor Aarne Paesalu. Arusaadav, tehase toot-misvõimsus on kuus 1400 tonni panee-

NEED ON KALAHAKKLIHAST PRESSITUD KALAPULKADE TOORIKUD, ...

pa

lja

ss

aa

re

teh

as

es

...MIS ON SAANUD PEALE PANEERINGU JA KÄINUD KA AHJUST LÄBI

PITSAD SAAVAD KIHT-KIHILT PEALE GARNEERINGU...

Surimi- ja kalatoodete tarbimine Eestis

Surimitoodete kategoorias on Vič iunai rahaline turuosa

79,5% ja mahuline turuosa 71,8%.Soolatud kala ja kalatoodete

kategoorias on ettevõte suuren-danud oma turuosa iga aasta ala-tes 2008. aastast ja 2011. aasta andmetel on see 32,7%. Järgnevad jaekettide private label tooted ja teised tootjad nagu Viru Kalatöös-tus, Ösel Fish ja Kapten Grant.

Punast kala (soola- ja külm-suitsulõhe) müüb Vičiunai Baltic Eestis ca 70 tonni aastas, olles 2009. aastaga võrreldes suuren-danud müüki 35 tonnilt 70 tonnini aastas.

pane tähele

...JA LIIGUVAD TARBIJA POOLE

käesoleva aasta alguses

on tooraine hinnatõus

jätkunud, aga selle me

hetkel neelasime alla ja

tarbijale hinda ei tõstnud.

URMAS KARNÖ

eestist MaailMa 9

saare Kalatööstus investeerinud oluliselt tootmise kaasajastamisse. 2010. aastal os-teti Saksamaalt uus saagimisliin, tänu sellele on vähenenud tootmiskaod, laie-nenud võimalike toodete valik ja tõus-

nud toodete kvaliteedi stabiilsus. Eelmi-sel aastal hankis ettevõte uue pakkimis-liini, tänu millele on saanud võimalikuks aktiivne müük suurtele Skandinaavia ja Lääne-Euroopa poekettidele.

investeeringud kvaliteedi stabiilsusesse ja kontrolli

Sel aastal jätkab Paljassaare Kala-tööstus eelkõige kvaliteedi stabiilsusesse ja kontrolli investeerimisega: soetamisel

KÜLMUTATUD KALAFILEE PLOKID, MILLEST SAETAKSE VÄLJA KALAFILEE PULGAD

PANNKOOKIDE PRAADIMISE PÖÖRLEV “PANN” PALJASSAARE KALATÖÖSTU-SE AUHINNATUD TOODANG

Efektiivne ja tänapäevane ehitusinfo modelleerimine (BIM) CADS Planner Electric tarkvaraga.

3D-projekteerimine 2D lihtsusega Laitmatu ühilduvus DWG-formaadi ja IFC-infomudelitega

(IFC 2x3-serti�tseeritud) Kattuvuste kontroll teiste tehnosüsteemidega Automaatsed elektrotehnilised arvutused BIM-spetsialistide tugi

Võta meiega ühendust www.cads.ee

Projekteeri 3D-maailmas.

Kymdata Oy | Jõe 5, 10151 Tallinn | Tel. 682 8574 | estonia@cadsplanner.com

Ühe tarkvaraga projekteerid tõhusalt: Jõu- ja juhtahelad Keskuste koostejoonised Loogikaskeemid Paigaldusjoonised (sh BIM) Erinevad loendid ja raportid

Tutustu BIMin CADSin kotisivulla, tai ota yhteyttä myyntihenkilöömme.

Tutvu ja telli demonstratsioon. www.cads.ee

eestist MaailMa10

on uued kontrollkaalud, metallidetekto-rid ja muu. Ettevõte on seisukohal, et tänases tootjate tihedas konkurentsis on ainus võimalus eduks efektiivse tootmis-korralduse ja stabiilse kvaliteedi kombi-natsioon.

“Paneeritud kalatoodete segmendi võib jagada kaheks, hakitud fi leest valmis-tatud tooted omavad suuremat osa kogu tootekategooria müügist Eestis. Aina rohkem koguvad meie turul populaarsust paneeritud fi leetooted, mis moodustasid 2011. aastal juba 22,9% kogu tootekate-gooria müügist, mis on suurim osa Balti riikides,” räägib Erge Kalbus.

Kuivõrd Vičiunai Grupil oma fi rma-kauplusi ei ole, siis turustatakse toodang kaubakettide kaudu oma brändi toode-tena ja private label’itena.

värske kala tarbimine kukkus kõige rohkem

Majanduslangus ei jätnud kalatöös-tustele mõju avaldamata. “Kõrvutades aastaid 2007 ja 2010, langes kalatoodete tarbimine 14 kilogrammilt aastas elaniku kohta umbes 10–11 kilogrammini,” selgi-tab Vičiunai Baltic OÜ juhatuse esimees Urmas Karnö, “värske kala tarbimine langes kõige rohkem, muud kalatooted vähem. Näiteks ei mõjutanud masu väga palju heeringa tarbimist. Kalatööstuse olukord sõltub paljus püügikvootidest, kalasaagist, välis- ja siseturu nõudlusest,

PLUNGE TEHASE ÕNNISTAS LEEDU KOMBE KOHASELT SISSE PASTOR

leed

u p

lun

ge

te

ha

ste

s

TOORAINE: SURIMI EHK KALAVALK MAKRALINT KEERATAKSE RULLI JA TÜKELDATAKSE VARSTI PULKADEKS

Uue kalatehase avamine Leedu linnas Plunges

30. märtsil avati Leedus Plunge linnas uus, 10 miljonit eurot maksma läinud kalatehas, mille põhiline toodang on pakendatud heeringafi -

lee, salatid ja mereannid.Vičiunai Grupi ühe omaniku Liudas Skieruse sõnul hakkab uus tehas too-

dangut andma 14 000 tonni aastas, eksport läheb 45 riiki. Konkreetselt uues tehases saab tööd 250 töötajat.

Vičiunai Grupil on Plunge linnas veel kaks tehast, millest üks on spetsiali-seerunud peamiselt külm- ja kuumsuitsu lõhetoodetele ja teine mitmesuguste-le surimitoodetele.

Vičiunai Eesti üksuse müügidirektori Erge Kalbuse sõnul on surimitooted ehk krabimatselised pulgad Eestis paremini tuntud makra (matkitud krabi) nime all ja koosnevad kõige lihtsamini öelduna kalavalgust. Surimitööstuseks vajalik tehnoloogia arendati välja Jaapanis 1960. aastate alguses. See võimaldas püüda selliseid kalu, mida tänu tihedale luustikule muidu müümiseks ei püütud. See tõi omakorda kaasa surimitarbimise hüppelise kasvu ning pani aluse suri-mitööstusele.

Kokku valmistatakse kolmes Leedu tehases umbes 3000 erinevat sortimen-ti kalatoodet. Umbes 90% tehaste toodangust on nn private label tooted Eu-roopa suurtele kaubakettidele nagu Carrefour, Tesco, Aldi jt. Vičiunai Grupp on Leedus Plunge piirkonna suurim tööandja umbes 1500 töötajale.

Vičiunai Grupp on üks suurimaid Leedu ettevõtteid ning riigi suurim eks-portija. Leedus töötab Vičiunai Grupi ettevõtetes 2255 töötajat, kogu maailmas töötab aga Vičiunai erinevates ettevõtetes kokku 6200 töötajat. Vičiunai Grup-pi kuulub 47 ettevõtet, mis tegutsevad 17 riigis. Loodud on 15 müügiga tegelevat ettevõtet üle Euroopa. 2011. aastal oli Vičiunai Grupi konsolideerimata käive 580 miljonit eurot, mis on 20% enam kui 2010. aastal.

250 uut töökohta

eestist MaailMa 11

maailmaturu hindadest jt muudest üsna-gi muutuvatest asjaoludest.

Tooraine, heeringa, esimene suurem hinnatõus, ca 15%, toimus 2010. aasta lõpus. Teine suurem hinnatõus oli 2011.

a lõpus, samas suurusjärgus. Käesoleva aasta alguses on hinnatõus jätkunud, aga selle me hetkel neelasime alla ja tarbijale hinda ei tõstnud. Ehkki oleme üks grupp, on letihinnad eri riikide eri

kaubakettides erinevad ja seda mõjutab transpordikulu toote sihtturule toimeta-miseks.”

eesti pakend on väikseim, leedu oma suurim

“Mis on veel huvitav Balti riikide võrdluses: Eestis on jaepakendid kõige väiksemad, domineerib 240-grammine pakend. Lätis on jaepakend juba pool kilo ja Leedus terve kilo. Vičiunai Grupi käes on 32% Eesti heeringaturust, suri-mitoodetest 80%,” iseloomustab Urmas Karnö.

Parim heeringas on Urmas Karnö sõnul püütud külmast veest, oktoobris-novembris ja märtsis. Kuidas vanasti öeldigi – parem suutäis soolast kui mao-täis magedat. Vičiunai Grupil ja konk-reetselt Paljassaare Kalatööstusel ei to-hiks seega töö otsa lõppeda. Inseneeria poolt jõudu ja edu!

SEE SEADE EEMALDAB LÕHEST PEENEMAD TURRITAVAD KONDID

EHE NÄIDE EESTI JA LEEDU KOOSTÖÖST KALATÖÖSTUSE VALDKONNAS

Pildid: Fs teaM tallinn

inseneRikutse12

5/2012 (43)

inseneRikutse12 INSENERIKUTSE12

fest12:

VASTNE ILMAKODANIK: FORMULA ESTONIA 2012

sündmused hakkasid hoogu võtma reedel, 30. märtsil. koolinädal oli lõppemas ja ees

terendas töine nädalavahetus. sügisel sai sihiks seatud teha esmaspäeval, 2. aprillil

proovisõit uhiuue eesti tudengivormeliga Fest12.

Fest12 sÕidaB! taustal vÄsinud, kuid Õnnelik Meeskond

kaPten valMistuB uue voRMeliGa luMel esiMesi tiiRe teGeMa

ehit

am

ise

lõp

us

irg

e

KA MEIE NELJARATTALINE SÕBER SAI ŠAMPUSEST OSA

SELLINE NÄEB VÄLJA FEST12 CAD-MUDEL (KOOS KATMIKEGA)

kaPten valMistuB uue voRMeliGa luMel kaPten valMistuB uue voRMeliGa luMel KA MEIE NELJARATTALINE SÕBER SELLINE NÄEB VÄLJA FEST12 CAD-MUDEL

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

inseneRikutse 13

5/2012 (43)

FS TEAM TALLLINN,tallinna tehnikakÕRGkool, tallinna tehnikaÜlikool

Nädalavahetus oli tõepoolest töine. Teha oli vaja veel palju: valmista-da ja parendada erinevaid detaile,

keevitada, optimeerida jne. Nimekiri oli pikk, tööpäevad venisid öösse, koju maga-ma sai alles varastel hommikutundidel ning pärast väikest uinakut pidi töö jätku-ma.

viimastel tundidel olid kõik asjamehed elektrikud

Finaaliks kujunesid esmaspäev ja öö vastu teisipäeva. Abikäsi tuli päeva edene-des vastavalt sellele aina juurde, millal keegi koolist vabanes. Auto kallal käis

Fest12 esiMesel vÄlitestil taBasalus

kogu aeg tihe töö – olulised komponen-did oli tarvis toimima ja omavahel koos

töötama saada. Viimastel tundidel olid kõik elektrikud: veeti juhtmeid, joodeti

SELLINE NÄEB VÄLJA FEST12 CAD-MUDEL (KOOS KATMIKEGA)

CNC treimine alates Ø3 kuni Ø250 mm. Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.

inseneRikutse14

5/2012 (43)

ehit

am

ise

lõp

us

irg

e

VIIMANE ÖÖ ENNE UUE VORMELI SÕITMA-SAAMIST, KÕIGIL ON KÄED TÖÖD TÄIS

UUS TUDENGIVORMEL TTK PARKLASVIIMANE ÖÖ ENNE UUE VORMELI SÕITMA- UUS TUDENGIVORMEL TTK PARKLAS VAADE ÜLE JUHI ÕLA. ROOL ON VALMISTATUD TTÜ LABORIS

ühenduskohti ning tõmmati kirevatele sasipundardele diskreetsed mustad sukad ümber.

Kui FEST12-le esimest korda elu sisse puhuti ehk juhtmed pingestati, ei tulnudki kusagilt suitsu – see märk tõotas ettevõt-mise edukat lõppu. Öösel tekkis küll elekt-riskeemis segadus pinge jaotumisega, kuid õnneks suudeti viga üles leida ning likvi-deerida. 3. aprilli varahommikul kell 7:36 tegi FEST12 kõigi suureks rõõmuks esi-mest korda häält. Sellega ei olnud töö

siiski lõppenud. Veel nipet-näpet kohenda-mist, detailide kinnitamist ja 8:15 oli tu-dengivormel värske lumega kaetud asfaldil kapteni juhtimisel hullamas.

välitestideks enne võistlusi jääb sel korral rohkem aega

10. aprillil, kui ilmnes, et Tabasalus on asfalt kuiv, läks FEST12 esimest korda raja-le. Auto läbis suuremate probleemideta 17 ringi. Seekord otsustas testi lõpetada mees-kond, mitte auto. Käesoleva artikli kirjuta-

mise hetkeks on FEST12 juba korra ka Rapla kardirajal kihutanud. Iga test annab olulist tagasisidet vormeli käitumise kohta ning selgub, mis vajab veel parendamist.

Kuna sel hooajal on uus tudengivormel sõidukõlblik oluliselt varem kui eelnevatel aastatel, tähendab see, et välitestideks enne võistlusi jääb rohkem aega. Seega on praegu käsil aktiivne testperiood ja loodetavasti garanteerib lisaaeg meile võistlustel senisest veel paremad tulemused.

Kuulmiseni...

Juhiasendi PRooviMine Ja Pedaalide seadistaMine

Fotod: ttÜ

eneRGeetika tulevik16

5/2012 (43)

Energeetika tulevik16

TTÜ revolutsioneerib hoonete energiasäästu valdkonda

KAS SUURHOONEID SAAB MUUTA 80% ENERGIASÄÄSTLIKUMAKS? TTÜ KATSETAB!

Maa atmosfääri lastakse iga sekund ca 700 tonni süsinikdioksiidi, mis on üks peamine

kasvuhoonegaas ja mis mõjutab globaalset soojenemist meie planeedil.

tööstusrevolutsiooni algaegadest peale pole energiatarbimise kasvust tingitud

elukeskkonna muutusi peetud piisavalt tähtsaks, et revolutsioneerida ka

energiakasutust. nüüd on see aeg kogu maailmas käes. oma osa, lisaks atmosfääri

saastamisele, on ka energia hinnatõusul..

TEA VARRAK, ttÜ innovatsiooni­ Ja ettevÕtluskeskuse diRektoR

Puhtal taastuv-energial töö-tavad täna-

seks paljud maailma rajatised, kuid öko-jõusaalid on ehk parim näide, kuidas päi-kesepaneelide või tuule turbiinide asemel koguda elektrit palehigis treenivailt ini-mestelt. Väidetavalt kasutab juba ca 80% Põhja-Ameerika tasulistest jõutreeningu saalidest sellist moodust, kus väntamisel, jooksmisel või ellipstrenažööril kulutatud kineetiline energia kokku kogutakse, elektriks muundatakse ning võrku suuna-takse.

Kuid kuidas kasutada neid ja teisi tead-misi sadade ja tuhandete inimestega täide-tud suurte büroohoonete energiasäästu juures? Just seda on TTÜ ehitus- ja ener-geetikateaduskondade teadlased selle aasta algusest ASi Riigi Kinnisvara ja TTÜ vahel sõlmitud suuremahulise koostöölepingu raames uurima asunud. Ühtlasi arvutatak-se ka seda, kuidas tuleks ehitada homsed suurehitised, et nad suudaks enamiku tar-bitavast energiast lokaalselt ja keskkonna-sõbralikult ise toota. Taastuvenergeetika ja roheline mõtlemine pole enam vaid moe-

sõnad, mille taustal raiskamist pikendada, sest aastaks 2020 peavad kõik Euroopa Liidus kerkivad hooned saama liginull-energia majadeks.

näidishoonena on välja valitud lasnamäe 2

Riigi Kinnisvara on Eesti suurim kin-nisvara haldaja ja arendaja, seega on meil hea meel, et tõsisele väljakutsele lahendu-si otsides otsustasid nad abi otsida ülikoo-lilt. Energiasääst on olnud juba pikka aega meie teadlaste uurimisobjektiks, kuid fo-kuseeritud tellimus aitab jõuda lahendus-teni konkreetsete hoonete kui alusmude-lite baasil. Riigi Kinnisvara on mudelitena lauale asetanud mitmed suurhooned, kuid kõige tõsisemad lootused läbimurdeliste rakenduste leidmisel on pandud Tallinnas Lasnamäe 2 asuvale büroohoonele, kus modernsed arvuti poolt hallatavad mõõt-missüsteemid olemasolevat energiakulu vägagi detailselt mõõdavad.

Mis saab ikkagi olema TTÜ väljund, mis muutis koostöö riigi suurima kinnis-varaettevõtte jaoks väärtuslikuks? Esiteks töötavad meie teadlased välja madal- ja li-ginullenergiahoonete tüüplaheduste pake-tid tulevikumaju silmas pidades. Teiseks viime me läbi olemasolevate hoonete koormusgraafi kute analüüsi elektritõhu-

suse parandamiseks tarbimise juhtimise kaudu. Kolmandaks edastame detailsed ettepanekud energia lokaalseks tootmiseks linnatingimustes paiknevates hoonetes.

väljatöötatud lahendusi saab rakendada ttÜs endas

Ja viimaseks käivad meie teadlased välja selged ja mõõdetavad kriteeriumid, mille alusel tulevikus hoonete keskkonna-mõju mõõta-arvestada ja mille alusel saaks ka energiasäästlikumatele väljastada nn rohelise märgi. Uuringute esimeses etapis keskendutakse madal- ja liginullenergia-hoonete rajamiseks vajalike hoonepiirete, fassaadide, päikesekaitse, tehnosüsteemide, automaatika ja taastuvenergia allikate osas uute lahenduste väljapakkumisele ning tehniliste lahenduste teaduslikule ja prak-tilisele analüüsile. Projekti kogumaksumu-seks planeeritud 152 226 eurot annab alust uskuda, et tulemused peaksid olema tõsi-selt revolutsioneerivad.

Kuigi TTÜ teadlaste otseseks ülesan-deks on 2012. aasta jooksul nelja osapro-jekti läbiviimine RKASi huvides, on üsna ilmne, et väljatöötatavad lahendused saa-vad olema ka ülivajalikud meie enda tea-duskondade arengus ja ülikooli kui terviku konkurentsivõime tõstmisel. Otsivad ju

eneRGeetika tulevik 17

5/2012 (43)

samadele küsimustele omasoodu lahendu-si ka paljude teiste riikide ülikoolid ja tippteadlased.

arvuti võib hakata takistama tulede süütamist

Energiasääst, taastuvenergeetika ja meie elukeskkonna säilitamine võib tun-duda huvitava sõnamänguna, mis ununeb samal hetkel, kui lülitame sisse laetuled. Kuid mis siis, kui ruumis valguse tugevust mõõtev arvutisüsteem lüliti blokeerib? Tundes hästi mitmeid antud projektiga seotud teadlasi, siis tean, et nad ei jäta ilmselt jonni enne, kui on kindlad, et tule-mus tellija kõige rangemad ootused rahul-dab. Lihtsamalt öeldes hakkavad hooned meie linnapildis ilmselt üsna peagi teistsu-gused välja nägema ja arvutid sekkuma meie harjumuspärastesse otsustesse. Kuid veelgi olulisem on ehk teadmine, et oleme võtnud midagi ette oma maa ja kliima huvides.

RiiGi kinnisvaRa as­i Juhatuse esiMees Jaak saaRniit Ja tallinna tehnikaÜlikooli RektoRandRes keevallik.

ROBUR ESTONIA OÜ Seadmete hooldus ja remont

Kasutatud tööpinkide komisjonimüük

Pildid: BaYeR

huvitav lahendus18

5/2012 (43)

huvitav lahendus18

Sellele järgnenud diisotsüanaatide ja polüoolide reaktsioonil põhine-va polüuretaankeemia (PU) “leiu-

tamine” ei toonud alguses kiiret edu. Pi-gem vastupidi – mõte sünteesida plasti iso tsüanaatidest, mida teati tollal kui väga reaktiivseid ja keemiliselt ebapüsivaid ai-neid, tundus tema ülemustele hullumeel-sena. Siiski esitati uurimistulemustele 13.

novembril 1937 patenditaotlus ja Saksa Riiklik Patent (DRP) nr 728 981 sai polü-uretaankeemia “sünnitunnistuseks”.

Esialgsed katsetused ei andnud tule-museks sünteetilisi kiude. Tulemus sarna-nes pigem vahule, milles olid ühe kõrval-produkti, süsinikdioksiidi eraldumise käi-gus tekkinud poorid.

kuulsa materjali tähtpäev:

75 AASTAT POLÜURETAANIDE LEIUTAMISEST – EDULUGU JÄTKUB

1937. aastal otsis saksa ettevõtte i. G. Farben­

industrie (tänane Bayer aG) leverkusenis asuva

keskteaduslabori juht dr otto Bayer uut kiudude

sünteesimise strateegiat. Pärast nailoni leiuta­

mist kasvas nõudlus sünteetiliste kiudude kui

loodusliku siidi aseaine järele kiiresti. teda ei

huvitanud ainult uue valemi väljatöötamine – ta

tahtis ka luua tõhusama plastitootmise meetodi.

MeMoRY FoaM

huvitav lahendus 19

5/2012 (43)

1940. aastad – keemikute ja inseneride murranguline töö

Leiutaja ja tema meeskond ei lasknud end heidutada. Järgmistel aastatel laienda-sid nad oma tähelepanu laboratoorselt töölt uuest plastist vahtude, kiudude ja elastomeeride kasutusvõimaluste uurimi-sele. Kuni 1948. aastani välja antud aluspa-tentide väljavõtted näitavad, et uurijad olid lootusrikkad: “Kerged poorsed mater-jalid sobivad lennuki- ja laevaehituses tu-gimaterjaliks, kuuma, külma ja müra iso-leerimiseks, […], sisustustarvete, rehvide, mänguasjade, proteeside, kingataldade ja veoste sidumismaterjalide valmistamiseks ning majaehituseks.”

Enne aga oli vaja leida moodus selle materjali tööstuslikuks tootmiseks. Vaja oli leida sobiv tootmistehnika.

1950. aastad – kestev areng ja turuletoomised

Sõjajärgsetel aastatel toimus polüure-taankeemia ja töötlemise tehnoloogia, ra-kendusvõimaluste, turgude ja seega ka tootmisvõimsuse arengus plahvatuslik kasv. 1952. aastal tõi Bayer AG esmakord-selt turule TDI-st (tolüeen-diisotsüanaa-dist) ja polüesterpolüoolidest valmistatud elastse painduva vahtmaterjali. Järgmistel aastatel toodi turule ka polüeetrid, mis avardasid oluliselt polüuretaanide raken-dusvõimalusi.

1955. aastal registreeris Bayer AG kau-bamärgi Desmopan all termoplastsed po-lüuretaanid (TPU), mis olid keemilise koostise poolest polüuretaanid, kuid tööt-lemise poolest termoplastid. 1958. aastast

13. novembri 1937 paten­

ditaotlus ja saksa Riiklik

Patent (dRP) nr 728 981

sai polü uretaankeemia

“sünnitunnistuseks”.

huvitav lahendus20

5/2012 (43)

alates muutusid Desmoduril ja Desmo-phenil põhinevad polüuretaankatted üha populaarsemaks, saades autode, laevade ja lennukite kõrgjõudlusega paranduskatete sünonüümiks.

1960. aastad – turgu valitsevad jäigad ja painduvad vahud

1960. aastal esitleti esmakordselt metal-se pealispinnaga jäiku vahte – tänapäeval tuntud kui metallpinnaga sändvitšpaneelid. Paindlikud vahud said mööbli ja autoistme-te valmistamisel populaarseks materjaliks, sest andsid istmele suurema mugavuse ja turvalisuse. 1960. aastad olid tunnistajaks ka polüuretaan-vahtplastist pinnakatte esma-kordsele rakendamisele auto käetugede tootmiseks. Sellistest materjalidest toodetes kasutati järk-järgulist üleminekut siledast välispinnast poorsele südamikule, mis sar-naneb luu struktuurile.

Külmutustööstus alustas jäiga polü-uretaanvahu kasutamist soojusisolatsioo-nimaterjalina 1962. aastal: materjal pakub tõhusat soojusisolatsiooni, tänu millele on külmikute töö väga kuluefektiivne. See materjal domineerib endiselt külmikute tootmises. Esimest täisplastist kerega autot – K’67 – esitleti 1967. aastal Düsseldorfi plastimessil.

Polüuretaani tarbimine kasvas hüppe-liselt. Ainuüksi 1960. aastatel suurenes globaalne tootmismaht 200 000 tonnilt

aastas enam kui miljonile tonnile. Lisan-dus ka uusi polüuretaani kasutusvaldkon-di: diisotsüanaatidest ja polüoolidest kata-lüsaatorite, puhumisreagentide ja lisandi-teni välja.

1970. aastad – igapäevase elu lahutamatu osa

1970. aastate kaks naftakriisi pärssisid polüuretaani tarbimise kasvu, aga mitte kauaks. Polüuretaanid olid juba mitmes eluvaldkonnas – nii auto- ja majaehituses kui ka toidu-, moe- ja tervishoiutööstuses – saanud aktsepteeritud materjaliks. Reakt-sioonvalu (RIM) tehnoloogia kasutusele-võtt 1971. aastal oli järjekordne tehniline hüpe keemikute ja inseneride koostöös. Protsess, mille käigus pihustatakse reaktiiv-sed polüuretaanikomponendid kõrgsurve-vormi, võimaldab toota suuri vormitud detaile lühikese tsükliaja ning kvaliteetsete tulemustega, mida on võimalik hiljem uuesti saavutada.

1980. aastad – uuenduslikud ja jätkusuutlikud ideed

Selle aastakümne jooksul hakati roh-kem tähelepanu pöörama kohandatud polüuretaaniomaduste väljatöötamisele. Üheks näiteks on autoistmed, mis said mugavamad ja funktsionaalsemad ning milles kasutati kahe erineva kõvadusega polüuretaani kombinatsiooni.

1980. aastate lõpus toodi turule vesi-

alusel pinnakatted. Kasvas ka polüuretaa-nide roll klientide ohutusstandardite tõstmisel. Näiteks autode sisemuses pakku-sid uued vahud sõitjatele suuremat kaitset külgkokkupõrke eest.

1990. aastad – kliendile lähemal ja parem teenus

See aastakümme tõi polüuretaanide ülemaailmse leviku. Järgmine verstapost oli viskoelastsete vahtude kasutuselevõtt. Need vahud taastavad oma algkuju väga aeglaselt ja on mugavamad kui traditsioonilised painduvad vahud. Selle toote üks peamisi rakendusvaldkondi on madratsid, mis aita-vad haigetel vältida lamatiste teket.

21. sajand – edulugu jätkubÜlemaailmsed megatrendid, nagu

näiteks kliimamuutus, veeretavad ehitiste ja külmikute soojusisolatsiooni vallas teele uusi proovikive. Samuti on tarvis luua kergeid sõidukeid, mis töötaksid tõhusalt ega nõuaks palju ressursse. Polüuretaanide loojafi rma Bayer AG töötab samuti jätku-valt välja uuenduslikke lahendusi ja esitleb uusi tooteid. Need hõlmavad näiteks kül-mikutele mõeldud jäiga vahu süsteemi, mis pakub paremat isolatsiooni ja veelgi kergemat materjali autoosade tootmiseks. Täiesti uued võimalused on avanemas ka polüuretaanist toorme ressursisõbralikuks tootmiseks, kasutades ära kasvuhoonegaa-si CO2.

vaht kahest koMPonendist PRoF otto BaYeR

Pilt: Bae sYsteMs

huvitav lahendus22

5/2012 (43)

huvitav lahendus22

ALAR KÜNNAPUU,tÖÖstusPlast oÜ

Vooderduse väike hõõrdetegur ja head libisemisomadused tagavad punkris tahkete osakeste pideva

voolu nii uutes kui vanemates käitle-missüsteemides. Vooderduse viis soodus-tab materjalimassi voolamist ehk voolu-mustrit, kus kogu mahutis või silotornis olev materjal liigub osa materjali äravõt-misel edasi. Jagame voolamise tüübid kaheks.

Massivool ei lase mahutis tekkida aladel, kus materjal ei liigu; samuti ei lase see materjalil välja voolata nii, et mahuti keskossa tekiks tühimik. See on optimaal-ne vooluliik. Lehtervooluga mahutites liigub materjal mahuti seina mööda alles siis, kui mahuti hakkab lõplikult tühjene-ma. Seetõttu on puistepunkri seinal aega hakata roostetama, mis omakorda soodus-tab materjali kinnitumist mahuti seintele (sele 1).

seina hõõrdumine ja kulumine on probleemid

Seina hõõrdumine on mahuti pinna vastupanu mööda seina allalibisevale tah-kele puistematerjalile. Seina hõõrdumise arvnäitajaid võib kasutada mahuti voolu-tüübi ennustamiseks ning mahuti koor-muse väljaarvutamiseks. Enne mahuti, si-

lotorni või šahti projekteerimist või mo-derniseerimist tuleb arvesse võtta selle seina hõõrdeomadusi. Näiteks kattemater-jalil TIVAR® 88 on võrreldes roostevaba ja süsinikterasega väike libisemishõõrdenurk 3˚–12˚ (sele 2), mis on väiksem kui roos-tevabal terasel 304-2B. See võimaldab ehi-

tada mahuteid, mille puistepunker on madalama nurga all.

Majanduslikult kasulikum on toota mahuteid, mille seinte nurgad on väikse-mad, et struktuuri kogukõrgus oleks väik-sem. Selel 3 on näha kahe erineva mahuti üldine kõrguste suhe. Mõlema maht on

tahkete ainete voolamine:

PUISTEMATERJALI KÄITLEMISE OPTIMEERIMINE PLASTVOODERDUSE ABIL

ebaühtlaselt läbi mahutite, silotornide ja ahtide voolavate tahkete puistematerjalide

käitlemine võib olla kulukas ettevõtetele, kelle tootmisprotsessid on seotud materjali

pideva etteandmisega. Gravitatsiooni toimel töötavate etteandesüsteemide probleemid

nagu materjali vooluhulga kõikumine, voolu puudumine, sildade teke ja mahuti keskosa

on tahkete puistematerjalide tööstuses tavalised nähtused.

ALAR KÜNNAPUU,tÖÖstusPlast oÜ

VEri tüüpi voolamised

Sele 1

huvitav lahendus 23

5/2012 (43)

suurema liikumiskiiruse tõttu kõige suu-rem kolu väljutuskoha juures, võib välju-tusava juures kasutada paksemat vooder-duskihti. Kuna vooderduse eluiga plaani-takse ja arvestatakse aastateks, jääb vooder-duse valik üldjuhul kulumiskindlamate tüüpide juurde.

Tavaliselt valivad insenerid uute puis-tepunkrite seinamaterjaliks 304-2B rooste-

Plastmassil on väiksem libisemishõõrdenurkSele 2

440 tonni tahkeid osakesi tihedusega 800 kg/m3. Ühel mahutil on 45-kraadise ja tei-sel 75-kraadise nurgaga puistepunker.

konstruktsiooni raputamine pole õige

Arvestades, et kulumiskiirus on aine

Raputamine tekitab

tihti lisaprobleeme

nagu materjali

kokkupressimine.

Teie partner tootmises aastast 1992

CNC töötlemine

Hanval Metall OÜ

Tel: +372 51 41 100www.hanval.ee

Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

huvitav lahendus24

5/2012 (43)

vaba terase, kuna seda on samal otstarbel juba pikka aega kasutatud. Senistes konst-ruktsioonides voolavuse parandamiseks on tavaliseks lahenduseks voolamist soodus-tavate vibraatorseadmete kasutamine. Ar-vatakse, et konstruktsiooni lüües või seda raputades saavutatakse parem voolavus. Need abinõud tekitavad tihti lisaproblee-me nagu materjali kokkupressimine ning paljudel juhtudel ei lahenda voolavusega seotud probleeme.

Meie kogemused on näidanud, et nii mõnegi ümberprojekteerimise käigus paigaldatakse just TIVAR® 88 olemasoleva 304-2B roostevaba terase peale, kuna pealt-näha sileda terasega vooderdatud puiste-punkrid ei toiminud rahuldavalt. Uute konstruktsioonide puhul projekteeritakse aga puistepunkrile juba madalama nurga all olevad seinad ja madala hõõrdeteguriga plastik voodriks, mis tagab parema voola-vuse.

tahkete puistematerjalide voolamisprobleemid1) Voolu puudumine. Puistepunkri ava

kohale moodustub stabiilne kaar (sild) või voolab mahuti tühjaks ainult kes-kelt (tekib nn rotiauk, vt sele 4). Tavali-selt kasutatakse kaarte lõhkumiseks haamrit, surveõhu- või õhupuhurit. Vibratsiooni tekitavad seadmed kipu-vad teatud tingimustel kaart veelgi tu-gevdama, kuna enamikul juhtudel soodustavad need materjali kokkusuru-mist.

2) Kõikuv vool. Kaarte ja “rotiaukude” vahelduv moodustumine ja kokkuvari-semine põhjustab materjali ebaühtlase väljavoolu.

3) Pahvakud või üleujutamine. Peened pulbrid võivad muutuda õhuliseks ja väljuda mahutist kontrollimatute pah-vakutena, käitudes sarnaselt vedelikega (vt sele 5).

4) Materjali piiratud vool. Materjali vool väljutusavast ei ole protsessi jaoks pii-sav.

5) Eraldumine. Tahked osakesed käituvad mahuti täitmise ajal erinevalt (vt sele 6). Peenemad osakesed kogunevad val-davalt mahuti keskossa, samas kui suuremad osakesed veerevad eemale ja

kogunevad mahuti seina äärde. Kui mahuti tühjenemisel materjal mahuti seinte äärest välja ei voola, väljuvad peenemad osakesed esimesena ning suuremad osakesed viimasena.

Need vägagi tavalised materjali voolamis-probleemid mõjutavad konkreetseid prot-sesse ning võivad kaasa tuua kvalitee-

diprobleemid, tootmiskao, tulekahju, toodete riknemise, inimeste vigastused jne. Pidevate “rotiaukude” teke viib vähenenud tootmisvõimsuseni. Kui mahutit aeg-ajalt ei puhastata, hakkavad tahked puistema-terjalid paakuma ja tsementeeruvad ma-huti seintele. Nt toiduainetööstuses põh-justab see aine riknemist ja soodustab kahjurite levikut. Söetööstuses suureneb

Voolamise puudumineSele 4

Kaks erinevat mahutitüübi geomeetriatSele 3

huvitav lahendus 25

5/2012 (43)

Pahvakud ja üleujutamineSele 5

söe isesüttimisoht vastavalt sellele, mida kauem süsi mahutis seisab.

Materjali eristumisega seotud problee-mid muudavad kvaliteedikontrolli pea

võimatuks, kui nõutakse partiilist järjepi-devust.

niiskusesisaldus, tempera­tuur ja hoiustamisaeg

Mahutid ja puistepunkrid ehitatakse vastavalt puistematerjali varisemisnurgale (sele 7), mahule ja protsessinõuetele, arves-tamata puistematerjali voolamisomadusi.

söe isesüttimisoht

suureneb, mida

kauem süsi mahutis

seisab.

Bomar lintsae-

masinad

Bomar

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60º-0º-60º keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab:

KAESER KOMPRESSORIDKesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, HarjumaaTel 606 4290 • Faks 606 4297 info.estonia@kaeser.com

Rohkem suruõhku vähema energiakuluga ... ... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga

www.kaeser.ee

• Kruvikompressorid • Kolbkompressorid • Teisaldatavad diiselkompressorid• Juhtimiskeskused • Rootor-puhurid • Vaakumpumbad • Suruõhu kuivatid ja fi ltrid• Suruõhu käsitööriistad

huvitav lahendus26

5/2012 (43)

Peenemad keskel, jämedamad osakesed ääresSele 6

Puistematerjali varisemisnurkSele 7

Seetõttu luuakse palju kehva konstrukt-siooniga süsteeme, mis ei taga materjali katkematut voolu. Selleks, et tahkete osa-keste omadusi kindlaks määrata, tuleks viia läbi voolamiskatsed, kasutades konk-reetse puistematerjali näidiseid.

Lisaks voolamiskatsetele tuleb arvesta-da veel kolme puistematerjali voolamis-omadusi mõjutavat tegurit: niiskusesisal-dus, temperatuur ja hoiustamisaeg (aeg, mil materjal on paigal).

Niiskusesisaldus mõjutab tahkete osa-keste nakkejõudu ja moodustuvate kaarte mõõtmeid. See mõjutab ka tahkete osakes-te hõõrdeomadusi üldiselt – niiskustaseme suurenedes aine voolavus väheneb. Kui on saavutatud küllastumine ja tahked osake-sed jäävad mõneks ajaks seisma, nõrgub vesi neist välja, jättes alles minimaalsete voolamisomadustega aine.

Pinna siledus ja pinnahõõr­dumine pole üks ja sama

Tahkete osakeste voolamisomadusi mõjutab ka temperatuur, eriti külmumine ja sulamine. Kõrgemate temperatuuride juures hakkab materjal tavaliselt paremini nakkuma. Kui materjali hoiustamise ajal ei liigutata, jäävad osakesed üksteise külge kinni või pressitakse kokku. Kui niiskus koondub mahuti seintele, hakkavad mõ-ned osakesed niiskust imama, samas kui teised kaotavad niiskust. Niiskuse kogune-mine mahuti seintele võib põhjustada osakeste kokkukleepumist.

Kui hoiustamise aeg on pikk ja mater-jal kogub kaarte moodustamiseks piisavalt tugevust, tuleb voolu tekitamiseks raken-dada mõnda mehaanilist meetodit. Kui massivooluga puistepunkrist on materjal välja voolama pandud, jätkub vool gravi-tatsiooni mõjul. On siiski ülioluline, et puistepunkri seinad oleksid piisavalt jär-sud ja pinnahõõrdumine väike.

Tuleb siiski märkida, et pinna siledus ja pinnahõõrdumine ei ole üks ja sama. Näiteks kui katsetes kasutati 56-protsendi-se niiskussisaldusega Austraalia pruunsütt (ligniiti), näitas TIVAR® 88 väikest seina hõõrdenurka, samas kui 304-2B roostevaba teras oli hoolimata oma siledast pinnast täiesti ebasobiv, kuna sellel on suur hõõr-detegur.

Kui sama kivisüsi on jäänud plekist puistepunkrisse 65 tunniks, on testitule-mused sootuks teised. Seinte kaldenurki peab sama tulemuse saamiseks suuren-dama. On oluline, et mahutite rajajad mõistaksid, et iga puistematerjali voola-

misomadusi tuleks kõikvõimalike stsenaa-riumide peal katsetada, et jõuda õigete projekteerimiskriteeriumiteni. Üldisi kriteeriume ei ole võimalik rakendada, kuna kõik puistematerjalid käituvad eri-nevalt.

tootMissisendid28

5/2012 (43)

TÕNIS OJA,postimehe majandusajakirjanik

Igakuine toorainekommentaar:

KAS ALANUD ON UUS SUPERTSÜKKEL?

tootMissisendid28

aastal ja peaks kestma veel 20 aastat. Maa-ilma sisemajanduse kogutoodang, mis 2010. aastal oli 62 triljonit dollarit (2009. aasta hindade järgi), ulatub aastaks 2030 reaalhindades 143 triljonini ja nominaal-hindades koguni 308 triljoni dollarini. See tähendab globaalset majanduskasvu alates 2000. aastast 3,5 ja 2010. aastast 3,9 prot-senti aastas. Ajavahemikul 1973 kuni 2000 kasvas globaalne majandus keskmiselt 2,8 protsenti aastas.

Seda tsüklit iseloomustab arenevate riikide urbaniseerumine ning keskklassi kiire kasvamine. Hiina ja teised arenevad riigid annavad kaks kolmandikku globaal-sest majanduskasvust. Majanduskasvu mootoriks on ka globaalse kaubavahetuse aktiviseerumine.

Kiire majanduskasvuga kaasneb reeg-lina mitmete toorainete hinnatõus. Juhul, kui supertsükkel on alanud, on see juba kaasa toonud peaaegu kõikide toorainete märkimisväärse hinnatõusu viimasel küm-nendil. Panga ennustuse kohaselt ootab ülejäänud tsükli ajal meid ees veel paljude toorainete, eriti aga nafta, kivisöe, vase ja puuvilla hindade tõus.

Lisaks kõikehõlmavale Standard Char-teredi analüüsile räägivad supertsüklist ka teiste investeerimispankade analüütikud. Enam-vähem samal ajal ilmus näiteks Morgan Stanley analüüs naftakeemiasek-tori kohta, mille pealkirjaks on ettevalmis-tus supertsükliks. Analüüsis ennustavad panga analüütikud, et järgmisel viiel aastal kasvab järsult nõudlus etüleeni järele. Etüleeni kasutatakse erinevate plastikute valmistamiseks.

Tuleb muidugi arvestada, et tegemist on ühe prognoosiga, ning arvestades USA majanduslikku seisu, võib meid ees oodata hoopis pikaajaline stagnatsioon. Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph Stiglitz ütles, et globaliseerumist ja vabakauban-dust võib takistada suur tööpuudus rikas-tes riikides, mis võib isegi kasvada, sest töökohad lähevad ära välismaale.

“Standard Chartered tegutseb peami-selt arenevatel turgudel ja see kujundab nende vaatekohta,” ütles Stiglitz. “Kui te töötate arenevatel turgudel, võite tunda energiat. Kui te olete aga USAs või Euroo-

Foto: ÄRiPÄev

alati, kui toormehinnad on pikemat aega kerkinud,

hakatakse rääkima supertsüklist. tegemist on

pikaajalise, 30 kuni 40 aastat kestva tsükliga, mil

tõusevad aktsiate ja teiste varaklasside hinnad, ning

eriti puudutab see tooraineid.

“standard Chartered

tegutseb peamiselt are­

nevatel turgudel ja see

kujundab nende vaate­

kohta.” Joseph stiglitz

di teisel poolel, 1870. kuni 1913. aastani ehk Esimese maailmasõja alguseni. Tegemist oli tööstusrevolutsiooniga, mil varem maailma suuruselt neljas majandus, Ameerika Ühendriigid, kasvasid suurimaks.

Teine supertsükkel algas pärast Teist maailmasõda ja kestis 1970. aastate alguse-ni. Maailmamajandus kasvas siis hiiglasli-kud viis protsenti aastas. Tegemist oli reaalse, infl atsiooniga korrigeeritud ma-janduskasvuga. Selle tsükli suurimad tõusjad olid Jaapan ning nn Aasia tiigrid.

Kui esimese supertsükli käigus võeti kasutusele uued tehnoloogiad, siis teisel toimusid ka olulised kultuurilised nihked. Tsükli märksõnaks oli babyboom ning mär-kimisväärse keskklassi tekkimine läänerii-kides.

Kolmas supertsükkel algas Standard Charteredi analüütikute hinnangul 2000.

Briti suurpank Standard Chartered avaldas mõni aeg tagasi mahuka analüüsi, mille kohaselt võib ma-

jandus olla suure, arvult kolmanda su-pertsükli algusfaasis.

Esimene supertsükkel toimus 19. sajan-

tootMissisendid 29

5/2012 (43)

pas, näete numbreid ning teil on masen-dusse mitte laskuda väga raske,” lisas ta.

Tõsi, tema ütlusest on tänaseks möödas juba üle aasta, ja olukord on veidi parane-

nud, aga kriisist pole lääneriikides veel kaugeltki jagu saadud.

GRaaFik 1.

nafta hind, usd/barrel (nYMeX)GRaaFik 2.

Maagaasi hind, usd/MMBtu (iCe, london)

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

23.03.1

2

6.04.1

2

20.04.1

2

GRaaFik 3.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs)GRaaFik 4.

terase hind, usd/t (londoni metallibörs)

GRaaFik 5.

kulla hind, usd/tr.oz (london)GRaaFik 6.

nisu hind, euR/t (euronext/Matif, Pariis)

GRaaFik 7.

Puuvilla hind, usd/nael (nuBot, Chicago)GRaaFik 8.

tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

allikad: nYMeX, nYBot, iCe, lMe, euRoneXt, FoeX ltd

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

23.03.1

2

6.04.1

2

20.04.1

2

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

23.03.1

2

6.04.1

2

20.04.1

2

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

23.03.1

2

6.04.1

2

20.04.1

2

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

23.03.1

2

6.04.1

2

20.04.1

2

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

23.03.1

2

6.04.1

2

20.04.1

2

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

23.03.1

2

6.04.1

2

20.04.1

2

29.11.1

2

13.12.1

2

27.12.1

2

10.01.1

2

24.01.1

2

7.02.1

2

21.02.1

2

6.03.1

2

20.03.1

2

3.04.1

2

17.04.1

2

80

100

120

1,0

3,5

6,0

6000

8000

10000

400

500

600

1500

2000

150

200

250

80

100

800

1000

Pildid: kauR tuttelBeRG, tvo

eneRGeetika tulevik30

5/2012 (43)

Energeetika tulevik30

KAUR TUTTELBERG,eneRGeetikateaduskonna ÜliÕPilas­nÕukoGu Juhatuse liiGe

MEELIS MELDER,eneRGeetikateaduskonna ÜliÕPilas­nÕukoGu Juhatuse liiGe

JUHAN AGURAIUJA,Mehaanikateaduskonna ÜliÕPilasnÕu­koGu Juhatuse liiGe

ohutus eelkõige:

TUUMKÜTUSE LÕPPHOIDLA PEAB ELAMA ÜLE KA VÕIMALIKU JÄÄAJA

aprilli alguses külastasid ttÜ elektro­ ja soojusenergeetika tudengid soome ja Rootsi

tuumajaamu. tegemist oli õppereisiga aktiivsetele kolmanda kursuse energeetikatu­

dengitele, kes soovisid tuumaenergeetikaga veidi lähemalt tutvuda. lisaks tudengite

harimisele ning tulevase võimaliku karjäärivaliku tutvustamisele oli reisi üheks eesmär­

giks ka kahe energeetikaeriala üliõpilaste suhtluse tugevdamine – ei saa ju elektroener­

geetikud hakkama ilma soojuseta ja vastupidi.

Reisi sihtpunktideks olid Olkiluoto ja Forsmarki tuumaelektrijaamad. Olkiluoto külastuskeskuses võttis

meid vastu kohalik giid Hannu, kes tegi ülevaate Olkiluoto jaamast ja selle operaa-torettevõttest TVO, ning kohe sai hakata küsimusi esitama. Viimasel hetkel saadud loal jätkus meie ekskursioon õppekeskuses, mille põhikomponentideks on Asea Atomi

BWRi ja alles ehitatava Areva EPRi simu-laator.

Sisseseade on seal täpselt samasugune kui tuumajaama enda juhtruumis, ainult et reaktorit ja muid süsteeme imiteerib arvuti. Õppekeskuses räägiti meile tuuma-jaama operaatorite tööst ning kahest töö-tavast ja kolmandast, alles ehitatavast plo-kist. Tudengite küsimuste tulv ajas välja-

olkiluoto 1 & 2

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

eneRGeetika tulevik 31

5/2012 (43)

õppejuhi kergelt pabinasse, aga kõik küsi-mused leidsid siiski ammendavad vastused. Pärast õppekeskust kiirustasime vaateplat-vormile, kust sai hea ülevaate tervest kompleksist.

lõppladustamine käib ainult soomes ja Rootsis

Viimane külastatav objekt oli madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete lõpphoidla. Kuna tuumajäätmete lõppla-dustamisega tegeletakse praegu ainult Soomes ja Rootsis, on see üsna haruldane vaatamisväärsus. Lisaks kõigele nägime Olkiluoto külastuskeskuses väljapanekut, mis sisaldas huvitavaid makette, näidiseid kütusekomplektidest, juhtvarrastest, kütu-se lõppladustamise konteineritest ja muud põnevat.

Pärast öist meresõitu suundusime Forsmarki, kus meid võttis vastu rõõmsa-

kÜtusevaRdad

Huvitavaid fakte

radioaktiivsus

20. sajandi alguses müüdi Rootsis raadiumit sisaldavat vett, mida reklaa- »miti lausega “The most radioactive water in the world” (Kõige radioaktiiv-sem vesi maailmas).20. sajandi keskpaigas tuli Saksamaal turule radioaktiivne hambapasta, mis »pidi tagama särava naeratuse.Forsmarki tuumajaamas avastati Tšernobõli katastroof esimesena, kui »dosimeetrid registreerisid kompleksi parklas kõrgema radiatsiooni kui tuumajaama siseruumides. Rootslased said õnnetusele jälile ka enne Mosk-vat.Igal aastal vahetatakse nii Olkiluoto kui ka Forsmarki tuumajaamades »plaanilise seisaku käigus välja ca 20% kütusevarrastest. See tähendab, et ühe reaktori kohta tekib aastas ligikaudu 10–12 kapslit tuumkütuse jääke (100–140 kütusevarrast), mis tuleb ohutult lõppladustada.Enne lõppladustamist hoitakse kütusevardaid jahutamise eesmärgil üks »aasta basseinis 10 meetri sügavuses vees.Tuumkütuse jääkide lõppladustamise kompleksi kogumaksumuseks on »Rootsis ligikaudu 10 miljardit eurot ja see katab riigi kõigi jaamade vajadu-se.Kuigi praegu ei ole tuumkütuse jääkide lõppladustamine võimalik, on selle »kulutused arvestatud väljastatava elektrienergia hinna sisse.Olkiluoto 1. ja 2. jaama täielik väljalülitamine võtab aega ca 12 tundi. Sisse- »lülitamiseks täisvõimsuseni kulub aega ligikaudu 48 h, kusjuures 60-prot-sendine võimsus saavutatakse kõigest 2–3 tunniga.Madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete hoidla kiirgus on linnatä- »nava omast umbes 10 korda tugevam (doosikiirus 1,3 µSv/h).Ühe huvitava eksponaadina oli Forsmarkis välja pandud Aafrika maapõuest »kaevandatud kivim, mis tekkis tuumareaktorites toimuva reaktsiooniga sarnases protsessis. Selliseks peaks saama ka tulevatel kümnenditel lõpp-hoidlasse viidud kasutatud kütus.

eneRGeetika tulevik32

5/2012 (43)5/2012 (43)

olkiluoto 3. ReaktoRihoone ehitus

meelne giid Christoff er. Meid ootas juba pikem ja põhjalikum ettekanne Forsmar-kist, tuumaenergeetika ajaloost Rootsis ja muust. Christoff er jutustas kaasahaaravaid lugusid ning vastas põhjalikult meie küsi-mustele. Kogenud giidina tegi ta kiiresti selgeks, mis tasemel kuulajad teemat val-davad ja kohandas ettekannet nii, et oleks huvitav kuulata.

Ekskursioon jätkus ringsõiduga jahu-tusvee mõjude uurimisobjektil, kus tutvus-tati muuhulgas parimat kohalikku ujumis-kohta. Nägime ka kanaleid, mille kaudu jaamade kondensaatorite jahutusvesi mer-re tagasi juhitakse. Viimane külastus viis meid rootslaste madala ja keskmise radio-aktiivsusega jäätmete lõpphoidlasse. Enne ärasõitu õnnestus külastada ka keskuse vaatetorni, kust avanes ilus vaade Forsmar-ki kompleksile.

lõpphoidla rajatakse 400 meetri sügavusele graniiti

Radioaktiivsed jäätmed jagatakse kol-me klassi: madala, keskmise ning kõrge radioaktiivsusega. Nii Olkiluotos kui ka Forsmarkis on toimiv madala ja keskmise tasemega jäätmete lõpphoidla, mis asub umbes 60 meetri sügavusel maa all. Sinna ladustatakse radioaktiivse materjaliga kok-ku puutunud riided, tööriistad ning sead-mete osad. Tuumkütuse jääkide lõpphoid-la on Soomes juba ehitamisel ja peaks valmima 2020. aastate alguses. Rootsis on lõpphoidla hetkel veel projekteerimiseta-pis ning see loodetakse valmis saada 2030. aastate alguseks.

Lõpphoidla rajatakse enam kui 400 meetri sügavusele graniidi sisse, kus jäät-med peavad ohutult püsima 100 000 aas-tat, elades vajadusel üle ka jääaegu. Kasu-tatud kütusevardad asetatakse spetsiaalse-tesse teraskonteineritesse, mille eesmärk on tagada kütusevarraste kaitse mehaani-liste mõjude eest. Viimane sisestatakse omakorda vasest kapslitesse. Vaskkapsleid kasutatakse tuumkütuse jääkide säilitami-seks vaskoksiidi äärmiselt madala keemili-se aktiivsuse tõttu. Kapslid asetatakse tun-neli põhjas olevatesse tühimikesse ning ümbritsetakse saviga, mis loob elastse kihi ja pakub seeläbi kaitset maalihete ja muu-de seismiliste nähtuste vastu. Lõpuks täide-takse kogu tühimik ja selleni viiv tunneli osa maast laeni betooniga. Kõik protsessid on automatiseeritud ning inimesed kiirgu-sega kokku ei puutu.

Olkiluotos lasti ekskursioonigrupp jäätmehoidla silodele väga lähedale (Pilt). Erilist tähelepanu pöörati külastajate tur-

valisusele – kaasa anti dosimeetrid ning pärast külastust kontrollisid vastavad sead-med igaühe kiirgusastet. Dosimeetrid olid pidevalt nullis ning kõik osalised said kontrollist läbi. Forsmarkis piirduti jäät-mehoidlas vaid väikese näituse ning hoid-laruumi vaatamisega läbi akna.

Mõju keskkonnale tuleneb põhiliselt jahutusveest

Tuumajaamade peamine mõju kesk-konnale tuleneb jahutusvee soojendami-sest. Külastatud elektrijaamad asuvad mõlemad mere kaldal ning seega kasuta-takse kondensaatorites merevett, mille temperatuur tõuseb 10–15o C võrra. Laht, mille vett kasutatakse Forsmarki tuuma-jaamas, on liiga madal, et võimaldada ja-hutusvee piisavalt kiiret segunemist. Selle probleemi kõrvaldamiseks rajati mitmesa-ja meetri pikkused tunnelid, mis juhivad vee lahe sügavamasse osasse.

Tunnelite rajamise käigus välja kaeva-

Reisi osalised Madala Ja keskMise Radio­aktiivsuseGa JÄÄtMete lÕPPhoidlas olkiluotos

eneRGeetika tulevik 33

5/2012 (43)

ti tuleb ette jahutussüsteemi rikkeid nagu jää sisenemine jahutuskanalisse või mõne seadme tõrge. Selleks, et hoida jaama ope-raatoreid tasemel, viiakse läbi iga-aastased 7–10 päeva pikkused treeningud, mil simu-leeritakse erinevaid hädaolukordi. Lisaks tuleb operaatoritel iga kahe aasta tagant sooritada eksam.

Energeetikatudengid õppisid palju ning koju jõudes ei helendanud keegi. See on soovitatav reis kõigile, kes tunnevad huvi tuumaenergeetika vastu. Külastuskes-kused mõlemas jaamas võtavad rõõmsalt kõiki gruppe vastu. Osalejad tänavad oma toetajaid – Eesti Energiat ja TTÜ Üliõpilas-esindust – hea kogemuse eest!

Tuumajaamade tehnilised andmed

pane tähele

Forsmark 1 & 2 Forsmark 3 Olkiluoto 1 & 2 Olkiluoto 3

Valmimisaasta 1980 & 1981 1985 1979 & 1982 2013Võimsus MW 987 & 1000 1170 880 & 880 1600Reaktori tüüp BWR* BWR BWR PWR**

Reaktori tootja Asea-Atom Asea-Atom Asea-Atom AREVARõhk MPa 7 7 7 15,5Auru temperatuur oC 286 286 286 290Auru tootlikkus kg/s 1500 1810 1260 2443Turbiini tootja Alstom Siemens STAL-LAVAL SiemensTurbiinide arv 2 1 2 1Pöörlemiskiirus rpm 3000 1500 3000 1500Jahutusvee kulu m3/s 23 & 23 49 29,2 & 29,2 53Generaatori tootja Alstom Brown Boveri ASEA SiemensGeneraatori pinge kV 21,5 20,5 20 27Võrgu pinge kV 400 400 400 400

* BWR – BOILING WATER REACTOR – keevavee ReaktoR** PWR – PRESSURIZED WATER REACTOR – suRvevee ReaktoR

tud materjalist rajati nn keskkonnauurin-gute bassein, milles toimuvaid muutusi kaardistab ja analüüsib riigi rahastatav uurimisrühm. Basseini juhitakse Forsmar-ki 1. ja 2. reaktori jahutusvesi, 3. reaktori jahutusvesi juhitakse sellest mööda, sest 3. reaktori valmimise ajaks oli juba uuringu-tega alustatud ning ei soovitud katsetingi-musi mõjutada. Siiani on leitud, et soojem vesi soodustab ühtede liikide elu ning pärsib teiste oma, seega ei ole täheldatud midagi katastroofi list. Iga sekkumine loo-dusesse on siiski taunitav. Lisaks jahutus-vee mõjule lendub tuumaelektrijaama korstnast atmosfääri ka vähesel määral gaase, sealhulgas radioaktiivset 14C isotoo-pi.

sagedasim rike tuumajaa­mas on võrgu äralangemine

Nii Forsmarki kui Olkiluoto tuuma-jaamas on kasutusel rootslaste väljatööta-tud täismehaaniline avariiventilatsiooni süsteem, mille abil on võimalik rikke kor-ral vähendada rõhku reaktoris – väiksem rõhk tähendab ka väiksemat plahvatusoh-tu. Selle tagamiseks lastakse osa radioak-tiivset õhku väliskeskkonda läbi spetsiaalse

fi ltri, mis püüab kinni 99,98% radioaktiiv-setest osakestest. Sellised avariisüsteemid on kasutusel kõigis Rootsi ja Soome tuu-majaamades ning väikese erinevusega ka Prantsusmaa jaamades.

Elektrivõrgu väljalangemise korral omatarbe tagamiseks on nii Olkiluoto kui ka Forsmarki kompleksis gaasiturbiinid ja diiselgeneraatorid. Forsmarkis on iga reak-tori kohta neli diiselgeneraatorit, mis on rikkekindluse tagamiseks paigutatud reak-torihoone igasse nurka. Forsmarkis on diiselgeneraatoreid vaja läinud kõigest üks kord. Olkiluotos mainiti, et kõige sageda-sem rike tuumajaamas on võrgu väljalan-gemise korral omatarbe kadumine. Samu-

olkiluoto JuhtiMiskeskuse siMulaatoR

Pildid: autoR

inseneRikutse34

5/2012 (43)

Insenerikutse34

mäng on tõsine töö

TTÜ E-SPORT 2012võrgupidu ttÜ e­sport on ttÜ aula täitnud suminaga

juba kuus aastat ning selgi aastal oli märtsi esimesel

nädalavahetusel tehnikaülikool arvutimänguhuvilisi

puupüsti täis.

MIHKEL PUKK,ttÜ e­sPoRt PRoJektiJuht

E-Sport on TTÜ IT-teaduskonna üliõpilasnõukogu iga-aastane suu-rim sündmus, mille eesmärgiks on

anda arvutimänguritele võimalus tulla kokku, mängida, panna ennast ja teisi proovile, sotsialiseeruda, luua uusi kontak-te ja laiendada silmaringi ^ sel aastal ka seminaridel.

Tegu on Eesti ühe suurima võrgupeo-ga, mille külastajate arv on püsivas kasvu-trendis. Kui mõne aasta eest külastas üri-tust mõnikümmend huvilist, siis sel aastal

orienteerumine ja kogu laupäev oli sisus-tatud fi rma DevTraining harivate semina-ridega.

Kui auhinnafondi pärast kohale tul-nud Counter Strike (CS) kõrvale jätta, olid turniirid mängudes League Of Legends (LOL), Flatout 2, Starcraft 2, Call Of Duty. Kuid kohaletulnud panid üksteist väljas-pool ametlikku kava proovile legendaarse-tes mängudes nagu Age of Empires 2, mille väljalaskeaastaks on 1999, ja kuulda oli ka GTA2 mängukõminat.

Kohale oli tulnud seltskondi ja üksik-üritajaid, kes kasutasid võimalust, perest eemal, rahulikult oma mänguhimu rahul-dada.

Kuigi selle aasta auhinnafond jäi alla eelmisele aastale, oli tegu siiski ühe suu-rema ürituste seeriaga. E-spordi üks ees-märke on hoida ka piletihind võimalikult madal. Samalaadsete ürituste piletihind on mujal kuni kümme korda kõrgem (Eestis siiski tavaliselt kuni kolm korda suurem).

Counter Strike oli vaieldamatult suu-rima auhinnafondiga üksikturniir, kus võistkondade vahel läks vastavalt 50%, 30% ja 20% esikolmiku vahel jagamisele 950€.

Ülejäänud turniiride peale jagunes Photopointi poolt välja pandud 800€ eest

oli külastajaid juba üle 250, Eesti eri otsa-dest.

Inimesi jätkus nii aulasse, seitsmenda õppehoone suurtesse ruumidesse kui ka tudengimajja, kus mõlemas ruumis oli tipphetkel liikumisruumi väga vähe.

Piletihind oli sel üritusel võrdlemisi madal

Samas ei ole sündmus kunagi olnud suunatud vaid arvutimänguritele: kohale tulid WePlay esindajad, kes tutvustasid ja mängisid huvilistega erinevaid lauamänge, Sony Center oli kohal Playstation 3 kon-sooliga, TTÜ hoonetes oli võistluslik

vÕRGuPidu

inseneRikutse 35

5/2012 (43)

leks hoida silm peal ITÜNi kodulehel www.itun.ttu.ee ja Facebooki lehel.

Kellel vähegi huvi tekkis ning tahab infot TTÜ avalike võrgupidude kohta, tu-

Roccati tooteid, ning meeneid WePlay ja Progamesi poolt.

Seadmeid ja mängureid aitas võrguta-da Elion, Linkstelecom ja Haapsalu Kutse-hariduskeskus, kellel oli ka oma võrgupidu 13.^15. aprillil.

Oma toetuse andsid E-spordi toimu-misse veel A.Le Coq, Red Bull ja Webme-dia.

MÄnGuRite kontsentRatsioon oli kÕRGe

seadmeid ja mängureid

aitas võrgutada elion,

linkstelecom ja haapsalu

kutsehariduskeskus,

kellel oli ka oma võrgupidu.

Pildid: autoR

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinseneRikutse36

5/2012 (43)

INSENERIKUTSE36

JÜRI VEIDERMA,MehaanikainseneR, konstRuktoR

Saatuse teed tõid mind 1984. a põ-genikuna Rootsi. Neljakuulise in-tensiivkursuse järel sooritasin

riikliku keeletesti, mis võimaldas ülikooli-õpinguid. Kuna tööluba mul veel ei olnud, siis kasutasingi rootslaste vastutulelikkust – võimalust õppida Lundi Tehnikaülikoo-lis eriprogrammi järgi.

Olin varem Eestis lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikainsene-rina ja töötanud ka aastaid konstruktorina. Lundis sain valida mõned õppeained, mi-da pidasin konstruktorile vajalikuks. Õpin-gute teoreetiline tase ületas Eestis varem läbivõetut ja ka konkurents oli kõvem. Sooritasin eksamid ja kui saabus tööluba, otsustasin kasutada esimest ettejuhtuvat võimalust, et siis hiljem rohkem ringi vaadata. Kunagi õpingute ajal olin Eestis töötanud lukksepana ja nii sattusingi töö-le montöörina laevamootorite klappide lihvpinke tootvasse fi rmasse Chris-Marine AB Malmös.

Minu lõplik töine valik langes Paxxo aB­le

Ma ei soovinud pikemalt montöörina jätkata ning otsustasin ringi vaadata. Oli võimalus asuda mehaanikainsenerina

väliskogemus:

KUIDAS MA LEIUTISE TASUST ILMA JÄIN

Ühel Malmös korraldatud innovatsioonialasel seminaril

sai mulle selgeks, et vastavalt Rootsi seadustele tuleb

ettevõtetel n­ö töövõtjate leiutiste puhul lisaks palgale

tasuda autorile veel korralikku tasu. informeerisin

sellest omanikust direktorit. viimane, muidu küll üsna

rahulik mees, kaotas selle jutu peale enesevalitsuse ja

sõimas mu läbi.

tööle toiduainetööstuses, kuid see mind eriti ei tõmmanud, nagu ka gaasivõrgu projekteerimine. Lõpuks langes valik Paxxo AB-le, mis jäigi mu tööandjaks enam kui 20 aastaks. Mind võeti hästi vastu ja minusse kui eestlasesse suhtuti sõbralikult, sest üks Naissaarelt pärit Lut-heri-nimeline mees oli jätnud ühele oma-nikest hea mulje. Omalt poolt püüdsin eestlase mainet hoida kõrgel. Alguses oli mu ametinimetuseks insener, varsti aga juba peakonstruktor.

Paxxo AB oli sel ajal võrdlemisi noor ettevõte, mis tootis polüetüleenkilest voo-likust (läbimõõduga 350–570 mm) telje suunas kokkuvolditud kassette, mida Lon-gopaci nime all koos mitmete aplikatsioo-nidega saab kasutada näiteks prügi kogu-miseks. Eeliseks on see, et prügikotte pole vaja vahetada: vastavale alusele asetatud kassetis on kuni 100 m kilevoolikut ja ka-sutaja valib ise prügikoti suuruse, mille ta siis ära lõikab ja uue koti põhjast kinni seob.

käsitsitöö nõudis 700 000 sõlme sidumist aastas

Iseenesest küllaltki lihtne ega vaja inse-neritarkust. Tarkust aga on tarvis seadmete loomisel, et kilevoolikut kokku voltida, kassette siduda ja pakkida. Ebatavaline toodang nõuab ka ebatavalisi masinaid.

Algaastatel oli fi rmas veel palju üks-luist füüsilist tööd. Ma arvan, et rumeen-lasest põgenik Virgil vääris paremat saatust kui aastas 700 000 sõlme käsitsi sidumist, mis hoidsid kassette koos teel tarbijani.Sama kehtib tema kaasmaalase Dumitru kohta, kes pakkimismasina juures ebamu-gavas asendis töötades tegi viga seljale ja oli sunnitud varakult pensionile jääma.

Võrreldes Eestiga olid konstruktori töövahendid paremad. 1980. aastatel käis töö joonestuslaual, millele kinnitati paks fi lm ning jooned tõmmati tušiga. Ka väike masin pöörleva kustutuskummiga oli pa-randuste tegemisel abiks.

osa komponente tehti valmis eestis

Järgnev aastakümme tõi aga juba arvu-ti: algul AutoCad, veidi hiljem 3D-prog-rammid Mechanical Desktop ja Inventor. Kolmemõõtmelisi komponente sai alla laadida internetist. Inseneritöö tootlikkus kasvas kümneid kordi. Insenerikursused ja messid said töö osaks ja mu areng insene-rina oli kiire. Sisseostetavate komponenti-de hind ei olnud määrav, valisin neid maailma parimate hulgast, enamikus saksa omad. On meeles, et sfäärilistele rull-laag-ritele ei olnud USA omadele vastast. Kõige selle toel valmisid uue põlvkonna täisau-tomaatse voltimismasina joonised. Lihtsa-

Muutuva Mahtuvuse­Ga PRÜGikoRv

inseneRikutse 37

5/2012 (43)

enda peale võtta. Leidsin uue väljakutse vanematelt päritud talu juurde kuuluva Põllküla mõisapargi taastamisel. Selle projekti elluviimiseks kulub veel mitmeid aastaid.

Võib-olla pakub see lugu huvi mõnele noorele eesti insenerile, kes kogemuste omandamiseks otsustab oma võimeid proovile panna välismaal. Üks Rootsi sot-siaaltöötaja ütles mu eksiiliaastate algul, et vaata, et sa alla ei anna. Need sõnad olid mulle juhtmotiiviks ja seda soovin ka teistele.

mate komponentide osas suunasin osa tellimusi Eestisse.

Paxxo AB otsustas minu konstrueeri-tud automaatse voltimismasina kohta saata avaldused patentide saamiseks mitmetesse riikidesse.

Ühel Malmös korraldatud innovatsioo-nialasel seminaril sai mulle selgeks, et vas-tavalt Rootsi seadustele tuleb ettevõtetel n-ö töövõtjate leiutiste puhul lisaks palgale tasuda autorile veel korralikku tasu. Infor-meerisin sellest omanikust direktorit. Vii-mane, muidu küll üsna rahulik mees, kao-tas selle jutu peale enesevalitsuse ja sõimas mu läbi. Oli sündinud konfl ikt.

Firma jättis vastamata patendiameti päringule

Tõmbusin tagasi, vastasel juhul oleks mul tulnud hakata uut tööd otsima. Pärast seda pole ma fi rmas sel teemal rohkem rääkinud. Märkasin ka, et minuga varem sõbralikku koostööd teinud Magnupatendi esindaja vältis minuga kontakti.

Aeg läks ja paar aastat hiljem pöördu-sin kui leiutise autor Rootsi Patendiameti poole, et teada saada patendiavalduse eda-sisest saatusest. Sain teada, et ettevõte oli jätnud vastamata ühele minu leiutise koh-ta käivale järelepärimisele ja avalduse me-netlemine oli peatatud. Samas sain aga teada, et Paxxo AB oli saanud minu leiuti-sele patendi Jaapanis ja Austraalias. Ju siis oli nendes riikides menetlemine kiirem. Aastaid hiljem proovisin kutseühingu kaasabil oma töövõtja leiutise tasu välja nõuda, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Võib-olla kehtis siin ütlus, et veri on pak-sem kui vesi.

voltimismasinad on töötanud üle 20 aasta

Ees ootasid uued väljakutsed. Võeti vastu otsus automatiseerida kogu tootmis-protsess. Ja lõpuks, veidi enne minu pensio-nile jäämist, läks robotiseeritud ja automa-tiseeritud tootmisliin käiku. Liin sisaldab mitmeid lahendusi, millele võiks taotleda patendi, kuid minu arvates, pärast eelnevat juhtumit, pole sel mõtet. Videot töötava liini ühe osa kohta võib näha Paxxo AB kodulehel (paxxo.se). Firma ekspordib oma toodangut edukalt enam kui 30 riiki, seal-

hulgas Eestisse, kus toodangut müüb Pu-hastusimport OÜ.

Voltimismasinad on nüüd ilma suure-mate riketeta töötanud ööpäevringi üle 20 aasta – see on parim tunnustus minu töö-le. Mind pensionile saates tunnistas ka di-rektor, et ma päästsin fi rma 1990. aastatel pankrotist.

Mõne aasta eest kolisin tagasi sünni-maale. Insenerina pole ma siin rakendust leidnud. Ka pole ma leidnud siin huvi analoogse tootmise alustamise vastu – pensionieas ja üksi ei tahaks kogu riski

PRÜGikottide kassett

analÜÜs38

5/2012 (43)

inseneeria köögipoolelt:

LUGEJA-KÜSITLUSLÄKS TAASKORDA

analüüs38

iga­aastasest lugejaküsitlusest võttis

osa 1179 inseneeria lugejat, mis on

kõigi aegade rekord. toimetus tänab

kõiki vastajaid, eriti veel neid, kes

lisasid vabas vormis ettepanekuid ja

andsid tagasisidet. selle oleme juba

põhjalikult läbi analüüsinud. vastaja­

te vahel loosisime välja kolm ekspordi

käsiraamatu võitjat, kelleks osutusid

Mirjam Mölder tRev2­st, tõnis tuu­

der estancist ja Mart ordlik (fi rmat ei

ole märgitud). võitjatega võtame

ühendust. allpool on toodud lugeja­

küsitluse kokkuvõte.

kas sa oled mees või naine?

Mees 996 84%

naine 183 16%

Slaid 3

Mees(996)

naine(183)

400

500

600

400

500

600

Slaid 1

Milline on sinu töine staatus? 1 õpilane/üliõpilane; 2 tööline; 3 keskastmejuht/spetsia-list; 4 õppejõud; 5 ettevõtja; 6 pensionär; 7 muu

1 208 18%

2 81 7%

3 506 43%

4 28 2%

5 258 22%

6 31 3%

7 67 6%0

100

200

300

1 2 3 4 5 6 7

300350400

300350400

Slaid 4

Mis teemad või rubriigid on hetkel inseneerias puudu või vähe kajastatud? 1 autondus; 2 IKT ja arvutiasjandus; 3 ehitus; 4 keskkond, ökoloogia; 5 start-up’id; 6 eksport, maailmaturg; 7 praegused proportsioonid on paigas; 8 muu

1 285 24%

2 280 24%

3 298 25%

4 236 20%

5 220 19%

6 260 22%

7 352 30%

8 196 17%

050

100150200250

1 2 3 4 5 6 7 8

kui vana sa oled?

Slaid 2

475

380

285

190

95

0

20 või alla 50 4%21­30 475 40%31­40 258 22%41­50 177 15%51­60 117 10%61­70 68 6%71 või üle 34 3%

20 või alla 21­30 31­40 41­50 51­60 61­70 71 või üle

analÜÜs 39

5/2012 (43)

kui inseneeria tellimine hakkab alates septembrist maksma 2,95 eurot kuus, kas sa jätkaksid inseneeria tellimist?

Jah 337 29%

ei 842 71%

Slaid 9

ei(842)

Jah(337)

Slaid 5

Kuidas Sa hindad 5 punkti skaalal Inseneeria rubriikide huvitavust?

kaanelugu – ühest oma valdkonna silmapaistvast ettevõttest 1 on vähe huvitav ja 5 on väga huvitav

1 12 1%

2 51 4%

3 204 17%

4 558 47%

5 304 26%

1 2 3 4 50

100

200

300

400

500

600

Slaid 8

Kuidas Sa hindad 5 punkti skaalal Inseneeria rubriikide huvitavust?

eesti fi rma – omatoodete ja ekspordipotentsiaaliga edukast ettevõttest 1 on vähe huvitav ja 5 on väga huvitav

1 10 1%

2 32 3%

3 174 15%

4 468 40%

5 437 37%

1 2 3 4 50

100

200

300

400

500

Slaid 6

Kuidas Sa hindad 5 punkti skaalal Inseneeria rubriikide huvitavust?

energeetika tulevik – kõikvõimalikud energiateemad 1 on vähe huvitav ja 5 on väga huvitav

1 17 1%

2 60 5%

3 216 18%

4 411 35%

5 421 36%

1 2 3 4 50

100

200

300

400

500

Slaid 7

Kuidas Sa hindad 5 punkti skaalal Inseneeria rubriikide huvitavust?

huvitav lahendus – uus tehnoloogia, tootmiskorraldus, disain jne 1 on vähe huvitav ja 5 on väga huvitav

1 8 1%

2 32 3%

3 116 10%

4 436 37%

5 529 45%

1 2 3 4 50

100

200

300

400

500

600

kui sa vastasid eelmisele küsimusele “ei“, siis kas.... 1 tellimishind on liiga kõrge; 2 tehnika ja tootmise info on teistes väljaannetes olemas; 3 Inseneeria ajakirjanduslik-ku kvaliteeti tuleks tõsta; 4 ma pole Inseneeria sihtgrupp; 5 mul pole aega lugeda; 6 muu

1 313 39%

2 190 23%

3 131 16%

4 152 19%

5 109 13%

6 309 38%0

50

100

150

200

250

300

350

1 2 3 4 5 6

Slaid 10

Pildid: alFRed t. PalMeR / vikiPeedia, ttk

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinseneRikutse40

5/2012 (43)

INSENERIKUTSE40

JAAN VÕRK,tallinna tehnikakÕRGkooli PRoFessoR

Elektrivaldkond on seadusandlikult reguleeritud ning erinevate tööde tegemise õiguse saamine on seotud

spetsialistide haridustasemega, sh raken-dusliku kõrghariduse tasemega. Näiteks A- ja B-klassi pädevuse üks lisatingimus on, et taotlejal peab olema elektriinseneri kutsekvalifi katsioon või elektrialane ra-kenduskõrgharidus, mis on saadud kas 4- või 3-aastase nominaalõppeaja jooksul.

Elektriinseneri kutsekvalifi katsiooni saamine on võimalik TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika või elektroenergeetika erialade lõpetanutel, kuid nende väljundi-põhiseks põhisuunaks on ikkagi magistri-õpe.

oli vaja elektriala rakenduskõrgharidusõpet

Eestis sisuliselt puudub vastav elektri-valdkonna rakenduskõrgharidusõpe, ain-sana annab seda TTÜ Virumaa Kolledž erialal “Energiatehnika”. Sama valdkonna kutsekeskhariduse saab omandada aga mitmes õppeasutuses nagu Tallinna Polü-tehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Ehituskool, Pärnu Saksa Tehno-loogiakool. Loomulikuks jätkuks kutse-keskharidusele on rakenduskõrgharidus, mis omakorda avab tee erialasteks magist-ritaseme õpinguteks TTÜs. Seda tühimik-

noorte valikud suurenevad:

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI ELEKTRITEHNIKA UUS ÕPPEKAVA

tallinna tehnikakõrgkool on 2012. aastaks kuulutanud välja vastuvõtu elektritehnika

õppekavale, mis kuulub tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagruppi. eriala

vajalikkuse põhjendamisel tegid eeltöö eesti elektritööde ettevõtjate liit (eetel), ttk

rektor enno lend ja tallinna Polütehnikumi direktor kalle sammal. haridus­ ja

teadusministeerium registreeris õppekava 10.01.2012. Õppekava järgi saab asuda

õppima ttk mehaanikateaduskonnas.

loomulikuks jätkuks

kutsekeskharidusele on

rakenduskõrgharidus, mis

omakorda avab tee ma­

gistriõpinguteks ttÜs.

inseneRikutse 41

5/2012 (43)

nad ja -ajamid jne. Automaatika-alases koolituses käsitletakse ka teoreetilisi prob-leeme, põhirõhk on siiski seadmetel ja nende hooldamisel-häälestamisel.

Saadud haridus võimaldab edukalt töötada Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liitu (EETEL) kuuluvates ettevõtetes, mida on 20. Teiste seas on üheks liikmeks ABB AS, mis kuulub rahvusvahelisse tehnoloogiagruppi ABB. TTK-l on ABB ASiga koostööleping ja ettevõttest saab üks praktikabaase.

elektri pidev kallinemine nõuab “tarku hooneid”

Tulevased töökohad ei piirdu ainult elektritööde ettevõtetega. Praktiliselt iga tootmine tarbib elektrienergiat, järjest roh-kem tõuseb tootmise automatiseerimise tase. Vajadus rakendusinseneri haridusega spetsialistide järele on ilmne. Energia pidev kallinemine on tõstnud päevakorda “targa hoone” mõiste oma kompleksse automati-seeritusega. “Targaks” võib teha ka eramu, milleks annab omapoolse panuse elektri-tehnika õppekava, kus muude automaatika-alaste õppeainete hulgas on mahukas õppe-aine “Hoone ja soojusautomaatika”.

Kuna tehnika, tootmine ja tehnoloo-gia on lahutamatult seotud elektri ning automaatikaga, võimaldab elektritehnika õppekava materiaalse baasi väljaarendami-ne TTK-l oluliselt parandada ja kaasajasta-da kõikide sama õppegrupi õppekavade tööd.

ku täidabki kõrvuti Virumaa Kolledžiga elektritehnika õppekava Tallinna Tehnika-kõrgkoolis.

Õppekava koostati tihedas koostöös Tallinna Polütehnikumi õppejõududega. Õppekava moodulid “humanitaarained”, “reaalained ja graafika”, “majandus ja juh-timine” ja “tööelu” on täielikus vastavuses mehaanikateaduskonna õppekavade vasta-vate moodulitega. Erialaselt on TTK jaoks tegemist uudse valdkonnaga rakenduskõrg-haridusõppes. Kiiresti tuleb luua õppelabo-ratoorne baas, komplekteerida õppejõud ja arendada õppekava. Võttes arvesse raken-duskõrghariduse kohta ahelas kutsekeskha-ridus – rakenduskõrgharidus – magistriõpe, eeldab järgnevate aastate arendustöö tihe-dat koostööd ühelt poolt Tallinna kutse-keskhariduse elektrivaldkonna õppeasutus-tega, teiselt poolt aga TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudiga.

haridus võimaldab töötada eeteli ettevõtetes

Koostöö vormideks kutsekeskhariduse õppeasutustega võiks olla õppelaboratoor-se baasi ja õppejõudude-kutseõpetajate ühiskasutus; TTÜ elektriajamite ja jõu-elektroonika instituudiga aga nende õppe-jõudude-teadurite kaasamine teoreetilise kallakuga õppeainete õpetamisesse. Õppe-kava arendustöö peaks olema suunatud VÕTA-programmi kasutamisvõimaluste suurendamisele, seda ahela kõikide lülide

poolt. Kasulik on see kõikidele, atraktiivne aga õppuritele.

Õppekava elektrialane ettevalmistus haarab energiasüsteemi osiseid alates ala-jaamadest kuni lõpptarvititeni nagu elekt-rivalgustus, elektrivarustus, tööstuslikud elektriseadmed ja paigaldised, elektrimasi-

- Lehe- ja torumaterjali laserlõikus- CNC stantsimine, painutamine- CNC trei- freesimistööd- Robotkeevitus- Kuumtsinkimine

www.tikitreiler.ee/tehnoloogia

Pilt: BoeinG

lennusõit on ajavõit:

BOEING EHITAS OMA VIP-KLIENDILE “TAEVAJUVEELI“

lennukiehitaja Boeing andis tundmatuks jääda

soovinud viP­kliendile üle esimese modifi tseeritud

kommertslaineri Boeing 747­8.

Tellija andis ettevõttele lennuki tuunimiseks, et teha sellest tõeline “taevajuveel” (jewel of the sky), kui

kasutada Boeing Business Jetsi presidendi Steven Taylori määratlust.

Boeingu klassikalise mudeli, üle 40 aasta lennanud modifi katsiooni 747-8 In-tercontinental tarned seisid peaaegu üle aasta. Lennukiehituskompanii sai nüüd sellele mudelile kokku 36 tellimust. Ühek-sa neist ei ole mõeldud aga lennukompa-niidele, vaid eraisikuist tellijaile.

Boeing 747 oli maailma suurim len-nuk kuni 2005. aastani, mil Airbus ehitas oma esimese A380. Boeing 747 praegust mudelit peetakse kiireks, ökonoomseks ja vähese müraga lennukiks, mis ekspluatee-

rib endiselt klassikalise versiooni kuulsust ja populaarsust.

Boeing 747-8 VIP-modifi katsioonis on lennukist ehitatud tõeline luksusvilla ma-gamistubade, vannitubade jt kõikvõimali-ke mugavuselementidega. Lennuki salongi ehitavad VIP-elamistingimustele ümber teised ettevõtted, ent Boeing peab andma ümberehitustele oma heakskiidu, enne kui “taevajuveel” tohib õhku tõusta.

Esimese juveeli ostja nime hoiab len-nukiehitaja kiivalt saladuses, ent tõenäoli-selt on tegu mõne miljardäri või riigijuhi-ga. Puget Sound Business Journal annab vihje, nagu oleks tellimus tulnud ühe Lä-his-Ida riigi juhtkonnalt. Lennukompanii-dest saab lennuki uue versiooni Saksa Lufthansa, kes tellis 20 eksemplari.

Lennukiehitaja kasutas uue mudeli loomisel Boeing 787 Dreamlineri tehno-loogiat. Kriitikud märgivad siiski, et lainer sai 8–10 tonni raskem, kui esialgselt pla-neeritud.

Välisajakirjanduse põhjal

BoeinG 747­8 kontinentide vaheline viP­lennuk oMa esiMesel ÕhkutÕusul Paine’ lennuvÄlJalt 28. veeBRuaRil

huvitav lahendus42

5/2012 (43)

viP­modifi katsioonis

on lennukist ehitatud

tõeline luksusvilla

magamistubade, vanni­

tubade jt mugavus­

elementidega.

huvitav lahendus42

huvitav lahendus 43

5/2012 (43)

Läinud sajandi 90. aastatel avastasid psühholoogid, et vestluse ajal kuulab

inimene pingsalt oma häält, see on üks tagasisidekanal aju ja kõneaparaadi va-hel. Selgus, et see kanal on väga oluline inimeste jaoks, kes kannatavad luksu-mise all. Nii näiteks pidi luksumise sagedust tunduvalt vähendama see, kui inimesele tema oma kõnet 50 mil-lisekundise viivitusega ette mängida.

Avastatud meetod sai nimeks DAF (Delayed Auditory Feedback – viivitu-sega audiotagasiside). Teadlased tegid

aga kindlaks, et tervetel inimestel võib see meetod luksumise just esile kutsu-da, ehk tagasisidekanali n-ö umbe ajada.

Uurimustöö raames esitlesid tead-lased lihtsat süsteemi, mis on võimeline pärssima kõne loomulikku voolu. Seade, millele selle loojad andsid nime “Kõne-häirete generaator”, kujutab endast ühte aparaati ühendatud suundmikro-foni koos analoogvaljuhääldiga.

Teadlased katsetasid uut seadet korduvalt ning neil õnnestus välja arvu-

tada mikrofoni tehnilised parameetrid sõltuvalt kõneleja kaugusest ja tema kõne helitugevusest. Tänu suundfunkt-sioonile on teadlaste sõnul seade või-meline toimima ka konkreetse rahva-summas asuva persooni peal, põhjus-tamata ebamugavusi teda ümbritseva-tele inimestele. Ebamugavust ei koge teadlaste sõnul ka inimene ise, kelle kõnet pärsitakse. Ta lihtsalt ei saa rääkida.

Välisajakirjanduse põhjal

rääkimine hõbe, vaikimine kuld:

Jaapanlased valmistasid inimkõne pärssijaJaapani teadlased kazutaka kurihara ja koji tsukada konstrueerisid seadme, millega on

võimalik rääkiv inimene vaikima sundida.

innovatsioon?

Pilt: istoCkPhoto

inseneRikutse44

5/2012 (43)

Insenerikutse44

JANEK ÕSSO, ostu­ Ja taRneahelate JuhtiMise ÜhinGu PRoloG Juhatuse aseesiMees

IFPSMi peadirektori Charles Holdeni sõnul hakati ostujuhi standardit välja töötama umbes kahe aasta eest ja 15.

märtsil sai see ametlikult avalikuks. Holden jätkas: “Seatud eesmärgini jõudmine osutus pikaks, kuna standardi koostamisel tuli objektiivselt hinnata juba olemasolevaid õppeprogramme, arvestades sealjuures paljude erinevate ärimudelite iseärasusi.”

ÕPPEKAVADE AKREDITEERIMINE

VALMIS UUS RAHVUSVAHELINE OSTUJUHI KUTSESTANDARD

Rahvusvaheline ostu­ ja tarneahelate Juhtimise Föderatsioon (iFPsM) avalikustas

märtsis esmaversiooni ülemaailmsest ostujuhi kutsestandardist. erinevaid standardeid

töötatakse välja peamiselt selleks, et kaardistada kompetentse, mida inimene oma

ametis olles teadma ja oskama peab. PRoloG uuris otse allikast täpsemalt uue standardi

sünnilugu ja olemust..

Rahvusvahelise standardiga on loodud eeldused selleks, et tulevased spetsialistid hakkaksid rohkem vastama tööandjate oo-tustele. Lisaks sellele muutub töötajate kvalifi katsioon rahvusvaheliselt võrrelda-vaks. Samuti on antud standardiga vastavu-ses olnud õppekavade põhjal õppinud ini-mestel lihtsam rahvusvahelistesse ettevõte-tesse tööle kandideerimine. Holdeni sõnul oli standardi loomise peamine eesmärk tõsta ostu- ja tarneahelate juhtimise alaste oskuste taset rahvusvahelises mastaabis.

tööandja ja koolitaja lähenevad teineteisele

Holdeni sõnul hakatakse ülemaailmse ostujuhi standardi alusel hindama ka erine-

vate ülikoolide õppekavasid. Seega seob standardisüsteem haridussüsteemi tööturu-ga ning tööandja ja koolitaja lähenevad teineteise soovidele. Rahvusvahelist akredi-teerimist saavad taotleda kõik õppeasutu-sed, kelle õppekava sisu vastab standardis välja töötatud kriteeriumitele, ning kindlus-tab vastavad väljundid selle õppekava läbi-nutele. Standard võimaldab akrediteerida nii täis-, osa- kui ka kaugõppe õppekavasid, lisaks sellele ka erinevaid ühisõppekavasid, mis viiakse ellu koostöös erinevate kõrg-koolide ja asutustega.

Akrediteeringu saamise protsess on jaotatud kolmeks osaks – esialgne hinnang õppeasutusele dokumentide põhjal, millele järgneb assessorite ehk hindajate külastus.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

inseneRikutse 45

5/2012 (43)

Hindamise eduka läbimise puhul antakse õppeasutusele heakskiit ning edaspidi toi-muvad korralised kontrollid iga kolme aasta tagant, kui vahepealsel ajal ei soovita teha programmis olulisi muudatusi. Ehk lühidalt: üldine kaughindamine, assessorite poolne sisuline hindamine kohapeal ja programmi jätkusuutlikkuse hindamine jooksvalt.

võimalik leida helgeid päid ka väljastpoolt

Õppeasutuste kasu antud protsessi läbi-misel on otsene. Nimelt annab rahvusvahe-lisel tasemel standardi omamine õppeasu-tusele konkurentsieelise teiste sarnaste ka-vadega konkurentide ees. Ühtlasi annab see hea võimaluse kõrgkoolidele, leidmaks helgeid päid ka väljastpoolt Eestit, sest vas-tavalt standardile suudetakse pakkuda rah-vusvaheliselt konkurentsivõimelist kõrgha-ridust.

Hetkel on jäänud veel teatud erinevu-

sed uue rahvusvahelise kutsestandardi ja Eesti kohaliku ostujuhi standardi vahele, mis on Kutsekoja poolt kinnitatud möödu-nud aasta detsembris. Näiteks on rahvusva-helises standardis olulise teemana käsitle-mata varude juhtimine ning ühtlasi pole kordagi mainitud logistikatoimingute ja -protsessidega seotud oskusi.

Sealjuures on ka Eesti standardis vald-kondi, mis vajaksid standardi uuendamisel kindlasti lisamist. PROLOGi juhatuse esi-mees Illimar Paul tõi olulisemate täiendus-tena välja läbiva kompetentsina projekti-juhtimise lisamise, jätkusuutliku tootmise-ga seonduvad teemad ning finantsvaldkon-na täiendamise.

Rahvusvaheline Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing (IFPSM) ühendab maail-ma 48 rahvuslikku organisatsiooni, mille liikmeskonnas on ca 250 000 ostu- ja tarne-ahelatega seotud professionaali. Eestis on ostu- ja tarneahelate juhtimist õpetama asuvate kutse- ja kõrgkoolide õppekavade ning õpetamistegevuse kvaliteedi hindajaks talle omistatud kutseandja volituste alusel PROLOG.

Täpsemalt saab välja antud standardi ja selle rakendamise kohta lugeda Rahvusva-helise Kutsestandardi Kompetentsikeskuse koduleheküljelt www.psgstandard.com või PROLOGist info@prolog.ee.

standardi loomise pea­

mine eesmärk on tõsta

ostu­ ja tarneahelate

juhtimise alaste oskuste

taset rahvusvaheliselt.

Pildid: loGistikaseMinaR 2012

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eekonveRents / Mess46

5/2012 (43)

loGistikaseMinaR 2012

konveRents/Mess46

ERKKI JAANHOLD, TTÜ logistikaeriala üliõpilane

Inglise keeles läbi viidud seminar koos-nes neljast diskussiooniplokist. Esimene plokk keskendus Rail Balticale kui koos-

tööprojektile. Seminaril osalejaile oli saat-nud oma videotervituse Euroopa Komisjo-ni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas. Ta tõi välja, et projekti läbiviimiseks on tugev poliitiline tahe mitte ainult Balti riikidel, vaid ka Soomel ja Poolal. Ta kinni-tas, et hoolimata praeguseks läbi viidud uuringute ja arvutuste ebapiisavale detail-susele on projektil olemas Euroopa Komis-joni täielik toetus.

Auditooriumiga Skype’i vahendusel liitunud minister Juhan Parts toetas Kallase väidet, et väga huvitatud on Rail Baltica

aprilli algul leidis tartus aset

tallinna tehnikakõrgkooli

eestvõttel juba traditsiooniks

saanud logistikaseminar, mis oli seekord tervenisti pühendatud

“Rail Baltica“ raudteeprojektile. Üldine toon oli positiivne, kuid

kõlas ka kahtlevaid seisukohti. Modereeris Raivo vare.

uued transpordikoridorid:

LOGISTIKASEMINARI LÄBIV TEEMA OLI RAIL BALTICA

projektis kaasa löömisest Poola, kuid nentis samas, et teiste osapoolte puhul tuleb veel kõvasti tööd teha.

Eesti Raudtee tegevdirektor Kaido Simmermann arutles loodava koridori erinevate variantide üle – ta oli veendu-nud, et Rail Baltica trassi kulgemine Tartu kaudu ei ole hea lahendus.

Läbi Rapla Pärnusse viiv trass oleks tema arvates asukoha poolest sobivaim, vajades küll olulist õgvendamist eriti Rap-lamaa piires. AECOMi Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunase varianti pidas parimaks ka samas esinenud Läti Raudtee juhatuse esimees Ugis Magonis.

Et süsteem end majanduslikult ära tasuks, peaks Simmermanni arvates liiku-ma Rail Baltical iga päev kummaski suu-nas vähemalt 7–8 rongi.

trass vajab tallinnast kuni Poolani kaht rööpapaari

Teise ploki keskne idee oli uute võima-luste nägemine. AECOMi Balti regiooni direktor Arnis Kakulis keskendus projekti tasuvusele ning teostusele. Ta pidas eriti tähtsaks, et vajaliku kiiruse tagamiseks oleks trassil alates Tallinnast kuni Leedu-Poola piirini kaks rööpmepaari. Kogu ehituse maksumuseks pakkus ta 3,9 miljardit eurot, millest Eesti territooriumil kulgev osa moo-dustaks 1,1 miljardit.

Helsingi linnavalitsuse rahvusvahelise logistika ekspert Ulla Tapaninen rääkis Rail Baltica strateegilisest kasust Soome tööstu-sele ja tõi välja kaubavoogude jaotumise tööstusharude ning transpordiliikide vahel. Lappeenranta Tehnikaülikooli professor Olli-Pekka Hilmola juhtis tähelepanu, miks üldse peaks eelistama kaupade raudteevedu. Meretranspordi osakaal Soome impordi-ekspordi veokäibes on praegu 82–85%.

Teise aruteluploki võttis kokku OÜ Head juhatuse liige ja planeerimisekspert Kaur Lass: Rail Baltica ühendab inimesi ning praegu on väga soodsad tingimused projektiga lõpuni minemiseks.

sõitjatevedu ei tasu Rail Baltical end ära

Kolmandas plokis “Modaalne nihe” said sõna maantee- ning õhutranspordi esinda-jad, Lux Express Estonia juhatuse esimees Hannes Saarpuu ning Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov. Mõlema esineja sõnum oli skeptiline: sõitjateveol ei saa Rail Baltica kunagi kasumiläve ületada. Saarpuu pidas seetõttu infrastruktuuri ülalpidamise eelduseks riigipoolset tuge.

GoRaili arendusjuht Jolan Ševtsov oli seisukohal, et kaugemate miljardiprojektide kõrval tuleks enam mõelda ka lähemale 3–4 aastale ja kasutada ennekõike täielikult ära olemasoleva infrastruktuuri võimalu-sed. Normaalne rongiühendus Riia või isegi

konveRents / Mess 47

5/2012 (43)

Berliiniga oleks tema meelest olemasoleva-te teelõikude mõõduka rekonstrueerimise korral juba praegu võimalik, kui hankida tänapäevane veerem. Näiteks võiksid selleks olla TALGO Pendular Systemi rongid, mida on võimalik reisi vältel vastavalt rööpalaiu-sele ümber kohandada.

Inimgeograaf ja fotokunstnik Mikko Itälahti rääkis 2011. a suve eksperimendist – reisida Berliinist Tallinna ainult ronge kasutades. Reisiks kulus tal 65 tundi, sellest 28 tundi möödus rongides. Järeldused võib teha igaüks ise.

trassi maksimaalne kiirus on kuni 240 km tunnis

Viimane aruteluplokk koosnes uute tehnoloogiliste lahenduste tutvustamisest ning väitlusest esinejate vahel: Rail Baltica – jah või ei. Jah-poolel olid Kakulis, Ševtsov ja Lass ning neile oponeerisid Hilmola, Sakkov ja Saarpuu. Pooldajate argumendid olid ühenduse loomine Euroopaga, kesk-konnasäästlikkus, uued ärivõimalused ja

majanduse kasv. Vastuolijate arvestatava-mad väited olid: süsteemile ei tule piisavalt kasutajaid, tasuvus on ebakindel ning eksis-teerib oht, et Rail Balticat hakatakse ülal pidama riikide dotatsiooni abil.

Moderaator Raivo Vare tõdes, et Rail Baltica mõte on inimeste ja kaupade liigu-tamine punktide A ja B vahel. Punktiks B on antud juhul Berliin, punktiks A Tallinn või Helsingi. Rail Baltica puhul on kriitilise tähtsusega Soome tööstuse huvi ning kõigi osapoolte koostöö. Eluliselt tähtsad on ka Venemaa kaubavood. Vare leidis, et projekti ümber on hetkel palju poliitilisi probleeme, mis mõnda aega veel kindlasti püsivad.

Tänasel päeval on Rail Baltica planeeri-misega jõutud punkti, kus on arvestatud välja parim marsuut. Selleks on põhimars-ruut Tallinnast Pärnu, Riia ja Kaunase kaudu kuni Leedu-Poola piirini. Põhimars-ruut oleks 728 km pikk, rööpavahega 1435 mm ja sõiduajaga 4 tundi ja 8 minutit. Maksimaalseks kiiruseks nähakse ette 240 km/h, keskmiseks reisijateveo kiiruseks 170

km/h ja keskmiseks kaubaveo kiiruseks 68 km/h. Rail Baltica regionaalse tähtsusega harud, mis ühendaksid põhimarsuudile jäävaid linnu siseriiklikult tähtsate kohtade-ga, säiliksid rööpalaiusega 1520 mm.

Arvestades, et EL on valmis projekti rahastama 56% ulatuses ning et investeerin-gute maht on 3,678 miljardit eurot, jääb Balti riikidel kanda 1,608 miljardit eurot: Eesti 466, Läti 563 ning Leedu 579 miljonit eurot.

Seminari toetasid: HAVI Logistics OÜ, DSV Transport OÜ, DPD Eesti OÜ, ACE Logistika AS, DB Schenker, Saku Õlletehas AS, Balti Lo-gistika OÜ, Itella Logistics OÜ, Lux Express Eesti AS, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Dorpat hotell ja konverentsikeskus, PROLOG, Läti logistika-klaster, Euroopa regionaalarengu fond, Äripäev, Eesti Väitlusselts, VERO MODA, MOSAIC, RTU, Läti transpordiministeerium, Vilnius Ge-diminas Tehnikaülikool, Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium.

PULBERVÄRVIMINEKIIRE JA KVALITEETNE TEENUS

• Täisautomaatne värviliin (sh. eeltöötlus)

• Teipimine, maskeerimine, koostamine

FROG INDUSTRIAL DESIGN OÜ

Harku tee 3560, Tabasalu, 76901 Harjumaa

Tel: +372 62 28 016, sales@frog.ee

www.frog.ee

Pilt: vikiPedia

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eehuvitav lahendus48

5/2012 (43)

huvitav lahendus48

AK-12 tehasekatsetused algasid juba jaanuaris, nn riiklikud katsetused on planeeritud aasta lõppu. Uut

automaati nimetavad tehase esindajad ise viienda põlvkonna Kalašnikoviks. Relva väljatöötamist alustas Ižmaš oma initsiatii-vil, juhindudes siiski kaitseministeeriumi tehnilistest nõudmistest.

“2010. aastal andsime me tootjatele üle oma nõudmised uute relvade kohta, alates püstolitest kuni granaadiheitjateni,” ütles kaitseministri esimene asetäitja Alek-sandr Suhorukov jaanuaris portaalile lenta.ru, “töös on praegu kaks granaadi-heitjate projekti ja üks tulirelva projekt. Projektide lõpptähtaeg on 2014. aasta, riiklikeks katsetusteks ei ole aga veel mida-gi esitatud.”

uus relv on kohandatud kaasaegsele lahingule

Ižmaši teatel said nad kaitseministee-riumi juhtnöörid siiski alles mullu, ent suutsid sellegipoolest luua sõjaväelaste soovidele vastava uue automaadi. Muu-seas, nagu teatas Izvestija, Ižmaši konstruk-torid ei näinud kaitseministeeriumi nõudmiste nimekirja, kuna see oli salasta-tud ja dokumendile ligipääs oli vaid ran-gelt valitud isikutel. Aasta lõpus algavad riiklikud katsetused peaksid andma selgu-se, kas kaitseministeerium sõlmib Ižmašiga ostulepingu või hakatakse otsima muid variante.

Kui uskuda Ižmaši pressiteenistust, on AK-12 tehnilised parameetrid tunduvalt paremad võrreldes seniste Kalašnikovi automaatidega. Relv ise olevat aga täieli-

kult kohandatud kaasaegsetele lahingutin-gimustele. Tõsi, kontsern ei täpsustanud, mida nemad või kaitseministeerium nen-de tingimuste all silmas peavad.

Ühtemoodi mugav nii pare­ma­ kui vasakukäelistele

Selge on see, et AK-12 saab olema uni-versaalrelv – selle mudeli põhjal kavatse-takse välja töötada üle 20 erineva modifi -katsiooni, mis sobivad kõige erinevamate lahingülesannete täitmiseks. Muuhulgas kavatseb Ižmaš uue automaadi baasil luua ka snaiperrelva, mis vahetab välja seni relvastuses oleva 1958–63. aastatel välja töötatud Dragunovi snaipervintpüssi SVD (Снайперская винтовка Драгунова).

Väljatöötajate sõnul on AK-12 eelkäi-jatest tunduvalt ergonoomilisem. Auto-maat on varustatud teleskoopkabaga, mis võimaldab relva täpselt kohandada auto-maaturi antropomeetriliste iseärasuste järgi. Lisaks on võimalik AK-12 vinnastus-hoova paigaldada nii relva paremale kui vasakule küljele, mis teeb selle kasutamise nii parema- kui vasakukäelistele ühtemoo-di mugavaks. Kõik automaadi käsitsemis-

elemendid on paigaldatud nii, et nendega saab hakkama ka ühe käega, st laskur saab kaitseriivi avada-sulgeda ja tulerežiimi va-hetada sama käega, millega ta relva hoiab. Samamoodi ei pea ta automaati tulistami-se ajal hoidma kahe käega.

tuld saab anda kolmes erinevas režiimis

Püssilukusüsteemi ümberehitusega on saavutatud senisest parem lasketihedus. Paraku ei täpsusta Ižmaš, milliseid muuda-tusi täpselt AK-12 mehaanikas tehtud on. Läinud aasta novembris teatas uue auto-maadi peakonstruktor Vladimir Zlobin vaid seda, et “relva automaatika töötab varasemast tunduvalt pehmemalt”. Kuidas see aga saavutati, pole teada.

Lukusüsteemi konstruktsioonimuutu-sed võimaldavad AK-12 tulistada kolmes esinevas režiimis: automaattuli, kolmela-sulised valangud ja ühekordsed lasud. Iž-maši teatel võimaldab ühekordsete laskude efektiivsust tõsta püssitoru uuendatud konstruktsioon, samuti toru valmistami-seks kasutatud metallitöötlemise uus teh-noloogia.

arsenali täiendamine:

VENEMAA TOOB TURULE VIIENDA PÕLVKONNA KALAŠNIKOVI

vene relvatootja ižmaš lubas tänavu hiliskevadel demonstreerida venemaa kaitse­ ja

siseministeeriumidele ning relvajõudude peastaabile kuulsa kalašnikovi automaadi

viienda põlvkonna mudelit ak­12. nagu ižmaši peadirektor Maksim kuzjuk teatas

ajalehele izvestija, on mõlemad ministeeriumid ilmutanud uue automaadi vastu huvi.

ak­12

huvitav lahendus 49

5/2012 (43)

AK-12 jaoks on välja töötatud ka uued padrunipidemed. Uue relvaga saab kasuta-da nii 30 või 60 padrunit mahutavaid kandilisi pidemeid kui 95 padruniga pad-runikettaid. Uue automaadiga on võimalik kasutada erineva kaliibriga padruneid – alates 5,45 x 39 mm kuni 7,62 x 51 mm.

kui omad automaati ei taha, müüme piiri taha

Kõige lõpuks on AK-12 varustatud veel Picatinny kronsteinidega (ingl k: Picatinny rail), mille abil saab relva külge kinnitada optilisi, öiseid ja lasersihikuid, kauguse-mõõtjaid, granaadiheitjaid ja valgusteid. Kronsteinid asetsevad nii relva peal kui all. Tervikuna otsustasid konstruktorid AK-12 puhul säilitada Kalašnikovi automaadi klas-sikalise väljanägemise ja kompositsiooni.

Hoolimata AK-12-le hulgaliselt tehtud täiendustest ja konstruktsiooni uuendami-sest, ei ilmutanud Venemaa kaitseminis-teerium Ižmaši uue töö vastu pikka aega

kuigi suurt huvi. Sõjaväelased tõid põhju-seks, nagu ei erineks AK-12 põhimõtteliselt teistest Kalašnikovi automaatidest. Milles see põhimõtteline erinevus aga peaks seis-nema, ei täpsustatud. Lenta.ru andmeil võib tegelik põhjus olla pigem selles, et näiteks 1974. aastal välja töötatud mudeli AK-74 varud ulatuvad Venemaal 17 miljo-ni ühikuni, Vene armees on aga püssi all mehi vaid miljon.

Teine huvipuuduse (või ettevaatlikku-se) põhjus võis olla selles, et aasta alguses käis Ižmašis veel suur reorganiseerimis-protsess. Ižmaši kontsernist eraldati pank-rotimenetluse käigus teaduslik tootmis-koondis Ižmaš. Esimene ei tohtinud seadu-se järgi enam sõlmida ühtegi lepingut, teisel polnud aga veel litsentsi.

ak­12 pakub rohkem huvi siseministeeriumile

Küll on aga uue mudeli vastu huvi tundnud Venemaa siseministeerium, kes on

tehaselt küsinud ka AK-12 partii katselisse ekspluatatsiooni. Nagu Lenta.ru märgib, on siseministeerium uue relvastuse kasutusele võtmisel tunduvalt edumeelsem kaitsemi-nisteeriumist, kes siiamaani on “kinni” AK-74 ja selle modifikatsioonides. Sisekaitsejõu-dudest on aga saanud pea ainuke uuemate mudelite, sh Kalašnikovi “sajanda seeria” (AK-101 kuni AK-108) kodumaine kasutaja. Nii plaanivad siseministeerium ja FSB oma relvastusse võtta ka AK-12.

Muuseas on Ižmaš deklareerinud, et kui neil ei õnnestu Venemaa kaitseminis-teeriumis ostuhuvi AK-12 vastu äratada, siis nemad hätta ei jää. Tehas teatas, et nende toodetud relvad koguvad üha enam populaarsust välismaal. Seega kui omad AK-12 vastu huvi ei tunne, lähevad need ekspordiks. Muuseas, Kalašnikovi auto-maadi sajas seeria on väga hästi kaubaks läinud Venezuelas.

Välisajakirjanduse põhjal

Pilt: sChneideR

eneRGeetika tulevik50

5/2012 (43)

Energeetika tulevik50

RAIN REITMANN, Schneider Electric

Ligi 9000-ruutmeetrises tehases jälgi-takse online-režiimis seadmete elektrikulu ja saadud info põhjal

otsustatakse, kust ja kuidas elektritarbimist vähendada. Nii säästetakse aktiivsete meet-metega vähemalt 30%.

Tehase juht Aivars Silinevics tutvustas energia kokkuhoiumeetmeid, mis annavad võimaluse ise monitoorida ja juhtida küt-te-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid (HVAC), samuti kasutatakse ventilaatorite ja kompressorite mootorite juhtimiseks Altivari sagedusmuundureid.

kompressori jahutusvede­lik soojendab tarbevett

Kõigepealt demonstreeriti kokkuhoi-du kliimaseadmega: kompressori töötami-sel jahutusvedelik kuumeneb ja tekkinud kuumust kasutatakse ära tehase tarbevee

soojendamiseks mõeldud soojusvahetis. Varem sai tarbevett elektriboilerist. Samu-ti kasutatakse 35-kraadist õhku laohoone täielikuks kütmiseks. Süsteemi ülespaneku kulu oli 7100 eurot, aastane kokkuhoid 11 821 eurot, mis teeb niisuguse süsteemi ta-suvusajaks 0,6 aastat!

Plastmassivalu osakond on Lexel Fab-rika üks suuremaid energiatarbijaid, kus jahutatakse maha vormides valminud plastiktooted. Suvel palavaga, kui on vaja rohkem jahutust, kasvab energia tarbimine 20%. Nn sinise energia seade ehk väline soojusvaheti, millele pritsitakse peale teha-se veesüsteemist pärinevat pehmendatud vett, vähendab energiakulu. Kui Riias oli 2010. ja 2011. aastal juulis keskmine välis-temperatuur 25 kraadi, vähenes energia tarbimine tänu “sinise” energia kasutami-sele ligi 6000 kWh võrra vastavalt 21 929-lt 16 227 kilovatt-tunnile.

Talvel jahutatakse plastmassivalu osa-konna jahutussüsteemi vedelikku õue juhtides ilma suuri energiatarbijaid, komp-ressoreid käivitamata.

uus süsteem paneb muut­ma oma käitumisharjumusi

Elektrienergiat säästetakse ka valgustu-se pealt: kulu jälgitakse detailselt arvestite ja neid ühtseks süsteemiks ühendava tark-vara abil. Lexel Fabrika investeeris elektri-energia kogu jälgimissüsteemi ja mõõtmis-seadmete paigaldusse 21 000 eurot. Aastas säästab tehas 10 000 eurot, elektrienergia jälgimissüsteemi tasuvusaeg oli 2,1 aastat.

Tehtud muudatused ja saavutatud energiasääst ei ole mõjutanud töötajate produktiivsust ega halvendanud töökesk-konda. Pigem paneb uus süsteem üle vaa-tama ja muutma oma käitumisharjumusi. Kõige olulisemaks võib pidada asjaolu, et muutes energiatarbimist efektiivsemaks, kasvab ka ettevõtte konkurentsivõime muutuva energiaturu ja kasvava elektri-hinna tingimustes.

kokkuhoid on täna eriti aktuaalne:

SCHNEIDER ELECTRICU TEHAS SÄÄSTAB 30% ELEKTRIENERGIAT

Märtsi lõpus külastas Äripäeva tööstuse klubi meie

elektri installatsiooni mater jale valmistavat Riia tehast

lexel Fabrika, vaatamaks, kuidas tootmiskulude

optimeerimise huvi des vähendada energia kulu.

Ülespaneku kulu oli

7100 eurot, aastane

kokkuhoid 11 821 eurot,

mis teeb süsteemi

tasuvusajaks 0,6 aastat! sChneideRi elektRikulude MÕÕteseade

leXel FaBRika tehas Riias

9 789949 232604

ISBN 978-9949-23-260-4

abiks terminite tõlkimisel:

ILMUS SAKSA-EESTI TEHNIKASÕNARAAMAT

Raamatust huvitatuil pöörduda TTÜ kirjastusse Akadeemia tee 1, telefon 620 2676, puuaru@staff.ttu.ee

see tehnika ja teaduse sõnaraamat on mõeldud

eelkõige neile, kes oma erialases tegevuses puutuvad

kokku saksakeelsete tehnika­ ja teadusalaste tekstide

tõlkimise, kirjutamise või toimetamisega.

Sõnaraamat koosneb saksa-eesti sõ-nastikust ja eesti märksõnade regist-rist. Sõnastik hõlmab oskussõnu

viiekümne erialamärgendiga tähistatud

alalt, lisaks nii üldisema sisuga kui ka spet-siifi lisemaid tehnikatermineid, kokku ligi 21 000 märksõna.

Mess 51

5/2012 (43)

tark mees taskus:

ILMUS MEHAANIKAINSENERI KÄSIRAAMAT

Eestikeelses raamatus on täiendatud tehni-lise joonestamise ja eriti materjaliõpetuse osa (materjalide valim, margivastavus jm), lisatud on mahukas terminisõnastik.

Raamatust huvitatuil pöörduda TTÜ kirjastusse Akadeemia tee 1, telefon 620 2676, puuaru@staff.ttu.ee

käesolev raamat on tõlge saksamaal mitmete

kordustrükkidena ilmunud käsiraamatu uusimast

versioonist, mille eestindasid tallinna tehnikaülikooli

õppejõud ja spetsialistid.

Käsiraamat on mõeldud esmajoones mehhanotehnika ja mehhatrooni-ka alal tegelevatele inseneridele,

tehnikutele, oskuspraktikutele ja õppurite-le. Raamatu kaheksas peatükis on toodud süstemaatiline erialane teave (tehniline joonestamine, materjaliõpetus, masinaele-mendid, tootmistehnika, automatiseerimi-ne, arvjuhtimis- ja infotehnoloogia) ning teatmed matemaatikast ja füüsikast. Roh-kesti on arvutus- ja tähistusnäiteid ning CNC-pinkide programmeerimise näiteid.

eestikeelses raamatus on

täiendatud tehnilise joo­

nestamise ja eriti materja­

liõpetuse osa, lisatud on

mahukas terminisõnastik.

inseneRi tÖÖvahendid 51

suMMaRY52

5/2012 (43)

75 Years from invention of Polyurethanes

In 1937, Dr. Otto Bayer was looking for a new synthe-sis strategy for fi bers. After the invention of nylon

the demand for synthetic fi bers as a substitute for natural silk quickly grew. At that time Bayer, aged 35, was head of the Leverkusen-based central scientifi c laboratory of the German company then known as I.G. Farbenindustrie. He was not only interested in devel-oping a new chemistry, but also wanted to establish a more effi cient method of producing plastic that would involve a small number of simple by-products.

However, his subsequent “invention” of polyu-rethane chemistry – based on the reaction between diisocyanates and polyols – was not a runaway success from the start. Indeed, the idea of synthe-sizing plastics from isocyanates, which were known at the time to be highly reactive and therefore che-mically unstable, seemed completely mad to his supervisors. Nonetheless, a patent application was submitted for the research fi ndings on November 13, 1937 and German Imperial Patent (DRP) 728.981 became the “birth certifi cate” for polyurethane chemistry.

Rail Baltica – Main topic on logistics seminar

The traditional Logistics Seminar, initiated by Tallinn University of Applied Sciences, took place

at the beginning of April and was wholly dedicated to the Rail Baltica railway project. Today the planning of Rail Baltica has reached to the point where the optimal route has been fi gured out.

The main route starts from Tallinn and is run-ning via Pärnu, Riga and Kaunas up to the Lit-huanian-Polish border. The length of the main route is 728 km, the gauge 1435 mm and the travel time 4hrs 8 min. Intended maximum speed is 240 km/h, whereas average speed for passenger trans-port is 170 km/h and average speed for cargo transport is 68 km/h. The Rail Baltica regional branch lines, connecting cities on the main route to regionally important places, retain the 1520 mm gauge.

The estimated volume of the investment is 3,678 billion EUR of which the European Union has agreed to cover 56%. This leaves the Baltic states with 1,608 billion to bear: 466 million EUR for Estonia, 563 million for Latvia and 579 million for Lithuania.

has new supercycle started?

Whenever raw material prices have been rising for a longer period of time, talks about a super-

cycle begin. A supercycle lasts 30 to 40 years during which an increase in asset prices, especially in the prices of primary commodities, can be witnessed.

The fi rst supercycle took place from 1870 till 1913, ie up to the beginning of World War I. It was the period of industrial revolution which made the USA the biggest economy in the world. The second su-percycle started after World War II and lasted till the beginning of 1970s. The annual growth of the world economy was a gigantic 5%! The stars of that cycle were Japan and the so-called Asian Tigers.

According to the analysts of Standard Chartered the third supercycle started in 2000 and should go on for twenty more years. The Gross World Product, that was 62 trillion dollars in 2010 (by the prices of 2009), is expected to reach 143 trillion dollars in real prices and 308 trillion dollars in nominal prices by 2030. It means 3,9 % annual global economic growth since 2010. According to the bank´s forecasts we shall be witnessing the price rise of many primary commodities during the rest of the cycle, in particu-lar that of oil, coal, copper and cotton.

Su

mm

ary

Summary52

veidi nuPutaMist 53

5/2012 (43)

veid

i nu

puta

mis

t

veidi nuPutaMist 5353

uudised54

5/2012 (43)

viiMane lehekÜlGviiMane lehekÜlG54

veid

i nal

ja ja

nu

puta

mis

t1 Kui kork maksaks x eurot, siis pudel maksaks 1+x eurot, ja mõlemad kokku 1+2x=1,05 eurot, kust x=0,025

eurot ehk 2,5 senti. Pudel üksi maksaks 1,025 eurot.2 Selle küsimuse lahendus pärineb Anatoli Markuša raamatust „Imed ratastel“. Kõigepealt tuleb vastata

küsimusele: miks vesi jões voolab? Nähtavasti sellepärast, et jõepõhi kujutab endast teatud kaldpinda ja allavoolu ujuvad esemed justkui libisevad mööda seda kaldpinda. Nende kiirus suureneb seni, kuni muutub suuremaks voolu kiirusest, siis hakkab vesi oma „reisijate“ liikumist pidurdama samuti nagu õhk aeglustab allavisatud keha langemist, kuni kiirus stabiliseerub konstantseks, näiteks langeb avatud langevarjuga inimene umbes kiirusega 3 m/s. Raskemad esemed langevad õhus kiiremini (suuremad veetilgad kiiremini kui väiksemad), kuna neil on suurem massi ja pindala suhe. Samamoodi ujub raskem keha allavoolu kiiremini kui kergem keha. Seega ei jõua kaotatud aerud paadile järele kunagi.

vastused

tõestisündinud lood

Oleme ühe ettevõtte juhiga juba pikemat aega koostööd teinud ning ka muidu heas läbisaami-

ses. Tõe huvides tuleb etteruttavalt tunnistada, et hetkel on selle kõnealuse fi rmajuhi inglise keele oskus kaugelt üle keskmise hea. Alati pole see aga nii olnud.

Aastaid tagasi pidin isegi kõik ta lihtsamad laused väliskülaliste jaoks inglise keelde tõlkima. Ta ei rääki-nud sõnakestki, kuigi ta tunnistas, et mõnedest liht-samatest lausetest saab ta isegi aru ning on võimeline end ka arusaadavaks tegema. Püüdsin talle selgeks

teha, et igasugune keelekasutus saab alguse prakti-kast ja eelkõige julgusest ennast väljendada. Soovita-sin tal jutu sees kasutada kas või üksikuid talle teada-olevaid ingliskeelseid sõnu ning väljendeid. See avaks justkui ukse edasisteks pikemateks lauseteks ning lisaks enesekindlust. Julgustasin, et keegi ei hakka naerma, kui tal miskit nihu läheb.

Ühel päeval astusime välja tema metallitöökoja süngetest hämarustest otse kevadise päikese kätte, ja ta otsustas teha algust. Spontaanse rõõmuhõis-kega kuulutas ta kõigile, et väljas on – “Sprait!”

nuputamist 1 Pudel koos korgiga maksab 1 euro ja 5 senti, kusjuures pudel on korgist ühe euro

võrra kallim. Palju maksavad pudel ja kork eraldi?

2 Paat libiseb vooluga kaasa mööda jõge allapoole. Kui aerud peaksid vette kukku-ma, siis kas need jäävad paadist maha, lähevad paadist ette või jäävad paadi kõrvale?

Hüdrosilindrite valmistamisel peavad ruumid, komponendid, koostisosad ning tihendid ole-

ma absoluutselt puhtad ja tolmuvabad, sest iga väikenegi võõrkeha võib kahjustada peegelsiledaid tööpindu ja tihendeid ning põhjustada lekkeid. Kü-lastades mitmeid Ukraina hüdrosilindrite tootjaid, jäi klientidele silma lausa selliseid olukordi, kui töö-mees tuli ruumi, silindrite varred nagu puuhalud käe peal virnas ja viskas selle kandami maha otse kee-vituspritsmeid täis metall-lauale.

Planeerides üht uut ettevõttekülastust, andsin ma varakult võõrustajatele teada, et puhtus ja kord hüd-raulikatsehhis peab olema nagu operatsioonisaalis või keemialaboris. Ma ei pidanud seekord pettuma, sest ettevalmistused tehti selles külastatavas ettevõttes

tõsised. Kui ma ettevõttesse jõudsin, anti mulle nii valge kittel kui ka välisjalanõudele otsa panemiseks kilesussid. Ka ruumid olid eeskujulikult puhtad.

Mõni tund hiljem saabusid ka kliendid. Üks küla-listest väljus aga riietusruumist üsna iseäraliku välja-nägemisega, olles ühe kilesussi nagu vannimütsi en-dale pähe sättinud, samas hoides teist kilesussi nõutult näpu vahel. Ta vaatas meid küsiva pilguga ja päris, et kui üks mütsike käib pähe, siis millise pea otsa küll see teine mütsike tuleks panna. Seejärel peatus ta pilk meie jalgadel, mis ilusasti kilesussikes-te sees olid, ning ta mõte tardus hetkeks. Tabades situatsiooni koomikat, püüdis ta olukorrast naljaga välja tulla ning lausus: “OK... I see, I’m a man.”

Üles Kirjutanud Hellar Mutle

Kevadiselt lõbus keelevääratus

Sinised kilesussid

Farnelli element14 täidab kõik protsessijuhtimise ja automatiseerimise vajadused, tööstuslikust andmetöötlusest masinate ohutuseni.

PROJEKTEERIMISLAHENDUSED SAAVAD ALGUSE SIIT

farnell.com/farnellelement14

START

TÖÖSTUSH

AR

U J

UHTIV

AD TARNIJADKOOS

TÖÖ

VEE

BIS

JÄRGMISEL PÄEVAL K

OH

ALETOIMETAMINE

TEHNILINE TU

GI

5000 ERITOODET

MRO AD_A4 ET.indd 1 28/02/2012 10:17